Ajakiri Vegan 2020 #2

Page 1

Hind 2,49 €

NR 19, 2020 2/11

Näitlejad Maris ja Kristjan Lüüs: pigem ole halb vegan kui üldse mitte vegan.

VABARIIGI AASTAPÄEV: retsepte pidulauale

Veganluse abil Crohni tõvest vabaks?

KAUNVILJAD: parem rauaallikas kui liha

Piima tarbimine USA-s aina kahaneb


Midagi kþigile – Selver


Hea lugeja!

PEATOIMETAJA Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee (+372) 5303 5011 REKLAAM JA SISUTURUNDUS Kristjan Aluoja kristjan@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797 KÜLJENDUS Marimai Kesküla KEELETOIMETAJA Laura Salumets-Tutt KAANELOO FOTOD Kristi Heil AUTORID Liis Hainla Stiina Kristal Ireene Viktor Maryliis Teinfeldt Anett Rannamets Eliis Salm Marta Velgan Chris Kala Kadri Taperson Agneta Land

TELLIMINE JA INFO www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan

K

ui käisin kaanepersoonide Maris ja Kristjan Lüüsiga jutustamas, jäi mind kummitama üks tore mõte. „Nägin kuskil kommentaari, et varsti hakkavad veganid tänava peal pussitama, kui karusnahka kannad – et nii radikaalne ideoloogia. Hallo! Kas te saate aru, et veganlus on kõige vähem radikaalsem mõtteviis üldse? Kuritegu on vegani jaoks see, kui panna lehmapiima kohvi sisse.“ Ja nii ongi. Mõistame elu olulisust. Alustades väiksemastki putukast, lõpetades maailma suurimate imetajatega. Jutuajamisest tuligi välja mõte, et pigem on nii: kui hoolid loomadest, hoolid juba eos ka inimestest (vastupidi see sageli nii ei ole). Oma hoolivust üksteise suhtes peaksime tihedamini välja näitama. Kirjutan seda eessõna vähem kui 24 tundi pärast maailma raputanud uudist, mis jättis tuhanded inimesed pisaratesse. Vaid 41-aastaselt hukkus kopteriõnnetuses korvpallilegend Kobe Bryant koos oma 13-aastase tütre Gigiga. Lisaks oli pardal veel seitse inimest, kes tänaseks astuvad taevateed. Hiinas võtab võimust viirus, mis on nõudnud palju inimhingi. Eelmise aasta lõpus ning uue alguses šokeerisid meid Brasiilia ja Austraalia ulatuslikud maastikupõlengud, mis võtsid elu nii inimestelt kui loomadelt. Konfliktsetes paikades jäetakse sõjategevuse tagajärjel eludega hüvasti iga päev. „Veganmullis“ elamises on meeletult häid külgi, kuid loomade kanna-

tuste vastu seistes võime tihti ka lootusetusest põlvedele langeda. Ei tohi unustada, et peame seisma ka iseenda ja oma inimeste eest. Jah, kõlab klišeena, aga kunagi ei tea, mis homne päev toob. Sest lisaks loomadele kaovad tihti ka inimesed. Tragöödia võib paljude jaoks tunduda uskumatu, sest pole olnud käega katsutav. See ei tähenda aga, et seda ei eksisteeriks. Olgem õnnelikud selle üle, mis ja kes meil on. Püüdkem teineteist mõista, üksteise jaoks olemas olla ja tuletagem oma armsatele meelde, et hoolime neist. Kirjanik Taavi Jakobson on ühes minu lemmikraamatus „Kõigest kahe reaga“ öelnud nii: „Ütlemata sõnad jäävad alailma pinnuks silma.“ Mõelgem selle peale. Käes on sõbrakuu, minge nüüd ja kallistage kedagi! Südamlikku veebruari!

Anett Rannamets Toimetus ei vastuta reklaami sisu ega keelekasutuse eest.

3


KOLUMN

Mõmmikud põlevad elusalt Kadri Taperson

L

kkadriblog.com

iiga kole on mõelda ja tunda, et Austraalia metsapõlengutes on hukkunud juba hoomamatu arv loomi. Nende mõtete kirjapaneku ajal on ajakirjanduses miljardit juba nimetatud ja peale seda numbrit on lugemine justkui katki jäänud. Miljard on nii suur arv, et sealt edasi lugemisel ei olegi enam mõtet. Pealegi, kuidas üldse kannatusi mõõta? Kas miljardi looma kannatused on suuremad kui ühe looma? Seda saab mõõta lihtsa katsega: panete käe küdevasse ahju, tunnete, mis käega juhtub, ja pärast katset mõtlete järele, kas teil sel hetkel olid meeles kõik teised vastavas olukorras kannatajad ja kas see leevendas teie valu.1 Või kas see, et miljard looma on juba hukkunud, muudab väiksemaks nende kaamelite hirmu, kes lastakse helikopteritelt surnuks sellepärast, et nad joovad tulekahjude ajal liiga palju vett? Muidugi võib kogu seda koledat olukorda katsuda ka väiksemaks mõelda. Need kaamelid on ju sissetoodud ja seega võõrliik, ehkki täpselt sama käib ka Austraalias elava valge inimese kohta. Ja kõik need tulekahjud Austraalias ei toimu ju üldse ühel ja samal ajal – just niimoodi kommenteeriti üht veebis liikuvat kaarti, millel olid tulekahjukolded ära märgitud. Võib ka korjata ohtralt annetusi ja päästa lugematu arvu loomi tulesurmast. Õnneks seda viimast loomakaitsjad teevad ja mõned õnnetud jäävadki ellu. Ehkki

Satelliidifoto põlengutest Austraalia idarannikul 12. detsembril 2019. Foto: Euroopa Kosmoseagentuur

lein ei kao: need loomad jäävad eluaeg mäletama kogetud hirmu ja sõpru, kellel nii hästi ei läinud. Loomad on paljuski nagu inimesed, kui see peaks kellelegi uudis olema. Inimtekkeline kliimamuutus on päriselt käes ja sellega seoses on ka loomade kannatused suuremale hulgale inimestele teatavaks saanud. Kuna inimloomale ei ole kiirete seoste loomine väga omane, tuletan veelkord meelde, et tegelikult on elusate mõmmikute põlemise kõrval probleeme rohkem.

[1] See soovitus on kujundlik ja seda ei tohi kindlasti kodus järele proovida!

4

Sama kole on mõelda, et koerad lähevad aastaid ketis ja aedikus istudes aeglaselt hulluks, et vasikad nutavad, kui nad emade juurest ära võetakse, et kassid istuvad üksinda päevade ja nädalate viisi korteriakendel, et sead kardavad tapamajades kohutavalt, sest nad teavad selgelt, mis nendega juhtub, et tšintšiljad ei sure päris kohe, kui neile elekter pärasoolde lastakse, vaid see võtab natuke aega jne. Ja kõiges selles on inimene süüdi. Igaüks meist. -


VEGAN TOOTED SELVERIS! Vegan Banaani-šokolaadijäätis, ÖKO La Muu, 500 ml

Pehme mango Seeberger, 100 g

Kirsi Choco-Loco tort Clara, 890 g

Kivideta datlid Seeberger, 200 g


UUDISED

MERCEDES-BENZ KAALUB VEGANSISUSTUSE LOOMIST

Üks tuntumaid automarke on otsustanud, et hakkab oma autode interjööris kasutama ka vegannahka ja seda tänu vormelisõitja Lewis Hamiltonile. „Ma tahan oma tiimiga rõhuda jätkusuutlikkusele,“ sõnas Hamilton Malaisia elustiiliväljaandele Option. „Ma üritan olla rohkem kaasatud ning tahan olla teadlikum.“ „Mercedes-Benz on hiiglaslik organisatsioon. Ma räägin firma tegevjuhiga, et arutada, kuidas me saaksime töötada selle kallal, et interjöörist kaoksid kõik loomanahast tehtud detailid. See on miski, milles tahan osaleda,“ sõnas ta. Sportlane on veganaktivist ning võtab nendel teemadel tihti sotsiaalmeedias sõna, tutvustades keskkonnasõbralikkust ja loomaõigusi. „Ma tahan olla osa süsteemist, mis aitab maailma parandada, ja tuleviku heaks midagi ära teha.“

6

PIIMA TARBIMINE USA-S AINA KAHANEB: NESTLÉ MÜÜS OMA JÄÄTISEÄRI

Rootsi suurettevõte Nestlé ei hakka enam USA-s piimast jäätiseid tootma, sest on müünud oma USA-s asuva jäätiseäri. Piimatööstuse vähenedes reklaamib Nestlé pigem oma veganbrändide valikut. Viimastel aastatel on Nestlé fookus olnud kiiresti kasvavate tootegruppide juures. Piimatööstus selleks ei ole, sest piima müük ühendriikides on langenud väga madalale. Isegi Ameerika suurim piimatootja Dean Foods esitas hiljuti pankrotiavalduse. Niisiis on Nestlé maha müünud osad, mis on vähem tulemuslikud või kahanevas seisus. Viimastel aastatel on Nestlé oma portfooliosse lisanud brände, mis toodavad lihaanalooge, nende seas ka üsna populaarseks saanud Sweet Earth, mille tootega Awesome Burger mindi letile hiljuti USA-s. Sarnaste vegantoodetega on Nestlé kanda kinnitanud ka Euroopas, kandes siin nime Garden Gourmet.


UUDISED

Foto: Loomus

Sajad inimesed marssisid taaskord rongkäigul loomade heaks

J

aanuari alguses korraldas loomade eestkosteorganisatsioon Loomus Tallinna vanalinnas traditsioonilise rongkäigu loomade heaks, millega juhiti tähelepanu karusloomafarmide keelustamise vajadusele, toetati positiivseid muudatusi seadusloomes ja loomade õigust loomuomasele elule. Riigikogu ees võtsid lisaks asjaosalistele sõna ka roheliste erakonna juht Züleyxa Izmailova ja riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski. „Tulevikuinimesed ilmselt imestavad, mis põhjusel taoline loomade kohtlemine 2020. aastal jätkuvalt lubatud on,“ ütles Loomuse loomade heaolu töörühma juht Martin Garbuz. „Jätkame igapäevaselt tööd seni, kuni selline julmus kaob.“ Läti loomade eestkosteorganisatsiooni Dzīvnieku Brīvība juhi Katrīna Krīgere sõnul on karusloomatööstus iganenud ja julm praktika. „See on vastuolus ühiskonna eetiliste väärtustega, mürgitab meie olemust ja piinab

tuhandeid süütuid loomi. Meie, Balti riikide jaoks on kätte jõudnud aeg jätta karusloomafarmid minevikku – sinna, kuhu need kuuluvad.“ Loomusega koostöös plaanivad veebruaris riigikogu liikmed taaskord esitada uue eelnõu, et keelustada Eestis loomade pidamine, nende aretamine ja paljundamine karusnaha tootmise eesmärgil. Vastavalt kahele avaliku arvamuse uuringule leiab 69% Eesti elanikest, et loomade tapmine nende karusnaha saamise eesmärgil ei ole aktsepteeritav. 74% Tšehhi, 68% Norra, 74% Soome, 78% Rootsi, 81% Austria, 64% Läti, 67% Leedu, 84% Hollandi, 86% Saksamaa, 66% Poola, 86% Belgia, 80% Šveitsi, 73% Horvaatia ja 91% Itaalia elanikkonnast on samal seisukohal. Üle Euroopa on kogutud sadu tuhandeid allkirju karusloomakasvanduste keelustamiseks. Näiteks Loomus on rahvusvahelisele petitsioonile karusloomakasvanduste keelustamiseks Eestis kogunud üle 54 000 allkirja.

Karusloomakasvanduste keelustamisele on toetust avaldanud kõik Eestis tegutsevad loomakaitseorganisatsioonid ja koos nendega pea 70 erinevate valdkondade ettevõtet. Karusloomakasvanduste vastu on avalikult oma arvamuse välja öelnud paljud Eesti ühiskonnategelased. Arutelu riigikogus on tervitanud paljud rahvusvahelised ühingud, sh maailma populaarseim loomakaitseorganisatsioon PETA. Eesti karusloomade kaitseks on Loomuse palvel välja astunud Queeni legendaarne kitarrist Brian May ja Eesti juurtega Hollywoodi näitleja Mena Suvari. Üleskutset rongkäiguga liituda jagasid mitmed tuntud inimesed ja organisatsioonid. Näiteks Aleksei Turovski, Heiki Valner, Sandra Vabarna ja TradAttack, Hedvig Hanson, Maia Vahtramäe, Nero Urke, Hanna Martinson, Alisa Tsitseronova, Mick Pedaja, Reet Aus, Tõnu Trubetsky jt. -

7


AKTIVISM

Eesti Vegan Selts tunnustas aasta tegijaid Eesti Vegan Selts jagas juba kolmandat aastat tunnustust ja tänukirju neile, kes on aidanud Eestis aktiivselt veganlust edendada. 2019. aasta eest märgiti ära järgmised tublid tegijad. Ireene Viktor

TALLINNA TEENINDUSKOOL VEGANKOKA JÄTKUÕPPE ERIALA LOOMISE EEST

K

uigi veganeid ja taimse toidu huvilisi tuleb üha juurde ning nõudlus vegantoidu järele toidukohtades kasvab, jääb pakkumine tihti kokkade oskuste taha toppama. Taimset toitu käsitletakse traditsiooniliselt pigem

8

garneeringuna, mitte põhiroana, ning seetõttu on maitsva ja samas toitva vegantoidu valmistamise oskused kohati veel puudulikud. Tallinna Teeninduskool astus sel sügisel aga olukorra muutmiseks esimese sammu, luues

vegankoka eriala. Kutsume üles teisigi koole suundumuste ja nõudlusega kaasas käima ning veganluse ja vegantoidu osas spetsialiste koolitama.


AKTIVISM

KURESSAARE GÜMNAASIUMI ÕPILANE EVA MIHKELSON ALGATUSE EEST KOOLIS VEGANTOIDU SAAMISEKS 2018. aastal korraldatud Kantar Emori uuringust selgus, et veganite osakaal on Eestis kõige suurem just 15–24-aastaste noorte seal. Kuna aga suuremas osas koolidest vegantoitu ei pakuta, tähendab see, et paljud õpilased peavad koolis tühja kõhtu kannatama. Kuressaare Gümnaasiumi abiturient Eva Mihkelson otsustas seda

muuta ning koostas kooli juhtkonnale pöördumise, millele kirjutas alla 216 õpilast: „Me soovime, et ka Kuressaare Gümnaasiumi koolisöökla menüüs oleks ühe valikuna vegantoit. Vegantoitu valmistades näitaks KG välja, et on tolerantne kõigi oma õpilaste suhtes, isegi kui nad on vähemuses.” Pöördumine pälvis palju tähelepanu

ning seda kajastati korduvalt ka meedias. Alates jaanuarist pakubki kool aeg-ajalt vegantoitu ning loodetavasti muutub see peagi igapäevaseks. Eva algatus on tunnustust väärt ning inspireerib ehk teistegi koolide veganitest õpilasi sama tegema.

PÄRNU TAIMETOIDUPÄEV VEGANLUSE TUTVUSTAMISE JA POPULARISEERIMISE EEST PÄRNUMAAL

V

eganluse leviku osas on kõige olulisem just rohujuuretasandil aktivism, millele saab igaüks omas kogukonnas kaasa aidata. Vaja on vaid otsustavust ja teotahet. Pärnu

Taimetoidupäev on näide sellest, kuidas headest mõtetest kasvavad välja veelgi paremad teod. Taimetoidupäev on pärnakatele tutvustanud palju uusi maitseid, toonud fookusesse looma-

eetika teemad, näidanud olulisi veganlusega seotud filme ning aidanud vestlusringide kaudu lahata veganluse eri tahke.


AKTIVISM

KLIIMAAKTIVIST KRISTIN SIIL KLIIMAMUUTUSTE VASTASE VÕITLUSE EEST

P

ole kahtlustki, et 2019. aasta läheb ajalukku kliimakriisi teadvustamise aastana. Eriti aktiivselt tegutsevad selles vallas just noored, kellele on eeskujuks olnud rootslasest koolitüdruk Greta Thunberg. Ka meie koolinoored võtavad osa peamiselt

reedeti toimuvatest streikidest, millega soovitakse pöörata tähelepanu kliimamuutustele ning ärgitada võimulolijaid kliimakriisiga tegelema. Kristin Siil on üks selliste meeleavalduste julgetest eestvedajatest, tänu kellele on Eestis teadlikkus kliimamuutus-

test kasvanud ning kelle sõnavõtud on ka meediasse jõudnud. Veganina seisab Kristin ka loomade õiguste eest ning näitab, et kliimamuutuste eest võitlemisel on oluline ka isikliku ökoloogilise jalajälje vähendamine.

EESTI VEGAN SELTSI LIIGE ELIIS SALM PEALEHAKKAMISE JA EDUKA PROJEKTIKONKURSIL OSALEMISE EEST

K

a seltsis hindame pealehakkamist ning tegutsemistahet ja seetõttu kutsume üles liikmeid aktiivsed olema ning veganluse edendamiseks projek-

tide kirjutamisel ja nende elluviimisel kaasa lööma. Eliis seda võimalust ka kasutas ning kirjutas eduka projektitaotluse veganluse edendamist

toetavale ProVegile haridusasutuste toitlustamise edendamiseks.


AKTIVISM

EESTI LGBT ÜHING JA KRISTIINA RAUD HEA KOOSTÖÖ EEST VEGANLUSE JA LGBT+ ÕIGUSTE ÜHENDUSKOHTADE SELGITAMISEL

S

eltsis pöörasime eelmisel aastal rõhku inim- ja loomaõiguste seoste ning eri rõhumisvormide ühenduslülide tutvustamisele. Sealhulgas arendasime koostööd mitme inimõigustega tegeleva organisatsiooni-

ga. Erilist tänu soovime avaldada hea koostöö eest Eesti LGBT Ühinguga, mille tulemusel ilmus märtsikuu Vikerkaares Kadri Siku ja Kristiina Raua artikkel veganlusest ja LGBT+ õigustest, augustis toimus aga Arvamusfesti-

vali arutelu, milles osalesid Eesti Vegan Seltsi ja Eesti LGBT Ühingu kõrval ka Eesti Inimõiguste Keskus ja Feministeerium.

EESTI VEGAN SELTSI VABATAHTLIK KARIN LEPIK UUE KODULEHE LOOMISE EEST

T

undsime juba ammu, et eestikeelne infoportaal vegan.ee va-

jaks uut ja kaasaegsemat ilmet. Nüüd on see peagi tänu seltsi liikmele ja

vabatahtlikule Karin Lepikule teoks saamas.

LOOMAD VAJAVAD SIND

Tule Nähtamatute Loomade vabatahtlikuks ja muudame koos miljonite farmiloomade elu Eestis

tule-vabatahtlikuks

nahtamatudloomad.ee/


ĂœRITUS

Fotod: Vegemessut

12


ÜRITUS

Toimus põhjamaade suurim veganüritus! Agneta Land

Jaanuari lõpus toimus Helsingi kultuurikeskuses Kaapelitehdas kolmepäevane veganmess, mida on nimetatud ka põhjamaade suurimaks taimetoiduteemaliseks sündmuseks. Samuti on tegemist teistest messidest erineva üritusega, festival on korraldatud hoopis teisiti kui näiteks Eestis Taimetoidumess. Helsingi veganmessil on rõhk eeskätt vegantoidul. Tootjad suhtlevad külastajatega, pakuvad oma tooteid proovida ja tutvustavad nende kättesaadavust ning keskkonnasõbralikkust. Messikorraldajad ei luba messil osalejatel reklaamida näiteks oma toodete tervislikkust, kui sel pole teaduslikku alust. Külastajad saavad piletiraha eest degusteerida maitsvaid vegantooteid ning kaasaostmiseks võimalust eriti ei esine. Soomes tuntud ürditootja Järvikylä esitles oma uut tootearendust – biolagunevat ürdipotti. Kõnaluse poti tootearendus algas murest, et pärast ürdipõõsa kasutamist jääb järgi vaid muld koos potiga. Paljud tarbijad ei eralda mulda potist, et sorteerida biojäätmeid ja plastikut, vaid viskavad poti koos mullaga olmeprügisse. Nii jääb plastik materjalina uuesti kasutamata ning muld ei jõua tagasi aiamaale. Järvikylä biolagunevat ürdipotti võib visata biojäätmete sekka. See kergendab tarbija argipäeva ning vähendab pakendiprügi hulka. Uuenduslikke ideid leidus veelgi. Jäätisefirma Härtelö peamiseks tooraineks on põlduba. Nende eesmärk on teha veganjäätisest sama täidlane ja koorene toode kui piimast valmistatu. Selles said messikülastajad kohapeal ka veenduda. Veel põldube! Ettevõte Verso Food Oy on Soomes samuti tuntud oma põldubadest valmistatud toodete poolest, mida teatakse Beanit nime all. Beanit

meenutab välimuselt väikseid lihatükke, mille pind jääb pannil praadides krõbe ja sisu seest mahlane. Toode on Soome tarbijate poolt saanud palju toetust. Tamperest pärit ettevõte Vegem sai hitiks oma seitaniga, mis valmistatud nisugluteenist ning kikerhernestest. Lisaks suurepärasele tootearendusele on ettevõte lahendanud oma toodete turunduse humoorikalt. Nad on toodetele pannud toredad nimed, näiteks „boheemlase bratwurst”. Vegemi sõnul on lihtsalt „seitan” ja „toode, mis on valmistatud nisust ja kikerhernestest” lihtsalt igav. Fermenteeritud toit kogub maailmas aina enam populaarsust, sest sel on tervisele erinevaid positiivseid mõjusid – näiteks mõjub hapendatud toit hästi seedimisele. Ettevõte Nordkraut asutajaid ühendabki armastus kodus valmistatud ja kõhule pai tegeva hapukapsa vastu. Lisaks sellele, et müüakse kapsatooteid, korraldatakse ka fermentatsioonihuvilistele töötubasid. Muidugi ei puudunud ka juba kõigile tuntud ettevõtted. Näiteks esitles oma tooteid ka põhjamaade tuntuim Rootsi veganpiimatootja Oatly. Serveeriti hõrgutavat õunakompotti koos Türgi jogurtiga. Messil oli uudistamist küllaga ning külastajate kõhud lahkumisel väga täis. Lisaks mainitud ettevõtetele sai proovida veel kümneid erinevaid vegantooteid, kuid nimetatud said kõige silmapaistvamad. 13


TERVIS

Võitlus farmiloomade aitamiseks on maraton, mitte sprint Liis Hainla

Iga maailmamuutja teab, kui suure energia ja innuga aktivisti teekond algab. Teatud aja järel võib aga esmane kirg asenduda lootusetusega, mil hakkab tunduma, et oled vaid üks tühine piisk suures ookeanis, mis ei soovi ega suuda muutuda. Tundes aina kasvavat üleküllastumust ja väsimust, võib sind kimbutada läbipõlemine. Organisatsiooni Nähtamatud Loomad juht Kristina Mering jagab nõu, kuidas sümptomeid ära tunda ning mida nende puhul ette võtta. Tegemist on teemaga, mida tasub ikka ja jälle meelde tuletada. Stress töökohas on vältimatu ning teaduse sõnul on stress meile lausa vajalik. Stress käivitab meid ning suurendab loovust ja produktiivsust. Pikaajaline tööstress võib aga märkamatult kujuneda läbipõlemiseks, mida iseloomustab pidev kurnatus, küüniline ja negatiivne suhtumine oma töösse ning üldine töövõime langus. „Tundsin aktivistina, et olen loomade jaoks asendamatu – ületunnid ja pidev rakkes olemine tegid mu egole head. Tasapisi märkasin, kuidas olen hakanud asju unustama, ärritun kiiresti ning ühel hommikul arvutit avades ja meilide kuhja nähes tabas mind esimene paanikahoog,“ räägib üks loomakaitsja Liina, kes sattus läbipõlemise tagajärjel kolmeks kuuks haiguslehele. Läbipõlemise käes kannatava inimese jaoks tundub tema töö lõputult frustreeriv, kaob soov töökaaslastega suhelda ja võimust võtab tuimus. Ehkki läbipõlemist ei klassifitseerita eraldiseisva psühholoogilise haigusena, võivad selle tagajärjed olla väga tõsised: pikalt kannatades võib välja kujuneda 14

depressioon.

PSÜHHOLOOGILINE TURVALISUS TÖÖKULTUURIS

Kuigi mõned karjäärivalikud on olemuselt stressirohkemad kui teised, mängib töökeskkond läbipõlemisel suurt rolli. Läbipõlemise risk kasvab, kui inimene tunneb, et ta ei saa oma tööülesandeid kuidagi mõjutada, kui teda ei toetata ning kui tema arvamust ei hinnata. Oluline on psühholoogiline turvalisus. Kõigi arvamust võetakse arvesse ja vigade tegemist ei karistata. „Vead on ainus viis õppida, areneda ja tõeliselt loominguliste lahendusteni jõuda – uute ideedega katsetamine on ainult julgustatud, tagajärgede pärast ei pea keegi muretsema,“ sõnab Kristina Mering. „Ma olen ise 14 aktivistiaasta jooksul ilmselt kõige rohkem õppinud tehtud vigadest ja seega tean, et riskialdis atmosfäär, kus vigade tegemist ei kardeta, on nii töötajatele kui vabatahtlikele arendav keskkond, et kasvada


BIOMARKET SOOVITAB

Pihusta terviseks!

Tabletivaba vegan toidulisandite sari

Kiire, mugav ja kliiniliste uuringutega tõestatud eriti tõhus viis kindlustada, et organism oleks varustatud vegani menüüs sageli liiga vähesel määral esindatud toitainetega.


TERVIS

paremaks aktivistiks ja loomade eest seisjaks. Loomaõiguste liikumine on võtnud ette suure ampsu ja me peame olema aktiivsed pikas perspektiivis, mitte lühidalt tegutsedes. Võitlus farmiloomade aitamiseks on maraton, mitte sprint,“ ütleb Mering. Kuna vabatahtlikud on iga heategevusorganisatsiooni suurim vara, pööratakse Nähtamatutes Loomades tähelepanu sellele, et innukamaid vabatahtlikke ei koormata üle ning et tagasihoidlikumaid liikmeid märgatakse ja tunnustatakse. Eriti oluline on eneseareng ja ownership’i kasvatamine. „Meie vabatahtlikud ja töötajad teavad, et see on nende organisatsioon täpselt sama palju kui minu oma – see omakorda kasvatab enesekindlust ja uhkust oma töö üle ning loodetavasti vähendab läbipõlemise riski,“ selgitab Mering.

MÕTTEMUUTUS LOOMAÕIGUSLUSES

Nähes loomade kannatusi tööstusfarmides, on keeruline rääkida positiivsusest. „Olin noore aktivistina veendunud, et positiivsusel pole meie liikumises kohta, tundsin peamiselt viha ja pessimismi. Viha pole aga jätkusuutlik ning positiivsest mõttelaadist sai kindlasti ka minu tee paremate tulemusteni,“ kirjeldab Mering oma kogemust loomakaitses. Meringu sõnul on võimalik näha igas asjas positiivset külge, sest „alati võib olla hullem“ mõttelaad aitab meid muuta vastupidavamaks stressile, mis omakorda soodustab positiivsete muutuste märkamist ja aitab läbipõlemist ennetada. Aktivistide seas on ka järjest enam levimas stoitsismi filosoofia, mille kohaselt ei saa me küll muuta reaalsust ja paljusid raskeid olukordi, kuid saame alati muuta oma suhtumist neisse olukordadesse. „Keskendume tiimiga kaeblemise asemel lahenduste otsimisele. Kui teatud probleemile aga kohest lahendust ei leidu, suuname oma energia millelegi muule,“ ütleb Mering. -

16

5 soovitust, kuidas aktivistina läbipõlemist vältida

1

HOOLITSE ENDA EEST

Loomadel on sinust kasu vaid tervena. Hoia ennast ja oma tervist, maga vähemalt 8 tundi või rohkem, mediteeri ja leia endale sobiv füüsiline trenn. Paljud aktivistid harrastavad näiteks pikamaajooksu, mis aitab tugevdada vastupanu stressile ning kasvatada distsipliini, eesmärgipärasust ja kannatlikkust – kõik need on asendamatud omadused aktivisti arsenalis.

2

TÖÖTA EFEKTIIVSELT

Targa ajaplaneerimisega hoiad ära stressi üle pea kasvamise. Keskendu oma tööülesannete kvaliteedile, mitte kvantiteedile ja eemalda oma kohustuste hulgast kõik ebaoluline, mis loomade heaks tulemusi ei too. Ära kuhja uusi tööülesandeid olemasolevate peale, vaid loo iga uue tegevuse jaoks esmalt ruumi.

3

TÄHISTA VÄIKESEID VÕITE

Muutused ühiskonnas ei sünni üleöö, seega on oluline tähistada iga väikest vahesaavutust. „See aitab ülal hoida motivatsiooni, kasvatab enesekindlust ning tuletab meelde, kui oluline meie panus suures plaanis on,“ sõnab Mering.

4

„EI“ PERFEKTSIONISMILE

Ööpäevas pole lihtsalt nii palju tunde, et loomi piisavalt aidata. Täiusetaotlus ja enda pidev piitsutamine suurendavad aga läbipõlemise riski märgatavalt. Lähtu ülesannete täitmisel mantrast „Tehtud on parem kui täiuslik“. Kui tunned, et perfektsionism takistab tulemuste saavutamist, võid vajadusel pöörduda abi saamiseks psühholoogi poole, et selles osas nõu saada.

5

NÄE INIMESTES LIITLAST

Vegankogukond on veel küllaltki väike, kuid enamik inimesi siiski hoolib loomadest. Kiida alati, kui sõber vahetab lehmapiima mandlipiima vastu, mitte ära manitse teda kanasalati pärast. Nähes teisi inimesi oma liitlaste, mitte vaenlastena ning neid pidevalt innustades ja kaasates jõuame muutusteni palju kiiremini.


REKLAAM

MUST pässiku tõmmis – naturaalselt elus!

L Lahemaa pärimuskojas käsitööna valminud musta pässiku tõmmisele on tekkinud palju pikaajalisi tarbijaid: „Musta pässiku tarvitamist soovitas mulle meditsiinilise taustaga inimene. Olin pidevas energia puuduses, kannatasin unehäirte all ning viirushaigused kimbutasid. Kui alustasin pässiku kuuriga, siis juba mõne päeva möödudes, ei olnud probleeme uinumisega ega ärkamisega. Viirushaigusi pole ma juba pool aastat põdenud, kui siis väga kerge nohu lühikest aega. Oma laste puhul (1- ja 4-aastane) pealt näen samuti, et viirushaigused on olematud või põevad nad need kergemalt läbi. Olen soovitanud oma tuttavatele ning samuti on tulemused positiivsed!“ – Annika „Olles ligi pool aastat tõmmist tarvitanud, võin julgelt öelda, et energialaeng, mis see annab on täiesti hoomamatu. Eriti kasulik sügistalvisel pimedal ja unisel ajal.“ – Kevin „Pässikutõmmis on mõnusalt tummise, kuid samal ajal maheda neutraalse maitsega. Lisaks turgutab ihu ja hinge ning lubab pikemat, kvaliteetsemat homset. Ürgne, esiemade ravijook, mis tänapäeval taas au sisse tõstetud. Meie pere võlujook!“ – Terje ja Jan

ahemaa pärimuskoja perenaine Liis ning peremees Roland Burk toimetavad PõhjaEestis. Oma pereettevõttes tegelevad nad erinevate loodustegevuste ja koolitustega, kultuuripärimuse tutvustamise ja hoidmisega ning loodussündmuste korraldamisega. Üks tegevussuundi on musta pässiku tarbimise tutvustamine ja propageerimine ning sellest tõmmise valmistamine. Ttõmmise tegemisel kasutatakse vaid looduslikult kasvanud musta pässikut. Must pässik ehk chaga on pärimusravist tuntud võimsa toimega seen. Kõnekeeles tuntakse seda ka kasekäsna nime all. Puutüve külge kasvab ebakorrapärase kuju, krobelise ja kergesti puruneva välispinnaga must mügar, justkui söetükk. Seda korjatakse ja kuivatatakse ning kasutatakse nii pulbri, tee, eliksiiri kui ka tõmmisena. TOIME Musta pässiku toime on juba ajaloos kirja pandud ja meie esivanematelt edasi antud teadmisi pidi. Samuti on musta pässiku toime kohta pikkade aegade jooksul tehtud mitmeid erinevaid uurimusi. Must pässik sisaldab palju kiudaineid, mis on aluseks regulaarsele seedimisele. Korras seedesüsteem tagab ka teiste oluliste protsesside tasakaalus toimimise meie kehas. Samuti on pässikus olemas 20-st 19 inimesele vajalikku aminohapet, mis on seotud keha kõigi funktsioonidega. Mustas pässikus on A-, B-, C-, D- ja E-vitamiine, valke, kaaliumi, looduslikku joodi ja teisest küljest vähe kaloreid. Pässik tõstab meie kehas olemasolevate „tapjarakkude“ aktiivsust 300-kordselt. Võrreldes jõhvikaga on must pässik 80 korda tugevama antibakteriaalse toimega. See on tugevaim looduses leiduv antibiootikum, mille pikaajalisel järjepideval tarbimisel tugevneb immunsüsteem, suureneb kehaline energia ja vaimne teravus, paraneb seedimine, väheneb magusaisu.

Pässik mõjub virgutavalt, tõstab toonust, parandab und, mälu, keskendumis- ja töövõimet, leevendab närvilisust ja ärevustunnet, aitab kõrvetiste, vererõhuhäirete, lihase- ja liigesevalude, bronhiidi, astma ja eriti mao-, soole-, maksa- ja nahahaiguste korral. Siberis, kuhu pässiku ajaloolised juured ulatuvad, tuntakse seda ka surematuse seene nime all. Musta pässikut ei tohi kasutada samal ajal koos meditsiiniliste antibiootikumidega. Põhjalikumat teavet musta pässiku (Inonotus obliguus) kohta leidub ka internetis. Musta pässiku tõmmise tarbimine hoiab keha loomulikku tasakaalu ja leevendab erinevaid tervisemuresid. Eriti praegusel pimedal ja keha kurnaval ajal on oluline oma tervist ja jõutagavarasid taastada. Lahemaa pärimuskoda teeb kolm ööpäeva valminud tugevat tõmmist 0,5-liitristes ja 1-liitristes taassuletavates pudelites. Musta pässiku tugevat tõmmist tuleb igapäevaselt tarbida korra päevas vähemalt 40 ml. Soovituslik on tõmmist tarbida hommikul enne sööki. Intensiivsema tulemuse saamiseks võib tõmmist võtta ka kaks korda päevas. Seda võib manustada puhtalt või segatuna teiste jookidega. Pässikut tarbides on soovitav teha vähemalt ühekuuseid kuure. Nii jõuab selle toime keha turgutada.

L

KUST SAAB SOETADA? ahemaa pärimuskoja MUST pässiku tõmmist on võimalik soetada kodulehelt passik.ee, tõmmist saadetakse Smartposti automaatidesse üle Eesti. Samuti saab pässikutõmmist soetada Tallinnas Nõmme turult „Nõmme käsitöö“ müügikohas, Paides Rüütli käsitöökojas ja Looduspere ökopoodidest. Fotod: Terje Talts

17


TERVIS

Kordamist väärt! Kaunviljad on imelised taimsed valguallikad Eliis Salm toitumis- ja tervisenõustaja

Kuulujutt, justkui poleks taimed valguallikana suurepärased, on üsna laialt levinud. Loomulikult on tegemist müüdiga! Ja seda teemat tasub alati üle korrata. Kaunviljad on taimeriigis ühed valgurikkamad, sisaldades keskmiselt 10 g valku 100 g keedetud toote kohta. Eriti valgurohked on sojaoad, mis sisaldavad kuumtöödeldult u 15 g valku 100 g kohta. Kui vaadelda kaunviljade valgusisaldust kuivatatult (ehkki nii me neid pea kunagi ei tarbi), on valgu osakaal koguni 25–30 g juures 100 g kohta. Valgurikkamad on vaid pähklid ning seemned, mida enamasti tarvitamegi kuivatatult: kõrvitsaseemned 24–33 g, mandlid 14–22 g (olenevalt allikast võivad andmed erineda). Ehk mõnevõrra üllatuslikult on valgurikkad 18

ka täisteraviljad. Kokkuvõtvalt saab öelda, et valku on palju just taimede seemnetes ehk seal, kust saab alguse uus elu. Toitumissoovituste järgi on keskmise inimese valguvajadus 0,8–1,2 g kehakaalu kilogrammi kohta, mis moodustab u 10–20% päeva jooksul tarbitavatest kaloritest. Uuringud näitavad, et valgu liigtarbimine on organismile kahjulik (koormab neere ja maksa, suurendab allergiate riski ja põhjustab podagrat). Ka aktiivselt treenivatele jõu- ja vastupidavusalade sportlastele ei saa soovitada rohkem kui 1,8 g

valgutarbimist kehakilogrammi kohta. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused ütlevad, et nädalas peaks kaunvilju tarbima vähemalt 3–4 portsjonit (ühe portsjoni suurus u 30 g). Viimane toitumisuuring leidis aga, et keskmine eestimaalane sööb ube, herneid, läätsi, kikerherneid jms vaid ühe portsjoni jagu.1 Kust eestlane siis valku saab? Eks ikka lihast. Ja liha süüakse meie riigis kordades rohkem kui tervislik oleks. Liha on valguallikana küll rikkalik, kui sisaldab lisaks hulgaliselt aineid, mida me sugugi saada ei tahaks. Olulisematena tasub siinkohal välja tuua kolesterooli, mille saamine üldpopulatsioonis ületab maksimaalse soovituse ning millel tugev seos lääneriikide suurima tapja, südame-veresoonkonna haigustega; küllastunud rasvhapped, antibiootikumide ja keskkonnadoksiinide jääke. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on


TERVIS

punase ja töödeldud liha lisanud vähki- dalama vererõhuga. Neis sisalduvad tekitavate ainete nimekirja, kusjuures kiudained, folaat ja fütaadid võivad töödeldud liha seos soolevähi tekkega aidata vähendada insuldi, depreson sama tugev kui suitsetamisel kopsu- siooni ja jämesoolevähi riski. Sojas vähiga. Oluliste vähkkasvajate põh- sisalduvad fütoöstrogeenid aitavad justena tuuakse välja lihas sisalduv ennetada rinnavähki ning soodusheemne raud, nitraadid ja liha küp- tavad sellest paranemist. Ilmselt setamisel tekkivad ühendid (hetero- on just need põhjused, miks pikatsüklilised ealisust seostaamiinid). Mida takse sagedasliha aga ei siti kaunviljade KAUNVILJADE salda, on eesttarbimisega. VALGUSISALDUS laste toiduVeganid võik(% TOIDUENERGIAST*) 2 laual defitsiidis sid tarbida kolm olevad asenportsjonit kaunSojahelbed 53% damatud toitviljatooteid päeTofu 43% ained, näiteks vas, aga eriti terC-vitamiin ja visttoetav oleks Sojaoad 38% kiudained. kaunvilju lisada Läätsed 31% Imelised igale toidukorHerned 28% kaunviljad sirale. See võiValged aedoad 28% saldavad aga maldab probleeMustad aedoad 27% hulgaliselt olumideta saada lisi toitaineid, soovitusliku koSojapiim 34% nagu valk, tsink guse valku (0,9 Kikerherned 22% ja raud (olles g kehakilogramKaerakliid 32% rauaallikana mi kohta). Ära Kaer 17% parem lihast: unusta asendaKõrvitsaseemned 22% sea- ja veisematute aminoMandlid 15% liha sisaldavad hapete olulise rauda u 2,3 mg allikana ka täisVõrdluseks sealiha 33% 100 g kohta, teravilju ning oad keskmipähkleid/seem* soovitus 10–20% kogu päeselt 4 mg 100 neid. Raua imenvasest energiast peaks tulema g kohta). Lidumise soodusvalkudest saks on kauntamiseks tarbi viljad suurepärauaallikaid rased kiudainekoos C-vitamiini te, folaadi, kaaliumi, mangaani, B-grupi sisaldavate toiduainetega (sidrunivitamiinide, antioksüdantide allikad. mahl hummuses või salatikastmes, Neis ei ole kolesterooli ning on mada- paprika, apelsin, brokoli). la naatriumi ja küllastunud rasvhapete Kõhugaaside ennetamiseks tasub sisaldusega. Kaunviljad aitavad regu- kaunvilju leotada, leotusvett vahetaleerida veresuhkru taset ning hoiavad da ning pikemalt keeta. Mõneajalise kõhtu kaua täis, on heaks toiduks tarbimise järel harjuvad soolebaktesoolestikubakteritele, reguleerivad rid pakutavaga. Sageli vaevusi aga ei väga efektiivselt nn halva kolesterooli esinegi. Kaunviljade niigi rikkalikku taset ning aitavad ennetada südame- antioksüdantsuse taset tõstab mitmeveresoonkonna haiguseid. kordselt nende idandamine. Kevad on Kaunviljade tarbimist seostatakse selleks suurepärane aeg! väiksema vööümbermõõdu ja ma[1] Tervise Arengu Instituut, tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas [2] http://vegan.ee/soomine-elustiil/toitumisinfo/olulisemad-toitained/valgud/

ELIIS SALM

E

liisil on kõrgharidus tervisedenduses Tallinna Ülikoolist spetsialiseerumisega toitumisnõustamisele ning turundusalane magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist fookusega tarbijakäitumisele ning kommunikatsioonile. Eliis pakub Eesti Vegan Seltsis toitumisnõustamise teenust, mis on mõeldud kõikidele taimsest toitumisest huvitatutele, kes teevad alles esimesi samme veganluse teel või kes juba pikaajalised taimetoitlased, kuid mingil põhjusel mures, kas menüü on piisavalt täisväärtuslik. Eliis on koostanud hulgaliselt täistaimseid menüüsid, koolitanud tervisliku taimetoitluse osas vegankokkasid Tallinna Teeninduskoolis ning korraldanud tervise- ja toitumisteemalisi loenguid koolides, ülikoolides ning tuntud Eesti suurettevõtetes. Kontakt eliis.salm@vegan.ee 19


TÄHTTOIT

Kikerhernes ELIIS SALM, TOITUMISNÕUSTAJA:

20

„Kikerhernes on kahtlemata supertoit, sisaldades rohkelt kiudaineid, valku, kvaliteetseid süsivesikuid, rauda, magneesiumi, foolhapet, kaltsiumi, tsinki, kaaliumi, vaske ja B-grupi vitamiine. Samuti sisaldavad kikerherned sulfiteid kahjutuks muutvat molübdeeni. Uuringud näitavad, et kikerhernes on suurepärane veresuhku ja -kolesterooli taseme reguleerimisel ning korrigeerib soolestiku tööd, mistõttu sobib see hästi diabeetikutele, kehakaaluga hädas olijaile, kõrgvererõhktõve all kannatajatele ning kõikidele, kes soovivad neid levinud elustiilihaigusi ennetada. Raua imendumist soodustab C-vitamiin, mistõttu on paljudes kaunviljaretseptides olulisel kohal ka just seda vitamiini sisaldavad koostisained (nt sidrunimahl hummuses). Süües hummust leival (või muude täisteratoodetega, nt riis, pasta, tatar jms), saad hulgaliselt täisväärtuslikku valku. Mina armastan kikerherneid lisaks hummusele kasutada ka karrides ning ahjus röstitud suupistetena.“


TÄHTTOIT

Kaltsium

✶ on oluline luude ja hammaste tervise seisukohalt. See aitab verel hüübida, lihastel lõtvuda ning närvidel edastada impulsse, samuti reguleerib raku ainevahetust. Piisav kaltsiumi saamine võib aidata ennetada kõrget vererõhku.

Raud

✶ vererakkude koostises osaleb hapniku ja süsihappegaasi ainevahetuses. Oluline komponent mitmes ensüümisüsteemis, energiatootmises, immuun- ja närvisüsteemi töös.

Magneesium

✶ on luude, hammaste, lihaste ja rakumembraanide oluline komponent, mis toetab närviimpulsside levimist ja lihaskontraktsiooni. Mängib rolli energiatootmises ja DNA ehituses. Piisav magneesiumi tase on seotud madalama vererõhu ja väiksema riskiga haigestuda diabeeti ja südameveresoonkonna haigustesse.

Fosfor

✶ on luude komponent. On kaasatud toidust energia tootmisse ja säilitamisse.

Folaat

✶ aitab DNA-d ehitada ja kaitsta. Raseduse ajal on folaat oluline loote normaalseks arenguks. Kuna folaat alandab homotsüsteiini taset, siis on tal kaitsev efekt südame-veresoonkonna haiguste eest.

Hummus

✶ Energiat: 141 kcal* ✶ Süsivesikuid 18,2 g (u 53% kaloritest)* ✶ Rasva 2,1 g (u 13% kaloritest)* ✶ Valku 8,4 g (u 25% kaloritest)* ✶ Kiudaineid 7,6 g (u 9% kaloritest) * Toiteväärtus (kuivatatud, keedetud, 100 g kohta): Allikas: nutridata.ee (Tervise Arengu Instituut)

KOOSTIS: 400 g kikerherneid (konserv) 2 sl oliiviõli 3 sl tahiinit 1 tl jahvatatud vürtsköömneid 2 ahjus röstitud küüslauguküünt 1 sidruni mahl soola pipart VALMISTAMINE: Pese konservkikerherned korralikult voolava vee all. Pane kõik koostisosad köögikombaini. Töötle, kuni kõik on segunenud. Hummus peab olema kreemjas, kuid kindlasti mitte vedel. Kui hummus tuleb liiga paks, lisa veidi vett või oliiviõli. 21


TEADUS

Veganluse abil Crohni tõvest vabaks? Marta Velgan

Crohni tõbi on krooniline põletikuline soolehaigus, mida iseloomustab segmentidena esinev kõiki soole limaskesta kihte haarav põletik, mis võib haarata ükskõik mis osa seedetraktist (peamiselt siiski peensoole lõpposa ja jämesoolt). Crohni tõbi on eluaegne haigus, mis kulgeb ägenemiste ja vaibumiste ehk remissioonidega.

22


TEADUS

Haigus võib tekkida igas vanuses, kuid tavaliselt soovitused. Võib koguni leida soovitusi haiguse haigestutakse noores eas (mediaan 40 aastat). ägenemise ajal eelistada kiudainetevaest toitu Peamisteks kaebusteks on kõhuvalu, limane ja ning jätta toidust välja kõik puu- ja juurviljad.2 verine kõhulahtisus, kehakaalu langus, palavik Puudub aga tõendus, et selline toitumine aitaks ja väsimus. Haiguse diagnoosimisel lähtutakse kiiremini remissiooni saavutada. sümptomite, vereanalüüside, piltdiagnostika, Hoolimata tänapäeva ravivõimalustest on endoskoopia ja soolebiopsiate histoloogiliste Crohni tõbi haigus, mida on väga raske kontroluuringute tulemuste kombinatsioonist.1 li all hoida. On teada, et u 60–70% inimestest Kuigi Crohni tõve täpne tekkepõhjus ei ole ägeneb haigus aasta jooksul, vaid 10% Crohni teada, arvatakse, et haiguse teket soodustab tõvega inimestest saavutavad pikaajalise regeneetiline eelsoodumus, toitumine ja keskkon- missiooni ning ligi pooled inimestest vajavad nategurid, immuunsüsteemi eripära ning soole kümne aasta jooksul operatsiooni. Seetõttu mikrofloora häirumine. Crohni tõve esinemis- on viimastel aastatel hakatud rohkem uurima, sagedus on Lääneriikides viimasel sajan- kuidas võiks toitumine mõjutada Crohni tõve dil jõudsalt kasvanud ning seda seosta- kulgu.1 takse peamiselt läänelike elutingimuste ja Mitu Jaapanis korraldatud uuringut leidis, toitumisega. Kuigi mitme Eesti haigla info- et peamiselt taimsetel terviktoitudel põhilehed väidavad, et nev toitumine ning Crohni tõbi ei ole kuiloomsete toiduainete dagi toitumisega seosöömise oluline väKUIGI MITME EESTI tud, on uuringud leidhendamine aitab põHAIGLA INFOLEHED nud seose rafineeritud letikulise soolehaigusüsivesikute, loomse se korral vähendada VÄIDAVAD, ET CROHNI valgu, rasva- ning sümptomeid ja suuTÕBI EI OLE KUIDAGI piimarasvarohke toiturendada remissiooni mise ning põletikulise tõenäosust.3 TOITUMISEGA SEOTUD, soolehaiguse sagedaKatseid täistaimse ON UURINGUD LEIDNUD sema esinemise vatoitumisega veel teadahel. Crohni tõbi esineb olevalt tehtud ei ole, SEOSE RAFINEERITUD sagedamini populatkuid on avaldatud esiSÜSIVESIKUTE, LOOMSE sioonides, kus süüakmesed juhtumiuurinVALGU, RASVA- NING se rohkelt töödeldud gud, kus on kirjeldatoitu. On teada ka, et tud pikaajalist Crohni PIIMARASVAROHKE suitsetamine suurentõve remissiooni täisTOITUMISE NING dab haigestumise riski taimse terviktoitudel ning et suitsetavatel põhineva toitumise PÕLETIKULISE inimestel kulgeb hairakendamisel.1 SOOLEHAIGUSE gus raskemalt.1 Põletikulised soolehaigused on lääneHaigust ei ole võiSAGEDASEMA riikides järjest sagenev malik täielikult välja ESINEMISE VAHEL. probleem ning nenravida. Ravi on sümpde teket seostatakse tomaatiline ning eessuuresti meie eluviisi märk on saavutada haiguse remissioon ehk haigusevaba periood, ja toitumisega. Hoolimata tänapäeva ravivõimakus puuduvad sümptomid, ning vältida haiguse lustest kulgeb Crohni tõbi sagedaste ägenemisägenemist. Crohni tõve raviks kasutatakse eri- tega, põhjustades inimeste eemalolekut tööst neva toimega ravimeid, sealhulgas ka bioloogi- ja sotsiaalsest elust ning seeläbi elukvaliteedi list ravi. Puudub kõikidele inimestele sobiv ravi- langust. Täiendavad uuringud on vajalikud, kuid skeem, mistõttu lähenetakse igale inimesele on alust arvata, et tulevikus on täistaimne toitumine üks Crohni tõve ravivõimalustest. individuaalselt.1 Samuti puuduvad üheti mõistetavad toitumis[1] Sandefur, K. et al. Crohn’s Disease Remission with a Plant-Based Diet: A Case Report. Nutrients. 2019 Jun; 11(6): 1385. [2] Infomaterjal: Crohni tõbi. Pärnu Haigla. 2014 [3] Chiba, M. et al. Relapse Prevention in Ulcerative Colitis by Plant-Based Diet Through Educational Hospitalization: A Single-Group Trial. Perm J. 2018; 22: 17–167.

23


KESKKOND

Selle aasta lubadus on ostelda vähem ja veelgi vähem Maryliis Teinfeldt nullkulu.ee

R

aha säästmine on muutunud populaarseks nii Eestis kui ka välismaal, kritiseerides viimaste kümnendite meelevaldset tarbimispsühhoosi. Inimeste elatustasemed on kasvanud hüppeliselt, fookus on liikunud baasvajaduste katmiselt ja heaolu loomiselt luksuselustiili saavutamisele. Vastuliikumine toob aga au sisse pisikesed eluasemed, lausa metsaonnid, reisibussid ja mikrokorterid, alternatiivsed elustiilid, näiteks minimalism, low waste, nullkulu; ning igapäevapraktikad nagu

24

LÕPETA OSTMINE, KUI SA • elad järelmaksust järelmaksuni, maksad tagasi pangalaenu või leiad end tihti olukordadest, mil võtad kiirlaene ettevõtetelt, sõpradelt või külastad pandimaja • sul on rahaplaneerimisega raskusi • sul pole vähemalt kolme kuu tagavaraga sääste • sul on liiga palju asju • sul on ostlemissõltuvus või ostad liiga kergekäeliselt • sa mõistad, et asjad ei tee sind õnnelikuks ega lahenda su probleeme.


Nr.1 ökopood Nr.1 Eestis ökopood Eestis

Terve ja rõõmus. Terve ja rõõmus. Loomulikult. Loomulikult.

Kaubamaja Biomarket Kaubamaja Biomarket

Rocca Al Mare Biomarket Rocca Al Mare Biomarket

Solarise Biomarket Solarise Biomarket

Ülemiste Biomarket Ülemiste Biomarket

Mustamäe Biomarket Mustamäe Biomarket

Balti Jaama Turu Biomarket Balti Jaama Turu Biomarket

www.biomarket.ee #TervejaRõõmus

Viimsi Biomarket Viimsi Biomarket

Tartu Biomarket Tartu Biomarket

Pärnu Biomarket Pärnu Biomarket


KESKKOND

5 sammu, kuidas vähem osta

1

LÕPETA SOTSIAALMEEDIASTAARIDE JÄLGIMINE EHK LOOBU REKLAAMIST

Reklaamid tekitavad impulsiivseid oste ning sillutavad teed irratsionaalsetele tarbimisvalikutele. Lisa nutiseadmetele reklaamiblokeeringu funktsioon. Jälgi kriitilise pilguga, keda sa sotsiaalmeedias jälgid ning mis sisu nad loovad. Küsi endalt, kas postitus, mida jagatakse, on varjatud reklaam? Kutsu oma jälgitavaid moeblogijaid üles õhutama vähem tarbimist, liitudes näiteks väljakutsega #aastaaegauusiriideideiosta. Telekat vaadates ja raadiot kuulates vaigista helid reklaamipausi ajal. Tühista oma e-posti reklaamide tellimused ning ära anna kergekäeliselt oma kontaktandmeid ettevõtetele. Kleebi postkastile märge „Ainult tellitud post“. Kriitiline küsimus: Kas soovid olla vabatahtlik reklaamikandja?

2

LOO HOIUKONTO PEALKIRJAGA „MIS ON OLULINE“

Vali välja konkreetne eesmärk, mille jaoks soovid raha koguda. Selleks sobivad näiteks oma kodu sissemakse summa, vannitoa remont, puhkamine kaks nädalat välismaal, silmaoperatsioon, salsa trenn. Kriitiline küsimus: Millele soovid oma vaba aega kulutada?

3

VAHETA POODLEMINE TEISE HOBI VASTU VÄLJA

Üks väga hea ja isegi sõltuvust tekitav asendus uute asjade ostmisele on keskenduda vanade müümisele. Katseta tarbeesemete müüki komisjonipoodides, sotsiaalmeedias, müügiplatvormidel, näiteks Basaar või Yaga. Kriitiline küsimus: Kui palju on

26

su elus asju, mida sa tegelikult ei vajad?

4

KÄI VÄHEM POES

Kauplustes vaba aja veetmine ei ole kvaliteetaeg, vaid vabatahtlik reklaami tarbimine. Mida vähem käia kauplustes, seda vähem kulutad ka oma raha. Käi kauplustes vaid siis, kui on tarvis, ning sea omale eesmärgid. Tee alati valmis poenimekiri ning poodle võimalikult kiirelt. Kõige efektiivsem on osta toiduaineid kord nädalas ja oma menüü läbi mõelda. Kriitiline küsimus: Kas asjade ostmine on kujunenud sõltuvuseks? Kas poodlemine rahustab sind?

5

PRÜGIKAST VÄIKSEMAKS VÕI HOOPISKI MAJAST VÄLJA!

Prügikasti tühjendamine on tülikas tegevus – sellega nõustuvad kõik. Selle koorma leevendamiseks on sinu tehtavatel valikutel mõjuvõim: mida vähem on äravisatavaid tooteid, seda vähem peab ostma uusi prügikotte ning käima teisi tühjendamas. Prügikast pole pelgalt prügikast. Tegu on hoopiski sümboliga, mis näitab kodu käivet – mida kiirem on majapidamise tarbimine, seda kiiremini vajab prügipang tühjendamist. Asendades oma elus olevad ühekordsed ebakvaliteetsed tooted pikaajaliste vastu, parandades katkiseid või hoopistükkis loobudes ebavajalikust, väheneb igapäevase prügikasti sisutäite kogus. Kriitiline küsimus: Millised on sinu tänased ostud, mille saaksid päevapealt vahetada parema valiku vastu või hoopis need edaspidi tegemata jätta?

prügisukeldumine või ülikontrolliv rahaplaneerimine. Sellega ühes kinnitavad kanda paranduskeldrid, jagamismajanduse äpid ja sotsiaalmeediagrupid, tänavaraamatukogud ja -toidukapid, kogukonnaaiad, raamatukogude laienevad funktsioonid (laenuta õmblusmasinat, kitarri või 3D-printerit) jpm. Viimastel aastatel on aina rohkem kõlapinda saanud ka erinevad väljakutsed, mille eesmärk on suunata oma energia vaimse heaolu parandamisse. Üks lihtsamaid viise kiire elutempo ja sellega seonduva stressi leevendamiseks on seni olnud enese premeerimine heade ja tihtilugu kallite toodetega, olgu selleks toit, riided, tehnikavidinad, puhkused, näohooldustooted vms. Õnneks on aga inimestele kohale jõudnud, et ostlemine hea enesetunde loomiseks ei lahenda vaimseid probleeme, ei leevenda stressi ega ole üleüldse hea tervisele, rahakotile, keskkonnale. Muidugi võid võtta vastu #kogumispäeviku väljakutse, lubada endale pühalikult, et sa aasta aega ühtegi uut rõivaeset ei osta, või hakkad kullipilguga oma rahaplaani Exceli tabelis täitma. Hoopistükis olulisem on aga muuta oma mõttemaailma. See on oluline, kuna inimestel, kes rahaga mõtlematult ümber käivad, puudub süsteemne mõtlemine, järjepidevus ja meelekindlus. Üks suurepärane viis vaadata ja analüüsida kogu oma elu kui tervikut on roheline elustiil. Tegu on süsteemse väärtuste koguga. Kõik otsused, teod, tooted või harjumused püsivad üksteisega koos, passides ideaalselt kokku kui üks suur tuhandetükiline pusle. Roheline eluviis mitte ainuüksi ei muuda inimese ökoloogilist jalajälge väiksemaks, vaid parandab tema ajakasutust, õpetab rahaasju paremini planeerima ning säästma. Tänu ökoloogiliselt teadlikule elustiilile ei pane inimene end olukordadesse, mis võiksid tema harjumusi ja väärtusi kallutada, murda, painutada. Näiteks ei ole mul, kelle eesmärk on elada võimalikult rohelist elu,


KESKKOND

harjumust vaba aega veeta kaubanduskeskuses, sest ma ei toeta pimedat tarbimiskultust, rohepesu ning üleüldist keskkonnavaenulikku mentaliteeti. Ma lihtsalt ei pane end olukordadesse, kus ma võiksin mõnele ahvatlusele alluda. Lisaks sellele ei toeta minu maailmapilt nende eksitee sammude tulemusi, kuna ma näen oma elu kui süsteemset väärtuste kogu. Toon ühe näite. Ma tean, et ei saa lubada endale igakuiselt uute rõivaste ostmist. Seda seetõttu, et a) see on rahaliselt kulukas, b) see on keskkonnavaenulik, c) mul on juba niigi palju rõivaid, d) see on ajaliselt kulukas riideid hooldades, parandades, taaskasutades, ümbertöötlusesse saates ja e) mul puuduvad ressursid teiste olulisemate tegevuste jaoks, nagu sport, enese harimine, tervislik toitumine vms. Ma ei näe selles teos muud kasutegurit kui ühe hetkeemotsiooni rahuldamine. Miinuseid on selle näite

Aeg on õnne asutaja, mitte uued asjad. Foto: Maryliis Teinfeldt

puhul aga rohkem kui plusse, seega ma ei saa sellele teele astuda. Utsitan

sind, armas sõber, ostlema sel aastal vähem. -


KAANELUGU

28


KAANELUGU

Näitlejad Maris ja Kristjan Lüüs: kui hoolid loomadest, hoolid ka inimestest! Anett Rannamets Fotod: Kristi Heil

29


KAANELUGU

„Nägin kuskil kommentaari, et varsti hakkavad veganid tänava peal pussitama, kui karusnahka kannad – et nii radikaalne ideoloogia. Hallo! Kas te saate aru, et veganlus on kõige vähem radikaalsem mõtteviis üldse? Kuritegu on vegani jaoks see, kui panna lehmapiima kohvi sisse,“ sõnab Kristjan Lüüs ja abikaasa Maris noogutab kõrval. Ja nii ongi. Kõrge empaatiavõime ja südamlikkus iseloomustavad neid imeliselt. Ja muidugi ka teatav teatraalsus ning suurepärane huumorimeel. Kristjan lõpetas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias näitleja eriala 2015. aastal ja tegutseb aktiivselt Eesti lavalaudadel ja kinolinadel. Maris õpib lavakunstikoolis samal erialal ning saab diplomi käesoleva aasta suve hakul. Teda tuntakse kõige paremini Andres ja Katrin Maimiku mängufilmist „Kirsitubakas“, kus mängis peaosa. Kristjan ja Maris abiellusid 2016. aastal. Veganiks hakati möödunud aastal. Kuigi veganmaailmas on abikaasad alles uustulijad, arutlevad nad neil teemadel juba praegu väga sirge seljaga. Alustame kohustusliku vooruga. Naljaga pooleks: mis teil siis juhtus, et veganid olete? Kristjan: Nohu oli põhimõtteliselt ja siis hakkasime … (naerab). Maris: Tegelikult hakkasin mina keskkonnateemade kohta uurima. Ma alguses tegelesin nullkuluga. Jälgisin juutuubereid, kes seda tegid, ja avastasin, et nad kõik on veganid. Paratamatult jõudsin ka loomade heaoluni. Tänaseks olen vegan põhiliselt ikkagi loomade pärast. Ma ei tahaks enam loomset tarbida isegi siis, kui keegi mõtleks välja viisi, kuidas see tööstus keskkonnasõbralikuks muuta. 30


Datlid ja mango! Eksootilise nüansiga kulinaarne teekond! 100% naturaalne mahl, mahepõllundusest, säilitus- ja värvainevaba, lisatud suhkruta!

Leia meid Facebookist: L’Ode Kirjuta meile: contactestonia@fruitsinbottle.com


KAANELUGU

Kristjan, sa lohisesid siis orgaaniliselt järgi? Kristjan: Mul oli väga mugav jah. Kui ma ise lõpuks nende materjalidega tutvusin, tundus kõik väga loogiline. Aga väga palju oli selles Marise initsiatiivi. Maris: Aga samas ei surunud ma kunagi peale seda. Mäletan, sa sõid vahepeal ikka McDonald’si kraami mu kõrval. Mis hetkel see burgerisöömine imelikuks muutus? Kristjan: Jäime mingil hetkel rääkima ja kui pärast konflikti stiilis „parim kaitse on rünnak“ iseenda vastu lõpuks aus olin, muutus kõik. Maailmapilt on tänaseks täiesti teistsugune. Ei ole midagi tervislikumat, kui see, et oled täistaimetoitlane ja sööd korralikult. Aga miks inimesed seda ei tee – ma saan aru. See on laiskus. Ja tohutu lobitöö. Sest burger on ilus ümar värvilise pakendi sees ja lehmad naeratavad piimapakendil.

matutel Loom a d e l taimetoidu väljakutset reklaamida. Ma ei teadnud enne, et sellised asjad olemaski on. Hakkasin ise nullist. Mäletan, rääkisin Kristjanile tihti, kui midagi uut teada sain, näiteks seda, kust B12 saab. Kristjan küsis selle peale, et sa räägid kogu aeg sellest, mis on head küljed, aga kas sellel halbu külgi ka on.

Kas siis on? Maris: Noh, sotsiaalne külg. Olukorrad võivad olla ebamugavad, sest inimesed ei saa teinekord aru, Maris: Teiste„Aga miks inimemiks nii elad. le mõeldes sed seda ei tee – ma Mul pole õnpeabki endale saan aru. See on laisneks selliseid meelde tuletaolukordi väga ma, milline ise kus. Ja tohutu lobitöö. olnud. Aga alguses olid. Sest burger on ilus ümar pikaaegsed Mingid asjad värvilise pakendi sees veganid ju teaon lihtsalt alaja lehmad naeratavad vad, et inimeteadvuses kinsed võivad nõni. Koolis õpetapiimapakendil.“ medad olla. Aga tud toidupüramiid, mõte ei olegi, et see näiteks. Kartsin alelustiil peaks mugav guses kogu aeg, et mul olema. Isegi kui see on mu on midagi viga, sest kehv jaoks vahel ebamugavam, siis see oli olla. Seetõttu sõin üleminekuperioodil ka kala. Aga ma lihtsalt ei pole minu jaoks argument mitte teha teadnud piisavalt. Tõenäoliselt ei seda, mis on minu arvates õige. saanud lihtsalt piisavalt energiat. Rääkides toitumisest ja vitamiiniKristjan: See on lihtsam, kui on ini- dest ... Kas segatoituja ei pea plamene kõrval, kelle käest küsida. neerima ja mõtlema, kust kõik vajalik Kui pead ise läbi selle tohutu lume kätte saada? See võib ju ka ebamugav olla. sumpama, on see üsna raske. Kristjan: Muidugi peab. Aga millegiMaris: Ma aitasin mingi hetk Nähta- pärast siis oli jah see mõte, et 32


martapagar.ee

MĂ•NUSA suitsuse maitsega hamburgeripihv sobilik kasutada ka suure hamburgeri valmistamisel

Järva


KAANELUGU

„natukene siit ja sealt ja küll ellu jään“. Veganiks hakates saab sinust ka toitumisnõustaja ja keskkonnaspetsialist. Sa lihtsalt pead kõigega kursis olema. Maris: Nägin kuskilt filmist, kus mingi meesterahvas rääkis, kuidas kõik muretsevad, et ta ei saa piisavalt valku, kui ta taimetoitlane on. Ta ütles alati neile, et mina tean väga hästi, sest olen pidanud uurima. Aga nemad? Inimesed tege„Aga mõte ei likult ei tea, olegi, et see elustiil kus lisaks peaks mugav olema. loomsele proteiinigi Isegi kui see on vahel leidub!

ebamugavam, pole see mu jaoks argument mitte teha seda, mis on minu arvates õige.“

Kristjan: Ja valk on neist veel kõige lihtsam. Aga teised, näiteks jood ja seleen?

Maris, ütlesid enne, et kui keegi mõtleks välja, kuidas lihatööstus keskkonda ei kahjustaks, siis sa ikkagi ei sooviks liha. Aga laboriliha. Mis te sellest arvate? Maris: Esiteks, viis, kuidas seda praegu tehakse, ei ole ikkagi vegan, sest loomad on seotud. Ja teiseks, see ei ole vajalik. Kristjan: Ma ei oleks arvanud, et ma seda kunagi ütlen. Aga kui on mõned asjad, mis meeletult meenutavad liha, ei taha ma neid enam. Kristjan, räägime korraks ühest artiklist Õhtulehes ja sellest tsitaadist, mis pealkirja jaoks välja oli nopitud. „Kui ma ütlen, et olen vegan, siis automaatselt eeldatakse, et olen vastik tüüp, kes arvab, et on teistest parem.“ Kas veganid on siis teistest paremad? Kristjan: Ma ei mõelnud seda kindlasti nii.

34


KAANELUGU

Maris: Kui me võtame näiteks olukorra, kus on inimene, kes peksab oma koera versus inimene, kes ei peksa oma koera ... Kristjan: Aga see ei ole päris üks ühele. Sest enamik inimkonnast seda looma ise ära ei tapa. See inimene, kes sööb liha, on kas teadmatu või laisk. Ta pole halb. Ma ei tunne küll, et ma oleks parem inimene, kui ma olin enne. Ma ei teadnud üldse, mida see tähendab, kui joon klaasitäie lehmapiima. Ma ei tundnud ega tunne ka nüüd end süüdi, sest ma elasin teadmatuses. Tänaseks on mu valikud teadlikumad. Aga mulle tundub nõme, et kõik võtavad personaalse rünnakuna minu isiklikku valikut. Ja mingi tendents on inimestes, et kui üritad näidata eeskuju, peaksid kohe olema ideaalne.

Maris: Ma ei sõnastaks seda nii, et veganid on paremad inimesed. Mulle tundub, et veganid on normaalsed inimesed. On normaalne vägivalda süütute loomade kallal mitte tarvitada. Ja ma usun, et seda tunneb enamik inimesi. Ainus vahe on see, et veganid on silmaklapid ära võtnud ja karmile tõele otsa vaadanud. Ma ei usu, et keegi tahaks meelega halba teha. See on natuke ... paradoksaalne olukord. Et inimesed ei taha halba, aga teevad seda ja peavad paratamatuseks.

m ö ö d a mõnest „Veganiks hagrillireskates saab sinust toranist ja tean, ka toitumisnõustaet ei ja ja keskkonnatoeta spetsialist.“ seda. M a näen seal taga loomi. Südametunnistus on kergem ja füüsiliselt on parem olla. Aga kuidas võtta, kuidas lihtsam on … Pead õppima ka enda mõtteid kontrollima ja suunama. Sest kasvõi toidupoes võid trauma saada. See on ränk, kui sa selle asja ulatusest päriselt aru saad.

Kas teadmatus on siis õndsus? Maris: Mul on hea tunne, kui kõnnin

Kristjan: Üllatavalt kiiresti tekkis see, et mingid osad supermarketis ei ole

Et kui oled vegan, miks sa siis lennukiga sõidad? Kristjan: Põhimõtteliselt küll. Aga õige on see, et pigem ole halb vegan kui mitte üldse vegan.


KAANELUGU

üldse minu jaoks. Mul on natukene isegi piinlik mööduda nendest kohtadest. Selline valehäbi vist. Maris: Lapsest saati õpetatakse, et see on anonüümne lihatükk meie taldrikul. Kui inimene näeb, kuidas looma tapetakse, tunneb ta loomuliku reaktsioonina vastikust. Ja seda loomulikku reaktsiooni peaks ka järgima. Aga miks paljud seda ei järgi? Kristjan: Natuke n e peab vaatama ka, millises maailmas üles on kasvatud. Oma vanaema peal ma näen „Aga õige on täpselt, see, et pigem et tal on ole halb vegan need terkui mitte üldse vislikud probleevegan.“ mid, millest saaks täistaimse toiduga jagu. Aga suurel osal selle aja inimestest polnud midagi laua peale panna lapsepõlves. Ja see on loomulik ka, et mida vanem inimene on, seda vähem ta muutusi vastu võtab. Aga teistpidi on ka erandeid. Maris: See võib olla vabalt sellest, et midagi halba on juhtunud. Miks inimesed ootavad, et midagi traagilist juhtuks, et midagi muuta? Kristjan: Laiskus. Mugavus. Teadmatus. Maris: Kui sul on kõik hästi, siis sa ei arva, et midagi peaks muutuma. Mul on tunne, et neil, kes on midagi traagilist läbi elanud, on lihtsam empatiseerida ka loomadega. Sest nad 36


Vegantooted vallutavad

Meil on hea meel pakkuda j채rjest paremat ja 체ha suuremat valikut vegantooteid

Viimsi Delice Toidupood Viimsi Kaubanduskeskus, Randvere tee 6 Avatud: E-P 9-22

P채rnu Delice Toidupood P채rnu Keskus, Lai 5 Avatud: E-P 9-22

Solaris Toidupood Solaris Keskus, Estonia pst 9 Avatud: E-P 9-23

delice.ee solaris.ee delice_solaris delicetoidupoed


KAANELUGU

teavad, mis on kannatus. Kristjan: Vahe on lihtsalt selles, et üks on inimene ja teine on loom. Ja inimene asetatakse kõrgemale. Aga meil on siiamaani õhus teemad, kus kaasinimesed tõstavad end tihti teiste seas paremaks. Abort ja s e k suaalsus. „Ei,

sina ei saa valida, mida sa oma kehaga teed. Ei, sina ei saa valida, keda sa armastad.“ Maris: Kui hoolid loomadest, hoolid inimestest ka. Ja veganlus tegeleb väga põhjalikult selle üksteise mõistmise probleemi juurega. Kas teatrilavale ei annaks neid teemasid viia? Kristjan: Siis peab hästi tegema. Sest muidu on kohe näpuga viibutamine ja see tundub ebavajalik. Ja kes seda läheks vaatama? Osad tüübid vaataksid, et on propaganda, teised, et see juba vana teema ja hakkaks igav. Ükski teater ei saa olla teemapõhine. Maris: Ma olen näinud pilti lavastusest, kus naistel olid kollased sildid (lehma registreerimisnumbrid – toim) kõrvade küljes. Kui selliseid asju kunstis sisse tood, saad märkamatult need teemad inimeste alateadvusesse viia ja mingid hammasrattad hakkavad ehk liikuma. Kas kunstis on okei loomi kasutada? Kristjan: Ei.

„Kui inimene näeb, kuidas looma tapetakse, tunneb ta loomuliku reaktsioonina vastikust. Ja seda loomulikku reaktsiooni peaks ka järgima.“

38


KAANELUGU

Maris: Kindlasti mitte. Kristjan: Maris oli Londonis paar kuud. Ja seal oli veider vaadata, et hani toodi lavale. Tundus nii põhjendamatu. Ja filmides ka. Tänapäeval on see ebavajalik. Maris: Ma tundsin end hiljuti veidralt, sest mulle saadeti stsenaarium ja loos oli kasutatud kalkunit. Lugesin seda ja otsustasin, et ei võta pakkumist vastu. Mul on tunne, et sinna on veel pikk maa minna, et loomi ei kasutataks. Aga mul on endal see valik, et keelduda. Siis lihtsalt ei saa tööd. Ajastu filmis, kus ma peaksin ratsutama – ma ei tahaks. Kristjan, kui sa „Kättemaksukontoris“ veganit mängisid, kas olid siis

juba vegan? Kristjan: Seal oli täpselt vastupidi. Kui mängisin veganit, ei olnud vegan ja kui tegelane hakkas uuesti liha sööma, olin mina juba vegan. Kui ma oleksin ameeriklane, oleksin solvunud iseenda peale, et sedasi veganit portreteerisin (naerab). Paljudes sarjades kajastataksegi veganlust naljana. Sealt jääbki ehk mulje, et see pole tõsiseltvõetav. Ja tihti võtavad ka veganid seda isiklikult. Kuidas selle naljategemisega teie meelest on? Kristjan: See on okei, et tehakse nalja, sest iseennast ei tasuks kunagi liiga tõsiselt võtta. Ja nali sõltub ikkagi kontekstist. Eks sellest suurest naljatamisest võib muidugi tekkida valehäbi, et minu põhjendatud eetilised

valikud, mis minu jaoks tähtsad on, jäävad kellegi jaoks pealispindseks lõõpimiseks. Aga nii see on ja jääbki olema. Inimesed on väga erinevates etappides oma eludega ja seega ei saagi kõigilt kohe mõistmist nõuda. Maris: Kaks varianti: kas nali on nii hea, et ma naeran kaasa, või on rumal ja siis ma ignoreerin seda. Tean, et teen ka ise vahel kohatuid nalju, mis tulevad ehk mu enda teadmatusest. Nali on tihti just see, mis aitab raskes olukorras reaalsusele otsa vaadata. Eelistaksin, et inimesed viskavad nalja, kui et seda teemat (nt loomade kohtlemist) välditakse täielikult. Ma arvan, et naer on terviseks ja peab oskama asju mitte isiklikult võtta. -

Kristjani ja Marise lemmikud:

♥ Lay’s kartulikrõpsud Chili & Lime ♥ Magnum veganjäätis

♥ Marta Pagar musta küüslaugu hummus müügikohad Selver ja Coop

♥ Münt Eesti hambapesutabletid www.munt.ee

♥ Ekopharma juuksehooldustooted

♥ NAE veganjalanõud

♥ Moonstruck seljakott

♥ Noize talvejope

39


REISIKIRI

Veganite seitse kuud tõelises Aafrikas? Stiina Kristal

Ajakirja Vegan eelmise aasta viimases numbris kirjutasin sellest, kuidas mina ja Kristians põiki läbi Ameerika kõndisime. Kellel tookord lugemata jäi, siis on hea teada, et oleme kaks veganit – üks Eestist ja üks Lätist –, kes hetkel elavad „kastist väljas“ elu, eelistades raha kokku ajamise asemel kogemusi ja väljakutseid. Kui oma eelmises reisikirjas kirjeldasime 4300-kilomeetrist matka, siis seekord proovime jagada muljeid meie seitsmest kuust Sambias. Veetsime oma matkajärgset talve ühes Šveitsi suusakuurortis töötades, kui üks tuttav jagas Facebookis oma Sambia vabatahtlike projekti (www.eventure.dk), kuhu otsiti fassi40

litaatoreid. Me ei kahelnud hetkekski, et see on võimalus, millest tuleb kahe käega kinni haarata. Kesk-Aafrika on koht, kuhu oleme alati minna tahtnud ning pikaajaline vabatahtlikuks olemi-

ne oli samuti midagi, mida plaanisime juba varem. Kuna pikemas perspektiivis plaanime ekspeditsioonijuhtideks saada, sobis fassilitaatoriroll kogemuse saamiseks kenasti. Nimelt juhime me Aafrikas projekti, kus on 15 vabatahtlikku Taanist, 16 Sambia õpilast, 16 kohalikku töölist ning 40 kohalikku lasteaialast. Meie eesmärk ei ole kõike ise organiseerida, vaid võimaldada kohalikel töötajatel omandada oskusi, mille abil tulevikus selle projektiga iseseisvalt hakkama saada.

KADUNUD BUSSIPILET AAFRIKAS

Hüpates kiiresti üle meie suvest Suurbritannia mägedes, kui elasime autoelamuks ümberehitatud kaubikus,


REISIKIRI

Eventure Project Zambia peahoone.

Ra

hv u

sr

matkasime iga päev, jooksime ultramaratoni ning läbisime mägede matkagiidi kursuse, jõudsime juuli lõpus pärast kahte ümberistumist Sambia pealinna Lusakasse. Juba . lennujaamas soovisid ima 'sh mitukümmend kon g oo halikku meie kotte tassida ja taksot pakkuda, et lisaraha teenida. Õnneks oskasime seda oodata. Leidsime mõistliku hinnaga takso, mis meid kesklinnas asuvasse hostelisse viis. Tee peal nägime oma silmaga vaid paari viimase aasta jooksul toimunud arengut, mille kohta taksojuht hoolsalt seletas: selle tee ja haigla ehitasid hiinlased, see ja see restoran on Lõuna-Aafrikast.

Veel samal õhtul ostsime ära järgmise päeva bussipiletid, kaubeldes hinna 200 kwacha peale. Üleüldine mulje Lusakast pole midagi erilist: katkised teed, elektrita majad ja nende kõrval suured klaasist kaubamajad, üpriski hea tänavavalgustus ja palju prahti. Järgmisel hommikul kell neli olime bussijaamas ning pool tundi enne bussi väljumist mõistsime, et olime bussipiletid ära kaotanud. Kristians sõitis taksoga tagasi hostelisse, et veelkord otsida, ent piletit ta üles ei leidnud. Seletasime siis oma olukorda ühele bussifirma töötajale ning kuidagi õnnestus tal kontak-

teeruda selle kontoriga, kust me piletid eelmine õhtu ostnud olime. Tänu analoogsüsteemile olid meie nimed tema paberregistris täiesti olemas ning uut piletit me ostma ei pidanud. See ei tähendanud aga seikluse lõppu: järgnes 16 tundi bussisõitu Sambia põhjapoolseimasse provintsi. Kusjuures 45 km enne lõpp-peatust sõitis bussijuht sellisesse auku, et bussi nina jäi maasse kinni. Buss ise oli täiesti euroopalik, kui välja arvata ekraanil jooksev Nigeeria õudusfilm. Pimedas kohale jõudes sooviti meid taksoga sõidutada motelli, mis asus bussijaamast 100 meetri kaugusel. Õnneks saime ikkagi omal jalal kohale. Järgmisel hommikul kohtasime juba projekti ühte töölist Kennedyt, kes meid 45-minutilise paadisõiduga kohale viis.

SAMBIALASED ERITI LIHA EI SÖÖ

17 miljoni elanikuga Sambia naabriteks on Tansaania, Uganda, Malawi, Angoola, Namiibia, Zimbabwe ning Mosambiik. Enamik teab Sambia kohta ehk nii palju, et siin asub Unesco 41


REISIKIRI

Traditsiooniline maja külas.

Kristans koos Eventure lasteaialastega rahvuslikke tantse tantsimas.

42 Värsked kohalikud puuviljad turul.

maailmapärandi nimistus olev Victoria juga. Sambia on olnud iseseisev alates 1962. aastast ning ametlikuks riigikeeleks on siin inglise keel, kuid kokku räägitakse 74 keeles. Peamiseks majandusharuks on alates 20. sajandi algusest olnud kaevandamine (vask, koobalt, vääriskivid). Selgelt eristub kolm aastaaega: jahe ja kuiv, kuum ja kuiv, soe ja kuum. Sambialased (st vaesuses elav enamus) ise söövad liha vaid mõned korrad aastas, eriti suurematel tähtpäevadel, nagu jõulud. Sünnipäevasid pole siin kombeks tähistada ning valdav enamus oma sünnipäeva peast ei teagi. Siin, Tanganyika järve ümbruses on kala söömine igapäevane nähtus ning kahjuks kaasneb sellega ka jätkusuutmatu ülekalastamine. Väga suurte ja tiheda koega võrkude abil püütakse kinni ka kõik beebi-kalad (kapenta). See on viinud olukorrani, kus viimaste aastate jooksul on mitu suurt kalastusfirmat juba pankrotti läinud. Ühel hetkel keelas valitsus kalastamise siin üldse ära. Ent kui nähti, et inimesed on näljas, lubati seda uuesti. Piima joogina eriti ei tarvitata, pigem küpsetistes, harva ka jogurtina. Piima-puuviljajoogid on siin aga üpriski populaarsed. Mune see-eest süüakse päris tihti ning igal endast lugupidaval majaomanikul on ka paar kana. Vegan saab – eriti turistina – Sambias väga hästi hakkama. Nende traditsiooniline eine koosneb näiteks ubadest, kapsahautisest, tomatikastmest ning maisi- ja kassaavajahust valmistatud pudrust nimega n’shima. Suuremates linnades on olemas täiesti euroopaliku väljanägemisega toidupoed, kust leiab nii taimepiima, läätsesid, kikerherneid, tumedat šokolaadi, küpsiseid ja isegi veganitele mõeldud „lihatooteid“. Selliseid linnasid võib Sambias kokku lugeda aga ühe käe sõrmedel. Lisaks on veganile suureks tõmbenumbriks värsked ning hooajalised puu- ja juurviljad, mis on väga odavad ning igal tänavanurgal kergelt leitavad. Augustis valmisid näiteks avokaadod, oktoobris kurgid, kookos ja arbuus. Tomatid, sibulad, baklažaan, roheline


REISIKIRI

paprika, mais ning oad on aastaringsed. Sama kehtib ka apelsinide ja banaanide kohta. Igas külas kasvatatakse kindlasti ka kassaavat, mida siis lihtsalt niisama näritakse või küpsetatakse. Novembris valmivad miljonid mangod.

DŽUNGLI-JÕUSAAL JA SUPLUS

Eventure Sambia projektis on terve elustiil väga tähtsal kohal: nii töötajatele kui ka õpilastele on mitu korda nädalas sporditunnid. Tänu vahvatele vabatahtlikele ja teistele fassilitaatoritele on meil pea igal pärastlõunal ka grupitreeningud ning igal hommikul leiab kedagi jooksmast või džungli-jõusaalist. Ainus probleem treeninguga on temperatuur – pikemad jooksud tuleb mahutada vahemikku 05.00–06.30 või 16.30–18.00. Kella kuuest on juba kottpime, kuid see-eest saab imetleda linnuteed – Aafrika valgusreostus on nimelt maailma madalaim. Matkamiseks on siin tegelikult suurepärased võimalused – otse meie

taga tõuseb maapind ligi 700 meetrit ning viib üles platoole. Hea õnne korral leiab matkaraja nii üles minnes kui ka alla tulles, ent tavaliselt lõpetame ikkagi kuskil läbi põõsaste rapsides. Võimalik on külastada ka kohalikku 70-meetrist koske. Tänu veeäärsele asukohale (nimelt asub meie projekt sügavuselt maailma teise, Tanganjika järve kaldal) on siin muidugi võimalik palju ujuda ning ka kajakimatkasid organiseerida. Paljud kohalikud sambialased ise ujuda ei oska, sest kardetakse krokodille. Siin elavad Niiluse krokodillid – maailma suurim liik. Või kardetakse jõehobusid, kes rahvuspargist eemale on liikunud. Sambias on 19 rahvusparki ning looduskaitseala, moodustades 6,4% riigi kogupindalast. Keskmine Eurooplane teab Sambiast aga vaid üht: siin asub Unesco maailmapärandi nimistus olev Victoria juga. Matk platool.

PRAKTILINE JA VASTUPIDAV RÕIVAESE NAISE RIIDEKAPIS!

Klassikaline Recycled TUUB on toodetud rõõmsate eesti naiste poolt ning ookeanist püütud hulpivad kalavõrgud on keerutanud uueks kangaks naerusuised itaallased.

www.tuub.ee


PEREKOND

Mida pidada silmas lapse kasvatamise juures? Chris Kala, kirjanik ja podcast’i „Ausad mehed“ looja

Alustuseks ütlen kohe ära, et lapsekasvatamise tehnikad, mida jagan, on need, mida ise olen rakendanud. Laste kasvatamise tehnika on suures pildis palju laiem ning taandub lõpuks iga perekonna unikaalsusele. Saan vaid jagada seda, kuidas ja mida meie oma peres täna jälgime, ning täiesti võimalik, et meie tehnikad muutuvad aja jooksul vastavalt meie enda ja lapse arengule. Oleme otsustanud hästi palju lapsega suhelda. Ka juba vastsündinuna, kui tütar muud peale selili lamamise väga ei teinudki. Lapsega pidevalt suhtlemi44

ne, ka siis, kui ta ei pruugi veel kõigest aru saada, arendab teda sotsiaalselt. See, et laps vastu rääkida ei oska, ei tähenda, et tal ei oleks omi mõtteid,

mida endale omasel moel väljendada püüab. Lapsega pidevalt silmast silma suhtlemine on äärmiselt oluline. Ta õpib niimoodi meid tundma. Tal tekib usaldus, uudishimu ja ta õpib alateadlikult isegi sõnavara.

KADEDUS JA JAGAMINE

Aga millised on lapsekasvatamise tehnikad, millele meie täna toetume? Esimesena tooksin välja kadeduse, mis on üks suurimaid probleeme ja hirme, mida me ise elukaaslasega lapse kasvatamise eel tundsime. Kadedust on näinud paljud. Eriti väljendub see 1–3-aastaste väikelaste seas. Tihti krahmatakse mänguasjad enda kätte ja teised jäävad ilma. Tänaseks mõistame elukaaslasega



PEREKOND

suurepäraselt, kust selline alateadlik käitumine tulla võib. Suure tõenäosusega võetakse ka kodus lapsel asju käest. Olgu selleks vett täis tass, ema ja isa vedelema jäetud mobiiltelefon, laual vedelev arvuti vms. Mida laps sellel konkreetsel momendil kogeb? Seda, et ta on just millestki ilma jäänud. Sealt kasvab hirm ilmajäämise ees, mis väljendub kadeduses. Meie püüame selliseid olukordi vältida, püüdes oma tütrele selgitada, miks me mõne asjaga mängida ei luba. Lisaks on võimalik lapse käes kõike millegi palju lapsesõbralikumaga asendada. Kasutame tihti sõna „aitäh“, mille ka tema nüüdseks ära on õppinud, ja selle tulemusel on võimalik, et lapsele jääb arusaam, et ta lihtsalt jagab seda oma ema ja isaga. Oleme püüdnud talle suures pildis lahkust ja jagamissoovi õpetada. Toitu pakub ta meile oma kätega juba väga usinalt ja saab isegi kurjaks, kui vahel väikest ampsu tema käest ei võta.

MAGAMINE JA LÄHEDUS

Teine tehnika, mis meil kasutusel, on seotud magamisega. Oleme need vanemad, kes kuuluvad koolkonda, mis toetab, et laps magab vanematega koos. Põhjus seisneb taaskord selles, et see sisendab neisse turvatunnet, kindlustunnet, usaldamist ja piisava armastuse ning hoolivuse saamist. Olen veendunud, et armastuse, helluse, hoolivuse ja tähelepanuga last rikkuda ei ole võimalik, pigem rikume lapsi puudujäägiga.

SÖÖMINE JA NÄPUTOIT

Lapsed ja söömine jõuab iga lapsevanema ellu üsna aktuaalsele ja olulisele kohale. Nii ka meie puhul, kus tänaseks sööb meie laps ammu juba lisaks rinnapiimale ka tahket toitu. Selleks oleme otsustanud lapse puhul võtta kasutusele näputoidu meetodi. See tundus meile algusest peale loomulikum, sest väikelaste söömine ei ole alguses otseselt söömine, vaid nad ikkagi eelkõige mängivad. Nad katsetavad ja eksperimenteerivad. 46

Ühtlasi on tõestatud, et selline meetod astuda või sinna suisa hüpata. See on aitab lapsel arendada efektiivsemalt väga suur viga, sest sellisel viisil me suumotoorikat, keele kasutamist ja ka võtame lapselt ära võimaluse ekspeneelamist tahkete asjade puhul. rimenteerida maailmaga, kus ta elab. Kui lapsele anda pidevalt püree- Lastes lapsel lombist kummikutega sid ja ainult püreesid, siis hammas- läbi jalutada, õpiks laps näiteks seda, te tekkimise järel pole laps harjunud et teatud jalatsid hoiavad jalad kuivatükke sööma, mis tähendab, et võib na ja mida sügavam on lomp, seda olla probleeme mälumisel ja nende kõrgemale ulatub vesi. Ükskõik, mis suuremate tükkide neelamisel. Minul näiteid me ka ei too, laps õpib sellistes oli alguses väga suur hirm ja teatud olukordades põhjust ja tagajärge. asjade söömisel on see hirm tänaseni Ka kodustes tingimustes on sarnaolemas. seid olukordi, kus krabame käest klaaHirm seisnes just selles, et laps läm- se, kruuse ja teisi asju, mis kukkumisel bub toidu kätte puruneda võiksid. ära. Õnneks just Asjade lõhkumiseda näputoidu ne, maha viskamitehnika välistada ne, ümber lükkaOLEN VEENDUNUD, aitabki, parendamine, kukkumine, ET ARMASTUSE, des ja arendades ronimine jne on lapse suud ning viisid, kuidas HELLUSE, neelamist. Laslaps ümbritseva HOOLIVUSE JA tel on kaasasünkeskkonnaga sudinud alateadhestub ja seda TÄHELEPANUGA lik ja loomulik paremini tundma refleks köhida, õpib. LoomuliLAST RIKKUDA EI kui midagi kurku kult on asjadel OLE VÕIMALIK, peaks minema. ja asjadel vahe. Päris kurku ei Kalleid tehnikaviPIGEM lähe asjad neil dinaid ei jäta üksüldse, seega hirki teadlik vanem RIKUME LAPSI mu tundmiseks nagunii vedelePUUDUJÄÄGIGA. pole tegelikult ma, aga taldriku, suures pildis tassi purunemine põhjust. Enne kindlasti kellelegi kui näputoidusuures pildis miga katsetama hakata, tasub siiski dagi katastroofilist ei tee. Nagu öeldakvastavaid raamatuid lugeda. se – elus võidab see, kellel on kõige rohkem kogemusi. Meetodeid, mida kasutame, on tegeLAPSED JA likult veel, kuid neid kõiki siia kirja panTEGEVUSTE TAGAJÄRJED Miski, mis teataval määral sarnaneb na kahjuks ei õnnestu. Me oleme ise lahkusega, on lasta lapsel kulgeda ja seda meelt, et lapsele tuleks varakult ümbritseva maailmaga kontakteeruda õpetada erinevaid väärtushinnanguid, ning eksperimenteerida. Üks konk- mis aitaksid tal teisi paremini mõista reetne näide, mis mind ennast toona ja ka iseendaga paremini läbi saada. kõnetas ja seda arusaama nägema Väärtushinnangute puhul võib toetuda pani, oli järgnev. Oletame, et ema ja näiteks sellistele märksõnadele nagu laps kõnnivad tänaval ning nende ees armastatud, väärtuslik, oluline, täheleon suur porine lomp. Lombini jõudes panelik, ilus, tark, osav, tugev, sõbralik, tavaliselt tõmbavad vanemad oma hooliv, tubli, aus, õnnelik, iseseisev, lapsed lombist suure kaarega eemale, lahke, abivalmis, julge, tänulik jne. vältides olukorda, kus laps võiks lompi



HUVITAV

Mekutamist ka veganitele! Probiootilised joogid siider ja perry Kaire Jakobson

Üldlevinud arusaama järgi liidetakse siider ja perry alkohoolsete jookide gruppi sarnaselt veini ja õllega. Ja siidrit turundatakse samamoodi nagu õlut ehk madala alkoholiprotsendiga toodet. Veel hullem – restoranide joogikaardil näeb tihti sellist kirjet: õlu/siider.

KÄSITÖÖSIIDRID ON ENAMASTI VEGANSÕBRALIKUD, V.A JUHUL, KUI SIIDRI SELITAMISEKS ON KASUTATUD MIDAGI, MIS SISALDAB LOOMSET.

48

Siidri ja õlle kõige peamisem vahe on tooraines ning ka valmistamismeetodis. Siidrit tehakse vaid õunamahlast ning seda ei kuumutata (v.a pastöriseerimise käigus käärimise lõpul, mis tehakse toote säilivuse parandamiseks). Veinist erineb siider eelkõige alkoholiprotsendi poolest, sest 11–13% saavutamiseks on Eesti koduõunadest loodud õunamahlale kindlasti tarvis suhkrut juurde lisada. Miks? Sest meie kliima on külmem kui näiteks Hispaanias, Prantsusmaal või Suurbritannias ning seetõttu ei moodustu õunades piisavalt puuviljasuhkrut. Siider ja perry – mõlemad joogid on valmistatud täismahlast, kääritamise ning laagerdumise meetodil. Enamasti ei lisata kummalegi joogile säilitusaineid ning tihti ei lisata isegi mitte kultuurpärmi ega suhkrut, et tagada parem või stabiilsem kääritusprotsess. Siidri filtreerimisel ei kasutata (enamasti) loomseid produkte. Käsitöösiidrid on enamjaolt vegansõbralikud, välja arvatud juhul, kui siidri selitamiseks ehk sademe eemaldamiseks on kasutatud midagi, mis sisaldab loomset. Samuti ei sisalda siider ega perry gluteeni. Need on põhilised terminoloogilised aspektid, mis ajavad inimesi segadusse. Eelnevale lisaks võiks teada, et siider võib olla nii mulliga kui mullita. Siider saab olla magus, aga enamasti on see kuiv, mis tähendab, et käärimisprotsessi ajal lastakse pärmil kogu õunamahlas sisalduv suhkur ära tarbida ning alles jääb toode, milles on liitri kohta vaid 0–2 g suhkrut.


HUVITAV

Maasikasiider, humalasiider ja muude maitsetega siidrid kuuluvad maitsesiidrite kategooriasse, mis tähendab, et aluspõhja jaoks on vaja õunamahlast kääritatud toodet ning sellele lisatakse maitseks midagi juurde (humal, maasikad, mustsõstar). Toode, mis ei ole kääritatud õunamahlast, vaid hoopis mõnest muust mahlast, ei kanna nimetust siider, vaid klassifitseerub puuvilja- või puuviljavahuveini nime alla. Seega on hea teada, et termin maasikasiider tähendab, et toode sisaldab nii maasika- kui ka õunamahla. Kuidas saab klient aru, kas tegu on käsitöösiidriga, mis on valmistatud õunamahlast? Eesti käsitöösiidrite tootjad on hakanud pudelite etikettidel andma sellekohast infot. Siltidelt võib lugeda, kust on õunad pärit, ning parimal juhul ka seda, milliseid õunasorte on kasutatud. Muudest riikidest sissetoodud käsitöösiidrite etiketil on võimalike variantidena kirjas: • pur jus (prantsuse keeles „puhas mahl“), et eristada täismahlast siidrit kontsentraadist tehtud siidrist; • craft cider / artisanal cider (inglise keeles „käsitöösiider“), et eristada mahlast valmistatud siidrit kontsentraadist ja suurtootmise siidritest; • sidra natural (hispaania keeles „naturaalne siider“). Inimesi hämmastab ka siidrite mitmekesisus. Kolmes peamises ajaloolises siidriregioonis – Hispaania, Prantsusmaa ja Suurbritannia – valmistatakse siidrit väga erinevate meetoditega, mis mõjutavad lõpptoote maitsebuketti uskumatult palju. Hispaanias, eriti Põhja-Hispaanias, on ajalooliselt valmistatud ilma mullita ning kõrge äädikhappe kontsentratsiooniga täismahlast siidrit. Eestlased on arvanud, et see siider on äädikaks muutunud. Tegelikult juhin siinkohal tähelepanu, et naturaalsest mahlast valmistatud äädikas on aluseline, mitte happeline, ning see mõjub organismi pH tasakaalu jaoks hästi. Valkude lagundamisel tekkivate hapete tasakaalustamiseks on selline kõrge

Kaire Jakobson Tallinna kesklinnas Siidrimaja ukse ees.

äädikhappe sisaldusega siider väga kasulik. Prantsusmaal aga on siidritootmine kõige paremini reguleeritud. Nii veini kui ka siidri jaoks on seal välja kujunenud geograafilise tähistusega piirkonnad, kus on oluline, millistest õunasortidest ja millisel meetodil siidrit valmistatakse. Prantsusmaa siidrid on n-ö elavad siidrid, kuhu ei tohi lisada mitte midagi: ei suhkrut, pärmi ega säilitusaineid. Enamasti müüakse neid siidreid suurtes 75-sentiliitristes (cl) pudelites, mis oma paksuselt ja välimuselt sarnanevad šampanjapudelitele. Seda põhjusel, et nad villivad pudelisse vedeliku, milles on alles nii õunamahlas sisalduvad suhkrud kui ka samas mahlas olevad metsiku pärmi tüved. Selline kooslus on väga ebastabiilne, sest on väga suur võimalus, et siider käärib vaikselt edasi. Suurbritannia on maailma kõige suurem siidritootja, kuid tarbimiselt (ühe inimese kohta) jääb alla PõhjaHispaaniale. Suurbritannia on ka esimene riik, kus siidrit hakati tootma kontsentraadist, sest suurte jaekettidega loodud siduvate lepingute täitmise vajadus tekitas olukorra, kus toot-

ja ei saanud öelda, et enne jõule sai siider otsa. Niisiis oli tarvis leiutada meetod, kuidas toota siidrit vajadusel juurde, hoolimata aastaajast ja õunasaagi suurusest. Õunamahla hakatigi kontsentreerima: algul kodustes tingimustes ehk siidritootmises kohapeal ja vaid oma õunamahlast, aga hiljem, kui tootmismahud kasvasid, hakkasid suurtootjad õunamahlakontsentraati välisriikidest sisse ostma. Seda tehakse kuni selleni välja, et ostetakse odavat õunapulbrit, mis „tuunitakse“ siidrilaadseks joogiks. Veel üks huvitav tähelepanek. Siidrimajas siidrit tutvustades olen märganud, et inimesed arvavad, et ainult Eestis toodetud siidrid on n-ö käsitöösiidrid – kõik mujalt toodud siidrid seda kindlalt pole. See on skaala teine äärmus. Nii nagu meil, on ka mujal maailmas nii siidrilaadsed tooted (loe: kontsentraadist valmistatud) kui ka täismahlast toodetud siidrid. Lihtsalt meie siidritootmise ajalugu algab aastaga 2015, aga traditsioonilistes riikides sai see alguse juba mõnisada aastat tagasi. -

49


KOGEMATA VEGAN

KOGEMATA VEGANTOOTED KARTULIKRÕPSUD JIM BEAM BBQ, BURTS, 120 G

MURETAINAS, SELVERI KÖÖK, 500 G

Koostis: kartul, päevalilleõli, tammesuitsusuhkur, sool, riisijahu, maltodekstriin, tomatipulber, pärmiekstrakti pulber, sibulapulber, küüslaugupulber, looduslikud lõhnaja maitseained, Jim Beam TM Kentucky Straight Bourbon Whiskey.

Koostis: nisujahu, margariin (palmiõli, rapsiõli, osaliselt hüdrogeenitud palmiõli, vesi, emulgaator E471, säilitusaine E200, happesuse regulaator E330, lõhna- ja maitseaine, toiduvärv E160b), suhkur, vesi, kergitusaine söögisooda, antioksüdant E300.

BE FIT MAAPÄHKLIVÕI-PROTEIINI TOORBATOON, BE MORE, 35 G

Koostis: datlid, MAAPÄHKLIVÕI (18%), gluteenivabad kaerahelbed, külmpressitud kookosõli, herne proteiinipulber (5 %), toorkakao (5%), kanepi proteiinipulber (4%), goji-marjapulber (4%), kanepiseemned (1%), Himaalaja sool.

TERIYAKI MARINAAD, SANTA MARIA, 75 G

GUACAMOLE-KASTME MAITSEAINESEGU, SANTA MARIA, 15 G

Koostis: maltodekstriin, sibul, sool, punane paprika, küüslauk, vürtsköömen, hape (sidrunhape), tšillipipar, Cayenne’i pipar, pune. 50

Koostis: vesi, suhkur, sool, SOJAkastme pulber (SOJA, NISU), lõhnaja maitseained, hape (sidrunhape), paksendaja (E412, E415), toiduvärv (E150d), ingveriekstrakt, säilitusained (E202, E211).


REKLAAM

IMELINE MACA-PULBER Maca-pulber on ideaalne energiaallikas. Maca on redisesarnane taim, mis kasvab Peruu Andides 3000–4500 meetri kõrgusel. Värvilt meenutab see kartulit. Maca’t nimetatakse selle märkimisväärselt energiat tõstva toime pärast Peruu ženšenniks. Maca turgutab immuunsüsteemi, ergutab aju tööd ning parandab organismi talitlust. Maca’t tuntakse ka loodusliku Viagrana. Maksimaalne igapäevane soovitatav kogus on 1 tl kuni 2 sl. Alustada poole teelusikatäiega ning hiljem kogust soovi korral suurendada. Maca tarvitamisel võiks teha iga kuu nädalase pausi või iga kolme kuu möödudes kuuajase pausi. Maca ei ole tavaline taim – sel on võime ennetada vananemist põhjustavaid hormonaalseid muutusi. See toimib nii meeste kui naiste hormonaalsüsteemi tasakaalustajana ja erinevate näärmete töö reguleerijana. Maca mõju seksuaalhimu tõstjana on Peruu vanades kultuurides hästi tuntud. Maca on adaptogeen, mida kasutatakse, et tõsta keha võimekust tulla toime pidevalt muutuvate keskkonnateguritega, ka stressiga. Pikalt kestev stress hakkab koormama immuunsüsteemi, nõrgendab keha võimet seedida toitu ja häirib hormoonide tööd. Maca sisaldab 18 aminohapet, rohkesti vitamiine (B1, B2, B6, C, E), samuti mineraalaineid ja mikroelemente, eriti kaltsiumi, kaaliumi, magneesiu magneesiumi, rauda, fosforit, tsinki, vaske, väävlit ja mangaani. TULE TUTVU MACA JA TEISTE TOODETEGA BIO LIFE’i E-POES.


RETSEPTID

d e s i l i n o o i s t d i u d d Tra toi S

el korral on retseptid pühendatud vabariigi 102. sünnipäevale. Taimedest on võimalik valmistada kõike, alustades paneeritud „kalast“ lõpetades täidetud „munadega“. Kata 24. veebruari pidulaud

Päikesetõus Paukjärve vaatetornist. Foto: Eesti Looduse fotovõistlus 2013. Tõnis Tuuder

52

nostalgiliste toitudega nagu näiteks mulgikapsas, mulgipuder, must leib, karask või kirju koer, kuid valmista sel korral kõik taimsest. Ilusat Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva!


RETSEPTID

Täidetud „munad“

Kariina Kuningas Facebook: Spice the Spirit

KOOSTIS

VALMISTAMINE

10 1 tl 1 tl

Võta 10 miniatuurset kartulit, pese need puhtaks ja aseta potti. Lisa vesi ja pane siis pliidile 10 minutiks keema. Kontrolli noaga, kas kartulid on seest pehmed. Kurna ja loputa kartulid külma veega. Lõika kartulid pooleks ja eemalda väikse lusikaga keskelt pisut sisu. Pane eemaldatud sisu eraldi

väga väikest kartulit veganjogurtit majoneesi Näpuotsaga musta soola Näpuotsaga kurkumit Tilli Paprikamaitseainet

kaussi ja lisa sinna jogurt, majonees, kurkum ja must sool. Käsiblenderiga tee nendest kreem. Pane kartulikreem pritskotti (või väiksesse kilekotti). Lõika ots ja pressi kreem kartuli südamikku. Kaunista, raputades peale pisut paprikamaitseainet ja tilli.

53


RETSEPTID

Metsaseenesalati korvikesed

Kariina Kuningas Facebook: Spice the Spirit

KOOSTIS 20 200 g 1 2 sl 2 sl 1 sl 0,5 tl

leivakorvikest soolatud männiriisikaid sibul veganjogurtit salatikastet majoneesi musta soola Näpuotsaga soola Rohelist sibulat

VALMISTAMINE Haki metsaseened väikesteks tükkideks (võib kasutada ka marineeritud šampinjone). Seejärel koori sibul ja haki väga peeneks. Pane kaussi seened, sibul, jogurt, majonees, salatikaste, must sool ja tavaline sool. Sega kõik omavahel läbi. Võta korvike, lisa supilusikaga täidist ja kaunista rohelise sibulaga.

54


RETSEPTID

Biluvõileib

Kariina Kuningas Facebook: Spice the Spirit

KOOSTIS 150 g 100 ml 5g 5g 2 1 tl 1 5 1

baklažaani hapukurgi vedelikku tilli kuivatatud wakame’t teelusikatäis soola sidrunipipart norileht musta leiva viilu supilusikatäis margariini

Kreem: 2 1 tl 1 tl 0,5 tl

kartulit majoneesi jogurtit musta soola Pisut kurkumit

VALMISTAMINE Alustuseks pane baklažaan marinaadi. Selleks on vaja lõigata baklažaan 0,5 cm paksusteks viiludeks. Aseta kaussi hapukurgi vedelik, till, kuivatatud wakame ja baklažaanilaastud. Sega korralikult läbi ja puista peale 1 tl soola ja sidrunipipar. Pane kauss külmkappi 10 minutiks. Kreemi valmistamiseks läheb vaja kahte väikest keedetud kartulit. Selle jaoks pane väiksesse potti vesi ja lase keema. Koori ja tükelda kartulid väikesteks tükkideks, et need keeksid kiiremini pehmeks. Kui vesi keeb, pane kartulid potti ja keeda ligikaudu 10 minutit. Kui kartulid on piisavalt pehmed, kurna. Võta pudrunui või käsiblender ja lisa kaussi keedetud kartulid, majonees, jogurt, kurkum ja must sool. Purusta kogu mass ja maitse. Vajadusel lisa soola. Võta külmkapist marineeritud baklažaanid. Kuumuta pann ja lisa pisut õli. Lõika baklažaaniviilud pooleks. Võta norileht ja lõika omakorda 10 pikaks viiluks. Kata baklažaaniribad noriga ja aseta kuumale pannile. Prae alt 3–5 minutit. Seejärel keera viilud teistpidi ja prae veel 1–2 minutit nori poolelt. Kaunilt serveerimiseks võta leivaviilud ja ümara suuga klaas. Lõika klaasi äärega ringikujulised leivakesed ja määri need võiga. Seejärel aseta baklažaan leivakesele ja kõige peale pane kreem. Kaunistuseks võid lisada rohelist sibulat, sidrunipipart ja rukkilille kroonlehti. 55


RETSEPTID

Kamakihike Oreo küpsistega

Kariina Kuningas Facebook: Spice the Spirit

KOOSTIS 5 sl 2 1

veganjogurtit Oreo küpsist supilusikatäis kama Pisut rukkilille kroonlehti

VALMISTAMINE Võta pokaal, mille sisse magustoidu soovid serveerida. Tõsta põhja jogurtit. Seejärel kama, mille peale purustatud Oreo küpsised. Kaunistuseks lisa rukkilille kroonlehed. Süües sega kõik omavahel kokku. Mitmele valmistades korruta kogused maiustajate arvuga. 56


Vegan šokolaadikook Vegankook, kus tumedasse šokolaadi peidetud kaerahelbed, kuivatatud jõhvikad ja maapähklid ehivad end külmkuivatatud vaarikapuruga.

ria

og

oo

- ko

ij

-

www.pagaripoisid.ee

at eg o r di k at

Ajakirja Vegan korraldatud konkursil “Parim vegantoode Eestis” tunnistati 2019. aastal koogi ja tordi kategoorias parimaks vegantooteks Pagaripoisid OÜ Vegan Šokolaadikook.


RETSEPTID

„Kala“ taignas KOOSTIS 2 baklažaani 200 g kikerhernejahu 2 norilehte Soola Pipart Vett Õli

VALMISTAMINE Lõika baklažaan umbes 0,3 cm paksusega ketasteks, soola kergelt ketaste mõlemad pooled ja aseta köögipaberile. Lase seista umbes 15 minutit, et baklažaanist vesi välja tuleks. Valmista samal ajal taigen. Rebi norilehed väikesteks tükkideks, kalla samasse kaussi kikerhernejahu ja vesi. Vett läheb nii palju, et segu oleks hapukoore paksune. Vispelda kogu taigen ühtlaseks. Kuumuta pannil õli, kuivata baklažaaniviilud ja kasta ühtlaselt taignasse. Prae mõlemalt poolt kuumas õlis, kuni taigen on krõbe. 58


RETSEPTID

KOOSTIS 8 viilu musta leiba 2 sl fariinsuhkrut 1 tl kaneeli 1 pakk Planti vahukoort 1 sidruni mahl 2 sl tuhksuhkrut Külmutatud kirsse või muid meelepäraseid marju

VALMISTAMINE Pane marjad sulama koos veidikese suhkruga. Purusta leib köögikombainis või lihtsalt sõrmede vahel peenikeseks puruks. Pane pann tulele ja rösti leivapuru. Keera kuumus maha, lisa kaneel ja fariinsuhkur, sega läbi ja pane jahtuma. Vahusta vahukoor koos tuhksuhkru ja sidrunimahlaga. Lao magustoit kaussidesse kihiti: leivapuru, marjad ja vahukoor.

Magustoit musta leivaga 59


RETSEPTID

Kookosest „peekon“ KOOSTIS 100 g kookoslaaste 1 tl suitsutatud jahvatatud paprikat 1 tl sibulapulbrit 2 sl õli Soola Pipart

VALMISTAMINE Laota kookoslaastud salvrätikule. Sega väikeses kausis kokku õli ja maitseained. Pintselda vedelik kookoslaastudele. Pane laastud küpsetuspaberile ja küpseta ahjus 200 kraadi juures 5–7 minutit.

60

Mulgipuder kookosest „peekoniga“ KOOSTIS 1 kg kooritud kartuleid 1,5 dl odrakruupe 100 g õli 1–2 sibulat Soola Pipart

VALMISTAMINE Kartulid tükelda kuubikuteks ja pane koos eelnevalt leotatud odrakruupidega keema. Keeda, kuni mõlemad on pehmed, kurna ja tambi siis nuiaga pudruks. Prae sibul õlis ja lisa pudrule. Lisa enda maitse järgi soola ja pipart. Sega läbi. Serveeri koos kookosest „peekoniga“.


RETSEPTID

Ema must leib

Anett Rannamets

KOOSTIS

VALMISTAMINE

Eeltainas: 150 g juuretist 1l käesooja vett 400 g rukkijahu

Tee eeltainas leivateole eelneval päeval valmis. Selleks sega juuretis, soe vesi ja rukkijahu. Jäta seisma 8–10 tunniks. Tõsta 150 g eeltainast tagasi juuretisetopsi, et saaksid järgmine kord jälle leiba teha. Hoia juuretist külmkapis. Lisa eeltainale leivataina koostisosad, sega korralikult ja tõsta kahte vormi (30 cm). Lase kerkida 6 tundi soojemas kohas. Küpseta 200 kraadi juures 10 minutit ja edasi 180 kraadiga (pöördõhuga)

Leivatainas: 1,5 dl leivasiirupit 1,5 sl soola 2 sl linnasejahu 800 g rukkijahu Erinevaid seemneid (leiva- segu, kanepiseemned)

tund aega. Ahjust võttes määri leib üle võiga (Keiju tumesinine margariin või muu taimne või) ja hoia seejärel tunnike märja rätiku sees. Pane tähele! Leiva küpsemine sõltub mitmest asjaolust. Näiteks ahjust ja ka sellest, kuidas juuretis toas eelnevalt kerib. Leivategu ei pruugi esimese korraga välja tulla, kuid harjutamine teeb meistriks. Katseta ja kohenda retsepti nii, et see sobiks just sinu koduste tingimustega!

61


RETSEPTID

Mulgikapsad

Triin Nurk

KOOSTIS

VALMISTAMINE

1 kg

Pane potti kõige alla õli, siis kapsad, nende peale loputatud kruubid, tofukuubikud, maitseained. Poti ühte serva pane terve koorimata sibul (selle võib pärast kapsaste hulka tühjaks pigistada), see annab ilusa värvi. Vala peale nii

1 pakk 1 1 sl 0,5 tl 1 tl

3 sl 1l

62

hapukapsaid Suur peotäis kruupe köömnetofut kuubikutena sibul röstsibulat kuivatatud majoraani kuivatatud peterselli Musta pipart Soola Köömneid õli vett

palju vett, et kõik oleks kaetud ja natuke ülegi. Hauta umbes 2 tundi vaiksel tulel või ahjus 180 kraadi juures. Kui kapsad on väga hapud, lisa 1–2 sl suhkrut. Eriti hea suitsuse maitse saab puuküttega ahjus.


1

Valiku Usina vegantooteid leiad www.usin.ee Maistev, soodne ja lihtne tellida! Pakume ka koju toomist!


RETSEPTID

Karask

Triin Nurk

KOOSTIS 250 ml taimset piima 1sl sidrunimahla või õunaäädikat 1 sl linaseemnejahu + 3 sl sooja vett 1 tl köömneid 2 sl tärklist 1,25 kl odrajahu (umbes 180 g) 1 kl rukkijahu (umbes 150 g) 3 sl õli 1 tl küpsetuspulbrit 1 tl soodat 1 tl roosat soola

VALMISTAMINE Algatuseks sega omavahel taimne piim ja sidrunimahl või õunaäädikas, et saaks „hapupiim“ tekkida. Sega linaseemnejahu sooja veega, et tekiks „muna“. Taignakausis sega jahud, küpsetuspulber, sooda, tärklis, köömned, sool omavahel läbi. Lisa õli, linajahusegu, „hapupiim“ ning sega kõik tainaks. Vala õlitatud ja rukkihelvestega ülepuistatud leivavormi ning küpseta 180-kraadises ahjus 30–35 minutit. Parim soojalt!

64


RETSEPTID

Tofu-vaarika mousse KOOSTIS 25 g 60 ml 300 g 80 ml 1 80 ml

vaarikaid vett siidist tofut vahtrasiirupit vanillikaun kookoskreemi Värskeid puuvilju või marju serveerimiseks

VALMISTAMINE Blenderda vaarikad ja vesi kuni marjad on muutunud moosiks. Lisa ülejäänud koostisosad ja blenderda kuni tulemus on siidine. Jaga segu kaussidesse ja jahuta vähemalt 2 tundi. Enne serveerimist kaunista puuviljade või marjadega.

JAAPANI MAHE

SIIDITOFU

P Kõrge proteiinisisaldusega P Madala rasvasisaldusega P Gluteenivaba P Valmis söömiseks P Vegan Clearspringi enimmüüdud Jaapani siiditofu on ideaalne toit rikastamaks igapäevamenüüd taimsete proteiinidega. Tihkem ja rikkalikum kui teised pehmed tofud, siidiselt pehme ja sileda tekstuuriga, säilitades samal ajal piisava tahkuse. Sobib asendama muna, piimatooteid ja liha sinu lemmikretseptides, nii magusates kui soolastes roogades. Tofu-vaarika mousse

Vaata retsepte E-poest:

www.valete.ee

Tofu “munapuder”

Tofu majonees

Clearspringi siiditofu leiad: Valete Ökokaupadest/ Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailmast/ Maksimarketitest ning Konsumitest/Ökosahvrist.


RETSEPTID

Kirju koer KOOSTIS

VALMISTAMINE

400 g 175 ml 100 g 50 g 100 g 150 g

Alusta kookosekondenspiima valmistamisest. Sügavas potis keeda kookospiima tasasel kuumusel ca 50 minutit, kuni 2/3 vedelikust on välja keenud ning järel on mõnusa konsistentsiga kondenspiim. Magusama variandi soovijad võivad vastavalt eelistusele lisada ka suhkrut. Samal ajal kui piim podiseb, murenda küpsised suurde kaussi. Suuremad tükid lisavad mõnusa tekstuuri.

66

Digestive’i täisteraküpsiseid kookospiima (17–19%) tumedat šokolaadi kakaod (maapähkli)halvaad margariini Soovi korral rummi või rummiessentsi

Sega kokku kondenspiim, šokolaad, halvaa ja margariin ning soovi korral rumm. Kuumuta segu tasasel tulel, kuni kõik koostisosad on sulanud. Kui segu on jahtunud, lisa hulka murendatud küpsised ning vormi meelepärase kujuga kirjuks koeraks. Jäta võimalusel üleöö külmikusse seisma, et maitsed saaksid settida. Serveerimisel kasuta agar-agari või pektiiniga valmistatud marmelaadikomme.


ALATES VEEBRUARIST

Vรถner Original & Vรถner Mother of Sauces


Oleme avara valikuga kÜÜgi- ja kodutarvete kauplus, mis soovib aidata Sul sellele vastust leida.

Tule uudistama! Rocca al Mare Keskuse 2. korrusel, Järve keskuse 0-korrusel ja Rakveres Vaala keskuses.

Kiika ka e-poodi: www.kodusvajalik.ee


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.