Ajakiri Vegan 2021 #1 by Ajakiri Vegan

Märka rohelist enda ümber!

VEGAN TOOTED SELVERIS!

Külmutatud kikerherne-kapsakotletid või kikerherne-porgandikotletid Marta Kulinaaria, 400 g

Kukkel

Moilas, 5 x 80 g

Veganpallid või veganšnitsel Naturli, 300 g

Mandlitega vegan vanillijäätis Magnum, 72 g

Vegan šokolaadikook

Pagaripoisid, 2 x 80 g

Vegan proteiinibatoon Salty Peanut või Hazelnut & Nougat Barebells, 55 g

EESSÕNA

HEAD LUGEJAD!

PEATOIMETAJA

Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee (+372) 5303 5011 REKLAAM JA SISUTURUNDUS

Kristjan Aluoja kristjan@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797 KÜLJENDUS

Marimai Kesküla KEELETOIMETAJA

Laura Salumets-Tutt AUTORID

Annika Lepp Eliis Salm Kadri Taperson Anu Tensing Tea Tüür Eleonore Susi Farištamo Eller Jaana Lotsman Anett Rannamets Karoliina Kase TELLIMINE JA INFO

www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan

Paljud suured terviseorganisatsioonid (nt Academy of Nutrition and Dietetics, Dietitians of Canada, British Dietetic Association, Harvard School of Public Health, Physicians Committee for Responsible Medicine), aga ka mitmete Lääneriikide (USA, Kanada, Suurbritannia, Austraalia) riiklikud toitumissoovitused on hästi kavandatud taimse toitumise tunnistanud sobilikuks ja tervislikuks inimestele igas eluetapis. Toimetus ei vastuta reklaami sisu ega keelekasutuse eest.

ikk ja omamoodi kohmakalt kõlav 2021. aasta on meid teeninud juba paar kuud, kuid veel hiljaaegu uuriti minu käest, mis oli möödunud aastal minu suurim õppetund. Esmalt pöördus mõte hea tervise olulisuse ja lähedaste-sõprade heaolu küsimuse juurde, millele ma varem nii intensiivselt mõelnud polnud. Mõistsin mõni hetk hiljem aga, et seda õpetas mulle COVID-19 ja sellest tingitud periood, mil elasime justkui ajalooraamatus. Tegelikult õppisin 2020. aastal kõige rohkem ausust hindama ja seda ka praktiseerima. Räägitakse, et ligimestega tuleb alati olla aus ja nii, et keegi haiget ei saaks. Aplodeerin ja noogutan kaasa – muidugi tuleb. Aga äkki alustaks kõigepealt iseendast? Peaasjalikult võiks n-ö peeglisse vaadata, endale valetamise lõpetada, et kõik muu järgneda saaks. Miks ma siis sel nädalal trenni ei läinud? Vana programmi kohaselt oleks vastuseks olnud „aega ei olnud” või „koroonaajal pole hea teistega koos higistada”. Uue programmi järgi võiks vastuseks kõlada „sa oled lihtsalt laisk”. Loll on see, kes vabandust ei leia, öeldakse. Ju ma siis olen loll, aga vähemalt ei jää ma ühe koha peale seisma. Sest kes ikka laisk tahab olla? Ja nii tulebki motivatsioon ja mõistmine, et trenni saab teha ka kodus. Tegelikult on see trenninäide üks proosalisemaid. Kasutan seda pigem mõtte edastamiseks. Ausus kipub ununema ka igasugustes teistes küsimustes ja peamiselt selliste juures, mis meis ebamugavust tekitavad. Olgu vaatluse all siis harjumuste muutmine või eneseareng. Toimetasin mõni aeg tagasi rasket teksti, mis oli koostatud ühe noore naise päeviku põhjal, mida ta pidas Austraalia piimafarmis töötades. Toores ja aus lugu sellest, kuidas üks eesti tütarlaps kahe maailma vahel seistes iseendalt küsib: miks mina olen see, kes tunneb rohkem, ja miks kellelgi teisel näos ükski närv ei liigu? Aus lugu sel-

lest, miks tekivad mõtted elust pärast surma. Aus lugu sellest, kui ebameeldivalt ja raskelt vanad arusaamised lahustuvad. Aus lugu sellest, kuidas lõpetada iseendale valetamine. Päeviku autor Karoliina jäi talumatust hingevalust hoolimata piimafarmi, sest temas süttis missioonitunne. Fotograafiks õppinud naine jäädvustas südantmurdvaid hetki läbi fotosilma ning sellest keerulisest ajast sündis emotsionaalne visuaalne tagasivaade piimafarmis elatud ajast koos isiklike kommentaaridega. Teksti toimetades oli keerukas emotsioone tagasi hoida, kuigi aimasin, milline õudus mu ees lahti rullub. Fotomaterjaliga kausta avasin alles pärast teksti toimetamist. Siis tundsin tõeliselt, kuidas nutumärg minu põski kattis. Kummaline öelda, et kuigi tegemist on ühe kibevalusama tekstiga, mida olen lugenud, on samal ajal tegemist ka ühe ilusaima looga, mis minu hinge on puudutanud. Karoliina haavatavad ja vahetud mõtted on kokku kogutud ka käesoleva ajakirja kaante vahele. Loodan, et kõik leiavad jõu need lõpuni lugeda. Head lugemiselamust!

Anett Rannamets peatoimetaja

AJAKIRI VEGAN TOETAB, TOETA SINA KA: Loomus algatas loomasõbraliku ilu töörühma LILU Vaata lähemalt loomus.ee ja Instagramis @loomus.lilu

S INU LO O M A S Õ B R A LI KU I LU TE E J U H T JA I N FOAL L I KAS

KOLUMN

Vanade asjade fänniklubi

õuka ajal olid peaaegu igas kodus Disney tegelastega morsiklaasid. Minu lemmik oli Pluutoga. Oma sünnipäevadel nõudsin, et armastatud Pluutoga klaas, mille äär sai reeglina suhkruga kaetud, oleks eranditult just minu ees. Aastakümneid hiljem tervitas armastatud klaas mind Uuskasutuskeskuse riiulil. Sellest sai alguse hasart leida taaskasutuspoodidest kõik tolle ja teistegi sarnaste seeriate klaasid. Ikka loomapildiga ja nõukaaegsed. Mida rohkem ma teise ringi poode külastasin, seda enam vanadest asjadest vaimustusin. Hoogu andsid ka head sõbrad, kes minust tunduvalt varem vanade asjade võlust lummatud olid. Üha enam näen, et neid asju pole just kuigi palju, mida tingimata uuena on vaja. Nii saakski enne igat uut ostu endalt küsida, kas vajan seda eset tingimata just uuena. Innustumine vanadest asjadest hõlmab endas nostalgiat, loodussõbralikkust, kokkuhoidu kui ka huvi (lähi)ajaloo vastu. Minu ja paljude teiste vanade asjade fännide jaoks on eriline võlu ka wabi-sabi’l ehk ebatäiuslikkuse võlul. See Jaapani traditsiooniline esteetiliste väärtuste vorm ja meetod illustreerib kõige osavamalt seda, mida isemoodi päevinäinud ese edasi kannab. Üks mu headest sõpradest õpib vanamööbli restaureerimist, ostab kokku vanu asju ja annab neile värske näo. Teine hea sõber tegeleb samuti nii up- kui ka recycling’uga ja töötab Uuskasutuskeskuses. Restaureerimist õppiv ja vanade asjade kokkuhoiuga tegelev Margit näeb vanade asjade võlu nende huvitavas disainis või aja ja kasutamise jooksul tekkinud märkides, mis 6

Annika Lepp

selle eseme eriliseks teevad. Näiteks jumaldab Margit vana puitu – mida vanem ja kriimulisem, seda uhkem! Margiti sõnul väärib iga detail imetlust, igal vanal esemel on oma ilme ja olemus. Sageli läheb tal fantaasia tööle (samamoodi nagu vanades hoonetes või ükskõik millise vana koha või asjaga), et kes tegi, kes kasutas, kuidas üks või teine vigastus tekkis. See on aja jooksul tekkinud kujundus, mida ei suuda uuel esemel oma käega sama veenvalt jäljendada. Margitil on näiteks üks vana puidust kingsepaliist. „Mõni inimene vaatab, et mingi vana karvane puuklots, ja viskab lõkkesse. Aga kui seda lähemalt uurida, siis see on nagu skulptuur, sellel on nii palju detaile ja kihte! Esimesena hakkab silma kena jalakuju, siis puidu enda muster – ühel küljel sile, teisel küljel sakiline, selle kõrval liistu valmistamise jäljed (ilmselt käsitsi valmistatud), liistu kasutamise jäljed ja kulumiskohad, kriimud ja täkked ning ka vanuse ja seismisega tekkinud jäljed, koiaugud ja paatina. Liistu iga külg on täis läbisegi erinevaid mustreid. See väike lihtne „klots” on minu meelest nii rikas ja põnev.” Airi hindab aga vanade asjade puhul eelkõige nende väikest ökoloogilist jalajälge. Nii saab reisifänn puhtama südamega lennukiga lennata. Sarnaselt Margitiga meeldivad ka Airile iseloomu ja looga asjad. Erakordselt südamelähedased on talle vanad mööbliesemed, mille kojutoomisega kaasnevad ka erilised rituaalid. Nii Margit kui ka Airi hangivad vanu asju vanavara- ja teise ringi poodidest ja seda eriti reisides. Ka vanavaralaadad on kohad, kust võib leida väga erine-

vaid ja erinevates seisundites esemeid. Mõlemad jälgivad kuulutusi osta.ee-s või selle välismaistes analoogides ning Facebooki Marketplace’is. Margiti lemmikud on pööningute ja vanade aitade koristamise käigus välja tulnud asjad. Samuti meeldivad talle igasugused jupid ja lagunenud esemed, millest saab midagi uut teha – näiteks vanadest aerutullidest või vintsplokist saab põneva sisustuseseme. Nii laatadel kui ka veebis müüdav kaup pidevalt muutub ja seetõttu tasub aeg-ajalt uuesti ring peale teha. Õige pea hakkab loodus ilmutama esimesi kauaoodatud kevademärke. Traditsiooniliselt on sulisevad veed ja värsked õienupud innustanud ette võtma koduseid suurpuhastusi. Enne, kui kraamimise tuhinas vanadest ja väsinud asjadest loobud ja need uute ja läikivate vastu välja vahetad, kaalu, kas ka sina võiksid liituda vanade asjade fänniklubiga. 3

Kus saad müüa või osta vanu asju: • Uuskasutuskeskus • Sõbralt Sõbrale • Muud vanavara ja teise ringi poed • Vanavaralaadad • Osta.ee • Tori.fi (Soome Osta.ee analoog) • Kuldne Börs • Soov • Facebook Marketplace

UUDISED

ESIMEST KORDA PÄRJATI TAIMETOIDURESTORANI MICHELINI TÄRNIGA

rantsusmaa on riik, kust on pärit paljud kuulsad toidud, nagu boeuf bourguignon, coq au vin ja foie gras. Hiljuti lisandus aga maailma toidukultuuri juhtriigi kaardile esimene Michelini tärniga pärjatud taimetoitu pakkuv restoran. Taimseid valikuid leiab Prantsusmaal üha enam – alates 2018. aastast kehtib seadus, mis kohustab koole pakkuma taimset lõunat vähemalt ühel päeval nädalas. Jaanuari keskel pärjati Michelini tärniga Bordeaux’ linna lähedal asuv restoran, kus pakutakse ainult taimseid roogasid. Restorani nimi on ONA, mis tähistab prantsuse keeles loomavaba päritolu (origine non-animale). Ka nende seitsme-

käiguline menüü ei sisalda loomset. Restorani omanik ja peakokk Claire Vallée tahab oma taimse lähenemisega tõsta inimeste teadlikkust, lükata ümber levinud klišeesid ja eelarvamusi. Ta usub, et tulevikuköögi keskmeks on inimeste, looduse ja loomade austamine. 3

RAKVERE TEATER NÄITAB EESKUJU: TEATRIKOHVIK JÄI SILMA VEGANNÄDALA KORRALDAMISEGA 11.–15. jaanuaril oli Rakvere teatrikohvikus vegannädal, mille jooksul pakuti iga päev erinevaid vegantoite. Külastajate hulgas kujunesid kõige populaarsemaks magustoidud ja supid. Magustoitudest prooviti enim porgandi-astelpaju panna cotta’t kookospiimaga ja suppidest tomati-kikerhernesuppi. Praadidest oli populaarseim tatra-seeneroog ning

salatitest soe kartulisalat päikesekuivatatud tomatitega. „Külastatavus tervikuna sel nädalal ei tõusnud, aga igapäevased kliendid proovisid meelsasti pakutavat vegantoitu. Paar uut klienti käis iga päev proovimas, mis just neid kõnetas – kasvõi ainult magustoitu. Mõned veganid käivad meil juba varasemast ajast koos lastega aeg-ajalt söömas ja käisid ka siis. Ma arvan, et esialgu testime, kuidas meil vegantoidud välja tulevad. Tagasiside on väga oodatud,” sõnas Rakvere teatri turundusjuht Kristjan Priks ajakirjale Vegan. Rakvere teatriköök lubab, et ka edaspidi on neil menüüs iga päev midagi taimset – üks soe toit ja taldrikusalat. Taldrikusalateid on võimalik muuta, kui mõni komponent ei sobi. Ka taimse toidu suhtes on inimestel erinevad maitsed – kes ei söö paprikat, sibulat, pähkleid vms. Kui pakkumises on näiteks toorsalat mõne loomse proteiiniga, siis on võimalik see asendada mõne veganvariandiga. Küsida tasub alati, seda ei peaks teatris pelgama. Hiljuti väljendas intervjuus ajakirjale oma muret ka Vanemuise näitleja Saara Nüganen (28), kes tõi välja, et paljudes Eesti teatrite kohvikutes veganid süüa ei saa, rääkimata taimse kohvipiima olemasolust. Sama on kurtnud ka Ugala näitleja Terje Pennie (61). Kutsume Eesti teatreid üles katsetama ning kaaluma erinevaid võimalusi, sest huvilisi on kindlasti rohkem, kui esialgu tundub. 3

Promokoodiga “VEGAN” - 10%

VALGURIKKAD ÕLIVABAD RÖSTITUD OAD

Pupuchi tooted võid leida soodushinnaga 19.02 - 04.03 järgmistest poodidest: Kadaka, Järve, Anne, Sõbra, T1 ja Viimsi ja Pärnu Delice

EETIKA

10 IDEED SÕBRAPÄEVAKS:

kuidas tähistada loomasõbralikult? Anu Tensing

Ei saa eitada, et viimase 12 kuu jooksul on ilmselt kõik meist oma sõpru ja lähedasi väga igatsenud. Ent peagi on käes jälle 14. veebruar ehk sõbrapäev. Siin on 10 vahvat ideed, kuidas sel aastal loomasõbralikult sõprust tähistada. VALMISTA SÕPRADELE VEGANKÜPSISEID VÕI -KOMME! Isetehtud on ju ikka südamega tehtud ja kes ei oleks õnnelik koduste küpsiste või kommide üle? Põnevaid retsepte leiad internetist palju. Näiteks veganprogrammi „Taimsed valikud” sotsiaalmeediast ja samuti varasematest Vegani numbritest, mis on internetis kõigile tasuta lugemiseks üleval. PROOVI UUSI MAITSEID JA VALMISTA MITMEKÄIGULINE ÕHTUSÖÖK! Raamatupoodide riiulitelt leiab rohkem vegankokaraamatuid, kui kokku jõuab lugeda. Näiteks Vegan Restoran V omanike sulest on ilmunud kokaraamat „Tähtpäevad taimetoiduga“, kus on terve peatükk pühendatud just valentinipäeva retseptidele. Kui aga raamatud ei kõneta, on sinu ees taaskord valla terve internet. TELLI VÕIMALUSEL SÕBRAPÄEVA ERIPAKKUMISI OMA LEMMIKSÖÖGIKOHTADEST! Tihti on söögikohtades tähtpäevadel igasuguseid põnevaid pakkumisi, sh muidugi ka veganitele. Lisaks eriti mõnusale toiduelamusele toetad koroonast tingitud kehval ajal ka oma lemmiksöögikohti. Suuremates linnades, näiteks Tallinnas ja Tartus, on võimalik toetada ka 100% täistaimset toitu pakkuvaid kohvikuid ja restorane. Tee 10

toidutellimisega kingitus endale ja oma sõpradele ning ka veganelu edendavatele ettevõtetele! TEE SÕPRADEGA KINGIVAHETUS! Jagage sõpradega ära, kes kellele kingi teeb, ja soovi korral leppige kokku ka mõni vahva või naljakas tingimus, mis teeb kingipaki kokkupanemise põnevaks. Näiteks oleks tore, kui kõik kingipakis olevad tooted peaksid olema kingisaaja lemmikvärvi. See on ka suurepärane võimalus tutvustada üksteisele uusi põnevaid vegantooteid, mida veel proovida pole jõudnud. Kui aga kinkida asju, kaaluge kindlasti ka kasutatud toodete kinkimist – see teeb asja mitmel tasandil erilisemaks.

oma lemmikloom ning miks mitte ka kaamera, et ilusat ilma jäädvustada. TEE SÕPRADEGA ZOOMI-PIDU! Kutsu sõbrad veebivahendusel kokku, meenutage varasemaid lõbusaid aegu ja sõpruse alguspäevi ning unistage ajast, millal jälle suuremates seltskondades kokku võib saada. Zoomi-peo teevad lõbusaks ka online-mängud, näiteks „Among Us” ja „Kahoot!”. Näidake üksteisele ka oma neljajalgseid lemmikuid, kes nagunii kaadrisse kipuvad tulema. Tehke selleks puhuks kodus igaüks midagi maitsvat süüa. Võite varem lausa kokku leppida, et sarnaseks elamuseks valmistavad kõik toidu ühe ja sama retsepti järgi. FILMIÕHTU KALLIMA VÕI SÕBRAGA! Kindlasti ei soovita me vaadata sõbrapäeval kaadreid loomatööstusest, aga on motiveerivaid filme, mis on paslikud ka sõbrapäeval. Näiteks näidati 2019. aastal Taimetoidumessil filmi „Running for Good” ja mullu ilmus film „I Am Greta” noorest kliimaaktivistist Greta Thunbergist. Filmi kõrvale soovitan nosida popkorni maitsepärmiga. Muide! Filmiõhtu saab samuti korraldada läbi Zoomi suurema seltskonnaga.

SAADA SÕBRALE PÄRIS POSTIGA KAART! Tee sõbrale üllatus ja saada talle päris postkaart. Võimalusel valmista kaart kodus olemasolevatest asjadest ise ning kaunista ühiseid huvisid kujutavate pildikestega. Kirjuta sisse oma sõnadega, mida teievaheline sõprus sinu jaoks tähendab, või tuleta meelde mõni omavaheline nali, mis alati naeratuse näole toob. Kleebi ümbrikule armas postmark ja ära unusta tervitada ka oma sõbra lemmikloomi!

ADOPTEERI LOOMAVARJUPAIGAST! Tee ühele loomale parim sõbrapäevakingitus – paku talle kodu. Me ju kõik teame, et parimad sõbrad on neljajalgsed! Kui päris kodu pakkuda ei saa, siis paku hoiukodu või hakka vabatahtlikuks.

MINGE MATKALE JA NAUTIGE ILUSAT LOODUST! Veebruaris hakkab juba vaikselt kevad paistma, naudi veel neid mõnusaid kargeid päevi ja seda, et meil on võimalus sellist aastaaega kogeda! Eestis leiad palju matkaradu, parke ja metsatukkasid, mis sobivad ideaalselt väikeseks jalutuskäiguks. Võta kaasa sõber, termosega kuum tee või kohv, paar võileiba,

ÄRA ENNAST UNUSTA: OLE SÕBER KA ISEENDALE! Tihtipeale mõtleme väga palju teistele, ent unustame iseenda ära. Võta õhtu vaid iseendale ja ole iseenda vastu lahke – loe huvitavat raamatut, tee läbi kodune spaarutiin või mediteeri. Tee seda, mida sinu hing sel hetkel maailma hetkeolukorda arvestades kõige rohkem soovib. 3

SÕBRAKUUS MAHE LATTE JOOGID SÕBRALIKU HINNAGA 2017 võitis mahe Matcha Latte Brüsseli Rahusvahelise Maitse & Kvaliteedi Instituudi „Parima Maitse” auhinna.

MAHE KURKUMIINGVERI LATTE Maitseb erinevalt, kui kõik joogid, mida siiani oled maitsnud. Sellel on soe, kergelt maine maitse, mis on samas nii magus kui pikantne. Hõrgu vanilli ja hõõguva ingveriga maitseb see taevalikult. Kurkumi latte loodud heaolutunne tuleb selle toitainete kasulikkusest: see pakatab kasulikest toitainetest, antioksüdantidest, on ülimaitsev, vürtsikalt sooja maitsega jook. Kurkum alandab põletikke, toob leevendust liigeseprobleemidele, rahustab seedehäireid ja kõrvetisi, tõstab immuunsust, kaitseb südant ja aju, alandab vere kolesteroolitaset.

MAHE BANAANI-ACAI LATTE Acai marja ja kookospiima unikaalne kombinatsioon loob vaimustavalt puuviljase, kreemise, naturaalselt magusa, samas hapuka joogi, millesse hetkega armud. Sel oivalisel joogil on palju tervisele kasulikke omadusi. Acai mari on üks tervislikeimast marjadest kogu maailmas. Stimuleerib immuunsust, annab head energiat, on antioksüdantide rikas ja tervislik mari. Aitab alla suruda ja eemaldada rakkude oksüdatiivset kahjustust. Parandab tunnetuslikke funktsioone, hoiab seedesüsteemi puhta ja töökorras. Kofeiinivaba jook annab energiat kogu päevaks.

100 % VEGAN

MAHE MATCHA LATTE

MAHE PUNAPEEDIINGVERI LATTE

Hästi tasakaalustatud kõrgekvaliteedilise premium matcha tee, kookospiima ja teiste koostisosade kombinatsioon annavad hõrgu kreemja matcha tee maitselise joogi.

Kookospiima ja punapeedi kombinatsioon loob originaalse ja eriti hõrgu maitsega ülitervisliku joogi.

Matcha rohelise tee pulber pärineb samalt teepõõsalt kui roheline tee, kuid kuna matcha on valmistatud tervest teelehest, sisaldab see antioksüdante ja muid kasulikke aineid märksa kontsentreeritumalt. Matcha latte annab lisaenergiat, suurendab keskendamisvõimet ja kiirendab ainevahetust, samas rahustab meeli ja lõõgastab.

Tänu immuunsüsteemi tugevdavale efektile on see ideaalne külmetusevastane jook külma ilmaga ja talvel. Lisaks tõstab see meeleolu ja annab rohkesti lisaenergiat. Lattel on kaunis roosa värvus ja õrn, naturaalselt magus maitse, mis paistab maitsemeeli.

• • • • • • •

Laktoosivaba Gluteenivaba 100% naturaalne Vegan Mahe GMO vaba Säilitusaineteta

KESKKOND

Jäneseurg sõbrapäeval: teekond keskkonnasõbraliku armastuseni

ee päev on lähenemas, kui sotsiaalse surve tõttu pannakse romantilised suhted üle maailma taas proovile. Sotsiaalmeediavood metamorfeeruvad avokaadovõileibade piltidest romantiliste õhtusöökide ja paarifotode kollaažideks. Barry White vallutab taas Spotify edetabeli ning õhus on armastus. Miks on valentinipäev muutunud kohustuslikuks pühaks, mis justkui määratleb paaride õnne väärtust? Kas ja kuidas on 14. veebruar seotud veganluse ning keskkonnaga? Valentinipäeva tekkelugusid on mitu. Populaarseim neist räägib, et püha Valentin, kes oli 3. sajandi Rooma preester, astus vastu keisrile, kes keelas abielu, arvates, et see teeb meestest kehvemad sõdurid. Seetõttu otsustas püha Valentin sõlmida abielusid salajas. Kui keiser sellest teada sai, saadeti Valentin vangi, kus ta armus neidu, ning oma surmamõistmise päeval, 14. veebruaril saatis ta tollele armastuskirja, mille all seisis „sinu Valentinilt”. Siiski on ajaloolased märkinud, et keiser Claudius II oli sel ajal juba surnud. Hoopis huvitavamad ja realistlikumad selgitused pärinevad aga paganlikest lugudest.1 Lupercalia festivali ehk iga-aastast viljakusmaagiaga seotud iidset pidu tähistati Roomas 15. veebruaril. Kirik soovis groteskset viljakusrituaali esitleda romantilisemana, kui seda olid sunniviisilised paaripanemised, loomsed ohverdused ning naiste seksuaalne häbivääristamine. Lugu räägib, et ühel päeval ohverdasid kaks valgekraelist alasti 12

Jaana Lotsman www.theecocorrespondent.com

meest kitse ja koera. Naised seisid järjekorras, et saada tseremoonilise nahaga auliselt vastu kõrvu. Seejärel panid naised oma nime urni sisse, kust mehed loosi tõmbasid – vastava naisega astuti paari.2 Samuti tasub märkida, et kommertspüha punane värv on sümboolne tolle päeva verisele algele. MIS VÄRVI ON ARMASTUS? Tänapäeval ei ole valentinipäeva rituaalid samad, kuid veriste tõdedega on need siiski. Teadupärast on populaarseimaks kingituseks lilled. Lisaks sellele, et USA on esirinnas igasuguste pühade tähistamisega, on suurriik ka suurim lillede vahendaja. Lõikelillede äri on seal väärt enam kui 34 miljardit dollarit ja seda tänu asjaolule, et tööstus toimib aastaringselt kasvusobilikus kliimas. Lilli vahendatakse sellistest riikidest nagu Ecuador, Etioopia ja Keenia.3 Lilletööstuses kasutatavad pestitsiidid ei ole valitsuse regulatsioonide poolt kontrollitud põhjusel, et lilled pole söödav saak, kuigi lausa viiendik kasutatavatest mürkidest on arenguriikides rangelt keelatud. Üks neist on metüülbromiid, mis on viis korda kahjulikum kui heitgaasid.3 45% Keenia veest kasutatakse lilletööstuse tarbeks, mistõttu peab riik importima vettnõudvaid olulisi viljasaake, näiteks maisi, sest kohalik kasvatamine oleks liialt kulukas. Liites siia juurde kasvandusest tulenevad jäätmed ja süsinikjalajälje, mille jätab 30 kaubalennukit, mis lendavad valentinipäevale eelneval kuul iga päev Ecuadori, Miami ja Kolumbia vahet, saame midagi väga kahjustavat. Kolm nädalat

FRIENDLY VIKING'S TOOTEPEREKOND SAI LISA! Avasta uusi maitseid ja vii oma toiduvalmistamise oskused uuele tasemele luues taimseid versioone oma lemmiktoitudest ,

SOUR OAT EHK HAPUKOOREASENDAJA

LATTE JA ŠOKOLAADI KAERAJOOK

KREEKAP RANE O GURT

Maitsestamata ja gluteenivaba kaerasuupiste mis sobib hästi hapukoore asemele Tekstuurilt mõnusalt paksem kreemine ja oma unikaalsuse tõttu sobib hästi nii sooja kui ka k lma toidu valmistamiseks näiteks kastmetes ja magustoitudes või lihtsalt supi peale Valik on Sinu

Kaerajookide perekonda lisandus kaks uut liiget Šokolaadi kaerajook saab oma maitse ehtsast kakaoubadest valmistatud pulbrist Naudi soojalt või k lmalt Latte kaerajook on joomiseks valmis rikkalik ja kreemjas kohvijook sisaldades ko eiini Parim juua jahutatult Mõlemad tooted on ilma lisatud suhkruta ja sisaldavad vitamiine

Kreekapärased gluteenivabad kaerasuupisted on imeliselt rikkalikud ja kreemjad oma tekstuurilt Valikus kolm erinevat maitset millest mango ja vanilli on madala suhkrusisaldusega ning naturaalne on ilma lisatud suhkruta Lisa m slit granolat marju või haara hoopis lähim lusikas ja sukeldu maitseelamustesse

�a�a me�e�a oma elam�s�:

��r�endl�v�k�n�seest�

��ed tooted saadaval: Selver, Stockmann

KESKKOND

lillesaadetisi põletab umbes 114 miljonit liitrit kütust, eraldades atmosfääri umbes 360 000 tonni süsinikdioksiidi.4 Kui liikuda kingiredelil ülespoole, tulevad mängu juba kallimad avaldused – ehted. Valentinipäev on teadupärast ka kosimise poolest kuulus. Õnneks soovib üha enam Y-generatsiooni esindajaid inimese loodud juveele soetada, olles teadlikumad vereteemanti telgitagustest. Aafrika sõjatsoonides asuvad teemandikaevandused on juba aastakümneid kurikuulsad lapstööjõu ja orjanduse poolest. 5 Inglise kuninganna kroonist ja kaarikust üle jäänud juveele kasutatakse näiteks selleks, et rahastada Al Qaeda terrorismirühmitust ning kodusõdasid. Aafrika teemandiäris inimõigused ei eksisteeri ning ümbritsev maa ja vesi on mürgitatud saaste ja muude toksiliste ainetega, näiteks elavhõbe.6 Šokolaad on veel üks valentinipäeva kurjajuur. Vaid 30% kakaoviljast kasutatakse tootmisel ära, mis tähendab, et ülejäänud saak jäetakse põldudele mädanema, tekitades kahju nii pinnasele kui õhule. Massiivne metsaraie kakaopähklipuude kasvatuse tarvis on muutunud magusa šokolaadi mõruks pooleks, mille varjukülgedeks on esikloomade elupaikade kadumine ning samuti lapstööjõud.7 Võiks ju arvata, et valentinipäeva kaart on kindlasti ohutuim viis oma kiindumust avaldada, kuid treenimata silmale on lihtne kaardil olevast sõnumist mitte kaugemale näha. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides ostetakse igal aastal 200 miljonit kaarti, hoomamata, et nende tarbeks võetakse maha sadu tuhandeid hektareid metsa ja loodusalasid.8 SÕBRAPÄEVA TÄHISTAMINE KERGE SÜDAMEGA Kui sa stereotüübi kohaselt kaheteistkümne kassiga kodus ei istu ega mõtle vana pitsatükki närides igavesest üksindusest, vaid tähistad valentinipäeva nagu iga teine modernne inimene, tuleks tõele näkku vaadata. Mõista, et sellele päevale omased armastusavaldused on meie maakerale kahjulikud. 14

Iga tööstus on ehitatud kasumi eesmärgil ning oleme siiani valesid suid toitnud. Tegelikult on uskumatult lihtne muuta see prügipüha originaalseks ja keskkonnasõbralikuks ilma rõõmu ohverdamata. Kui soovid kinkida õisi, otsi poest lõikelilli, millel on fairtrade’i ehk õiglase kaubanduse märgis. Uuri, millised valikud on kohalikes aiandites. Äkki hoopis kinkida potilill või taim, mida saab aknalaual kasvatada või kevade hakul maha istutada? Mõnes soojemas riigis on ehk võimalik ka ise õied noppida. Kui otsustad ehete kasuks, vali inimeste loodud vääriskivid või tsirkoon. Osta ümbertöödeldud või õiglase kaubanduse märgiga kulda või vintage-ehteid. Mida Eestist pole saada, saab tänapäeval hõlpsasti mujalt tellida. Küpseta ise kingiks midagi magusat või osta mahemärgistusega šokolaadi – valik on olemas ka tavapoodides. Soeta e-raamatu kinkekaart või mahematerjalist pesu, osta poodidest ja firmadest, kes toetavad jätkusuutlikkust. Materiaalse kingi asemel võiks võimalusel minna välja sööma või koroona ajal õhtusöögi koju tellida. Luba endal Eestis toodetud rabarberimulli nautides mõnda põnevat filmi vaadata. Tee annetus südamelähedasele heategevusorganisatsioonile, istuta puu või tehke partneriga koos midagi muud toredat, mis mõlemale meelepärane. Kaardi asemel saada sõnum või meem. Iga samm loodussäästlikuma maailma poole on samm parema ühiskonna poole. Oleme üksteise vastu head ja austame oma kodu. 3 KASUTATUD ALLIKAD [1] The Dark Origins Of Valentine‘s Day, Arnie Seipel, USA Riiklik Avalik Raadio, 2011 [2] Valentine’s Day History, Society for the Confluence of Festivals in India, stvalentinesday.org, 2010 [3] The Environmental Impacts of the Cut-Flower Industry, Green Journal, 2019 [4] Yes, Your Mother Loves the Flowers, But Maybe Not the Cost of Flying Them In, Brandon Graver, Rahvusvaheline puhta transpordi nõukogu, 2018 [5] The Fight Against Blood Diamonds Continues, Aryn Baker, Time, 2015 [6] The Truth About Diamonds, Global Witness, 2006 [7] Nestle Is Being Sued For Allegedly Using Child Slaves On Cocoa Farms, Rachael Ravesz, The Independent, 2016 [8] Environmental Impact of Deforestation, Paper on the Rocks, 2018

Rosmariini vedelseep turgutav ja soojendav

Sidrunheina vedelseep tsitruseline ja värskendav

Lavendli vedelseep rahustav ja tasakaalustav

Roosi vedelseep lõhnava Damaskuse roosiga

Saialille vedelseep nahka uuendav ja põletikuvastane

Sonett – nii puhas Ö K O L O O G I L I S E L T Soneti tooted tooted on onsaadasaadaval Soneti Biomarketites, Prismades, val Biomarketites, Prismades, Maksimarketites, Maksimarketites, suuremates suuremates Selverites Selverites ning ja ning Freshgo.ee Astri.ee veebipoes. Astri.ee veebipoodides.

K O H U S E T U N D L I K

Kui puhas ? – Ebatavaliselt puhas! Soneti vedelseebid on mahepõllumajanduslikust toorainest valmistatud leebe koostisega taimsed seebid, mis sobivad nii kätepesuks kui ka tervele kehale. Toodetele on lisatud viirukit, kulda, mürri, loorberit, oliivõli, roosiõietuhka ja puuvõõrikut, mida on enne oloidsegajas korrapärase kaheksakujulise liikumise abil rütmiseeritud. Soneti tooted on valmistatud mahepõllunduslikust toorainest ja need on 100% biolagunevad. Tooted ei sisalda naftakeemiast valmistatud tensiide, ensüüme ega teisi allergeene. Neis ei kasutata ka kunstlikke lõhna-, värv- ega säilitusaineid ning geeni- ega nanotehnoloogiat. Samuti ei sisalda need plastist mikroosakesi. Sonetis ei tehta ka loomkatseid. Rohkem infot www.sonett.eu

nature-care.cc

cse-label.org

Reg. by Vegan Society

stop-climate-change.de

i iF-design-award

reddot-design-award

EETIKA

SELLE SAJANDI KÜSIMUS: SÜÜA VÕI MITTE SÜÜA?

Kadri Taperson

Praegu, mil keskkonnateemad on iga inimese infoväljas, on aeg iseendalt küsida, mida ja miks süüa. Ühest inimese baasvajadusest on saanud poliitiline küsimus, millele vastamisest ei ole kellelgi pääsu. Aga miks inimene üldse liha on õppinud sööma? Omnivoorlus ei ole muinasjutt. Inimene on evolutsioonis kujunenud olendiks, kes suudab peaaegu kõike süüa ja seedida. Meie liik ei ole ellu jäänud ja vastutustundetuks maailmavalitsejaks kujunenud tänu lihasöömisele – milleks meil õigeid hambaidki pole –, vaid tänu väga heale kohanemisvõimele. Ainuke toit, millega me ilmselt päriselt ära ei harjuks, on teine inimene ja sedagi puht bioloogiliselt, sest võib vaid ette kujutada neid baktereid, mida teise inimese keha kannab. Võib-olla on eelnenu paadunud loomaõiguslase kohatu nali, aga tõepoolest – ajalooliselt on inimene kui liik kohanenud kõikvõimalike raskustega. Olgu need põhjendatud geograafilise asukoha, pandeemiatega, ilmastikumuutustega, keskkonnast ja omaenda loomusest tulenevate konfliktidega. Kuna teiste liikide liha tarbimisest on saanud üks suurimaid keskkonda kahjustavaid tegevusi, millega inimene iseenda jalgealust õõnestab, on põhjust uurida, miks taimsele toidule üleminek nii vaevaline on. Muidugi on arusaadav, et ühiskondlikud muutused toimuvadki väga aeglaselt ja inimese toidulaud on palju rohkemat kui lihtsalt valik kütust funktsioneerimiseks, aga praegu on juba liiga kiire, et selle tõdemuse peale ainult elutargalt noogutada. Sotsiaalpsühholoog Melanie Joy1 on lihasöömise harjumuse kui nähtuse nimetanud karnismiks ja see on tõesti üks moodus, kuidas kogu probleemi kokku võtta. Joy on jaotanud põhjused nelja gruppi. Esiteks, loomse söömine on loomulik, kuna inimene on omnivoor ja sestap on liha talle loomulik toit. Tegelikult on inimest arendanud leidlikkus 16

ja kohanemisvõime ja sõna „loomulik” tähendus on väga ebamäärane. Nii võib ju öelda, et kõik, mida inimene teeb, ongi loomulik. Teiseks, sest see on normaalne. Tõesti, normaalsus ehk karjaidentiteet pakub turvalisust. Sotsiaalselt on raske normist erineda. Kolmandaks, sest see on meile vältimatult vajalik. See seostub kahe eelneva põhjusega – kuna see on loomulik ja normaalne, siis järelikult ka vajalik. Toitumisteadus on küll tõestanud, et inimene ei vaja loomset. Inimene vajab valke, rasvu, vitamiine ja kiudaineid ning pole oluline, millistest allikatest need toitained tulevad. Neljandaks ja viimaseks põhjuseks on tavaliselt see kõige suurem – sest maitseb. Ka eestikeelsed allikad jõuavad samale tulemusele – loomse söömine on tugev harjumus, mis on meile sisse kodeeritud, aga milleks ei ole otsest vajadust. Zooloog Mart Meriste2 kirjutas kaks aastat tagasi ajalehes Sirp lihasöömise ökoloogikast. Ta kirjeldab, kuidas inimene on liha söönud suuresti sõltuvalt sellest keskkonnast, kus ta elab. Kui inimene elab territooriumil, kus kasvavad taimed, mis kõlbavad süüa ainult mõnele teisele loomaliigile, siis sööb inimene seda looma, muidu ta ei jää ellu. Põlluharimise jõudmine neisse paikadesse, kus vähegi midagi kasvatada saab, vähendas loomse söömise vajalikkust. Liha on Meriste sõnul ka selles mõttes hea toit, et sellest võib saada kõiki toitaineid, mida inimesel ellujäämiseks vaja on. Lisaksin hetkel aga, et intensiivpõllumajanduse ajal saab loomsest ka palju sellist, mis meid tappa võib –

antibiootikume, keskkonnamürke jne. Huvitav on lugeda, kuidas zooloog on ise valinud loomade kasvatamise ja tapmise selle asemel, et poest osta, ehkki teab, et inimene saab ka taimse toiduga hästi hakkama. Seegi paneb mõtlema, et sööme loomi ainult harjumusest ja mugavusest. Taimsele üleminekuks on vaja rohkem kui teadmist, et taimne toit sobib inimesele hästi. Võrdlemiseks soovitan sotsioloog Kadri Aaviku artiklit3 2019. aasta ajakirjast Vikerkaar, kus ta tihendatult loomse söömise lõpetamist põhjendavad faktid ja arvud välja toob – loomakasvatuse põhjustatud kasvuhoonegaasid; loomasöögi kasvatamiseks kasutatava maa protsent (kas teadsite, et see on 83% kogu põllumaast?). Pool planeedi mageveest kulub loomakasvatusele. Lihasöömine põhjustab inimese antibiootikumiresistentsust, seades sellega ohtu meie kõigi tervise. Kadri kirjutab ka rahvusvaheliste terviseorganisatsioonide soovitustest taimset toitu rohkem süüa ja lisab omapoolsed soovitused ühiskonnale, kus seda soovitust tõsiselt võetakse. Meelde tuletades asjaolu, et inimest tapvad pandeemiad on suure tõenäosusega pärit intensiivpõllumajanduse farmidest, ja kõige olulisemat – loomad on tundevõimelised olendid, jääb üle veelkord kinnitada, et ehkki inimene on ajalooliselt olnud kõigesööja, ei saa enam sellesse fakti pealiskaudselt suhtuda. Et ellu jääda, peame kohanemisvõimeliste olenditena harjuma uue normaalsusega. 3 KASUTATUD ALLIKAD: [1] Why we love Dogs, Eat Pigs and Wear Cows. Melanie Joy, Red Wheel, 2009 [2] Lihasöömise ökoloogika. Mart Meriste, Sirp, 2019 [3] Toitumine: loomselt taimsele. Kadri Aavik, Vikerkaar, 2019

ETTEVÕTE

Lugu sellest, kuidas Pelgupaigast

sai St. Maria ja varsti on neid juba rohkem

Anett Rannamets

Maria Mets - cafe St. Maria peakokk.

Ilmselt ei ole ühtegi taimetoiduentusiasti Eestis, kes poleks kuulnud Pelgupaiga kai ming’ist või pad thai’st. Esimese koroonalaine ajal muutusid nii mõneski toitlustusettevõttes asjad hapuks ning restoranipidajate peadest käis tulevikule mõeldes kindlasti läbi ka see kõige kurvem variant. Ka Pelgupaigaga oli nii, ent tagasi vaadates võiks seda lugu nimetada siiski muinasjutuks, sest muinasjutud – need lõppevad ju alati hästi. Möödunud aasta sügisel märkasid tähelepanelikumad kindlasti Pelgupaiga sotsiaalmeedia kontodel muu-

tust. Pelgupaigast sai cafe St. Maria ja postitusi ilmus silme ette tihedamini. Oktoobris avaldati jälgijatele lõbus, ent esialgu mõnevõrra segadust tekitav postitus sellest, kuidas maailm on alati liikumises ning koroona tekitas palju tuska ja kulutas meeletult jõuvarusid. „Järgnevast võiks kirjutada raamatu, sest sündmuseid, mis meie eludes sellest septembrikuu teisipäevast alates aset leidma hakkasid, ei saa pidada lihalikus mõttes loomulikuks,” meenutab keegi salapärane möödunud aega Pelgupaiga Facebooki lehel. „Aga ühte seika paljudest võime teiega, kallid sõbrad, jagada kohe nüüd siinsamas. Päeval, mil Maria oli oma südames sulgemas restorani Pelgupaik, astusid Telliskivi tänavalt sisse Marko ja Antero. Tutvudes ümbritsevaga, kohtusid juba järgneval hetkel kolme pilgud. Üleloomulik avatus ja siirus tekitas arusaamatust samal ajal seal olnud hindule, kellel oli kindel plaan see koht ära osta,” seisab postituses, kuhu on lisatud, et too sama huviline valmistaks täna Pelgupaigas legendaarsete pad thai ja kai ming’i asemel arvatavasti hoopis midagi muud. Postitus jätkus. „Küsimus küsimuse otsa ja vastus vastuse järel viis meid selguseni, et aset leidev puänt ei ole mitte ühe vägeva naise unistuse lõpp, vaid hoopis imelise loo algus. Selle suure loo üks mosaiigitükk leidis täna oma pesa.” Muinasjutt saigi ilusa lõpu ja kohvik uue nime – cafe St. Maria. Olgu selguse mõttes ka mainitud, et Maria on Pelgupaiga perenaine, kes selle oma südame, hinge ja suurepärase söögitegemisoskusega üles ehitas. Maria on tänaseni

asjatamas ning kohvik-restorani peakokk. Marko ja Antero aga kaks äripartnerit ja sõpra, kes otsustasid oma elus sel ülemaailmselt üsna pingelisel hetkel vastu võtta uued väljakutsed. Marko jääb enda ja sõbra kirjeldamisega pigem salapäraseks ning ütleb, et nende teadlikuks sooviks oli algusest saadik selles ettevõtmistes jääda tagaplaanile. PÄEVAL KOHVIK, ÕHTUL RESTORAN „Telliskivi St. Maria kohvik-restoranist tahtsime luua kohta, kus inimestel oleks ka niisama hea olla. Kohtuda enda armsate inimestega. Nautida hästi hubast atmosfääri ja väga head sööki,” selgitab Marko, et erinevus Pelgupaiga ja St. Maria vahel tuleb sellest, et Pelgupaik oli pigem fast food kontseptsiooniga koht. „St. Maria suund on hedonistlikum, väärtustades aega ja hetkede kordumatust, siirast ja sooja lauateenindust,” ütleb Marko ja lisab, et kahtlemata on St. Marias tunda mõlemat: nii fine dining restorani kui boheemlaslikku nautlemiskohta.

ETTEVÕTE

Varem oli Pelgupaik avatud enamasti kuueni ja mitte iga päev. St. Maria on avatud kõikidel päevadel nädalas ning nädalavahetustel ka hilise õhtuni. „Et oleks koht, kus reede- või laupäevaõhtut oma inimestega teinekord ka vallatumalt mööda saata,” naljatleb Marko. Sellesse Telliskivi tänaval asuvasse kohvik-restorani suudetakse mõnusalt

ära mahutada kuni 20 inimest. Marko sõnul on paljud püsikliendid öelnud, et Pelgupaik ja St. Maria erinevad teineteisest kui öö ja päev. Nädalavahetuste õhtutel kohtab nende juures ka inimesi, kes on väljatulemisega rohkem vaeva näinud kui keskmine lõunaklient. „Meie võnkest parema ettekujutuse saamiseks tuleb meile lihtsalt külla tulla ja kõike seda ise kogeda. Ehk on tabav kokku võtta, et Telliskivi St. Maria on kella 17ni justkui kohvik ja sealt edasi restoran.” Suveks lubatakse avada ka maitsekas väliterrass, kus veelgi mõnusam suvepäevi mööda saata. Lisaks toidule on St. Marias ka päris hea kombucha’de ja veinide valik. Menüü võtab järjest enam kuju ning kurss on võetud fusion-köögi maailma, erinevalt Pelgupaigast, mille suurimaks inspiratsiooniks ja suunaks olid Aasia toidud. „Meilt saab nii päikesekuivatatud tomatitega suurepärast kartulisalatit, krõbedaid artišokke, legendaarset pad thai’d ja uhkemat bataadisteiki,” toob Marko välja ning peab oluliseks mainida, et viimane on juba võlunud nii vanade kui uute klientide südameid. Tegijad on eraldi loonud ka pagaritoodetele keskendunud brändi St. Maria Bakery, mille valikust leiab nii muffineid kui näiteks suussulavaid veganjuustukooke. Marko tunnistab, et koroona on kindlasti omad korrektuurid teinud ja seda just piirangute tõttu, mille ko-

haselt võeti mõneks ajaks külastajatelt võimalus kohapeal einet nautida. Seeeest kiirendas olukord aga St. Maria e-poe avamist. „See on püsiklientide poolt juba päris hästi vastu võetud. Ja loomulikult tänusõnad Woltile ja Bolt Foodile, kelle abiga sai suurem kahju senini ära hoitud,” vastab Marko, kui aruteluks on kummalisest ajast tingitud piirangud. Nii mõnelgi korral viitab Marko oma jutus Telliskivi St. Mariale. Kas on siis plaan avada ka kuskil järgmine koht? Jah, nii see on. „Meie visioon on laiendada St. Maria toidu kättesaamist Tallinnas veelgi. Peatselt on võimalus sooja toitu tellida juba ka meie järgmisest avatavast kohast. Ja kuna meie peakokk on väga suur koerte fänn ning koerad on alati teretulnud, siis kohe-kohe on võimalus rõõmustada ka oma neljajalgseid sõpru millegagi, mis peaks tegema pai iga koera maitsemeelele. Ja nõnda me liigume vaikselt edasi järgmiste kohtade avamiseni,” on Marko optimistlik. See, kust pärineb kohviku nimi St. Maria, on vist igaühele üsnagi selge. „Isekeskis ütleme, et see on kui ood peakoka Maria Metsa loomingule, keda oma ambitsioonidega ära suutsime võluda, ja ka kellelegi kõrgemale, tänu kellele saame täna rääkida täiesti uuest kontseptsioonist selge vaatega tulevikku … Sest veganlus on tulevik, take it or leave it.” 3

TERVIS

Oomega-3-rasvhapped on viimastel aastatel saanud palju tähelepanu ja seda teenitult. Need tagavad rakumembraanide normaalse ehituse ja talitluse, on seotud immuunvastuse ning põletikutasemega kehas. Oomega-3-rasvhapped on olulised nägemise, südame ja närvisüsteemi hea tervise tagamisel. Enamasti tuuakse nende rasvhapete allikana välja kalaõli, kuid kust saab oomega-3 kätte see, kes soovib keskkonna või loomade pärast teha taimset valikut?

ASENDAMATUD RASVHAPPED JA NENDEGA KAASNEVAD MÜÜDID: KAS OOMEGA-3 VÕRDUB KALAÕLI?

asvade ja õlide peamisteks komponentideks on rasvhapped ning need jagunevad küllastunud, polüküllastumata ja monoküllastumata rasvhapeteks. Enamikku neist on organism võimeline ainevahetuse käigus ise valmistama (muutes nt ühe rasvhappe teiseks), kuid mitte kaht polüküllastunud rasvhapet, mida peab toiduga saama. Need on LA ehk linoolhape ja ALA 20

Eliis Salm toitumis- ja tervisenõustaja

ehk alfa-linoleenhape. Küllastunud rasvhapete tarbimine ületab toitumisuuringute järgi soovituslikku ning on seotud südameveresoonkonnahaiguste ja diabeedi kõrgenenud riskiga.

Need rasvhapped on ülekaalus võis, juustus, lihas ja lihatoodetes, piimas ja jogurtis. Eesti toitumissoovituste

EPA JA DHA PIISAVAKS SAAMISEKS

Limiteeri oomega-6-rasvhapete rikaste päevalille-, kõrvitsa-, ja seesamiseemnete, maapähklite ja maisi ning neist valmistatud õlide tarbimist. Eelista rapsi- või oliiviõli. Suurenda oomega-3-rasvhapete rohkete toiduainete tarbimist. Parima LA/ALA suhtega kodumaine ning soodne allikas on linaseemned, mida tuleb enne tarbimist kindlasti purustada/jahvatada (vastasel korral läbivad need seedetrakti muutumatul kujul). Väldi transrasvade tarbimist, sest see mõjutab ALA konversiooni EPA-ks. Sageli peidavad transrasvad end väljendite „hüdrogeenitud taimsed rasvad” või „tahkestatud taimne rasv” taha. Looduslikult sisaldavad transrasvu piima- ja lihatooted. Toitu tervislikult ning piira alkoholi ja kofeiini tarbimist. Tarbi EPA ja DHA mikrovetikatest valmistatud toidulisandit. See on eriti oluline raseduse ja imetamise ajal, samuti diabeetikutele ning kõrgvererõhktõvega inimestele, kelle ALA konversioon võib olla kehv.

TERVIS

kohaselt ei tohiks küllastunud rasvhapped moodustada enam kui 10% päevasest toiduenergiast (nt 2000 kcal energiavajaduse juures maksimaalselt 200 kcal ja umbes 22g). Taimses toidus ülekaalus olevaid mono- ja polüküllastumata rasvhappeid tarbitakse aga soovituslikust vähem. Kui polüküllastumata oomega-6-rasvhapete saamine on üsna lihtne, siis oomega-3-rasvhapete saamisele peaks tähelepanu pöörama kõik inimesed. Asendamatu oomega-3-rasvhappe ALA rikkalikeks allikateks on näiteks tšiiaseemned, purustatud linaseemned, kanepiseemned ja Kreeka pähklid, samuti neist valmistatud õlid.

Rikkalikeks allikateks on veel rapsiõli, sojaoad (edamame) ja vetikad. Ka rohelised lehtköögiviljad ja teisedki oad sisaldavad vähesel määral alfalinoleenhapet. Päevase vajaliku koguse ALA saamiseks peaks tarbima umbes 1,5 sl rapsiõli, 1 tl linaseemneõli, 1,5 tl kanepiseemneõli, 8 Kreeka pähklit, 1 sl jahvatatud linaseemneid või 1 sl tšiiaseemneid. PIKAAHELALISED OOMEGA-3-RASVHAPPED Kalaõlis sisalduvad pikaahelalised oomega-3-rasvhapped EPA (eikosapentaeenhape) ja DHA (dokosaheksaeenhape), mille kala organism on sünteesinud, tarbides (mikro)vetikates ja planktonis sisalduvat lühikese

AUTORIST

ahelaga asendamatut alfa-linoleenhapet. Ka inimese organism on samaks konversiooniks võimeline, kuigi see protsess on üsna ebaefektiivne ning sõltub mitmest tegurist. Üheks olulisemaks on oomega-6- ja oomega-3-rasvhapete tarbimise suhe. Eesti toitumissoovitused märgivad LA ja ALA rasvhapete parima omavahelise suhtena 2 : 1. Optimaalseks peetakse ka 4 : 1, kuid uuringud näitavad, et segatoidulistel on see suhe pigem 40 : 1 ja veganitel 15 : 1. Tasakaalu parandamiseks võiks ühest küljest suurendada oomega-3-rasvhapete saamist, kuid teisalt on ehk olulisemgi vähendada oomega-6 tarbimist. Parima oomega-3 ja oomega-6 suhtega on vaieldamatult linaseemned (u 4 : 1), samuti tšiiaseemned (u 3 : 1). Kanepiseemnetel on vastav suhe u 1 : 3, Kreeka pähklitel u 1 : 4, rapsiõlil u 1 : 2,5. Seda on märkimisväärselt rohkem kui samas koguses oomega-3 rikkas kalas. Taimsete allikate kasuks räägib ka asjaolu, et need ei sisalda üldse kolesterooli, mille tarbimine Eestis ületab samuti soovituslikke piirmääru ning on oluliseks riskiteguriks südame-veresoonkonnahaiguste tekkel. Artikli koostamisel on kasutatud Tervise Arengu Instituudi kodulehte, toitumisuuringute andmebaasi ja toidu koostise andmebaasi, Eesti Vegan Seltsi kodulehte, raamatuid „Becoming Vegan” (B. Davis, V. Melina) ja „Vegan for Life” (J. Norris, V. Messina). 3

Eliis Salmil on kõrgharidus tervisedenduses Tallinna Ülikoolist spetsialiseerumisega toitumisnõustamisele ning turundusalane magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist fookusega tarbijakäitumisele ning kommunikatsioonile. Eliis pakub Eesti Vegan Seltsis toitumisnõustamise teenust, mis on mõeldud kõikidele taimsest toitumisest huvitatutele, kes teevad alles esimesi samme veganluse teel või kes juba pikaajalised taimetoitlased, kuid mingil põhjusel mures, kas menüü on piisavalt täisväärtuslik. Eliis on koostanud hulgaliselt täistaimseid menüüsid, koolitanud tervisliku taimetoitluse osas vegankokkasid Tallinna Teeninduskoolis ning viinud läbi mitmeid tervise- ja toitumisteemalisi loenguid koolides, ülikoolides ning tuntud Eesti suurettevõtetes. Kontakt: eliis.salm@vegan.ee

SISUTURUNDUS

Muutunud maailmas, kus toidus pole enam sama palju toitaineid kui vanasti ning väetiste, mürkide ja säilitusainete hulk näitab kasvavat trendi, on loogiline, et soovime oma mikrobioomi kaitsta.

MIKS ON OLULINE KASVATADA

toitu jätkusuutlikult? Mikrobioom

Mikrobioom on kõigi inimkehas olevate mikroorganismide ökosüsteem, millest 80% elab soolestikus. See juhib paljusid keha funktsioone nagu näiteks immuun- ja närvisüsteemi reguleerimine. Meie keskkond ja toitumine on muutunud toksiliseks ning läbi nõrgenenud mikrobioomi põhjustab see mitmesuguseid sagedasti esinevaid haiguseid: lekkiva soole sündroom, südame- ja veresoonkonna haiguseid, diabeeti, reumatoidartriiti ja autoimmuunhaigused.

Miks me ei saa enam mullast piisavalt toitaineid?

Põhjuseid on mitmeid, üheks suureks probleemiks on herbitsiidide kasutamine põllumajanduses. Glüfosaat pärsib taimede, seente, bakterite ja vetikate šikimaatset biosünteesirada, mille käigus toodetakse aminohappeid. Need aminohapped peab inimene saama toidust, sest meie neid toota ei suuda.

KÕIK, MIS INIMENE SUUDAB ÄRA RIKKUDA, SUUDAB LOODUS TAASTADA. Kui läbi taimede enam aminohappeid ja teisi kehale vajalikke mineraale ning mikrotoitaineid ei saa, siis ei ole meie bakterid tasakaalus ning soolestikust hakkab lekkima surnud bakterite rakke ja toksiine vereringesse, mis omakorda tekitab kehas põletikulist reaktsiooni. Keha pidev häireseisund võtab palju energiat ja paneb keha rasva varuma selleks, et valgetel verelibledel oleks energiat haigete rakkude eemaldamiseks ja haigustekitajate hävitamiseks. See võib põhjustada “õllekõhtu”, kuna 65% meie valgetest verelibledest on ümber soolestiku. Seal on kõige suurem oht, et haigustekitajad sisenevad meie vereringesse.

BLACK STUFF - LOODUSE LOODUD, TEADUSEGA KINNITATUD.

Black Stuff sisaldab patendeeritud meetodil puidust toodetud fulviin- ja humiinhappeid ja 20 erinevat polüfenooli. Need on osad nendest ainetest, mida me enam piisavas koguses toidust kätte ei saa. Lisaks sisaldab see ka musta pässikut ehk chagat. Tootel ei ole ühtegi vastunäidustust, seega võivad seda tarvitada ka lapsed ja rasedad.

Mida see mulle teeb?

Black Stuff aitab kehal imendada toidust neid toitaineid ja vitamiine, mida on kehal puudu. Black Stuffil on kõrge antioksüdantide sisaldus, seega seob see kehas vabu radikaale ja toksiine ning seetõttu võivad keha puhastus reaktsioonina tekkida nahale ajutiselt punnid.

Mida võib tervema soolestikuga oodata?

Regulaarsem ja paranenud seedimine, kiirem taastumine peale sportimist, isude kadumine. Inimesed on leidnud leevendust erinevatele vaevustele: ärritunud soolestik, psoriaas ja teised nahaprobleemid, liigesevalud, kõrvetised ja unehäired. Kuna meie organismid on väga sarnased aga samas ka väga erinevad(erinevate elustiilide mõju), siis on ka Black Stuffi mõju väga individuaalne. Black Stuff ei asenda mitmekülgset ja tervislikku toitumist. Oleme loonud Facebookis grupi: “Black Stuff tervisegrupp”, kus inimesed saavad jagada oma kogemusi Black Stuffiga. Tule liitu ja jaga ka oma lugu!

KLIENDI TAGASISIDE:

TIIA PAUKSON:

Olen aastaid kannatanud liigesevalude käes. Valud puusas ja põlves olid nii tugevad, et sundisid mind hommikuti üles ärkama. Pärast kahe nädalast Black Stuffi tarbimist märkasin, et ma olen saanud hommikuti kauem magada, sest liigesed ei valuta enam. Esmapilgul ma seda ei uskunud, aga kuna ma muid ravimeid ei kasuta, siis lõpuks sain aru, et järelikult on Black Stuff niimoodi mõjunud. Käin tööl Inglismaal ja pikad sõidud istuvas asendis tekitasid mitu päeva tugevaid valusid. Ka neid mul enam pole. Tunnen end energilisemana ja elujõulisemana kui varem. 23

KAANELUGU

Eestis jagub näitemajadesse publikut paremale-vasakule ja teatrit peetakse justkui pühapaigaks. Käivad ju kaasmaalased pea sama tihti teatris kui budistid pühamutes. Ka kriisiajal on saalides maskide taha peitunud huvilisi piisavalt. Saara Nüganen (28) on üks neist näitlejatest, kes kuulub Vanemuise teatri rivistusse. Ilmselt on Saara hiljaaegu tuttavamaks saanud aga tänu oma markantsele rollile Ergo Kulla lavastatud filmis. Nimelt mängis ta möödunud aastal esilinastunud Oskar Lutsu Paunvere lugude põhjal tehtud kinoteoses „Talve“ kaupmehe tütart Selma Ollepit.

Saara Nüganen: näitlejad teevad erandeid, kuid mina pole nõus laval liha sööma Tekst: Anett Rannamets Fotod: Kristi Heil 25

KAANELUGU

äriselus gramm tasakaalukama karakteriga Saara on taimetoitlane olnud juba üle viie aasta, vegan pool sellest. Kui tegin talle ettepaneku intervjuuks, jäi ta esialgu tagasihoidlikuks, sest oli hiljaaegu üle elanud tagasilanguse ning mõtiskles, kas temas peitub üldse hea eeskuju. Elus aga tuleb ikka ebaõnnestumisi ette ja see on inimlik. Julgeks vaid rohkem neist juttu teha. Saara julges ja nii me vestlesimegi Vanemuise väikese maja riietusruumis tagasiminekust, aga ka paigalseisust ning edasiliikumisest, puudutades nii veganlust, kuid palju ka teatrit. Saara, miks sa tahad vegan olla?

See on selles mõttes nõme küsimus, et sama hästi võiksin küsida, miks keegi liha tahab süüa? Nii palju on boonuseid.

Minu jaoks pole mingit küsimustki. See on nii loogiline. Sulle on siis kogu kompott võrdselt oluline: eetika, keskkond, tervis?

Ma ei taha loomi häirida, laipu süüa. Tegelikult on see ikkagi number üks. Kõigepealt loobusin lihast ja siis avastasin, et piimatooted on justkui veel hullemad. Aga see esimene lihast loobumine tuli küll sellepärast, et mõistsin liha ja surnud looma vahelist seost. Mulle väga ei maitsenud ka. Mõtlesin, et miks siis üldse? Loobusin lihast lavaka ajal, kuskil 2014-15 ja 2017-18 hakkasin veganlusega tegelema. Aga on ka tagasilööke olnud.

Nüüd hiljuti, koroonast tingitud karantiini ajal?

Jah. Raha oli vähe ja tõeline frust-

ratsioon – kuhugi minna ei saa, midagi teha ei tohi. Siis ma selle hapukoore poest ka ostsin, sest see oli odavam. Tekkis tagasilöök. Selline vaimne, aga ka majanduslik. Mu elukaaslane ei ole vegan ja varem polnud mul probleemi, et teen kahte toitu. Aga siis tekkis selline allaandmise hetk, kus mõtlesin, et sööme ühte asja. Miks pingutada ja teha kahte rooga? Aga ma teadsin tegelikult sisimas, et see on ajutine. Ma selle teemaga alla ei anna. Kas nüüdseks on teatris töötegemine taastunud?

Justkui on ja ei ole. Töö käib, kuid palju jääb ära ja lükatakse edasi. Selline veider – teed tööd ja proove millegi nimel, aga tihti tekib ikkagi seisak. Just hiljuti jäid trupiliikmed lähikontaktseteks ja tekkis paus. Mõtlen vahel, miks siis

KAANELUGU

üldse teha? Publiku seas ei ole haigeid esinenud. Aga näitlejad – me ei saa maski kanda ja oleme väga lähedal üksteisele. Sellest räägitakse näitlejatega muidugi väga tihti, sest Eestis meil eraldi filminäitlejaid väga ei ole, aga palju filminäitlemine sinu arvates teatrilaval mängimisest erineb?

Ma olen mitmes filmis mänginud, aga ainult ühes suuremat rolli. Seega ma ei ole ekspert. Mulle meeldib teatri puhul, et see on nagu kaduv kunst – ainult täna õhtul siin ja praegu. Ainukordne energia konkreetse publikuga. Tihti jäävad need hetked vaid vaatajate mälusse või südamesse. Film või seriaal jääb igaveseks. See on hirmutavam ja võõram, aga ka loogiline, sest ma pole seda nii palju teinud.

Ütlesid, et su elukaaslane ei ole vegan. Kuidas su sõbrad ja vanemad sellisesse eluvalikusse suhtuvad?

Sõbrad suhtuvad väga hästi, sest on nooremad ja see pole neile ootamatu või võõras. Nad ei ole vastased, ei ole kaasteelised, aga on pooldajad. Mul on ka kaks õde ja näen neid selles suunas liikumas, aga näen ka ema, kes on hädas. Aga see on harjumuse küsimus – ta on harjunud ühtmoodi tegema. Mu vanemad vist natukene arvavad, et see on mingi moeasi. Aga jällegi, kui ema kuulis, et sõbranna Terje Pennie on ka vegan, siis see veidi loksutas pilti. Et ei ole ainult ühes vanusegrupis entusiastid.

Mis sa ise arvad, kas on siis trend?

Ei ole. Kui tegemist oleks trendiga, oleks rohkem inimesi sellega kaasa läinud. Me oleme ikkagi vähemuses.

Kes selle tee ette võtab, ei tee seda moeröögatuse tuules.

Tundub, et inimesed ajavad tihti sassi ka veganluse ja täistaimse toitumise.

See on eluviis, jah. Toitumistrendid tulevad ja lähevad, aga veganlus on midagi sügavamat. Majapidamistarbed,

kosmeetika, rõivad ... Aga teatris töötades vist kõigest loomsest ikkagi mööda ei saa vaadata?

Mu esimene tükk Endla teatris oli selline, mille tegevus toimus karusnahafarmis. Mind kuidagi häiris küll, et selle teemaga ei tegeletud, aga midagi ei olnud teha – näidend oli 50ndatel kirjutatud. Enamik kasukaid olid ikkagi kunstnahast, sest need on odavamad, aga oli ka karusnahka. Aga ma mõtlen, et iseendast tuleb ikkagi alustada. Mida rohkem püüame teisi õpetada või halvustada nende eluvalikuid, seda suurema karuteene teeme.

Peaks pigem olema vaikivaks eeskujuks?

Eeskujuks küll, aga mitte vaikivaks. Võiks ju ikkagi rääkida, aga mingites olukordades pole mõtet tüli üles kiskuda – maailm on nii või naa muutumas. Ma rahustan end kogu aeg, et tuleb järgmine põlvkond ja kõik muutub.

Kui palju sul endal eluvalikutest tulenevalt tülikaid või ebamugavaid olukordi on tekkinud?

Mulle helistati kell 18, et publik hakkab juba saali kogunema ja Merle Jääger ootab oma koroonatesti vastust, mis juba hommikul pidi tulema. Küsimus oli selles, kas jäetakse etendus ära või lähen appi.

Olin kohe nõus, teadmata, kui suurt pingutust see tegelikult nõuab. Olin seda tükki näinud, aga kõike enam ei mäletanud. Jutt käib Vanemuise kavas olevast „Pangaröövist“. Olen seda näinud ja tegemist on ju uksekomöödiaga, mis sisuliselt näeb ette ühest ruumist teise saalimist.

Just, ja selles mõttes oligi keeruline, et pidi täpne olema, muidu ei tule naljad välja. Kui ühel hetkel üks astub sisse, peab teine välja minema, sest üksteist näha ei või. See oli selline väga kontsentreeritud õhtu. Mul oli tunne, et kogu maailma energia oleks justkui kogunenud minu sisse. Ma pole pidanud oma elus ühele asjale mitte kunagi sedasi keskenduma.

Ja Merle Jäägeril oli päris palju teksti – see ei olnud ju väike roll.

Laval söömine on ikkagi üsna keeruline teema, aga pole võimatu. Ükskord oli selline olukord, kus söödi kartulisalatit. Palusin rekvisiitorilt Linnateatris, et saaksin veganvariandi, ja kuidagi petsime ära. Ühed võtsid suurest kausist ja mina mujalt. Teises tükis söödi liha ning sel oli isegi suurem kujundlik roll mängida. Tõmbasin siis leivaviilu taldrikule. Publik ei näe täpselt ja vaataja jaoks midagi ei muutu.

Ma kasutasin tekstiraamatut, tegelikult. Kuna ta mängis sekretäri, käisin ringi, mapp kaelas. See oli kuidagi põhjendatud. Pärast oli selline tunne, et nüüd ma võin kõike teha. Et olen võitmatu.

Olen muidugi kuulnud, et on ka neid, kes ütlevad, et on nõus laval tegema erandeid.

Muidugi võiks. Aga kuidas seda teha, ma ei oska öelda. Filmides ja sarjades on selles mõttes lihtsam, et on näiteks üks tegelane, kes seda maailmavaadet esindab.

Mina sellega nõus ei ole. Liha ma ei söö. Sulle esitati hiljuti üks väljakutse, kus pidid vaid tunni jooksul teksti selgeks õppima ja oma kolleegi Merle Jäägerit minema asendama. Kuidas see juhtus?

Kas veganlus pole mingi teema, millest võiks teatris ka laval rääkida? Ma mõtlen, et teemaga kaasneb nii palju erinevaid külgi, mida n-ö näkku sülitamata selgitada võiks.

On olnud erinevaid seriaale, kuid räägitud on rohkem sellistest, kus veganite üle justkui naerdakse. Kuidas sellesse suhtud? Kas läbi nalja on võimalik ka midagi edasi kanda?

Teravat nalja võib alati teha, aga

TUUB - õiglasem elu ja rõõmsam planeet

KAANELUGU

halvustada ei tohiks. Ja meie üle tehaksegi nalja. Ja seda võiks ka veel pöördvõrdeliselt näidata just selles võtmes, kuidas veganite üle tehakse nalja, aga see ei ole väga naljakas. Teater on kahjuks ikka veel üsnagi patriarhaalne asutus.

Enamik vanemaid materjale ei ole naiste suhtes väga ausad ega tee au. Ja minu jaoks on need kaks teemat – veganlus ja feminism – seotud. Ma loodan, et hakkame välja kasvama sellest patriarhaalsusest. Eks see tuleb muidugi ka sellest, et enamik Eesti lavastajaid on mehed. Aga ka naislavastajate puhul on veider, et paljud tahavad meeste moodi olla. Mind paneb imestama, et tahetakse tegeleda samade vanade näidendite ja hoiakute taastootmisega, mis minuga üldse ei haaku. Mõtlen, kas seda tehakse, et punti pääseda? Et näidata, et nad ei ole naislavastajad, vaid lihtsalt lavastajad? See on veider tendents. Aga igasugune ebastandardsus hakkab õnneks rohkem maailmas moodi minema. Eestis me kahjuks oleme veel maas. Kas uisutatakse siis mingi vana tuttava jää peal või ei ole süvenemist?

Süvenemist on. Aga teemad on alati ka samad: inimsuhted, peresuhted, paarisuhted, armastus, surm ja raha. Aga küsimus on, mis kandi pealt seda vaadata. Enamik lugusid on meeste perspektiivist kirjutatud. Sinna pole midagi parata – klassika on selline. Aga ka klassikat saaks tõlgendada.

Kas publik on ka üldiselt mingi kindla mustriga harjunud?

Enamasti küll. Tallinnas on nišše rohkem, publikut samuti. Ka Tartus on tänu Uuele Teatrile võimalusi ja žanre rohkem esindatud. Aga enamik publikust tahab seda vana head „jalaga tagumikku” elamust. Samas ma leian, et publik ei ole loll. Nad saavad aru, kui pakutakse midagi head, isegi kui see on teistsugune. Lihtsalt ei julgeta riskida ja riigiteatris ongi need võimalused palju väiksemad. Rahvas tuleb saali

KAANELUGU

saada. Kui tehakse kaks head klassikalist tükki, mis müüvad, saab teha ühe eksperimentaalsema. Ütlesid, et feminism ja veganlus on sinu jaoks omavahel seotud. Kas arvad, et inimene, kes liha sööb, saab end feministiks nimetada?

Saab. Me oleme täis vastandusi – meis kõigis on need olemas. Minu jaoks on need ühenduslülid lihtsalt nii tugevad, et on võimatu eirata. Hea küsimus on ka näiteks see, kas saab olla feminist ja töötada mõne firma juures, kus kasutatakse lapstööjõudu? See on võimalik, aga siis eiratakse seoseid. Minu jaoks

oleks see raske. Kõige olulisemad on ikkagi võrdsed võimalused. Aga ma liiga sügavuti sellega ka minna ei taha, sest see hakkab mu igapäevaelu häirima. Ma ei suuda olla täiuslik ning olen piisavalt egoistlik ja kõigest loobuda ei taha. Olen vegan, kuid sõidan tänu sellele näiteks südamerahus kord aastas lennukiga. Liikusid hiljuti Endlast Vanemuisesse. Kuidas Tartu ja Pärnu erinevad, kui läbi vegani prillide vaadata?

Tartu on juba seepärast hea, et siin on Prisma! Aga Pärnus on tegelikult ka väga hästi, sest pea kõikides toidu-

kohtades mingi valiku leiab. Ja kui ma nüüd mõtlen, siis teatrikohvik ongi Pärnus üks väheseid, kus taimne võimalus puudub. Ma ei tea, et üldse kuskil suuremas teatris veganid süüa saaksid, kohvipiimast rääkimata.

Ka Vanemuises mitte. Ja ausalt öeldes ei mõista ma seda, miks teatrikohvikus ei võiks olla see üks pakk taimset kohvipiima. See on ju nii lihtne. Teatrikohvikus käimine on ju ka üks osa teatrielamusest …

KAANELUGU

Just. On küll – see on väga mõnus, kui saab arutada, mida just nähti, ja kõrvale ühe kohvi juua. Äkki oli veidi igav tükk ka. (Naerab.) Tundub võib-olla, et on vaid üksikud soovijad, aga reaalsus on, et neid inimesi on tegelikult väga palju. Tihti sõidetakse etendustele ka ühest linnast teise ja võib-olla ei jõuta tee peal süüa. Ka menüüs võiks variant olla. Aga kui isegi piima ei saa kohvi peale, millest me räägime … See teeb meele kurvaks. Näiteks Inglismaal leidsin kohvikust pakendatud kolmnurkvõileivad, millest kaks olid sobivad. Nii lihtne, ja sellest saigi minu teatrielamuse juures üks osa.

taha või ei julge teha seda loogilist sammu edasi.

Kuidas filmivõtetel toitlustusega lood on?

Jah. Mul on ka väga hea meel, et maitseb. Aga tulge siis teisele poole üle! Andke märku, et soovite taimset. See sildistamine vist tõesti häirib.

Ei ole raske, kui enne mainid. Siiani olen aga enamasti üksi olnud. „Taimetoitlasi”, kes piima ja kala söövad, on näitlejate seas küll, aga keegi nagu ei

Inimesed vist ei ole end sildistanud või lõplikku otsust vastu võtnud. Aga mulle tundub, et palju on neid, kes võimalusel ikkagi taimse valivad.

Jah, ja see vahel ajab isegi veidi närvi. Et kõigepealt sööme veganite toidu ära ja kiidame, „oi, ei teadnudki, et taimne asi nii hea saab olla”, ja siis asume alles teise toidu kallale. (Naerab.)

See vist on kahe otsaga asi. Et kui lähed supermarketisse ja veganlett on täiesti tühi, valdavad kahetised tunded. Tore, et tarbitakse, aga mina jäin ju ilma!

Kui vabalt ja valjult sa ise end veganiks

MUSTA PÄSSIKU TÕMMIS NATURAALSELT ELUS Musta pässiku tõmmise tarbimine hoiab keha loomulikku tasakaalu ja leevendab erinevaid tervisemuresid. Eriti praegusel pimedal ja keha kurnaval ajal on oluline oma tervist ja jõutagavarasid taastada. Lahemaa pärimuskoda teeb 3 ööpäeva valminud tugevat tõmmist 0,5 liitristes ja 1 liitristes taassuletavates pudelites. Musta pässiku tugevat tõmmist tuleb igapäevaselt tarbida korra päevas vähemalt 40 ml.

nimetad?

Ütlen hea meelega selle välja. Aga tunnen veidi aukartust küll selle sõna ees, sest tahaksin olla parem. Vahel on tunne, et ei ole seda ära teeninud. Ikka on asju, mille pean välja vahetama, aga enne tuleb need lõpuni kasutada. Kindlasti on paremaid veganeid kui mina.

Kas seda saab mõõta? Kristjan Lüüs ütles suurepäraselt, et parem ole halb vegan kui üldse mitte vegan. Kas sa ei arva?

See on väga hästi öeldud. Ükskõik, kui palju või millisel määral ma libastun, tulen selle juurde tagasi. Kui oli tagasilöök ja raskem periood, teadsin, et see ei jää nii. See on parim näide sellest, et eesmärk pühitseb abinõu. See, miks ma seda teen, on minu jaoks nii loogiline. Ja isegi kui on tagasilööke, leian ma jõu ja tähenduse, et selle juurde tagasi tulla. 3

HINNAD 0,5-liitrine pudel 15€ 1-liitrine pudel 25€ Mitu on kasulikum! Ostes vähemalt 5 pdl, siis… 0,5-liitrine pudel 13€ / 1 tk 1-liitrine pudel 23€ / 1 tk Ostes vähemalt 10 pdl, siis… 0,5-liitrine pudel 11€ / 1 tk 1-liitrine pudel 21€ / 1 tk

Lahemaa pärimuskoja MUST pässiku tõmmist saab soetada:

passik.ee parimuskoda@parimuskoda.ee 5595 9817

passikEST

Samuti saab Lahemaa pärimuskoja musta pässiku tõmmist soetada erinevatest loodustoodete poodidest üle Eesti.

KOSMEETIKA

Kuidas leida loomasõbralikku kosmeetikat?

Tänapäeval on loomasõbraliku kosmeetika leidmine poest üsnagi kerge. Sobivaid tooteid ja brände on väga erinevas hinnaklassis. Kõige lihtsam on algajal otsida toodetelt rahvusvaheliselt tunnustatud märgiseid või termineid „100% vegan”, „sobilik veganitele” ja „julmusevaba”.

T LOOMASÕBRALIK KOSMEETIKA: KA ILUMAAILMAS SAAME TEHA TEADLIKUMAID VALIKUID! Tea Tüür, Eleonore Susi

änapäeval peab üha rohkem inimesi oluliseks teada, mis peitub nende ilutoodete sees ja etikettide taga. Paljude jaoks on üha olulisem, et nende ostuvalikud ei kahjustaks teiste olendite elu. Loomasõbralike valikute tegemine kosmeetika vallas on enamiku jaoks paras pähkel. Kui ostame poest kosmeetikat, kas siis näo-, kehahooldus- või meigitooteid, siis teeme teadlikke ja alateadlikke valikuid teatud faktorite põhjal – tootja/bränd, toote lõhn, tekstuur, toon, pakend või mõni muu meie jaoks oluline kriteerium. Loomasõbraliku ilu tarbijad lisavad enda iluoste tehes ühe lisakriteeriumi – millised brändid ja tooted põhjustavad loomadele kõige vähem kahju ja piina. Sinna hulka kuulub näiteks loomkatsete vältimine, loomsete koostisosade ja kõrvalsaaduste vältimine ja kaugemas mõttes ka tarbimise keskkonnamõju vähendamine. Paljud inimesed arvavad, et loomasõbraliku ilu eelistamine tähendab kvaliteedi osas kompromissi tegemist,

KOSMEETIKA

kuid see ei ole tegelikult tõsi. Julmusevabasid vegantooteid ja brände on igas hinnaklassis ning iga kvaliteediga – taskukohastest kaubakeskuste brändidest luksustoodeteni. Kas vegan võrdub julmusevaba? Üldiselt tähendab julmusevaba, et toodet ei ole loomade peal testitud, ja

vegan omakorda, et toode ei sisalda ühtegi loomset koostisosa. Kuigi see süsteem kõlab mõnevõrra ebaloogiliselt, pole julmusevabad tooted tingimata vegan ja vegantooted pole ka tingimata julmusevabad. Seetõttu on oluline jälgida ja teada erinevate märgiste tähendusi. 3

MÕNED SOOVITUSED LOOMASÕBRALIKU KOSMEETIKA TARBIMISEKS: Love Beauty and Planet, murumuru või Proraso, habemeajamiskomplekt Pri& roosi näomask Blooming Radiance, madopo, 22,90 €, VeganShop 3,49 €, douglas.ee LondonTown, Kur Cuticle Care set, 36 €, Dresdner Essenz, vannitablettide komp- Tradehouse lekt, 9,90 €, Kaubamaja Jane Iredale, Beyond Matte Lip FixaFLAYA, vegan- ja orgaaniline käsitöö- tion, 38,20 €, Tradehouse parfüüm Rose, roosilõhnaline, 11,89 INIKA ORGANIC, Moroccan Days naha€–22,09 €, heveren.ee hoolduskomplekt, 77,99 €, Kaubamaja Sea Magik, Pink Salt Spa Hair Duo, Alya Skin, Supercharged komplekt roo15,90 €, Tradehouse sast kvartsist näorulliku ja maskipintsLUUV, Mehine komplekt – värskust litega, 119,95 €, bless.ee igasse päeva, 17,90 €, luuv.ee

imetatud märgised on rahvusvaheliselt tunnustatud ja paljudele tuttavad. Paraku tuleb ettevõtetel märgiste kasutamise ja litsentsimise eest raha maksta, mistõttu paljud väiksemad tootjad on märgiste kasutamisest loobunud. See ei tähenda siiski, et toode ei võiks olla loomasõbralik. Iga ettevõte võib oma vegan-

toodetele ise märgised kujundada. Meeles tuleb hoida, et inimeste tegudel ja otsustel on võimu – oma ostuotsuste järgi saame firmasid ja brände toetada või boikoteerida ning seeläbi aidata paremat ja loomasõbralikumat tulevikku ehitada. Loodi loomasõbraliku ilu töörühm Et loomasõbralikust ilust rohkem teada saada, loodi loomasõbraliku ilu töörühm, millel

nimeks LILU. Töörühma tegevusi saab jälgida loomade eestkosteorganisatsiooni Loomus kodulehel ja sotsiaalmeedias. Avaldatakse eri tüüpi kvaliteetset ja harivat sisu kosmeetikatööstuse kohta, luuakse n-ö loomasõbraliku ilu teejuhti, et tavatarbijatel oleks lihtsam otsuseid teha, ning kaardistatakse ja edutatakse veganistlikke iluasutusi ja brände Eestis.

MILLISED KOOSTISOSAD ON / VÕIVAD OLLA LOOMSET PÄRITOLU?

aljudel alltoodud koostisosadest on laboris biotehnoloogia kaudu arendatud variante või leidub taimseid alternatiive. Mesilasvaha (cera alba), mesi (mel), propolis (bee glue), Royal Jelly – saadud mesilastelt Lanoliin (lanolin, wool wax), C10-30 Cholesterol/Lanosterol Esters – saadud lamba rasunäärmetest Karmiin (carmine, CI 75470), šellak (shellac, E 904, Gum Lac) – saadud putukatelt Keratiin (keratin), hüdrolüüsitud keratiin (hydrolyzed keratin), kollageen (collagen), elastiin (elastin), biotiin (biotin) – enamasti loomset päritolu proteiinid ja vitamiinid Siidaminohapped (silk amino acids), seritsiin (sericin, silk glue), hüdrolüüsitud siidiproteiin (hydrolyzed silk protein), siidipulber (silk powder, Serica powder) – saadud siidiussidelt Pärl (pearl), hüdrolüüsitud pärl (hydrolyzed pearl), pärlipulber (pearl powder), hüdrolüüsitud kontsioliinvalk (hydrolyzed conchiolin protein) – saadud austritelt Teolima (snail mucin) – saadud tigudelt Laktoferriin (lactoferrin), laktoos (lactose), hüdrolüüsitud piimavalk (hydrolyzed milk protein) – piimatooted Skvaleen (squalene), guaniin (guanine, CI 75170), glükoosamiin (glucosamine), kondroitiin (chondroitin) – saadud kaladelt ja muudelt mereloomadelt

SISUTURUNDUS

LOOMNE VÕI TAIMNE RAUD – KAS ÜKS ON PAREM KUI TEINE?

gapäevasest toidust saame rauda kahes erinevas vormis: loomsetest saadustest heemset ja taimsetest mitteheemset rauda. Taimsest rauast imendub keskmiselt 1–20% ning loomsest vastavalt 15–35%. Segasööja toiduvalikus on loomset rauda keskmiselt 10–15%, kuid selle parema imendumise tõttu moodustab see ligikaudu 40% kogu päevasest rauavajadusest. Taimse raua imendumist suurendab mitmekordselt piisavas koguses C-vitamiini, aga ka sidrunhappe (tsitruselised) samaaegne tarbimine. Taimne toit sisaldabki palju C-vitamiini, mis tõhustab raua imendumist. Rauarohke toidu ja rauapreparaatidega tuleks vältida rohket kaltsiumi, kohvi ja tee samaaegset tarbimist, et raud saaks maksimaalselt imenduda. Näiteks vähendab isegi tund aega peale einet kohvi joomine taimse raua imendumist ligi 40% ja tee omakorda üle 60%. Lõunasöögi kõrvale ongi hea eelistada vett. „Kuna organism omastab loomset rauda paremini, võiks

arvata, et heemset rauda tuleks eelistada. Loomse rauaga käib kaasas ka pahupool. Erinevate teadusuuringute põhjal, mis on läbi viidud USA-s, lääneriikides ja ka Aasia maades, on leitud, et heemne raud võib lisada organismis oksüdatiivset stressi ja suurendada riski haigestuda teist tüüpi diabeeti. Teist tüüpi diabeeti haigestumine on seotud heemse raua võimega kahjustada pankrease beetarakke, mille ülesanne on toota insuliini. Sellised tulemused on leitud inimestel, kes tarbivad punast liha või linnuliha. Heemse raua ja teist tüüpi diabeedi seost ei leitud kala ja mereande tarbivatel inimestel. Samuti on leitud, et heemne raud võib lisada riski haigestuda metaboolsesse sündroomi ehk ainevahetussündroomi ning südamehaigustesse,“ kommenteerib raua teemale spetsialiseerunud Nôgeli üks asutajatest Laura Visnapuu. Rauapuudus(aneemiat) esineb kõiki erinevaid toiduvalikuid järgivatel inimestel, riskirühmas on väikelapsed, fertiilses eas naised ja ka vanurid. Kui rauapuudus ilma aneemiata (rauavarud ehk ferritiin alla 30 μg/L) või rauapuudusaneemia (madal hemoglobiin) on juba diagnoositud, siis on vaja kasutada rauapreparaate. Rauavarude tõstmiseks vajalik päevane raua kogus on nii suur, et vaid rauarohke toiduga ravi ei ole võimalik.

KODUMAISED RAUA TOIDULISANDID •

Kõrge biosaadavusega kahevalentne rauasool raudbisglütsinaat

• • •

Optimeeritud C-vitamiini sisaldus Sobilikud kogu perele, rasedatele ja imetavatele naistele Tooted ei sisalda kunstlikke lisa-, säilitus-, värv- ja magusaineid

•

Laktoosi, kaseiini, pärmi, soja, GMO, maisi, želatiini ja loomse tooraine vabad

•

C-vitamiini ja raua sisaldus on laboris kontrollitud

WWW.NOGELORGANICS.COM 37 Raua toidulisandid ei ole K-vitamiini allikad ning sisaldavad K1-vitamiini vaid 0,67-2 mcg päevase doosi kohta (RDA 70-140 mcg päevas). Raua toidulisandid ei sisalda joodi.

PEREKOND

VEGANMAAILM JA LAPSED:

kuidas vanemana väärtuste rägastikus toimetada?

raeguses ajas ja ühiskonnas ei tundu veganina elamine lihtne. Või ehk ei olegi asi vegan olemises, vaid üleüldse hooliva elustiili võimalikkuses. Oleme ennast toonud ühiskonnakorraldusse, kus keskkonnasõbralik eluviis ning looduskeskkonna ja elurikkusega arvestamine on vabatahtlik. Põhimõtteliselt elame ajastul, kus progress ja areng on eesmärk, mis ei eelda meie planeedi ja eluslooduse heaoluga arvestamist. Liigagi tihti ei oodata isegi mitte teiste inimestega arvestamist. Sest kuidas muidu on võimalik, et äravisatava toidu hulk on suurem, kui näljas olevate inimeste jaoks vajalik oleks? Kuidas on võimalik, et maailmas elab nii palju inimesi allpool vaesuspiiri, tehes sellegipoolest täiskohaga tööd? Kuidas müüme-ostame odavalt riideid ja tehnikat, mille tootmine on toimunud meeletu keskkonna reostuse hinnaga? Ja ega sellistele küsimustele lõppu ei tule, kui juba kord küsimisega on alustatud. Kusagil tuleb aga mängu iseenda elu, mured ja küsimused. Mil määral ja kas üldse oma küsimustele lahendusi leides ka maailma aidata saab, on omaette asi. LOOD LASTEST, KES LOOMSET EI TARBI Minu elu igapäevane küsimus on toit, ilmselt ka paljudel teistel. Esiteks püüan endale teadvustada, et rõõm ja kohustus on olla siiralt tänulik, kui on katus pea kohal ja toit laual. Meie pere on veganperekond. Teen valikuid esimeses järjekorras eetilistel kaalutlustel, mu abikaasa keskkonda arvestades. Meie kummagi jaoks pole õigustust loomade ärakasutamisele ja eesmärk on oma eluga põhjustada loomadele nii vähe kannatusi kui võimalik. Oma kogemusest ütleme, et ei ole lihtne veganina elada. Aga kui ise veel kuidagimoodi saab oma valikuid teha või tegemata jätta, siis oma laste maailma väljaspool kodu luua tundub veel kordades keerulisem. Näen, kuulen ja loen väikestest lastest, kes juba mõneaastaselt ütlevad, miks nad loomi ei söö. Nad uurivad, mida 38

Farištamo Eller

toit sisaldab, ja isegi keelduvad loomsetest koostisosadest. Mina oma laste puhul seda ei ole kogenud. Nemad tahavad süüa seda, mida teisedki ja mis näeb hea välja. Kui minu kodu on minu luua, otsused minu teha ja korraldada, siis ei tunne ma oma laste puhul, et nad oleksid ainult minu mõjutada. Seaduse järgi olen ma lapsevanemana vastutav oma lapse eest. Sealsamas tundub mulle, et ka näiteks lapse vanavanematel on õigus mu lapsi armastada ja neile parimat soovida. Täpselt sama on lasteaias ja huviringides õpetajatega. Aga nende maailm on ju minu maailmast erinev. Ja mittevegan. Minu küsimus ongi, kuidas väärtustepõhiselt luua maailm laste ümber koostöös teiste minu lapsest hoolivate ja talle parimat soovivate täiskasvanutega? Kõigepealt vaatasin otsa meie pere väärtustele. Olulisemad on usk iga inimese vabasse tahtesse, usk igaühe õigusele elada oma liigikohast elu ja usk igaühe võimesse oma valikutega maailma mõjutada. Laste puhul on loomulikult vaja arvestada ka nende vanust ja sellega seoses nende arenguastet. Näiteks mu vanem tütar läks lasteaeda 2-aastaselt. Seal ei näinud ma võimalust talle teistsugust toitu hankida. Mulle tundus, et ta ei tahtnud erineda ja soovis teha nii, nagu õpetajad ütlesid, jäädes samasuguseks kui teised lapsed. Nägin, kuidas mu lapse õpetajad mu lapsest hoolisid. Ma ei suutnud neile

Nr.1

ökopood Eestis

Terve ja rõõmus. Loomulikult.

Kaubamaja Biomarket

Rocca Al Mare Biomarket

Solarise Biomarket

Ülemiste Biomarket

Mustamäe Biomarket

Balti Jaama Turu Biomarket

www.biomarket.ee #TervejaRõõmus

Viimsi Biomarket

Tartu Biomarket

Pärnu Biomarket

PEREKOND

sellega lisakoormust panna, et nõuan eritoitu. Muidugi on võimalik, et „olin lihtsalt laisk“. Sellegipoolest arutasime teemat kodus palju ja püüdsime teha nii, nagu tundus parim lapse arengule sel hetkel. Aga mis siis, kui tal oleks allergia? Kusjuures ei sobinudki talle lehmapiim üldse – see pani kõhu kinni. Panin seetõttu iga päev talle taimepiima kaasa. Ja kuna allergia on ühiskonnas aktsepteeritud, siis pakuvad õpetajad allergia tõttu kergemeelsemalt lastele taimset varianti kui puhtalt vanemate erisoovist tingituna taimetoitu. Ja just siin jõuangi oma mõttearenduse tuumani – ühiskonnas on veganina keerukas elada. Eriti seetõttu, et minu jaoks on igaühe vaba tahe minu valikute alustala. Oma maailmavaadet selgitan lastele seal, kus sobilik. Neid olukordi on pidevalt: lasteraamatuid lugedes, pilte vaadates, täiesti tavalistes olukordades, mis teistele tunduvad igapäevased. Ka lasteaia menüüd arutades, õhtusööki planeerides, loomaaedadest rääkides, multikaid vaadates. Mu seisukoht on, et kui laps küsib, siis vastan. Paar aastat tagasi küsis ema, miks ma ütlen oma lapsele, et vorstis on liha ja liha loom – see ju kõlab halvasti. Aga just nii ongi, miks ma seda siis oma lapse eest varjama peaksin? Ja nii ma seda sõnastangi: me ei taha toetada maailma, kus loomadel on halb. Räägin täiesti otse ja ausalt, aga ei tee seda raskeks. Lisan alati, et inimesed ongi oma mõtlemise ja tõekspidamistega erinevas kohas. Räägin, et inimestel on erinevad maailmavaated. Kui meie ei taha loomi ära kasutada, siis nendin, et paljud lihtsalt ei tea, et loomad saavad haiget. Kui ma ise räägin oma mõtetest selgelt ja keerutamata ega tunne end oma tõekspidamiste pärast süüdi, siis laps võtab seda kõike lihtsalt infona. Hiljuti näiteks ütles ta, et lasteaias ta munapraadi ei söö, sest sealt tulevad tibud. Loomulikult ma ju ei näe oma lapse pähe ega tea, mil määral ta sellest kõigest aru saab, aga mul on hea meel, et ta mõtleb neile asjadele ja et ta teeb juba ise oma otsuseid. LAIEMA ÜHISKONNA VÄÄRTUSED VS LAPSEVANEMATE VÄÄRTUSED Riskin kindlasti paljude pahameelega, kui ütlen, et mu lapsed ei ole veganid, sest väljaspool kodu nad alati taimselt ei söö. Minuga koos olles küll, aga näiteks külas mitte alati. See ei tähenda, et ma ei räägiks taimse toidu vajalikkusest, väärtustest, loomse negatiivsetest keskkonnaaspektidest jne. Kodus räägin lastele sellest, et liha on loom. Mu 5-aastane tihtipeale ütleb, et loomad on ta sõbrad. Mõtlen, et siis ta ilmselt liha ei taha süüa – kes ikka oma sõpru sööb. Viimati ütles ämm, et laps oli talle öelnud, et liha ta süüa ei taha. Teine vanaema oli talle kana pakkunud, kuid laps soovis vaid kartulit ja porgandit. Vanaema oli öelnud, et see kurvastab teda, kui laps tema valmistatud kana süüa ei soovi. Ja tõesti, toit ongi emotsionaalne teema. Aga veganina on küsimus 40

selles, kas loom on üldse toit. Siinkohal riskin ilmselt teistmoodi mõtlevate vanemate pahameelega, aga kõik vanemad püüavad oma lapsi kasvatada oma väärtuste ruumis. Miks ma hoolivat maailmavaadet ei peaks tahtma lastele õpetada? Lapsed õpivad ühiskonnas toimetulekut, õpivad teisi mõistma, õpivad samastuma, õpivad ühiskonna reegleid, jälgivad täiskasvanuid selles osas, mida võib ja mida ei või. Minu huvides on, et nad usaldaksid ka teisi inimesi peale minu. Aga kuidas ma lasen neil vabalt kasvada keskkonnas, kus mind ei ole, kui ei lase olukordadel võimalikult vabalt kulgeda? Olen ju kindel, et täiskasvanud neis oludes on minu laste huvide eest väljas, küll oma maailmapildist lähtuvalt. Ja nii ma siis vaevlengi nende kahetiste mõtete ja tunnete käes. Ühest küljest tunnen, et peaksin ju suutma oma laste maailma kujundada selliselt, nagu õigeks pean. Teisest küljest jällegi tahan, et mu lastel oleks ka teiste nendest hoolivate inimestega sügavamad suhted ja säiliks õigus oma mõtteid valida. On ka vastuväiteid. Alkohol, suitsetamine ja narkootikumid – neid ei annaks ju oma lastele ega lubaks ka teistel. Sama on ka ekraaniaja ja suhkrusöömise piiramisega – meil on reeglid ja ka teised peavad neist kinni pidama. Erinevus seisneb selles, et eelnev on ühiskonnas vaikivalt või seadustega reguleeritud. Need ei tundu äärmuslikud. Pigem peetakse neid olulisteks ja vaadatakse halvakspanuga, kui oma lapsi neist eemale ei hoia. Ütlen täiesti ausalt, et imetlen vanemaid, kes loovad oma lastele turvalise vegankeskkonna, sest see on lisaks tervislikkusele ka laste tulevikku arvestav, keskkonda hoidev ja eetiline. Küll oleks hea ja mugav, kui mu laps ise teataks lasteaias, et ta liha ei taha. Õpetajad teavad, et oleme veganid, ega sunni last sööma seda, mida ta ei taha. Lootus on, et äkki tal see julgus ka tekib – vanaemadele ta ju juba ütles. Ma lihtsalt ei suuda sundida teisi inimesi astuma vastu oma vabale tahtele. Olen kogu oma olemusega aktivist ja jään lootma, et see eeskuju on nakkav. 3

Oleme keskendunud uuenduslikele orgaanilistele toodetele. Soovime pakkuda tooteid, mis on 100% vegan, maitsvad ja tervislikud.

Pakume uusi ja huvitavaid alternatiive tavapärasele lihale.

Leia oma uued lemmikud! Tallinna Kaubamaja Tartu Kaubamaja COOP Stockmann

Kõik meie pakutavad tooted on pälvinud palju auhindu ning on tunnustatud üle maailma. Tutvu ka teiste toodetega altme.ee

REISIKIRI

VAHETUD SISSEKANDED PÄEVIKUST: teekond Austraalia piimafarmist veganluseni

Karoliina Kase

TÄHELEPANU! JÄRGNEVAS LOOS ON KIRJELDATUD HÄIRIVAID HETKI. 42

REISIKIRI

agu paljud Eesti noored, jõudsin ka mina Austraaliasse, kus viisa pikendamiseks on vaja teha nn farmipäevi. Mulle ja kaaslasele tuli esimene tõsiseltvõetav tööpakkumine piimafarmist. Sel hetkel olin juba vegetaarlane, aga kahjuks oli mul piimafarmidest väga naiivne arusaam. Kartsin, et loomade heaolu küsimus võib minu jaoks farmis probleemiks kujuneda, samas oli tööd vaja. Lisaks tarbisin veel ka piimatooteid. Mõtlesin, kuidas ma nüüd siis töö suhtes silmakirjalik saan olla? Minu allasurutud hirmud paisusid õudusunenäoks. 13. MÄRTS 2019 Pärast nädalaid kestnud otsinguid leidsime esimese täiskoormusega töökoha. Aprillist hakkame tööle piimafarmis, kus vastutame lüpsmise ja loomade söötmise eest. See oli esimene tööpakkumine, millega kaasneb palju tunde ja hea palk – 26,50 Austraalia dollarit tunnis. Kuigi tunnen leevendust, et leidsime lõpuks töökoha, muretsen piimafarmis töötamise pärast. Olen nüüdseks liha söömisest lahti öelnud loomade heaolu ning keskkonna nimel, aga ei usu, et piima tootmine sama kohutav on. Küsisin igaks juhuks ülemuse käest, kas loomi koheldakse farmis hästi, ning seda ta mulle kinnitas. 2. APRILL 2019 Jõudsime farmi. Kui olime asjad lahti pakkinud, sõitsime farmihoonete juurde, kus kohtusime ülemusega ja tutvusime töökohaga. Ülemus näitas meile vasikaid – kui armsad nad olid! Pärast farmiga tutvumist olid mu hirmud kadunud, kõik tundus okei. Esimene vahetus algab homme kell 04.45. 4. APRILL 2019 Kirjutan seda sissekannet päev hiljem, sest eilne tööpäev oli minu jaoks täielik šokk. Hommikul panime selga tööriided ja

kummikud. Üks töökaaslane ajas lehmad koplist autoga lüpsihoone juurde, samal ajal sättisime masinad lüpsmiseks valmis. Vahetult enne lüpsmist oli aias üle tuhande lehma. Imetlesin neid kõiki: suured tumedad silmad raamitud pikkade ripsmetega, armsad mustad ninad ja suured pehmed kõrvad. Sirutasin käe, et lehmadele pai teha, aga nad tõmbusid minust eemale. Alustasime lüpsmisega ja korraga vajus mu süda kõhuõõnde. Lüpsmisplatvorm hakkas keerlema ning lehmad kõndisid platvormile ühekaupa. Esimesed lehmad pressisid platvormile, et süüa toitu, mis torust kaussi lasti. Osad ei söönud midagi ning vaatasid ebamugavusega kaugusesse. Vahepeal ütles arvutisüsteem: „Vahe 34, lehm nr 1503, ravitud lehm, ära lüpsa.” Ühel pool karusselli kinnitati lehma nisade külge lüpsmismasin, mis vaakumi abil loomast piima välja tõmbas. Teisel pool karusselli see eemaldati nisade küljest, kui polnud veel küljest kukkunud. Pesti platvormi ja lüpsimasinat. Kui lehm platvormilt ise maha ei kõndinud, pritsis töötaja teda veega või ronis platvormile, et lehm minema kõnniks. Teisel pool karusselli töötas üks backpacker, kes loomade peale karjus ja lakse andis, kui nad platvormilt ei lahkunud. Ma mõistsin ühe vahetusega, missugune õudus industriaalne loomakasvatus on. Pea kaks tuhat looma, kes on meie jaoks kõigest numbrid arvutisüsteemis, käivad lüpsihoonest sisse-välja kaks korda päevas. Sunnime neid tegema seda, mida tahame, et saaksime loomadest välja pigistada viimse piisa piima, mis on mõeldud noortele vasikatele, kes emade juurest ammu ära võetud. Nende loomade seltsis on depressiivne olla – nad on apaatsed ja kartlikud. Kuigi olin šokis, varjasin oma mõtteid. Osa suurest ehmatusest oli ka see, et teised backpacker’id ei lasknud end üldse häirida ja see kõik tundus neile normaalne. Vahetus kestis pea kaheksa tundi. Läksin koju, käisin duši all ja nutsin mitu tundi. Kuidas suudame oma kaasliiki nii kohelda? Ma ei usu, et suudan siin edasi töötada … Kui mu elukaaslane tööpäeva lõpetab,

AUTORIST

Karoliina Kase on 1992. aastal sündinud fotograaf. 2015. aastal omandas ta Browni ülikoolis bakalaurusekraadi visuaalsete kunstide erialal, spetsialiseerudes fotograafiale. Pärast lõpetamist on tal näitusi olnud nii Euroopas kui USA-s. Praegu elab ja töötab ta Austraalias. Kui tema varasem looming ühendas isiklikke kogemusi ja fiktsiooni psühholoogiliste narratiivide edastamiseks, siis viimased projektid keerlevad tsivilisatsiooni ümber laiemalt – inimkonna suhte ümber liigikaaslaste ja looduskeskkonnaga. Viimane fotoprojekt kannabki pealkirja „To all the Bobbies out there” („Kõikidele vasikapoegadele siin maailmas”), mis on emotsionaalne visuaalne tagasivaade piimafarmis elatud ajast koos isiklike kommentaaridega. Käesolevas ajakirjas on avaldatud vaid mõned neist. Tervet fotolugu saab vaadata Karoliina kodulehel www.karoliinakase.com.

REISIKIRI

veenan teda, et peaksime lahkuma. 8. APRILL 2019 Elukaaslase veenmine ei läinud nii, nagu lootsin – ta ei saanud aru, miks endast nii väljas olin. Muidugi oli tal meeldivam esimene päev. Ta sai traktoriga sõita ja loomi toita. Veel üks põhjus siia jäämiseks on see, et töö leidmine võttis kaua aega. Elukaaslane kinnitas, et kui olukord muutub minu jaoks kannatamatuks, siis lahkume. Mõne päeva pärast oli kõik jätkuvalt traumeeriv ja ebameeldiv, aga jõudsin ideeni, et lahkumise asemel saaksin pildistada seda, mis toimub. Võib-olla aitaks missioonitunne mul farmis kolm kuud vastu pidada. 9. APRILL 2019 Pesin pärast tänast lüpsmist platsi, kui märkasin aedikus lehma, kes oli äsja väga väikese vasika sünnitanud. Tundus, et emal puudus igasugune huvi vasika vastu. Teavitasin kohalikku töötajat. Möödus tund, lehm hoidis jätkuvalt oma vasikast eemale ning viimane jäi iga hetkega nõrgemaks. Teine backpacker otsustas enneaegsele vasikale kolostrumi anda. Minu jaoks ei tundunud asjad õiged. Lõpuks tulid kohalikud töötajad. Selleks ajaks tegi vasikas vaevu häält ning köhis. Kohalikud ütlesid, et kolostrum on tõenäoliselt looma kopsudesse läinud ja vasikas on liiga enneaegne, et ellu jääda. Seejärel üritas üks vasika piinad lõpetada ning lämmatas teda, aga edutult. Kõik peale minu ja elukaaslase lahkusid, kui vasikast kadus viimane elujõud. Kuidas ma saan väikse vasika siia surema jätta? Tänaseks tunnen, et olen depressiooni langemas. 16. APRILL 2019 Esimene palgapäev on käes. Tuleb välja, et 26,50 asemel teenime hoopis 23,50 dollarit tunnis, mis on alla legaalse 44

miinimumi. Rääkisin ka teiste backpacker’itega. Nad ei tea, mis legaalne miinimumpalk Austraalias on. Tundub, et pole isegi pahased. Kuna olen otsustanud farmi jääda dokumenteerimise eesmärgil, tegeleme palkadega pärast töö lõpetamist. 29. APRILL 2019 Olen aru saanud, et enamik inimesi ei sobi loomadega kokku. Osa kohalikke karjub lehmade peale, mõni üksik lööb loomi. Mu süda murdub, kui pean seda nägema. Olen lõpuks oma julguse kokku võtnud ja vahele astunud. Paljud on pikkade tundide ja stressi tõttu murdunud. Halba tuju elatakse välja nii loomade kui kaastöötajate peal. Minuga on noritud, et kulutan palju aega loomade heaoluks. Enamik töötajaid kiirustab lüpsmisel ega pööra lehmade tervisele tähelepanu. Mul on vaimselt niigi raske ja töökaaslaste pahameel on olukorra veel ebameeldivamaks teinud. Muidugi olen ma täiesti ebakompetentne – meid vaevu treenitakse. Tundub, et ka meie ülemus, kes vastutab karjade eest, ei tea väga palju loomadest ega nende ravimisest. Lisaks meeldib ülemusele backpacker’eid iga kolme kuu tagant välja vahetada, seega lehmadega töötavad pidevalt kogenematud inimesed. Enamik kohalikest on laisad, nemad hoolivad loomadest veel vähem. Tihti jõuavad farmidesse tööle kohalikud, kellel on sõltuvusprobleemid või kriminaalne ajalugu, sest mujal neid tööle ei võeta. 3. MAI 2019 Olen endale pea kuu aega valetanud, et mitte täistaimetoitlaseks hakata. Kuigi olen kohutavaid asju näinud, tundus piimatoodetest lahtiütlemine liiga suure ohverdusena. Siia jõudmisest saadik kinnitasin endale, et lehmadel lastakse

Lehmad aias enne lüpsmist.

Uudistoode taimetoitlastele ja veganitele Kõik hädavajalikud vitamiinid ja mineraalained, mida vajavad taimetoitlased ja veganid

Tootja: Hankintatukku OY, Soome Hulgimüük: Loodustoode OÜ

B2-vitamiin B12-vitamiin D3-vitamiin Seleen Tsink Jood

1 TABLETT PÄEVAS Ühest purgist jätkub 3 kuuks Müügil hästivarustatud apteekides ja tervisepoodides ning www.tervis24.ee

REISIKIRI

Vasikad.

REISIKIRI

piimafarmides vanadusse surra. Seda sain senikaua korrutada, kuni töökaaslane ütles, et C-täht lehma taguotsal tähendab cull ehk loom saadetakse tapamajja. Mõni päev tagasi käisin vasikaid paitamas ning üks backpacker ütles, et nendesse vasikatesse ei tasuks kiinduda. Küsisin miks ning ta vastas, et need on isased, kes viiakse iga kahe nädala tagant tapamajja. Ma olin jahmunud – kuidas saadetakse noortest loomadest pooled lihtsalt tapamajja? Kuidas on see kõigi töötajate jaoks aktsepteeritav? Otsustasin internetist vaadata, kuidas neid tapetakse. Pärast olin kindel, et ei saa enam ühegi valeuskumuse taha peituda ning pean täistaimetoitlaseks hakkama. Valetasin endale nii kaua, sest ei tahtnud elu ebamugavamaks teha. Pärast seda, kui sain teada, mis juhtub, hakkasin iga päev peale tööd nendega mängimas käima. Loomalapsed tahavad sooja emapiima ja -armastust selle asemel leiab enamik neist õudse lõpu tapamajas. Mäletan ühte ajukahjustusega vasikat, kes ei saanud oma keha üldse liigutada. Ta oli kondine ega joonud piima. Minu paitusele reageeris ta positiivselt. Nutsin, sest teadsin ta tulevikku, mida muuta ei saanud. Tegelikult on sellises konditsioonis vasika transportimine ebaseaduslik, aga suuremas osas loomafarmidest ei järgita kõiki seadusi. 9. MAI 2019 Olen aru saanud, kui palju vett piimafarmides kulub. Keskmiselt arvestatakse, et ühe liitri lehmapiima tootmiseks on tarvis tuhat liitrit magevett. Veevoolikud on 15 tundi päevas kasutuses. Juurde tuleb arvestada vesi, mida kasutatakse loomade jootmiseks, toidu kasvatamiseks ning koplite kastmiseks kuivas riigis. Inimene on hullumeelne. Me vaid ei piina ja tapa triljoneid loomi, vaid hävitame ka iseenda.

15. MAI 2019 Üks kohalik töötaja tapab loomi, kes on liiga haiged või vigastatud. Ta ütleb, et vihkab seda, aga ei usalda kedagi teist. Ta ütles, et ükskord läks ta ülemuse tapetud looma ära viima, aga laiba asemel oli maas lebamas elus loom kaheksa kuulihaavaga. Üks vasikas põgenes täna koplist ning murdis seda tehes jala. Koju sõites nägin teda maas lebamas – ta ei suutnud murtud jalaga püsti tõusta. Ülemus tahtis teda hukata, aga vigastatud loom lebas terve päeva tee kõrval. 27. MAI 2019 Nüüdseks on siin olemine vaimselt talumatuks muutunud. Ma ei ole usklik, aga olen enne tööd palvetama hakanud, et ei peaks rohkem kannatusi nägema. Täna kutsus ülemus mind appi. Pidin lehmadelt vastsündinud vasikad ära võtma. Olin seda varem eemalt näinud ning juba siis oli alati nutt kurgus. Loomad said kohe aru, mis hakkab toimuma – nad muutusid valvsaks ning hakkasid oma lapsi kaitsma. Võtsin vasikaid emade juurest ära ja panin nad kärusse. Tundsin end koletisena. Üks isane vasikas oli oma vanuse kohta suur ja tugev ning hüppas mitu korda kärust välja. Ema ammus, jooksis käru järel. Üritasin vasikat rahustada, samal ajal nutsin. See, mis toimus, polnud minu süü, aga olin seda hirmsat tööd tegemas ja loomade valu tunnistamas. 1. JUUNI 2019 Üleeile läksin pildistama. Nägin ühes koplis lehma 1802 ja surnud vasikat. Vasikas oli vastsündinu kohta ebanormaalselt suur – õigest sünnikuupäevast oli tõenäoliselt tükk aega möödas. Lehm murdis aiast välja ning libastus mudasel teel ega suutnud 47

REISIKIRI

püsti tõusta. Töökaaslane tõstis ta traktoriga püsti. Lõpuks pandi 1802 haigete karja, sest loom ei suutnud enam ise tõusta. Tuli välja, et töötaja vea tõttu oli sünnituskuupäev arvutisüsteemi valesti märgitud ning sünnitust ei kutsutud õigel ajal esile. Kui 1802 lõpuks sünnitas, oli vasikas juba liiga suureks kasvanud ja surnud. Kolm töötajat üritasid vasikat välja tõmmata, kuid edutult. Lõpuks kinnitati vasika jalad auto külge … ja tõmmati välja. Lehmas hakkasid gaasid kiiresti kogunema. Surma ennetamiseks torgati talle noaga vatsa. Keeruline sünnitus vigastas tõenäoliselt lehma närvisüsteemi, mille tõttu ei suutnud ta enam ise tõusta. 1802 suri täna, tõenäoliselt sisemiste vigastuste tagajärjel.

Vasikate äraviskamine.

9. JUUNI 2019 Olen mitu päeva inimesi palunud, et nad C920 piinad lõpetaksid. Asjad peavad olema väga halvad, kui mina sellist asja palun. Nägin C920 esimest korda, kui lüpsime haigete karja. Ta oli kõhn, segaduses ja silmad sisse vajunud. Ta oli piinades. Korralik ravi on olematu ning loomaarste ei kutsuta pea kunagi kohale. Täna karjatasin haigeid loomi lüpsimaja juurde ning farmi juhataja ütles, et „hoolitseb” C920 eest. Läksin C920 juurde, kes lebas apaatselt maas. Tegin talle viimase pai, enne kui lahkusin ja juhataja ta lõpuks hukkas. Sain hiljem teada, et C920 oli mõni päev tagasi

sünnitanud ning pärast seda haigeks jäänud. Ülemus pani lehma tagasi tiinete karja mõttega, et hoiab tal silma peal. Ta unustas. 15. JUUNI 2019 Eile õhtul hakkasid ühel lehmal gaasid vatsa kogunema. Ärgitasin kohalikku töötajat, et ta midagi ette võtaks, kuid too ütles, et ei oska midagi ette võtta. Õhtu lõppes sellega, et juhendasin kohalikku pikaajalist töötajat, kuidas lehmast gaasi välja lasta. Täna töö ajal nägin, kuidas farmi omanik käis sama lehma vaatamas. Ta ei läinud loomale lähedale, hoidis pea kaks meetrit eemale, kummardas end

REISIKIRI

mõttealge. Arvestades, kui palju ma endalegi ise valetasin, tean, et muutus on raske ja enamik usub seda, mida tahab uskuda. Ma ei liialda, kui ütlen, et viimased kolm kuud on olnud mu elu kõige raskemad.

Murtud jalaga vasikas.

veidi lamava lehma poole ning hoidis käsi taskus. Mõni tund hiljem sattusin nägema, kuidas kohalik töötaja lehma pähe tulistas. Tuli välja, et farmi omanik tahtis, et lehm ära tapetaks. Olin vihane, sest nägime vaeva, et loom ellu jääks. Lehm oleks terveks saanud, kui tema eest oleks hoolitsetud. Mulle jääb igaveseks meelde, kui külm farmi omaniku kehakeel haige lehma juures oli. Tema jaoks on need loomad kõigest numbrid. 27. JUUNI 2019 Mu elukaaslane viis mind augu juurde, kuhu viiakse surnud loomad. Pea poole kilomeetri kauguselt on tunda roiskunud lõhna. Nägime umbes sadat loomalaipa ühes kuhjas. Ma ei tea, kas usun elusse pärast surma, aga olen hakanud soovima, et see nii oleks.

Mida enam näen, kuidas inimesed üksteise, teiste liikide ning keskkonnaga käituvad, seda enam soovin, et mingisugunegi õiglus eksisteeriks pärast surma.

Üks asi on isiklikke tragöödiaid läbi elada, aga teine olla ümbritsetud meeletust kannatusest, mida peatada ei saa. Olin depressioonis. Häbenesin kurbust, sest kartsin töökaaslastele nõrk tunduda. Ma pole päris kaua ennast nii üksikult tundnud – kõik teised aktsepteerisid seda, mis toimus. Korrutati, et küll sellega harjun. Mu tundlikkus ei kadunud kuskile ning arvan, et see on hea. Kuigi kogemus oli traumaatiline, tean, et see aitas mul autentsema iseendani jõuda. Olen alati südamest loomi armastanud ning lõpuks ühtivad mu uskumused ja käitumine. Olen alati olnud aktivist ja nüüd on mul veel üks põhjus, et leida lahendusi suurtele probleemidele. Olen alati pildistanud ja nüüd leidsin uue loo, mida visuaalselt edasi kanda. Ma loodan, et suudame elukaaslasega kunagi Eestisse naastes mõned farmiloomad päästa ja oma hoole alla võtta. Parimal juhul avaksime ka oma farmiloomade turvakodu. 3

3. JUULI 2019 Eile oli meie viimane päev piimafarmis. Ühest küljest tunnen ääretut kergendust, et ei pea enam tagasi tulema. Teisest küljest jääb mu süda valutama. Ma loodan, et suudan luua mõjuva projekti, mis aitaks veenda vähemalt ühte inimest või luua mingisugune

Surnud lehmade kõrvamärgid.

RETSEPTID

Elys Limbak Instagram: @elyslimbak

Brokolipastavorm KOOSTIS • 200 g sarvekeste pastat • 400 g külmutatud brokolit • 1 purk kikerherneid • 1 purk kookospiima • 1,5 tl Himaalaja soola • 1 tl suitsupaprikapulbrit • 0,5 tl küüslaugupulbrit • 3 sl maitsepärmi • 3 sl hakitud päikesekuivatatud tomatit • 1 sl riivsaia

VALMISTAMINE Pane ahi 190 kraadi juurde soojenema. Keeda pastat soolaga maitsestatud vees 5 minutit ning lisa viimaseks 2–3 minutiks selle sekka ka külmutatud brokoli. Samal ajal valmista kaste. Selleks blenderda nõrutatud ja pestud kikerherned, kookospiim, sool, paprika- ja küüslaugupulber ja maitsepärm. Sega ahjuvormis pasta, brokoli ja kaste ning lisa juurde ka tükeldatud päikesekuivatatud tomat. Puista peale veidi riivsaia ning küpseta ahjus 25 minutit. Viimaseks 5 minutiks keera kuumus põhja ja võimalusel ahi grillfunktsioonile, et tekiks krõbe koorik.

RETSEPTID

g 10

Elys Limbak Instagram: @elyslimbak

Paksud kaerapannkoogid KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 2 banaani • 1,5 dl täistera kiirkaerahelbeid • 1 dl kookoshelbeid (või mandlilaaste) • 3 sl kikerhernejahu (kuhjata) • 1 sl tšiiaseemneid • ⅔ tl küpsetuspulbrit • 1 tl kaneeli • 2 dl taimset piima • soola

Blenderda kõik koostisained ühtlaseks tainaks ja lisa näpuotsaga soola. Vala mittenakkuvale pannile (vajadusel kasuta veidi õli) 2–3 sl tainast ning aja lusikaga ümaralt laiali (umbes 12 cm suuruseks pannkoogiks). Küpseta mõlemalt poolt kuldpruuniks. Serveeri meelepäraste lisanditega.

SOO V

RETSEPTID

E AM IT g4

Kariina Kuningas, Spice the Spirit www.spicethespirit.com Instagram: @spicethespirit

Savoia kapsa rullid KOOSTIS • 7 savoia kapsa lehte • 1 dl kinoad • 200 g läätsesid • 100 ml tomatipastat • 7 päikesekuivatatud tomatit • 2 sl hapukoore asendajat (nt Friendly Viking‘s Sour Oat) • 1 sl maisitärklist • 2 tl köögiviljapuljongi pulbrit

VALMISTAMINE Pese kinoa vee all puhtaks ja aseta potti. Lisa juurde 2 dl vett ja teelusikatäis puljongit. Keeda kinoad 15 minutit. Seejärel pane pliit kinni ja potile kaas. Lase kaane all haududa veel 10 minutit. Haki päikesekuivatatud tomatid tükkideks. Pane kaussi päikesekuivatatud tomati tükid, kinoa ja läätsed. Sega kõik läbi. Pese kapsalehed puhtaks ja lõika noaga lehe alumisest osast jämedam varreosa ära. Vala ahjuvormi põhja tomatipasta. Valmista rullid: tõsta kapsalehe keskele kinoasegu, keera leht rulli ja aseta ahjuvormi tomatipasta peale. Keeda 75 ml vett. Pane vesi kaussi koos hapukooreasendaja, maisitärklise ja teelusikatäie puljongipulbriga. Sega kõik omavahel läbi ja kalla ahjuvormis olevatele kapsarullidele. Kuumuta ahi 180 kraadini ja tõsta vorm ahju. Küpseta 25 minutit. Enne söömist lase kapsarullidel pisut jahtuda.

RETSEPTID

Kariina Kuningas, Spice the Spirit www.spicethespirit.com Instagram: @spicethespirit

Magushapu brokoliini KOOSTIS • 200 g brokoliinit • 1 küüslauguküüs • 0,5 tl värsket ingverit • 1 sl magushaput kastet

• 0,5 sl õli • 1 tl sojakastet • 1 tl seesamiseemneid

VALMISTAMINE Pese brokoliini vee all puhtaks ja lõika vars 1 cm lühemaks. Haki küüslauk ja ingver peenikesteks tükkideks. Kuumuta pannil õli, lisa küüslauk ja ingver. Prae minut. Seejärel lisa pannile brokoliini. Prae ühelt poolt 3 minutit ja siis keera

ümber. Küpseta veel 3 minutit ja seejärel lisa magushapu kaste ja sojakaste. Sega kõik läbi ja tõsta tulelt. Serveerides raputa peale seesamiseemneid. Brokoliini sobib suurepäraselt pearoa kõrvale või kiireks vahepalaks.

RETSEPTID

Tallinna Ülikooli Astrarium lõuna-buffee taimetoiduala Facebook: Astrarium lõunabuffee

Kikerherned spinatiga KOOSTIS • 1 purk kikerherneid • 1 sibul • 1–2 küüslauguküünt • paar peotäit spinatit • soola • pipart • suhkrut • õli

VALMISTAMINE Kuumuta pannil hakitud sibul ja küüslauk. Kurna kikerherned ja lisa pannile. Vähenda kuumust, lisa segades spinat ning maitsesta. Hauta 5 minutit. Lisada võib ka natuke kookospiima, kel soovi. Serveeri riisi või tatraga. 54

Vürtsikad riisinuudlid KOOSTIS • 100 g riisinuudleid • 1 väike paprika • 0,5 väikest suvikõrvitsat • 1 sibul • 1 küüslauguküüs • 0,5 tšillikauna • 2 cm tükk ingverit • ⅓ lillkapsast

• ⅓ brokolit • 4 sl magusat tšillikastet • 2 sl sojakastet • 1 sl Worchesteri kastet • 4 sl õli • koriandrit • hernevõrseid • soola

VALMISTAMINE Pane riisinuudlid kuuma vette valmima. Seni puhasta ja tükelda köögiviljad ribadeks, lillkapsas ja brokoli väiksemateks õisikuteks. Aseta pann tulele, lisa õli ja lase kuumaks. Esmalt kuumuta tšilli, ingver ja küüslauk. Lisa sibul ja porgand, kuumuta needki läbi, siis lisa

suvikõrvits, lillkapsas ja brokoli, kuumuta ning lisa sojakaste ja Worchesteri kaste. Nõruta klaasnuudlid ning lisa wok’ile, sega omavahel läbi, lisa tšillikaste ja meelepärases koguses koriandrit. Serveeri ning kaunista hernevõrsetega.

RETSEPTID

Kreemine tofu-tomati carbonara KOOSTIS • 1 pakk siidist tofut • 1 purk pastakastet basiilikuga • 200g spagette • peotäis värsket rukolat • 1 spl Itaalia ekstra neitsioliiviõli • 1 spl jaapani Yaemon Tamari sojakaste • 1 tl rafineerimata meresool

VALMISTAMINE Avage tofupakk, tühjendage vesi ja lisage tofuplokk blenderisse ning segage ühtlaseks massiks. Avage ja lisage purk tomatikastet ning segage, kuni nii kaste kui ka tofu on korralikult segunenud. Keetke spagetid vastavalt pakendil olevale juhendile. Kui spagetid on keede-

tud, tühjenda pott ja jäta spagetid sõelale. Loputa pott, lisa blenderist kaste ja soojenda seda keskmisel kuumusel. Lisa Yaemon Tamari sojakaste. Lisa spagetid kuumutatud kastmele ja sega, tilguta peale oliiviõli. Lisage peale väike peotäis rukolat.

JAAPANI MAHE

SIIDITOFU

P Kõrge proteiinisisaldusega P Madala rasvasisaldusega P Gluteenivaba P Valmis söömiseks P Vegan Clearspringi enimmüüdud Jaapani siiditofu on ideaalne toit rikastamaks igapäevamenüüd taimsete proteiinidega. Tihkem ja rikkalikum kui teised pehmed tofud, siidiselt pehme ja sileda tekstuuriga, säilitades samal ajal piisava tahkuse. Sobib asendama muna, piimatooteid ja liha sinu lemmikretseptides, nii magusates kui soolastes roogades. Tofu-vaarika mousse

Vaata retsepte E-poest:

www.valete.ee

Tofu “munapuder”

Tofu majonees

Clearspringi siiditofu leiad: Valete Ökokaupadest/ Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailmast/ Maksimarketitest ning Konsumitest/Ökosahvrist.

RETSEPTID

KOOSTIS • 250 g (rohelist) pastat • 250 g puhastatud brokolit • 200 g külmutatud rohelisi herneid • 200 g kaera köögikoort • 100 g spinatit • 2 sl maitsepärmi • 1 sl sibulapulbrit • 1 sl sojakastet • 1 dl pastakeeduvett • 1 sibul • seedermänniseemneid • kõrvitsaseemneid • soola

VALMISTAMINE Pane pasta keema. Auruta brokolit 5–6 minutit. Prae hakitud sibulat mõned minutid väheses õlis. Lisa pannile rohelised herned ja 100 g spinatit ning pane kaas peale. Hauta keskmisel tulel, kuni spinat on oma esialgse kuju kaotanud. Lisa sibulapulbrit ja maitsepärmi. Vala blenderisse terve pakk köögikoort ning tõsta hulka kõik, mis pannil. Lisa blenderisse ka veerand aurutatud brokolist ja sojakaste. Blenderda, kuni kaste on kreemjas. Vala kaste samale pannile, mida enne kasutasid, ning lisa hulka ka ülejäänud aurutatud brokoli. Lase mõned minutid brokolil kastmes maitsestuda. Vala hulka ka pastakeeduvett. Viimasena pane pannile pasta ning sega korralikult. Soovi korral lisa soola.

Anett Rannamets www.ajakirivegan.ee

Roheline pastaroog 56

Vahepeal rösti eraldi pannil veidi seedermänni- ja kõrvitsaseemneid, kuni need on võtnud õrnalt pruuni tooni. Serveerides puista röstitud seemned pasta peale.

RETSEPTID

Pad thai ehk taipärane nuudliroog

SOO V

KOOSTIS • 400 g riisinuudleid • 400 ml kookospiima • 4 sl sojakastet • 2 laimi mahla • 400 g brokolit • 250 g maitsestamata tofut (nt Bon Soya Tofu maitsetamata)

E AM IT

• 2 porgandit • 1 sidrunheina vars • 1 punane sibul • 4 sl soolapähkleid • suhkrut või siirupit

VALMISTAMINE

Anett Rannamets www.ajakirivegan.ee

Sega kookospiimast, sojakastmest ja laimimahlast kaste. Lisa ka magustajat – näiteks mõnda siirupit ja haki sisse sidrunhein. Prae hakitud sibul, auruta vajadusel köögiviljad. Vala pannile pool kastmest, tofukuubikud ja köögiviljad. Hauta neid kastmes 10

minutit. Samal ajal keeda nuudlid. Lisa keedetud nuudlid pannile, vala ülejäänud kaste ning hoia tulel mõned minutid. Enne serveerimist sega nuudlite sisse oaidud ja raputa peale soolapähklid.

#1 ÖKO E-POOD EESTIS 1000+ VEGANTOODET söök, jook, lastele, meestele, kodupuhastus, kosmeetika

GV brownie-segu püsikliendile

5.04€

www.bio4you.eu //

bio4you.eu //

Tallinn: Järve, Arsenali, Foorumi Keskus; Pärnu: Kaubamajakas; Rakvere: Põhjakeskus

RETSEPTID

Peedi-läätsepada

Eleonore Susi, programmi „Taimsed valikud” vabatahtlik www.taimsedvalikud.ee

KOOSTIS • 250 g peeti • 150 g kartulit • 3 sl õli • 0,5 sibulat • 2 küüslauguküünt • 300 ml vett

• 400 ml tomatipüreed • 80 g kuivatatud läätsi • 100 g hapukurki • soola • värsket peterselli

VALMISTAMINE Puhasta juurviljad. Lõika kartul ja peet 1 cm suurusteks kuubikuteks. Haki sibul ja küüslauk peeneks. Aja potis õli kuumaks, lisa sibul ja küüslauk. Prae paar minutit, kuni sibul ja küüslauk on kergelt kuldpruunid. Lisa peedija kartulikuubikud. Sega ja prae

minutike. Lisa vesi, tomatipüree ja läätsed. Keeda keskmisel tulel kaane all, kuni juurviljad ja läätsed on peaaegu pehmed (umbes 30 minutit). Lisa hakitud hapukurk. Maitsesta soola ja värske peterselliga ning lase veel paar minutit podiseda.

Eleonore Susi, programmi „Taimsed valikud” vabatahtlik www.taimsedvalikud.ee

Kodune guljašš sojaribadega KOOSTIS • 70 g paprikat • 75 g porgandit • 45 g sibulat • 2 küüslauguküünt • 50 g sellerit • 400 g tomatikonservi • 2 loorberilehte • 100 g vett

• 25 g kuivatatud sojaribasid • 1–2 sl punase veini äädikat • 0,5 sl suhkrut • 2–3 sl suitsupaprikapulbrit • õli • soola • pipart

VALMISTAMINE Puhasta paprika, porgand, sibul ja küüslauk. Lõika paprika, sibul ja porgand peenikesteks ribadeks. Haki küüslauk peeneks ja lõika seller seibideks. Kuumuta pannil õli ning lisa sibul ja küüslauk, prae kuldseks. Lisa tomatikonserv, loorberilehed, vesi ja kuivatatud sojaribad. Sega läbi ja kata pann kaanega. Lase ribadel madalal kuumusel haududa 58

aeg-ajalt segades, kuni ribad on liigse vedeliku sisse imanud. Kui ribad on pehmed, lisa köögiviljad. Maitsesta soola ja paprikapulbriga. Lisa ka veiniäädikas, suhkur ja maitse järgi pipart. Lase kastmel veel 15 minutit madalal tulel podiseda. Kastme kõrvale sobivad hästi keedukartulid või makaronid.

RETSEPTID g2

Maria Veski, Miaspiration, www.miaspiration.com, Instagram: @miaspiration

Indiapärane pannikartul spinati ja hernestega KOOSTIS • 400 g kartulit • 1 tomat • 100 g spinatit • 180 g rohelisi herneid • 250 ml vett • 1 sl õli • 1 kollane sibul • 5 küüslauguküünt

VALMISTAMINE • 1 punane tšilli • 1 tl sinepiseemneid • 1 tl garam masala vürtsisegu • 0,5 tl kurkumit • 0,5 tl köömneid • maitse järgi soola • korralik peotäis värsket koriandrit

Pane pannile õli ning kuumuta selles sinepiseemneid ja köömneid umbes kaks minutit. Lisa tükeldatud sibul, peeneks hakitud küüslauk ja tšilli ning kuumuta veel, kuni sibul on klaasjas. Seejärel lisa kuubikuteks lõigatud kartul, kurkum, garam masala ja sool ning prae korralikult segades veel paar minutit. Alanda kuumus keskmise peale ning lisa tükeldatud tomatid ja vesi ning küpseta kaane all 15–17 minutit, kuni kartul on peaaegu pehme. Lisa spinat ja herned ning küpseta veel u 10 minutit. Kui vedelikku on palju, siis küpseta ilma kaaneta. Viimaks lisa hakitud värske koriander, sega korralikult läbi ning serveeri lisandina või iseseisva roana.

RETSEPTID

Alisa Tsitserenova www.vegaliciousfoods.com

Kreemine seenepasta KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 150 g penne-makarone • 150 g seeni • 1 sibul • 1 küüslauguküüs • 2 sl õli • 250 ml veganköögikoort • 1 sl maitsepärmi • 1 tl broilerimaitseainet • 60 ml pastakeeduvett • 0,5 tl soola • 0,5 tl pipart • 0,5 tl sibulapulbrit • 0,5 tl küüslaugupulbrit • ⅓ tl suitsupaprikapulbrit • peotäis peterselli

Keeda pasta, samal ajal haki seened ja sibul. Prae sibulat õlis keskmisel kuumusel mõned minutid, siis lisa seened. Prae 4–5 minutit. Lisa köögikoor, hakitud küüslauk ja kõik maitseained. Sega korralikult. Lisa pastakeeduvesi ning lase kastmel haududa mõni minut. Kurna makaronid ning lisa kastmele. Sega läbi, raputa peale hakitud peterselli ja serveeri.

Alisa Tsitserenova www.vegaliciousfoods.com

India pähkli majonees KOOSTIS • 240 g India pähkleid • 120 g vett • 2 sl sidrunimahla • 0,5 tl soola

• ⅓ tl pipart • 0,5 tl küüslaugupulbrit • 0,5 tl sinepit

VALMISTAMINE Leota India pähkleid vees 5–6 tundi või üleöö toatemperatuuril. Kurna pähklid ja pane need blenderisse koos kõikide teiste koostisosadega. Blenderda kree-

miks. Maitse ning lisa vajadusel maitseaineid juurde. Kui armastad vürtsikaid elamusi, sobib majoneesi sisse ka sriracha.

Uued taimsed kaerajoogid

RETSEPTID

Maria Veski, Miaspiration, www.miaspiration.com, Instagram: @miaspiration

Hernekaalika supp KOOSTIS • 2 kaalikat (puhastatuna ca 700 g) • 1 sibul • 6–7 küüslauguküünt • 4–5 sidruniviilu • 120 g poolitatud kollaseid herneid • 1 sellerivars • 1 porgand • 2–3 sl hakitud värsket tilli • 4 loorberilehte • 2 tl mahedat sinepit • 2,2 l köögiviljapuljongit • 1 sl oliiviõli • 0,5 tl kurkumit • soola-pipart

VALMISTAMINE Vala supipoti põhja õli, haki küüslauk ja sibul peeneks ning pruunista mõni minut õlis. Lisa herned, loorber ja puljong ning keeda 30–40 minutit, kuni herned on poolpehmed. Tükelda seller, kaalikas, porgand ja lisa potti. Maitsesta sinepi ja soola-pipraga ning keeda veel umbes 30–40 minutit, kuni köögiviljad on pehmed. Viimasena lisa sidruniviilud, till, kurkum ja lase vähemalt 5 minutit kaane all seista. Kurkum on vaja lisada viimases etapis, et säiliksid selle tervislikud omadused. 62

RETSEPTID

Taimne Teisipäev www.taimneteisipaev.ee

KOOSTIS • 400 g praekapsast • 100 g odrakruupi • 1 suur sibul • 4 küüslauguküünt • 1–2 sl õli/kookosrasva • 1 suur leht lehttainast • 2–3 sl taimset piima pintseldamiseks • soola • pipart • sojakastet

VALMISTAMINE Pese odrakruubid külma veega korralikult läbi. Aja vesi pliidil keema. Pane pestud kruubid keevasse vette, lisa 1–2 sl soola. Selliselt kruupe keetes jäävad need sõmerad. Kruubid keevad 60–80 minutit. Haki sibul ja küüslauk peeneks ning prae pannil kuldpruuniks. Lisa pannile keedetud kruubid ning rösti kergelt

Taimne Teisipäev www.taimneteisipaev.ee

Praekapsa ja odrakruubiga wellington krõbedaks. Maitsesta vajadusel soola ja pipraga, ürtidega. Pane praekapsas suurde kaussi, vajadusel nõruta üleliigne vedelik. Sega juurde praetud sibul, küüslauk ja kruubid. Eelsoojenda ahi 200 kraadini. Pane eelnevalt sulanud lehttainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Kalla täidis taina keskele piklikult (u 15 cm laiuselt) ja vormi täidisest ühtlase pak-

suse ja laiusega kuhi. Keera ettevaatlikult tainas kokku, et tekiks päts. Vajuta ääred kinni. Keera päts teistpidi, et ääred oleksid allpool. Jälgi, et all ei jääks tainas liiga paksult, sest see ei pruugi läbi küpseda. Õrnalt tee väikesed sisselõiked ja pintselda veidi taimse piima või õliga. Küpseta wellington’i umbes 20 minutit, kuni see on kuldne ja paisunud.

Kolmekihiline tšiiapuding marjadega KOOSTIS • 400 ml kookospiima • 4 sl tšiiaseemneid • 1 tl vanilliekstrakti • 1–2 sl magustajat (siirupit, suhkrut)

• 50 g mustikaid • 100 g tumedat šokolaadi • meelepäraseid marju või moosi kaunistamiseks

VALMISTAMINE Sega kookospiima sisse seemned, vanilliekstrakt, magusaine ning jaga segu kaheks. Püreesta mustikad ning sega ühe osa kookose-tšiia seguga. Pane segud ööks või 6 tunniks külmkappi. Ka64

suta serveerimiseks kõrgemaid klaase. Esimese kihina pane klaasi valget värvi puding, teiseks riivitud tume šokolaad, kolmandaks lilla puding. Kaunista marjade või moosiga.

RETSEPTID

Vastlakuklid kardemoni ja pruuni suhkruga g8

Anett Rannamets www.ajakirivegan.ee

KOOSTIS • 140 g sooja vett • 250 g nisujahu • 1 tl kuivpärmi • 50 g pruuni suhkrut • 0,5 tl soola • 30 g rapsiõli • 0,5 tl jahvatatud kardemoni • 150 g vaarikamoosi • 250 ml taimset vahukoort (nt Tere kaeravahukoor)

VALMISTAMINE Lahusta pärm vees ja lisa ka õli. Sega kausis kuivained ja vala vedelik hulka. Sõtku tainast köögilaual või tööpinnal. Vajadusel raputa hulka jahu. Tõsta tainas rasvatud või jahuse põhjaga kaussi ja jäta sooja kohta kaheks tunniks kerkima. Tainas võiks kahekordistuda. Jaota tainas noaga väikesteks pätsikesteks, rulli kuklid ja aseta ahjuplaadile.

Küpseta 180 kraadises ahjus 10-15 minutit. Lase täielikult maha jahtuda. Vahusta vahukoor ning soovi korral lisa vahustamisel hulka maitse järgi suhkrut. Lõika kuklitelt katused terava noaga maha, näpista veidi ka sisu, et moos sisse mahuks. Pane lusikaga moos kuklisse, aseta peale ka vahukoor ning viimasena viimistle kuklilt lõigatud katusega. Head vastlapäeva!

RETSEPTID

Geter Gerlein, Vegmomfood Instagram: @vegmomfood

Talvine läätsekaste restikartulitega KOOSTIS • 4 küüslauguküünt • 3 sibulat • 150 g tomatit • 150 g suvikõrvitsat • 30 g ingverit • 100 g punast paprikat • 100 g pruune läätsesid • 500 g kaerapiima • 0,5 sidruni mahl • 2 tl Himaalaja soola • 8 kartulit • oliiviõli

VALMISTAMINE Koori kartul, lõika väiksemateks tükkideks (keskmine kartul u 2–3 tükiks või

Geter Gerlein, Vegmomfood Instagram: @vegmomfood

vastavalt oma resti suurusele, et kartulid restilt alla ei kukuks). Pane kartul kaussi ning sega kergelt läbi 1 tl soola ja õliga. Kuumuta ahi 200 kraadini ning pane kartulid ahjus oleva resti peale. Lase küpseda ilusaks kuldpruuniks (olenevalt ahjust ja kartuli suurusest 30–50 min). Seejärel valmista kaste: haki küüslauk, sibul, tomat, suvikõrvits, ingver (võid ka riivida), punane paprika. Prae, kuni õrnalt hakkab sibul klaasjaks muutuma. Seejärel lisa läätsed ning kohe ka kaerapiim. Lase pannil podiseda, kuni läätsed on pehmed. Seejärel lisa sidrunimahl ja sool ning võta kuumus maha. Lase 5–10 minutit seista. Vajadusel maitsesta uuesti. Serveeri koos kartulitega ning värskete võrsete, idu-

Kikerherne-omlett juustuga KOOSTIS • 200 g kaerapiima • 95 g kikerhernejahu • 10 g musta Himaalaja soola • 10 g sidrunimahla • hakitud punast sibulat • hakitud punast paprikat • hakitud suvikõrvitsat • riivitud (tšilliga) juustu

VALMISTAMINE

de või rohelise salatiga. Soovi korral võid lisada ka 1 sl kartulitärklist, et kaste oleks paksem.

Valmista tainas, vispeldades kokku kaerapiima, kikerhernejahu, Himaalaja soola ja sidrunimahla. Seejärel kuumuta pann ning lisa veidi õli. Vala pool tai-

na kogusest pannile ning seejärel viska peale meelepärane kogus hakitud sibulat, paprikat, suvikõrvitsat. Lase küpseda 4–5 minutit või kuni näed, et omlett on kergesti ümberpööratav. Ära pane kaant peale, sest see muudab omleti liiga pehmeks ning ümberpööramine on raskendatud. Pudista peale riivitud juust ning võta kuumus täiesti maha. Kui on oluline, et juust sulaks, keera omleti üks pool teise peale. Võta tulelt ning lase paar minutit veel pannil olla. Omlett sobib ideaalselt oliiviavokaadomäärdega. Selle valmistamiseks läheb vaja samas koguses kivita oliive ning avokaadot. Blenderda need omavahel mõnusaks määrdeks.