Ajakiri Vegan 2018 #1 by Ajakiri Vegan

VEGAN nr 6, 2018 1/6

Hind 5,90 €

Marek Strandberg: „Arutu on tulevikumuutusi silmas pidades

paigutada maksumaksjate raha järjekordsesse piimatööstusse — see on pankrotipesa rahastamine!“

Anniina Ljokkoi

VÄIKESED VEGANID Laste kasvatamisest ja toitumisest

„Väikesed veganid“ on Eesti esimene teatmeteos laste kasvatamisest ja toitumisest veganina. Raamat vastab küsimustele, kust ometi saada seda valku ja rauda ning kuidas korraldada tõeline loomasõbralik lastepidu. Raamatu toitumusinfo on koolitatud toitumisterapeudi poolt kontrollitud ning teos annab tõlkena edasi ka Soome riiklike toitumissoovituste juhiseid veganitele. Lisaks saab praktilisi nõuandeid, kuidas koostada menüü väikesele näputoitujale või pirtsakale põngerjale. Mitmekülgne käsiraamat teenib nii taimetoitluse suunas liikuvaid peresid kui ka pikaajalisi veganeid. Asjalikul infol ja päriselu kogemustel põhinev raamat sobib ühtlasi ka veganperede ja -lastega töötavatele perearstidele, kasvatajatele ja valdkonnaga kokku puutuvatele ametnikele.

Raamatu saad tellida e-poest WWW.AJAKIRIVEGAN.EE või leia raamatupoodidest

K I R J AS TUS

Kadri on osalenud Eesti Vegan Seltsi tegevuses nii aktiivse liikme kui ka juhatuseliikmena. Tema roll Eesti vegankogukonnas on hindamatu – alates blogist, mis pakub vahvaid ideid vegantoitude kohta, lõpetades loomaõigustekonverentsi korraldamisega. Sinna vahele jääb loendamatu hulk suuremaid ja väiksemaid toimetusi, millest saate teada artiklit lugedes.

VEGAN PEATOIMETAJA/DISAIN Marimai Kesküla marimai@ajakirivegan.ee (+372) 5687 6068 REKLAAM Kristjan Aluoja kristjan@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797 KEELETOIMETAJA Laura Salumets Seidi Lamus-Tšistotin KAANEFOTO Kirsti Heil AUTORID Marimai Kesküla Kätlin Kalling Anniina Ljokkoi Ireene Viktor Florian Biesinger Dagmar Kase Helen Puistaja Sevil Šukjurova Killu Kuuben Kadri Taperson Kadr Sikk Karin Bachmann Therese-Liise Aasma Sandra Vungi

TELLIMINE JA INFO www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan

Armas lugeja! Sel aastal tõstab ajakiri Vegan tempot ning plaanis on ilmuda kuus korda. Paljud on küsinud, kas teemasid ikka jätkub, et nii sageli ilmuda. Minu arust ei ole aga probleem mitte teemade puudus, vaid kohustus teha iga kord valik, millised lood välja jätta. Veganlus hõlmab endast ju nii paljut – see on terve elustiil. Alati on midagi muutuvat, alati on mingeid uudiseid. Veganeid tuleb iga päevaga juurde ning iga inimese lugu selleni on tema isiklik teekond. See mõtteviis ainult kasvab ning sellega koos saab ainult kasvada ka ajakiri, mida käes hoiad.

Jõulude ajal võtsime toimetusega ette külaskäigu Pärnusse, külla meile teadaolevalt vanimale lugejale. 81-aastane Linda juhtus nägema sügisnumbrist kaadrit saates „Roaldi nädal“ ning vaatamata arvuti ja interneti puudumisele suutis leida õige numbri, et toimetusse helistada. Tema vankumatu sihikindlus oli liigutav ning seepärast soovime ka lugejatega jagada emotsioone tolle rõõmsameelse proua ja tema perega kohtumisest. Kuna Eesti talv pole taimekasvatuseks just kõige soosivam, räägib seekordses taimekasvatuse rubriigis toimetaja Therese-Liise oma külaskäigust veganmahefarmi. Endised loomaõiguslased Yvo ja Suzette on ühendanud töö ja aktivismi ning proovivad inimesi viia tervislikuma ja loomasõbralikuma elustiili poole, müües omakasvatatud toodangut.

Seda aastat avame koos Marek Strandbergiga. Juba fotosessioonil saime aru, et tegemist on inimesega, kelle nägemus veganlusest eristub kohati tavalisest arusaamast, kuid kas see on halb või hea, on juba lugeja enda otsustada. Meile toimetuses oli igatahes väga värskendav kohtuda nii huvitava ja karismaatilise inimesega, kelle lugusid olekski võinud kuulama jääda – kahju, et ruum ajakirjas piiratud on.

Maa ja põlluharimisega on vahetult seotud ka muld. „Mullast oled sa võetud …“ vaatab mulla osatähtsust vastupidise nurga alt – mitte kui elutsükli algust, vaid hoopis kui lõppu. Artikkel vaatleb läbi kerge eneseiroonia läänelikku matusetava, sellega seotud probleeme ning praegu juba võimalikke või arendusjärgus olevaid lahendusi. Nüüd, mil loodus on oma elutsükli lõpujärku jõudmas, on sobiv hetk mõelda sellest, mida saame keskkonna heaks Pererubriigis saab seekord lugeda, teha ka siis, kui meid enam ei ole. kuidas möödus toimetaja Anniina reis Lapimaale. Mida tasub arvestaLugusid on veelgi ning kindlasti da väikese veganiga reisides? Mida leiab igaüks endale midagi huvipakkaasa pakkida? Ning kuidas vaatakuvat. mata kõikidele ettevalmistustele võib siiski juhtuda ettenägematuid Põnevaid elamusi, lahedaid leide olukordi. ning huvitavat lugemist!! Kui tavaliselt on Kadri Aavik ajakirjas kirjutaja rollis, siis seekord on rollid muutunud ning aktivistirubriigis kirjutame meie hoopis temast.

Marimai Kesküla peatoimetaja

VEGAN

intervjuu

Vestlus

Marek Strandbergiga

Fotod: Kristi Heil

VEGAN

intervjuu

Marek Strandberg, publitsist, karikaturist, insener, leiutaja, õpetaja, on mees, kes usub, et maailma muudavad lood: lood, mida meile räägitakse koolis, lasteaias ja kodudes, loovad uut tulevikku. Ta on endine poliitik, kes on eestlasi kutsunud üles mõtlema looduse hoidmisele, ökoloogilisele tarbimisele või siis loodussõbraliku kodu loomisele. Mareki jaoks on alati olnud side loodusega midagi loomulikku ja iseenesest mõistetavat. Veganajakirjal tekkis soov Marekiga lähemalt tuttavaks saada ja jagada lugejatele tema mõtteid looduse, keskkonna, tervise ja toitumise teemadel. -KÄTLIN KALLING-

Nüüd on Marek ise ka vegantoitumist ja -tarbimist praktiseerinud umbes kolm aastat. Mareki sõnum läheb korda mitte ainult veganitele, vaid kõikidele inimestele, kes märkavad endi ümber elavat loodust, millest sõltub meie elu planeedil Maa. Mis ajast Sulle lähevad korda keskkonnateemad? Kooliajast, kuigi loodus on olnud kogu aeg osa mu elust, nii pikalt kui mäletan. Veetsin nii suved kui talved Otepää lähedal vanatädi talus koos vanaemaga.

Ta oskas need argumendid ülimalt selgelt välja tuua, miks see valik on ainumõeldav. Need argumendid on keskkond ja loomade heaolu. Neile on võimatu vastu vaielda. Mul võttis selleni jõudmine pool sajandit, temal kordi vähem. Mõistlike arusaamadeni jõudmine kiireneb ja see on tore.

Kord selle ahela läbi mõelnuna on raske põhjendada muid valikuid. Tänases maailmas on üsna raske mõista kirglikku loomsest toitujast keskkonnakaitsjat. Ökoloogilises tabelarvutuses on loomakasvatuse ja tapatööstuse kahjud liialt ilmsed. Aga see pole kindlasti mitte mingi müstiline ärkamine – see on Ma väga loodan, et järgneva osa terviklikust kahe aastakümnega toimuvad maailmapildist. toidutootmises ülipõhjalikud muutused

Õpetajad koolis ja ülikoolis on selle suhtumise valmis lihvinud. Nii peakski see olema. Nii et hariduse, teaduse, majanduse ja ning loomade masskasvatusel ja poliitika osaks Kui lähedane peab olema aruoled looduse ja masstapmisel põhinev toidutootmine saam loodusest. loomadega? jääb minevikku. Loodusest, mis Me oleme looon omaette väärduses kogu tuste ja seoste aeg. Vahel on kogum, mida ei paksem, vahel saa ja ei tohigi sisuliselt käsitleda kui min- õhem tehnikakiht vahepeal. Püüan seda geid ökosüsteemi teenuseid. tehnikakihti aina õhemaks ajada. Lisaks on loomadega kokkupuude sagenenud. Olen Mis tekitas Sinus muutuse hakata taimselt Eesti Metsloomaühingu juht. Vabatahtlik toituma? autojuht. See tähendab öös ja lumes ning Valiku loobuda loomse päritoluga kraa- vihmas, aga ka selge ilmaga inimese tõttu mi tarbimisest tekitas mu tütar Katariina. hätta jäänud elukatele appi sõitmist. Seda VEGAN

intervjuu

tuleb üsna sageli ette.

seda tehakse.

Miks pead keskkonnaprobleeme ja loomaeetikat heaks argumendiks taimetoidu eelistamisel? Muid sisulisi argumente ju väga palju pole. Toidule ja selle maitsele keskendumine on piisavalt egoistlik. Absoluutses skaalas ei saa ka ju väita, et loomsest loobumine teMa ei oska kindlasti seda seost paremini kitab automaatselt ülitervisliku toitumisvälja tuua, kui seda on teinud Andreas We- harjumuse. Ka taimset süües võib seda ber oma raamatuga “Kõik me tunneme”. See teha tervist kahjustavalt, pole kahtlustki. on võrratu teos, mis toob inimese olemusli- Inimene on omnivoor – kõigesööja, mitte ku läheduse loomadega väga selgelt välja. kiskja nagu lihareligiooni esindajad seda Nii selgelt, et põhjus loomi majanduslikult sageli arvavad. Omnivoor tähendabki seda, ja eelkõige naudinguks tappes või piinates et me võime ja saame kõike süüa ning selkasutada kaob ikka küllalt tõhusalt. lega elus püsida. “Kõike” tähendab muu hulgas ka seda, Ja veel. Täna et tullakse toiräägitakse me loomset Eestis vahel mitte süües Me olemegi kõikide loomadega süvariigist. See ja kasutades. olemuslikult väga lähedased. Me on selline läbiParaku on nii, põimunud suheet kolmveerand tunneme samamoodi, me toimime tega riik, mida põldudest Maal samamoodi, me oleme pigem väga valimised on taimede all, ja uued ideed ei mida kasvatasarnased kui erinevad. kõiguta. Selline takse selleks, riigikapitalistlik et loomi toita, moodustis, miledasi tappa ja le raames on riigiamet suurim väärtus ja süüa. Just see on põhjus, miks kurdetakse, mis tapab igasuguse loovuse. Pisitasa sel- et inimesi olla justkui väga palju ja maa tale poole liigutakse – rahvavõimust eemale. lumisvõime on ületatud. Ei ole ületatud, kui Seda suundumust aitaks ehk leevendada loomse toidu tarbimist vähendada. Inimese parem ja mitmekesisem arusaam demo- sekkumine loodusse on üüratu, sest teisalt kraatiast, aga ehk hoopis teine mõttesuund kaalub inimkond koos söögiks peetavate ja – süvaökoloogia. Arne Næssi loodud käsit- kasutatavate loomadega kokku sama palju lus maailmast, mis peab elu väärtuslikuks kui ülejäänud loomariik kokku. See on üsna iseenesest, mitte lähtuvalt sellest, kas see arulage ja looduse tasakaalu mõjutav oluon meile kasulik või mitte. kord. Filosoofilisemalt: me olemegi kõikide loomadega olemuslikult väga lähedased. Me tunneme samamoodi, me toimime samamoodi, me oleme pigem sarnased kui erinevad. Kõik inimesed on. Osad peavad seda oluliseks, teised püüavad seda eirata.

Mõelge, milline maailmapildi muutus. Taimed ei jagunegi enam selle alusel kasulikeks taimedeks ja umbrohuks. Elu on tervik, nii on ka liigirikkus väärtus. Sellel on muidugi praktiline tähendus, sest mida enam on erinevaid liike iga liigi ümber, seda turvalisemalt on võimalik end tunda. Ja peamine: inimesed peavad õppima vähendama oma mõju muule ökosüsteemile.

Lood on ju nii, et pigem on suured tehnoloogilised läbimurded saavutatud rööbiti Maa rahvaarvu kasvuga, rööbiti kogu-ajumahu kasvuga. Nii on iga inimene oluline ja tehnoloogiline põhiküsimus on täna ja homme veel enam see, kuidas ilma muud ökosüsteemi häirimata need inimesed ära toita. Vastuski on teada: toidu tootmine tuleb viia põldudelt nii suures ulatuses kui võimalik reaktoritesse ja kasvuhoonetesse, kus siis Ja selleks on paar teed: vähendada inimes- kasvatada vetikaid, seeni, pärme, aeropoonte arvukust, mis mu meelest pole arukas, ja menetlusel taimi jne. luua tehnoloogiaid, kuidas see oleks võimalik loomulikult. Nende tehnoloogiate hulka Kas Sulle meeldib ka endale süüa teha? Nikuuluvad vertikaalsed kasvuhooned, veti- meta oma lemmik taimne toit. kate ja pärmireaktorid jne. Ma pole veendu- Ma tulen söögitegemisega toime muidugi – nud, et toidukasvatamiseks on põhjust üld- keemiku värk. Loomulikult peab toit olema se pidada sellises mahus põlde, nagu täna maitsev, aga pean lugejat kurvastama: ma 4

VEGAN

intervjuu

VEGAN

intervjuu

VEGAN

intervjuu

ei tegele toidu nautimisega. Ammu enam mitte. Hea on söönuks saada. Hea on see, kui toit on rikkalik komponentide poolest, aga lemmikuid mul söökide hulgas pole. Liigne roogadele ning söömisele keskendumine pole kõige arukam tegevus. Toidust rohkem on põhjust nautida seltskonda ja mõtteid, mis arutelude käigus välja tulevad. Ma ei soovi toidu tähendust ületähtsustada. Äraleierdatud tõde, et süüa tuleb ennekõike selleks, et elada, mitte elada selleks, et süüa – kehtib ka veganluse puhul. Loomsest loobumise tähendus on ennekõike ülisuure ökoloogilise ja eetilise rolliga. Ka vegantoitumise puhul tuleb hea seista mitmekesise toidulaua eest. Kõikvõimalike kokandusaktide rohkus meediakanaleis on väsitav ja tüütu. Ma ei välista, et selline pidev toidu tähelepanu fookusesse tõstmine ja selle rõhutamine, kui oluline kultuuri osa on toit, võib olla üks liigse ja tarbetu õgimise põhjustajatest.

Loomade naudinguks ja kasumiks kasutamisest loobumine on muutus kultuuris, mitte revolutsioon iseeneses. Selle muutuse tähendus on samasugune nagu 18.-19. sajandil toimunud muutus, mille tulemusena kadus maailmast orjapidamine. See võttis pikalt aega. Seejärel kulus üksjagu aega, et hakkaks kaduma rassiline segregatsioon. Mõistmine, et inimesed on sünnilt võrdsed, oli vaevaline tulema ja see pole üldmõistetav tänaseni. XX sajandi alul näitasid mitmed õpetlased, et inimkond peab arukalt suhtuma ressurssidesse. Wilhelm Ostwald näitas, et inimkond peab toimima hakkama päikeseenergiat kasutades ja muid energiaallikaid hüljates. Albert Einstein oli taimetoitlane ja seda nii eetilistel kui ka ökoloogilistel kaalutlustel. Vene õpetlane Vladimir Vernadski näitas, et inimkond elab uues geoloogilises ajastus, kus inimesed on suutelised kasutama energiat, mis korraldab ümber Maal toimuvat.

Vegankogukonnas käib alati vaidlus, milline on kõige efektiivsem sõnumi edasta- Inimese mõju ja selle leevendamise rahvusvahelised mise meetod. kokkulepped Valikus on: leesündisid alles be, läheme väi1990ndatel – keste sammuTraditsioonid ei saa olla ettekäändeks Rio de Janero dega, kiidame tappa või loodust kahjustada moodsate liigirikkuse igat otsust, mis konventsioon teeb inimese vahenditega ning nautida seda. ja Kyoto kliitarbimisharjumalepe. Ma musi looma- ja väga loodan, et keskkonnasõbralikumaks; vähe rangem, räägime veganlu- järgneva kahe aastakümnega toimuvad toisest kui tulevikust, kuhu on vaja jõuda, ning dutootmises ülipõhjalikud muutused ning proovime inimesi panna astuma suuremat loomade masskasvatusel ja masstapmisel sammu; nn radikaalne, läheme päästame põhinev toidutootmine jääb minevikku. naaritsad puuridest, seome ennast tapamaja uste külge jms. Milline on Sinu arust Inimesed õigustavad tihti oma valikuid trakõige efektiivsem meetod inimesteni jõud- ditsioonidega. Mida arvad Sina sellest? miseks? Või äkki on Sul hoopis mingi neljas Kihnlased ütlevad, et neil on traditsioon süüa hülgeliha. See on veider harjumus, lähenemine, mis võiks toimida? Parimal moel teadmisi kasutades ja õpeta- sest vajadust selle järele pole. Ehk põhjas des. Radikaalsuselgi on oma koht, et ära- elava innuiidi jaoks, kes oma riidedki ise valtada tähelepanu, tekitada arutelu, et tekiks mistab, on hüljes vajalik kaaslane, kes enda see hetk, kus inimesed hakkavad küsima huvides tappa ja töödelda. Aga Kihnus? küsimusi levinud väärtushinnangute või Kahtlen. arusaamade kohta. Tulevik on pigem valdav veganism kui valdav karnism, mis on tänane Aeg-ajalt on kalastavatel rahvastel, ka ilmselt kihnlastel, komme kurta, et hülged söötoidumajanduse alus. vad ära nende kala. Noh, kuidas öelda, kala Kuna loomade tapmine pole inimese jaoks on lihtsalt vähemaks jäänud. Nii kala kui elus püsimiseks nüüdisajal möödapääs- kalakvootegi. Hüljes on lihtsalt osavam kamatu, on minu meelest õigustatud ja möö- lapüüdja, kui kala on vähe. Kalade vähesuse dapääsmatu küsida juba lastelt, kas neile eest peaksid vastutuse võtma just põllumemeeldib süüa toitu, mille päritolu on selline, hed, kelle väetised ja mürgid merekeskkonna untsu keeravad. Kui soov süüdlane kätte nagu see on. VEGAN

intervjuu

saada, peaks Kihnu kalur, kes oma saagi eest kui loomse kasutamisest loobuda, on see seisab, minema mandrile ja küttima trakto- n-ö uus toidutööstus oluliselt efektiivsem ja riroolis olevaid mürgipritsijaid ja väetajaid. eeldatavalt ka subsiidiumite vabana võimaSee pole kindlasti mitte soovitus, vaid osun- lik. Subsideerituna raiskab loomsepõhine dus sellele, kui absurdne see olukord on. toidutööstus ennekõike meie kõigi tööd ja See Kihnu ja hülgetapu traditsiooni küsimus maksuraha, jättes muudeks arenguteks väkerkis ka sel ajal, kui olin riigikogu liige. Siis hem võimalusi. koos Mart Jüssiga arvasime, et kui traditsioon, siis traditsioon. Kihnu hülgepüssid Tapmisel põhinev tööstus on täna vaidlusei erinenud Teise maailmasõja eelselt vist te keskmeks. Soome kontserni HKScan neist, mis olid kasutusel põhjarannikul. tapmiskeskus Rakveres kütab kirgi, sellise Prangli sepad tegid veel 1930. aastatel ta- tegevuse eest makstakse tapjatele vähe. hulise rauaga eestlaetavaid püsse. Selleks, Nemad ja nende pered ei suuda end vääriet Kihnus hülgekütiks saada, tuli mõneküm- kalt elatada ja nad peavad tegema ka selne sammu pealt sellisega küünlaleek kustu- list ebaväärikat tööd. Selle olemust ei soovi nuks tulistada nii, et küünal terveks jääks. väga head kasumit teeniv kontsern avalikult Kui pakkusime välja, et hülgeküttimise pu- näidata. See kahju on siin kompleksne. Pihul tuleks nõuda ka neid traditsioone: rasket dades loomade tapmisel põhinevat äri Eeseestlaetavat mustal püssirohul hülgepüssi tis, ollakse mõnes mõttes solidaarne nenja täpsuslasku eksamiks, arvati, et see on dega, kes teevad seda mujal maailmas, kus nali. Ei ole nali. Traditsioonid ei saa olla et- keskkonnakahjud avalduvad reljeefsemalt. tekäändeks tappa või loodust kahjustada moodsate vahenditega ning nautida seda. Olid üsna pikalt poliitikas. Mida näitab sinu Sama lugu on nö traditsiooniliste lihasööja- kogemus? Kas poliitikuna on võimalik maatega. Mõned nende hulgast arvavad koguni, ilma muuta või on selleks paremaid, efeket inimene on loodud kiskjaks. Inimesed ei tiivsemaid meetodeid? ole kiskjad, me oleme kõigesööjad. Liha ja Ma ei osale enam poliitikas, kuid jah, poliitililoomse toorme ses tegevuses kui möödapääsosaledes on matu tervisliku võimalik tekitoitumise kuutada muutusi. Tänane põllumajandus lutamine on paSee on raske, eksisteerib vaid tänu ulatuslikule raku lihtsalt reliaga mitte päris gioosne nähtus. võimatu. Mõissubsiidiumimehhanismile... See saab eksistagi on poliitika Subsideerituna raiskab loomsepõhine teerida vaid siis, – sekkumine kui inimesed ei õigusruumi, toidutööstus ennekõike meie kõigi mõista massilieelarvete kortööd ja maksuraha, jättes muudeks se loomse toidu raldamine ja arenguteks vähem võimalusi. ja loomade enda muu seonduv huvides äraka– osa maailsutamise ökoma muutmise loogilisi tagajärvõ i m a l u s e s t . gi ja eetilist dissonantsi, mida see tekitab. Paraku on isegi väga liberaalne riik oma Terve mõtlemisega ühiskond peab olema poliitilises kogumis ja demokraatlikus otvõimeline traditsioone ümber hindama – sustamises konservatiivsem kui teaduse ja see on suisa möödapääsmatu. Usukumatu tehnoloogia areng võimalusi näitaks. Keskon see, millises mahus kõikvõimalikud müü- konnast ja inimese tervest olemisest kõnedid, eelarvamused ja muinasjutud jätkuvalt levad poliitilised seltskonnad on enamjaolt meie elu ja otsuseid mõjutavad. vähemuses ning seetõttu on poliitilised muutused ülimalt inertsed. Kohe ei juhtu Mis on Eestis number üks keskkonnakahju, edumeelsete muutuste mõttes suurt midamis on otseselt seotud loomatööstusega? gi. Inertsi tõttu muutuvad suunad ühiskonPõhjavesi on paljudes kohtades reostunud naelus pigem aastakümnete kui aastate ja seda põhjustab nii põlevkivi kaevanda- vältel. mine kui põllumajandus. Tänane põllumajandus eksisteerib vaid tänu ulatuslikule Teine lugu on majanduskeskkonnaga. Olen subsiidiumimehhanismile (riiklikele toetus- üsna veendunud, et loomsevabade toodete tele — toim). Ma olen üsna seda meelt, et (toidu ja muu) pakkumine koos selgituste8

VEGAN

intervjuu

VEGAN

intervjuu aktivist

VEGAN

intervjuu

ga, miks see on hea ja vajalik ning põhjenda- Teisalt on laboriliha hind tugevalt langenud. tud, toimib paremini. 2008. aastal maksis kilo laboriliha 4 miljonit dollarit, 2015. aastal vaid 32 dollarit. See on Ameerika ühendriikides kasvab mitteloom- märkimisväärne muutus. Seda teatas laborisete toodete osakaal. Tavaliha asendajad, liha üks pioneeridest Mark Post. Rööbiti on samalaadsed juustud, piimajoogid jne on selline ettevõte nagu Memphis Meat öelnud ka väiksemate linnade toidupoodides enda aastal 2016, et nende laboriliha tootmise alla võtmas kümneid meetreid poeriiuleid. hinnaks on ca 40 000 dollarit kilo. Lihatööstus tõstab hädakisa, et nad on ohtu seatud. Aga ongi, kuid mitte poliitilistel põh- Muutused toimuvad ja tehnoloogia areneb. justel, vaid turg on pisitasa kadumas. Ma Taimevalgu põhised lihatooted on täna juba arvan, et see on kasvavalt mahtu koguv ma- müügis igati talutava hinnaga ja inimesjandusharu. Seda on põhjust silmas pidada te toitainete vajadusi rahuldavad. Ma olen ka Eestis. üsna veendunud, et me vajame ka oma toiduinnovatsiooni ja sihitud tehnoloogiaarenMis Sa arvad riiklikest liha- ja piimatöös- dust neis suundades, kuna selles on tohutu tuste toetustest ja kas need on õigustatud, majanduslik potentsiaal. vaadates keskkonnakahju? Arutu on tulevikumuutusi silmas pidades Lisaks taimsetele valikutele toidulaual, paigutada maksumaksjate raha järjekord- mida saab veel teha, et oma ökoloogilist jasesse piimatööstusse – see on pankrotipe- lajälge vähendada? sa rahastamine. Tegu on raha raiskamisega Kolige Eestist ära, sest siin olete te kodaning maksumaksja ei saa sellest mingeid nikuna osa kõige suuremast hädast, mis märkimisväärseid hüvesid. Need toetused tekitab me suurima jalajälje. See on põlevpole õigustatud seetõttu, et toidutootmise kivienergeetika. Tänu sellele oleme üks räinnovatsioopasemaid riike ni fookus on maailmas ja üks sootuks mukõige kehveArutu on tulevikumuutusi silmas jal. Neid uusi malt loodust toidutootmise ning inimest pidades paigutada maksumaksjate tehnoloogiad ja kahjustades raha järjekordsesse piimatööstusse – nende kasutukasumit teeniv sele võttu tuleb ühiskond. Eusee on pankrotipesa rahastamine.. toetada. Pigem rose tulu teenimõelda näimiseks raiskateks kaerapiima me energiat ja ja seonduvate toodete peale. Muide, keskkonda arulagedal moel. ka kaerapiim on selles leiduvate suhkrute tõttu fermenteeritav hapukooreks Seetõttu on lihtsaim tee osta oma tarbeks või muudeks fermenteeritud toodeteks. taastuvelektrit. Seda saab osta niipalju, kui Näiteks on ettevõte Beyond Meat, mis teeb seda toodetakse. Päikesest, tuulest ja äärtaimset tooret kasutades erinevaid lihatoo- misel juhul taastuvkütustest elektrit ning teid. Ma saan aru, et öelda „taimne liha“, on sooja koos tootes. Ma väga loodan, et Eesti veidi kohatu, aga selles avaldub kogu teema Energia kateldes põletatavast puidust keeloomus üsna hästi: inimesed on harjunud detud voolu ei hakata nimetama taastuvliha faktuuri ja valgusisaldusega, kuid seda energiaks, sest enamus sellest energiast saab edukalt asendada selleks loomi kasu- läheb kaotsi. 2/3 ulatuses põlemisel saadud energiaga köetakse kahjuks õhku ja jahutamata. tusvett. Ülejäävale soojusele pole kasutust. Kummal näed suuremat tulevikku, kas taimKolimisele on alternatiiv: iga nelja aasta tasel lihaalternatiivil või laborilihal? Tulevik on tehnoloogial, mis toiduvaja- gant on valimised. Paraku keeldub loomudust kiireimal moel lahendada suudab. omane mõtteinerts uskumast, et ökolooTaimsel toormel põhineva lihalaadse toote giline innovatsioon saab olla sootuks uue saab täna teha ka päris veremaitseliseks majandustõusu aluseks. Tegelikult saab. sellega, et kasutada heemi tootvaks õpeta- Maailm on täis näiteid. tud pärme. Heem on see osa meie vere hemoglobiinist, mis koosneb porfüriini ühest Majandususk on muutunud keskkonda aina rohkem eiravaks. Täna näiteks Muhu ja teisendist ja selles olevast rauaioonist. VEGAN

intervjuu

mandri vahele sillaehitusest vaimustunud tegelased arvavad, et asjaolu, et see sild jääb tervelt kaheksandikule maailma rändlindude teedele risti ette, ei ole probleem. Lennaku mujale. Kasum vajab tootmist. Inimene peab saama kiirelt saarele ja ettevõtja seni praamidele makstud dotatsiooni endale. See on tuhandete aastate jooksul välja kujunenud rännutee. Halbades oludes lendavad linnud end vastu silda surnuks. Ettevõtjad ütlevad, et nad on käinud suurte sildade peal ja pole seal linnulaipu näinud. Loomulikult, sest nad kukuvad ju vette ja vee liikumine teeb oma töö. Siin põrkuvadki süvariigi ja sellega seotud majanduse ning süvaökoloogia põhimõtted.

Vegantooted vallutavad!

Tarbimise iseloomu ja elustiili reguleerides inimese tasandil saame ära teha mõnevõrra, aga selle mõju on väike, võrreldes sellega, mida on võimalik teha rahvusvaheliste lepetega. Sarnasus orjapidamise ja segregatsiooni kadumisega on üsna ilmne. Vaatamata sellele, et teame Georges Washingtoni kui demokraatliku ühiskonna rajajat, oli ta orjapidaja. Vaatamata asjaolule, et arvatakse, et ta pidas orje hästi, oli ta siiski orjapidaja ja asjakohased muutused klaariti seaduste ning sõdadega. Piirangud, et vähendada keskkonnamõjusid, saavad olla rahvusvahelised ja nende täitmist tuleb jälgida ja selle poole püüelda. Ükski muu meetod ei toimi, kuigi ka see meetod on vaevaline. Eestis ollakse neis asjus küünilised ja silmakirjalikud. Eesti energeetikud rõõmustasid ka näiteks Trumpi otsuse üle Pariisi kliimaleppest lahkuda. Jätkuvalt on Eestis sõnakaid akadeemikuid, kelle meelest nii kliimamuutused kui nende tõenäoline inimtekkelisus on bluff ja vandenõu. Marek näeb meie tulevikku pigem veganina, ennustades ka vegantoodetele revolutsiooni. See on lootusrikas sõnum kõikidele, kes hoolivad puhtast õhust, tervest ökosüsteemist ja puutumata allikaveest. Jah, kuigi need muutused ei teki üleöö, saame me igaüks erineval viisil, erineval hulgal toetada selle muutuse kinnistumist ümbritsevate inimeste mõttemaailmas. Julgustage ja toetage üksteist, et saaks muutuda traditsiooniline mõtteviis, toitumine ja tarbimine, mis on tänapäeval kaotanud oma väärtuse, väärikuse ja vajaduse.

VEGAN

Solarise ja Delice poodides on alati suur valik vegantooteid! Viimsi Delice Toidupood Viimsi Kaubanduskeskus, Randvere tee 6 Avatud: E-P 9-22

Solaris Toidupood Solaris Keskus, Estonia pst 9 Avatud: E-P 9-23

Pärnu Delice Toidupood Pärnu Keskus, Lai 5 Avatud: E-P 9-22

delice.ee solaris.ee delicetoidupoed

pere

VEGAN

pere

VINGUKOTIGA LUMEMAALE

Sihtkohaks Lapimaa, kirjutas mu mees pere-selfie juurde, kui autoga Viking Line’i sabas pardale minekut ootasime. Jah, see on Helsingist natuke kaugemal, lisas ta juurde. Vantaast pisut edasi, kommenteeris sõber. Väikesele Wernerile oli soetatud uus paks talvekombe, et ta oma esimesel Lapimaa reisil vastu peaks. Lapsega teele asumine on alati põnev, sest ei laps ega vanem tea, mis edasi saab. - ANNIINA LJOKKOI-

Autosõit puhkekülla Lapimaale võttis paar taha neid põhjapõtru näha, ma kardan neid!” päeva. Olime pakkinud auto täis tofut ja veganpiima, sest mine tea, äkki pole Jõuluva- Lapimaale jõudmist märkasime sellest, et puud jäid tasapisi aina väiksemaks ja väiknamaal meie jaoks midagi süüa. semaks ning bensukatesse ilmusid LapiMeie sõidu ajal oli terve Soome kaetud valge maa suveniirid: pussnugade käepidemed üliilusa paksu lumevaibaga. Helsingist põh- põhjapõdranahast, põhjapõdra pildiga särja poole sõites pole selget piiri, kus lõpeb gid ja sokid, saami rahvusvärvides mütsid Lõuna-Soome ja kust algab Lapimaa. Sinna ning virmaliste piltidega postkaardid. vahepeale jääb lõputult metsa ja maanteed, mis tuletab meelde, kui pikk see maa pä- Kohal Muonios Jerisjärve puhkekülas, ootas riselt on. Huvitav on, et jõudes enda arust meid puhas, valge muinasjutumaa. Kuujuba Põhja-Soome aladele, olime ikkagi veel seokstele kogunenud lumi ning ümberringi Lapimaa elanike vaatepunktist lõunas. Nen- laiutav vaikus muutsid ümbruskonna imede jaoks on lõuna kõik, mis jääb Rovanie- liseks. Olime oma tavalisest argipäevast väga kaugel. Kelgutasime, jalutasime, jõime mist allapoole. hotelli kohvikus glögi. Süüa ja sauna saime Väike Werner, kellest on nüüdseks saanud teha enda puhkemajas ehk mökkis ise. Werpea kolmeaastane, istus uue paksu talve- ner nautis talverõõme, labidas käes: talle kombe sees ning virises, et tahab Soome meeldis kõige rohkem lumetöid teha ja patagasi. Tema jaoks asus tuttav ja turvaline kane teda ei näpistanud. Soome ilmselt seal, kus ABC bensiinijaamades on mängunurgad ja kust on vanaema Kõige külmemal päeval tundsin siiski, et juurde alla 300 kilomeetri. Igavesti kestev pakase käes on teatud abitustunne kerge turvatoolis istumine ning lõputu hämarus tulema. Kui peaksime siin elama, kuidas väljaspool autotulede valgust oli tema elu- me ometi oma jalad soojas hoiaksime! Mu kogemuse järgi ilmselgelt juba võõral maal Viru Keskusest soetatud kunstnahast talvesaapad osutusid polaarjoonest põhjapool viibimine. sama kaitsvateks nagu kilekott mütsina või Öeldakse, et alla nelja-aastasele lapsele ajaleht vihmavarjuna. piisab kodusest keskkonnast: selles on tema jaoks elamusi küllalt ja suuremate Lapimaal on reaalsus veganismi ideaalist vallutusretkedega võiks oodata. Samas ei ikka väga kaugel. Igal pool kohvikutes ja hotee see ka kahju, kui väikelast reisidele kaa- tellides laiutavad põrandatel põhjapõdranasa võtta. Nii harjub ta teel olekuga, harjub had ning seintel sarved. Menüüs on praetud põhjapõdraliha kartulipudruga, pitsa põhootama ja vaatama. japõdralihaga, spagetid põhjapõdralihaga “Emme, kas see on juba Lapimaa? Ma ei ning juustupirukas põhjapõdralihaga. VEGAN

pere

Isegi meie puhkekodu ukse võtmehoidja oli põhjapõdraluust. Nii tuligi välja, et Lapimaal viibides hoidsime iga päev luutükikest oma peos ja tundsime selle siledat pinda oma naha vastas. Põhjapõdrad ei ole Lapimaal ainult mälestus vanast ajast või suveniirimaterjal. Nad võivad päriselt maanteedel suure karjaga vastu tulla või öösel akna taga kobistada. Põhjapõtrade vastu ei ole meil loomulikult midagi, oleme ju ise ka ühed põdrad. Ja pealegi on nad väga ilusad loomad ja lugupidamist väärt nagu loomad ikka. Ainult et nende eksisteerimine igal pool, nii elusana kui ka surnult, teeb veidi kurvaks. Ühelt poolt on tegemist põlise kultuuriga, mida Lapimaa inimesed on järginud juba aastatuhandeid enne, kui esimene vegan ilmavalgust nägi. Samas teame hästi, et tänapäeval on Lapimaal põtru liiga palju, et loodus neid kõiki ära jõuaks toita, ning seepärast toidetakse neid söödaga. Nende liha ei lähe ka ammu enam ainult kohalike toidulauale, vaid põhjapõtru veetakse ka suurte keskuste tapamajadesse autodega, mille kitsastes ruumides takerduvad nende sarved omavahel, ning hukatakse, et ka lõunapoolsed inimesed saaksid selle eksootilise poolmetsiku uluki liha mekkida. Keset Lapimaa jõhkrat jahimehekultuuri avastasime, et me pole sugugi ainsad erimenüü tellijad. 2300 elanikuga Muonio kesklinnas jäi meile ette kutsuvate tuledega Šveitsi kohvik, kus kondiiter oli võtnud südameasjaks laktoosi- ja gluteenivabade piparkookide ja šokolaaditortide valmistamise. Letil oli umbes kakskümmend erinevat varianti magusat ja soolast kooki, igal kõrval silt, mis kohusetundlikult klienti informeeris, millest toode koosneb. Aga meid ei aidanud see entusiastlik pingutamine sellegipoolest. Valikus polnud ain- kas Saksa ja Briti turistid? Või elas nendes poolenisti lumme mattunud majades ka satki vegankooki või -küpsist! kohalikke soomlasi, kes eelistasid põhja“Ilma piimata ja gluteenita meil on, aga ilma põdralihale põldubadest härkis’t ning lehkanamunata lihtsalt ei saa neid valmistada mapiimast hapukoorele kaerast Oatly Crea− see ei ole siin võimalik, väike koht, nõud- my Fraiche’i? lust pole,” selgitas Šveitsist pärit kondiiter. Kiire külastus Muonio linnaraamatukokku Kohviku kõrval toidupoes nägime samuti näitas, et kokaraamatute osakonda olid juba gluteeni- ja laktoosivabu tooteid, kuid seal jõudnud ainult mõni nädal tagasi ilmunud olid ka kõikvõimalikud veganvariandid ke- kõige uuemad Soome vegankokaraamatud nasti olemas! Mitut sorti taimset piima, ning riiulis leidus ka vanemaid sedalaadi erinevaid valgutooteid, juusturiiulis isegi ve- väljaandeid. Isegi mu enda raamat veganganparmesani. Huvitav, kes neid siis ostsid, peredest oli ilusti raamatukogus olemas! 16

VEGAN

pere

keeleks, mida on ka mulle koolis õpetatud, ning paljudes Soome peredes on rootsi keel emakeeleks. Piirijõgi ei ole oma teed otsides ja edasi voolates lihtsalt arvestanud sellega, millises külas räägib rahvas soome ja millises rootsi keeles. Kohalikud elanikud vahetavad keelt vahel ka keset lauset ning Soome pool elav rahvas sõidab edasi-tagasi üle piiri − kes odavama bensiini järele, kes põsktubakat ostma, sest Rootsis on see legaalselt müügil. Mõnikümmend aastat tagasi olevat soomlased käinud Rootsis odavama suhkru ja moosi jahil. Peatusime Rootsis Pajalas ja Övertorneås kohvikutes ning püüdsime Wernerile selgeks teha, millises riigis oleme. Lõpuks jõudsime piirkonna suurimasse linna Haparandasse. Kõhud olid tühjad ja ootused laes. Uskusime siiralt, et kindlasti on sealsete hubaste kohvikute menüüdes imehead vegantoidud meid ootamas. Olime ju Rootsis − veganite unistusteriigis! Tegelikkus osutus aga märksa tagasihoidlikumaks. Sõitsime ringi, guugeldades aadresse. Paljulubav hiinakas oli kinni. Jõulutuledega kodune kohvik pakkus ainult viinereid ja lihapalle. Tegin nalja, et eks varsti leiame end Ikeast: nende restoranis on ju nüüdseks ka veganpallid menüüs. Mees pidas seda väga halvaks naljaks, kuid pärast mõningast tiirutamist muutis ta meelt. Äkki oleks Haparanda Ikea siiski külastamist väärt − lihtsalt selleks, et piirkonna kõige suuremast nähtusest aru saada ...

Kuna Lapimaal on talvel vaid mõned tunnid päikesevalgust, siis oli pea võimatu korralikke pilte saada. Siin mõned asjalikumad.

Mõni hetk hiljem seiklesimegi Ikea osakondades. Kaart näitas, et restoran asub ainult kahe käänaku taga, kuid tegelikult kõndisime kindlasti kilomeetri jagu, et sinna jõuda. Pikk saba inimesi ees ja taga. Restorani sildid juhatasid kord paremale, kord vasakule, läbi kümne osakonna. Ilmselgelt oli eesmärgiks meie vastuseisu murda ja panna meid alistunult ohkama: jah, vajame uut diivanilauda. Meie aga trügisime kangekaelselt aina edasi.

Kui nädal Lapimaal oli möödunud, asusime koduteele. Kuna tee kulges Soome läänepiiril, otsustasime kiigata ka Rootsi poolele. Piiriks olevat jõge ületades ei kontrollinud meid keegi, sõitsime üle silla ja olimegi Rootsi kuningriigis. Sildid olid kohe veidi Lõpuks jõudsime restorani ja avastasime teistsugused, toidupoed võõra keti omad ja uue mitmekäänulise järjekorra − toiduleti juurde. Väga paljudel inimestel oli kõht tühi, majade akendel veidi rohkem kaunistusi. liikusime aeglaselt edasi. Tahvli peal veganErinevus kahe riigi vahel pole Lapimaal siis- variante ei paistnud, kuid mees jõudis guuki väga drastiline. Rootsis on mõned koha- geldada, et see on ikka olemas. Kahekümne nimed soome keeles, sest juba vanast ajast minuti pärast olime leti juures. Seal selgus, elab seal soomekeelset rahvast. Soomes et veganvariante pole. Mitte midagi pole on rootsi keel jällegi lausa ametlikuks riigi- meie jaoks. VEGAN

pere

Werner karjus, kui kihutasime ostukäruga kõik need viiskümmend käänakut tagasi Ikea peaukseni. Kõht oli nii tühi, et tahtsin ise ka nutta. Kassadest mööda saanud, selgus, et veganpalle pakub väike bistroo Ikea fuajees. Sinna oli saba lühike ja olime päästetud. Ettekandja aga nentis, et portsjone on jäänud alles ainult üks ning selle valmistamine võtab üksteist minutit. Otsustasime oodata. Üksteist minutit oli aga väga pikk aeg. Kohe väga pikk. Käisin juba letist küsimas, kas ikka pole valmis, sest enda kella ma ei uskunud. Lõpuks sain meie roa kätte: pisikese plastmassist karbi sisse oli pandud õlise oasalati peale neli pisikest falafel’it koos plastmasskahvliga. See portsjon pidi olema meile kolme peale. Ma ei julgenud mehele otsa vaadata. Werner võttis kahvli oma värisevasse kätte ja hakkas seda pallikeste poole sihtima. Keegi ei hoidnud karbist kinni ja järgmisel hetkel oli karp koos nelja palli ja oasalatiga põrandal. Mul pudenes inetu sõna huultelt ja Werner puhkes nutma. Varsti istusime trööstitult jälle auto peal ja närisime Eestist kaasa veetud näkileiba. Seiklus Ikeas tundus nii uskumatu, et hakkasime lõpuks naerma. Mis meil enam üle jäi! Seejärel suundusime linna suurimasse toidupoodi. Suured ootused olid õhku hajunud, kuid eks ikka lootsime midagi leida. Veganvalikut oli umbes sama palju kui meie koduses Rimis. Rõõmsalt avastasime, et rootslased olid jõudnud tuua turule lastele mõeldud vegantoodete sarja! Toredad tegelased naeratasid juustu- ja tofupakendi pealt. Sügavkülmast võtsime kaasa kaks pakki lihapallide veganversioone − on ju lihapallid rootslaste mitteametlik rahvustoit. Praadisime neid rändurite maja ühisköögis ja sõime kõrvale avokaadosid. Õhtulugemiseks oli mul rootslaste veganajakiri Vego, millest selgus, et ka sellel imedemaal on veganitel samad rõõmud ja mured, mis soomlastel ja eestlastel. Werneri jaoks oli reisi parim osa kojujõudmine − mis sellest, et Tallinnas polnud lund üldse ja labidale vähe tööd.

VEGAN

MIDA PISIPÕNNIDELE TEELE KAASA VÕTTA? Teraviljapallid ja maisipulgad. Kuivad ja kerged pallikesed ja pulgakesed võivad päästa olukorra autos või kohvikus, kus parem toit laseb ennast oodata. Kamapallid on maisipulkadest toitvam variant, kuna need sisaldavad ka hernejahu, mis valguallikana täiendab teravilju. Võimalusel valida suhkru- ja soolavaba variant! Pudrud, smuutid ja püreed. Tuubiputrusid ja purgipüreesid on täiendatud mõnede toitainetega, tänu millele ei ole need kõige kehvemad toidukorra asendajad. Putru ja püreed on tee peal mugav nautida otse tuubist või purgist (välja arvatud sel hetkel, kui laps tahab mustikatuubi tingimata enda kätte võtta ja pigistab seda täie jõuga). Tofukuubikud. Tofu on rammus toit. Maitsestamata tofu saab lõigata kuubikuteks, panna purki ning pritsida peale veidi õli. Nii saab sellest toitev vahepala ka päris pisikestele. Pannkoogi-palad. Isetehtud ning ilma soolata-suhkruta pannkook on parajalt pehme ning pisipõnnidele parem variant kui toidukohtades pakutavad saiaviilud. Kikerhernevõi kinoajahust pannkoogid annavad jällegi palju kasulikke toitaineid. Ka väikesteks paladeks lõigatud ülepannikooki on lihtne tee peal süüa. Paks püree + kuum vesi. Toidu soojendamine on reisil ja linna peal sageli raske. Näiteks bataadi-läätsepüreed või teraviljaputru saab keeta ette võimalikult napi vedelikuga ning pakkida portsjonid kaasa. Kui kuskilt saab kuuma vett, mida püreega segada, valmib beebile kiiresti soe toit. Väikeses purgis taimne piim. Kõrrega väikesed piimapurgid tasuvad end tee peal ära: samast pakist saavad täiskasvanud valada kohvile ja põngerjad niisama juua. Pealegi ei lähe need halvaks, kui kõik kaasavarutud purgid ei leia kasutust. Valgurohke hommiku- ja õhtusöök. Reisil on paljud maitsed ja toiduained laste jaoks sageli uued ja eksootilised ja nii näksivad lapsed vahel ainult saia ja friikartuleid. Kui on võimalus valmistada hommiku- ja õhtusöök ise, siis näiteks kaerapudru sisse saab väga hästi segada läätsed või pähklijahu päevase toitainerikkuse kasvatamiseks.

GREEN BAKERY UUES KUUES KOHVIK-LÕUNABUFEE Kõik on uus! ka aadress on uus! Uued perenaised uus menüü 100% vegan täistaimsed, täisväärtuslikud, käsitööna ja südamega valmistatud KODUSED terviktoidud!

pidulauad, tähtpäevad, laste peod, sünnipäevad jpm. KOHVIK-LÕUNABUFEE on Sinu jaoks juba avatud: E-R kl 11.00 - 15.00 tel. +372 556 94247

Jälgi meie tegemisi: Instagram: @green_bakery_ee ning meie toimetamisi: https://www.facebook.com/greenbakery.ee Tule külastama: Katusepapi 4, Tallinn

Green Bakery toit on „vaikne vägivallatu toit“, mis läbi oma hoolikalt valitud maitsete, läbi oma loomuliku ning loodusliku sära kulgeb Sinu südamesse! Südameteni!

lapse tervis

VEGAN

lapse tervis

KUIDAS MU LAPS SÖÖNUKS SAAB EHK VEGANMENÜÜDEST LASTEAEDADES - KADRI SIKK-

Jah, toitainetelt tervisekaitsenõuetele vastavat vegantoitu võib lasteaedades valmistada ja lastele pakkuda. Ühe sellise menüü koos toitlustajatele mõeldud tehnoloogiliste kaartidega leiab vabalt kasutamiseks Eesti Vegan Seltsi kodulehelt. Kuid lapsevanematel tuleb ise lasteaedade ja toitlustajatega suhelda, et oma õigust nõuda. Selgitan, kuidas oleme siia jõudnud, millised on praegused takistused ja mida nende ületamiseks teha. Veganvanemad on minu silmis kangelased. Ka lasteta on kohati keeruline vegan olla, kogedes enamuse mõistmatust ja teadmatust veganluse osas, aga lapsevanemad peavad laste veganina kasvatamise osas rinda pistma ka nii-öelda moraalse paanikaga, mis levib ühiskonnas vastulainena praegu toimuvale hädavajalikule ning kiirele muutusele minna üle taimetoidule ja lõpetada loomade tarbimine. Veganvanemad on selle muutuse eesotsas ja tänu teile saab paljudel teistel tulevikus lihtsam olema. Ja tänu teie koostööle on Eesti Vegan Seltsil lihtsam tegeleda huvikaitsega, mida on vaja, et aidata järele praegu veel ajast maha jäänud avalikku sektorit.

määruse toitumisnõuetele vastava veganmenüü, mille nad võiksid üle vaadata ja kinnitada selle sobivust.

Eelmise aasta alguses pöördus Eesti Vegan Seltsi poole veganist lapsevanem Maria Tammesalu, kelle laps sai lasteaias taimetoitu. Terviseamet käis seda lasteaeda kontrollimas ja tuvastas, et pakutud toidu kaloraaž ei vastanud tervisekaitsenõuetele, mis tulenevad lasteasutuste toitlustamist reguleerivast määrusest. Paraku aga ei nähtud lahendusena kaloraaži suurendamist, vaid tehti märgukiri, milles nähti ette loomsete produktide pakkumist vastavalt kehtivale määrusele. Tänu Maria pöördumisele pakkusime Terviseametile, et koostame

Veganlus on veendumus ja maailmavaade, samuti võib inimene olla vegan seoses oma usulise kuuluvusega. Veganitest lapsevanematel on oluline teada, et Eestis on veendumusvabadus, mis tähendab, et kedagi ei tohi diskrimineerida tema veendumuste või usundi tõttu (Põhiseaduse § 12). Põhiseadus ütleb ka, et igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele ja kedagi ei tohi sundida neid muutma (§ 41). Lapsevanemal on õigus üldjuhul otsustada, milliste maailmavaateliste tõekspidamiste järgi, missuguseid meetodeid kasuta-

Siinkohal tuleb põigata kehtivasse seadusandlusesse. Sotsiaalministri määruse “Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis” järgi on lapsevanemal õigus oma lapsele küsida toitlustamist, mis vastab tema veendumustele. Samal ajal ütleb määrus, et toitlustama peab kooskõlas tervisekaitsenõuetega. Kuivõrd kehtiva määrusega nähakse ette regulaarset loomsete produktide tarbimist, muutub määruse tõlgendamine veganluse osas keeruliseks.

VEGAN

lapse tervis

des jne lapsele haridust antakse. See õigus on kirjas põhiseaduse §-is 37. Seda, kas see säte hõlmab veganist lastevanemate õigust nõuda lasteasutuses vegantoitu, saab täpsustada nii seadusandja, täitevvõim kui ka kohus. Ülal nimetatud määruses on üks selline täitevvõimu tehtud täpsustus olemas. Veganluse perspektiivist on samas siiski seadusandluses jätkuvalt mitmeid lünki. Küsimusele, kas veganitest lastevanematel on õigus saada lasteaias oma lapsele vegantoitu, pole senini teadaolevalt Eesti kohtud pidanud veel vastama, see tähendab, nad pole pidanud põhiseadust ja sotsiaalministri määrust sellest lähtuvalt tõlgendama. Üks viis muutusi luua ongi seda teha kohtu kaudu, kuid Helsingi-sarnase heaoluni, kus alates sellest aastast on kõigis lasteaedades võimalik saada vegantoitu, võib jõuda ka teisi teid pidi. Esiteks tasub kindlasti alustada oma lasteaiast ja toitlustajast ning üritada leida sobivaid lahendusi läbirääkimise teel, viidates määruse sõnaselgele sättele, et lasteaiad peavad pakkuma veendumustele vastavat toitu. Kui lasteaed on selleks avatud, võib kutsuda Eesti Vegan Seltsi koolitama veganluse tervisemõjude ja menüü osas, samuti oleme valmis abikätt andma konkreetse lasteaia võimalustest lähtuva menüü koostamisel. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi ning lapsevanemal on kahtlus, et tema õigusi kasvatada oma last oma veendumuste kohaselt on rikutud, peaks lasteasutusega suhtlema kirjalikult, st küsima kirjalikke põhjendusi, miks ei ole võimalik pakkuda lapsele vegantoitu. Kirjalikud vastused aitavad edaspidi pädeval järelevalveasutusel või kohtul teha otsust, kas lasteasutus on toiminud seaduspäraselt. Lasteaedade tegevuse üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. Terviseohutuse, st ka toitumise küsimustes valvab lasteaedade järele Terviseamet, kes seni ei ole kahjuks häälekalt veganite eestkõneleja olnud. Terviseameti ülesanne on muuhulgas järgida, et lasteaiad pakuksid lastele nende vanemate veendumustele vastavat menüüd.

Muutused toimuvad kogu aeg ja me peame endast selgelt märku andma, et ka avalik sektor hakkaks veganlust toetama. Praegu on uuendamisel rahvatervise seadus, mille juurde käibki lasteasutustes toitlustamist reguleeriv määrus. Peab ära ootama, milline tuleb uus määrus, et oleks võimalik teada, kuidas edasi minna. Igal juhul jooksevad probleemid tagasi Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud Eesti riiklike toitumissoovituste juurde, mis ei käsitle veganlust adekvaatselt ega teaduslikult, liigitades seda “enesepiiratud” toitumiseks, mis justkui toob pikema aja peale kaasa tervisehädasid. Toitumissoovitused on juhtnööriks ka seadusandlusele ja mõeldud muuhulgas kasutamiseks tervisevaldkonna ning toitumisega seotud spetsialistidele. Seni, kuni toitumissoovitused ei toeta veganlust, kuigi on teada, et see sobib ka lastele, jääb ilmselt segadus kestma ka lasteaiapidajate ja toitlustajate jaoks. Vaadates vegan.ee lehelt alla laetavat Eesti Vegan Seltsi koostatud lasteaiamenüüd, ei jää üle muud kui tõdeda, et tegemist on äärmiselt tervisliku valikuga, mida võiks soovitada kõigile. Menüü koostamisel olid võrdluseks Terviseameti enda juhendmaterjalide segatoidumenüüd, mis jäävad tervisliku toitumise nõuetele paraku veganmenüüga võrreldes alla, ületades soovituslikku küllastunud rasvhapete ja vabade suhkrute hulka, mis suurendavad tänapäeval levinumatesse haigustesse jäämise riske. Samuti ei olnud segatoidumenüüdes ka mitmete vitamiinide ja mineraalainete saamine tagatud sama hästi kui veganmenüüs. Näiteks sõime- ja noorema rühma segatoidu näidismenüüde keskmine kaltsiumisisaldus ei vasta nõuetele, moodustades sõimerühmas 74% ja nooremas rühmas 88% nõuetest ning sõimerühma segatoidu näidismenüüde keskmine rauasisaldus moodustab 87% määruse nõuetest. Nüüd on edasi küsimus, kuidas jõuame selleni, et lapsed ka täisväärtuslikku vegantoitu lasteaedades saaksid. Minu soovitus on mõelda läbi ja proovida lahendusi, mida olen siin loos välja toonud, ning jagada oma lugu ka Eesti Vegan Seltsiga, et meil oleks võimalik planeerida, kuidas aidata praegu või tulevikus kaasa probleemsete juhtumite lahenemisele, olgu siis teie või teiste veganperedes kasvavate laste huvides.

Kui siiski tundub, et põhjust on kohtusse pöörduda, võib enne seda kaaluda pöördumist õiguskantsleri poole, kes teostab järelevalvet avalikke ülesandeid täitvate asutuste üle, kui on kahtlus, et need rikuvad põhiõigusi. Meeles tuleks pidada, et paral- Soovin kõigile vanematele julgust ja pealeleelselt ei ole võimalik sama avaldust lahen- hakkamist, sest veganperesid tuleb kindlalt dada nii õiguskantsleri kui ka kohtu poolt. aina juurde! 22

VEGAN

toitumine

OOMEGA-3 -FLORIAN BIESINGER-

Elutegevuseks on inimorganismil vaja paljusid erinevaid rasvhappeid, mida keha on võimeline ka ise tootma, välja arvatud kahte polüküllastumata rasvhapet – alfa-linoleenhapet (ALA) ja linoolhapet (LA), millest esimene on oomega-3- ja teine oomega-6-rasvhapete grupi lähteliige. Kuna kehal puuduvad ensüümid nende rasvhapete sünteesimiseks, peetakse neid asendamatuteks rasvhapeteks ja seetõttu peab neid saama toidust. ALA piisav saamine on lihtne, kui teada häid allikaid. Piisava päevase koguse ALA-d tagab umbes 1 spl jahvatatud linaseemneid, 1 spl tšiiaseemneid, 1,5 spl kanepiseemneid, 8 Kreeka pähkli poolikut, 1 tl linaseemneõli, 1,5 tl kanepiseemneõli või 1,5 spl rapsiõli.

tumiseas naistel on süntees tõhusam kui meestel ning noortel parem kui eakamatel. Konverteerimist pärsivad kroonilised haigused, suitsetamine, kehv toitumine ja geneetiline eelsoodumus vajalike ensüümide vähesuseks. Erinevate uuringute põhjal konverteeritakse 0,3–21% ALA-st EPA-ks ja 0–9% DHA-ks, keskmiselt vastavalt 5% ja 0,5%. Reeglina ei sisalda veganite toit eelmoodustatud DHA-d ja EPA-d, samas näiteks USA-s tarbib keskmine segatoitlane umbes 70 mg DHA-d ja 30 mg EPA-d päevas. Enamik uuringuid on näidanud, et veganite vere ja kudede EPA ja DHA sisaldus on umbes poole väiksem kui segatoitlastel. Kas sellel on ka tähtsust, on praegu veel selge vastuseta küsimus.

Veganid saavad LA-d reeglina piisavalt ja pigem on probleemiks selle Ω-6-rasvhappe Niipalju on selge, et eelmoodustatud EPA ja liigne tarbimine, eriti võrreldes ALA-ga. DHA mittetarbimine ei too veganitele kaasa ilmseid tervisehädasid, kui on tagatud ALA See, et veganid võivad eriliselt pingutamata piisav saamine. Samuti on teada, et mitmed saada piisavalt mõlemat asendamatut rasv- vegantoitumisele iseloomulikud jooned vähapet, on väljaspool kahtlust. Kuid siin rasv- hendavad riski südame- ja veresoonkonnahapete teema veel ei lõppe. haigusteks, mistõttu DHA ja EPA tarbimine ei pruugi riski enam edasi vähendada. Kuna pole aga kindel, et madalam DHA tase on DHA JA EPA optimaalne veganite ajutervisele pikemas perspektiivis, on igati põhjendatud sellele ALA ja LA olulisus seisneb muuhulgas sel- teemale tähelepanu pööramine. les, et keha sünteesib neist pikema ahelaga rasvhappeid. Vegantoitumise kontekstis on olulisemad just ALA-st toodetud pikaahe- DHA JA EPA ALLIKAD lalised Ω-3-rasvhapped EPA ja DHA. Nende rasvhapete kasu tervisele seostatakse en- Lisaks ALA-st konverteerimisele on võimanekõike südame-veresoonkonnahaiguste lik pikaahelalisi rasvhappeid ka otse tarbiriski vähendamisega. DHA-d leidub lisaks da. Kui segatoitlastel on peamiseks DHA suures kontsentratsioonis ajus, olles seega ja EPA allikaks ennekõike rasvased kalad oluline aju arengus ja normaalse töö taga- ja vähesel määral ka munad, siis veganitel misel ning võib kaitsta vananemisega seo- on võimalik neid rasvhappeid saada samast tud degeneratiivsete haiguste eest. allikast, kust kaladki – mikrovetikatest. Mikrovetikaõli turg on viimastel aastatel kiiresti ALA konverteerimine pikaahelalisteks rasv- kasvanud ja veganitele sobilikke DHA/EPA hapeteks on üsna ebatõhus protsess, mille toidulisandeid leiab nii Eesti kui välismaisefektiivsus sõltub mitmest tegurist. Viljas- telt netimüüjatelt. DHA/EPA lisandite võtmi24

VEGAN

toitumine

AJU JA SÜDAME HEAKS ne tõstab veganitel efektiivselt nende rasv- le võrra. hapete taset organismis. On ka kolmas võimalus, mis tugineb üksnes Pikaahelaliste rasvhapete saamine mik- keha enda EPA ja DHA sünteesi soodustarovetikaõlist on mitmes mõttes parem kui misele ega sisalda mikrovetikaõli tarbimist. nende saamine kaladest. Sellega välditakse Selleks soovitatakse järgnevat: kannatuste põhjustamist kaladele ja kala• Tarbi ALA rikkaid toiduaineid, et oleks püügiga seotud keskkonnakahjusid. Lisaks tagatud vähemasti kahekordne ALA ladestuvad ja kontsentreeruvad keskkonna piisava tarbimiskoguse saamine. saasteained kalade kehades, samas mikrovetikaid aga toodetakse puhastes tingimus• Paranda LA/ALA suhet. ALA ja LA tes. konkureerivad pikendamisprotsessis sama ensüümi eest. ALA on selKUIDAS OPTIMEERIDA DHA JA EPA les protsessis tavaliselt eelisseisus, kuid kui LA-d on võrreldes ALA-ga liiSAAMIST? ga palju, muutub ALA-st EPA ja DHA tootmine vaevaliseks. Praktiliseks Kuigi EPA ja DHA ei ole asendamatud toitsoovituseks on vältida LA rikaste päeained, soovitavad mitmed suured organivalille-, maisi-, soja-, seesamiseemsatsioonid siiski neid tarbida. Nii näiteks ne- ja maapähkliõli kasutamist ning soovitab WHO täiskasvanutel saada väheeelistada nende asemel rapsi- või oliimasti 250 mg DHA+EPA-d päevas, rasedatel viõli. Pähklitest-seemnetest võiks eeja imetamise ajal aga 300 mg, millest vähelistada lisaks headele ALA allikatele masti 200 mg on DHA. Kuna veganitel on neid, milles on ülekaalus monoküllasvõimalik tarbida mikrovetikaõli, ongi üheks tumata rasvhapped (sarapuu- ja India võimaluseks lähtuda WHO soovitustest. pähklid, mandlid) ja hoiduda päevalilMikrovetikaõli on praegu veel suhteliselt leseemnete liigsest söömisest. kallis, kuigi üha tihenev konkurents võimal• Väldi transrasvade tarbimist. dab valida soodsamaid pakkujaid. Eesti netimüüjate pakkumiste analüüs näitab, • Toitu tervislikult. et hinna ja toimeaine sisalduse poolest soodsaima mikrovetikaõli maksumuseks • Seesmise sünteesi soodustamise kujuneb umbes 20 senti päevas ehk 6 eurot nõuannete järgimine ei ole tingimakuus, kui lähtuda WHO soovituslikust tarbita vajalik, kui võtta lisaks mikrovetimiskogusest. kaõli, samuti pole sel juhul vaja ALA tarbimist kahekordistada. Raseduse Kuna see kulu ei pruugi olla kõigile jõukoja imetamise ajal ning vanemas eas hane ja arvestades küsimärke eelmooduson soovitatav lähtuda WHO soovitustatud DHA/EPA tarbimise vajalikkuse osas, likest DHA/EPA kogustest. soovitavad mitmed vegantoitumise eksperdid tarbida 250 mg DHA-d 2–3 korda nädalas. Selline tarbimistase tagab, et veganid ei ole pikaahelaliste Ω-3-rasvhapete saamises keskmise USA mitteveganiga võrreldes halvemas seisus. WHO soovitusega võrreldes väheneks kulu mikrovetikaõlile umbes pooVEGAN

lugejal külas

Lugejal külas:

81aastane

Linda

Ühel päeval helises toimetuses müügijuht Kristjani telefon. Naisterahva hääl telefonis ütles: „Tere! Nägin ajakirja telekas, selles saates „Roaldi nädal" ja tahan teha tellimust.“ Helistajaks oli Linda Rotar, kes meile teadaolevalt on 81 aasta vanuselt ajakirja kõige vanem lugeja. „Minul internetti ei ole ja helistasin Ekspress Posti, et äkki sealt saan tellida, kuid ei saanud. Aga nad otsisid välja selle numbri,“ selgitas lõbus Linda, kuidas pärast otsinguid ikkagi ajakirjaga ühendust sai. 26

VEGAN

-MARIMAI KESKÜLA-

lugejal kĂźlas

Peale hetkelist segadust, et kuidas siis tellimusearve koostada, kui internetti pole (eks ikka nii nagu vanasti â&#x20AC;&#x201C; kirja teel), sai lisaks tellimuse koostamisele Lindaga veidi juttu puhutud. Selgus, et vĂ¤Ă¤rikas eas naisterahvas on taimsest toitumisest alati vĂ¤ga lugu pidanud ning viimasel ajal jĂ¤tnud enda toidulaualt vĂ¤lja Ăźha enam loomseid vĂľetusi ning asendanud need taimsete saadustega. Olime tema kĂľnest ja kiidusĂľnadest nii liigutatud, et saatsime lisaks aastatellimusele talle kĂľik eelnevalt ilmunud ajakirjanumbrid.

ma ei tarbi. Peale seda otsust kadus igaĂľhtune jalgade paistetus. â&#x20AC;&#x17E;Isegi arst imestas, eriti veel, kui Ăźtlesin, et kĂľik sai korda, kui loobusin piimast,â&#x20AC;&#x153; rĂ¤Ă¤kis Linda. Linda poeg Raimond kiitis, kuidas ema on viimase poole aastaga kaotanud Ăźleliigsed kilod. Raimond tĂśĂśtab Soomes ning kĂ¤ib iga poole aasta tagant kodus. â&#x20AC;&#x17E;Ma olin tĂ¤iesti Ăźllatunud â&#x20AC;&#x201C; varem oli ema liikumine ikka vĂ¤ga vaevaline. NĂźĂźd tulin koju ja ema hĂźppas mulle autosse kĂľrvalistmele nagu noor plikatirts. Selline positiivne muutus teeb ka minu Ăľnnelikumaks ning kuigi ma ise taimetoitlane ei ole, pooldan seda elustiili vĂ¤ga ning toetan ema selles,â&#x20AC;&#x153; rĂ¤Ă¤kis Raimond uhkusega.

Kui jĂľulud lĂ¤henesid, meenus Linda sageli. On ju pĂźhad aeg, kus kĂ¤iakse kĂźlas vanematel ja vanavanematel. Seega tundus igati loogiline, et ajakiri peaks kĂźlastama ka oma Ăźht vanimat lugejat. Nii saigi mĂľni pĂ¤ev pĂ¤- Linda armastab lihtsaid toiduaineid. NĂ¤iteks rast jĂľulupĂźhi ette vĂľetud tee PĂ¤rnusse, kus meeldib talle peet, mida ta igapĂ¤evaselt Linda elab. sĂśĂśb. â&#x20AC;&#x17E;Mulle on alati meeldinud ka vĂľililled. Paljude jaoks ei ole tegemist Ăźldse sĂśĂśdaKui kohale jĂľudsime, oli rĂľĂľmsameelne Lin- va taimega, kuid mulle meeldib neist teha da koos oma poja Raimondi ja vahva koe- salatit. MĂľrkja maitsega harjub kergesti,â&#x20AC;&#x153; rakese Villiga trepil ootamas. MĂ¤rkasime lausus ta. â&#x20AC;&#x17E;Naabrimees teeb vahest nalja, et kohe, et vaatamata oma eale oli Linda krap- ma tema aia ka vĂľililledest puhtaks teeksin,â&#x20AC;&#x153; sakas ja lusti tĂ¤is. Linda kallistused, kaetud naeris Linda. toidulaud ning elevusest ringi kepslev Villi tekitasid tĂľesti tunde, et oleme jĂľudnud va- Uurisime Lindalt ka seda, mis ta arvab selnaema juurde. lest, et taimetoitlust peetakse noorte hulluseks, mille peale ta vastas: â&#x20AC;&#x17E;Just vanemad Laua taga juttu vestes rĂ¤Ă¤kis Linda oma loo, inimesed peaksid rohkem taimselt sĂśĂśma. kuidas linnuliha (olgu siis kana vĂľi muu lind) Vanaduses peab niigi hakkama igasuguste ei ole ta kunagi suutnud sĂźĂźa. â&#x20AC;&#x17E;Ma sĂźndisin tervisemuredega tegelema, siis on hea, kui ja kasvasin Massiarus, meil oli talu â&#x20AC;&#x201C; kaks oma toiduga neid vĂľimalikult palju Ă¤ra hoihobust, viis lehma ja vĂ¤ga palju kanu ning da.â&#x20AC;&#x153; hanesid. Igaks jĂľuluks ja jaanipĂ¤evaks tapeti Ăźks Ăľnnetu lind. Oh, kus ma siis nutsin! Need mĂľned tunnid PĂ¤rnus lĂ¤ksid kui linJuba mitu nĂ¤dalat enne palusin vanematelt, nutiivul ning enne, kui arugi saime, oli aeg et nad ei tapaks mu armastatud linnukesi, tagasi Rakvere poole sĂľitma asuda. Linda, kuid tol ajal oli see mĂľeldamatu,â&#x20AC;&#x153; kirjeldas koerake sĂźles ja Raimond kĂľrval, jĂ¤i trepil Linda, et taimetoitlus oli nende peres ja meile jĂ¤rele lehvitama. Terve tagasitee oli Ăźldse laiemalt Ăźhiskonnas tĂ¤iesti olematu sees hea soe tunne, just nagu siis, kui tuled mĂľiste. â&#x20AC;&#x17E;Sellest ajast saati ma lihtsalt ei pĂ¤rast pĂźhi vanaema juurest. suuda Ăźhtegi kana ega muud lindu sĂźĂźa,â&#x20AC;&#x153; Kallistused sulle, Linda! Villile pai ja tervitujĂ¤tkas ta. sed Raimondile. Piima jĂ¤ttis Linda oma menĂźĂźst vĂ¤lja tervislikel pĂľhjustel. â&#x20AC;&#x17E;Umbes kolm-neli aastat tagasi hakkasid mul jalad igal Ăľhtul Ăźles paistetama. KĂ¤isin arsti juures, kuid abi ei PS! Mul ununes PĂ¤rnus kĂ¤ies Ăśelda, et saanud. Arst kirjutas rohud vee vĂ¤ljutami- â&#x20AC;&#x17E;lindaâ&#x20AC;&#x153; tĂ¤hendab portugali keeles â&#x20AC;&#x153;kaunisâ&#x20AC;&#x153;. seks, kuid nendest polnud mingit kasu,â&#x20AC;&#x153; đ&#x;&#x2DC;&#x160; meenutas Linda, kuidas liikumine valutavate ja paistes jalgadega muutus aina vaevalisemaks. â&#x20AC;&#x17E;Siis juhtusin lugema raamatut â&#x20AC;&#x17E;Dr Levini toitumistarkusedâ&#x20AC;&#x153;. Sealt sain esimest korda teada, et piim vĂľib sellist paistetust pĂľhjustada,â&#x20AC;&#x153; selgitas Linda, miks enam piiVEGAN

eetika

- KARIN BACHMANN-

I EPISOOD:

tagasi kodutallu. Selle peale ilmus meedias süüdistav artikkel, kuidas ekstreemsed loomakaitsjad võtavad lastelt võimaluse tõeliseks kontaktiks loomadega, hävitavad eheda maaelu ja süvendavad loodusest võõrandumist. Kesklinnas aedikus kükitava lamba võrdsustamine eheda maaeluga on ühtaegu küüniline ja rumal. Samal moel õigustatakse metsloomatsirkusi, sest muidu ju „lapsed loomi ei tunne“. Betoonkivil õnnetult klobistav lammas ja traksipükstega karu jalgrattal on just need olukorrad, mis inimest loodusteadmisest võõrandavad. Kui taoline pilt tundub loomulik ja sellest ilmajäämine tähendab ka kõikide loomadega seotud suhete katkemist, tuleb põhjust otsida ikkagi moonutatud maailmapildist, mitte neist, kes vigasusele tähelepanu juhivad.

Käisin Kesk-Eestis metsas. Seal oli vaikne, õrn lumekirme oli maas. Selline, et saapad lumiseks ei saanud, aga maapinnal olid jäljed näha. Olen selles metsas käinud ennegi ja seekord oli midagi teisiti. Metsseajäljed! Neid peaaegu et ei olnud. Mõned üksikud harvad sõraasted seal, kus eelnevatel aastatel on olnud auklikuks tallatud rajad. Lõpuks leidsime koha, kus üks kolmik oli metsateed ületanud, hetkeks puu all tuhninud ja edasi läinud. Kaasas olnud metsamehe sõnul on selles maakonnas pea kõik sead tapetud, see allesjäänud kolmik on üks väheseid. Ja kui teataks, et nad seal on, läheks karistussalk kohe välja. Need kolm põgenikku, kel õnnestus pääseda kättemaksust millegi eest, milles ükski metssiga süüdi ei olnud, näitab valusalt inimese oskust enda KAASTUNDE NAERUVÄÄRISTAMINE KUI tehtu või tegematajätmine loomade kaela SURVEMEHHANISM nuhelda. Lambad, põhjapõdrad ja ponid ei jõua jõululaadale kindlasti mitte omanike südamliII EPISOOD: kust soovist külastajaid maaeluliselt harida või loomade tõelist hingeelu tundma õpeRotermanni jõuluturule toodi sel aastal rah- tada. Maaelu propageerimise loba taga on va lõbustamiseks lambad. Juba paari päe- soov nunnude eksponaatide pealt võimaliva pärast olid loomad silmaga nähtavas kult palju raha teenida või muid teenuseid stressis, seisid peadpidi puurinurgas koos. reklaamida, olenevalt olukorrast. KokkuhoiuOlukorra lahendasid kodanike kaebused koht on mõistagi loomade elutingimused ja ja Loomuse asjaajamine ning lambad viidi vaimne tervis. Kogu protsessi õigustatakse 28

VEGAN

eetika

sellega, et Veterinaar- ja Toiduameti poolt on kõik heaks kiidetud, seadustele ja normidele vastav. Seadus aga on teadupärast eetiline miinimum ehk siis vähim, mida teha tuleks. Lisaks kirjapandule on inimesel loomulik sisemine kaastunne, mis ka loomadega vähem kokku puutunutel ja loomade kehakeelt vaid pealiskaudselt tundjatel laseb aru saada, kas loom rõõmustab, kannatab või on hirmunud. Just loomulikku kaastunnet püütaksegi seadusele viidates alavääristada, et inimene õpiks seda kõigepealt häbenema, siis alla suruma ja lõpuks ignoreerima. Kes siis tahaks naiivse eluvõõra silti otsaette? S E E on tegelik võõrandumise süvendamine, kui inimene manipuleeritakse oma tundeid alahindama ja alla suruma, kohtlema looma kui meelelahutust – isegi kui ta sisimas tunneb, et see ei ole õige. Argument, mida kõige sagedamini kasutatakse, et kaastunnet loomade vastu alavääristada ja tõsiseltvõetavust vähendada, on n-ö puudujääk inimarmastuses. Väidetakse, et kuna inimesed tunnevad loomadele liiga palju kaasa, on nad teise inimese unustanud. See ei pea paika ei statistiliste näitajate ega ka kogemuste poolest. Teatavasti on nii julmus kui ükskõiksus enamasti universaalne suhtlusvorm, nad ei põlga ära ühtegi sihtmärki – kes on julm või ükskõikne looma vastu, on seda pigem enamasti ka ini-

mese suhtes. Loomadele tuntakse kaasa ju seepärast, et inimühiskonnas ei ole nad mitte kunagi ise oma kannatuste põhjustajad, kannatuste põhjused on enamasti mustvalged ja igaühele loomuldasa, südames arusaadavad. Kuid kui piisavalt kaastunnet nõrkuseks pilgata, jääb peale enese alalhoiuinstinkt, mis võib käivitada ka muutuva tundlikkuse ehk siis lükkub piir, kust isik peab vajalikuks sekkuda, järjest kaugemale.

EETIKA IGAPÄEVAKÄIBEST TÕRJUMINE Just kriisisituatsioonis saab selgeks, kas hädaolukorraga tegelejad valdavad oma teemat ja jäävad baasväärtustele kindlaks või on eetikaga arvestamine olnud nn mugavate aegade luksus. Eetika üheks tunnuseks aga on üleskaaluvus – moraalinorm ja selle järgimine on alati olulisem kui mingi muu väärtus, näiteks ratsionaalsus. Küsimus taandub lihtsalt sellele, mis need väärtused ühiskonna jaoks on ja milliseid põhimõtteid me just ühiskonnana aus hoida tahame. Moraalireeglil ei ole aegumiskuupäeva ning ta ei sõltu olemuslikult indiviidi suvast. Meil aga vaadeldakse moraalinorme ekvalaiser-süsteemina, kus nuppe võib omatahtsi kruttida ja eetikat vastavalt tujule peale ning maha keerata. Väärtustest kergekäelise taganemise sõnatu tolereerimine ei jäta ühiskonna tegelikust olemusest kahtVEGAN

eetika

lust: loomad on täielikult instrumentideks asjastatud. Lemmikloomadega on asjad veidi paremad, kuid ka ainult sinnamaani, kus inimesel – tarbijal – mugav on. Eetika kui selline aga on samuti taandatud – tolmunud filosoofiaks, millel igapäevaga justkui mingit seost ei ole.

MUGAVUSTSOONI ENESESTMÕISTETAVUS Metssigade masstapmine seakatku tõrjuva meetmena on saanud kriitikat muuhulgas kogenud jahimeestelt. Vähe sellest, et meetodist ei ole abi, sest selliselt katku peatada on absurdne soov. Kõike lõpuni kontrollida ei ole kunagi võimalik – kui katk on juba kohal, käib ta asurkonnast üle niikuinii. Tapatalgute taga paistavad hoopis ärihuvid – sealihatootjate omad. Ühest küljest konkureerib metssealiha toiduainena e kasumiartiklina, teisalt on oluline tootjate mugavus – parem tapetagu metsatäis loomi, kui et farmide taolises pidamises midagi võiks ümber mõtestada. Tõestust, et masstootmine on ennekõike moraalselt kaasajale jalgu jäämas, leiab hulgaliselt. Järjest enam tarbijaid nõuab loomade õiglast kohtlemist, mahepidamised ja väiksemad farmid on tõusuteel, rääkimata veganluse vankumatust normaliseerumisprotsessist. Seega, hiigelkarjade pidamine tuleks mitmel põhjusel lõpetada. On selge, et kui kuhjata väikestele territooriumitele tuhandeid loomi, on haiguste puhkemine aja küsimus. Kui see ei oleks seakatk, oleks see miski muu. Kõikidesse farmidesse tuli katk sisse inimesega, süüdi aga jäid metssead. Jahimeeste sõnutsi on loomulik, et taoline haigus metsas aeg-ajalt laastamistööd teeb. Tuleb sel lasta minna omasoodu, loomuliku valikuna jäävad tugevamad ellu ja asurkond reguleerib end ise edasi. Taoline hüsteeriline sekkumine ei ole midagi paremaks teinud, ainult halvemaks: metssead on tapetud, aga katk on sigalates ikkagi sees. Ja meie kodumetsad on jäljetud.

need, kel piirid ootamatult lahti tehakse. Külakogukonna reageering oli mitmetine – osad pahandasid, osad olid rõõmsad, et on võimalus hobustega kohtuda, ning kirjeldasid, kuidas käivad koos lastega, leivapäts kaenlas, hobuseid püüdmas ja koju suunamas. Peremehele käis nende eest hoolitsemine üle jõu ja seepärast pani ta nad sümboolse hinnaga müüki: ebaõnnestumisel siis räägiti lihakombinaadist. Vaadates kogu seda arutelu, tundub ähvardus olevat pigem selleks, et kindlasti kõik loomad uue kodu leiaksid. Samamoodi pakutakse koeraja kassipoegi, keda muidu uputada/uinutada lubatakse. Rahvas vihastab, kurjustab ja halab, aga alati leiavad need loomad kõige kiiremini uue kodu. Paradoksaalselt on see tõestus sellest, et meil on ühiskonnana veel lootust. Tuleb lihtsalt jõuda sinnani, et kaastunne ei oleks enam reageering hädasolija meeleheites ähvardusele, vaid iga inimese asi. Et igaüks meist tunneks, et ükskõik, kellele haiget tehakse – see haavab ka mind. Kuidas?

VISA JÄRELEANDMATUS Eestis räägitakse karusloomakasvatusest juba põhimõtteliselt minevikuvormis, Norras keelustatakse karusloomafarmid, tsirkuses metsloomade kasutamine on keelatud, loomakaitsja ei olegi iga kord enam sõimusõna, põllumajandusloomade elutingimused on teemaks pea igas seltskonnas. Seega, hoolimata eelnenud lootusetust jutust on ühiskond muutumises.

Solženitsõn kirjutas 1974. aastal praegusse aega suurepäraselt sobiva „Elagem ilma valeta“, mis on põhimõtteliselt samm-sammuline õpetus vale väljajuurimiseks nii ühiskonnast kui isikust enesest. Tuleb lihtsalt kohe reageerida, kohe vastu hakata. Kurjuse ja ükskõiksuse asendamist headusega tuleks vaadelda samamoodi: kõik algab üksikisikust ja tema suhtumisest pisiasjadesse. Kui me järjekindlalt ei lepi ka väikeste valede ja haiget tegemistega ning astume valehäbita nende vastu välja, mureneb lõ„PIDEVALT ULA PEALE TIKKUVAD puks ka suurte valede vundament. Sest just HOBUSED LEIAVAD MÜÜGI pisiasjad näivad kõige süütumad ja kui need tulevad ette ühekaupa, ei kipu tervikpilt tekEBAÕNNESTUMISEL TEE KOMBINAATI“ kida. Tuleb aga tükke väsimatult võrrelda, Sellise pealkirjaga artikkel ilmus mõni aeg kõrvutada ja punaseks värvida, siis ei saa tagasi Tartu Postimehes. Peremehel oli aed neist mööda vaadata. katki ja hobused käisid hulkumas. Sõtkusid naabrite aedu, käisid öösiti akna taga kummitamas ja tegid muid tempe. Nagu ikka 30

VEGAN

k i l a v n a g e V KATALOOG

k i l a v n a g e V Valiku Usina vegantooteid leiad www.usin.ee. Maitsev, soodne ja lihtne tellida.

KATALOOG

reisijuht aktivist

Kadri mõned aastad tagasi Aafrikas. Fotod: erakogu

KADRI AAVIK:

„Juba väiksena tundus mulle otse udarast tulnud piima joomine vastik!“ - MARIMAI KESKÜLA-

VEGAN

aktivist

Kadri Aavik on põline tallinlane, kelle tegevusse kuulub nii loomade kui ka inim- ja eelkõige naiste õiguste eest seismine. Kadri on sotsioloogiadoktor, Eesti Vegan Seltsi juhatuseliige ning ka Loomuse liige. Ta arvab küll eestlasele kohaselt tagasihoidlikult, et tema kogemus aktivistina ei ole teab mis tunnustuse vääriline, et kindlasti on neid, kes on temast teadjamad ning oskajamad, kuid siinkohal usun, et kõik, kes Kadriga kohtuvad, saavad ainult vastupidist väita. Kuidas siis on võimalik, et üks noor naine igale poole jõuab ning kõike teeb? Istusime Kadriga skaibi taha maha ning küsitlesime teda iga nurga alt, et saladuse jälile jõuda.

Kadri kasvas üles linnalapsena. Kloogarannas veedetud suvevaheajad olid lähimad maaelule, millest unistas linnamüras sirguv tütarlaps. „Mäletan, et jutud sellest, kuidas teised veetsid oma vaheaegu maal vanaema juures, tundusid mulle millegi väga eksootilisena,“ meenutab Kadri. Loomadega tal silmast silma kogemus puudus ning alles viis aastat tagasi õnnestus Kadril esimest korda seale otsa vaadata. „Kreekas reisides möödusime ühest turust, kus müüdi sigu. Läksime neile lähedale ning esmakordselt vaatasin sigadele silma – nende silmad olid nagu inimestel ning nende nahk oli nii sarnane meie omaga,“ kirjeldab Kadri, kuidas selline kogemus teda liigutas ja ühtaegu veidi jahmatas. „Ma polnud lapsepõlves või isegi noorena lehma näinudki ning ilmselt selle pärast tundus mulle juba väga väikesena, et piima, mis on tulnud otse udarast, joomine on vastik,“ räägib Kadri. Jätkates, et mäletab korda, kui ta ema ostis turult toorpiima ja Kadri keeldus seda joomast. Ta oli siis 12aastane.

kohal Kloogaranna lähedal poes, kus ta ühe suve assistendina raha teenis. Kadri räägib: „Kuna pood tahtis kasumit teenida, siis oli üsna tavaline halvaks läinud liha müük. Viinerid pesti kraanikausis nõudepesuvahendiga limast puhtaks ja tagasi letile. Kõige hullem oli see hais tagaruumis, mis levis, kui teised töötajad endale mikrolaineahjus halvaks läinud lihatooteid soojendasid. Nad kõik sõid seda! Mina seda ei suutnud.“ Ülikoolis hakkas Kadri ennast defineerima juba taimetoitlasena. Kadri oli taimetoitlane umbes 6—7 aastat. „Mäletan, et olin suhteliselt uhke enda üle, sest olin veendumusel, et minu pärast ei pea loomad kannatama. Aga tegelikkuses piimatööstusest puudusid mul tol ajal igasugused teadmised ning ka želatiini ei osanud ma loomadega seostada,“ muigab ta oma nooruse naiivsuse peale.

Kadri on alati olnud sportlik, kuid 2005. aastal, kui ta Lõuna-Aafrika Vabariiki vabatahtlikuna tööle läks, puudus tal seal võimalus trenni teha. Tema sõnul oleks see olnud lihtsalt väga ebaturvaline. Niisiis stress, VALGE KASS, HALVAKS LÄINUD LIHA JA vähene kehaline aktiivsus ning armastus KERGE KAALUTÕUS – SAMMUD TAIMSE piimašokolaadi vastu hakkasid peatselt TOIDUNI endast tunda andma ning seetõttu võttiski Kadri vastu otsuse, et Eestisse tagasi jõudKuid päris loomaarmastuseta Kadri ei kas- nult saab temast vegan. Otsustatud, tehtud. vanud. „Olin üsna noor, kui ühel päeval tõi ema koju valge kassipoja. Tema oli mu tugi ja lohutus pikki aastaid ning kui ükskord ta FEMINISM VÕI VEGANLUS? suri, oli see minu esimene kogemus surmaga. Olin siis umbes 20aastane ning ma vaju- Kui veganluseni jõudis Kadri peale LAVsin täielikku masendusse, kui mu hea sõber ist saabumist, siis ebavõrdset kohtlemist märkas ja hakkas taunima ta juba varem suri,“ meenub talle. – feminism jõudis temani enne veganlust. See kogemus oli kindlasti üheks ajendiks Üsna noores eas hakkas Kadri märkama mõistmaks loomi kui indiviide. Teine suu- enda ümber soorollilist jaotust ühiskonnas. rem pööre Kadri elus tuli tema esimesel töö- „Mäletan, et mulle tundus imelikuna, kui VEGAN

aktivist

räägiti mingitest „meeste ja naiste töödest“. Minu arvates olid olemas lihtsalt tööd, mis tuli ära teha. Teinekord märkasin korvpalliplatsi juures, et kõik poisid mängivad lõbusalt ning tüdrukud istuvad pingil, vaatavad pealt ja elavad kaasa. Sain aru, et sooviksin ka hoopis väljakul olla, kuigi kossu ma siis veel mängida ei osanud,“ meenutab Kadri. Suuresti tuli oskamatus palliga midagi peale hakata sellest, et tüdrukutele koolis tavaliselt võimalust selle õppimiseks ei antud. „Ostsin endale korvpalli, hakkasin harjutamas käima ning hiljem käisin ka pikalt korvpallitrennis,“ jätkab ta.

Kadri ühes Tallinna raamatukogus veganlusest rääkimas.

See ning veel paljud hetked, mida ei jõua ühte artiklisse kirja panna, viisid Kadri Budapesti soouuringuid õppima ning tänaseks on ta hariduselt sotsioloogiadoktor, kes rakendab oma teadmisi nii naiste kui loomade hüveks. Kadri praegune teadustöö keskendub suuresti loomade ja veganluse teemadele. „Minu viimase aja teadustöös on järjest olulisemal kohal veganluse ja loomaõiguslusega seotud teemad ja seda suunda jätkan ka lähitulevikus. Üks suur küsimus selles valdkonnas, mida on seni veel üllatavalt vähe uuritud, puudutab seda, miks mõned inimesed veganiks hakkavad ja suurem osa mitte. Mis on siin takistused ja mis aitaks kaasa veganluse laiemale levikule? Nende küsimustega on hakanud hiljuti tegelema teadlased Edge Hill Ülikoolist Suurbritanniast, kuid vastusteni pole veel jõutud,“ mõlgutab Kadri mõtteid küsimuse peale, et kui tal oleksid piiramatud ressursid, milliseid uuringuid sooviks teostada. Ta jätkab: „Olen taustalt soouurija ja tegelenud maskuliinsusuuringutega. Ma tahaksin intervjueerida veganitest mehi ja uurida, kas ja kuidas veganlus vaidlustab traditsioonilist mehelikkust. Samuti huvitab mind küsimus, kuidas tulevad lähisuhtes toime paarid, kus üks partner on vegan ja teine mitte.“

Kadri (keskel) kahe kalli pereliikmega.

Kadri üht uuringust selgunud veganite käitumismustrit. Muigama pani aga asjaolu, et neutraalseid kogemusi meditsiinisüsteemis – kus arstid ei kiida veganlust heaks ega mõista ka hukka – hindavad veganid pea sama kõrgelt kui positiivseid. Ilmselt on põhjus hirm saada n-ö peapesu ning kui arst reageerib hoopis ükskõikselt, siis rõõm mitte noomitud saada muudab kogemuse Hiljutine veganlusega seotud uuring, kus positiivseks. Kadri kaasa lõi, oli Eesti Vegan Seltsi korraldatud „Veganite kogemused Eesti meditsiinisüsteemis“, mida 31. jaanuaril tutvustati ÜKS NAINE MITMEL RINDEL Vigri kohvikus. Uuringust selgus, et selleks, et meditsiinisüsteemis toime tulla, peavad 2005. aastal, kui Kadri tagasi Eestisse jõuveganid teistega võrreldes tegema tundu- dis, hakkas ta pidama blogi veganmaailm. valt rohkem pingutusi: näiteks eeltööd, et com. „Olen tegelenud veebidisainiga ning leida sobiv arst, kes suhtub veganlusse po- õppinud ka HTMLi ning esimene versioon sitiivselt või neutraalselt. „Et negatiivseid oligi HTMLis kirjutatud. Mulle väga meeldis kogemusi ennetada, varjasid osad veganid see protsess – blogis piltide paika nokitseoma toitumisvalikut arstide eest,“ kirjeldab mine ja kastikeste tegemine sisu tarbeks,“ 34

VEGAN

aktivist

peab Kadri 2014. aastal alguse saanud ning siiani igal aastal toimunud loomaõiguste konverentsi korraldamist koos Loomusega. „Ma korraldan seda konverentsi seetõttu, et algatada ja hoida Eesti avalikkuses üleval arutelu selle kohta, kuidas liikuda loomasõbraliku ühiskonna poole. On väga oluline, et need arutelud toimuksid eesti keeles ja kohalike ekspertide osavõtul,“ räägib Kadri, miks on võtnud enda ülesandeks selle ürituse planeerimise ja asjaajamise, jätkates et konverentsil on alati esindatud nii akadeemikud kui ka aktivistid – loomaõiguste edendamine on valdkond, kus läheb vaja mõlema osapoole panust ja dialoogi. „Seda suunda kavatseme ka edaspidistel konverentsidel hoida,“ lisab ta.

Kadri väga lähedane kokkupuude loomadega kaks aastat tagasi Bali saarel, teel Austraaliasse. Kuulsas Monkey Forest'is.

Kadri avaldab meile ka saladuse, mida seni avalikult välja öeldud pole. Nimelt järgmine ehk siis viies konverents lükkub edasi 2019. aasta algusesse. Kuid enne, kui paaniliselt ajakirja nurka viskad, loe natuke edasi. Nimelt on plaanis teha üritus kordades suurem, kui see seni on olnud. „Kuna konverentsi planeerimine on praegu alles väga algusjärgus, siis pole veel palju öelda, aga tahaksime kindlasti tuua konverentsile mõne välismaise mõjuka loomaõiguste vallas tegutseva inimese, nagu seni oleme alati teinud,“ kergitab Kadri saladusloori. „Üks tavapärane murekoht on konverentsi rahastus – seni oleme hakkama saanud väga nappide vahenditega, kuid seekord ei tahaks niimoodi vireleda,“ jätkab ta. Peamine põhjus, miks suuremas mõõtmes konverents edasi lükkub, on selles, et siiani on see toimunud taimetoidumessiga ühel ajal – novembris – ja see on korraldajatele liiga kurnav, sest nii messi kui konverentsi korraldavad samad inimesed. „Otsustasime konverentsi kevadesse nihutada. Kuna konverents vajab planeerimist, siis ei jõua käesoleval kevadel seda korraldada, seega toimub see järgmisel,“ selgitab Kadri.

räägib Kadri enda tavaliselt teiste varju jäävast oskusest. Küsimusele, kas pole plaanis oma blogindust veelgi arendada ja astuda konkurentsitulle Sandra Vungi või Palja Porgandiga, vastab Kadri, et teeb seda rohkem ikka oma lõbuks. „Ma kunagi vist paar tootetutvustust olen teinud blogisse, kuid sain KAS TULEVIK EI KISU VÄLISMAALE? aru, et see ei sobi mulle,“ selgitab ta.

Kuna Kadri on üsna sageli töö, eraelu ning aktivismi asjus välismaal, uurisime ta käest ka seda, kas pole ohtu, et ta peaks välismaale kolima, sest vahetult enne artikli jaoks tehtud intervjuud tuli ta Austraaliast, kus elavad elukaaslase Luke’i vanemad. „Jah, Luke on austraallane ja me kohtusime seal ligi kolm aastat tagasi, kui olin Austraalias oma doktoritööd lõpule viimas,“ räägib ta. „Alguses olime pisut aega kaugsuhtes, nii et Veel üheks südamelähedaseks tegevuseks käisin seal külas ja tema siin, kuid sellise vaKa veganseltsis on paljude kujunduste taga Kadri. Näitena võib tuua eelmise numbri tagakaane ning selles numbris oleva EVSi reklaami. Siinkohal on Kadri ehe näide, et erinevalt arvamusest, et veganid mõtlevad ainult loomadele, see siiski nii ei ole. Sageli tehakse asju mitmel rindel, arendatakse endas erinevaid oskuseid ning lõpuks jääb aega hobidekski.

VEGAN

aktivist

hemaa tõttu pole kaugsuhe ilmselgelt väga jäi aktivism paraku pisut tagaplaanile. Tundjätkusuutlik. Nüüd elab Luke koos minuga sin puudust kaasaktivistidega silmast silma Eestis, kuid me püüame võimaluse korral kokku saamisest, sh ka niisama tšillimise igal aastal Austraalias käia – kahjuks üsna üritustest, mitte ainult tööalastest kokkukallis lõbu. Hiljuti tulimegi sealt, veetsime saamistest. Netiteel ja skaibi kaudu saab jõulud ja aastavahetuse seal tema perekon- küll mõningaid asju teha, aga see pole ikka naga.“ Kadri tunnistab, et ei ole reaalselt see. Mul tekkis välismaal elades üksilduse mõelnud sinna kolimisest mitmel põhjusel. tunne – ja kindlasti oli see suuresti põhjus„Austraalia on ikka väga kaugel – ma ei tatud sellest, et ma ei tundnud, et oleksin saaks raha- ega ajakulu tõttu näiteks spon- osa mulle olulisest kogukonnast ja aktivistaanselt otsustada, et tahaksin järgmise nä- mist.“ dalavahetuse kodus veeta. Reisi koju peaks alati pikalt ette planeerima ja vähem kui Kas saime siis teada Kadri saladuse? Kas paariks nädalaks pole mõtet tulla. Eestis on jõudsime jälile sellele, kuidas toimetada nii minu jaoks palju olulist, mida olen eriti vii- mitmes eluvaldkonnas ja samal ajal olla mastel aastatel rohkem hindama hakanud ja alati naeratav? Eks sellele saab vastata igamitte enam nii iseenesestmõistetavana võt- üks ise, kuid mingid järeldused saab siiski nud — minu perekond, lähedased ja nii teadlase kui ka veganaktivisti töö. Uues kohas kõike seda üles ehitada oleks raske, aeganõudev ja mõnes aspektis isegi võimatu,“ mõtiskleb Kadri hüpoteetilise olukorra üle. „Fremantle, kust Luke pärit on, asub Austraalia läänerannikul, Perth’i külje all, ning kuigi Luke’i kodu seal on armas ja asub ookeani lähedal, seal on hea kliima ning linn ise on kohati päris kena, siis on ikkagi tegu ühe kõige isoleerituma linnaga maailmas, sest lähim linn on üle 2500 kilomeetri kaugusel. Muide, ka vegantoidu võimaluste poolest tundub mulle, et Eestis on Austraaliaga võrreldes parem seis!“ Kadri koos elukaaslase Luke'iga leiab Kadri lõpuks peami- tennist harrastamas. sed põhjused, miks ikkagi kokkuvõtteks teha. Näiteks mõistmaks, et kodumaad eelistada. loomadele kannatuste põhjustamine on „Mis puutub mujale välismaale kolimisse, vale, ei pea olema loomadega mingis erilinäiteks kusagile Euroopasse, siis olen selle ses suhtes. Piisab loogilisest mõtlemisest peale mõelnud eelkõige seoses oma aka- ning arusaamisest, et me kõik oleme ühtviideemilise tööga,“ räägib Kadri. „Kui üldse, si tundelised olendid. Saime ka teada, et kui siis mõtlen, et võiksin ehk mõneks ajaks ühiskond surub sulle peale pingil istumist ja minna teadustööd tegema Soome, kui sel- teistele kaasa elamist, siis ära lase ennast leks võimalus avaneb. Kuna Helsingi on nii heidutada – mine osta pall ja õpi mängilähedal, siis ikkagi jagaksin oma elu kahe ma. Ning ilmselt kõige suurema õppetunni linna vahel.“ saame kõik, jättes meelde, et tee asju, millesse suhtud kirglikult, mis sind kõnetavad Siiski hoiab kodumaal Kadrit aktivisti elu. Ta ja millele tahad aega panustada ka siis, kui meenutab: „Kui elasin Austraalias ja eelmi- sa sealt erilist kasu ei saa. Ainult nii saavad se aasta esimeses pooles ka Soomes, siis teod tehtud, naeratus näol. 36

VEGAN

Tasub teada

Keel ei ole neutraalne. Sõnade jõud on võimas. Sõnade valikuga saame panna kellegi kurbusest nutma, õnnest naerma ja hirmust värisema. Sõnadega saame väljendada oma emotsioone, maailmavaadet, suhtumist, arvamusi ja eelarvamusi. -IREENE VIKTOR-

VEGAN

tasub teada

Sõnadega saame näidata võimu kellegi üle. Sõnade taga peitub tihti midagi varjatut, ent samas olulist, mida me ise ei märkagi, aga mille abil me kinnistame teatud mõtteviise. Meie keelekasutus peegeldab muuhulgas ka meie suhtumist loomadesse. Kas meie sõnade valik aitab kaasa loomade vabastamisele või kinnistab iganenud arusaamu loomadest ja nende kasutamisest? Kuidas peegeldab eesti keel meie ühiskonna suhtumist loomadesse?

LIIGIRASSISTLIK KEEL Keegi meist ei ela ideoloogiavabalt. Me ei ole puhtad lehed või neutraalsed robotid. Me oleme ümbritsetud ja kasvame üles ühiskonnas, kus domineerivad teatud poliitilised vaated ning kultuurilised ja rahvuslikud uskumused. See, milliseid ideoloogiaid ja maailmavaateid me kanname, sõltub paljuski meid ümbritsevast. See, kas anname endale aru mingi ideoloogia olemasolust, sõltub paljuski selle ideoloogia ulatusest. Näiteks on lihtne märgata, et veganlus on teatud tüüpi ideoloogia, sest see vastandub otseselt domineerivale ideoloogiale ning mõjub seega radikaalse ja uuenduslikuna, mistõttu paistab see ühiskonnas ka teravalt silma. Veganlust nähakse väheste hullukeste ideoloogiana, mitteveganlust sõltumatu ja objektiivse olemisviisina. Kuid uskumus, et loomi peab kasutama ja tapma ei ole vähem ideoloogiline, kui veendumus, et neid ei pea kasutama ja tapma. Karnism ja liigirassism (spetsiesism) on sellised domineerivad ja laialt levinud ideoloogiad, mis aitavad ülal hoida uskumust, et loomade kasutamine ja tapmine on paratamatud, loomulikud ja vajalikud. Igasuguseid ideoloogiaid aitab levitada, kinnistada ja taasluua muuhulgas keelekasutus. Teatud tüüpi keelekasutus aitab ülal hoida võimusuhteid, vähemusgruppe rõhuda ning neid ekspluateerida. Nii on ka karnismi ja liigirassismiga. Meie sõnade valik määrab ära selle, kuidas suhtume loomadesse, ja selle, kas aitame kaasa loomade vabastamisele või nende ekspluateerimisele. Joan Dunayer analüüsib ühiskonna liigirassistlikku keelekasutust raamatus „Animal Equality. Language and Liberation“ ja ütleb: „Viis kuidas loomadest räägime, on lahutamatu sellest, kuidas neid kohtleme“. Ta lisab, et liigirassistlik sõnakasutus on niivõrd laialt levinud, et seda enamasti ei märgatagi, ning vastupidiselt inimestele, kes saavad märku anda, kui teatud sõnakasutus on neid alandav, ei saa loomad seda teha. Tihti ei märka me ka veganitena seda, et kasutame teatud väljendeid, sõnu ja ütlemisi, mis kinnistavad arusaamu inimeste ülemvõimust ning eelar-

vamusi loomadest ja nende kasutamisest, aidates kaasa loomade jätkuvale rõhumisele. Peaksime sellele rohkem tähelepanu pöörama hakkama, sest lammutades liigirassistlikku keelekasutust, lammutame samal ajal ka loomadega seotud eelarvamuslikke uskumusi.

KEEL JA VÕIMUSUHTED Väljend „ta kohtles mind kui looma“ paljastab selle, kuidas loomadesse suhtume ja kuidas neid kohtleme. Keegi ei taha, et teda koheldaks kui looma. Kui kohtleksime loomi hoolivuse, austuse ja armastusega, siis omandaks “loomana kohtlemine” hoopis teistsuguse tähenduse, kuid praegu väljendab see midagi alandavat ja hirmutavat. See ütlus paljastab inimeste ja loomade vahelise ebaõiglase võimusuhte. Meie võimuses on privilegeeritud positsioonil olles kohelda loomi ebaõiglaselt. Me ei kasuta ega tapa loomi seetõttu, et meil on selleks vajadus või et nad on meist kuidagi madalamad, rumalamad või halvemad, vaid seetõttu, et saame seda teha ja tahame seda teha. Me valime vägivalla, sest asume võimupositsioonil, mitte sellepärast, et ohvrid seda vääriksid. Kui me kohtleme kedagi kui looma, näitab see, et oleme selle ebaõiglase inimeste ja loomade vahelise võimusuhte üle kandud ka inimeste omavahelisse suhtlusesse. Me madaldame teise inimese n-ö loomaks, et saaksime tema solvamist, aga ka rõhumist õigustada. „Sa oled igavene siga!“, „Ta on loll nagu lammas!“, „Kuradi paks lehm!“, „On alles ussipesa!“. Kas sellised väljendid tulevad tuttavad ette? Selliste väljendite abil taandame keerulise hingeelu ja omadustega indiviidid üheplaanilisteks ja lihtsustatud olenditeks. Ja nii arvamegi, et lambad on lollid, et sead on räpakad ja teevad sigadusi, et lehmad on mõttetud jne. Selline sildistamine aitab loomade positsiooni ühiskonnas hoida madala ja ebaolulisena. Kuid see annab võimaluse ka inimeste solvamiseks kasutada eelpool toodud loomade nimetusi. Seetõttu nimetame näiteks vihahoos loomade nimedega inimesi, kes meile mingil põhjusel ei meeldi või kes on teisest grupist, lootuses neid kuidagi haavata. Joan Dunayer ütleb, et loomad on kõige rõhutum grupp: „Üle maailma on nende staatus palju madalam kui ühegi inimgrupi oma. Sel põhjusel mustavad inimeste ja teiste loomade vahelised võrdlused tavaliselt inimesi. „Looma“ metafoor julgustab inimeste vastu suunatud ebaõiglust, eriti nende vastu, kes kuuluvad haavatavasse gruppi, sest „loomadel“ puudub õiglus. Kui VEGAN

tasub teada

mitteinimestest olendite kohtlemine ja nendesse suhtumine muutub hoolivaks, austavaks ja õiglaseks, siis kaotaksid sellised metafoorid võimu haiget teha.“ Tihti kasutatakse loomade nimetusi mitte ainult vihahoos solvamiseks, vaid sellisest keelekasutusest saab rõhumisvormi osa. Näiteks nimetatakse teise rassi kuuluvaid inimesi või pagulasi rottideks, prussakateks ja ahvideks. Kui oleme kellelegi andnud looma/putuka nime, on teda lihtsam maha tallata, tappa, temasse halvemini suhtuda − sest ta on ju pelgalt loom. Naised on aga näiteks kaagutav kanakari. Niimoodi sildistades antakse mõista, et naiste arvamusi ei olegi vaja kuulata ja need võib vabalt kõrvale heita, sest see on pelgalt kanade kaagutamine. Seega, kuni eksisteerib võimalus kedagi loomaks madaldada, eksisteerib ka inimeste vastu suunatud ebaõiglus ja vägivald. Kuni eksisteerib keelekasutus, mis aitab kaasa loomade ekspluateerimisele, aitab see kaasa ka teatud inimgruppide ekspluateerimisele. See ei muutu enne, kui muutub meie ühiskonna suhtumine loomadesse.

KUIDAS VARJATA TÕDE? Loomade tapmine ja ekspluateerimine on julm. Sellega on nõus enamik inimesi. Keegi ei taha tundevõimelistele olenditele põhjustada põhjendamatuid kannatusi. Isegi kõige kirglikumad lihasööjad suudavad harva vaadata tapamajas toimuvat. Selleks, et saaksime loomade tapmist ja kasutamist jätkata, oleme loonud rääkimise viisi, mis varjab karmi tõde. Näiteks ei räägi me tükeldatud laipadest, vaid hoopis lihatükkidest. Sõnad „liha“ või „lihatükk“ aitavad varjata seda, millega tegelikult on tegu. Loomast saab aga „tapaloom“, „lihakeha“, „rümp“, „tapasaagis“, „tooraine“, „tarbekaup“ või hoopis „jahiuluk“ või „jahisaak“. Hiljutisest prügikasti visatud tibude skandaalist jäid silma terminid „praaktibu“ ja „elusjäätmed“. Loomadest saavad tundetud esemed, kes ongi mõeldud lihaks, tapmiseks või äraviskamiseks. Tundevõimeline isik kaotatakse sellise keelekasutusega ära, sest isikuid ei saaks ju niimoodi kohelda. Isikud väärivad austust. Aga kui me kedagi austame, siis ei saa teda enam ekspluateerida ja tappa. Ekspluateerimist saab pehmendada ka näilise nõusoleku väljendamisega. Näiteks teame juba lapsest saadik, et „lehm annab piima“. See aitab kinnistada ettekujutust, et tegemist on süütu ja vabatahtliku tegevusega. Samuti kasutame terminit „loomsed saadused“, justkui meie enda käsi poleks 40

VEGAN

seal mängus. Ma ise eelistan seetõttu kasutada terminit „loomsed võetused“, mis annab täpsemalt edasi seda, kuidas loomi kasutame – me ei saa neilt midagi, küll aga võtame neilt paljugi. Loomade tapmise ja kasutamise õigustamiseks on levima hakanud ka nn humaansuse müüt. Oma südametunnistuse rahustamiseks räägime „humaansest tapmisest“ ja „õnnelikust lihast“. See, mida loomadega teeme, tekitab meile ebamugavust, oma südames teame, et see on ebaõiglane ja julm. Aga selleks, et me ei peaks oma harjumusi või suhtumist loomadesse muutma, muudame viise, kuidas loomade tapmisest ja kasutamisest kõneleda. Kui miski on humaanne, siis ei saa see ju olla ebaõiglane või julm. Siinkohal tuleb meelde soovitus, et selleks, et kindlaks teha, kas miski on humaanne, tuleks mõelda, kas soovid, et keegi teeks seda sinuga või su lähedastega. Niimoodi mõeldes on loomade kohtlemine väga kaugel humaansusest ja see sõnakõlks muutub tühiseks. Samuti välditakse rääkimist loomade tapmisest. Selle asemel kasutavad loomakasvatajaid ja lihatootjad väljendeid nagu „prakeerima“, „realiseerima“ ja „töötlema“. Tööstusele kasutud kukktibud aga „hukatakse“ ja koormaks muutunud koerad-kassid „pannakse magama“. Ka sellised väljendid aitavad meil loomade kohtlemisega seotud ebaõiglust varjata ja meie südametunnistust rahustada.

MÕTLE KAASA Kas sul tuleb meelde termineid või väljendeid, mida oma igapäevases keeles kasutad ja mis järele mõeldes on loomade suhtes ebaõiglased? Kas oled meedias kohanud selliseid lauseid? Kuidas räägitakse loomadest tööstuses? Milliseid termineid kasutavad loomadest rääkides jahimehed või loomapidajad? Kuidas räägitakse loomadest asutustes, mis neid ära kasutavad, näiteks loomaaedades, tsirkustes ja teaduslaborites? Milline on loomade kasutamisega seotud keel seadustes? See teema vajaks põhjalikku analüüsi ja arutelu. Materjali jätkuks kindlasti mitme raamatu jagu. Kuid igaüks meist saab alustada sellest, et hakkame neid termineid märkama ja tähele panema seda, kuidas karnistlik ja liigirassistlik keelekasutus aitab kaasa loomade ekspluateerimise kinnistamisele ja jätkamisele. See on veel üks võimalus loomadele, aga ka kaasinimestele õiglasema maailma loomiseks.

NĂźĂźd Vegan deli ja Follow your heart tooted saadaval

organisatsioon

LOOMUS ON MUUTUV SUURUS Kui Loomusest rääkiva loo avapildil on 13 rõõmsat Loomuse liiget, siis tegelikult on liikmeid 36. Number on muutuv, sest need 36 ei ole omavahel kunagi kokku saanud: üks osa liikmeid elab nimelt Eestist kaugemal. Pealegi ei ole mõned Loomuses kaasa löövad inimesed üldse liikmeks astunudki, sest ilmselt kardavad ränka tööd. On ju 2014. aastal loodud ühingut võrreldud lausa start-up ettevõttega, mis hoiab pealegi esialgu enda käes ka meediarekordit. Nimelt mainiti Loomust eelmisel aastal Eesti meedias üle 500 korra. Ka sünniaasta ei vasta päriselt tõele, sest organisatsioon asutati juba 2005. aastal. Peale liikmete kuulub Loomuse juurde ka paarkümmend vabatahtlikku, üle 80 püsitoetaja ja alates jaanuarist kasvab ka toetajaliikmete arv. Lisaks on ka töötajad. Vahel kaks ja vahel üks, aga peaks olema palju rohkem. -MARIMAI KESKÜLA, KADRI TAPERSON-

Loomus kasvas välja mitmete loomakaitse organisatsoonide juhtide ja aktivistide koostööst just sel hetkel, kui seda oli vaja. 2013. aastal jõudsid Pealtnägija saate kaudu avalikkuse ette järjekordsed jubedad kaadrid Karjaküla rebase- ja naaritsafarmist ja kuna see info jõudis lõpuks ka paljude poliitikuteni, oli pinnas lobiorganisatsiooniks valmis. Ka tsirkuses kasutatavate loomade olukord oli jõudnud ministeeriumide ümarlaudadesse, mis tähendas, et igapäevaselt diskussioonideks valmisolevat eestkostegruppi oli vaja. Loomus seisab peamiselt nende loomade eest, keda kasutatakse põllumajanduses, meelelahutuses ja katselaborites, aga samas tehakse koostööd ka võimalikult paljude nn lemmikloomadega tegelevate organisatsioonidega, kasvõi selleks, 42

VEGAN

et aastate jooksul kogutud kogemused ja teadmised kaotsi ei läheks.

KARUSLOOMAFARMIDE KEELUSTAMISE KAMPAANIAD Üks esimesi suuremaid projekte, millega Loomus näitas ennast avalikkusele kui tugevat ja tõsiseltvõetavat loomade eestkoste organisatsiooni, oli kampaania „Olen loomade poolt!“, mille eesmärgiks oli toetada püüdlust esitada parlamendile seaduseelnõu karusloomafarmide keelustamiseks Eestis. Kampaanias astusid avalikult üles 20 tuntud Eesti inimest, kes karusloomafarmide keelustamist pooldavad. Tuntud inimeste kaasamine ei ole Loomusel ka hiljem raskusi valmis-

organisatsioon aktivist

13 Loomuse liiget. Foto: Kadri Nikopensius

Ühinenud organisatsiooni logo. Kampaania „Olen loomade poolt!“ näitus Tallinnas Vabaduse platsi jalakäijate tunnelis. Foto: Annika Lepp

„Olen loomade poolt!“ kampaania raames Kadi Toome pildistamine. Ekraanitõmmis: www.youtube.com, Loomus

„Olen loomade poolt!“ kampaania raames Tõnu Trubetsky pildistamine. Ekraanitõmmis: www.youtube.com, Loomus

VEGAN

organisatsioon

Kampaania foto. Foto: Heigo Haan

VEGAN

organisatsioon Karusloomavastane marss Tallinna vanalinnas, kus osales üle 300 inimese. Foto: Ester Sall

Loomaõiguste konverents 2017. Esineb Noora Kaunisto (Soome), ökoloog ja evolutsioonibioloog ettekandega "Loomade kuvand Eesti meedias" Foto: Annika Lepp

tanud: järgneval kevadel levitati sotsiaalmeedias erinevatel elualadel tegutsevate inimeste videoprojekti, mille sõnum oli sisuliselt sama, mis esimesel kampaanial. Tsirkuses loomade kasutamise vastu on Loomuse kaudu sõna võtnud nii Tiit Maran kui Aleksei Turovski. Poole päevaga korjati ühele valitsuskabineti istungile suunatud kirjale 14 kultuuritegelase allkirjad jne. Kuna Loomus kuulub mitmetesse suurtesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, siis on selle ühingu käes muuhulgas ka õigus anda ettevõtetele karusnahavaba ettevõtte märgistust (Fur Free Retailer), mille esimeseks kandjaks Eestis sai Reet Aus ja hiljem on talle lisandunud veel 15 moeloojat. Ka suurte maailmanimede karusnaha kasutamisest loobumist on eestikeelsesse meediasse vahendanud just Loomus. Kaugematest nimekatest kampaaniate toetajatest peaks ilmselt mainima Queeni legendaarset kitarristi Brian Mayd ja Hollywoodi näitlejat Mena Suvarit. Ilmselt suuresti tänu kõigile neile ei poolda 69 protsenti Eesti elanikkonnast vastavalt 2016. aasta detsembris uuringufirma Kantar Emor poolt läbiviidud küsitlusele metsloomade kasvatamist karusloomakasvandustes üksnes karusnaha saamise eesmärgil. Tänaseks on see arv kindlasti suurem. Lisaks on korraldatud arvukalt meeleavaldusi, millest üks suuremaid toimus möödunud aasta aprillis, kus vanalinna tänavatel marssis üle 300 inimese nii Eestist kui mujalt. Piketid toimusid ka keelustamiseelnõu toetuseks Eesti saatkondade ees Leedus, Soomes, Rootsis, Taanis, Horvaatias ja Poolas. Rongkäigust võttis osa populaarne trummirühm “Rhythms of Resistance” Soomest. Tegemist on erinevaid vastupanuliikumisi toetava vabatahtliku liikumisega.

LOOMATSIRKUSTE KEELUSTAMINE JÕUDIS EDUKA TULEMUSENI Kui võitlus karusloomafarmide sulgemiseks on veel käimas, siis Loomuse teine suurem murepunkt – tsirkuseloomade keelustamine – sai eelmine aasta võiduka tulemuse. Arutelu tsirkuseloomade ümber sai hoo sisse, kui 2013. aastal vapustas avalikkust eaka elevandi Medi hukkumine Narvas. Tänu sellele traagilisele sündmusele ja 12 000 inimese allkirjale loomatsirkuste peatamiseks Eestis alustas toonane Põllumajandusministeerium muudatuste sisseviimist loomakaitseseadusesse.

Aastate jooksul on Loomus koos organisatsiooniga Loomade Nimel tegutsenud aktiivselt, et loomatsirkused Eestis keelustataks. 2015. aastal lõi Loomus uue piltide kampaania “Kaotame need loomatsirkused ometi ära!”, mis koosnes viiest fotost, millel on kasutatud omapärast kolmemõõtmelist efekti. 2017. aasta septembris kandsid Loomuse ja teiste loomaõiguslaste pingutused vilja – metsloomade kasutamine tsirkustes on Eestis ametlikult keelustatud! Seda sündmust saab lugeda Eesti loomakaitse ajaloo suurimaks võiduks. “Tegelikult täitsid loomakaitsjad täna ühe lubaduse elevant Medi ees, kes 2013. aastal Eestis hukkus,” ütles Loomuse juhataja Kadri Taperson. Enne, kui seadusemuudatus 2018. aasta suvel kehtima hakkab, tuleb Maaeluministeeriumis kinnitada nende loomade nimekiri, keda avalikult, sh ka tsirkustes, siiski veel näidata tohib. Loomus hoiab selle nimekirja kujunemisel silma peal.

ERINEVAD TEGEVUSED SEISAVAD KÕIKIDE LOOMADE HUVIDE EEST Kui rääkida Loomuse tegevusnimekirja kuuluvatest saavutustest, siis ei saa üle ega ümber Taimetoidumessist, mille üks korraldajatest on Loomus oma igal tegutsemisaastal olnud. Taimetoidumess toimus esimest korda aastal 2011 eesmärgiga tutvustada taimetoitu ning sellega kaasnevat elustiili. Nüüdseks on sellest kasvanud iga-aastane suurim veganmess Baltikumis, mis meelitab kohale tuhandeid huvilisi nii Eestist kui ka naaberriikidest. Messil osaleb ligi 100 ettevõtet või organisatsiooni, kes tutvustavad ja müüvad laias valikus taimetoitu, eetilisi kaupu, riideid ja kosmeetikat, jagavad infot, ideid ning teevad häid pakkumisi. Alates 2014. aastast on Loomus korraldanud koostöös teiste vegan- ja loomaõiguse organisatsioonidega Eestis rahvusvahelisi loomaõiguste konverentse. Esimene konverents kandis nime „Loomaõiguslus akadeemias ja aktivismis: teadmised ja tegutsemine loomade heaks“. Konverents on hea võimalus saada uusi teadmisi valdkonnast ka neile, kes on sellel alal toimetanud juba aastaid. Ka ajakirja toimetus võttis üritusest möödunud aastal osa ning kui sinna minnes oli tunne, et oled aastate jooksul juba kuulnud kõike, siis iga esineja suutis üllatada vaatenurgaga, mille peale lihtsalt Facebooki uudisvoogu jälgides ei tule. Järgmine konverents toimub 2019. aasta kevadel ja on VEGAN

Loomus taimetoidumessil 2017. Foto: Ester Sall

organisatsioon

esialgsete plaanide kohaselt pisut suurem kui eelmised. 2015. aastal andis Loomus hooandjate abil välja raamatu, mille keskmes on otsekohesed vestlused Eesti loomakaitsjate ja loomaõiguslastega. „See raamat on sissejuhatuseks kõigile kirjutamata raamatutele, mis eesti keeles loomaõiguste ja loomakaitse vallas tulevikus ilmuvad, sest siiani on sellel kaasaegsel teemal kirjutatud häbematult vähe,” ütles raamatu autor Kadri Taperson. “Esimesest raamatust saab vastuse vähemalt ühele küsimusele: miks peaks iga inimene loomaõiguslane olema.“

LOOMUS JA LOOMADE NIMEL ÜHINESID Eelmises numbris ilmus artikkel Loomade Nimel ajaloost ning üllatavalt oli see täpselt õige ajastus, sest veidi pärast talvenumbri ilmumist tegid loomaõiguste organisatsioonid Loomade Nimel ja Loomus avalikuks otsuse koondada jõud ja asuda tegutsema ühisel rindel ühe organisatsioonina. Uus organisatsioon kannab nime Loomus ning kasutab tunnusmärgis Loomade Nimel endisest logost käpa sümbolit. „Loomade Nimeli ja Loomuse liitumine on ideena tegelikult juba üpris ammu välja käidud, kuid tõsisemat toetust hakkas see idee leidma 2017. aastal,“ selgitab endise Loomade Nimeli esindaja Anita Jürson. „Eks ikka oli natuke hirmu ja kahju lahti öelda organisatsioonist, milles mitmed inimesed on ligi kümme aastat aktiivselt kaasa löönud, kuid näeme seda vajaliku sammuna.“ Küsimusele, mida tähendab ühinemine loomaõiguslusliikumisele tulevikus, vastas Anita: „Tugevamat ja professionaalsemat liikumist ning uusi innovatiivseid algatusi ja lähenemisi.“ Ühinemisotsust võib pidada loomulikuks asjade käiguks, sest mõlemad organisatsioonid on algusaegadest peale jaganud ressursse vabatahtlike ja aktivistide näol ning teinud tihedalt koostööd erinevates projektides. Seegi tõestab, et Loomus on muutuv suurus. Tegevusplaanid muutusid kaks korda pikemaks, energia sünergiaks ja sellelt organisatsoonilt võib veel palju oodata. Ühinenud organisatsioon seadis sisse toetajaliikme staatuse, mille esimeseks väljahõikajaks kutsuti ansambel Trad.Attack!.

VEGAN

Ansambel Trad.Attack! Foto: Daniel Voloz

efektiivne veganlus

MIKS EI PEAKS ENDA JA TEISTE VASTU NII KARM OLEMA? -KRISTINA MERING-

Veganid on erakordne grupp inimesi ühiskonnas, kus umbes 98% ülejäänud elanikkonnast toimetab viisil, mis ei ühti veganluse põhimõtetega. Veganid on need, kes on otsustanud anda oma panuse ja pingutada olukorras, kus loomadega ühiskondlikul tasandil toimuv tööstuslik halb kohtlemine tundub paljudele lootusetuna, justkui poleks midagi parata.

Veganid on otsustanud, et isegi kui ei ole võimalik maailma totaalselt ära päästa, saab vähemalt õudsesse loomade kohtlemisse panustamata jätta. Saab anda oma otsustega märku, et loomad pole pelgalt toiduks või kehakateteks, ja toetada loomade sellist kohtlemist, mis arvestab nende heaolu ja õigusi. See on väga suur asi, arvestades, et elame maailmas, kus enamik inimestest kas lihtsalt ei saa sellistest väärtustest aru või peab neid mõnel juhul lausa hullumeelseks. Mõelge, inimesed on nõus riskima oma hea maine ja tutvusringkonnas lugupidamise kaotamisega (tuleb tunnistada, et veganlusel ei ole alati kuigi hea maine) selleks, et seista oma väärtuste eest loomi kaitsta. See on selline põhimõttekindlus, mida tänapäeval naljalt ei kohta. Ei saa öelda, et veganlusele omane altruism on väärtus, mis oleks massiline − pigem toetuvad inimesed lääne ühiskonnas hedonismile ehk elu nautlemisele ja isiklike hüvede otsimisele. Kuhu need farmiloomad ja nende kannatused sellises süsteemis veel mahuvad? 48

VEGAN

Arvestades, et veganid teevad nii suurt ja olulist asja, tundub alati kurb, tegelikult lausa uskumatu ajaraisk, kui veganid omavahel tülitsevad teemadel kes pole piisavalt vegan või kes on rohkem vegan. Nii kerge on omasid hukka mõista, negatiivset välja tuua − nii kohutavalt kerge. „Ah, sul on viie aasta tagused vanaema tehtud villased sokid − sa pole piisavalt vegan!“, „Sul on enne veganiks hakkamist ostetud nahast saapad ikka alles − pole piisavalt vegan!“, „Sa sööd mett − sa ei tohi ennast veganiks kutsuda!“, „Sul on tõukoer − see ei ole vegan!“, „Kunstkarusnahast kapuutsiäär annab signaali, et ka loomade karusnaha kandmine on OK, seega toetad oma jopega loomade väärkohtlemist!“, „Sa võtad mitteveganistlikku D3-vitamiini – ära nimeta ennast veganiks!“, „Ostsid McDonald’si veganburgeri/friikad/kohvi, sa toetad sellega loomade tapmist − mis vegan sa selline oled!“, „Alpro kuulub loomatööstustele, seega ei tohi sa ennast veganiks kutsuda, kui Alpro tooteid tarbid!“ jne, jne. Saate aru küll, mida ma silmas pean. Eeldatavasti tun-

efektiivne veganlus

nete need või sarnased olukorrad ka oma ümbritsevalt positiivset tagasisidet ja tuge. tutvusringkonnast ära. Lisaks on hea aeg-ajalt asjad uuesti fookuMis te arvate, kuidas need alustavale ve- sesse asetada. Kui vaatame globaalselt looganile mõjuvad? Kas see mõjub jõustavalt, matööstuses toimuvat, nii loomade kirjelkui öelda kellelegi, kes muudab oma elu damatult suure arvu (mis pidevalt kasvab) tarbimisharjumuste mõttes sisuliselt kardi- kui ka kohutavate pidamistingimuste osas, naalselt, et sa pole ikkagi piisavalt hea? Sa siis kas tõesti on nüüd ja praegu oluline just pole ikka piisavalt vegan, et meie heakskii- see, kas sel veganil on matkal viis aastat tu pälvida? See ei ole ilmselt kuigi hea ega vanad villased sokid kaasas või mitte? Ehk motiveeriv tunne. See võib isegi põhjustada oleks hea temaga üheskoos pigem suunata olukorra, kus tundub mõttetu üldse pinguta- pingutus sinna poole, et üha rohkem inimeda, sest niikuinii leidub jälle midagi, milles si vähendaks või loobuks nende tööstuste ma piisavalt hea ei ole. Tean mitut sellist toodangust, kus hetkel kõige rohkem looeksveganit, kes veganitepoolse surve tõttu mi kannatab. Keskendume kõigepealt neile loobusid ja nüüd jälle loomseid tooteid tar- kõikehõlmavatele tööstustele, mille turunbivad. Õnneks on nendega kerge kontakti duseelarved on juba praegu nii suured, et saavutada, sest nad usuvad endiselt vegan- ei võistle ühegi loomakaitseorganisatsiooni luse väärtussüsteemi. Enamasti tarbivad aastaeelarvega. Ja siis kunagi, kui veganite nad varasemaga võrreldes nüüd ka vähem arv on kasvanud murdepunktini, saame haloomseid tooteid. Kuid nende arusaam ve- kata rääkima ka muudest asjadest, saame gankogukonnast ei ole kahjuks kuigi posi- minna detailide kallale. Kui vaadata erinevatiivne. tes riikides toimuvat, on mitmeid näiteid sellest, et loomatööstused rõõmustavad kõige Sama suhtumist kohtab tihti ka veganluse enam selle üle, kui loomaõiguste ja veganlueestkõnelejate suhtes. Tekib justnagu kolla- se eestkostjad omavahel tülitsevad ja selle se meedia kommentaariumi mulje − kas ta peale aega kulutavad. Suurepärane, siis ju kampsun on ikka akrüülist, mis materjalist loomatööstuste õudustele ei viidata, leitakta saapad on, kas need on ikka kunstrips- se vigu hoopis kaasveganite hulgas. Mulle med, mitte naaritsakarvast, issand, kas see tundub, et veganite juures leiab vigu juba on ehtne karusnahk??? Kui keegi riskib nii niigi suur osa ühiskonnast. See töö on juba palju, võtab julguse kokku ja räägib vegan- tehtud, seega pole tarvis, et me ise omavalusest avalikult meedias, siis võib päris kin- hel aega mikroskoopilistele probleemidele del olla, et enamasti järgneb sellele avalik- kulutaks. Keskendume suurele ja olulisele. kuses mingisugune negatiivne reaktsioon. Keskendume sellele, et oma tegevuste tuleTunduks ju igati loogiline, et kogukond ise musena aitaksime kõige rohkem loomi. on vähemalt toetav ega nõua kampsunikiu analüüsi või kapuutsikrae proovi? Meil on kõigil ühine eesmärk: et veganeid tuleks muudkui juurde ja olemasolevad vegaKui teemat veel konteksti asetada: olukor- nid ei loobuks oma heast valikust. Selle eesras, kus veganiks hakanud inimene on ee- märgi poole püüdlemisel saame ka endale maldanud oma menüüst liha, kala, kana, pii- veganitena otsa vaadata − kas loome enda ma ja piimatooted, muna ja kõikvõimalikud ümber õhustikku, mis on positiivne, jõustav, tooted, mis neid sisaldavad; andnud endale otsekui kasvulava? Või ehk pöörame aeglubaduse, et edaspidi ostab vaid vegansõb- ajalt liialt tähelepanu kõigele, mis inimeste ralikest materjalidest jalanõusid ja rõivaid, ja maailma juures veel meie vaates ideaalne loomadel katsetamata kosmeetikat ja kodu- ei ole? keemiat − ta on muutnud ära meeletult suure osa oma tarbimisvalikutest ja otsustest. Loomad, keda tööstusfarmide õudustingiKas tundub mõistlik keskenduda sellele mustes peetakse, vajavad veganeid nende ülivähesele, mida ta näiteks veel pole jõud- eestkostjateks ja ühtlasi vajavad nad, et venud? Jätkusuutlikum on keskenduda kõige- ganid reflekteeriks oma mõju ja efektiivsuse le sellele suurele heale, mis ta juba korda on üle. Kui vegankogukond on toetav ja sõbrasaatnud, et tal tekiks jõustatud ja toetatud lik, on see arenev ja jätkusuutlik. See on hea tunne. Psühholoogias kutsutakse seda po- suund, mida eesmärgiks võtta. Olla ise see sitiivseks jõustamiseks (positive reinforce- vegan, kes kõige suurema ja positiivsema ment). See lähtub põhimõttest, et meile mõjuga teemale head mainet kujundab. kõigile meeldib, kui meid kiidetakse, ja me tahame jätkata tegevusi, mille eest saame 50

VEGAN

Terve ja rõõmus. Loomulikult.

Kaubamaja Biomarket

Rocca Al Mare Biomarket

Solarise Biomarket

Ülemiste Biomarket

Mustamäe Biomarket

Balti Jaama Turu Biomarket

www.biomarket.ee

Viimsi Biomarket

Tartu Biomarket

Pärnu Biomarket

reisikiri

BERLIINläbi peaaegu kohaliku silmade - HELEN PUISTAJA-

Dickes B, oben an der Spree Im Sommer tut‘s du gut und im Winter tut‘s weh Mama Berlin mag Stein und Benzin -Wir lieben deinen Duft, wenn wir um die Häuser ziehen

– Seeed ‚Dickes B‘

David Bowie on siin elanud (korterit Iggi Popiga jaganud) ja mõneski laulus linna maininud. Chris Corner on siin insomnia all vaevelnud. Nick Cave elamise ja muusika tegemise kõrval ka filmis „Der Himmel über Berlin“ näidelnud. Linn, millest ma peale mõnda esimest külastust olin samal arvamusel, nagu ilmselt paljud jätkuvalt on — et justkui suhteliselt OK linn, aga mis tas nüüd nii erilist olema peaks, et kuulsad muusikud selle oma ko52

VEGAN

duks on valinud ja osa inimesi sellises ülimas vaimustuses on, sellest hästi aru ei saa. Elades aasta Berliinist vaid 45-minutise rongisõidu kaugusel, oli linn mulle suureks abiks veganiks saamisel ja hakkas mulle südamelähedaseks muutuma. Ning nüüd, kui on kombeks saanud kaks korda aastas seal käia, olen täielikult armunud. Miks? Sest Berliinis on kõike ja kõigile ning suuremat enamust ei huvita absoluutselt, missugune

reisikiri persoon

FRIEDRICHSHAIN Shakespeare and Sons, Warschauer Str. 74 / shakesbooks.de Bowl, Warschauer Str. 33 / bowl.berlin Chay Village, Niederbarnimstraße 10 / chayvillage.de KREUZBERG Modern Graphicks, Oranienstraße 22 / modern-graphics.de Voo Store, Oranienstraße 24 / vooberlin.com Südblock, Admiralstraße 1-2 / suedblock.org Moeon, Schönleinstraße 10 / moeon.de Brammibal Doughnuts, Maybachufer 8 / brammibalsdonuts.com Sahara Imbiss, Eisenbahnstraße 44 / saharaimbiss.de Original Unverpackt, Wiener Straße 16 / original-unverpackt.de Markthalle Neun, Eisenbahnstraße 42/43 / markthalleneun.de TofuTussis, Eisenbahnstraße 42/43 / tofutussis-berlin.de WEDDING Moritz Bar, Adolfstraße 17 / Moritzbar.com

BRENZLAUER BERG Paul's Boutique, Oderberger Str. 47 / paulsboutiqueberlin.de Rou Vegetarian, Schwedter Str. 25 / vegi-rou.de Upcycling Fashion Store, Anklamer Str. 17 / upcycling-fashion.com Wertvoll - Eco-Fashion Boutique, Marienburger Str. 39 / wertvoll-berlin.com MITTE Hummus & Friends, Oranienburger Str. 27 / hummusfriends.business.site Momos, Chausseestraße 2 / momos-berlin.de Coffee Fellows, erinevad asukohad / coffee-fellows.com

Vaade Berliinile 2013 aasta november Foto: Arild Vågen, wikipedia commons

sa välja näed, mida oma välimusega ise teinud oled, keda oled valinud armastada või kasvõi mis toitu tahad tarbida. Niikaua kui see kõik muidugi seaduse piiridesse jääb. Mäletan väga elavalt ühte omaette naeratama panevamat hetke Berliinist, kui olin just kohale jõudnud, kuigi ei mäleta, kust täpsemalt. Mäletan aga, et sellele eelnes mingi nõme kommentaar või ebameeldiv jõllitamine mu tätoveeringute pärast. Olles aga Berliinis S-Bahnis, astus ühes peatuses peale noormees, kel oli terve pea ja pool nägu tätoveeringutega kaetud ning mitte üks inimene terves rongis ei liigutanud kulmukarvagi selle peale.

misrõõm on väidetavalt suurim rõõm, siis kutsun sind endaga kaasa ühe inimvihkajast ja raamatuarmastajast vegani kaks korda aastas jalgade alla võetavale ringile läbi suure B.

Teel Berliini hakkab mul tavaliselt juba Tallinna lennujaamas väike naeratus ennast näole sokutama ja need, kes mind tunnevad, teavad, et see ei ole alahinnatav märk. Lennukist välja astudes irvitan aga juba nagu kutsikas pallimeres. Mis aga tegi seekord kaasamoositud sõbranna üsna murelikuks. See esmane rõõm on aga ootusest, et juba varsti saab väga erilise džinni ja toonikuga, ainult head vegantoitu ning kordagi ei pea küsima, kas kohvile on sojapiima, vaid piJah, Berliin on mõnus. Aastatega on mul gem, mis taimse piima variante on pakkuda. välja kujunenud lemmikkohad selles kirjus ja vahest veidi segases linnas ning et jaga- Alustame aga seekordse reisi algusest. Et VEGAN

reisikiri

me linna kohale jõudes jube näljased olime, siis esmalt seadsime sammud ööbimiskoha lähedale sööma. Valitud kohaks oli vegan-toidupoeketi Veganz peal asuv Bowli restoran, kus söök oli kausis. See oli mu esmakordne külastus ja kuigi teenindaja oli armas ning vabandas igal sammul pikaks veninud ooteaja pärast, siis toit mind ei võlunud. Noa ja kahvliga ei ole kausist ikka väga mugav süüa ning maitseelamus ka just jalust ei rabanud. Kõht aga sai täis ja kokteilidele algus tehtud. Seega S-Bahni ja suund lõpuks minu armastatud Moritzi (gei)baari poole. See on Weddingi linnaosa täiesti turistivaba tänava äärde peidetud pisike baar, kus tehakse oma toonikut ja matet, mida niisama juua või kokteilidesse segada. Lisaks on nad tublid džinni-spetsialistid ja leiavad sulle kindlasti ideaalse džinn-tooniku. House Tonic on imeline pai keelele mõnusalt hubases õhkkonnas. Suurema peo ja inimmassi sõpradele soovitan minna esmaspäeval, siis on nimelt Gay Wedding, kus klassikaline džinn-toonik on kaks ühe hinnaga ning taustaks mängib palju poppmuusikat. Isetehtud värske toonik neutraliseerib pohmaka ka edukalt ära, seega pole ka probleemi järgmisel hommikul värskelt tõtata lähimasse Coffe Fellowsisse hommikusöögile. Suur late-kohv, avokaado ja hummusega bagel ning koht akna juures inimeste vaatamiseks on iga mu Berliini-külastuse oluline osa. Sokutamaks vahepeale ka veidi kohalikku elu, siis soovitan teha üks jalutuskäik Oranienstrassel. Alguspunktiks võta Görlitzer Bahnhof, kust Oranienstrasse ja Manteuffelstrasse nurgal oleva maja seinal jääb esimesena silma kohe mu lemmiktänavakunstniku ROA suur maal. Mööda tänavat edasi on aga paljukiidetud Angry Chicken kiirtoidukoht (kus väidetavalt ka palju head vegantoitu leidub, endal aga kogemus veel puudub), suurepärase valikuga koomiksipood Modern Graphics ning eriti stiilne Voo Store rõivaste ja aksessuaaride pood. Vasakpööre Adalbergstrassele viib aga otse järgmisesse U-Bahni peatusesse, mille kõrvalt leiab ühe eriliselt mõnusa pika ajalooga queer-koha Südblock lõunakohviks või õhtukokteiliks. Nii atmosfäär kui teenindus on siin väga berliinlik ja koogivalik alati ahvatlev!

Momos. Foto: Zhong To

veel paar tänavat edasi mööda Kottbusser Dammi, kuni jõuad kanaliäärsele Maybachuffer tänavale, kust leiad õigel hetkel sattudes Türgi turu ja püsivalt Brammibal Doughnuts kohviku, mis on Euroopa esimene vegan sõõrikukohvik. Pöörasin umbes aasta tagasi oma reisikaaslase hummuse usku, seepärast sai lõunatamiseks valitud Hummus & Friends. Et siis seda päris hummust ka süüa. Küüslauku oli vähe.

Viimase nelja-viie Berliini külastuse to-dolistist ei puudu kunagi Chay Village'i vietKui seal aga õiget kooki ei leidu, siis astu nami toidukoht Friedrichsheinis. Armas 54

VEGAN

persoon reisikiri

Moritz Bari meeleolu. Foto: Lena Meyer

Avokaado-hummusebagel Coffee Fellowses.

Moritz Bar. Foto: Claudia Goedke

teenindus ja absoluutselt fantastiline toit. Minu erilised lemmikud on bambusest aurutamisnõus valminud toidud, mis enamjaolt on eelroad, aga neil on ka täitsa pearoad Com Hâpi või Bánh Canh Hâp näol olemas (ehk siis hunnik tofut, köögivilju, megahea sojakaste ja riis või nuudlid). Seekordseks seltskonna lemmikuks osutus aga eelroana pakutav paneeritud siiditofu pähklikastmega. Mine sinna sööma, sa ei kahetse! Ja seda veidi suurema ringiga mööda Freiderichshaini tänavaid, kus leidub suuremas koguses kohalikku elu ja poode.

Sõõrikud Brammibalis.

kastmetega pelmeenitaldrikuid kokku saab panna, ja Sudaani toitu pakkuv Sahara Imbiss. Viimane sobib hästi kõhutäitena pärast Markthalle Neuni külastust. See on eriti hipsterlik turuhall, kust leiab nii igapäevast söögikraami kui kohapeal nauditavat. Muu seas leiab sealt ka TofuTussis (tofueided) ehk kaks ettevõtlikku naist, kes panid püsti oma kohaliku tofu tootmise ühisrahastuse abiga. Nende tofut ja muud toredat leidub ka legendaarsest pakendivabast poest Original Unverpackt.

Raamatusõpradele soovitan aga ShakespeVäikesed Berliini pärlid on veel Momosi are & Sonsi ingliskeelset raamatupoodi, mis pelmeenikohvik, kust erinevate täidiste ja hiilgab nii heade uute kui valitud kasutatud VEGAN

reisikiri

Tänavakusntniku ROA maal Oranienstrassel.

raamatute valikuga. Lisaks toimivad need --ka pisikeste kohvikutena, seega saab soetatud raamatuga kohe sooja joogi kõrvale Peale seekordset Berliini külastust viis mind mu tee Kreekasse, kus on sarnaselt algust teha. palju grafitit ja kultuurilist kaost. Sellest Teadlikule ostlejale leidub aga ka mõningaid võrdlusmomendist sain veel paremini aru, jätkusuutlikke poode, nagu Moeon Sustain- miks just Berliin erineb. Suhteliselt suvalise able Clothing, Upcycling Fashion Store ja grafiti kõrval on palju tõeliselt ilusat tänavaWertvoll Eco-Fashion Boutique. Taaskasu- kunsti. Vanadel majadel on küll kuuliaugud, tuse sõprade rõõmuks on Humana Berliinis kuid need on enamasti siiski korras ja elakõvasti kanda kinnitanud ja enamik poode tavad. Inimesi on palju, kuid linn on nii miton mitmekorruselised ning üsna suure vin- mekesine, et kõik leiavad endale koha ilma tage-valikuga. massidesse uppumata ning turistidel pole ühte keskset kohta, kuhu koguneda, et kõiki Üks lahedamaid kaltsukaid on aga Brenz- hulluks ajada. Ühistransport toimib ja nii jalauer Bergi linnaosas Paul‘s Boutique, mis lakäija kui ratturina on ellujäämise võimalus toimib ka kui omaniku geeky-asjade kogu üsna positiivne. muuseumina. Iga superkangelaste ja Tähtede Sõja fänni must see. Pood, kuhu ei tohi --võtta reisieelarve juba hävitanud Tallinna disainereid ja kust mind peab välja kiskuma, Ja kes saksa keelt ei valda, siis Berliinist päsest silmad ei taha lae all rippuvatest Mil- rit bänd Seeed on reggae-rütmides laulnud: lennium Falconitest jm laevadest lahti tulla. Suur B, üleval Spree ääres Kui sealkandis kõht tühjaks läheb, siis jär- Suvel teed sa head ja talvel haiget jekordne hea Vietnami-koht on Rou Vege- Ema Berliinile meeldib kivi ja bensiin tarian – hubane, hea teenindus ja muidugi Me armastame su lõhna, kui me linna peal seikleme maitsev toit. Paar päeva peaks saama nende kohtadega sisustatud küll. 56

VEGAN

Järgmise korrani, armas Berliin!

Sinu usaldusväärne partner köögis Mõtle roheliselt, toitu tervislikult! Igapäevane kiire elutempo sunnib meid tihti tegema valesid toitumisvalikuid, mis mõjutavad kehakaalu, nõrgestavad immuunsüsteemi ning tekitavad energia andmise asemel hoopiski väsimust. Tervislik toitumine ei peaks olema aeganõudev ja ebapraktiline, küll aga mitmekesine, maitsev ning valmistatav vähese stressi ja suurema vaevata.

WMF tutvustab tublisid köögiabilisi Kui tundub, et enam paremaks minna ei saa, siis Saksamaa kodutehnika lipulaev WMF suudab seda siiski. Uued mudelid on veelgi multifunktsionaalsemad ning samas lihtsamad käsitseda. Korpuse materjal Cromargan® on kergesti puhastatav ja säilitab oma läike kogu seadme eluea jooksul. Tritan´ist plastosad on ülitugevad ja kerged. Kõik tooted on täielikult BPA vabad.

Tervislikum pasta porgandist või suvikõrvitsast! WMF KULT Pro uue spiraallõikuriga saab madala süsivesikusisaldusega tervislik toit isuäratava ja nauditava välimuse. Viis erinevat lõiketera on inspireeritud parimast Itaalia köögist. Valikus on tagliatelle (9 mm), linguine (5 mm), spaghetti (3 mm), pappardelle (35 mm) või tornados (20 mm). Nii valmistatud köögiviljad täidavad ka Teie lennukamad fantaasiad.

Standardvarustuses on nüüd ka kaldega täitetoru, mis hõlbustab toiduainete viilutamist. Kõik osad on eemaldatavad, lihtsasti puhastatavad ja nõudepesumasinas pestavad. Tootele lisavad turvalisust lapselukk ning mittelibisevad jalad. • Anuma maht: 1,25 L • Võimsus: 80 W

Lihtne, kiire, tervislik – KUIVATAMINE.. Eestlane on põline korilane ning toiduainete kuivatamine on tuttav tegevus. Enam ei pea seda tegema malmradiaatoritel või praeahjudes – WMF ulatab ka siin abikäe. WMF KITCHENmini sarja kompaktse ja ruumisäästliku toidukuivatiga saab kuivatada kõike - puuvilju, köögivilju, ürte, seeni, liha ja muid toite. Temperatuur on seadistatav vahemikus 30 °C - 70 °C. Programmeeritav taimer (0-24 tundi), automaatne väljalülitamine ning LCD ekraan temperatuuri ja jääkaja näiduga muudavad seadme kasutamise eriti lihtsaks. Komplektis on müslibatoonide valmistamiseks mõeldud silikoonvorm, kaks säilituskarpi ja retseptiraamat. Mõõtmed (LxSxK): 277x188x204 mm • Võimsus: 220 W • Kuivatusrestide arv: 5 Metalliga tugevdatud Tritan´ist kuivatusreste saab soovi korral ka juurde osta.

WMF toodetega saab lähemalt tutvuda ametlike edasimüüjate juures:

Maaletooja: Greentek Hulgikaubandus OÜ, www.greentek.ee

tähtpäev

VEGAN

tähtpäev

„Roosa prügi päev,“ viitas kord loengus mu jäätmemajanduse õppejõud lähenevale valentinipäevale. Tema küünilisuse põhjendus? Kes teab. Võibolla ei saanud ta eelmisel sõbrapäeval ühtegi kaarti. Võibolla kingiti talle ainult okkalisi roose ja kaktuseid. Vahest oli ta väsinud „Cupido-propagandast“ oma partnerit romantiliselt üllatada. Kõige tõenäolisemalt sattus ta lihtsalt kord pühadejärgsel pohmellipäeval prügikastikaant kergitama. Ühest pilgust piisab. -KILLU KUUBEN-

Nii võid sarnaselt temale märgata, kuidas päev pärast 14. veebruari on konteinerikaane all tavalisest roosam ja südamekujulisem. Samamoodi nagu imporditud halloween’i-peo jäätmekuhil saab oranžid, jõuluaegne päkapikumütside punased ja ülestõusmispühade prügi tibukarva toonid. Rõõmsad värvid kõik, kui need ei viitaks nii eredalt pühade allutamisele imalatele müüginippidele ning ühekordsete kinkide tootmise-tarbimise keskkonnamõjule.

KIHLASÕRMUS KOTLETI VAHEL Iseäranis kasumlik on armastusele pühendatud päev selle kodumaal USAs, kus 2017. aastal küündis kingituste kogumüük 18 miljoni dollarini. Nii kulutas keskmine ameeriklane möödunud aastal kallimate meelespidamisele 136 dollarit. Mida ta selle raha eest osta võis? Valentinipäeval on kaubamajade sortiment lai, pakkudes roosasse pakendatuna peaaegu kõike:

tagasihoidlikke šokolaade, kaarte ja lillekimpe kuni „võimalik-ainult-mikihiiremaal“ näideteni vinnutatud lihast aluspesu ning kiirtoidukettide romantikakomplektideni välja. Kihlasõrmus kotleti vahel? „Ära mõtle, kohe ütle“ võiks ühe kodumaise meemiga olukorra jaburuse kokku võtta. Armastuse teema turunduses ei kohaldu üksnes romantikale, südamekujulisi küpsiseid ja kostüüme saab osta ka lemmikloomadele ning eriti absurdsel moel ka neile üksikutele ja iroonilistele, kes tähistavad valentinipäeva mittetähistamist. On anti-valentinipäeva puhul tehtud kingitus vähem tarbimiskeskne kui valentinipäeva oma? Ei ole. Küpsiseglasuuril on lihtsalt teine, igavest üksiolekut kuulutav sõnum. Ühes võib pühadekriitiliste hoiakutega siiski nõus olla – soov tähistada valentinipäeva, nagu ükskõik millist teist sündmust, kaotab midagi oma siirusest, kui selle traditsiooni peamiseks alalhoidjaks on kasumiootus. Olgu VEGAN

tähtpäev

selleks siis mõne korporatsiooni ärihuvid ja koolid, kus hasartselt omavahel kaarte või kellegi liigkõrged ootused kingitusele vahetatakse, päeva lõpus kokku loetakse, endale. üksteisega võrreldakse ning järgmiseks päevaks ära unustatakse. Nagu ka kõik 1973. aastal viidi USA arheoloog ja garbo- need pehmed karukesed, vedrusüdameteloog William Rathje (armsa hüüdnimega ga pastakad ja muu spetsiaalselt üheks Captain Planet) juhtimisel Arizona osariigis päevaks toodetud nänn, mis tegelikkuses Tucsoni linnas läbi ulatuslik majapidamis- suuremat väärtust ei oma ning mis roosa jäätmete uurimistöö „The Garbage Project“. prügina peagi unustusse kaob. Sõbralt saaLigi kahesaja majapidamise prügikastide dud kommikarpi keegi naljalt veel minema sisu analüüsi lõppraport sisaldas muuseas ei viska, ent suures plaanis ei ole meie püka üht leebet vihjet valentinipäevaroman- hadeaegsed ostuharjumused (loe: prügikastikutele: kommid kallimale ei pruugi olla tid) kultuuride võrdluses nii erinevad enam just kõige parem kingitus. Miks? Kui hal- midagi. Kuidas seda muuta? loween’i-prügi seast leidsid teadlased kommipabereid, siis valentinipäevamaiustused olid prügikasti jõudnud enamasti puutuma- ÄRA VISKA VALENTINIPÄEVA ta kujul. Selle näite taustal saavad iseäranis PRÜGIKASTI tabavaks ligi 30 aastat USAs prügimägesid uurinud professori sõnad: „Kui tahad ini- Ma ei kuulu nende hulka, kes arvaks, et 14. mese, ühiskonna või kultuuri kohta midagi veebruar on ainult kaardi- ja lillemüüjate ausat ja paljastavat teada saada, ära küsi vandenõu või et kiindumuse avaldamise otse, sest sõnad valetavad. Selle asemel päeva peaks araablaste eeskujul ära keevaata tema prügikasti.“1 Nii ei pruugi prügi- lama. Jätke pühak Valentin rahule. Tema kasti visatud valentinipäevakommid mär- märtrisurma tähistamine ühes hallis kuus kida ühiskonna valentinivastasust ega rea- toob nähtavale südamlikud lood neist, liseerimiskuupäeva ületanud partiid, vaid kes saadavad oma 81-aastastele emadele pettumust saadud kingist endast. Kultuuris, lillekimpe ning omakorda nende emade kus kaubandus dikteerib sotsiaalseid nor- naeru ja kergendustunde, kui taipavad, et me, võib vähema vaevaga hangitud kink lilled tulid nende lähedastelt, mitte tollelt nagu kommikarp või sootuks kingi puudu- veidralt kõõrdsilmselt vanamehelt, kes mine anda kõvera sõnumi partneri vähes- proual toidupoe vahekäikudes vargsi sabas test tunnetest. Iseäranis võrdluses teistele sörgib. „ostetud“ lillesülemite, kihlasõrmuste, abieluettepanekute, restorani- ja hotellitoabro- Kui ameeriklased lähevad ebasiira romanneeringutega ning muu seesugusega, mida tika ostmisega kaugelt üle piiri, tähistavad turundus kavalalt taastoodab ja ihaldama eestlased sõbrapäeva ehk hoopis liiga vähe. paneb. Selles valguses ei olegi niivõrd ülla- Ajal, mil üksindus on surmavam kui ülekaal, tav eelmisel aastal avaldatud statistika 53% võiks ühes külmas ja kaledas kuus sõbraameeriklannadest, kes kaaluksid oma suhte päeva tähistamine olla hea meenutus suhlõpetamist, kui kavalerid neid valentinipäe- tuda kaaslastesse lahkemalt ja lõbusamalt. Selle väljendamiseks ei pea midagi ostma. val kingita jätaksid.2 Tee ise oma väärtustele vastav traditsioon. Eestlaste püsimajäämise õnneks on meie Või kui sinu hoolivus soovib end tingimata suhtumine kommertskalendri tähtpäeva asjana manifesteerida, võiks ostunimekirjatükkmaad leigem ja pragmaatilisem. 200 le kirjutada ühe lause veel – ära kingi teisaasta vanune traditsioon jõudis siia alles tele seda, mille ise järgmine päev prügikasti 1990ndate taasiseseisvumisajal soomlaste viskaksid. Prügi satub loodusesse valentinieeskujul ning kui muu maailm teab 14. veeb- päevatagi kahjuks liiga palju. ruari armunute päevana, siis Eestis on armastuse püha pigem tuntud sõbrapäevana. Peamisteks kaasaminejateks on lasteaiad XOXO. Edward Humes “Garbology: Our Dirty Love Affair with Trash” 2013

https://www.statisticbrain.com/valentines-day-statistics/

VEGAN

kunst

VEGANKOGUKONDADE HÄÄL GRAAFILISTE SÕNUMITE KAUDU

Graafiline disainer, DJ ja veganbrändi BEETxBEET asutaja Jacky Wasserman -DAGMAR KASE-

Meie tarbimismustrid on aeglaselt muutumas. Järjest enam lähevad äritegevuses hinda jätkusuutlikkus, eetika ja läbipaistvus. Tarbijad on huvitatud parematest toodetest ja tooteprotsessidest. Tarbijatena ootame moebrändidelt holistilist lähenemist – lisaks toodete headusele soovime, et need ka teeksid head. Jacky Wasserman on graafiline disainer ja veganbrändi BEETxBEET asutaja. Tema loodud graafilised sõnumid aitavad vegan- ja terviseteadlike kogukondade häält ühiskonnas kuuldavamaks muuta. Ta kutsub meid mõtisklema ettevõtlusest, positiivsete vegansõnumite vajalikkusest, sotsiaalteemade seotusest ja igapäevaelu valikute olulisusest. Sind on kirjeldatud nii: “Jacky Wasserman on Los Angelesis elav graafiline disainer, DJ ja veganbrändi BEETxBEET omanik. 2014. aastal, pärast kaht aastat veganina, lõi Jacky minimalistliku riietebrändi BEETxBEET, et ühendada oma armastust toidu, muusika ja tänavamoe vastu ja edastada positiivseid vegansõnumeid. Jacky teeb BEETxBEETi kaudu koostööd erinevate loomakaitse- ja sotsiaalõigusorganisatsioonidega ning annetab neile osa tuludest, näiteks organisatsioonidele Mercy For Animals ja Planned Jacky Wasserman. Parenthood.” Jacky, mida tähendab sulle Foto: Dylan Sido graafiliseks disaineriks, DJ-ks ja BEETxBEETi asutajaks olemine? Kui defineerid ennast ka aktivistina, siis milline aktivist oled – artivist ehk loominguline aktivist, ve- oma elustiili ja kes on pühendunud loomaganaktivist või midagi muud? õiguslane. Äri ühendamine elustiiliga on rahuldust pakkuv ja ma olen selle võimaluse Näen ennast inimesena, kes suhtub kirega eest tänulik. Olen töötanud palju, et jõuda 62

VEGAN

kunst

punkti, kus praegu olen. DJ-ks, ettevõtjaks kõrgema eesmärgi aidata inimesi ja loomi. ja disaineriks olemine tähendab minu jaoks Mind inspireerivad aktivistid ja nn salajased paindlikkust, lõbu ja loomingulisust. Arvan, uurijad, kes on nö rindejoonel, et avalikustaet esindan kõiki mainitud aktivistitüüpe. Ar- da loomade vastu suunatud julmust. van, et aktivism võib võtta erinevaid vorme sõltuvalt sellest, millises olukorras oled. Eri- Sarnaselt veganlusele käsitletakse sotsiaalnevates aktivistlikes situatsioonides tunnen õigusi erinevatena. Pean silmas seda, et end üldjuhul hästi, olgu siis tegemist meele- need teemad ei ole täielikult aktsepteeritud avalduse, marsi, lendlehtede jagamise, tun- ühiskonna või normide poolt. Nii et minu nistuse andmise või oluliste sõnumite riie- meelest on veganlus ja sotsiaalteemad omatele disainimisega. Ainuke aktivismivorm, vahel tihedalt seotud. Võibolla on veganlus milles ma ei osale, on nn silmast-silma- ja muutnud mind kaastundlikumaks teiste teemade suhtes näost-näkku-akvõi pööran nüüd tivism, sest see erinevatele teepeletab inimemadele rohkem sed eemale ja Veganina on inspireeriv näha, kuidas tähelepanu. nad ei kuula, mida mul on liikumine ja kogukond on viie aastaga Disain võib olla öelda, nad võkasvanud. Mulle meeldib, kui veganiks rõhumist toetavad kaitsesaamisest huvitatud sõbrad küsivad tav töövahend, positsiooni ja aga see võib see soodustab minult nõuandeid, kuna nad kas nägid olla ka efektiivveganist ja vedokumentaalfilmi või kuulsid, kui palju ne sotsiaalsete ganlusest negamuutuste esiletiivse arusaama veganlus keskkonda puudutab, või kutsuja. Kuidas teket. On oluet nad armastavad loomi. Arvan, et saab disainer line esindada muutusi esile inimeste aitamine üleminekuperioodil meie kogukonkutsuda? da ja liikumist ja lihtsalt eeskujuks olemine on kõige positiivses valefektiivsem. Ettevõtjana on mulle palju Kunst on võiguses. Inimesmas töövahend tel on pelgalt rahuldust pakkunud badass-naiste tunnete ja seesõnaga vegan kogukonna loomine, kus olulisel kohal läbi ka sotsiaalnii palju halbu sete muutuste stereotüüpseid on koostöö ja üksteise toetamine. esilekutsumiseoseid – me ei Koostöö ja võrgustumine teiste sel. On oluline vaja neid juurkaasata kunsti ettevõtjatega on kohustuslik! de. ja loomingulisust, sest poOled öelnud: liitiliselt laetud “Ma soovin sõnumid aitasuurendada vad inimestel peatuda ja MÕELDA, mis meie teadlikkust kõigest tervislikust! Tahan näiümber on toimumas ja kuidas nad saaksid data maailmale, mida veganiks olemine panustada. tegelikult tähendab. Enne kui minust sai vegan, oli mul stigmatiseeritud arvamus, mida veganlus tähendab või kuidas see väl- Tänavakunst on kõige võimsam sotsiaalse ja näeb – grupp loomaarmastajatest ja puu- mõju avaldamise vorm. Vaadakem näiteks kallistajatest hipisid! Ma ei saanud sellest Shepard Fairey hiigelsuuri seinamaale või aru. Kuidas sa liha ei söö? See on nii imelik, Banksy vastuolulist üle maailma piserdatud ma ei saaks seda kunagi teha.” Mida vegan- šabloonkunsti. Need kunstnikud on mind lus sinu jaoks tähendab? Mis on sind kõige alati inspireerinud ja küsimusi esitama panrohkem inspireerinud? Kuidas on veganlus nud. Mis tegelikult toimub? Mis on siin sõnum ja kuidas saan mina panustada? Riided su elu muutnud? võivad olla kõndivaks teadetetahvliks, mille Veganiks olemine on kõige olulisem ja pa- kaudu on võimalik mõtteid külvata – möörem asi, mis minuga on juhtunud. See on daminejale jääb mõte silma ja hiljem uurib minu elu 24/7 ja ma olen selle üle uhke. Ve- ta ehk lisainfotki. On mitu viisi, kuidas disaiganlus on mulle andnud eneseusalduse ja nerid saavad oma panuse anda, see oleneb VEGAN

KUNST

VEGAN

KUNST

nende huvidest ja isikuomadustest. Sarnaselt kunsti individuaalsusele on erinevad ka panustamise viisid. Jacky, oled BEETxBEETi asutaja ja omanik. Mida BEETxBEET teeb? Miks selle brändi lõid ja USA-s vegankultuuri edendama hakkasid?

Valimik BEETxBEETi toodetest Modellid: Jona Weinhofen ja Michelle Weinhofen. Fotod: Dylan Sido

BEETxBEET on rõiva- ja teadliku elustiili bränd, mis pühendub teadlikkuse suurendamisele meie igapäevaelu valikute olulisusest. Moeteadliku brändi eesmärk on inspireerida inimesi levitama teavet olulistest teemadest, mis vajavad (valjemat) häält. Kõik peaksid mõistma, et nende tegevus mõjutab ümbritsevat igapäevaselt. Ma kolisin idarannikult Los Angelesse rohkem kui neli aastat tagasi. Ühel päeval otsisin internetist vegansärki, aga ei leidnud ühtegi, mis oleks sobinud minu stiiliga. Otsustasin liita oma disainikogemused veganlusega ja sellest äri teha. Rõivad, mida me müüme, ei ole ainult rõivad, vaid palju enamat. Need on sõnumid, eesmärgid, aktivismi töövahendid, eneseväljendus ja kunst. Meie moto on “Päästame planeedi üks vegan korraga”. Säästlik ei pruugi olla eetiline, veganlik vms. Kuidas seda kommenteerid? Millele pöörad oma brändi puhul kõige rohkem tähelepanu? Nõus, näiteks “humaanselt kasvatatud”, “rohuga toidetud”, “vabapidamisel” on terminid, mis võivad headena tunduda, aga tegelikult kasutatakse neid selleks, et tooteid parema enesetundega edasi tarbida. Läbipaistvus on meile oluline, samuti püüame anda kõiges oma parima. Praegu töötame selle nimel, et bränd muutuks öko-sõbralikumaks – kasutame rohkem orgaanilisi või taaskasutatavaid kangaid. Me alustasime sõnumiga ja nüüd tahame, et meie tooted oleks sõnumiga vastavuses. Eesmärkideni jõudmine võtab aega. Meile on oluline, et tooted oleks valmistatud Los Angeleses ega oleks seotud sweatshop’i-laadse1 ekspluateerimisega. Kuidas saada veganluse valdkonnas edukaks ettevõtjaks? Milline on olnud sinu elu ettevõtjana? Kõigil on oma definitsioon, mida edu ja edukaks olemine tähendab. Arvan, et kui oled VEGAN

KUNST

pühendunud, töötad palju ja armastad seda, mida teed, siis tuleb ka edu. Edu ei tähenda Instagrami fotode like’ide arvu või jälgijate hulka. Ma endiselt õpin ettevõtjaks ja edukaks olemist. Ma ei ole käinud ärikoolis ega -kursustel. Küsisin küsimusi ja tegin palju uurimistööd. Rääkisin oma ettevõtjatest sõpradega. Ettevõtjaks olemine on olnud lõbus ja rahuldust pakkuv, aga see ei ole olnud kerge. Kindlasti tuleb palju ohverdada, kui loobud mugavustest nagu tervisekindlustus, stabiilne sissetulek ja puhkus. Aga lõppkokkuvõttes – kui sulle ei meeldi see, millega tegeled, peaksid oma suunda muutma, sest elu on liiga lühike. Ma tahan teha midagi, millele tagasi vaadates uhkust tunnen. Inimesed hoiavad end tihti tagasi, kuna kardavad. Alusta esimesest sammust ettevõtjakarjääri suunas. See võib olla midagi nii lihtsat nagu sõbraga oma ideest rääkimine. Järgmisena peaksid ostma domeeninime, markeerima konkurentsi ja nii edasi. Usu endasse ja kõik on võimalik! Pühendu oma õnnele.

Millised veganid, -aktivistid ja -artivist’id on sind kõige rohkem mõjutanud ja kuidas? Armastan Colleen-Patrick Goudreaud. Avastasin ta, kui minust sai vegan, ta vaated ja valikud kõnetavad mind siiani. Tal on YouTube’i kanal, kus vastab veganlust puudutavatele küsimustele, ja ka mõned suurepärased kokaraamatud. Ruby Roth, lastekokaraamatute autor ja illustraator, kes kaitseb loomi ja veganlust. Mobyl on alati olnud suur mõju. Ta on suurepärane kõneleja, kellel on hea huumorimeel. Genesis Butler ehk @aveganchildsjourney on 11-aastane aktivist, kes on samuti hea kõneleja. Kip Andersen ja Keegan Kuhn, dokumentaalfilmide “What The Health” (2017) ja “Cowspiracy: The Sustainability Secret” (2014) autorid. Nad on nii paljude inimeste elusid muutnud.

Olen praegu punktis, kus saan kedagi appi palgata – see on võit! 2017. aastal osalesime kuueteistkümnel veganüritusel ja ma loodan, et 2018. aastal saame teha rohkem ja üle maailma!

Taryn Rasgon ehk @vegetaryn juhib suurepärast firmat Vegetaryn. Sellise toetava ja inspireeriva sõbra ja ettevõtjast kolleegi olemasolu on õnnistus!

Aeglane mood/disain versus kiirmood/-disain. Paljud arvavad, et eetiline disain on mõeldud peamiselt privilegeeritutele, kes suudavad sellise disaini eest maksta. Mida sina sellest arvad?

Ma tänan rahvusvahelist loomakaitseorganisatsiooni Mercy For Animals ja rahvusvahelist loomaõiguslusorganisatsiooni Animal Equality kõige eest, mida nad on farmiloomade aitamiseks teinud!

See on karm teema, mitte ainult tarbijale, vaid ka ettevõtjale. Me kõik tahame teha õiget asja ja töötada selles suunas, aga kahjuks on ühiskond meid õpetanud, et peame ostlema allahindlustega, odavalt ja raha säästes. Aga seda tehes puudub ühendus sellega, kust kohast need riided tulevad. Kui me korraks peatuksime ja mõtleksime, kust see kõik tuleb või kuidas on toode valmistatud, siis meie mõtted ja perspektiivid saaksid positiivsema suuna. Tarbijat on keeruline harida, kui ta on harjunud tegema midagi teistmoodi, ja selgitada talle, miks uutmoodi tegutsemine on parem. See ei tähenda ainult kallist hinda tarbijale, vaid ka kallist tootmist, mis eelkõige tähendab töötajatele konkurentsivõimelise palga maksmist ja kanga kvaliteeti. Mida odavamalt midagi ostad, seda tõenäolisem on, et see ei ole eetiliselt toodetud. Sellel teemal on tehtud suurepärane dokumentaalfilm “The True Cost” (2015).

Leia inspiratsiooni aadressilt https://beetxbeet.com.

VEGAN

Halbade, sotsiaalselt mitteaktsepteeritavate tingimustega töökoht. Töö on alatasustatud või tervistkahjustav, töötunnid on pikad, kasutatakse ebaseaduslikku lapstööjõudu jms. – D.K. 1

VEGAN

persoon TAIMEKASVATUS

VEGAN

TAIMEKASVATUS

EETILINE TAIMEKASVATUS PEEDIPUNASE TALUS Saabun Bietenroodi (holl peedipunane) tallu ühel tavatult kuumal juunikuu õhtupoolikul. Mind võtab vastu kastmisvoolikuga mängiv 3-aastane perepoeg, kes kavalalt naeratades veejoa minu poole suunab ning seejärel rõõmsalt kiljatades jooksu pistab. Sellise ilmaga ei oskaks paremat tervitust tahtagi. Pärast jahutavat „tervitusdušši“ kohtun viimaks ka teiste pereliikmetega. -THERESE-LIISE AASMA-

Hollandis elavad endised loomaaktivistid Yvo ja Suzette ning nende kolm last Jippe, Raaf ja Yage on looduslähedane veganperekond, kes otsustas paar aastat tagasi maale kolida, et oma tõekspidamised praktikas proovile panna. „Toitumise tagamaadest teadlikumaks saades tundus loomulik soovida parema kvaliteediga, eetilisemat ning keskkonnasõbralikult toodetud toitu, kuna tänases maailmas oleme jõudnud olukorrani, kus toit lendab kohale tuhandete kilomeetrite kauguselt ning sisaldab vaid riismeid potentsiaalsetest toitainetest ja vitamiinidest,“ tõdes Yvo, kes töötas enne Bietenroodi farmi leidmist mitmeid aastaid teistes mahetaludes, et praktilisi taimekasvatusega seonduvaid oskusi omandada. Yvo kasvas üles linnas ja tegi aastaid kaasa punkroki bändis nimega Antillectual ega unistanud tol ajal veel talunikuks saamisest. Suzette, kes oli kaua tegev IT-alal ja kirjutas vegantoidublogi, on ka praegu farmi virtuaalse poole ja lisaks kompleksi juurde kuuluva mahepoe eest vastutav. Mõlemad on nüüdseks veganid olnud üle 10 aasta.

35 aastat biodünaamilise põllumajanduse meetodeid praktiseerinud farmis, mille endised omanikud soovisid leida keskkonnast ning jätkusuutlikest põllumajandusmeetoditest hoolivad farmerid, kes projekti sarnastel, loodusega kooskõlas olevatel alustel edasi viiksid. Kõrgeimate mahestandardite (Demeter) järgi üles haritud põlde oleks olnud kahju müüa mõnele tavatalunikule, kes elavast mullast vähe lugu oleks pidanud. Vegan-mahepõllumajanduse mullaelustiku heaolu ning permakultuuri printsiipe rõhutavad eesmärgid sobisid biodünaamilise maheviljeluse mõtteviise au sees hoidvatele endistele omanikele hästi. Alustuseks kasvatavad nad 1,5 ha suurusel põllul peamiselt köögivilju, mida müüvad oma mahepoes ning OTT-süsteemi (otse tootjalt tarbijale) kaudu. Suzette loob lisaks hooajalisi retsepte, mida koos toidukastidega klientidele saata. Talutöödel käivad abiks huvilised nii lähedalt kui kaugelt, kes peavad oluliseks mahedat mõtteviisi, toidusuveräänsuse ja loomade heaoluga seotud teemasid.

„Farmeri ja loomaaktivisti elu on tegelikult Võimaluse oma ideid ellu rakendada ning vägagi sarnased. Pidev pinge ning lühiketeha elus kannapööre leidsid nad endises sed unetunnid on garanteeritud. Põllupidaja VEGAN

TAIMEKASVATUS

elu on aga teisalt vägagi rahuldustpakkuv, sest töö tulemused on üsna kiiresti näha, kuid muidugi ka vead, millest õppida,“ tunnistab Yvo. Astume ühte neljast kasvuhoonest, kust hoovab vastu pahvak niisket sooja õhku. Ühes kiletunnelis kasvavad ürdid ning paisuvad tomatid, teistes sirguvad seller, kurgid ning õitsevad baklažaanid. Juunis, minu külaskäigu ajal kasvas põllul ja kasvuhoonetes lisaks erinevaid salateid, koonuskapsast, brokolit, porgandeid, aedube, mitut sorti kartulit ja peeti. „Tahan, et meie lapsed kasvaksid üles toetavas looduslähedases keskkonnas, sest arvan, et igal lapsel on õigus puhtale mahetoidule. Tahan, et nad ise oma tõekspidamised avastaksid ning lisaks kõigele muule mõistaksid, kuidas toit nendeni jõuab. Usun, et parim viis inimeseks kujunemise teekonna toetamisel on olla lastele eeskujuks ning, mis peamine, heaks kaaslaseks,“ mainib Suzette.

Talu juurde kuuluvas mahepoes on üsna mitmekesine valik. Kuna Bietenrood on selles piirkonnas üks vähestest mahefarmidest, käib seal sisseoste tegemas ka inimesi paarikümne kilomeetri kaugusel asuvalt Saksamaalt. Enamasti on võimalik suurem osa värskelt müüdavatest köögiviljadest oma põllult saada, kuid lisaks tuleb sortimendi suurendamiseks sisse osta mõningaid eksootilisi puuvilju.

Perekond tahtis kujundada oma elu selliseks, et igapäevategevused oleks maksimaalselt seotud panuse andmisega parema maailma loomiseks. Korteris elamine ning kaheksast viieni töötamine ei pakkunud neile enam selleks võimalusi. „Samuti on see lastele hindamatu kogemus nii iseseisvuse kui ka iseenda avastamise protsessis, sest neil on farmis rohkem vabadust ning puhtam keskkond,“ lisas Suzette. Koolis käivad nad 25 jalgrattaminuti kaugusel oleva linnakese Waldorfi koolis. Farmis siblib ringi ka kümmekond kana, kaks kassi, hobune, koer ja viis lehma, kes on siin eelmiste omanike tungival soovil. Yvo ja Suzette tahaksid kunagi osana projektist näha farmiloomade varjupaika, kuid kuna hetkel on talupidamine alles algusjärgus, pole võimalik kõiki suuri plaane korraga ellu viia. Seepärast käivad endised biodünaamilise talu omanikud loomade eest praegu veel ise hoolitsemas. Yvo ja Suzette valduses on ainult murdosa kogu endisele farmile kuuluvatest aladest. Vanad omanikud tegelevad farmiloomadega ning kuigi loomad elavad sealsamas, väldib veganperekond nendega lähedase kontakti loomist, sest hiljem oleks piinarikas näha neid ära viidamas. Need viis ongi biodünaamilise farmi viimased lehmad. Loodan, et peagi on Yvol ja Suzettel võimalus talu juures avada 70

VEGAN

Oma põhiolemuselt on veganpõllumajandus mitmekülgne taimekasvatusmeetod, kus lindudel, putukatel, seentel, bakteritel jt mulla väikeolenditel on oma koht ning neid üldiselt ei püüta ära ajada ja pigem soositakse neid farmi lähedusse elupaiku looma. Nende abiga toimubki kahjurite ja haiguste kontroll, mis on oluliseks osaks terviklikus ökosüsteemis. Ka Yvo ja Suzette töötavad selle nimel, et üksluiste monokultuursete põldudega palistatud Hollandi maastikku mitmekesisust tagasi tuua, kasvatades eri liiki köögivilju ja külvates põlluservadesse metsikult kasvavaid põlistaimi. Lillakasroosade õitega mets-kassinaerise (Malva sylvesteris) ümbert kostabki päikeseliste ilmadega valju suminat.

loomade varjupaik. „Hiljem, kui meil on rohkem kogemusi ning ressursse, mõtleme alles farmi laiendamise peale, kuid hetkel, mil oleme sellega kõigest paar aastat tegelenud, püüame esmalt sammhaaval edasi areneda,“ tõdeb Yvo. Peaaegu igal kuul toimuvad farmis avatud uste päevad, kuhu on oodatud nii suured kui väikesed. Üritustel leiavad aset ekskursioonid põllule, töötoad lastele ning ilmselgelt pakutakse maitsvaid vegantoite. „Teiste asjatoimetuste kõrval on tihti kee-

TAIMEKASVATUS

Taimekasvatuses on põhirõhk vegan-mahestandardite järgi toimuval maad minimaalselt kurnaval viljavaheldusel, mulla viljakust taastavatel haljasväetistel (ristik, lutsern jt) ning tolmeldajatele mõeldud õistaimedel. Bietenroodi talus toimuvat saab jälgida siit: http://bietenrood.nl/; Suzette’i toidublogi siit: http://www.suzette.nu/. Kasvuhoones paisusid värvikate õitega baklažaanid, mida ümbritsesid ristiku ning tavalise umbrohu hanemaltsa noortaimed. Lisataimkate hoiab mullas niiskust ja kuni nad põhisaagitaimede valgust ei varja, pole nende olemasolu probleemiks.

Korra nädalas veab Yvo nii eraklientidele kui ka kohalikele restoranidele laiali toidukaste, mille sisu varieerub aastaajast sõltuvalt. Külmal ajal täidavad kaste pigem juurviljad (peet, kartul) ning talisalatid, nagu lehtkapsas ja põldkännak.

ruline põllul kaua toimetada, kuigi seda osa farmeriks olemisest hindan ma kõige enam. Naudin üldiselt kõiki uue projekti alustamisega seotud kohustusi ja organiseerimist, kuid kõige rohkem siiski otsest maa heaks töötamist. See teeb rahulikuks ning rohimine on minu meelest kõige premeerivam tegevus üldse. Näen kohe, kuidas taimed taas „hingata“ saavad!“ lisas Yvo, kes paistis üsna õnnelik olevat, et minu külaskäigu ajal sai ta rohkem aega põllul veeta, kuna pidi mulle ju näitama, mida täpselt seal tegema pean. Vihmutite installeerimine teise põllu otsa, saagikoristus, toidukastide pakkimine

ning istikute umbrohtudest vabastamine olid peamised töödest, milles kaasa lõin. Pärast kõiki neid pikki päevi füüsilise töö tegemist olin omadega üsna läbi ning peale rongis raamatu lugemise ei jaksanud eriti midagi teha. Tundsin vaid, et olen veel tänulikum kõigile neile talunikele, kes igapäevaselt erinevates maailma paikades meile toitu kasvatavad. Loodan, et peagi kasvab peale veel enam noori talunikke, kes näevad maailma avarama pilguga ja kasvatavad päris toitu. VEGAN

traditsioonid

MULLAST OLED SA VÃ&#x2022;ETUD... -KILLU KUUBEN-

VEGAN

traditsioonid

Artikkel, mida lugema hakkad, ei räägi mullas leiduvast B12-vitamiinist. Siin ei kirjeldata põllumajanduse ja loomakasvatuse mõju mullastikule. See ei too isegi tähelepanu vihmausside vallatule seksuaalelule. Need on põnevad teemad ja saavad kajastust niikuinii. See lugu läheb mullast pisut sügavamale, sinna päris pimedasse horisonti. Et rääkida teemast, millest meil nii tihti ei kõnelda. Kusagil oma varajastes eluaastates õpime, et kõik elav meie ümber, ja me ise ka, sureb. Võibolla õpetab seda mõni muinasjutt (“... ja kui nad just surnud pole ...”), lähedase matus või küsimus viinerite päritolu kohta. Minule õpetas seda vanavanemate laika Jessie. Ta oli vanem kui mina ja suri tol suvel loomulikku surma. Ta maeti aianurka mullast sängi, keeratuna lihtsa teki sisse. Lapsekäsi pani koerale kaasa lilleõie, haud aeti kinni ja väike tüdruk soovinuks elu ebamugava avastuse eest minna tagasi õnneliku lõpuga multifilmide sisse peitu. Surm? Ei. “Kõik koerad lähevad taevasse,” ütles multifilmi pealkiri. See, mis Jessie’ga päriselt juhtus, oli tegelikult veel lohutavam, kui lastesaated mind trööstida püüdsid – Jessie suri ja andis nii oma keha väärtuslike toitainetena tagasi mulda. Kuidas ta seda tegi? Inimese silm seda ei näe, kuid planeedi kirevaim elukeskkond ei asu liigirikkas vihmametsas ega ookeanide korallrahudel. See on siinsamas, jalge all, mulla sees. Võtta sellest peotäis tähendab kokku puutuda rohkemate elusolenditega kui sel planeedil inimesi. Siin on ruumi miljarditele – mikroskoopilistele bakteritele ja kiirikbakteritele, ainuraksetele, seentele ja vetikatele, mulla õhuruumis toimetavatele lestadele ja hooghännalistele, käike uuristavatele vihmaussidele ja putukavastsetele, mulda kaevuvatele imetajatele ja talvitujatele. Muld kihab elust. Samamoodi nagu äsjasurnud keha oma kaame kesta all. Kui see surnud keha, näiteks truu koer Jessie, meetri sügavusele mulda asetada, tegutsevad bakterid tema sees siiski toimekalt edasi. Töö käigus muudavad nad keha sisemust vedelamaks, kuni välisseinad enam survele vastu ei pea ning võimas taasühinemine loodusega saab alata. Jessie’t lagundavate mullaorganismide toimetamise tulemusena vabanevad loodusesse taas toitained. Needsamad, mida kasutavad taimed ja loomad ja nende kaudu ka inimene. Teisisõnu võlgneme oma elusolemise, toidu ja energia mullale ning seega ka kõigele elusale enne meid. Ja nagu William Bryant Logan seda sõnastab, ei ole

kehad, mis me loodusele tagasi anname, selle eest kaugeltki piisav tasu. On Loganil õigus? Kui mõelda sellele, mida kaasaegsete inimeste kehad sageli sisaldavad (säilitusained, silikoon, raskmetallid) ning milline on meie 20. sajandist pärit matmiskultuur (polüestervoodriga kirstud ning formaliiniga töödeldud laibad), siis ei ole me vahetuskaubana kuigivõrd väärtuslikud. USA tavapärase hauamatuse puhul ei puuduta hermeetiliselt suletud titaanist sark isegi mitte mulda, vaid sängitatakse betoonist või metallist maa-alusesse kambrisse. Miks? Et vältida maapinna võimalikku vajumist. Lahkunu asetamisel ülemistest horisontidest sügavamale, sinna, kuhu hapnik ei pääse, eraldub kehast süsihappegaasi asemel hoopis metaan, mis on kliimasoojenemise seisukohalt isegi murettekitavam. Läänelikud matusekombed näivad kokkuvõttes nii steriilsed, et surm oma loomulikkuses, kõdunemises ja lagunemises jääb tabuks isegi mulla all. Kuna selline loodusest eraldumine ei too mitte ainult keskkonnakahju, vaid on ka maakasutuse mõttes ebapraktiline ning rahaliselt kulukas, on mõistlikum vaadata rohelisemate alternatiivide poole. Millised need on?

ROHELINE REVOLUTSIOON LÄÄNE SURMAKULTUURIS Eksivad need, kes klassikalist kremeerimist pakuvad. Tõsi, võrreldes traditsioonilise hauamatusega on tuhastamine vähemalt ruumikasutuselt ökonoomsem. Iseäranis riikides, kus kadunukese säilmete puistamine loodusesse, ilutulestikuna taevasse lennutamine, kaminasimsil hoiustamine või värvilisteks helmesteks pakkimine on seadusega lubatud. Keskkond sellest siiski oluliselt ei võida. Kremeerimisel kasutatavad masinad tarbivad ühel tuhastamisseansil umbes sama palju fossiilkütuseid kui kahe maasturi kütusepaagid. Lisaks satuvad tuhastamisel atmosfääri saasteained, näiteks hambaplommide elavhõbe, ning suureneb VEGAN

traditsioonid

kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris. orgaaniline aines, sh inimene, pärit on. Seda Õnneks leidub siin keskkonnasäästlikumaid enam, et ladina keele sõnatüvi hum tähistab väljavaateid. samaaegselt ju kahte – inimest ja mulda ... Neist levinuim – aluseline hüdrolüüs ehk vesikrematsioon algab surnu asetamisega vee ja seebikivi lahusega täidetud kambrisse. Rõhu ja tasase kuumutamise mõjul toimub keha lagunemine. Pärast 12 tundi kuuma kemikaalivanni ei jää laibast alles muud kui mõned kondid ja kanalisatsioonikõlbulik steriilne lahus. Meetodiga ei kaasne toksilisi heitmeid ning selle süsinikujälg on umbes kümnendik tavapärasest tuhastamisest. Paraku ei ole selle veekulu piisavalt väike, et end igal pool täielikult õigustada. Rootsi bioloog Susanne Wiigh-Mäsak pakub lahenduseks hoopis laipade külmkuivatamist. Kuidas see töötab? Umbes nagu T-1000 vedelik “Terminaator 2-s”. Lahkunu kristalliseeritakse esmalt vedela lämmastiku abil ning lõhutakse seejärel vibratsiooniga minutite jooksul väikesteks osadeks. Järgneva külmkuivatamise ja metalliosakeste sõelumisega saadakse peenestatud tolm, mis aeroobsetes tingimustes muundub 6−12 kuu jooksul mullas viljakaks huumuseks. Tundub ulmeline? Siis mida arvata USA arhitekt Katrina Spade’i ruumisäästlikust mõttest suurlinnades laipu komposteerida? Tõtt-öelda on seda loomakasvatuses tehtud juba aastakümneid. Inimeste re-kompositsioon, nagu Spade seda delikaatselt nimetab, toimib samadel alustel. Linasesse riidesse mähitud lahkunu kantakse lähedaste poolt spetsiaalsesse komposteerimishoonesse. Seal kohtub lämmastikurikas keha süsinikurikka komposteerimismaterjali, nt puidulaastude ja saepuruga. Hapniku ja niiskuse koosmõjul käivitub kuuajaline kõdunemisprotsess, mille käigus bakterid ja mikroobid lagundavad süsivesikud ja valgud toitainerikkaks mullaks. Viljakat mulda saab omakorda kasutada mälestusparkide rajamisel või puude (koduaeda) istutamisel. Ent miks näha nii palju vaeva, kui mullaks saada on võimalik ka palju laisemalt ja loomulikumalt? Määratu inimpingutuse ja tehnoloogilise abita, hoopis väärika tseremoonia saatel, mähituna lihtsasse riidesse või biolagunevasse kirstu, asetatuna maapinnalähedasse mullasängi. Ilma kemikaalide, vanaonu huultele kantud ebaloomuliku roosa värvi, plisseerkirstu ja surnusussideta. Surm selle kõige vahetumas olekus, mitte peidus, mitte varjatud. Avatud kõdunemisele ja mädanemisele. Täpselt nagu Jessie’gi, et anda keha tagasi sinna, kust kõik 74

VEGAN

... JA MULLAKS PEAD SA SAAMA Leppida mõttega enda või oma lähedaste surelikkusest ei ole kerge. Mõelda iseenda matustele on pea sama ebamugav kui tegeleda kliimamuutusega. Nii me siis enamasti ei mõtlegi. Peidame end selle asemel “multifilmi” ja loodame, et küll tulevikus keegi meie eest selle joonde ajab. On ükskõiksus ja teadmatus siin õnnistuseks? Ma ei usu. Üksnes hirmu süvendajaks. Oma panus on siin lääne matusekultuuril, õigemini selle 20. sajandist pärit ärimudelil, mis suhtub surma ilustatult ja industriaalselt. See peidab meid suletud kirstudesse, süstib sisse kantserogeenset säilitamislahust, saastab keskkonda ning marginaliseerib lähedaste võimet lahkunu eest ise hoolitseda. Iseäranis avaldub see võrdluses teiste kultuuridega. Kui mõelda näiteks tiibetlaste taevamatusele, kus aupaklikkusest looduse ees antakse laibad tükeldatuna raisakotkaste söögilauale. (Vägagi aus vahetuskaup, kui oled kunagi lihasööja olnud, kas pole?) Või Indoneesia kirdeosas asuva Sulawesi saare rahva kombele lähedasi mumifitseerituna kodus hoida, nendega rääkida, neid riietada, püsti tõsta, süüa pakkuda, kallistada ja ühes voodis magada − nädalaid ja kuid, vahel ka aastaid. Tegeleks me surma ja leinaga oma kultuuris avatumalt, hirmutaks see meid ehk vähem. Kuidas surmahirmust üle saada? Selleks ei pea tingimata sufi kombel hauas mediteerima ega Nosferatuna pärastlõunaid veetma. Piisab oma matuste ettekujutamisest ja nende mõtete lähedastega jagamisest. Talvine aeg, mil loodus puhkab, annab selleks sobiva võimaluse. Võibolla koorub sellest soov meteoriidina atmosfääris ära põleda, viikingina laeval leegitseda, tuhana mererannal tuult trotsida nagu “Suures Lebowskis” või veeta oma elujärgsed aastad jääpurikana külmkambris, lootuses, et keegi sind koos Walt Disneyga kunagi ellu sulatab ... Peaksid need surmaunelmad jääma kättesaamatuks, on selle artikli nõuanne mõelda selle kõige lihtsama – mullakssaamise peale. Nii nagu loodus meie eest otsustanud on.

jumestus

TALVINE GLAMUUR E.L.F COSMETICS MEIGIBAAS www.loverte.com 13.95 €

CATRICE JUMESTUSKREEM Selverites 7.25 €

Modell Sabrina Šukjurova

MILANI PREP + SET + GO PEALISPUUDER www.beautybay.com 15.70 €

JEFFREE STAR COSMETICS, BEAUTY KILLER LAUVÄRVIPALETT

Jumestusel kasutati toone Vanity, China white, Cortney

www.topbeauty.ee 40 €

THE BALM BAHAMA MAMA BRONZER www.topbeauty.ee 19 €

ESSENCE MATT MATT MATT 02 HUULEPULK Selverites 2.59 €

E.L.F PÕSEPUNA www.loverte.com 13.90 €

LILY LOLO NATURAALNE RIPSMETUŠŠ Tallinna ja Tartu Kaubamaja 16.49 €

ESSENCE SUPER LAST LAINER

VEGAN

Selverites 2.79 €

KOKOSE vegandeodorandid ehk hüvasti, mesilasvaha! Meie vegandeodorantides on mesilasvaha asemel kasutusel taimne alternatiiv - kandelillavaha. See toitva toimega koostisosa on tuntud oma suurepäraste nahahooldusomaduste poolest. Lisaks sisaldab deodorant veel vitamiinirikkaid koostisosi nagu shea-või ja kookosõli, mis kaitsevad ja pehmendavad nahka. Deodorant toimib higilõhna neutraliseerivalt, vähendab higistamist ja annab värskustunde kogu päevaks. Kokose deodorandid on valmistatud puhtast, minimaalselt töödeldud, looduslikust toorainest. Eelistame võimalikult minimaalselt töödeldud toorainet, sest liigse töötlemise käigus läheb looduslik sisu kaduma. Tooted valmivad käsitööna Eestis, Kose vallas. Lõhna lisavad deodorantidele puhtad eeterlikud õlid. Hetkel valikus olemas greip, piparmünt ja lõhnatu variant. Deodorandid on saadaval kahes suuruses ja pakendis. Suur, 90-grammine deodorant on riietatud bio-lagunevasse pappi ja seega ökoloogiline nii seest kui väljast. Väike, 17-grammine deodorant on plastpakendis, mida on mugav ja praktiline kaasas kanda ja näiteks reisile kaasa võtta. Deodorandi koostis: kakaovõi, söögisooda, kartulitärklis, kandelillavaha, kookosõli ja shea-või. MIDA ME OMA TOOTEID VALMISTADES VÄÄRTUSTAME?  puhast looduslikku toorainet  kodumaisust  keskkonda ja loodushoidu  Cruelty Free põhimõtet

Kokose tooteid saate osta meie e-poest ja ökopoodidest. Rohkem infot

www.kokos.ee

jumestus

VEGANJUMESTAJA SEVIL SOOVITAB MEESTELE

MEESTELE

URTEKRAM KINKEKOMPLEKT MEESTELE, JUUSTE- JA KEHAPESUGEEL 150ML+ NÄO- JA KEHAKREEM 150ML Mahemarket ja www.veganshop.ee 7.90 €

SANTE, HOMME 365 TUALETTVESI Mahemarket ja www.veganshop.ee 24.25 €

MAKE UP STORE RIPSMELIIM Make Up Store 12 €

CATRICE COSMETICS PRIMER JUMESTUSKREEM

Selverites 4.69 €

KORDUVKASUTATAVAD MEIGIEEMALDUSPADJAD, 10 TK www.veganshop.ee 7 €

CATRICE COSMETICS JUMESTUSKREEM Selverites 7.25 €

MEESTELE

SANTE, HOMME II AFTER SHAVE VESI

Mahemarket 9.17 €

ALL NATURAL STOP THE WATER KOMPLEKT HAMBAPESUKS

www.mediron.ee 16.90 €

DR. BRONNER´S, ORGAANILINE IHUPIIM PIPARMÜNDIÕLIGA www.drbronner.ee 14.90 €

VEGAN

FROM DUSK‚ TIL DAWN

Keith Mann

Raamatu on kirjutanud Animal Liberation Fronti eestvedaja Keith Mann. Raamatust saab detailse ülevaate radikaalsest Loomade Vabastamise liikumisest Inglismaal alates 1960ndadest kuni fokuseeritud kampaaniateni 1990ndatel. Hämmastavad lood laboriloomade päästmisest keset ööd ja valitsuse dramaatilisest reaktsioonist.Raamat valmis viieteistkümne aastaga ja sündis Keith Manni pika

vanglakaristuse ajal. See on lugemiseks kõikidele, kes soovivad mõista, miks inimesed on nõus riskima oma enda heaoluga, andes oma elu loomade päästmise nimel. Telli raamat: www.kriso.ee Hind 21,09 €

WHOLE

T. Colin Campbell

Mis juhtub meie kehas, kui me sööma ära õuna? Vastus on tunduvalt keerukam, kui suudame ette kujutada. Isegi kui inimene suudab välja selgitada iga spetsiifilise ühendi mõju, ei ole see piisav selgitama õuna kui terviku mõju meie organismile. Eksisteerib lõpmatu arv võimalikke bioloogilisi tagajärgi – ja see lihtsalt õunast. Toitumisuuringute traditsiooniline „kulla- standard” on aastaid olnud uurida ühe aine spetsiifilist mõju. Need uuringud on abiks toiduainetööstustele, kes püüavad tõestada, et meil on vaja juua piima või

süüa liha, kus sisaldub see spetsiifiline ühend, mis on meile „hea”, kuid need uuringud ei anna ülevaadet meie kehas tegelikult toimuvast keerukusest. Raamatus „Whole“ selgitab Campbell läbi teaduslike tõestuste seda, kuidas meie praegune teaduslik paradigma ignoreerib inimese keha põnevat keerukust. Telli endale: www.bookdepository.com Hind 14,91 €

LÕPETAGE DIEEDID, ELAGE TERVISLIKULT Joel Fuhrman

Kõik dieedid on määratud nurjuma. Neid, kel õnnestub dieedipidamisega saavutatud kaalulangust kogu ülejäänud elu hoida, on vähem kui kaks inimest sajast. Käesolev raamat ei sunni dieeti pidama – veelgi parem: toitumisspetsialist Joel Fuhrmani toitumissoovitusi on võimalik kohandada enda toidueelistuste ja isiklike vajadustega. Fuhrman jagab selles raamatus seletusi ja lahendusi, kuidas vabaneda tervist hävitavast toidusõltuvusest. Autor pakub välja kergesti järgitava 10-päevase toitu-

misprogrammi kergesti valmistatavatest maitsvatest toitudest, mis muudavad tasapisi toidueelistusi ja maitsemeelt. Läbides programmi ja jäädes selle juurde, saavutate te soovitud kaalu kogu eluks. Osta raamat: Apollost või Rahva Raamatust Hind 24,15 €

VÄIKESED VEGANID: LASTE KASVATAMISEST JA TOITUMISEST

Anniina Ljokkoi, Aja Kirjastus

Raamat „Väikesed veganid: laste kasvatamisest ja toitumiset“ on Eesti esimene teatmeteos laste kasvatamisest ja toitumisest veganina. Raamat vastab küsimustele, kust ometi saada seda valku ja rauda ning kuidas korraldada tõeline loomasõbralik lastepidu. Raamatu toitumisinfo on koolitatud toitumisterapeudi poolt kontrollitud ning teos annab tõlkena edasi ka Soome riiklike toitumissoovituste juhiseid veganitele. Lisaks saab praktilisi nõuandeid, kuidas koostada menüü väikesele näputoitujale või pirtsakale põngerjale.

Mitmekülgne käsiraamat teenib nii taimetoitluse suunas liikuvaid peresid kui ka pikaajalisi veganeid. Asjalikul infol ja päriselu kogemustel põhinev raamat sobib ühtlasi ka veganperede ja -lastega töötavatele perearstidele, kasvatajatele ja valdkonnaga kokku puutuvatele ametnikele. Saadaval www.ajakirivegan.ee e-poes ja „Väikesed veganid“ on Eesti teatmeteos laste kasRahva Raamatus ning Apollos. esimene vatamisest ja toitumisest Hind ajakirja e-poes 16,90 €

Anniina Ljokkoi

VÄIKESED VEGANID Laste kasvatamisest ja toitumisest

veganina. Raamat vastab küsimustele, kust ometi saada seda valku ja rauda ning kuidas korraldada tõeline loomasõbralik lastepidu. Raamatu toitumusinfo on koolitatud toitumisterapeudi poolt kontrollitud ning teos annab tõlkena edasi ka Soome riiklike toitumissoovituste juhiseid veganitele. Lisaks saab praktilisi nõuandeid, kuidas koostada menüü väikesele näputoitujale või pirtsakale põngerjale.

VEGAN

Raamatu saad tellida e-poest

HOME (2009) Draama, dokumentaal, pere Režissöör: Yann Arthus-Bertrand

võtteid dokumentaalile. Film on tasuta vaadatav Youtube’i kanalil Homeproject.

"Home" (ee Kodu) on dokumentaal- https://www.youtube.com/watch?v=film, mis räägib elurikkusest Maal ja jqxENMKaeCU&feature=player_eminimtegevuse mõjust ökoloogilisele bedded tasakaalule. Film koosneb põhiliselt aerovõtetest neljakümne viiest riigist. Filmimine kestis üle 18 kuu. Filmi looja Yann Arthus-Bertrand lendas koos kaameramehe, tehniku ning piloodiga üle viiekümne riigi, et saada ideaalseid

THE EMOTIONAL WORLD OF FARM ANIMALS (2004) Dokumentaal, pere Režissöörid: Jeffrey Masson, Stanley Minasian

nutavad), „Dog Never Lie About Love“ (ee Koerad ei valeta armastuse kohta). Filmis külastatakse erinevaid põllumajandusloomade varjupaiku, kus nii inimesed, kes loomade eest hoolitsevad, kui ka loomad ise saavad oma loo rääkida. Film on tasuta kõigile vaadatav internetis topdocumentaryfilms. com ja youtube.com.

„The Emotional World of Farm Animals“ (ee Farmiloomade tundeline maailm) on suurepärane film igas vanuses vaatajatele. Film avab loomade, keda sageli vaadatakse kui toitu, siseelu. Filmi on teinud Jefferey Masson, kes topdocumentaryfilms.com/the-emoon ka selliste filmide nagu „When tional-world-of-farm-animals/ Elephants Weep“ (ee Kui elevandid

UNITY (2015) Dokumentaal Režissöör: Shaun Monson

sele evolutsioonile. Viiest peatükist koosnev film vaatab sügavuti, mida tähendab olla inimene ja kuidas kõik eluvormid on lõpuks omavahel seotud.

Vaatamata teaduse, tehnoloogia ja filosoofia arengule ei ole lõppenud Saadaval www.amazon.co.uk inimkonna hävitustöö üksteise, loomade ja looduse vastu. 2005. aasta dokumentaalfilmi „Earthlings“ (ee Maalased) jätkulooks peetav „Ühtsus“ uurib, miks me ikka omavahel läbi ei saa, vaatamata mitmetuhande aasta-

CARNAGE: SWALLOWING THE PAST (2017) Mokumentaal Režissöör: Simon Amstell

mokumentaali stiilis film meid 1944. aastast 2067. aasta utoopiasse.

Film ei ole veel väljaspool SuurbritanAasta 2067. Suurbritannia on vegan, niat saadaval, kuid tasub silmad lahkuid vanem generatsioon vaevleb süü- ti hoida, sest ilmselt jõuab see üsna mepiinades oma karnistliku mineviku varsti laiema publikuni. pärast. Filmi looja ja ka peategelane palub meil andestada neile selle eest, mida nad oma minevikus alla neelanud on. Osaliselt tõsielul, osaliselt väljamõeldud olukordadega juhatab 80

VEGAN

VEGANKEBABISALAT KÜÜSLAUGUKASTMEGA Vahest tahaks midagi, mis oleks ühtaegu värske ja krõmpsuv, aga samas rämpstoidulikult maitsev. Täpselt sellisest isust see salat inspireeritud saigi. Mõnusalt sibula- ja küüslaugune, krõmpsu kapsaga vegankebabi salat on just neile, kellel vaja leida kuldne kesktee.

Koostis 1 pakk 1 tl ½ tl 1 sl 1 sl ½ 1 4-6 sl 250 g 2

Bon Soja soja grillkotlette paprikapulbrit Cayenne pipart tomatipastat sojakastet õli praadimiseks pead Hiina kapsast keskmine punane sibul pärlsibulaid Taimetoitlase kastet küünt küüslauku

Valmistamine

Lõika grillkotletid õhukesteks viiludeks ning pane pannile praadima. Lisa paprikapulber, Cayenne pipar, tomatipasta ning sojakaste. Prae, kuni vedelik on aurustunud ning vegankebabi ribad krõbedad. Viiluta kapsas ja punane sibul. Kastme jaoks purusta küüslauk läbi küüslaugu pressi Taimetoitlase kastmesse ning sega. Nüüd võid kõik salati osad (vegankebab, kapsas, sibul, pärlsibul, kaste) kihiti taldrikutele serveerida või valmistada portsude kaupa. Kõige alumiseks kihiks pane sel juhul kapsas, seejärel punane ja pärlsibul, siis vegankebab. Kastme võid sellisel juhul panna paar supilusikat iga taldriku kohta kõige peale või paned selle üldse eraldi kaussi, et igaüks saab endale seda maitsejärgi tõsta.

LILLKAPSASUPP VALGETE UBADEGA Veebruar on vastlakuu ning see ei saa mööduda ilma korraliku oa- või hernesupita. Selleks puhuks ongi hea teha mõnusat valge oa suppi. Riivitud lillkapsas annab supile huvitava tekstuuri ning veidike tomatipastat toob kõik maitsed esile.

Koostis 200 g 3 purki 1 200 g 2 2 1 kuubik 1400 ml

riivitud lillkapsast valgeid ube suurem valge sibul tomatipastat keskmist porgandit loorberilehte aedviljapuljongit vett Õli praadimiseks Pihutäis hakitud tilli Maitse järgi soola

Valmistamine

Prae potis sibul, kuni see on muutunud klaasjaks. Lisa porgandi kuubikud ning loorberilehed ning prae veel paar minutid. Lisa riivitud lillkapsas ning prae veel minutike. Vala peale vesi ja lisa puljongikuubik ning tomatipasta. Keeda kaane all keskmisel kuumusel 10-15 minutit. Kurna ja loputa oad ning lisa supile. Lase supil keema tõusta ning keeda umbes 5 minutit. Lisa värskelt hakitud till ja vajadusel soola.

AEDOAVORM SEENTEGA Kuigi aeduba ise on küllatki kerge toit, siis rammusa päevalilleseemne-juustukreemiga saab sellest teha kosutava roa. Lisaks sobib seenemaitse kõikide komponentidega ideaalselt kokku.

Koostis 1 pakk 150 g 1 kuubik 1 1 100 g 300 ml 1 pakk 2 sl

külmutatud rohelisi aedube šampinjone seenepuljongit keskmine sibul väiksem küüs küüslauku päevalilleseemneid vett riivitud Nature Moi veganjuustu (võib asendada ka mõne muu riivitud veganjuustuga) sojakastet Õli praadimiseks

Valmistamine

Lõika sibul ning šampinjonid viiludeks. Prae pannil sibul, kuni see on muutunud klaasjaks, seejärel lisa seened ja sojakaste. Prae, kuni seened on pehmed ja pruunid. Keeda päevalilleseemneid ca 10-15 minutit. Loputa need külma vee alt läbi, et blender kuumaga kahjustatud ei saaks. Vala blenderisse, lisa vesi, puljongikuubik ning küüslauk ja blenderda ühtlaseks massiks. Sega kausis kokku külmutatud aedoad, päevalilleseemne segu, praetud šampinjonid ning juust. Jäta pakki umbes pihutäis juustu katmiseks. Pane kausis kokku segatud oad, seemnekreem ja seened väiksemasse ahjuvormi. Võid kasutada ka keeksivormi. Raputa peale allesjäänud juust. Küpseta 180 kraadi juures alguses 40 min kaetult, hiljem eemalda kate ning küpseta veel 10-15 minutit, et juust sulaks peal. Serveeri koos lemmikpastaga.

KARJALA PIRUKAD MAGUSKARTULIGA Vaadates poes olevaid Karjala pirukaid, on täiesti arusaamatu, miks ei võiks need vegan olla. Kõik eeldused selleks on olemas. Siiski vahest peab paratamatusega leppima ning ise kokkama. Selle eeliseks on aga võimalus retsepti oma äranägemise järgi kohendada. Kui tavaliselt täidetakse Karjala pirukaid porganditega, siis maguskartul sobib tegelikult väga hästi porgandi asemel, andes samasuguse värvitulemuse, kuid veidi teistsuguse maitse.

Koostis Tainas: 300 ml 1 tl 300 ml 300 ml 40 g Täidis: 500 ml 300 ml 500 ml 50 ml 1 sl 1 suur 1 tl

Valmistamine vett soola rukkijahu nihujahu veganvõid vett riisi piima (vajadusel veel umbes 100 - 200 ml) piima pintseldamiseks veganvõid maguskartul soola

Alusta täidisega, nii jõuab täidis jahtuda, kuni tainast valmistad. Koori maguskartul ning lõika väiksemateks tükkideks. Keeda pehmeks ning püreesta nt kahvliga. Pane vesi keema, lisa keevasse ve�e riis ning piim. Lase tasasel kuumusel keeda umbes 30 min. Kui puder muutub kuivaks, lisa veel piima. Lisa maguskartulipüree, suurem supilusikatäis veganvõid ja sool. Sega kokku ning aseta jahtuma. Valmista tainas. Sega suuremas kausis kokku jahud, sool ja vesi. Vormi tainas pikaks rulliks ning jaota 25 väiksemaks tükiks. Tee taigna osadest pätsikesed ning vajuta need lamedaks. Täida pirukad täidisega ning kroogi ääred. Küpseta 250 kraadi juures 15-20 minu�t. Küpsed pirukad pintselda pealt piimaga ja jäta rä�ku alla jahtuma.

SIBULA-HERNEPIRUKAS Seda mahlast ja toitvat pirukat sobib valmistada nii talvisel hooajal külmutatud hernestega kui ka suvel värskete herneste ja ürtidega. Meie peres oli see väga populaarne ning kadus mõne tunniga. Põhi on valmistatud toortatrajahu ja päevalilleseemnetega ning katteks on rohke praesibul herneste ja päevalilleseemnekreemiga. Meenutab natuke quiche’i, aga seda on tunduvalt lihtsam valmistada tänu kergelt kokkusegatavale tainale. Kindlasti kasutada siin toortatrajahu, mitte röstitud tatra jahu. ― retsept ja fotod: sandra vungi, www.taimetoit.ee―

Koostis Põhi: 150 g

2 tl 2 ½ tl 50 g 50 ml 150 ml 1 tl

Valmistamine heledat toortatrajahu (selle puudumisel sobib ka tume) küpsetuspulbrit väikese kuhjaga sl kartulitärklist soola päevalilleseemneid õli vett õunaäädikat või valge veini äädikat

Päevalilleseemnekreem: 75 g päevalilleseemneid ½ tl soola 180 ml vett 1 sl kartulitärklist Sibula-hernekate: 3−4 sl õli 3 suurt sibulat 200 g rohelisi külmutatud või värskeid herneid 3 suurt küüslauguküünt 1 tl soola

Pane ahi 180 kraadi peale kuumenema. Määri ümmargune koogivorm õliga. Vispelda toortatrajahu küpsetuspulbri, kartulitärklise, soola ja päevalilleseemnetega läbi. Teises kausis vispelda õli, vesi ja äädikas omavahel. Samal ajal valmista päevalilleseemnekreem. Selleks purusta kõik kreemi koostisained, kuni tekib ühtlane kreem. Aja pann kuumaks ja vala sinna õli. Lisa peeneks hakitud sibul. Prae mõni minut, kuni sibulad on juba natuke tumedamad kuldpruunid. Lisa herned, hakitud küüslauguküüned ja sool. Prae veel paar minutit. Lisa päevalilleseemnekreem ja kuumuta minutike. Kui ahi on kuum, sega jahusegu märja seguga. Kui tainas tundub liiga tihke ja raske segada, lisa veel kuni 100 ml vett. Vala tainas koogivormi. Määri õrnalt peale sibula-hernekate ja küpseta pirukat vähemalt 25 minutit, kuni ääred on kuldpruunid ja krõbedad ning piruka põhi tugevam. Lase enne lahtilõikamist natuke jahtuda. Soovi korral kaunista värske tilliga. NB! Kui sul ei ole võimas kannmikser, siis päevalilleseemnekreemi jaoks leota seemneid paar tundi või keeda 15 minutit enne purustamist.

PEKANIPÄHKLIPASTEET LÄÄTSEDE JA SEENTEGA Kui hummus mingil põhjusel peaks ära tüütama, siis valgurohke pekanipähklipasteet on mõnus vaheldus. Pasteedi maitset võib igaüks oma maitse järgi veel lõpuks kohendada - kellele meeldib soolakam, kellele vürtsikam.

Koostis 12 tk 2 sl 2 sl 1 2 2 purki 150 g 2 sl 1 sl 1 tl

šampinjoni õli veganvõid valge sibul küünt küüslauku läätsesid. Võib asendada ka sama koguse (u 480 g) keedetud roheliste läätsedega pekanipähkleid. Võib asendada ka Kreeka pähklitega värskelt pressitud sidrunimahla sojakastet suhkrut Maitsejärgi Cayenne pipart, soola ja musta pipart

Valmistamine

Haki sibul ja küüslauk ning pane õli ja võiga pannile praadima. Prae, kuni sibul on muutunud klaasjaks. Lisa viilutatud šampinjonid. Prae, kuni seened on pruunid ja pehmed. Pane köögikombaini pähklid, läätsed, sidrunimahl, sojakaste, suhkur, Cayenne pipar. Lisa ka praetud seened ja sibulad. Purusta, kuni oled saanud ühtlase pasteedilaadse massi. Kui segu on liiga kuiv, võid lisada ka vähehaaval vett. Püreestamiseks võid kasutada ka saumikserit. Maitse ning lisa vajadusel soola, musta ja Cayenne pipart või veel sidrunimahla. Aseta pasteet suletavatesse anumatesse, säilita külmkapis kuni 4 päeva.

KIHILINE KOHVIPUDING See magustoit on kohvisõpradele meelejärgi. Erinevate kihtide kangust võib oma maitse järgi timmida. Kõige alumisem kiht on kui magustoidu süda, mille mõrkjas magusus on justkui ergutava toimega. Siiski ei pea inimesed, kes kofeiini ei tarbi, nt lapsed, sellest magustoidust hoiduma, sest retseptis on kasutatud lahustuvat viljakohvi.

Koostis 900 ml

4 sl + ½ tl 3 sl 6 sl

soja- või muud neutraalse maitsega taimset piima lahustuvat viljakohvi suhkrut maisitärklist Kaunistamiseks vahukoort, pohlamoosi, riivitud šokolaadi vm meelepärast

Valmistamine

Jaga taimne piim nõudesse nii, et kolmes nõus oleks 250 milliliitrit igas ühes ning kolmes 50 milliliitrit. Võid ka kihid ühe kaupa valmistada, siis ei pea hiljem nii palju nõusid pesema. Pane esimene 250 ml piima keema. Lisa 3 spl viljakohvi ning 1 spl suhkrut. Seni, kuni piim keema tõuseb, sega väiksemas nõus kokku 50 ml piima 2 kuhjaga täis supilusika tärklisega. Kui piim on keema tõusnud, vala tärklisesegu piimaga kokku, samal ajal segades. Keeda pidevalt segades, kuni piim on muutunud paksuks. Jaga segu magustoidu kaussidesse. Korda sama protseduuri, kuid teisel kihil pane kohvi 1 spl ning kolmandal pool teelusika täit. Kui oled kõik kolm kihti magustoidu kaussidesse ära jaotanud, lase segul jahtuda, kuni see on toasoe. Seejärel tõsta kausid külmkappi vähemalt tunniks. Serveeri näiteks vahukoore ja pohlamoosiga.

Retsept Kesk-Ameerikast

LIHTNE KREEKA PÄHKLI KOOK See kook on lihtsalt nii hea, et pole sõnu. Kui ajakirja toimetuses retsepti looma hakkasime, ei osanud keegi arvata, et esimese katsega tuleb välja midagi nii hõrku. Pehme sisu ja krõmpsuv Kreeka pähkel on ideaalne kooslus ning kerge valge šokolaadi mekk ainult ilmestab maitset.

Koostis 2 pakki 100 g ½ tl 2 100 g 150 g 150 g 1 tl

valget veganšokolaadi veganvõid vaniljeessentsi küpset banaani suhkrut nisujahu Kreeka pähkleid küpsetuspulbrit Tuhksuhkrut kaunistamiseks

Valmistamine

Sulata šokolaad koos veganvõiga vesivannil. See tähendab, et pane potti vesi, pott tulele ning vette pane anum, mille sees sulatad. Kui šokolaad on täitsa sulanud, lisa segule vanilje. Purusta kausis kahvliga banaanid ning lisa püreele suhkur ning šokolaadi-või segu. Sega teises kausis kokku jahu, purustatud Kreeka pähklid ning küpsetuspulber. Vala kuivainetele peale vedel segu ning sega kõik kokku. Pane saadud taigen umbes 25 cm läbimõõduga vormi. Küpseta 180 kraadi juures umbes 35 minutit. Testi tikuga, kui tikk tuleb taignast välja puhtana, on kook valmis. Lase koogil maha jahtuda, enne kui lahti lõikad.

KUULIKINDLAD LAPSED

Telli ajakiri Vegan endale koju Ajakiri ilmub kuus korda aastas. Kirjutame veganilt veganile elustiilist, kus toitumine on ainult jäämäepealne tipp.

VEGAN nr 4, sügis 2017

Hind 5,90 €

Nostalgilised retseptid

Liis Lass rännakul veganlusse

Krisitina Mering pragmaatiline aktivist

Veganseiklused

Kaplinnas Loominguline aktivism

Las laps olla vegan, kui ta tahab!

Eesti karusnahavabad disainerid ja poed

Elu lu esimene dumpster dive

Nähtamatute loomade uus elu

BALTIKUMI ESIMESES

FARMILOOMADE VARJUPAIGAS

Üksiknumber Poole aasta tellimus Aastatellimus Aastatellimus koos retseptihoidjaga Retseptihoidja

Tavahind 5.90 € 17.70 € 35.40 € 45.30 €

Soodushind

Soodustus

15.90 € 27.90 € 33.90 €

10% 21% 25%

8.90 €

Retseptihoidja on mõeldud ajakirjas ilmuvate retseptide kogumiseks. Retseptilehed on ajakirjast lihtsasti välja rebitavad ja kiirköitmiseks eelnevalt augustatud. Lisaks on selle peale mugav toetada nii kokaraamatut kui ka tahvelarvutit.