Ajakiri Vegan 2019 #4

NR 15, 2019 4/6

Hind 2,49 €

Ajakirja vahel RETSEPTILISA

UUED VÕITJAD SELGUNUD!

Reisikiri KARMI TOIDUKULTUURIGA Vietnamist 90ndatel ilmus KODUMAA ESIMENE TAIMETOITLASTE AJALEHT

Eesti rulluisutaja PÜÜAB MAAILMAREKORDIT Eestlased toodavad VEGANJALANÕUSID

Hanna Martinson:

mida ma ei teeks oma koerale, ei tee ühelegi teisele loomale!

Märka sinist!

Tervitan sind, hea lugeja!

PEATOIMETAJA Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee (+372) 5303 5011 REKLAAM JA SISUTURUNDUS Martin Vihm martin@ajakirivegan.ee (+372) 552 8897 KONKURSS „PARIM VEGANTOODE EESTIS“ Pille-Riin Priske tunnustus@ajakirivegan.ee KÜLJENDUS Marimai Kesküla KEELETOIMETAJA Renate Kapp KAANELOO FOTOD Kristi Heil AUTORID Anett Rannamets Liis Hainsalu Kätlin Kalling Annika Lepp Kristjan Keres Kadri Sikk Silver Semljanski Ireene Viktor Maryliis Steinfeldt Marimai Kesküla Karin Bachmann Kristina-Maria Heinsalu Leen Lindam Sevil Šukjurova

V

iibisin hiljuti seltskonnas, kus üle pika aja uurisid peovõõrad minu langetatud valikute kohta. Esialgu skeptilist positsiooni hoides uuriti, mida ma üldse söön. Harjumuspäraselt kostsin, et ikka kõike seda, mida nemadki – välja tuleb arvata vaid toodang pärit kelleltki, kel süda ja silmad. Selle peale muutusid viivuks näod nalja täis, sest kibekiirete kalkulatsioonide järgi ei jäänud mu toidulauale midagi alles. „Võib-olla peaksite oma taldrikud üle vaatama, kui sellele loomse eemaldamisel midagi alles ei jää,“ vastasin siira muremeelega. Järgnes minu jaoks meeldiv vaikus.

Sellest kandvast vaikusest sai hüppelaud. Tõuge selleks, et puhunud tuuled muudaksid suunda. Enam ei hoolitud, mida ma tarbin, vaid miks. Selgitasin, et põhiliselt seisab veganlus kolme jala peal nagu vana puust valmistatud taburet. Minu jaoks on olulised kõik kolm – kui kruvin ühe alt, kaob tasakaal. Üks toetab teist, teine kolmandat.

Eetika, keskkond, tervis.

Lisaks kolmele olulisele peatükile ses raamatus, on minu arust tähtis lõppu kirjutada ka epiloog pealkirjaga „Ratsionaalsus“, mis selle kõige imelihtsalt kokku võtab. Loomse tarbimine ei ole täna enam põhjendatud. Olgu siinkohal mainitud, et viitan täielikult meie võimsuses olevale lihtsale pingutusele, jättes kõrvale olukorrad, kus loomne on hädavajalik (näiteks „mittevegan“ ravimid).

Miks peaksin koormama oma pla-

neeti ja iseenda tervist, miks toetama vägivalda? Veganina on väga väikese vaevaga võimalik jääda tervislikuks ja elada kvaliteetselt. Meie elu on tehtud niivõrd lihtsaks. Ellujäämise küsimus puudub. Miks peaksin käituma teisiti, toites armutut süsteemi, mis ei ole jätkusuutlik? Kõik need küsimused esitasin ka enda vestluskaaslastele ja jäin lihtsalt lootma.

See maha peetud vestlus pani mind taaskord mõtlema, et ükskõik, millistele taolistele küsimustele vastuseid otsime, leiame need üles vaid siis, kui jääme enda vastu ausaks. See võib nõuda tohutut eneseületust ja loomulikult ka aega. Aega, mis meie varaaidas paraku aina kärmemalt kahaneb.

Mõistuslikke kaalutlusi, rahulikku suve lõppu ning värvilist sügise algust!

TELLIMINE JA INFO www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan

Anett Rannamets Toimetus ei vastuta reklaami sisu ega keelekasutuse eest.

3

MÕTISKLUS

Õpime valitsejast vaatlejaks Karin Bachmann

T

eisi liike säästvat eluviisi on võimalik harrastada igas valdkonnas ja alati ei olegi selle jaoks tarvis eraldi vaeva näha ning uusi teadmisi omandada. Võib pöörata tähelepanu sellele, kuidas lapsed maailma näevad ning pisiasju märkavad, kuidas nad näiteks lendavat ritsikat ja sõjakopterit võrdse imetlusega vaatavad. Iseenda nägemine süsteemi osana, mitte ainuüksi kõrvalseisjana; tajumine, et osalus on parem kui elitaarne distantseerumine ja et kõigiga arvestades oled ka ise üks nende seast, keda oluliseks peetakse.

Sel aastal tegi keskkonnaamet üleskutse niita vähem, et putukatele ja väikeloomadele säiliks rohkem elupaiku, lindudele toitu, oleks vähem häirivat niitmismüra jne. Inimeste üle käte läinud korraarmastusele on sellisest pöördumisest muidugi vähe. Muutused vajavad aega ja ega inimesed ei niida muru lühemaks pahast tahtest, mõeldes, et siilil ei olegi elukohta vaja.

Konflikt seisneb pigem selles, kuidas

4

inimene oma ümbrust tajub ning mida visuaalselt ilusaks peab. Enamasti ollakse harjunud, et loodus – lokkavad heinamaad ja põõsastikud – on ilusad maakohtades. Linnades aga, olgugi et samasugused, peetakse neid koledateks ja lohakuse ning hoolitsematuse märgiks. Linnas olgu kord – sirge ja sile, olgu näha, et peremees on kodus.

Erinev arusaam korrast ja esteetikast ongi tekitanud olukorra, kus naaber kaebab naabri peale kui too oma aias võililli kasvatab, kuigi võilillemett ostab ka kaebaja ise hea meelega. Looduse kord erineb inimese omast, kuid ei väljenda korratust, vaid laiemat pilti koos rohkemate osalistega.

Inimene on harjunud mõtlema, et liigirikkus on omane maakohtadele ning linnades on elupaiku vähe. Tegelikkuses on aga linnade potentsiaal elurikkuse tekitaja ja hoidjana järjest kasvamas. Linnu ümbritsevad monokultuursed põllud, kus jah, võivad kasvada moonid ja rukkililled, kuid mis on oma tootmistsükli tõttu võrreldavad

linnas asuvate ning tavaliselt pidevalt niidetavate murukõrbetega, kus jäävad ellu vaid üksikud liigid.

Kirjutasin selle kolumni ühel juulikuu pühapäeval Setumaal, Uusvada külas, traditsioonilise setu värava ees katusealusel pingil istudes. Ümberringi sidistas, kädistas, siristas, kahises, kaagutas ja kires just see sama väike maailm, mille tähelepanemiseks tuleb hetkeks endal küünarnukist haarata, et hoog raugeks. Kurenoorukite nokaplagin eemal põllul jäi uudistajatele möödasõitvas ekskursioonibussis küll kuulmata, aga see eest märkasid ja pildistasid nad entusiastlikult väravat koos minuga. Ei tea, mitmel Instgrami ja Facebooki kontol ma nüüd koos erinevate teematrellidega – #tahanka, #oskabelada, #minaniisamasetutpildistamas või #maaelupoleginiiraske – olen, aga las olla, peaasi, et taibati kinni pidada. Harjutamiseks ongi paras aegamisi sisse suumida – suurelt väikesele. Järgmisel korral ehk jääb ka nokaplagin kõrvu. ●

UUDISEID

Uus-Meremaa terviseamet soovitab veganlust Uus-Meremaal soovitab riiklik terviseamet uues soovituskirjas kodanikel rohkem taimetoitu tarbida, et kitsendada enda ökoloogilist jalajälge. Aruandes toodi välja mitmeid viise, kuidas panust keskkonna kaitseks suurendada, sealhulgas kasutada näiteks vähem elektrit.

Terviseameti raporti ja UusMeremaa keskkonnaministeeriumi kohaselt on terve riigi heitgaaside põhiliseks tekitajaks (49%) põllumajandussektor. Terviseamet palub tarbida vähem liha ning piimatooteid, et parandada jätkusuutlikkust.

Eriti on Uus-Meremaa ametnike sõnul planeedile kahjulik punase liha tootmine. Lisaks sellele, et punane liha on ressursimahukas ehk nõuab tohutul hulgal maad ja vett, on see koormaks ka tervisele. „Maailma terviseorganisatsioon nimetab punast liha teise rühma kantserogeeniks, mis tähendab, et see võib tõenäoliselt olla vähi põhjustajaks,“ seisab aruandes. Lisaks mainitakse, et punase liha tarbimine võib suurendada südamehaiguste riski.

Terviseameti koostatud raport kutsub meditsiiniasutusi üles toetama jätkusuutlikku eluviisi ning võimaldama patsentidele, külalistele ja töötajatele rohkem taimedepõhist toitu. Just haiglad peaksid selliste muutuste juures olema ametnike sõnul esirinnas.

Arnold Schwarzernegger ja Kim Kardashian

hakkasid veganiteks?

Legendaarne filminäitleja Arnold Schwarzernegger ei söö enam liha.

Terminaatori staar, kulturist ja endine Kalifornia kuberner on mitu korda võtnud sõna liha tarbimise vähendamisest. Olles tunnistajaks kliimamuutustele, on mees keskkonna kaitsmise vastu muutunud kirglikuks. Ta soovitab oma fännidel soetada elektriautosid ning tarbida vähem liha. Muidugi on mees ka suur noore kliimaaktivisti Greta Thunbergi fänn.

Samuti on jätkusuutlikku tarbimist oma sotsiaalmeedia kontodel viimasel ajal toetanud tõsielustaar ja ilumaailma eestvedaja Kim Kardashian West.

Nelja lapse ema ja räppari Kanye Westi naine on oma sotsiaalmeedia kontodel reklaaminud vegantoitu, samuti vahetas ta kõik oma karusnahksed kasukad välja. Ühes sotsiaalmeediasse postitatud videos on ta maininud, et veganiks olemine on aidanud tal hoida ka saledat joont. Veganlust tutvustas Kardashianile teinegi suur staar Pamela Anderson.

Üha rohkem maailma eliitstaare on võtnud viimaste aastate jooksul vastu otsuseid, mis puudutavad veganelustiili. Sellest räägivad üsna tihti räppar Will.i.am, koomik Kevin Hart, vormeli-

sõitja Lewis Hamilton ja ühed tänase hetke suurimad staarid Beyonce, Ariana Grande ja hiljuti tähena taevasse lennanud Billie Eilish.

Taimetoidul olevad mehed on viljakamad, selgub uuringust Mehed suudavad vegantoidul olles toota 25 miljonit korda rohkem seemnerakke! Hiljutises Harvardi ülikooli uuringus selgus, et tavapärane „läänemaailma dieet“, kus tarbitakse ohtralt liha ja piimatooteid, võib olla seemnerakkude tootmisele kahjulik. Uuringus vaatleti rohkem kui 3000 Taani meest (vanuses 18-20). Selgus, et meestel, kes toitusid taimselt, oli spermatosoidide arv kõrgem – täpsustades, siis 25.6 miljonit korda kõrgem.

Rootsis avati põhjamaade esimene vegankool Waldorfi kool Hagaskolan õpetab lapsi vanuses 6 kuni 15 ja arvatakse, et tegemist on esimese vegankooliga sellele vanusegrupile terves põhjamaade regioonis.

Kool loodi Stockholmi kesklinnas 2006. aastal, kuid 2018. aastal liiguti praegusesse asukohta Hagaparki ning keskenduti ka veganlusele.

Kooli sõnul lähtub waldorfpedagoogika inimese terviklikkusest ja näeb lisaks teadmiste andmisele ka mõtlemise arendamise vajalikkust läbi tunde- ja tahtekasvatuse. Hagaskolan õpetab olema keskkonnaalaselt kohusetundlik ning soovib olla 21. sajandil eeskujuks.

Kool on mittetulundusühing, selles õpib 184 õpilast ning töötab 28 õpetajat. Toiduks pakutakse vaid mahepõllumajandusest pärit taimset toitu. Igal aastal on erinevale teemale keskenduv õppekava. Eelneva aasta teemaks oli näiteks „Jätkusuutlikkus ning tervis“, uuel hooajal alustatakse teemal „Eetika“.

5

AJALUGU

Kodumaa esimene taimetoitlusest pajatav väljaanne avaldati 1991. aastal Ajakiri Vegan ilmus 2016. aasta talvel esimest korda ning seda saab nimetada Eesti esimeseks täielikult veganelustiilile pühendatud ajakirjaks. Küll aga ei saa seda nimetada Eesti esimeseks vaid taimetoitlust puudutavaks väljaandeks, sest 1991. aasta kevadel nägi ilmavalgus ajaleht Eesti Vegetaarlane.

Anett Rannamets Ajalehe eesmärk oli väga sarnane ka Vegani omale – anda praktilist infot tervisliku ning jätkusuutliku eluviisi kohta. Samuti puudutati Eesti Vegetaarlases mitmes kohas loomaõigusi, eetikat ning vägivallavaba maailma.

Keskkondlikku aspekti naljalt selle vana väljaande vahelt ei leia – see on karmiks tõeks saanud hiljuti. Teinekord kuulus Eesti Vegetaarlases avaldatud retseptide hulka mõningaid piimatooteid, kuid peaaegu alati anti võimalus ka toortoidu valmistamiseks. Samuti kumasid siit-sealt läbi väljaande tegijate religioossed uskumused ja jumalasõna.

Eesti Vegetaarlase esimese numbri esiküljelt saab kohe selgeks, et lehe sisuks saavad olema artiklid taimetoitudest, retseptid, tõlked ravimtaimedest praktikute näpunäited tervislikust toitumisest, veeprotseduuridest ja paljust muust, mis aitavad inimest pöörduda 6

tervislike eluviiside poole. Sellele on kirjutanud alla ETS ehk tol ajal loodud Eesti Taimetoitlaste selts.

EESTI TAIMETOITLASTE SELTS 90NDATEL

Kirjanik Kristiina Luite kirjutab esimeses väljaandes seltsi taasloomisest ning isiklikust kogemusest taimetoiduga. „Oma elu parimatel aastatel pidin vaevlema haiguste küüsis. Mu elujõud oli täiesti murtud. Elu päästjaks sai esperantokeelne ajakiri „Esperantista vegetarano“. Sealt sain lugeda, et inimene võib end terveks ravida toortoiduga.

Tegin kohe julgelt proovi. Tulemus ei lasknud end kaua oodata. Kolmandal päeval tundsin elujõu taastumust,“ kirjeldab Kristiina oma teekonda.

Ta mainib, et selles samas hispaaniakeelses ajakirjas rääkis üks artikkel, kuidas Lääne-Saksamaal kasvab söögikohti nagu seeni pärast vihma ja

mainiti ka taimetoitlaste üha laienevat liikumist. Niisiis tekkis tal soov rajada ka Eestisse midagi sarnast. Koos oma tuttava Peeter Liiviga asuti põhikirja koostama, et pärast mõni aeg kestnud vaikust taimetoitlased taasühendada.

Eesti Taimetoitlaste selts – 17. aprillil 1988. aastal sai see teoks. Ühingusse kuulus 66 liiget. Kristiina asus kohe ka kaupluseruumide otsingule.

Tallinnast Kauba tänavalt need leitigi. „Tuli aastate jooksul lagunenud maja remontida. Seitsme kuu jooksul saime liikmete abiga lõpuks ruumi töökorda seatud ning 6. märtsil 1989 avas kauplus „Vegetaris“, et ostjaid vastu võtta,“ kirjutab Kristiina oma artiklis. Kaupluse juures asus ka köök ning sellest sai paljude uute salatiretseptide kodu. „Nüüd juba kahe aasta möödudes võime julgelt kokku panna taimetoitlase aasta menüü,“ sõnab Kristiina 1991. aastal oma kirjatükis.

AJALUGU

Salatite retsepte 1991. aasta ajalehest Eesti Vegetaarlane

Kahe aasta jooksul kasvas selts 66 pealt 1000-liikmeliseks. Osakonnad asusid Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres ja Jõhvis. Seltsiga kuuluti ka Euroopa Taimetoitlaste ühingusse.

TAIMETOITLUS LEVIS TOL AJALGI „JÕUDSALT“

Kristiina Luite kirjutas sissejuhatavas artiklis sellest, et hispaaniakeelsetes väljaannetes räägitakse taimetoitluse kiirest kasvust ning ta kinnitas seda põgusa välismaisest ajakirjast pärit tõlkega. „Tänapäeva Lääne-Saksamaal on

taimetoit populaarne. Taimetoitlaste restoranide, sööklate ning väiksemate toidukohtade omanikud konkureerivad omavahel toidukohtade loomisel ning neid kasvab nagu seeni pärast vihma.

Klientide ligimeelitamiseks pakutakse üksteisevõidu vitaminiseerituid jooke, sojaoa toite ning salateid. Nad pakuvad taimetoite mao raviks, maitsvaid Ameerika salateid, erisuguseid taimseid toite sojaubadest ning riisist, budda (Buddha – toim) paastutoite, ei puudu isegi mehhiko eritoit „en Eilado“. Lääne-Saksamaal on juba u. 1000

biopõllumeest, kelledel on 12.000 ha maad. Alternatiivse toidu ostmiseks kulutavad Lääne-Saksa elanikud 2 miljardit marka aastas,“ seisab ajalehe tagaküljel.

Vahva on sellistest võrdlemisi vanadest artiklitest üles leida tänapäevalgi meile tuttavad sõnad nagu näiteks sojaoa toidud, mida tänapäeval mõistame kui väga olulisi valguallikaid veganite toidulaual.

Täna ei saa me 100% kindlad olla, kas Saksamaal 90ndate paiku taimetoidu kohvikuid tõesti nagu seeni pärast vihma tekkis või on tegemist aktivistliku ülepaisutusega, ent tore on tõdeda – pea 30 aastat hiljem ollakse veganluse ja taimetoitlusega lääne maailmas ikka väga heas kohas. Sellest räägitakse meedias, teadusuuringud on elustiili edendamisele toeks ning aktivstid teevad oma tööd südamega. Ilmselgelt peame tänulikud aga olema ka nendele aktivistidele, kes selle taimetoidumaailma uksed entusiastlikult aastaid tagasi avasid. Põlvkonnalt põlvkonnale ja nii see edasi liigubki. ●

7

SPORT

HULLUMEELNE!

TAGURPIDI RULLUISKUDEL: Eesti sportlane läheb Berliini maratonile, et registreerida maailmarekord

T

õnis Paalme on ütlemata äge rulluisutaja, kellele meeldib elus kulgeda omamoodi. Nimelt avastas ta end kümme aastat tagasi rulluiskudel tagurpidi liikumas. Tänaseks kihutab Tõnis enamikest edaspidi sõitjatest tagurpidi mööda ja tema eesmärk on kohe-kohe septembris Berliinis toimuval maratonil registreerida maailmarekord. Kas

8

Anett Rannamets kujutate ette – tagurpidi rulluiskudel ja seda 42 kilomeetrit? Meil on hea meel tõdeda, et lisaks ülivägevale spordiala valikule on Tõnis oma elus teinud ka eetilise otsuse olla täistaimetoitlane.

Paljud võib-olla ei teagi, et tagurpidi rulluisutamine on eraldi spordiala.

Miks on see erinev ja kui palju rohkem see nõuab?

Ma arvan, et eraldi spordialaks on tagurpidi rulluisutamist nimetada veidi liig – veel! (naerab) See on üks osa freeskate-rulluisutamisest, kus on kombineeritud mitmed erinevad rulluisualad – näiteks kiirrulluisutamine, offroad, downhill ja trikirulluisutamine. Oskuslik rulluiskude käsitlemine annab vabaduse rulluiskudega sõita kus iganes.

SPORT

Tagurpidi rulluisutamine on väga põnev, kõik käib teistpidi. Kui alustad tagurpidi rulluisutamisega, siis õpiksid justkui kogu rulluisutamist algusest peale. Kindlasti soovitan kannaklotsi ära kruvida, sest see hakkab tagurpidi rulluisutamist segama ja võib olla ohtlik.

Eks tagurpidi sõitmine nõuab kindlasti rohkem jõudu ja energiat, kuid see mulle just meeldibki – minu jaoks on see mõnus väljakutse. Maratoni läbides saan tagurpidi palju suurema koormuse kui edaspidi sõites. Täitsa huvitav oleks millalgi maratoni taas ka edaspidi läbida, et näha, kuidas see mul välja tuleb ning kas on lihtsam kui varem. Võtan selle ette pärast rekordi löömist. Tagurpidi liikumiseks on rulluisutamine ilmselt kõige mugavam viis siin maailmas, sest vahepeal saab veeredes puhata.

Mõistan, et hoiad mitteametlikku maailmarekordit. Mida see üldse tähendab?

See tähendab, et olen korduvalt sõitnud kehtivast maailmarekordist kiiremini, kuid pole veel ametlikku Guinnessi rekordi sooritust teinud. Maailmarekordi registreerimiskulud on päris suured ja sellise rekordi sooritamise korraldamine maratonidistantsil on keerukas ettevõtmine.

Kas Berliinis on plaanis siis see rekord ametlikuks saada?

Jah, täpselt nii. Oleme tiimiga mitu kuud tegutsenud, et teostada ja registreerida selle aasta septembris toimuval suurejoonelisel Berliini maratonil maailmarekord.

Praegune rekord kuulub poolakale – 1 tund 40 minutit. Sina oled korduvalt sõitnud ajaga, mis on lähedane 1 tunnile 24 minutile. See on päris pikk edumaa. Kui positiivselt oled ise meelestatud?

Kuna olen seda nii mitmeid kordi juba teinud, siis on minu hoiak selle suhtes väga kindlameelne. Ma unistan sellest, et suudaksin ennast ületada ja sõita enda parim aeg! Rekord saab kindlasti 10

tehtud, kuid kuna Berliini maraton on üks suurimaid ja rahvarohkemaid üritusi maailmas, on kindlasti vaja sõidul ajal väga tähelepanelik olla, et suudaksin teiste uisutajate ja kolonnide vahel puhtalt manööverdada. Ootan seda sõitu juba pikisilmi ja olen väga õnnelik, et seda teha saan.

Millal üldse mõistsid, et ajad rekordit taga?

Tagurpidi rulluisutamisega olen tegelenud juba rohkem kui kümme aastat.

Mäletan väga selgelt, kuidas rulluisutamisega alustasin ja sõitmist harjutades mõtlesin, kas selg ees on võimalik sõita sama hästi nagu edaspidi.

Esimese pikema sõidu selg ees tegin 2006. aastal ühel ühissõidul, mille distantsi pikkuseks oli üle 20 kilomeetri.

Selliseid sõite tegin mitmeid kordi veel ja hiljem proovisin selg ees uisutades ka 42 kilomeetri pikkusel maratonidistantsil

osaleda. Peale esimest sellist maratoni tõid teised rulluisutajad välja asjaolu, et minu sõidetud aeg oli väga lähedal ametlikule maailmarekordile ning võttes arvesse sõidutingimusi – sõitsin väikeste rulluisuratastega kurvilisel ja tõusudega rajal – taipasingi, et mul oleks võimalik selles maailmarekord teha.

Lasin sellel mõttel seedida, täiendasin vahepeal varustust ja 2011. aastal otsustasin selle idee Pärnu rulluisumaratonil täide viia. Teiste sooritatud ametlikest maailmarekorditest saingi parema aja, kuid kahjuks ei olnud ma tollal nii hästi valmistunud just rekordi registreerimise osas ning nii jäigi see tegemata. Nüüdseks olen sõitnud selg ees ka palju pikemaid distantse nagu Tallinn-Pärnu, Tallinn-Rakvere ja Tallinn-Haapsalu.

Oled ka treener! Kujutan ette, et tagurpidi sõitmine tuleb trennis

SPORT

PANE ÕLG ALLA! Rekordi sujuvaks õnnestumiseks on Tõnis koos tiimiga loonud Hooandja projekti, et tutvustada lähemalt oma ideed ja anda võimalus headele ja toredatele inimestele suurt ettevõtmist toetada. „Üksinda ma selle rekordiga hakkama ei saaks,“ tunnistab Tõnis.

Kindlasti vaata ka tema Hooandja videot ja kui tunned, et soovid teda toetada, siis lükka talle hoogu juurde, et saaks selle vägeva sõidu ära teha ning maailmarekordi Eestisse tuua!

Otsi projekt üles Hooandja kodulehelt (hooandja.ee)! kasuks – kui teised edaspidi sõidavad, saad sina teistpidi sõites neil silma peal hoida?

Olen Rulluisukooli eestvedaja ja peatreener. Tõepoolest, tagurpidi sõidu oskus ja kindlus on treeningutel väga kasulik. Saan silma peal hoida, selgitada ja õpetada ning lisaks ka toredaid osalejaid pildistada ja filmida. Täpselt niisamuti teen ka enda korraldatavatel ühissõitudel – näiteks tegin nii terve tee ühissõidul Tallinnast Pärnusse, organiseerides kogu sõitu grupi ees otsas tagurpidi rulluisutades.

Hea on osata teistpidi sõita, see annab juurde uusi võimalusi ja nii on mugav jälgida, mis ümberringi toimub.

Kui kaua oled rulluisutamisega tegelenud?

Rulluisutamisega alustasin teismelisena. Alguses andis sellele hoogu juurde minu õe eeskuju – ka tema on rulluisutamises väga andekas. Tema küll nii põhjalikult sellega ei jätkanud, kuid mina sain endale kutsumuse terveks eluks. Olen sellega tegelenud juba umbes 20 aastat.

Võib-olla on see totter küsimus, aga kus rulluisutajad talvel, mil lumi on maas, treenivad?

Rulluisutamine, vähemalt Eestis, on üldiselt ainult suvine ala.

12

Rulluisutada saab igal pool, kus on vähegi sile asfaltkate. Rulluisukooli treeningud toimuvad näiteks Pirita velodroomi ees asuval platsil ja selle ümbruses, täiskasvanute koolitused toimuvad Tallinna Lauluväljaku Mere väravate juures.

Talvel keerame oma uisusaabastele aga jääterad alla (naerab). Paljud rulluisutajad tegelevad talvel teiste spordialadega – õnneks on meil päris populaarsed ka rulluisutamisega sarnased spordialad nagu suusatamine ja uisutamine.

Meil on mõttes tulevikus ka talvel rulluisutreeningutega jätkata, kuid selleks peame leidma hea sisehalli või saali, mis seda võimaldaks. See on vaid aja küsimus. Mina isiklikult olen talvel päris palju aega veetnud ka välismaal ning uisud on mul alati kaasas.

ki tunduda, et rulluisutamine ei meeldi ning ei teki ka soovi sellega tegeleda.

Kui inimene ei ole aga tegelenud piisavalt palju liikumise või muude aktiivsete tegevustega, siis on tal tavaliselt ka kehvem tasakaalutunnetus, mis on rulluisutamise puhul väga oluline. Ka see võib olla alguses suureks takistuseks. Tasakaalu saab rulluisutamisega muidugi hõlpsasti treenida.

Kolmas kõige suurem takistus on kindlasti hirm. Algaja rulluisutaja ületab tavaliselt mitmeid igapäevaseid hirme, näiteks hirmu teiste arvamuse ees, hirmu (läbi)kukkuda ning hirmu millelegi uuele avaneda. Mõne inimese jaoks on see keerulisem kui teise jaoks. Lisaks võivad olla minevikust meeles mõned kukkumise kogemused, mis inimestes endiselt hirmu tekitavad ning neid tagasi hoiavad.

Mis on rulluisutaja suurimaks takistuseks või komistuskiviks – kui nii võib öelda?

See, mis kellelegi raskusi võib valmistada, on väga individuaalne.

Mitte hästi läbimõeldud uisuvalik võib olla suurimaks takistuseks, sest erinevate uisutüüpide valik on laialdane ning valet tüüpi uisud võivad muuta rulluisutamise õppimise liiga ebamugavaks ja keerukaks. Sellisel juhul ei saa kogemusest sõidurõõmu ning siis võib-

Räägime täistaimetoidu maailmast ka. Millal see sind tervitas?

Taimetoitlus tuli minu ellu umbes viis aastat tagasi, ilma et keegi oleks mulle seda soovitanud. Täistaimetoitlane olen olnud varsti neli aastat, kuid sellele teele mind veidi suunati.

Milline on sinu filosoofia seejuures?

Keskkond? Eetika? Tervis?

Kui ma hakkasin rohkem mõistma elu metafüüsilist ja energeetilist poolt,

SPORT

mida me päris oma viie meelega ei taju, siis muutus minu toitumine, elustiil ja suhe selle maailmaga – see on palju sügavam kui ta füüsilisena pealtnäha paistab. Põhiliselt alustasin taimetoitlusega iseenda pärast, tervislikel põhjustel. Mitte et mul oleks tervisega probleeme olnud, aga kuna tervis ja nooruslikkus on minu jaoks väga olulised, siis olen avatud uutele võimalustele, mis minu elu kvaliteeti paremaks muudavad. Taimetoidu puhul ma lihtsalt tundsin, et see on mu kehale ja vaimule kergem ja parem.

Ma ei suuda enam mõista, kuidas on ühiskond jõudnud sellisesse punkti, et tarvitatakse nii massiliselt loomset.

Suure tarbimise tõttu peavad loomad terve elu kannatama väga kehvades tingimustes – nad ei saa piisavalt liikuda ja neid pannakse tootma rohkemat kui nad loomulikult võimelised on. Milleks tarbida igapäevaselt midagi sellist, mis on terve oma elu

kannatanud ning millel ei ole mingit kvaliteeti. Lisaks ei ole üldse kindel, kuidas teise liigi päritoluga hormoonid meie organismi mõjutavad. Ma jälgin inimesi ja nende elustiili ning olen märganud, kuidas liigne loomse tarbimine aitab kaasa rasvumisele ja tekitab mitmeid tervisehädasid.

Ma lihtsalt ei soovi sellist madalat energiat tarbida.

Loomad on samasugused olendid nagu meie, silmad peas ja hing sees, ning väärivad palju paremat elu, tingimusi ja võimalusi. Iga inimene saab selles osas midagi ette võtta. Ühiskond ei mõtle veel väga sellele, kui palju ressurssi nõudvam on loomade pidamine võrreldes taimekasvatusega. Lisaks sellele toodavad loomad massiliselt süsihappegaasi, taimed aga meile vajalikku õhku. Süütud elusolendid ei peaks kannatama.

dil sööd, mida toitumise juures jälgid?

Suurema koormuse puhul on ka söögiisu suurem. Mingit kindlat toitumiskava ei ole ning otseselt ei jälgi, mida suhu pistan. Toitun tunde järgi ning usun, et aastatega on mu tunnetus juba päris heaks muutunud. Jälgin lihtsalt seda, et toitumine oleks hästi mitmekesine – et ei sööks alati samu asju. Samuti võib öelda, et suvel kui on rohkem päikest, söön rohkem puuvilju ja rohelist salatit, sest sel perioodil on see kehale väga hästi omastatav. Talvisel perioodil on toitumine jällegi veidi erinev.

Kas leiad, et taimetoit toob paremaid tulemusi?

Olen oma elu parimas vormis ja sõidan tagurpidi maratoni kiiremini kui kunagi varem, seega jah, kindlasti! Vastupidavus on paranenud ja pigem tunnen end iga aastaga aina nooremana! ●

Mida intensiivsemal treeningperioo-

Maailmarekordi püstitamisele annab hoogu

Pulsaar on Premium klassi toodetesari, mida eristab naturaalsus, kvaliteet, suurepärane maitse ja konkurentsivõimeline hind!

Pulsaari tooted on mõeldud kiire elustiiliga inimestele ning tervise- ja kehateadlikele sportlastele, samuti kõigile teistele, kes peavad keskenduma, selgelt mõtlema ning vajavad palju energiat.

Kaasaegne elu on nõudlik ja kiire ja just seepärast oleme olemas: soovime olla liitlaseks kõigile trennitegijatele, kellel on kiire elutempo, hulganisti väljakutseid, riske ja võimalusi. Pulsaar on mõeldud ka füüsiliselt väga aktiivsetele inimestele, kes armastavad sporti ja hoolitsevad oma keha eest.

Meie saavutustele ja eesmärkidele suunatud tooted on just nende jaoks.

BLACK LINE SARJA MURRANGULISED TOOTED: •XXL Naturaalne batoon mustika, šokolaadi ja meresoolaga, 60g •XXL Naturaalne supertoidubatoon datlite, hapu kirsi, maka, acai ja spirulinaga, 60g

gluteenivaba vegan palmiõlivaba GMO-vaba ei sisalda kunstlikke värvaineid Saadaval Tradehouse poodides, Tallinna ja Tartu Kaubamajas, Apollo raamatupoodides, Circle K tanklates ja hästi varustatud Selverites ja Hüper Rimides

ORGANISATSIOON

Toitu ausalt ja rebi rauda Nähtamatud Loomad

K

äima on lükatud uus võimas kampaania Tugev Taimsel Kütusel, mis kutsub üles mehi lihast loobuma. Hea eesmärgi nimel on särgid seljast heitnud muljet avaldavas vormis sportlased, kes murravad müüte taimetoitlusest medal korraga.

Kampaanias osalejate seas on näiteks endine Eesti koondise korvpallur Janar Soo, profikäsipallur Mikk Pinnonen, mitmeid rahvusvahelisi võistlusi võitnud BMX-rattur William Kass, juuniorite Euroopa meistrivõistluste seitsmes jõutõstmises Agris Reppo ja mitmekordne Eesti meister vabavormilises gümnastikas Igor Fatkov.

Ailar - jalgratas, jalgpall, korvpall, kergejõustik

Igor - gümnastika

KUST SA VALKU SAAD?

Taimetoitlust propageerivad kampaaniad kasutavad sageli argumente, mis kõnetavad pigem naisi – loomade heaolu ja keskkond. „Tundsime, et meeste seas on taimetoitlusel kehvem maine, kuna seda ei nähta realistliku elustiilina,“ kommenteeris kampaania eestvedaja Ville Sokk, kes ka ise fotoseerias osaleb. „Eks ole enamus veganeid kuulnud küsimust, kust nad valku saavad. Sellisel „dieettoidul“ pole ju ometigi võimalik tugev olla?“ Tuues eeskujuks mehed, kes on lihast loobunud, näitab kampaania, et ka nii on võimalik olla tugev ja terve.

Tugev Taimsel Kütusel kampaanialehele on koondatud palju lihtsaid valgurikkaid retsepte, inspireerivaid lugusid sportlastelt ning erinevat toitumisinfot ja toitumiskavasid. Läbi kasuliku info jagamise üritab kampaania ka suurendada sportimise ja tervisliku elustiili populaarsust taimetoitlaste enda seas.

PAREMAD TULEMUSED

Kui

sageli

peetakse

taimetoitlust

14

Agris - jõutõstmine

Ville - jõusaal

ORGANISATSIOON

tulemusi ohustavaks, siis mitmed sportlased leiavad, et see on neid hoopis aidanud, parandades nii taastumisprotsessi kui ka seedimist – just neil põhjustel on mitmed sportlastega tegelevad toitumisspetsialistid hakanud taimetoitlust soovitama. Teadlased ütlevad, et taimsel kütusel langeb ka südamehaiguste ja II tüüpi diabeedi risk. „Kui oma toitumisharjumusi parandasin, hakkasid lihased paremini taastuma ja taimetoitlasena olen hakanud paremini arenema kui segatoidulised,“ kommenteeris kampaanias osaleja, jõutõstja Agris Reppo. Profikäsipallur Mikk Pinnonen tõi aga välja, et pärast loomse väljavahetamist kadus tal kannavigastusest tulenev krooniline valu.

ÜHINE LIIKUMISEGA

Mark - jõusaal, purjelauasport, pilates

Tallinnas Järve Keskuses Foorumi Keskuses Arseanli Keskuses Pärnus Kaubamajakas Rakveres Põhjakeskuses

Kuigi välismaalt leiab mitmeid näiteid veganitest olümpiavõitjatest ja maailmarekordiomanikest, annab Tugev Taimsel Kütusel inimestele võimalusele suhestuda kodumaiste sportlasega isiklikul ja vahetul moel.

Sügisel on tulemas ka erinevaid üritusi,

William - BMX

15

ORGANISATSIOON

kus kampaanias osalevad sportlased saavad oma kogemusi huvilistega jagada.

Kui varasemalt võis stereotüüpiline taimetoitlane olla „paljasjalgne hipi“, siis Tugev Taimsel Kütusel loob selle asemele uue, palju positiivsema ja realistlikuma kuvandi: taimetoitlane on eeskujulik ja edukas mees, kes hoolib enda tervisest, teeb sporti ja kaitseb ka endast nõrgemaid.

Esialgu seab Tugev Taimsel Kütusel fookusesse mehed, sest neile suunatud kampaaniaid on vähe, kuid kampaania eesmärk pikemas perspektiivis on seostada tervislikke eluviise taimetoitlusega ning kajastada ka rohkem Eesti tublide naissportlaste saavutusi.

Kui külastate kampaania kodulehte – www.tugevtaimselkütusel.ee – leiate kõikide sportlaste lood, lihtsad ja toitvad retseptid kodus valmistamiseks ja loomulikult kasulikku toitumisnõu. ●

Janar - korvpall

Oliver - crossfit

16

Mikk - käsipall

Mario - jooks, rattasõit, jõusaal, MMA

Daniel - maasitkujooks, mägijalgratas, jõusaal

TKH FOODS ОÜ Laki 14a. Tallinn Tel. +372 6 419 352

info@kulinaaria.eu tellimus@kulinaaria.eu

KKK

Vastused korduma kippuvatele küsimustele KKK ehk vastused korduma kippuvatele küsimustele ja argumentidele veganluse kohta, on uus rubriik ajakirjas, kus pikaaegsed veganid vastavad populaarsetele küsimustele või reageerivad tihti esitatavatele argumentidele. Allpool on välja toodud üheksa küsimust või väidet ja vastused, et ammutada häid mõtteid ja panna kõrva taha argumente, mida saab teinekord seltskonnas arutledes kasutada või huvitundjatele esitada.

Vastas: Marimai Kesküla, ajakirja Vegan looja ja endine peatoimetaja

O

len kuulnud, et veganlus aitab madaldada vererõhku. Minu puhul aga see ei kehti – iga kord kui kuulen järjekordset „Kust sa valgud saad?“ ja „Aga taimedel on tunded!“, hüppab vererõhk lakke ja rindu lööb valu. Imetlen inimesi, kes suudavad sellistele küsimustele sõbralikult ja kannatlikult vastata. Minul võttis alljärgnevatele küsimustele vastamine neli päeva aega, sest iga kahe küsimuse tagant pidin tegema pikema pausi, et närve puhata.

See on ka põhjus, miks ma üldiselt ei lasku vaidlustesse ning jätan selle töö pragmaatilisematele veganitele – jõudu ja tugevat närvi soovin kõigile.

Kust sa rauda saad, kui liha ei tarbi?

Umbes viis kuud tagasi sündis meie perre poeg. Kui ma oma ämmaemandale peale sünnitust mainisin, et elan veganelustiili, vaatas ta esimese asjana üle minu raseduse ajal tehtud analüüside raua näidud. Rasedana me minu veganlusest ei rääkinud, sest see polnud lihtsalt vajalik – minu näidud olid terve lapse kandmise vältel normis ning mulle tundus, et kui ütlen, et olen vegan, siis kõlab see nagu see nali „Kuidas aru saada, et keegi on vegan? Ta

18

ütleb sulle!“ Niisiis, kust saavad veganid oma raua? Ikka sealt, kust kõik ülejäänudki – toidust. Taimses toiduvalikus on küllaldaselt rauarikkaid toite, mille hulgast valida. Rõhk võiks olla kaunviljadel, eelistada võiks täisteratooteid ning kindlasti ei tasuks unustada tumerohelisi köögivilju nagu brokoli või lehtkapsas.

Aga kui rauatasemega esineb probleeme (seda võib ette tulla ka segatoidulistel ning kindlasti peaks seda kontrollima vereanalüüsiga, mitte ise diagnoosima!), siis ei tasu kohkuda rauapreparaatide võtmise ees.

Aga inimene on ju alati liha söönud, see tegi meist inimese, pani aju kasvama ja arenema!

See on üks laialt levinud arusaam, kuid järjest kasvavat populaarsust kogub selle kõrval aga teine – aju arengu põhjustas just toidu küpsetamine. Kui liha söömine oleks seotud intelligentsusega, siis oleksid karnivoorid meist IQ-tasemel kordades ees. Lisaks räägib liha söömise ja aju arengu vahelise seose vastu fakt, et praegu meie aju hoopis kahaneb, vaatamata sellele, et tarbime liha rohkem kui kunagi varem.

Järjest tugevamalt hakkab ka teadlaste hulgas kanda kinnitama hüpo-

tees, et aju areng algas kokkamisest, sest üleüldiselt suurem kalorite hulk toidus annab aju arenguks ja tööks kogu vajaliku energia.

Arusaadav, miks veganid liha ei söö, aga miks ei tarbita ka piimatooteid? Üks päev sõitsime elukaaslasega autos ning nägime tee ääres vasikat.

Võrukael oli nii väike, et oli pääsenud karjuse alt välja. Teisel pool teed karjamaal avanes aga minu jaoks esmakordne vaatepilt – pool karjast oli kogunenud karjamaa äärde ning ammus.

Oli ilmselge, et täiskasvanutel oli mure.

Kui vasikas lõpuks tagasi üle tee jooksis ning karjamaale naasis, piirasid vanemad lehmad ta ümber ja müksasid teda hellalt ninadega.

Sellist emotsiooni tekitas vasika eemaldumine karjast mõne meetri kaugusele. Ma ei ole elus kuulnud ning ei oska ilmselt ette kujutada seda, missugune on lehmaema nutt kui tema vasikas ära võetakse, kuid olen lugenud, et see pidi olema õõvastav, kuidas nad oma kadunud last päevade või nädalate kaupa kutsuvad.

Kui juba varem sain aru, et kohukese pärast kellelegi sellist kannatust põhjustada on vabandamatu, siis nüüd, kus olen ise ema, kriibib mõte

KKK

maitsenaudingute pärast peredest veelgi enam.

lahutatud

Kuidas sa juustust loobuda suutsid?

Ma ei suutnudki – ma söön „juustu“ edasi, aga sellist, mis on tehtud taimedest.

Mida sa sööd talvel, kui taimed ei kasva?

No oletame, et tõesti, poode ei eksisteeri. Ka sellisel juhul veidi ette planeerides peaks siiski olema võimalik talv veganina üle elada. Kasvataksin ja hoiustaksin suuremates kogustes kartulit ning juurvilju, kaunvilju ja teravilju ning kindlasti teeksin hoidiseid. Äkki on isegi soja kasvatamine mõeldav – siis ei oleks mul mingit probleemi talve üleelamisega. Õnneks aga ei pea mina ega enamik lääne kultuuriruumis elavatest inimestest sellistele asjadele mõtlema ning tänu globaalsele kaubavahetusele ei erine talvine toidulaud sugugi teiste aastaaegade omast.

Kuidas veganid lihast kasvatavad?

Täpselt samamoodi nagu kõik teisedki – trenni tehes. Lihas ei kasva diivanil vedeledes, ükskõik, mida süüa. Kuid kui valkudest rääkida, siis kaunviljades, nendest tehtud toitudes (nt tofu, tempeh jm) ja ka lihaalternatiivides on küllaldaselt valku, et lihast ehitada.

Samuti on taimsel toidul lihase kasvatamiseks eelis – süsivesikud. Nimelt sageli unustatakse, et selleks, et lihas kasvaks, peab ennast liigutama ning siis on vaja energiat, mida kõige lihtsamini saab süsivesikudest.

Kui tegemist on väga tervisliku eluviisiga, miks mu arst seda soovitanud ei ole?

Suure tõenäosusega on osade arstide arusaam veganlusest sama olematu kui küsija oma, kes eeldab, et veganlus tähendab rohelist salatit ja pidupäeval keedukartulit. Sellist toitumist ei julgeks tõesti kellelegi soovitada. Õnneks on Eestis organisatsioonid, kes tegelevad aktiivselt sellega, et viia info mitmekülgsest vegantoitumisest arstide

ning teisteni, kes järjest enam puutuvad kokku veganitega. See annab lootust, et ühel päeval ei ole enam põhjust seda küsimust küsida.

Aga vegantoitumine on ju kordades kulukam, kas pole?

Kordades on kindlasti liialdus, kuid tõde tunnistades, siis tõesti on praegu vegan olla veidi kulukam. Seda eriti siis kui on soov toituda sarnaselt nagu varemgi, asendades loomsetest võetustest tehtud toidu taimsete alternatiivide vastu.

Siinkohal mina isiklikult isegi ei lasku vaidlusesse, sest pole minu asi kellegi rahakotti vaadata ning olgem ausad – selline veganlus, mis on rahakotisõbralik, on ka suhteliselt igav. Kes tahaks elu lõpuni toituda ubadest ja kartulist?

Ikka tahaks ju vahel jäätist, burgerit, kooki jms. Kasvõi taimse ja lehmapiima hinda võrreldes on märgatav vahe olemas. Ning jah, siin võib põhjendada seda lehmapiima riiklike toetuste ja muuga, kuid fakt on, et selleks, et veganlus veelgi laiemalt leviks, peavad hakkama vegantoodete hinnad langema.

Kuid tulevikus see ka ilmselt juhtub, sest üha suurenev nõudlus muudab praegused vegantooted kui nišitooted masstoodanguks, mis siis ühtlasi ka hinnad alla kukutab.

Sa kala ei söö, aga püüdmas ikka käid ju?

Ah? Mmm … Ei! Tol hetkel ei tulnud mul isegi ühtegi iroonilist märkust pähe. Jäin lihtsalt tühja pilguga küsijale otsa vaatama.

Alles hiljem jõudis mulle kohale, et ilmselt peab küsija kalade püüdmist ja tapmist toredaks vaba aja veetmise võimaluseks. Siis sain taaskord aru, et loomade ärakasutamine inimese huvides on osadel inimestel ja ka ühiskonnas üldiselt nii sügavale juurdunud, et selle välja kangutamiseks on vaja teha tõsist ja organiseeritud tööd. Ehk oli sellel küsimusel ka oma roll ajakirja Vegan loomises. ●

19

MAJAPIDAMINE

Kodu puhtaks ... keemiavabalt?

Maryliis Teinfeldt, nullkulu.ee blogi autor

K

eskkonnasõbralikul kodukoristusel on väga lihtne printsiip: igale plekile oma. Enamikest plekkidest ja suuremast mustusest on võimalik vabaneda ilma, et köögikapid oleksid täis erinevaid vähem või rohkem ohtlike ainetega täidetud pudeleid, topsikesi ja purke. Saab ka hõlpsamalt hakkama.

Koristamine jaguneb laias laastus kolmeks – esiteks, pindade puhastamine vee ning seebiga; teiseks, mehaaniline puhastamine ning viimaks, spetsiifilist tüüpi mustuse eemaldamine.

Igapäevaseks koristamiseks ei olegi

20

tavaliselt tarvis enamat kui vee ja seebi lahust. Kui kodu regulaarselt koristada ning plekkidega koheselt peale nende tekkimist tegeleda, ei ole vajadust kasutada agressiivseid puhastusvahendeid.

Olgem ausad, mis paneb inimesi eelistama tugevatoimelisi puhastusvahendeid, on enamasti lootus hõlpsamini töö tehtud saada või alustatakse probleemi lahendamist kui on juba liiga hilja. Teine sagedane viga koristamise juures on valede toodete – näiteks eeldatakse, et desinfitseerivad ained eemaldavad mustust – kasutamine.

Kolmas viga aga puhastusvahendite kogustega liialdamine – näiteks ei lahjendata kontsentraate.

Koristusvahendite liigne ja valeotstarbeline kasutamine ei too kaasa mitte ainult rahalist kahju ning ajakulu, vaid seab ohtu ka puhastatud pindadega kokkupuutuvate inimeste ja loomade tervise. Eriti võivad kahjustada saada alles kasvavad organismid.

Käsiraamatu „Balti riikide infokampaania ohtlikest ainetest“ (2014) järgi tuleks vältida majapidamistoodetes järgnevaid aineid (1): Happed, alused ja tensiidid – ehk

MAJAPIDAMINE

pindaktiivsed ained mustuse eemaldamiseks ja lahustamiseks. Need võivad söövitada nahka, tekitada kopsuärritust ning lisaks on tensiidid ohtlikud ka keskkonnale.

Desinfitseerimisvahendid – näiteks triklosaan, mida kasutatakse bakterite hävitamiseks, kuid millel on kahjustav mõju nii tervisele kui ka keskkonnale.

Lahustid – samuti tervistkahjustavad ained, mis on välditavad eelistades veebaasil valminud tooteid.

Lõhnaained – näiteks ftalaadid või sünteetilised muskused (nitromuskus, polütsükliline muskus), mis võivad seguna erinevatest ainetest põhjustada allergiaid ning ärritada nahka või kopse.

Säilitusained – näiteks formaldehüüd, mis on mürgine nii sissehingamisel, kokkupuutel nahaga kui ka allaneelamisel. Aine on klassifitseeritud katserogeense ainena, mutageeniks ja reproduktiivtoksiliseks.

PINDADE PUHASTAMINE VEE JA SEEBI LAHUSEGA

Igapäevase mustuse eemaldamiseks on kõige hõlpsam vahend vee ja seebi lahus. Olenevalt plekkide tugevusest ja rasvasisaldusest olgu seebi suhe lahuses tugevam. Desinfitseerivad ained ei ole puhastusvahendites tingimata vajalikud. Näiteks põrandate puhastamise puhul ei ole oluline, et need lõhnaksid hiljem männilõhnaliselt või kas nad on puhtad ka bakteritest.

Vee ja seebiga saab puhastada nii mööblit, kapipealseid, tualettpotti, põrandaid, kahhelplaate, parketti jms. Lahusesse võib lisada ka essentsõlisid toa lõhnastamiseks, ent ka sellega tasub olla ettevaatlik ja hoolikas, sest oluline on keskenduda koristamisele, mitte lõhnastamisega mustuse varjamisele.

Seepidest on kõige keskkonnasõbralikum osta kodumaiselt toodetud tahket või vedelat seepi. Vedelaid seepe saab osta näiteks ka pakendivabalt erinevatest ökopoodidest – Mahemarketist, Biomarketist, Bio4You kauplustest, Valete Ökokaupadest jne. Võta ostmiseks kaasa oma korduvkasutatav plast- või klaaspakend.

22

Oma anumasse ostetud vedelseep nõudepesuks ja seep muuks otstarbeks. Foto: Maryliis Teinfeldt

Säilitus- ja külmutuskotid BioBagi uued säilitus- ja külmutuskotid on täielikult biolagunevad ja komposteeruvad!

Esimesed komposteeruvad külmutuskotid Eestis!

Sertifitseeritud toiduga kokkupuuteks Tutvu ka meie teiste toodetega www.biobag.ee

!

S I D UU

Kasutades koodi

“VEGAN”

saad meie e-poest kõik tooted kuni septembri lõpuni

-10%

Külmutuskotid on saadaval kahes suuruses: 4L- 240x400mm 6L- 240x500mm

Kõik BioBagi tooted on komposteeruvad vastavalt Euroopa standardile EN13432

BioBag Baltic OÜ www.biobag.ee BioBag Baltic OÜ | Valukoja 8, Ülemiste City 11415, Tallinn | Tel: +372 6170444 | E-mail: info@biobag.ee

MAJAPIDAMINE

Erinev valik svamme: vasakult paremale käsnkõrvitsast svamm, kookoskiust svamm (uus ja pool aastat kasutatud), käskõrvitsast svamm, džuudist svamm, raudosjast svamm ja kasetohust svamm. Foto: Maryliis Teinfeldt

MEHAANILINE PUHASTAMINE

Töö saab alati efektiivselt tehtud kui kasutada õigeid töövahendeid, sama kehtib ka kodukoristuse puhul. Plekkidest ja mustusest aitab lihtsamini jagu saada ka erinevate harjade, svammide, vanade kaltsude, ajalehepaberite jms kasutamine. Näiteks vuugivahed saab kõige paremini puhtaks kui kasutada füüsilist jõudu – abivahendina on hea kasutada erinevaid harju. Suurema osa koristamisest teevad inimesed pinnapealselt selle sõna kõige otsesemas mõttes. Puhtama tulemuse – mitte ainult puhtama mulje – saavutamiseks on tarvis mustusele läheneda 24

füüsiliselt.

Harjamismeetodit on soovitatav kasutada tekstiilide, näiteks mööbli ja vaipade puhastamiseks. Vaipadelt saab kogunenud tolmu ja juuksekarvad eemaldada käsitsi harjates ja kloppides tõhusamalt kui tolmuimejaga.

Mehaanilise puhastamise hea abimees on sooda, mida tavaliselt lisatakse puhastusvahenditesse abrasiivse materjalina. Sooda ja vee pastaga saab hõlpsasti läikima lüüa näiteks valamu ja pliidipealse.

Harju ja svamme on võimalik leida ökopoodidest – head valikut pakub näiteks Mahemarket. Nii leidub eri-

nevaid harju nii loomakarvade riietelt eemaldamiseks kui ka nõude ja mööbli pesemiseks.

SPETSIIFILISED PLEKID

Mustus, mis ei ole tekkinud ainuüksi igapäevaste toimetuste tagajärjel, vajab aga teistlaadi puhastusvahendeid kui ainuüksi vesi ja seep. Kui seep eemaldab pindadelt õli, siis plekkidele, mis ei ole vees lahustuvad, on tarvis muid vahendeid.

Mustus jaotub viieks: 1) vees lahustuv mustus (higi, tärklis, punane vein, soolad); 2) valgusisaldusega mustus (kehavedelikud, šokolaad, rohi); 3) rasv

MAJAPIDAMINE

(toiduõli, rasu nahalt); 4) lahustumatu mustus (liiv, värvipigment, lakk, muda) ja 5) värvained. Mustuse efektiivseks eemaldamiseks on esmalt vaja selgeks teha selle algallikas. Peamine mustus, mis kodudes tekib, on eemaldatav – nagu eelnevaltki kirjeldatud – vee ja seebiga, lisaks esineb erikohtlemist vajavat katlakivi ning teisi spetsiifilisi plekke ja lõhnu.

Katlakivi aitab eemaldada äädikas.

Söögiäädikaga saab tõhusalt katlakivist lahti nii valamutelt, kraanidelt, kahhelplaatidelt, duššiotsikutelt, veekeetjast, triikrauast jne. Selleks lahusta üks osa äädikat viie osa veega, kalla segu pihustiga pudelisse ning kasuta lahust vastavalt vajadusele. Klaaside ja peeglite puhul hõõru esmalt pinnad niiske lapiga puhtaks ning seejärel poleeri kortsutatud ajalehepaberiga. Triikraua puhastamiseks sega äädikas võrdses koguses destilleeritud veega, seejärel

täida veemahuti seguga ning kuumuta triikrauda viis minutit. Kui triikraud on kuumenenud, vajuta riidetüki kohal aurunuppu – nii eraldub mahutist katlakivi. Kui triikraud on jahtunud, vala lahus välja ning loputa mahuti korralikult.

Parimad abivahendid ebameeldivate lõhnade eemaldamiseks on sooda ja äädikas. Jalanõudest higilõhna eemaldamiseks võib neisse raputada soodat ning lasta sellel terve öö mõjuda. Sooda aitab eemaldada ebameeldiva lõhna ka prügikastist – selleks puista soodat prügikasti põhja. Hallituse vältimiseks tuleks oma leivakorvi kord nädalas äädikalahusega puhastada – lisaks aitab äädikas ka hallituse lõhna eemaldada.

Raskete rasuplekkide eemaldamiseks pottidelt, pannidelt ja ahjuplaatidelt tuleb neid esmalt vees leotada, seejärel seebi ja abrasiivse abivahendiga puhastada. Selleks sobib kas soodapasta, tugevate lühikeste harjastega

hari või küürimissvamm.

Spetsiifiliste plekkide eemaldamiseks on tugevalt soovituslik uurida konkreetse pleki ning selle eemaldusmeetodite kohta täpsemalt ise. ●

http://bef.ee/wp-content/ uploads/2014/04/TeachersHandbook_ EST.pdf

bioMinerata kodumaiste puhastusvahenlooduslike puhastusvahen ditega hoiad loodussäästlikult puhta oma kodu ja kodumaa.  tunnustatud Vegan Society ja Eesti Allergialiidu poolt  toodetud Eestis  ohutu laste ja lemmikloomadega peredes  nahasõbralik - Värska veest saadavad mineraalid hoiavad ja niisutavad nahka  säästlik - käte– ja nõudepesuVAHT vajavad vaid vähest vett loputamiseks Biolagunevad looduses aineid mahajätmata.

soovimatuid

Panusta ökoloogilise jalajälje vähendamisse ja aita säilitada Eesti põhjavee kvaliteeti. biominerata.ee/pood 25

KESKKOND

INIMENE JA TOITUMISHARJUMUSED milline on mõju kliimale?

Jaanipäev ehk suurim loomsete toodete söömise püha on sel aastal küll juba möödas, kuid ehk võiks mõelda, kuidas järgmised jaanid veeta mõeldes ka oma toitumisharjumuste tagajärgedele.

Silver Semljanski

26

KESKKOND

P

eaaegu igal meie tegevusel on mingisugune mõju kliimale, sealhulgas ka toitumisel.

Nagu me teame, koosneb inimeste tavapärane toidulaud väga erinevatest toodetest – piim ja piimatooted, muna, linnu- ja loomaliha, juurviljad, puuviljad, kuivained jne. Tänu erinevatele transpordivõimalustele oleme omavahel heas ühenduses ja erinevad tooted jõuavad ka kaugelt meieni vaid mõne päevaga.

TOITUMISHARJUMUSTE MÕJUST KLIIMALE

Jaanipäeval šašlõkki kugistades ei mõtle me kui palju resursse on selle tootmiseks ja transportimiseks kasutatud. Populatsiooni kasvuga kasvab ka vajadus toidu järele, mis tähendab, et šašlõkisööjaid on rohkem kui kunagi varem. Et toota rohkem liha, on vaja ka rohkem põllumaid, mis tekitatakse tihti metsade arvelt. Loomalgi on vaja kasvamiseks toitu, mis omakorda tekitab suurema vajaduse põllumaade järele.

Sellega aga kõik ei piirdu – liha on vaja ka töödelda, pakendada ja transportida.

Teadusajakirja Science 2018. aasta juunikuu numbri andmetel moodustab kogu inimeste poolt tekitatud kasvuhoonegaasidest kuni ühe neljandiku just toiduainetööstus. Sinna hulka on arvatud kõik loomsed ja taimsed tooted, mida inimesed tarbivad.

Välja saab tuua neli peamist põhjustajat, kuid tegelikkuses on neid palju enam. Esimeseks ning kõige suuremaks mõjutajaks on metsade maha raiumine, et tekitada juurde maad loomakarja ja-sööda kasvatuseks. Teiseks, kariloomade seedimisprotsessi tagajärjel tekkiv metaan, mis satub atmosfääri. Kolmandaks, riisi kasvatamisel tekkiv metaan, mida toodavad seal elavad mikroorganismid ja neljandaks, toiduainetööstuses kasutatavate masinate ja seadmete töötamiseks vajamineva kütuse põletamine.

Tuleb tõdeda, et need tegevused annavad tööd paljudele inimestele, kes samamoodi vajavad elamiseks toitu.

Paradoksaalselt need protsessid, mis 27

KESKKOND

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni andmetel on kogu kariloomade poolt põhjustatud CO2 kogus 7,1 gigatonni, mis on 14,5 protsenti kogu kasvuhoonegaaside tekkest.

on mõeldud inimestele toidu lauale toomiseks ning elu rikastamiseks, saastavad maailma suures mahus ning võivad lõpptulemusena elu maakeral kogunisti hävitada.

KA EESTIS TASUB MÕELDA OMA HARJUMUSTE TAGAJÄRGEDELE

Tihti mõeldakse meie väikesel kodumaal, et need teemad meid ei puuduta ning meie üldine panus kliima soojenemisesse on võrreldes suurte riikidega minimaalne, sest eestlasi on vähe. Sellest tulenevalt tekib aga küsimus – miks väikesed riigid lubavad suurematel hoolimatult käituda ning miks midagi ühiselt toiduainetööstuses kliimamuutuste peatamiseks ette ei võeta? Millal tuleb aeg, kus 28

EESTLANE TARBIB AASTAS LIGIKAUDU 75– 78 KG LIHA, MILLEST 40 KG ON SEALIHA, 25 KG LINNULIHA JA 9,6 KG VEISELIHA.

poliitilisi ja majanduslikke otsuseid langetatakse ainult lähtudes keskkonnast? Tõsi, kokku on lepitud kasvuhoonegaaside vähendamises ning seatud suured eesmärgid energeetika ja transpordi vallas (mis on suurim kliima mõjutaja), aga toiduainetööstusest räägitakse miskipärast veel liiga vähe. Kuna kõik inimesed maailmas söövad igapäevaselt, siis just seda sektorit muutes tekiks kindlasti märkimisväärne kasu nii kliimale kui ka inimeste tervisele.

Minnes natuke sügavamale toiduaine tööstusesse, siis kõige negatiivsemat mõju kliimale selles valdkonnas avaldavad liha- ja piimatööstused. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni andmetel on kogu kariloomade poolt

Bon taimsed viinerid Suurepärane valguallikas Vähe küllastunud rasvhappeid

Valides taimse, säästad tervist, keskkonda ja loomi Bon tooted leiate kõigist hästivarustatud kaubanduskettidest Eestis ja Soomes bonsoya.ee

KESKKOND

Süsinikjalajälg ühe kilogrammi valmistoote kohta Sealiha Lupiini valgu vorst (Lidl) Loomaliha Oaburger (kaunviljadest) (Hak) Lehtkapsaburger (vegetaarne) (Sofine) Taimne hamburger (sojavalgust) (Garden Gourmet) Kanaliha Taimsed kanaliha ribad (sojavalgust) (Aldi) Kanaliha ribad (sojavalgust) (De Vegetarischie Slager) Looma- ja seahakkliha Mure hakkmass (sojavalgust) (Vivera) Taimne hakkmass (sojavalgust) (Goodbite) Liha alternatiiv (mais) Liha alternatiiv (nisu) Vetikaburger (Pro La Terre) Vetikaburger (spirulinast) (Damhert) Putukaburger (taimedest ja putukadest) (Damhert)

kg CO2-te kg toote kohta 0

METSARAIE

VORSTID

5

HAMBRURGERID

põhjustatud CO2 kogus 7,1 gigatonni, mis on 14,5 protsenti kogu kasvuhoonegaaside tekkest. See on sisuliselt sama palju kui kogu maailma transpordisektor kokku – autod, laevad, lennukid, rongid. Et panna see mingitesse mõõtmetesse, siis koguseliselt oleks see umbes 2750 Empire State Building hoonet kokku.

Vaadeldes teemat ettevõtlikkuse perspektiivist, siis tundub loogiline ja ka majanduslikult otstarbekam kasvatada taimi ainult inimestele toiduks, mitte toita loomi, et siis omakorda neid süüa. Karjamaid oleks mõistlik kasutada inimestele toidu kasvatamiseks.

Miskipärast toimitakse toiduainesektoris aga hoopis vastupidiselt – mida kulukamalt ja raskemini toodet valmistatakse, seda õigem äri tundub. Arvestades, et liha tarbimine on suur just Indias ja Hiinas, kus läänelik kultuur ja toitumisharjumused alles võtavad võimust, siis tundub, et kahjuks lähiajal ei ole suuri muutusi ette näha.

Kui vaadata kodumaad läbi eelpool kirjeldatud prisma, siis selgub, et eestlane tarbib aastas ligikaudu 75–78 kg liha, millest 40 kg on sealiha, 25 kg linnuliha ja 9,6 kg veiseliha. Sea- ja linnuliha asetsevad maailmamõistes CO2 tootlikuselt enam-vähem tabelite keskel. Seega on vale järeldada, et eestlaste panus kliima muutustesse on 30

10

LIHA TÜKID

15

HAKKMASS

väiksem kui mujal.

Kohalikul lihaturul on kasvamas trend, et kohalikku toodangut ei jõuta enam piisavalt kiiresti toota ning palju liha tuuakse sisse välismaalt. Eestlased tarbivad Euroopa keskmisest umbes 10 kg rohkem liha ning see suund jätkab lähiaastatel kasvu. Prognoositud on, et Euroopas tarbitakse aastaks 2030 inimese kohta 68,4 kg liha, mis on 0,8 kg vähem kui eelmisel aastal, kuid see-eest tarbitakse rohkem veiseliha, mille tootmine on keskkonnale palju vaenulikum.

KUIDAS EDASI?

20

Fakt on see, et taimede kasvatamine toiduks omab märkimisväärselt väiksemat mõju kliimale kui loomsete toodete tarbimine. Mida siis sellest kõigest järeldada? Kuidas üldse edasi minna kui toidulaualt peaks pooled igapäevaselt kasutatavad toiduained eemale jätma?

Mitmetest nii Euroopas kui ka Ameerikas korraldatud inimeste toitumisharjumuste uuringutest selgus, et neil, kes söövad enamasti loomseid tooteid, on võimalus oma toitumisharjumusi muutes vähendada oma ökoloogilist jalajälge rohkem kui ühe kolmandiku võrra. Kõik, kes juba söövad vähem liha või on taimetoitlased, panustavad juba praegu. Toitumisharjumuste muutmi-

25

30

MUU

se all peetakse siin silmas liikumist täistaimse toitumise ja veganluse poole. Selge on ka see, et üksikute või mõndade inimeste panusest muutusteks ei piisa. Selleks oleks vaja ühiskondlikke ja poliitilisi otsuseid, kus panustavad nii inimesed, ettevõtted kui ka valitsused.

Täistaimne toitumine on juba jõudnud paljude inimeste teadvusesse ka läänes ning järjest rohkem tekib huvilisi juurde, kuigi valdav enamus ühiskonnast ikka veel taunib veganlust. Me siiski pärandame planeedi oma lastele, kes sooviksid ka siin maises paradiisis õnnelikult elada. Üks lihtne samm lugejatele oleks punase liha (veise- või loomaliha) söömise vältimine, sest selle tulemusel paiskub õhku kõige rohkem süsihappegaasi. Loomse toidu tarbimist oleks mõistlik vähendada nii keskkondlikel, tervislikel kui eetilistel põhjustel.

Kindlasti peaks sellistest muutustest rääkima ka perekonnale ja sõpradele – selgitada telgitaguseid just sellest aspektist, milliseid tagajärgi toiduainetööstus kliimale põhjustab.

Kliimast ja kliimamuutustest hoolivatel inimestel võiks esimeseks sammuks maailma parandamisel olla toitumisharjumuste muutmine, mitte päiksepaneelide paigaldamine või elektriautode ostmine. ●

CHIC.MIC on parim ja kvaliteetseim bambusnõude tootja Euroopas!

Valikus on mugavad ja trendikad ökotooted igapäevaseks kasutamiseks või reisile kaasavõtmiseks.

• • • •

Slide Cup – lükandkaanega termostops Bamboo Cup – bambustops Bambusest toidukarp Bambusest lastenõud

Müügilettidele on jõudnud uued ja trendikad CHIC.MIC kaubamärki kandvad bambustooted. Uuendusliku ja mugava sulgursüsteemiga Slide Cup termostopsid on lükandkaanega, mis sulgub kerge puudutusega. Kaas on lekkekindel. Joogitops ei jäta joogile kõrvalmaitseid ega -lõhnu, sest on seest roostevabast terasest ning väljastpoolt kaetud bambusega. Tootja on investeerinud jätkusuutlikku ning keskkonnasõbralikku bambusesse. Topsiga on mõnus kaasa haarata oma igahommikune kuum kohvisõõm või mõnusalt jahe ja värskendav mahlalonks. Slide Cupi pisikeseks puuduseks võib pidada sobimatust nõudepesumasinasse ja mikrolaineahju.

-i puhul on tegemist bambustopsiga, millel on ka kaas bambusest ja mis on lisaks mugavalt suletava Bamboo Cup-i avaga. Tegemist on kõrgkvaliteetse bambustootega, mis vastab EL normidele (TÜV Rheinlandi testitulemused).

Seda topsi saab nõudepesumasinas pesta küll.

Oma tervislik kodutoit võta alati kaasa naturaalsest bambusest toidukarbiga.

Erinevalt teistest saadaolevatest bambusest karpidest, on CHIC.MIC toodetel ka kaaned valmistatud bambusest. Need on varustatud silikoonist tihendiga karbi õhukindlamaks sulgemiseks ning kaasas on elastne kummipael, et karp püsiks kotis turvalisemalt suletuna. Toidukarbiga tuleb kaasa spetsiaalne jaotur, et vajadusel erinevad toidud karbis üksteisest eraldi hoida, DELUX versioonis on veel lisaks kaasas karbike kastmetele.

www.marmatel.ee

AKTIVIST

Florian Biesinger usub inimeste hoolivusse ja õiglustundesse Ireene Viktor

E

esti Vegan Seltsi vabatahtliku Florian Biesingeri toitumisteemaliste artiklitega on tuttav pea igaüks, kes on külastanud infoportaali vegan.ee või lugenud ajakirja Vegan. Tema panus tervisliku vegantoitumise tutvustamisel Eestis on olnud hindamatu. Kuid sisimas unistab ta tegelikult päevast, mil saaks teatepulga teistele teadlikele vegantoitumise ekspertidele ja toitumisnõustajatele edasi anda ning keskenduda loomade õiguste eest võitlemisele.

Kui ta üheksa aastat tagasi veganiks hakkas, puudus eesti keeles usaldusväärne teave vegantoitumise kohta.

Sellest sündis vajadus ennast harida ja toitumisteemadega kurssi viia ning seda infot ka teistele jagada. „Tahtmine loomade säästmiseks veganiks hakata oli olemas, aga mul oli vaja endale

32

Meie mahlad ja nektarid sisaldavad ainult LOODUSLIKKU SUHKRUT!

Meie NATURAALSETES mahlades ja nektarites avalduvad värske puuvilja maitsed ja tunnetus.

NII MAITSEV JA TERVISLIK!

Head FruitsInBottle Sõbrad!

TÄNU TEILE ja meie koostööpartneritele toetab äriühing REGALHOUSE SIA EESTI FILIAAL kohalikke ühendusi ning laste- ja loomakaitse ning metsiku loomastiku ja looduskaitse projekte.

Oleme alustanud koostööd RMK-ga ning tänu teile istutatakse uusi istikuid, millest peagi kasvab ilus METS. Aitame koos meie loodusel taastuda!

Infot meie projekti ja koostööpartnerite kohta leiad meie Facebooki lehekülgedel: Fruitsinbottle_Estonia ja Eestimaa Mõmmikud.

AKTIVIST

selgeks teha, et veganlus toimib ka toitumisviisina. Asjakohane toitumisalane info peab olema kättesaadav. See on oluline aspekt, et inimesed saaksid ja julgeksid olla veganid,“ rõhutab Florian. „Idee oli luua positiivne, tõenduspõhine ja lahendustele keskenduv vegantoitumist käsitlev eestikeelne inforuum.“ Pole kahtlust, et selline inforuum on tänaseks olemas. Vegan.ee põhjalikke toitumisteemalisi tekste soovitavad ja loevad lisaks veganitele endale nii perearstid, toitumisnõustajad, kui ka näiteks vegantoitumise suhtes jätkuvalt skeptiline Tervise Arengu Instituut (TAI).

VEGANTOITUMINE ÜHISKONNA NORMAALSUSEKS

Florian on veendunud, et vegantoitumine on lahendus ka olulistele rahva tervise probleemidele: „Veganluse põhirõhk on loomulikult meie suhtel loomadega, kuid sellest võidavad ka inimesed.“ Ta toob näite, et Eestis on hinnanguliselt umbes veerand kõigist surmadest (4000 surma aastas) põhjustatud toitumisriskidest, mis on ennekõike seotud taimse toidu ebapiisava tarbimisega. Lisaks on umbes pool kõigist surmadest (7800 surma) põhjustatud ainevahetuse riskiteguritest, millest olulisemad on kõrgenenud vererõhk, veresuhkur ja LDL-kolesterool ning liigne kehakaal.

„Kõigi nimetatud riskitegurite osas on veganitel oluline eelis.

Tervisliku vegantoitumise potentsiaal krooniliste haiguste epideemia leevendamiseks on võimas.“ „Kõigi nimetatud riskitegurite osas on veganitel oluline eelis. Tervisliku vegantoitumise potentsiaal krooniliste haiguste epideemia leevendamiseks on võimas. Selles valguses tahaks 34

uskuda, et millalgi jõuame ka Eestis sinna, et meie rahva tervist edendavad organisatsioonid ei võitle enam vegantoitumise vastu, vaid hakkavad otsima võimalusi, kuidas vegantoitumisele üleminekut ja veganiks jäämist inimeste jaoks võimalikult lihtsaks teha,“ avaldab ta lootust.

Florianil on alati olnud huvi numbrite vastu. Matemaatika oli tal koolis üks

lemmikõppeaineid ning viis teda omal ajal Tartu Ülikooli majandust õppima.

Ka toitumisele läheneb ta matemaatiliselt: „Minu jaoks on toitumine lihtsasti lahendatav mitmete muutujatega ülesanne. Meil on vaja teatud hulga kalorite juures saada küllaldaselt toitaineid ja küsimus on, et kuidas erinevate toiduainetega seda tagada ning kuidas üldsusele seda kommunikeerida nii, et see

AKTIVIST

oleks võimalikult arusaadav ja lihtne.“ Kuigi tema toitumisalased tekstid on vahel niivõrd põhjalikud ja süvitsi minevad, et tavalugeja võib sellest ehmuda, rõhutab ta, et tegelikult üks keskmine vegan ei peagi kõike seda teadma: „Piisab vegan.ee artikli „Taimetoitluse põhitõed“ läbilugemisest ja endale selgeks tegemiseks. Vegantoitumise ABC on lihtne.“

RASKE VEGAN OLLA VÕI MITTE OLLA

Tema enda jaoks on veganlus algusest peale tõepoolest lihtne olnud. Florian tunnistab, et tal pole selle ajal jooksul mitte hetkekski tekkinud igatsust loomse toidu järele. Ta arvab, et põhjuseks on see, et ta pole kunagi toidu osas väga valiv olnud ning veganina hakkas ta lihtsalt uusi asju sööma ja oli sellega rahul. „See pidev jutt, et vegan on raske olla ja vegantoitumine on kuidagi keerulisem, on mõnes mõttes veganite kogemuse kaaperdamine.

Mul oleks raske mitte olla vegan. Mind peaks sundima mitte olema vegan,“ on Florian veendunud.

Veganluse juures hoiab teda eelkõige õiglustunne ja loomade keeruline olukord: „Meie suhe loomadega on ääretult ebaõiglane. Nad on meie ees täiesti kaitsetud, sest seaduse silmis on loomad õigusteta asjad. Kuigi olen juba aastaid olnud vegan, võin iga hetk ümber mõelda, minna lähimasse poodi, laduda korvi liha, piima ja mune täis. Mitte miski ei kohusta mind seda mitte tegema. Tegelikult ühiskond isegi surub peale, et loomset tarbiksime, see on meie jaoks väga lihtsaks tehtud.

Ainus, mis loomi meie eest kaitseb, on meie kestev heasoovlikkus.“ Suurim poolehoid kuulub Florianil abolitsionistlikule loomaõiguste ja veganluse käsitlusele. Abolitsionismi eesmärk on loomadele isikustaatuse ja põhiõiguste tagamine. „Loomadel ei ole seaduse silmis õigusi, sest õigusi saavad omada vaid isikud. Senikaua, kuni loomad on omandiseisuses, ei ole võimalik nende huvisid arvestataval moel kaitsta. Omaniku huvid kaaluvad alati üles omandi huvid. Inimene-loom

suhtes täidetakse esmalt inimese kui varaomaniku eesmärgid.“ Ta jätkab: „Aga selleks, et loomade olukord muutuks, on vaja põhimõttelist muutust suhtumises loomadesse. Loomad tuleb liigutada asjade hulgast isikute hulka ning neile tuleb tagada õigus mitte olla koheldud omandina, samamoodi nagu inimestel on õigus kaitsele orjuse eest.“ Ta usub, et selle muutuse saavutamiseks on esmajärjekorras oluline veganite hulga suurenemine ühiskonnas: „Meil on palju loomakaitse kampaaniaid, mis tegelevad ühes või teises vormis loomade heaolu parandamisega tööstuses. Kuid sellised

veganite osas, kes on veganlusest loobunud: „Sellest on kohutavalt kahju ja see toob jällegi esile, kuivõrd raskes ja kaitsetus olukorras on loomad.“ Tema teada ei ole ühtegi teadaolevat terviseprobleemi, millele ei oleks võimalik leida lahendust vegantoitumise raames. „Omaette probleem on see, et kui mõnel veganil tekib mõni tervisehäda, siis arstil ei pruugi olla teadmisi sellest, kuidas veganluse raames probleemi lahendada. See võib luua olukorra, kus vegan, kellel ei pruugi olla ümber toetavat ja julgustavat kogukonda, võib arsti soovitusel vastu võtta otsuse uuesti loomseid tooteid tarbima hakata.“ See on tema silmis sisuliselt diskrimineerimine ehk näide, et arst ei respekteeri vegani veendumusõigust ega paku veendumuse raames lahendusi.

Ta tunnistab, et pole aastate jooksul mitteveganitega suheldes suutnud alati positiivsust säilitada. Negatiivset pinget on tekitanud eelkõige lähedaste, sõprade ja tuttavate konformism ja ükskõiksus loomade olukorra suhtes. „See vägivalla teadvustamine, mida loomadega tehakse ja see, et ollakse jäigalt vana küljes kinni, loob olukorra, kus teisi inimesi võib hakata üsna negatiivses valguses nägema. Kaob lootus inimkonda. See on veganiks olemise juures üks olulisemaid asju, mis tuleks selgeks õppida – kuidas seda vastuolu ületada,“ hoiatab Florian.

Kuigi võitlus loomade õiguste nimel pole lihtne, usub ta, et kõigis inimestes on olemas õiglustunne ja hoolivus: „Kõik inimesed tahavad olla head ja teha head ja samas ei taha keegi, et neid ebaõiglaselt koheldaks. Seda tuleb teistega suheldes meeles pidada. See teadmine annab lootust, et meie suhe loomadega muutub.“ ●

„Loomad tuleb liigutada asjade hulgast isikute hulka.“ kampaaniad ei sea kahtluse alla meie õigust loomi kasutada, vaid õpetavad tarbijaid neid lihtsalt „humaansemalt“ kasutama ja tapma. Veganlus võimaldab aga ühekorraga kõigist ekspluateerimise viisidest välja astuda.“ Veganlus tähendabki Floriani jaoks loomaõiguste rakendamist praktikas: „See lähtub tõekspidamisest, et loomadel on vähemasti üks isikuõigus – mitte olla koheldud omandina. Selle õiguse respekteerimine tähendab seda, et meil ei ole õigust loomi ekspluateerida ja tappa. Veganid neid põhimõtteid oma igapäevases käitumises teostatavuse piires ka rakendavad, vältides loomade kasutamist toiduks, riietuseks, meelelahutuseks jne.“ Ta loodab, et ühel päeval elame maailmas, kus loomade ärakasutamises osalemine ei ole isikliku valiku küsimus ja isikliku hea tahte avaldus, vaid see oleks ka seaduslikult reguleeritud, et me loomadele nii ei tee.

ÜLETADES LOOTUSETUST

Florian ei varja oma pettumust nende 35

ORGANISATSIOON

Vabadus ja õigus olla vegan

Kadri Sikk, Eesti Vegan Selts

K

as oled mõelnud, miks inimesed ja firmad on isikud, kuid loomad mitte? Sedasi näeb ette tänane õigussüsteem, mis kaitseb inimesi füüsiliste isikutena ning ettevõtteid, organisatsioone ja riike juriidiliste isikutena. Mis puudutab aga loomi, siis neid kaitseb seadus ainult sedavõrd, kuivõrd on vajalik inimeste heaolu tagamiseks – vastasel juhul ei eksisteeriks jahipidamist, loomkatseid, loomapidamist ega ka loomaaedu, loomanäituseid ja -tsirkuseid. Mida saame veganitena ära teha olukorras, kus meile on antud vabadus, mida loomadel ei saa veel pikka aega olema?

Veganlus on piisavalt tõsine, loogiline, sidus ja oluline maailmavaade, mille tõttu ei või veganeid diskrimineerida [1].

Maakeeli tähendab see seda, et meil on õigus elada vastavalt oma veendumustele nii, et me ei satu teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda – ei 36

tööelus, koolis ega ka haiglavoodis.

Kui vegantoodete valik avaldab muljet juba ka mitmete Eesti väiksemate asulate poodides, siis avaliku sektori asutustes jääme veganluse tõttu jätkuvalt sageli hätta või ebasoodsasse olukorda. Küll tuleb lasteaedades näidata sobiva toidu saamiseks ette arstitõend [2] ja arsti juures omakorda kogeda terviseprobleemidega hirmutamist [3], küll pakutakse haiglates väheväärtuslikku tervenemist ja mittetoetavat toitu või korraldatakse tööväljasõite ja ühislõunaid kohtades, kus tuleb ebapropotsionaalselt palju vaeva näha, et lauale midagi sobivat saada.

Kõik ebamugavused ei pruugi kvalifitseeruda diskrimineerimise alla, kuid on küllaga olukordi, kus tekib õigustatud küsimus, kas tuleks oma veendumuste eest aktiivsemalt seista või lihtsalt alla vanduda. Sellistes olukordades pakub Eesti Vegan Selts õigusnõustamist, et

selgitada välja, millised oleksid võimalikud järgnevad sammud, juhul kui olukord tundub siiski õigusvastane.

Seistes oma õiguste eest ja elades vastavalt oma veendumustele, tagame võrdsed võimalused teistelegi, kes soovivad elada veganluse põhimõtete järgi. Sellega muutub veganvalikute tegemine aina lihtsamaks. Selles peitub ka meie kui veganite võimalus aidata loomi – mida selgemalt me oma veendumustele kindlaks jääme ja veganvalikuid teha saame, seda lihtsam on veganiks hakata ja jääda. Mida rohkem on veganeid, seda suurem on võimalus loomi aidata. Veganvalikute puudumise korral on kannatajateks just ennekõike loomad.

Kahjuks või õnneks on see 0,6% Eesti elanikkonnast, kes on veganid [4], selle muutuse teerajajad haridusasutustes, arstikabinettides, töökohtadel ja ka mujal. Tasub meeles pidada, et töö ja vaev

ORGANISATSIOON

viib sihile: tänaseks on 15–24aastaste Eesti noorte seas juba 3,2% veganeid [5], mis on pea kuus korda rohkem kui on veganeid kogu elanikkonnas. Tulevik on kahtlemata vegan ja iga täna astutud samm jätab endast maha jälje, mida mööda on teistel lihtsam minna.

Iseenda veendumusvabaduse ja võrdsuse eest seistes tagame, et loomade ärakasutamine lõppeb kiiremini. Veendumusvabadus on üleüldine inimõigus ja selleks, et austataks neid, kes ühel või teisel põhjusel keskmisest erinevad – mida veganid täna veel teevad – peame väärtustama inimõigusi suuremas plaanis. Seadused on ainult niivõrd tugevad, kuivõrd on neid võimalik praktikas rakendada. Toetades marginaliseeritud gruppide õigusi, toetame ühtlasi iseenda võrdsemaid võimalusi ühiskonnas, kus veganlus on veel vähestele lahutamatu osa elust. Inimõigused, nagu ka loomade õigused, kuuluvad veganlikku maailma, sest vabadus ei küsi sugu, nahavärvi, rahvust, veendumust, liiki ega ühtki muud

tunnust.

Enda ja teiste vabaduse eest saab seista igal hetkel, praktiseerides üht põhiõigust – väljendusvabadust ehk õigust edastada oma arvamusi ja ideid ning jagada informatsiooni [6]. Veganlusest rääkides on oluline mõelda läbi, mida see kellegi jaoks tähendab. Sageli räägitakse liha söömise vähendamisest või näiteks ka suurematest puuridest loomadele, kuid inimõigustest me nii ei räägiks.

Peksuvabad esmaspäevad kogu perele? Ei ole loogiline kutsuda vägivaldselt käituvaid inimesi üles ühel päeval nädalas vägivallast loobuma – see on kannatajate suhtes ebaeetiline ega adresseeri juurprobleemi. Vägivald on vägivald, olenemata nädalapäevast.

Sama kehtib loomadevastase vägivalla ja ärakasutamise kohta. Veganlust tuleks mõtestada laiemas kontekstis, võttes fookusesse loomade põhiõigused – mitte olla koheldud omandina ja nende austamise isikutena, kel on õigus elule, vabadusele, kehalisele puu-

tumatusele ja õiglasele kohtlemisele [7]. Need õigused ühendavad kõiki tundevõimelisi olendeid olenemata liigist.

Nagu kirjutasin alguses, on meil vabadused, mida loomadel ei saa veel pikka aega olema. Ometi näeme, et mida tugevamalt rajame tee veganlusse, seda lihtsamini meist nooremad sinna jõuavad. Ehk polegi see päev nii kaugel, mil loomad saavad põhiõigused ka seaduse silmis? Selle probleemiga juba maailmas ka tegeletakse [8], kuid veganitest juristidel on veel suur töö ees. Meie aga saame seni seista oma veendumuste eest, toetades kõiki inimõigusi ning rääkides veganlusest – vabalt. ● [1] bit.ly/sirp-vabadus-olla-vegan [2] bit.ly/vegantoit-lasteaias [3] bit.ly/veganite-kogemused [4] bit.ly/veganlus-Eestis [5] ibid.

[6] bit.ly/valjendusvabadus [7] bit.ly/sissejuhatus-veganlusse [8] www.nonhumanrights.org

PERSOON

E-resident, ettevõtja, kokk, koolitaja ja vegan — Luis Garcia Kätlin Kalling

H

ispaaniast pärit Luis Garcia, kes ise kirjeldab ennast kui lõputut unistajat ja uute reaalsuste loojat, on Eesti e-resident ning ettevõtte Luis Garcia Vegan OÜ asutaja. Luisi ettevõtet võib nimetada online vegan toiduakadeemiaks, mille läbi jõuab vegan elustiil inimesteni üle kogu maailma. Lisaks kirjutab mees veganluse teemadel raamatuid ja on andnud loenguid riikides nagu Hispaania, Mehhiko, Kolumbia, Tšiili ja Argentiina.

Kas võiksid alustuseks rääkida sellest, kuidas vegalus end su elus tervitas?

Ma alustasin taimse toitumisega tervislikel põhjustel.

Esimeses faasis eemaldasin oma toidulaualt vaid liha ning järk-järgult ka teised loomse päritoluga toidud nagu muna ja piimatooted. Lõpuks otsustasin täieliku vegantoitumise kasuks – selle argumentideks olid loomad ja meie planeedi heaolu.

Planeedi toetamiseks ja looduskeskkonna säilitamiseks pole parim mitte rattaga tööle sõitmine või prügisorteerimine, vaid just loomsete toodete tarbimise lõpetamine. Kui soovime maal edasi elada, peame ka oma suhtumist muutma.

Kas su elus muutus midagi kui veganiks hakkasid?

Ma mitte ainult ei lülitunud täistaimsele toitumisele ümber, vaid muutsin oma toitumisharjumused ka väga tervislikuks. Planeeritud täistaimne toitumine on lihtsalt parim. Mu unekvaliteet paranes, tekkis rohkem energiat ja tervis edenes.

38

Mis sind Eestisse tõi?

Ma põhimõtteliselt ei teadnud Eestist midagi – olin kuulnud vaid tänu Eurovisiooni lauluvõistlusele. Ühel päeval jõudis minuni informatsioon e-residentsuse võimalikkusest ja see pakkus mulle koheselt huvi.

Esiteks tahtsin ma Eesti kui riigi kohta rohkem õppida, kuna minu jaoks on väga oluline, et maksud, mida tasun, jääksid riiki, mis on kooskõlas minu tõekspidamistega – ökoloogia, võrdõiguslikkus jms.

Külastasin Eestit ja armusin sellesse.

Leidsin riigi, kus on armsad, korrektsed ja avatud inimesed. Sel ajal otsustasin ka avada Eestis oma firma. Algas kiindumussuhe, mida saadab soov panustada riigi arengusse.

Mis sind kõige enam e-residentsuse juures kõnetab?

Kuna ma olen digitaalne rändaja ning reisin üle kogu maailma, siis virtuaalne residentsus on kontseptsioon, mis on justkui minu jaoks loodud. See võimaldab mul elada elustiili, mida armastan.

Kõige olulisem selle juures on aga see, et minu firma on täielikult virtuaalne ning ei resideeru füüsilisel kujul Eestis.

Mis on sinu firma missiooniks?

Minu firma sündis soovist tuua vegantoit võimalikult paljude inimesteni – anda neile võimalus omandada vegantoitumise põhimõtted igas maailma paigas. Üks viis, kuidas parandada meie suhet planeediga, on muuta oma toitumisharjumusi.

Kui palju töötajaid sinu firmas on?

Tiim koosneb mõnest inimesest. Meie

Lood Pii

ul uslik

pp mha

t su eb

va hkru

rit akte

ine tusa

ba

ega

teta

www.oselbirch.ee

@oselbirch

säili a a Ilm mat e l t ö mtö u u K an Ve g

PERSOON

meeskonda kuuluvad õpetajad koolidest, samuti ka turunduse ja reklaami personal. Minu jaoks on kõige olulisem kirg – et armastatakse seda, mida tehakse.

Räägi mulle rohkem kursustest, mida pakud! Kas need on kõik online-koolitused?

Minu pakutavad kursused on veebipõhised ja ma olen pühendanud oma aja peamiselt raamatute kirjutamisele ja online-koolituste loomisele. Siiski annan ma ka loenguid taimsest toitumisest, tervislikest eluviisidest, minimalismist ja isiklikust arengust üle terve maailma.

Mille põhjal oma koolitused kokku paned?

Tegelikult panen ma koolitused kokku vastavalt sellele, mida inimesed vajavad. Minu kõige olulisem eesmärk on see, et iga kursus pakuks inimestele olulist väärtust. Oluline on mõista, et me kõik oleme siin selleks, et teisi teenida ning igaühel meist on oluline väärtus.

Kus sa igapäevaselt elad ja kus korraldad oma suurimaid töötubasid-esinemisi?

Ma reisin üle kogu maailma ja annan loenguid kõikjal maailmas. Sel aastal külastan ma Hispaaniat, Mehhikot, Kolumbiat, Tšiilit ja Argentiinat.

Milline on sinu side toorvegan toiduga?

Suurem osa minu koolitustest baseerubki taimsel toortoidul. Minu jaoks on see väga hea viis, kuidas suurendada vitamiinide ja mineraalide tarbimist.

Online-koolitustel õpetan ma osalejatele, kuidas valmistada toortoitu ja samuti jagan palju retsepte. Ma ei toeta ideed tarbida 100% ainult toortoitu, kuid on suurepärane ja ka väga mitmekülgne tarbida näiteks pool enda toidust töötlemata kujul.

Kas oled terve oma elu jooksul toidu ja söögitegemisega lähedane olnud või tuli see koos veganlusega?

40

Mul on alati toidu valmistamise vastu huvi olnud – isegi lapsena. Kui hakkasin taimselt toituma, pidin muutma ka kokkamisharjumusi. Minust sai vegan ja ajaga ka selle ala professionaal.

Söögitegemise juures inspireerib mind teiste kultuuride maitsete ja toitudega kohtumine.

Kas usud, et suudad läbi oma ettevõtte suunata ka eestlasi paremaid valikuid tegema?

Igaüks saab suure muutuse toimumiseks anda enda väikese panuse.

Mina olen üks väike liivatera lõputus kõrbes. Ma loodan, et suudan inimesi inspireerida.

Kas ka mõni Eesti toidu eripära on sind tõeliselt üllatanud?

Mulle meeldivad külmad supid. Hispaanias ja Ladina-Ameerikas – kohtades, kus ma peamiselt resideerun – on need väga ebatüüpilised. Olin tõeliselt üllatunud, et vaatamata sellele, kui madalale langevad talvised temperatuurid, on Eestis palju traditsioonilisi jahedaid toite.

Mis on sinu jaoks suurimad veganismi kohta levivad müüdid?

Kuigi informatsiooni hulk ja kättesaadavus paraneb iga päevaga, on jätkuvalt neid, kes usuvad, et vegantoitumine viib keha toitainete puudujäägini – eriti muidugi valkude. See on valearusaam ja usun, et üldsegi tehislikult tekitatud.

Mis vegantoitumise juures inimesi tavaliselt kõige enam üllatab?

Kuidas on see võimalik, et oma toidulaua muutmisega muudame oma ökoloogilise jalajälje suurust? Kõige enam on inimesed üllatunud selle üle, et oma toidulauda muutes on positiivne mõju looduskeskkonnale palju suurem kui plastiku taaskasutamise või rattaga tööle sõitmise tulemusel.

Kas oled vegankogukonnalt midagi ka ise õppinud?

Ma olen õppinud, et vegankogukond on teadlik, empaatiavõimeline ja pühendunud looduskeskkonna hoidmisele.

Olen mõistnud, et meil on inimestena palju rohkem ühiseid nimetajaid kui veganlus. Tegemist on väga aktiivse ja kokkuhoidva kogukonnaga. ●

Mmmarjaselt mõnus, suviselt soe ja tõeliselt tervislik!

MAHERUKKIKRÕBUSKID

on valmistatud mahedast täisterarukkijahust.

MAHEHERNEKRÕBUSKID on valmistatud Eesti mahedast hernejahust.

KAMAPALLID

– kiudainerikas täisteraviljast hommikueine koosneb kamajahust (rukis, nisu, oder, hernes).

NELJAVILJAKRÕBUSKID

on kiudainerikkad, sisaldavad rukist, kaera, nisu, otra, kaerakliisid ja multivitamiine.

TATRAKRÕBUSKID

on valmistatud tatra- ja riisijahust, maitseks vaid sool.

Kõik BalSnacki krõbuskid on tervislik asendus paljudele näksidele ja vahepaladele.

Ideaalse ja kiire hommikusöögi saab imelihtsalt – lisa vaid jogurtit, petti või piima, ja ongi valmis!

Tervishoidliku magustoidu saad, kui lisad krõbuskitele värskeid või külmutatud marju, moosi, kohupiima, piima või jogurtit.

Head maiustamist!

REISIKIRI

MAAGILINE JA SEIKLUSLIK PÕHJA-VIETNAM

ehk 5 päeva ja 350 kilomeetrit rollerisõitu Kristjan Keres

42

REISIKIRI

Põhja-Vietnam, Ha Giang – piirkond, mille teeb eriliseks selle lõputult vahelduv maastik, kauged mägikülad ja inimeste tõelisus. Teekond, mille võtavad ette vaid kõige seiklusjanulisemad. Põnevust jätkus, sest aeg, mil viie päeva jooksul rolleriga mööda kurviseid teid sõitsin, jäi mulle minu 7-kuulisest Aasia reisist ilmselt kõige eredamalt meelde.

R

eis mägede poole algas Vietnami üdini segasest pealinnast – Hanoist. See, milline elu seal valitseb, väärib eraldi kirjatükki, aga seekord oli mul tarvis liikuda riigi põhjaossa. Et võtta oma ajast viimast, valisin liikumisvahendiks ööbussi. Ikka lootuses, et sõidu ajal saan magada ning järgmisel päeval uues kohas õnneliku ja puhanuna ärgata. Liiga optimistlik mõtlemine, nagu seitse tundi hiljem selgus.

Buss oli mugav ja kaasaegne, kuid insenereid ei olnud magamisasemete loomisel ilmselgelt minu põhjamaise

kahemeetrise pikkusega arvestanud.

Tulemuseks oli reisi jooksul kestev dilemma – kas pikutada peaga tagumise inimese jalgadel või oma jalgadega ees istuva inimese õlgadel. Sõbramehelikult tegin mõlemat. Kui sellele veel lisada Vietnami bussijuhtide entusiasm võtta öisetel teedel oma sõidukitest viimast, siis unega sel ööl väga tutvust ei teinudki. Vähemalt oli põhjust rõõmustamiseks kui kella kahest öösel kohalikud arbuusiärimehed pimeda maantee ääres vilkuva lambipirni valguses suu magusaks teha lasid.

Kaks tundi hiljem Ha Giangi bussi-

jaama jõudnuna oli esimene soov saada kiirelt unele. Tekkis probleem, sest vihma sadas ja ööbimiskoht oli alles kolme kilomeetri kaugusel. Haudvaikne linn, transport puudus ja soovunelm pehmest voodist kadus kiirelt. Või siiski mitte. Otsustasin proovida õnne ainukese potentsiaalse sõiduvahendiga silmapiiril – selle sama bussiga, milles just seitse tundi veetsin. Väikese kauplemise tulemusel saingi kopika eest küüti ja sõitsin oma elu suurima privaattaksoga peatumispaika.

Järgmised paar päeva veetsin Ha Giangi linnas puhates, piirkonnaga 43

REISIKIRI

tutvudes ja nagu Vietnamis taimetoitlasele kombeks – sobilikke söögikohti otsides. Tavalisele toidulauale kuulub seal rohkelt liha ja on üsna harv, et kohalikud söögikohad midagi alternatiivina pakuvad. Mida väiksem linn, seda suurem väljakutse. Mida mõnikord siiski leidub on tofu ning sellega valmistatud tšilline nuudlisupp on imehea.

Rohkelt aega kulus ka rolleri leidmisele. Kohti, kust sõiduvahendit rentida oleks võinud, oli mitmeid, aga tingimused olid kõikjal veidi erinevad. Minu kahjuks rääkis rahvusvaheliste juhilubade puudumine, mille mitteomamist kohalik politsei kahe miljoni dongiga (ehk umbes 80 euroga) trahvima pidi.

Hetkeks lausa kaalusin, kas selline riskimine on mõistlik. Lõpuks sain ühe rendileandjaga mõistlikule kokkuleppele ja umbes 12 euro eest päevas oli mul olemas nii uus Honda, kaitsmed kui ka kindlustus. Haarasin poest veel mõned suupisted ja olin seikluseks valmis.

TUTVUS KURVIDE, MÄGEDE JA KÜLADEGA

Rolleri rendileandja soovitusi järgides algas esimene päev kella kuuest varahommikul, täpselt sellisel ajal kui lubadekontroll veel magab. Vihma sadas, ilm oli rõske – mitte just ideaalsed tingimused motosõiduks mägedes. Vaatamata sellele sai seljakott kummidega istmele kinnitatud ja kauaoodatud start Ha Giang loop’ile oli antud.

44

Tunni möödudes olingi juba kõrgemal mägedes, kuid looduse nautimise asemel sõitsin hoopis vihmapilve sees. Sel hetkel, mil ma kaugemale kui kümme meetrit enam ei näinud, palusin küll endamisi, et päris nii nüüd ka järgnevaid päevi veeta ei sooviks. Ka teele jäänud imeliste kõladega vaatepunktid, nagu Heaven Gate, jäid halli massi taha. Vihmakeep tilkumas, seljakott vettimas ja kiiver peas loksumas, jätkasin ma siiski teekonda optimistlikul meelel.

Järgnevate tundidega ilm õnneks ka paranes. Esimese peatuse tegin külas, kus juhtumisi korra kuus korraldatavat tänavaturgu peeti. Inimesed olid varumas endale tulevaks kuuks kõike vajalikku – alustades riisist ja mänguasjadest, lõpetades elavate kanade ja tööriistadega. Muhe oli jälgida, kuidas inimesed üksteise õlale koputades minu poole viitasid, uudistasid ja muigasid, sest tõepoolest olin ma seal ainuke europiidse olemisega tegelane.

Teekond jätkus huvitavalt. Läbisõit igast külast oli omamoodi eriline. Ühes lehvisid kõikjal Vietnami lipud, teises tegin poistega võidu lõuatõmbeid, kolmandas tassisid naised liivahunnikuid ja neljandas sõin peenralt värskeid köögivilju. Lihtsad elud – elatakse endale. Ühel hetkel leidsin end vestlemast kohaliku politsega, õnneks küll mitte lubade puudumise tõttu, vaid tee sulgemise teemadel. Mõnekümne meetri

kaugusel oli veoauto alt viiendik asfaltteed ära vajunud ja kogu mägiliikluse seisatanud. Põnev, kuid sealne karm igapäev. Külateede taustal ei saa mainimata jätta vaateid, mis olid nii vaheldusrikkad ja alati ääretult ilusad. Küll männimetsad ja astmelised riisipõllud, laiad ja kauged platood ning kõrged üksteise kõrval tihedalt ilutsevad mäetipud. Ja need aroomid ja õitsevad taimed! Nauding. Ööbimiskoha osas ma suurt planeerimist ei teinud ning otsustasin ööbida asumis, kuhu roller viimaks viib. Spontaanselt Google Mapsi abil ümbruskonnas olevaid majutusi ja nende hinnanguid uurides leidsingi sobiva ööbimispaiga. Sattusin äsja ehitatud majja, kus ootas mind ubadest valmistatud tervitustee, kõrguvad vaated kogu ümbrusele ja öö suures ja puhtas voodis – seda kõike vaid kahe euro eest. Paari lisaeuro eest valmistas perenaine majas ööbijatele ühise õhtusöögi ja juttu jätkus kauemaks.

IGA PÄEV MIDAGI UUT

Sarnaselt jätkusidki minu neli järgnevat päeva – ikka täie põnevusega. Korduvalt ja jätkuvalt päeva jooksul mõeldes, et kui olen juba nii muutlikku olustikku näinud, siis mis saab veel paremaks minna. Kuid nagu selgus, siis sai. Iga päev tõi kaasa midagi uut ja värsket, midagi teistsugust. Umbes pool päevast võis mind näha motika seljas

1

Vegan seljankapĂľhi

Vegan kartulisalat

Valiku Usina vegantooteid leiad www.usin.ee Maitsev, soodne ja lihtne tellida!

UU

DIS

TO

OD

E!

Veganvrapp

Vegan bolognese

REISIKIRI

kihutamas ja teine pool keset suursugust loodust, kuskil suvalises kohas esilekerkinud vaateid nautimas.

Nii ilmestasid ka minu teist päeva lõputud mäeahelikud, kurvised teed ja puutumata asumid. Istusin suvaliste majade ees, nautisin säravat päikest ja suhtlesin lehvituste ja naeratuse abil kohalikega. Keelebarjäär valitses kõikjal, kuid kui ägedad need hetked olid!

Kiviviske kaugusel asusid metsikud erk-erk rohelised kanepipõllud, mille kõrval asetsevate majahüttide ees nukitsamehelikud lapsed aega veetsid.

Särgid siit-sealt auklikud, näod tolmused ja soengud kräsused. Parajad murjamid, kelle olemus peegeldas kuidagi nii palju kõike seda, mida seal mägedes kogeda sain.

Eepilised mägiteed viisid mind edasi Vietnami põhjapoolseimasse tippu, Hiina piiri äärde, kust teisel pool kanjonit asuv naaberriik selgelt näha oli. Tegemata ei jäänud ka adrenaliinirohke piiriületus ja olingi hetkeks Hiina mitteametlikult vallutanud! Kui sellele lisada veel kogu mind ümbritsev metsik loodus, piireteta teed

46

kaljuserval, kohalikud lehmataltsutajad ja motikast viimase võtmine, siis oli kogu see kogemus ikka üha enam filmile sarnanev.

Kolmandat päeva alustasin suurte ootustega, sest planeeritud teekonda olid mitmed allikad tutvustanud kui Aasia üht kõige ilusamat sõitu.

Hommikune ümbritsev kuumaastik ja traditsiooniline Vietnami kohv nauditud, oli aega põnevusega teele asuda. Esmalt tuli paak täita, bensiini sai sealkandis külanaiste käest plastmasspudelis serveerituna. Kõik toimis!

Tunni pärast sõitsingi Aasia kõrgeima ja võimsaima kanjoni serval, kus kontrasti lisas kaugustes looklev rohekas mägijõgi. Vahelduseks tegin matka mäetippu, kust kõik ümbritsev veelgi enam kui peopesal näis. Tõeliselt ahhetamapanev!

Neljas päev algas tänutundega ärgata taas keset imelist loodust. Suurepärane päev, mida alustasin suunaga veelgi kaugemate külade poole, kus sain proovida kodutehtud tofut ja

mängida teele jooksnud lastega. Päeva jooksul kogesin ilmselt kõike, mida üks inimene loodusest leida võib – rohelust, rahu ja mõõtmatut ilu. Päev tipnes rahustava kosega, kus üle pika aja kauaoodatud jahutuse osaliseks sain.

Lisada sellele veel ka päikeseloojang ja taevakuma ning ongi taaskordne idüll olemas.

Tripi viimaseks päevaks oli tõepoolest tunne, et olen selle nelja päevaga näinud enam kui sama ajaga iial varem. Selle tunde pealt oli tagasiteed, mis liikus juba mööda tuttavaid radu, hea alustada. Ilm oli pilvisem ning sõit sellevõrra vähesemate peatustega.

Nautisin veel, kus sain ja pika sõidupäeva järel olin tervelt tagasi Ha Giangi linnas, tagasi reaalsuses.

Võttis päris mitu head päeva, et see intensiivne reis oma peas kokku võtta ja aru saada, mida kõike kogesin. Nüüd saan aga kõhklusteta öelda, et see on üks vägevamaid ettevõtmisi, mida üks seiklushimuline hing teha saab. Sellist mägede suursugusust, vaikust, looduse vaheldumist ja puutumatust on ilmselt raske mujalt leida. ●

ORGANISATSIOON

LOOMAKAITSE EDUSAMMUD SUURES POLIITIKAS: kuus peamist loomakaitse valdkonda Euroopa Liidus Annika Lepp, MTÜ Loomus

V

ärskelt valitud Euroopa Parlamendi koosseis on erakordne. Uues koosseisus on 115 saadikut 751st, kes on andnud viis või enam lubadust loomade heaks. Selline number on ajalooline, ületades viiekordselt 2014. aasta tulemust. Pole kahtlustki, et Euroopa Liidu üks võtmeküsimustest saab lähimate aastate jooksul olema loomakaitse.

Rõõmustavat tulemust toetab ka hiljutine Euroopa tuleviku prioriteetide uuring, mille tulemuste kohaselt on loomade heaolu Euroopa kodanike jaoks sama tähtis kui väljendusvabadus ning olulisem kui korruptsiooniga võitlemine. Rohkem kui üks seitsmest kodanikust vastas avatud küsimusele, et nad tunneksid suuremat uhkust olla eurooplased, kui ELi tasemel võetaks vastu otsuseid, mis tagaksid loomade heaolu. Prioriteetideks seati bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, orgaanilise põllumajanduse edendamine ja taimetoitlus, mõistlik kaladus, elusloomade transpordi vähendamine ning loomade üleüldine heaolu.

Tuuled, mis puhuvad Brüsselist, mõjutavad otseselt ka olukorda Eestis.

Aktuaalsed teemad – nagu karusloomafarmide ja loomatsirkuste keelustamine, kalade heaolu, põllumajanduse ja katseloomade probleemistikud ning lemmikloomade regulatsioonid – võimenduvad ja saavad laiema kõlapinna just Euroopa tasandil. Sestap on tänuväärne, et europarlamendi koosseisus on nüüd ka Eesti poliitikuid, kes on andnud lubaduse toetada loomade heaolu parandavaid algatusi.

48

EESTI SAADIKUTE LUBADUSED BRÜSSELIS

Erinevatele lubadustele kirjutas alla 15 kandidaati Eestist, kellest kaks – Marina Kaljurand ja Urmas Paet – osutusid ülekaalukalt valituks. Sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand lubas mh ühineda Euroopa Parlamendi loomade heaolu ja kaitse töörühmaga. Valimisjärgses kirjavahetuses Loomusega lubas töörühmaga lahkelt liituda ka reformierakondlane Urmas Paet. Loomus plaanib kohtuda kõikide Eesti saadikutega, et tutvustada neile peamisi loomakaitse suundi Euroopas ning tuua nendeni erinevate initsiatiivide taustinformatsioon.

Enne valimisi pöördus Loomus kõikide Euroopa Parlamendi valimiste Eesti kandidaatide poole ja pakkus neile võimalust kirjutada alla lubadusele toetada Euroopa Parlamendis algatatud loomasõbralikke initsiatiive. Teemad saab jaotada kuude peamisesse valdkonda, mis sisaldavad konkreetseid loomade heaolu puudutavaid algatusi ja kampaaniaid.

PÕLLUMAJANDUSLOOMAD

Põllumajandusloomade valdkonna peamisteks üleeuroopalisteks kampaaniateks on elusloomade pikamaatranspordi vähendamine, kõikvõimalike puuride kasutamise lõpetamine loomade pidamisel, tööstusliku broiler tootmise tingimuste karmistamine, foie gras’i tootmise lõpetamine, tapmiseelse uimastamise kohustuslikuks muutmine ja kalade heaolu. Loomus on koostöös Eurogroup for Animalsi-

ga Eestis eestvedanud mitmeid üleeuroopalisi kampaaniaid nagu Stop the Trucks (pikamaatranspordi peatamiseks), End Pig Pain (sigade heaolu kampaania) ja End the Cage Age! (puuride kasutamise lõpetamine ELis).

METSLOOMAD

Metsloomade valdkonna peamised teemad on karusloomafarmide keeldude toetamine ja karusnahatööstuse mittetoetamine Euroopa Liidu tasandil, metsloomade tsirkuses kasutamise keeld, metsloomadega rahumeelse kooseksisteerimise edendamine ja mittesurmava populatsiooni reguleerimise meetodite rakendamine ning eksootiliste lemmikloomade pidamise range reguleerimine.

HOBUSLASED

Teadmatus on hobuslaste kehva heaolu peamine põhjustaja üle Euroopa.

Seetõttu on eesmärgiks hobuslaste vastutustundliku omamise edendamine, mille aluseks peab olema vastutustundliku omaniku mõiste korralik tuvastamis- ja registreerimissüsteem.

Jälgitavuse meetmed on hobuslaste kõrge heaolu ja hea tervise keskne element. Ilma korraliku tuvastamis- ja registreerimissüsteemita ei ole hobuslasi võimalik seostada isikutega, kes nende heaolu eest vastutavad on.

LEMMIKLOOMAD

Ebaseaduslik koertega kaubitsemine on õitsev äri terves Euroopas ning selle pealt teenitav kasum ületab miljardit eurot. Samas on ka ebaseaduslik

ORGANISATSIOON

kassidega kaubitsemine tõusuteel.

Lemmikloomadega veebis kaubitsemine seab ohtu looma tervise ja heaolu.

Lisaks ohustab see ka rahva tervist, õõnestades samas ka tarbijate õigusi ning siseturgu ebaausa konkurentsi ja maksudest kõrvalehoidumise kaudu.

Et peatada julm ebaseaduslik lemmikloomadega kaubitsemine, peab Euroopa Liit tagama kohustuslikud kasside ja koerte tuvastamis- ja reguleerimisnõuded ja teabe kättesaadavuse iga looma kohta kõikjal üle Euroopa.

lihtsalt loomadelt inimestele üle kanda, andes seega ka teaduslikud põhjused loomkatsete vältimiseks. Arvestades alternatiivsete meetodite arengut, mis võimaldavad teadlastel asendada ja vähendada loomade kasutamist, tuleb Euroopa Liidul edendada selget strateegiat koos vahe-eesmärkide ja ajakavaga, et lõpetada loomade kasutamine teadustegevuses, katsetes ja hariduses täielikult.

LOOMAD TEADUSES

Viimase kümnendi jooksul on loomsete toodetega kauplemine ELi ja kolmandate riikide vahel pea kahekordistunud. See kaubandus kahjustab sageli loomade heaolu, kuna suurem osa rahvusvahelisi kaubandusleppeid loomade heaolule tähelepanu ei pööra.

On hädavajalik, et kaubanduslepped sisaldaksid sätteid, mis tagavad imporditud loomsete toodete täieliku vastavuse ELi loomade heaolu standarditele.

Igal aastal kasutatakse Euroopas enam kui 12 miljonit looma teaduslikel eesmärkidel. Lisaks potentsiaalselt valulikule testimisprotsessile võivad sellistel juhtudel ka loomade kasvatamis- ja pidamisviisid olla stressi ja kannatuse allikad. Loomkatsed on eetilistel põhjustel pikalt olnud vaidlusaluseks teemaks. Üha enam on aga teadlasi, kes seavad loomade kasutamise usaldusväärsuse kahtluse alla ning rõhutavad, et tulemusi ei saa nii

LOOMSETE TOODETEGA KAUPLEMINE

Üleeuroopalise kampaania, Hääl Loo-

made Poolt 2019, kutsus ellu Brüsseli lobiorganisatsioon Eurogroup for Animals, mille aktiivne liige Eestist on alates 2017. aasta juunist Loomus.

Eurogroup for Animals loodi 2003. aastal. Tänaseks on Eurogroupis üle 50 liikme 24 ELi riigist. Organisatsiooni eesmärk on edendada loomade heaolu läbi seadusandluse, olles sealjuures tugevaks ja tõhusaks Euroopa võrgustikuks. ●

Uuri lisa: MTÜ Loomus tegeleb loomade huvide ja õiguste kaitsega ning loomade huvide esindamisega ühiskondlikes aruteludes. Loomus seisab eelkõige nende loomade eest, keda kasutatakse põllumajanduses, loomkatseteks, meelelahutustööstuses ja karusnahkade tootmiseks. www.loomus.ee www.eurogroupforanimals.ee www.voteforanimals2019.eu/et/

KAANELUGU

50

KAANELUGU

Hanna Martinson: mida ma ei teeks oma koerale, ei tee ühelegi teisele loomale

H

anna Martinson julgeb olla tema ise ning on ehedaks näiteks, et loomi kaitstes ei pea tegema muus elus allahindlusi. Vinged kostüümid, hea kokavaist ja ekstravertne persona – Hannal on seda kõike. Muuhulgas armastab ta neid, kes ise end aidata ei saa ning on osalenud erinevates karusloomavastastes kampaaniates ja julgelt loomade nimel häält tõstnud. Uurisime Hannalt, kuidas ta seda kõike endas hallata suudab.

Alustaks sellise üldisema küsimusega – millega tööalaselt praegu peamiselt tegeled?

Oma igapäevatööna tegelen sotsiaalmeedia strateegilise, loomingulise ja halduse poolega klientide jaoks. Kuna olen ka ise sotsiaalmeedias aktiivne tegutseja, sobib see töö minu igapäevaellu valatult.

Küll aga ei ole mind elus kunagi vaid üks asi rahuldanud. Olen kooliajast alates olnud aktivist, kes alati uusi väljakutseid otsib. Tänu eelnevatele filmi- ja telekogemustele mahutan lisaks põhitööle oma päevadesse ka hulgaliselt huvitavaid projekte ja koostöid. Näiteks hetkel käivad mul tavatöö kõrvalt kahe telesaate ja lühifilmivõtted. Ma jooksen alati ühest kohast teise ja tihti sätin end takso tagaistmel. Vahel tundub, et 24 tundi ööpäevas on minu jaoks liiga vähe, aga siis jälle meenutan enda-

Leen Lindam le, kui palju hullem oleks, kui 24 tundi oleks minu jaoks liiga palju.

Kuidas sai alguse loomakaitsega tegelemine?

Olen alati olnud empaatiline ja kaastundlik inimene – kui näen hädasolijat, siis tahan kohe appi tõtata. Loomakaitseni on mind viinud järkjärguline asjade kulg ja otsused elus. Veidi enam kui neli ja pool aastat tagasi juhtusin emaga vaatama dokumentaalfilmi „Forks Over Knives“. Pärast seda proovisin kuu aega lihavaba elu. Enne seda dokumentaalfilmi oli seapraad mu lemmiktoit. Kusjuures panin tähele, et vanemad ei olnud enam pikka aega lihatoite teinud ja ma ei ostnud ka endale koju lihatooteid, tarbisin liha vaid väljas süües (taimetoit ei tulnud kõne allagi).

Siis vaatasin ära ka nii-öelda klassikud „Cowspiracy“ ja „The Earthlingsi“ ja sain aru, et ma ei taha enam liha süüa mitte ainult enda, vaid ka loomade pärast. Nutsin neid filme vaadates lahinal – tundsin sellist süüd loomade ees, sest minu lihalembuse tõttu oli pidanud surema tohutult palju kauneid ja tarku loomi.

Oled pärit (Saare)maalt – kuidas/ kas on see mõjutanud sinu seotust loomakaitsega?

On kindlasti. Juba lapsena vedasime täditütre ja -pojaga külapoe eest kartulikorviga kasse vanaema juurde. Olen 51

KAANELUGU

ka ise lüpsnud ning karjamaale ja tagasi ajanud nii lehmi kui ka lambaid.

Minu silmadele ei ole võõras näha lehmi tapamaja auto peale aetavat. Kuna lehmad autokasti kohe kuidagi minna ei tahtnud, anti neile elektrišokk. Seda oli kurb vaadata, aga see oli justkui maaelu osa ja keegi ei esitanud küsimusi. Mis puutub loomadesse, siis maailm on viimase 20 aastaga teinud läbi kiire ja positiivse muutuse. See, mis veel 15 aastat tagasi normaalne oli, minu silmis enam ei ole.

Uhked karusnahksed mantlid, sallid, aksessuaarid on kahjuks ikkagi paljudel naistel kasutuses. Kuidas reageerid, kui näed mõnel sõbral karusnahkset eset? Või tuttaval sotsiaalmeedias?

Kunagi küsis üks mu sõbranna, et kas ma armastan teda natuke vähem, kui ta oma karusnahkset kasukat kannab?

Ma ei osanud talle esimese hooga midagi vastata, sest tunne oli nii vastuoluline. Ta on ju minu lahe sõbranna, keda väga armastan. Samas tunnen oma hinges justkui pettumust, kui ta oma jänesenahkse kasukaga kokkusaamisele ilmub. Erinevad seisukohad seoses eetilise käitumisega nii loomade kui maailma suhtes on pannud mõningad mu sõprussuhted proovile küll.

Kindlasti ei tähenda see sõpruse lõppu. Pigem pean silmas emotsioonide ja tunnete võitlust iseenda sees, sest armastuse ja pettumuse samaaegne tunne seoses mõne lähedase suhtumisega loomadesse ei ole mulle võõras.

Loomulikult on mul välja kujunenud oma sotsiaalmeedia käitumine – ma ei laigi kunagi pilte, millel „ilutseb“ päris karvakrae, kasukas, mahlane steik, juust või turistipilt elevandi seljas.

Kuidas soovitad viisakalt teisele ikkagi märku anda, et tegelikult meil karusnahka enda kaunistamiseks tarvis ei lähe?

Number üks reegel – jää igat seisukohta väljendades viisakaks. Kui inimene tunneb, et teda rünnatakse, ilma et ta selle tagamaad tegelikult mõistaks, saad sada korda tagasi ja sinu öeldu ei 52

oma nende jaoks väärtust.

Eks see ole keeruline. Mu oma sõprusringkonnas on nii minuvanuseid, kellele „lihtsalt meeldib päris karv“ ja minust ligi poole vanemaid, kelle jaoks karusnahk „on alati olnud riietuskultuuri osa“ – selline old school-lähenemine.

On mis on, aga fakt on see, et tegu on enese ehtimise tähtsustamisega loomade piinamise ja elude arvelt. See on julm, ebaviisakas ja ebavajalik. Me ei ela kiviajas, kus karusnahk oligi ainus soojaandev ihukate. Tänaseks saame kanda tuhandeid erinevaid materjale ja keegi otsustab ikka päris looma karva kanda? Olles õppinud ja tegutsedes igapäevaselt reklaamimaailmas, olen tugevalt seisukohal, et see, mida inimene kannab, väljendab seda, millesse ta usub ja mida pooldab. Iga kord tänavale astudes reklaamime me iseennast.

Ja kui siis kantakse päriskarvast kasukat... Ei pea mina olema kohtumõistja, saamaks aru, millist ellusuhtumist reklaamitakse.

„NUMBER ÜKS REEGEL – JÄÄ IGAT SEISUKOHTA VÄLJENDADES VIISAKAKS.“ Kuidas sa näed enda rolli Eesti loomakaitses?

Mina olen see loomakaitsja, kes kasutab ära sotsiaalmeediat, et jagada inimestele informatsiooni seoses loomade väärkohtlemisega põllumajanduses, meelelahutuses ning moe- ja ilutööstuses. Ma tahan olla näide sellest, et inimene saab olla stiilne, hoolitsetud, kaasaegne, elada täisväärtuslikku ja seiklusi täis elu ka nii, et loomad ei peaks kannatama.

Tihti olen kohanud arvamust, et veganlus kui elustiil on kuiv ja igav. Arvan ise täiesti vastupidi – olen tänu sellele avastanud nii palju superhäid retsepte

ja täiesti uue maitsetemaailma; olen targem turist (ei tee meelelahutusreise elevandi seljas); kasutan julmusevaba kosmeetikat (tulemus on täpselt sama, kui mitte parem); ei kanna moeesemeid, mis on tehtud nahast, siidist, päris karvast jne; olen parem inimene maailma jaoks (tarbin võimalikult vähe plastikut).

Loodan, et kui keegi mind kohtab kas päriselus või virtuaalmaailma vahendusel, saab ta aru, et olen täpselt nagu me kõik, ainsa erinevusega, et mõtlen igal sammul, kas ja kuidas see loomi mõjutab. See on üks armas ja loomulik osa minu elust.

Kuidas suhestad ennast kõige elusolevaga?

Kõik, kes tunnevad tundeid, on mõtlevad elusolendid ja omavad närvisüsteemi, on meiega võrdsed. Loomad ei ole toit, kui sa just ei otsusta neid süüa. Loomad on elusorganismid, kellel on veri, aju, organid, närvisüsteem, emotsioonid ja tunded. Loomad on lihtsalt loomad, mitte liha, valk või rasv.

Liha on mõiste, mille inimesed on ise loonud. Meie keha ei vaja igat tüüpi ega igal kujul valke, rasvu ja süsivesikuid, samuti ei ole kõik need meile tervislikud. Taimed sisaldavad aga sadu väga olulisi aineid – fütotoit- ja kiudaineid, vitamiine ja immuunsüsteemi tugevdavaid ühendeid. Loomadest ja loomsetest produktidest neid ei leia.

Neid fakte toetavad teiste seas täna ka Ameerika Vähiliit ja Ameerika Dietoloogia Assotsiatsioon. Üldiselt käitun väga lihtsa valemi järgi: kõike, mida ma ei teeks oma koerale, ei tee ma ühelegi teisele loomale. Ma ei sööks kunagi oma koeri, ei sundviljastaks neid pidevalt, ei testiks mürgist kosmeetikat nende peal ega laseks inimestel nende seljas lõbusõite teha. Piinelda ja surra ei taha mina, ei taha sina ega taha ka ükski loom.

Sellest arusaamiseks ei pea olema teadlane, vaid mõtlev ja empaatiline inimene. Loomad ei ole siin maailmas meie jaoks, vaid meiega koos. Miks on sellest nii raske aru saada? Ka roheline mõtteviis on mind alati saatnud. Viien-

KAANELUGU

53

KAANELUGU

das klassis tegin uurimistöö teemal „Prügi meie ümber“, mille järel hakkasime vanematega prügi sorteerima. Mu isa on hariduselt bioloog ja meie kodus on loodusele ja rohelisele mõtlemisele alati rõhku pandud. Olen lapsest saadik näinud, millise imetlusega isa õhtutaevasse vaatab või lindude lendu jälgib ja selle üle arutleb – eks see on nakkav.

„MA TAHAN OLLA NÄIDE SELLEST, ET INIMENE SAAB OLLA STIILNE, HOOLITSETUD, KAASAEGNE, ELADA TÄISVÄÄRTUSLIKKU JA SEIKLUSI TÄIS ELU KA NII, ET LOOMAD EI PEAKS KANNATAMA.“ Kuhu maani loodushoiuga arvestamine sinu elus läheb? Kuidas oled need piirid ja elustiili enda jaoks paika pannud?

Hästi lihtne matemaatika – minu valikute võimuses on dikteerida loomade elu kulgu. Ostan poest mõne loomse toiduaine või riideeseme/aksessuaari = toetan julmust. Ei osta = ei toeta julmust. Teades, milline on minu ostukäitumine, saan igal õhtul puhta südamega magama minna.

Kuidas tuled toime võimaliku kriitikaga, et mingites punktides ei vasta justkui „kõike õigesti tegeva“ loomakaitsja ideaalile? Oled tunnetanud sellist kõik või mitte midagi suhtumist?

Seda suhtumist on tulnud ette päris tihti, et kui oled mõnes punktis aktiivne 54

KAANELUGU

tegutseja ja seda liikumist promod, siis eeldatakse sinult ideaalilähedast käitumist kõiges. Ükskõik, mis liikumist me esindame – mingit religiooni, poliitilist vaadet või elustiili – ei suuda keegi meist selles olla ideaalsed ja me kõik teeme vigu. Oluline on alati ree peale tagasi saada ja jätkuvalt üritada oma uskumuste järgi edasi liikuda, üritada vähemalt enamus ajast teha õiget asja. Kui sa üldse elus midagi teed, siis on libastumine vältimatu. Nii nagu inimestena me pidevalt muutume, õpime ja areneme, nii ka veganitena.

Veganluse alustala on austus iga elusolendi elu vastu. Seetõttu jääb mulle arusaamatuks meeletu kriitika selle lihtsa ja sümpaatse liikumise vastu. Üks rumal eestlane ei tähenda ju, et kõik eestlased on rumalad, üks vägivaldne mõne religiooni esindaja ei tähenda, et see religioon on vägivaldne. Üks end verbaalselt halvasti väljendav vegan ei esinda samuti kogu seda liikumist. Selline üldistamine räägib üldistaja enda intelligentsist, mitte veganliikumisest. Isegi kui ma ei ole täiuslik, üritan ma vähemalt midagi ära teha, olgu kasvõi üle kivide-kändude, aga iga samm loeb.

See on fantastiline, et igasugu toetusfonde ja heategevuskampaaniaid tekib pidevalt juurde ja et meil on suure südamega inimesi, kellel on jaksu neid eest vedada. Ühel hetkel võib loomakaitses tegutsemine tekitada lootusetu tunde, kuna ühiskondlikud muutused on aeglased ning vahel ei jaksa n-ö tuuleveskitega võidelda. On see sulle tuttav mõte? Kuidas sellega toime tulla?

See on mulle tuttav tunne, isegi kui olen paljude pikaaegsete loomakaitses tegutsevate inimeste kõrval veel lapsekingades. Kujutan ette, milline emotsioonidemöll on nende päid raputanud.

Ei tohi ära unustada, et iga maailmamuutev ettevõtmine on pikamaajooks ja ei tohi ära väsida. Hetkelisest lootusetusest päästab meeldetuletus, miks ja kelle pärast ma seda teen. Sel ajal kui mina käed lootusetult rüpes istun, 56

martapagar.ee

Järva

KAANELUGU

peavad lugematud loomad reaalajas taluma julmust. Sellest piisab, et tegutsemisenergia tagasi saada.

„ÜLDISELT KÄITUN VÄGA LIHTSA VALEMI JÄRGI: KÕIKE, MIDA MA EI TEEKS OMA KOERALE, EI TEE MA ÜHELEGI TEISELE LOOMALE.“ Praegu räägitakse palju minimalismist, taaskasutusest jms. Millised on sellega seoses sinu muud harjumused? Kuidas nende trendidega end suhestad?

Olin kunagi suur sekkarite (kaltsukate) fänn. Tegelikult olen ikka veel, aga õige thrift-šoppamine on üks aeganõudev tegevus ja selleks ei ole mul pikalt mahti olnud. Samuti olin varasemalt emotsioonide ajel riiete ostleja. Mingil hetkel sain aru, et riided ei mahu kappi ära ja enamusi neist pole kaua ka endal seljas näinud. Teades ka kiirmoe varjukülgedest, soetan nüüd omale vaid neid asju, mida tean, et ribadeks kannan ning proovin eelistada kvaliteeti kvantiteedile. Üritan jõudsalt vähendada plastiku ja kile tarbimist: poes käin enamasti riidest kotiga; puuviljadele kilekotti ei võta (ostsin viimati 12 virsikut lahtisena kilekotti pakkimata); hambaharjad on bambusest; hügieenitarbed peavad olema biolagunevad; plastikkõrred on täielikult no-go; ei lase hambaid pestes veel otstarbetult voolata; eelistan fair trade-kohvi jne. Need on mõned väikesed detailid mu igapäevases käitumises, mida on ülilihtne oma elustiili sisse juurutada.

Ma ei ole kunagi olnud minimalistlik inimene ei oma stiili, emotsioonide ega 58

KAANELUGU

59

KAANELUGU

ka ellusuhtumisega. Kuid veganlus kui elustiil on pannud mind paljudes olukordades kaks korda mõtlema ja paremaid otsuseid tegema.

Kuidas sa tunned, et inimesed sinu elustiiliharjumusi aktsepteerivad? On ette tulnud seltskondlikku nokkimist ka?

Nokkimisi on ette tulnud ikka. Aga samas olin ise selle nokkija rollis kaheksandas-üheksandas klassis, mil üks mu parimatest sõpradest taimetoitlaseks hakkas. No ei mahtunud see mulle pähe. Nüüd on piinlik mõelda, et seda tegin, kuid samas mõistan ka teisi nokkijad täna paremini. Asjad jõuavad inimesteni siis, kui aeg on õige. Kui teatakse, et lihasöömine pole eluks vajalik ning paljud loomad seetõttu surevad, aga otsustatakse ikka oma ihadele alla anda ja liha süüa, siis võib norimise taga peituda tihti hoopis kaitserefleks.

Kui varasemalt astusin tulihingeliselt sõnasõtta, siis täna pigem väldin veganlusega seotud vaidlusi ja ei too seda üldse jutuks kui võimalik. Peaga vastu seina jooksmine pole kunagi mu lemmiktegevus olnud. Kui tead sisimas, et teed õiget asja, siis võtad nokkimist pigem huumoriga ning see ei mõju sulle kuidagi.

Millest täna unistad? Nii laiemas ühiskondlikus plaanis kui ka isiklikus elus?

Kõige rohkem unistan sisemisest rahulolust, heast tervisest, õnnetundest, kõikehõlmavast armastusest ja põnevast elust. Ma ei taha kunagi maha rahuneda, aga tahan olla rahul oma elu ja valikutega.

Tihtipeale näidatakse (sotsiaalmeedias) eelkõige elu tipphetki, kuid tegelikult on elul palju rohkem värve.

Millised on olnud sinu raskemad läbikukkumised?

Mulle meeldib vaadata kõike läbi positiivsuse prisma. Minu enda jaoks ei ole mul tõesti olnud elus ühtegi hullu läbikukkumist – ma lihtsalt ei võta olukordi nii. ●

60

N AT U R A A L N E I L U R O OTS I ST

IDUN Minerals Eesti

KUNST

Rohelise Villa kunst jätab hinge veganjälje Kristina-Maria Heinsalu

62

KUNST

Katharina Grepp on hingestatud mandalakunstnik. Öeldakse, et kunstnikuks ei saada, vaid sünnitakse. Sellisel juhul sündis Katharina harilik pliiats ühes ja sketchbook teises käes.

Rohelise Villa (kunstnikunimi) eesmärk on tarbida loodust ja loomi säästvalt ning luua kunsti, mis seda peegeldab. „Armastan loomi ja ei taha oma käitumisega põhjustada kellelegi kannatusi,“ teab ta kindlalt. Teekond sellise elustiili juurde on pikk ja huvitav, kuid Katharina selgitab oma valikuid: „Teades loomakasvatuse mõju keskkonnale ja praegust kliima kriisiolukorda, on veganlus vähim, mis me teha saame.“ Mandalakunstnik meenutab: „Teekonna alguses olin kohanud umbes pooltteist veganit ning see kõik tundus väga müstiline.“ Tema eluperiood aastatel 2008–2011 möödus UueMaailma Seltsimajas, kust käis läbi palju põnevaid ja meeldejäävaid inimesi. Ühel hetkel kolis seltsimajja Kadri Taperson. „Ta oli esimene vegan, kellega ma isiklikult tuttavaks sain,“ meenutab Katharina.

Peale tutvumist läks veel aega, enne kui naine ise veganluseni jõudis. „See ei juhtunud üleöö, sest kognitiivne dissonants tuli ületada,“ muigab ta nüüd, aastaid hiljem. Kunstniku jaoks oli kõige keerulisem kohaneda sotsiaalsete muutustega. Saades aru, et ta ei soovi sellesse ringi enam panustada, oli ta astunud sammu teekonnal, kust tagasiteed enam ei olnud. „Kõigepealt jätsin ära loomsete toodete ostmise – minu kodu oli juba vegan,“ meenutab ta. Külla minnes ei soovinud Katharina aga sõprade toidulauda solvata ning tarbis esialgu kõike pakutut. Ühel hetkel jõudis ta aga punkti, kus mõistis, et soovib oma elu igas hetkes veganina tähistada. Otsustav samm tekitas sõprade seas põnevust ja huvi, mitte lamedaid „veekann“ nalju. Katharinast sai suu-

nanäitaja teadlikuma toitumise juurde mitmete sõprade jaoks.

VEGANKUNSTNIK JA BOTANICAL ILLUSTRATOR

Rohelise Villa kunst on nišitoode. Inglise keeles sobib Katharinat hästi iseloomustama väljend botanical illustrator, mille vaste eesti keeles võiks olla näiteks taimejoonistaja.

Veganlus peegeldub Rohelise Villa kunstis läbivalt, olles „puust ja punaseks värvitult mu loomingus sees,“ selgitab ta. Taimemandalate ja toidutaimede joonistamine on üks tema lemmikutest teemadest. Need on eesmärgipärased tööd, mida seinale panna ning tihti tuleb ette ka tellimustöid pulmakingiks, juubeliks või muuks sündmuseks. Sellisel juhul jäädvustab Katharina joonistusele pildi saajale olulised taimed.

Mandala, ringikujuline maailmamudel, on iidne sümbol budismi, hinduismi ja jainismi religioonis. Mandala on

pilt, mis sümboliseerib universumit ja mis on üles ehitatud kiirtest ja ringidest moodustuvate mustrite abil. „Minu mandalad ei ole päris klassikalised. Joonistan geomeetriliste elementide asemel taimi, aga omamoodi maailma harmooniat ja kordumist sümboliseerivad nad sellegipoolest,“ selgitab Katharina taimemandalate kontseptsiooni. Üks tema lemmikuid on Saaremaa taimede mandala, millesse on põimitud lapsepõlve suved saarel – metsmaasikad, moonid, angervaks, kadakad ja põisadru.

Katharina armastab õiglust ja mitmekülgsust. See valitseb ka tema loomingus vegan loosungite näol. „See on kõige elementaarsem ühiskonnakriitiline kunst, mille kaudu tahan loodust hoida ja natsivastaseid sõnumeid edastada,“ kirjeldab ta oma vegansõnumeid paberil. Tegu on visuaalse aktivismivormiga, mis on saanud tänases ühiskonnas igapäevaseks nähtuseks. Nii on näiteks Loomuse T-särkide 63

KUNST

rebased loomaarmastuses äratuntavalt omal kohal.

Laia silmaringi sisulisteks sõnumiteks on maailmarändurile inspiratsiooni andnud reisimuljed Euroopast, Aasiast ja Lõuna-Ameerikast. Reisikaaslasest visandiraamat on tema jaoks essentsiaalse tähtsusega. „Reisides istun tihti tänavanurgal ja fotoklõpsu asemel joonistan selle üles,“ avab ta. Urban sketching on Katharina loomingus olulisel kohal. Reisimärkmikusse saab naise sõnul joonistada, kirjutada ja kleepida kõike, mis meeli ergastab ja hinge kõnetab, näiteks kommipabereid ja kinopileteid. Elamused, mis sinna kogutakse, on igaüks oma nägu, kandes emotsioone täis mälestusi ja nostalgiat.

Nad elavad kaante vahel oma elu, kuni saavad inspiratsioonipuhanguna ideeliselt Katharina uuele pildile siseneda.

kunstnik pesitseb – on vegan restoranidega hästi. Ka supermarketites on vegantoodete valik lai. Eksootilisematest köögikogemustest on Katharinal värvikirevalt meeles taimse piima otsingud Buenos Aireses. Seal pikemalt reisides imestas Katharina, et kogu suurlinna peale leidis ta vaid mõned üksikud vegan toidukohad. Rändava vegani sõpradeks on ahju- ja friikartulid,

BUENOS AIRESE SUPERMAKETIS EI OLE SOJAPIIMA

Rohelise Villa lemmik vegantoit on pärmihelbed. Üks sõber ütles talle kord maitsenaudingute üle arutledes, et pärmihelbed on head just seetõttu, et neid läheb koguseliselt nii vähe – piisab vaid natuke toidu peale pudistamisest. „Aga mina panen pool pakki korraga!“ on mandalakunstnik köögis loominguline. „Kui retsept nõuab poolt lusikatäit, siis ma panen kindlasti kolm,“ jäävad pärmihelbed oluliseks.

Eestis – eriti just Tallinnas, kus 64

kuid kas sellest piisab? Supermarketites pani teda imestama aga fakt, et taimset piima poeriiulitel ei leidunudki. „Kas nad ei tunne isegi sojapiima?“ oli kunstnik hämmingus. Väiksemaid koloniaalkauplusi külastades avastas ta aga enda rõõmuks, et vegan toodete valik on siiski täiesti arvestatav. Vegan kotletid, hõrk pähklijuust ning taimsed

piimad – hurraa!

Selliselt kahte pealinna, Tallinnat ja Buenos Airest võrreldes, tekkis arusaam, et ka seal on täiesti võimalik olla vegan. Kui viis aastat tagasi suhtuti seal veganitesse kui nähtusesse kuu pealt, siis praegu on olukord palju helgem. Asi on liikunud normaalsuse suunas. „Nüüd vaadatakse, et nad on vaid natuke veidrikud,“ võrdleb maailmarändur oma kogemusi.

Kunstnik märkas, et Argentiina on väga veisekasvatuse põhine, kuid veganaktivism on linnapildis vägagi nähtav. Anonymous for the Voiceless on teinud hoogsalt tööd. „Nad on üldse suured demonstreerijad, marssijad ja protestijad,“ kirjeldab naine.

Hea on näha, et loomade ja tervema elukeskkonna nimel tegutsevad inimesed igas maailmanurgas ja teevad seda südamega.

Katharina Grepp armastab loomi, reisimist ja pärmihelbeid. Looming on osa temast.

Liikumapaneva energia ning südamlikkus kiirgab ka läbi tema taimemandalate. Selged vegan loosungid kriibivad jälje mällu kalligraafilise käekirjaga. Sketchbook kotis, astub naine kindlalt veganrajal ning teab, et see on tema jaoks ainuõige eluviis. ●

tagage oma lapsele haigusteta elu 18â‚POOD.GORILLA.EE

KOODIGA "VEGAN"

MOOD

Eesti tüdrukud lõid taaskasutatud materjalidest universaalsed veganjalanõud

K

IRA on uus kodumaine jalatsibränd, mis toodab Tartus taaskasutatud materjalidest valmistatud baleriinasid. Brändi autorite Sirli Ratasepa ja Liis Hainla idee kingade loomiseks sündis vajadusest lahendada isiklikku probleemi, aidates ühtlasi keskkonda.

Liis, kes on ka ise vegan, sõnab, et nende unistus oli luua ettevõte, mis pakuks naiste kiirmoele paremaid alternatiive. „Kuna me mõlemad kõnnime palju, oli meil kvaliteetsete baleriinade leidmisega suuri raskusi. Nii sündiski mõte valmistada see täiuslik paar ise,“ selgitab ta. Sirli, kes veel liigub veganluse suunas, õppis Londonis kingadisaini ning Liis pani mängu oma kogemuse reklaamimaailmas. „Sel suvel see unistus täituski.“ Liis usub, et baleriinad on moemaailmas kvaliteedi poolest üks alahinnatumaid kingi, neid kantakse igapäevaselt nii kleidi kui ka teksade ja T-särgiga. „See on ideaalne suveking, kontoriking, reisking ning jalanõu, mille pistad igaks juhuks ka käekotti, kui kõrge kontsaga näiteks vanalinna vallutama lähed,“ ütleb Liis. Tüdrukud usuvad, et üks paar mugavaid madalaid kingi on iga garderoobi selgrooks.

Lisaks sellele, et suurepärase kvaliteediga kauakestvaid baleriinasid on keeruline leida, on murekohaks ka heade veganjalanõude kättesaadavus.

Ka Liis tunnistab, et tema jaoks oli see alguses keeruline. „Õppisime läbi kogemuse, et vegan-silt ei tähenda automaatselt vastupidavust või keskkonnasõbralikkust. Nüüdseks oleme muidugi enda jaoks avastanud väga palju lahedaid kingabrände, mida saab tõesti usaldada. Aga nii minimalistlikke baleriinasid nagu KIRA pole me siiani mujalt leidnud,“ kinnitab Liis.

Võib arvata, et Eestis on oma jalatsibrändiga turule tulla keeruline. Kui palju vaeva selle kõige taga on, et asi käima lükata ja inimesteni jõuda? Liis ütleb, et Eesti on väga avatud uutele ideedele ja disaineritele, mille üle on neil endalgi väga hea meel. „Kuna jalatsitootjaid on turul võrreldes ehte- või rõivadisaineritega üpris vähe, saime varakult palju positiivset vastukaja.“ Küll aga tunnistab Liis, et teadlikuse kasvatamisega on veel palju tööd ees, siiski usub ta, et kõige olulisem on kannatlikkus ja kuulamine – tuleb kuulata oma koostööpartnereid, sõpru, tuttavaid ja kliente ning olla avatud muudatustele.

Liis toob välja, et tänapäeval ei saa enam inimes-

66

Anett Rannamets tele valmisideid ette sööta – brändi tuleb tarbijatega kaasluua. „Meie unistus on jõuda inimesteni, kes hoolivad keskkonnast ja loomadest, naudivad lihtsat ja ajatut moodi ning toetavad naisi innustavat kultuuri. Me tahame, et kõik nad oleksid osa KIRA eduloost,“ võtab Liis kenasti kokku selle, mille eest seistakse.

Brändi juures on mainimistväärt ka asjaolu, et lisaks keskkonnasõbralikule tootmisele ei lõpeta KIRA baleriinad maatäitena. Nimelt võtab tootja kantud kingad tagasi, töötleb need taas ümber ning annetab uue paari heategevuseks. Kui kingi ei saa enam parandada, toodetakse neist energiat. Tüdrukud ise on sellest projektist väga elevil ning pole sellist lähenemist Eestis ega mujal veel kohanud. „Kuigi meie kingad on juba valmistatud taaskasutatud materjalidest, oli meie suur soov, et need ei lõpetaks maatäitena nagu valdav osa moest. Võttes vanad kingad tagasi, saame neile veelkord anda uue elu ning annetada uue paari heategevuseks. Kui kingi ei saa enam parandada, toodame neist energiat,“ selgitab Liis ja lisab, et ringmajandus paneb tootja vastutama toote terve elutsükli eest. „Näiteks selleks, et kingi oleks võimalikult lihtne ümber töödelda, ei lisanud me jalanõule juba toodet disainides ühtki pannalt, lukku ega muud kaunistust.“ Liisi sõnul on oluline see projekt edukalt käima lükata ja seeläbi kogu tööstusele uus standard luua.

Mis on aga tulevikuplaanid – kas on mõtteis kunagi lisaks baleriinadele ka näiteks kontskingi tootma hakata? Liis vastab, et olles ise suured kapselkollektsioonide ehk capsule wardrobe’i lähenemise fännid, meeldiks neile KIRAt edasi arendada suunas, kus pakutakse naistele – ja miks mitte ka meestele – lihtsaid ja funktsionaalseid valikuid, mis on alati moes. „Kuid selle kõige juures ei taha me inimesi valikutega üle küllata – muudame maailma esialgu üks must kingapaar korraga.“ „Kui me otsustasime aastaid tagasi kiirmoest loobuda, siis alguses olid ikka kerged võõrutusnähud.

Enne mingit üritust on kõige lihtsam hüpata Zarast läbi ja uus kleit haarata. Aga see on sama nagu rämpstoiduga: see on hea ainult hetkeks,“ ütleb Liis, kui küsida, et kas pigem kallis ja kvaliteetne kui odav ja vilets peab paika. „Meie kõigi kehad on rohkem väärt kui odavad kalorid ja kiirmood.“

KOSMEETIKA

TAGASI KOOLI ja TÖÖLE! Mõne minutiga valmis!

12 €

1.

BARE WITH ME Tinted Skin Veil jumestuskreem Ülemiste Keskuses Nyx Cosmetics esinduspoes, Tallinna Kaubamajas.

Kanna kätega näole kerge BB kreem, mis ühtlustab jume ja lisab näole värskuse.

2.

20,95 €

Lisa kergelt bronzer.

Bronzerit võid kanda ka lauvärvina silmadele.

3.

4€

4.

9,90 €

Kammi kulmud üle värvilise geeliga.

Jäta suurte ja ärganud silmade mulje.

5.

Sampure Minerals Mineraalne päikesepuuder www.purecosmetics.ee

Essence Cosmetics Make Me Brow Eyebrow Gel Mascara Selverites

Leide kosmeetikamaailmast!

Umberto Giannini 12 €

Kõige imelisema lõhnaga juukse kasvu soodustav juuksemask! www.ilujahing.ee

Lee Stafford 6,50 €

PuroBIO Glorious volüümiandev ripsmetušš www.veganshop.ee

9,99 €

Kanna hoolt ka huulte eest! Äge toode, mida on ka mugav kooli kaasa võtta.

NYX Cosmetics

Juba paari tootega on võimalik välja näha veelgi värskem.

Imeline näide on juutuuber Rhian HY, kes on veganilumaailma guru. Tema sotsiaalmeediakanalitelt saab igaüks endale midagi kõrva taha panna.

Kuumakaitse sprei juustele www.ilujahing.ee

Lee Stafford 7 €

CoCo LoCo Juukselakk Tallinna kaubamaja

ISLE OF PARADISE 21 € Isepruunistav sprei/vesi www.beautybay.com

Dr. Pawpaw Huulekoorija ja toitev palsam www.makemyday.ee

MILANI 17 €

Uus youtuberite lemmik jumestuskreemCONCEAL AND PERFECT FOUNDATION STICK. www.beautybay.com

67

TOOTED Kogemata vegantooteid soovitab Pille!

Instagram: @veekann_blog

KOGEMATA VEGANTOOTED

ehk tooted, mida ei reklaamita vegantoodetena, aga sobivad koostise poolest veganitele.

MAITSEAINESEGU SANTA MARIA DIP MIX AMERICAN RANCH Koostis: sibul, sool, ürdid (9%)(petersell, basiilik, pune), paakumisvastane aine (silikondioksiid). Sega kokku näiteks Oatly hapukooreasendajaga. Saadaval kõikides hästi varustatud poodides.

KOHVIAMPS COFFE PIXELS Koostis: kohviuba, kohvivili, roosuhkur, kakaovõi, Himaalaja sool. Saadaval Kaubamajas.

KUMMIKOMMID HARIBO SAUER PASTA FRUTTA Koostis: glükoosisiirup, suhkur, tärklis, niiskusesäilitaja: sorbitoolsiirup, nisujahu, happed: sidrunhape, õunhape, karnaubavaha, klorofüllini vasekompleksid, leedrimarja ekstrakt, puuvilja- ja taimekontsentraadid: must sõstar, leedrimari, aroonia, viinamari.

Saadaval kõikides hästi varustatud poodides.

KAKAOTÄIDISEGA PIPARMÜNDIKOMMID WOOGIE Koostis: suhkur, glükoosisiirup, palmiõli, kakaopulber 4%, looduslik piparmündiõli.

Saadaval Realiseerimiskeskuses.

KARTULIKRÕPSUD LAY’S STRONG CHILI & LIME Koostis: kartulid, taimsed õlid (päevalilleõli, rapsiõli varieeruvas suhtes), lõhna- ja maitseained [sool, lõhna- ja maitsetugevdajad (naatriumvesinikglutamaat, dinaatriumguanülaat), sibul, paprika, lõhna- ja maitseained, suhkur, Cayanne’i pipar, ristköömned, küüslauk, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, must pipar, toiduvärv (paprikaekstrakt)]. Saadaval kõikides hästi varustatud poodides.

68

LEHEMÄRGIGA TOOTED

PARIM VEGANTOODE EESTIS: batoonid, toorbatoonid, majoneesid, jogurtid ja köögikoored

K

valiteedikonkurss „Parim vegantoode Eestis“ sai hoo sisse käesoleva aasta alguses.

Aastas ilmub kuus Vegani ajakirjanumbrit ja igas numbris kuulutame välja erinevates kategooriates esikolmikusse jõudnud tooted. Enim hääli saanud tooted pälvivad lehemärgi kandmise õiguse, et paista poeriiulilt

paremini silma ning jõuda aina suurema hulga inimeste toidulauale.

Juba on medalid kaela saanud taimsed piimad, piimašokolaadi alternatiivid, taimsed kotletid, liha- ja vorsti alternatiivid, tofud, jäätised, sorbetid, külmkastmed, kiirtoidud ja supid. Kõikide võidukate vegantoodetega saab tutvuda ajakirja sotsiaalmeedias või

eelnevalt ilmunud numbrites. Sel korral toome teieni järgnevad viis põnevat kategooriat: batoonid, toorbatoonid, majoneesid, jogurtid ja köögikoored.

Järgmine ajakiri ilmub oktoobris, siis saavad medalid kaela juba järgmised kategooriad.

Kuidas toimub „Parim vegantoode Eestis“ hindamine?

Konkursi esimese etapina toimub toodete sensoorne hindamine, kus annavad hääle kuni 14 koolituse läbinud spetsialisti, kelle seas on nii veganeid kui ka segatoidulisi. Teise etapina hindavad spetsialistid toote pakendit. Kahel järgneval päeval annavad kolmanda etapina oma hinnangu toitumisnõustajad toote tervislikkusele ja neljanda etapina keskkonnateadlased keskkonnamõjule.

Sensoorne hindamine tähendab meelelist hinnangu andmist, kasutades selleks kõiki meeli ja pidades silmas alamkategooriaid, milleks on välimus, lõhn, tekstuur ja maitse. Sensoorse hindamise koolituse on eelnevalt läbi viinud Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, millel on kogemusi Eesti parima toiduaine valimisel ning millega koostöös arendati välja ka konkursi hindamismetoodika.

Pakendi juures hinnatakse selle kujundust: kui pilkupüüdev see on ja kui palju erineb see teistest sar-

70

nastest toodetest. Oluline on, kas pakend tekitab huvi toodet osta ning kui hästi on informatsioon pakendil esindatud. Loomulikult on tähtis ka praktilisus ehk avamismugavus ja taassuletavus ning pakendi materjal ja vegansõnumi kandmine.

Keskkonnahindeid annavad toodetele keskkonnateadlased, võttes võimalikult laiahaardeliselt arvesse iga toote keskkonnamõju. Spetsiifilist infot toodete kohta otsitakse internetist, kasutades nii teadusartikleid kui ka eelrefereerimata andmeallikaid. Hindamine toimub kahes osas. Esmalt analüüsitakse tootegrupi üldist keskkonnamõju, võttes arvesse, kas tegu on globaalse tootega, kui ressursimahukas on tootmisprotsess ja kui palju heitmeid selle käigus tekib. Tootegrupi sees analüüsitakse, võrreldakse ja hinnatakse kümnepallisüsteemis iga toote puhul nelja erinevat näitajat: keskkonnanäitajad, milleks on kasvuhoonegaaside heitmed; ressursimahukus – peamiselt vee-

ja maakasutus; toote koostis, kus komponentide hulga kasvuga kaasneb tihti ka suurem ressursikulu (s.t osad põllumajandussaadused vajavad kasvatamiseks palju vett piirkondades, kus on juba niigi veepuudus); transport – iga toote põllumajandusliku põhitooraine kohta selgitatakse välja maailma suurimad tootmispiirkonnad, samuti riik, kus iga konkreetne lõpptoode on toodetud, ja antakse hinnang tootesüsteemi transpordimahukusele. Viimaks peetakse silmas pakendit, selleks kasutatud materjali, ruumikulukust transpordil ja keskkonnainfo kuvamist.

Tervislikkuse kohta annavad hinnangu kolm toitumisnõustajat, kes on omal alal aktiivsed tegijad. Selle punkti kõige olulisemaks osaks on toote koostis, selle mikro- ja makrokomponendid. Tervislikkuse hindamise juures vaadatakse üle kalorsus, rasvad, küllastunud rasvhapped, süsivesikud, suhkrud, kiudained, valgud ja soolasisaldus.

NeMoloko taimsed tooted põhinevad kaeral ja tatral Tootmise ainulaadne tehnoloogia muudab kaera ja tatra, mis sisaldavad rohkesti valku, kiudaineid, tervislikke rasvu, süsivesikuid, makro- ja mikroelemente ja vitamiine, maitsvaks joogiks. NeMoloko joogid sobivad ideaalselt igapäevaseks tarbimiseks, rikastades meie toidulauda.

NEMOLOKO TOOTED 100 % naturaalsed

GLUTEENIVABA

Sobivad tarbimiseks ka laktoositalumatusega inimestele Sisaldavad kergesti omastatavaid mikrotoitaineid Kõrge toiteväärtusega Rikkalik kiudainete allikas

NEMOLOKO EI SISALDA - laktoosi ja kaseiini - antibiootikume ja hormoone - transrasvu ja kolesterooli - GMOd

MÜÜGIKOHAD Looduse Abi kauplused www.looduseabi.ee Meietoidukaubad A+ kategooria poodides WWW.VEGANPOOD.EE Delice toidukauplused (Tallinn, Pärnu), alates 01.07.2019, www.delice.ee/kauplused/ A1000MARKET (Tallinn, Tartu, Viljandi, Valga, Võru, Pärnu), alates 01.07.2019

SISALDAB LAHUSTUVAT KAERAKIUDU BEETAGLÜKAAN

ja paljudes väikepoodides Ida-Virumaal ning Harjumaal www.ne-moloko.ee

LEHEMÄRGIGA TOOTED

BATOONID Kuldleht

CORNY, OATPOWER FLAPJACK JÕHVIKATE JA KÕRVITSASEEMNETEGA 65 G 1,34 € Kas teadsid, et sõna flapjack tähendab tegelikult kaerakooki? Ja nii ongi! Corny jõhvikate ja kõrvitsaseemnetega täisterabatoonike meenutab maitselt mõnusat kaerajahust küpsetist. Tekstuurilt

on ta pigem krõmpsuv ja mõnus amps hamba all – seda võiks kirjeldada kui ilusa välimusega desserti. Küll aga võiks žürii sõnul batoonis olla rohkem nauditavaid kõrvitsaseemneid, neid leidus maiuspalas vähe. Tegemist on kiudainerikka vahepalaga ning mainitud batoon on Corny tootesarjast ainuke, mis on sobilik ka veganitele. Žürii tõi välja küll pakendi üksluisuse, ent mainis ära ka usaldusväärsuse – nimelt paistab

Comarket Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

41,58 19,18 7,01 7,86 75,62

pakend läbi, seega näeb ostes kohe ära, millise tootega on tegemist.

Hõbeleht

CLIF BAR, CHOCOLATE CHIP 68 G 1,85 € Olgu öeldud, et kuigi sellele tootele riputati kaela veidi tuhmimates toonides medaljon, oli Clif batooni sensoorne hinne oma

kategoorias üks kõrgemaid. See tähendab, et žürii hindas selle batooni väga meeldivamaks ja maitsvamaks. Hinded alanesid tervise- ja keskkonnavoorudes koostise ning päritolumaa tõttu.

Tegemist on väga isuäratavalt šokolaadise lõhnaga maiuspalaga, millel ameerikalik pilkupüüdev pakend. Kergelt krõmpsuv ning hoopis teistsugust „märga liiva“ meenutav batoon, mis annab märku, et valgupulbri sisaldus on üsna kõrge. Kellele proteiinibatoonid ei

Prisma Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

42,22 14,00 8,00 7,86 72,08

meeldi – seda valida ei tasuks. Suurimaks plusspunktiks on muidugi see, et maiuspala valmistamisel ei ole šokolaaditükkide lisamisega tagasi hoitud.

Pronksleht

TASTE OF NATURE, PUUVILJA-PÄHKLIBATOON MUSTIKATEGA 40 G 2,65 € Kui oled tänapäeva maailma tempos täielikult sees ja otsid kiiret vahepala, et punktist A punkti B liikumise ajal nälga kustutada, on Taste of Nature batoon 72

mõeldud sinu jaoks. Loomulikult pead sõber olema ka pähklitega, sest sel maiustusel on väga meeldivalt krõmps tekstuur ja ohtralt pähkleid. Hambad leiavad igast ampsust midagi põnevat!

Esmalt on tunda mustikate hapukust, hiljem jääb pidama aga rosinate siirupine järelmaitse. Žürii sõnul on lõhn ja maitse lausa ülimalt hea. Ilus, kuldne, hoiab hammustamisel oma kuju, lõhn meenutab pähklite röstimist ja magusaid rosinaid, maitse pole keemilne,

Kaubamaja Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

44,12 9,18 8,00 6,86 68,15

vaid naturaalne. Tasakaalukas toode igas kategoorias.

* Sensoorne - välimus, lõhn, tekstuur, maitse

LEHEMÄRGIGA TOOTED

5. EMCO, INDIA PÄHKLI JA TUMEDA ŠOKOLAADIGA 35 G 0,70 €

4. BOOST YOURSELF, ORANGE & CACAO 12X60 G 28,90 €, 2,41 €/TK

Sensoorne hinne 41,91 smuutid.ee

6. LUBS, AROONIAGA 30 G 1,54 €

Sensoorne hinne 40,48 Delice

7. FOODIN, KANEELIÕUNAKOOGIMAITSELINE 40 G 1,85 €

8. TREK, COCOA COCONUT 50 G 1,69 €

Sensoorne hinne 39,83 Biomarket

Sensoorne hinne 38,72 Prisma

Sensoorne hinne 35,40 Selver

9. EVOKE, MAAPÄHKLIVÕI 42 G 0,95 €

10. FIOR DI LOTO, KOOKOSEBATOON MÕRUŠOKOLAADIS 30 G 1,98 €

11. FIT BIO, VAARIKA 30 G 0,58 €

Sensoorne hinne 35,24 Prisma

Sensoorne hinne 35,09 Bio4You

Sensoorne hinne 33,49 Delice

12. RIMI, FRUIT & NUT BAR CACAO 50 G 1,09 €

13. GET FRUITY, MARVELLOUS MANGO 35 G 1,26 €

14. BAULE VOLANTE, SARAPUUPÄHKLI BATOON MÕRUSOKOLAADIS 40 G 1,40 €

Sensoorne hinne 33,17 Rimi

Sensoorne hinne 33,02 Kaubamaja

Sensoorne hinne 32,70 Bio4You

15. BEGINNINGS, MANDARIINI & PÄHKLI 40 G 1,99 €

16. FRECHE FREUNDE, ÕUNA JA PORGANDIGA 4X23 G 3,75 €

17. NUTTYNUFF, PINA COLADA 45 G 2,10 €

Sensoorne hinne 30,49 Delice

Sensoorne hinne 28,41 Bio4You

Sensoorne hinne 21,76 Caffeine

73

LEHEMÄRGIGA TOOTED

TOORBATOONID

Kuldleht

LOODUSVÄGI, TOORBATOONIKE ÕUNA JA KANEELIGA 35 G 1,49 € Õunasiirup, õunakook, õunakissell, õunakompott, ahjuõunad! Need märksõnad annavad ideaalselt edasi Loodusvägi batooni tuttava olemuse.

Koduselt maitseküllaste omadustega ja sügiseste maitsetega

batoonike, mis rebis oma meeldivalt maheda ja kodumaise meki ning päritolu ja koostise tõttu kõikidest konkurentidest vuhisedes mööda. Mõte rändab seda nautides vanaema kööki laua taha, kus pakutakse sooja plaadikooki.

Tugeva, kuid naturaalse kaneeli lõhnaga, meeldivate pähklitükkidega ja tuttavalt hapuka õunaga. Tegemist on batooniga, mis võiks sügisvilja nautlejale nostalgiat pakkuda ka igal teisel hooajal. Küll aga võib toote pakend kau-

Delice Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

43,96 10,43 8,51 8,57 71,46

banduses jääda märkamatuks, seega soovitab žürii disainis teha mingi vahva muudatuse, näiteks lisada ilupilt, et potentsiaalsete ostjateni paremini jõuda.

Hõbeleht

NAKD, SOOLAKARAMELLIGA 35 G 1,25 € S o o l a k a r a mell – taaskord on tegemist maitsega, mis mõnele meeldib meeletult ja mõni ei salli silmaotsaski. Üks on aga kindel, Nakd batoonikeses on soolakaramell viisakalt esindatud ja toorbatoonist tun-

neb selle tuttava maitse kiirelt ära. Žüriiliikmed tõid lausa mitmel korral välja märksõna „lehmakomm“, mille maitse on paljudel veganitel ilmselt meelest kadunud. Väga magus, kuid mingil veidral kombel suudab see batoon säilitada siiski tervisliku mulje. Vahepala on tekstuurilt ühtlane ja martsipanibatooni meenutav. Tõelised maiasmokad võiksid nuriseda vaid selle kallal, et amps on liiga väike. Pakend on moodsates värvides ning jääb teiste sama

Kaubamaja Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

42,86 10,00 7,01 8,43 68,29

sarja batoonide kõrval kindlasti esimesena silma.

Pronksleht

RAWBITE, KOOKOSEGA 50 G 2,60 € Moodsalt tagasihoidliku, ent samal ajal silmapaistva pakendikujundusega üsna tummine vahepala, mis kustutab järsult tekkinud nälja mõnes ajaks väga edukalt.

Nagu ongi oodata – kookos on selles loos peategela74

Kaubamaja Max ne ning selle maitse austajale meeldib see Rawbite batoon kindlasti väga. Žürii kritiseeris selle tekstuuri vaid sellega, et tegemist on väga pudiseva ja kuiva tootega ning selle kõrvale peaks kindlasti haarama klaasitäis vett. Pakend on lakooniline, kuid siiski mõjuv ning sümpaatne. Küll aga ei ostaks žüriiliikmed seda toodet igapäevaselt, sest selle hind on võrdlemisi kõrge.

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

38,42 10,43 7,01 8,86 64,71

* Sensoorne - välimus, lõhn, tekstuur, maitse

LEHEMÄRGIGA TOOTED

4. DR. LIGHT FRUIT, ASTELPAJU 30 G 1,10 €

5. DAILY DELICIOUS, BANAANIMANGOBATOON 40 G 2,17 €

6. MAXSPORT PALEO, SRAPUUPÄHKLITE JA KAKAOGA 50 G 1,64 €

Sensoorne hinne 36,03 Kaubamaja

Sensoorne hinne 35,88 Coral Club

Sensoorne hinne 33,49 Delice

7. ROO BAR, GOJI MARJADEGA 50 G 2.62 €

8. NUTREND, ANANASSI-INGVERI 50 G 1,94 €

9. AMPSTÜKK, MUSTASÕSTRA 35 G 1,69 €

Sensoorne hinne 30,80 Delice

Sensoorne hinne 30,79 Delice

Sensoorne hinne 28,88 Selver

10. BAREBAR, MARJAMIX 40 G 1,39 €

11. BE FIT, MAAPÄHKLIVÕIPROTEIINI 35 G 1,68 €

12. MAIASMOKK, RAW ORANGE-CARROT 35 G 1,29 €

Sensoorne hinne 25,56 Prisma

Sensoorne hinne 24,13 Rimi

Sensoorne hinne 21,42 Comarket

Need maitsvad puuvilajabatoonid on tervislikuks vahepalaks nii sulle, kui ka lapsele.

RAW VEGAN GLUTEENIVABA LAKTOOSIVABA EI SISALDA PÄHKLEID E I SISALDA TERAVILJU

Batoonid leiad Tervisetoodete kauplusest Tallinnas Mustika keskuses, Karjavälja tn 4.

Tervisetoodete kauplusel on väljast eraldi sissepääs.

Batoonid saadaval ka Tervisetoodete e-poes: www.tervisetoode.ee More&More Marja MIX batoonid leiad suurematest Selveritest kassade juurest.

LEHEMÄRGIGA TOOTED

MAJONEESID Kuldleht

TARPLAN, VEGANMAJONEES 210 G 0,69 € Legendaarne majoneesitootja Tarplan ei jää arendatud veganmajoneesiga originaalkastmele mitte kuidagi alla. Maitse on sama tummine ja rasvane –

iga majoneesiarmastaja unistus. On tore, et sellised teada-tuntud tootjad murravad majoneesimüüti: muna majoneesis pole üldse vajalik ning žürii sõnul pole tavapärane munane mekk kuskile kadunud. Majonees sai kõikidest teistest konkurentidest väga palju rohkem punkte ning sprintis teistest kaugele-kaugele ette. Oma kodumaise päritolu, lihtsa koostise ja suurepäraste maitseomadustega sai Tarplani vegan-

Rimi Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

44,46 21,68 3,50 7,88 77,51

majoneesist eeskuju kõikidele teistele majoneesidele.

Hõbeleht

XTRA, KERGE MAJONEES 450 G 0,79 € Suur üllataja!

O m a veidralt kollase välimus e g a v õ i b esialgu eemale peleta-

da. Samuti on Xtra majonees peidetud teiste endasarnaste sekka, seda ei reklaamite vegantootena ning selle pakend ei paista absoluutselt silma.

Kreemine, majoneesine, ei ole üleliia intensiivne, kuid on samal ajal piisavalt maitserikas. Hea konsistentsiga, maitselt kergelt sinepine. Žüriile meeldis ka toote huvitav klaaspakend, mida hiljem pärast tarbimist erinevatel otstarvetel taaskasutada saab. Tootel on lisaks

Prisma Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

37,93 21,68 5,00 6,00 70,60

üllatuslikele maitseomadustele ka suurepäraselt taskukohane hind, kuid oma jääb koostise tõttu jääb see kodumaisele Tarplanile siiski alla.

Pronksleht

HELLMANN’S, VEGANMAJONEES 270 G 2,99 € Kuulsaim majoneeside seas!

Hellmann’s on hiljuti ka Eesti turule jõudnud oma maailmas laineid lööva veganmajoneesiga ning 76

nagu ikka – õigel ajal õiges kohas olles õnnestus tootel pääseda ka Eesti Parima Vegantoote esikolmikusse.

Majonees on hapukoorest värvi – peaaegu lumivalge ja seetõttu ei näe see absoluutselt välja nagu klassikaline majonees, mida oleme harjunud nägema. Võib öelda, et tegemist on veidi äädikasema versiooniga Hellmann’si originaalmajoneesist, muidu on maitseomadused aga väga sarnased. Rammus, ühtlane, kreemine, siid-

Prisma Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

37,66 20,83 3,00 8,63 70,11

jas – praetud pelmeenidele peaaegu kohustuslikuks kaaslaseks. Küll aga kaotas see majonees punkte oma pikema koostisnimekirja ning päritolumaa tõttu. * Sensoorne - välimus, lõhn, tekstuur, maitse

LEHEMÄRGIGA TOOTED

4. LEHTSALA, KASTE TAIMETOITLASTELE 450 G 0,90 €

5. SCHLAGFIX, SALATIMAJONEES 250 ML 3,65 €

Sensoorne hinne 39,32 Prisma

Sensoorne hinne 37,66 Kaubamaja

6. EKOPLAZA, VEGANMAJONEES 370 ML 2,97 €

7. EDEN 259 ML 2,99 €

Sensoorne hinne 28,90 Kaubamaja

Sensoorne hinne 33,76 Mahemarket

8. BIOMENU, TAIMNE MAJONEES 180 G 1,95 €

Sensoorne hinne 28,07 Mahemarket

9. RENEE VOLTAIRE 330 G 5,90 €

Sensoorne hinne 26,54 Kaubamaja

10. BIONOVA, SALATIMAJONEES 240 G 2,60 €

Sensoorne hinne 24,73 Mahemarket

TAIMNE TEISIPÄEV KUTSUB:

Eesti suurim taimse toidu innovatsioonikonverents

FOOD INNOVATION SUMMIT 2019 8. oktoober, Swisshotel n" kirivega Osta pilet juba täna! "aja i d o o k a t u ! s € a 0 K ileti -2 www.foodinnovationsummit.ee ja saad p

LEHEMÄRGIGA TOOTED

JOGURTID Kuldleht

ALPRO, SOJAJOGURT MUSTIKATEGA 4X125 G 1,99 € Nagu äsja k o r j atu d m e t s mustikad koos suhkruga!

Meeldivalt tugeva mustikase aroomiga jogurt, millele ei jää alla ka mustika mekk. Hamba all annavad endast märku marjatükid ning toorainele iseloomulik maitse on tunda vaid siis, kui selle otsimisele keskenduda. Ühtlane ja naudi-

tavalt õhuline tekstuur ning kaunis lilla värvus. Pakendil on ilusad mustikapildid, mis võiksid disaini kaasajastamisel olla väga suureks tõmbenumbriks. Siiski, nagu ka kõikide teiste Alpro toodete puhul, ei ole disainiga erilist vaeva nähtud.

Tegemist on niivõrd kuulsa brändiga, et see müüb ennast juba ise – ja tuleb välja, et põhjusega, sest tooted on väga head.

Seda kinnitab ka asjaolu, et keskkonnaja tervislikkuse voorus ei saanud Alpro sojajogurt koostise ning päritolu tõttu

Prisma Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

43,64 11,68 11,51 8,14 74,96

kõige kõrgemaid hindeid, kuid jäi lõppkokkuvõttes siiski teistele konkurentidele peale. Alpro on seadnud standardi, mida on keeruline ületada.

Hõbeleht

PROVAMEL, SOJAJOGURT MUSTIKATEGA 4X125 G 3,75 € S a r naselt kuldmedali omanikule – veel üks jogurtiklassikaks saanud mustikamaitse esindaja. Veidi hapukamate alatoonidega jogurtidessert, millel on erakordselt tugev mustika maitse ja

aroom. Mustikatükid maiuse sees lisavad naturaalsust. Visuaalselt jogurtile autentse välimusega, supersiidjas ja kreemine tekstuur. Järelmaitses kajastub meeldiv hapukus ning suhu jääb veidi rasvane tunne – nagu jogurti söömisel ikka. Hamba all krõmpsuvad lõbusalt mustikaseemned. Žürii tõi mitmel korral välja toote õrnatoonilise pakendikujunduse ning kõigis kolmes voorus – keskkonna, tervislikkuse, sen-

Mahemarket Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

41,27 12,25 11,51 9,43 74,45

soorse – oli toote eeliseks selle orgaaniline koostis.

Pronksleht

VALSOIA, SOJAJOGURT VIRSIKU-GRENADILLI 2X125 G 0,99 € Mustikamaai l m a l ö ö b v a p puma Valsoia virsikujogurt! Ja justnimelt virsiku, sest pakendil lubatud grenadilli on maitseomaduste hulgast keeruline leida. Siiski on toode väga meeldiva ja õrna virsiku aroomiga, naturaalse maitse ja koorese kerge tekstuuriga, 78

millele lisavad iseloomu pisikesed mahlased virsikutükid. Jogurt ei ole liiga magus, vaid kaldub pigem hapuma poole. Toorainele iseloomuliku maitse leiab aga üsna kiirelt üles, seega kui soja maitse hirmutab, peaks selle jogurti proovimise vahele jätma. Toote suureks plussiks on selle hind ning pakendilt saab kohe aimu, et toode on valmistatud eluskultuuridega. Kuna toode ise on sümpaatne, tõid hindajad välja, et jogurt võiks olla pakendatud

Rimi Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

40,96 12,83 11,00 7,14 71,92

veidi suuremasse potsikusse – s.t. 125 grammi asemel võiks olla 250 grammi.

See oleks hea otsus nii tarbija seisukohalt, kui ka keskkonna mõttes. * Sensoorne - välimus, lõhn, tekstuur, maitse

LEHEMÄRGIGA TOOTED

4. GRANAROLO, MANGO 2X125 G 1,30 €

5. SOJADE, SOJAJOGURT MANGOTÜKKIDE JA KOOKOSHELVESTEGA 400 G 3,58 € (kliendikaardiga)

6. KOKO, KOOKOSPIIMAJOGURT SIDRUNI 2X125 G 1,51 €

Sensoorne hinne 42,23 Delice

Sensoorne hinne 39,37 Biomarket

Sensoorne hinne 38,73 Mahemarket

7. YOSA, METSMARJAKAERA VAHEPALA 2X125 G 1,75 €

8. ABBOT KINNEY‘S, KOOKOSPIIMAJOGURT VAARIKATEGA 400 ML 5,90 €

9. RAINBOW, MAITSESTAMATA 500 G 1,49 €

Sensoorne hinne 38,72 Prisma

Sensoorne hinne 37,30 Mahemarket

Sensoorne hinne 33,02 Prisma

10. MY LOVE MY LIFE, MANDLIJOGURT 400 G 3,05 €

11. HARVEST MOON, INDIA PÄHKLI JOGURT METSAMARJADEGA 125 G 2,55 €

12. BON VEGAN, KAERAJOGURT JÕHVIKATEGA 330 ML 1,19 €

Sensoorne hinne 32,22 Mahemarket

Sensoorne hinne 31,90 Mahemarket

Meie missiooniks on pakkuda laia valikut taskukohaseid vegantooteid, mis oleksid maitsvad ja meelepärased igapäevaseks nautimiseks. Šokolaadiga kaetud tofu-juustukoogi leiab Maxima poodidest, VEGGo juustud Stockmannist.

Varsti jõuavad poelettidele ka VEGGo taimsed piimad Külasta meie veebipoodi www.veggo.lt/et Sest me hoolime. VEGGo – lihtne olla vegan.

Sensoorne hinne 29,84 Rimi

LEHEMÄRGIGA TOOTED

KÖÖGIKOORED

Kuldleht

PLANT, KAERAKOOR 200 ML 1,29 € Vali parema tuleviku nimel Planti kaerakoor!

See tähendab, et kuigi sensoorses voorus jäi toode hõbelehe omanikule kõvasti alla, sprintis see keskkonna-

Prisma Max voorus sellest valguskiirusel mööda just oma koostise, tooraine ja päritolumaa – Soome – tõttu. Mõnusalt paks, kuid siiski voolav tekstuur, säravvalge värvus, kreemjalt siidine tekstuur ning parajalt rammusale köögikoorele omase olekuga, kergelt hapukas. Maitsete tasakaal on tootel igatahes paigas ning toorainele omased maitsed ei kipu domineerima. Kena ja tagasihoidliku kujundusega pakend, mille disainil on Plant suurelt kirjas, andes juba kaugelt

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

41,28 24,18 9,50 7,43 82,38

märku, et tegemist on taimse tootega. Põhjanaabrite arendatud toode on võrreldes konkurentidega üsna puhta koostisega ning tegelikult võikski sojale kaera eelistada.

Hõbeleht

ALPRO CUISINE, SOJAKOOR 250 ML 1,39 € Parimatest parimate maitseomadustega toidukoor, mis võiks vabalt igas köögis kõik teised köögikoored välja vahetada.

Alpro sojakoor edastas sensoorses voorus temast madalamale kohale jäänud toote lausa

viie punktiga. Küll aga jäi Alpro sojakoor kaerast valmistatud tootele oma päritolumaa ja tooraine tõttu alla. Seda köögikoort võiks iseloomustada väga sarnaselt lehmapiimast valmistatud koortele. Maitses avalduvad sojaoale omased magusad alatoonid. Tooraine mekki naljalt üles ei leia ning toode ise on pigem maitsetu – seda aga kõige paremas mõttes. Ühtlase valge välimusega ja pigem vedel toode mõjub esmapilgul vahukooreselt ning isegi

Rimi Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

46,50 13,43 10,50 8,14 78,56

lõhnab autentselt. Ikka ja jälle saab Alpro aga miinuspunkte käega löödud ja igavalt mõjuva disaini tõttu.

Pronksleht

COOP, SOJAKOOR 250 ML 0,99 € Veidi venivama ja rasvasema t e k stuur i g a toidupoeketi Coop omatoode, mis meenutab väga va-

Coop Max hukoort. Maitseomaduste poolest ja tooraine tõttu on sarnane aga Alpro köögikoorele, tekstuurilt aga veidi paksem. Mõõduka magususega, rahuldavalt kreemise olekuga ja isuäratava valge tooniga. Pakendil on välja toodud, et lisatud ei ole troopilisi rasvu ega karrageeni. Suurimaks plussiks on aga Coopi sojakoore hind, mis teeb kõikidele konkurentidele pika puuga ära. Küll aga hindas žürii toote pakendikujundust kehvemaks kui Alpro oma – see ei

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

42,86 17,33 9,50 6,57 76,25

ole silmapaistev ning selle leidmiseks tuleb poes silmad pingsalt lahti hoida.

* Sensoorne - välimus, lõhn, tekstuur, maitse

80

5. ECOMIL, INDIA PÄHKLI KOOR 200 ML 1,70 €

4. ALLOS, SOJAKOOR 200 ML 1,85 € (kliendikaardiga)

Sensoorne hinne 41,28 Biomarket

6. PROVAMEL, SOJAKOOR 250 ML 1,80 €

Sensoorne hinne 41,74 Kaubamaja

6. NE MOLOKO, KAERAKOOR 250 ML 1,45 €

7. ISOLA BIO, KOOKOSKOOR 200 ML 1,99 €

Sensoorne hinne 39,69 Mahemarket

Sensoorne hinne 36,82 Looduse Abi

Sensoorne hinne 36,51 Mahemarket

8. LIMA, RIISIKOOR 200 ML 1,64 €

9. THE BRIDGE, KAERAKOOR 200 ML 1,55 €

10. JOYA, KAERAKOOR 200 ML 1,80 €

Sensoorne hinne 36,34 Mahemarket

Sensoorne hinne 35,08 Bio4You

Sensoorne hinne 32,38 Kaubamaja

Soovid ajakirja koju tellida?

NR 12, 2019 1/6

Hind 2,49 €

Miks on lapsed veganlusele vastuvõtlikumad?

Veganlus kui lahendus keskkonnakriisile

9 müüti

Pikamaajooksja Jürgen Külm unistab olümpiast

täistaimsest toitumisest

NR 13, 2019 2/6

Hind 2,49 €

Perearst Marta Velgan:

Tallinna 32. keskkool – teerajaja vegantoidu pakkumisel

avatud suhtumisega peavad olema nii arstid kui patsiendid

Uued võitjad selgunud!

ajakirja vahel retseptilisa

Retseptilisa Terviseameti poolt heaks kiidetud 5 päeva menüü lasteaedadele Praktiline test: kas laps saab toidust vajaliku kätte?

Miks tarbivad veganid lihale sarnaseid tooteid?

TFTAK loob taimetoidus innovatsiooni E. Vilde soovitas taimetoitlust juba 20-ndatel

Janar Soo:

korvpallikarjäär võinuks pikeneda, kui oleksin varem hakanud taimetoitlaseks!

... aga palun. :-) Püsimaksekorraldusega 0,99€ kuus saad ajakirja mugavalt omale postkasti.

Tellimiseks kasuta seda otselinki: bit.ly/AjakirjaTellimus www.ajakirivegan.ee

2019 4/6

Sisseostud tee Selverist...

5 päeva menüü Poenimekiri

 Ananass  Avokaado  Banaan  Brokoli  Chilli con Carne maitseainesegu  Durum nisujahu  Hummus, tüüp 'Ilo'  Jäätis, maapähkli, tüüp 'La Muu'  Kaerahelbed, kuivaine  Kaneel  Kartul  Kartulitärklis  Karusmarjad  Kikerhernejahu  Kikerhernes  Kohv  Kookoshelbed  Kookosjook  Kreeka pähklid  Kukeseened, värsked  Küpsetusmargariin  Kurk  Kurk, konserveeritud  Küüslauk  Lehtsalat  Linaseemned  Maitsepärm  Mandlid  Merevetikasalat Wakame  Mineraalvesi, "Häädemeeste'  Mugulsibul  Must pipar, jahvatatud  Mustad sõstrad  Mustikad  Nori vetikalehed, kuivatatud  Oad, pruunid, keedetud  Oad, punased, keedetud  Õun

... või telli mugavalt Selveri e-poest! www.selver.ee

471,00 100,00 905,00 29,00 20,00 250,00 170,00 150,00 200,00 6,00 1177,00 25,00 100,00 200,00 250,00 45,00 10,00 200,00 10,00 328,00 250,00 275,00 80,00 25,00 230,00 75,00 35,00 60,00 100,00 300,00 842,00 6,75 170,00 162,00 16,00 250,00 250,00 375,00

 Paprika  Parapähklid  Peakapsas  Petersell, värske  Piparmünt  Põldoad  Porgand  Pruun suhkur  Punased sõstrad  Purustatud tomatid  Rapsiõli  Roheline sibul  Rukkipala koorikleib  Rukola  Šampinjonid, värsked  Seesamiseemne pasta  Sidrun / Laim  Sinep  Sojahelbed  Sojajook  Sojakaste  Sojamakaronid  Sool, jodeeritud  Spinat  Suhkruhernes  Suhkur  Täisterariis  Tatar  Till, värske  Tofu  Tomat  Tomatibüree  Tomatipasta  Tšillipipar, värske  Vaarikad  Varsseller  Vegan Majonees, Tarplan

813,00 45,00 813,00 5,00 1,00 435,00 910,00 40,00 125,00 400,00 23,00 60,00 315,00 110,00 702,00 5,00 40,00 5,00 65,00 1075,00 10,00 400,00 16,50 150,00 80,00 29,00 100,00 125,00 80,00 300,00 355,00 520,00 110,00 14,00 225,00 132,00 15,00

5 päeva menüü Paljude veganite absoluutne lemmikaeg on käes! Kõik see imeline toit on nüüd valminud ka me kodumaal: kartulid, porgandid, kapsad, oad-herned, sibulad.

Salatit ja maitserohelist rohkem kui ära süüa jõuab. Vaarikad, sõstrad, tikrid, mõnel veel kirsse ja maasikaid, metsades mustikad, murakad ja lõputud seeneväljad. Kohe-kohe valmivad ka ploomid ja õunad. Klassikaline kodu- ja metsaõnnistus. Poodi nagu asja polegi! Kasutagem võimalust süüa otse põõsast ning valmistada tervislikku toitu värskest toorainest. Terviktoidud on tervisliku täistaimetoitluse aluseks.

Tavapäraselt on tasakaalustatud viie päeva menüü segu ajakirjas toodud retseptidest ning neile lisatud hommikusöökidest ja vahepaladest. Kasutatud on palju hooajalist toidukraami, mis paljude jaoks enda, vanemate või vanavanemate aedadest hästi kättesaadav.

Kasuta võimalust süüa rohkelt värsket (porgand otse peenrast maitseb teisiti!). Ka sel korral oli menüü tasakaalus-

tamine erakordselt kerge, mis näitab, et täistaimne peamiselt terviktoitudel põhinev toitumine on lihtne ning tervislik. Menüü koostamisel on lähtutud Eesti riiklikest toitumissoovitustest 18-30aastasele naisele.

Menüü on Eesti toitumissoovitustele vastavalt ideaalses tasakaalus - vaid vitamiine B12 ja D peaks toidulisandina

juurde tarvitama. Vitamiin D saamiseks aga piisab suvisel perioodil igapäevaselt päikese käes viibimisest. Pea silmas, et tarbiksid regulaarselt kaunvilju ning neist valmistatud tooteid, rohelisi lehtköögivilju, purustatud linaseemneid, parapähkleid ja vetikaid (nt wakame salatit). Siis on paremini tagatud ka asendamatute amino- ja rasvhapete, seleeni, kaltsiumi ja joodi saamine.

Eliis Salm Eliisil on kõrgharidus tervisedenduses Tallinna Ülikoolist spetsialiseerumisega toitumisnõustamisele. Samuti omab ta turundusalast magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolist fookusega tarbijakäitumisele ning kommunikatsioonile. Eliis pakub Eesti Vegan Seltsis toitumisnõustamise teenust, mis on mõeldud kõikidele taimsest toitumisest huvitatutele, kes teevad alles esimesi samme veganluses või kes juba pikaajalised taimetoitlased, kuid mingil põhjusel mures, kas menüü on piisavalt täisväärtuslik.

Kontakt: eliis.salm@vegan.ee

Menüü pöördel

Tasakaalustatud 5 päeva menüü I

PÄEV

II

PÄEV

III

PÄEV

IV

PÄEV

V

PÄEV

Hommikusöök:

Lõunasöök:

Valmista retsepti järgi ananassi ja kookose kokteil ja vegan „tuunikala“ salat. Söö koorikleibadel.

Ananassi ja kookose kokteil 400 Rukkipala koorikleib, tüüp ‚Leibur‘ 100 g Vegan „tuunikala“ salat 200 g

Valmista Biomenu retsepti järgi teistmoodi omletirull. Söö koos salati ja mandlitega. Joogiks kohv sojapiimaga.

Teistmoodi omletirull Biomenu 400 g Lehtsalat 100 g Tomat 75 g Kurk 75 g Till, värske 10 g Sidrunimahl/laimimahl, värske 10 g Seesamiseemne pasta 5g Mandlid, kooritud 15 g Sojajook, maitsestamata, tüüp ‚Alpro‘ 150 g Kohv, valmis jook, suhkruta 200 g

Valmista vee ja sojapiima seguga kaerahelbepuder. Söö koos marjade, purustatud linaseemnete ja parapähklitega. Joogiks kohv sojapiimaga.

Kaerahelbepuder, lisatud rasvata, veega 250 g Vaarikad 25 g Punased sõstrad 25 g Mustad sõstrad 20 g Mustikad 12 g Kohv, valmis jook, suhkruta 250 g Sojajook, maitsestamata, tüüp ‚Alpro‘ 150 g Linaseemned 15 g Parapähklid 10 g

Oliveri kahe oa tšilli. Serveeri koos tatra ja riivitud porgandiga.

Valmista smuuti banaanist, sojapiimast, veest, marjadest ja spinatist. Söö koos purustatud linaseemnete, röstitud kaerahelveste ja Kreeka pähklitega.

Banaan 125 g Sojajook, maitsestamata, tüüp ‚Alpro‘ 200 g Vesi 100 g Vaarikad 50 g Mustad sõstrad 50 g Linaseemned 15 g Spinat 25 g Kaerahelbed, kuivaine 20 g Kreeka pähklid 10 g Valmista retsepti järgi Ville tofust „munapuder“ ning smuuti sojapiimast, banaanist, marjadest ja spinatist. Sega sisse purustatud linaseemned. Näksi kõrvale parapähkleid ja kuivatatud norilehti.

Ville tofust „munapuder“ 300 g Sojajook, maitsestamata, tüüp ‚Alpro‘ 200 g Banaan 150 g Mustikad 100 g Spinat 75 g Vaarikad 50 g Linaseemned 10 g Parapähklid 15 g Nori vetikalehed, kuivatatud 6g Valmista vee ja sojapiima segus kaerahelbepuder.

Söö koos purustatud linaseemnete, marjade ja parapähklitega.

Kaerahelbepuder, lisatud rasvata, veega 250 g Mustad sõstrad 50 g Linaseemned 15 g Vaarikad 50 g Parapähklid 10 g Sojajook, maitsestamata, tüüp ‚Alpro‘ 200 g

Oliveri kahe oa tšilli Tatar, keedetud Porgand

350 g 250 g 150 g

GÖÖK kukeseenepirukas. Söö koos salatiga.

Kukeseenepirukas GÖÖK Lehtsalat Tomat

250 g 100 g 50 g

Marki fusilli bolognese. Maitsesta maitsepärmiga.

Söö koos hummuse-kurgi leibadega.

Marki fusilli bolognese Rukkipala koorikleib, tüüp ‚Leibur‘ Hummus, tüüp ‚Ilo‘ Kurk Maitsepärm, tüüp ‚Bon Soya‘

300 g 40 g 35 g 100 g 5g

Ühepajatoi hummuse, tomati, avokaado, lehtsalati leibadega. Ühepajatoit ubade ja hernestega Rukkipala koorikleib, tüüp ‚Leibur‘ Hummus, tüüp ‚Ilo‘ Tomat Lehtsalat Avokaado

400 g 70 g 50 g 30 g 30 g 100 g

Õhtuoode:

Õhtusöök:

Valmista GÖÖK retsepti järgi õunapirukas. Marjad (soovitavalt otse põõsastelt), parapähklid. Õunapirukas GÖÖK 100 g Mustad sõstrad 50 g Vaarikad 50 g Karusmarjad 50 g Punased sõstrad 50 g Parapähklid 10 g

Valmista Oliveri retsepti järgi kahe oa tšilli. Serveeri koos täisterariisi ja paprikaga.

Oliveri kahe oa tšilli 350 g Täisterariis, keedetud 200 g Paprika, keskmiselt 50 g

Puuviljad, hummuseleivad kurgiga. Joogiks mineraalvesi.

Valmista GÖÖK retsepti järgi kukeseenepirukas.

Söö koos tomati-sibula salatiga. Kõrvale kuivatatud norilehed.

Kukeseenepirukas GÖÖK 300 g Mugulsibul 100 g Tomat 200 g Nori vetikalehed, kuivatatud 10 g

Banaan Õun, keskmiselt Mineraalvesi, kõrge mineraalainete sisaldusega, tüüp ‚Borjomi‘, ‚Häädemeeste‘ Rukkipala koorikleib, tüüp ‚Leibur‘ Hummus, tüüp ‚Ilo‘ Kurk

100 g 100 g 300 g 35 g 35 g 100 g

GÖÖK õunapirukas. Joogiks kohv sojapiimaga.

Valmista Marki retsepti järgi fusilli bolognese. Lisaks riivitud porgand.

Õunapirukas GÖÖK Sojajook, maitsestamata, tüüp ‚Alpro‘ Kohv, valmis jook, suhkruta

Marki fusilli bolognese Porgand

100 g 125 g 200 g

400 g 65 g

Valmista Oliveri retsepti järgi banaanijäätis. Söö mandlitega.

Valmista värsketest kodustest köögiviljadest ühepajatoit. Söö hummuseleibadega.

Oliveri lihtne banaanijäätis Mandlid, kooritud

Ühepajatoit ubade ja hernestega Rukkipala koorikleib, tüüp ‚Leibur‘ Hummus, tüüp ‚Ilo‘

200 g 10 g

Maapähklijäätis marjadega.

Jäätis, maapähkli, tüüp ‚La Muu‘ Punased sõstrad Karusmarjad Mustikad

500 g 70 g 50 g

Biomenu teistmoodi omletirull porgandisalati, mandilite ja wakame salatiga.

150 g 50 g 50 g 50 g

Teistmoodi omletirull Biomenu Porgand Sidrunimahl/laimimahl, värske Mandlid, kooritud Goma wakame salat

300 g 100 g 30 g 35 g 100 g

Teistmoodi omletirull KOOSTIS

VALMISTAMINE

500 g 50 g 50 g 50 g 50 g 25 g 1

Riivi kartul peenikese riiviga ning pane sõelale seisma, et kartulist saaks üleliigne vesi ja tärklis välja. Tükelda küüslauk peenikeseks, lisa riivitud kartulile. Saadud segule lisa soola, pipart ja ürte. Kuumuta pann, rösti segu pannil nagu pannkooki kuni kartul on krõbe. Keera kartuliomlett ümber. Teisel pannil rösti tükeldatud sibul, spinat, šampinjon, paprika, brokoli ning maitsesta. Röstitud köögiviljad pane kartuliomleti peale ning keera omlett rulli.

värsket kartulit sibulat spinat šampinjone paprikat brokolit küüslauguküüs Sool Pipar Maitseürdid

Porgandipealse pesto KOOSTIS 150 g 100 g 4 sl 3 sl 3 sl 1 tl 0,5 tl 75 ml 1

noori porgandipealseid (pestud ja jämedad varred eemaldatud) seedermänniseemneid oliiviõli sidrunimahla maitsepärmi soola musta pipart vett küüslauguküüs Soovi korral mõned lehed värsket münti

VALMISTAMINE Pane kõik koostisosad peale vee köögikombaini ning purusta ühtlaseks. Lisa vaikselt vett, kuni segu muutub kreemisemaks.

Serveeri koos värskete köögiviljadega, määri võileivale või pane burgeri vahele, kasuta kastmena.

Luisi ananassi ja kookose kokteil KOOSTIS 0,5 0,5

keskmist ananassi kookospiima purgist Kookospalmisuhkurt Mõned mündi lehed

VALMISTAMINE Blenderda kõik koostisosad ja lisa vett, tulenevalt sellest, millise tekstuuriga kokteili eelistad.

Oliveri lihtne banaanijäätis KOOSTIS 350 g 50 ml 1 sl

banaan taimset piima proteiinipulbrit (nt kanepi valgu pulber)

VALMISTAMINE Lõika banaanid tükkideks ja pane sügavkülma umbes kaheks tunniks. Võta banaanid sügavkülmast välja ning lase sulada 5 minutit. Blenderda banaanid koos proteiinipulbri ja taimse piimaga. Söö jäätist näiteks marjade, šokolaadi või pähklitega.

Ville tofust „munapuder“ KOOSTIS

VALMISTAMINE

300 g 1l 6 sl 2 sl

Haki paprika ja sibul ning purusta küüslauk. Prae neid õlis kuni lähevad pehmemaks. Lisa pehme tofu ning prae veel paar minutit. Lisa pestud rukola, tomatikaste, sool ja pipar. Sega ning prae kuni rukola on kokku tõmbunud.

Enne serveerimist lisa maitsepärm ja jahvatatud linaseemned. Naudi näiteks friikartulitega või tortilja vahel.

2-3 sl 2 2 4

pehmet tofut rukolat tomatikastet jahvatatud linaseemneid maitsepärmi paprikat sibulat küüslauguküünt Soola Pipart Õli

Marki fusilli bolognese KOOSTIS

VALMISTAMINE

520 ml 375 g 400 g

Aseta sojahakkmass kaussi ja vala üle 150 ml keeva veega. Kata kaanega ja lase seista 10 minutit. Haki sibul ja prae koos sojahakkmassiga 3-5 minutit keskmisel kuumusel. Lisa pannile viilutatud šampinjonid ning prae 5-7 minutit. Samal ajal keeda potis fusilli pakil oleva õpetuse järgi. Lisa sibula, seene ja sojahakkmassi segule maitsepärm ja sega läbi. Seejärel lisa tomatipasta basiilikuga.

Lase podiseda 2-3 minutit. Serveeri toit endale meeldiva salati, spinati või rohelise sibulaga.

65 g 3 sl 3 sl 1

tomatipastat basiilikuga šampinjone fusilli roheliste läätsedega (nt Lenticchie Verdi) sojahakkmassi maitsepärmi kuhjaga fajita maitseainesegu (nt Santa Maria) sibul

Oliveri kahe oa tšilli KOOSTIS

VALMISTAMINE

200 g 1 purk 1 purk 1 purk 1 1 1 2

Pane riis keema. Aseta pannile tükeldatud seened, sibul, seller, tšilli, piprakaun ja lisa sellele 2 ml vett. Lisa oma käe järgi maitseained: sool, pipar, suitsune paprika. Hauta 5 minutit kaane all. Lisa tükeldatud tomatid, oad, näpuotsaga värsket peterselli ning pigista tunde järgi laimimahla. Hauta kaane all nõrgal tulel 10 minutit. Serveeri riis koos tšilliga. Peale võib lisada veidi maitsestamata sojajogurit, tilli, koriandrit ja sidrunit.

seeni musti ube kidney ube purustatud tomateid sibul piprakaun tšillikaun sellerivart Soola Pipart Suitsutatud paprikapulbrit Peterselli Laimimahla Sojajogurtit Sidrunit Koriandrit Täistera pruuni riisi

Šokolaadiküpsised kikerhernejahust KOOSTIS

VALMISTAMINE

110 g 175 g 250 g 150 g 60 ml 1 tl 1 tl 1 tl 2 tl 0.5 tl

Kaalu margariin ja pruun suhkrur ühte kussi ning mikserda käsimiksriga ühtlaseks kreemjaks massiks. Margariin peab enne kasutamist olema toasoe! Lisa segusse vaniljeekstrakt ja toasoe taimne piim ning mikserda kuni kõik on segunenud. Kaalu kõik kuivad koostisosad (va šokolaad) teise kaussi ning sega kokku. Lisa sõeludes kuivad koostisosad märgade hulka. Sega käsitsi. Lisa lõpus šokolaadinööbid ja sega kuni nööbid on ühtlaselt jaotunud. Jaota tainas võrdseteks pallideks ning suru plaadi peal käega lapikuks. Küpseta 175-kraadi juures kuldpruuniks (9-11 min, olenevalt ahjust).

margariini pruuni suhkurt kikerhernejahu šokolaadinööpe taimset piima vaniljeekstrakti söögisoodat küpsetuspulbrit maisitärklist soola

Pasta Vönerana KOOSTIS

VALMISTAMINE

300 g 100 g 160 g 20 g 15 g 15 g 80 g 400 ml 150 ml

Koori sibul, haki peeneks ja pruunista pannil oliiviõliga. Lisa poole pealt pressitud või riivitud küüslauk. Maitsesta soolaga. Lisa 15 g nisujahu, vajadusel õli ja pruunista tasasel tulel paar minutit. Sega hoolikalt, et ei jääks jahuklompe. Keera kuumust juurde, lisa köögikoor, maitsepärm ja vesi. Sega hoolikalt (võimalusel vispliga). Maitsesta tavalise soola, musta soola ja musta pipraga. Kuumuta segades keemiseni ning võta seejärel tulelt. Keeda pasta. Haki Vöner veidike väiksemateks tükkideks ning prae eraldi pannil kerge õliga ning maitsesta soola, suitsutatud paprikapulbrit ning mõne tilga vedela suitsuga. Võid pasta ja kastme kokku segada, võid serveerida ka eraldi – kuidas soovid! Lisa peale Vöner, kirsstomatid ja värske tüümian. Võimaluse korral raputa peale ka isetehtud India pähkli „parmesani“.

pastat omal valikul mugulsibulat Vönerit küüslauku nisujahu maitsepärmi kirsstomateid Planti kaera köögikoort vett Oliiviõli Värsket tüümiani Vedelat suitsupreparaati (saadaval nt Piprapoes) Suitsutatud paprikapulbrit Musta soola Soola

Õunapirukas VALMISTAMINE

KOOSTIS Muretaigen 150 g margariini 100 g jahu 2 sl suhkrut 1 sl vett

Täidis 2 tl 4 sl 1 sl 2 sl 50 ml 4

kaneeli demera suhkrut kartulitärklist kookoshelbeid vett suurt õuna

Muretaignaks sõtku kokku toasoe margariin, jahu ja suhkur. Taigen peab jääma hästi vormitav, vajadusel lisa vett.

Pane taigen ümmargusse (26cm) vormi ja kata põhi ühtlaselt, torka põhja kahvliga mõned augud. Lase taignal koos vormiga seista külmikus, kuni valmistad täidise.

Täidiseks koori õunad ja lõika kuubikuteks. Pane kastrulisse vesi, suhkur ja õunakuubikud. Keeda seni, kuni õunad on pehmed, aga mitte nii pehmed, et läheksid moosiks. Lisa kaneel, kookoshelbed ja tärklis. Sega korralikult läbi ja kuumuta kuni segu on tihenenud. Küpseta 180 kraadi juures pirukapõhi 10 minutit ette. Kui see on kergelt krõbe, kalla peale täidis ja küpseta veel 15 minutit.

Serveeri värskete marjadega või veganjäätisega, näiteks Fresko rabarberijäätisega.

Kukeseenepirukas KOOSTIS Muretaigen 150 g jahu 100 g margariini 0,5 tl soola 1 sl vett Täidis 200 g 200 g 1 suur

kukeseeni kikerhernejahu sibul Peotäis värsket tilli Vett

VALMISTAMINE Muretaigna jaoks sõtku kokku toasoe margariin, jahu ja sool. Taigen peab jääma hästi vormitav, vajadusel lisa vett. Pane taigen ümmargusse (26cm) vormi ja kata põhi ühtlaselt. Torka põhja kahvliga mõned augud. Lase taignal koos vormiga külmikus seista kuni valmistad täidise.

Täidiseks haki väikesteks kuubikuteks sibul ja kukeseened. Prae kuumal pannil. Lisa segule till. Lase jahtuda.

Sega kukeseentele hulka kikerhernejahu, lisa vett kuni segu on ühtlane, aga mitte valatav. Maitsesta soola ja pipraga.

Küpseta 180 kraadi juures 10 minutit pirukapõhi ette. Kui see on kergelt krõbe, kalla peale täidis ja küpseta veel 15min.

Eliisi ühepajatoit KOOSTIS

VALMISTAMINE

650 g 500 g 500 g 150 g 100 g 75 g 40 g 15 g 10 g

Puhasta ja tükelda köögiviljad. Klaasista sibul poti põhjas õlis, lisa porgand ning kuumuta veidi. Lisa vesi, sool, kartul, kapsas ning hauta kuni köögiviljad hakkavad pehmenema. Siis lisa puhastatud oad ja herned. Vahetult enne valmimist sega toidu hulka roheline sibul, värske till ning maitsesta pipra või teiste meelepäraste ürtidega. Serveeri värske hapukurgi, tomati ning täisteraleivaga.

värsket peakapsast porgandit kartulit mugulsibulat värskeid põldube värskeid suhkruherneid rohelist sibulat värsket tilli rapsiõli Soola Musta pipart Vett

Eliis on toitumisnõustaja ja ajakirja Vegan tasakaalustatud 5 päeva menüü koostaja.

Vegan „tuunikala“ salat KOOSTIS

VALMISTAMINE

400 g 2 sl 1 sl 2 sl 1-2

Loputa ja nõruta kikerherned. Seejärel tambi need kausis kahvliga enam-vähem ühtlaseks massiks. Tükelda väga peenelt kuubikuteks marineeritud kurk, paprika ja sibul.

Lisa kikerhernele. Maitsesta segu sojakastme, magusa sinepi, vegan majoneesi ja musta pipraga. Kõike võid vastavalt maitsele juurde lisada. Serveeri salatit näkileival või röstsaial koos lehtsalati ja punase sibulaga.

1 0,5

kikerherneid sojakastet magusat sinepit veganmajoneesi rohelise sibula vart või väike punane sibul marineeritud kurk väikest punast paprikat Soola Musta pipart

Toortatra-peedi brownie KOOSTIS

VALMISTAMINE

300 g 150 g 100 g 200 ml 200 ml 15 g 50 g 40 g 1 tl 1 tl

Riivi keedetud peet kõige peenema riiviga. Lisa segule maapähklivõi ja kookospiim. Sega kuivained kausis ja sega peedi segule. Sega omavahel taimne piim, õunaäädikas ja suhkur. Lisa järk-järgult ülejäänud segule. Küpseta eelnevalt õlitatud koogivormis 180-kraadi juures 25 minutit.

peenelt riivitud peeti toortatrajahu tumedat šokolaadi sojapiima kookosõli kakaopulbrit maapähklivõid suhkrut õunaäädikat küpsetuspulbrit

Oleme avara valikuga kÜÜgi- ja kodutarvete kauplus, mis soovib aidata Sul sellele vastust leida.

Tule uudistama!

Rocca al Mare Keskuse 2. korrusel, Järve keskuse 0-korrusel ja Rakveres Vaala keskuses.

Kiika ka e-poodi: www.kodusvajalik.ee

SOODSAD TERVISETOOTED!

www.biolife.ee info@biolife.ee

Oleme avara valikuga kÜÜgi- ja kodutarvete kauplus, mis soovib aidata Sul sellele vastust leida.

Tule uudistama!

Rocca al Mare Keskuse 2. korrusel, Järve keskuse 0-korrusel ja Rakveres Vaala keskuses.

Kiika ka e-poodi: www.kodusvajalik.ee