Ajakiri Vegan 2021 #2

NR 25, 2021 2/6

Hind 2,49 €

20+ kodust retsepti

Kas VEGANLUS ja SÖÖMISHÄI RED käivad käsikäes?

TRIKIRATTUR WILLIAM KASS:

elustiilivalik päästis mu!

BON SOYA:

lugu Eesti vegantootmise pioneerist

Mis kitsendab meie CO2 jalajälge?

Kas piim teeb kondid tugevaks?

VEGAN TOOTED SELVERIS!

Külmutatud kikerherne-kapsakotletid või kikerherne-porgandikotletid Marta Kulinaaria, 400 g

Sojavalgust veganvorstid, veganburger või vormitav veganhakk Naturli, 300 - 325 g

Kirsi Choco-Loco tort Clara, 850 g

Vege-taco maitseainesegu Santa Maria, 65 g

Browniejäätis La Muu, 500 ml

SuperFood Vegan Protein Self, 500 g

2

Proteiinibatoon Veggie Double brownie, Biscuit või Strawberry Olimp, 50 g

Köögikreem või mahe köögikreem kaerast 13% Oatly, 250 ml

SISUTURUNDUS

Jogurtijuuretisega sojatoode, mustikamaitseline või virsikumaitseline Alpro, 150 g

Fermenteeritud sojatoode, maitsestamata või vanillimaitseline Alpro, 500 g

Kookospiimast hapendatud vegantoode maitsestamata, mustika või mango-passioni Cocodeli, 150 g

Kreekapärane kaerasuupiste maitsestamata, vanilli- või mangomaitseline Friendly Viking´s, 150 g

Hapukooreasendaja kaerast Kaeravahepala maasika ja põldmarja või vaarika ja mustika Valio Oddlygood, 150 g

Friendly Viking´s, 200 g

3

EESSÕNA

ARMAS LUGEJA!

PEATOIMETAJA

Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee (+372) 5303 5011 REKLAAM JA SISUTURUNDUS

Kristjan Aluoja kristjan@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797 KÜLJENDUS

Pille-Riin Priske KEELETOIMETAJA

Laura Salumets-Tutt AUTORID

Annika Lepp Eliis Salm Kadri Taperson Emily Rosenberg Kristina-Maria Heinsalu Jaana Lotsman Anett Rannamets KAANEFOTO

Maria Veski

TELLIMINE JA INFO

www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan

Paljud suured terviseorganisatsioonid (nt Academy of Nutrition and Dietetics, Dietitians of Canada, British Dietetic Association, Harvard School of Public Health, Physicians Committee for Responsible Medicine), aga ka mitmete Lääneriikide (USA, Kanada, Suurbritannia, Austraalia) riiklikud toitumissoovitused on hästi kavandatud taimse toitumise tunnistanud sobilikuks ja tervislikuks inimestele igas eluetapis.

Toimetus ei vastuta reklaami sisu ega keelekasutuse eest.

4

Ö

eldakse ju, et inimene harjub kõigega. Küsimus on lihtsalt selles, kui kaua kellelgi selleks aega läheb. Mina olen küll valitseva vaikeluga ära harjunud.

Aga mul on ka meeletult vedanud, sest olen suurema osa sellest hullust aastast maal looduse rüpes veetnud. Mul on kahju, et oleme ühiskonnana kaotanud nii valusalt palju. Kui oma mõtestatud tähelepanu kõigele möödunule sean, tekivad hirmujudinad. Samas tean, et kui janu kustutamiseks minevikulombist vett juua, tekib janu aina juurde. Seega olen mõelnud koroonajärgsele ajale ja sellele, kuidas edasi peaks sammuma. Maailm pole ammu enam sama, mis enne. Kuid mis oleks, kui jätaks koroona ajalooraamatusse, kuid maailmamuutmise pisiku võtaks endaga kaasa? Kuigi ka veganlus saab maailma muuta, räägin praegu pigem väikestest lahketest igapäevastest tegevustest iseenda ja teiste vastu. Jätame vanad ebatervislikud igapäevased harjumused ning alustame uute ja parematega lumivalgelt puhtalt lehelt.

Muidugi siis, kui taas kõike saab ja lubatakse. Üks väike tegu võib muuta kogu lugu.

Tee üks telefonikõne. Naerata võõrale tänaval. Ütle tere. Avalda armastust.

Ava kellelegi uks. Lase inimesed kõigepealt ruumist välja. Kutsu külla sõber, kes tunneb end üksikuna. Lase poesabas inimesi ette. Tee kellelegi kohv välja. Pese nõud ära, et su partner ei peaks. Kui keegi tuleb mõttesse, saada talle sõnum ja ütle, et mõtled tema peale. Loe oma sõbrale raamatust ette kohti, mis võiksid teda puudutada. Kallista tugevalt. Kallista hellalt. Vestle sõbralikult ning eelarvamusteta. Kuula.

Hinga sügavalt ja sünkroonis koos lähedastega. Saada muusikapala kellelegi, keda see sulle meenutab. Anneta kasutatud esemed. Istuta taimi. Ütle sõbrale, et oled tema üle uhke. Võta tihedamini kellegi käest kinni. Tee võõrale

kompliment. Ja tuttavale. Tee sõpradele süüa. Jäta tippi. Ole valmis abi pakkuma. Helista sünnipäevasooviks. Saada päris postiga käsitsi kirjutatud kirju.

Saada sõbrale midagi head süüa, kui tal on halb päev. Paku, et võid tuttava lemmiklooma hoida. Või lapsi. Tantsi kellegagi aeglaselt. Laula kellegagi valjult. Ütle midagi lahket olukorras, mis võiks muserdada. Kingi lilli, mille ise korjasid. Pane prügi prügikasti.

Liigu looduses. Maga kauem. Luba endale magustoitu. Räägi endaga alati viisakalt.

Ilusat tärkamise aega!

Anett Rannamets peatoimetaja

AJAKIRI VEGAN TOETAB, TOETA SINA KA:

Loomuse podcast Loomade Hääl Päevakajalised teemad

◦ Eesti loomaõiguste maastik ◦ Põnevad intervjuud Kuula Spotifys, SoundCloudis või Delfi Taskus!

Loomade Hääl

KOLUMN

Käes on (m)ärkamise aeg!

Tekst ja fotod: Annika Lepp

Ah, need võrratud lõhnad, helid, hääled, tunded ja värvid! Kevad on meelte joovastav pidu, milles saavad osaleda kõik, kes taipavad märgata. Märkamine on aga treenitav oskus.

Mind on looduses tähelepanelikumaks teinud fotograafia.

Mida aeg edasi, seda rohkem kohtan põnevust ja ilu seal, kuhu varem ei taibanud vaadata, näiteks puude ja põõsaste all, puutüvedel, samblas ja rohu sees, üleval pea kohal, puude otsas, taevas ... Ka Greater Good teaduskeskus peab looduse pildistamist tõhusaks märkamispraktikaks ja jagab lihtsaid nippe.

Esiteks, ole igapäevaselt tähelepanelik ümbritsevate looduselementide suhtes (nt puud, pilved, lehed, kuu, liikuv vesi, loomad jne) ning märka, milliseid tundeid need sinus tekitavad. Teiseks, kui märkad mõnda objekti või olukorda, mis tekitab sinus tugeva emotsiooni või mis sind mingil moel liigutab, siis tee sellest foto. Laadi foto arvutisse ja kirjuta foto juurde paar sõna selle kohta, mis ajendas fotot tegema ja mida jäädvustatud loodusstseen sind tundma pani.

Ja kolmandaks – võtmeküsimuseks on kogemus pildistatavaga. Milliseid tundeid loodus sinus tekitab? Ära muretse fotode kvaliteedi ega loovuse pärast.

Mulle meeldib mõelda, et fotograafia on eelkõige abivahend, mitte eesmärk omaette. Vastasel juhul võib kergesti sattuda lõksu, milles mängib põhirolli üksnes tehniliskunstiline sooritus. Olen selles lõksus olnud korduvalt ja näen vaeva, et sellest hoiduda. Nii olengi viimasel ajal hakanud looduses jalutama ka ilma kaamera ja mobiiltelefonita.

See on emotsionaalselt keeruline, aga tulemus pingutamist väärt. Sel kombel on võimalik märkamispraktikasse kaasata edukamalt ka teisi meeli peale nägemise. Üks märkamise meistriklasse on kindlasti jaapanlaste shirinyoku ehk metsakümblus. M. Amos Clifford kirjeldab oma raamatus „Metsakümblus ehk shirin-yoku“ metsakümblust järgmiselt: „Kõnnime aeglaselt, et meie meeled saaksid keskenduda kõigile viisidele, kuidas elav mets meid ümbritseb ja puudutab. Tunne tuulehoogu oma nahal, kuula ojavulinat ja linnulaulu, märka puude tantsu tuule käes. Pöörates tähelepanu oma meeltele, vaigistad oma sisemiste mõtete kakofooniat. Meeled toovad su praegusesse hetke, kus saad vastu võtta kõike, mida metsal on sulle pakkuda, öeldes sellele tere tulemast ja lastes sel endas settida. Kui pakud metsale iseendas ruumi, toetab see su keha tervist ja heaolu.“ Igapäevast märkamisnaudingut pakub ka kodune 6

aknalaua-aiandus ja potipõllundus. Tunnistan ausalt – ma ei ole osav rohenäpp. Olen jõudumööda katsetanud taimede kasvatamist nii peenral kui ka pottides. Minu teadmised taimedest on tagasihoidlikud, aga soov nende tärkamist ja kasvamist jälgida on suur. Minu igahommikuse rutiini hulka kuulub koduste taimede ülevaatamine. Iga uus muudatus taimeperes on põnev ja rõõmustav. Teinekord isegi naljakas. Vahel tundub, et mõni taim on terase huumorisoonega.

Mõni teine jälle nii uhke ja enesekindel, et ka see on omamoodi koomiline. Suurt lusti pakuvad taimebeebid, millest igaüks omal moel, tasapisi suuremaks sirgub. Väga lihtne on omale igapäevast rõõmu pakkuda taimetõusmete kasvatamisel. Redise-, lutserni-, päevalille-, rukola-, tatra- jt seemnete tõusmed ilmutavad end mullal juba nädalaga. Ja paari nädala pärast saab selle tervisliku kraami mõnuga naha vahele pista.

Kui õues on vahva hoomata seda, mis lume alt välja sulab, või koduses potipõllunduses seda, kes ja kuidas mulla seest tärkavad, saab märkamist harjutada ka laiemas kontekstis – ehk on üksildaseks ja uniseks talveperioodiks unarusse jäänud mõni sõber või lähedane, mõni tegemata töö või isiklik unistus, mis tuletab end tasakesi meelde ja palub tähelepanu just kevadisel (m)ärkamisajal. 3

AITA LUUA

EESTI ESIMENE VEGAN SUPERMARKET Kujutage ette avarat valgusküllast poodi, kus kogu kaup ongi ainult taimne ning looduse- ja loomasõbralik. Iga inimene saaks sinna sisse astuda ning proovida, mismoodi maitseb taimne kala, taimsed “liha”vorstid või juust.

MIDA HOOANDJATE ABIGA ÄRA TEHA SAAME? Hetkel ei ole meil veel sellist võimekust pakkuda nii laia valikut tooteid kui me tegelikult teha sooviksime.

AITA LUUA

Sellest ei saaks “Meka” vaid taimetoitlastele ja veganitele vaid see oleks koht, kus igaüks, kes soovib taimse toidu osakaalu oma menüüs suurendada, saaks parima kraami kohe kätte. Seda kas siis füüsilisse poodi ise ostlema tulles või e-poest endale koju tellides.

Hooandjate abiga saaksime soetada endale suured korralikud külmikud, mis võimaldaks meil pakkuda laia valikut külmkapi-tooteid.

Ootame juba väga, et saaksime pakkuda oma klientidele Eesti suurimat valikut taimsetest lihadest, juustudest, kohukestest ja valmistoitudest.

Samuti saaksime soetada endale korralikud lahtiste toodete konteinerid, et poes müüa kaaluga erinevaid (mahe)pähkleid, kuivatatud puuvilju ning maiustusi. Soovime toetada ningÄRA anda inimestele MIDApakendivabadust HOOANDJATE ABIGA TEHA SAAME?võimaluse osta tooteid just nii palju ja just sellises pakendis nagu nad ise soovivad.

EESTI ESIMENE VEGAN SUPERMARKET

ROHEVALIK.EE E-POOD

Just selliseid unistusi kasvatades oleme paar kuud tagasi asutanud Kujutage ette avarat valgusküllast poodi, kus kogu kaup ongi ainult taimne ning looduse- ja loomasõbralik. Iga inimene saaks sinna sisse RoheValik.ee - 100% taimse veebipoe, kus pakume vanu häid astuda ning proovida, mismoodi maitseb taimne kala, taimsed “liha”vorstid või juust.mida Eestis varem saadavalgi ei lemmikuid ning palju sellist kaupa, ole olnud. Tahame näidata, et taimne toitumine eijapea olema igav Sellest ei saaks “Meka” vaid taimetoitlastele veganitele vaid see oleks koht, kus igaüks, kes soovib taimse toidu osakaalu oma täna ega üksluine, vaid et väga palju ägedaid alternatiive on juba menüüs suurendada, saaks parima kraami kohe kätte. Seda kas siis olemas! füüsilisse poodi ise ostlema tulles või e-poest endale koju tellides.

ROHEVALIK.EE E-POOD Just selliseid unistusi kasvatades oleme paar kuud tagasi asutanud RoheValik.ee - 100% taimse veebipoe, kus pakume vanu häid lemmikuid ning palju sellist kaupa, mida Eestis varem saadavalgi ei ole olnud. Tahame näidata, et taimne toitumine ei pea olema igav ega üksluine, vaid et väga palju ägedaid alternatiive on juba täna olemas!

Hetkel ei ole meil veel sellist võimekust pakkuda nii laia valikut tooteid kui me tegelikult teha sooviksime.

Poe ülesseadmisega kaasneb palju kulusid alustades sisustusest

Hooandjate abiga saaksime soetada endale suured korralikud külmikud, mis võimaldaks meil pakkuda laia valikut külmkapi-tooteid. kuni turvasüsteemi ning triipkoodideni välja. Tänu hooandjatele Ootame juba väga, et saaksime pakkuda oma klientidele Eesti saaksime teha füüsilise poe tunduvalt ägedama ning selle kiiremini suurimat valikut taimsetest lihadest, juustudest, kohukestest ja valmistoitudest. käima lükata kui vaid oma jõududega suudaksime.

Samuti saaksime soetada endale korralikud lahtiste toodete konteinerid, et poes müüa kaaluga erinevaid (mahe)pähkleid, kuivatatud puuvilju ning maiustusi. Soovime toetada pakendivabadust ning anda inimestele võimaluse osta tooteid just nii palju ja just sellises pakendis nagu nad ise soovivad.

KUHU JA MILLAL POOD TULEB?

Avame Eesti esimese vegan supermarketi Tallinna kesklinnas. kampaania lehelt!

Poe ülesseadmisega kaasneb palju kulusid alustades sisustusest Uuri asukoha koha kohta täpsemalt kuni turvasüsteemi ning triipkoodideni välja. Tänu hooandjatelemeie saaksime teha füüsilise poe tunduvalt ägedama ning selle kiiremini käima lükata kui vaid oma jõududega suudaksime.

Samuti jääb tegutsema meie e-pood, mille valik saab tänu hooandjatele tunduvalt laienema. See tähendab, et ükskõik Avame Eesti supermarketi Tallinnaoma kesklinnas. kusesimese Eestisvegan paiknete, saame uue laia valikuga pakid ikkagi Uuri asukoha koha kohta täpsemalt meie kampaania lehelt! samamoodi teieni saata!

KUHU JA MILLAL POOD TULEB?

Samuti jääb tegutsema meie e-pood, mille valik saab tänu hooandjatele tunduvalt laienema. See tähendab, et ükskõik kus Eestis paiknete, saame oma uue laia valikuga pakid ikkagi samamoodi teieni saata!

NII ÄGE, KUIDAS AIDATA SAAN?

NII ÄGE, KUIDAS AIDATA SAAN? LEIE MEIE KAMPAANIA WWW.HOOANDJA.EE LEIE MEIE KAMPAANIA WWW.HOOANDJA.EE LEHELT NING TOETA NII, KUIDAS VÕIMALIK.

LEHELT NING TOETA NII, KUIDAS VÕIMALIK.

Iga Teeme panus aitab!

Teeme koos selle vinge ettevõtmise Iga panus aitab! selle vinge ettevõtmise reaalsuseks!

hooandja.ee/projekt/rohevalik hooandja.ee/projekt/rohevalik

Suur aitäh teile kõigile, Eeva ja Madis RoheValikust

koos reaalsuseks!

Suur aitäh teile kõigile, Eeva ja Madis RoheValikust

UUDISED

UURING: TAIMSETE ALTERNATIIVIDE TOIDUSEKTORI MÜÜGIKÄIVE ON EUROOPAS VIIMASE KAHE AASTA JOOKSUL KÕVASTI KASVANUD

E

uroopas on taimsete alternatiivide müügikäive viimase kahe aasta jooksul kasvanud 49%, leidis Smart Protein projekti värske uuring. Nende hulka kuuluvad taimsed piimad, veganjuust, -jogurt, -jäätis, -kala ning vegetaarsed ja täistaimsed lihaasendajad, vahendab Vegconomist.

Uuringus kasutati 11 Euroopa riigi supermarketite viimase kolme aasta andmeid, et saada seni suurim ja täpseim ülevaade vegantoidu tarbimisest Euroopas. Uuring kor-

raldati koostöös ülemaailmse veganorganisatsiooniga ProVeg International, mis on ka loomade eestkoste organisatsiooni Loomus koostööpartner, toetades veganprogrammi Taimsed Valikud.

Uuringust selgus, et Euroopa taimsete alternatiivide toidusektor on viimase kahe aasta jooksul kasvanud 49% ning müügimaht ulatub 3,6 miljardi euroni. Saksamaa täistaimsete lihaasendajate sektor on kasvanud hüppeliselt 226%, ulatudes 181 miljoni eurose kogukäibeni. Taimse juustu ostmine on Hollandis kasvanud 400% ja Saksamaal 150%. Enamikus riikides juhib sektorit taimsete piimade müük. Kõige suurema kasvu tegi kaerapiim. Taimse piima müük nägi viimase kahe aasta jooksul ka kõige suuremat kasvu, sellele järgnes taimsete lihaalternatiivide müük. „Tore on näha niivõrd suurt tõusu taimsete alternatiivide sektoris,“ rõõmustas Loomuse juhatuse liige ja Taimsete Valikute programmijuht Anu Tensing. „Eestiski on selgelt näha vegantoidu populaarsuse kasv – taimne piim on tihtipeale leitav ka väikestes külapoodides ning näeme poelettidel aina uusi ja uusi põnevaid vegantooteid. Olen kindel, et meid ootab ees vegansõbralikum tulevik!“ Uuringus osalesid Austria, Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Poola, Rumeenia, Hispaania ja Ühendkuningriik. 3

MAIS TOIMUB LOOMAÕIGUSLIK KONVERENTS Tasub end kurssi viia kuuenda loomaõigusliku konverentsiga „Animal Futures. Animal Rights in Academia and Activism“.

Konverentsi keskmes on tulevikuvisioonid inimeste ja loomade vahelistest suhetest ja antakse ülevaade, millest loomaõiguste aktivistid ja kriitiliste loomauuringutega tegelejad täna mõtlevad ja kirjutavad.

Pea kolmkümmend esinejat on jagatud viie valdkonna vahel: intersektsionaalsus, veganlus ja sotsiaalne õiglus, loomad sügaval keeles ja kultuuris, teiste ekspluateerimine vs agentsus ja õigused, aktivism ja poliitikapraktikad kogu maailmas. Kirjus esinejate nimekirjas on Eva Meijer, Ronnie Lee, Corey Lee Wrenn, Salla Tuomivaara, Kadri Aavik, Vasile Stanescu, Birgitta Wahlberg ja paljud teised. Konverents on ingliskeelne, tasuta ja toimub 8. ja 9. mail veebis. Kogu informatsioon on leitav Loomuse koduleheküljelt ja Facebookist ürituselt nimega Loomaõiguste 8

konverents 2021. Neilt lehtedelt leiab ka registreerimisvõimaluse. Konverentsi korraldavad Eesti Vegan Selts, Loomus ja Kuulitalu OÜ. 3

Kia uus algus Kia EV6

Kia uus bränd tähistab uue ajajärgu algust. Aastaks 2025 soovime oma mudelirivisse tuua 11 elektriautot ning lisaks täiendada teisi mudeleid hübriidmootoritega.

Tutvu Kia uue brändifilosoofiaga www.kia.ee

ARVAMUS

Mida me tahame?

SUUNAMUDIJATEST, VEGANKAPITALISMIST JA MAAILMA MUUTMISEST

S

uunda saab mudida mitmele poole. Parema, aga ka kitsarinnalisema ja kindlasti pealiskaudsema maailma poole – sestap peaks iga maailmaparandaja sotsiaalmeedia võimalusi teadma. Ajal, mil järjest suurem osa infovahetusest ja elust toimub sotsiaalmeedias, mõjutavad meid kõiki kindlasti ka selle keskkonna staarid – influencer’id ehk suunamudijad. Igal aktivistigrupil ja organisatsioonil on oma leheküljed ja jälgijad. Muudmoodi ei saakski, kui nende peamine eesmärk on teavitamine ja ühiskondliku mõtte mõjutamine.

Mõnikord võib üks suunamudija korraks tuju ära rikkuda – näiteks siis, kui keegi rohke jälgijaskonnaga kuulutab, et ta oli küll vegan ja armastab endiselt loomi, aga enam ta vegan ei ole ja seda ühe või teise asja pärast. Aga mis siis?

Esiteks, me ju tegelikult kunagi ei tea, mis seda mudijat ennast mudis. Ettevalmistatud selgituste tagant kumab tihti ka muid ja sügavamaid põhjuseid, mis polegi meie asi teada, pealegi on ju tegu üheainsa inimesega. Mis siis, et rohkem või vähem tuntud. „Ma ei kujuta ette, miks üldse keegi tahaks Instagrami-staar olla? See on ju niivõrd ebameeldiv roll,“ ütleb minu teemapüstituse peale üks legendaarne aktivist, kes ilmselt ei tea, et tema nimigi on kuulsam kui nii mõnelgi staaril.

Ootamatult paneb see mind mõtlema, kas sotsiaalmeedia mastaapsus on osaliselt selles süüdi, et loomaõiguslik liikumine on kuidagi lahjaks jäänud.

Paljude „vanade“ aktivistide jaoks tähendab veganlus lihtsat elu, lihtsalt selleks, et teised saaksid elada (living simply, for others to simply live), aga mitte ületarbimist, vegantoodete küllust, suurte korporatsioonide veganbrände jne. Vegankapitalism ja eetiline vegan10

Kadri Taperson kkadriblog.com

lus ei mahu hästi ühe maailmavaate alla.

Mäletan aega, mil veganid McDonald’sisse ei läinud, isegi kui seal midagi veganile söödavat müüdi. Boikoteeriti kõike võimalikku, mis kuidagimoodi loomi ekspluateeris. Aga boikott ei tööta maailma muutmises väga hästi.

Näiteks ei ole võimalik vältida ainult vegantooteid tootvaid ettevõtteid seepärast, et nad kasutavad sama panka, mis loomatööstuski. Ettevõtted kasutavad tööjõudu selleks, et saada kasumit – kapitalistlikes tingimustes ei ole võimalik eetilist veganlust harrastada. Ja tegelikult ei ole ju asi tarbimises, vaid tootmises. Loomatööstust ei ole mõtet kritiseerida tarbimise, vaid tootmise teemal, sest just seal toimub ekspluateerimine.

Osalesin hiljuti lühikesel kohtumisel praeguse keskkonnaministriga. Ta küsis, mis on aktivistide arvates järgmised teemad, mis ette võetakse, pidades silmas kriitikat karusloomafarmide keelustamisele. Kriitikud ju küsivad, et kui keelustatakse karusloomafarmid, mis keeld järgmiseks tuleb? Vastasime mõneti diplomaatiliselt, et oodata on loomaõigus- ja keskkonnaorganisatsioonide lähenemist, sest kliimakriisi peamiseks põhjustajaks on loomatööstus. Ja see on õige vastus. Aga lihtsale elule mõeldes tundub mulle, et see ei saa olla ainuke vastus. Vegankapitalismi raamistikus tegutseda on liiga mugav – me rõõmustame iga uue toote üle, selle üle, kui lehmi ekspluateeriv piimavabrik meile uue ülehinnatud pudingi külmkappi saadab, aga see ei ole okei, see ei tohi olla loomade vabastusliikumise ja eetilise veganluse tähtsündmus. See on ebamugav teadmine.

Ehk isegi peaaegu sama ebamugav kui lihasööjal veganlusest lugeda?

Veganlust müüakse inimestele kui

individuaalset elustiilivalikut. Kirjutatakse, kui palju loomi päästame tänu sellele, et valime veganluse. Vastutus on ühele inimesele pandud ja see teeb suurtootjate süü justkui väiksemaks.

Nemad ei vastuta, vaid seda teeb tarbija. Tarbivatest aktivistidest on saanud korporatsioonide tasuta töötajad, kes tunnevad võltsi rahuldust sellest, kui mitu looma tänu temale elama jääb, tulevikus sündimata jääb, sest nemad on ju need, kes on teinud kõik võimaliku. Ühiskonda, kus arvestatakse loomadega, ei saa kasumit taotlevas süsteemis ehitada. Ühiskonna vaatenurk peab liikuma loomade poole, sotsiaalse ebaõigluse poole. Loomaõigusliku liikumise ja eetilise veganluse suunad ja taktika tuleks kriitiliselt üle vaadata, mitte liikuda ettevaatlikult olemasolevas raamistikus, sest see on mugavam ja muud ju ei olegi teha. Ma vist ei räägi revolutsioonist, sest pandeemia all ägavas maailmas on selleks raske õigeid relvi leida, aga ausamast ja seega ka radikaalsemast maailmanägemisest küll. Kui palju me teame sellest, et kuna inimkond kasvab, tõuseb numbriliselt ka tapetud loomade arv? Sellises olukorras ei ole eriti mõtet hõisata, et x miljonit looma on tänu veganitele päästetud. Ei ole.

Mulle vist aitab kaasajooksmisest.

Astun sammu veganvaimustusest tagasi ja lähen külvan lõpuks tomatid ära ja siis teen sellest pilti. Tegelikult saab peenraid ka juba ehitada. Arvan, et kõikidesse olemasolevatesse eluvaldkondadesse sisseimbumine on olnud veganluse loomulik arenguetapp, aga aeg on uued taktikad valida ja me teame, millised võimalused olemas on. Eelnev on alati olnud järgneva ettevalmistuseks ja jutu alguse juurde tagasi tulles – üks mudija ei muuda midagi. 3

VALMISTU RANNAHOOAJAKS 100% vegan suhkruvaha kodusek s depilatsioonik s.

Saadaval Tradehouse Ilukaubamajas

| tradehouse.ee

KESKKOND

ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG: üheskoos võiksime päästa maailma!

Aga kuidas?

Jaana Lotsman theecorrespondent.com

Meie igapäevased harjumused on muutunud nii energiakulukaks, et kui teeksime igas eluvaldkonnas mõned lihtsad kohendused, aitaks see suures pildis kaasa CO2 vähenemisele atmosfääris. Rohelist mõtteviisi saab alustada ükskõik kust, olgu see siis prügi sorteerimine, eesolev remont või reisimine. Nii ei kahanda me ainult kahjulike heitgaaside sattumist õhku, vaid ka oma väljaminekuid – ja kindlasti ka karmavõlga.

CO2 jäljeks loetakse hulka kasvuhoonegaase, mida üksikisik või ettevõte kas siis otsese või kaudse tegevusega toodab.

Näiteks võib sinna sisse arvestada naftakogust, mida oma elu jooksul kasutad. Peale autokütuse on naftast ka kõik plastik (toidupakendid, mobiiltelefon, joogipudelid, kilekotid, pastakad ja puhastusvahendid, riided jpm), mida kasutad. Ohtlikud on parafiinist küünlad, sest hingame põlemisel eralduvaid toksilisi aineid isegi sisse. Samuti atsetüülsalitsüülhapet sisaldavad valuvaigistid, nagu aspiriin, või sünteetilised vitamiinid. Lisaks leiab petrokemikaale ka meigi- ja hügieenitoodetest.1 Petrokemikaalidega kokkupuude ei lõpe kahjuks seal. Hirmus on teada, et neid lisatakse ka toidule. Neid võib leida alumiiniumpurkidest, plastikpakendatud toidust ja toiduvärvidest. Eelnev nimekiri on vaid lühike väljavõte sellest, kui suure hulga musta õli puurimise eest oleme vastutavad.

Kasvuhoonegaasid on üldises mõistes head gaasid. Need aitavad päikesesoojust püüda, võimaldades seeläbi elu maal.

Probleem tekib, kui gaase paisatakse õhku rohkem, kui looduslikud protsessid seda ära jõuavad teisendada. Süsinikdioksiidi emissioon kaasneb suurel hulgal meie igapäevaste tegevustega. Hingamist me vähendada ei saa, aga on palju muid kohti, kus kaasa saame aidata.

2007. aastal ennustas IPCC (Valitsustevaheline 12

Kliimamuutuste Paneel), et aastaks 2100 on keskmine õhutemperatuur tõusnud 2,4–6,4 kraadi võrra. 2012. aastaks olime aga liikunud nii kaugele, et keskmine prognoos tõusis 3,5– 7,4 kraadini.2 Praeguseks on ookeanivee temperatuur tõusnud üle 1 kraadi.3 Tagajärjena oleme kaotanud üle poole korallrahudest, sealhulgas maailmaimena tuntud Suure Vallrahu Austraalia idaranniku lähistel.4 Veetasemetõusu halvimaks juhuks prognoositi 58 cm, kuid vaid kaks aastat hiljem leiti, et see võib 2100. aastaks olla juba 73–189 cm. See tähendab pea kahemeetrist tõusu praegusest tasemest, mis põhjustaks sadade linnade kadumist ja inimeste surma, ökosüsteemide hävimist ning üleüldiselt globaalset apokalüpsist.2 VÄRVIME MAJAD MUSTAKS NING KASUTAME PÕRANDALAMPE Selleks, et teha positiivne pööre, peaks iga inimese süsiniku jalajälg taanduma 1,5 tonni peale aastas, on teadlased välja arvutanud. Hetkel on keskmise eurooplase CO2 jälg üle 10, keskmise põhja-ameeriklase 20 ja aafriklase hoopis 0,7 tonni aastas. Üksikisikuna saame palju ette võtta, alustades hügieenist ja lõpetades riigikogu valimistega.

Kas teadsid, et iga kahe minuti jooksul annab päike maale sama palju energiat, kui terve planeet kasutab aasta jooksul?

Toeta taastuvenergiat, nagu päikesepaneelid, hüdroelektrijaamad ja tuulepargid, selleks et mõjutada suuresti süsinikdioksiidi vähenemist atmosfääris. Toeta ettepanekuid ja riigitöölisi taoliste taastuvenergiasüsteemide rakendamisel ning uuri, kuidas ka oma kodus säästlikke muudatusi ellu saad viia.

Kuni pool hoonetes kasutatavast energiast kulub soojedamisele ja jahutamisele, niisiis on mõistlik Eestis majad tumedaks värvida, sest tumedad pinnad imevad endasse 70–90% päikeseenergiast. Loomulikult mängib olulist rolli ka korralik soojustus ning eelistus kasutada boilerit. Radiaatorite reguleerimine võib märgatavalt vähendada küttearveid ning radikaesine peaks olema mööblist vaba, et võimaldada õhuringlus. Õhukonditsioneeri ja muude kliimaseadmeteta hooned kasutavad juba poole vähem energiat kui nende vastandid.

Kasuta võimalikult palju loomulikku päevavalgust, paiguta

KESKKOND

töölaud akna alla, et vältida kohtvalgustust.

Vaheta hõõgpirnid LED-pirnide vastu ja õhtul pane põlema põrandalamp suure laevalgusti asemel.

Teine pool energiast kulub tehnoloogia ja muu elektroonika peale. Kui tõmmata välja pistikupessa jäetud laadijad ja seadmed, mis pole parasjagu töös, võid energiakulu vähendada 10% võrra. Arvuti lülita magamisrežiimi asemel täiesti välja ning tõmba seinast välja ka telekas, videomakk jm energiat sööv elektroonika. Eriti kasulikud on nupuga pistikupesad ja pikendusjuhtmed, mille saad välja lülitada. Vähenda heledust TV-, arvuti- ja telefoniekraanil – see on parem silmadele kui rahakotile. Ühe uuringu kohaselt on keskmises Ameerika majapidamises kuni 50 seadet pidevalt vooluvõrgus, isegi kui need on välja lülitatud.5 Minu kodus on pidevalt sees kümme seadet: pliit-ahi-kubu, külmkapp, boiler, põrandalamp, kõlar, televiisor ja kaks ruuterit. Tõmban alati peale kasutamist välja laadija, kohtvalgusti, veekeetja, rösteri, pesumasina jms seadmed, kuid kindlasti saaks vooluvõrgust eemaldada ka TV, ruuterid ja kõlari. See aitaks kaasa nii elektriarve kui ökoloogilise jalajälje vähendamisele.

PANEME KARTULIPOTILE KAANE PEALE NING EELISTAME KODUMAIST VAADIÕLUT Igal aastal tekitame 40 miljonit tonni seadmeprügi, mis on võrreldav 800 sülearvuti minemaviskamisega igas sekundis.6 70% kogu toksilisest jäätmehulgast moodustab just seadmeprügi, kuid ainult 12,5% sellest töödeldakse ümber. Olukorra parandamiseks tasub kasutada olemasolevaid seadmeid nii kaua kui võimalik, osta uued taaskasutusgruppide kaudu.

Vana arvuti või telefoni võiks välja vahetada refurbished versiooni vastu, selle asemel et osta uus.

Kas teadsid, et kartuleid keetes võid säästa kuni 90% energiast, kui

hoiad potil kaant peal? See kehtib mistahes toidu valmistamise puhul. 25% kuumusenergiast kaob iga kord, kui ahjuukse lahti teed. Lisaks, külmkapi taga asuvad spiraaltorud peaks hoidma tolmust puhtana – see parandab külmiku tõhusust kuni 30%. Huvitav on ka, et üks veekeetja kasutamiskord võrdub 160 lambipirni sisselülitamisega, sealjuures üleliigse vee kuumutamine kulutab kuni 125 tassitäit CO2. Pudelivesi maksab kuni 10 tuhat korda rohkem kui kraanivesi ning PET-pudelite valmistamiseks kuluva diislikütuse kogusega saaks varustada 100 tuhat autot terveks aastaks ja kütta 60 tuhat kodu.7 Alkoholi tarbides võiksime valida kohaliku vaadiõlu, et vähendada transpordist ning villimisest tulenevat jalajälge. Vein vali võimalikult lähedal valmistatud ning mahemärgisega. Teejoojana korja taimed ise või osta võimalikult suur lahtise puruga pakk, et vähendada plastikosi sisaldavate teepakikeste raiskamist.

Selmet kasutada plast- ja aerosoolpakendatud toksilist kodukeemiat, saavad enamiku puhastustöödega hakkama äädikas, sidrunhape ja sooda. Vali kotita tolmuimeja ning komposteeri sisseimetud tolm. Kui paned WC-loputuskasti veepudeli, säästad kuni 5 tuhat liitrit vett aastas. Duši all käies võid kasutada taimerit – käi duši all vähem kui 5 minutiga, sest iga kokkuhoitud 20 liitri sooja vee pealt vähendad aastas oma jalajälge 140 kg CO2 võrra.

Riided saab hõlpsalt kortsuvabaks, kui riputad need eelmisel õhtul puule ja pritsid veega. Kortsud langevad ööga välja. Pesu pestes vali võimalusel madal temperatuur – 30 on uus 60!

Nii vähendad aastast süsiniku emissiooni 200 kg võrra. Autot käsitsi pestes säästad kuni 700 liitrit puhast joogivett. Kui UK-s kogutaks kogu katustele sadav vihmavesi kokku, vähendaks see pinnasevee kasutust 80% ulatuses. Koju ära gaasil põhinevat terrassikütjat muretse – kahe tunni jooksul eraldab see sama palju süsinikdioksiidi kui üks auto päevas.

KESKKOND

Umbes 60% majapidamisprügist on biolagunev, kuid saates selle prügimäele sorteerimata, tekitame aastas 300 kg CO2 ning 113 kg metaani. Biokonteineri puudumisel korterelamus muretse endale näiteks Bokashi ämber, mis lagundab kõik sinu toidujäätmed väetiseks.

VÄLDIME KIIRMOODI NING SÖÖME TAIMETOITU Kõige soodsam ning väikseima jalajäljega on isekasvatatud toit. Aia puudumisel saab rõdul mugavalt üles panna minikasvuhoone. Rõdu puudumisel saab palju taimi ka aknalaual kasvatada. Üleüldse vali võimalusel rohkem kohalikku puu- ja köögivilja, nii saad rohkem väärtuslikke toitaineid, mis kaugematest paikadest ekspordituna sinuni ei jõua. Kohaliku ja hooajalise toidu eelistamine võib vähendada sinu ökoloogilist jalajälge 600–700 kg aastas. Ka mahetooteid ostes toetad CO2 vähenemist atmosfääris.

Kui hakkad taimetoitlaseks, lõikad oma aastase CO2 tekitamise lausa pooleks. Loomatööstus toodab praeguseks rohkem kasvuhoonegaase kui kogu maailma transport kokku.

Keskmine lihasööja tarbib keskmiselt päevas sama palju loomseid tooteid, mille valmistamise tagajärjed on võrdelised 5 liitri kütuse tootmisega.8 Väldi kiirmoodi ning sünteetilisest kangast valmistatud rõivaid. Muretse riided hoopis taaskasutuspoodidest ja -äppidest ning sõpradelt. Väldi ühekordseid tooteid: osta lahtist toitu, paki toit kile ja fooliumi asemel karpi või purki, paberrätikute asemel kasuta riidest rätte. Nii vähendad oma CO2 emissiooni poole tonni võrra aastas.9 Kokkuvõttes osta vähem uut. Enam ei piisa KonMarile omasest küsimusest „Kas see toob mulle rõõmu?”. Enne igat ostu mõtle, milline on toote elutsükkel – kuidas ja kust tuleb tooraine materjali kasvuks? Kes ja kus selle õmbleb, toodab või pakib? Kui pika tee läbib see toode, et sinuni jõuda, ja mis saab tootest, kui sa seda enam ei vaja? Meist igaühe kohustus on vähendada globaalse soojenemise mõjusid. Hinda, mida saad sina teha, ja ole eeskujuks oma lähedastele. 3 KASUTATUD ALLIKAD [1] The Truth About Vitamins & Supplements, Brian Clement, Hippocrates Health Institute & OCA, 2006 [2] IPCC Predictions: Then Versus Now, Glenn Scherer, The Daily Climate, 2012 [3] Global Warming of 1.5 ºC, IPCC, 2018 [4] More than 90 percent of world’s coral reefs will die by 2050, Elena Becatoros, The Independent, 2017 [5] Just How Much Power Do Your Electronics Use When They Are ‘Off’? Tatiana Schlossberg, NY Times, 2016 [6] Electronic Revolution = E-Waste, The World Counts, 2018 [7] Bottled Water Quality Investigation, Environmental Working Group, 2008 [8] Climate change: Meat industry creates same amount of greenhouse gases as all the vehicles in the world, Elsa Vulliamy, The Independent, 2015 [9] How To Reduce Your Carbon Footprint, Joanna Yarrow, Duncan Baird Publishers, 2008

14

LUGEJAD VASTAVAD: MIS KITSENDAB MEIE ÖKOLOOGILIST JALAJÄLGE?

Anett Rannamets

On palju, mida saame teha selleks, et jätkusuutlikumalt elada ning oma jalajälge kitsendada. Alustades rõivastest, mida kanname, lõpetades sellest, mida sööme. Kuid kui palju teavad inimesed päriselt, mis on need igapäevased tegevused, mis väga lihtsalt kaasa aitaksid? Uurisime kaheksalt inimeselt, kui palju nad ökoloogilise jalajälje vähendamisest teavad ning mida tähendab nende jaoks CO2 koguse kasv atmosfääris.

Priit, 57

„Sellest räägitakse aina rohkem ja katsume ikka järge pidada, aga pean tunnistama, et süvenenud ei ole. Plastiku kasutamise vähendamine peaks aitama, vist? Me kasutame perega võimalusel poe kilekottide asemel korduvkasutatavaid kotte.

Aga tihti ununevad need koju. Vett joome kraanist ja pudelivett ei osta. Tean, et kõrred pidid ka kahjulikud olema, aga neid ei kasuta ma üldse. Prügi peaks ka sorteerima. Meil on aias komposter, seega üht-teist ikka teeme keskkonna heaks ära. Aga vist peaks rohkem.“

Sandra-Maria, 17

„Koolis väga palju keskkonnaprobleemidest ei räägita, kuid koolikaaslastest mõned on aktivistid ja internet on väga palju kliimasoojenemise teemat täis. Põhimõtteliselt ongi nii, et inimkond on maal asjad pahupidi keeranud ja nüüd temperatuur tõuseb iga aastaga, mis toob endaga kaasa jää sulamist, vee tõusu, taimede ja muude organismide surma jne. See on hea, et netis räägitakse, sest loodetavasti ei jää see nii märkamatuks. Ma kasutan poes käimiseks riidest kotti ja puuviljadele võrkkotti. Lõunatoidu võtan korduvkasutatava topsiga kaasa, ei pane fooliumisse või kilesse.

Hästi palju poodlen kaltsukates, aga seda pigem sellepärast, et seal on originaalsed riided. Keskkonnakülg on boonuseks.

Sõidan suvel ainult rattaga või kõnnin võimalusel jala. Kõige suuremaks panuseks on aga ilmselt taimetoitlus. Hakkasingi taimetoitlaseks keskkonna pärast, tervis ja eetika tulid hiljem juurde.“

Mari-Liis, 24

„Olen noor ema ja tahan, et mu lastel ja nende lastel oleks koht, kus olla, seega teen nii palju kui võimalik. Olen uurinud palju. Loomulikult püüame vaid taimselt ning kohalikult toituda ning plastiku tarbimist vähendada. Tavalised asjad: kilekottide asemel paber- või riidekott, vahvlitopsi jäätise asemel suur pakk, pähklid-seemned-kuivained hulgimüügist jne. Proovime ka vett ja elektrit kokku hoida. Riideid ostame teiselt ringilt ning kui välja kasvame, annetame järgmistele või müüme maha. Hetkel ühistransporti ei kasuta, kuid kriisieelsel ajal linnas käies autot garaažist välja ei

KESKKOND

ajanud. Reisimas käin võimalusel vaid ühe korra aastas.“

Marta, 33

„Plastiku soetamise ja kasutamise vältimine on vist põhiline. Mahetoitu eelistan ka. Võimalusel jälgin, et toodetesse palmiõli poleks lisatud. Aga olen mõelnud ka elektriauto ostmisele, kuigi ma olen kuskilt ka lugenud, et see ei olegi tegelikult lõppkokkuvõttes säätlikum.

Ei tea enam, keda uskuda. Eks peab rohkem lugema ja uuringuid ootama. Aga otseloomulikult on see teema oluline.

Inimesed on asja tuksi keeranud. Lihtsalt tundub vahel, et üksi ei tee midagi ära.“

Breth, 18

„Keskkonnakaitse on noorte käes. Olen selle teemaga lähedalt kokku puutunud ja tean, et kõige suuremaks kliimasoojenemise põhjustajaks on loomatööstused. Olen vegan ja jalajälg on kahanenud väga palju. Eks väiksemaid samme saab ka teha, aga minu arust võiks lihtsalt taimselt süüa, saaks juba poolest koormast lahti. Plastikkõrred ei ole tegelikult üldse nii ohtlikud kui loomatööstus. Paljud ei tea seda.“

Eva, 29

„Ma tarbin vähem ja teadlikumalt. Pisiasjad nagu vähem ostmine või taaskasutatud materjalidest riiete eelistamine. Võimalusel söön taimset toitu, liigun palju jala ja propageerin elektrilisi kergliiklusvahendeid.“

Kaarel, 32

„Mõned asjad ikka, nagu paberkottide ja korduvkasutatavate kottide tarvitamine. Kui juurvilju ostan, ei võta kilekotti, vaid panen need lihtsalt lahtiselt poekotti. Üritan osta pigem kvaliteetseid riideid kui kiirmoodi. Mul on mõned plastikust tehtud T-särgid, jope ja orgaanilisest puuvillast asjad. Prügi sorteerin kodus. Tööl ja objektidel – kui jääb puitu üle, olen jaganud seda kohalikele külameestele või töömeestele, et nad kasutaksid seda kuskil mõistlikumalt, selle asemel et prügimäele saa-

ta. Kindlasti teen lühemaid otsi pigem elektritõukerattaga või jala, mitte autoga. Aga see on ilmselt ka selle mõttega, et liiguksin rohkem.“

Tiina, 56

„Ma ei ole väga kursis kõige keskkondlikuga, aga olen terve elu olnud üsna kokkuhoidlik. Panen televiisori kinni, kui ei vaata. Laadijad tõmban välja, kui ei lae. Kui pikemaks ajaks kodust lahkun, tõmban elektroonika üldse pistikupesast välja. Põhimõtteliselt jääb vaid külmkapp vooluvõrku. Kui vannis või duši all käin, panen seebitamise ajaks vee kinni. Sorteerin jäätmeid ja autoga ei sõida üldse.“

Anette, 27

„Kui midagi osta, siis pigem sellist, mis jääb minuga pikemaks. Eelistan vegantoitu, kuid päris veganiks ei ole veel hakanud. Ei meeldi kasutada kilekotte, kannan riidest kotte kaasas. Kui ununeb, ostan paberkoti. Eelistan kaasas kanda enda kohvitopsi ja veepudelit.

Sorteerin prügi. Kassitualetis kasutan looduslikku materjali, mida tohib bioprügisse visata. Mul ei ole kodus piisavalt lampe ka, seega kasutan tõenäoliselt üsna vähe elektrit.“

Eliisa, 26

„Kuna töötan energiasektoris, olen kursis, kuidas meie tegevused keskkonnale mõjuvad. Üksikindiviidina saame päris palju ka ise ära teha, et süsinikujalajälge kitsendada. Mina olen järk-järgult võtnud ette väikseid samme. Esiteks kasutan võimalikult palju ühistransporti või kõnnin jala, hambaid pestes panen kraani kinni, toidupoes kasutan riidest kotte. Proovin silma peal hoida jäätmete tekkel ning teha keskkonnale soodsamaid otsuseid. Oma riiete eest hoolitsen nii, et saaksin ringlusesse saata. Toidulaua osas proovin eelistada kodumaist.

Hea nipp on ka see, et kui kodu kütame, võiks temperatuur olla sellisel tasemel, et ei peaks palavusest aknaid lahti tegema. Selleks (kui on võimalus) saame temperatuuri madalamaks keerata ja keskkond juba tänab.“

TERVIS

Kolm veganit ja söömishäire: kas väärtuspõhine valik või haigustunnus?

Anett Rannamets

Söömishäire on juba oma olemuselt hirmutav. Veel hirmutavam on aga asjaolu, et söömishäirega inimesed on ühed osavamad valetajad ja varjajad.

See tähendab, et meie ümber võib olla abivajajaid inimesi, kelle probleemist me üldse teadlikudki ei ole. Jah, tõsi on, et veganlus võib olla üks haigustunnuseid.

Peame aga meeles pidama, et tegu ei ole raudkindla reegliga.

Veganlus võib tihti olla ka väärtustepõhine valik, mitte ettekääne vähem tarbida. Oma emotsionaalseid kogemusi söömishäiretega olid nõus jagama kolm veganit, kes tänaseks sammuvad paranemisteekonnal.

ELIISE (23) LUGU

Eliise (nimi muudetud – toim) mõtleb pikalt ega tea, kust jutuga alustada, kuid võtab siis jutujärje üles ning alustab 2013. aastast, kui ta kaalu langetama hakkas. „2014 olin esimest korda anoreksiaga haiglas,“ tunnistab Eliise.

Mis oli söömishäire tekkimisele hüppelauaks, Eliise täpselt ei tea. Ta selgitab, et pole selle nimel ka teadlikult väga suurt tööd teinud, sest pole endale sobivat psühholoogi leidnud. Ta arvab, et ühest vastust tegelikult ei ole. Nimelt on ta lapsest saati olnud väga püüdlik. „Perfektsionism ja ideaalsuse tagaajamine loob soodsa pinnase söömishäire kujunemiseks.”

Põhikooli lõpus viis ebatervislik 16

toitumine ja vähene liikumine Eliise se, mis suunas söömishäirega inimene peaaegu ülekaaluni. Ta kadestas sale- liigub, aga on palju tegureid, mis seda damaid klassiõdesid. „Mul tekkis hasart numbrit mõjutada võivad. Vereproov ning tahtsin aina rohkem ja rohkem annab parema pildi. Arstiga saame alla võtta,” tunnistab Eliise ja toob näi- paika panna suuremad ravieesmärgid, teks, et võttis aastaga alla umbes 27 ki- arutame ravimite võtmise vajadust logrammi. jms.”

Naine on haiglas olnud 3–4 korda, aga nüüd viimastel aastatel pole pidanud SOTSIAALMEEDIA – ELEVANT RUUMIS haiglasse minema. „Olen otsustanud Kodus ravides tuleb Eliise sõnul enda jätkata ravi kodus, sest haiglas vegan- käitumist väga palju analüüsida. Kui toitu saada pole võimalik,” sõnab ta haiglas on võimalik kõike jagada, siis kindlalt ning ütleb, et oli juba enne hai- on tähtis, et ka kodus saaks kellegi poogestumist taimetoitlane. „Haiglas mulle le pöörduda. „Turvaline ja toetav keskvalikut ei antud ning kohusetundliku kond on väga tähtis, mistõttu on suur patsiendina hakkasin sööma jälle liha- vastutus ka pereliikmetel ja teistel lähetooteid, kuigi see oli minu jaoks väga dastel,” toob Eliise välja ja lisab, et vaid võõras ja ebameeldiv,” tunnistab ta üks väike märkus võib halvasti mõjuda. ausalt üles. Eliise sõi loomset aasta või Peab hoolitsema selle eest, et ei ümbpoolteist, kuid lõpetas siis taas. Kõige- ritseks end negatiivse ja triggering sipealt taimetoitlaseks, siis veganiks. suga. „Jälgisin kunagi söömishäiretega Regulaarselt käib ta õe ja arsti juures inimeste blogisid, vaatasin kadedusega kontrollis. „Sealne abi veganluse osas on nende pilte, kuid olen nüüdseks sellest muidugi üsna kehv ... Iga kord, kui kee- loobunud.” gi uus minu veganlusest kuuleb, prooEliisel on kaal normis, kuid analüüvib seda kohe söömishäirega seostada,” sid pole alati korras ja haigusmõtteid toob ta välja ning lisab, et lihasõber jagub. Tema sõnul on olukordi, kus ta pole ta lapsest saati olnud. „Veganlus juba teab, et mõtted tulevad, kuid vaon aidanud mul leida sõbralikuma suh- hel ründavad ka ootamatult. „Peamite toiduga ning see julgustab mind ka selt kerkivad need esile enne söömist, mugavustsoonist välja tulema,” sõnab kui pean mõtlema, mida süüa teha, või Eliise optimistlikult. Siiski on tooteid kui parasjagu kokkan,” sõnab ta. „Küja toite, mida ta oma söömishäire tõttu sin endalt aeg-ajalt, kas tohin ikka nii pole suutnud veel katsetada. „Aga pi- palju ja sellist toitu süüa.” Kuigi kalogem annab veganlus lisamotivatsiooni rite lugemisest loobus ta ammu, leiab tõrjuda kõrvale ta end vahel harhaigusmõtted va arvutamast. ning oma maitse„Perfektsionism ja ideaalsuse Eliise sõnul on ka meeli hellitada.” tagaajamine loob soodsa pinna- toidupoe külastaVastuvõtule se söömishäire kujunemiseks.” mine mõnikord võtab ta kaasa keeruline.

Kui toitumispäeviku, nimekirja pole, mis koos üle vaadatakse. „Arutame, on raske haiguse vastu võidelda. „Loomis hästi, mis halvasti, kuidas paremini mulikult ei saa üle ega ümber sotsiaalsaaks, ning püstitame eesmärgid järg- meediast. Kuna olen vegangruppides, miseks korraks. Annan ka vereproove. siis ümbritsevad mind tihti toiduKaalunumber annab kiire ettekujutu- teemad,” mainib ta seda elevanti

Nr.1

ökopood Eestis

Terve ja rõõmus.

Loomulikult.

Kaubamaja Biomarket

Rocca Al Mare Biomarket

Solarise Biomarket

Ülemiste Biomarket

Mustamäe Biomarket

Balti Jaama Turu Biomarket

www.biomarket.ee #TervejaRõõmus

Viimsi Biomarket

Tartu Biomarket

Pärnu Biomarket

TERVIS

ruumis, millest väga paljud teisedki võtvalt ning tulevikku optimistlikult dimise täiesti pea peale pööranud ning tervisemured alguse saavad. vaadates. söömine – eriti liha – muutus füüsiliselt Eliise usub, et veganlus võib, aga ei valusaks kogemuseks,” ütleb ta. Niisiis pruugi olla märk söömishäirest. Kuigi MARIA (23) LUGU oli tema jaoks loogiline, et omapäi elapalju on neid, kes on terved, on ka hulk Maria (nimi muudetud – toim) tee- ma asudes jättis ta selle menüüst välja. inimesi, kelle söömishäire väljendub kond sai alguse juba algklassidest. Ta „Olin 19, kui söömisprobleemidega veganlusena. „See on võimalus oma tunnistab, et kohati oli see täiuseiha lõpparve tegin.” Ta tegi uurimistööd toitumist piirata ning ettekääne loobu- süü. Talle oli jäänud mulje, et ilusatel ise ja leidis omale ideaale, kes kaalusid da teatud toitudest,” toob ta välja. „Aga (peenikestel) naistel läheb alati hästi ja tema pikkuse juures 20 kg rohkem. kindlasti ei tohiks kedagi süüdistada, et nad on edukad. Õnneks on tema sõnul „Peamiselt meenub In This Momenkuna ta on vegan, siis on tal ka söömis- see ideaal muutumas, kuid pikk tee on ti solist Maria Brink,” toob ta näitena häire.” siiski veel käia. „Nägin terve lapsepõlve välja.

Eliise ütleb, et on aastatega aina roh- kurvikama lähedase halvustamist pealt Oma paranemisteekonda alustas ta kem õppinud, kuidas loomne toit ini- ja hakkasin kartma,” meenutab ta ja li- sellest, et tegeles oma süütundega. „Siis meseni jõuab. Juba teadmised sellest sab, et lootis hirmsasti, et talle keegi nii jõudis minuni veganlus, mis vabastas teevad tundlikuks. „Arsti ja õe vastuvõtt ütlema ei hakka. mind portsjonite ja kalorite lugemion eos väga emotsionaalne ning kui „Üritasin juba 2.–3. klassis söömist sest ning söömisjärgsest raskustundest, peab enda vaateid selgitama hakkama, vähendada ning 12. eluaastaks sõin mis süütunnet veelgi süvendab.” Siiaon see väga keeruline, kui vastas istub keskmiselt ühe korra päevas rusika- ni, kuid väga harva, tekib tal mõtteid, veendunud omnisuuruse portsu. et tahaks peale söömist end liigutada, voor.” Vahel jookVahel ei söönud- midagi teha. „Olen õppinud selle tun„Nägin terve lapsepõlve kurki midagi,” räägib dega toime tulema ja sellega tegelema, seb tal jutt kinni ja vikama lähedase halvustamist Maria ning tun- endale andeks andma ja ennast paremitagasihoidliku inipealt ja hakkasin kartma.” nistab, et mingi ni kohtlema,” ütleb Maria. Ta usub, et mesena ta pigem hetk hakkas ta ka terve inimese jaoks võib söömishäiret vaidlusesse ei astu. toitu välja oksen- alkoholismi või muu sõltuvusega võr„Kuna söömishäirete ravi eesmärk on, et kõik vajalik dama. „Siis, kui olin pidanud vanaema relda. tuleks toidust, siis veganluse toetami- juures või jõulude ajal sööma,” toob ta Kui Maria söömishäirega süvenenuseks tarvitatavad toidulisandid (nt B12) välja. Ta oli ajal vaid 13-aastane. „16. malt tegelema hakkas, oli ka aeg, millal on selle põhimõttega vastuolus. Tableti eluaastaks oksendasin juba igapäevaselt. ta oma praeguse elukaaslasega tutvus. asemel tuleks tarbida loomset,” selgitab Tekkisid ülesöömishood ja kaal ei lan- Peale selle, et kaaslane rõõmustas, kui Eliise ravimist. „Selle asemel, et mind genud, vaid pigem tõusis,” sõnab ta. naine kilo juurde võttis, õpetas ta Maümber veenda või mitte leppida minu Maria käis psühholoogide juures, riat ka kokkama ja head toitu nautima, otsusega olla vegan, võiksid arstid ai- kuid otsest ravi toitumishäirele ta ei et oma kehale parimat pakkuma. „Vedata leida lahendusi, kuidas veganina saanud. Miks? „Olukord polnud elu- ganlus on andnud mulle vabaduse mitte ohtlik – olin normaalkaalus ning paljud iga kalorit lugeda ja toitu kaaluda. Ürisaaksin oma ravi toetada.”

Eliise sõnul on olulisim siiski teavitus- nõustajad ei uskunud, et mul söömisega tan keskenduda terviktoitudele,” räägib töö. Tema sõnul võiks see alata juba segased lood on,” ütleb ta. Peamiselt Maria. Ta pole neli aastat oksendanud õpingute ajal. Naine on mõistnud, et käis Maria ikkagi koolipsühholoogide ning kaalub 53 kg 163 cm juures. „Oma praegu toitumisele tervishoiuõpingute juures. Ta mõistis, et midagi on valesti, toitumist ma ei piira senikaua, kuni jooksul väga palju tähelepanu ei pööra- ega teadnud, mida või kuidas muuta. tegemist on täistaimetoiduga. Seedimita. „Meie tervise juures on väga tähtis „Enamik psühhone taimetoidul on roll just toitumisel ning enne ravimite looge käskis hoookei, süümepiinu „Keegi ei saa ärevushäirega võtmist tuleks üle vaadata oma elustiil – piski trenni teha peale söömist on patsiendile öelda, et ära ole kas toitumine on regulaarne ja mitme- (kui trenni juba 3 ärev. Samamoodi ei saa näiteks harva ning olen külgne, kas und on piisavalt, kas vee- tundi päevas teõppinud nendega anorektikule öelda, et lihtsalt dad aega värskes õhus ning milline on gin) ja mitte üle toime tulema. Ka söö rohkem.” sinu füüsiline aktiivsus,” toob ta välja. mõelda.” hambad on ülla„17–18-aastaTa soovib, et meedikud oleksid avatutaval kombel korma mõttelaadiga ega laoks müüri uute selt, kui hakkasin koos toiduga verd ras,” on naine rahul. lähenemiste ette. „Sihile viib rahulik oksendama, sain aru, et see pole enam „Mäletan, et ükskord väljutasin vanaja argumenteeritud dialoog, kus mõle- normaalne. Lõpetasin päeva pealt toidu ema tehtud lõuna – sõin ühe keedumad pooled saavad oma mõtteid ja mu- väljutamise ning mu kehakaal tõusis,” kartuli ja natuke kastet –, sest süürekohti väljendada,” sõnab ta kokku- tunnistab ta oma hirmu. „Olin oma see- tunne oli lihtsalt nii kohutav. Oli ka 18

TERVIS

päev, mil sõin kogu päeva jooksul ühe õuna ja väljutasin ka selle,” toob ta näiteid raskematest mälestustest. Ta meenutab ka, et kui oma „tipphetkel” kõige vähem kaalus, sai ta paljudelt naistelt oma välimuse kohta väga-väga palju komplimente. „Hetkel teevad komplimente peamiselt purjus mehed minu rindade või tagumiku kohta, aga mitte ükski naine ei ütle minu praeguse normaalkaalu juures, et näen hea välja,” nendib ta tõsiasja.

Söömishäire ei ole naljaasi ning selle tõsiduses ei tohiks kunagi kahelda.

Kuigi Maria haiglasse pole sattunud, on tal selja taga siiski õõvastavaid mälestusi ja kogemusi, mis näitavad ilmekalt, et probleemiga tuleb märkamise ja võimaluse korral tegeleda. Ta usub siiralt, et söömishäire ravimise juures ei peaks keskenduma vaid toidukoguste kontrollimisele. Põhiprobleemiks on tema sõnul vale keskkond, keeruline perekond või muu pinget tekitav asjaolu, mida tuleks muuta. „Keegi ei saa ärevushäirega patsiendile öelda, et ära ole ärev. Samamoodi ei saa näiteks anorektikule öelda, et söö lihtsalt rohkem.”

MARIELLA (30) LUGU

Mariella (nimi muudetud – toim) on läbi põdenud anoreksia, buliimia kui ka nn pealesundiva söömishäire (binge eating disorder). Kuigi söömishäired on

tõsised ning õudusttekitavad, peab Ma- rin õnne, armastust, hoolivust. Minu riella kõige hirmutavamaks nende juu- jaoks olid need võõrad mõisted, mida res asjaolu, et see jääb tihti lähedastele ei osanud tunda, vahel isegi ei tahtnud. märkamatuks või ei julgeta küsida. „Ma Aga võta näpust. Elul on huumoripoleks uskunud, et kellelegi pikalt ja soont ja nutti, et end meelde tuletada. ausalt kõik ära räägin, ent siin ma nüüd Lõpuks võtsin ka mina kuulda.” olen,” sõnab naine.

Komplimendid figuuri kohta kui vesi „Ma arvan, et enamik inimesi, kes veskile mind tunnevad, ei tuleks selle pealegi,” Pärast gümnaasiumi lõppu lendasid sõnab ta, kuid satub kohe veidi sega- Mariella ja ta partner pesadest välja, dusse. „Ma ei tea, inimesed on keeru- et ühist punuma hakata. Esimene aaslised. Tahaks uskuda, et lähedased on ta tõi kaasa joomist, rämpsu söömist, ühel või teisel perioodil kahtlustanud,” laisklemist. „Sa oled selliseks armsaks kõlab tema sõnadest. Ta tunnistab, et ümaraks läinud” oli see väike Tik-Taki päriselt selle kohta päritud on tema kommi suurune lause, mis teda toona käest vaid korra. „Üks sõbrannadest, üsna laugest mäenõlvast alla pani veekes ka ise söömishäireid kogenud, sai rema. mustritest kiiresti aru. Ilmselt on ka Kui Mariella teine pool läks kaitseema kahtlustanud. Aga ma suutsin oma väkke, otsustas naine end „käsile võtta”. jälgi väga edukalt varjata.”

Ta sõi korralikult ja sõitis iga päev ratAga mis saab siis, kui keegi söömis- taga. „Täiesti ebanormaalne eufooria häire kohta küsib? Mariella sõnul tekib võttis võimust umbes kaks kuud hilpalju erinevaid emotsioone. Piinlikkus, jem, kui kaalul vaatas 65 kilogrammi hirm ja samal ajal meeldiv üllatus, et asemel vastu 55. See pilk, kui elukaaskeegi paneb figuuri tähele. Mariella lane üle pika aja mind nägi ja tal suu soovitab kahtluse lahti kukkus, oli korral pigem argiüle mõistuse joo„Peamine on olla kannatlik ning elu kohta küsida vastav,” tunnistab pakkuda abi kohe, kui inimene ja uurida, kas on Mariella. Kuigi seda ise küsib.” abi tarvis. „Vasjärgnevad aastad tust välja kanguoli ta enda arvates tada võimalik ei ole, see lükkab veel saavutanud tervisliku automaatpiloodi, sügavamale eitusfaasi. Peamine on olla näeb ta tagasi vaadates, et poes valis ta kannatlik ning pakkuda abi kohe, kui alati madalama rasvaprotsendi ja kalorinimene seda ise küsib.” susega tooted. „Kui olin üksi, ei söönud Asjad, mida tähele panna, on aga ma nädalas kordagi ühes päevas rohüsna argipäevased. Seetõttu võibki tihti kem kui ühe vrapi ülikoolikohvikust probleem nähtamatuks jääda. „Räägi- ja klaasitäie hapupiima,” meenutab ta takse rohkem kaloritest, rasvast, süsi- veel. vesikutest, tervislikust toitumisest, laiPärast tolleaegsest elukaaslasest lahdetakse mõnda kindlat „halba“ toitu. kuminekut kolis naine Tallinnasse ja Jäetakse ära kokkusaamisi, mis hõlma- ellu ilmus sport. „Avastasin, et ülikooli vad endas söömist. Hakatakse tegema aeroobikatunnid tekitavad väga hea palju sporti. Söögilauas võib täheldada, tunde. Asusin toitumist ja elustiili anaet süüakse aeglaselt ja üsna tihti võib lüüsima ning üsna pea sai minust sportkuulda lauset „ma juba sõin”,” ütleb ta. lane: käisin jooksmas, tegin vaikselt ka Mariella lisab, et kindlasti on üheks jõutrenni. Kaal kukkus. Esimest korda märgiks ka ärritunud olek. elus oli kaalunumber jõudnud ilusa Naine tunnistab, et kuigi viimasel ajal ümmarguse poolesaja peale,” sõnab ta. on ta elu hoopis teisest küljest hindama Toidukogused vähenesid ja köögikaal õppinud ja tema ellu on saabunud palju oli suurim sõber. „Kaalusin hommikuhead, pole tal alati lihtne. „Ütlesin enda- pudrule raputatavat kaneeli,” tunnistab le, et ma ei vääri seda,” tunnistab ta, kuid ta. Hommiku- ja lõunasöök olid Marisai mõttejupist kiirelt kinni. „Ma vää- ella jaoks pühad, kuid õhtul pärast 18 19

TERVIS

süüa ei tohtinud. „Kui mingi päev jäi trenn vahele, karistasin end,” ütleb ta.

Näiteks jättis hommikusöögi ära.

Kommentaarid tema väljanägemise kohta olid nagu vesi tema veskile.

Mariella madalaimaks kaaluks oli 46,7 kilogrammi. Kui ta end kaalus, võttis ka kella käelt, et grammid kaoksid. „Sõin tol ajal päevas maksimaalselt 1000 kalorit ja treenisin vähemalt 2h.”

Mariellast sai ühel hetkel vegan. „Veganlus hoidis mind selles õuduste meres pinnal,” sõnab ta. „Veganluse puhul ei ole tegemist dieediga. Vabanesin justkui mingitest kammitsatest.

Tahtsin proovida uusi toite. Taipasin, et süüa on hea ja kerge. Nii mentaalselt kui vaimselt,” toob ta välja ja ütleb, et suur lisaväärtus oli teadmine, et aitab keskkonda ja loomi. „See tekitas minus hea tunde.” Ühel hetkel põles Mariella spordi tõttu läbi. „Olin sunnitud vähemalt paariks kuuks rahulikumalt võtma,” räägib ta. Hirm oli suur, sest kaal kasvas kiirelt. „Olime õega Soomes veganmessil, kui minus käis klõps. Olin aastaid end keelanud ja karmi dieeti pidanud. Messilt tulin ära, süda paha. Kuid mul oli hea. Sain süüa kõike, mida tahtsin. Mu keha jättis selle meelde,” sõnab ta ja selgitab, et anoreksiast sai siis pealesundiv söömishäire, mida iseloomustab ebaloomulik söömismuster. „Ma sõin korraga idiootsetes kogustes toitu ja võisin hävitada terve tuubi jäätist, suure pitsa, burgereid ja juurvilju veel lisaks. Aga ma ei oksendanud – toona tundus purge’imine patt.” Pärast selliseid toidukordi hoidis ta end mitu päeva toidust täielikult eemal. „Üks kord pidasin 120 tundi paastu,” tunnistab naine. Ta oli naasnud trenni juurde, kuid nii palju kaloreid kui tarbis, ta trennis kulutada ei suutnud. Vahepeal oli kaal tõusnud ning Mariella võttis ette teekonna, kus sõi päevas maksimaalselt 500 kilokalorit. Kahe kuuga kaotas ta 7 kilo. Ta leidis end olukordadest, kus oli ära söönud jäätise ning tundis seejärel vajadust see väljutada. „Ma kas tarbisin idiootselt vähe kaloreid (400–500 kcal) või sõin rohkem ja oksendasin kõik välja.”

20

Mariella sõbrad kadusid ja tervis oli halb. „Pärast ühte kuud oksendamist olid mu hoolega korda tehtud hambad lagunemas, juuksed tuhmid ja energia otsas.” Ühel suvel võtsin südame rindu ja ütlesin lõpuks ometi välja need sõnad, mida oleksin pidanud ammu ütlema: mul on abi vaja, ja kohe. Rääkisin elukaaslasele kogu loo ära. Sellest päevast alates alustasin rasket võitlust söömishäirega. „Palusin, et ta mu ära kuulaks ja prooviks rahulikuks jääda. Meie teekond alates sellest ülestunnistusest on olnud raske. Oleme mu tagasilöökide pärast üsna ääre peal olnud, kus mõlemal jaks otsas, ent pole alla veel andnud.” Esimese sammuna pandi Mariella terapeudi juurde kirja. „Tekkis küsimus, kas olen vegan, et oma söömishäiret säilitada,” tunnistab Mariella. „Terapeut õnneks ei kahelnud pikalt.

Mu jutust oli aru saada, et veganlus on mulle väga oluline.”

Naine räägib, et meie kehad on meie templid ja ainsad kodud, mis elu lõpuni täiesti meie. „Ära tee kehast enda vanglat,” jagab ta õpetussõnu, mida tänaseks teab. „Inimesed ei hooli sellest, milline on su kaalunumber, ja kui hoolivad, siis need inimesed sinu ellu ei sobi. Armasta end täpselt nii, nagu seda teevad su lähedased.” Mariella on enesehinnanguga kimpus olnud ja teab, et tihti on neid sõnu lihtsam öelda kui järgida. Ja just seetõttu ongi ta sõnades eriline võim.

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED SÖÖMISHÄIRETE KOHTA Vastab dr Madli Maatee, söömishäiretele spetsialiseerunud psühhiaatria arst-resident Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikust.

Mis võivad olla lähedase juures esimesed märgid, mis viitavad söömishäirele? Kuidas käituda?

Ohumärgid võivad erinevate söömishäirete puhul erineda, aga üldjoones märgatakse neid muutusi: söömine puutub patsiendi jaoks privaatseks tegevuseks, seda hakatakse varjama. Samuti on täheldatav tavaliselt patsiendi ärrituvus, pahameel olukordades, mis hõlmavad söömist. Jäetakse toite me-

nüüst välja, mis sinna varem kuulusid, piiratakse koguseid, tihti hakatakse lugema kaloreid ning kaalutakse toite grammi täpsusega. Mõnikord võib täheldada hoopis nooruki suurenenud huvi söögitegemise vastu. Näiteks hakatakse kogu perele süüa valmistama, et omada kontrolli selle üle, mis toidu sisse läheb. Vahel võib täheldada ka omapärast söömisviisi (nt huuled ei puuduta kahvlit).

Ohumärgiks võiks olla kindlasti ka treeningkoormuse järsk suurendamine, liigne orienteeritus välimusele, võrdlemine eakaaslaste ning iidolitega, pidev iseenda mõõtmine-kaalumine.

Enamasti arvatakse, et peamiseks ohumärgiks, mille osas valvel olla, on suur kaalulangus, kuid tahan siinkohal rõhutada, et kõik söömishäired ei hõlma kaalulangust, aga on sellegipoolest ohtlikud psühhiaatrilised häired, mis vajavad sekkumist ning ravi. Söömishäire eeldab tavaliselt kehataju häirumist, süütunnet, ülekaalukat mõttetegevust söömise ning kaaluteemadel.

Kui see sümptomaatika on olemas, võiks pöörduda arsti poole. Eestis on söömishäiretega tegelevateks keskusteks Tartu Ülikooli Kliinikum ning Tallinna Lastehaigla.

Kui tegemist on alaealisega, kellel on tekkinud kahtlus söömishäirele, on see kindlasti lapsevanema vastutus, et laps õige abini jõuaks. Ka juhul, kui laps sellele esialgu vastu puikleb ning probleeme eitab. Lapsevanema argumendiks siinkohal võikski olla järgnev lause: „Ei sina ega mina pole seda pädev hindama. Ma olen mures ja et saada oma murele kinnitust või vastupidi, vajame erapooletu spetsialisti arvamust.“ Täiskasvanutega on keerulisem, sest keeruline on aidata inimesi, kes abi saada ei soovi. Siiski võiks lähedased alustada ohumärkide korral tähelepanu juhtimist sellele, et nad tunnevad muret, mitte esitada süüdistusi või teha välimuse või kaalu kohta kohatuid kommentaare.

Kui suur probleem on Eestis söömishäired?

Meil ei ole kahjuks hetkel hiljutisi

TERVIS

statistilisi andmeid, kuid ma ei näe põhjust, miks peaks Eesti statistika muu maailma (lääneriikide) statistikast oluliselt erinema. Statistika on umbmäärane ka seetõttu, et kõik inimesed ei pöördu arsti poole. Trend on nii Eestis kui mujal maailmas selline, et söömishäireid diagnoositakse üha rohkem ning esmaste haigestujate vanus muutub üha nooremaks.

Hinnanguliselt on Eestis 50–90 tuhat söömishäirega patsienti, mis teeb 4–7% populatsioonist. Tartus on spetsiaalne söömishäirete üksus töötanud pea 17 aastat, statsionaarist käib läbi ca 100 haiget aastas. Alates 2015. aastast alustas söömishäirete statsionaarset ravi ka Tallinna Lastehaigla.

Kas on võimalik üheselt öelda, mis võib söömishäirete tavapärasemaks tekkepõhjuseks olla?

Ühtset tekkepõhjust söömishäirete puhul välja tuua ei saa. Üldiselt võiks jagada tekkepõhjused kolme kategooriasse: 1. kultuurilised faktorid: saleda keha idealiseerimine, enese väärtustamine läbi välimuse, toitude kättesaadavus, sotsiaalse söömise vähenemine 2. bioloogilised faktorid: näiteks geneetika – söömishäirete esinemine lähisugulaste hulgas; perinataalsed riskifaktorid – enneaegsus, väike sünnikaal, ema stress; neurofüsioloogiline haavatuvus – nt autismispektrihäire, obsessiivkompulsiivne häire, mistõttu patsiendid on juba enne häire avaldumist jäigad, keskenduvad liigselt detailidele, on perfektsionistlikud 3. keskkondlikud faktorid: stress, ülemäärane kehaline aktiivsus (nt võistlussport), äärmuslikud dieedid jne Siinkohal rõhutaksin, et söömishäire võib siiski esineda ka inimesel, kel pole ühtki eelnevalt mainitud eeldust söömishäire tekkeks.

Milline on protsess pärast söömishäirete keskusesse pöördumist?

Tartu Ülikooli Kliinikumis pöördutakse esmalt söömishäiretega tegeleva ars22

ti esmasele vastuvõtule. Protsessi kulgu paari sõnaga kokku võtta on keeruline.

Mõnikord on ka minu jaoks ebaselge, kas tegemist on söömishäirega või mitte. Seetõttu jätan tavaliselt patsiendi mõneks ajaks enda juurde jälgimisele, et söömiskäitumise muutusi, kaalukõikumisi jne dünaamikas jälgida. Mõnikord piisab ambulatoorsest jälgimisest ja nõuannetest, et patsiendid suudaks oma käitumismustreid muuta.

Raskekujulised, ägedad söömishäired suunan enamasti söömishäirete osakonda haiglaravile. Esmane haiglaravipikkus jääb tavaliselt vahemikku 4–6 nädalat. Haiglaravilt tulles jäävad patsiendid edasi ka ambulatoorsele jälgimisele nii arsti kui õe poolt. Ambulatoorse jälgimise pikkus varieerub, aga see võiks jääda kuskile aasta juurde (eeldusel, et uusi tagasilangusi ei teki).

Kas veganlus võib olla märk söömishäirest ja kas söömishäiretega veganeid on palju?

Veganlus on viimase kümne aastaga nii Eestis kui ka mujal maailmas jõudukoguv trend, elustiil, millega tuleb arvestada. Veganlus võib olla märk söömishäirest, kui veganlusega alustamise aeg langeb kokku hüpoteetilise söömishäire algusajaga.

Patsientidel, kes minuni jõuavad, on enamasti vegan-elustiil saanud alguse siiski pigem eesmärgiga piirata enese jaoks toiduvalikut, langetada kaalu, kuigi seal võib olla ka eetiline põhjus kõrval.

Ma arvan, et selle statistika põhjal pole kindlasti pädev teha järeldust, et söömishäiretega veganeid on palju, sest söömishäireteta veganeid oma eriala spetsiifika tõttu minu juurde eriti tihti ei satu.

Kas jälgite oma töös TAI toitumissoovitusi?

Jah, kindlasti lähtume oma töös TAI soovitustest ning oleme kursis ka muu maailma soovitustega. See, et on võimalik veganina täisväärtuslikult toituda, pole miski, millele ma tahaks kuidagi vastu vaielda. Lihtsalt kontekstis,

kus inimesel on söömishäire ja ta peab hakkama korralikult kaalu parandama, võib see osutuda keeruliseks ülesandeks.

Kui abi küsib vegan, kes palub oma tervenemisprotsessis siiski loomsest hoiduda, kas see on võimalik?

See on keeruline teema, sest esmalt on vajalik ikkagi selgitada välja, kas valik hakata veganiks tehti eetilistel põhjustel või langeb see siiski kokku söömishäire algusega.

Noorukite-laste puhul me üldiselt veganluse jätkamist söömishäirete kontekstis ei soosi, täiskasvanute puhul on see teatud juhtudel iseenesest võimalik.

Miks taimse toidu võimalus siiski enamikel juhtudel välistatud on? Kui kehamassiindeks (KMI) on väga madal, kas siis on seda loomse toiduga lihtsam tõsta?

See, et madalat KMI-d saab tõsta loomse toiduga, on väga õige tähelepanek.

Mõned täiskasvanud veganid, kes on viibinud söömishäirete osakonnas ja söönud taimse ja lihavaba dieedi järgi, ei ole suutnud neid koguseid ära süüa, mis oleks vajalikud kaalu tõstmiseks.

Seetõttu on dieedi vahetus ainus valikuvõimalus.

Ma juhin tähelepanu ka sellele, et kui söömishäiretega tegeleva arsti vaatevälja satub vegan, siis on toitumisega juba midagi valesti. Seetõttu ei ole asi nii lihtne, et tõstame koguseid. See pole lihtne ka tavadieedi korral. Natuke ilmselt oleneb ka diagnoosist. Anoreksia korral, kui patsient on energiadefitsiidis ja toitainete vaeguses, mis on pikemas perspektiivis eluohtlik, on mõistlikum ja kiireim viis KMI-d normaliseerida siiski loomse toiduga. Ülesöömishäire korral on ruumi patsiendi omavastutusega rohkem mängida.

Iga indiviid vajab konkreetset lähenemistaktikat. Ma ei taha öelda, et miski pole võimalik, ega hirmutada mõnda abi soovivat veganelustiiliga inimest arstiabist eemale. 3

SISUTURUNDUS

KAS OLED KVALITEETSE B12-VITAMIINI OTSINGUL? EELISTAD EESTIS VÄLJA ARENDATUD JA VALMISTATUD TOOTEID?

K

odumaise Nôgeli B12-tilgad sisaldavad patenteeritud metüülkobalamiini MecobalActive®, mis on hea imendumisega keskkonnasõbralikult valmistatud B12-vitamiin. Metüülkobalamiini kasutatakse palju imikutest vanuriteni. Valikus on kahe erineva kangusega B12-tilgad: imikutele ja lastele 100 µg tilgas, mistõttu on tootel väiksem ala-ja üledoseerimise risk ning kogu pere versioonis 500 µg tilgas. Imikute B12-tilkade madala metüülkobalamiini sisalduse tõttu on meditsiini-

personalil lihtsam teha ka ravijuhendeid. Tooted sisaldavad vaid kolme koostisosa: puhastatud vesi, metüülkobalamiin ja natuke sidrunimahla säilivuse garanteerimiseks. Tooted on roosaka värvusega, mis omakorda vähendab aladoseerimise riski (on hea jälgida kui tilk läheb imikul suust mööda). B12-vitamiini sisaldus kontrollitakse peale iga uue partii tootmist. Iga toote pealt annetab Nôgel 5 senti Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile. Tooted sobivad ka veganitele.

KASUTADES KOODI VEGAN ON B12-VITAMIINI TOIDULISANDID SINULE -15% SOODSAMAD MAIKUU LÕPUNI!

KODUMAISED B12-TILGAD ALATES SÜNNIST KOGU PERELE •

kõrge imendumisega patenteeritud metüülkobalamiin MecobalActive

•

imikutele ja lastele 100 µg tilgas väiksem ala-ja üledoseerimise risk

•

kogu perele 500 µg tilgas

•

roosa värvusega tooted lihtsam jälgida kui tilk läheb imikul suust mööda

•

lisaainetevabad, vaid kolm koostisosa

®

Kontrollitud B12 sisaldus Edasimüüjad ja info:

www.nogelorganics.com

PSÜHHOLOOGIA

Kas veganlus ja söömishäired käivad käsikäes?

Veganlust seostatakse tihti söömishäiretega ja see seos on levinud nii meedias, igapäevases suhtluses kui ka vaimse tervise spetsialistide, näiteks psühhiaatrite ja psühholoogide hulgas.

Seos tuleneb eelkõige arusaamast, et veganlus on kitsalt toitumise teema või isegi dieedi pidamine.

Kui veganlust defineerida sotsiaalse õigluse liikumisena, järeldub siiski, et söömishäired eksisteerivad veganlusega seotud väärtustest olenemata.

Söömishäirete all peetakse üldiselt silmas kahte häiret: anorexia nervosa ja bulimia nervosa.

Söömishäiretega kaasnevad lisaks häirunud söömiskäitumisele ka muud psühholoogilised probleemid, näiteks depressiooni sümptomid, keha väärtaju ja enesehinnangu muutumine. Toiduvalikutega seoses on levinud mõiste ortoreksia, mille puhul kehtestab inimene endale nii palju tervisliku toitumise reegleid, et tulemuseks on hoopiski ebatervislik toitumine, kuna paljud tavapäraselt või mõõdukas koguses kasulikud toiduained jäetakse menüüst välja. Ortoreksia pole esindatud rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis, kuna teadlased ja praktikud ei ole üksmeelel sümptomi24

Emily Rosenberg Tartu Kutsehariduskeskuse psühholoog, Tartu Ülikooli psühholoogia magistrant

tes, esinemissageduses, häire hindamises ja ravijuhistes, mistõttu ka sellel pikemalt siin ei peatu.

Anoreksia ja buliimia puhul on oluline silmas pidada, et lisaks söömiskäitumisele on muutunud ka inimese kehataju ning võivad esineda mitmed muud psühholoogilised probleemid. Peamiselt püüavad söömishäirega inimesed kaalust alla võtta või ebarealistlikult madalat kehakaalu säilitada. Lisaks võivad esineda näiteks enesehinnanguprobleemid, depressiooni ja ärevuse sümptomid, keha väärtaju, obsessiivne toidule mõtlemine. Söömishäiretega inimesed mõtestavad tihti keskmisest palju rohkem seda, mida nad söövad – see võib olla üks söömishäireid ja veganlust ühendavatest lülidest.

Patoloogilist söömiskäitumist hindavas küsimustikus said veganid oluliselt madalamad skoorid, seega võib selle uuringu põhjal järeldada, et veganite seas ei ole söömishäireid rohkem kui muu toitumisviisi eelistajate seas.

Toidul on meie elus väga suur roll – kõik tähtpäevad mööduvad toidulaua taga, veedame pere, sõprade ja lähedastega aega õhtusööki nautides, igapäevaselt puutume toidu ja söömisega paratamatult kokku. Veganlusega võib kaasneda olukord, kus inimesed jäävad üksinda ega saa või suuda enam osaleda tavapärases seltskonnaelus või hoopiski satuvad lähedaste naerualuseks. Üksildus, ärevuse ja depressiooni sümptomid võivad sellises olukorras süveneda ning enesehinnang langeda. Söömishäired võivad sellistel SEOSED SÖÖMISHÄIRETE puhkudel jällegi muutuda raskemaks, JA VEGANLUSE VAHEL eriti kui enesehinnang on välimuse ja Mitmed uuringud on leidnud seo- kehakaaluga tugevalt seotud. seid veganluse ja söömishäirete vahel.

Loomade heaolust hoolivate laste ja Näiteks on võrreldud söömishäirega noorte pered võivad tihti sundida lap(kliiniline valim), häirunud söömiskäi- si loomseid produkte sööma, mis võib tumise (pre-kliiniline valim) ja söömis- omakorda tekitada stressi, muretsemist häireta valimeid ning leitud, et kõi- ja vastikust toidu vastu. Hiljem võib selge vähem veganeid on söömishäireta lest saada osa söömishäire probleemist, gruppides1. Selles uuringus jõuti siiski sest suurendab toidu peale mõtlemist järeldusele, et veganluse ja söömis- või muudab mõtted isegi kinnisideeks. häire põhjused on erinevad ega tulene Negatiivsed mõtted toidu osas on tihti otseselt üksteisest. Suurema valimiga üheks söömishäirete omaduseks ning uuringus täitsid negatiivsed komõtted toidu gemused sööveganid ja mit- Negatiivsed teveganid küsi- osas on tihti üheks söömis- misega (näiteks mustikke tervi- häirete omaduseks ning nega- sööma sundimisekäitumise ja ne) on kindlasti söömishäirete tiivsed kogemused söömisega riskiteguriks. kohta. Uuringu (näiteks sööma sundimine) on Söömishäirete tulemusena leipuhul hakkavad kindlasti riskiteguriks. ti, et veganid ja inimesed sagemitteveganid ei erine üksteisest, ja kui dasti oma toitumist äärmuslikult piierinevad, siis veganid on mõnevõrra rama, näiteks jäetakse ära kaloririkkatervislikuma toitumise ja eluviisiga2. mad toiduained. Täistaimne toitumine

PSÜHHOLOOGIA

iseenesest ei ole probleemiks, kuna si- toiduga seotud tugevaid piiravaid mõtsulises mõttes ei ole see ülemäära pii- teid, emotsionaalset söömist ja kontrav toitumisviis. Küll aga annab see rollimatut söömist oluliselt vähem kui tihti inimestele võimaluse probleemi omnivooride seas3. Söömishäirete puvarjata, näiteks keelduda väga paljudest hul on inimestele oluline tunne, et nad toitudest ja nii oma kehakaalule seatud kontrollivad oma toitumist ja kehaebarealistlikke eesmärke püüda täita. kaalu, mistõttu on võimalik, et vaOhumärgiks võib ka olla nii öelda eba- lik veganluse kasuks tehakse osaliselt tervislikust vegantoidust täielik keel- samadel alustel, sest siis on võimalik dumine või selle täielik eemaldamine toidueelistusi veelgi rohkem kontrolmenüüst, mis võib igapäevase menüü lida4. Veganlusega seoses võib inimene oluliselt piiratumaks muuta ja tekitada hakata ülemäära palju toidule mõtleolukorra, kus jäetakse toidukordi vahe- ma ja pidev vegantoidu alases infole põhjendusega, väljas olemine et toit ei ole pii- Kui söömishäirega inimene võib suurensavalt tervislik. dada toidupilSotsiaalmee- saab ravi jooksul veganlusega tide nägemist. dias võib leida seotud väärtusi praktiseerida, Need võivad palju toitumis- on ravi oluliselt efektiivsem. juba olemasalast infot ja olevale söömissuunamudijaid, kelle soovitused ei häirele hoogu juurde anda. Kui veganole tegelikult tervislikku toitumist lust seostatakse tugevalt toiduga, võib toetavad. Vahel on põhjus selles, et see söömishäiretega inimestele pigem sotsiaalmeedia kaudu püütakse oma halvasti mõjuda ja neid isegi veganluse toitumisele teatud valideerimist leida, juurest eemale peletada. Söömishäirete kuigi tegelikult on paljude reeglitega seisukohast peaks olema oluline vegandieetide taga hoopiski söömishäired. luse levitamine väärtustega seoses ja Seetõttu on oluline, et veganid saak- toiduga seose vähendamine.

Söömishäirete osas ravi otsivaid inisid arstide ja teiste spetsialistide poolt usaldusväärset toitumisalast infot ning mesi võib tabada ootamatu sund ikkagi väheneks klikkidest „toituva“ meedia loomseid produkte süüa, mis vähenpoolt esitatud soovituste järgimine. dab ravi efektiivsust. Õnneks on maaKognitsioonidel on igasuguste häirete ilmas mõtteviis muutumas ning leijuures väga oluline roll. Söömishäirete dub juba psühhiaatreid ja psühholoopuhul on näiteks tihti tugevad piiravad ge, kes ravi läbiviimisel siiski arvestamõtted toidu osas. Ühes uuringus lei- vad inimese eetiliste seisukohtadega. ti, et veganite ja taimetoitlaste seas oli Kui söömishäirega inimene saab ravi

jooksul veganlusega seotud väärtusi praktiseerida, on ravi oluliselt efektiivsem. Veganlus võib anda hoopiski hea võimaluse oma toidulauda tervislikumaks muuta ja samal ajal vähendada asjatuid piiranguid. Söömishäirega inimene võib avastada uue lähenemise toidule ja käituda rohkem oma eetiliste tõekspidamistega kooskõlas. Ühtlasi võib toidust, selle valmistamisest ja söömise protsessist saada loov ja teda teiste inimestega positiivselt ühendav osa. Seetõttu on teiste veganitega suhtlemine väga oluline. Kõik need valdkonnad on söömishäirest paraneva inimese jaoks olulised, sest tihti tuleb muuta suhtumist iseendasse ja toitu ning arendada usalduslikke suhteid teiste inimestega. 3 Kasutatud kirjandus: [1]Increased prevalence of vegetarianism among women with eating pathology. Eating Behaviors. K. L. Zuromski, T. K. Witte, A. R. Smith, N. Goodwin, L. P. Bodell, M. Bartlett, N. Siegfried, 2015 [1] Eating and health behaviors in vegans compared to omnivores: Dispelling common myths. Appetite. S. Heiss, J. A. Coffino, J. M. Hormes, 2017 [1] Restrained Eating and Vegan, Vegetarian and Omnivore Dietary Intakes. Nutrients. A. Brytek-Matera, 2020 [1] Prevalence and psychopathology of vegetarians and vegans – Results from a representative survey in Germany.

Scientific Reports. G. Paslakis, C. Richardson, M. Nöhre, E. Brähler, C. Holzapfel, A. Hilbert, M. de Zwaan, 2020

TERVIS

KALTSIUM: KAS PIIM IKKA TEEB KONDID TUGEVAKS?

Eliis Salm toitumis- ja tervisenõustaja

Eesti keele seletav sõnaraamat ütleb, et piim on imetajate emasisendi piimanäärmetest erituv valge nõre, millest toituvad vastsündinud järglased. Iga liigi piima koostis on erinev ning ideaalselt sobilik just nende imikute esimeseks toiduks. Kui üldse mõnda toiduainet võiks nimetada asendamatuks, siis on see rinnapiim beebile, kes ei ole võimeline teistsuguses vormis toitaineid seedima.

mese piimast märkimisväärselt erineb.

Piima olulisemateks koostisosadeks on vesi, rasv, valgud ja suhkur (laktoos). Seejuures on huvitav asjaolu, et inimese piim on kordades valgu- ning suhkruvaesem kui lehmadel. Samuti on pea vastupidises proportsioonis kaseiin (peamine valk lehmapiimas, mida seostatakse toidutalumatusega) ning vadakuvalk.2

PIIMA JA KALTSIUMI VAHELISEST SEOSEST Piima esitletakse tihti kui head kaltsiumiallikat. Tervise Arengu Instituudi toidu koostise andmebaas ütleb, et 100 ml lehmapiimas on 118 mg kaltsiumi.

Rikastatud sojast või kaerast alternatiivis 120 mg.

Kaltsium on keemiline element, mida ükski organism ei tooda, vaid pigem kontsentreerib mullast taimedesse sattunud mineraalainet. Nii on väga tervislikeks kaltsiumiallikateks rohelised lehtviljad (nt kapsas, lehtkapsas, Evolutsiooniliselt ei ole täiskasva- rooskapsas, brokoli), pähklid ja seemnud inimesed piima tarbinud, sest ned (nt mandlid, Kreeka ja parapähkpiimasuhkru lagundamiseks vajaliku lid, tšiia-, lina- ja seesamiseemned), veensüümi laktaasi aktiivsus on suur vaid tikad (nt nori ja wakame) ja kaunviljad lapsena ning hiljem põhjustab seedi- (nt sojauba, ka tofu). mata laktoos soolestikus häireid. ArvaKõik taimsed allikad sisaldavad lisaks takse, et tuhandeid aastaid tagasi mõne mitmekesist valikut fütotoitaineid, kiuinimese organismis toimunud mutat- daineid, tervislikke rasvhappeid, vitasioon on teinud võimalikuks piima- miine ja mineraalaineid ning ei sisalda toodete tarbimise osal inimestest ka kolesterooli, peaaegu ei sisalda küllashilisemas eas, kuid endiselt on enamik tunud rasvhappeid. Mõnevõrra üllamaailma populatsioonist laktoositalu- tav on, et heaks kaltsiumiallikaks võib matu (60–70% täiskasvanud rahvasti- olla ka vesi. Mineraalveel on enamasti kust).1 kaltsiumisisaldus Inimene on märkimisväärselt Mõnevõrra üllatav on, et ainus liik, kes kõrge (kuid see heaks kaltsiumiallikaks võib täiskasvanuna võib olla ka kõrge olla ka vesi. regulaarselt ning naatriumisisalseejuures teise dusega, mistõttu imetajaliigi piima tarbib. Ilmselt suhte- pikaajaline rohke tarbimine pole sooliselt väikeste kulude tõttu on enim tar- vituslik). Tallinna Vee andmetel on bitav lehmade piim, mille koostis ini- kraanivee kaltsiumisisaldus olenevalt 26

aastaajast u 70–110 mg liitri kohta.3 Oluline pole mitte ainult kaltsiumi sisaldus toiduaines, aga ka selle biosaadavus. Kui lehmapiimas sisalduva kaltsiumi biosaadavus on u 30%, siis samaväärsed on taimsed piimaalternatiivid ja tofu. Kaunviljade ja pähklite kaltsiumi biosaadavus on u 20%. Seevastu rohelistel lehtköögiviljadel on imendumine koguni 50–60%.

KALTSIUMI FUNKTSIOONIST ORGANISMIS Täiskasvanud inimese organismis on u 1 kg kaltsiumi, mis ligikaudu 99% ulatuses paikneb luudes ning hammastes.

See mineraal on oluline ainevahetusprotsesside reguleerimisel: lihaste (ka südame) töö tagamisel, ensüümide aktiveerimisel, närviimpulsside edastamisel, verehüübe ja neerude töö tagamisel, rakkude ainevahetuse reguleerimisel, vererõhu normaalsetes piirides hoidmisel.

Luudes ja hammastes olev kaltsium funktsioneerib lisaks ka kaltsiumivaruna,

TERVIS

takse vähem (isegi u 300 mg päevas) kaltsiumi, esineb vähem osteoporoosi (puusaluumurde). See on üks põhjus, miks arvatakse, et luude head tervist mõjutavad oluliselt just muud faktorid.

Olulisemaks luude tervise mõjuriks peetakse regulaarset luid koormavat treeningut. Selleks on kõik kerget põrutust põhjustavad tegevused: jooks, kõnd, tantsimine, aeroobika, kepikõnd, samuti lihastreening raskusega.

Väga oluliseks kaltsiumi ainevahetuse mõjutajaks on ka D-vitamiini piisav olemasolu, mis aitab suurendada imendumist, vähendada eritumist ja soodustab luude mineraliseerumist. Puu- ja köögiviljade suurem tarbimine aitab vähendada seedimise happekoormust ning seeläbi vähendab kaltsiumikadu.

Samuti sisaldavad need toitaineid, mida seostatakse luude parema tervisega: kaaliumi, magneesiumi, K-vitamiini, A-vitamiini eelühendit beetakaroteeni, C-vitamiini. Suuremat kaltsiumi kaotust põhjustavad diureetikumid, nagu kohv (kofeiin, 4 ja enam tassi päevas), alkohol ja sool. Samuti liiga suur puhta valgu – eriti loomse – kogus.

Kaltsium on mida kasutatakse, Eestis on kolmandikul üle üks neist toitaikui näiteks toidu60-aastastest naistest ja poolnetest, millele ga piisavalt kalttel üle 70-aastastest meestest täistaimselt toitusiumi ei saada. See osteoporoos. jad peaksid lähetähendab, et lünema teadlikult hemas plaanis kaltsiumivähesus toidus (lisaks vitamiinidele B12 ja D, joodile ja (või halva imendumise korral) problee- oomega-3-rasvhapetele), et kindlustame ei tekita, kuid pikaajalisel alatarbi- da selle piisav saamine, imendumine misel võib tekkida luude pehmenemine ning seeläbi luude hea tervis. 3 ning luumassi vähenemine. Osteopeeniat ning osteoporoosi seostatakse kõr- KASUTATUD ALLIKAD [1] Country, Regional, and Global Estimates for Lactose genenud luumurdude riskiga.4 Eestis on kolmandikul üle 60-aastas- Malabsorption in Adults: an Asystematic Review and test naistest ja pooltel üle 70-aastastest Meta-analysis. C.L. Storhaug, S.K. Fosse SK, L.T. Fadmeestest osteoporoos. Kodumaal on nes, 2017 täiskasvanud inimestele soovitatavaks [2] Potential Applications of Non-Bovine Mammalian kaltsiumi tarbimiskoguseks 800 mg, Milk in Infant Nutrition. S.V. Crowley, A.L. Kelly, J.A. noortel ja rasedatel 900 mg päevas. Lucey, J. A. O’Mahony, 2017 USAs soovitatakse tarbida 1000 mg, [3] Kui kare on Tallinna joogivesi. Tallinna Vesi, tallinIndias ja Jaapanis 600 mg, Ühend- navesi.ee, 2014 [4] Toitumine osteoporoosi ennetamiseks. Tervise kuningriigis 700 mg päevas.

LUUDE TERVISE JA KALTSIUMI VAHELISEST SEOSEST Statistika näitab, et riikides, kus tarbi28

Arengu Instituut (TAI), toitumine.ee, 2021

Taga endale piisav kaltsiumikogus!

» Tarbi regulaarselt rohelisi lehtköögivilju (nt brokoli, teised kapsad), sest need sisaldavad rikkalikult väga hea biosaadavusega kaltsiumi ning lisaks teisi olulisi toitaineid (K- ja C-vitamiin, karotenoidid). Eelista aurutamist ja hautamist, et mitte toitaineid keeduveega ära valada. » Taga piisav D-vitamiin toidulisandi abil või suvisel ajal päikese käes viibides. » Tee trenni, et koormata luukude. Jookse, tantsi, kõnni, tõsta raskusi. » Tarvita kaltsiumiga rikastatud piimaalternatiive ning kaltsiumiga kalgendatud tofut (Eestis ja lähiriikides toodetud tofut ei kalgendata enamasti kaltsiumiga). Taimseid piimajooke raputa alati enne tarvitamist, sest kaltsium sadestub põhja. » Kaasa mandleid, viigimarju, tahhiinit oma menüüsse. » Väldi alkoholi, limiteeri kohvi ja soola tarbimist. » Vajadusel võta toidulisandit.

Ferromax LOODUSLIK RAUASIIRUP

Tonic Strong

ANNAB JÕUDU KOGU PERELE! • Sobib ka taimetoitlastele • Toniseerib • Maitseb hästi ka lastele •T Toimib kiirelt

Tootja: Hankintatukku OY, Soome Hulgimüük: Loodustoode OÜ Tel. 666 0091

FERROMAX TONIC STRONG mikstuuri kasutatakse rauapuuduse ennetamiseks raseduse korral või rinnaga toitvatele emadele, rauavaese dieedi ja ühepoolse toiduvaliku korral, toniseeriva vahendina haigustest taastumise perioodil.

Toidulisandina soovitatakse ka vanaemadele, vanaisadele, lastele ning sportlastele.

FERROMAX TONIC STRONG on valmistatud rauarikastest ravimtaimedest (nõges, iisop, kaselehed, põldosi, sidrunmeliss ja aniisiisop) ja maitsestatud mustsõstramehuga.

15 ml FERROMAX TONIC STRONG siirupit sisaldab 18 mg rauda.

FERROMAX TONIC STRONG on saadaval 250 ja 500 ml pakendis.

Annustamine: lastele 7ml päevas, täiskasvanuile 15 ml päevas.

NB! Avatud pakendit tuleb hoida külmkapis, kus ta säilib 2 kuud.

Müügil apteekides, supermarketites, terviseportaalis www.tervis24.ee ja TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn

PERSOON

30

PERSOON

William Kass on trikirattur, kes lisaks ekstreemspordile on väga kirglik ka veganaktivismis. Samuti on William aastaid ka straight edge elustiili elanud. Kuigi skatepark’idega käib tihti kaasas kummaline narratiiv asukohast, kus liiguvad narkootikumid ning ebaterve elustiil, on William noortele eeskujuks puhta elu loomisel. Tema sõnul võiks rulapark olla eneseväljenduskoht, kus ebaterved eluharjumused trikitades unustada. Miks see siiski alati nii ei ole, tuleb Williami sõnul ühiskonna iganenud hoiakutest, mustritest ja harjumustest.

Trikirattur William Kass: skatepark võiks pigem meelemürkidest päästa, mitte vastupidi Tekst: Anett Rannamets Fotod: erakogu

31

PERSOON

Teame, et tegeled BMX-iga, mis kategoriseerub ekstreemspordi valdkonda.

Aga selgita spordikaugetele inimestele, mis BMX üldse on?

tal veerenud.

Võib-olla on minu silmad suletud, aga tundub, et BMX oli mõni aeg tagasi populaarsem kui täna. Parkides jäävad pigem silma tõukerattad. On siis ekstreemspordis ka trendid?

BMX (Bicycle Motocross) on 70ndate lõpus tekkinud ekstreemspordiala, kus tööriistaks on standardina 20-tollise raami ja ratastega spetsiaalsed jalgrattad. Kahjuks tuleb tõesti tõdeda, et BMX-i Lõbus ja adrenaliinirohke spordiala, hiilgeaeg on asendunud tõukeratastekus sportlane tantsib maapinnal ja õhus ga. Need on lapsevanematele tunduvalt ühe väikese ratta seljas. odavamad. Trikid on tehniliselt samad, Mina alustasin kuid lastel on 2004. aastal rula„Üks mu helesinine unistus on kergem ja ohusõiduga. Inspikunagi mõne toreda brändiga tum neid õppida. ratsiooni sain fil- koostöös ise vingeid veganketse Küll aga võib see midest „Jackass” disainida ja levitada.” trend muutumas ja „Back to the olla, sest olümpiaFuture”. Omamoodi eeskujuks võib pi- mängudel teevad BMX freestyle ja ruladada ka Bart Simpsonit. Ei läinud kaua, tamine oma debüüdi. kui nägin kodupargis BMX-rattureid võistlemas. Proovisin järgmisel suvel Millega sa igapäevaselt tegeled? Kas trikirulluisutamist. Siis sai mu sugula- rattasõidust on võimalik üldse oma põne endale trikiratta, mida hakkasin pi- hitöö teha? devalt laenama, kuni suutsin vanemad Hetkel olen põhitööna noorsootöö digikommunikatsiooni ära moosida. Mäletan, mu eesmärk oli valdkonnas õppida kümme trikki ja siis seletada, spetsialist – haldan sotsiaalmeediat et minust võiks asja saada. Õnnestuski ja kodulehtesid, loon sisu jne. Siin2006. aasta lõpus esimene ratas saada. seal korraldan ekstreemspordiüritusi Nüüdseks olen üle poole elu kahel rat- (näiteks 2020 Simple Session, Kopli Session, Duke of Tartu), teen YouTube’is eestikeelseid BMX-õpetusi ja sõidan keskmiselt 5 õhtut nädalas.

Praegu on paus treeneritööst.

Profisõitmisega on nagu iga spordialaga: kui oled tõsiselt töökas, karismaatiline ja tõeliselt silmapaistev talent, siis on võimalik elada võidusummadest ja toetajate rahadest väga edukalt, kuid enamiku jaoks on need uksed suletud.

Olen kuulnud, et nii BMX kui rulasõit vajavad häid jalanõusid. Kuidas veganina neid leida on õnnestunud?

Minu jaoks on ainuke raske asi veganina olnud just heade sõidujalanõude leidmine. Erinevad brändid, nagu Vans, Etnies, DC on tulnud oma veganvalikutega välja. Tihti ei jõua need valikud aga profimudeliteni, mis on tunduvalt vastupidavamad.

Kuna mulle meeldivad hüppeliigeste kaitsmise tõttu hi-top- ja mid-top-ketsid, siis näiteks Vansi valikust on mitu paari Sk8-Hi’sid olnud, ka hetkel. Oleksin 32

nii õnnelik, kui nad teeksid oma kõrgetest mudelitest rohkem veganvalikuid. Üks mu helesinine unistus on kunagi mõne toreda brändiga koostöös ise vingeid veganketse disainida ja levitada.

William, lihtne küsimus, aga tihti koorub selle alt palju. Miks sa vegan oled?

Ma ei taha, et minu või mõne teise inimese mugavuse tõttu peaks ükski elusolend kannatama. Veganlus on vähim, mis saan teha.

Veetsin väiksena piisavalt suure osa oma elust maal loomade keskel. Paitasin neid. Imetlesin neid. Armastasin neid. Ja siis üks hetk – võisin olla umbes 5 – pidin seatappu pealt vaatama.

See oli täielik šokk. Brutaalne ja mõistetamatu minu jaoks. Mulle seletati, et see on elu ring ja muidu kuivame kokku. Sisendasin seda endale kuni 15. eluaastani. Seejärel otsustasin lihtsalt päeva pealt, et minu elu ja välimus ei ole tähtsamad.

Mõned kuud hiljem nägin filmi „Earthlings”. Sealt edasi avastasin tänu oma lemmikbändi AFI vokalistile Davey Havokile termini „vegan”. Tol

33

PERSOON

hetkel oli ainukeseks takistuseks vanemate rahakotile toetumine, kuid juba järgmise aasta suvel töötasin ehitusel ja avastasin uusi toiduaineid. Avastasin, et pole 1–2 nädalat loomset tarbinud.

Küsisin endalt: „Aga mis siis, kui prooviks kuu aega nii olla?” See väljakutse kestab juba üle 10 aasta.

Mu südameprobleemid (südame vasaku vatsakese hüpertroofia) said põhimõtteliselt korda. Mu enesetunne on parem ja olen tõestanud, et täistaimsel toidul saab ka füüsiliselt raskel ja vigastusterohkel spordialal hakkama.

sed ja tähelepanust sõltuvad noored.

Eestis on kujunenud suures osas nii, et tehakse rulapark eraldatud kohta.

Needsamad ühiskonnast kõrvale jäetud noored võivadki seal teha, mida soovivad. Võib tõesti tekkida olukord, kus ka seltskonda sattunud häbelik poiss võib ajapikku halvad harjumused korjata. Kuid siin on juba tegu sügavama probleemiga meie ühiskonnas endas.

Ma ei ütleks, et probleemiks on spordialad. Pigem vastupidi – need võivad olla pääseteeks alkoholismist ja massilisest uimastite tarvitamisest.

Mingi kummaline narratiiv on ühiskonnas, et rulatamine, rattasõit, skatepark ja meelemürgid käivad koos? On see nii?

Sina oledki valinud täiesti teise tee.

Mis inimesed su ümber arvavad?

Austraalias elades nägin, et isad ja pojad sõitsid koos. Pere võis rulapargi kõrval rahulikult piknikku pidada. Meie noored aga peavad võitlema selle eest, et neil oleks üldse koht, kus sedasi aega veeta. Kord on probleem, et rulad teevad liiga palju lärmi. Kord, et samad noored on kaubanduskeskuses istumas või kodus arvutimänge mängimas. Mis valikuid on sellel noorel, kes ei sobitu teistega korvpalli või jalgpalli mängima?

Need hobid (rulatamine, BMX – toim) tõmbavad teatud sihtrühma – väljatõrjutud, piiride testijad, mässumeel34

Olen 16. eluaastast saadik elanud punk-maailmast sündinud straight edge elustiili. Ma ei tarbi alkoholi, tubakatooteid ega muid meelemürke. Kui mul ei oleks seda eneseväljendusvõimalust läbi ekstreemspordi olnud, siis mind ei oleks täna siin. Püüan ka nooremat põlvkonda inspireerida puhtalt elama.

Tehniliselt on ju tegu ei ütlemisega asjadele, mis ei peaks meie ühiskonnas tavalised olemagi. Enamik aktsepteerib mu valikuid, aga samas lisatakse, et ise ei suudaks – miski, mida kuuleb ka veganina väga palju. Esimestel aastatel käidi peale: „Joo natukenegi meie jaoks.” See on miski, millest ma pole kunagi aru saanud. Paljud tunnevad

huvi, kui kiiresti karske tegelane purju jääks. Aga tervise teemaga on inimestel ikkagi lihtsam nõustuda. Enda kehast peetakse vähemal-rohkemal määral lugu või ollakse kokku puutunud probleemsete tarvitajatega. Ütlesid enne, et meie ühiskonnas on mure. Mida võiks Eestis teha selleks, et nendel lastel, kes ei taha kossu- või jalkatrennis, muusikakoolis või teistes huviringides käia, oleks ka koht?

Noori tuleks rohkem neid puudutavatesse otsustesse kaasata. Kui räägime näiteks rulapargi loomisest, võiks ikkagi enne ehitamisotsust küsida, millist parki noored tahavad ja vajavad. Tihti on nii, et tehakse midagi valmis ja alles siis küsitakse, kas lõpptulemus meeldib.

Olles ise noorsootöö valdkonnas, näen, et vaikselt liigume sinna poole.

Kuid endiselt tekitavad mõned otsustajate valikud tõsiselt küsimusi. Käiakse selle järgi, mis paberil ideena ilus välja näeb, kuid mis tegelikkuses noori ei köida.

Mulle endale on väga südamelähedane, et olime sunnitud Tartus paljudele väga olulise siserulapargi lõpuks sulgema. Me ei suutnud rahuldada neid linnavalitsuse huve, mis noori ei kõnetanud. Kuulen iganädalaselt noorte muret, et võimalust enam pole ning teised keskused tühja kohta ei täida.

PERSOON

Nüüd on noored kaubanduskeskuste parklates turvameeste korraldusi eirates oma sõiduisu rahuldamas.

Meil on hästi palju toredaid MTÜsid, kes teevad vahvaid asju ja keda noored armastavad, kuid neil on majandus„Olen 16. eluaastast saadik elanud punk-maailmast sündinud straight edge elustiili. Ma ei tarbi alkoholi, tubakatooteid ega muid meelemürke.” likult meeletult keeruline toime tulla.

Seega raisatakse oma piiratud energiat tegevustele, mis tegelikult kasu ei too, või sulgetakse uksed. See on südantlõhestav. Eriti tänases reaalsuses, kus neid on rohkem vaja kui varem. Noorte enesevigastamised ja enesetapud on mitmekordistunud. Ma ei tea, kust toetuspakett neile peaks tulema, kuid olen kindel selle vajalikkuses.

Lõpetuseks veganluse juurde taga-

si tulles ... Kas see ei ole ekstreemsportlaste seas üsna levinud maailmavaade? Või on hoopis n-ö tuumafüüsika, millest keegi midagi ei tea?

Keeruline teema, sest müüdid vajavad siiani täielikult ümber lükkamist. Olen näinud tuttavaid katsetamas või kohanud välismaal täistaimetoitlastest ekstreemsportlaseid. Kui õigesti mäletan, siis Uus-Meremaal elades kohtusin kaheksa veganist trikiratturiga, kuid enamik ei räägi sellest suuremas pildis. Hoiavad üldse natuke eemale kogu meediamürast.

Mul on tõsiselt kahju, et nii paljud päriselt veganelustiili viljelevad inimesed hoiduvad meediast ja hoiavad oma ilusa hinge ja teadmised vaid endale. Vajame neid, kes julgeksid kanda vegantemaatikaga riideid ja nõu-

da üritustel veganvalikuid. Neid, kes jagaksid sotsiaalmeedias infot. Neid, kes kirjutaksid lugusid, looksid kunsti.

Kes tõstaksid häält, kui nende eetiliste valikutega ei arvestata. Me vajame rohkem neid, kes võtavad sõna, et seista nende eest, kes ise ei saa. 3

35

ELAMUS

ROHE KOHVIK BALTI JAAMAS: EESMÄRK ON SUUREM KUI LIHTSALT TOIDU PAKKUMINE Kahe aasta eest avas Kalamajas uksed taimetoidukohvik Rohe.

Kergelt läänelikus džunglis võidavad südameid kanaliha meenutav teriyaki tšikin ning gluteenivaba burger. Kliendi maitsenauding algab visuaalsest kogemusest ning lõppeb heaolu tundega tippi jättes. „Olulisim on emotsioon, mida suudad koos einega anda ja inimestelt tagasi saada,“ leiab omanik Siim Mehevits.

Roheline oaas asub Kalamaja tuiksoonel, Balti jaama trammipeatuse vastas.

Vaid mõni samm moodsast Ülo restoranist edasi, oleks kohvik võinud humoorikalt Ülle nimeks saada. 2019. aasta septembris avati aga Rohe.

Siim Mehevits ning tema kaasa unistasid juba kümme aastat tagasi oma kohast, kus külalised tunneks end kui kodus. Olles vegan juba ligi seitsekaheksa aastat, vormus soov inimesed läbi maitseelamuste kokku tuua ja teha seda loodussõbralikult. „Inspiratsioonireisilt Amsterdamist tagasi sõites vaatasin lennukis sõbrale otsa ja otsustasin – teeme ära,“ meenutab Siim alguspunkti.

Rohe on taimne igas mõttes. Viide veganlusele ja mõttelaadile ilmutab end nii menüüs kui esteetilises heledas ruumis, kus maitsenüansiks avarus ja taimed. Mõne väljakutset pakkuva tööpäeva lõpuks saab Rohest kokkuhoid36

Tekst: Kristina-Maria Heinsalu Fotod: Rain Amur

vale tiimile kohati ka Ohe,“ muigab omanik.

Siim ei ole peenete restoranide inimene, kus vorm sisuga võistleb. Ta teab, et elamuse põhikomponent on emotsioon, mida ta suudab anda ning inimestelt tagasi saada. Rohe kontseptsioon, mis toob veganid ja taimetoitlased ikka ja jälle tagasi, töötab isikliku kontakti nimel.

KVALITEET JA EFEKTIIVSUS: TOIDU RAISKAMIST EI OLE Rohe menüü on kokku pandud maailma maitsete ning isiklike eelistuste põhjal. Esimene peakokk koostas suurema osa menüüst. Kohvik pakub üheksast kaheteistkümneni hommikusööki ning sealt edasi õhtul üheksani põhimenüüd. Süüa saab nii kohapeal kui kaasa tellides. Varajased nautlejad võivad end üles äratada smuutikausi või üleöö-helvestega. Kõrvale kõikvõimalike taimsete piimadega kohvijook või vürtsikas kurkumi-ingveritee, mis hoiab kurgu ja kõhu terved. Piisavalt terav, aga samas mahe.

Lõuna- ning õhtusöögi valik jaguneb kaheks: roheliselt kirjud kausid (tempeh, tofu, portobello ja teriyaki tšikin) ning salat, pasta ja burger.

Kliendi lemmikud ongi praegu teriyaki tšikin ja Rohe burger. „Mass otsustab ja mass teab,“ muheleb Siim.

Kõige enam koostisosi sisaldav roog toob kaasa kolm erinevat kastet. See ei väsita maitsemeelt ka kolmandalneljandal külaskäigul. Mõni klient tellib isegi seitsmendal korral tšikin’i ja soovitab sõbrale. Ehk mängib ka alateadlikult rolli loomse ülekavaldamine pseudokanaga. Viimasega konkureerib Rohe burger, kus kotletiks seitani-sojavalgu/hernevalgu pihv ning üllatavaks värskusmomendiks on grillitud

ananass.

Nii tavalise kui gluteenivaba saiaga veganburger on kliendile justkui turvaline ankur, mis tegi uhke etteaste koos koroona tulekuga. Olgu see mälestus lapsepõlve burgeriputkast või kohalolu märk „päris toiduga“ siin ja praegu. Veganburger laseb kogeda kõikide maitsemeelte, kuid rahuliku südametunnistusega – ausalt loomi ja vett säästes.

Siim on ise „pasta mees” ning leiab, et uued maitsed tekivad tüdinud maitsemeele elavdamisest ja katsetamisest.

Teriyaki tšikin’i ja pestopasta segunemisel sündis näiteks tofukauss. Roog, kus värvi annavad pesto ja balsamico-peet, annab täiskõhutunde, kuid jätab oleku siiski kergeks. „Toidud peavad kokku sobituma nii, et ükski maitse teist ei ründaks ega ära sööks,“ leiab Siim. Nii kontseptsiooni elluviimises kui pakutavas menüüs on tema jaoks olulisimad eetiline aspekt ja efektiivsus. Kiirus ja kvaliteet, mis köögis valitseb, annab ettevõtte toimimisele üldise meetriumi. Omaniku jaoks on oluline, et toitu oleks lihtne kokku panna ning poleks raiskamist. Seda nii tooraines kui jääkide puhul. „Köögis peale brokoli jalgade põhimõtteliselt muud jäätmetesse ei lähe.”

Kõige suurem ülejääk tuleb kliendi taldrikust, kui see tagasi kööki viiakse. „Köögis peale brokoli jalgade põhimõtteliselt muud jäätmetesse ei lähe,“ teab omanik. Mees, kes ise praegu kolmekümnendates, on kasvanud üles põhimõttega, et toiduga ei mängita ning taldrik süüakse tühjaks. Ta kannab seda mõtteviisi auga endaga kaasas. Olen temaga sama meelt – lugupidamine ja väärtushinnangud algavad kodust.

ELAMUS

kohviku jaoks väga tähenduslikud ning nii tuntakse teineteist nägude kui ka lugude kaudu. Veidi baarilikku „mina räägin sulle, sina räägid mulle“ vahetut suhtlust naudib Siim väga. Emotsionaalne jagamine on tema jaoks sama oluline kui hea ja tervislik toit. „Meie eesmärk on rohkem kui toita,“ filosofeerib mees. Mõne kliendi nimi on juba kogu meeskonnale teada, näiteks Roxanne. Tema puhul pole keegi kindel, milline ta päriselt välja näeb, kuid kojukandes on tellija nimi tuntud.

HINNATES HETKES JAGAMIST, KUID OSATES UNISTADA Kuigi koroona-aeg põhjustab sotsiaalset ja emotsionaalset isolatsiooni, on Rohe uksed olnud avatud. Omanik on õhinapõhisest huvist kokku toonud suure südamega tiimi, kes on ka väljakutset pakkuval perioodil õlg õla kõrvale jäänud. Kohviku nägu on meeskonna nägu ning efektiivsus sünnib koostööst. Sõpru tunned raskel ajal ning nii on ka hea tiimiga. Pinge näitab, kes kui palju talub ja kuidas edasi minnakse. Valmisolek hetkelisest vaikelust kiireks hakkimiseks näitab tõelist tahet.

Mõne kliendi nimi on juba kogu meeskonnale teada, näiteks Roxanne. Tema puhul pole keegi kindel, milline ta päriselt välja näeb, kuid kojukandes on tellija nimi tuntud.

Rohe püsikliendid on veganid, kes satuvad kokku samadel üritustel, festivalidel ja protestidel. Inimene, kes koeraga uksest sisse astub, leiab peagi kõrvallauast sõbra. Karvased paid ja veganretseptid saavad vahetatud.

Püsikliendid on kontseptsiooni-

lata või õhtueine järel üritusele jääda.

Siim armastab rohelist ning teab, et õige mõtlemine algab keha-meele heaolust. Tema tervise retsepti koostisosad on toitumine, liikumine ning jagamine.

Füüsiline aktiivsus on oluline, et oleks emotsionaalset võhma muutlikus maailmas vormis olla. „Mitte midagi tegemise hetkel on kõige olulisem teha trenni,“ on ta kindel. Mees, kes on elus kaks korda uuesti kõndima õppinud, treenib vastupidavust praegu jõusaali või kardiotreeningu abil. Nooruses ületreenimine viis põlveoperatsioonile ning nüüd on ta õppinud oma keha armastama. Heaolu indikaator on terve selg ja trepist üles-alla jooksmine kiirelt ja kergelt, ilma hingeldamata. Samuti tervisliku pulsi hoidmine pingelisel hetkel.

Hingeldama võib inimest võtta ka hirm ja paanika selle pärast, mis homme saab. Lahendustele orienteeritud Siim leiab, et võti on paindlikkuses. Iga päev tuleb suuta kohaneda ja oluliste inimestega ühenduses olla – lähedaste, klientide ja iseendaga. Ta usub, et kui ise käed mulda panna, oskab seda hinnata ka külastaja. Kaks aastat tagasi istutatud seemnest ongi kasvanud midagi väga võimsat. 3

Argise rutiini sekka viskan uneleva küsimuse. Mis oleks teisiti, kui öö jooksul juhtuks ime? Unistama peab, sest visioon on tegevusplaani käivitaja. Silme ees terendav eesmärk toitub motivatsioonist. „Siis laev ei kõiguks ja saaks ette näha, kuidas planeerida,“ vastab Siim. Suurem soov on, et kodukohvik saaks rohelist kogukonda ühendada ürituste- ja loengusarjadega. Kui laiendada ruume ning tuua tuppa veelgi rohkem valgust, saaks taimse kohviku klient hommikusöögi ajal loengut kuu37

ETTEVÕTE

Eesti vegantootmise pioneer Bon Soya: 18 aastat taimetoidusõprade sügaval südames Bon Soya on üks armastatumaid veganettevõtteid Eestis – võib-olla isegi kõige-kõige. Tõsi on see, et veganid enda elu ilma Bonita ette küll ei kujutaks. Sellel on ka väga loogiline seletus. Tegemist on esimese omataolise brändiga, mille kvaliteedis kahtlema kindlasti ei pea. Nii mõnigi Bon Soya toode on selline, mille järgi hinnata uute ja sarnaste kvaliteeti.

38

Anett Rannamets

Bon Soya eellugu ulatub huvitaval kombel 90ndatesse, kui endine vandeadvokaat Ester Lietuvietis läks USA-sse õppima elustiilimeditsiini ning sai teada, et tervisliku ja tervikliku elu üks olulisi komponente on tasakaalustatud taimne toit. „Eestisse naastes otsustas ta, et need teadmised tuleks kuidagi teiste heaks ellu rakendada,” jutustab Bon Soya arendusjuht Karin Miller algusaegadest. Kuna tol ajal ei olnud tõepoolest taimseid tooteid üldse saada, tuli hakata ise tootma. „Et siin maailmanurgas oleks võimalik neil, kes tahaksid taimsele elustiilile üle minna, tasakaalustatult toituda,” selgitab ta ja toonitab, et Bon Soya on seega algusest peale olnud missioonist kantud ettevõtmine, mille alustalaks on veendumus, et inimene ei ole arenenud lihasööjaks, vaid on loodud

ETTEVÕTE

taimselt toituma. „Nii on meie suurem eesmärk aidata kaasa, et inimkond liiguks tagasi toitumisviisi juurde, mis on hea talle endale ning mis ei ekspluateeri ei loomi ega keskkonda.”

Bon Soya on ametlikult asutatud 2003. aastal ning paari aasta pärast saab juba tähistada 20. eluaastat. Kuidas on tänane Bon Soya aga erinev sellest, mis 2003 loodi? Karin arvab, et mingis mõttes on tänane Bon Soya ikka sama. „Need samad väärtused, mis ajendasid kunagi Bon Soyat looma, hoiavad selle ka täna toimimas. Kuigi nende aastate jooksul on meeskonnaliikmeid ka vahetunud, tegutseme me Bonis jätkuvalt ikkagi selle eesmärgi nimel, milleks ta loodi,” toob Karin välja. Seetõttu ei ole Bon Soya tänaseks ka mõne suurema kontserni osa, kuigi arendusjuht tunnistab, et pakkumisi on tehtud. Endiselt ollakse aga väike iseseisev tootmisettevõte.

Midagi aga Karini sõnul siiski teisiti on. „Muutunud on maailm Bon Soya ümber ja seda kõige paremas mõttes. Kui me 2003 alustasime, peeti meid ikka täiesti hulludeks. Sest „keegi ju neid idusid sööma ei hakka“, „liha on õige eestlase toit“, „ te olete paari aastaga pankrotis“ jne,” meenutab Karin.

Ta tunnistab, et on olnud tõesti väga raskeid aegu ja pikalt ei võetud nende ettevõtmist ka tõsiselt. Tänaseks on aga suhtumine muutunud ja aina enam pöördumas. „See annab indu, julgustab rohkem ette võtma,” on ta optimistlik ja tänab siiralt kõiki neid noori inimesi, kes samamoodi taimetoitluse propageerimisega peaaegu päris nullist alustasid. „Esimesed restoranid, esimesed messid – igaüks on aidanud maailma paremaks teha.”

Kahe aasta jooksul enne suurt 20 aasta juubelit annaks palju veel ära teha. Millised mõtted aga mõlguvad? Karini sõnul on neil kogu aeg midagi plaanis, kuid ta märgib, et kaks aastat on tootmises tegelikult väga lühike aeg selleks, et nullist midagi päris uut turule tuua. „Nii et selle kahe aasta sisse mahub nii mõnigi asi, mis meil juba töös on,” sõnab ta kavalalt. Bon Soya oli pikka aega sisuliselt ainukene taimse toidu tootja Eestis, kui räägime liha- ja piimaalternatiividest. „Selleks, et turul oleks taimset toitu ja inimestel midagi ostukorvi panna, tuli meil toota väga laia sortimenti. Ei ole üldiselt tavapärane, et toidutootja teeb kõike kotletist majoneesini ja viinerist jogurtini,” märgib Karin ja ütleb, et Bon on seda teinud just seetõttu, et inimestel oleks valikut ajal, kui tooteid oli vähe. Praegu näevad Bon Soya inimesed rõõmuga, kuidas aina enam tootjaid on hakanud investeerima taimsesse toitu ja valik aina suureneb ka kodumaiste taimsete toodete seas. „Mida rohkem on valikut, seda kergem on valida loomse asemel taimset,” ütleb Karin. See on nende eesmärk alati olnud. Konkurentsist olenemata võimaldab see olukord Bon Soyal hakata rohkem spetsialiseeruma. „Uudiseid on oodata valdkondadest, mida Bon hästi oskab,” muheleb Karin, kuid konkreetsemaid vihjeid paraku anda veel ei saa.

TÕENÄOLISELT PARIM TOFU MAAILMAS Olles siin-seal reisinud ja erinevaid tofusid proovinud, võin käsi südamel väita, et parema mekiga tofut kui Bon Soyal ma leidnud veel ei ole. Kuidas nad seda teevad? Üsna üllatav võib

ETTEVÕTE

olla fakt, et Bon Soya tofu on turul olnud aastast 2005. „Meil on ühelt poolt pikk kogemus selle valmistamisel, mis kindlasti annab eelise, aga teiselt poolt panustab heasse tootesse ka väärt tooraine,” räägib Karin. Tofu tooraineks on sojauba ja Bon hangib need Kanadast, kus on puhas loodus, väga efektiivne järelevalve põllumajanduses, head kvaliteedisüsteemid ja usaldusväärsed kasvatajad. „Saame olla kindlad, et sojauba on GMO vaba, puhas, seal on rohkelt valku ja kasvatamiseks ei ole ka rikutud keskkonda,” selgitab ta ja ütleb, et kahjuks tehakse sojaubade loomasöödaks kasvatamisel keskkonnale paljudes Lõuna-Ameerika riikides karuteene.

Tofu valmistamise protsess on üleüldiselt paljudele võõras. Üllatav võib olla, et selle tootmine on tegelikult hästi loomulik protsess, kuigi võib tunduda, et oast „juustu“ kättesaamiseks peab 40

seda meeletult töötlema. Sojaubadest keedetakse valge oajook, seejärel eraldatakse vedelik nii, et järele jääb kohupiimalaadne mass, mis pressitakse ja lõigatakse sobivateks tükkideks. „Üks salakomponent, mis meie tofu ilmselt eriliseks teeb, on ikkagi see seletamatu miski, mis käib kaasas iga asjaga, mida südamega valmistatakse,” sõnab Karin ilusalt.

Armastusest paljudele piisab, kuid paraku on sojaoa ümber ka palju valearusaamu. Küll arvatakse, et soja ei aita toitainetel imenduda, et põhjustab lastel kasvuprobleeme, et tekitab meestel impotentsust. Karin tunnistab, et sellist infot on ringelnud palju ning eriti tugevalt oli see teemaks Bon Soya algusaastatel. „Tänaseks on kõik need müüdid korduvalt teaduslikult ümber lükatud ja igaüks, kes tahab seda teemat uurida, saab ka ligi eelretsenseeritud teadusartiklitele, mis neid müüte ka käsitlevad,” ütleb Karin ja tänab Eesti Vegan Seltsi ja teisi, kes sel teemal palju teaduspõhist teavitustööd on teinud.

Tootjana on Bon Soya võimalused selle teema propageerimiseks piiratud. „Aga ehk ei riku ma praegu ühtegi regulatsiooni, viidates sellele, et Aasias, kus sojat on tuhandeid aastaid söödud, ei paista olevat reproduktsiooniga mingeid probleeme,” muigab Karin.

ARMASTUS ESIMESEST HETKEST Veganid armastavad ja toetavad Bon Soyat väga. See on ilmselge. Kui alustati, oli vegantooteid kodumaa poeriiulitel väga vähe. Tänaseks oleme vegantoodete maailmas teinud kiire spurdi. Kas on üldse midagi, mis võiks riiulil veel oma koha leida? „Me ilmselt oleme üks väheseid ettevõtteid Eestis, võib-olla ka maailmas, kes südamest tervitab konkurentsi kasvu. Vajame ka ise tarbijana suuremat valikut ning teiselt poolt aitab see meil tootjana areneda,” mainib Karin. Kuid kui mõelda tarbija seisukohast, siis oleks Karini arvates kõigil hea meel näha ka pagari- ja kondiitritoodete lettidel suuremat veganvalikut. Ta on kindel, et Eestis on imeliselt andekaid meistreid, kelle tooted võiksid jõuda ka jaekaubandus-

se. „Samuti oleks rõõm leida kulinaarialetist rohkem täistaimseid alternatiive eesti köögi tuntud klassikutele.”

Mis on need Bon Soya tooted, mida inimesed kõige rohkem armastavad? „Boni maitsepärmi ei nimetaks isegi mitte lihtsalt tooteks, vaid staariks,” naljatleb Karin. Maitsepärm on selline toode, mis on pungil heast maitsest ja vitamiinidest. Seda armastatakse igas vanusegrupis ja erinevate toitumiseelistuste puhul. Loomulikult ei saa üle ega ümber ka juba mainitud legendaarsest tofust. „Kuigi Boni tofu kõrval on ka välismaiseid tooteid, on just kodumaine see, mis letilt kõige kiiremini kaob,” kinnitab Karin. Ta mainib, et popid on ka Boni taimsed viinerid, mis leiavad aina enam koha nende inimeste ostukorvis, kes veel täistaimselt ei toitu.

“Huvitaval kombel on igal meie tootel oma andunud fänniklubi. Mõne tootega on meil endal olnud ikka ja jälle küsimus, kas peaks tootmise lõpetama, ei ole kasumlik, aga siis tulevad kliendid, kes ütlevad, et meie salatikaste või tofukreem on ainuke toode, mida nad üle kõige armastavad ja teiste samalaadsete kõrval eelistavad. No ja mis meil siis muud üle jääb kui ikka edasi toota.” Jah, olen Kariniga nõus. Ei jäägi muud üle, sest vahel on lihtsalt nii, et mõnest maitseelamusest ei taha kunagi loobuda. Ja maitseelamusi Bon juba pakkuda oskab. 3

Uued taimsed kaerajoogid

TOITUMINE

KÖÖGIVILJAD EI MAITSE?

10 nippi, kuidas köögivilju toitude sisse peita

K

öögiviljade lisamine toidukordadesse on äärmiselt oluline. Eriti täistaimetoitlastel, kelle taldrikutäis vaid taimsest koosnebki. Köögiviljades on palju toitaineid ja antioksüdante, mis hoiavad tervise tugevana ja meele erksana. Lapsed on tihti oma toidu osas valivad. Kuid mitte ainult.

Ka täiskasvanute seas on neid, kes pole harjunud köögivilju sööma või neid ei naudi. On viise, kuidas köögivilju rohkem oma toidu sisse lisada nii, et ei panegi justkui tähele.

Pea igas maailma nurgas soovitavad tervishoiuasutused täiskasvanutel tarbida iga päev mitu portsjonit köögivilju. Tervise Arengu Instituut soovitab eestlasel päevas süüa vähemalt viis portsjonit ehk peotäit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Üks portsjon on umbes 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju. Sellise koguse erinevate viljade söömisel on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse paljudest vitamiinidest ja mineraalainetest, samuti vajalikke bioaktiivseid ühendeid, vett ja kiudaineid.

Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem.

Mõiste „aedviljad“ hõlmab nii köögivilju kui ka puuvilju ja marju. Kui puuviljade ja marjade söömisega nii tihti probleeme ei esine, toome välja erinevaid näiteid, kuidas köögivilju oma toitude sisse ära peita, et ikkagi kõik vajalikud toitained kätte saada. Nipid on kasulikud neile, kellele köögiviljad ei maitse, lapsevanematele, kes on valivate lastega hädas, ning ka neile, kes tervislikuma tee või veganlusega alustavad ega ole harjunud köögivilju nii palju tarbima. Nippe jagab ka toitumis-

42

Anett Rannamets

nõustaja ja retseptilooja Elys Limbak.

KASTMETE SISSE Erinevad pastatoidud valmivad kõige kiiremini ja lihtsamalt. „Kastme saab blenderis kreemjaks püreestada. Mac & Cheese’i tervislikum retsept kartuli ja porgandiga on meie peres suur hitt,” toob Elys välja. Internet on täis erinevaid taimseid n-ö juustukastmete retsepte, mille põhjaks on tihti keedetud porgand või kartul, mis köögikombainis lisandite, maitseainete ja maitsepärmiga kreemiseks blenderdatud. Üsna klassikalise tomatikastme sisse saab väga peeneks hakkida või köögikombainis töödelda porgandit, seeni, suvikõrvitsat jm sarnast.

SMUUTIDE SISSE Vahepalaks või hommikusöögiks tehakse tihti smuutisid, sest neid on lihtne valmistada ja smuutide sisse saab peita põhimõtteliselt kõike – muud maitsed on tihti nii tugevad, et jätavad peidetud köögiviljad varju. „Smuuti sisse sobib hästi paar brokoli õisikut või näiteks punapeet,“ annab ideid Elys. Üheks suureks murekohaks köögiviljade söömise juures on ka rohelised lehtköögiviljad, mis on köögiviljadest ühed toitainerikkamad ning mida võiks nimetada lausa supertoiduks. Tihti need aga maitselt paljudele ei sobi. Neutraalsemaid rohelisi salateid, näiteks spinatit, Rooma salatit, nõgest, naati, lehtpeeti, lehtkapsast, Hiina lehtnaerist ehk paksoid ja paljude juurviljade pealseid (peedi, kaalika, redise, brokoli, lillkapsa), võib vabalt lisada smuuti sisse. Need muudavad värvi tihti ebaatraktiivseks, kuid maitse suure tõenäosusega ei muutu. Lisa veel marju, banaani, kookosvett või taimset piima,

pähklivõid ja muud meelepärast ning tervislikku.

KOOGI SISSE Tuleb välja, et ka koogi sisse saab köögivilju peita ja tihti annavad need magusatele küpsetistele väga palju ka tekstuuriliselt juurde. „Brownie bataadi, kõrvitsa, porgandi või suvikõrvitsaga,“ toob näiteks Elys. Šokolaadikookidesse lisatakse tihti ka näiteks peeti. Loomulikult ei saa mainimata jätta ube, mis tegelikult kuuluvad kaunviljade nimistusse, kuid brownie küpsetamisest rääkides peab selle lihtsalt välja tooma.

Kookide küpsetamise juures saab porgandit, suvikõrvitsat ja teisi kõrvitsalisi riivitult kasutada näiteks keeksides ja muffinites. Terve internet on valla: tuleb vaid õigete märksõnadega osata guugeldada.

AVOKAADOST KREEMID, KASTMED Avokaados on suur hulk vitamiine ning see sisaldab suures koguses antioksüdante, monoküllastumata rasvhappeid, põletikku alandavaid omega-3-rasvhappeid ja kiudaineid. Paljudele avokaado aga ei istu just selle tekstuuri tõttu. „Avokaado on väga hea kreemiste kastmete valmistamiseks ning seda saab kasutada ka magusates retseptides, näiteks šokolaadine avokaadopuding,“ annab Elys ideid. Samuti on üks populaarsemaid avokaadoga retsepte guacamole, kuhu saab väga peeneks hakitud tomatit, sibulat, rohelisi ürte ja muid köögivilju lisada. Maitsesta soola, pipra ning sidrunimahlaga ning naudi porgandipulkadega.

RIISI ASEMEL Väga populaarseks on viimasel ajal saanud lillkapsariis, mis koosnebki vaid

TOITUMINE

köögiviljast endast. Seda on väga lihtne valmistada: riivi lihtsalt lillkapsas riisile sarnaseks. Prae ja töötle sarnaselt riisiga, võid lisada ka tavalise riisi hulka või süüa eraldi.

PITSAPÕHJAKS Riivitud lillkapsast saab teha ka näiteks pitsapõhja, mis on nisujahust valmistatud tainast kordades tervislikum ning krõbedam. Lisa riivitud lillkapsale jahvatatud linaseemneid, veidi vett, veganjuustu ja meelepäraseid maitseaineid või ürte ning saadki maitsva pitsapõhja.

NUUDLITE VÕI MAKARONIDE ASEMEL Spiraliseeri suvikõrvitsat või kurki ning lisa pasta hulka või söö täiesti eraldi. Peale valmista köögiviljadest pakatavaid pastakastmeid ning naudi!

Spiraliseerijat saab osta hästi varustatud supermarketitest ning köögitarvikute kauplustest. Samas saab tagliatelle stiilis nuudleid valmistada ka kartulikoorijaga. Muidugi saab näiteks suvikõrvitsat või baklažaani kasutada

ka lasanjeplaatide asemel või selleks, et mõni kiht tervislikumaks muuta.

MAHLAKS Kui sul on kodus kiire või aeglane mahlapress ning oled harjunud igal hommikul värsket apelsinimahla jooma, võid proovida sinna sisse pressida ka näiteks spinatit, peeti, porgandit, sellerit ja muid kõrge toiteväärtusega köögivilju, mis sinu kehale head teevad.

TORTILLA VÕI BURGERI ASEMEL Rohelisi lehtköögivilju saab edukalt kasutada ka jahust tortilla asemel. Näiteks on võimalik Rooma salati lehe sisse keerata erinevaid meelepäraseid täidiseid. Mini Rooma salatiga saab teha taco’sid ning isegi India toitu süües saab naani asendada lehtköögiviljalistega. Suurel osal sellistest rohelistest salatitest domineerivat mekki ei ole ning esile pürgivad ikkagi täidiste või kastmete maitsed. Lisaks on võimalik burgerisaia asemel kasutada näiteks seeni – kõige populaarsemaks selliseks

on portobello.

KRÕPSUDEKS Nii kartuleid, porgandeid, bataati, lehtkapsast, peeti kui teisi köögivilju on võimalik kodustes tingimustes teha k r õ p sudeks.

Poest ostetud snäkid on madala toiteväärtusega, rasvased ning ebatervislikud.

Proovi järgmine kord näiteks ise ahjus kartulikrõpse valmistada. Lõika noaga väga õhukesed kartuliviilud, pritsi peale oliiviõli ja maitseaineid ning küpseta ahjus kuldpruuniks. Või tee sama lehtkapsaga. 3

BIO4YOU'S OSTLED PAKENDIVABALT Sinu valitud kogus ning sõbralikud hinnad Võta täpselt nii palju, kui Sul vaja läheb.

Kliendikaardiga saad veel ka alati 5% püsikliendisoodust

Kvaliteetsed tooted Kõik Greenatural lahtised pesuvahendid on vegan, ökosertifikaadiga, lõhnastatud eeterlike õlidega ning ei ole kahjulikud planeedile

Asume Tallinnas Arsenal, Järve ja Foorum keskuses // Pärnus Kaubamajakas // Rakveres Põhjakeskuses ja alati ka internetis - bio4you.eu

Palju valikuid Pesugeel - lõhnatu, lavendli, marseille, tsitrus, villale & õrnale kangale; pesupehmendaja - roos, lavendel; nõudepesuvahend - apelsiniteepuu, aaloe; nõudepesumasinageel - münt-eukalüpt; põranda ja pindade puhatusvahend ning vannitoa küürimisvahend

Tule oma anumaga Oled oodatud oma puhta anumaga! Ka meie poodidest koha pealt on võimalik tasuta võtta klientide jäätud pudeleid

KOGEMATA VEGAN

KOGEMATA VEGANTOOTED Kalev tume šokolaad kirsi-tšilli 100 g, 1.89 €

Koostis: suhkur, kakaomass, kakaovõi, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, kirsi-tšilli lisand 10% (õunapüree, kirsipüree 21%, fruktoosi-glükoosisiirup, glükoosisiirup, suhkur, tsitruskiud, happesuse regulaatorid (sidrunhape, õunhape), želeeriv aine (pektiin), päevalilleõli, kontsentraadid (porgand, must sõstar), looduslik lõhna- ja maitseaine, looduslik tšilli lõhna- ja maitseaine 0,4%), emulgaator (letsitiin)

Saarioinen salatikaste sinepiga 345 ml, 1.99 €

Koostis: rapsiõli, vesi, suhkur, äädikas, sinepiseemned, jodeeritud sool, maitseained (mh küüslauk, must pipar), säilitusaine (E 202), paksendaja (E 415), lõhnaained Saadaval Prismas

Minna Sahver Vikerkaare marmelaad, 200 g, 2.99 €

IBER COOK Churros 1 kg, 2.33 €

Koostis: vesi, nisujahu, sool Saadaval Kaupmehes

Kalev tume šokolaad tervete mandlitega 200 g, 1.99 €

Koostis: Suhkur, mandel 22%, kakaomass, kakaovõi, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, emulgaator (letsitiin) Saadaval Selveris

44

Koostis: vesi, suhkur, glükoosisiirup, püree 3,3% (vastavalt rabarber, vaarikas või astelpaju), happesuse regulaator, sidrunhape, zeleeriv aine agar-agar Saadaval Selveris.

Kakao O'Boy 450 g, 4.99 €

Koostis: suhkur, väherasvane kakao 18% (sh emulgaator: SOJALETSITIIN), viinamarjasuhkur, sool, lõhna-ja maitseaine (vanilliin) Saadaval Selveris

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.

RETSEPTID

g4

Maria Veski, Miaspiration, www.miaspiration.com, Instagram: @miaspiration

Kreemine peedipasta KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 350 g meelepärast pastat • 300 g peedipüreed või keedetud peeti • 150 ml taimset köögikoort • 150 g veganfetat • 5 küüslauguküünt • 1 sl sidrunimahla • 1 sl oliiviõli • 2 sl maitsepärmi • 2 tl mädarõigast (soovi korral) • peotäis värsket tilli • soola • pipart • röstitud piinia- või kõrvitsaseemneid

Keeda pasta vastavalt juhendile soola või puljongiga maitsestatud vees ning eralda keetmise ajal 115 ml keeduvett. Haki peet väiksemaks ning blenderda või püreesta saumikseriga ühtlaseks kreemiks. Pruunista peeneks hakitud küüslauk pannil õlis. Keera kuumust pisut madalamaks ning lisa peedipüree, köögikoor, 115 ml pastakeeduvett, sool, pipar, sidrunimahl ja soovi korral ka mädarõigas. Sega ning kuumuta korraks. Lisa maitsepärm ja hakitud till ning sega omavahel kaste ja pasta. Serveeri feta ja röstitud seemnetega.

46

RETSEPTID

Maria Veski, Miaspiration, www.miaspiration.com, Instagram: @miaspiration

Tofukook šokolaadi ja apelsiniga KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 130 g täisterakaerahelbeid • 100 g maapähklivõid • 6–7 kivideta datlit • 1 sl agaavisiirupit • 4 sl kookosõli • 50 ml mandlipiima • 1 sl tšiiaseemneid • näpuotsatäis soola

Põhja valmistamiseks pane kõik komponendid köögikombaini või blenderisse ning töötle seni, kuni saad kleepuva ning ühtlaselt segunenud taina. Vooderda koogivorm küpsetuspaberiga ning suru tainasegu vormi põhja ja äärtesse. Lase sel täidise valmistamise ajal külmkapis seista.

Täidis: • 500 g siiditofut • 1 apelsini riivitud koor • 200 g tumedat šokolaadi • 50 g naturaalset maapähklivõid • 5 sl kookosõli • näpuotsatäis soola

Täidise jaoks sulata potis või veevannil šokolaad ja kookosõli. Riivi apelsinilt koor ning pane kõik täidise komponendid köögikombaini või blenderisse. Töötle, kuni segu on siidine ja ühtlane. Vala täidis koogivormi ning lase külmkapis öö läbi taheneda.

47

RETSEPTID

KOOSTIS • 2 paksoid (Hiina lehtnaerist) • 1 purk kookospiima • 200 g šampinjone • 150 g tofut • 100 g riisinuudleid • 1 sl õli • 1 sl maitsepärmi • 1 sl sidrunimahla • 1 tl tšillipipart • 1 tl soola • peotäis koriandrilehti

VALMISTAMINE Pese paksoi jooksva vee all hoolikalt puhtaks. Seejärel tükelda lehed väikesteks ribadeks. Lõika pooleks seened. Krõbeda tofu jaoks haki tofu võrdseteks kuubikuteks.

Kuumuta pannil õli. Aseta pannile seened ja tofu. Ära sega, vaid lase toful ja seentel küpseda 1 minut. Keera kõik seened ja tofutükid ümber. Korda protsessi, kuni seened ja tofu on kuldpruunid. Krõbe tofu peaks olema valmis 5–7 minutiga.

Lisa pannile paksoi varred. Kuna vars on paksem ja sisaldab rohkem vett, peab seda enne küpsetama. Prae paksoi varsi koos seente ja tofuga 2 minutit. Keera kuumus kinni ja lisa ka lehed. Toidust tulev soojus küpsetab lehti, kuid ei kaota vitamiine ja mineraale. Lisa ka maitsepärm, 0,5 tl soola, tšillipipar ja sidrunimahl. Sega kõik omavahel läbi.

g4

Kariina Kuningas, Spice the Spirit www.spicethespirit.com Instagram: @spicethespirit

Paksoi kookosesupp 48

Vala potti 500 ml vett, aja keema ning lisa riisinuudlid. Keera kuumus maha ja aseta potile kaas. Lase riisinuudlitel kuumas vees seista 3–5 minutit. Kurna vesi potist eraldi anumasse, loputa riisinuudlid külma vee all ja pane eraldi kaussi. Kalla potti kookospiim ja nuudlikeeduvesi. Tõsta pott pliidile ja aja vedelik keema. Lülita pliit välja ja lisa 0,5 tl soola ja riisinuudlid.

Serveeri suppi kausis. Pannilabidaga lisa supi peale imeline paksoi koos kuldselt krõbedate seente ja tofuga. Raputa peale koriandrilehti.

gourmetclub.ee

Hummused leiad: Rimist, Kaubamajast, Selverist, Prismast ja Stockmannist

RETSEPTID

Roheline amps KOOSTIS • 100 g salatisegu • 100 g kirsstomateid • 80 g lehtkapsast • 40 g artišoki südameid õlis • 20 g veganfetat • 10 g maitsepärmi • 1 tl wakame vetikat • 1 sl kookosõli • näpuotsaga soola • näpuotsaga sidrunipipart

VALMISTAMINE Pese lehtkapsas, salat ja kirsstomatid.

Eemalda lehed lehtkapsa varrelt ja rebi need suupärasteks tükkideks. Pane

g2

Kariina Kuningas, Spice the Spirit www.spicethespirit.com Instagram: @spicethespirit

g2

Kariina Kuningas, Spice the Spirit www.spicethespirit.com Instagram: @spicethespirit

pannile kookosõli. Kui pann on kuum, tõsta lehtkapsatükid pannile ja prae aeg-ajalt segades umbes 5 minutit.

Lehtkapsas on valmis, kui on muutunud erkroheliseks ja pisut krõbedaks.

Raputa lehtkapsale soola ja sidrunipipart. Pane lehtkapsas eraldi kaussi ja aseta poolitatud kirsstomatid pannile.

Prae tomateid 3–5 minutit. Tomatid on valmis, kui on muutunud pehmemaks. Lõika veganfeta kuubikuteks ja artišokisüdamed väikesteks tükkideks.

Serveerimiseks pane kausi põhja salatisegu. Seejärel lisa lehtkapsas, tomatid, artišokk ja feta. Raputa peale maitsepärmi ja lisa wakame.

Karulaugupestoga tortilja KOOSTIS • 2 täisteratortiljat • 2 veganviinerit • 100 g tofut • 60 g kurki • 2 viilu veganjuustu • 2 peotäit jääsalatit

Karulaugupesto: • 0,5 sl õli • peotäis karulauku • näpuotsaga soola

VALMISTAMINE Pane kõik pesto koostisosad köögikombaini ja purusta, kuni saad kreemise määrde. Tortilja valmistamiseks lõika viiner, tofu, kurk ja jääsalat väikesteks tükkideks. Määri tortilja keskele pool pestost. Seejärel lisa jääsalat, viinerid, tofu, kurk ja viimasena juust. Mässi tortilla kinni. Aseta mähitud tortiljad eelnevalt kuumutatud pannile. Küpseta mõlemalt poolt 2–4 minutit. Pane raskuseks peale taldrik, et tortilja muutuks mõnusalt krõbedaks.

50

RETSEPTID

RETSEPTID

Juurvilja-quiche KOOSTIS • 120 g nisujahu • 100 g riisijahu • 120 g veganvõid • 2 sl külma vett • näpuotsaga soola Täidis: • 0,5 punast paprikat • 0,5 keskmist suvikõrvitsat • 200 g brokolit • 350 g siidist tofut • 140 g kookospiima purgist • 1 sl nisujahu • 4 sl maitsepärmi • 0,5 tl soola • peotäis värsket peterselli • pipart

VALMISTAMINE

olema vormitav. Kata vormi ääred ja põhi ühtlaselt tainaga. Torka kahvliga põhja augud. Pane vorm (diameetriga 20 cm) 10 minutiks külmkappi, samal ajal eelsoojenda ahi. Küpseta põhja 200 kraadi juures 12–14 minutit, kuni see on kergelt krõbe.

Haki keskmisteks kuubikuteks kõik juurviljad ja prae pannil. Pane blenderisse siidine tofu, kookospiim, nisujahu, maitsepärm, petersell, sool ja pipar.

Blenderda, kuni mass on ühtlane ja voolav. Küpsetatud põhjale vala veidi täidist, laota peale praetud juurviljad ning kõige peale vala ülejäänud täidis.

Küpseta 190–200 kraadi juures 30 minutit. Quiche on valmis, kui keskosa väriseb veidi, kuid ääred on küpsed.

Jahuta toatemperatuuril ja pane külmkappi täieliku tardumiseni või ideaalis terveks ööks.

g8

Põhja jaoks sõtku läbi jahe margariin, jahud, sool ja külm vesi. Tainas peab

g 20

Angelina Sorgina Instagram: @gelchik

Angelina Sorgina Instagram: @gelchik

Lihtsad kookosekommid KOOSTIS • 200 g kookoshelbeid • 80 g kookospiima purgist • 40 g kookosõli • 20 g agaavisiirupit • 200 g tumedat šokolaadi • soovi korral pähklipuru

VALMISTAMINE Kaalu kaussi kõik komponendid peale šokolaadi ja sega läbi. Mass peab olema vormitav. Kui jääb vedelaks, pane 5 minutiks külmkappi. Veere52

ta pallid (1 pall – 1 sl täidist), pane küpsetuspaberiga kaetud alusele ja jäta sügavkülma 30 minutiks tahenema.

Sulata šokolaad vesivannil. Võta tahenenud pallid sügavkülmast ja kata šokolaadiga. Soovi korral võid peale pudistada kookoshelbeid või pähklipuru. Tee seda kohe, enne kui šokolaad tahkub. Pane kommid külmkappi tahenema.

OOTAME TEID MEIE HUBASES KOHVIKUS TALLINNA VANALINNAS UUS TN 28 Müüme kaasa ja tellida saab ka kulleriga koju meie kodulehe ja Wolt’i kaudu Uksed avame iga päev kell 12.00 // www.gelatoladies.ee TÄISTAIMSED VALIKUD − Lai vahelduv valik hooajalisi sorbette − India pähkli & karamelli jäätis − Vahvlikoonused − Jäätisevõileivad − Pekaanipähkli küpsised − Kohapeal käsitsi valmistatud šokolaaditahvlid − Oatly, soja- või mandlipiim kohvijookides ilma lisatasuta

Valmistame igapäevaselt kohapeal itaalia stiilis käsitööjäätist Gelato Ladies OÜ, Uus 28, Tallinn // info@gelatoladies.ee // +372 5012518

RETSEPTID

KOOSTIS • 2 sibulat • 3 küüslauguküünt • 2 porgandit • 1 purk hakitud tomateid • 1 dl punaseid keedetud läätsesid • 1 tl Himaalaja soola • 1 suvikõrvits • lasanjeplaadid • pipart • õli praadimiseks • peotäis värsket basiilikut • taimne riivjuust Valge kaste: • 1 purk kookospiima • 3 sl maitsepärmi • 0,5 tl Himaalaja soola • 0,5 tl küüslaugupulbrit

VALMISTAMINE Esiteks valmista punane kaste. Selleks keeda punased läätsed (kindlasti loputa enne keetmist). Haki sibul ja küüslauk ning riivi porgandid. Prae õlis kergelt sibul ja küüslauk, seejärel lisa riivitud porgand ning prae pidevalt segades 5 minutit. Lisa sool, pipar, basiilik, hakitud tomatid ja keedetud läätsed. Hauta madalal kuumusel umbes 10 minutit.

Järgmisena valmista valge kaste. Sega potis kokku kõik valge kastme koostisained.

Lase keema tõusta ja keera siis kuumus kinni. Pane ahi 180 kraadi juurde soojenema. Pese suvikõrvits ja lõika noaga maha mõlemad kõvad otsad. Seejärel hakka koorijaga suvikõrvitsast pikkupidi viile tõmbama. Viiluta terve suvikõrvits.

g6

Elys Limbak Instagram: @elyslimbak

Kodune lasanje 54

Vala ahjuvormi põhja veidi punast kastet. Hakka vaheldumisi lisama kihte, kuni kõik koostisosad on otsas (lasanjeplaadid, punane kaste, suvikõrvitsa viilud, valge kaste). Viimaseks kihiks jäta suvikõrvits valge kastmega. Küpseta ahjus 35–40 minutit. Kohe pärast ahjust võtmist lisa taimne juust, et see saaks sulada. Lase lasanjel enne serveerimist veidi jahtuda ja taheneda.

RETSEPTID

Elys Limbak Instagram: @elyslimbak

Tzatziki kaste KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 200 g hapukoore asendajat • 100 g värsket kurki • 1 sl hakitud värsket tilli • 1 küüslauguküüs • 2 sl sidrunimahla • 0,5 tl Himaalaja soola • pipart

Koori värske kurk ja riivi jämedama riiviga. Pressi sõela või puhta köögirätiku abil kurgist üleliigne vesi välja. Haki till peeneks ning sega kausis koos ülejäänud koostisainetega kokku. Küüslauk haki väga peeneks või kasuta küüslaugupressi. Maitse ning lisa vajadusel soola ja küüslauku. Lase enne serveerimist külmkapis paar tundi seista, et kõik maitsed hästi välja tuleksid. Naudi näiteks õhtusöögi kõrval või dipikastmena tortiljadele.

56

kaupmees.ee

g 10

KaupmeesKO

Elys Limbak Instagram: @elyslimbak

Porgandi toorpallid KOOSTIS • 1 keskmine porgand • 0,5 klaasi datleid • 0,5 klaasi mandleid või meeldivaid pähkleid • 0,75 tl kaneeli • kookoshelbeid

Kaerabatoonid mõnusaks vahepalaks või kiireks turgutuseks enne ja pärast trenni.

VALMISTAMINE Töötle kõik koostisained ja 1 sl kookoshelbeid köögikombainis puruks ning veereta pallideks. Kata pallid kookoshelvestega. Säilita külmkapis.

Kaerabatoonid on müügil Selveris ja teistes hästi varustatud kauplustes.

RETSEPTID

g 10

Triin Nurk Facebook: NURK

Toortatrajahust rabarberimuffinid maasikakreemiga

KOOSTIS • 200 ml taimset piima • 1 tl õunaäädikat • 200 g toortatrajahu • 150 g toor-roosuhkrut • 1 tl söögisoodat • 1 tl küpsetuspulbrit • 60 ml taimset õli • 2 tl vanilliekstrakti • 150 gr rabarberikuubikuid • 1 pakk taimset vahukoort • 2 sl suhkrut • 2 sl külmkuivatatud maasikapulbrit • Meelepäraseid lisandeid kaunistamiseks

VALMISTAMINE Pane ahi 220 kraadi peale soojenema ja aseta muffinivormid pannile pesadesse. Sega omavahel taimne piim ja õunaäädikas ning jäta kõrvale. Taignakausis sega tatrajahu, sooda, küpsetuspulber ja suhkur. Sega piimaäädika segu hulka õli ja vanilliekstrakt. Vala õli-piima segu jahusegule, sega õrnalt, kuni enamus jahust on segunenud. Õrnalt segades lisa rabarberikuubikud.

Jaga taigen vormidesse ja tõsta kohe ahju. Küpseta 12-15 minutit või kuni hambatikk tainaseks ei saa. Kreemi valmistamiseks vahusta koor suhkru ja maasikapulbriga. Kui muffinid on täielikult jahtunud, kaunista kreemi ja meelepäraste lisanditega. Samast tainast saad valmistada ka vormikoogi, küpsetusaeg on siis 20-25 minutit.

RETSEPTID

Kakaopommid KOOSTIS: • 350 g veganšokolaadi • 6 sl Nomad Australian Native kakaojoogipulbrit • 6 suurt vegan vahukommi või 18 väikest

VALMISTAMINE Haki šokolaad peeneks. Pane kaks kolmandikku sellest kuumakindlasse nõusse ja sulata vesivannil. Võta kauss vannilt ja lisa ülejäänud hakitud šokolaad kolmes osas. Sega vaikselt. Eelmine osa peab olema sulanud enne, kui lisad uue.

Kauss pane kuuma vee kohale tagasi, et liiga palju ei jahtuks.

Tarvis läheb poolringi kujulisi vorme. Pintselda vormid seest šokolaadiga ja aseta külma tahenema. Kui šokolaad on vormides tahenenud, pintselda peale ka teine kiht. Aseta uuesti külma.

Kui šokolaadipoolkerad on tahenenud, eemalda need ettevaatlikult vormist. Kalla sooja vee pott tühjaks ja keera tagurpidi. Soojal põhjal saad poolkera servi veidi sulatada, et neid keradeks kokku liimida. Võta üks poolkera ja libista paar korda õrnalt üle sooja potipõhja. Pane poolkera sisse supilusikatäis kakaojoogipulbrit ning vahukommid. Kui otsustasid kasutada suuri vahukomme, lõika need eelnevalt kolmeks või neljaks pisemaks tükiks. Võta teine poolkera, libista samuti üle sooja potipinna, et serv natuke sulaks.

Ettevaatlikult liida pooled.

Aseta kakaopommid tahenema. Kaunistamiseks kasuta nonparelle või triibuta üle sulašokolaadiga.

g6

Pommide kasutamiseks kuumuta 300 ml lemmikut taimset jooki ja kalla see tassis olevale pommile. Pomm laguneb, vallandades endas peituva kakao ja vahukommid.

59

RETSEPTID

Kartuli ja seene al forno

g6

Eleonore Susi, Taimsed Valikud vabatahtlik Instagram: @eleonoresusi

KOOSTIS • 600 g kartulit • 2 küüslauguküünt • 1 sibul • 150 g šampinjone • 150 g austerservikuid • 250 ml taimset koort • 100 ml taimset piima • 1 tl soola • ¼ tl pipart • ¼ tl Cayenne’i pipart • 1 sl nisujahu • 1 sl sidrunimahla • 80 g veganjuustu • peotäis peterselli

VALMISTAMINE Puhasta sibul ja küüslauk ning haki peeneks. Prae pannil madalal kuumusel kuld-

seks. Haki seened kuubikuteks ja prae koos sibula ja küüslauguga, kuni liigne vedelik on aurustunud. Tõsta kõrvale.

Pese ja koori kartulid. Riivi mandoliinlõikuriga õhukesed kartulilaastud (võid kasutada ka juurviljakoorijat või teravat nuga).

Valmista kooresegu. Selleks vala kaussi koor ja piim. Lisa sool, piprad ja sidrunimahl. Haki petersell ja lisa segule. Viimasena vispelda sisse jahu.

Lao kolmandik kartulilaastusid ümmarguse vormi põhja (15 cm läbimõõduga).

Lisa pool seenesegust ja vala üle kolmandiku kooreseguga. Lao samamoodi veel üks kartulite ja seente kiht ning vala koor peale. Lõpetuseks lao peale viimane kolmandik kartulilaastusid ning kata alles jäänud kooreseguga.

Kata vorm fooliumiga ja küpseta ahjus 180 kraadi juures 40 minutit. Eemalda foolium ja puista peale riivjuust. Küpseta veel 30 minutit, kuni vorm on kuldpruun.

Roa kõrvale sobib hästi toorsalat.

Kerge ja kevadine salat kreemise kastmega g3

Jelizaveta Kudrjašova, Taimsed Valikud vabatahtlik Instagram: @vegchoco_factory

KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 30 g India pähkleid • 1 lühike kurk • 1 sellerivars • 1 keskmine õun • 100 g nuikapsast • 1 keskmine avokaado • 1 sl rafineerimata oliiviõli • 1 sl laimimahla • värske kimp basiilikut • näpuotsatäis soola

Leota India pähkleid kuumas vees umbes 15 minutit. Tükelda kurk ja seller. Riivi õunast ja nuikapsast suured ribad.

Salatikastme valmistamiseks blenderda kõik ülejäänud koostisosad ühtlaseks. Sega kõik omavahel kokku ja naudi.

60

RETSEPTID

Miso-karamellikaste KOOSTIS • 100 g Medjooli datleid • 1 sl maapähklivõid • 0,5 sl valget miso • 2-3 sl leotatud datlite vedelikku • 1 tl sidrunimahla • näpuotsatäis soola

VALMISTAMINE Leota datleid tund aega kuumas vees. Püreesta kõik komponendid ja naudi kohe või pane purki hilisemaks kasutamiseks.

BIO KITCHEN MAHE

MAAPÄHKLIVÕI

P GLUTEENIVABA P PROTEIINIALLIKAS P ILMA PALMIÕLITA

www.valete.ee

Sooduskoodiga VEGAN10 maikuus maapähklivõid -10%!

RETSEPTID

Banaanileib mandlivõiga KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 3 banaani • 75 g mandlivõid (Almondo) • 30 g kakaod • 250 g nisujahu • 80 g vahtrasiirupit • 90g šokolaadinööpe • 2 tl vaniljeekstrakti • 2 tl küpsetuspulbrit • 1 ½ tl kaneelipulbrit • 1 ½ tl meresoola

Purusta banaanid kahvliga ja pane kaussi. Lisa mandlivõi, vahtrasiirup, šokolaadinööbid ja vaniljeekstrakt ning sega ühtlaseks massiks. Teises kausis sega küpsetuspulber, kaneelipulber, meresool, kakao ja nisujahu. Lisa see banaanimandlivõisegu hulka ja sega ühtlaseks tainaks.

62

Kuumuta ahi 180 kraadini. Pane banaanileiva tainas õlitatud või küpsetuspaberiga kaetud leiva- või keeksivormi. Küpseta 180 kraadi juures 50–55 minutit või kuni puutikuga banaanileiva keskossa vajutades tuleb tikk puhtana välja.

Lase leival korralikult maha jahtuda. Hoia leiba õhukindlas anumas, et kuivamist vältida.

RETSEPTID

g 10

Chilli sin carne KOOSTIS • 1 sibulat • 2 küüslauguküünt • 1 punast tšillit • 2 sl oliiviõli • 150 g punaseid läätsesid • 800 g tomatipüreed • 400 g punaseid ube • 3 sl mandlivõid (Almondo) • 1,5 sl fariinsuhkrut • 2 dl vett • meresoola • kuivatatud punet • koriandrit

VALMISTAMINE Haki köögiviljad ja prae suures potis sibul, küüslauk ja tšilli. Vala juurde tomatipüree ja mandlikreem ning lase madalal kuumusel podiseda. Teises potis kuumuta vesi keemiseni ja seejärel keeda läätsesid, kuni need on al dente. Jälgi, et vesi liiga hoogsalt ei keeks, muidu keedad läätsed katki.

Kurna vesi (kuid jäta 2 dl alles) ja lisa läätsed ning 2 dl keeduvett tomatipüree hulka. Lisa juurde ka loputatud punased oad.

Maitsesta kaste fariinsuhkru, meresoola ja punega. Serveeri koos riisi ja koriandriga.

63

RETSEPTID

g 12

Geter Gerlein, Vegmomfood Instagram: @vegmomfood

Kihiline karamellikook KOOSTIS • 260 g jahu • 200 g roosuhkrut/kookossuhkrut • 2 tl küpsetuspulbrit • 0,5 tl soodat • 2 tl vanillisuhkrut • 30 g kakaod • 20 g oliiviõli • immutamiseks õunamahla või kirsikompoti vedelikku.

Kreem: • 1 kg veganhapukoort • 150 g kookossuhkrut Šokolaadikiht: • 150 g tumedat šokolaadi • 80 g taimset piima

VALMISTAMINE Sega koostisosad kokku ning jaga mõttes kogus neljaks.

Kui üks põhi jääb veidi paksem ja teine õhem, pole sellest midagi. Pane paksem põhi allapoole. Küpseta kõik põhjad eraldi 180-kraadises ahjus 15 minutit või kuni läbiküpsemiseni (katseta hambatikuga). Seejärel sega eraldi kausis kokku hapukoor ja kookossuhkur.

Kata koogivorm küpsetuspaberiga, et oleks lihtsam pärast kooki serveerida. Pane vormi esimene kiht biskviiti ja immuta. Lisa kreem ja järgmine kiht biskviiti.

Korda, kuni biskviit otsa saab. Ka kõige viimasele kihile läheb kreem.

Aseta kook külmikusse tahenema ja valmista šokolaadikiht. Sulata šokolaad ning sega sisse taimne piim. Sega korralikult ühtlaseks ning kata kook. Lase koogil terve öö külmikus seista.

64

RETSEPTID

Õhulised kikerhernejahust pannkoogid g4

Geter Gerlein, Vegmomfood Instagram: @vegmomfood

KOOSTIS • 440 g taimset piima või vett • 260 g kikerhernejahu • 1 tl psülliumit • 1 tl küpsetuspulbrit • 0,5 tl soodat • 30 g sidrunimahla • 3 tl kookossuhkrut • 0,5 tl naturaalset vanilli • näpuotsatäis soola

VALMISTAMINE Vala kaussi taimne piim, lisa muud koostisosad ja vispelda. Lase seista umbes 5 minutit, et tainas pakseneks ja kerkiks. Pane pann tulele ning hakka lusikatäie kaupa tainast pannile panema. Prae mõlemalt poolt madalal tulel kuldpruuniks.

65

RETSEPTID

Kreemine tomati-paprikasupp KOOSTIS • 2 sibulat • 2 paprikat • 3 küüslauguküünt • 3 tomatit • 2 sl maitsepärmi • peotäis basiilikut • näpuotsatäis tüümiani • pipart • soola • õli

g4

Taimne Teisipäev www.taimneteisipaev.ee

VALMISTAMINE Pane sibul ja paprika suuremale pannile ning prae neid õlis keskmisel kuumusel umbes 10 minutit. Lisa küüslauk, tüümian. Prae veel minutike. Lisa ka tomatid ja küpseta kaane all umbes 20 minutit. Püreesta kõik blenderis või saumikseriga.

Vajadusel lisa maitseaineid – ära unusta maitsepärmi.

Punase oa ja riisi salat g6

Taimne Teisipäev www.taimneteisipaev.ee

KOOSTIS • 200 g riisi • 100 g porgandit • 240 g punaseid konservube • 100 g taimset majoneesi • 1 tl sinepit • 2 paprikat • 1 pikk kurk • soola

VALMISTAMINE Keeda riis ja porgand eraldi pottides pehmeks ning jahuta. Koori porgand ja haki kuubikuteks. Haki ka paprika ja värske kurk. Kurna ja loputa punased oad. Aseta koostisosad kaussi, lisa majonees ja sinep, sega korralikult.

Maitsesta soolaga.

66

Suurim valik kodumaist kaupa!