Ajakiri Vegan #3 2021

Hind 2,49 €

NR 26, 2021 3/6

20+ suvist retsepti

FESTIVALISUVI: kuhu minna?

Eesti esimene vegansupermarket ootab külastajaid

Tallinnas avatakse uus veganrestoran Kuidas elasid veganid 15 aastat tagasi?

MUNA: kas täiuslik toit?

SIDNI TOMSON: väikesed sammud

viivad suurte muutusteni!

VEGAN TOOTED SELVERIS!

Vaarika või mango kaerakreem Tere, 150 g

Šokolaadi või karamelli taimne puding Tere, 125 g

Kaerajook Latte või šokolaadi

Friendly Viking´s, 1 kg

Vahustatav kaerajook Barista Edition Oatly, 1 L

Soolakaramelli- ja sarapuupähklijäätis Oatly, 500ml / 340g

Mandlijook või kookosejook riisiga Alpro, 1 L

Fermenteeritud sojatoode kaera või kookosega Alpro, 500 g

Kookosemaitseline sojadessert Alpro, 125 g

Kaera- või kookosemaitseline köögikaste Alpro, 250 ml

EESSÕNA

HEA LUGEJA!

PEATOIMETAJA

Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee (+372) 5303 5011 REKLAAM JA SISUTURUNDUS

Kristjan Aluoja kristjan@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797 KÜLJENDUS

Marimai Kesküla KEELETOIMETAJA

Laura Salumets-Tutt AUTORID

Annika Lepp Eliis Salm Kadri Taperson Kriste Lauk Kristina-Maria Heinsalu Jaana Lotsman Anett Rannamets Rain Vainik KAANEFOTO

Maria Veski

TELLIMINE JA INFO

www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan Paljud suured terviseorganisatsioonid (nt Academy of Nutrition and Dietetics, Dietitians of Canada, British Dietetic Association, Harvard School of Public Health, Physicians Committee for Responsible Medicine), aga ka mitmete Lääneriikide (USA, Kanada, Suurbritannia, Austraalia) riiklikud toitumissoovitused on hästi kavandatud taimse toitumise tunnistanud sobilikuks ja tervislikuks inimestele igas eluetapis.

Toimetus ei vastuta reklaami sisu ega keelekasutuse eest.

4

S

uvi on silmapiiril. Põnevus sooja suve ootuses võtab tuure ning viiruspiirangud annavad usutavasti järele. Parimasse suvestsenaariumisse on sisse kirjutatud koosolemised lähedastega ning pikemad sõidud üle riigipiiri või matkad kodumaa kaugematesse paikadesse. Ees ootavad festivalid, kontserdid, piknikud ja armastatuim suvepidu, jaanipäev. Elu läheb vabamaks, seega justkui etemaks. Sellise elevuse tuules võib palju märkamatuks jääda.

Vahel on hea endale meelde tuletada, millest meil suva ei ole. Mitte sellepärast, et enda ootusärevale enesetundele vett peale tõmmata. Võiksime asjale heita pilgu hoopis teise künka otsast. Et me ei võtaks enda positsioone iseenesestmõistetavalt. Et oleksime õnnelikud selle üle, mis olnud, mis on ja mis tulemas. Et mõistaksime enda privileege. Et maailma paremaks paigaks muuta. Et hoida meile olulised teemad arutelus ning seista selle eest, mis meile on oluline. Kas sina oled mõelnud, millest sul suva ei ole?

Minul näiteks ei ole suva vägivallast – füüsilisest ega emotsionaalsest. Mul ei ole suva, et naisi võetakse vägisi. Et võhivõõrad mehed tänaval, baaris, ühistranspordis ja igal pool mujal naisi ahistavad ja alavääristavad. Mul ei ole suva meestevastasest vägivallast. Laste kimbutamisest ja kommionude tegevusest. Et (kooli)kiusamine ikka veel eksisteerib. Mul ei ole suva, et koroonaaasta jooksul on hirmuäratavalt kasvanud pere- ja koduvägivalla juhtumid.

Et vähemusi ilmlõpmatult madaldatakse, ära põlatakse ja represseeritakse – et ka veganeid diskrimineeritakse. Mul ei ole suva, et inimene on ennast teistest liikidest asetanud kõrgemale. Et loomi kasutatakse enda vajaduste rahuldamiseks ja sedaviisi toidetakse meeletut loomadevastast vägivalda ning vähendatakse meie planeedi eluaega.

Kui soovid samuti näidata, et sul ei ole suva, siis on näiteks ka sotsiaal-

meedias selleks võimalus. Jaga enda mõtteid projektile „Mul ei ole suva” Instagramis (@muleiolesuva) ning loe, mis on teiste südameasjadeks.

Alustama peame algusest, maast madalast, rohujuuretasandilt ja minagi annan endast parima, et olulistel teemadel dialoogi tekitada ka suvel. Siis, kui kogu maailm läbi kollaste prillide päikselisemana tundub. On palju tähelepanuväärset, mida meie silmad ei näe.

See ei tähenda, et seda ei eksisteeriks.

Naudime eesootavaid suviseid tipphetki süümepiinadeta, kuid ärme unusta märgata valupunkte. Näitame, et hoolime. Maailm vajab seda väga.

Silmiavavat suve!

Anett Rannamets peatoimetaja

KOLUMN

Matkarajad kannavad endas võluväge

M

atkamine on parem kui jalgpall.

Julgen väita, et matkamine on isegi parem kui karulaugupesto või värske hapusai. Nakatusin matkapisikusse 12 aastat tagasi. Kui tollal võis radadel kohata kõigest üksikuid jalutajaid, siis matkaradade võlu on aastast aastasse avastanud üha rohkem inimesi. Koroonakriis meelitas muu meelelahutuse puudumisel matkaradadele suisa nõnda palju inimesi, et radu pidi külastama politsei, kes 2+2 reegli järgimist kontrollis.

Selline olukord võib olla looduse- ja loomasõbra vaatevinklist korraga halb ja hea. Esimest seetõttu, et paljud n-ö uusmatkajad ei teinud seda otseselt looduse imetlemise eesmärgil, ja nii mõnigi neist jättis endast metsa või rabasse kahjuliku jälje. Teisalt võib loota, et vahetu kogemus loodusega istutab südamesse seemne, millest kasvab ajapikku austus kõige elava vastu.

Reastan allpool mõned maalilised matkarajad, mille saab läbida mõne tunniga. Kasvõi varakult enne tööpäeva, kui päike alles taevaservale kerkib ja rajad inimtühjad.

JÄISE ALLIKAGA VALGEJÄRVE LOODUSÕPPERADA Lääne-Eestis Ellamaa kandis asuv Valgejärve matkarada on seitse kilomeetrit pikk. Juba raja alguses tervitab matkajaid suur ja puhas järv, mille vesi kevadel mõnusalt karge ja suvel parajalt soe. Rada ise on vaheldusrikas: soomet-

6

Annika Lepp

sadest valgepõhjaliste järvekogumikeni.

Tee peale jääb ka jäine allikas. Soovitan kaasa haarata piisavalt tühje pudeleid, et need värskendava allikaveega täita.

UHKETE RABALAUGASTEGA MARIMETSA MATKARADA Läänemaal Risti lähedal on fotogeeniline Marimetsa matkarada (9 km), millel lookleb üks Eesti pikemaid laudteid. Kui mõned aastad tagasi oli laudtee seisukord nigel, siis nüüdseks on rada renoveeritud ja sellel on mõnus jalutada.

Kindlasti haara kaasa ka ujumisriided – uhked rabalaukad kutsuvad!

ROMANTILINE PÄIKESETÕUS VIRU RABA ÕPPERAJAL Lahemaa rahvuspargis asub ilmselt Eesti populaarseim matkarada – Viru raba õpperada (3,5 km). Kui matkarada oli popp juba enne pandeemiat, siis pandeemia ajal on Viru rabast saanud massikülastuskoht. Sellegipoolest on võimalik seda hubast ja mitmekihilist rada külastada ka siis, kui rajal kõigest mõned uitajad, näiteks keset tööpäeva või väga vara hommikul. Suvel tasub sammud Viru rappa seada juba enne päikesetõusu. Mis saab olla romantilisem kui virgutav suplus pehmes laukas kell viis hommikul?

MAAGILINE JA NÕIDUSLIK TUHALA MATKARADA Harjumaal Kose vallas Tuhalas asuv matkarada (2,5 km) on vaieldamatult üks maagilisemaid. Umbes 300 meetri

kaugusel sealsest kuulsast nõiakaevust asuvad suured erilise energiaga allikad.

Tuhala lähedal, viieminutise autosõidu kaugusel on värvilised Saula Siniallikad, mis pakuvad silmailu aastaringselt.

IDEAALNE KOHT PIKNIKUKS LOOSALUPALUKÜLA LOODUSRAJAL Loosalu matkarada (7,7 km) Raplamaal on peidetud tiheda metsa sisse. Nagu pärlike heinte sees. Loosalu-Paluküla matkarajal on ilusad laudteed ja veelgi ilusamad rabamaastikud. Ja otse loomulikult ka värskenduseks mugavad ujumisvõimalused. Loosalu matkarada on minu lemmikpiknikukoht.

MILJONIVAADE MUKRI LOODUSRAJAL Raplamaal Mukri looduskaitsealal on vahelduvate metsade, sillerdavate rabajärvede ja miljonivaateid pakkuva 14-meetrise torniga matkarada. Taas on põhjust ujumisriided kaasa võtta.

Sulistada saab õndsalt valgete vesirooside vahel. Mukris, muide, on üks Eestimaa vanimaid soid.

ERKORANŽ LIIVAKIVIKALJU TILLEORU MATKARAJAL Tilleoru matkarada (4,5 km) asub Põlvamaal Ahja jõe ääres. Sealsed paeluvamad vaatamisväärsused on kopratamm, erkoranž liivakivikalju ja selle all looklev särav allikas. Rada läbib ka liigirikast ürgorgu. Põlvamaa lopsakas ja vaheldusrikas loodus ei tohiks ka kõige looduskaugemat inimest külmaks jätta.3

UUDISED

TALLINNAS AVAB UKSED UUS VEGANRESTORAN OASIS

J

uuni keskel saab tuule tiibadesse uus vegankohtumispaik, -restoran ja -pood Tallinna südalinnas, mis ootab avasüli enda juurde taimetoidunautlejaid ja -huvilisi koos oma lemmikloomadega. Oasise taga on maailmamuutja Toomas Laigu, kes on ka vegankohviku Inspiratsioon looja.

Toomas on oma loomingus kire ja armastusega kohal, inspireerides teisigi endast rohkem andma.

Ta on enda kõrvale kaasa tõmmanud väga inspireeriva tiimi, kellega koos tuuakse ellu uuenduslikud lahendused. Veganrestorani idee sündis Toomasel kümme aastat tagasi Indias. Ta nägi end selgelt tulevikus neid maitseid restoranis nautimas. Elus manifesteeruvad asjad omamoodi ning seitse aastat tagasi alustas vanalinnas vegankohvik Inspiratsioon. Pärast aastatepikkust intensiivset tööd haarasid Toomasel nööbist Rotermanni eestvedajad, kes kutsusid ta oma kvartalisse veganrestot avama. Nii sai Korstna platsile avanev suure terrassiga pind parimaks valikuks.

Lisaks restoranile on seal olemas ka ideaalne pind kaupluse jaoks. See on ka üks tõsiasi, mis paneb Oasise teistest vegankohtadest eristuma. Oasis tahab pakkuda tervislikku toitu,

puhtaid maitseid ning innustada külastajaid ka kodus taimse toiduga katsetama. „Oleme restorani kõrvale avamas ka veganpoodi, mille abil saame ise maale tuua uusi ja huvitavaid toite, sealhulgas linna keskkonda ka Eestimaa taimset toorainet ning valmistoodangut,” sõnab Oasise looja Toomas Laigu ajakirjale.

Restoran Oasis hakkab oma külalistele pakkuma kõrgetasemelisi taimseid toiduelamusi puhtast ja kvaliteetsest toorainest. „Lisaks maitsetele avame külaskäigu ajal ka kõik teised meeled ning toetame hetkes olemist. Vaimustame ja üllatame nii teeninduse kui ka läbimõeldud atmosfääri ning stressi maandavate taimede, värvide ja toonidega,” selgitab turundusjuht Merilin Ruus restorani kontseptsiooni.

Rohkem saab Oasise tegemistest teada siis, kui nad on uksed oma veganparadiisi avanud. „Nagu iga loomisprotsessiga, läheb aega ka meil. Kindlat aega veel lubada ei julge.

Avame uksed kindlasti juuni keskel ning loodetavasti ühe terrassidest juba varemgi,” märgib Toomas Laigu. 3 Anett Rannamets

VAPIANO VEGANISEERIS OMA KUULSAIMAD ROAD!

P

ole midagi põnevamat, kui proovida uusi toite. Sel hooajal pakub Vapiano avastamiseks uut veganroogade menüüd. Lähemalt räägib Vapiano tootekvaliteedi- ja koolitusjuht Mari-Liis Must.

Kuna vegantoodete valik laieneb peaaegu igapäevaselt,pani just erinevate alternatiivide turuletulek Vapianot mõtlema.

Uudisroogade seas on näiteks uus salat, mille peaosaliseks kevadekuulutaja spargel. „Salatis Insalata Asparagi on esindatud roheline ja valge spargel, Vapiano salatisegu rukola ja kirsstomatitega. Proteiini saab valida ise, aga soovitame seda Vöneriga,” annab Mari-Liis häid nippe. Lisaks pakutakse ka sparglisuppi Zuppa di Asparago, milles vahukoor on kaerakreemi vastu vahetatud.

Ka pastaosakonnast leiab üles spargli. Sel korral risoto seest. Pastamenüüs on lisaks ka kaks suurt üllatust. „Meie veganversiooni Crema di Pollo’st nimetasime Crema NO Polloks. Kasutame selleks Vegetarian Butcheri toodetud sojaproteiinist valmistatud valekana, mille röstime sibulaga ja 8

lisame vahukoore asemel läätsekreemi,” räägib Mari-Liis. Peale on võimalik Vapianos lisada ka veganjuustu. Muide, Vegetarian Butcheri tooteid pole Eestis palju. Ühena vähestest on need kasutusel just Vapianos.

Samuti teenis oma koha menüüs Vegan Bolognese. „Tegime Bolognese massi porgandist, sellerist, sibulast, rosmariinist ja veel kümnest koostisosast. Hakkliha oleme asendanud sojaproteiinist Vegetarian Butcheri hakitud seguga,” ütleb Mari-Liis.

Pitsadest saab proovida Pizza Salame veganversiooni, milles mozzarella on asendatud veganjuustuga ja salaamiviilud alternatiiviga, mille tooraineks herneproteiin.

Kui on soov maiustada, siis Vapiano üllatab rikkaliku taimse šokolaadikoogiga. „Kook sai nimeks Death by Vegan Chocolate, kus varasema vahukoore, või ja muna oleme asendanud kaerakreemi, margariini ja õunakastmega,” lõpetab Mari-Liis uudistoodete tutvustamise magusa noodiga. 3

UUDIS

VEGANITOIT VÕI VEGANTOIT? NÜÜD ON MÕLEMAD LUBATUD!

Kui ajakiri Vegan 2016. aastal alustas, leppisid toimetajad kokku, et ajakirja kaante vahel kasutatakse sõna vegan täiendosana liitsõnades muutmatult ehk nimetavas käändes (nt vegantoit).

Tõsi on, et ajakiri tegi Eesti Keele Instituudi (EKI) silmis aastaid vigu – reegli järgi oleks pidanud liitsõnades kasutama omastavalist täiendosa. Nii nägi ja näeb siiani mujal meedias veidrana tunduvaid liitsõnu, nagu veganijaanituli, veganisupermarket, veganitoit, veganikohvik, veganiküpsised ja veganielustiil. Tänaseks on EKI otsustanud järgida tegelikku keelekasutust.

2016. aastal, mil ajakiri Vegan ilmuma hakkas, ei kasutatud sõna vegan meedias ja tekstides veel nii palju kui täna. Järelikult on teema ühiskonnas jõudnud arutellu ning see on vaid hea.

Aastaid on ajakirjas Vegan moodustatud liitsõnu nimetavaliselt (vegantoit, veganelustiil, vegankohvik jne). Ajakirja toimetuses tehti reeglivastane otsus, sest EKI ettekirjutatu kõlas kõrvale

10

veidralt ja paistis silmale kummaline.

Nüüdseks on EKI otsustanud, et selles küsimuses on õige järgida tegelikku keelekasutustrendi.

Niisiis on edaspidi sobivad sõnakujud nii vegantoit kui ka veganitoit.

Keelekasutuses suhteliselt uus laensõna vegan liitub põhisõnaga tavaliselt nimetavaliselt (vegantoit). Omasõnade eeskujul (nt koolitoit) sobib ka omastavaline täiend (veganitoit), mis enne oli ainuõige variant.

Maire Raadik Eesti Keele Instituudist vastas e-kirjas Veganile, et kuigi enamikus veebipõhistes sõnastikes uut varianti ei leia, on lühikesi selgitusi siiski näha. „Liitsõnade moodustamist arutati instituudis koostatava ühendsõnaraamatu töörühma seminaril 2020. aasta novembris ja otsustati vegani küsimuses järgida senisest enam tegeliku keelekasutuse andmeid. Lühikesi selgitusi on näha ka juba ühendsõnastikus (sonaveeb.ee, EKI ühendsõnastik 2021 – toim), kui vaadata liitsõnu, olgu või

seesama vegan(i)toit.”

Ajakirja Vegan keeletoimetaja Laura Salumets-Tutt usub, et ajakiri suurt pattu ei teinud, kui liitsõnu eelistatud kirjapildiga võrreldes teisiti moodustas. „Me lähtusimegi sellest, kuidas veganid ise ja ka kõik teised päriselt räägivad.

Sunniviisil ei juuruta seda ebaloomulikku veganitoitu kuidagi,” on ta teadlik.

Tõsi on see, et ebamugav on lugeda teksti, kust vaatavad vastu moodustised, mida tegelikult keegi igapäevaelus ei kasuta, kuid mida EKI siiski nõuab.

Kummalisena kõlavad paljud liitsõnamoodustised, nende seas näiteks veganipallid või veganijaanipäev. Seetõttu arvestas ajakiri teisiti kirjutades oma lugejate ja reaalse keelekasutusega.

Laura rõõmustab, et inimesi on kuulda võetud. „Elav keel nii peabki toimima, et astub reeglitega vahel samme keelekasutaja suunas.” 3 Anett Rannamets

RAAMAT

ÜKS OLULISIMAID TEOSEID LOOMAÕIGUSLUSEST ILMUB EESTI KEELES Kadri Taperson

P

eter Singeri „Loomade vabastamine” on kahtlemata ja kõigest hoolimata üks loomaõiguste tähtteoseid ja tüvitekste. Ilmus esimest korda 1975. aastal ja sellest on tehtud kümneid kordustrükke, tõlgitud paljudesse keeltesse. Seetõttu on teos andnud loomaõigusliikumisele suure hoo ja võimaldanud sestsaati ka tõsiseltvõetavaid filosoofilisi arutelusid. Sel suvel ilmub raamat lõpuks ka eesti keeles.

Autor on rõhutanud, et uut eetikat tutvustav tekst on taotluslikult kirjutatud üsna lihtsalt mõistetavas keeles, et oleks võimalik jõuda paljude lugejateni.

Ta on ootusi raamatu ilmumise mõjule kirjeldanud nii: „Mu ootused kõikusid kahe äärmuse vahel. Optimistlikumatel hetkedel tundusid argumendid loomade rõhumise vastu niivõrd selged ja ümberlükkamatud, et olin kindel sellise liikumise tekkimises, mis suurendaks inimeste teadlikkust loomade väärkohtlemisest.” Tol ajal, 1975. aastal ei teadnud ju enamik inimesi tööstuslikust loomakasvatusest ega loomkatsetest midagi. „Teadlikumad inimesed hakkaksid boikoteerima loomseid tooteid, et tööstuslik loomakasvatus või isegi kogu lihatööstus kahaneks ja kaoks lõpuks sootuks.

Nagu ka loomadel tehtavad katsed,” on ta öelnud ning lisanud, et pessimistlikumatel (või realistlikumatel) hetkedel mõistis ta, kui üüratu ülesanne tal tulevase liikumise ees seisab: kuidas saab muuta niivõrd levinud ja 12

sügavalt juurdunud harjumusi?

Hiljem on Peter Singer tunnistanud, et tegelikult on muutunud vähem, kui ta lootis, ja see tegi temast nii mõnelegi aktivistile mõttekaaslase. Ükskõik, kui palju me ei teeks, muudaks, võidaks või selgitaks – loomade rõhumine inimese poolt on nii mastaapne osa kogu maailmakorraldusest, et suuri muutusi on väga raske ühe inimese eluajal näha.

Selleks, et loomade olukorda üksikasjalikult kirjeldada, on Singer valinud kaks tegevusvaldkonda, kus loomi ekspluateeritakse. Loomkatsed ja intensiivpõllumajanduslik toidutootmine. Lisaks kirjeldustele, mida on mõistagi väga raske lugeda, ei räägi Singer otseselt loomade õigustest, vaid utilitaristlikust eetikast, mis lähtub tagajärgedest, kus oluline on maksimaalne kasu võimalikult paljudele. Singeri arvates peaks selle põhimõtte järgi kohtlema ka teisi liike. Vastasel juhul on tegemist spetsietsismiga ehk ühe liigi eelistamisega. Ka see termin leidis just pärast „Loomade vabastamise” esmakordset avaldamist laialdase kasutuse.

Aja jooksul on raamat saanud ka kõvasti kriitikat nii loomaõiguslaste kui muude sotsiaalse õiguse aktivistide poolt. Puuetega inimestele ei ole meeldinud filosoofilised võrdlused loomadega.

Samuti negatiivne suhtumine erivajadustesse ja arvamus, et puue on ilm-

tingimata halb või vajab võimalusel kõrvaldamist. Tõsi, loomaõiguslased ei poolda utilitaristlikke vaateid, vaid lähtuvad põhimõttest, et loomi ei tohi ekspluateerida niikuinii. Hoolimata ka sellest, kui üksikutel juhtudel võiks olla ühe looma kannatustest kasu tulevikus paljudele loomadele.

Juhul, kui raamatu ilmumine oleks mõõdupuu, on Eesti loomaõigusliikumine just iseseisvusaja jagu aastaid maha jäänud. Nimelt ilmus Soomes raamat aastal 1991 – 16 aastat peale esmatrüki ilmumist. Meil võttis ilmumine omajagu aega. Katseid on tehtud varemgi, aga sel suvel lõpuks trükist tuleva raamatuga on intensiivselt tegeletud neli aastat. Juba kasutatav sõnavara on Eestis üsna uus. Ka ei olnud lihtne leida toimetajaid ja nõuandjaid.

Raamatus on tõlgitud ka uus eessõna, mis on kirjutatud 2005. aastal ilmunud juubeliväljaandele. Lisaks on kaante vahel Kadri Simmi kirjutatud järelsõna. Kui küsisin tõlkija Martin Garbuze käest, kas ta jaksab viimast korda tänaseks ilmselt pähekulunud teksti veelkord üle lugeda, vastas ta hoopis, et endiselt on kõige raskem lugeda loomkatsete kirjeldusi.

Arvatavasti kirjutaks Peter Singer tänapäeval loomadest veidi teistmoodi, sest just viimase 40–50 aasta jooksul oleme tänu etoloogidele – aga mitte ainult – loomade olemusest ja käitumisest, mõtlemisvõimest, keelest ja emotsioonidest väga palju rohkem teada saanud. Õieti on vist nii, et teadsime ka enne, aga tänu loomaõigusaktivismi kasvule ja headele raamatutele on teave jõudnud suurema arvu inimesteni. Ja kui kedagi tänada, siis nende hulgas oleks ka Singer.

P. Singeri „Loomade vabastamine” ilmub 2021. aasta suvel ja selle annab välja Tartu Ülikooli kirjastus. 3

FILM

KUI TAHAME KLIIMASOOJENEMIST PIDURDADA,

peame rääkima ookeani kaitsmisest

Anett Rannamets

H

ommikul ilmuvad rahulikule merepinnale delfiinide lõbusad seljad. Seda vaatepilti võikski vaatama jääda. Mõne hetkega on see vaatemäng aga rikutud, sest lisaks delfiinide tantsimisele tiirutavad nende ümber kümned kahtlased paadid. Kaptenid panevad käigu sisse ja osavalt sõidetakse masinatega delfiinid lahesoppi tupikusse. Netflixi originaaldokumentaal „Seaspiracy” saab uue suuna.

Kas tead, mis toimub varahommikustel tundidel mere peal? Ookean on rahulik ning sulandub päikesetõusul helesinise taevaga üheks. Jah, kusagil kindlasti. Aga kusagil mujal värvub merevesi veripunaseks ning jõuab loksuvate lainetena kaldale. Punane ookean … Ei, see pole looduse ninanips.

See on inimese kätetöö.

Jaapanis Taiji lahes sureb igal aastal kohutaval viisil üle 20 tuhande delfiini ja vaala. Kuidas? Osa imeloomadest püütakse edasimüügiks, et toita kohutavat delfinaariumiäri (1 delfiin maksab 100 000 dollarit). Osa lihtsalt tapetakse.

Kuigi Ali Tabrizi film „Seaspiracy” saabki esialgu inspiratsiooni soovist kaitsta vaalasid, delfiine ja kilpkonni, hakkab lumepall meeletul kiirusel veerema kohe, kui filmi autor oma võimendunud tähelepanu kalaärile heidab.

Dokumentaalist „Seaspiracy“ saab rännak rahapõhise ja vassimist täis brutaalse ärimaailma tagatubadesse. Sinna, kus kiirelt ja intensiivselt hävitatakse kogu planeeti. Mille pärast? Loomulikult raha.

Linateos on piisavalt häiriv, nagu minu eelnevalt kirjeldatud delfiinipüügistki selgub. Seetõttu tõstatab kindlasti film paljudes ringkondades vastuseisu ning vandenõuteooriaid.

Hollywoodile omane on filmi juures kergelt üle võlli võimendatud emot-

sionaalsus. Siiski on mul raske leida sõnu väljendamaks, kui oluline see dokumentaal tegelikult on. Usun siiralt: et sedasorti olulised teemad koju jõuaksid, tuleks rohkem kasutada filmiminuteid. Kirjasõnal on palju jõudu, kuid sõnadest on lihtne mööda vaadata. Eriti tänapäeval. Ali Tabrizi haarab oma uurimisega esimesest hetkest ning laseb haardest vabaks alles lõputiitrite ilmudes.

Paljude jaoks on see üllatav, et plastikpakendid, kilekotid või joogikõrred ei ole ookeanitervise suurimaks kahjustajaks. Tegelikult moodustavad need vaid väikese osa. Suurimateks reostajateks ongi kalavõrgud või kalastamistarbed.

46% ookeaniprügist moodustavad kalavõrgud. Järgmisena köied, lõksud ja kalaleidjad – kõik kalastamisega seotud.

Plastiku tarbimise vähendamine on ülimalt tänuväärt ja me peaksime seda kindlasti edasi tegema. Paljudel juhtudel on aga lihtsalt tunne, et plastiku tarbimise vähendamine on lihtne viis, kuidas silm kinni pigistada ja öelda „ma teen juba piisavalt ookeani heaks”.

Kuidas ja miks on oluline ookeani heaks rohkem ära teha, näitab „Seaspiracy” mõnevõrra emotsionaalselt ja valusalt, aga selgelt. Ookeani sügavustes peitub rohkem, kui meile koolis õpetatakse. „Kui me tahame tegeleda kliimasoojenemisega, peaksime rääkima ka ookeani kaitsmisest. Ja viis, kuidas seda kaitsta, on väga lihtne. Jätta see rahule,” sõnas kapten Paul Watson, merekaitseorganisatsiooni Sea Sheperd looja. Ja tal on täielik õigus. Me oleme inimkonnana väga suurel kiirusel hävitamas kõike, mis on meile oluline. Järgnev kõlab suuresõnaliselt, kuid on sulatõsi: kui sureb ookean, sureme meie. Film on igatahes aega väärt. „Seaspiracy” on sel aastal linastunud dokumentaalfilm kalapüügi keskkonnamõjust, lavastaja ja peaosaline on Briti filmitegija Ali Tabrizi. Film esilinastus ülemaailmselt voogedastusteenuse platvormil Netflix 2021. aasta märtsis ning on sellest ajast saati pälvinud suurt tähelepanu üle terve maailma. 3 13

KESKKOND

Kas keskkonnasõbralik suvi ja jätkusuutlik reisimine on võimalikud?

K

Jaana Lotsman www.ecorrespondent.com

ui mai keskpaigas langes ootamatu plätuhooaeg kokku restoranide ja baaride taasavamisega, ei olnud laulupeole sarnanev rahvamass Telliskivi Loomelinnakus ainuke ärkamise märk. Pead tõstis ka üks koletis – nimelt prügi.

Peale piirangutest vabanemist on inimesed justkui unustanud vastutustundliku keskkonnaeetika. Kõikjal tänavatel võib märgata maas siniseid maske, alkoholipudeleid ja muud prügi, mis ei suutnud taskus lähimat prügikasti oodata.

Esimeste soojadega hakkab kodumaa õhus kajama ühtne küsimustekoor: „mis sa jaanipäeval teed?”, „millal puhkuse võtame?”, „võiks kuskile reisile minna, aga kuhu?”. Vanasti oli jaanipäev nagu suvised jõulud – istuti pereringis lõkke ääres, lauldi laule ja mindi metsa jaaniusse otsima. Tänapäevaks on jaanidest, nagu ka jõuludest, saanud söömispüha. 2018. aastal sõi eestimaalane 85 kg liha.1 See oli 8,5% rohkem keskmisest eurooplasest.2 Kurb, sest me oleme üks väiksema rahvaarvuga riike. Eestlane sööb keskmiselt kaks korda rohkem liha, kui on soovitatud.3 53% inimestest pole soovituslikust kogusest isegi teadlik.4 Jaanipäeva nädalal tõuseb see soovituslik kogus veel omakorda kaks kuni kolm korda.5 Peale selle, et suvisel pühal hirmuäratava koguse liha söömine meie organismile ja tervisele karm on, laastab see ka keskkonda. Jaanipäeval on tüüpiline tarvitada mugavuse mõttes rohkem ühekordseid taldrikuid ja söögiriistu ning visata need koos plastikust pakenditega lõkkesse. Plastik aga teki14

tab kahjulikke ja lausa toksilisi gaase.

Jaanipäevale kohaselt on traditsiooniks aga lõkke ümber aega veeta. Miks mitte sel jaanil olla looma- ja keskkonnasõbralikum? Proovida võiks taimseid šašlõkke ja muud maitsvat taimset grillimiseks. Nii mõnedki Eesti ettevõtted pakuvad neid ka valmiskujul, näiteks restoran „V” ja Vegan Gourmet. Vaata, et ka värske toidu osakaal taldrikul oleks vähemalt pool, ning unusta ühekordsed nõud.

KUIDAS OLLA VASTUTUSTUNDLIK EUROOPLANE Looduses käies peaksime alati tundma end vastutavana jäätmete eest, mida tekitame. Hea tava on kogu prügi endaga kaasa võtta. Sama kehtib reisile minnes.

Miskipärast on kujunenud arvamus, et reisil olles läheme teise dimensiooni, kus tavapärased reeglid ei kehti. Kuna hotell pole kodu, kas võib siis vabalt 45 minutit duši all olla, televiisori tööle ja tuled põlema jätta? Kuna tegemist on võõra rannaga, kas võib suitsukoni

liiva alla matta?

Kuidas reisida intelligentse eurooplase kombel nii, et oleks säästlik ja hea nii meile kui ka maakerale? Tuleb teha eeltööd. Paberite väljaprintimine on out. Tänapäeval on võimalik kõik oma piletid ja pardakaardid salvestada digitaalselt. Linnakaardid ja juhised saab eelnevalt alla laadida ja nõnda ka internetita õige tee vaatamisväärsusteni leida. Tee enne reisi uurimistööd ja pane paika kondikava, mida sihtkohas näha ja teha soovid. Kui tead, mis tegevusi ette võtad, oskad kaasa võtta vaid vajalikud riided. Paki muuhulgas kaasa ka üks suurem sall, mida saad kasutada lennukis kilesse pakitud tekikeste asemel. Sall kulub ära ka jahedamatel õhtutel ringi jalutades.

Uuri välja, kust saab osta toitu ja kas sinu ööbimiskohas on olemas toidunõud ja söögiriistad. Eelista hotelli asemel kodumajutusi nagu Airbnb. Nii säästad raha, saad ise toitu valmistada ning hoiad kokku suure hulga vett ja keemiat, mis kulub hotellides pesu

pesemiseks. Paljudes riikides on isegi ökomajutused – peab vaid guugeldama.

Kui peatud hotellis, keeldu koristusteenusest. Kui sa kodus iga päev rätikuid ei pese, siis miks peaks seda reisil olles lubama? Õnneks paigaldab üha rohkem hotelle vannitubadesse seinale kinnitatud šampooni- ja dušigeelihoidjad, selle asemel et toota ühekordseid väikseid pudelikesi. Paki kaasa hoopis tahke šampoon ja seep. Kodumaiseid puhtaid variante on juba nii palju. Pealegi säästad sellega loodust ja võimalust, et vedelik kotis plahvatab. Samuti jälgi, et su päikesekreem ei sisaldaks loodusohtlikke kemikaale, nagu oksibensoon ja oktinoksaat, mis näiteks USA Hawaii osariigis on keelatud just sel põhjusel, et need mürgised ained pleegitavad korallrahne.

Tark on kaasa pakkida ka riidest kandekott ning mõned taaskasutatavad puuviljakotid, sest alatihti tuleb ette turgudel ostlemist. See aitab ennetada müüjatel kilekotti pakkimist. Ükskõik kuhu reisides on kõige keskkonnasõbralikum süüa just kohalikku toitu. Milleks reisida Aafrikasse ja külastada hommikueineks Starbucksi? Kohalikus toidus on kõige rohkem toitaineid ning alati leidub restoranimenüüs midagi meeliülendavat, mida mujal ei saaks. Nii toetad oma külaskäiguga kohalikke põllumehi ja tootjaid ning aitad rahal riigis püsida.

Kohapeal ringi liikudes käi jala või laenuta jalgratas. Peale selle, et tasakaalustad lennukiga lendamiseks kulunud süsihappegaasi teket, on see just parim viis võõrriiki uudistada. Pika päeva peale on hea kaasa pakkida pähkleid või värsket puuvilja. Nii ei teki näljast halba tuju ega pea ajanappuse tõttu esimest ettejuhtu-

vat plastikpakendis rämpstoitu söögiks haarama. Samuti on mõistlik soetada kokkupandav kohvitops, nagu Stojo, või väiksem termospudel, milles saab hoida nii külma kui kuuma. Kümnepäevasel reisil säästad sellega juba kümme ühekordset topsi prügimäele sattumast. Eriti multifunktsionaalne on kaasa võtta klaaspurk, kuhu saab panna vett, kohvi, toidujäätmeid ja prügi. Selles saab isegi hoiustada tarbeid, näiteks juhtmeid ja muid väiksemaid vidinaid.

Tahad minna sammukese kaugemale ja reisida just sinna, kus teadlikult ja ettevõtlikult tegeletakse kohaliku looduse päästmisega? Green Destinationsi veebileheküljelt (www.greendestinations.org) leiab TOP 100 sihtkohta just seda silmas pidades. Isegi Eesti on eelmise aasta nimekirjas. Üheks maailma keskkonnasõbralikumaks sihtkohaks on hääletatud Costa Rica, kus 75% kasutatavast energiast on jätkusuutlik. Peale selle on nad ka juhtivad ökoturismis, mis tähendab, et väljasõidud ja ekskursioonid toimuvad, mõeldes looduse ja kohaliku ühiskonna kaitsmisele. Peale vabaõhutegevuste on ka Costa Rica hotellid jätkusuutlikud, hoolitsedes selle eest, et sissetulev raha jääks kohalike taskuisse.6 Kuhu iganes reisime, peaksime olema teadlikud sihtriigis valitsevatest probleemidest ning sellele vastavalt käituma. Puhta joogivee puuduse all kannatavas riigis ei oleks viisakas lääne inimese kombel vett raisata. Arenguriikides toeta oma ostudega kohalikke ettevõtjaid, söö nende restoranides või naudi tänavatoitu. Turism toetab majandust üleüldiselt, kuid igaüks meist saab oma rahaga hääletada põlise ühiskonna säilimise poolt või vastu. 3

Kasutatud allikad: [1] Eestis süüakse rohkem liha, kui toodetakse, Ege Kirs, Statistikaamet, 2019 [2] Eestlased söövad oluliselt rohkem liha kui eurooplased keskmiselt, Heli Raamets, Maaleht, 2018 [3] Liigne lihatarbimine kui Eesti rahvatervise Achilleuse kand, Kristina Mering, ERR, 2019 [4] Eestlased ei tea, et nad tarbivad liiga palju liha, BNS, 2020 [5] Jaanipäev kasvatab lihatarbimise kahekordseks, Liisa Rebane-Mäe, Ärileht 2020 [6] What makes Costa Rica the most eco-friendly destination to visit?, www.misticopark.com

TUUB - õiglasem elu TUUB - õiglasem elu ja rõõmsam planeet TUUB õiglasem elu ja rõõmsam planeet

ja rõõmsam planeet

TERVIS

MUNA – KAS TÕESTI TÄIUSLIK TOIT? Eliis Salm Toitumis- ja tervisenõustaja

R

ääkides munast kui toiduainest, peetakse enamasti silmas kanamune, harvemini teiste lindude mune. Veelgi harvem nähakse munadena näiteks kalamarja, konnakudu, roomajate või putukate mune.

Oma olemuselt on need aga kõik sarnased – munarakud, millest viljastumise korral areneb ilma väliste toiteallikateta uus elusolend. Seega on muna erakordselt toitaine- ja energiatihe, sest peab sisaldama kõike vajalikku organismi esmaseks väljaarenemiseks.

Tervise Arengu Instituudi toidu koostise andmebaasi järgi sisaldab 100 g kanamuna 144 kilokalorit, 12,5 g valku, 10,3 g rasva (millest küllastunud rasvu 2,7 g), 0,3 g süsivesikuid, kiudaineid 0 g ja 360 mg kolesterooli. Keskmise suurusega kanamuna kaalub umbes 60 grammi. See tähendab, et süües päevas vaid ühe muna, saame korraga enam kui 200 mg kolesterooli (maksimaalne soovituslik ülempiir 300 mg).

Eesti toitumissoovitused ütlevad, et päevasest toiduenergiast 50–60% peaksime saama süsivesikutest, 10–20% valkudest ning 25–35% rasvadest. Muna puhul tulevad need protsendid vastavalt ümardatult 0,8%, 35% ja 64%. Süsivesikuid sisuliselt olematult, valku ja rasvu kaks korda soovituslikust enam. Üks muna annab 2000 kcal energiavajaduse korral umbes 5% päevasest vajalikust toiduenergiast ja 25–35-grammi-

sest minimaalsest soovituslikust kiudainevajadusest 0%.

Pilti ei ilusta sugugi asjaolu, et tihti süüakse muna oluliselt rohkem ning koos teiste sarnase toitainelise profiiliga toiduainetega (rasvased piima- ja lihatooted).

Uuringud on näidanud munade tarbimise seost diabeedi ja insuliiniresistentsusega ning teatud tüüpi vähkidega (jämesoole, pärasoole ja eesnäärme).

Mune peetakse üheks olulisimaks põhjuseks, miks suurel osal rahvastikust on soovituslikust kõrgem kolesteroolitase ning seeläbi kõrgenenud risk südameja veresoonkonna haiguste arenguks.

KOLESTEROOLI VAJALIKKUSEST JA TÄIUSLIKU VALGU MÜÜDIST Meie keha vajab kolesterooli tõhusaks elutegevuseks. Kolesterool on oluline koostisaine rakumembraanides, närvirakkudes on sel seeläbi oluline roll impulsside edastamisel, samuti osaleb see hormoonide sünteesil kehas (sh Dvitamiini ja suguhormoonide). Olulisim on aga meeles pidada, et meie keha on võimeline valmistama kogu vajaliku koguse kolesterooli. Niisamuti, nagu suudame päikesevalguse toimel sünteesida just paraja koguse D-vitamiini.

Taoliste toitainete puhul on keha

Maitsestamata tofu (Bon Soya)

Keedetud kikerhernes

Keedetud läätsed

Keedetud sojaoad

Keedetud muna

Toiduenergia (kcal)

122

141

144

171

144

Süsivesikud (g)

4,2

25,8

26,1

13,8

0,3

Rasvad (g)

6,7

2,1

0,68

7,75

10,3

Kiudained (g)

1

7,6

3,78

6,88

0

Valgud (g)

11,8

8,4

10,2

14,9

12,5

Tabel 1

16

HEA TEADA: Tarbides mitmekülgset valikut teraviljatooteid, kaunvilju, köögivilju, puuvilju, pähkleid, seemneid, tagad tõenäoliselt piisava koguse valkude (sh asendamatute aminohapete) saamise.

Väldi sagedast suures koguses kõrgelt töödeldud toiduainete tarbimist (maiustused, friikartulid, kartulikrõpsud, magustatud joogid, ka alkohol).

Püüa lisada kaunvilju (või kaunviljatooteid, sh tofu) igasse toidukorda.

Hea valguallikas on ka tempeh, maapähklid (mis on tegelikult samuti oad), sojast valmistatud piimaalternatiivid.

Kõhugaaside vältimiseks leota, keeda, idanda kaunvilju enne tarbimist.

Põhjalikumalt saab valgu ja asendamatute aminohapete kohta lugeda vegan.ee lehelt.

sünteesivõime alati täpsem suukaudsest manustamisest, mille korral on lihtne ka üle doseerida. Saades kolesterooli toiduga, mõjutame küll maksa kolesterooli tootmist,

TERVIS

kuid üleliigne kogus vereringes suurendab märkimisväärselt ohtu haigestuda lääneriikide olulisimasse tapjasse – südameveresoonkonna haigustesse.

Küllastunud rasvhapete tarbimine mõjutab samuti keha enda kolesterooli tootmist, mistõttu peaks piirama kõrge küllastunud rasvasisaldusega toiduainete tarbimist (rasvased piimatooted, liha, kookos- ja palmiõli).

Mida lähedasem on organism inimese omale, seda täpsemalt kattub selle koostis meie omaga. Et munast areneb lind ja sageli tarvitatakse toiduks teisi imetajaid, siis selgitab see ka nn täiusliku valgu müüti. Kõige täiuslikuma aminohappelise koostisega valk inimese kehale on inimese enda keha. Soovides süüa n-ö parima aminohappelise profiiliga valku, peaksime sööma enda või näiteks naabri lihaseid. Seda me aga ei tohi ja enamasti ka ei soovi teha.

Reaalsuses ei olegi vaja saada kõiki vajalikke aminohappeid ühest allikast.

Kui toit sisaldab piisavas koguses toiduenergiat ja põhineb peamiselt taimsetel terviktoitudel, siis on piisav valgu saamine alati tagatud (vt tabel 1). Kõik taimed sisaldavad kõiki vajalikke aminohappeid, millest inimese keha kombineerib sobiliku profiili igale koele. Taimsete toitude eeliseks valguallikana on ka kolesterooli puudumine, enamasti väga madal küllastunud rasvhapete kogus, märkimisväärne hulk kiud- ning mikrotoitaineid (vitamiinid, mineraalained, fütotoitained).

Sageli saab kaasaegne inimene toiduga liiga palju valku, mis on aga koor-

18

Toiduaine

Valgust saadavate kalorite %

Keskmine banaan

4,6

Pruun riis, keedetud

8,5

Kinoa, keedetud

15

Kikerherned, keedetud

21,6

Läätsed, keedetud

31,0

Brokoli, toores

43,3

Spinat, külmutatud

44,4

Tabel 2

mav maksale ja neerudele ning võib kaasa aidata podagra ja allergiate väljakujunemisele. WHO soovitab täiskasvanud inimestel tarbida valku u 0,8 g iga oma normaalkaalu kehakilogrammi kohta, Eesti toitumissoovitustes 0,8–1,5 g kehakilogrammi kohta.

Taimsed terviktoidud on suurepärane valguallikas. Sageli sisaldavad need lisaks märkimisväärses koguses vitamiine, mineraalaineid, fütotoitaineid ning kiudaineid.

Näitena võib tuua mõned sageli tarbitavad toiduained ja nende valgusisalduse toiduenergiast (vt tabel 2).

Küpsetamisel saab muna asendada näiteks jahvatatud lina- või tšiiaseemnetega, mis vees leotatud. Lisaks on selline segu väga oomega-3-rasvhapete rikas. Küpsetistes soovitatakse sidusainena kasutada veel purustatud banaani, õunapüreed ja näiteks purustatud siiditofut. Munapudru saab edukalt asendada purustatud tofuga, mis maitsestatud musta soolaga. 3

AUTORIST Eliisil on kõrgharidus tervisedenduses Tallinna Ülikoolist spetsialiseerumisega toitumisnõustamisele ning turundusalane magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist fookusega tarbijakäitumisele ning kommunikatsioonile. Eliis pakub Eesti Vegan Seltsis toitumisnõustamise teenust, mis on mõeldud kõikidele taimsest toitumisest huvitatutele, kes teevad alles esimesi samme veganluse teel või kes juba pikaajalised taimetoitlased, kuid mingil põhjusel mures, kas menüü on piisavalt täisväärtuslik.

Eliis on koostanud hulgaliselt täistaimseid menüüsid, koolitanud tervisliku taimetoitluse osas vegankokkasid Tallinna Teeninduskoolis ning viinud läbi tervise- ja toitumisteemalisi loenguid koolides, ülikoolides ning tuntud Eesti suurettevõtetes.

Kontakt eliis.salm@vegan.ee

NIPID

10 NIPPI, KUIDAS NAUTIDA VEGANINA ELU MAAL

E

namik inimesi peab poe lähedust ja kaupade kättesaadavust elementaarseks.

Paarisaja meetri raadiuses leidub ikka mõni suurem toidupood, kuhu jäätiseisu rahuldamiseks kasvõi õhtul pidžaamapükstes hüpata saab. Kui kodus süüa pole, tõttab appi vana hea toidukuller või nurgatagune burgeriputka. Enamasti on selline luksus võimalik vaid linnas elades. Elukorraldus luuakse vastavalt keskkonnale – elad sa maal või linnas.

Tahes-tahtmata on väiksemates maapoodides valik tagasihoidlikum, ent eluks vajaliku saab kätte ja nälga ilmselt ei jää. Take-away ja õhtused kiired poetiirud on asukoha tõttu aga harvad.

Mida teha, kui sinu elus on välja jäetud kõik loomne ning elad keset metsi-põlde, kus lähim pisike kodupood võib jääda mitmekümne kilomeetri kaugusele?

Elan alates eelmisest kevadest maal.

Varem elasin linnas ja külastasin vanemate maakodu nädalavahetustel. Mind

20

Kriste Lauk MTÜ Loomus vabatahtlik

võis siis reedeõhtuti üsna tihti näha mõnes suuremas supermarketis, kus enne rongile minekut aplalt seljakotti eluks vajalikku ostsin, et nädalavahetus üle elada. Kotti jõudsid taimne piim, tofu, kotletid, jogurtid, hummus, jäätis või koogike. Aeg-ajalt tuli isegi kikerherneid kaasa osta, sest klassikalisi kikerherneid maal ei olnud.

Tol ajal oli lähimas linnas olematu taimse toidu valik. Mäletan elevust, kui Grossi poe riiulitele oli ilmunud kaks pakki Alpro taimset piima ning Magnumi veganjäätis. Riburada pidi on valik kasvanud. Kui tekib aga vajadus millegi erilisema järele, tuleb ikkagi sõita 50 kilomeetrit eemale suuremasse linna. Nii või teisiti on asustusest eemal elamine omamoodi nikerdamine. Ja veganina on see alguses korralik väljakutse. Elurütmi paikaloksumisel hakkasid selgeks saama ka nipid-trikid, kuidas piiratud oludes veganina veidi efektiivsemalt ja säästlikumalt hakkama saada. Mida olen õppinud, jagan nüüd ka sinuga.

1

Vaata üle oma kuivainevarud!

Soovitan nendest alustada.

Veendu, et sul oleks erinevaid kuivaineid, nagu pudruhelbed, tatar, riis ja makaronid. Lisaks soovitan osta või mõnest e-poest tellida kikerhernejahu. See on nii mõnelgi õhtul aidanud kikerherneomletiga tühja kõhtu täita. Lisaks on see suurepärane abimees taimsete kotlettide valmistamisel.

Veel üks tore nipp on varuda kappi seitanijahu. Sellest saab kerge vaevaga valmistada tummiseid ja valgurohkeid seitanikotlette, pikkpoissi või muud toitvat. Maitsepärmi armastajatel soovitan tellida kilose paki.

2

Tähelepanu purkidel-konservidel! Kapis võiks olla kikerherned, oad, purustatud tomatid, paki- ja purgisupid, ehk mõni kiirnuudlipakk. Lisaks hoia tagavaraks maapähklivõid, moosi ja vahtrasiirupit. Minu lemmikhoidiste hulka kuulub ka praekapsas.

NIPID

3 4 5

Kui märkad mõnes suuremas poes taimsete piimade soodushindu, soovitan neid kokku osta. Taimsed piimad säilivad suletud pakendis kaua.

Varu omale mõistlikus koguses kartulit, porgandit, sibulat, küüslauku – aiasaadusi, mis säilivad kaua ja mida saab hädaolukorras kasutada. Näiteks saab porganditest valmistada imemaitsvaid kotlette.

Kui sul on suur sügavkülmik, varu külmutatud juurvilju, marju ning miks mitte ka taimseid pelmeene, kotlette ja šnitsleid. Kui valmistad suurema koguse toitu, nt kotlette, keeksi, kooki ja suppi, siis sobivad needki imehästi külmutamiseks ja säilivad sügavkülmas pikalt.

6

Tee ringkäik oma kodupoes. Vaata, millest on puudus ja mida saad kergesti kätte. Nii tead arvestada, mida sealt osta saad – nt värsked puu- ja juurviljad, leib-sai ja pähklid. Kui tunned, et mõnest kindlast tootest on puudu, räägi poe juhatajaga ja palu neid tellida.

7

Kui tead, et satud suuremasse poodi, säilita kaine mõistus. Elevusest on lihtne kokku osta uusi ja kalleid vegantooteid. Kasuta poenimekirja! Vaata kodus üle, mida juurde vajad. Kui avastad, et läksid ostlemisega liiale, tuleb appi sügavkülmik – mida tarbida ei jõua, saad alati sinna pista.

8

Saa sõbraks e-poodidega. Võimalusel võta aega ning telli toidukaubad koju.

Sul on üksjagu aega kogu ostukorvi sisu läbi mõelda. Nii jäävad impulssostud ära.

9

Kuna väljas söömise võimalused ja söögi kaasaost on limiteeritud, saa oma köögiga sõbraks. Kui sa muidu palju kokanud ei ole, võta aega õppimiseks.

Varu kappidesse või digitaalsesse raamaturiiulisse kokaraamatuid.

10 22

Kindlasti on kergem ja kasulikum mitmeks päevaks söök ette teha ja nimekirja järgi toimetada. 3

Nr.1

ökopood Eestis

Nr.1

ökopood Eestis

Terve ja rõõmus.

Loomulikult.

Terve ja rõõmus.

Loomulikult.

Kaubamaja Biomarket Kaubamaja Biomarket

Rocca Al Mare Biomarket Rocca Al Mare Biomarket

Solarise Biomarket Solarise Biomarket

Ülemiste Biomarket

Mustamäe Biomarket

Balti Jaama Turu Biomarket

Ülemiste Mustamäe Balti Jaama pood.biomarket.ee Biomarket Biomarket Turu Biomarket www.biomarket.ee #TervejaRõõmus

pood.biomarket.ee

Viimsi Biomarket Viimsi Biomarket

Tartu Biomarket Tartu Biomarket

Pärnu Biomarket Pärnu Biomarket

AJALUGU

KIKERHERNED JA TAIMNE PIIM NAGU NÕELAD HEINAKUHJAS

S

EHK VEGANLUSEST EESTIS 15 AASTAT TAGASI

ada erinevat taimset piima, juustud, köögi-, vahu- ja hapukoored, maailma parimad lihaalternatiivid, vegankäsitöökoogid, toorvegankoogid, disainertordid, vegantoodete üllatuskast Rohebox, vegandelikatessid, arvestatav taimne valik iga teise restorani menüüs, tipptasemel veganrestoranid, sõnatuksvõttev puu- ja köögiviljade valik, vähemalt üks vegan igas seltskonnas, veganitest Eesti tippsportlased, rahvusvahelised veganpakkide jagamised – mida kõike vaid! Selline on olukord täna. 15 aastat tagasi oli seis hoopis teistsugune.

Minu uus lehekülg elus sai pööratud 2006. aastal ja täpselt teisel pool maakera – päikeselise Hawaii saarestiku kõige suuremal saarel koos toreda Rootsi grupiga ringi seigeldes. Grupiga liitusid kohapeal kaks härrasmeest USAst, kelle jutt ja eluviis põnevad tundusid. Nad mõlemad olid minust üle 20 aasta vanemad, kuid pikkadel jalgsimatkadel olid just nemad kogu grupi kõige krapsakamad. Lühidalt öeldes, sain sellelt reisilt lisaks eksootilisele kogemusele kaasa ka ühe põneva paksu ingliskeelse raamatu ning täielikult pöördunud toitumispõhimõtted. Avastasin enda jaoks täistaimse toitumise, millega oma elus varem peaaegu üldse kokku ei olnud puutunud.

24

Rain Vainik

Eestisse jõudnuna olin justkui uuestisündinud. Taldrikult kadusid üleöö peaaegu kõik loomsed toiduained. Olemine muutus mõnusamaks ja kergemaks. Tagantjärele tarkusena tuli taipamine, et olin varem enesele teadmata oma keha rohkete piimatoodetega kurnanud. Kehakaalu oli mul sel ajal 100 kg, see aga sulas lihtsalt ja kiiresti. Viie järgneva kuu jooksul sain kaalunumbri ülikooliaegse 80 kg peale, ja nii võiks jäädagi.

Aastal 2006 Eesti toidukauplused ning söögikohad sellist toitumisviisi ei toetanud. Palju polnud ka eeskujusid ega kaasamõtlejaid. See-eest leidsin kõvasti kaasatundjaid ja hurjutajaid. Alates oma perekonnast, kes lõpuks siiski minu ootamatult kiiret edu nähes üsna soosivalt sellega harjuda püüdis. Mul ei olnud peaaegu mingisugust toiduvalmistamisoskust, kuid hakkasin olude sunnil seda poolt endas avastama, arendama ning lõpuks silmagi paistma. Eriti nutune oli tol ajal igasuguste küpsetistega. Lõpuks omandasin ka veganistliku küpsetamiskunsti põhisaladused.

Poes ei leidunud peaaegu midagi. Hea, kui erinevates poodides seigeldes õnnestus toorained kokku kombineerida.

Gurmaan ma polnud – koorisin puuvilju ja aurutasin köögivilju. Eriti „huvitavad” olid need söögikorrad, mille vaid endale valmistasin.

AJALUGU

ni. Filmi pealkirjaks sai „Kahvliga skalpelli vastu”. Hakkasin kinoteost usinalt kõigile tutvustama. Et veganmaailm ka Eestis areneks, tuli käsi külge panna. Infonälg oli tol ajal suur.

Tänaseks on usaldusväärne teave paari hiirekliki kaugusel. Kohalikuks põhjalikumaks vegan-teemaliseks veebileheks on www.vegan.ee, mida haldab Eesti Vegan Selts, mis on tänaseks tegutsenud peaaegu 10 aastat.

Algusaegade kombo võis välja näha umbes selline: toores hapukapsas, kurk, keedetud kartul ja teraleib. Päästerõngaks oli Sweet Chilli kaste, mida tol ajal parema puudumise tõttu liiga palju pruugitud sai.

Veganrestorani V ja Kringli kohviku perenaine Loore Emilie Raav, kes samuti päris staažikas vegan, on kogu seda aega nimetanud meiesuguste jaoks „uueks nõukaajaks”. Saada oligi heal juhul vaid paar taimepiima ja legendaarset Bon Soya tofut, mis on turul olnud juba aastast 2005.

Olime Eestis tol ajal naabritest pikad sammud maas. Seepärast olid sel ajal välisreisid väga inspireerivad. 2006. aasta paiku võis Soomes päris ägedat veganvalikut imetleda.

2010. aastal hakati sosistama uuest tervisefilmist „Forks over knives”. Kui see 2011. aastal ilmus, tekitasin sellele eestikeelsed subtiitrid ja tootsin kohaliku DVD-versioo-

ÜKSIOLEMISE TUNDEST 30 TUHANDE INIMESE SEKKA Populaarset valeliha ei osanud siin keegi 15 aastat tagasi uneski näha. Nüüd leiame ühe supermarketi veganletist nagitsaid, keeduvorsti, suitsuvorsti, šnitsleid, grillvorste, rääkimata kümnetest erinevatest köögiviljakotlettidest. Tervislikuma veganluse põhiprintsiipide järgi olid meil tol ajal põhiliselt laual mitmesugused aurutatud köögiviljad ja erinevad teraviljad. Eesti oli tuntud oma hommikuhelveste poolest, aga midagi

Juunikuu ökopakkumised Suvele vastu looduslike toodetega! Ohtu nii sulle kui ka keskkonnale

HEMPTOUCH näokreem

Niisutab, tasakaalustab ja taastab tundlikku ja ärritunud nahka. Sobilik normaalsele, kuivale, stressis ja kurnatud nahale, millel on kalduvus punetusele ja ärritusele. Jätab nahale kirka ja ühtlase jume ning tagab kohese lopsakuse efekti. Tõestatud niisutav efekt. Sobib ka põletikulisele nahale.

FLORA sääseprii sprei

-15%

Värskendav kehasprei andirooba- ja neemiõli baasil sisaldab eeterlikke õlisid, mis putukatele ei meeldi. Tsitronella, teepuu, piparmündi, basiiliku, lavendli, geraaniumi ja lõhnava litsea eeterlikud õlid on looduses tuntud kui sääskedele ebameeldivad aroomid.

-20%

Bio4You.eu Tallinn: Järve, Arsenal, Foorum keskus; Rakvere: Põhjakeskus; Pärnu: Kaubamajakas

AJALUGU

põnevamat, näiteks kinoahelbeid, leidsin Inglismaalt. Tänasest igapäevasest toortatrast polnud keegi kuulnudki. Oli vana hea pruun tatar. Vaheldust pakkusid hirss ja odrakruubid. Kindlasti olid valikus kõik puuviljad, mis saada olid. Harva ka mõned eksootilised ning päris kallid, mille kilohind tänapäevaks tunduvalt langenud on. Banaan teraleivaga on siiani snäkk, mida kaasa haaran.

Võiks ju arvata vastupidist, kuid ka konservivalik polnud kiita. Tasapisi hakkasid jalgu alla saama ökopoed, kust sain läätsi ja põnevamaid ubasid – musti ube ja kikerherneid.

Aga neid tuli ise leotada ja keeta. Lisaks ökopoodidele leidus Tallinnas põnevust ka soomlaste kaupluseketis Stockmann, kust avastasin gluteenivabad veganküpsised ja paar köögiviljapasteeti, mis on seal saadaval siiani. Nii käisingi veganina mitmes poes, et kraam kokku ajada.

Kui praegu on meil letid lausa lookas sadade erinevate taimsete piimade all, siis 15 aastat tagasi pidi neid tikutulega otsima. Kui need ühel hetkel ilmusid, olid alguses väga kallid. Erinevaid maaletoojaid tuli aga järjest juurde. Mäletan, et üks pakkus suures pakis sojaube ja sojapiima valmistamise masinat, millega sai liitri piima kätte ca 30 sendiga. Mässamist oli ning joogi maitse sai kord nii, kord naa. Kohvi peal kippus see tükki minema, hoolimata söögisooda lisamisest ja muudest kavalustest.

Selline erinevatest poodidest parima kokku jahtimine on paljudele harjumusena sisse jäänud tänapäevani. Minu saagiring kulgeb marsruudil Mahemarket, Rimi (reedeti on seal värske kraam -15%), Biomarket, Balti jaama turg ja mõnikord ka Prisma.

Tundsin ennast oma taimetoidu algusaastatel küllaltki

VÄLJAS SÖÖMAS KÄIES OLID PÕHITOIDUKS FRIIKARTULID KETŠUPIGA!

„Mäletan, kuidas umbes 15 aastat tagasi pidi Tallinnas linna teise otsa Mulla tänava ökopoodi sõitma, sest seal oli taimset piima ja sojatooteid. Alpro pudingud ja Bon Soya kuivatatud sojakotletid olid Prismas vähestest asjadest olemas.

26

üksildaselt. Facebook loodi aastal 2004 ning alles kogus oma populaarsust. Teadsin vaid, et kuskil on looduseusku Aime ja Anatol Sügis ning Tunne Kelam oli kuuldavasti ka vegan!

Tegijaid oli vähe. Olime nagu valged ninasarvikud, kes omaette tegutsedes omavahel kokku ei puutunudki.

Kui mingistki taimsest ettevõtmisest kuulma juhtusin, uurisin lähemalt. Näiteks tegutses Laulasmaa puhkekodus peaarstina Saksamaalt pärit dr Oliver Frey. Tema sulest ilmus juba 2006. aastal tolle aja kohta uskumatult terav artikkel „Kas piim tõesti tapab?” (Õhtuleht, 27.06.2006). Käisin tema tasulises vastuvõtus, minuga oli kõik korras. Sealsamas Laulasmaal pakkus peakokk Angelica Uudeküll ka väga põnevat piima- ja nisutoodete vaba taimset erimenüüd. Täna tutvustavad tema kokandussaated hoopis teist poolt. Põhiline taimetoidu-teemaline info liikus mujal, eelkõige ingliskeelses maailmas. Soomes tegutses Vegaaniliitto (veganliit) juba aastast 1993, kuid Soome ei ulatunud samuti väga radarile.

Minu jaoks muutus palju, kui sattusin „Kahvliga skalpelli vastu” DVD-d pakkuma Eesti Loomakaitse Seltsile. Seal olid toredad loomaaktivistid – näiteks Annika Lepp –, kellest paljud olid veganid. Kolmandast taimetoidumessist 2013. aasta sügisel võtsin osa juba eksponendina ning edukas oli filmi eriseanss ja vestlusring. Päris aktiivselt toimetasid ka toorveganid ning Sille Poola. Jutud hakkasid liikuma ja peagi ei olnudki võimalik enam kõiki veganeid isiklikult tunda.

Näiteks on 2014. aastal legendaarse vegankoka Mikk Mägi poolt pooleldi naljana loodud Facebooki grupis „Jah, see on vegan!” nüüdseks – vaid seitse aastat hiljem – ligi 30 000 liiget. Ja seda võib juba pidada revolutsiooniliseks.

Väljas söömas käies olid friikad ketšupi ja toorsalatiga põhitoit. Umbes 2006. aastal oli nii: „Jess! Siin saab friikate kõrvale ketšupit, majonees polegi ainus valik!” Kui sušikohad kulutulena levima hakkasid, said avokaado- ja kurgimakid

AJALUGU

teiseks. Toona ei olnud falafel igal pool levinud, seega paar kohta, mis neid pakkusid, olid kiiresti ülekülastatud. Praegu ostad vahukoorega pannkooke, tellid kõrvale jäätisekokteili, õhtuks võid võtta Beyond Meatiga burgeri või kreemise pasta/risotto. Või mille iganes järgi isutab.”

Kristina (vegan 15 aastat)

„Mäletan, kui pidin 7–8 aastat tagasi pool Tartu linna läbi käima, et kikerhernekonservi leida.

Teisi veganeid tundsin kohe, sest tol ajal eksisteeris veg.ee foorum. Seal jagati kogemusi, retsepte, tooteinfot jne. Ja kuna toimus ka kokkusaamisi, saingi päris veganluse alguses teistega tuttavaks. Aga siis oli küll vist nii, et teadsidki enam-vähem kõiki teisi eesti veganeid. Facebooki grupid tulid hiljem. Kui „Eesti veganite” grupiga liitusin, oli seal ainult 150 liiget.

Toitumismüüdid olid muidugi laialt levinud ja palju hirmutati meedias.

Kogu töö tuli meil ise ära teha, et neid müüte kummutada ja et vajalik info teha eesti keeles kättesaadavaks.”

Ireene (vegan 11 aastat)

„Kui alustasin, polnud valmis vegantoodete valikut ollagi. Seda enam oli puudus Rakveres, mis käib siiani mitu sammu ajast maas.

Oluliselt suurem probleem oli minu jaoks aga see, et keegi polnud sõna „vegan” kuulnudki. Siis pidi mõiste selgitamist ikka väga algusest alustama. Mõnes mõttes oli tore oma veganteekonda sellisel ajal alustada. Siis pidi end kokku võtma ja enamiku toitu ise valmistama. Tänu sellele on tekkinud harjumus ning oskus. Lisaks pidin harjutama end kaunvilju sööma. Tänu defitsiidiaja harjumustele on need nüüdseks oluline osa menüüst. Lõpuks tundub mulle, et puudus oli hea enesekasvataja. Kui olukord oleks selline olnud nagu täna, oleksid mu toitumisharjumused sama ebatervislikud, kui need olid loomseid tooteid tarbides.”

Marimai (vegan 10 aastat)

28

„2013 hakkasime toonase kallimaga taimetoitlasteks ning tundus, et peale seda saigi alguse veganluse levik. Olime esimesed oma tuttavate seas. Teadsime ühte sõpra, kes oli usulistel põhjustel vegan juba varem. Restoran V avas esimese vegansöögikohana end 2014. Siis kiskus pisar silma.

2013 oli pea igas asutuses võimatu normaalset vegetaarset varianti leida, rääkimata veganist. Veganile pakuti kõike sama, lihtsalt juustu või kooreta. Parimate valikute seas oli pasta õliga, roheline salat, pitsa juustuta, friikartulid või mõni köögiviljavokk.

Siis tuli väga palju ise teha.

Taimsed kotletid, Sandra Vungi retsepti järgi juust, koort asendas sojapiim, supp tuli ise keeta (sai süüa taimse majoneesiga) ja võileivamäärded sai teha tofust. Hummus oli võõras idamaine sõna ning seda oli saada täpselt ühte tüüpi ja kolme maitsega. Mäletan, et Alpro sojapiim oli üpris kättesaadav. Tasapisi hakkas lettidele ilmuma mandli- ja kaerapiim.

Hiljem lisandunud uued maitsed, nt kookos- ja sarapuupähklipiim, olid justkui out of this world – hämmingut tekitavad leiutised tulevikust. Esimesed ilmunud jäätised võtsid pisara silma.

Esimene taimetoidupood Lääts avas 2016. aastal uksed ilmselt liiga vara. Pood jõudis lahti olla vaid mõne kuu, kui see kurvastuseks oma uksed sulges.”

Karina (taimetoitlane 8 aastat)

„2003. aasta lõpus loomaarstiõpingute käigus tekkis mul suur vastumeelsus liha tarbimisele. Tükk aega hiljemgi ei teadnud ma veganluse võimalikkusest. Nii pere kui teised, kes toona mu vastumeelsest looma-, linnu- ja kalaliha tarbimisest teada said, väitsid, et inimene sureb ilma lihata. Meeles on esimene kokkupuude taimse piimaga umbes aastal 2006, kui üks arst soovitas mul piimatooteid tervislikel põhjustel vältida. Leidsin Tartus ainult ühest poest üksiku riisipiima, mis oli sinist värvi ja pigem läbipaistev vedelik. Niisama ei kõlvanud juua ning kohvile mõjus ainult jahutavalt.” 3 Laura-Liisa (vegan 6 aastat)

ETTEVÕTE

EESTI ESIMENE TAIMSETE TOODETE POOD:

ROHEVALIK avab uksed!

E

Eeva Metssalu (30) ja Madis Erit (30) on ettevõtlik paar, kes teeb seda, mida paljud oma mõtetes mõlgutanud või millest unistanud on. Nemad avavad lõpuks Eesti esimese supermarketi RoheValik, kus hakatakse müüma vaid vegantooteid.

30

Anett Rannamets

elnevalt on RoheValik tuntud kui taimsetele toodetele keskendunud e-pood. Nüüd saab see endale neli seina ja katuse ning igaüks on oodatud sisse astuma.

Nii Eeva kui Madis on üsna huvitava taustaga. Nii eraldi kui koos on nad väga palju maailmas ringi rännanud ning kiiret ja võrdlemisi stressirikast elu elanud. Nüüd sukelduti kartmatult koos ettevõtlusmaailma veganasja ajama. Meil on hea meel, sest sellist kauplust nagu RoheValik oleme oodanud kaua.

Väga põnev, et Madis on enamiku oma elust tegelenud professionaalselt pokkeriga ning seetõttu elanud aastaid Las Vegases, Macaus ning mitmel pool mujalgi. Puhkehetkedel reisis ta enamasti ringi ning seda nimetab ta ka enda kireks. „Mul on suur unistus käia läbi kõik maailma „sektorid” – üks selline veebileht nagu NomadMania on reisisellidele selle juures abiks –, mitte isegi riigid, vaid veel eraldi sektorid riikide sees,” selgitab ta. Tänu pokkeriga tegelemisele on Madisel väga kõrge pingetaluvus, tugev matemaatiline ja strateegiline mõtlemine. „Ta on kindlasti kahe jalaga maa peal,” teab Eeva.

Sarnaselt Madisega on ka Eeva maailmas rännanud. „Tegelikult isegi kaks riiki rohkem kui Madis,” naerab naine. Juba väga noorelt valiti ta esimese eestlasena Walesi 12. sajandil ehitatud lossis asuvasse internaatkooli. Toomas Hendrik Ilves oli aasta varem kooli külastanud. Nii otsustas kool tänutäheks ka ühele eestlasele kohta pakkuda. „Tegemist oli justkui Harry Potteri maailmaga, kus õpilased elasid omavahel võistlevates majades. Kokku oli õpilasi 97 riigist. Kõik said omavahel justkui perekonnaks,” kirjeldab Eeva elu

ETTEVÕTE

Walesi koolis. Sealt sai alguse kirg maailma avastamise vastu. Nii õppis Eeva hiljem erinevates ülikoolides Prantsusmaal, Hiinas ja Singapuris. Seitse aastat oma elust oli tal mittetulundusühing, mis korraldas rahvusvahelisi noortevahetusi. Samuti töötas ta viis aastat Wise’is (end. TransferWise – toim) erinevates rollides. Viimati seadis ta maailma eri paigus kontoreid üles ning lõi strateegiaid.

Madis on vegan olnud kauem kui Eeva. Nüüdseks juba 8 aastat. „Veidi kurval hetkel kõndisin pargis ning jõudsin ise mõtteni, et ei taha enam loomi süüa. Siin maailmas on juba piisavalt kurjust,” mõtestab Madis oma otsust. Ta teadis, et sedasi saab ta kannatusi vähendada, kuigi veganlusest ei olnud tal õrna aimugi. Alles hiljem kuulis, et selline termin on olemas.

Eeva jõudis murdepunktini paar aastat tagasi, kui paar kohtus. „Madis ütles kohe, et tema on vegan, ning kuna ta kolis juba tutvuse alguses minu juurde, tuli see loomulikult. Alguse sai see austusest Madise vastu ning soovist temaga arvestada,” on Eeva aus. Veganluse alustalad ei olnud naisele sugugi tuttavad, kuid koos avastati dokumentaalfilme ning teadvus sai selgemaks. „Loomade enda tarbeks kasutamine on vale ning praeguses maailmas täielikult ebavajalik,” võtab Eeva ilusti kokku põhjuse, miks nad on koos otsustanud veganteekonnal sammuda.

Sel sügisel reisisid noored autoga Euroopas ringi. Kuna mindi mitmeks kuuks, laadisid nad oma suure auto toitu täis. Telliti hulgaliselt pähkleidseemneid, erinevaid valgupulbreid ja palju muud, mida reisil lihtne tarbida ja säilitada. „Reisi jooksul saime erine-

vates riikides nii palju ägedaid ja taskukohaseid vegantooteid proovida, nii et paljud Eestist kaasa ostetud „igavad” asjad tulid meiega koos tagasi,” räägib Eeva. Nad arutasid omakeskis, kui palju rikkalikum võiks Eesti supermarketite veganvalik tegelikult olla. Kuna mõlemad on nakatunud ettevõtluspisikuga ja plaan oli pikemaks jääda Eestisse, tekkis väga suur soov midagi luua. „Austrias sattusime ühte väga ägedasse vegansupermarketisse, kus oli muuhulgas isegi vegankoeratoit olemas.

Siis tuli mõte, et võiks ju midagi sellist Eestisse ka teha,” jutustab naine edasi.

Nende eesmärk on tutvustada maailma, kus täistaimne toitumine ei ole üksluine. Et see ei tähenda paljust loobumist, vaid palju tervislikku toitu ja põnevaid alternatiive. „Meie klientuur ei hakka kindlasti olema ainult veganid või taimetoitlased. Soovime, et iga inimene, kel on huvi teada, mismoodi maitseb veganjuust või kala-alternatiivid, saaksid seda meie poest,” selgitab Madis. „Samuti soovime võimalusel pakkuda tervislikke alternatiive, sest poodides on need tihtipeale e-aineid täis, mida ise pigem süüa ei sooviks,” lisab Eeva ja ütleb, et soov on kõigile taskukohast valikut pakkuda. Koostööd tehakse ka mitme kohaliku tootjaga ning hea meelega on nad nõus ettevõtjatele pakkuma platvormi, et head vegankaupa ka laiemale klientuurile tutvustada.

KÕIK ÜHEST KOHAST JA KORRAGA Poes hakatakse pakkuma põnevat taimset toidukaupa. „Oleme e-poena tegutsedes juba näinud, millised snäkid, maiustused ning pähklid-seemned inimestele väga meeldivad. Kogu

seda valikut saame oma poes kaaluga müüa,” toob Eeva välja, et mõnes valdkonnas kaob ära suur pakendamise vajadus. Loomulikult on klient oodatud ka oma pakendiga ostlema. „Oleme Eestis näinud ühte täiesti pakendivaba poodi. Meie pakendivaba lett tuleb sellest suurem. RoheValikust hakkab saama umbes 100 toodet (pähklid, seemned, puuviljad, jahud, vürtsid, maiustused, pulbrid jm) pakendivabalt,” toob Madis välja.

Tänu edukale Hooandja kampaaniale on Eeva ja Madis saanud soetada suured külmikud ning hakanud looma külmutatud ning sügavkülmutatud toodete valikut. Lahkete annetajate abil koguti üle 10 tuhande euro. „Nii-nii tore on näha, kuidas esimesed ägedad juustud-kohukesed-vorstid-burgerid juba meieni jõudnud on. Just sellist kaupa ootasime kõige rohkem, sest sellest on Eestis kõige enam puudus,” on Eeva põnevil ja tänulik. Ettevõtjad loodavad enda valikusse lisaks erinevatele kuivainetele, liha -ja piima-alternatiividele lisada ka erinevaid mahedaid puuvilju, juurvilju ja isegi marju. Nii ei ole veganil vaja erinevate kaupluste vahel linnas tiirutada, et kõik vajalik kätte saada.

RoheValikust ei saa tüüpilist toidupoodi, vaid luuakse mõnusa atmosfääriga ruum, kus saab lihtsalt aja maha võtta. Kohvikut sellest ei sünni, kuid sellegipoolest soovitakse luua hubane ja valgusküllane interjöör, kuhu närvilisest linnakärast korraks eemale astuda.

RoheValik avab oma uksed põnevasse veganmaailma juba peagi. Et avamisaega mitte maha magada, tuleb hoida kätt pulsil ning jälgida nende tegemisi RoheValiku sotsiaalmeediakontodel. 3

31

ELAMUS

Viljandi pärimusmuusika festival. Foto: Kris Süld

SUVISTE FESTIVALIDE KORRALDAJAD HOIAVAD PÖIDLAID: ELAMUSI TAHAKS PAKKUDA KÕIGILE, KA VEGANITELE!

E

elmise aasta festivalisuvi jäi melomaanide ning kultuurihuviliste kahjuks ära. Mis saab sel aastal, on tänaseni küsimärgi all. Kuigi aasta on õpetanud, et iga sekundiga võib kõik muutuda, käib tagatubades optimistlik korraldamine. Eestis on toidukultuur kenasti arenenud. On suur tõenäosus, et vegan ei pea endale snäkke üritusele sisse smugeldama. Isegi kui toidualadel 100% veganpakkujat ei ole, leiab hoolikalt valmistatud täistaimseid hõrgutisi siit-sealt. On ka neid, kes juba korralduses veganitele mõtlevad. Samuti on paljud festivalid hingeasjaks võtnud keskkonnahoiu. Toome teieni 5 festivali, mida soovitame võimalusel suvel külastada!

ALGUSEST PEALE TAIMETOIT JA VEGANITELE OAAS – KUKEMURU AMBIENT „Võib-olla eristume enamikust kultuurisündmustest juba seetõttu, et meil puudub toidukohti ja menüüd 32

Anett Rannamets

puudutav demokraatia. Esindatud on olnud ainult vegetarian- ja veganvalik,” sõnab Kaido ja lisab, et kindlasti on see teatud publikut eemale peletanud. Sellest olenemata pole nad järeleandmisi teinud. „Käesolev aasta on eriline veel seetõttu, et kogu pakutav menüü on vegan ja toitlustuse on enda kätte haaranud Vana-Võromaa veganid,” avaldab Kaido. Keskkonnasäästlikud proovivad festivalikorraldajad olla jõudumööda ja kuna Kukemuru Ambient on olemuselt massikultuuri festivalidele positiivne vastand, siis tänu oma väiksusele toodetakse ka vähem prügi. „Kindlasti kiitleme viisaka ja teadliku publikuga, kes festivali külastab,” on Kaido uhke.

Sel aastal plaanitakse soodustusi teha neile, kes lähevad kohale jalgrattaga või lausa jalgsi. „Kindlasti on neid inimesi tagasihoidlik hulk, aga midagi selles valdkonnas ette võtame,” kinnitab korraldaja. „Kukemurul saab aimu sellest, et ka muusika võib olla teatud

probleem keskkonnale. Siin saame rääkita helireostuse teemast. See puudutab nii muusika kvaliteeti kui helivaljust,” selgitab Kaido põhimõtteid ja ütleb, et suuri sõnu Kukemuru ei lausu ja suure aktiivsuse asemel püütakse pigem olla tagasihoidlikumad.

Kukemuru Ambient toimub 18.–19. juunil 2021 Väinjärvel Järvamaal.

PÄEV TÄIS MUUSIKAT NING KVALITEETAEGA KOGU PEREGA – SUME FESTIVAL SUME Festival toob üheks nädalavahetusks Tallinnasse Noblessneri sadamalinnakusse kodumaise muusika, head maitsed ja kohaliku kunsti. Kogu perele suunatud linnafestivalil astuvad üles näiteks Trad.Attack, NOËP, nublu ja Ewert & The Two Dragons.

SUME festivali pressiesindaja Liisa Lahtmets sõnab, et keskkonnahoid algab pisikestest tegudest. „Soovitame kõikidel festivalikülastajatel saabuda sündmusele jala, ühistrans-

● Tervislikum alternatiiv karastusjoogile ● Sisaldab immuunsüsteemi tugevdavaid probiootilisi baktereid ja B-vitamiine ● Vähem suhkrut kui limonaadis ● Ilma säilitus- ja värvaineteta ● Soodustab seedimist ja aitab kaasa soolestiku tööle

@gutsycaptaineesti

Selver, Rimi, COOP, Stockmann, Prisma, Kaubamaja, Biomarket, R-Kiosk, Circle K

ELAMUS

pordiga või tõukerattaga. Kaugemalt tulijatel on võimalik saabuda näiteks Lux Expressi bussidega. Festivali väravas asub TUUL tõukerattaparkla,” toob Liisa välja. Enamik festivalidekoratsioonidest on neil kasutusel teist või rohkematki korda ning aiabännerid on toodetud taaskasutatud materjalist. „Sorteerime prügi ja eelistame kodumaist,” lisab Liisa ning palub, et külastajad saabuksid festivalile e-piletiga. SUME Festivali fookus on tuua esile nii kodumaised artistid kui kodumaised maitsed. „Kõik toitlustuskohad, mis festivalil esindatud, on kohalikud ning tooraine on samuti,” ütleb Liisa ja kinnitab, et eesmärk on pakkuda maitseelamusi kõigile, sõltumata nende eelistustest, sealhulgas kindlasti ka veganitele.

SUME Festival toimub 2.–3. juulil Noblessneri sadamalinnakus Tallinnas EESTI AINUS RÄNDAV KULTUURIFESTIVAL – VÕNGE Ainsa liikuva muusikafestivali Võnge korraldaja Tarmo Sikk sõnab, et kui valitsus lubab, toimub ka festival, kuid kindlasti veidi teistmoodi kui varem. Võnkel astuvad üles välismaised ja kodumaised artistid. Nende seas L‘Impératrice (FR), Hang Massive (UK/SE), Kakkmaddafakka (NO), Erki Pärnoja, Lenna, Pluuto, Mari Jürjens jpt.

Võnkele on oodatud inimesed, kes hindavad puhast loodust ja kultuurilist mitmekesisust. Korraldajad peavad oluliseks, et festivalil tunneks end ühtviisi hästi kõik. Nii eakam, noorem kui ka päris pisike festivalikülastaja.

Samuti on nad suurelt mõelnud erivajadustega inimestele, kelle abistajatest saatjad pääsevad festivalile tasuta.

Võnkel on kohal viipekeeletõlk, kes aitab vaegkuuljatel mõista esitatavate laulude sõnumit. Nägemispuudega festivalikülalistele on toeks kirjeldustõlke giid. Lemmikloomagi võib festivalile kaasa võtta, kui ta on sõbralik ja jalutusrihma otsas. Kuigi Tarmo ei 34

ole kindel, kas sel aastal saavad nad päris toidunõude kasutamise plaani ellu viia, siis topsiring on kindlasti esindatud. Samuti on festival prii plastikkõrtest. „Toitlustus on oluline teema ja me ei võta kõiki toitlustama, kes soovi avaldanud. Vaatame, et oleks eri tüüpi toite – kindlasti ka vegantoite,” kinnitab Tarmo. Ja just nii seisab ka nende kodulehel. Festivalil ootab külastajaid rohkelt taime- ja vegantoite, mille tootmine on võrreldes liharoogadega tublisti keskkonnasõbralikum.

Rändav muusikafestival Võnge toimub 2.–3. juulil 2021 Sooglemäel Tõrva vallas Valgamaal MUUSIKASUURSÜNDMUS, MIS TUTVUSTAMIST EI VAJA – VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVAL Ka Viljandi pärimusmuusika festivali korraldajatele pole selge, kui suurelt folgipidu korraldada saab. Optimistlikult loodetakse parimat. Selles vaimus käivad ka ettevalmistused roherindel. „Asendasime ühekordsed plastnõud komposteeritavatega aastal 2019. Kui aastal 2018 tekkis jäätmeid 32 tonni, siis 2019. aastal poole vähem. Seda, et prügi õigesse kasti visataks, jälgisid rohesaadikud. Koostöös Väätsa prügilaga toidujäätmed ja nõud töödeldi (pilootprojekt Eestis) ja nendest sai muld Põhja-Tallinna kogukonnaaedadele,” selgitab folgi rohepealik Kirsika Meresmaa. Suure tõenäosusega tuleb folgile ka pandinõude süsteem, kus lisaks joogitopsidele saab ka taldrikuid pantida. „Kui läheb nii, nagu praegu plaanime, siis võiks 90% kasutatud nõudest olla korduvkasutatavad,” sõnab Kirsika. Jätkuvalt on festivalialal veekraanid, kust saab tasuta joogivett.

Tavapärane on folgi jaoks siltide ja dekoratsioonide taaskasutus. Toiduvalikus mõeldakse ka veganitele. „Kindlasti pakuvad meie toitlustajad ka taimseid valikuid,” lubab Kirsika.

Kaugem eesmärk on Viljandi folgil saada jäätmevabaks festivaliks – et kõik, mis tekib, leiaks taaskasutust.

Et tekiks võimalikult vähe prügi. „Ta-

jume, et külastajad on keskkonnateadlikud ja sellele mõtlemine on orgaaniline osa festivali korraldamisest.”

XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival toimub 22.–25. juulil 2021 Viljandis HOUSE-MUUSIKA FÄNNIDELE JA MEELETUTELE ROMANTIKUTELE – LIVE LAUGH LOVE Kaunite kunstide festivali LIVE LAUGH LOVE korraldaja Rainer Kala väga optimistlik. „Kõik toimub samal kujul ja samas mahus, nagu oleme planeerinud. Sisetunne on hea ja usume, et augustis tohib juba suuremates massides koguneda.” Festivalil astuvad üles house-muusika suurkujud, kelle seas Ben Böhmer (GER) ja Klangkarussell (AT).

Kõik festivalikorraldajate eelnevad üritused on olnud orienteeritud keskkonna säästmisele, et tore pidu ei tekitaks suurt jalajälge. „Oleme kasutanud ja kasutame panditopsi süsteemi. Sorteerime prügi ja selle aasta festivalil tekkinud jäätmed suuname taaskasutusse. Sünnivad uued topsid ja nõud, mis saavad rakendust korduvkasutatavate vahenditena,” selgitab Rainer väärt projekti. Ta kinnitab, et ka toitlustusalal on toit mitmekülgne. „Kindlasti on suur rõhk vegantoidul – meil on olemas koostööpartnerid, kelle igapäevaelu ja toimetamised on keskendunud veganlusele ja sellele, et toit oleks uus, huvitav ja maitsev,” toob Rainer rõõmustavaid uudiseid.

Korraldaja sõnul on festivali põhiväärtuseks asukoht. „Ühelt poolt kaitseb meid männimets ja teiselt poolt vaatab vastu meri koos uskumatute päikese kukkumistega horisondi taha. Keskkond, kus hing puhkab ja süda soojeneb,” võtab Rainer romantiliselt festivaliatmosfääri kokku.

LIVE LAUGH LOVE toimub 19.– 21. augustil 2021 Lepanina rannas Kabli külas Pärnumaal 3

PERSOON

SIDNI TOMSON: VÄIKESED SAMMUD VIIVAD SUURTE MUUTUSTENI Anett Rannamets

36

PERSOON

S

idni Tomson (21) on laiemale Teisel mandril viibides oli Sidni sega- veganiks, aga vaikselt loomset menüüst üldsusele tuntud kui sisulooja, toiduline, sest seal oli sedasi mugavam. välja jätta on kindlasti kergem ja arvan, kes loob meelelahutuslikku „Kuid ka seal olles vaatasin erinevaid et parim viis,” annab ta enda kogemumaterjali erinevates sotsiaal- videoid ja artikleid selle kohta, kuidas sele tagasi vaadates head nõu. meediakanalites, põhiliselt kuulsas loomi koheldakse,” annab ta mõista, videoportaalis YouTube. Tal on tänase et veganteemad jäid talle hinge ning ei NEGATIIVSUS ON LOOMULIK NEILE, seisuga peaaegu 35 tuhat jälgijat ning läinud kaua, kuni ta elumuutva otsuse KES ON VÄHE INFORMEERITUD tänu sellele on ta kindlasti paljudele ka tegi. „USAst tagasi tulles hakkasin Kuigi tihti nimetatakse Sidnit suunaka suureks eeskujuks. Sidni on vegan põhimõtteliselt päevapealt veganiks.” mudijaks, eelistaks ta pigem sõna sisuolnud 5 aastat ning tutvus selle maaAjapikku on eluolu muutunud liht- looja. Kas sisuloojad võiksid rohkem ilmaga kaalulangetamise eesmärgil. samaks, kuid Sidni tunnistab, et algu- oma kanalites veganlusest rääkida ja Tänaseks tugineb ta veganina hoopis ses oli tal raske. Ümberharjumine ning seda maailmale tutvustada? Sidni arteistele ideedele. Hiljuti võttis ta osa ka k o o s t i s o s a d e vab, et see on tõsielusarjast „Kallid kalorid” ning saab lugemine võttis iga inimese „Ma isiklikult väga austan inimesi, praegu endaga paremini läbi kui kunagi aega ning oli enda otsus, kes ei ole veganid, aga räägivad, varem. keerukas. „Täna aga südantkuidas nad siiski tarbivad peamiselt Lihtne küsimus, mille vastusest koo- ei oska ma isesoojendav on taimset toitu või eelistavat taimset rub tihti väga palju, on see, miks inime- gi tuua erilisi kuulda toetust piima lehmapiimale.” sed üldse veganid on ja kuidas selleni näited, sest elu just neilt, keljõudsid. Sidni lugu on veidi ebatavali- on suhteliselt lelt seda tegesem kui enamasti veganite teekonnad. lihtsaks tehtud. likult ei ootaks.

Ta oli 2016. aastal esimest korda lenda- Peaaegu igalt poolt leiab mingisuguse „Ma isiklikult väga austan inimesi, kes mas Ameerika Ühendriikidesse, et kü- veganvaliku,” on ta rahul, kuid lisab, et ei ole veganid, aga räägivad, kuidas nad lastada oma onu, kes USAs elab. Lisaks alati võiks olla ju rohkem. Sidni üheks siiski tarbivad peamiselt taimset toitu sugulasele, kes teda seal ootas, on Sidni kindlaks lemmikkohaks on VegMachi- või eelistavat taimset piima lehmaalati huvitunud olnud USA kultuurist ne. Samuti naudib ta Vapiano vegan- piimale.” Sidni usub, et iga inimese väija kõigest, mis selle riigiga seostub. Küll pastat. „Kodus valmistan ma igasuguseid ke samm on üldises pildis ühine suur. aga leidis ta end enne minekut olukor- erinevaid roogasid, kuid peamiselt „Oluline on just see, et vaikselt, kuid rast, kus tundis, et peab kaotama kaalu. pasta- ja riisitoite. Kapis on mul kind- kindlalt lõppeks loomsete toodete mass„Mu kaal on lapsest saati mu suurim lasti alati tofu, seened ja paprika. Need tootmine.” ebakindlus olnud. Olen alati raksus ol- on absoluutselt iga toidu sees.”

Naine on enim tuntud enda YouTube’i nud enda suuruse ja välimusega. TeadKõige keerulisemaks on läbi aegade kanali kaudu, kuhu ta enamjaolt laadib sin, et tahan USAs basseini ääres sulis- olnud ikkagi ümbritsevate inimes- üles meelelahutuslikke videoid. Nii saatada, ja kuna ma endaga rahul ei olnud, te arvamus. „Inimeste suhtumine ja vad paljud end tema YouTube’i kanalil siis tundus kaalukaotus selle lahenda- ignorantsus. Aga ka sellega harjub argipäevast välja lülitada ning korraks miseks kõige iseenesestmõistetavam kahjuks või õnneks mingi hetk ära.” igapäevastest olmeprobleemidest eeasi,” on ta aus Saatuse tahtel male. „Mu kanal on positiivne. Loon ning tunnistab, pole Sidni sel- täiesti igasugust sisu ja teen videoid, „Tahtsin leida kiiret viisi, kuidas et veganluse listel arvamus- mis mulle endale meeldivad,” sõnab kaalust alla võtta, et siis USAs valimisel ei oltel lasknud end Sidni ning lisab, et tema sisu ei ole peenem olla. Leidsin läbi guugeldanud tal esialgu mõjutada ning kunagi ühele kindlale sihtgrupile suumise ja YouTube’i videote vaatamise muid eesmärke ta leiab, et ini- natud. Pigem usub ta, et sealt leiavad veganluse.” ega põhimõtmesed võiksid endale kõik midagi vaatamiseks. teid. „Tahtsin enne end harida Siiski on Sidni ka tõsisematel teemaleida kiiret viining teemaga del sõna võtnud, kuid seda siiski meelesi, kuidas kaalust alla võtta, et siis USAs kurssi viia, kui vaidlema või midagi lahutuslikus ja temale omases vormis. peenem olla. Leidsin läbi guugeldamise arvama kipuvad.

Näiteks aasta eest laadis ta üles video, ja YouTube’i videote vaatamise veganSidni soovitab teistelgi, kes alles kus vastas oma vaatajate küsimusteluse,” selgitab ta oma teekonda ning veganteekonna alguses on, teha le veganluse kohta ning selgitas seda lisab, et hakkas tänu internetile vegan- uurimistööd ning leida enda jaoks süm- maailma detailsemalt. maailma kohta kohe rohkem uurima paatseid veganeid, keda jälgida. Näiteks „Selle tagasiside oli 50/50. Häsning elimineeris enda toidulaualt liha. mõjuisikuid YouTube’ist ja Instagra- ti palju oli positiivset suhtumist, „Olin hästi lühikest aega taimetoitlane, mist, kes jagavad tihti erinevaid liht- aga paljud on nii vähe informeerikuni selle hetkeni, kui läksin USAsse.“ said retsepte. „Mina ise hakkasin üleöö tud, et negatiivne suhtumine ja ar37

PERSOON

vamus ongi neile väga loomulik,” võtab Sidni asja kaine mõistusega.

Sotsiaalmeediaga käivad tihti kaasas morjendavad netikommentaarid, kuid need pole Sidnit kunagi õnneks heidutanud ega häirinud. „Olen alati suhteliselt kindel endas olnud ja pole lasknud end mõjutada. Iga halb kommentaar on lihtsalt selle inimese hetkeemotsioon. Miks on vaja üldse kuulda võtta kommentaare, mille sisu pole isegi natukene kellelegi kasulik?” jätab ta õhku punktipaneva küsimuse.

Tulles tagasi video juurde, jäi kõrvu lugeja küsimus „kas sa plaanid elu lõpuni veganiks jääda?”. Ka täna vastab Sidni nagu aasta tagasi. „Ma „Ma ei näe põhjust, miks ma ei ei näe põhpeaks olema elu lõpuni vegan ... ” just, miks ma ei peaks olema elu lõpuni vegan, arvestades, kui palju lihtsamaks ja mugavamaks veganlus ajaga läheb,” ütleb ta välja, kuid tunnistab, et 100% kindlat vastust pole võimalik tuleviku kohta anda, sest kunagi ei tea, mis elus ette võib tulla.

Rääkides huvitavatest seikadest, mis elu meie teele kannab, võttis Sidni eelmisel suvel osa tõsielusaatest „Kallid kalorid”. Tegemist oli kaalusaatega, kuhu olid oodatud inimesed, kes ei olnud enda vormiga rahul. „Sinna võeti erinevas kaalus ja vanuses inimesi, et erineval viisil aidata osalisi enesearmastuse poole,” selgitab saate kontseptiooni Sidni, kes oli saates ainuke täistaimetoitlane. „Kuna kõik teised osalised peale minu olid segatoidulised, sain ma ikkagi igapäevaselt kuulda neid „vanu häid“ veganinalju.

Et miks ma ikka loomade kodu ära joon. Et õues on värsket muru saada,” toob Sidni näiteid. Laagri lõpuks oli õnneks enamik siiski Sidni elustiiliga harjunud. Väikestest pilkamistest hoolimata ei vahetaks Sidni seda kogemust Pärast saadet olen ma endaga rohkem millegi vastu. Saates võeti ette erine- rahul kui eales varem,” sõnab ta vankuvaid füüsilisi ja meelelisi tegevusi, mis matult. Sidni on julge ning pole kaalupanid end rohkem mõistma ja endaga teemadel rääkimist vältinud. Ta usub, rahu tegema. et inimeste võrdsuse arendamiseks on „Olen igati tänulik saatekogemuse igasuguste erinevuste väljatoomine olueest. Seal osalemine aitas mind palju. line. Et suurendada kuuluvustunnet, vä38

hendada ebakindlusi ning kummutada sotsiaalmeediast, filmidest, sarjadest ja reklaamidest pärit standardeid edukatest ja ilusatest. „Iga inimene vajab kedagi, kelle poole vaadata ja öelda: mina olen ka selline ja mind on esindatud,” võtab Sidni imeilusti oma mõtteviisi kokku. 3

Varsti müügil!

Uued vegantooted: juustud, määrded ja hõrgud suupisted - GreenVie’lt!

piima-, laktoosi-, soja-, pähkli-, gluteeni-, palmi õli vabad @GreenVieFoods @greenvie_dairyfree

Peagi saadaval...

www.veganfoodie.ee

... ja teistes hästivarustatud poodides

ELAMUS

BALTI JAAMA TAIMETOIDU PÄRL

Veg Machine

Kristina-Maria Heinsalu

Balti jaama kärarikkal toidutänaval tegutsev stiilsetes värvides kiirtoiduelamust pakkuv Veg Machine tähistab juulis oma viiendat sünnipäeva. Esimene retsept ning kiirtoidurestorani omaniku Maarja Laineviiri lemmik Mother Trucker on endiselt klientide seas hitt. Seda saab lisaks Tallinnale maitsta ka sel aastal avatud Tartu Kaubamaja toidugaleriis.

Maarja on aktiivne ja ettevõtlik naine, kelle peab intervjuu ajaks leti tagant röövima. „Olen vegan olnud kindlasti vähemalt kümme aastat,” meenutab ta oma rohelise tee algust. Kõige taga on eetilised põhjused. „Mõnda aega Uus-Meremaal elades käis ühel hetkel juustupoodi minnes peas klikk, et

40

midagi mu sees on muutunud,” meenutab ta. Sellest hetkest sai taimetoitlasest vegan. Kodumaale tagasi tulles otsis Maarja üles Eesti Vegan Seltsi ning sealt tulid tutvused ja muutuste tuuled. Kõik levis kui kulutuli. „Võtsin ühendust organisatsiooniga Loomade Nimel, läbi mille hakkasin korraldama Tartus veganõhtusööke.

Enne seda ei tegelenud ma toitlustusega üldse, olin baaridaam,” meenutab ta. Need õhtusöögid tõid kire ja tahte inimestele süüa teha.

Maarjal tekkis ühel öösel huvi pakkuda end Viljandi pärimusmuusika festivalile toitlustajaks. Ta võttis eesmärgiks kirjeldada oma unistuste toidukohta, sest paberil olev visioon sellest soovis vormiks saada. Paar kuud hiljem öeldi tema ankeedile jah-sõna. „Hakkasin oma unistust täitma, millest meenub mulle eriti olulisena värviline telk.” Menüüna nägi Maarja festivalil just tänavatoitu. Pärast folgisuve arenes asi aina edasi. Käiku läks food truck, millega tegutseti terve aasta.

Neli aastat tagasi avas end Balti jaama toidutänavas Veg Machine. Aasta tagasi avati ka Tartus tütarettevõte. Maarja on ise enamiku ajast ülikoolilinnas, sest Tallinnas on juba väga tugev tiim, keda võib usaldada. Pealinnas liikudes naudib omanik alati linnamelu ja tihedat

Fotod: Rain Amur

suhtlust iga kliendiga. Üks päev vanu pabereid sirvides leidis naine kritseldusi erinevate nimevariantidega. Neid sai mõeldud mitmeid, kui lõpuks jõuti taimetoidumasinani. „See sobis veganistlikule food truck’ile ideaalselt. Tegelikult on nii Veg Machine’i logos kui ka mujal kasutatud hammasrattaid, mis annab seda masinlikku kuvandit juurde,“ avab Maarja detailsemalt visuaali tausta.

LIHTNE, KUID KVALITEETNE Tänavatoit ja burgerid käivad omaniku nägemuses käsikäes. Ka Veg Machine’i esimene eine menüüs oli burger Mother Trucker. Sinna jääb see Maarja arvates igaveseks. Kes veel proovinud ei ole, siis burgeri sees on rebitud bataat, peterselli kaste, „Frillice” salat, röstsibul ja marineeritud kurk. See on burger, mis toob Maarjani alguse nostalgia ja avamishetke tunded. „Oh my god – see maitse. Ikka veel söön seda burgerit!” Üldiselt on nii, et menüüd koostades on vegankohal oluline arvestada pinna ja mugavusega. Kuna esindused on pisikesed, peab menüü olema kompaktne, kuid kvaliteetne.

ELAMUS

Tallinna Veg Machine’is saab näiteks lisaks populaarsele burgerile tellida burgerit Beyond Smäsh hõrgu Beyond Meat kotletiga, võikut Juustu Unistus, spetsiaalseid friikartuleid bataadist, kartulivahvlitest või laetud friikartuleid. Tartu esindus pakub nendele maitsetele lisaks veel salatit, jäätisekokteile ning krõbedaid churro’sid.

Maarja on hästi kursis ning kogub inspiratsiooni maailma maitsetest. Nii teadis ta, et tuleb kasutusele võtta Beyond Meat, hernevalgust koosnev lihalaadne kotlett. Nii ongi see Eestis juba paar aastat tuntud. Oluline on hoida menüüs midagi olemuselt tuttavat, et uusi maitseid omandada. Hernevalgu-kotlett maitseb hästi ka meesklientidele ja selle üle on Maarjal väga hea meel. Kõikide uute maitsete arendamine on põnev protsess, mida jääb katma saladuseloor. Kuna iga uus toode võistleb vanaga, tuleb hästi valida, mida menüüst välja jätta ja mida sisse tuua. Maarja usaldab oma meeskonda ning nende arvamust loomisprotsessis.

12-TUNNINE TÖÖPÄEV LENDAB KIIRELT Veg Machine’i looja suhtleb palju oma

klientidega ja tõdeb, et koroona-aega poleks püsiklientideta üle elatud. Balti jaama Veg Machine’i külalised on nii eestlased kui välismaalased. Meeskond on Maarjal hingega asja küljes. Just seetõttu saab Veg Machine olla jätkusuutlik ning kõrgel tasemel. „Ka kliendid teavad, millal tulla, mida öelda, kuidas meiega koostööd teha,” kiidab omanik.

12-tunnine tööpäev tundub väga pikk, kuid Veg Machine’is on toimiv süsteem, millega aeg lendab. Hommikul kell 9–11 on ettevalmistus, 11–15 teenindamine, 15–16 paus ning 16–19.30 taas teenindusaeg. Uksed suletakse kell 20. Nii läheb aeg kiiresti ja süsteem toimib. Kui higi voolab ja käed-jalad tööd täis, siis jõudu annab kõhu täis saanud toidunautleja vahetu tagasiside. „Kui inimene tuleb tagasi ütlema, et burger oli tõesti imeline, siis see toob pisarad silma. Tead, et sul on kümneid burgereid veel teha, kuid lased veel kiiremini edasi,” naerab Maarja. Omanik tõdeb, et iga klient võiks oma julge tagasiside välja öelda.

Me ei oska keegi arvata, kui palju see toitlustajale tähendada võib ja milliseks liikuma panevaks sisendiks olla võib. Rääkides hetkedest klientidega, meenub omanikule veel food truck’i aegadest n-ö laine, mida auto ees seisvad kliendid edasi kandsid. Kui toit sai valmis, hüüdis Maarja auto aknast kliendi nime ning kui inimene kohe ei kuulnud, kandus see lainetusena rahva kaudu edasi: „Eeva, Eeva, Eeva, Eeva …” Sellest sai justkui traditsioon, mida food truck’i klient teadis ja julgelt kasutas. „Minu meeskond ja kliendid on nii uskumatud, et seda ettevõtet võikski eluks ajaks tegema jääda,” tunneb ta endiselt.

BRINGBACK JA KESKKONNA HOIDMINE Kaasamüük toob paratamatult suure koguse ühekordsete karpide kasutust.

Telliskivi kvartalis alustas sel kevadel tegutsemist Bringback, mille pilootprojekt viidi läbi viies Balti jaama toidukohas, Veg Machine kaasaarvatud.

Bringback korduvkasutatavad karbid töötavad nii, et alguses maksad deposiidi ja karbi pesemistasu ning hil-

jem annab karbikogumismasin sulle deposiidi viipega kaardile tagasi. „Pärast pooleteisekuulist perioodi tulevad juba kliendid, kes ise paluvad, et teeksime nende toidu Bringpacki karpi, enne kui jõuame seda võimalust ise pakkuda,” rõõmustab naine. Iga päev räägib meeskond oma klientidele taaskasutussüsteemist ning loob teadlikumat maailma. Prügi jääb Veg Machine’i tootmises üle, kuid Balti jaama turul on väga hea sorteerimissüsteem.

Kogutakse pakendeid, biojäätmeid ja olmeprügisse läheb ettevõttel vaid kasutatud kätepaber. Lisaks eraldavad nad ka papi ja vanapaberi.

Kas Veg Machine suvel ka ratastel ringi liigub, ei ole veel teada. Kõigepealt tuleb ära oodata valitsuse etteantud reeglistik ja siis saab edasi planeerida. „Tahaks juulis kindlasti sünnipäeva tähistada,” on Maarjal kindel plaan. Toidukoht, mis kirjutab iga oma postituse alla „love animals”, kannab endas ka põhimõtet „Ole kõigi vastu lahke”. Just nii võikski maailm küsimusteta toimida. 3 41

RETSEPTID

Maria Veski, Miaspiration www.miaspiration.com

Avokaadopistaatsiajäätis KOOSTIS • 30 g naturaalset pistaatsiakreemi • 80 g avokaado viljaliha • 250 ml kookoskreemi • 50 g kookoskondenspiima • ¼ tl soola • 1 tl vaniljeekstrakti • 1 tl viina • peotäis või rohkem kooritud pistaatsiapähkleid

VALMISTAMINE Jäätise valmistamiseks blenderda omavahel kõik koostisosad peale pähklite. Vala segu vormi või vormidesse ning sega sisse hakitud või uhmerdatud pistaatsiapähklid. Kreemise tulemuse saavutamiseks on vaja segu jäätumisprotsessi ajal iga poole tunni tagant segada. Kui seda teha ei taha, on soovituslik jäätisesegu pigem pulgaga vormidesse valada, sest jäätisepalle on raske moodustada.

NB! Viin ei ole jäätises maitse, vaid pehmendamise eesmärgil.

42

RETSEPTID

Maria Veski, Miaspiration www.miaspiration.com

Värskendav greibimocktail MOCKTAIL • 3 sl tüümianisiirupit • 2 greipi • 800 ml kurgimaitselist toonikut • jääd

TÜÜMIANISIIRUP • 70 g suhkrut • 100 ml vett • 10 g värsket tüümiani

VALMISTAMINE Esmalt valmista tüümianisiirup. Selleks aja potis vesi ja suhkur korraks keema ning seejärel alanda kuumust nii, et siirup vaikselt mullitaks. Vääna värsket tüümiani, et õlid ja aroomid välja tuleks, ning lisa siirupile. Keeda tasaselt 10 minutit, tõsta pliidilt ja lase jahtuda.

Kurna läbi sõela.

Kokteili jaoks pane klaasidesse jää ning pigista peale greibist mahl. Mahl tuleb kergemini välja, kui greipi enne laual rullida. Vala peale kurgitoonik ja sega sisse tüümianisiirup. Lõika tükike greibikoort ja pigista sellest õli kokteili sisse. Sega korralikult ja serveeri värske tüümianioksakesega.

43

ITES

E AM IT

ER

SOO V

RETSEPTID

g6

L

V

M

E Ü Ü G IL S

Elys Limbak Instagram: @elyslimbak

Veganjuustukook KOOGIPÕHI

VALMISTAMINE

• 170 g maapähkleid • 1 sl kookosõli • 70 g datleid • 1 sl maapähklivõid

Pane ahi 150 kraadi juurde soojenema. Purusta köögikombainis kõik põhja koostisained ja suru küpsetuspaberiga kaetud leivavormi.

Kasuta põhja ühtlustamiseks joogiklaasi põhja. Moodusta ka umbes 1 cm kõrgused ääred.

Sega kausis kõik täidise koostisosad. Tärklis sõelu pidevalt segades ülejäänud koostisainete sekka, et ei tekiks tükke. Vala täidis põhjale ning küpseta ahjus 30 minutit. Kook võib veel veidi vedel tunduda, kuid lase sellel täielikult jahtuda ning hoia vähemalt tund aega külmkapis. Serveeri maasikatoormoosiga.

TÄIDIS • 400 g veganhapukoort • 1 sl sidrunimahla • 0,5 sl riivitud sidrunikoort • 50 ml agaavisiirupit • 30 g tapiokitärklist • maasikatoormoosi 44

RETSEPTID

g 8-10

Elys Limbak Instagram: @elyslimbak

Läätsedest takotaskud KOOSTIS • 150 g punaseid läätsesid • 300 ml vett • 0,5 tl soola

VALMISTAMINE Pese läätsed sõelal voolava vee all, kuni vesi on puhas. Pane vähemalt 3 tunniks 300 ml vee sisse ligunema. Vala läätsed koos leotusveega blenderisse ja lisa sool. Blenderda umbes

% 0 D! E 0 S 1 M TAI

minut aega, kuni saad kreemise taina.

Lisa mittenakkuva (ära õli kasuta) kuuma panni keskele umbes 0,5 dl tainast. Kalluta panni igas suunas ettevaatlikult, et tainas valguks laiali ümmarguseks tortiljaks. Prae umbes minut või kuni tortilja tuleb kerge vaevaga panni küljest lahti. Prae ka teiselt poolt. Enne uue taina võtmist sega seda korralikult, sest vesi ja läätsed hakkavad kiirelt eralduma! Serveeri meeldivate lisanditega.

parim taimne alternatiiv lihale!

Lai valik sügavkülmutatud tooteid, mis muudavad igapäevase toiduvalmistamise imelihtsaks! Võta kapist, prae pannil või küpseta ahjus 10-15 minutit ja naudi! .1 nerstis! e

RETSEPTID

g 8-10

Elys Limbak Instagram: @elyslimbak

Falafel‘i scramble KOOSTIS • 1 sl õli • 200 g kikerherneid (purgist või ise keedetud ja veidi tooreks jäetud) • 3 sl värsket hakitud koriandrit • 1 väike sibul • 1 küüslauguküüs • 2/3 tl vürtsköömnepulbrit • 0,5 tl soola • 1 sl tahiinit • 1 sl sidrunimahla • pipart

SERVEERIMISEKS • ciabatta’t • rohelist salatit • veganmajoneesi • tomatit

VALMISTAMINE Haki sibul ja küüslauk ning prae õlis kuldpruuniks. Haki värske koriander.

Pese ja kurna kikerherned. Lisa ka ülejäänud koostisained pannile ning sega. Tambi pudrunuiaga kikerherned veidi katki. Maitse ja lisa soovi korral soola. Serveeri ciabatta’l salati, majoneesi ja tomatiga.

46

Sumedateks suveõhtuteks!

Järva

Saadaval Marta Pagari & Köögi e-poes www.martapagar.ee ja kodumaistes poekettides üle Eesti!

RETSEPTID

g8

Kariina Kuningas, Spice the Spirit Instagram: @spicethespirit www.spicethespirit.com

Kodused kookoskoorejäätised KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 1 l täisrasvast kookoskreemi • 3 sl kookospalmisuhkrut • 1 sl kakaoube • 1 sl kakaopulbrit • 1 sl magusat lagritsat • 1 sl maapähklivõid • 2 tl vaniljeubade ekstrakti

Kõigepealt jaota kookoskreem kolme erinevasse kaussi. Vanilje-maapähklijäätise jaoks lisa kaussi vaniljeubade ekstrakt, kookospalmisuhkur, maapähklivõi ja kakaooad. Sega maapähkel korralikult kookoskreemi sisse, et ei jääks suuri tükke. Seejärel lisa segu jäätisevormi.

Lagritsajäätise jaoks lisa kaussi vaniljeubade ekstrakt ja kookospal-

48

misuhkur. Sega läbi ja siis vala hulka magus lagrits. Sega lagrits aeglaselt kookoskreemi hulka, et see ei seguneks täielikult kookoskreemiga. Vala segu jäätisevormi. Kakaojäätise valmistamiseks lisa ühte kaussi kakaopulbrit ja kookospalmisuhkrut. Sega läbi ja vala jäätisevormi. Pane vormid sügavkülma 6–8 tunniks.

RETSEPTID

g6

Kariina Kuningas, Spice the Spirit Instagram: @spicethespirit www.spicethespirit.com

Brokoli-lillkapsa ahjuvorm KOOSTIS • 1 pakk külmutatud lillkapsast • 1 pakk külmutatud brokolit • 1 purk tomatipastat • 1 pakk riivitud veganjuustu • 1 dl kanepijahu • ½ dl linaseemnejahu • 15 tilka Tabasco kastet • 1 sl õli • 1/2 tl soola

VALMISTAMINE Aseta külmutatud köögiviljad ahjuvormi. Kuumuta ahi 180 kraadini ja küpseta juurikaid 10–15 minutit.

Samal ajal lisa kaussi sool, kanepi-

jahu ja linaseemnejahu. Sega korralikult läbi, lisa õli, sega veel ja seejärel kalla hulka klaas külma vett. Vala vett väikeste kogustena pidevalt segades. Segu peaks jääma pannkoogitaina sarnane.

Kui köögiviljad on mõnusalt pehmed ja pealt pisut krõbedad, võta vorm ahjust välja ja kalla üleliigne vesi ära. Lisa vormi tainas ja aseta see ahju 10–15 minutiks. Tainas peaks pealt muutuma tahkemaks ja pruunikaks. Seejärel lisa tomatipasta ja raputa peale riivjuust. Küpseta ahjus veel 10–15 minutit, kuni veganjuust on sulanud ja pealt kuldne. Lase jahtuda 15 minutit ja serveeri salatiga.

g2

Kariina Kuningas, Spice the Spirit Instagram: @spicethespirit www.spicethespirit.com

Suvine peedisalat KOOSTIS • 50 g rukolat • 30 g salatilehti • 6 sl marineeritud viilutatud peeti • 6 sl ube • 4 sl marineeritud peeti • 4 sl oliive • 2 sl seemneid • 2 tl marineeritud pipart

VALMISTAMINE Võta kaks kaussi. Pese puhtaks salatilehed ja rukola. Aseta need kausside põhja.

Seejärel lisa salatile viilutatud peet. Lõpetuseks raputa peale seemned. Naudi kohe kerge vahepalana või põhiroa kõrvale.

50

RETSEPTID

KOOSTIS • 150 g kikerhernejahu • 250 ml kaerapiima • 2 tl purustatud päikesekuivatatud tomateid • 0,5 sibulat • 2 küüslauguküünt • 50 g maitsepärmi • ¼ suvikõrvitsat • 100 g šampinjone • 1 viil veganjuustu • 2 sparglit • 2 redist • ⅓ paprikat • ½ avokaadot • 2 lehte salatit „Frillice“ • 50 g punast hapukapsast • seemnesegu • sriracha majoneesi • spinatilehti • soola • pipart • kurkumit

VALMISTAMINE

g2

Sten-Kristjan Saarik Instagram: @vegnmanS10

Kikerherneomlett värske salatiga 52

Sega kokku kikerhernejahu, sool, pipar, 1 tl maitsepärmi ja kurkum kaerapiimaga. Jäta segu u 10 minutiks seisma. Pane pann kuumenema. Lõika sibul, küüslauk ja päikesekuivatatud tomatid tükkideks ja laota pannile praadima.

Järgmisena lõika suvikõrvits ja šampinjonid viiludeks ja sektoriteks ning lisa pannile. Pane sparglid 200-kraadisesse ahju või prae kergelt teisel pannil.

Kui köögiviljad on hakanud pruunistuma, lisa pannile eelnevalt kokku segatud tainas. Jäta omlett keskmisel kuumusel kaane alla küpsema. Kui omlett hakkab pealt tahenema, lisa ülejäänud maitsepärm ja viil juustu ning voldi omlett pooleks.

Serveeri omletti taldrikul koos salati, spinatilehtede, punase kapsa, redise, paprika ja avokaadoga. Lisa küpsenud spargel ja majonees ning puista kõige peale seemnesegu.

Steni omletti saab maitsta laupäeviti ka Tallinnas Telliskivi tänaval kohvikus SIIN.

Sooduskoodiga

vegan25 on vegantooted -25%.

Kehtib kuni 30. juuni 2021.

RETSEPTID

g2

www.natty.ee

Käsitöö-friikartulid maapähklikastmega MAAPÄHKLIKASTE • 125 g Natty kreemist maapähklivõid • 1 sl pruuni suhkrut • 1 sl riisiäädikat • 2 sl sidrunimahla • 3 sl Sweet Chili kastet • 2 küüslauguküünt • 3 sl keevat vett • soola

FRIIKARTULID

VALMISTAMINE Friikartulite jaoks pese ja koori kartulid, tükelda ühesuurusteks pulkadeks. Keeda soolaga maitsestatud vees 3 minutit.

Seejärel kurna ja friteeri madalal kuumusel kergelt. Lõpuks friteeri, kuni saavutad mõnusa krõbeduse ja kuldpruuni värvi.

Maitsesta meresoolaga.

Kastme jaoks blenderda omavahel kõik koostisained ühtlaseks massiks ja seejärel maitsesta soolaga. Serveeri kastet koos friikartulitega.

• 4–5 suurt kartulit • meresoola • rapsiõli

12 tk

www.natty.ee

Täidetud pähklised maasikad

54

KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 12 suurt maasikat • 80 g toasooja Natty Kašu India pähkli võid • 30 g peeneks hakitud India pähkleid • 100 g meelepärast šokolaadi • ¾ sl kookosõli

Sulata šokolaad ja kookosõli. Uurista väikese noa, koorimisnoa või lusikaga maasikatesse lohud. Täida marjad India pähkli võiga, kasta šokolaadi sisse, puista peale hakitud pähklid ja jäta veidikeseks külmkappi tahenema.

OOTAME TEID MEIE HUBASES KOHVIKUS TALLINNA VANALINNAS UUS TN 28 Müüme kaasa ja tellida saab ka kulleriga koju meie kodulehe ja Wolt’i kaudu Uksed avame iga päev kell 12.00 // www.gelatoladies.ee TÄISTAIMSED VALIKUD − Lai vahelduv valik hooajalisi sorbette − India pähkli & karamelli jäätis − Vahvlikoonused − Jäätisevõileivad − Pekaanipähkli küpsised − Kohapeal käsitsi valmistatud šokolaaditahvlid − Oatly, soja- või mandlipiim kohvijookides ilma lisatasuta

Valmistame igapäevaselt kohapeal itaalia stiilis käsitööjäätist Gelato Ladies OÜ, Uus 28, Tallinn // info@gelatoladies.ee // +372 5012518

RETSEPTID

g2

Taimne Teisipäev www.taimneteisipaev.ee

Banaanimaapähklijäätis

KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 3 banaani • 50 g veganšokolaadi • 50 g maapähklid • 50 g maapähklivõid • 1 sl vahtrasiirupit

Koori banaanid, lõika tükkideks ning külmuta. Sulata šokolaad vesivannil. Haki maapähklid väiksemaks. Pane külmutatud banaanid blenderisse ja lisa maapähklivõi.

Blenderda kuni on moodustunud ühtlane segu. Pane jäätis vahvlisse ja kaunista šokolaadi, vahtrasiirupi ja maapähklitega.

56

RETSEPTID

g2

Taimne Teisipäev www.taimneteisipaev.ee

Mango jäätee KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 1 mango • 2 tassi vett • 2–3 musta tee kotti • 0,5 tl sidrunimahla • 1 sl suhkrut • 2 tl Monin Spicy Mango siirupit

Aja vesi potis keema. Kui keeb, võta tulelt ja aseta kuuma vette teekotid. Lase tõmmata 6–7 minutit. Tõsta külmikusse jahtuma. Kui tee on jahtunud, blenderda mango. Lisa blenderisse ka ülejäänud koostisosad ja blenderda uuesti. Serveeri jääga!

UUDISED!

Rikkaliku maitsega, mõnusalt kreemised ja pehmed orgaanilisest kaerajoogist valmistatud jäätised on head nii Sinule kui ka meie planeedile!

Haara vaid lusikas ja naudi parimat, mis loodusel meile pakkuda on!

% !

0 D E 0 1 MS TAI

RETSEPTID

g 12

Angelina Sorgina Instagram: @gelchik

Soolased muffinid päikesekuivatatud tomatite ja juustuga KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 130 g sojapiima • 0,5 sl õunaäädikat • 100 g nisujahu • 60 g maisijahu • 1,5 tl küpsetuspulbrit • 3 sl maitsepärmi • 0,5 tl soola • 4 sl toiduõli • 50 g veganjuustu • 40 g päikesekuivatatud tomateid • peotäis värsket tilli

Lisa õunaäädikas sojapiimale ja sega läbi. Jäta 10 minutiks seisma.

Soojenda ahi 170–180 kraadini ja valmista ette muffinivormid. Kaalu kaussi kõik kuivained ja sega vispliga läbi. Lisa toiduõli ja piim äädikaga ning sega uuesti. Mass peab olema ühtlane ja paks. Lisa väikesteks kuubikuteks hakitud juust, tomatid ja till. Sega.

Täida ¾ muffinivormist tainaga.

Kasuta selle jaoks lusikat või pritskotti. Küpseta 170–180 kraadi juures 18–22 minutit. Kontrolli hambatikuga. Jahuta veidi ja söö soojana.

g3

Angelina Sorgina Instagram: @gelchik

Suvine panna cotta KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 400 g kookospiima purgis • 30 g agaavisiirupit • 5 g vaniljesuhkrut • 3 g agar-agarit • 1 laimi riivitud koor • 250 g maasikaid

Kaalu potti kookospiim, agaavisiirup, vaniljesuhkur, agar-agar, laimikoor ja sega vispliga läbi. Kuumuta keskmisel tulel pidevalt segades keemiseni. Hoia veel pliidil 2–3 minutit, et agar-agar toimima hakkaks. Lase veidi jahtuda. Kurna segu kannu ja vala kolme magustoiduvormi või klaasi. Pane vähemalt 4 tunniks külmkappi tarretuma.

Valmista toormoos. Püreesta marjad blenderis ühtlase konsistentsini.

Kui tunned, et pole piisavalt magus, lisa maitse järgi suhkrut. Vala toormoos tarretunud magustoidu peale ja kaunista värskete maasikate ja kookoshelvestega.

KAUNISTAMISEKS • värskeid maasikaid • kookoshelbeid

58

RETSEPTID

g 12

Angelina Sorgina Instagram: @gelchik

Snickersi jäätis KOOSTIS • 250 ml taimset vahukoort • 100 ml taimset karamellikastet • 50 g taimset šokolaadi • peotäis röstitud ja soolatud maapähkleid

KARAMELLIKASTE • 100 g suhkrut • 100 ml taimset koort • 1 tl maisitärklist • 1/4 tl soola • Valmistamine:

VALMISTAMINE Valmista karamellikaste. Pane potti suhkur ja soojenda keskmisel kuumusel mõni hetk. Sega koor ja tärklis eelnevalt kokku ning vala suhkrule. Lase kastmel aeg-ajalt segades keema tõusta. Keeda madalal kuumusel paar minutit. Tõsta jahtuma.

Jäätise valmistamiseks vahusta taimne koor. Sega omavahel jahtunud karamellikaste, hakitud pähklid ja hakitud šokolaaditükid. Sega ettevaatlikult kahes osas karamellisegu vahukoore hulka. Tõsta segu külma jäätuma vähemalt neljaks tunniks.

59

Üle Eesti

Vilde 3, Rakvere

5390 0456

NURK

RETSEPTID

20 tk

Taavi Heinoja, Loomuse vabatahtlik Instagram: @absaek

Halvaapallid KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 180 g mandlijahu • 110 ml vett • 100 g kivideta datleid • 50 g röstitud seesamiseemneid • 50 g päevalilleseemnevõid • 50 g tahiinit

Leota datleid 1–2 tundi kuumas vees.

Töötle need blenderis koos leotusveega ühtlaseks siirupiks. Aseta segamiskaussi mandlijahu, datlisiirup, seesamiseemned, päevalilleseemnevõi ja tahiini.

Sega kahvli või vispliga kõik koostisosad ühtlaseks massiks. Murra tainast sama suurusega tükid ja vooli pallideks. Pane

halvaapallid külmikusse vähemalt 6–8 tunniks.

Retseptis on kasutatud kodus valmistatud päevalilleseemnevõid ja tahiinit, millele pole lisatud õli. Poest ostetud tooted võivad olla vedelemad, mistõttu võib retsept vajada rohkem mandlijahu.

Võilillemesi

Taavi Heinoja, Loomuse vabatahtlik Instagram: @absaek

KOOSTIS • 300 g võilillepäid • 1 l filtreeritud vett • 1 kg suhkrut • 6 viilu sidrunit

VALMISTAMINE Loputa võilillepead külma vee all, seejärel pane need suurde potti koos vee ja sidruniviiludega. Keeda madalal tulel kaane all 15 minutit.

Lase üle öö seista. Järgmisel päeval vala vedelik läbi sõela või pähklipiima koti teise anumasse. Puhasta pott ning vala vedelik tagasi potti.

Lisa potti suhkur – seda peaks olema umbes sama palju kui võilille60

vedelikku. Keeda, kuni vedelikku on veidi üle poole sellest, millega alustasid. Potis peaks lõpuks olema üle kilo võilillemett. Maha jahtudes pakseneb see veelgi.

Võililli tuleks korjata kohtadest, kus liikleb vähe autosid. Kindlasti võiks korjata ka erinevatest paikadest, et mesilastel ja nende sõpradel oleks ka õisi, millel maanduda.

Uus!

Ehtsas pöögisuitsus suitsutatud tofu Saadaval Selverites üle Eesti

RETSEPTID

g6

Kreemine vaarikajäätis KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 250 ml Tere vahukoort • 2 pakki Tere kaeradesserti vaarikatega • 50 g kakaovõid • 2 sl suhkrut või agaavisiirupit

Sulata kakaovõi ja jäta jahtuma. Vahusta vahukoor magustajaga, lisa vaarikadessert ning sega ühtlaseks. Nirista segu hulka samal ajal segades sulatatud ja jahutatud kakaovõi. Vala vormidesse. Lase sügavkülmas vähemalt 2

62

tundi jäätuda. Jäätis on koorene, ega jää nagu mahlapulk.

Kui soovid vaarikajäätise asemel mangojäätist, kasuta vaarikadesserdi asemel Tere kaeradesserti mangoga.

SELLE SUVE UUED TAIMSED LEMMIKUD! KAERAKREEM

PUDING

RETSEPTID

10 tk

Geter Gerlein Instagram: @vegmomfood

Mandlivõi-kaerakorvikesed KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 200 g kaerahelbeid • 2 suurt banaani • 2 sl kikerhernejahu • 10 sl mandlivõid • 80 g tumedat šokolaadi • 50g taimset piima

Purusta banaan ning sega kuivained sinna hulka. Täida vormid saadud massiga. Küpseta 13–15 minutit 180-kraadises ahjus. Lase jahtuda. Seejärel lisa iga korvikese sisse supilusikatäis mandlivõid.

Aseta külmikusse tahenema.

Samal ajal valmista šokolaadikate.

Sulata šokolaad taimse piimaga ja lisa igale korvikesele teelusikatäis šokolaadiglasuuri. Aseta tunniks külma tahenema.

10 tk

Geter Gerlein Instagram: @vegmomfood

Zucchini fritters ehk suvikõrvitsapannkoogid

64

KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 0,5 keskmist suvikõrvitsat, riivituna • 2 suurt varsselleripulka, riivituna • 2 küüslauguküünt, hakituna • 1 sibul, hakituna • 150 g kikerhernejahu • 1 tl küpsetuspulbrit • 0,5 tl soodat • 1 tl musta Himaalaja soola • 40 g sidrunimahla • 75 g veganjuustu

Riivi suvikõrvits, varsseller ja veganjuust ning haki küüslauk.

Sega koostisosad kokku ning tõsta lusikaga portsud pannile.

Prae mõlemalt poolt.

RETSEPTID

10 tk

Vegan ,,kalapulgad“ KOOSTIS • 1 purk Clearspringi jakat soolvees • 2 lehte Clearspringi norit • 1 purk Clearspringi kikerherneid • 1 vars porrulauku • 1 tl Clearspringi päevalilleõli • ¼ tl meresoola • 50 g Clearspringi gluteenivaba riivsaia

VALMISTAMINE Rösti norilehed suure kuumusega kuival pannil, kuni need hakkavad mustaks minema ja tõmbuvad krimpsu. Pane nori köögikombaini ning jahvata helvesteks.

Lisa suurde kaussi.

Haki kurnatud jaka blenderis või köögikombainis väiksemateks tükkideks, kuid ära lase pudruks. Lisa samuti kaussi.

Kuumuta õli ja prae peeneks hakitud porrulauk nõrgal kuumusel pehmeks.

Blenderda porrulauk koos kurnatud kikerherneste ja soolaga ühtlaseks massiks. Seejärel lisa saadud segu kaussi.

Rulli massi kahe küpsetuspaberi vahel ja

lõika tainast 10 viilu.

Vala riivsai taldrikule, võta viil ning pigista seda käte vahel ning rulli riivsaia sees. Tee nii kõikide viiludega. Vala veidi õli pannile, lase pann kuumaks ja prae ,,kalapulgad” mõlemalt poolt pruuniks ja krõbedaks. Kuivata majapidamispaberiga üleliigne rasv. Serveeri meelepäraste lisandite või kastmetega.

ORGANIC YOUNG

JACKFRUIT TÜKID P VALGUALLIKAS P SUHKRUVABA P RASVAVABA P KÜLLASTUNUD RASVAINETE VABA P KIUDAINETE ALLIKAS

Jackfruit ehk jaka on väga mitmekülgne taimne toit, mis on tuntud oma ainulaadse tekstuuri ja maheda maitse poolest.

Jackfruit imab sisse kõik maitsed ja maitseained. Proovi valmistada Teriyaki kastmega rebitud jackfruiti või sega aromaatsete vürtsidega maitsva vegan-karri loomiseks.

www.valete.ee 66

Vaata ka vegan ‘’kalapulkade’’ retsepti ajakirjas!

Sooduskoodiga JAKA15 juuni lõpuni jackfruit Valete E-poes -15%!

Suurim valik kodumaist kaupa – e-Selveriga nüüd üle Eesti!