Ajakiri Vegan 2018 #2 by Ajakiri Vegan

VEGAN NR 7, 2018 2/6

Hind 5,90 €

8 väljarebitavat retsepti!

Saate „Ela hästi!“ telgitagused

ALF — kas terroristid või vabadusvõitlejad? Maailmakuulsad hiphop-tantsijad

Rändkokk külastas Eestit 40 kilo kaotanud meest tuuakse arstide seminaridel eeskujuks

„Lihasöömine on traditsiooniline sõltuvus.“

Telli ajakiri Vegan endale koju Kirjutame veganelustiilist, kus toitumine on ainult jäämäepealne tipp. Telli ajakiri Vegan endale koju Kirjutame veganelustiilist, kus toitumine on ainult jäämäepealne tipp.

VEGAN NR 7, 2018 2/6

Hind 5,90 €

8 väljarebitavat retsepti!

VEGAN nr 4, sügis 2017

Hind 5,90 €

Nostalgilised retseptid

Liis Lass rännakul veganlusse

Krisitina Mering pragmaatiline aktivist

Veganseiklused

Kaplinnas Loominguline aktivism

Las laps olla vegan, kui ta tahab!

Eesti karusnahavabad disainerid ja poed

Elu esimene dumpster dive

Nähtamatute loomade uus elu

BALTIKUMI ESIMESES

FARMILOOMADE VARJUPAIGAS

Soodushind

Soodustus

Poole aasta tellimus

17.70 €

15.90 €

10%

Aastatellimus

Tavahind

35.40 €

27.90 €

21%

Aastatellimus koos retseptihoidjaga

45.30 €

33.90 €

25%

Üksiknumber

5.90 €

Retseptihoidja on mõeldud ajakirjas ilmuvate retseptide kogumiseks. Retseptilehed on ajakirjast lihtsasti välja rebitavad ja kiirköitmiseks eelnevalt augustatud. Lisaks on selle peale mugav toetada nii kokaraamatut kui ka tahvelarvutit. Ajakiri ilmub kuus korda aastas.

Saate „ Ela Hästi! “ telgitagused

ALF - kas terroristid või vabadusvõitlejad? Maailmakuulsad hiphop-tantsijad

Rändkokk külastas Eestit 40 kilo kaotanud meest tuuakse arstide seminaridel eeskujuks

„Lihasöömine on traditsiooniline sõltuvus.“ www.ajakirivegan.ee info@ajakirivegan.ee

Tavahind Üksiknumber

Soodushind

Soodustus

5.90 €

Poole aasta tellimus

17.70 €

15.90 €

10%

Aastatellimus

35.40 €

27.90 €

21%

Aastatellimus koos retseptihoidjaga

45.30 €

33.90 €

25%

www.ajakirivegan.ee info@ajakirivegan.ee

WMF tutvustab tublisid köögiabilisi

VEGAN

Need, kes hindavad lisaks tervislikule toiduvalmistamisele ka ruumisäästlikkust ja kompaktset köögitehnikat, ei pea enam kauem otsima. WMF esitleb uusi KITCHENmini sarja tooteid RIISIKEETJA ja AURUTAJA. Korpuste materjaliks kergesti puhastatav Cromargan®, mis säilitab oma läike kogu seadme PEATOIMETAJA/DISAIN eluea jooksul. Tritan´ist plastosad on ülitugevad ja kerged. Kõik tooted on täielikult BPA vabad.

Marimai Kesküla marimai@ajakirivegan.ee (+372) 5687 6068

Armas lugeja!

RIIS – idamaine toitumistarkus! ergel sammul läheme ajakirjaga

kevadele vastu ning esilooks on Kompaktne ja ruumisäästlik riisikeetja erinevate tervislike toitude intervjuu sotsiaalmeediastaavalmistamiseks. Spetsiaalses mittenakkuvate topeltseintega ride ja maailmas tuntud tantsuõpesisemuses valmivad eriti õrna töötluse käigus lisaks riisile ka tajate Alisa Tsitseronova ja Joseph kinoa ja erinevad köögiviljad. Alati ühtlaselt Tsoshiga. läätsed, Nooredkikerherned, on saavutanud jaotuv soojus võimaldab toidu valmimise aega eriti täpselt ülemaailmse tuntuse ja jälgijaskonREKLAAM programmeerida. na – Alisa jälgijate arv Instagramis lisakaas Kristjan Aluoja on umbesKomplekti 98 000 ja kuuluv Josephil 44 500.muudab sisemise poti kaasaskantavaks einekarbiks, millega on toitu kristjan@ajakirivegan.ee Nende kaks vaadatuimat videot on väga mugav tööle või kooli kaasa haarata. (+372) 5688 8797 “Stand by me”, mis on kogunud praeKasutusmugavust lisavad isoleeritud käeguseks 30,6 miljonit vaatamist, ja “Fly pidemega klaaskaas ning LED-ekraan me to the moon” pea 18 miljoni vaaKEELETOIMETAJA taimeri ja kuni 40-minutilise soojana tamisega. Viimane on jõudnud isegi on võimalik oma elu paremaks muuta. Laura Salumets hoidmise funktsiooni kuvamiseks. super-populaarsele 9GAG-i lehele. Kui Rauno saavutustest on räägiJuttu ajasime Liisa-Indra Pajuste- tud ka arstide seminaridel, siis kõigil Kõik osad on nõudepesumasinas pestavad. KAANEFOTO ga, kes teeb Tallinna TV-s saadet „Ela veganitel pole meditsiinisüsteemis nii • Riisianuma maht 1 L Kirsti Heil hästi!“. Tegemist on telemaastikul vedanud. Eesti Vegan Selts tegi uuri• Mõõtmed (KxLxS): 210x178x176 mm esimese 100% vegansaatega. Piilu- muse veganite kogemustest. Mida • Võimsus: 220 W me saate telgitagustesse. AUTORID täpsemalt uuriti ja millised olid tuleIntervjuu oleme teinud rändava vemused, kirjutab Kadri Aavik. Kätlin Kalling gankoka Jack Cossoniga. Sageli ei Sageli nimetatakse veganlust ebaAnett Rannamets tea ta, kus on tema järgmine peatus loomulikuks – see vajab ju planeeritud ning ööbimiskoht. Uurime, kuidas ta lisandite ja rikastatud toidu söömist. Marimai Kesküla sellise elustiilini on jõudnud ning kui- Kui loomulikult on üldse tänapäeval Annika Lepp Toit valmib aurutades ilma rasvainet lisamatadas ningrännakutel vitamiinide vegan olla. võimalik elada ja kas karnistlik elustiil Anniina Ljokkoi kadu on oluliselt väiksem võrreldes näiteks keetmisega. Seekord on ajakirja lehekülgedele on loomulikum? Nendele küsimustele Aurutöötlus säilitab mikroelemendid ning lasebjõudnud roogadellausa pärast kaks reisikirja. Eksoo- annab vastused Florian Biesinger. Ireene Viktor valmimist värske ja isuäratavana välja näha. Eelkõige köögivili tika armastajad saavad käia KaplinÜle lahe ollakse veganluse teemaFlorian säilitab omaBiesinger iseloomuliku värvi ja kuju, sest ei lagune töötlemisel. nas koos Annika Lepaga ning need, del mitmeid samme ees. Kui meil aruDagmar Kase kes eelistavad Eestile sarnast ja veidi tatakse, kas ainult taimne toit sobib WMF KITCHENmini sarja kompaktne ja ruumisäästlik aurutaja sombusemat kliimat, saavad lugeda põhjamaisesse kliimasse, siis riikides, Sevil Šukjurova tagab tervisliku toiduvalmistamise ja on täiesti BPA-vaba. Ainult käigust Amsterda- mis on meist põhja pool, astutakse Emily Rosenbergi Therese-Liise Aasma WMF-i aurutajal on roostevabast Cromargan® terasest aurutusmi. samme, et ka lasteaedades ja koolinõud. Nii on välistatud toidu ja kuuma auru kokkupuutumine Emily Rosenberg Ajame juttu ka Rakvere lähedalt Sõ- des oleks veganitele mitmekülgne ja plastikdetailidega, mis sellistel seadmetel onmerult muidupärit tavaline. täiesti hariliku mehega, maitsev toiduvalik kättesaadav. PeLauraKompaktse Vitsut aurutaja kahes konteineris saab üheaegselt kes ei ole maailmas tuntud, kuid kellel rerubriigis kirjutabki Anniina Ljokkoi, Kadri Aavik valmistada erinevaid liiki toite - kaunvilju, köögivilju, pastat, on siiski vägariisi inspireeriv lugu rääkida. millised hirmud ja ootused seisavad jms. WMF Easy aurutamisfunktsioon võimaldab individuaalselt Anita Jürson Rauno Tammjärv on seljatanud raske tal nüüd ees, kui Werner on lasteaeda konteinereid programmeerida selliselt, et kogu toit valmiks haiguse ning vabanenud üleliigsetest jõudnud. Kristina Mering üheaegselt. Aurutaja omab erinevaid eelprogramme, 40-minukilodest. Ta on musternäidis sellest, tilist soojana hoidmise ja mälufunktsiooni, mida saab juhtida kuidas tahtejõu ning järjepidevusega Mõnusat lugemist! selgestiloetava LCD ekraani abil. Veepaagi täitmine toimub TELLIMINE JA INFO väljastpoolt ning on võimalik ka aurutamise ajal.

TEGEVTOIMETAJA Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee

Lihtne, kiire, tervislik – AURUTAMINE...

www.ajakirivegan.ee • Mõõtmed (KxLxS): 277x188x204 mm f Ajakiri Vegan

• Konteinerid: 2 x 2,15 L • Võimsus: 900 W

WMF toodetega saab lähemalt tutvuda ametlike edasimüüjate juures:

Maaletooja: Greentek Hulgikaubandus OÜ, www.greentek.ee

WMF tutvustab tublisid köögiabilisi Need, kes hindavad lisaks tervislikule toiduvalmistamisele ka ruumisäästlikkust ja kompaktset köögitehnikat, ei pea enam kauem otsima. WMF esitleb uusi KITCHENmini sarja tooteid RIISIKEETJA ja AURUTAJA. Korpuste materjaliks kergesti puhastatav Cromargan®, mis säilitab oma läike kogu seadme eluea jooksul. Tritan´ist plastosad on ülitugevad ja kerged. Kõik tooted on täielikult BPA vabad.

RIIS – idamaine toitumistarkus! Kompaktne ja ruumisäästlik riisikeetja erinevate tervislike toitude valmistamiseks. Spetsiaalses mittenakkuvate topeltseintega sisemuses valmivad eriti õrna töötluse käigus lisaks riisile ka läätsed, kikerherned, kinoa ja erinevad köögiviljad. Alati ühtlaselt jaotuv soojus võimaldab toidu valmimise aega eriti täpselt programmeerida. Komplekti kuuluv lisakaas muudab sisemise poti kaasaskantavaks einekarbiks, millega on toitu väga mugav tööle või kooli kaasa haarata. Kasutusmugavust lisavad isoleeritud käepidemega klaaskaas ning LED-ekraan taimeri ja kuni 40-minutilise soojana hoidmise funktsiooni kuvamiseks. Kõik osad on nõudepesumasinas pestavad. • Riisianuma maht 1 L • Mõõtmed (KxLxS): 210x178x176 mm • Võimsus: 220 W

Lihtne, kiire, tervislik – AURUTAMINE... Toit valmib aurutades ilma rasvainet lisamata ning vitamiinide kadu on oluliselt väiksem võrreldes näiteks keetmisega. Aurutöötlus säilitab mikroelemendid ning laseb roogadel pärast valmimist värske ja isuäratavana välja näha. Eelkõige köögivili säilitab oma iseloomuliku värvi ja kuju, sest ei lagune töötlemisel. WMF KITCHENmini sarja kompaktne ja ruumisäästlik aurutaja tagab tervisliku toiduvalmistamise ja on täiesti BPA-vaba. Ainult WMF-i aurutajal on roostevabast Cromargan® terasest aurutusnõud. Nii on välistatud toidu ja kuuma auru kokkupuutumine plastikdetailidega, mis sellistel seadmetel on muidu tavaline. Kompaktse aurutaja kahes konteineris saab üheaegselt valmistada erinevaid liiki toite - kaunvilju, köögivilju, pastat, riisi jms. WMF Easy aurutamisfunktsioon võimaldab individuaalselt konteinereid programmeerida selliselt, et kogu toit valmiks üheaegselt. Aurutaja omab erinevaid eelprogramme, 40-minutilist soojana hoidmise ja mälufunktsiooni, mida saab juhtida selgestiloetava LCD ekraani abil. Veepaagi täitmine toimub väljastpoolt ning on võimalik ka aurutamise ajal. • Mõõtmed (KxLxS): 277x188x204 mm • Konteinerid: 2 x 2,15 L • Võimsus: 900 W

WMF toodetega saab lähemalt tutvuda ametlike edasimüüjate juures:

Maaletooja: Greentek Hulgikaubandus OÜ, www.greentek.ee

* Täistaimne tervislik toit * Soe ja külm buffee & päevasupp * Rikkalik magusavalik * Toorkoogid * Smuutid, mahlad, orgaanilised veinid

* Harivad filmi- ja vestlusõhtud * Huvitavad töötoad * Aktiivne üritus koos purjetamise võimalusega

* Pidupäevalauad * Kaasaostmise võimalus * Lõunasöögi tellimine kontorisse * Piknikukorvid

* Laste mängunurk * Päikesetõusu ja loojangu terrassid * Avatud 7 päeva nädalas * Tasuta parkimine

Purje 8, Pirita, Olümpiakeskus, Tallinn

tel. +372 504 8947

www.vigrikohvik.ee

Sonett-so vegan_EE 04.08.16 09:36 Seite 1

Sonett – nii taimne Ö K O L O O G I L I S E L T

Soneti tooted on saadaval Biomarketites, Prismades, Maksimarketites ja suuremates Selverites.

Kui taimne? – Üle 90% taimne. Sest 45 Soneti tootel 50-st on veganlille märgistus. Sonett ei tee loomkatseid ega telli neid ka teistelt. Vastupidi – Sonett toetab Saksa loomakaitseliidu akadeemiat,mis töötab alternatiivsete katsemeetodite arendamisega. Erinevalt teistest pesu- ja puhastusainetest ei sisalda Soneti tooted naftakeemiast valmistatud tensiide, ensüüme ega teisi allergeene. Tooted ei sisalda kunstlikke lõhna-, värv- ega säilitu-

viiruk

Certified by Certisys

cse-label.org

Reg. by Vegan Soc. stop-climate-change.de

saineid. Kõik õlid ja eeterlikud õlid on toodetud 100% kontrollitult mahedalt või biodünaamiliselt ja seega täielikult biolagunevad. Soneti toodetes ei kasutata geeni- ega nanotehnoloogiat. Oloidsegajas rütmiseeritakse viiruk, kuld, mürr, loorber, oliiviõli, roosiõietuhk ja puuvõõrik. Nende palsamlike lisanditega väärindatakse kõiki Soneti tooteid. Nii lisatakse kõikidele pesu- ja puhastusvahenditele elujõudu toetav liikumisimpulss. Rohkem infot www.sonett.eu

loorber

mürr

kuld

oliiviõli

K O H U S E T U N D L I K

roosiõietuhk

puuvõõrik

sonett so nett

Sonett on võitnud kaks tunnustatud disainiauhinda: reddot ja iF-design. Rahvusvaheline žürii tõstis Soneti esile teedrajava, trendiloova ja nutika disaini eest. Disain: Studio Lierl

k i l a v Vegan KATA LO O G

k i l a v n a g e V Valiku Usina vegantooteid leiad www.usin.ee. Maitsev, soodne ja lihtne tellida.

KATA LO O G

Veganitooted vallutavad!

Solarise ja Delice poodides on alati suur valik veganitooteid! Viimsi Delice Toidupood Viimsi Kaubanduskeskus, Randvere tee 6 Avatud: E-P 9-22

PĂ¤rnu Delice Toidupood PĂ¤rnu Keskus, Lai 5 Avatud: E-P 9-22

Solaris Toidupood Solaris Keskus, Estonia pst 9 Avatud: E-P 9-23

delice.ee solaris.ee delicetoidupoed

Avasta puhta kosmeetika võlud berrichi.ee

BERRICHI BERRICHItooteid tooteidmüüvad: müüvad: Tallinna Tartu Kaubamaja, I.L.U. kauplused, Tradehouse, Mimesis, Pillerkaar, Eliksiir,Clinic, Bio4You, Pallopsoni Disainipood, BeautifulPure Me kehasalongid, Viljandi ja Kuressaare kaubamaja. TallinnajaKaubamaja, I.L.U. kauplused, Tradehouse, Mimesis, Pillerkaar, Medemis Moe Muusa, Südalinna ilusalong, Cosmetics, Ökokaubamaja.ee, Greencare.ee

Uus veganmenüü!

ka mitmed Inimeste teadlikkus toitumisest, selle tervislikkusest menüüst smuutid, mis on välja töötatud toitumisnõustaning kõikvõimalikest eripalgelistest valikutest jate Monika Jakobsoni ja Erle on tänasel päeval üha kasvav trend. Jõema poolt. Smuutides on lisaks

iiski ei leia me Eestis veel väga palju selliseid toidukohti, mis pakuks suurepärast valikut neile, kelle eelistus on toituda vaid taimsest toorainest valmistatud roogadest. Sellised road pakuvad menüü rikastamise ja tasakaalustamise võimalust kõigile. Amps Kaubamaja kohvik astub siinkohal teadlike tarbijatega ühel sammul, mille tulemusel on meie toiduvalik täienenud mitmete taimetoitude ja tervislike smuutidega. Kuna taimetoit ja tervislikud valikud on muutunud ajas üha olulisemaks, usub Amps grupp, et hea toitlustaja peab olema suuteline pakkuma sobivaid alternatiive kõigile. Amps Kaubamaja kohvik on

esimene Amps grupi kohvik, kus pakutakse vegantoite ning tervislikke smuutisid. Vegantoitude puhul oleme arvestanud eristuva ja mitmekesise toorainevalikuga ning meie eesmärk on tagada nauditav, rikkalik maitseelamus. Amps Kaubamaja kohviku taimetoidumenüü on koostanud personaalkokk ja toitumisnõustaja Kaidi Karm ning kõik meie kokad on läbinud täiendava koolituse. Lisandväärtusena leiate Kaubamaja kohviku

maitsetele fookuses ka tervislikkus ja toitainete tasakaal. Amps kohvik ootab Teid proovima meie uut taimetoidu ja smuutivalikut Kaubamaja teisel korrusel Naistemaailma kõrval iga päev 9.00 - 21.00. Kindlasti jälgige taimetoidu ja smuutivaliku lisamise progressi ka teistesse Amps kohvikutesse läbi meie Facebooki lehe!

persoonid

VEGAN

persoonid

TANTSUGA MAAILMA PAREMAKS MUUTES ALISA JA JOSEPHI LUGU

Tantsijad Alisa Tsitseronova ja Joseph Tsosh on elanud Eestis eelmise aasta septembrist. Alisa on pärit Eestist ja Joseph Gruusiast. Noori ühendab peale tantsukire ja ühise kodu see, et mõlemad on veganid. Tänaseks koolitavad Alisa ja Joseph õpilasi ja levitavad vegansõnumit üle kogu maailma. - KÄTLIN KALLINGFOTOD: KRISTI HEIL

VEGAN

persoonid

Kuidas teie mõlema ellu tuli taimne toitumine ja veganlus? Alisa: Olen olnud nüüdseks 7 aastat taimetoitlane. Kasvasin üles liha tarbivas perekonnas. Ma olen alati loomi armastanud, aga mõte, et tegelikult tarbin loomi, oma sõpru, toiduks, ei jõudnud mingil põhjusel mu teadvusse, kuna see oli „norm“. See võttis oma aja, kuid lõpuks hakkasin uurima ja jõudsin tõeni, mida keegi mulle rääkinud ega seletanud polnud. See tõde oli maetud sügavale traditsioonide, müütide ja harjumuste sisse. Kaastunne loomade vastu viis mind selleni, et otsustasin lõpetada loomse tarbimise. Alles mõne aja pärast mõistsin, et see mõjub mu tervisele kõige paremini. Mida vähem loomset tarbisin, seda paremini ennast tundsin. Viimastel aastatel sai mulle lõpuni selgeks, et valin enda jaoks vegantoitumise varem või hiljem. Lõpetasime igasuguse loomse toidu soetamise ja tarbimise. Nüüdseks on sellest möödas umbes aasta ja jätkame. Minule on loomulik samm-sammult uutesse harjumustesse astuda – seega veganiks kasvamine võttis aega. Eemaldasin loomse toode toote järel. Minu tee vegantoitumiseni algas kindlasti kaastundest ja sellest, et tõeliselt õppisin, kuidas kogu piimatööstus toimib ja kuidas nende toodete tarbimine omakorda meie tervist mõjutab. Joseph: Ainus ja suurim mõjutaja, miks ma lõpetasin lihasöömise, oli Alisa. Ta ei sundinud mulle seda peale, vaid tegi selgeks, et tema valmistab mulle vaid taimset toitu. Ja see sobis mulle, kuna toit maitses alati imehästi. Ma märkasin esimest korda, et tegelikult on nii suur valik taimseid toite. Minu jaoks mängis olulist rolli see, et sain jätkuvalt süüa maitsvat toitu, mida ma armastan, samal ajal olla eemal loomade vastasest vägivallast. Loomulikult ei juhtunud muutus ühe päevaga: see võttis umbes pool aastat, et lõpetada lihasöömine, ja lisaks aasta, et hakata veganiks. Kui taipasin, et taimne toit on tõesti nii maitsev, käis üks lihtne mõte peast läbi: „Kas maitsenauding on tõesti olulisem kui loomade elud?“ Sellest hetkest alates otsustasin hakata taimetoitlaseks. Nii lihtne see 4

VEGAN

oligi. Umbes aasta pärast hakkasime Alisaga sügavamalt vaatama ja uurima toiduainetööstuse telgitaguseid. See viis meid otsuseni valida just vegantoitumine. Kus te kohtusite esimest korda ja kuidas sai alguse teie armastuslugu? Alisa: Me kohtusime tantsulaagris Saksamaal. Olime seal, et teha etteaste. Olime õpilased ja võtsime tunde. Esimesest hetkest alates, kui ma nägin Josephit, olin temasse kadunud. Kui nägin teda tantsimas, vaimustusin temast rohkemgi. Õhtusöögil märkasin, et lisaks on ta ka tore ja naljakas. Järgmistel päevadel otsisin tema tähelepanu ja proovisin temaga väga armas olla. Kutsusin ta peole, kus mõlemad mõistsime, et meeldime teineteisele. Peale tantsulaagri lõppu ütles Joseph: „Ma teen kõik selleks, et sinust saaks minu naine.“ Joseph: Ma teadsin, et Alisa on päris tuntud tantsukogukonnas ja väga hea tantsija. Arvasin, et pole võimalustki, et ta võiks mind märgata või et ma võiksin talle meeldida. Kuna ma ei arvanudki, et võiks olla võimalus – polnud pinget flirtida. Alles peokutsest sain ma aru, et Alisa vist tõesti flirdib minuga. Kas olete mõlemad kogu elu tantsuga tegelenud? Alisa: Ma olen tantsinud peaaegu kogu oma elu, see tähendab 23 aastat. Tants on kindlasti osa minust ja mu elust.

Alustasin balletist ja esimesed 10 aastat avastasin tantsumaailma. Proovisin kõiksugu erinevaid stiile, mis mu teele jäid – kuni leidsin hiphopi. Tundsin, et olen leidnud väljendusviisi – suuna, mis teeb õnnelikuks. Minu armastus hiphop- ja urban-koreograafia vastu kasvas. See on ala, kuhu olen jäänud tänaseni. Hetkel olen rahvusvaheline õpetaja ja õpetanud üle kogu maailma, peaaegu kõikides Euroopa riikides, USA-s, Venemaal, Hiinas ja Tais. Palju aega, energiat, rasket tööd, pingutustnõudvaid väljakutseid, et viia oma tunnid maailmatasemele. Olen õppinud maailma tippudelt. Joseph: Ma olen tantsinud nüüdseks 10 aastat ja selle aja jooksul olen proovinud pea kõiki erinevaid stiile: ballett, latino, hiphop, kaasaegne tants. Mulle sobisid ja meeldisid need kõik. Kui ma olin 16-aastane, hakkasin mõtlema, et pean valima ühe ja suunama oma energia just sinna, selle asemel et kulutada energiat igas suunas. Olin tantsutruppides, käisin võistlustel. Võitsin ja kaotasin loendamatuid kordi ja tänasel päeval olen liikunud teisi õpetama. Reisimine ja workshop’ide või master class’ide andmine üle kogu maailma on see, mida teen. See on raske, kuid parim. Peamiselt olen õpetanud üle Euroopa, Venemaal, USA-s ja Hiinas. Mis on teie liikuva elustiili juures suurimad väljakutsed, et püsida veganelustiili juures? Alisa ja Joseph: Kõige raskem on see, et reisidel on keeruline kvaliteet-

Noored on saavutanud üleilmse tuntuse ja jälgijaskonna – Alisa jälgijate arv Instagramis on umbes 98 000 ja Josephil 44 500. Nende kaks kõige vaadatumat videot on “Stand by me”, mis on kogunud praeguseks 30,6 miljonit vaatamist, ja “Fly me to the moon” pea 18 miljoni vaatajaga. Viimane on jõudnud isegi superpopulaarsele 9GAG-i lehele.

persoonid

VEGAN

persoonid set taimset toitu leida. Nüüdsest saadame alati enda majutajatele/organiseerijatele kirja, et oleme veganid, see on meie elustiil ja me soovime seda järgida ka välismaal olles. Tavaliselt nad otsivad meie jaoks välja võimalused, restoranid, kus me saame kvaliteetset vegantoitu. See on meie jaoks imeline, kuna anname workshop’e üle maailma. Meil on võimalus väga paljusid erilisi restorane külastada. See on üks lemmikosi reisimise juures. Samuti võtame kaasa näiteks blenderi, siis on garantii, et saame vähemalt kriitilise koguse kvaliteetset toitu ja vajaminevaid vitamiine. Reisidel on meil tihti kaasas enda taimne piim, hummus, sojakotletid. Vahel palume restoranil loomne nendega asendada ja mõnikord tehakse nalja, et kogu laud on meie enda kaasatoodud toitu täis. Kui tihti te annate tantsutunde Eestis ja workshop’e välismaal? Alisa ja Joseph: Eestis anname tunde kord nädalas ja see on küllaltki spontaanne. Käime peamiselt nädalavahetustel välismaal õpetamas. Keskmiselt reisime kolm korda kuus. Mõnikord on meil kuu vaba, näiteks talv on aeg, mil anname vähem tunde. Suvi on meie jaoks kõige tihedam – eelmisel suvel me peaaegu ei näinudki kodu. Liigume linnast linna, riigist riiki, laagrist laagrisse. Kui tihti te ise harjutate, et end arendada? Alisa: Lihvime enda tantsuoskust peamiselt välismaa tantsulaagrites. Osaleme kõikide professionaalsete õpetajate tundides ja praktiseerime väga intensiivselt. Eestis olles puhkame tantsimisest. Siin on küll häid tantsijaid, kuid vähe neid, kes õpetaks rahvusvahelisel tasandil. Joseph: See ei tähenda, et Eestis poleks häid tantsijaid, kuid välismaale minnes on meile hästi kättesaadavad tantsukursused maailma tippõpetajatelt, kellega on meil võimalik treenida väga kõrgel tasemel. Kui tuleme tagasi, pole meil suurt motivatsiooni teha regulaarseid tantsutunde, kuigi need aitaksid meid liikumas hoida. Mida te õpetamise juures kõige rohkem armastate? 6

VEGAN

persoonid

Alisa: Minu jaoks on kõige erilisem jagada enda kogemust ja näha seda, mis tundeid ma inimestes oma tantsuga äratan. Ma näitan neile oma koreograafiat, kuid igaüks tantsib seda endale omasel viisil. Selle nägemine, kuidas nad minu loomingusse enda olemuse juurde lisavad, on nauditav. Armastan väga õpetamist, eriti seda, kui inimesed saavad inspiratsiooni ja õpivad midagi uut. Muusika, mis on emotsionaalne, avab ka õpilases väga suure väljendusjulguse, mis aitab mõista mingit olukorda oma elus.

PEALE TANTSULAAGRI LÕPPU ÜTLES JOSEPH: „MA TEEN KÕIK SELLEKS, ET SINUST SAAKS MINU NAINE.“

Joseph: Tants puudutab meid alati mingil viisil. Emotsionaalselt, aitab meil mõista enda elu. Tants on üks eneseväljendusviis, see on üks kunsti vorm. Mulle meeldib inimestele enda kogemust edasi anda, samuti jagada tehtud vigu, mida edaspidi vältida.

Kirjeldage mõlemad ühte „tavalist“ päeva oma elus. Alisa ja Joseph: Kui oleme kodus, algab päev alati hommikukallistustega Brownie’le, meie koerale. Joome klaasi vett ja teeme smuuti. Peale seda läheme Brownie’ga välja, või teeb seda emb-kumb meist, kuni teine hommikusööki valmistab. Hommikusöögi tseremoonia on miski, mille eest on enamasti Alisa vastutav. Peale hommikusööki me tavaliselt lõdvestume või vaatame mõnda head filmi, juhul kui pole vaja kuhugi minna. Hiljem lähme lõunasele pikemale jalutuskäigule, kus Brownie kohtab oma sõpru. Laseme tal võimalikult palju vabalt mängida ja joosta. Tagasi jõudnud, näksime midagi, enne kui hakkame õhtusööki planeerima. Nagu näha, on söögivalmistamine ja söömine suur osa meie päevast, suur rõõm ja nauding meie elus. Peale õhtusööki puhkame, teeme oma asju, näiteks loeme raamatuid. Hiljem Joseph jalutab veel Brownie’ga aias, et teda piisavalt väsitada. Tavaliselt tulevad nad tagasi lumiselt või poriselt. Kui puhtad, ongi aeg une-eelseteks kaisutusteks. VEGAN

persoonid efektiivne veganlus

Kas seote tantsu sisse enda sisemaailma, kogemusi armastussuhtest – on selles teie jaoks olulisi sõnumeid vaatajale?

„KANA ON NAGU EXGIRLFRIEND. TA VÕIB JÄTKUVALT OLLA HEA, KUID MA POLE ENAM HUVITATUD, KUNA MUL ON NÜÜD UUS HUVI.“

Alisa ja Joseph: Kui loome ja tantsime koos, on see enamjaolt segu armastusest ja mängust ja lõbust selle vahel. Me paneme oma kogemuse tantsu. Soovime näidata armastust ja kirge läbi liikumise ning samal ajal nautida seda etteastet – inspireerida ja panna inimesi

naeratama. See kõik saab tihti alguse muusikast, mõnest laulust, mida lõputult armastame. Kui leiame mõne laulu, mis meie mõlema sees midagi käivitab, soovime ennast selle sisse panna ja luua lugu.

Mis on teie mõlema lemmiktegevus peale tantsimise? Alisa: Minu suur hobi peale tantsimise on kokkamine. Olen aktiivselt kokanud ja ekperimenteerinud umbes kaheksa aastat. Unistus on tulevikus avada veganrestoran. Viimati hakkas meeldima ka toitude pildistamine. Sellest kõigest tuli idee Instagramis avada konto Vegalicious Foods, kust inimesed leiavad ilusaid pilte vegantoidust ja ka retsepte. Teised igavesed huvid on lugemine ja reisimine. Joseph: Veganelustiil pani ka mind süüa tegema. (Alisa lisab, et Josephile meeldib lõigata köögivilju väga professionaalsel viisil ja Josephi söögitegemisoskus on palju arenenud). Alisaga olles olen hakanud raamatuid lugema. Meie mõlema hobiks on ka veganrestoranide külastamine üle kogu maailma. Joseph, kas oled rahul otsusega Eestisse kolida? Kuidas kirjeldaksid mentaliteeti siinmail? Joseph: Eestis ja eriti Tallinnas meeldib mulle väga. Nüüdseks olen reisi8

VEGAN

persoonid

VEGAN

persoonid

VEGAN

persoonid

nud maailmas juba mõned aastad, kuid ma pole kunagi olnud kohas, kuhu sooviksin päriselt kolida. Võib-olla Alisa mängis peamist rolli selle valiku tegemisel, kuid Tallinn on tõesti üks mu lemmiklinnadest maailmas. Mentaliteet, mida see linn esindab, on väga erinev kõigist teistest. Kuidas vegantoitumine teie kehale on mõjunud? Alisa: Mina märkasin kindlasti väga palju rohkem energiat, kuna peale söömist ei tundnud ma enam väsimust. Tekkis lisaenergia, mida sain suunata mujale kui seedimisele. Kõik protsessid hakkasid paremini toimima. Nahk läks ilusamaks, immuunsüsteem tugevnes, isegi naiselikud protsessid balansseeru sid. Aasta pärast taimetoitlaseks hakkamist kaalusin kuus kilo vähem. See muutis viisi, kuidas ma oma keha kohtlen: tekkis päriselt soov toetada oma keha tervisliku toiduga.

„MA ARVAN, ET LIHASÖÖMINE ON TRADITSIOONILINE SÕLTUVUS.“

Joseph: Kohe kui loobusin piimatoodetest, märkasin, et näonahk paranes. Alati, kui tarbisin piimatooteid, olid näos punnid ja punetus, kuid taimse toiduga see kadus. Kas te olete paljusid inimesi inspireerinud veganismi suunas? Alisa: Ma olen selles tšempion – mul on tegelikult lugemine juba sassi läinud. Välismaal workshop’e läbi viies küsitakse meilt alati veganismi kohta. Vähemasti pooled meie õpilastest Eestis on veganid. Mulle meenub ühe tuttava lugu sellest, kui keegi küsib „kas sulle tõesti ei meeldi, kuidas kana maitseb?“. Vastuseks on, et kana on nagu exgirlfriend. Ta võib jätkuvalt olla hea, kuid ma pole enam huvitatud, kuna mul on nüüd uus huvi. Joseph: Ma ei suru oma õpilasi kunagi veganiks, ma lihtsalt teen nalja ja ütlen, et ühel hetkel see niikuinii juhtub. See on meie tulevik. Kui nad ütlevad, et ei suuda loobuda kalast, kanast, juustust, vastan, et kõik veganid ütlesid seda kunagi.

VEGAN

persoonid

Kas jälgite toitainete, süsivesikute, rasvade, valkude osas ka midagi spetsiifilist? Alisa ja Joseph: Ausalt öeldes ei jälgi kunagi süsivesikute, rasvade ja valkude kogust toitudes. Sööme täpselt nii palju kui tahame, jälgime, et sööksime palju värsket. Meile väga meeldivad marjad, nagu goji, acai. Samuti meeldib spirulina-klorella, palju kasutame smuutides ka chia’t. Samuti armastame väga maitsepärmi, seda kasutame tihti. Alisa, mis on sinu sõnum füüsilist liikumist armastavatele inimestele? Alisa: Minu sõnum tuleb läbi enda kogemuse, olles sportlik ja liikuv inimene. Oluline on teada, et veganina on võimalik kõik toitained ja piisavas koguses energiat kätte saada. Mul on võimalus peatumatult tantsida, võimalus kiiremini taastuda ja vähem magada. Arvan, et oluline on tervislikkuse aspektist kõrgemale mõelda ja tunnetada hinges, millist valikut sügaval sisimas on soov teha – kas maitsemeele jaoks peab keegi surema? Kui taimne toitumine on läbimõeldud, toob see meie organismile nii palju kasu. Minu enda jaoks on tervisesõnum vähem tähtsam, kaastunne loomade suhtes olulisem. See hoiab mind veganrajal. Joseph, mis on sinu sõnum inimestele, kes pole veel andnud võimalust vegantoitumisele? Joseph: Nagu öeldakse, su keha on sinu tempel, kohtle seda vastavalt. Toida enda keha hea toiduga, liiguta ennast. Ma arvan, et lihasöömine on traditsiooniline sõltuvus. Minu soovitus on, et mõtle ise loogiliselt, ära võta enda tõeks kõike, mida teised sulle õpetavad. Uuri ja loe ise – just see muutis mind veganiks, kui hakkasin ise mõtlema. Tegin kunagi nalja taimetoitlaste üle stiilis „kui sa oled vegan, siis mida sa sööd?“. Nüüd küsitakse seda minult ja vastan, et kõike muud! •

VEGAN

persoonid persoon reisikiri

VEGAN

Edulugu reisikiri

P채rast haiguse diagnoosimist veganiks hakanud Rauno: arst 체tleb, et minu eduloost on r채채gitud ka seminaridel! 14

VEGAN

edulugu

„Ma olen musternäidis sellest, kuidas asjad võivad paremaks minna. Seda ütleb muidugi mu raviarst,“ sõnab Rauno Tammjärv, kes põeb Wegeneri granulomatoosi, tänapäeval nimega GPA. Mees tunnistab, et pärast vegantoidule üleminemist hakkas kõik paremaks muutuma. - ANETT RANNAMETS-

leme näinud enne-ja-pärast-pilte imetlusväärsetest muutumistest. Sellise postitas hiljuti oma sotsiaalmeediakontole ka Rauno. Säilitades suurepärase huumorimeele, kirjutab ta oma postituse all: „Vasakul olen mina 2013. aasta aprillis oma „kõrghetkel“ ja paremal pool siis oma „madalseisus“. Ise olen uhke. Olen iseenda edulugu.“ Rauno tänab treenerit, kes kunagi ühe harjutuse tegemise juures küsis: „Kas kõht jääb ette?“ See juhtus aastaid tagasi ja mehe sõnul motiveerib see teda siiani. Treener Sven Hõbemägi mäletab, et märkas Raunot esimest korda aastaid-aastaid tagasi harjutusi tegemas. Püüdlikkusest oli näha, et mehel on huvi, kuid harjutusi tegi ta treeneri sõnul esialgu veidi vale tehnikaga. „Otsustasin teda aidata ja koostasin Raunole esimese treeningkava,“ räägib Sven ja ütleb, et Rauno tegi tublisti trenni, kuid kadus siis mõneks ajaks silmapiirilt. „Mõned aastad hiljem oli temast saanud sellise väljanägemisega mees, nagu ta praegu on. See on väga muljetavaldav.“ Kui muidu tegi Rauno jõutreeninguid, muutis ta hiljuti mõneks ajaks oma eesmärgi vastupidavusele. Joosta on talle meeldinud maast madalast ja tänaseks on Rauno end kirja pannud lausa viiele rahvajooksuüritusele.

MÕTLES, ET PROOVIB SELLE TAIMETOIDUVÄRGI ÄRA

2016. aasta oktoobris avastas Rauno veganluse iseäranis veidral viisil. Ta mängis telefonis mängu, kus inimesed saavad omavahel ka jutustada. Veganlus tuli juhuslikult teemaks. See äratas tähelepanu ja järgnevalt tegutses ta põhimõttel, et kaotada pole midagi. Niisiis proovis ta selle

taimetoiduvärgi ära. „Vaatasin ära nii-öelda kohustuslikud filmid „Speciesm“, „Forks over knives“, „Earthlings“, „Cowspiracy“,“ jutustab Rauno ja toob välja, et „Cowspiracy“ stseen, kus arst räägib lehmapiima tegelikust otstarbest, muutis mehe arusaama selle tarbimise vajadusest pöördumatult. „Ise ma ju teismeeas jõin lehmapiima janu pärast. Söögi alla ja söögi peale ning söögi ajal. Päevas neli kuni viis liitrit polnud probleem ära juua,“ toob ta näiteks. Muutuse tegi Rauno aga päeva pealt. „Ja kui esimest korda Alpro Soja šokolaadipiima ostsin, siis olin müüdud. See maitses hulga paremini kui lehmapiim,“ ütleb ta ja toob välja, et proovis ära kõik muud armastatud alternatiivid ja siis nende juurde jäigi. Rauno tunnistab, et juust ja kala olid alguses sellised, mida mingi aeg oleks tahtnud. „Aga enam ei tunne puudust!“ Mees märgib, et kuna oli pikalt ülekaalus ja süüa väga meeldis, aitas teda ka illustratsioon, kus on näha, kui palju rohkem võrreldes lihaga saab sama toitaineväärtusega süüa just taimetoitu. „Kogus taldrikul kasvas, aga üllatus oli, et pärast polnud üle söönud, vaid kõht oli mõnusalt täis. Ei olnud seda raskuse tunnet, mis tavaliselt peale liha söömist tekkis. Söögid on rikkalikumad ja ka maitsvamad!“ Rauno mainib aga, et kogu aeg ta tervislikku rada pidi ei käi. Ka vegan saab rämpstoidu kätte. „Nädalavahetusel ikka vahel mingi naps ja ta-

valised soolaga kartulikrõpsud on ju vegan,“ naerab Rauno. Ta nõustub, et kui vahel veidi patustada, on see pigem jätkusuutlikkuse nimel ja pikemas perspektiivis hoopis tervislikum kui pidev enda piiramine.

HAIGUSEST POLE JÄLGEGI

Tänaseks on Raunol võrreldes aastate taguse ajaga füüsiline vastupidavus kasvanud, ka energiat on rohkem. Küll aga ei hakanud mees veganiks eetilistel või keskkondlikel põhjustel, need tekkisid hiljem. Rauno jaoks oli oluline võidelda oma terviseprobleemiga. Tal on Wegeneri granulomatoos ehk GPA. „Algas see kahepoolsest kopsupõletikust, kuid kui see ravile ei allunud, siis otsiti veel ja peale mõnda biopsiat pandi diagnoos,“ selgitab Rauno. See pilt, mis mees Facebooki postitas, on tehtud ajal, kui haigus hakkas taganema, aga ravimite koosmõjul kaal aina tõusis. Tipphetke kaaluks võis olla kuskil 120 kilogrammi. Kui Rauno haiglast vabanes, hakkasid igasugused näitajad normaliseeruma, kuid siiski mitte kõik. „Neerud lasid valku läbi ja kolesterool oli kõrge. Mõned näitajad olid veel paigast ära,“ märgib ta, kuid tunnistab, et pärast vegantoidule üleminekut hakkas kõik paremaks muutuma. „Arst kogu aeg imestab, kuidas mul need näitajad ikka nii korras on ja haigusest pole jälgegi,“ toob Rauno välja ja usub, et toitumise muutmine ongi põhjus, miks tema tervis paranenud

„ARST KOGU AEG IMESTAB, KUIDAS MUL NÄITAJAD IKKA NII KORRAS ON JA HAIGUSEST POLE JÄLGEGI.“

VEGAN

tähtpäev Edulugu

Pildil, mille Rauno Facebooki postitas, oli ta oma elu n-ö tipphetkes. Tolle aja kaaluks pakub mees 120 kilo.

on. Asi on aga veelgi imelisem – Rauno on eeskujuks. „Arst ütleb, et minu haiguslugu on reumatoloogide seminaril ette võetud kui näide edust.“

VÕTMEKÜSIMUSEKS ON AVATUD SUHTUMINE

„Kui veganismi teema jutuks tuleb, siis on tavaliselt kaks varianti. Kust sa proteiini saad ja kas sööd ainult muru,“ toob Rauno välja arutelupunkte, mille vastu inimesed tavaliselt huvi tunnevad. „Kas ma ütlen irooniliselt, et saan samast kohast, kust loomadki, või toon näiteid: läätsed, pähklid, seemned. Kõige lihtsamad valguallikad! Ja kui arvatakse, et muru söön, siis tekib vastuküsimus: mis sulle taldrikusse järgi jääb, kui liha ära võtad? Kas see

Tänaseks on Rauno kaotanud kõik üleliigsed kilod, kuid välisele muutusele lisaks on ta seljatanud ka tervisehädad.

ei pane sind oma toitumise üle mõtlema?“ Rauno toob välja ka keskkonnaküsimuse – kui palju on vaja maad harida, et loomad ära toita ja siis pärast loomade hukkamist inimesi toita. „Selle asemel võiks inimestele taimi kasvatada!“ Mees ütleb, et kui kellegagi taimede söömise üle arutab, räägib ta

seda, mida tema on aru saanud. „Üks pool on ju tervise pool. Oma haigusega olen näide, et midagi ju teen õigesti,“ on ta kindel ja ütleb, et kõige tähtsam on olla avatud mõtlemisega, mitte hakata asendama või otsima lihasarnaseid tooteid. „Eks need on meil olemas, aga need ei ole siiski liha. Viga tehaksegi sellega, et min-

„ISE MA JU TEISMELISE-EAS JÕIN LEHMAPIIMA JANU PÄRAST. SÖÖGI ALLA JA SÖÖGI PEALE NING SÖÖGI AJAL. PÄEVAS NELI KUNI VIIS LIITRIT POLNUD PROBLEEM ÄRA JUUA.“

Illustratsioon, mis motiveeris Raunot taimetoitu proovima, näitab kuidas taimetoitu süües on võimalik väiksema kalorsusega toitu suuremas koguses süüa.

400 kilokalorit toiduõli 16

VEGAN

400 kilokalorit kanaliha

400 kilokalorit aedvilju

edulugu tähtpäev

RAUNO LEMMIKUTEKS ON Sandra Vungi retseptid. Kikerherneomlett ja lihtne õunakook. Viimasel ajal ka läätsepada.

nakse eelarvamusega, et asi maitseb ka nagu liha. Tegelikult on vahe sees.“ Lihast rääkides ütleb Rauno, et ühe korra on ta ka libastunud. „Eelmise aasta suvel puhkusel olles ei osanud

värske veganina toiduga arvestada ja kui kõik otsa sai, siis tarbisin ka liha,“ julgeb Rauno tunnistada, kuid märgib kohe, et see muutis kõhu raskeks, viis seedimise rivist välja ja enesetunne

polnud kiita. „Sellega sain veel rohkem kindlust juurde, et veganlus on tee, mida käia!“ •

VEGAN

reisikiri

Lõvi Drakensteinis Aafrika päikest nautimas. Foto: Annika Lepp

VEGANI TEEJUHT

LÕUNA-AAFRIKAS I osa − Kaplinn - ANNIKA LEPP-

VEGAN

reisikiri

as teadsid, et Kaplinna lähedal saab magada möirgavate lõvide keskel? Kas oled kuulnud, et piirkonnas asub Lõuna-Aafrika esimene farmiloomade varjupaik, kus elab maaliv siga? Kas usud, et Kaplinnas on üks maailma parimaid veganrestorane? Ja kuidas kõlab üks õnnis veganšokolaadide degusteerimine veiniistanduses? Just selliseid elamusi pakub Kaplinn ja selle lähipiirkond. Kui Kaplinna tiheda autotee ääres tervitab sind hiigelsuur välireklaam „Beauty Without Cruelty − defending animal rights!“ [„Vägivallatu ilu − kaitstes loomade õigusi!“ − toim], siis see teeb südame soojaks. Korraga on kindel tunne, et loomadel on ikkagi lootust ja neid ei unustata mitte üheski maailmanurgas. Unustamisest on asi muidugi tegelikult väga kaugel. Lõuna-Aafrikas tegutseb mitu loomakaitse- ja loomaõigusteorganisatsiooni. Üks suuremaid ja mõjukamaid on Beauty Without Cruelty, mille eesliinil tegutseb Toni Brockhoven. Toni organisatsioon on läbi Fur Free Alliance’i nimelise liidu ka MTÜ Loomuse koostööpartner. Olen lõputult tänulik Tonile külalislahkuse eest. Ta mitte ainult ei kostitanud meid parima afrikandrite õhtusöögiga, vaid tutvustas meile kohti, mida poleks ise teadnud külastada.

UNENÄOD LÕVIDE KESKEL

Kaplinna keskusest umbes tunniajase autosõidu kaugusel asub paradiis number üks ehk tsirkustest ja erakodudest päästetud lõvide varjupaik. 1998. aastal asutatud Drakensteini lõvipark paikneb 20-hektarilisel maaalal. Paradiisi nimi on veidi eksitav, tegemist pole pelgalt pargi, vaid ainsa eheda lõvide varjupaigaga Western Cape’i provintsis. Aafrikas tuleb üldiselt igasugustesse varjupaiga (sanctuary) nime kandvatesse ettevõtmistesse kriitiliselt suhtuda. Sealkandis meelitatakse sel viisil heauskseid turiste ligi. Üks kindel viis vahet teha päris ja „mängu“ varjupaigal on uurida, kas metsloomadega lubatakse inimkontakti. Õiged varjupaigad ei luba turistidel loomi puudutada ega muul moel olla otseses kontaktis tavakülastajatega. Näiteks oleksime äärepealt külastanud gepardite varjupaika, kus lubatakse puudutada ja − üllatus-üllatus! − teha selfisid gepardilapsega! Seega on väga oluline lugeda kodule-

hel varjupaiga kirjeldust ja uurida, kas tegemist on „tsirkuse“ või loomaaktivistide loodud pelgupaigaga. Toni soovitas kontakteeruda ka kohalike loomaõigusteorganisatsioonidega, et olla oma valikus täiesti kindel. Siinkohal on muidugi õigustatud küsimus, mil moel sobib eelneva hoiatusega lõvide vahel ööbimine? Sobib – ja kuidas veel! Drakensteinis on 33 päästetud lõvi ja nende ilusate lõvide vahel, ümbritsetuna traataiaga, on paar-kolm tüüpilist safaritelki. Viiekümne euro eest saad sissepääsu eraterritooriumile, küllusliku veganõhtusöögi ja unustamatu magamis(või mõne erksama isendi puhul ka magamatuse) kogemuse osaliseks. Väga tagasihoidliku lisaraha eest kostitatakse kohaliku veinipiirkonna kraamiga. Hiigelsuurte öiste eluviisidega kasside keskel magamine oli elamus, mida raske sõnadesse panna. Lõvid teadupärast möirgavad, hästi kõvasti ja ikka nii, et telgiseinad rapuvad ja maa mütsub. Ja kui nad juba möirgavad, siis vaheaegadeta. Üks kuulutab, et tema territoorium on siin, teine vastu, et tema oma seal, kolmas omakorda, et tema oma hoopis mujal … Ja nii 33 korda ja siis otsast peale. Riidest majakese õhukesed seinad tekitavad tunde, et kõrvalaia naaber seisab voodi kõrval sääsevõrgu taga ja nõuab häälekalt tähelepanu. Kui öösel higisena unesegaduses üles ärkasin ja hullemaks valmistusin, tuli meelde, et lõvid ei ole telgis – ja nii mitu korda. Kummalisel kombel olin hommikuks möirgamisega nii harjunud, et kui see vahepeal katkes, ärkasin ehmatusega hoopis kurjakuulutava vaikuse peale.

SÕBER EESEL JA ÜLEILMAKUULUS SIGA

Drakensteiniga samas regioonis asub paradiis number kaks ehk Lõuna-Aafrika esimene ja ainus ehtne farmiloomade varjupaik Farm Sanctuary SA. Seal elavad sead, kitsed, lambad, lehmad, eeslid ja kanad. Minul õnnestus sealt hankida omale paar head sõpra. Varjupaik avati kaks aastat tagasi ülemaailmsel farmiloomade päeval. Farmiloomade varjupaiga eesmärk on sama, mis kõikidel teistel farmiloomade varjupaikadel üle maailma: aidata näha inimestel seost nende toidu ja loomade vahel ning olla inspiratsiooniks positiivsetele muudatustele ühiskonnas. Eesel Blommetjie südame võitsin VEGAN

reisikiri

paari humoorika sõnaga, koonu- ja kaelapealse sügamisega ning Blommetjie jooksis edaspidi järele! Kui tal oleks sõrmed ja ta oskaks kirjutada, siis oleks see väike valge eesel just see, kes igal võimalusel armastust väljendab ja iga ühise pildi alla teemaviiteks #BFF [best friends forever ehk igaveseks parimad sõbrad − toim] kirjutab! Maailmakuulsa maalikunstnikust sea Pigcasso silmis heasse kirja saada on aga pisut keerulisem. Pead olema valmis spetsiaalse sügamisharja haarama. Esmalt nõutakse massaaži seljale, siis külgedele ja seejärel kõhule. Alles siis lubatakse pea peale musi teha, aga sel juhul tuleb muidugi otsast alustada ja protseduuri korrata. Temaga jutustades ei pea kartma, et äkki läheb liiga pikale, sest Pigcasso tõuseb lihtsalt poole lause pealt püsti, keerab nohisedes oma moodsalt kurvika taguotsa sinu poole ja jalutab elegantselt minema. Pigcasso on ilus emis, kes pintsel suus ilusaid taieseid maalib. Ja need on päriselt ilusad, värvilised ja tähenduslikud. Pigcasso maalib ainult siis, kui ta ise tahab, mitte keegi ei sunni Pigcassot maalima või külastajatele esinema. Kuigi kodulehelt võib lugeda, et Pigcasso joonistab pühapäeviti, ei pruugi kuulsate teoste valmimist sellegipoolest näha. Kui meister ei viitsi, jääb „etendus“ ära. Ja otse loomulikult ei tuurita Pigcasso mööda Aafrikat - tema kodu ja ateljee on varjupaigas. Ka farmiloomade varjupaigas saab ööbida. Kahjuks ei saanud ise seda võimalust kogeda. Sealne ööbimistuba on erakordselt romantiline, otse eeslite-lehmade-sigade-lammaste kohal, talli teisel korrusel. Mida sa, hing, veel ihkad?

MUFFINID, VRAPID, SARVESAIAD, BURKSID, HOT DOG’ID, KOKTEILID, SMUUTID ...

Lõuna-Aafrikas vegan kindlasti nälga ei jää. Meil ei õnnestunud leida mitte ühtegi söögikohta, kus vegantoitu ei pakutud. Lõuna-aafriklased oskavad hästi süüa teha, see on neil ilmselt

veres. Soovitan Kaplinnas külastada veganrestorani Plant. Sealne menüü paneb rõõmust rõkkama. Ikka kohe sedasi kõva häälega ja kaaseinestajaid ehmatades. Muffinid, vrapid, sarvesaiad, Lõuna-Aafrika traditsiooniline roog bobotie, buddha ja muud populaarsed kausid, gazpacho’d, taco’d, mac & cheese, nacho’d, burksid, hot dog’id, kokteilid, smuutid ja muud hõrgutised. Kuna valik on keeruline, siis õige vegan külastab Planti vähemalt kolm korda. Nii saab mingigi pildi ette ja ei pea pärast kahetsema. Meie reisiseltskonna vaieldamatuks lemmikuks Planti menüüs osutus ebamaiste maitsevarjunditega suitsutatud peet. Soovitan ka Honest Chocolate Café’d, kus pakutakse linna parimat jääkohvi. Hõrgud avokaadovõileivad saab huvitava steampunk-stiilis sisekujundusega kohvikust Truth Coffee. Kaplinnas on ka paar mõnusat ja hubast Etioopia restorani. Tänu neile tean nüüd, et Etioopia köök on üks mu lemmikutest. Ja jäätis! Kaplinnas ei tohi tuimalt mööduda jäätisekohvikust Moro Gelato. See asub kenasti kõige tihedamal ja populaarsemal tänaval Long Street. Moros pakutakse suussulavaid sorbette. Ja mitte ainult tervislikke sidruni- ja maasikasorbette, vaid jumalikke šokolaadi ja pähkli omi. Ja ei mingit petukaupa − need on just nii suussulavad ja magusad, kui ühed korralikud jäätised olema peavad. Kaplinna ringreisi lõpetuseks sobib kirsikesena tordile šokolaadide degusteerimine kohalikus veiniistanduses. Umbes viie euro eest saab maitsta ligi kümmet erinevat šokolaadi ja kuulata sinna juurde šokolaadide aja- ja saamislugu. Veganšokolaadide degustatsiooni viib Kaplinna lähedal veiniistanduses läbi De Villers Chocolate. Kui šokolaadidest väheks jääb, võib kohe sealsamas end kurssi viia kohalike veinide maailmaga. Veinide degusteerimisi saab Lõuna-Aafrikas õnneks teha rohkem kui korra. Ega siis hea haridus mööda külgi maha jookse. •

Annika siga Pigcassoga sõprust loomas.

LÕUNA-AAFRIKA PÄRASEID RETSEPTE LEIAD: Vegan-bobotie: http://veggiebunch.co.za/vegan-lentil-bobotie-recipe/ Šokolaadisorbett: https://www.bbcgoodfood.com/recipes/252618/chocolate-sorbet

VEGAN

reisikiri

Annika koos eesel Blommetjiega.

Loomade varjupaigas.

Vaade Kaplinna Laudm채e tipust L천vipea m채ele.

L천una veganrestoranis Plant.

VEGAN

rändkokk

mööda ilma rändav vegankokk

Cosson

Jacki juured ulatuvad Suurbritanniasse, ent mees on üles kasvanud hoopis Hispaanias. Nüüd elab ta rändaja elu – tihti ei tea ta, kus on tema järgmine sihtpunkt, ööbimispaik või köök, kus hakata õhtusööki valmistama. Käies temaga vestlemas sain osa sellest maitsete ampluaast. - KÄTLIN KALLING-

VEGAN

rändkokk

eebruari alguses külastas Eestit rändkokk, kes propageerib just täistaimset elustiili ja toitumist. Jacki maailmamaitseid täis õhtusöögist oli võimalik osa saada 9. veebruaril Tallinnas Marta kohvikus, kus kodumaistest saadustest lõi Jack neljakäigulise õhtusöögi, kombineerides menüüsse maitseid maailma eri paigust. Kohe esimesest hetkest, kui ma Jackiga kohtun, võlub mind tema lennukus, spontaansus ja siiras rõõm kohtumisest, elust ja sellest toredast võimalusest jagada end ja toidukirge Eesti inimestega. Leiame mugava vaikse nurgakese Marta kohviku teisel korrusel, kus asun õhinal Jacki küsitlema. Kuidas sa koka elukutseni jõudsid? Oleksin peaaegu läinud arhitektuuri õppima, kuid viimasel hetkel otsustasin sisetunde ajel valida ala, mis mulle palju südamelähedasem on – söögitegemine. Valisin erialaks hotel management’i, kus spetsialiseerusin hiljem köögivaldkonnale. See oli minu jaoks koht, kus nägin kõige enam võimalust kasutada oma loovust. Lisaks on mind alati huvitanud toitumine ja selle mõju kehale. Esialgu inspireeris mind minu ülikooliõppejõud, kes õpetas mulle makrobiootilise toitumise põhitõdesid. Õppejõud, kes tollal töötas ka Hispaania tippkokkadega, nagu elBulli peakokk Ferran Adrià Acosta, keda peetakse ka üheks maailma parimaks kokaks, tutvustas mulle ideed, et järgmine suur trend, mis toidumaailmas tuleb, on tervislik taimne toitumine. Seda ütles ta 6 aastat tagasi. Sisuliselt ütles ta, et tulevikutoit on vegantoit. Sellel ajal olin ma ise veel kõigesööja. Sõin kõike, kuid alati teadlikult. Ma uskusin, et liha on tervislik.

Jack Marta külalistemaja köögis õhtusööki valmistamas.

Millal jõudis sinuni mõte täistaimsest toitumisest? Ühel hetkel viisid õpingud ja huvi mind „The China Studyni“, sellest hetkest alates lõikasin oma toitumisest kohe välja kõik piimatooted. Minust sai taimetoitlane, kui alustasin reisimist. Mu esimene reis oli 2014. aastal Indiasse. Ma loobusin piimast, kuigi seal on see püha jook ja lehm on austatud. Seal lõin ma esmakordselt sideme lehmadega. See otsus oli minu jaoks lihtne ja loomulik. Esimene põhjus, miks hakkasin VEGAN

rändkokk

taimse toitumise poole vaatama, olin mina ise, mu heaolu, tervis ja keha. Kindlasti võib öelda, et hakkasin taimetoitlaseks iseenda, kuid veganiks loomade pärast. Gary Yourofsky mõjutas mind palju. Ka paljud teised dokumentaalid. See oli minu jaoks läbimurdmine väga paljudest mentaalsetest tõketest, mida olin kogunud lapsepõlvest alates. Oleme pidevalt ümbritsetud inimestest, kellel on samasugune mõjutus. Sellest hetkest alates, kui teadvustame loomade aspekti selles loos, on meil lihtne veganlus valida. Kui loomadega sidet ei loo – seda empaatilist sidet, mis muudab loomse toidu meie jaoks ebaeetiliseks, ebamoraalseks valikuks –, on väga lihtne leida põhjusi, miks pitsa peal juustu süüa, sest see ei tee ju liialt halba. Minu jaoks oli väga oluline täistaimse toitumiseni jõudmisel üleminekuperiood (umbes aasta). Selle aja võimaldamine oli alus sellele, et taimetoitlusest saaks minu jaoks jätkusuutlik toitumissuund. Läbisin palju emotsionaalset ja mentaalset puhastust, enne kui suutsin integreerida enda jaoks taimse toitumise. Kombineerisin meditatsiooni, paastumist ja ka aegu, mil tarbisin vaid puuvilju. Need olid erinevad praktikad ja võimalused, mis Aasias reisides avanesid ja mida elu ühel hetkel justkui korraga mulle pakkus. Millal ja kus tegid oma esimesed taimsed kokkamisõhtud? Ma alustasin reisimisega peale Barcelonas õppimist. Esimese kokkamisõhtu viisin läbi Vietnamis. See oli tegelikult söömis-meditatsioon kombineerituna koos kokkamisega. Kui inimesed küsivad minult, kui palju mul on kogemust kokkamise õpitubadega, siis tegelikult mitte palju. Kuid kuhu iganes ma reisin, kuhu iganes ma satun – alati lõpetan köögis kättesaadavast taimseid toite kokates. Leian end alati inimestele süüa tegemas. Nomadic Supper Club algas sellel aastal. Alustasin enda firmaga eelmise aasta septembris – Plant Box Solutions, mis pakub taimetoidul põhinevat nõustamist catering’idele, restoranidele, kohvikutele, start-up’idele, majutusettevõtetele kui ka individuaalselt. Näiteks ka mitteveganistlik restoran, mis soovib enda menüüsse lisada taimseid võimalusi. Sel het24

VEGAN

kel astun sisse ja loon mõned head variandid just selle restorani jaoks. Individuaalsel tasandil nõustan ning lähen koos inimesega poodi ostlema ja õpetan, mida tuleks osta ja kuidas sellest sööki valmistada. Toetan inimest selles üleminekufaasis mitmekülgselt. Kas selgitaksid täpsemalt Nomadic Supper Clubi projekti? Nomadic Supper Club, mida ma täna viin läbi Marta kohvikus, kujutab endast projekti, kus saabun sihtpunkti või restorani varasema menüüplaanita. Lähen kohalikule turule ja uurin, mida seal pakutakse, mis on saadaval just selles piirkonnas ja hooajal. Mul on alati kaasas ka valik enda lemmikmaitseaineid või maitseainetesegud erinevatest riikidest. Leian viisi, kuidas maitseained ja kohalik toit kokku viia, nii et sellest tekiks uus maitseelamus. Samuti suhtlen kohalike inimestega ja uurin, millised on traditsioonilised toidud, millised maitsed on inimestele tuttavad. Läbi sellise spontaanse lähenemise sünnib täiesti ainulaadne menüü, mis üllatab mind ennast teinekord sama palju kui kliente. Loomulikult kujutan ette ja see aitab palju, kuid see ei tähenda, et välja tuleks täpselt sama. See on kõik väga liikuv ja muutlik. Kas tutvustaksid lugejatele tänast Nomadic Supper Clubi 4-käigulist õhtusööki? Tänane maailmamaitsete ja Eesti toitude kokkusulamisel tekkinud menüü koosneb snäkist: hummus (algupäraselt Kesk-Aasiast) värsketest rohelistest ubadest, vürtsitatud Jaapanist pärit traditsiooniliste maitseainetega, mõjudes tortilla peal inglisepäraselt, kuid on algupäraselt Mehhikost. Teine käik on baklava, mis on päritolult Türgist, kuid milles kasutasin seeni ja pestot. Seened Lääne-Euroopast ja pesto Itaaliast. Pearoog on Tai-India-pärane läätse-tatraroog maguskartuli ja suvikõrvitsaga. Kuidas tuled toime rändava eluviisiga? Muutun väga rahutuks, kui olen pikka aega ühe koha peal. Ma vajan muutust inimestes ja paikades. Mul pole kunagi olnud pikemalt kui 3 kuud üks

töökoht. Kõik muutub mu jaoks kiiresti stagnantseks, kui ma ei hoia seda vajalikku pidevat muutust enda jaoks. Mille järgi valid kohti, kuhu järgmisena reisida? Viimase 5 aasta jooksul olen ma suutnud endale palju kontakte luua. Nüüd on mul hea külastada neid inimesi, keda ma juba varem olen kohanud, ja viia nende kodukohas, restoranis või kohvikus läbi enda Supper Clubi üritusi. Kuu lõpus näiteks on mul Supper Club Rumeenias. Üks tore rumeenlasest sõber, kellega ma koos Londonis töötasin, ühendas mind kohaliku restoraniga. Läbi selliste kontaktide on mul lihtne neid õhtuid luua. Peale Rumeeniat liigun Barcelonasse ja edasi Berliini. Ma ei tea kunagi, kuidas toit välja tuleb. Alati on uus ja tundmatu köök, kus mul tuleb väga kiiresti kohaneda. Kus sa tavaliselt ööbid? Hetkel olen ma külalistemajas, mõnikord couch-surfin. Need inimesed, kes mind majutavad, tulevad ka tihti minu üritusele, uurima ja toetama seda ettevõtmist. Viimane on tegelikult mu lemmikviis – mis saab olla parem kui kohata kohalikke, kes näitavad, tutvustavad ja viivad sind linna kõige vingematesse kohtadesse. Loomulikult, jah, ma ei jõua seda lõputult teha ja vahel puhkan kuskil lokaalsemalt. Viimased 5−6 kuud näiteks elasin Londonis. Mis on sinu spirituaalne praktika? Ma mediteerin igal hommikul ja õhtul. Aasias munkadega koos elamine muutis selle praktika mu jaoks loomulikuks ja lihtsaks. Mul läks mõni aeg taipamiseks, et tegelikult on võimalik iga tegevuse juures mediteerida: söögitegemise, söömise kui ka kõndimise ajal. Mistahes eluhetkel, mil on võimalik tuua ennast olevikku, selle konkreetse tegevuse juurde. Kuhu veel tulevikus minna soovid? Edasi liigun ma Portugali Silent Retreatile vabatahtlikuks kokaks. Kindlasti soovin tulevikus minna Ladina-Ameerikasse – see on mu soovinimekirjas. Tahan minna ja elada mõnda aega mõne Amazoni

rändkokk

Toidu valmistamise kõrvalt jätkus Jackil ka aega mõnedele küsimustele vastamiseks. Vasakul Kätlin Kalling.

Lisaks kokaametile ei öelnud jack ära ka kelneri kohustustest serveerides külalistele isiklikult omamaitsvaid hõrgutisi.

VEGAN

rändkokk

hõimuga – anda ennast lahti oma igapäevaelust ning kogeda täiesti teistsugust reaalsust. Reisimine on minu jaoks nagu meditatsioon: minus tuleb esile lapselik avastus, vaimustus, loovus ja spontaansus. Kui mainin Jackile enda muutust kõigesööjast taimse toiduni – kuidas mu sisemine rõõm, loovus ja kogu kulg vabalt voolama hakkas, toob Jack kohe selle juurde huvitava võrdluse. „Jah, täpselt nii ongi. Enamik inimesi läänes kannatab regulaarselt kõhukinnisuse käes ja nii tunnevad nad end ka oma igapäevaelus − „kinni“ vanades mustrites, uskumustes, töökohas või ammendunud suhtes.“ Tegelikult seda kinnisust, jääke meie soolte seintele ei loo mitte ainult gluteen, vaid ka riis ja pasta, kõiksugune liigselt töödeldud toit – ka vegantoit. Olen enda puhul märganud, et mida vähem ma söön, seda rohkem on mul energiat – seda vähem kurnan oma seedimist. Tihti ei söö ma hommikuks midagi, et anda seedesüsteemile puhkust, ja ma tunnen ennast imeliselt. Kindlasti kogeme maailma erinevalt tulenevalt sellest, mida sööme. Mida ütleksid inimestele, kes pole veel proovinud täistaimset toitumist? Ma arvan, et inimene on oma olemuselt uudishimulik – miks mitte proovida midagi uut. Lase lahti kõik, mis on seotud sõnadega vegan või taimetoitlus. Samuti unusta, et sa justkui jääksid millestki ilma. Reaalsus on, et see ei pruugi olla sinu tõde. Enamasti on need ülevõetud teiste tõed, kuid sina ise pole veel seda proovinud. Pole võimalik teada ilma seda ise kogemata. Lihtsalt proovi – anna sellele võimalus. Võib-olla esialgu mõned päevad nädalas. Lase endal seda maailma kogeda ja siis otsusta. Minul endal algas see uudishimust ja alles hiljem sain neid kasutegureid tunda. Sa tunnetad ja näed neid muutusi selgelt. Mentaalne selgus, parem uni, suurem energiatase jne. Elus on kõigega nii, et esialgu tuleb lihtsalt võimalus anda ja siis saab midagi uut teada. Kui ei tunne end ühelgi viisil paremini kui varem, kui ei näe, et see on endale, loomadele ja kogu planeedile hea, on alati võimalus minna tagasi. Oluline on teadvustada, et kõige26

VEGAN

Tai-India-pärane läätsetatraroog maguskartuli ja suvikõrvitsaga.

söömise pealt taimsele toitumisele liikumine on suur muutus. Ära sunni end päeva pealt selliseks muutuseks valmis olema! Ära pane endale ebaloomulikult suurt pinget ja ära karda eksida! Kui veganlusega kaasneb liigne äärmuslus ja soov kõiki enda ümber veganiks muuta, võib see muutuda destruktiivseks. See on ka põhjus, miks mulle ei meeldi kasutada liialt sõna vegan, vaid rohkem plantbased ehk taimne toitumine. Sõna vegan on kindlasti saanud palju negatiivset tähelepanu. Vegan-sildiga kaasneb tihti mõte kellestki ekstreemsest emotsionaalsest hipist või loomaarmastajast. Samuti ei tohiks sel põhjusel sotsiaalsed suhted kannatada, et ei suudeta üksteise toiduvalikuid austada.

Mulle meeldisid väga paljud Jacki taipamised ja mõtted läbi teekonna veganismini. Olen rõõmus, et ta jagas oma nägemusi ausalt ja selgelt, mõjudes samal ajal väga inspireerivalt. Minu jaoks on väga oluline see Jacki mõte, et tuleb lasta inimestel ise jõuda täistaimse toitumiseni, olles ise positiivne näide sellest, kui terviklik ja tervislik võib olla veganelustiil. •

Seene ja pestoga baklava.

Lõpetuseks pakuti lillkapsa-kaarobi magustoitu.

pere

Karp kaasa ehk lastehoius on täna kanasupi päev! - ANNIINA LJOKKOI-

ühapäeviti potsatab mulle meilile uue nädala menüü: rassolnik hapukoorega, kapsahakkliha-riisihautis, ahjupada kana ja juurviljadega jne. Väga tavaline Eesti lasteaia menüü. Hommikuti puder piimaga. Vahepalaks puuviljad, õhtuooteks pannkoogid, juustumakaronid või marjakook. Kas Sinu lapse lasteaias vegantoitu pakutakse? Kui jah, kas oled selle kvaliteediga rahule jäänud? Kas pidid vegantoidu eest rohkem maksma? Eesti Vegan Selts korjab sel kevadel veganperede kogemusi lasteaedade toitlustuse kohta. Me oleme kindlasti üks tüüpiline pere: kokkame kodus, paneme lapsele toidu kaasa, ei virise. Kas peamegi sellega leppima? Kuna ise olen kirglik kodukokk, inspireerib mind tohutult, kui antakse ette toidu nimetus, millest pean ise arendama taimse versiooni. Liigne vabadus pole loomingulisusele kasuks, pigem sunnivad piirangud lahendusi otsima. Valmiv toit on niisiis alati segu mitmest püüdlusest. Üritan jälgida etteantud toiduliiki võimalikult täpselt: sageli guugeldan pilte, saamaks ettekujutust, kuidas üks või teine toit välja

VEGAN

näeb. Samal ajal mõtlen, kuidas seda saaks teostada täisväärtuslikult, kasutades pigem tervislikke toiduaineid. Unustada ei tohi ka lapse söömisharjumusi, sest tema jaoks kahtlane toit jääb taldrikule, ja paraku paneb ka köögikappide sisu hetkeseis tegevusele oma piirid – eriti kui alustan kokkamisega hilisõhtul või hommikul pool tundi enne kodust väljumist. Vahel on tulemus väga tagasihoidlik, mõnikord leiutan lausa uue retsepti. Seega igapäevase lasteaiasöögi tegemise kohustus mind ei sega. Küll aga kujutan ette, kui koormav võib see olla mõnele mitme lapse vanemale, kellel on pikad tööpäevad ja kelle jaoks söögitegemine pole just kõige lemmikum ettevõtmine. Nagu minu jaoks oleks kurnav iga päev koristada või last uisutama viia. Meie kolmeaastane Werner käib

väikeses eralastehoius, kus toit valmistatakse kohapeal. Personal on erimenüü osas väga vastutulelik: hea meelega teevad kodust kaasa pandud toidu soojaks ja panevad sellele lisandeid juurde. Sojapiima, jogurtit ja muid asendustooteid tellivad ise, paludes nende eest iga kuu ainult väikest tasu. Meid, vanemaid informeerivad nad lapse isu ja lauakommete kohta. Kõige selle eest saan neid siiralt kiita Eesti Vegan Seltsi küsitluses. Põhjus, miks me pole lapsele lastehoiust vegantoitu palunud, on arvatavasti sama, mis teistelgi. Oleme tundnud, et võib-olla on see liiga suur nõudmine, ega ole julgenud häid suhteid rikkuda ning kartnud ka võimaliku vegantoidu kvaliteedi pärast. Vanemad, kes on tugevamalt enda õiguste eest seisnud, on pidanud

„SIIS ALGAB IGAVENE KONTROLLIMINE, KAS TERVE PERSONAL ON TEEMAGA KURSIS, KAS KÕIK TOIDUD VASTAVAD SOOVIDELE. KIIREMINI KEEDAD LÄÄTSESUPI KODUS VALMIS.“

tasub teada pere nägema palju vaeva, nõustamaks lasteaedasid kõigepealt selles, mida vegantoit üldse tähendab (mida see ei sisalda), ning teiseks selles, milline vegantoit on täisväärtuslik (mida see sisaldab). Siis algab igavene kontrollimine, kas terve personal on teemaga kursis, kas kõik toidud vastavad soovidele. Kiiremini keedad läätsesupi kodus valmis. Kui aga kõik sellise olukorraga lepime, oleme veel kümne aasta pärastki samas seisus.

PÕHJANAABRID PINGUTAVAD

Soomest tean oma tuttavate hulgast mõnda peret, kes ei ole olukorraga leppinud. Väikestes linnades ja valdades algab taimetoidu pakkumine tavaliselt sellest, et tekib üks taimetoitlaste pere, kes nõuab oma lastele lasteaiast toitu. Pärast on teistel lihtsam sama valik teha. Mõnes linnas jõutakse kokkuleppele kiiresti, mõnes aga nõuab protsess pikaaegset pingutust. Soome tuttavate kogemuste järgi paistab, et eralastehoidudega on veganitel tunduvalt kergem kokkuleppele jõuda. Kui grupid on väikesed ja personaliga tekib isiklik suhe, soovivad nemad panustada klientide rahulolusse. Eks ka asutused ja firmad peavad arvestama oma ressurssidega. Kohustus venitada oma vastutulelikkust kõikide soovide suunas puudub eralastehoidudel, sest nemad tegutsevad ettevõtte huvides. Seevastu ühiskonnal ja selle esindajatel ehk linnalasteaedadel on kohustus kodanike veendumustega arvestada. Vegantoidu osas kaks kolmandikku Soome valdadest juba teevadki nii. See selgus aastatel 2016– 2017 Soome veganliidu korraldatud küsitlusest, milles selgitati vegantoidu kättesaadavust linnade ja valdade lasteaedades ja koolides. Soomes on veganitel see eelis, et veganlus on tänaseks aktsepteeritud täisväärtuslikuks toitumisviisiks. Piima- ja munatooteid sisaldavat lakto-ovo-vegetaarset toiduvalikut paigutatakse riiklikes toitumissoovitustes isegi samale joonele segatoiduvalikuga. Riiklikud toitumissoovitused jätavad siiski valdadele ja linnadele valikuvabaduse, kas nad tulevad veganite soovile vastu. Ka Soomes jätkub niisiis veel neid piirkondi, kus vegantoidu eest tuleb võidelda. Loomulikult on Soome üle 300 valla hulgas veel ka neid, kus vegantoitu pole keegi kü-

Veganperede kogemused Soomes LEO STRANIUS, 6- JA 3-AASTASE LAPSE VANEM, HELSINGI

Meie lapsed käivad loodusteemalises eralastehoius, kus nad saavad vegantoitu. Varem käisid nad Helsingi linnalasteaias. See lasteaed juhtus olema üks nendest 20 linnalasteaiast, kus viidi eelmisel aastal läbi eksperiment vegantoidu pakkumisest soovijatele. See oli meie jaoks väga kergendav – ei pidanud enam lastele sojapiima kaasa panema, nagu varem olime teinud. Pärast prooviaastat otsustatigi linnavolikogus lõpuks võimaldada veganmenüü soovijatele kõikides linnalasteaedades selle aasta algusest alates. Olin ise linnavolikogu liikmena asja algatajaks ja ajajaks.

PINJA MUSTAJOKI, 2-AASTASE LAPSE VANEM, TAMPERE

Kui ma veel emapuhkusel olles uurisin lapse päevahoiu võimalusi ja küsisin ühest linnalasteaiast vegantoidu kohta, siis vastas juhataja, et loomulikult saab, vegantoiduvalik on ju tänapäeval väga tavaline. See tegi meele kohe rõõmsaks. Meil on seni kogemused kahest lastehoiust Tamperes: laps alustas väikeses eralastehoius ja läks siis edasi linnalasteaeda. Mõlemas kohas on vegantoitu saanud lihtsalt küsides. Mingi aeg tuli uuendus, et vegantoidu saamiseks on vaja nõuandla poolt kirjutatud “luba”, kuid seda oli lihtne saada suurema seletuseta. Praeguses lasteaias on meie Noel ainus veganlaps, aga lakto-ovo-taimetoitlasi on mõni veel. Personali suhtumine on alati olnud kas neutraalne või positiivne, toiduvalikust pole suurt numbrit tehtud. Personali ettepanekul saab Noel nüüd hommikusöögiks hummust leiva peale, kuna neile tundus imelik, et lehmapiimajuustule polnud asendajat. Mõnikord on sattunud apsakaid, kui mõni ajutine töötaja on kogemata andnud ka Noelile juustu, kuid sellest on avalikult räägitud. Praeguses lasteaias ei ole toidu kodust kaasavõtmine lubatud. Ainus, mis mulle ei meeldi, on see, et eritoiduvalikute menüüd pole kuskil üleval, kuna toit tuleb teise lasteaia köögist. Oleme toidu kvaliteediga siiski rahul ja Noel on söönud hea isuga. Kuulsime, et näiteks veganite spinatipannkoogid on käsitsi tehtud, samal ajal kui teised söövad poolfabrikaate.

OUTI, 1,5-AASTASE LAPSE VANEM, VÄIKELINN LÕUNASOOMES

Elame väikeses linnas Lõuna-Soomes. Meie 1,5-aastane laps alustas 3 nädalat tagasi linna lasteaias. Olin kuulnud, et meie linnas peaks lapse vegantoit olema lihtsalt küsimise taga. Nädal enne lastehoiu algust läksin koos lapsega lasteaiaga tutvuma. Ütlesin meiega vestelnud kasvatajale, et oleme veganid ja et see on ka lapse toiduvalik. Kasvataja ütles kergelt häbistades, et ei tea, mida see tähendab. Eks ma siis seletasin. Lastehoid pidi algama esmaspäeval ja sellele eelneval neljapäeval sain ankeedi, milles paluti muu hulgas määratleda lapse eritoitumist. Ankeet oli linna logoga ning selles seisis selgelt, et veendumusest tulenevat pere eritoiduvalikut ei pea tõendiga tõestama. Kasvataja oli pidanud nõu köögiga, kus nõuti tõendit eritoidu kohta. Mina aga püüdsin hiiliva paanikaga osutada väljatoodud punktile, et veendumusliku toiduvaliku kohta ei lähe tõendit vaja. Ja kes üldse saaks kirjutada tõendit meie pere väärtuste kohta? Sellepeale oskas kasvataja ainult sügavalt ohata. Tööaeg oli ka läbi ja linnaametnikelt ei saaks vastust enne esmaspäeva. Nii pidin ma siis veetma nädalavahetuse kerge stressitundega lapse toidu pärast – nagu ei oleks lapse suurest elumuutusest stressi juba niigi. Esmaspäeva hommikul viisin lapse oma lasteaiateed alustama. Igaks juhuks oli mul tema jaoks läätse-juurviljasupp kaasas. Õnneks oli lasteaia juhataja külastanud kööki ning informeerinud köögipersonali, et tõendit ei lähe vaja ja vegantoit peab lõunaks laual olema. Tuli välja, et olime selles lasteaias päris esimesed veganid, niisiis osutus mu laps pioneeriks. Viisin lasteaeda vegantoitumist tutvustava brošüüri, mille eest nad siiralt tänasid. Edasi ongi kõik ainult hästi läinud. VEGAN

pere sinud. Nagu Eestiski leidub veganeid rohkem suurtes linnades. Lakto-ovo-vegetaarset toitu on Soomes pakutud soovijatele juba 90ndatest alates ning sellest on saanud juba iseenesestmõistetav variant igas lasteaias, koolis ja teistes riigiasutustes. Näiteks on Helsingi lasteaedades märtsi viimasel nädalal taimetoidumenüüs köögiviljapasta ubadega, falafel’id tomatikastme ja keedukartuliga, bataadist ja kikerhernestest ahjuvorm ning munapühade eel porgandi-sojakotletid riisiga. Kuigi veganvarianti pole veel igas lasteaias, teeb lakto-ovo-vegetaarne menüü olukorra Soome veganperedele märksa lihtsamaks. Lahendusi on erinevaid. Mõned pered lasevad lapsel süüa lasteaias lakto-ovo-vegetaarset toitu. Vähemalt on toidust sel juhul välistatud liha ja kala. Teised teevad lastele toidu ise kaasa nendel päevadel, kui taimetoit sisaldab piima ja muna. Tavaliselt piisab, et toidust mõni osa asendatakse vegantootega, nt lehmapiimast jogurt soja- või kaerapõhise jogurtiga ja muna sisaldavad kotletid vegankotlettidega. Mida aga soovida Eesti veganperede jaoks? Siit-sealt kostab vahel, et Eestis planeerib keegi veganluse

põhimõttedel tegutseva lastehoiu rajamist. Tulevikus saab neid kindlasti olema mitmeid. Kuna lastehoid on teenus, mida inimesed soovivad kasutada pigem kodu või töökoha lähedal, teenib kindlasti väike eralastehoid veganeid paremini, võrreldes suure asutusega, mis vajaks kliente väga laiast piirkonnast. Veganväärtustega lastehoiud oleksid paljudele veganitele olukorra lahenduseks, eriti juhul kui nende hinnad jääksid taskukohastesse piiridesse. Heal juhul näitaksid need suunda linnalasteaedadele, juurutades taimetoitluse traditsiooni ühiskonnas. Avalikkusele tuleb näidata, et ka niimoodi saab. Siis kui veganseltsi küsitluse tulemused avalikkuse ette jõuavad, oleme targemad. Üldpilt aitab edasi. Kuigi muutus algab alati üksikutest riskijatest ja julgetest isiksustest, on ka organisatsioonide roll tähtis. Meie Werner käib praeguses väikelastehoius kindlasti veel aastakese-kaks. Pärast seda läheb ta edasi ja oleksin üliõnnelik, kui ta saaks sotsialiseeruda grupis, kus ka teised lapsed on taimetoitlased. Pole hea, kui oled alati ainus erand. •

3 LAPSEGA PERE VANEMAD, VÄIKELINN LÕUNA-SOOMES

“Meie kaks väiksemat last käivad eralastehoius ja saavad seal vegantoitu. Vanim laps aga on juba koolis ja peame talle oma toidu kaasa tegema. Olukord on meie linnas hetkel problemaatiline ja protsess selle parandamiseks on pooleli. Ümbritsevates linnades on vegantoitu tunduvalt lihtsam saada – sellepärast oleme tuleviku suhtes lootusrikkad.”

EVELIINA LUNDQVIST, 5-AASTASE LAPSE VANEM, PORVOO

“Meie laps ei saa lasteaias ametlikult vegantoitu, kuid olen siiski jõudnud köögiga kokkuleppele. Olen pidanud vegantoidu pärast üsna palju vaeva nägema, mh edastama lasteaiale toitumisteaduste professori arvamuse kui ka kutsuma vegantoitumisele pühendunud toitumisterapeudi nõupidamistele kaasa. Sel kevadel ootame otsust, kas vegantoitu hakatakse linnalasteaedades ametlikult pakkuma. Kui mitte, olen valmis asja edasi ajama.”

Uus veganmenüü!

Sonett-so vegan_EE 04.08.16 09:36 Seite 1

Sonett – nii taimne Ö K O L O O G I L I S E L T

Soneti tooted on saadaval Biomarketites, Prismades, Maksimarketites ja suuremates Selverites.

viiruk

Certified by Certisys

cse-label.org

Reg. by Vegan Soc. stop-climate-change.de

loorber

mürr

kuld

oliiviõli

K O H U S E T U N D L I K

roosiõietuhk

puuvõõrik

sonett so nett

Sonett on võitnud kaks tunnustatud disainiauhinda: reddot ja iF-design. Rahvusvaheline žürii tõstis Soneti esile teedrajava, trendiloova ja nutika disaini eest. Disain: Studio Lierl

veganmeedia

VEGANITEL JA LIHASÖÖJATEL TULEB TAAS SÕBRAKS SAADA! - MARIMAI KESKÜLA-

Möödunud aasta septembrist on Liisa-Indra Pajuste võtnud eesmärgiks tutvustada eestlastele veganite maailmavaadet ning ühendada teleekraanil ühise laua taga kokates taimetoitlased ja lihasööjad. Ta on Eesti esimese vegansaate „Ela hästi!“ juht.

Et Tallinna TV läks napilt enne saate eetrisse minekut vabalevisse ja seda näevad nüüd tasuta üle riigi kõik soovijad, on nii kujunenud, et suurem osa vaatajaid polegi pealinnast, vaid Kesk- ja Lõuna-Eestist ning saartelt. „Ma ei usu, et inimesed ei muutu,“ ütleb Liisa-Indra nii veganite kui lihasööjate kohta. “Ma siiralt usun, et armastus muudab inimesi. Armastus on oma olemuselt teise aktsepteerimine ja mõistmine. Ainult ühiselt pinnalt saame midagi ühist luua. Minu soov on teha saadet, kus eri inimestel on rõõm osaleda ja rõõm vaadata. Nii lihtne ongi!” „Ülivajalik on tuua kokku taimetoitlased ja lihasööjad ühisele pinnale. Ka veganile võib sobida lihasööja tehtud smuuti ja lihasööjale vegani meisterdatud kotlett,“ räägib saate32

VEGAN

juht. Uue vaate tutvustamine on eestlastele igatahes meeltmööda, sest „Ela hästi!“ oma kümnete tuhandete vaatajatega on Tallinna TV menukaim elustiilisaade. Kas algselt oligi saate plaan lihasööjate ja taimetoitlaste ühendamine? Kas sellega kaasnes ka ootamatuid hetki? Mul oli lihtsalt inspiratsioon teha saadet, kus saan kokata ja jutustada huvitavatel teemadel paeluvate inimestega. Väga naudin neid jutuajamisi ja loodan, et see paistab ka teleekraanilt. Iga televaa-

taja on justkui osa mänglevast vestlusest. Idee tuua meelega sisse mitte-taimetoitlasi tuli kusjuures Jaagup Kreemilt! Helistasin talle, et saata ökojuuksurisse sealset teenust katsetama kedagi tavapäratut. Ja rokkaritel on ju pikad juuksed, miks mitte! Aga tema hakkas selle mõtte peale naerma, mispeale tegin talle ettepaneku mulle külla tulla taimseid võileibu küpsetama. Jaagup polnud elus kunagi proovinud veganvorsti-juustu või -määrdeid! Lõpuks küsis ta koos oma naisega mu koduse pesto retsepti ja oli veganjuustudest nii vaimustuses, et tahtis neid

„OTSIN SEDA, MIS MEID ÜHENDAB, MITTE ERALDAB.“

Jaagup Kreem kiitis võileibu tehes veganjuustu ja isetehtud pestot.

veganmeedia

„Ela hästi!“ on Tallinna TV populaarseim elustiilisaade, mis tutvustab sõbralikku ja empaatilist maailmavaadet. Markus Teeäär Metsatöllist hindas vegantooteid. Kõige meelepärasem oli talle peedikotlet.

Teisel hooajal külastab saadet selgeltnägija Alisa Verde. Tema valmistatud retsept on üks parimaid!

Laulja Airi Vipulkumar Kansariga Blissis taimseid Bounty'sid meisterdamas.

VEGAN

veganmeedia lapse tervis

Eve Kallaste koos tütre Irisega taimetoitlusest rääkimas.

Esimese saate tegi Liisa-Indra hea sõbra Margus Vaheriga.

Nancy tavaliselt intervjuusid enam ei anna, kuid „Ela Hästi!“ saatele tegi ta erandi.

Inglaslikult šarmantne toitumisnõustaja Erik Orgu käis saates veganburkse tegemas. Paremal kõrval pildil on isuäratavad tulemused.

VEGAN

veganmeedia

Saatejuht on Banaanisaar.ee blogi autor Liisa-Indra Pajuste.

oma lastele tutvustada. Mina aga õppisin temalt meisterlike soojade võileibade tegemist. Tuli välja, et ta on selles väga kogenud! Jaagup jutustas väärtustest, mis mullegi väga südamelähedased on – näiteks plastiku liigtarbimisest ja reisides maailma avastamisest. Ühiselt pinnalt on väga kerge ükskõik kellega kontakti saada ja inimesest tõeliselt vaimustuda. Kas on olnud ka äraütlemisi, kui selgunud, et kutsutakse vegansaatesse? Selline tunne tuli korraks Ott Kiivikasega. Millegipärast ma ei julgenud talle kohe öelda, et tegemist on vegansaatega. Olen isegi hakanud seda kitsenduseks pidama! Sest see on lihtsalt saade, mis tutvustab sõbralikku ja avarat südamest lähtuvat maailmavaadet. Ott korraks ka muretses, et kui tehakse ainult veganretsepte, siis tema ei taha taimetoitu propageerida. Ütlesin talle, et me lihtsalt tutvustame taimetoidu erinevaid võimalusi, et ka veganile võib sobida lihasööja tehtud smuuti ja lihasööjale vegani meisterdatud kotlet. Ses osas on eesmärk kindlasti hoopis lihasööjate ja veganite vahel taas ühise pinna leidmine. See talle vist sobis, sest Ott tuli saatesse ja meil oli megalõbus, väga hea energia. Ott on huvitava jutuga ja mulle oli näiteks täiesti ootamatu, et üks tema armastus on iga pühapäev pannkooke ehitada. Jah, ehitada! Kes tema Instagrami pilte vaatab, see saab aru! Muide, saates juhtus nii, et Ott küpsetas eetris oma elu esimese vegankoogi.

saadet ja oli huvitatud selles osalemisest. Millised teemad teisel hooajal vaatajateni jõuavad? Mul on hea meel, et sain teha intervjuu tantrast ja seksuaalmaagiast, see on midagi, millesse ma ise väga usun! Üks minu kirg on eri rahvuste ja ajastute uskumuste ja pühakirjade uurimine. Seda ilmselt „Ela hästi!“ saatega ühendada ei saa, kuid selle teemaga seoses olen sattunud ka põnevatele ravimeetoditele, meditatsioonitehnikatele, massaažidele, praktikatele. Olen need kõik muidugi ise järele proovinud, mitmed on olnud mu elu osa lapsepõlvest peale, teised on viimasel kümnendil saanud osaks mu elustiilist. Näiteks Vipassana meditatsioon, mis on nagu ise juhitud ayahuasca. Vipassana kogukond on nüüd ka Eestis kasvamas, see on tõeliselt võimas tehnika, mis aidanud miljoneid üle maailma ise oma elus selgust luua. Praana toitumine ja ainult veest toitumine, Hawaii massaažitehnikad, sidekoest energiate vabastamine, idamaade meditsiin …

„SAATES JUHTUS NII, ET OTT KIIVIKAS KÜPSETAS EETRIS OMA ELU ESIMESE VEGANKOOGI.“

Milliseid tuntud nägusid me teisel hooajal saates kohata võime? Persoonidest astuvad teisel hooajal üles selgeltnägija Alisa Verde, muusik Meisterjaan, toitumisnõustaja Erik Orgu, kulturist Ott Kiivikas, laulja Airi Vipulkumar Kansar, blogija Paljas Porgand. Nancy ütles, et ta intervjuusid väga ei anna. Eelmine aasta andis ainult ühe! Aga ta teadis „Ela hästi!“

Millised külalised sulle varasemast hooajast eriliselt meelde on jäänud? Jaagup Kreem kindlasti. Ta on ainus külaline, kes mul kodus on käinud ja kes oma siira ja avara olemise ning seikluslike juttudega tõi mulle mõtte, et veganitel ja lihasööjatel on rohkem vaja sõbrad kui vaenlased olla. Ainult ühiselt pinnalt saame midagi ühist luua! Olen otsustanud, et otsin inimestes seda, mis meid ühendab, mitte eraldab. Väga tänulik olen, et sain esimese saate teha Margus Vaheri ja Jesper Parvega, sest nemad on sõbrad ja sõpradega on ikka kindlam tunne uut asja alustada. Margus on täiesti asendamatu sõber nii saates kui elus. Ta lihtsalt oskab kõik selgesse perspektiivi panna. Ökojuuksurisse läks lõpuks ju hoopis Kersti Toots, kes oli minu VEGAN

veganmeedia

meelest veel parem kui Jaagup Kreem! Sest Kerstil on reaalselt ka häid võrdlusmomente ja tema sõna on kaalukam. Kersti meedias väga ei esine, aga kuna me saime „Tule minuga voodisse!“ etenduse käigus sõpradeks, siis ta tuli suure huviga uut asja katsetama. Urmas Sõõrumaa üllatas mind heas mõttes. Tal on väga tasakaalukas mehelik energia. Metsatölluga testisime vegantooteid. Sellist formaati polnud saates varem olnud. Naersime nii, et pisarad silmas! See, kuidas Eve Kallaste oskas rääkida taimetoitlusest vanema vaatenurgast, on täielik pärl. Kõik külalised võiks üles loetleda, sest kui ma inimesega jutustan, teen seda siirast huvist, seega mulle on nad kõik olnud olulised ja hinge puudutanud.

Ott Kiivikas valmistas oma elu esimese vegankoogi.

Kuidas saade on vastu võetud ja millised on olnud vaatajate kommentaarid? Saade algas kusjuures nii, et seda ei olnud eetris! Reaalselt „esilinastus“ jäi ära. Olin Luxemburgis loomaõiguste konverentsil, kui pere ja sõbrad helistasid, et eeter on tühi, kus saade on? Peaprodutsent helistas siis, et esimest korda seitsme aasta jooksul tekkis just minu saate ajal serverist lähtuv tehniline rike. Mu saade tuli siis lihtsalt veidi hiljem. Olen veendumusel, et kõik on millegipärast hea, isegi kui ma seda põhjust ei tea! Kriisikommunikatsiooniga saime kiirelt reageeritud ja kõik läks väga hästi. Tänaseks kirjutavad vaatajad kohe, kui saade pole piisavalt ruttu Youtube’i laetud. Jagatakse ka oma kogemusi – näiteks tantra ja feng shui puhul. See, et meil Sille Poola taime- ja toortoidul olevatest lastest rääkis, tõi ka kerge arvamuste valangu, mis näitas, et ini-

Urmas Sõõrumaa rääkis saates oma päevarutiinist, toidueelistustest ning valmistas koos saatejuhiga peedikotlette.

mesed tahavad sel teemal diskuteerida. Leidus nii tänusõnu, et me hirmu hajutame, kui ka küsimusi, kuidas ikkagi saab inimesele taimetoit sobida. Kõige armsamad on need kirjad, kus inimene ütleb, et vaatas, nautis ja sai vajalikku infot. Neid lugedes tunnen, et olen õiges kohas ja teen õiget asja. •

Saade on eetris igal neljapäeval kell 19.30. Kordused reedel, laupäeval ja esmaspäeval. 36

VEGAN

Saade valmib tänu meeskonnatööle. Liisa-Indra koos operaator Andres Loorandiga

toitumine

Veganitooted vallutavad!

Solarise ja Delice poodides on alati suur valik veganitooteid! Viimsi Delice Toidupood Viimsi Kaubanduskeskus, Randvere tee 6 Avatud: E-P 9-22

PĂ¤rnu Delice Toidupood PĂ¤rnu Keskus, Lai 5 Avatud: E-P 9-22

Solaris Toidupood Solaris Keskus, Estonia pst 9 Avatud: E-P 9-23

delice.ee solaris.ee delicetoidupoed

uuring

„SA SÖÖD JU AINULT KAPSAST JA PORGANDIT!?“ Kogemusi Eesti meditsiinisüsteemist - KADRI AAVIK-

uigi veganlus on Eestis viimaste aastate jooksul jõudsalt arenenud ning toitumisviisi ja elustiilina ühiskonnas tuntust kogunud, liiguvad toitumise ja tervisega tegelevad institutsioonid veganluse aktsepteerimise poole teosammul. Eesti riiklikud toitumissoovitused ei pea veganlust inimesele sobilikuks toitumisviisiks ning seda nähakse koguni tervist kahjustavana. Eesti Lastearstide Selts ja Terviseamet leiavad, et veganlus lastele ei sobi. Sellises olukorras on tõenäoline, et Eesti veganitel võib arsti juures käies tekkida raskusi ja ebameeldivaid olukordi. Eesti Vegan Seltsi (EVS) eesmärk on veganite elu Eestis hõlbustada ning muuhulgas soovime aidata kaasa hoiakute muutumisele Eesti meditsiinisüsteemis ja toitumisteaduses. EVS korraldas eelmise aasta lõpus uuringu, mille eesmärk oli kaardistada veganite kogemusi Eesti meditsiinisüsteemis kokkupuutel arstide ja teiste tervishoiutöötajatega. Andmeid kogusime Google Formsi keskkonnas isetäidetava küsimustiku abil, kus sai vastata avatud küsimustele ja vabas vormis oma kogemusi kirjeldada. Kokku osales uuringus 110 inimest. Kirjeldatud kogemustest eristusid positiivsed, negatiivsed ja mitmekesised. Lisaks eristus oluline grupp vastajaid, kes polnud arstidele oma veganlusest rääkinud.

POSITIIVSED KOGEMUSED

Positiivsete kogemustena toodi välja tervishoiutöötajate mõistvat ja toetavat suhtumist veganlusse. Kõrgelt hinnati arste, kes näitasid üles teadlikkust vegantoitumisest ning jagasid veganitele sobivaid nõuandeid. Näiteks kirjeldati kogemusi pere- ja eriarstidega, kus arst oli soovi korral või isegi omal initsiatiivil kontrollinud patsiendi verenäitajaid (nt raud, D- ja B12-vitamiinid). Hinnati tervishoiu38

VEGAN

töötajaid, kes oskasid jagada veganitele sobivaid toitumis- ja toidulisandisoovitusi. Samuti kirjeldati selliseid juhtumeid, kus arst oli esialgu andnud veganlusele negatiivse hinnangu, kuid hakanud patsiendi veganlust ajapikku aktsepteerima, näiteks tänu patsiendi headele tervisenäitajatele. Valdavalt positiivseteks peeti ka selliseid arstide reaktsioone, mis ei olnud veganlust hukka mõistvad ega hinnanguid andvad, seejuures ka arstide vaikimist ning kommentaaride puudumist veganluse kohta. Lõpetuseks saab väita, et vastused osutavad veganite üldiselt madalatele ootustele Eesti meditsiinisüsteemi ja -personali osas: olukorras, kus arstide negatiivset suhtumist veganlusse peetakse ootuspäraseks, saab nende neutraalne suhtumine positiivse hinnangu.

NEGATIIVSED KOGEMUSED

Paraku jäid enam domineerima negatiivsed kogemused. Negatiivseteks peeti kogemusi, kus oli ilmnenud arstide teadmatus, halvakspanu ja skeptiline suhtumine veganlusse. Mainiti mitmeid juhuseid, kus arstid olid seostanud kõiki patsiendi terviseprobleeme veganlusega. Ollakse pettunud, et arstid levitavad veganluse kohta valeinfot ja müüte. Mitmel juhul kogeti ka terviseprobleemide võimaliku ilmnemisega hirmutamist, isegi juhul, kui patsiendi tervisenäitajad olid korras. Kirjeldati kogemusi, kus arstid jagasid veganitele mittesobivaid toitumisnõuandeid, peamiselt soovitusi tarbida loomseid tooteid- ja toidulisandeid. Paljud uuringus osalejad olid kogenud raskusi veganina haiglas viibimisel, kus vaatamata eelnevale teavitamisele ei olnud võimalik saada vegantoitu ja/või kogeti haiglapersonali negatiivset suhtumist nende veganlusse. Vastajate arvates tulenevad arstide

puudulikud teadmised ning eelarvamused vegantoitumise kohta peamiselt toitumise, ammugi veganluse, napist käsitlemisest arstide erialases väljaõppes.

NEGATIIVSETE KOGEMUSTEGA TOIMETULEK JA NENDE ENNETAMINE

Ühe peamise ja ka murettekitavama reaktsioonina arstide negatiivsele suhtumisele veganlusse või ka ennetava toimetulekustrateegiana domineeris ülekaalukalt oma veganlusest

POSITIIVSED KOGEMUSED Käisin üle 3 aasta perearsti juures, sest oli vaja tervisetõendit. Kui ütlesin arstile, et olen taimetoitlane, siis ta suhtus sellesse rahulikult. Pakkus ise välja, et võiks teha vereanalüüsid, mida ka tegin. Kõik näitajad olid korras. (N, 38) Oli üks juhtum ka apteegitöötajaga. Ta pakkus erinevaid vitamiine (mingi kampaania oli käimas). Kui ta sai aru, et ma otsin midagi, kus poleks želatiini ja laktoosi (mina polnud tema käest otseselt küsinud, lihtsalt ise lugesin lipikuid), kõlas kohe sõbralikus toonis küsimus “Kas olete vegan?”. Siis ta leidis kiiresti üles mitu sobivat toodet ja lõpuks veel küsis, kuidas ma ennast tunnen, ning ütles mingeid kiidusõnu. Oli väga meeldiv, et vanem põlvkond isegi mu kodukandis on veganlusest positiivses võtmes kuulnud. (N, 19) Positiivseks võib lugeda ka seda, et otseselt ja kindlalt pole mind keegi ümber veenma hakanud. (M, 33)

uuring

Perearst tahtis veganluse jutu peale psühhiaatri juurde saatekirja anda, kuna leidis mul olevat toitumishäire. Günekoloog küsis toitumiseelistuste kohta ning veganluse peale ütles, et see on ju lihtsalt pirtsutamine jne. (N, 28) Perearstilt saan alati riielda, et liha ei söö, tahan aeg-ajalt vereanalüüse teha, et verepilti näha, aga alati pean minema millegi üle kaebama, et seda saada. Kui kaeban, et olen “väsinud” jne, siis jälle surnud ring, et sa ju ei söö liha, vaid ainult kapsast ja porgandit ... (N, 26) Kord olin nagu puuga pähe saanud, kui arst rääkis, et ok, oled vegan, aga see soja ... See võib meestel panna tissid kasvama. (N, 29) Vereproovide tulemusi vaadates öeldi, et kõik on ideaalne, aga varem või hiljem tekib ränk rauapuudus ja tuleb hakata sööma liha. (N, 24) Mõned nõuanded on olnud veganile mittesobivad, nt loomne D-vitamiin (kalaõlikapslid), ning ämmaemanda juhised vältida raseduse jooksul toorest liha ja kala. (N, 33) Haigla ei paku sobivat toitu (järgmisel hommikul, pärast operatsiooni toodi mulle hapukoort ja piimaga valmistatud kaerahelbeputru – kuigi olin öelnud ka kirjalikult, et olen taimetoitlane ja loobun söögist, st toidu raiskamine). (N, 42)

NEGATIIVSED KOGEMUSED vaikimine või selle valikuline avalikustamine mõnele arstile. See otsus põhines veganite eelnevatel negatiivsetel kogemustel meditsiinipersonaliga või hirmul, et arstid mõistavad nende toitumisviisi hukka ja/või ei oska anda asjakohast nõu, vaid seostavad hoopiski kõiki nende terviseprobleeme veganlusega, näiteks kirjutas 23-aastane naine: „Olen perearstile ja õdedele öelnud, et oleme terve perega veganid, kuid sellele on järgnenud hirmutamine ja ahistamine. Enda pere kaitsmise hu-

vides oleme sunnitud edaspidi oma emotsionaalselt keeruline ning tekitaeetilisi vaateid ja toitumiseelistusi da pingeid seetõttu, et näib ebaeetilienda teada hoidma.“ se tegevusena. Kirjeldati ka kogemusi, kus saades teada arsti negatiivsest suhtumisest KOOSTÖÖ ARSTIDEGA veganlusse, ei tunnistatud arstile ve- JA VEGANSÕBRALIKU ganiks olemist, isegi juhul, kui arst ARSTIABI EDENDAMINE toitumise kohta otseseid küsimusi Uuringu tulemused võimaldavad esitas. Üks vegan meenutas, kuidas EVS-il senisest paremini aidata kaata valetas arstile liha mittetarbimise sa vegansõbralike tervishoiuteenuste põhjuste kohta, tuues põhjuseks al- loomisele Eestis ning alustada sellergia. Ta eeldas, et arstide jaoks on leks koostööd arstidega. loomsete toodete vältimine eetilistel Tutvustasime uuringut 31. jaanuaril kaalutlustel põhjendamatu, kuid ter- 2018 kohvikus Vigri, kus uuringutulevislikel põhjustel vastuvõetavam. musi kommenteerisid neli Eesti arsti. Negatiivsete koSeda arutelu võib pigemustega püüti dada konstruktiivse „ENDA PERE toime tulla või neid koostöö alguseks ennetada ka (pere) KAITSMISE HUVIDES Eesti arstidega. arsti vahetamise Osalenud arstid OLEME SUNNITUD kaudu, püüdes otsileidsid, et perearsEDASPIDI OMA da veganlusse toetid peaksid teadma EETILISI VAATEID JA patsiendi veganlutavalt või vähemalt neutraalselt suhtuTOITUMISEELISTUSI sest, ning julgustasid vat arsti. See oli aga oma arstile ENDA TEADA HOIDMA.“ veganeid tihti aega- ja vaevasellest rääkima. Arsnõudev ning emottid arvasid, et tervete sionaalselt kurnav protsess. veganpatsientide puhul ei ole tegu nn Selgus ka, et kui kogemused pere- riskigrupiga, kelle verenäitajaid peaks arstiga on olnud ebameeldivad ning regulaarselt kontrollima. perearsti vahetamine osutub liiga Leiti ka, et Eesti arstide ja keerukaks või aeganõudvaks ülesan- meditsiinisüsteemi jaoks on vegandeks, võidakse arsti juures käimist lus uus nähtus, mida alles õpitakse vähendada või koguni vältida ja/või tundma, ning et muutus vegansõbterviseprobleeme ise diagnoosida, ralike tervishoiuteenuste poole võib näiteks internetist meditsiiniinfot ot- võtta aega. Arstid tunnistasid, et toisides. tumisteadust käsitletakse arstide väljaõppes vähe ning seetõttu ei pruugi MÕNINGAID JÄRELDUSI arstid osata patsientidele anda asUuringu tulemustest võib järelda- jakohast toitumisalast nõu laiemalt, da, et valdavalt ei taju Eesti veganid rääkimata vegantoitumisest. arstide poolt tuge ja mõistmist oma Arstid leidsid, et veganid võiksid toitumisvalikule ning leiavad, et ter- olla ise hästi kursis täisväärtusliku vevishoiutöötajate teadmised vegan- gantoitumise põhimõtetega ning ka lusest on puudulikud. Võrreldes se- arste selles vallas harida, muuhulgas gatoitlastega peavad veganid Eesti jagada arstidele vegantoitumise teemeditsiinisüsteemis navigeerimisel malisi materjale. EVS-ilt oodati vegantegema oluliselt suuremaid pingutusi, toitumise alaseid koolitusi arstidele et saada veganitena asjakohast nõu ning kiideti vegan.ee leheküljel oleva ja abi. toitumisalase teabe põhjalikkust. Toimetulekustrateegiatena kasuTänaseks on meditsiinisüsteetatud veganluse varjamine arstide mis juba tekkimas huvi veganluse ja eest ja ka arstide vältimine võib tuua vegantoitumise alase teabe vastu. kaasa negatiivseid tagajärgi pat- Käesoleva artikli ilmumise ajal on siendi tervisele – terviseprobleemid juba paarkümmend perearstikeskust võivad jääda õigeaegselt diagnoo- üle Eesti tellinud EVS-ilt veganlust tutsimata ning mõne terviseprobleemi vustavaid infovoldikuid. tuvastamisel võib olla oluline info Uuringu detailsemate tulemustega patsiendi toitumise kohta. Seega on saab tutvuda EVS-i kodulehel vegan. oluline, et veganid julgeksid arstidele ee. Uuringuraportist saab lugeda ka vabalt oma toitumisest rääkida, kart- veganite ootuste kohta Eesti meditmata saada halvustava suhtumise siinisüsteemile ja veganitest lapseosaliseks. Veganluse varjamine ars- vanemate arsti juures käimise kogetide eest võib olla veganite jaoks ka mustest. • VEGAN

tervis

MIS ON VEGALUSES Üks üsna sage etteheide veganlusele tuleneb arusaamast, et veganina elamine ei saa olla „loomulik“, sest eeldab teatud asendamatute toitainete saamist toidulisanditest ja/või rikastatud toiduainetest. - FLORIAN BIESINGER-

Selle etteheite teine külg on oletus, et kui sellisele „ebaloomulikule“ toitumisviisile süüa lisaks ka loomseid tooteid, oleks puudujäävate toitainete saamine tagatud „loomulikul“ moel ja toitaineid pole vaja „purgist juurde võtta“. Maailma rahvastiku toitumise analüüs näitab aga ilmekalt, et kui toitumisviisi loomulikkust defineerida nende kahe kriteeriumi järgi, on inimkond liikunud väga kaugele sellest „ideaalist“.

TOIDUAINETE RIKASTAMINE

ÜRO hinnangul elab 2018. aasta alguse seisuga Maal umbes 7,6 miljardit inimest. 87% ehk 6,6 miljardit neist elab riikides, kus vähemalt ühe laialt ja sagedasti tarbitava toiduaine rikastamine vähemalt ühe mikrotoitainega on kohustuslik. Kõige sagedamini rikastatavaks toiduaineks on sool, mille jodeerimine oli 2017. aasta lõpu seisuga kohustuslik 109 riigis. Levinud on ka nisu- ja maisijahu, riisi ja toiduõli kohustuslik rikastamine. Kokku on mõne toiduaine rikastamine kohustuslik 133 riigis. Lisaks on osades riikides vähemalt ühe eelnimetatud toiduaine rikastamine seadustega standardiseeritud, kuigi nende rikastamine on vabatahtlik. Toiduainete kohustusliku rikastamise kui riikliku rahvatervise poliitika meetme eesmärk on kohalikke olusid arvestades suuri inimgruppe ähvardavate toitaine defitsiidist tulenevate tervisehädade ärahoidmine. Näiteks aitab joodi lisamine vältida struumat ja ajukahjustusi, D-vitamiin rahhiiti, B1-vitamiin beri-berit, niatsiin pellagrat, raud aneemiat, foolhape neuraaltoru defekte, tsink kasvuhäi40

VEGAN

reid, A-vitamiin nägemisprobleeme. tatud toiduaineid või võtta B12 toiduliKasud rikastusprogrammidest on sandit, sest paljudel väheneb vananeolnud mastaapsed ja aidanud vähen- des võime omastada seda loomsest dada paljude inimeste asjatuid kan- toidust, samas kui toidulisanditest on vitamiin häsnatusi ning ti omastatav. surma. „SELLES POLE MIDAGI Uuringud on Tootjad näidanud, et ka kasutavad LOOMULIKKU, ET nooremad mitoma toodete LISAME LOOMASÖÖDALE teveganid ei ole toitainelise ERINEVAID VITAMIINE kaitstud B12 koostise padefitsiidi eest. randamiseks JA MINERAALAINEID, D-vitamiini ja turunduMIS LOOMADE KEHADES toidulisandite seesmärkiTALLETUVAD, NING SEEJÄREL võtmise vadel ka vajadus sõltub batahtlikku SÖÖME NEID LOOMI, NENDE ennekõike georikastamist. PIIMA JA MUNE SELLEKS, ET graafilisest Üheks marSAADA NEIDSAMU LISATUD asukohast ja kantsemaks v õ i m a l u s e s t näiteks on TOITAINEID.“ regulaarselt hommikuke s k p ä eva s e l krõbinad, mida võib sisuliselt pidada multivi- ajal päikese käes viibida. Toidus oletamiinide ja mineraalainetega toidu- vad D-vitamiini kogused on reeglina lisandiks. Lisaks on levinud paljude liialt väikesed, et üksnes nendega teiste toodete rikastamine: margarii- vajadust katta. Ekvaatorile lähedal nid, osad lehmapiimatooted, spordi- elavatel inimestel on keha võimeline aastaringselt päikesekiirguse toimel joogid jne. Seega valdav osa inimkonnast ise piisavalt D-vitamiini tootma. Eessööb rikastatud toiduaineid. Paljude tis on see võimalik vaid suvekuudel. riikide elanike jaoks eeldaks rikasta- „D-vitamiini talvel“, mis meil kestab tud toiduainete vältimine kohalikest septembri lõpust aprilli keskpaigani, toitumistavadest teadlikult oluliselt on usaldusväärseimaks allikaks toidulisandid. See kehtib ühtemoodi nii erinevat toitumist. veganitele kui mitteveganitele. Maailma rahvastikust enamiku TOIDULISANDID Vitamiin B12 on ainus asendamatu jaoks on piisav joodi saamine tagatud toitaine, mille saamiseks pole vegani- jodeeritud soolaga ning sama allikat tel peale toidulisandite või rikastatud võivad kasutada ka veganid. Kuna toiduainete usaldusväärseid allikaid. inimesed tarbivad aga reeglina liigselt B12 lisavõtmise vajadus ei ole siiski soola, siis eelistavad paljud veganid omane vaid veganitele. Nii soovita- joodi saamist toidulisandist. Nende kolme asendamatu toittakse USA toitumissoovitustes kõigil üle 50-aastastel inimestel sõltumata aine – vitamiinid B12 ja D ning toitumisviisist süüa kas B12-ga rikas- jood – saamine toidulisanditest on

tervis

EBALOOMULIKKU?

põhjendatud ja mugav strateegia kõigile veganitele. Kui vaadata globaalse toidulisandite turu suurust, mis 2016. aastal moodustas 132 miljardit dollarit, saab selgeks, et vaid tühine osa neist toidulisanditest tarbitakse ära vegantoitumisega seotud põhjustel.

LOOMASÖÖT

Inimesed on osake loomariigist ja nii nagu inimesed, vajavad ka loomad elutegevuseks piisavalt toiduenergiat ja mitmeid toitaineid, mida tuleb saada toidust. Toitainete puudusel jäävad loomad haigeks ja toiduks kasvatatavate loomade „toodang“ väheneb. „Toiduloomade“ kehadele esitatakse väga kõrgeid nõudmisi: kiire kasv, palju piima, palju mune. Selliseid nõudmisi on võimalik täita vaid juhul, kui loomade toitmine on hästi läbi mõeldud ja toitaineliselt kehavajadustele vastav. Toiduenergiat, valke ja teisi makrotoitaineid andvad söödakomponendid, mis sõltuvalt loomaliigist on rohusöödad, praak, õlleraba, teraviljad, kaunviljad, õlikoogid, srotid, kalajahu, söödaõli, melass, söödapärm jne, ei taga vajalikus koguses kõigi vajalike mineraalainete ja vitamiinide saa-

mist. Seetõttu antakse loomakasvatuses loomadele rutiinselt lisaks mineraalsöötasid ja mikrotoitainete segusid, mis sisaldavad tervet rida erinevaid vitamiine ja mineraalaineid, muuhulgas joodi ning vitamiine D ja B12. Mäletsejate söödale lisatakse vitamiin B12 asemel selle vitamiini bakteriaalseks tootmiseks vajalikku koobaltit. Seega on toiduks kasvatatavatelt loomadelt saadud tooted kaudselt rikastatud. Selles ei ole midagi loomulikku, et lisame loomasöödale erinevaid vitamiine ja mineraalaineid, mis loomade kehades talletuvad, ning seejärel sööme neid loomi, nende piima ja mune selleks, et saada neidsamu lisatud toitaineid. Loomsetesse toodetesse satuvad osad toitained ka üllatavaid teid pidi. Näiteks on lehmapiimatooted heaks joodiallikaks lisaks sellele, et lüpsilehmade sööt on joodiga rikastatud, suuresti sellepärast, et lüpsiseadmete ja udarate puhastamisel kasutatakse joodi sisaldavaid desinfektante, mis piima jõuavad.

KOKKUVÕTTEKS „LOOMULIKKUSEST“

toitumise „loomulikkuse“ ja toitainete „loomulikul“ teel saamise teema pigem teoreetiliseks mõtteharjutusteks, sest praktikas toituvad sel moel tõenäoliselt vaid muust tsivilisatsioonist eraldatud loodusrahvad. Eraldi teema on ka loomatööstuse loomulikkus. Pikaaegse aretustegevuse tulemusel on loodud loomatõud, mille isendite kehad toimivad inimeesmärke täitvate masinatena. Need tõud on kõike muud kui loomulik osa loodusest ja inimese vahelesekkumiseta ei oleks selliste tõugude tekkimine ja püsimajäämine võimalik. Lõpuks on õiglus- ja kaastunne, hoolivus ja teistele asjatute kannatuste põhjustamise vältimine loomulik osa inimeseks olemisest. Nende põhimõtete järgimise loomulik väljendus on loomade nägemine tundevõimeliste olenditena, keda meil ei ole õigust kohelda toorainena. Kui see tähendab muus osas potentsiaalselt väga tervislikule toitumisviisile lisaks mõne toitaine saamist toidulisandist või rikastatud toiduainetest, siis selles ei ole midagi erakordset ega ebaloomulikku. •

Nagu eelnevast näha, taandub VEGAN

aktivist reisikiri II

PÕHJAMAINE MOOD KÕRVUTI TRADITSIOONIDEGA - EMILY ROSENBERG-

tsustasime kaaslasega, et läheme puhkama. Eelarvet vaadates mõistsime, et soojale maale sõita ei saa, ning päevast päeva rannas lebamine meid ei köida. Valimisel olid märksõnadeks puhkus, avastamine, lai valik tegevusi ja loomulikult veganlus. Sihtkohaks sai Amsterdam! Madalmaade pealinnas kohtub põhjamaine mood sajandeid vanade traditsioonidega ning esindatud on 180 erinevat rahvust oma kultuuridega.

JALGRATTAD, KANALID JA KANEP

Reisi planeerimine veganluse seisukohast algas juba paar kuud enne reisi. Kui lennupiletid olid ostetud, alustasime ööbimiskoha otsimisega ning jõudsime välja lehele vegvisits.com, kus taimetoitlased ja veganid üürivad lühiajaliselt oma kortereid, tube või diivaneid välja. Meil vedas: saime terve pisikese korteri 42

VEGAN

Amsterdami kesklinna lähedal. Ööbimiskohaga jäime väga rahule, külmikust vaatasid vastu korteriomaniku taimsed piimad, veganvorstid ning meile jagati sõbralikult infot veganvõimaluste kohta. Amsterdamis on rohkem kanaleid kui Veneetsias, jalgrattaid rohkem kui elanikke, kanep legaalne (mööndustega), prostitutsioon lubatud ning kitsad majad kanalite ääres laienevad korruste kasvades. Amsterdami kesklinnas jalutamine oli hoolimata kehvast ilmast maaliline. Tänavaid ääristavad kitsad 16.−18. sajandist pärit hooned. Kõige kitsama maja fassaad on vaid meetrilaiune. Linn on eriilmeline, näiteks on seal Hiinalinn ja juutide linnaosa. Liiklemiseks on rongid, bussid, trammid, metroo ja loomulikult jalgrattad. Paljudel tänavatel on eraldi jalgrattarajad, kuhu autod ega jalakäijad oodatud pole. Jalgratastega sõidavad kõik, hoolimata soost, va-

nusest, sissetulekust või riietusest. Sellist pilti oli väga meeldiv vaadata, samas kurb meenutada, et Eesti linnades on prioriteediks siiski autod. Jalakäijana on oht mõne jalgratturiga kokku põrgata päris suur, sest nad on tõesti igal pool. Ratturid ilmuvad nurga tagant välja ka siis, kui oled juba kolm korda kontrollinud, kas tee on vaba. Kui jalgrattaga sõitmine tundub liiga ohtlik, on kesklinnas ja selle läheduses kõige mugavam ringi sõita trammiga. Trammiliiklus on tihe ja päevapilet maksab alla kaheksa euro. Amsterdam on maailmas tuntud legaliseeritud kanepi tõttu, mis on paljudele ka peamiseks motivaatoriks linna külastamisel. Kanep on tarbijale legaalne, korraga võib kaasas olla kuni viis grammi, mida võib tarbida kodus või kanepikohvikus ehk coffeeshop’is. Amsterdamis on traditsiooniks saanud teatud seadustele läbi sõrmede vaadata, nii on see ka kanepiga.

intervjuu reisikiri II

Kaunis vaade tĂ¤navalt Baarsjesweg.

Jalgrattarohke Valeriusstraat tĂ¤nav Oud-Zuid linnaosas.

VEGAN

reisikiri II

Seaduslikult pole suures koguses kanepi transportimine ja edasimüümine lubatud, kuid selle eest ei karistata kedagi. Samuti pole lubatud kanepi suitsetamine tänaval, ent seda harrastatakse seal palju − kuni tänaval korda ei rikuta, seni karistada ei saa. Kes kanepist huvitatud, leiab Amsterdamist suure valiku erinevaid sorte ja kohvikuid. Lisaks on linnas mitu kanepimuuseumit − Cannabis College’is saab ka päris kanepitaime kõrval pilti teha. Muude narkootikumide suhtes on Amsterdam üsna karm. Kui politsei avastab mõnest kanepikohvikust külastaja, kellel on kaasas muid narkootilisi aineid, pannakse see koht kinni, isegi kui konkreetne asutus pole selle müügiga seotud. Hollandis olid pikalt psilotsübiini sisaldavad seened lubatud, praeguseks vaid sama toimeainega trühvlid.

RAHAKOTILE KERGE KULTUURITARBIMINE

Toidu nautimisele lisaks püüdsime reisi sisustada odavamate tegevustega või tasuta. Amsterdam on selleks sobiv, sest seal on palju kogukondi, mis töötavad annetuste ja vabatahtlike abiga. Lisaks korraldab Hollandi Rahvusooper igal teisipäeval tasuta lõunakontserdi. Tasuta kontserte leidus veelgi. Parim viis Amsterdami ja selle ajaloo tundmaõppimiseks on tasuta linnatuur, mida korraldab FreeDam Tours. Ringkäik Amsterdami kesklinnas toimub jalgsi ja seda viivad läbi noored, kes räägivad vaimustunult linna ajaloost, arhitektuurist ja traditsioonidest. Tuuri käigus tutvustatakse kesklinnas olevaid kirikuid, jalutatakse läbi Hiinalinna ja punaste laternate regiooni. Tasub tähele panna, et tuurile on vaja eelregistreerida ning selle lõpus oodatakse annetusi. Pärast kolmetunnist jalutuskäiku olime nii heas tujus, et polnud üldse kahju imetoredale giidile veidikene annetada. Linnas on kanalite tõttu palju veesõidukeid, mida külastada või millel öö veeta. Ühe aluse peal aga ööbivad inimeste asemel hoopiski kassid! Kassipaat on loomade varjupaik. Külalisi lubatakse sinna korraga minimaalselt, seega pidime eelnevalt umbes veerand tundi järjekorras seisma. Amsterdamis on palju kunsti ja kultuuri ning nendega seotud suuri muuseume. Otsustasime külastada 44

VEGAN

Vegan Junk Food Burger Bari imelised Sumo burgerid.

Kanepitaimed Cannabis Colleg muuseumi keldrikorruse aias.

reisikiri II

Kena kiisu kassipaadil.

VEGAN

reisikiri II

neist Anne Franki muuseumi, mis oli üllatavalt traagiline ja emotsionaalne tunnike, kuid teised turistide seas populaarsed kohad jätsime järgmiseks korraks.

IGATSUSTTEKITAVALT MAITSVAD TAIMETOIDUD

Kleepsusein ajakirja Vegan tofukleepsuga Hunters Coffeeshopis Utrechtsestraatil.

The Dutch Weedburger Joint burger, weed dog ja wish 'n chips.

Amsterdam on vegantoidu osas täiesti suurepärane − valida on nii uhke kiirtoidu, peene restoranitoidu, tervisliku toortoidu kui ka tavalise ja peaaegu tasuta toidu vahel. Meile jäi silma, et ka mitteveganistlikud kohad pakuvad mõnda üksikut valikut või suudavad lihtsa vaevaga soovitud toitu veganiseerida. Kogu linna peale on mitukümmend vegantoidukohta, lisaks taimetoidukohad ja hea taimetoiduvalikuga mittevegankohad, seega nälga ei tohiks seal küll keegi jääda. Esimene koht, mida Amsterdamis külastasime, oli Vegan Junk Food Bar. Neid on Amsterdamis kaks: üks neist suurem, kuhu on keeruline lauda saada, teine väiksem ja natuke rahulikum. Menüüsse kuuluvad uskumatult head ja suured burgerid, eriti krõbedad friikartulid ja muud snäkid. Vegan Junk Food Bari külastasime reisi jooksul mitu korda, sest sellise kvaliteediga kiirtoitu pole kuskilt varem saanud. Teine väga põnev toidukoht oli The Dutch Weed Burger Joint. Nimi on veidi eksitav − The Dutch Weed Burger toodab erinevaid vetikatest (ingl seaweed, sellest ka nimi) valmistatud taimseid kotlette, kastmeid ja muud taolist. Nende menüüsse kuuluvad samuti suured uhked burgerid, snäkid, näiteks ka väga maitsev fish’n’chips. Kala maitse pole mulle kunagi meeldinud, kuid nende pakutud toidud võlusid mind küll ära. Linna peal ringi jalutades märkasime palju pagariärisid, kuid veganitele mõeldut silma ei jäänudki. Koffie ende Koeck pakkus meile mõnusa hommikusöögi maitsvate võileibade ja piisavalt laia magusavalikuga. Letil olid eriilmelised tordid, mõni ka gluteenivaba. Mr. & Mrs. Watson asus meie ööbimiskohast ja muudest trajektooridest väga kaugel, kuid otsustasime siiski reisi ette võtta, kuna olin eelnevalt lugenud, et nende menüüsse kuuluvad ka veganjuustud. Kahjuks tuli välja, et neid pakutakse vaid õhtusel ajal − meie jõudsime sinna lõunapaiku. Mr. & Mrs. Watson oli kõige peenema sisustusega ja kõrgema hinnaklassiga

koht, kus käisime. Paraku jäid toidud alla muudele kohtadele, mida reisi jooksul proovima sattusime. Mastino külastamine oli reisi üks toredamaid sündmusi – seal pakutakse veganpitsat, sealhulgas erinevate veganjuustudega. Meid teenindasid kaks rõõmsameelset itaallast, kes püüdsid teha kõik selleks, et meie aeg meeldivalt mööduks. Pitsad olid maitsvad ning tore oli vahelduseks näha rikkalikku menüüd, millest oli raske valida. Järgmine kord, kui Amsterdami külastan, võtan sealt nelja veganjuustu pitsa! Toidupoodides märkasime esimesena seda, et kõik puu- ja köögiviljad nägid väga head välja. Lisaks oli isegi väikestes poodides suur valik lehtköögivilju, näiteks kilosed spinatipakid ja suured kotid värsket salatit. Esimesel korral veetsin köögiviljaleti juures ikka pikalt aega ja imestasin, miks meil pooleldi mädased ja krimpsus köögiviljad lette täidavad. Muudest vegantoodetest oli poodides suur valik hummuseid ja teisi määrdeid, mõned jogurtid, taimsed piimad ja sõltuvalt poeketist ka lihaasendustooted. Veganjuustu ja -vorsti nägin ainult ühes poes. Enamik vegantooteid ei olnud märgistatud, üksikutel oli pakendi tagaküljel väike märk ja tihti pidi lihtsalt koostise netist järgi vaatama. Kaunviljavalik oli oluliselt kesisem sellest, millega Eestis harjunud oleme. Nägime ka mitut Aasia poodi, kust oleks saanud osta eksootilisemaid kaupu, et oma igapäevast toidulauda rikastada. Amsterdamis on turud justkui traditsioon. Nendega hakkasid tegelema juudid, kellel oli mingil perioodil keelatud poode pidada ja turg oli üks väheseid äritegemise võimalusi. Tänapäeva turul on kõike: rikkalik valik pakendamata puu- ja köögivilju, ürte, pähkleid, pagaritooteid, kaaluhinnaga hummuseid ja teisi määrdeid, tulbisibulaid, šokolaadi ja muud magusat. Kui ma Amsterdami koliksin, siis püüaksin oma elukoha mõne turu järgi valida, sest need olid tõesti ilusad. Meie jäime oma reisiga igal juhul väga rahule ja igatseme nüüd Vegan Junk Food Bari hiiglaslikke burgereid, mille kõrvale küüslaugumajoneesiseid friikartuleid näksida. •

VEGAN

kunst

Roots of Compassion meeskond. Fotod: erakogu/Maurice Ressel

JUHTIDES TÄHELEPANU SOTSIAALSELE EBAÕIGLUSELE JA ALTERNATIIVIDELE - DAGMAR KASE-

Roots of Compassion on Saksamaa loomaõigusluse ja loomade vabastamise liikumise tuntud liige. Veebipoena on ROC professionaalne väike äri, kust võib leida õiglaselt ja orgaaniliselt toodetud riideid ja vegantooteid, nagu jalatsid, kriitiline kirjandus ja toit. 48

VEGAN

kunst

oots of Compassion [roots ehk juured, compassion ehk kaastunne või sümpaatia – toim] on kollektiiv, mis sai alguse 2001. aastal. Nende veebipood avati 2003. aastal ja kirjastus Compassion Media nägi ilmavalgust 2008. aastal. Alates 2009. aasta maikuust on ROC registreeritud ühistu1. Tänaseks on kollektiiv kaheksaliikmeline. ROC-i tegevus on kooskõlas esialgse eesmärgiga edendada veganlust ja kritiseerida rõhuvaid sotsiaalseid ja majanduslikke suhteid ning kõiki rõhumisvorme. ROC toetab regulaarselt kampaaniaid, projekte ja teisi gruppe, mis vajavad rahastust annetuste või n-ö korjandustoodete kaudu. Peategelane Tyler Durden ütleb kultusfilmis „Kaklusklubi”, et me ostame asju, mida me ei vaja, raha eest, mis pole meie oma, et avaldada muljet inimestele, kes meile ei meeldi. Ideaalses maailmas ostaksime me asju ja

tarbiksime ainult seda, mida tõesti vaja, ning avaldaksime muljet heal juhul ainult endale. Kollektiivi Roots of Compassion esindaja Alex kutsub meid nägema erinevate ebavõrdsuskategooriate ja võimusuhete koosmõju ja ristumispunkte, tõstma kriitilist teadlikkust ühiskonnast ja selles eksisteerimisest ning juurdlema ja alustama diskussiooni teemal, mis on elus tegelikult oluline.

„INIMESED ON TIHTI ÜLLATUNUD, KUI SAAVAD TEADA, ET MEIE PÕHIEESMÄRK EI OLE KASUMIT TEENIDA, VAID ELADA VASTAVALT OMA AADETELE.“ – ALEX, SAKSAMAA KOLLEKTIIVI ROOTS OF COMPASSION ESINDAJA

Alex, miks hakkasite Saksamaa vegankultuuri edendama? Alustasime loomaõiguslusaktivistidena, aga mõistsime varakult, et erinevad rõhumisvormid on põimunud. Nii on meie motivatsiooniks vastuseis mitte ainult mitteinimesest loomade (ingl non-human animal) ekspluateerimisele, vaid ükskõik millisele rõhumisele meie ühiskonnas. Vastuseis tähendab enda ja teiste teadlikkuse

suurendamist sotsiaalsest ebaõiglusest ja alternatiividele tähelepanu juhtimist, et olla täienduseks otsesematele ja sõjakamatele tegutsemisviisidele. Mida tähendab sulle ja teistele ROC-i liikmetele veebipoe ja kirjastuse pidamine? Veebipood ja kirjastus on meie jaoks võimsad töövahendid, et levitada informatsiooni, aga ka vahend pakkuda vegan-, orgaanilisi ja õiglase kaubanduse alternatiive toodetele, mis on valmistatud kohutavates tingimustes. Paljud veebipoe tooted on valmistatud teiste kollektiivide ja gruppide poolt, mis tegutsevad ametliku hierarhiata ja samuti solidaarsuse põhimõttel – me tahame edendada erinevaid töötamisviise ja levitamisressursse. Mida veganlus teie ja sinu jaoks tähendab? Meie jaoks ei ole veganlus piisav, aga see on vajalik loomade vabastamise, sotsiaalõigluse (näiteks nälja lõpetamiseks maailmas) ja keskkonna kaitsmise tingimus. Minu jaoks on kõige inspireerivam kohtuda inimestega, kes ei ole nõus status quo’d aktsepteerima, kes avalikult ütlevad rõhumisele „ei” ja kes julgevad ennast lasta teiste poolt määratleda kas autsaideri või naiivsete VEGAN

KUNST ja lootusetute romantikutena, samal ajal kui nad võitlevad õigluse nimel. Mis on teid kõige rohkem inspireerinud? Tihtipeale räägivad meile inimesed erinevatest liikumistest, kui inspireerivad me nende jaoks oleme või et nendest said veganid tänu sellele, mida me kirjastasime, või et nad tundsid solidaarsust. Kindlasti on sellel meile motiveeriv mõju. Samamoodi sõprusel, mis on aastatega kasvanud, nii kollektiivis kui ka teiste meile lähedaste gruppidega. Ning lõpuks, iga hetkel ekspluateeritud loom, iga diskrimineeritud naine, trans- või intersooline inimene, tumedanahaline või queer2, keda koheldakse valge üleoleva kapitalistliku heteropatriarhaadi normi poolt kui näilikku kõrvalekallet, on meie jaoks tohutu liikumapanev jõud. Samamoodi nagu igal indiviidil, kes elab emantsipeerunud kahjutut elu ja kes demonstreerib vähema vägivallaga maailma võimalikkust pelgalt oma olemasolu kaudu.

taustaks on jahipidamine ja loomade liha tarbimine (vt Carol J. Adamsi tekste, eriti raamatut „Sexual Politics of Meat”). Loomade ekspluateerimine ja nende rõhumine on sarnane naiste puhul kasutatavate teisesuse mehhanismide ja sotsiaalse väljatõrjutusega. Nii ei mõista ma feministe, kes söövad liha või joovad piima, või veganeid, kes ei ole feministid. See kehtib ka teiste diskrimineerimisvormide puhul. Aktivismil on erinevaid vorme. Paljud leiavad, et kunsti ei peaks kasutama kriitilise analüüsi eesmärgil ja need ei peaks sisaldama sotsiaalset sõnumit. Kuidas näed kunsti ja aktivismi sümbioosi? Olen sõbralikult eriarvamusel. Ma ei näe põhjust, miks kunsti ei peaks kasutama sotsiaalse ebavõrdsuse kritiseerimiseks. Leian, et on patroneeriv limiteerida, mis kunst võiks või võib olla. Kes nad on, et selliseid nõudeid esitada? Võibolla on nad ühiskonnakorraldusega rahul, neid ei diskrimineerita ja veelgi enam, nad ei märka diskrimineerimist, ei tunne seda? Minu arvates on kunstil võime mõjutada seda, kuidas me maailma näeme, on see tahtlik või mitte. Kunst võib olla status quo suhtes jaataval või eitaval seisukohal. Kuna status quo tähendab nii paljude kannatusi, on suurel osal meie t-särkidest kriitiline või otsekohese vastasseisu dimensioon. Nagu mu sõber, vegan kunstnik Hartmut Kiwert ütleb, kunstil ei ole vaja omada praktilist väärtust ja konkreetse kasuteguri puudumine ütleb lahti kapitalistlikust loogikast, mille kohaselt kõigel peab olema kindel väärtus. Seega on kunst teatud määral vabaduse väljendus, mille eest me

NAGU ÜKS LOOMAÕIGUSLASTE KOGUNEMISEL KOHATUD PIKAAEGNE AKTIVIST ÜTLES: „SA EI OLE LIIKUMINE, OLED OSA LIIKUMISEST.“ MA LISAKSIN: „HOOLITSE TEISTE EEST JA VÕITLE NENDE ÕIGUSTE EEST, AGA HOOLITSE KA ENDA EEST.“ – ALEX

Kuidas on veganlus sinu elu muutnud? Veganiks saamine on minu elu parim otsus, aga aastate jooksul olen mõistnud, et see on vaid üks väike osa sellest, mida ma saan teha, et muuta maailma paremaks kohaks, ja et erinevate rõhumisvormide ristumispunktide tajumine (tavaliselt nimetatakse seda intersektsionaalsuseks) on oluline. Näiteks ei ole juhuslik, et suurel osal lihareklaamidest on seksuaalne konnotatsioon ja et need on suunatud meestele (või ühiskondlikule ideele, kes mees on) ja vastupidi, paljude naisega seksimist kirjeldavate sõnade 50

VEGAN

MIDA OTSEKOHESEM, SEDA PAREM!

Minu jaoks ei tähenda aktivistiks olemine ilmtingimata tapamajade mahapõletamist või loomade vabastamist, kuigi need meetodid võivad olla sobivad. Põhiline aktivismivorm, mida me kollektiivina kasutame, on haridus raamatute, blogipostituste ning sõnumite kaudu kleebistel, aplikatsioonidel ja särkidel. Finantsiliselt toetame projekte, millel on otsesem ja sõjakam lähenemine (näiteks Saksamaal asuva Hambacher Foresti okupeerimine), ja kirjutame nende tegevusest. Kui tahta avaldada mõju, siis meie meelest on oluline kasutada samaaegselt erinevaid aktivismivorme. – Alex

KUNST

VEGAN

KUNST

võitleme ka sotsiaalsel tasandil. Disain võib olla rõhumist toetav töövahend, aga see võib olla ka efektiivne sotsiaalsete muutuste esilekutsuja. Kuidas rakendate jätkusuutlikku vaatenurka oma tegevuses? Sotsiaalse muutuse tekkeks on vaja inimesi, sündmusi ja sõnumeid (võib ka öelda, et kultuure), kes murravad teatud normidest vabaks, või veelgi enam, lammutavad neid norme. Meie blogipostitus või väljaantud raamat võib seda samamoodi teha nagu nutikas lause t-särgil või kleebisel. Oluline on ka teiste vägivalla vähendamisele suunatud projektide toetamine – seda püüame teha. Eelmainitud alternatiivsed töötamis- ja koostööviisid õõnestavad kapitalistlikke norme, mida üldjuhul nähakse universaalsetena. Näiteks on inimesed tihti üllatunud, kui nad saavad teada, et meie põhieesmärk ei ole kasumit teenida (me ei püüa inimesi tooteid ostma meelitada ja mõnikord isegi soovitame mitte osta), vaid elada vastavalt oma aadetele. Aeg-ajalt helistavad meile inimesed, kes tahavad midagi müüa või pakuvad mingit teenust. Tavaliselt tahetakse meie juhatajaga rääkida. Kui vastame, et meil juhatajat ei ole või et me kõik oleme juhatajad, ulatuvad reaktsioonid lugupidavast noogutusest väljaöeldud šokini. Loodan, et mitte ainult see, mida me teeme, vaid ka viis, kuidas me teeme, inspireerib inimesi normides kahtlema ja alternatiive otsima. Taaskasutame pakendeid (ja seepärast on mõned pakid üsna inetu välimusega) ja kasutame rohelist energiat. Mitte keegi meist ei oma autot. Muidugi on meie eksisteerimine keskkonnale koorem nagu kõik inimesed, aga me püüame seda koormat võimalikult kergena hoida. Üheks oluliseks jätkusuutlikkuse aspektiks on meie kollektiivis ka see, et mitte keegi ei ole sunnitud midagi tegema. Iganädalaselt toimuvad meil plenaarkohtumised, kus võtame konsensuse-põhimõttel vastu erinevaid teemasid käsitlevaid otsuseid, nii et igaühe hääl on kuuldav ja kõigil on veto kasutamise võimalus.

Minu jaoks tähendab see enamasti seda, et sõbrad teevad koos lahedaid asju – see hoiab mind terviklikuna. Meil on hetkel finantsiliste raskuste faas ja ma ei ütleks, et meil on edukas äri. Me vaevu teenime piisavalt raha, et ärina eksisteerida. Aga oleme edukas teisel viisil: oleme aidanud Saksamaal veganlust ja loomaõiguslust edendada, oleme mitmeid lahedaid tekste avaldanud, oleme toetanud mitmeid suurepäraseid projekte, ja mis kõige olulisem – me eksisteerime siiani kollektiivina, armastame üksteist ega ole oma ideaalidest palju taganenud. Üheks suuremaks võiduks on minu meelest Saksamaa esimese vegankirjastuse asutamine ja esimese illustreeritud saksakeelse kokaraamatu väljaandmine 2009. aastal. Kuidas on veganlus aastate jooksul Saksamaal muutunud? ROC-i loomisaastal nähti veganlust radikaalsema ja rohkem poliitilisena. Aastatega on veganlus kasvanud, viimaste uuringute kohaselt elab Saksamaal 1,3 miljonit veganit. Paljud firmad on avastanud veganid sihtrühmana, tootes nt lihale alternatiive (muidugi, see ei ole peatanud miljardite loomade piinamist ja tapmist). Indiviidi tasandil loodan, et inimesed, kes nüüd avastavad veganluse, ei peatu, vaid näevad ja vaidlustavad ka teisi rõhumisvorme. Millised veganid, aktivistid, sotsiaalsed ettevõtjad jt on teid kõige rohkem mõjutanud? ROC on kõigi liikmete summa. Meil on erinevad taustad nagu loomaõiguslusaktivism, anarhistlik permakultuuri kogukond, antirassistlik tegevus eetilise turismi edendamisel, queer-aktivism. Mis puudutab mõjusid teiste poolt, siis on nii palju imelisi loomade varjupaikasid, loomade vabastajaid, kunstnikke, vegankokkasid, aktiviste ja teisi, kes inspireerivad! Tahaksin neid kõiki isiklikult tänada, aga ma ei tahaks nimesid nimetades kedagi välja jätta. Leia inspiratsiooni aadressilt rootsofcompassion.org/en. •

Ühistu on äriorganisatsioon, mille omanikeks ja töötajateks on grupp indiviide, kelle siht on vastastikune kasu. – D.K. 2 Queer on üldmõiste seksuaalsetele ja soolistele identiteetidele ja ilmnemisviisidele, mis jäävad väljapoole heteroseksuaalsetest normidest ja naine-mees lahterdamist. – D.K. 1

VEGAN

PANTONE Cool Gray 7 C

kogukond

Elujanust ja kogukonnast:

hea taimetoidu abil terviklikuma elu suunas - ANETT RANNAMETS-

rmet Haas (33) (üleval pildil paremal) on suurepärane näide sellest, et kes teeb, see jõuab. Tema õlul on Elujanu foodtruck ja tuure koguv Kalamaja Kogukonnaköök. Urmet on jätkusuutlikkuse ja tervikliku elustiili teemadega tegelenud juba umbes seitse aastat. Alates 2013. aastast, kui sündis Elujanu, on fookuses olnud just toiduteemad. Urmeti kõige suuremad soovid ja eesmärgid on seotud enesearenguga, kuid samaaegselt on tema jaoks oluline ka Elujanu kui organisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamine ja strateegilise arenguvisiooni loomine.

PIIMATOOTED JÄÄVAD MINEVIKKU

Elujanu sündis 2013. aastal soovist pakkuda kogemusi, mis toetavad terviklikku ning jätkusuutlikku elu. Kolm aastat hiljem, 2016. aastal lükati Hooandja projekti abil käima ka Elujanu foodtruck [ratastel toidukoht 54

VEGAN

− toim], mis toimetab tänini – taimetoitu on suviti pakutud juba viis aastat. Ka tänavu reisib ratastel taimetoit paljudele Eestimaa festivalidele ja üritustele. „Oleme loobunud piimatoodete kasutamisest, mis varasemalt mõne toidu kastmevalikus olid. Sellest kevadest pakub Elujanu kogu menüü ulatuses vegantoitu,“ räägib Urmet ja tänab Eesti Vegan Seltsi, mis panustas oma teadmistega ja aitas sellel olulisel muudatusel realiseeruda. „Sel kevadel on truck’i menüüsse tulemas hulgaliselt uusi toite ning ka muus osas otsime uusi lahendusi,“ lisab mees asjale põnevust. Nimelt on aktiivselt alustatud püsiva asukoha otsingutega, et rajada

Elujanu söögikoht. „Õigemini mission center, sest meie soov pole avada lihtsalt uus toidukoht, vaid panustada uue ja teadlikuma maailmakorra

„HEA TOIT EI VAJA SELGITUST NAGU FILOSOOFILINE SEISUKOHT.” URMET HAAS, ELUJANU JA KALAMAJA KOGUKONNAKÖÖGI EESTVEDAJA tekkimisse ja antud juhul läbi toidu,“ selgitab Urmet. „Toit on väga hea vahetu kogemuse saamise võimalus,“ mõtiskleb Urmet. „Hea toit ei vaja seletust nagu filosoofiline seisukoht.“ Pikemas perspektiivis soovitakse

kogukond aktivist

MIS ON URMETI FIRMAROOG?

„Kahtlemata falafel – seda olen elu jooksul metsikult palju teinud. See on olnud ka üks peamisi hitte Elujanu foodtruck’i menüüs ning ilmselt on sellel ka tulevikus oma kindel koht.“

Elujanuga liikuda aina tervislikumate lahenduste poole – toit võimalikult suures mahus lausa ise kasvatada! „Seetõttu osaleme aktiivselt linnaaianduse projektide algatustes, mida planeerivad erinevad kogukondlikud algatused, näiteks MTÜ Lasnaidee.“

ÜHESKOOS TERVISLIKUMA ELU SUUNAS

Igal kuul toimub Kalamaja Kogukonnaköögis „VeganMeetUp“ üritus, mis keskendub jätkusuutliku ja kogukondliku elustiili teemadele.

Kuna Urmet on suure osa oma elust tegelenud sotsiaalvaldkonnaga, tuli kogukonnatöö ja toiduteemade ühendamine loomulikku rada pidi. „Võib öelda, et Kalamaja Kogukonnaköök on Elujanu spin-off [kõrvalprojekt − toim], kuna füüsilise väljundi köögi-ideele võimaldas Elujanu,“ kirjeldab Urmet ja räägib, et kui koliti suuremale pinnale toimetama, tekkis võimalus uuteks katsetusteks – ka kogukondlikuks kooskäimiseks. Hetkel on Kalamaja Kogukonnaköök mehe sõnul veel üsna avatud kontseptsiooniga ja värske nähtus. Oodatakse inimesi, kes sooviks tegemistes kaasa lüüa ning ettevõtmist oma näo ja käe järgi kujundada. Korraldatakse toidukoolitusi, samuti on kogukonnaköögi ruume võimalik soodsalt rentida ka tähtpäevade tähistamiseks, ühiskokkamisteks või suuremahulisteks köögitöödeks, näiteks hoidiste valmistamiseks. Kenasti on käima läinud igal kuul toimuv „VeganMeetUp“ üritustesari, mis keskendub jätkusuutliku ja kogukondliku elustiili teemadele. „Otsime viise ja vahendeid, kuidas koostöös uusi võimalusi ning valikuid luua,“ toob Urmet näiteks. Kõikidel huvilistel on võimalik Kalamaja Kogukonnaköögile ja Elujanule pilk peale visata läbi sotsiaalmeedia. Mine tea – ehk on varsti võimalik üle uue taimetoidukoha ukseläve astuda? Lootus igatahes säilib ja käsi on pulsil. • VEGAN

taimekasvatus

SOOVID ENDA KASVATATUD VILJASAAKI TOIDULAUAL NÄHA?

ALUSTA VARAKULT! - THERESE-LIISE AASMA-

elleks, et aed veidi kiiremini õitemerre mattuks või aiast toidulauale lisa saaks, on kasulik varakult valmistuda ning taimi aknalaual või lambi all ette kasvatada. Kevad on peagi käes ning mõttes mõlguvad juba õuetegevused. Näppude mulda pistmises on midagi väga ürgset ja loomulikku, mis aitab lõõgastuda, füüsilist koormust saada ning mõtteid korraks infotehnoloogilisest tubasest argipäevast eemale viia.

PLANEERI MÕISTLIKULT!

Hoolikalt peaks mõtlema, mida oma aias näha soovitakse ning kui palju sellesse aega ja raha on võimalik investeerida. Kui kodust palju eemal viibida, pole mõtet kasvatada hellikuid taimi, mis vajavad ka sirgununa erihoolt ning pidevat tähelepanu. Üks peamisi vigu, mida kevadises aiandustuhinas tegema kiputakse, on liiga suurte plaanide tegemine. Hobikorras omatarbeks taimede kasvatamine ei tohiks tekitada stressi ega liialt palju aega nõuda. Aianduspoe seemnevalik võib alguses silme eest kirjuks võtta. Seepärast on parem eelnevalt valmis mõelda, mida soov on kasvatada. Alustuseks

Taimi on hea ette kasvatada spetsiaalses minikasvuhoones või see ise valmistada näiteks vanadest CD-karpidest liimipüstoli abil. Klaasi all on soojem ja niiskem kui aknalaual. Aeg-ajalt tuleks kasvuhoonet siiski õhutada, et võrsed hallitama ei läheks. Fotod: Therese-Liise Aasma

APRILLIS

tarbetaimed

kõrvits*, kurk, suvikõrvits*, tomatid, paprika, tšillid, baklažaan, arbuus, lehtkapsas*, lehtpeet*, hiina lehtkapsas*, füüsal

lilled

kosmos*, lillhernes*, lõvilõuad*, päevakübar, sinilobeelia, levkoi, aster

ürdid

estragon, basiilik, petersell*, till*, majoraan, salvei, koriander, liivatee

* Ei pea ilmtingimata ette kasvatama, võib teha ka otsekülvi aprilli lõpus või mai alguses katteloori alla või öökülmaohu möödudes. 56

VEGAN

taimekasvatus

TOMAT Tomatitest on kasvuhoones lihtne kasvatada selliseid sorte nagu „Valve”, „Maike“ ning avamaal “Terma” ja “Erk”. Rõdule sobivad kirsstomatid “Vilma”, “Pokusa” või “Little Sun”.

on mõistlik valida ühe käe sõrmedel loendatav arv seemnepakke.

TUNNE OMA AIA KASVUTINGIMUSI!

Kõigepealt tuleks selgeks teha, millistes tingimustes on soov taimi kasvatada. Ei ole vahet, kas elatakse maal, äärelinnas või keset metropoli. Igal pool saab taimi kasvatada, enne aga tuleb kindlaks teha, kui palju on ruumi, valgust ja ressursse. Kui oled just uue aia või rõdu õnnelikuks omanikuks saanud, tasuks jälgida, millised on valgustingimused. Üldreeglina taluvad lopsakate lehtedega köögiviljad, nagu lehtkapsas, salat ja spinat, poolvarju. Samuti kultuurid, mida kasvatatakse peamiselt maa-alla jääva osa pärast − porgandid, redised ja peedid. Vilju kandvad

toidutaimed, nagu kõrvits, paprika ja baklažaan, armastavad soojust ja päikest. Juhul kui rõdu või aed asub põhjapoolsel majaküljel, ei oleks seal näiteks päikest vajavaid tomateid mõistlik kasvatada. Kui soov on salatit või kirinõgest kasvatada ja elukohaks paik, kus aeda paistab kõige kuumem lõunapäike, peaks mõtlema varjutuskatete peale − liiga ere valgus võib neid kahjustada.

VALI PARIMAD SEEMNED JA KASVATA TAIMED ETTE!

Kirevad paljulubavad fotod seemnepakkidel võivad tihtipeale eksitavad olla − hiljem võib selguda, et seemnest kasvanud taim ei olegi nii värviline. Paki pealt peaks uurima, kust seemned pärit on. Siinsetes ilmastiku- ja mullastikutingimustes tulevad kõige paremini toime seemned, mis on pärit Eestist või Eestile sarnasest paigast. Võimalusel peaks kasutama saagikindlaid maheseemneid. Juhul kui soov on ise seemneid koguda, tuleks meeles pidada, et hübriidsortide (F1) seemnetest ei ole võimalik kasvatada taime, millelt hiljem sordiehtsaid seemneid saaks. Isetolmlemiseks on võimelised näiteks uba, salat, tomat ja hernes (sordid, mille puhul samalt taimelt pärinev

õietolm viljastab sama taime munarakud). Need sobivad hästi algajale seemnekogujale, sest nende isoleerimiseks piisab, kui jätta ernevate sortide vahele vähemalt kuuemeetrine vahe ning füüsiline barjäär. Tihti on pakil kirjas orienteeruv aeg külvatud taime saagiküpsuseni. Jahedate ja lühikeste suvedega põhjapoolkeral ei pruugi kõik taimed avamaal korralikult õitsema või viljuma hakata. Olenevalt sordist võib melonitel ja pudelkõrvitsatel seemnest söögikõlbuliku vilja valmimiseni aega võtta üle 60 päeva. Selleks, et kasvuprotsessi kiirendada, on kasulik pikema kasvuperioodiga taimed toas ette kasvatada. Pane tähele! Valgusidanejatel (lõvilõug, basiilik, meliss, sinilobeelia) on tavaliselt imeväikesed seemned, mida ei kaeta paksu mullakihiga. Need tuleb lihtsalt mullaga kergelt kontakti suruda. Pimedas idanejatel on tavaliselt suuremad seemned ning need tuleks külvata vastavalt seemne kahe-kolmekordse läbimõõdu sügavusele.

KASVATAMISEKS SOBIVAD KA TUALETTPABERIRULLID!

Ettekasvatamiseks on hea kasutada plastikust puuvilja- või seenekarpe, papist tualettpaberirulle või vanu kohvitopse. Plastikust anumate puhul

WC-paberirullide sees on mugav istikuid kasvatada, sest taimed võib koos sellega kasvuhoonesse, avamaale või suurde rõdukonteinerisse istutada.

VEGAN

taimekasvatus tuleks jälgida, et neil põhjas augud oleksid, et liigne kastmisvesi välja pääseks. Papist anumate eelis on, et need saab mugavalt koos istikuga mulda pista. Kes soovib asjale professionaalsemalt läheneda, võib hankida minikasvuhoone koos soojendusmatiga ning kasutada UV-lampe, mis taimede ühtlast kasvu toetavad.

OLE MULLA VALIMISEL TÄHELEPANELIK!

Ideaalne kasvumuld on õhuline, vetthoidev ning, mis peamine, tumedat tooni ja lõhnab mullale omaselt. Enamiku külvimuldade peamine koostisosa on turvas, mis on juurte kasvuks ideaalse õhulise struktuuriga. Turvas ei sisalda eriti toitaineid, seega on tootjatel lihtsam mullasegudesse lisatavate toitainete koguseid mõõta. Aianduspoodides on müügil ka turbavaba külvimulda, kuid need sisaldavad enamjaolt mõnda loomset komponenti. Alternatiiviks on kookossubstraat, mida on lihtsam poest ka koju viia võrreldes kümneliitrise mullakotiga.

ÜMBERISTUTAMINE

Kui taimele on ilmunud esimesed pärislehed, võib alustada pikeerimisega − taimedel näpistatakse ära juureots, et soodustada juurte moodustumist. Seejärel istutatakse ümber avaramasse potti või kasvukohta. Väiksemakasvulisi kultuure tuleks ümber istutada puhmaste kaupa, jättes istutades vähemalt 5-sentimeetrised vahed. Pikeerimisel võiks mullale lisada natukene oma aia mulda, et taimed reaalsete kasvutingimustega kiiremini harjuksid ning hiljem õue istutades äkilise keskkonnamuutuse tõttu kiratsema ei hakkaks.

Kevadel on ühed esimesed putukamagnetid pajud ja sarapuud, sest nad õitsevad juba märtsis, mõnel soojemal aastal isegi varem. Järgnevad lumikellukesed, lumeroosid, krookused, nartsissid, tsillad, metsikud tulbid, ülased, kirikakar, karukell ja karulauk. Suvel tõmbavad kimalasi, liblikaid ja teisi putukaid ligi kellukad (Campanula), roomav akakapsas, mungalill, liivatee, ristik, koriander, rukkilill, mesiohakas, liiliad, lavendel, keerispea ja paljud teised. Sügisesse jäävad eerikad, kanarbikud, sügiskrookused, astrid, päevakübarad ja heleeniumid. Tuleks aga meeles pidada, et ülearetatud täidisõielised sordid pakuvad meile küll silmailu, kuid putukatele toidupoolist kahjuks mitte.

MÄRKMED JA JÄRELDUSTE TEGEMINE

Järjepidev üleskirjutamine kogu aiandushooaaja vältel aitab taimede eluolu paremini tundma õppida ning teha järeldusi enda tehtud vigadest, et järgmisel aastal teisiti talitada. Üles võiks kirjutada istutuskuupäeva, sordinime, seemnete päritolu ja muu taolise informatsiooni. Samuti on kasulik üles kirjutada, kui kaugele taimed üksteisest istutatud on ning kas külvati seemned otsekülvi avamaale või kasvatati sisetingimustes ette. Järgmisel aastal on pisidetailid meelest läinud ning hea on enne uue hooaaja algust tagasi vaadata ja eelnevalt tehtud märkmed läbi sirvida. •

LEHTKAPSAS Kevadel ettekasvatatud lehtkapsas tuleks maha istutada mai teisel poolel. Õue võib katteloori alla külvi teha alates aprilli keskpaigast. Lehtkapsas on tänuväärselt külmakindel ning lillakate lehtedega sort “Scarlet”, tumeroheline “Westland winter”, “Kadet” ning roosakate rootsudega ja heleroheliste lehtedega “Red Russian” taluvad ka miinuskraade. Selleks, et ka talvel lehtkapsalehti noppida, tuleks teha uus külv või selleks ajaks suve keskel juunis-juulis istikud ette kasvatada, siis saab lehti hakata septembris-oktoobris korjama. Talvise kasvu soodustamiseks võiks taimedele kahekordse katteloori peale panna, kui on teada, et õues langevad temperatuurid miinus kümnest allapoole. Teine variant on need kohe alguses kasvuhoonesse või lavakasti istutada/külvata.

TEMPERATUUR

Seemned idanevad üldiselt kõige paremini temperatuuril 15−20 °C, kuid mõne soojalembelisema kultuuri jaoks peaks see paar kraadi kõrgem olema. Olenevalt liigist ilmuvad tõusmed tavaliselt 4−14 päevaga. Pärast pikeerimist tuleks taimed viia veidi jahedamasse paika, kus on 14−18 °C.

PUTUKASÕBRALIKUD TAIMED

Kuna elurikkus on tervikliku aia oluline osa, on mõistlik tagada putukatele söögipoolis kogu kasvuhooaja vältel ning sel eesmärgil erinevatel aegadel õitsevaid taimi kasvatada. 58

VEGAN

Lehtpeedile on see pott ilmselgelt juba ammu väikseks jäänud ning ta vajab kohest ümberistutamist aeda või suuremasse potti. Eriti konteineraianduses on oluline meeles pidada, et liiga tihedalt külvatud või istutatud taimed ei saa piisavalt valgust ning jäävad seetõttu nõrgaks. Jälgi seemnepakil olevat soovituslikku vahekaugust ning püüa ühte potti pigem vähem seemneid külvata.

ajalugu

2012. aastal Prantsusmaa kinodes ilmunud filmi ALF (režissöör Jérôme Lescure) reklaamfoto.

TERRORISTID VÕI VABADUSVÕITLEJAD?* - IREENE VIKTOR-

Ühel 1984. aasta maikuu varahommikul murdsid viis mustades maskides aktivisti sisse Pennsylvania Ülikooli meditsiinilaborisse. Laboris tegeleti peatraumade uurimisega. Ei, see ei tähendanud, et uuriti peatraumadega patsiente. Laboris hoiti vangistuses primaate, kellele teadlased traumasid tekitasid – tunde kestev valulik ja traumeeriv protsess, mille tagajärjel jäid loomad halvatuks või langesid koomasse. 60

VEGAN

ajalugu

hvrid jäeti sellisesse seisundisse ligi kaheks kuuks, misjärel nad tapeti, et seejärel nende ajusid uurida. Aktivistid lõhkusid laborivarustuse, tekitades sellega ülikoolile umbes 60 000 dollari eest kahju, ning varastasid 60 tunni jagu videosalvestisi laboris toimunud eksperimentidest. Seinale kirjutasid nad aga tähekombinatsiooni ALF. Salvestised saadeti loomakaitseorganisatsioonile PETA, mis koostas neist lühidokumentaali, mille paiskas meediasse. Häirivad kaadrid paljastasid julma ja südametu tegevuse ning seejuures naervad ja kaitsetuid primaate naeruvääristavad teadlased. Film oli niivõrd šokeeriv, et avalikkus ja meedia asusid loomakaitsjate poolele ning riiklikud organisatsioonid hakkasid ülikooli tegevust uurima. Tulemusena labor suleti ja vastutav veterinaar vallandati.

just ALF-i ja teiste sarnaste liikumiste tõttu karmistunud, näiteks USA-s võib loomade vabastamine, loomade väärkohtlejate vara lõhkumine või pelgalt loomade olukorra filmimine farmides ja laborites kaasa tuua terrorismisüüdistuse, mis võib kulmineeruda aastakümnete pikkuse vangistusega, samas kui loomadest mittehoolivat

1972. aastal asutasid Ronnie Lee ja Cliff Goodman liikumise The Bands of Mercy, mille nime laenasid 19. sajandi noortele suunatud loomakaitsjate grupi nimest. Esialgu tegutsesidki nad vaid kahekesi. Nad lõhkusid näiteks jahimeeste autosid, rikkusid ravimilaborite vara, päästsid väikseimaid katseloomi ning hävitasid hülgeküttijate paate. Pikka „pidu“ neil polnud ning juba 1974. aastal nad arreteeriti loomkatsete keskuse süütamise eest ning mõisteti kolmeks aastaks vangi (kust pääsesid küll juba aasta pärast vabaks). Vanglaelu Leed eriliselt ei morjendanud. Elulooraamatus ta mainib, et kuigi tingimused olid vanglas tol ajal ebainimlikud ja räpased, oli suhtumine temasse positiivne. Kaasvangidele pakkusid tema kuriteod pigem nalja ja mitmed valvurid tunnistasid talle salaja, et pooldavad tema tegevust loomade aitamiseks. Vanglas vegantoitu ei pakutud, kuigi piima ja muna sisaldav lihavaba toit oli juba olemas. Kuid Lee ei olnud nõus oma vaadetest taganema, ta läks 10-päevasele näljastreigile ning võitles välja võimaluse saada vanglas vegantoitu. Vanglast vabanedes hoidis Lee mõni aeg madalamat profiili, aga kutsumus loomi aidata polnud kuhugi kadunud. 1976. aastal taastas ta teiste aktivistide abiga The Bands of Mercy tegevuse. Liikumine sai uue nime ehk The Animal Liberation Front.

„HÄIRIVAD KAADRID PALJASTASID JULMA JA SÜDAMETU TEGEVUSE NING SEEJUURES NAERVAD JA KAITSETUID PRIMAATE NAERUVÄÄRISTAVAD TEADLASED.“

LOOMADE VABASTUSRINNE

The Animal Liberation Front (Loomade Vabastusrinne) ehk ALF on anonüümne liikumine, mille eesmärk on otsese tegevuse (ingl direct action) kaudu võidelda loomade väärkohtlemise vastu. ALF-i nime all on alates 1970. aastatest katselaboritest, põllumajandus- ja karusloomafarmidest, akvaariumidest ja mujalt päästetud kümneid tuhandeid loomi. Loomade päästmisele lisaks on ALF-i aktivistid tegelenud ka loomi vangistavate ja väärkohtlevate ettevõtete, organisatsioonide ning eraisikute vara lõhkumise ja isegi süütamisega. ALF-i vastuoluline tegevus on aastakümnete jooksul toonud nii tulihingelisi vastaseid kui ka agaraid pooldajaid. Nad on aidanud sulgeda või pankrotti minna mitmetel loomi kasutavatel asutustel ning paljastanud sadistlikke ja sõnulseletamatuid juhtumeid loomade väärkohtlemisest. Kuid samas on ALF-i tegevus loonud loomakaitsjatest stereotüüpselt negatiivse ja radikaalse kuvandi, mida nii meedia kui ka loomakasvatajad, katsetajad, vangistajad armastavad enda huvides ära kasutada, vaatamata sellele, et suurem osa loomakaitsjatest sellele kuvandile ei vasta. Ka seadused on mitmetes riikides

vandaali sarnase tegevuse eest nii karm karistus ei ähvarda. Kuid teisest küljest on ALF-i paljastused avanud miljonite inimeste silmad loomade kannatuste suhtes ja aidanud karmistada ka loomakaitseseadusi.

RONNIE LEE JA ALF-I ALGUS

Inglane Ronnie Lee (s 1951) oli juba lapsena loomade kannatuste suhtes tundlik. Ta hakkas veganiks 1970. aastate alguses, kui sai teada loomade elust piima- ja munatööstuses. Veganlus oli sel ajal tundmatu ja uudne isegi loomakaitsjate seas, kes karusnaha või loomkatsete vastaste meeleavalduste ajal „hoidsid ühes käes plakatit ja sõid teisega kanavõileiba,“ nagu lausub Ronnie Lee tema kohta kirjutatud elulooraamatus „The Animals’ Freedom Fighter“ (autor Jon Hochschartner). Pisut hiljem juhtus ta telekast nägema saadet jahi saboteerijatest (The Hunt Saboteurs Association (HSA), asutatud 1963), kes aitavad metsloomi näiteks sellega, et segavad nende jälgi, varjavad nende lõhna, et jahikoerad ei saaks neid leida, või takistavad muul moel jahipidamist. Lee otsustas nendega liituda. Kuigi saboteerijate tegevus oli jahimeeste jaoks tüütu, ei tegelenud nad reeglina millegi illegaalse või kriminaalsega. Kuid osad HSA liikmed tundsid, et loomade aitamiseks oleks vaja radikaalsemat lähenemist.

VÄGIVALLATUSE PÕHIMÕTE

ALF ei ole organisatsioon. Sellel ei ole keskust ega juhti, nende tegevus on anonüümne ja vabatahtlik, erinevate piirkondade aktivistid üksteist ei tunne, samuti pole võimalik nendega kontakteeruda. Teoorias võib igaüks ALF-i nimel tegutseda, kui jälgib paika pandud reeglistikku. Raamatu „The Animal Liberation Front“ autorid Steven Best ja Anthony J. Nocella II kirjutavad: „Igaüks sinu kogukonnas võib sinu teadmata olla ALF-i liige. Sealhulgas lapsevanemad, kirikuliikmed, sinu abikaasa, sinu naaber, sinu linnapea. Keegi pole loomade kannatuste suhtes immuunne.“ ALF-i tegevus pole siiski täiesti kaootiline või läbimõtlematu. AlguVEGAN

ajalugu

sest peale on neil olnud põhimõte, et nende tegevus peab olema vägivallatu. See tähendab, et mitte ükski loom ega inimene ei tohi kannatada saada ning ALF-i nime all vägivaldseid tegusid sooritada ei tohi. Vara hävitamist või muul viisil seaduse rikkumist nad samas vägivaldseks ei pea, asjaolu, mis on neile kaasa toonud palju kriitikat ja negatiivset tähelepanu. ALF-i eesmärk on vabastada võimalikult palju väärkohtlemise all kannatavaid loomi, et leida neile turvaline kodu. Samuti soovivad nad paljastada ja häirida loomi kasutavate organisatsioonide ja ettevõtete tegevust, et see poleks enam majanduslikult tulus ega mõttekas. ALF-i nime all on tegusid sooritatud väidetavalt rohkem kui 40 riigis üle maailma. Inglismaalt levis liikumine 1980-ndate alguses USA-sse. 1982. aasta jõululaupäeval vabastati ühest ülikooli laborist 24 kassi, kelle esikäpad olid eksperimendi nimel sandistatud. 1985. aasta jaanuaris vabastati ühest Los Angelese meditsiinikeskusest koerad ja teised loomad. Samuti paljastati sealsed kohutavad tingimused ning südantlõhestav olukord, kus loomad tihti hooletuse tõttu oma puurides verest tühjaks jooksid või iseenda väljaheidetesse lämbusid. 1980-ndatel levis ALF Šveitsi, Taani, Austriasse, Itaaliasse ja Uus-Meremaale ning 1990-ndatel ka teistesse riikidesse üle maailma. Eestis teadaolevalt ALF-i nime all tegutsetud ei ole. Ükski loomakaitseorganisatsioon Eestis ALF-i tegevust ei poolda. Eelistatakse tarbijate ja ettevõtjate harimist, veganaktivismi, lobitööd, meeleavalduste ja allkirjade kogumise kaudu seaduste muutmist, videomaterjalide levitamist, artiklite kirjutamist ja teisi seaduslikke meetodeid loomade kaitsmiseks ning päästmiseks.

KRIITIKA JA NEGATIIVNE TÄHELEPANU

Alguses olid nii avalikkus kui ka meedia pigem ALF-i aktivistide poolel, sest nad paljastasid tõepoolest kohutavaid tingimusi ja loomade vastu suunatud julmusi. Näiteks 1975. aastal päästis Mike Huskisson (tookord veel The Bands of Mercy nime all) tubaka uurimiskeskusest kaks koera, misjärel meedias nimetati teda vabastajaks ning tubakalabor sildistati kalgiks korporatsiooniks. 62

VEGAN

Ronnie Lee 2012. aastal maailma laboratooriumiloomade päeval Birminghamis kõne pidamas. Foto: YouTube'i video youtu.be/bUv_HFvX-Qc kuvatõmmis

Kim Stallwood kirjutab raamatu „Terrorists or Freedom Fighters?“ essees, et algusaastatel keskendus meedia vabastatud loomadele ning vähem räägiti vara hävitamisest: „Vangistatud aktiviste kujutati õiglaselt hoolivate inimestena, kes riskeerisid loomade julmadest situatsioonidest päästmise nimel enda vabadusega.“ Mida aeg edasi, seda rohkem negatiivset tähelepanu aga ALF ja teised sarnased liikumised saama hakkasid, sest loomade päästmiselt liikus fookus vara hävitamisele ning esile hakkas kerkima uusi grupeeringuid ja ka aktiviste ALF-i seas, kelle jaoks vägivald polnud enam tabu. Vabadusvõitlejatest olid avalikkuse silmis saanud terroristid. Kuigi loomaaktiviste ja -kaitsjaid armastatakse kujutada stereotüüpse ja ühe vitsaga löödud grupina, on tegelikkus sellest kaugel. Loomakaitse teooriad ja filosoofiad ulatuvad seinast seina. Erinevad aktivistid kasutavad ja pooldavad erinevaid meetodeid. Ühtsusest on asi kaugel, tulised vaidlused ja arutelud loomakaitsjate kogukonnas on igapäevased. Ühel nõul ollakse vaid selles, et loomad väärivad kannatuste vaba elu. Meetodeid ja teooriaid selleni jõudmiseks on aga kümneid, kui mitte sadu. Ka ALF-i või teiste sarnaste grupeeringute tegevuse osas ei olda ühel nõul. On neid, kes radikaalsemaid meetodeid heaks kiidavad, kui ka neid, kes ei nõustuks iial sellise tegevusega. Loomade vangistusest päästmine saab üldiselt vähem kriitikat, kuid vara hävitamise ja teiste äärmuslikumate meetodite peale vaadatakse rohkem altkulmu. Vaatamata ALF-i seisukohale, et vara hävitamise puhul

pole tegemist vägivallaga, seavad kriitikud selle kahtluse alla. Näiteks süütamiste korral ei saa iial olla kindel, et majasse pole jäänud mõnda väiksemat looma, kes tules hukkub. Samuti tekitab vara hävitamine inimestes hirmu ja ärevust, mis on ju vaimse vägivalla osa. ALF-i tegevuse pooldajad toovad esile aga asjaolu, et kõigi vabastusliikumistega läbi ajaloo on kaasas käinud radikaalsem suund ning ühtegi inimõigust pole saavutatud pelgalt seadusliku ja rahumeelse tegevusega.

LOOMADE NIMEL TEISTMOODI EDASI

Esimene vanglakaristus ei jäänud ALF-i asutajal Ronnie Leel viimaseks. Ta arreteeriti veel mitmel korral ning 1986. aastal mõisteti juba kümneks aastaks vangi tegevuse eest ALF-is. 1990-ndate alguses peale vanglast vabanemist ta enam nn otsese tegevusega ei jätkanud, aga aktivismist ei loobunud. Viimastel aastatel on temast saanud hoopis innukas veganluse eestkõneleja. Ühes kõnes ütles ta järgmist: „Kuigi ma arvan, et otsese tegevusega on palju saavutatud, päästetud palju loomi, ja ma ei kahetse selles osalemist, arvan ma, et kui suudame piisavalt paljusid inimesi veenda olema veganid, säästame veelgi rohkem loomi.“ „Tahan teha loomade vabastamise saavutamiseks parimat,“ lausub ta oma elulooraamatus ning parimaks tegevuseks loomade aitamiseks peab Ronnie Lee tänasel päeval just veganlust ja veganaktivismi. • * Pealkiri on laenatud samanimeliselt raamatult „Terrorists or Freedom Fighters?“ (Lantern Books, 2004).

TEE HEATEGU JUBA TÄNA!

Nähtamatud Loomad tegeleb farmiloomade kaitsega Eestis. Viime oma suuri kampaaniaid ellu tänu headele inimestele, kes meie tegevust toetavad. Nüüd on meile annetamine poole kergem!

Vaata lisa:

NÄHTAMATUDLOOMAD.EE/TOETA

KOOKOSPIIMASUPP

Kookospiimasuppide maailm on mitmekesine ja värviline. See retsept pakub palju võimalusi alternatiivideks, nii et iga potitäis tuleb isemoodi. Maitset andvate koostisainete kogused on soovituslikud, nii et neid võib lisada või üldse ära jätta vastavalt tujule ja koostisainete kättesaadavusele. Ära kohku pikast koostisainete nimekirjast — kui pooled maitset andvad koostisosad on olemas, saab mõnusa supi. Eriti kiire supi jaoks võib maitseained asendada mõne maitseaineseguga, näiteks tom kha pastaga, ning kasutada sügavkülmutatud köögivilju. ― emily rosenberg, vaniljetüümian―

Koostis 600 g

u 2 peotäit 200 g 1 purk 600 ml

Maitseks 3 6 1−2 3−4 cm tükk pool 1 4 sl 1−2 sl

köögivilju (nt lillkapsas, paprika, suvikõrvits, Türgi oad, rohelised herned, mais, brokoli, porgand) nuudleid (nt nisu-, riisi- või oanuudleid) tofut või tempeh’t täisrasvast kookospiima vett (kogus võib erineda olenevalt nuudlitest, lisa nii palju vett, kui vedelat suppi soovid) küüslauguküünt kahvrilaimi lehte sidrunheina vart värsket ingverit värsket tšillit (vürtsikama supi tegemiseks jäta seemned alles või lisa terve tšilli) šalottsibul, sobib ka tavaline sibul (või vastavalt maitsele) sojakastet soola kookose- või seesamiseemneõli, sobib ka tavaline taimeõli

Serveerimiseks ja viimase maitse andmiseks sobivad näiteks värske koriander või petersell värske tšilli laimimahl roheline sibul kergelt röstitud seesamiseemned

Valmistamine

Haki, riivi või purusta küüslauk, ingver, värske tšilli ja sibul. Vajuta sidrunheinavars lõikelaual noaga katki. Kuumuta potis õli ning lisa hakitud koostisained koos sidrunheina ja kahvrilaimi lehtedega ning prae paar minutit. Seejärel lisa hakitud köögiviljad ja prae neid segus paar minutit ning kalla peale kookospiim. Lisa vett nii palju, et kõik köögiviljad oleks kaetud. Maitsesta sojakastmega. Kui köögiviljad on peaaegu pehmed, kalla juurde veel vett ning lisa nuudlid. Kui nuudlite valmimisaeg on 5 minutit või vähem, pole vaja neid eelnevalt eraldi keeta. Samal ajal lõika tofu või tempeh kuubikuteks ja prae pannil 1−2 spl sojakastmes krõbedaks. Keeda suppi, kuni nuudlid on pehmed. Maitsesta veel soola või sojakastmega. Võta tangide või kahvli abil potist välja laimilehed ja sidrunhein. Tõsta supp kaussi, pane peale mõned tofu- või tempeh’i-kuubikud ning maitsesta ja kaunista laimimahla, koriandri või peterselli, rohelise sibula, tšilli või seesamiseemnetega.

PIKANTNE LILLKAPSAS

VEGANPARMESANIGA Üks uhke lillkapsapea sobib ideaalselt kesksele kohale toidulaual. Sinepi teravus ja isetehtud parmesani soolasus läheb hästi kokku muidu maitsetu lillkapsaga. Lillkapsast võib serveerida koos näiteks keedukartuli ning täiesti hariliku valge kastmega.

Koostis

1 suur lillkapsas 1 küüs küüslauku 2 sl Dijoni sinepit 3 sl õli ½ tl soola näpuotsatäis musta pipart pihutäis hakitud peterselli

Veganparmesan 45 g 2 sl ½ tl ¼ sl

India pähkleid maitsepärmi soola küüslaugupulbrit

Valmistamine

Pane ahi 200 kraadi juurde kuumenema. Eemalda lillkapsalt lehed ning lõika varreosa vajadusel nii palju madalamaks, et lillkapsas püsti seisaks.

Lõika küüslauguküüs pooleks ning hõõru saadud pooltega lillkapsast. Sega kokku õli, 1 spl sinepit, sool ning pipar. Määri saadud segu lillkapsale nii, et kõik saaks kaetud. Küpseta 50–60 minutit või kuni lillkapsas on seest pehme. Pehmuse kontrollimiseks võid kapsast torkida näiteks noaotsaga. Kui nuga läheb ilusti ka varrest läbi, on kapsas valmis. Kuni lillkapsas küpseb, valmista parmesan. Pane köögikombaini või purusta saumikseriga India pähklid, maitsepärm, sool ja küüslaugupulber. Kui lillkapsas on küpsenud, kata see alles jäänud supilusikatäie sinepiga ning seejärel parmesaniga. Lõpuks raputa lillkapsas soovi korral üle värskelt hakitud peterselliga.

ROSINAKEEKS

Veganrosinakeeks tõestab taas, et vegantoitu süües ei pea millestki loobuma. Peaaegu kõik on asendatav. Isegi muna, mis traditsiooniliselt on oluline osa keeksi koostises, on võimalik välja jätta ja saada ikkagi mõnusalt kohev ja maitsev tulemus.

Koostis

250 g 100 g 3 tl ½ tl 175 ml 4 sl 100 g 100 g

jahu suhkrut küpsetuspulbrit soola taimset piima maisitärklist veganvõid + 1 spl määrimiseks rosinaid

Glasuur

75 g tuhksuhkrut 1−2 sl taimset piima (1 tl vaniljeessentsi)

Valmistamine

Sega suuremas kausis kokku jahu, suhkur, küpsetuspulber, sool ja rosinad. Väiksemas kausis sega kokku maisitärklis ja piim. Sulata potis või.

Vala sulavõi ning tärklise-piimasegu kuivainetega kokku. Piima võid valada läbi sõela, kui tundub, et kõiki maisitärklise tükke ei õnnestunud välja segada. Nüüd sega kuivained ning vedelikud ühtlaseks massiks. Määri vorm võiga ning kata jahuga, et vältida keeksi vormi külge kinni jäämist. Küpseta keeksi 200 kraadi juures 45 minutit. Glasuuri tegemiseks sega kokku 1 spl taimset piima tuhksuhkru ja soovi korral vaniljeessentsiga. Kui segu tuleb liiga paks, lisa sellele poole supilusika kaupa piima, kuni segu saab kreemine. Lase keeksil peale ahjust võtmist jahtuda ning kata siis glasuuriga.

ORZO–PASTAVOKK KÕRVITSATEGA Kõrvits sisaldab rikkalikult A-vitamiini ning antioksüdante. Selle magusapoolne maitse sobib ideaalselt kokku pastaga. Retseptis on küll kasutatud orzo’t, kuid sobivad ka teised pastasordid.

Koostis 1 1 250 g 1 tl 3 tera 1 tl 2 sl

suvikõrvits pudelkõrvits orzo-pastat karrit nelki soola õli

Valmistamine

Koori ja puhasta pudelkõrvits ning haki see ja suvikõrvits kuubikuteks.

Kuumuta kõrge äärega pannis või po�s õli ning lisa sellele karri ning nelgiterad. Prae pool minu�t, et maitsed tugevneksid. Seejärel lisa kõrvitsakuubikud. Prae madalal kuumusel kaane all aeg-ajalt segades, kuni kõrvitsad on pehmed. Eemalda kaas ning prae veel mõned minu�d, et vedelikku vähendada. Keeda pasta vastavalt juhisele. Kui pasta valmis, pese see läbi, et väl�da pasta kokku kleepumist, ning vala pasta kõrvitsa hulka. Sega ning prae veel mõned minu�d.

KIKERHERNEAVOKAADOMÄÄRE JALAPENOGA See retsept on ajakirja toimetuse lemmik. Lihtne, kiire ja tervislik ning samal ajal maitsekas. Terava toidu armastajatel on võimalik jalapeno kogust oma maitse järgi suurendada.

Koostis 1 1 purk ½ ½ 1 sl ½ tl

küps avokaado kikerherneid punast sibulat rohelist paprikat hakitud jalapenot (retseptis on kasutatud purgijalapenosid) soola

Valmistamine

Kurna ja loputa kikerherned ning sõtku avokaadoga koos kahvliga pehmeks. Haki sibul ja paprika peeneks. Sega kõik koostisosad kokku. Serveeri röstitud saia vahel koos jääsalatiga.

TOMATINE KARTULIVORM Sellele kartulivormile annab rikkaliku maitse päevalilleseemnetest ja päikesekuivatatud tomatitest valmistatud kreem, mis sobib hästi kartuli ja tomati tagasihoidlikumate maitsetega. Päevalilleseemned võib asendada ka India pähklitega.

Koostis

6 4 1 250 g ½ tl ½ tl 1 tl 4 sl 2 küünt 1 tl 1 purk (200 g) 500 ml

keskmist kartulit keskmist tomatit valge sibul päevalilleseemneid suhkrut Cayenne’i pipart kurkumit maitsepärmi küüslauku soola päikesekuivatatud tomateid õlis vett

Valmistamine

Viiluta kooritud kartulid, tomat ja sibul.

Pane blenderisse päevalilleseemned, suhkur, Cayenne’i pipar, kurkum, maitsepärm, küüslauk, sool, päikesekuivatatud tomatid (mitte koos õliga, seda võid tulevikus praadimisel kasutada) ja vesi. Blenderda kõik ühtlaseks massiks. Sama tulemuse saad ka saumikseriga. Lao kihiti kartuliviilud, sibularattad, tomativiilud. Vala peale pool päevalilleseemnesegust. Lao uus kiht kartulit, sibulat ja tomatit. Vala peale alles jäänud seemnesegu ning laota kõige peale kiht kartuleid. Küpseta 75–90 minutit 200 kraadi juures fooliumi all. Seejärel eemalda foolium ning küpseta veel 15 minutit või kuni kartulid on muutunud pealt krõbedaks.

LAISA INIMESE HOMMIKUPUDER See pudruretsept on sündinud sõna kõige otsesemas mõttes laiskusest. Kellel on aega ja tahtmist seista hommikul kuuma pliidi ääres ja putru keeta? Palju lihtsam on lasta pudrul end ise valmistada ning samal ajal muid, palju olulisemaid hommikutoimetusi teha. Retseptis on arvestatud kogused ühe sööja kohta.

Koostis: 1 100 g

200 ml 1 spl maitse järgi 1 tl

banaan kaerahelbeid, neljaviljahelbeid vm meelepäraseid pudruhelbeid sojapiima jahvatatud linaseemneid külmutatud mustikaid vaniljeessentsi

Valmistamine

Sõtku kahvliga kausipõhjas puruks banaan. Vala peale pudruhelbed, linaseemned ning sojapiim. Lase seista umbes 15 minutit, kuni helbed paisuvad. Sega sisse mustikad ja vaniljeessents. Kui ilmad on jahedamad ning ei taha päris külma putru süüa, võid mustikad koos piima ja helvestega panna, siis jõuavad need ilusti üles sulada. .

APELSINI-MANDLITRÜHVLID Apelsini-mandlitrühvlid on hõrgud maiustused, mis rahuldavad ka kõige nõudlikumat magusaisu. Šokolaadikate trühvlite ümber on pigem pehme, meenutades natuke kohukest. Kuna trühvli sisu ei jäätu kergelt, võib neid säilitamiseks julgelt sügavkülmas hoida.

Koostis 200 g

150 g 1 dl 1 tl 1 sl 100 g 3–4 sl

mandlijahu või purustatud kooritud mandleid suhkrut värskelt pressitud apelsinimahla riivitud apelsinikoort õli tumedat veganšokolaadi veganvõid

Valmistamine

Kõige lihtsam on trühvleid teha mandlijahust, kuid võimalik on seda teha ka köögikombainis või näiteks kohviveskis kooritud mandlid jahvatades. Kui kooritud mandleid ka ei ole, ära heida meelt – trühvlid ei jää tegemata. Leota koorimata mandleid kuumas vees 30 minutit. Nii tuleb koor mandlite küljest lahti ning saad nobedate näppude abil selle eemaldada. Et kiiremini läheks, võib terve pere ametisse rakendada. Kooritud mandlid kuivata paberrätikuga.

Pese apelsin ning riivi sellelt teelusika jagu koort. Seejärel lõika apelsin pooleks ning pressi 1 dl mahla. Pane mahl koos suhkruga pannile kuumenema. Kui suhkur on täielikult sulanud, lisa mandlijahu ja apelsinikoor. Sega hoolikalt. Kui segu hakkab paksenema, lisa õli. Kuumuta, kuni segu on muutunud paksemaks pudrutaoliseks massiks. Laota segu madalale küpsetuspaberiga kaetud alusele ning lase veidi jahtuda, seejärel aseta segu külmikusse tahenema. Sulata šokolaad koos võiga vesivannil. Võta tahenenud mandlimass külmikust ning lõika noaga ühesuurusteks tükkideks. Veereta iga tükk käte vahel palliks ja kasta sulatatud šokolaadi. Aseta trühvel tagasi küpsetuspaberiga kaetud alusele. Kui kõik trühvlid on voolitud, pane need sügavkülma tunnikeseks tahenema.

aktivism

VÄIKESTEST TEGUDEST SUURTE MUUTUSTENI

Positiivne suhtumine päästab loomad! - KRISTINA MERING-

a mäletan hästi seda hetke, kui nägin ja kuulsin esimest korda, mis loomadega tööstusfarmides toimub. See oli aastal 2006. Nagu enamik inimesi, olin elanud liha tarbiva inimesena. Ma olin olnud suur loomasõber, aga polnud kunagi loonud seost liha ja loomade vahel, kellelt see pärineb. Kui see aga tekkis, tundsin suurt šokki. Tundsin, et mind oleks justkui petetud, ja ma ei

saanud aru, miks mulle varem ei räägitud, mis loomadega tööstusfarmides tehakse. Tundsin selles seisundis, et pean infot kõigile jagama. See petetuse tunne on tagantjärele vaadates huvitav. Ei saa öelda, et ma poleks varem loomade tapmisega kokku puutunud. Kui olin 5-aastane, olin Lõuna-Eestis sugulaste juures, kus hakati hoovi peal siga tapma. Ma polnud kunagi näinud looma tapmist. Mulle oli

„INIMESED TUNDSID, ET MA SURUSIN NEILE OMA MAAILMAVAADET PEALE. NÜÜD JULGEN TUNNISTADA, ET NEIL OLI ILMSELT ÕIGUS.“

see täiesti arusaamatu, mida need mehed teevad ja miks siga veavad. Jooksin vahele ja pärisin miks. Muidugi ei vastatud. Mind viidi sealt kiiresti ära. Eks see lugu jäi mind painama, aga tavaelu koos oma sotsiaalsete normide ja harjumustega jäi peale − sõin liha edasi kuni teismeeani. Uue infoga puutusin kokku 15-aastasena. Mõistsin, et ei soovi enam liha süüa, muna- ja piimatooteid tarbida, sest loomadest hooliva inimesena ei käinud mu väärtused kokku sellega, mis loomadega suurtööstustes tehakse.

VÄRSKE VEGANI SÜNDROOM

Kui mõtlen tagasi aastale 2006, meenub, kuidas suures šokiseisundis ja VEGAN

traditsioonid

k i l a v Vegan KATA LO O G

k i l a v n a g e V Valiku Usina vegantooteid leiad www.usin.ee. Maitsev, soodne ja lihtne tellida.

KATA LO O G

aktivism

soovist loomi aidata, tegin oma suhtlemisega loomadele rohkem halba kui head. Olen kuulnud, et seda nimetatakse „värske vegani sündroomiks“. See tähendab, et tahad loomi väga aidata, seega räägid farmiloomade kannatustest ja veganluse eetilisusest igal võimalikul hetkel konteksti arvestamata. Tõstatad teemasid ja jätkad ka siis, kui vestluspartner ütleb, et ei soovi sellest rääkida. Lisaks väljendad oma tõekspidamisi ka söögilaua ääres, samal ajal kui teised loomseid tooteid tarbivad. Nii ma tegin. Lausa mitu aastat. Mu soov oli selge − tahtsin loomi aidata, tahtsin teha head. Tulemused olid vastupidised: inimesed tundsid, et surusin neile oma maailmavaadet peale. Nüüd julgen tunnistada, et neil oli ilmselt õigus. Võib väita, et tegin liigse entusiasmiga nii loomadele kui taimetoitlusele pigem karuteene, sest ei arvestanud konteksti, vaid oma värsket maailmavaadet ja soovi seda kõigiga jagada. Ma unustasin kohe, mis tunne on hoolida loomadest, kuid naiivselt lihatooteid tarbida. Mul võttis paar aastat veganina aega, et see tunne meelde tuleks. Et ma oma empaatiat lisaks loomadele ka inimestele suunaksin. Räägin hetkel oma lugu, aga olles 12 aastat Eesti veganliikumise ja farmiloomade kaitse maastikul tegutsenud, tean, et selline vaade ja sõnumilevitamine pole kahjuks harv nähtus. Hea uudis on see, et saab teisiti! Nõnda, et ise negatiivsetest emotsioonidest ja pahameeletundest läbi ei imbuks, samal ajal jagades teadmisi teistele, keda tahame üles kutsuda oma elus positiivseid muutusi tegema.

MAAILMA MUUTMISEKS ON KAKS VALIKUT

Esimene variant on see, et keskendume kõigele negatiivsele, mis maailmas toimub, ja toome selle vestlustes alati esile. Tuttavatega suheldes räägime kõigest halvast. Kui nad proovivad mõnda vegantoitu või ostavad vegankosmeetikat, siis tuletame meelde, kus nad mitteveganistlikke valikuid langetavad. Maailm muutub loomatööstustes tekitatud probleemide kogumiks. Rõõm tundub justkui ebamoraalne, kui miljardid farmiloomad kannatavad. Negatiivsus on teadupärast aga

üsna kurnav. Teine variant on selle halli ja hämara maailma sekka ka päikesekiiri lasta. See tähendab, et lisaks sellele kurvale tõsiasjale, mis loomade ja loodusega toimub, on õnneks ka hulgaliselt häid asju, mis ootavad, et nende üle rõõmustaksime. Töökaaslane otsustab sinuga koos seekord vegantoitu lõunaks süüa? Super! See on ju ainult hea, sõltumata sellest, millised ta valikud muul ajal on. Sõber tuleb jutuga, et mõtles nende loomateemade peale ja ütleb, et muidu võib-olla õige asi, aga „kust me siis proteiini saaks, meil on ju lõikehambad, oleme alati liha söönud ja need loomad ongi selle jaoks!“ Siis võib teda tunnustada algatuse eest. Ta ju mõtles nende teemade peale! Ja siis sõbralikult mainida, et need on levinud hirmud ja õnneks on taimedes ka valku, me võime moraalseid valikuid langetada oma hammastest sõltumata ja pärast farmiloomadega kohtumist ja mängimist on raske öel-

„VEGANLUSE PUHUL ON SEE, MIS MEIE SUUST VÄLJA TULEB, OLULISEM, KUI SEE, MIS ME SUHU PISTAME.“ da, et nad on vaid söömiseks. See on kerge viis, kuidas esmapilgul konfrontatiivne ja negatiivne olukord positiivseks muuta − alati otsida seda, milles ühel nõul olla ja mida positiivsena välja tuua. Ma hoian pöidlaid pihus, et ka Sinus tekitas teine lähenemine pisut rohkem elevust kui esimene. Selle juures on veel üks punkt, miks see on põletavalt oluline − see on tõestatult efektiivne. Psühholoogias kutsutakse seda positiivseks jõustamiseks (positive reinforcement). See tähendab, et inimesed kalduvad kordama tegevusi, mille eest nad positiivset tagasisidet saavad, sest see mõjub ja nad tahavad seda veel. Kui keegi teeb hea otsuse, on hea mõte sellele positiivset tagasisidet anda, sest siis suureneb tõenäo-

sus, et ta soovib selliseid otsuseid ka edaspidi langetada. Märkate erinevust olukorras, kus töökaaslane mainib, et ostis proovimiseks sojapiima ja kohvi peal oli täitsa hea. Siis võib välja tuua „Aga sa muidu tarbid ju lehmapiima ja üks sojapiim sind ei päästa“ või siis lihtsalt kiita, et ta üldse otsustas proovida ja lahe, et see talle meeldis! Tobias Leenaert, raamatu „How to Create a Vegan World“ ja blogi Veganstrategist autor, on öelnud, et veganluse puhul on see, mis meie suust välja tuleb, olulisem, kui see, mis me suhu pistame. Leenaert osutab tõsiasjale, et sõbraliku ja empaatilise suhtlusega suudame loomi palju efektiivsemalt aidata. Ma mäletan oma veganluse algusaastatest hulganisti tekste ja üleskutseid, mis oma olemuselt lõhestasid veganeid ja teisiti mõtlejaid. Need kutsusidki implitsiitselt veganeid üles end moraalselt paremateks pidama ja pigem ühist keelt mitte leidma, sest lihtsustatult koosneb ülejäänud maailm silmaklappidega loomapiinajatest. Minu arvates on selline isoleerimine kahjulik nii veganitele endale kui ka loomadele, kelle eest seisame. Kui soovime, et loomade käekäik paraneks, on meil selleks tarvis paremat strateegiat. Enamik inimestest nõustub, et loomade heaolu on oluline. Ka farmiloomade puhul peab 95% eestlastest nende heaolu oluliseks (Loomade Heaolu Eurobaromeeter 2015). Need on väga olulised väärtused, mille põhjal ühiseid seisukohti leida ja millele tuginedes enamiku inimestega olulise eesmärgi nimel liitlaseks hakata. Tervitame ka vähem-kui-perfektset-veganlust ja algetappe, sest selliste sammudeta võib olla raske üldse kuskile jõuda. Kokkuvõtteks, maailma positiivsetele nüanssidele ja sündmustele rõhumine mõjub hästi lisaks loomadele ka meile endile. See suurendab jätkusuutlikkust meie veganluses, sest pakub rohkem rõõmu ja vähem vastandumist. Esitan ühe väljakutse! Proovi igal nädalal kellelegi positiivset tagasisidet anda. Loodan, et see toob rohkem rõõmu endale kui ka teistele! •

Loomade Heaolu Eurobaromeeter https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/ResultDoc/download/ DocumentKy/71348 VEGAN

LOOMADE ÕIGUSED

LOOMKATSETEST LOOBUMINE − SUUR SAMM ON TEHTUD, KUID PIKK TEE ON VEEL MINNA - ANITA JÜRSON-

arilikult testitakse loomade abil toiduaineid, keemiatooteid, kosmeetikat ja ravimeid. Teaduslikus uurimistöös tehakse loomkatseid nii üldiste teadmiste suurendamiseks kui ka inimkonna või muu liigi heaolu edendavate meetodite väljatöötamiseks. Loomkatseid kasutatakse tänapäeval põhiliselt kolmes valdkonnas: teaduslikus uurimistöös, uute toodete testimisel ja õppetöös. Õppetöös kasutatakse loomkatseid näiteks arstide, õdede, loomaarstide, aga ka potentsiaalsete teadlaste ettevalmistamisel. Toodete testimisel püütakse loomkatsete abil välja selgitada toote ohutust, mõju ja kvaliteeti. Eesti loomakaitseseaduse alusel eraldatakse valu, stressi ja püsivate kahjustuste põhjustamise järgi loomkatsed nelja raskusastmesse: taastumatu elutegevusega loomkatsed, rasked loomkatsed, mõõdukad loomkatsed ja leebed loomkatsed.

EUROOPA EESKUJUKS ÜLEJÄÄNUD MAAILMALE

2016. aastal kasutati Eestis teadus68

VEGAN

katsetes 3726 looma: 3352 hiirt, 252 lindu, 90 rotti ja 32 kala. Vaid 37% neist katsetest olid „leebed“ ehk loomadele vähesel määral kannatusi tekitavad. Pärast katseid reeglina kõik loomad hukatakse. Tänapäevaseid meditsiinilisi loomkatseid tehakse pigem juriidilistel kui teaduslikel põhjustel. Loomkatsed rajanevad uurimiseetika põhimõtetel, mis on koostatud üle 50 aasta tagasi. Teadus on vahepeal arenenud, kuid seadused ei ole kahjuks teaduse arenguga kaasas käinud. Loomkatsete totaalne keelamine oleks väga suur edusamm nii inimtervise, keskkonna kui ka loomade õiguste kaitses. Praegu on Euroopa Liidus keelatud loomkatsed kosmeetikatoodete testimiseks. See on suur edusamm ja Euroopa on selles valdkonnas eesku-

juks ülejäänud maailmale. Loomkatsete tulemused ei anna usaldusväärset teavet haigustest ja erinevate ainete mõjust inimestele, sest inimeste ja loomade organismid on erinevad. Seega toimub maksumaksja ressursi raiskamine – märkimisväärsed summad kuluvad loomkatsemudelitele, mis ei ole pädevad hindama ravimite toimet inimestele. Inimene ja katseloom on geneetiliselt niivõrd erinevad, et loomadel toimivad ravivõtted sageli kas ei üldistu inimestele või osutuvad isegi kahjulikuks. Iganenud katsemudelitest kinni hoides pikendatakse aega, mil toimivad ravivõtted inimesteni jõuavad. Loomkatsete ebaefektiivsust on tunnistanud ka näiteks USA riikliku terviseinstituudi endine direktor dr Elias Zerhouni. Lisaks sellele, et loomkatsed on eba-

„2016. AASTAL KASUTATI EESTIS TEADUSKATSETES 3726 LOOMA: 3352 HIIRT, 252 LINDU, 90 ROTTI JA 32 KALA.“

* Täistaimne tervislik toit * Soe ja külm buffee & päevasupp * Rikkalik magusavalik * Toorkoogid * Smuutid, mahlad, orgaanilised veinid

* Harivad filmi- ja vestlusõhtud * Huvitavad töötoad * Aktiivne üritus koos purjetamise võimalusega

* Pidupäevalauad * Kaasaostmise võimalus * Lõunasöögi tellimine kontorisse * Piknikukorvid

* Laste mängunurk * Päikesetõusu ja loojangu terrassid * Avatud 7 päeva nädalas * Tasuta parkimine

Purje 8, Pirita, Olümpiakeskus, Tallinn

tel. +372 504 8947

www.vigrikohvik.ee

LOOMADE ÕIGUSED

efektiivsed, on need sageli ka julmad ja põhjustavad loomadele tõsiseid kannatusi..

AVADES TEE ALTERNATIIVSETELE KATSEMEETODITELE

On arusaadav, et juurdunud harjumuste muutmine võib alguses olla raske. Teisest küljest võib loomkatsete keelustamine innustada rohkem tegelema innovaatiliste, efektiivsete ja eetiliste alternatiivide väljatöötamisega ja tuua kokkuvõttes rohkem kasu. Euroopale võiks loomkatsetest loobumine tähendada pigem ravimiuuringute efektiivsuse tõusu ja täpsemaid tulemusi. Paljud muretsevad, et loomkatsete keelamine tähendab seda, et kõikvõimalikke katseid hakatakse tegema hoopis inimestel. Tegelikult toimuvad ka praegu lisaks loomkatsetele inimkatsed, sest pärast loomkatseid testitakse ravimeid ka inimestel.

Inimestel on erinevalt loomadest vaba valik katsetes osalemiseks ja võimalus väljendada oma soove. Inimestega ei tohiks teha katseid sunniviisiliselt ja katses osalevate inimeste tervist ei tohiks ohtu seada – sama ei kehti kahjuks loomade kohta. Kuid valik ei seisne ainult loom- ja inimkatsete vahel, sest neile on ka muid alternatiive. Oluline roll oleks alternatiivsetel k a t s e m e e to d i tel, nagu in vitro katsed ja arvutisimulatsioonide abil korraldatavad katsed, milles ei pea osalema ükski elusolend. On aeg paradigma muutuseks: selle asemel, et riik kohustab ravimitootjaid loomkaitseid tegema, peaks neilt hoopis nõudma kaasaegsemate, usaldusväärsemate ja eetilisemate alternatiivide kasutuselevõttu. Erinevad loomade õiguste eest seisvad kodanikuühendused on selle teemaga juba pikalt tegelenud. Lähiaastate silmapaistvam näide leidis

„TEADUS ON VAHEPEAL ARENENUD, KUID SEADUSED EI OLE KAHJUKS ARENGUGA KAASAS KÄINUD.“

aset 2015. aastal, kui kodanikualgatuse „Stop Vivisection“ raames esitati Euroopa Komisjonile ligi 1,2 miljoni Euroopa kodaniku poolt allkirjastatud pöördumine, et leida alternatiive loomkatsetele.

VÄGIVALLATU USALDUSVÄÄRSUS

Oluline oleks alternatiivsete katsemeetodite arendamine, näiteks in vitro meetod, arvutisimulatsioonid, ja katsed vabatahtlike inimestega. In vitro katsed kujutavad endast erinevate rakkude, kudede ning organite kasvatamist tehistingimustes katsete tegemise eesmärgil. Teadlased on välja arendanud keerulisi arvutimudeleid, mis suudavad täpselt ennustada teatud ainete mõju inimorganismile ja haiguste arengut. Samuti on olemas katsemeetod, mis kujutab endast mikrodooside annustamist inimvabatahtlikele, mis võimaldab tehnika abil jälgida teatud ainete käitumist inimorganismis katsealuse tervist ohtu seadmata. Alternatiivid on sageli märksa usaldusväärsemad kui loomkatsed ega hõlma endas tarbetute kannatuste põhjustamist loomadele. •

LOOMASÕBER, OLE TÄHELEPANELIK! 2013. aastal võeti Euroopa Liidus vastu uus seadus, mille kohaselt ei tohi enam tooteid ja koostisosi loomadel testida ega neid tooteid turustada. Küll võib aga edasi müüa tooteid, mille koostisosi testiti loomadel enne keelustamist. Kuigi EL-is on katsetamine ja katsetatud toodete-koostisosade müümine keelatud alates 2013. aastast, jätkavad paljud suurtootjad katsete tegemist mujal maailmas. Hiinas on loomkatsed kosmeetikatoodete puhul kohustuslikud. Need suurtootjad, kes soovivad turustada oma tooteid Hiinas, on seega sunnitud jätkuvalt loomkatseid teostama. Samas pingutavad suurtootjad, et loomkatsetest vabaneda. Samuti on lahtine järelevalve küsimus. Euroopa Liidus ei ole süsteemi, mis kontrolliks kosmeetikafirmade tegevust väljaspool liitu ja seda, kuidas tagada väljastpoolt sissetulevate toodete n-ö loomkatsevabadust. Samuti jääb EL-i riikidesisene järelevalve kohalike asutuste kanda. Tootjad, kes ei testi loomadel, kasutavad enamasti oma toodetel sellekohaseid märgistusi. Olemas on „Leaping Bunny“ märk, tootjate enda märgistused (tavaliselt kasutatakse märgil jänest) või lihtsalt laused, mis kinnitavad, et toodet pole loomadel katsetatud. Siin-

Üleval Vegan Society logo ja V-märk, all „Leaping Bunny“ märgistus.

kohal tuleb tähele panna, et „jänkumärgisega“ toode ei pruugi alati veganitele sobilik olla. Samuti saab usaldada vegantooteid, millel on sellekohane märgistus: kas V-märk või Vegan Society logo. Veganmärgistusega tooted ei sisalda loomseid komponente ja lisaks sellele pole neid loomadel katsetatud. Nimekirja loomasõbralikest ettevõtetest, mis loomkatseid ei tee, ning ettevõtetest, mis testivad oma tooteid või nende koostisosi loomadel, leiab siit: http://www.peta.org/living/beauty-and-personalcare/companies/default.aspx. Heaks abivahendiks on ka Leaping Bunny „Cruelty free“ nimeline nutitelefoni äpp.

VEGAN

GRAMMYS 2018 2018. aasta Grammidel oli veganlauljate seas populaarne glamuurne n-ö Nude Look. Siin on valik vegantoodedest, millega sellist jumestust saavutada. PÕHI E.L.F. FLAWLESS FINISH FOUNDATION

- SEVIL ŠUKJUROVA-

www.loverte.ee 13.90 €

WET N WILD PUUDER

Ideaal kosmeetika 5.50 €

Ellie Goulding KULMUPLIIATS CATRICE COSMETICS SLIM‘MATIC ULTRA PRECISE Selver 3.19 €

K on õik sob veg too ilik an nid ud it ele

HIGHLIGHT PALETT ESSENCE GLOW TO GO Selver 5.50 €

VEGAN

Soovitan tooni Spellbound

ÕRN PÕSEPUNA MAKEUP GEEK BLUSH PAN www.beautybay.com 9.20 €

ESSENCE SUPER CURL RIPSMETUŠŠ Selver 3.39 €

Veganitele sobilikud MakeUp Geek põsepuna toonid:

Blind Date Cherish Chivalry DesireHead Over Heels Heart Throb Honeymoon Infatuation Love Affair Love Letter Main Squeeze Promise Ring Rendezvous Secret Admirer Spellbound Summer Fling Valentine

Kõik toonid on veganitele sobilikud

KONTUUR NYX COSMETICS HIGHLIGHT Soovitan tooni AND COUNTOR PRO SINGLES Sienna Tallinna Kaubamaja ja Ülemiste Keskus 4.90 €

Kanna t tumeda lauvärvi joonena ile. r ripsmepii

lauvärv Selleks etel kauem silmad pigment püsiks ja mini esile pare nna tuleks, kavärvi enne nekut peale pa värvi le lau laugude luskreemi. a CATRICE COSMETICS LAUVÄRVI ALUSKREEM Selver 5.50 €

JUVIA’S PLACE: NUBIAN LAUVÄRVI PALETT W7 VERY VEGAN NUDE HUULEPULK

www.beautybay.com 35.10 €

Soovitan tooni Natures Nude

www.mgbeauty.ee 7.40 €

Miley C yrus Et huuled paistaksid lopsakamad, lisa alumise huule alla natuke tumedat kontuurpuudrit

CATRICE COSMETICS KINNITUSSPREI Selver 4.69 €

VEGAN

Avasta puhta kosmeetika võlud berrichi.ee

REKLAAM

ILUSALADUSI TÄIS BERRICHI Küllap kõlab Berrichi looja Berit Joosepi lugu rohelise maailmavaatega inimesele tuttavalt: hädad allergia ja aknega, tulutud otsingud tavakosmeetikast ja profisarjadest ning lõpuks lahenduse leidmine puhtast loodusest. Vanavanemate tarkuste järgi koduköögis alanud kreemitegu on arenenud aga millekski hoopis teaduslikumaks ja suurejoonelisemaks. „Olin noore tüdrukuna hädas tundliku nahaga, peanahal olid ekseemid ja näol allergilised reaktsioonid: küll kuiv pakitsus, siis punased laigud, vistrikud. Aegamisi süvenes tunne, et pean lihtsalt oma murega elama õppima,” meenutab Berit ja lisab: „On ütlus, et iga probleem on alati ka võimalus – minu puhul see väga kehtib!” Kodusele kreemitegemisele puhus aga tuule alla perereis Balile: „Kohalikul kalaturul käies panime mehega tähele, et eakatel kaluritel on küll päikesest ja tuulest palged parkunud, kuid käed pehmed kui beebidel. See on sellest, et nad puhastavad päevast päeva veti-

katest kalavõrke ning puutuvad pidevalt vetikatega kokku. Turulettidel oli merandidega kõrvuti lõputult vetikatest mähiseid ja tinktuure,” selgitab Berit Joosep. Ettevõtlike inimestena siirduti paradiisisaarelt saadud teadmistepagasiga Tallinna Ülikooli laborisse, et teadlaste abil Läänemere vetikate omadusi uurida. Ebaselge oli, kas kohalikud vetikad suudavad ookeani omadega konkureerida ja on puhtad: „Kaks aastat testimisi andis tõestuse, et Eesti rannikuvetikas on raskmetallidest puhas ja uskumatult võimas taim – kui metsi kutsutakse maa kopsudeks, siis vetikaid võib kutsuda merekeskkonna toidukapiks ja puhastajaks,” tõdeb Beriti abikaasa Janno Joosep. Nõnda ongi Balilt ammutatud inspiratsioon jõudnud kreemipurki, mis on koostiselt niivõrd puhas, et seda võiks piltlikult öeldes kasvõi nahka pista. Berrichi võtmekomponendid on naturaalsed ja looduslikud, ei sisalda parabeene, silikoone ega sünteetilisi lõhna-, säilitus- ja värvaineid.

Vetikatest saadud antioksüdandid astaksantiin ja furtsellaraan võitlevad naha vananemise ning põletike vastu: astaksantiini omadused on üle 500 korra võimsamad kui E-vitamiinil ja koguni 800 korda võimsamad kui rakukütuseks kutsutud koeensüümil Q10. Oranzi pulber-pasta vormis astaksantiini ja furtsellaraani seovad aga kreemis tervikuks viis superõlil, millest igal oma lugu ja ülesanne. Levinud eelarvamus on, et õlid ummistavad poore, kuid tegelikult annavad nad rakkudele tasakaalustava signaali rasu ületootmise lõpetamiseks, rahustavad põletikke ja hoopis ahendavad poore. Küll on oluline tähele panna, kas kreemis on kangete omadustega eeterlik õli või külmpressitud baasõli. Viimane on kindlam valik just tundliku naha korral. Täiusliku kreemiretsepti nimel otsiti ja uuriti maailma eri kultuuride super-õlisid päris pikalt. Tulemuseks on üdini looduslik sari, mis elustab nahka rakutasandil ning aitab nii allergiate, akne kui kortsukeste leevendamisel.

VEGAN

TREENING

Treeningkava beebiootel naistele

asedusaegne treening erineb küll mõnevõrra tavapärasest, kuid liigutamine tuleb kasuks nii tulevasele emale kui kõhubeebile. Trenn parandab verevarustust, takistab liigset kaalutõusu, leevendab selja- ja vaagnavalusid ning lihtsustab uinumist. Üksikutel juhtudel võib rasedusaegne

trenn olla vastunäidustatud, seega tasuks enne alustamist ämmaemanda või arstiga nõu pidada. Harjutusi tehes tuleb jälgida, et südame löögisagedus ei oleks püsivalt üle 140 löögi minutis. Valu või ebamugavustunde ilmnemisel peaks puhkama või jätma trenni pooleli. Kõige tähtsam on kuulata enda keha märguandeid.

- LAURA VITSUT-

KUMMILINDIGA KÕRVALE ASTUMISED

Põhilised mõjupiirkonnad: tuharalihased, reielihased Harjutuse tehnika: Aseta kummilint jalataldade alla, jalad puusade laiuselt. Haara kätega kinni käsikutest ja too käed puusade juurde, tekitamaks pinge kummilindile (kui piisavat pinget ei teki, too kummilint risti üle mõlema poole). Seejärel kõverda jalgu põlvedest ning võta poolkükk-asend. Alusta liikumist külgsuunas, püsides ise kogu harjutuse vältel poolkükis. Tee 3 sammu paremale ning 3 sammu vasakule. Üks seeria võiks kesta 40 sekundit ning kokku võiks teha 3 seeriat.

SELJATÕMBED KUMMILINDIGA ÜHE KÄEGA

Põhilised mõjupiirkonnad: selja keskosa, õlavarre esiosa (biitseps), õlavöötme tagakülg Harjutuse tehnika: Kinnita kummilint mõne tugeva posti (trepi piire, toru vm) ümber õlakõrgusele. Võta käsik ühte kätte ning mine nii kaugele kinnitusest, et kummilint on pingul. Aseta matt põrandale piisavale kaugusele kinnitusest ning pane ühe jala põlv matile, teine jalg täistallaga mati ette põrandale. Mõlema jala põlved peaks moodustama täisnurga. Alusta harjutuse sooritamist, kõverdades kätt küünarnukist ja tõmmates küünarnukki kehast mööda. Pinguta lihaseid selja keskosas harjutust sooritava käe pool abaluu piirkonnas. Seejärel vii käsi tagasi algasendisse. Tee harjutust nii ühe kui teise käega 12 kordust, kokku 3 seeriat. 76

VEGAN

TREENING VÄLJAASTE KÕRVALE

Põhilised mõjupiirkonnad: reielihased, tuharalihased Harjutuse tehnika: Seisa püsti, jalad koos ning käed puusadel. Alusta harjutuse sooritamist, astudes pika sammu kõrvale. Jalg, millega sooritad liigutust, kõverdub põlvest. Paigale jääva jala põlv jääb sirgeks. Astu liigutust sooritavast jalast samm tagasi algasendisse, pingutades seda sama jalga. Jälgi, et harjutust tehes oleksid mõlema jala varbad suunatud otse, mitte väljapoole. Soorita harjutust nii ühele kui teisele poole 12 kordust, kokku 3 seeriat.

KÄTE SURUMINE ETTE KOKKU KUMMILINDIGA

Põhilised mõjupiirkonnad: rinnalihas, õlavöötme esikülg Harjutuse tehnika: Kinnita kummilint õlgadest veidi kõrgemale tugeva posti (trepi piire, toru vm) külge. Võta mõlemad käsikud kätte, selg kinnituse suunas. Mine postist nii kaugele, et kummilint on kergelt pingul. Üks jalg on ees ja teine taga, kehast veidi ettekallutatud asend. Käed on küünarnukist kõverdatud ning peopesad suunatud alla. Hoia randmed otse, painutamata asendis. Alusta harjutuse sooritamist, surudes käed ette sirgeks. Seejärel vii käed tagasi algasendisse. Soorita harjutust 12−15 kordust, kokku 3 seeriat.

PUUSATÕSTED MATIL

Põhilised mõjupiirkonnad: tuharalihased Harjutuste tehnika: Lama selili matil, jalad kõverdatud põlvest ning jalatallad vastu maad. Käed aseta põrandale. Suru puusad üles, pingutades tugevalt tuharalihaseid. Hoia asendit 2−3 sekundit, seejärel langeta puusad tagasi matile. Harjutuse raskem variant: soorita sama harjutust, toetudes vaid ühele jalale. Oluline on raskus hoida kannal (kandadel), mitte päkal. Soorita harjutust 12−15 kordust, kokku 3 seeriat.

KÜLJEPLANK

Põhilised mõjupiirkonnad: kerelihased (külje piirkond) Harjutuse tehnika: Mine külili matile ning aseta ühe käe küünarnukk täpselt õla alla. Kogu keha peaks olema ühel joonel, alumine jalg kõverdatud (põlv vastu põrandat) ning pealmine jalg sirge. Jälgi, et mõlema jala põlved oleksid kohakuti. Alusta harjutuse sooritamist, tõstes puusad maast lahti. Jälgi, et puusad oleks ühel joonel. Hoia asendit 30−45 sekundit või kuni tunned, et jaksad. Soorita harjutust mõlema poolega 2−3 seeriat.

VEGAN

TREENING

KUMMILINDIGA ÜLALT ALLA TÕMBED

Põhilised mõjupiirkonnad: selja lailihas Harjutuse tehnika: Kinnita kummilint enda peast umbes meeter kõrgemale. Kui väga kõrgele kummilinti kinnitada pole võimalik, võib see jääda ka veidi madalamale, kuid sellevõrra oleks tarvilik teha kehast suurem ettekallutus. Jälgi, et enne alustamist oleks kummilint pingul. Haara kinni käsikutest nii, et peopesad on suunatud ette. Istu põlvitusistesse matile ning tee kehast sirge seljaga ettekallutus. Alusta harjutuse sooritamist, kõverdades käsi küünarnukist ja tõmmates küünarnukke keha lähedale. Pinguta selja lailihast, mis asub seljal külgede pool selja keskosas. Soorita harjutust 15 kordust, kokku 3 seeriat.

PÕLVITUSEST ETTE KÜKKI ASTUMISED

Põhilised mõjupiirkonnad: reielihased, tuharalihased Harjutuse tehnika: Harjutuse algasend on põlvitus matil, käed puusadel või ees koos. Astu parema jalaga mati ette kükki (lihtsam variant: astu ette püsti). Seejärel astu parema jalaga alustades tagasi põlvitusse matile. Soorita 8−10 kordust. Seejärel alusta vasaku jalaga ja tee sama arv kordusi. Kokku soorita harjutust 3 seeriat.

KÄTE TÕSTED KÕRVALE KUMMILINDIGA

Põhilised mõjupiirkonnad: õlavöötme keskosa Harjutuse tehnika: Aseta jalad kummilindile puusade laiuselt. Võta kinni käsikutest. Hoia põlved kergelt pehmed, kere tugev. Tõsta sirgelt käsi kõrvale õlakõrgusele, seejärel langeta käed tagasi külgedele. Käsi kõrvale tõstes hoia ka küünarnukid liigesest kergelt pehmed (ära nö lukusta liigest). Soorita 12−15 kordust, kokku 3 seeriat.

TRIITSEPSI KÄTEKÕVERDUSED PÕLVEDEL

Põhilised mõjupiirkonnad: õlavarre tagaosa (triitseps) Harjutuse tehnika: Aseta käed ja põlved matile. Jälgi, et õlad on täpselt randmete kohal. Hoia õlad, puusad ja põlved ühel joonel. Kõverda käsi küünarnukist, soorita kätekõverdus. Jälgi, et küünarnukid liiguks keha kõrvalt. Suru end üles käsi küünarnukist sirutades. Harjutuse sooritamise vältel hoia pingul nii kere-, tuhara- kui ka reielihased, et säilitada õige kehaasend. Ära lase alaseljal liialt nõgusaks vajuda. Kui harjutus on Sinu jaoks liiga raske, tee sama harjutust, asetades käed ülejäänud kehast kõrgemale (nt diivani äärele). Soorita harjutust 10−15 kordust või kuni jaksad. Kokku tee harjutust 3 seeriat. 78

VEGAN

MILLINE ON EFEKTIIVNE VEGANSÕNUM? Kaks omavahel vastuolus raamatut oma ala ekspertidelt

simese raamatu „Motivational Methods for Vegan Advocacy: A Clinical Psychology Perspective“ autoriks on Dr. Casey Taft, kes on Bostoni Meditsiini Ülikooli psühhiaatria osakonna professor. Ta

on rahvusvaheliselt prestiižete auhindadega tunnustatud teadlane peretraumade alal. Taft on avaldanud üle 100 artikli ja teadusliku uuringu. Samuti on töötanud konsultandina ÜRO heaks, et vähendada vägivalda

globaalsel tasemel. Ta näeb vägivalla ärahoidmist loomade suhtes enda töö loomuliku jätkuna. Tafti kohta leiab rohkem infot siit: www.veganpublishers.com

MOTIVATIONAL METHODS FOR VEGAN ADVOCACY: A CLINICAL PSYCHOLOGY PERSPECTIVE Casey Taft

Kuidas loomade eestkostjatena saame neid paremini aidata? See küsimus kerkib üles tihti ja seda arutatakse kirglikult nende seas, kes loomadest sügavalt hoolivad. Paljud arvavad, et just nende lähenemine on „efektiivne“, hoolimata sellest, et puuduvad tõsiseltvõetavad uuringud väidete tõestamiseks. Tihti ei tugine efektiivsuse väited ühelegi tõestatud teooriale ja osad seisukohad võivad hoopis nende vastu töötada. Raamat rakendab põhimõtteid ja meetodeid kliinilisest psüholoogiast, et suurendada loomade eestkoste ja vegansõnumi levitamist, nii üksikisikutele kui gruppidele. Kas neid saadab edu või mitte, põhineb eeldusel,

eise raamatu autoriks on Tobias Leenaert, kes nii mõnegi eestlase jaoks võib 2015. aasta Taimetoidumessil toimunud vestlusringi kaudu olla juba tuttav mees. Leenaert on pikaaegne avalik kõneleja ja Belgia esimese vegetaarse/ vegan organisatsiooni EVA (Ethical

et ollakse muutustele avatud. Õnneks on mudeleid ja strateegiaid, mis on aidanud luua jätkusuutlikku muutust paljude probleemkäitumiste jaoks, kuhu kuulub ka ebavajalik vägivald loomade suhtes. Dr. Taft arutleb nende meetodite üle ja toob näiteid, kuidas saab neid rakendada loomadele suunatud vägivalla ärahoidmiseks.

Telli endale: ajakiri Vegan e-poest bit.ly/CaseyTaft Hind: 19,90 €

Vegetarian Alternative) kaasasutaja. Leenaerti juhtimisel algatas EVA eduka kampaania, mis viis selleni, et Belgia linnast Ghentist sai esimene linn, mis toetas ametlikult ühte päeva nädalas kui vegetaarset päeva. Leenaert viib koos Melanie Joyga läbi rahvusvahelisi loomaõigusluse

treeninguid Center of Effective Vegan Advocacy heaks. Ta on ka organisatsiooni ProVeg kaasasutaja, mis on rahvusvaheline organisatsioon, eesmärgiga vähendada liha tarbimist maailmas 2040. aastaks 50 protsenti. Leenaerti kohta leiab rohkem infot www.veganstrategist.org.

HOW TO CREATE A VEGAN WORLD: A PRAGMATIC APPROACH Tobias Leenaert

Selles mõtlemapanevas raamatus hülgab Tobias Leenaert hästi tuntud loomade eestkoste teed ja vaatab värske pilguga loomaõigusluse strateegiatele, eesmärkidele ja kommunikatsioonile. Ta väidab, et arvestades praegust olukorda, kus maailm on sõltuvuses loomsetest saadustest, vajame pragmaatilist lähenemist. Raamat „How to Create a Vegan World“ sisaldab palju väärtuslikke ideid ja vaateid nii värsketele aktivistidele ka kogenutele, organisatsioonide juhtidele ja ettevõtjatele.

Telli endale: ajakiri Vegan e-poest bit.ly/TobiasLeenaert Hind: 22,90€ 80

VEGAN

Tafti ja Leenaerti vahelist loomade eestkoste strateegia (A Discussion of Strategy in Animal Advocacy) teemalist debatti on võimalik järelvaadata siit: bit.ly/LeenaertVsTaft Milline on efektiivne lähenemine? Seni kuni selle kohta puuduvad tõsiseltvõetavad uuringud on see pigem igaühe enda otsustada. Lugege raamatuid ja avardage silmaringi, nii saab teha arukaid otsuseid.

WMF toodetega saab lähemalt tutvuda ametlike edasimüüjate juures:

Maaletooja: Greentek Hulgikaubandus OÜ, www.greentek.ee