Ajakiri Vegan 2019 #1

NR 12, 2019 1/6

Hind 2,49 €

Miks on lapsed veganlusele vastuvõtlikumad?

Veganlus kui lahendus keskkonnakriisile

9 müüti

Pikamaajooksja Jürgen Külm unistab olümpiast

täistaimsest toitumisest

Perearst Marta Velgan:

Tallinna 32. keskkool – teerajaja vegantoidu pakkumisel

avatud suhtumisega peavad olema nii arstid kui patsiendid

Retseptilisa Terviseameti poolt heaks kiidetud 5 päeva menüü lasteaedadele Praktiline test: kas laps saab toidust vajaliku kätte?

VEGAN PEATOIMETAJA Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee (+372) 5303 5011 REKLAAM Liina Valner liina@ajakirivegan.ee (+372) 516 0890 KONKURSS

“PARIM VEGANTOODE EESTIS”

Kristjan Aluoja kristjan@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797 KÜLJENDUS Gert Koovits KEELETOIMETAJA Laura Salumets-Tutt KAANELOO FOTOD Kristi Heil

RETSEPTILISA FOTOD Annika Tooming AUTORID Stella Ostrat Anniina Ljokkoi Emily Rosenberg Florian Biesinger Mattias Turovski Silja Kanarbik Eliis Salm Sevil Šukjurova Ireene Viktor Anett Rannamets Marta Velgan TELLIMINE JA INFO www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan

Toimetus ei vastuta reklaami sisu ega keelekasutuse eest.

Armas lugeja!

Hoiad käes 2019. aasta esimest ajakirjanumbrit, mis on inspiratsiooni saanud peredest, täpsemalt pere noorematest. See sisaldab kasulikku ning huvitavat lugemist kõikidele – ka lapsevanematele, eestkostjatele ja õpetajatele.

Esiteks, kindlasti märkasid, et ajakiri on teise väljanägemisega. Köide mahub sellisena paremini kaasteeliseks käekotti või ranitsasse ja uus paber on keskkonnasäästlikum. Samuti koondasime ühte patta retseptid. Nii leiad toiduinspiratsiooni lihtsasti ühest kohast ja kiirelt. Sel korral on retseptid erilisemad ka seetõttu, et oleme välja toonud Terviseameti poolt heaks kiidetud menüü, mis võiks suurepäraseks ideedeallikaks olla just õppeasutuste juhtkondadele ja toitlustajatele.

Teiseks, seekordne number jõudiski lisaks huviliste kodudele ka tuhandesse Eesti haridusasutusse. Soovime tekitada sõbralikku arutelu, selgitada veganluse alustalasid ja tõsta teadlikkust.

Kolmandaks, selles ajakirjas on välja toodud kvaliteedikonkursi esimesed medalistid, kes on ära teeninud ka lehekujulise kvaliteedimärgise.

Küsime tihti, kas tulevik on vegan, ja räägime sellest, et keskkonnakriisist tingituna oleks see meie püsimajäämiseks ainus võimalus. Pessimist minus ütleb, et aega, mil loomi toiduks või muuks otstarbeks ei tapeta, ei tule.

Optimist on aga kindel, et aega, mil loomade tapmine toiduks või muuks otstarbeks on ühiskonnas taunitud, ei pea me enam kaua ootama. See on ja saab järjest enam südameasjaks noortele, kes tunnevad, et tulevik on nende kätes.

Jätkusuutlikkuse võtmeküsimus on ratsionaalsus, avatud suhtumine, soov aina rohkem teada saada ja harjumus ära kuulata. Tallinna 32. keskkoolis on kamp noori, kes oma ellusuhtumisega süütavad lootuselõkke. Nemad juba teavad. „Kui ma tean, et hävitame oma planeeti, siis on küsimus selles, mida saan mina ära teha, et seda võimalikult vähe hävitada.”

Meid edasi viiv eluviis on oma kanna tegelikult juba tugevalt kinnitanud. Näiteks veganist pikamaajooksja Jürgen

Külma suhtumisest ei kuma läbi kübekestki hirmu selles osas, mis puudutab tema sportlaskarjääri. Põhjanaabrite juures sulab jää veganluse kui äärmusliku eluviisi ümbert sama kiirelt kui kuubik teetassis. Kanada uues riiklikus toitumisjuhendis kaotasid piimatooted oma koha. Portugalis võeti vastu seadus, mille kohaselt peab kõikides avalikes asutustes pakkuma ka täistaimset toitu. Kodumaal saab kutseõppeasutuses juba valikainena veganluse kohta õppida. Paljudes koolides pakutakse õpilastele täistaimset koolitoitu. Aina enam tekitatakse sel teemal diskussiooni ka meedias. See kõik annab lootust. Kui lähemalt vaadata, märkame käärimist.

Halvustamine ei ole aktuaalne ainult erinevate rahvuste küsimuse juures.

See annab endast märku igas valdkonnas, kus keegi tunneb ära millegi, mis tema jaoks ekstreemsusena näib. Ühise rahvana võiksime aga meeles pidada, et kui ligimese eluvalikud meie omadest erinevad, ei tähenda see kohe, et neid peaks kuidagi hukka mõistma.

Kutsun üles tekitama arutelu, olema avatud meeltega. Uurima, küsima ja, kõige olulisem, ära kuulama. Jään lootma, et kaasautorite kirjutatud read leiavad end taas paljude uute silmapaaride eest.

Head lugemist!

Anett Rannamets

PSÜHHOLOOGIA

Miks on lapsed ja noorukid vastuvõtlikumad keskkonnateemadele ja veganlusele?

– Emily Rosenberg – psühholoog, TÜ psühholoogia eriala magistrant

Noored võtavad veganelustiili, nullkulupõhimõtted ja loodussäästliku hoiaku tihti palju kiiremini omaks kui nende vanemad, õpetajad või vanavanemad. Taoline käitumine aga põhjustab erinevaid muresid, tihti ka konflikte. Vahel on raske mõista, miks noored liha söömise lõpetavad, poes oma kotiga käivad või pakendamata tooteid ostavad. Noortel on lihtsam elustiilimuutusi teha, kuna nende harjumused pole nii tugevalt välja kujunenud.

Kui mõni harjumus või tõekspidamine on inimest saatnud näiteks viimased 40 aastat, on oluliselt keerulisem seda ümber hinnata. Noored kasvavad ja arenevad ning tihti peavad harjumusi hakkama ise kujundama. Eriti näiteks olukorras, kui kolivad pere juurest omaette elama.

Harjumused omakorda määravad paljuski selle, millisel määral ja kui kiiresti oleme võimelised veganelustiiliga kohanema, kuna suurema osa igapäevastest otsustest teeme pikemalt otsuse mõjude üle mõtlemata.

Veganlus ja keskkonnaaktivism on paratamatult osa maailma paremaks muutmise soovist. Noortel tundub justkui olevat rohkem usku, energiat ja motivatsiooni. Samuti on noored isiksuseomaduste poolest rohkem muutustele ja uutele kogemustele avatud, mis tähendab, et nad võtavad vastu väljakutseid ja katsetavad uusi asju 4

VEGAN

lihtsalt põnevuse pärast.

Vanematel inimestel on keeruline muutustega nii kiiresti kaasas käia, mis teeb noorte mõistmise mõnikord keeruliseks. Entusiasm maailma muuta või uskuda, et ühe inimese elustiil võiks midagi parandada, tundub langevat inimese vanuse kasvades.

POLIITILISED VAATED MÄÄRAVAD NII MÕNDAGI Noorus ja mässumeelsus on läbi aegade käinud käsikäes. Seetõttu on igati loogiline, et noored on agaramad toetama põhimõtteid, mida nende vanemad ja õpetajad ei toeta. Vahel püütakse eesmärgipäraselt oma vanematest erineda, näiteks muusikavaliku, ameti ja elukutse, elustiili ning palju muu poolest. Veganlus ja keskkonna- alane aktivism pakuvad selleks ideaalset võimalust, kuna adresseerib inimeste väga isiklikke harjumusi – toitumist ja

tarbimist.

Mässumeelsuse lahutamatu osa on grupikuuluvuse tunne. Veganlus on heaks võimaluseks selgelt määratletud gruppi kuuluda. Veganluse ja keskkonnahoiu aktivistid on suuremalt jaolt noored ja sarnased (vanuse, soo, ühiskonnaklassi, hoiakute jm poolest) inimesed on headeks eeskujudeks, kellega on lihtne ennast samastada. Tihti on sõbrad sarnase elustiiliga. Kui üks sõpradest on vegan, suureneb tõenäosus selleks, et ka teised on veganlusest huvitatud.

Eeskujude leidmiseks on mugav ja lihtne viis kasutada sotsiaalmeediat. Noored on sotsiaalmeedias väga aktiivsed ning leiavad kerge vaevaga näiteks youtuber’id, kes jagavad neile rohkelt infot, kuidas oma elustiili muuta. Sotsiaalmeedia on noorte elus lahutamatu osa, kuid vanem generatsioon ei pruugi sealset infot usaldada või

Keskkond loeb!

• • • •

Lõpetame Eestis karusloomakasvatuse Majandame metsa mõistlikult. Vähendame lageraiete mahtu Viime Eesti põlevkivienergialt 100% taastuvenergiale Loobume ühekordsete plasttoodete kasutamisest

Barbi Pilvre

Kesklinnas, Lasnamäel ja Pirital

Roy Strider

490

Rene Tammist

Harju- ja Raplamaal

514

Haaberstis, Põhja-Tallinnas ja Kristiines

Rainer Vakra

486

Gea Kangilaski

Tartu linnas

574

Nõmmel ja Mustamäel

503

Indrek Tarand

Pärnumaal

592

PSÜHHOLOOGIA

lihtsalt kätte saada.

Sotsiaalmeedias kujutatakse veganlust ja keskkonnahoidu tihti ägeda, noortepärase ja mõneti ka elitaarse elustiilina, mis teeb selle noorte jaoks atraktiivseks.

Kõige olulisem veganiks hakkamise põhjus on eetiline, mis koondab paljusid tõekspidamisi, milleks võivad olla sotsiaalne õiglus ja loomade ekspluateerimise kaotamine.

Need tõekspidamised on seotud polii-

tiliste vaadetega.

Konservatiivsemate vaadetega inimesed peavad sotsiaalset õiglust tihti vähem oluliseks, mis ennustab nende veganlusest loobumist.

Huvitav on veel asjaolu, et isiklikud maitse-eelistused on sellega, kas inimene jääb veganiks või mitte, nõrgemalt seotud1.

Inimeste vaated muutuvad kergelt konservatiivsemaks, mida vanemaks nad saavad2.

Noored on avatumad muutuste suh-

Konservatiivsemate vaadetega inimesed peavad sotsiaalset õiglust tihti vähem oluliseks, mis ennustab nende veganlusest loobumist.

tes, mis on üks liberaalsuse tunnuseid.

Konservatiivsemad inimesed soovivad pigem jätkata nii, nagu alati on olnud, ja elustiilimuutus on nende jaoks oluliselt keerulisem.

Nagu kõikide muude inimsuhetega, on tähtis ka noori nende valikute tegemisel mõista ja toetada. Kodurahu huvides võiks vanemad ja noored omavahel nendel teemadel suhelda.

Paljud vanemate ja õpetajate hirmud ei ole põhjendatud, kuid vanematele inimestele võib olla kvaliteetse info kättesaamine ja noorte usaldamine keeruline. Veganist noore hukkamõistmise asemel on parem neid kuulata, infot otsida ja võib-olla isegi vahel pärast pakendivaba poodlemist koos süüa teha. 

Hodson, G., & Earle, M. (2018). Conservatism predicts lapses from vegetarian/vegan diets to meat consumption (through lower social justice concerns and social support).

Tilley, J., & Evans, G. (2014). Ageing and generational effects on vote choice: Combining cross-sectional and panel data to estimate APC effects.

1 2

MAITSESTATUD MAHE

ÕUNASIIDRIÄÄDIKAS P Sisaldab nn. ,,Äädikaema” P Töötlemata P Pastöriseerimata P Filtreerimata P Ei ole lisatud sulfiteid Naudi Clearspringi õunasiidriäädikaid maitsetega, matchast virsikuni!

Matcha & sidrun

Ingver, kurkum ja must pipar

Virsik

Vaarikas

Külasta meie poodi Tartus Saekoja 36a või telli mugavalt E-poest 6

VEGAN

www.valete.ee

Vähem liha söömist, elusam planeet!

Toomas Trapido

Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa

nr 609

Lihasöömise vähendamine või lihast loobumine on üks kõige tõhusamaid viise üldse, kuidas inimene saab oma tegude otsest negatiivset mõju loodusele ja loomadele oluliselt vähendada. Lihasöömisest loobumisel on mitu aspekti, mis üheskoos loovad väga suure muutuse, kui rääkida valikutest, mida igaüks saab teha looduse, loomade ja iseenda heaks.

Esiteks ilmselge loomadest hoolimise aspekt – liha söömata jättes ei ole sinu pärast vaja liha ’toota’ ehk pidada loomi üldjuhul neile suuri kannatusi valmistavates tingimustes ning lõpuks nad kombinaatides tööstuslikul moel tappa, kus pole juttugi loomast kui indiviidist ja tema vajadustest. Nii mõnigi arvamusliider, nt Mark Zuckerberg, on mingil hetkel otsustanud, et nad söövad ainult nende loomade liha, kelle nad ise tapavad. Arusaadavalt ei tegele nad sellega kuigi tihti ning pigem on neist saanudki valdavalt taimetoitlased. Aga siinkohal on oluline vastutuse võtmine – kui sööd liha, siis ole valmis ka tapma. Enamuse jaoks on sedalaadi radikaalne vastutuse võtmine veel miski, millele ei

taheta otsa vaadata – looma tapmine tekitab õudust, aga liha süüakse hea meelega.

Teiseks kulub ühe kilo liha ’tootmiseks’ ca 10 kilo teravilja või sojaprodukte, mille tootmiseks kulub omakorda suurtes kogustes vett ja kõiki neid on vaja mööda maailma pidevalt ringi liigutada. Ehk siis lihasöömist märgatavalt vähendades peaks küll kõigile maailma inimestele piisavalt süüa jätkuma, lisaks jääks rohkem vett nii looduslikele ökosüsteemidele kui väiketalunikele ja aiapidajatele.

Kolmandaks terviseaspekt, millest ei pea selles ajakirjas pikalt rääkima, aga tänaseks on lugematud näited tõestanud, et teadlikult võib veganina, olla kestvusatleet, kulturist või lihtsalt terve inimene. Seega ükskõik mis kandi pealt lihasöömise vähendamise või lihast loobumise peale vaadata, tundub see 21. sajandil ilmselge, hädavajaliku ja isiklikust seisukohast kasuliku valikuna.

Hea toit rõõmsa õpilase elujõud!

Heli Piisang

Harju- ja Raplamaa kandidaat

nr 624

Meie igapäeva elus on oluline iga hetk, mida kujundab keskkond, kus viibime, meie sisetunne, mõtted, suhted jne.

Kui soovime, et iga hetk meie elus oleks päikeseline ja täiuslik, peame ise olema need, kes võtavad julguse nende hetkede kujundamiseks. Eriti tähtis ja oluline on, milliseks kujuneb meie söömine ja kuidas me sööme.

Soovime, et meie lapsed kasvaksid terved ja elujõulised, oleksid koolis õpihimulised ning rõõmsad, kuna toit mõjutab meie enesetunnet, mõtteid ja tundeid on eriti oluline mitte alahinnata söögivahetunni tähtsust.

Koduselt hubases söögisaalis, kus on piisavalt aega vaikuses või rahuliku muusikaga süüa, maisteb toit paremini. Vaikust luua mitmesaja lapsega söögisaalis on keeruline, kuid peaksime püüdlema selle poole, kui vaatame üle pisidetailid, mis liigset heli tekitavad ja oleme järjepidevad käitumiskultuuri kujundamisel, on see samm haaval üha võimalikum.

Igal toidul on oma lugu ja keegi on seda toitu valmistanud. Enne kui kõik alustavad söömist võiks kokk söögisaali astuda ja tutvustada, mis siis täna patta pandi. Teame, et mida väiksem laps, seda enam ta võõrastab toite, mis ei ole valmistatud ema poolt kodu köögis ning vajab uue toiduga harjumist.

Elurikkuse Erakonna südameasjaks on lasteasutuste toidu kvaliteedi parandamine kohaliku ja võimalikult maheda toidu kaudu. Koolide, lasteaedade ja põllumeeste vahel tuleks luua kindel ja toimiv koostöövõrgustik. Praegu on koolisööklatel mugavam tellida suurtest ladudest sisseostetud odavamaid tooteid.

Elurikkuse Erakond väärtustame väikeseid maakoole, õpetajaid ja head ning mahedat toitu, mis on meie elujõu allikas. Hoolime oma keskkonnast, toidust ja headest suhetest.

Waldorfkooli söögitänu kõlab nii “Maa on seda meile andnud, päike seda kasvatanud. Armas päike, armas maa, täname teid lõpmata, jätku leiba”.

ELUSTIIL

VEGANLUS – kas moodne dieet?

– Ireene Viktor –

Veganlust nähakse tihti kas moodsa tervisliku dieedina või hoopis tervist kahjustava toitumiseksperimendina.

Mõlemad käsitlused on aga eksitavad. Toidul ja toitumisel on meie elus suur roll, seetõttu jääbki tihti mulje, et veganluse eesmärk on taimne toitumine.

Loomasõbralike söömisharjumuste kujundamine on tõepoolest üks praktiline osa veganlusest. Kuid veganlus ei ole pelgalt toitumine.

Selleks ajaks, kui oled käesoleva artikli läbi lugenud, on maailmas tapetud toidu nimel 5,88 miljonit looma (sh kanad ja kalad). Lisanduvad veel loomad, keda tapame muude loomsete võetuste saamiseks. Loomad, keda kasutame katsetes, või need, kes surevad meelelahutuses. Genotsiidide, mõrvade, katkude ja sõdade tõttu on kogu inimajaloo vältel hinnanguliselt surnud 600 miljonit inimest. Iga viie tunni jooksul tapetakse sama palju loomi.

Enamik meist hoolib loomadest ega taha neile kannatusi tekitada.

Saame kurjaks, kui keegi piinab koeri või on hüljanud oma kassi. Samuti aitame vigastatud või hätta sattunud loomi. Kuid ka loomadest toodete valmistamine ja

nende kehade kasutamine põhjustab kannatusi ning toob kaasa loomade surma.

Veganlus lähtubki mõistmisest, et sarnaselt inimestele on ka teised loomad tundevõimelised olendid.

Nad tunnevad valu, hirmu, rõõmu ja naudinguid, nad on ümbritsevast teadlikud, neil on soov elada ning kannatusi vältida. Seda kinnitab teadus ja seda teab igaüks, kes on kodu mõne lemmikloomaga jaganud. Just need jooned on põhjus, miks peame inimeste tapmist ja ekspluateerimist valeks. Ükskõik, milliseid muid omadusi meil on või ei ole, ükskõik, kui oskuslik või intelligentne keegi on, see ei oma tähtsust – just tundevõime-

Genotsiidide, mõrvade, katkude ja sõdade tõttu on kogu inimajaloo vältel hinnanguliselt surnud 600 miljonit inimest.

Iga viie tunni jooksul tapetakse sama palju loomi.

8

VEGAN

ELUSTIIL

lisus on põhjus, miks inimelu kaitseme. Veganluse seisukohalt pole inimliigist erinevasse liiki kuuluvate tundevõimeliste indiviidide tapmine ja kasutamine põhjendatud, k u i

Veganluse seisukohalt pole inimliigist erinevasse liiki kuuluvate tundevõimeliste indiviidide tapmine ja kasutamine põhjendatud, kui see ei ole ellujäämiseks vajalik. see

ei ole

e l lujäämiseks vajalik.

Kui eirame loomade tundevõimelisust seetõttu, et nad pole meiega samast liigist, on tegemist spetsiesismiga. See on veendumus, et teise liiki kuulumine on piisav põhjus loomade kasutamiseks, vangistamiseks ja tapmiseks.

Veganlus võitlebki spetsiesismi vastu. Maailmavaade ja sotsiaalse õigluse liikumine, mille kohaselt ei ole loomad inimestele kasutamiseks. Veganluse eesmärk on loomade tapmise, ebaõiglase kohtlemise ja kasutamise lõpetamine ning loomadele põhiõiguste tagamine – õigus elule, vabadusele, kehalisele puutumatusele ja õiglasele kohtlemisele.

PRAKTILINE VEGANLUS Inimestel pole elus püsimiseks ega hea tervise tagamiseks vaja tarbida ühtegi loomset võetust. Peamisteks põhjusteks neid tarbida on maitse ja harjumused. Nendega ei saa aga õigustada loomadele kannatuste põhjustamist.

Samuti ei saa ka näiteks inimeste vastu suunatud vägivalda õigustada naudingute või harjumustega, sest sellisel juhul kaotaksid moraalsed põhimõtted igasuguse tähenduse ja see riivaks loomulikku õiglustunnet. Harjumused ei ole vajadus.

Praktiliselt väljendubki veganlus uute loomasõbralike harjumuste kujundamises ehk elamises viisil, millega püütakse võimaluste ja teostatavuse piires loobuda loomade kasutamisest toiduks, riietuseks, kosmeetikas, meelelahutuseks ja muudel eesmärkidel.

Veganid ei söö liha-, kala-, muna- ja piimatooteid ega mett ja väldivad tooteid, mis on loomset päritolu või sisaldavad loomseid komponente, nagu nahk ja karusnahk, vill, siid, mesilasvaha ja želatiin.

Samuti ei osta nad kosmeetikat ja kodukeemiat, mis sisaldavad loomseid aineid või on loomadel testitud. Veganid ei poolda ega külasta loomi ärakasutavaid meelelahutusasutusi, nagu tsirkused, loomaaiad, akvaariumid jt, ega kasuta loomi spordi eesmärgil.

Seega puudutab veganlus pea igat elu aspekti.

Euroopa Inimõiguste Kohus loeb veganluse veendumuseks, mille järgijatele laieneb sarnaselt teiste veendumustega kaitse diskrimineerimise eest. Ka Eesti seadused sisaldavad sätteid, mis peavad veganitele tagama vabaduse ja võimaluse elada oma veendumuste kohaselt. Veganluse uudsuse tõttu praktikas see aga tihti nii veel ei ole.

Näiteks peaks olema veganitel õigus VEGAN

9

OLED TAIMETOITLANE? KAS TUNNED END VÄSINUNA?

saada avalikes asutustes (lasteaiad, koolid, kaitsevägi, haiglad, hooldekodud) vegantoitu, kuid praegu on see vaid erand, mitte reegel. Siin peaksid avalikud asutused ning riik ise veganitele appi tulema ning tagama avalikus sektoris veganvalikute olemasolu.

KAS PEAD DIEETI?

Massiline loomakasvatus mõjutab oluliselt peamiste keskkonnakahjude teket: metsade mahavõtmine, mulla erosioon, mageveepuudus, kliimamuutus, bioloogilise mitmekesisuse kadu.

KAS SUL ON PROBLEEME MÄLUGA?

MÜÜGIL APTEEKIDES, SELVERITES 10 VEGAN Mustamäe TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn ja internetipoes www.tervis24.ee

Tootja: Hankintatukku OY, Soome. Hulgimüük: Loodustoode, tel 666 0091

VAJAD LISAENERGIAT?

VITATABS B12 annab sulle vajalikku lisaenergiat ning soodustab südame ja aju tööd.

maalooma. Kõik need loomad tarbivad omakorda toitu, vett ja muid ressursse, mida saaks kasutada otse inimeste heaks.

Massiline loomakasvatus mõjutab oluliselt peamiste keskkonnakahjude teket: metsade mahavõtmine, mulla erosioon, mageveepuudus, kliimamuutus, bioloogilise mitmekesisuse kadu.

Maailmamere seisukord on tohutu ülekalastamise tõttu järjest halvenenud. Juba kümme aastat tagasi hoiatasid teadlased, et kui selline liigne püük jätkub, siis saavad söögiks tarvitatavate kalade varud aastaks 2050 otsa.

Loomsete võetuste väljajätmine toidusedelist on üks suurima mõjuga otsuseid, mida iga inimene saab teha oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. Veganlus ei ole pelgalt moekas dieet. See on elementaarne õiglus tundevõimeliste olendite suhtes.

Kui tahame inimkonnana olla õiglasemad, hoolivamad ja kaastundlikumad, siis üks oluline viis selleks on liikuda veganluse suunas. Igaüks meist saab selle sammu astuda juba täna.

Kui lisaks loomadele võtta arvesse ka loomakasvatuse negatiivsed keskkonnamõjud ja loomse toidu negatiivsed tervisemõjud, siis mõistame, et veganlus on meie kõigi tulevik. 

VEGANTOITUMISE BOONUSED Vegantoitumine pakub boonusena ka positiivseid lahendusi rahvatervise- ja keskkonnaprobleemidele.

Uuringud näitavad, et vegantoitumine võib pakkuda märkimisväärseid tervise-eeliseid. Veganitel esineb võrreldes lihasööjatega oluliselt vähem peamisi kroonilisi haigusi ja nende haiguste riskitegureid, nagu vähk, II grupi diabeet, südame- ja veresoonkonna haigused, kõrgenenud vererõhk, kõrgenenud verekolesterool ning ülekaal ja rasvumine. Seega võib laialdane vegantoitumise levik aidata lahendada erinevaid rahvaterviseprobleeme, sest ka Eestis on mainitud haigused peamisteks surmapõhjusteks ning igal aastal kulutab Haigekassa suuri summasid nende haigustega tegelemiseks.

Intensiivse loomakasvatuse tõttu levivad lihtsamini loomadelt inimestele kanduvad haigused, nt linnugripp. Antibiootikumide liigkasutamine loomakasvatuses on kaasa aidanud antibiootikumiresistentsuse tekkele, mistõttu on teatud haigusi üha keerulisem ravida. See võib viia olukorrani, kus ka väiksed infektsioonid muutuvad eluohtlikuks.

Loomade kasvatamine toiduks on väga ebatõhus viis inimkonna toitmiseks. 7,6 miljardi inimese toitmiseks kasvatatakse aastas 74 miljardit mais-

VEGAN

Saadaval k천ikides Prismades ning h채stivarustatud Rimides, Selverites, R-Kioskites ja restoranides.

T채histame traditsiooniliselt EV100 Presidendi vastuv천tu tervitusjook @oselbirch

11

SOOVITAME

Filmi- ja raamatusoovitusi FILMID

RAAMATUD THE LAST PIG/VIIMANE SIGA (2017) Allison Argo Filmis jälgitakse aasta jooksul seakasvataja Bobi ja tema sigade tegemisi. Loomadel on õnnelik elu, kuid nad ei tea, et see saab peagi otsa. Bob mõistab eetilisuse küsimust ning tunni aja jooksul hoitakse vaatajat ühe mehe südametunnistuse lummuses.

FORKS OVER KNIVES/KAHVLIGA SKALPELLI VASTU (2011) Lee Fulkerson Tervise ja toitumise seostele keskenduv film, kus intervjueeritakse arste ja toitumisteadlasi. Filmis räägitakse loomsete toitude riskidest meie tervisele.

COWSPIRACY (2014) Kip Andersen Provokatiivne film, kus paljastatakse loomatööstuse tekitatud keskkonnakahju ning laastav mõju meie planeedile. Miks suured keskkonnaorganisatsioonid probleemi ignoreerivad? Sellele vastust otsitaksegi.

12

VEGAN

VEGAN. HOOLIV JA MAITSEV ELU Kadri Aavik, Anniina Ljokkoi, Minna Toots Sissejuhatav ülevaade veganeluviisi. Lugeja saab praktilisi näpunäited. Raamat sisaldab ka retsepte ja põhjalikku ülevaadet tervislikust tasakaalustatud taimsest toitumisest.

MILLENNIAL VEGAN Casey T. Taft Raamat noorele veganile. Raamatus jagatakse nippe aruteluks ja antakse nõu, kuidas hakkama saada (kooli)kiusamise ning emotsionaalsete probleemidega.

VÄIKESED VEGANID Anniina Ljokkoi Eesti esimene teatmeteos laste kasvatamisest ja toitumisest veganina. Raamat vastab küsimustele, kust saada valku ja rauda. Käsiraamat teenib nii taimetoitluse suunas liikuvaid peresid kui ka pikaajalisi veganeid.

VEGUCATED (2011) Marisa Miller Wolfson

KUULIKINDLAD LAPSED Dr Joel Fuhrman

Filmis jälgitakse kolme inimest, kes on nõustunud kuueks nädalaks veganiks hakkama.

Selle aja jooksul tutvuvad nad loomatööstuse tagamaadega, külastavad loomade varjupaika, õpivad taimse toitumise eelistest ning kohtuvad teiste veganitega.

Käesolevas raamatus esitleb dr Fuhrman murrangulist teadusuuringut, mis toob välja, et vähkkasvajad ja teised tõsised haigused on tihedalt seotud meie toiduvalikutega elu esimesel veerandil.

KASULIK

9 müüti vegantoitumisest – Florian Biesinger –

Vegantoitumise kohta on käibel rida müüte, alates sellest, et veganid rikuvad oma tervist, kuni selleni, et vegantoitumine on justkui imeravim, mis kaitseb kõigi tervisehädade vastu. Järgnevalt on vaadeldud kümmet levinud müüti.

MÜÜT: VEGANITEL POLE VÕIMALIK TOIDUST KÕIKI VAJALIKKE TOITAINEID SAADA Toitaineid, mida kindlasti peame saama toidust, sest keha neid ise ei tooda, on üle 40 ja neid kutsutakse asendamatuteks toitaineteks. Need on vesi, 14 vitamiini, 16 mineraalainet, 2 asendamatut rasvhapet ja 9 asendamatut aminohapet. Nende hulgas ei ole ühtegi sellist, mida poleks võimalik veganina piisavalt saada.

Tasakaalustatud, mitmekülgne, peamiselt terviktoitudest koosnev ja piisavalt toiduenergiat andev vegantoitumine on parim toitumisviis, kui lisaks tervislikkusele arvestada ka keskkonnamõju ja loomade huve.

MÜÜT: VEGANID PEAVAD VÕTMA TOIDULISANDEID, MITTEVEGANID SAAVAD KÕIK VAJALIKUD 14

VEGAN

TOITAINED LOOMULIKUL MOEL On tõsi, et ainsad usaldusväärsed B12 allikad veganite jaoks on B12 toidulisandid ja B12-ga rikastatud tooted.

Kui D-vitamiini toodab keha suvekuudel päikesekiirguse toimel ise, siis oktoobrist aprillini on selle parim allikas nii veganitel kui mitteveganitel D-vitamiini toidulisandid.

Kuigi vetikad võivad olla väga rikkalikud joodiallikad, on veganitel kindlam võtta joodi lisandina või kasutada jodeeritud soola.

Loomakasvatuses antakse loomadele rutiinselt lisaks mineraalsöötasid ja mikrotoitainete segusid, mis sisaldavad erinevaid vitamiine ja mineraalaineid, sealhulgas joodi ning vitamiine D ja B12. Seega on loomsed tooted kaudselt rikastatud.

Loomasöödale vitamiinide ja mineraalainete lisamine ja siis nende loo-

made liha, piima ja munade söömine lisatud toitainete saamiseks pole kuidagi loomulikum kui nende toitainete otse võtmine.

MÜÜT: VEGANTOITUMINE POLE TERVISLIK Toitumisviiside tervisemõjude uuringud on näidanud, et vegantoitumine võib pakkuda olulisi tervise-eeliseid.

Taimse toitumise positiivne mõju avaldub kõige ilmekamalt just neile haigustele ja haiguste riskiteguritele, millega valdav osa maailma rahvastikust enim hädas on – kroonilised haigused.

Enamiku krooniliste haiguste taga on neli ennetatavat ainevahetuse riskitegurit: kõrge vererõhk, kõrge veresuhkur, kõrge kehamassiindeks ja kõrge verekolesterool. Uuringud on näidanud, et kõigi nende riskitegurite osas on veganitel võrreldes lihasööjatega oluline eelis.

Alar Krautmani Terviseakadeemia on täiendõpet ning massaažija loodusteraapiate kutseoskusi andev kool täiskasvanutele. Alar Krautmani Terviseakadeemia OÜ on Eesti Töötukassa koolituspartner. Kooli üks väljund on valmistada ette õpilasi massaaži ja loodusteraapiate kutseeksamiks ning teine väljund on anda täiendkoolitusi massaažiteraapiates ja ka üldisemalt tervisealaseks täiendamiseks. Püüame säilitada tasakaalu akadeemiliste teadmiste ja inimese holistilise käsitluse vahel.

Hoida inimest terve ja ennetada haiguste teket on parim, mis me saame inimeste tervise heaks teha.

TULE ÕPPIMA! Rasedate massaaž Saunameistri koolitus Tai aroomimassaaz Krautmani meemassaaž Klassikalise õlimassaaži algkursus Kupp ja Gua Sha Tai massaaži kursus Refleksoloogia ja refleksoloogiline jalamassaaž Segmentmassaaž Reiki Hermorata e Närviteede massaaž Lomi-Lomi Laste massaaz (3-10 a) Silmade tervis ja Batesi meetod Abhjanga massaaž Mana teraapia Süvakudede (deep dissue) massaaž Tai jalamassaaž Saunarituaal Massaaž laava- ja vääriskividega

www.krautman.ee

KASULIK

Veganitel esineb peamistest kroonilistest haigustest vähem kõrgvererõhutõbe, diabeeti ja vähki. Lisaks on meesveganitel väiksem suremusrisk kõigisse surmapõhjustesse, südame isheemiatõppe ning südame- ja veresoonkonna haigustesse. Samas ei ole taimne toitumine imeravim, mis annaks kaitse kõigi haiguste vastu.

MÜÜT: TERVISLIKU TAIMSE TOIDUSEDELI KOOSTAMINE ON VÄGA KEERULINE Taimse toitumise põhitõed, mis tagavad kõigi eluks vajalike toitainete küllaldase saamise, ei ole sugugi keerulised ja mahuvad ühele A4-lehele (vt retseptilisast).

Toitumisriskid on oluline krooniliste haiguste käitumuslik riskitegur. Peamiste toitumisriskide osas on tuntav eelis veganitel, kuna toidusedel sisaldab rohkem toidugruppe ja toitaineid, mis on seotud väiksema haiguste riskiga: köögi- ja puuvilju, pähkleid/seemneid, täisteravilju ja kaunvilju, kiudaineid ja polüküllastumata rasvhappeid.

Keskmise vegani toidusedelis on ka vähem haiguste riske tõstvaid küllastunud ja trans-rasvhappeid ning puuduvad töödeldud ja punane liha.

MÜÜT: TAIMSETES TOIDUAINETES PUUDUVAD OSAD ASENDAMATUD AMINOHAPPED Paljude riikide (nt USA) toidu koostise andmebaasid sisaldavad muuhulgas infot ka toiduainete aminohappelise koostise kohta. Neis on näha, et kõik taimsed toiduained (v. a kõrgrafineeritud toiduained, nagu suhkur ja taimeõlid) sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid.

Selle taga on lihtne fakt biokeemiast: taimed ja mikroorganismid sünteesivad oma elutegevuse jaoks kõiki 20 põhiaminohapet, loomad (sh inimesed) aga on võimelised sünteesima vaid umbes pooli.

Seega, kõik taimsed toiduained sisaldavad kõiki inimese jaoks asendamatuid aminohappeid ja kõik loomsetes toodetes leiduvad asendamatud aminohapped on algselt pärit taimedest või 16

VEGAN

mikroorganismidest, sest loomad pole võimelised neid ise sünteesima.

MÜÜT: TAIMETOITLASTEL ESINEB SAGEDAMINI RAUAVAEGUST Rauavaegusaneemia esinemissagedus taimetoitlaste hulgas on sarnane lihasööjate omaga ning kuigi keha rauavarud (ferritiin) on taimetoitlastel üldiselt madalamad, jäävad need tavaliselt siiski soovituslikesse piiridesse.

Vere madalam, kuid siiski normi piires olev ferritiini tase võib aga olla eelis, sest kõrgenenud ferritiini taset seostatakse suurenenud metaboolse sündroomi riskiga.

Parimad taimsed rauaallikad on kaunviljatoidud, sojatooted, pähklid/ seemned ja täisteraviljad. Neil veganitel, kellel on probleeme rauapuudusega, on soovitatav raua paremaks omastamiseks lisada toidukordadele C-vitamiini-rikkaid köögi- ja puuvilju.

Raua biosaadavust vähendavad tees, kohvis ja kakaos sisalduvad tanniinid, mistõttu tuleks vältida nende jookide tarbimist toidukordade ajal.

MÜÜT: KALTSIUMI SAAMISEKS ON VAJA JUUA LEHMAPIIMA Kui selle müüdi sisu jätta samaks, kuid muuta veidi sõnastust – inimestel on kaltsiumi saamiseks vaja juua teise imetajaliigi vastsündinutele mõeldud toitu –, saab selgeks selle arusaama absurdsus. Inimestel puudub bioloogiline vajadus pärast rinnapiimast võõrutamist hakata tarbima teise imetajaliigi piima.

Veganite jaoks teeb piisava kaltsiumi saamise lihtsaks rikastatud taimsete piimade regulaarne tarbimine. Head taimsed kaltsiumiallikad on ka enamik rohelisi lehtköögivilju, brokoli, mandlid, viigimarjad, apelsinid, kaltsiumisooladega kalgendatud tofu, valged ja mustad oad, tahhiini, seemned, must melassisiirup.

MÜÜT: VEGANTOITUMINE EI SOBI LASTELE Vegantoitumise sobilikkust kogu elukaare jooksul, sh imiku-, väikelapse-, kooli- ja teismeeas, on kinnitanud maailma suurimad ja mõjukaimad toitumisasjatundjate organisatsioonid,

näiteks Academy of Nutrition and Dietetics ja paljud teised.

Kuna veganite toidusedelist leiab rohkem tervist toetavaid ja vähem tervisele negatiivselt mõjuvaid toiduaineid ja komponente, võib vegantoitumine lapseeas panna aluse kogu elu kestvate tervislike toitumisharjumuste väljakujunemisele ning sellega vähendada terviseriskide ja haiguste väljakujunemist hilisemas eas.

Tervisliku ja kõiki vajalikke toitaineid pakkuva taimse toidusedeli koostamise lastele teeb lihtsaks taimse toitumise põhitõdede järgimine.

MÜÜT: VEGANTOITUMINE ON KALLIS Igasuguse tervisliku toitumise põhiosa peaksid moodustama viis taimset toidugruppi: köögiviljad, puuviljad/marjad, täisteraviljad, kaunviljad ja pähklid/ seemned. Seega ses osas ei ole põhimõttelist erinevust veganite ja mitteveganite toidukorvi maksumuse vahel.

Erinevused tulenevad sellest, mida söövad veganid loomsete toodete asemel. Kalori kohta on tera- ja kaunviljad, seemned ja maapähklid ning kartulid keskmiselt oluliselt odavamad kui kõige odavamad loomsed tooted.

Pähklite kalor maksab keskmiselt rohkem kui lehmapiimal ja kanamunadel, kuid vähem kui lihadel.

Köögi- ja puuviljade hulgas on varieeruvust rohkem – on loomsetest toodetest odavama, sarnase ja kallima kalorihinnaga toiduaineid.

Taimsed piimad on märgatavalt kallimad lehmapiimast. Samas näiteks sojapiim, aga ka teised sojatooted, nagu tofu ja sojakotletid, jäävad kalorihinnalt lihadega samasse hinnaklassi.

Kokkuvõttes võib vegantoitumine olla odavam või kallim mitteveganite toidusedelist ja see sõltub isiklikest eelistustest.

Samas ei kajastu loomsete toodete poehinnas nende tegelikud kulud, nagu tekkiv keskkonnakahju. Ka toetab avalik sektor loomapidajaid otseste rahaliste toetuste ning positiivse mainekujundusega, mis võimaldab toodete hinda madalal hoida ja nautida konkurentsieelist.

EESKUJU

Veganlus on leidnud tee ka kutsekooli valikainete hulka – Anett Rannamets –

Tallinna Teeninduskool on Tallinnas Lasnamäe linnaosas tegutsev kutseõppeasutus, kus õpetatakse kokandust, toiduainetöötlust, hotelliteenindust ja kaubandust. Kool nimetab oma põhiväärtusteks professionaalsust, usaldusväärsust ja innovaatilisust.

On tore kinnitada, et kool on igati uuendusmeelne. Tallinna Teeninduskool selgitab nüüdsest oma õpilastele – küll veel väiksele ringile – uues valikaines ka veganlust põhjalikumalt. Tegemist on teadaolevalt esimese omataolise kooliga Eestis, kus veganteemad on koondatud ühe õppeaine alla.

18

VEGAN Tallinna Teeninduskooli õpilaste kaunid katsetused vegankohviku jaoks.

UU

DIS

TO

OD

E!

Kikerhernekarri

Valiku Usina vegantooteid leiad www.usin.ee Maitsev, soodne ja lihtne tellida Bulguripilaff

Kuskuss salat kÜÜgiviljadega

1

EESKUJU

Valikaine „Veganitoit ja elustiil“ elluviimise hüppelauana toob Tallinna Teeninduskooli kutseõpetaja Pirje Pärimets välja just isikliku soovi tutvustada taimetoidumaailma põhjalikult ka oma õpilastele, sest põhiõpingutes keskendutakse õpetaja sõnul sellele vaid põgusalt. „Olen ise teema vastu rohkem huvi tundnud juba üsna kaua ja võimalusel eelistan ning valmistan ka kodus taimetoitu. Vegantoitude maailm on minu jaoks nii mitmekesine, põnev,” räägib Pirje. Oluline on tema sõnul loomulikult ka asjaolu, et tulevased kokad ja teenindajad peavad vegantoiduga olema kursis, sest sellist elustiili järgivate inimeste hulk aina kasvab. Õpetaja ei kutsu kedagi üles veganiks hakkama, sest tema arvates peab selline otsus sundimatult tekkima igaühe enda sees. „Soovin, et õpilased teaksid, mis on vegantoit, ja tahan tutvustada seda põnevat maailma, millega saaks igaüks oma toidulauda rikkamaks ja tervislikumaks muuta.”

Küsimusele, kas esimese koolina Eestis oli sellist valikainet hirmutav käima lükata, jääb Pirje endale kindlaks. „Ei, kindlasti polnud. Arvan, et see on noortele silmaringi avardav ja võib-olla ka sallivust suurendav teema,” loodab õpetaja.

Valikainet saavad omandada ka teiste erialade õpilased, kuid praegu on selle valinud vaid toitlustusteenindajad. Aines uuritakse teemakohast kirjandust ja tekitatakse arutelu. „Arutleme teemadel, kuidas ja miks on inimesed jõudnud selleni, et hakata veganiks,” toob Pirje välja ja lisab, et loomulikult ei puudu vestlusest ka toiduteemad. „Milliseid toiduaineid veganid söövad ja mida nad ei söö, kuidas koostada tervislikku veganmenüüd.

Degusteerime erinevaid toidutooteid, valmistame ise valiku veganitoite erinevatest roarühmadest,” kirjeldab ta õppetööd. Teema lõpetatakse praktilise tööga, milleks on vegankohviku hommik Tallinna Teeninduskooli õpperestoranis. „Igapäevaselt pakub meie õpperestoran lõunamenüüd kell 11.30–14.00, 20

VEGAN

kuid ühel veebruarikuu hommikul teeme õpilastega veganmenüüga kohviku. Pakume valiku küpsetisi, kindlasti ka toorkooki ja kohvijooke erinevate taimsete piimadega. Menüü ja retseptid on praegu veel loomisel,” selgitab õpetaja praktilise töö sisu. Õpilasi ennast huvitavad kõige rohkem põhjused, miks mõned inimesed loomsest loobuda otsustavad. „Mida nad siis tegelikult söövad ja kas nad ikka saavad toidust kõik kätte, mida organism vajab,” toob Pirje välja ja lisab juurde, et tihti arvatakse alguses, et täistaimne toit ei näe isuäratav välja, seega ei maitse ka hästi. Ta kinnitab aga, et kui teemasse süveneda, pöörduvad ka arvamused ja sünnib uudishimu. „Kui sirvime raamatuid või ajakirju vegantoitudest, tekib huvi päris paljude toitude vastu.” Õpilasi tuleb õpetaja sõnul teinekord pisut suunata. Eriti kui on näha, et teema on aktuaalne, nende silmaringi ja erialase arengu seisukohalt vajalik. Taimetoidust huvitunud õpilasi on Pirjel aegade jooksul olnud, kuid mitte märkimisväärselt palju. „Mõne rühmaga oleme varasemalt teinud ka taimetoidumenüü kooli õpperestorani jaoks. Õpilased on ise selles osas soovi avaldanud,” toob ta näiteks. Veganeid tema õpilaste seas olnud ei ole, küll aga on neid, kes on soovinud oma kokapraktikat teha just veganrestoranis ja kes eelistavad taimetoitu.

Erinevaid taimetoitluse tüüpe ja veganlust käsitletakse toitumisõpetuse, eritoitumise, menüü koostamise ja toiduvalmistamisega seotud moodulites, kuid põhjalikumalt saab pakkuda ülevaadet just vegantoidule pühendatud valikaines, sest siis on aega sellesse süvenemiseks rohkem. Lootus on, et aine jääb ka püsima. „See on kindlasti valikainete nimekirjas ka järgmisel õppeaastal. Kui teema pakub mõne õpperühma jaoks rohkem huvi, saame selle vajadusel oma tavatundide praktilistes töödes ka fookusesse võtta,” mõtiskleb Pirje tuleviku üle ja on taimetoitu puudutavatele ettepanekutele avatud.

Sellises koolis, kus kokandus on üks tugevamaid harusid, on taimne toit

pidevalt teemaks. Teeninduskoolis toimub tihti erinevaid üritusi, mille toimumisse panustavad alati ka õpilased.

Näiteks peab kool juba neli aastat kevaditi oma kooliõuel tänavatoidufestivali, kus valmistatakse rahvusköökide valikaine raames erinevate köökide toite. Eelmisel aastal soovis Pirje proovida midagi uut, niisiis tuli tal idee luua lisaks kõigele ka veganvanker, kus pakuti vaid täistaimset toitu.

“Teisel kursusel olid mu enda rühmas toredad ja tegusad kokaõpilased ning seetõttu julgesin selle lisaülesande endale võtta. Valmistasime sidruni ja mooniseemnetega veganjuustukooki,mustikatoorkooki,köögiviljamuffineid, šokolaadi-banaanimuffineid, köögivilja-kinoasalatit falafel’itega,” sõnab õpetaja. Laheda vankri, kust toitu pakkuda, aitas leida kooli infojuht. „See tekitas elevust. Toidud läksid hästi. Eriti kiirelt müüdi ära muffinid ja koogid”, räägib Pirje ja jätab õhku lootuse, et taimetoidu vastu tuntakse aina enam huvi. Loomulikult aitab sellele kaasa ka Tallinna Teeninduskooli otsus pühendada üks oma valikaine just veganlusele. 

UUS!

Nr −1 Eesti mahlabränd Meie õige ja hea koduse maitsega ploomikissell meeldib nii suurtele kui väikestele. Sobib juua nii soojalt kui külmalt.

Proovi ka meie mustika-, vaarika- ja maasikarabarberikisselli.

KAANELUGU

PEREARST MARTA VELGAN: fookus on haiguste ja sümptomite ravil, mitte nende ennetusel – Anett Rannamets – Fotod: Kristi Heil

22

VEGAN

KAANELUGU

Arvestades järjest vananevat ühiskonda ning tervishoiukulutuste suurenemist, oleks noore perearsti Marta sõnul kindlasti vaja juba lähitulevikus suunata põhifookus tervise hoidmisele ja haiguste ennetamisele. Terviklik täistaimne toitumine võikski olla üks võimalus krooniliste haiguste ennetamiseks.

See nõuab aga teadlikkust ning eelarvamustevaba suhtumist.

Marta usub, et arstide ja patsientide vahelise mõistmise võtmeküsimus on avatud suhtumine ja suhtlemine. „Hoiakud on oluline osa meie identiteedist ning nende muutmine ei ole alati lihtne ja kui keegi proovib neid jõuga muuta, siis tekib vastuseis,” sõnab Marta.

Pidades silmas arstide teadlikkust veganlusest – milline on olukord kodumaal?

Korrektne vastus on, et me ei tea.

Puuduvad andmed Eesti tervishoiutöötajate teadlikkusest vegandieedi kohta ning arvan, et olukord on sarnane ka paljudes teistes riikides. Üldiselt olen nii pooldavat kui ka hukkamõistvat suhtumist kuulnud nii Eesti kui ka välismaa arstide hulgas.

Kindlasti on nende riikide arstide teadlikkus vegandieedist oluliselt parem, kus riiklikes toitumissoovitustes on vegandieet ühe tervisliku variandina nimetatud ja lahti seletatud.

Kuigi Eesti toitumissoovitused taimset toitumist ei toeta, olen ise täheldanud, et Eesti arstide suhtumine on muutumas ja teadlikkus suurenemas.

Ma ise olen artiklite kirjutamise ning infomaterjalide jagamise abil proovinud Eesti perearstide ja peremeditsiini residentide teadlikkust tõsta ning Eesti VEGAN

23

KAANELUGU

Ma arvan, et kui enne täistaimsele toitumisele üleminekut viia end kurssi selle põhitõdedega, siis saab olla kindel, et täistaimne toitumine on igati tervislik ja tagab meie kehale kõik vajaliku.

Igasugune tasakaalustamata, ühekülgne ning kõrgelt töödeldud toiduainetel põhinev toitumine, olgu see segatoit või taimetoit, võib viia terviseprobleemide tekkeni ning toitainete puuduseni.

Taimetoit võib olla segatoiduga võrreldes energiavaesem, mistõttu võiks jälgida, et toiduportsjonid oleksid piisavalt suured ning vajaliku kalorsusega.

Suur magusaisu ja näksimise vajadus, aga ka kiire väsimine ja väiksem koormustaluvus võib viidata sellele, et põhitoidukorrad ei anna piisavalt energiat.

Kui ülekaalu korral on eesmärk kaalu langetamine, siis võib energiadefitsiit muidugi olla soovitud. Samuti ei ole täisväärtuslik taimne toitumine see, kui loomsed toiduained menüüst lihtsalt välja jätta ning neid mitte millegagi asendada.

perearstid ise on ka väljendanud soovi sellest rohkem teada saada.

Millised on põhilised murekohad, mis kerkivad, mõeldes märksõnadele „veganlus“ ja „perearstid“?

Paljud probleemid tervishoius tekivad suhtlusest. Kui mujal riikides peetakse suhtlemisoskust tervishoiutöötajate üheks põhioskuseks, mida on õpetatud ülikoolides aastakümneid ja mis on integreeritud õppe igasse etappi, siis Eestis hakati arstiüliõpilastele õpetama suhtlemisoskusi hiljuti.

Kui suhtlemisoskuste õpetamine on vaikselt imbumas arstide õppekavasse, siis toitumist õpetatakse tulevas24

VEGAN

Kus eksivad arstid?

Nagu juba mainitud, on perearstidest tulenevad probleemid tingitud teadmiste puudulikkusest ning ebasobivatest suhtlemisstrateegiatest. Eesti Vegan Seltsi korraldatud uuringu põhjal on veganitel kogemusi, kus arstid hirmutavad veganeid erinevate haigustega, ilma et selleks põhjust oleks.

Mitteteadlik ja tasakaalustamata toitumine võib viia terviseprobleemide tekkeni ning seda riski oleks mõistlik inimestele ka selgitada. Tuleks ka uurida, kas nad on teadlikud toitumise peamistest põhimõtetest, kuid inimeste ähvardamine ja nendega pahandamine ei taga head koostööd.

Sellise käitumise üheks põhjuseks pean teadmiste puudulikkust ning arsti enda hoiakuid.

„Paljud mured tervishoius tekivad suhtlusprobleemidest.”

tele arstidele minimaalselt, nii ka residentuuris. Üldiselt on Eesti arstiõpe fokuseeritud peamiselt haiguste ja sümptomite ravile, mitte aga ennetusele ning minu arvates peegeldub see ka tervishoiutöötajate teadmistes ja suhtumises veganlusse.

Hetkel ei näe, et arstide õppekava lähiajal ennetusekesksemaks muutumas oleks.

Mis on tervise aspektist põhilised ja esilekerkinud murekohad? Kus eksivad veganid?

KAANELUGU

Miks aga arstide teadmised järele ei jõua?

Meditsiin on küll üks kiiresti arenev valdkond, kuid tihti kulub palju aega enne, kui uued teadmised praktikasse jõuavad, kuna inimeste ja nende harjumuste muutmine ei ole lihtne ega kiire protsess.

Seda näeb ka muude terviseteemade puhul, et arstid ravivad aeg-ajalt pigem oma kogemuse kui ravijuhendite alusel.

Samas, meditsiinis toimuv kiire areng toob kaasa ka tohutult infot, mida on tihti võimatu hoomata ja läbi töötada.

sed, kellel on omad hoiakud maailmas toimuva osas. Kuigi oma töös peaksid tervishoiutöötajad hoiakuid teadvustama ning proovima nende ajel mitte käituda, siis alati see ei õnnestu.

Hoiakud on oluline osa meie identiteedist ning nende muutmine pole alati lihtne.

Kui keegi proovib neid jõuga muuta, tekib vastuseis.

Arvan, et oluline on siinkohal ka meeles pidada, et tervishoiutöötajad soovivad eeskätt inimesi aidata, mitte neile halba teha. Puudulikud teadmised, vähene suhtlemisoskus ning liiga suur

„Üldiselt on Eesti arstiõpe fokuseeritud peamiselt haiguste ja sümptomite ravile, mitte aga ennetusele.

Minu arvates peegeldub see ka tervishoiutöötajate teadmistes ja suhtumises veganlusse.”

töökoormus võivad aga mõnikord tekitada teistsuguse mulje. Seepärast on mul hea meel, et hoiakute teadvustamist ning nende mõistmist õpetatakse nüüd ka arstitudengitele.

Arstidel soovitaksin selle teema osas säilitada avatud meelt ning, nagu iga teisegi patsiendi puhul, vältida hinnangute andmist.

Kui arsti vastuvõtule peaks jõudma vegan, soovitan arstil tunda siirast huvi selle vastu, mida see tähendab, miks inimene selle valis ning milline on tema toidulaud. Lisaks soovitan tutvuda taimetoitlust puudutavate materjalidega.

Käisid eelmisel kevadel konverentsil VegMed1. Mis sealt kõlama jäi?

Konverentsil sai kinnitust teadmine, et täistaimne toitumine on parim valik paljude krooniliste haiguste ennetamiseks, raviks ning ka kehakaalu langetamiseks. Üks professor Saksamaalt lükkas

Kuna aina rohkem inimesi valib veganluse, millised võiksid olla need sammud, mis viiksid lähemale arstide ja veganite omavahelisele mõistmisele?

Esimene samm oleks püüda patsientidel suhtuda tervishoiutöötajatesse eelarvamustevabalt.

Mõistan, et see ei pruugi olla lihtne, kui varasem kokkupuude tervishoiutöötajatega on olnud negatiivne ja hukkamõistev.

Eesti Vegan Seltsi uuringus, mis kajastas veganite kogemusi tervishoiusüsteemi ja -töötajatega, selgus, et osa veganeid ei julge ennetavalt oma arstidele veganlusest rääkida, kartes negatiivseid hoiakuid – teadmata, milline võiks tegelikult arsti hoiak olla.

Olenemata olukorrast aitab konstruktiivsele suhtlusele kaasa see, kui proovida mõista teise osapoole hoiakuid ning põhjusi, mis võib olla sellise käitumise taga.

Ka arstil võib olla kogemusi vähemteadlike toitujatega, kellel on selle tõttu tekkinud terviseprobleemid. Nad ei taha, et keegi teine endale liiga teeks.

Teisalt on arstid alati eeskätt inime1 VegMed on rahvusvaheline teaduslik konverents meditsiinitöötajatele, kus käsitletakse taimetoidul põhinevat elustiili. Eelmisel aastal toimus kongress 20.–22. aprillil Berliinis. http://vegmed.de/

VEGAN

25

KAANELUGU

järjekordselt ümber valgumüüdi ning Saksamaalt pärit sporditeadlane rääkis, miks vegandieet sobib sportlastele ideaalselt.

Veganite dieet on segatoidul oleva sportlase dieediga võrreldes süsivesikuterohkem ning süsivesikud on põhiline, mida keha füüsilise koormuse puhul energia saamiseks ning taastumiseks kasutab.

Segatoidul olevate sportlaste dieedis

26

VEGAN

on valkude ja rasvade osakaal suurem, need on aga raskemini seeditavad ning organismil on neid keerulisem energia saamiseks kasutada. Üks põnev loeng rääkis ka sellest, kui tihti ja mis kellaaegadel võiks süüa, et tagada kiirem ainevahetus ning ennetada haiguste teket. On välja toodud, et regulaarselt hommikul söövatel inimestel on väiksem risk II tüüpi diabeedi tekkeks ning mida varem hommikul

süüa, seda parem, soovituslikult enne kella kaheksat. Viimane toidukord võiks olla hiljemalt kella kuue paiku õhtul ning kokku võiks olla 2–3 toidukorda.

Milliseks võiks kujuneda Eesti meditsiinisüsteem tulevikus?

Arvestades järjest vananevat ühiskonda ning tervishoiukulutuste suurenemist, oleks kindlasti vaja juba

KAANELUGU

lähitulevikus suunata põhifookus tervise hoiule ja haiguste ennetamisele.

Praegu kulub suurem osa tervishoiu rahastusest juba olemasolevate ning peamiselt tervisekäitumisest tingitud terviseprobleemide manageerimisele, samal ajal kui ennetusse suunatakse naeruväärselt väikseid summasid.

Sisuliselt tegelevad tervishoiutöötajad põhilise osa ajast tulekahjude kustutamisega. Teame, et terviseprobleemide ennetamine on odavam kui tagajärgedega tegelemine. Oleks viimane aeg selle teadmise põhjal tegutsema hakata.

Marta Velgan Sündinud 1990. aastal ning üles kasvanud Põlvas. Ta on omandanud baashariduse Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas arstiteaduse erialal (2008–2014) ning hiljem läbinud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna peremeditsiini eriala residentuuriprogrammi (2014–2017).

Ta on töötanud Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas arstina. 2014. aastal arstiteaduse eriala lõpetamise järel astus Velgan peremeditsiini eriala residentuuri, mille ajal töötas arstina erinevates Eesti tervishoiuasutustes, sealhulgas SA Tartu Ülikooli Kliinikumis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Viljandi haiglas.

Täna tegutseb ta ka koolitaja ja õppejõuna ning on programmi „Tervem ja kainem Eesti“ raames toimunud koolituste „Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamine ja ennetamine“ üks läbiviijatest. Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis viib läbi II kursuse õppeaine „Tervisekäitumise psühholoogilised ja sotsiaalsed alused“ seminare.

Marta Velgani töökoht on olnud Medicumi Perearstikeskus, kus töötas perearstina.

Velgan on meditsiiniteemadel täiendanud end eri paigus üle maailma: Salzburgis, Riias, Prahas, Reykjavikis, Kopenhaagenis, Istanbulis ja loomulikult ka Eestis.

Kas veganlus võiks olla üks viisidest, ennetamaks hilisemaid terviseprobleeme?

Arvatakse, et ebatervislik tasakaalustamata toitumine on isegi olulisem riskifaktor kui suitsetamine ja alkoholi liigtarbimine.

Ei saa öelda, et veganlus kui elustiil aitaks igasuguseid haigusi ennetada. Esiteks, kõiki haigusi ei ole võimalik ennetada. Teiseks, veganluse peamine eesmärk on vältida loomsete toiduainete ja muude saaduste kasutamist – see ei tähenda automaatselt, et alati kaasneb tervislik toitumine.

Mitmes uuringus on tõesti leitud, et terviktoitudel põhinev täistaimne toitumine (või suuremalt jaolt taimne toitumine) aitab ennetada peamisi kroonilisi haigusi, näiteks II tüüpi diabeet, südame- ja veresoonkonna haigused ning mõned pahaloomulised kasvajad.

Inimeste erinevaid toitumisviise võrdlevates uuringutes on lisaks leitud, et veganite, kelle toidusedel on kõrge suhkru-, soola- ja küllastunud rasvhapete sisaldusega, tervisenäitajad ei ole segatoitu söövate inimeste omadest paremad.

Üldiselt tundus mulle, et stuudios valitses pigem positiivne õhkkond ning ei kulutatud aega sellele, et vaielda, kas täistaimne toitumine on üldse tervislik.

Tundus, et kõik on sellega enam-vähem nõus.

Küll aga olid minu jaoks suureks pettumuseks Tervise Arengu Instituudi (TAI) esindajate väljaütlemised, mille põhjal jäi mulje, et nad ei ole oma erialal üldse pädevad.

Millised võiksid olla need asjad, mida TAI võiks üle korrata?

Küsimusi tekitas väide, et täistaimse toitumise kohta on keeruline soovitusi kokku panna. Et neil puuduvad selleks teadmised ja see võtaks palju aega.

Kui Eesti toitumissoovituste aluseks on võetud Põhjamaad, siis võiks teha täistaimse toitumise soovitused Rootsi või Soome põhjal. Ei ole vaja hakata ise jalgratast leiutama.

Samuti häiris väide, justkui toituksid veganid vaid friteeritud toidust. Ei olda kursis, milline on veganite toidulaud.

„Arstid ravivad aegajalt pigem oma kogemuse kui ravijuhendite alusel.”

Käisid ka saate „Suud puhtaks” stuudios, kui oli laual just veganluse teema. Kas sealt jäi midagi tuleviku osas kõlama?

Kas tulevik on vegan?

Oleneb, kui kaugel on tulevik. Ma olen võib-olla liiga pessimistlik, kuid arvan, et oma eluajal ma veganistlikku tulevikku ei näe.

Kui inimkond kliimamuutuste tõttu enne otsa ei saa, siis usun, et kunagi on inimeste toidulaud kindlasti palju rohkem taimetoidupõhine.

Arvan, et nii nagu olulistest terviseriskidest hoolimata tarvitatakse edasi alkoholi ja tubakat, jääb loomsete toodete tarvitamine mingil kujul siiski alles.

Küll aga on tulevikus loomsed tooted ilmselt pigem laboris toodetud ning seetõttu ka oluliselt kallimad, mistõttu igaüks neid endale lubada ei saa. 

VEGAN

27

6

ARVAMUS

põhjust, miks veganlus võiks olla lahendus globaalsele keskkonnakriisile – Mattias Turovski –

Veganism ühiskondliku liikumisena on täna ilmselt poliitilisem kui kunagi varem. Tõsi, 60ndatel ja 70ndatel, kui ärkas Lääne keskkonnaaktivism, sattus taimse toidu eelistamine keskkonnaaktivistide eestvedamisel samuti suure tähelepanu alla. Ent erinevalt tänasest ei olnud inimkonnal toona keskkonnakriisist nii selget arusaama. Polnud suuremahulisi akadeemilisi uuringuid, mis viitaksid keskkonnaolukorra äkilisele halvenemisele ning selle seotusele loomatööstuse tegevusega.

28

VEGAN

ARVAMUS

Kui möödunud sajandi teisel poolel ärganud liikumist võis pidada antiestablishment-stiilis ühiskondlikuks protestiks, on veganluse kui poliitilise ideoloogia taga täna akadeemiline tõsiseltvõetavus, üha kasvav majanduslik potentsiaal ja ülemaailmset keskkonnaprobleemistikku arvestades kisendav vajadus.

TAIMEKASVATUS ON SENI EFEKTIIVSEIM VIIS TOOTA TOITU Põhjus selleks on lihtne – taimed ei jookse eest ära. Erinevalt loomadest, kes kõik on konsumendid ehk toiduahelates primaarse produktsiooni tarbijad, on taimed produtsendid. Nad seovad mullast mineraale ja vee ning päikeseenergia koostoimel sünteesivad need loomadele kättesaadavateks kaloriteks.

Taimed on energiat mateeriaks muundamise mõttes efektiivseimad

elusolendid planeedil. Seened on tublil teisel kohal. Loomadel aga on mateeria kasvatamiseks möödapääsmatult vaja energiat, mille taimed juba on biomassiks sidunud. Kuitahes ökonoomseks loomade kasvatamist intensiivsete tööstuslike tehnoloogiatega ka ajada ei püüta, pole tulemus ligilähedanegi taimede efektiivsusega.

Mida kõrgemal troofilisel tasemel asub loom, keda toiduks tarbitakse, seda ebaefektiivsem on tema lihasse talletunud energiakalor. See on ka peamine põhjus, miks lihatööstused kasvatavad peamiselt

KÜÜNESEEN ON TAVALINE HAIGUS, MIDA EI PEAKS HÄBENEMA, VAID RAVIMA.

herbivoore – loomi, kes asuvad toiduahelas madalamatel tasemetel.

Lihast loobudes saame tarbida primaarse produktsiooni tulemeid ise. Kuigi kõrgematel astmetel olevate loomade liha on taimedest tunduvalt kaloriintensiivsem, ei ole see vahekord võrreldav loomade elamise käigus kaotsi läinud energiaga.

Loomad jooksevad eest ära, kõnnivad ringi, hingavad, seedivad, mängivad, suhtlevad jne. Teisisõnu, nad „raiskavad“ energiat elamise peale. Sellest rõhuv enamus läheb kaduma, kuitahes intensiivne looma-

Kuitahes ökonoomseks loomade kasvatamist intensiivsete tööstuslike tehnoloogiatega ka ajada ei püüta, pole tulemus ligilähedanegi taimede efektiivsusega.

Tegemist on seeninfektsiooniga, mis võib esineda varvaste ja sõrmede küüntel.

Küüneseene märkab silm ära, sest küüs ei näe hea välja ning seen annab endast märku tumedamate varjudena küünel või küüneplaadi värvi muutusena. Samuti võivad tekkida paksenemine või hoopiski haprus, mille tagajärjel küüs murdub, kestendab või deformeerub.

Küüneseen on väga tavaline haigus ja sellepärast ei peaks piinlikkust tundma. Kuigi seen võib tekkida ka sõrmeküüntel, on infektsioonid siiski põhiliselt varvastel. Miks? Sest jalgadele võib haigustekitaja sattuda lihtsamalt kui kätele.

Haigustekitajad on tihedad külalised sellistes riskikohtades nagu näiteks ujulad ja saunad.

Mycosan on tõhus viis ravimaks küüneseent ning see on sobilik ka veganitele. Ravimine vajab aga kannatust ning järjepidevust, sest paari nädalaga ei pruugi ideaalseid tulemusi veel näha olla. Ravi pooleli jätta kindlasti ei tasuks. Tulemuste ilmnemise kiirus sõltub loomulikult ka sellest, millist tüüpi küüneseenega on tegu ning kui kaua probleem on kestnud.

Tähelepanu! Tegemist on ravimitega. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

VEGAN

29

ARVAMUS

kasvatus ka ei oleks.

LIHATÖÖSTUS ON ÖKOLOOGILISELT VASTUTUSTUNDETUIM VIIS TOITU TOOTA Maailma lihakarjade jootmiseks ja söötmiseks kulutab lihatööstus kokku poole kogu inimkonna tarbitavast joogiveest (umbes 2000 triljonit kuupmeetrit aastas – see kogus rahuldaks inimkonna joogiveevajaduse umbes 220 aastaks) ning hiljutise Oxfordi ülikooli uuringu kohaselt kuni 80% kogu planeedi põllumaast1.

Samuti panustab lihatööstus enim metsikute elupaikade hävimisele, deforestatsioonile ja maa elurikkuse vaba- langusele, olles üheks peamiseks käimasoleva kuuenda massiväljasuremise põhjustajaks.

Lihatööstus vastutab ka suurema hulga kasvuhoonegaaside paiskumise eest atmosfääri kui näiteks kogu maailma transpordisektor kokku. Selle kõrval rahuldab tööstus aga vaid umbes veerandi inimkonna toidukalori vajadustest.

Traditsiooniliste „lihaloomade“ (veislased, sead ja kitslased, kanalised ning terve hulk mereloomi) kasvatamine ja nõudlus nende saaduste järele üha kasvab, vaatamata lihatööstuste üüratule ökoloogilisele jalajäljele.

Keskmine eestlane sööb ligi viis korda rohkem liha, kui on tervislikust aspektist mõistlik, ja üle poole rohkem kui keskmine maailmakodanik. Kui aga on selge, et modernne intensiivne lihatööstus on planeedi jätkusuutlikkusele hukatuslik ning et liha süüakse pelgalt maitseelamuse ettekäändel tunduvalt rohkem, ei ole tõsiseltvõetavaid põhjendusi selle projekti jätkamiseks võimalik leida.

LIHA TOOTMISEL ON HULK TÖÖSTUSELE AINUOMASEID TÕSISEID KESKKONNAPROBLEEME Taimede tootmisel pole vaja muretseda antibiootikumiresistentsuse pärast. Maailma lihakarjad on suurimad antibiootikumide tarbijad ning määratu osa neist satub kehvade jäätmekäitlusnõuete tõttu loodusesse.

Maailma Terviseorganisatsioon on anti-

SUUREMAHULINE ÜLEMINEK TAIMSELE TOIDULE ON JUBA TÄNA VÕIMALIK Võiks väita, et taimetoidu osakaalu suurendamise kõrval on loodussõbraliku tuleviku ehitamisel võrdselt tähtis ka üleminek taastuvenergiale, süsihappegaasi siduvate tehnoloogiate kasutuselevõtt või veejulgeoleku tagamine.

Ent neid protsesse pidurdab kas tehnoloogiliste võimaluste, olemasoleva infrastruktuuri või poliitilise tahte puudumine.

Erinevalt eelmainitutest on kiire, järkjärguline üleminek peamiselt taimsele põllumajandusele tehnoloogiliselt võimalik juba täna. Kusjuures, see ei vaja põllumaa suurendamist looduskeskkonna arvelt, pakub lahendusi paljudele globaalsetele keskkonnaprobleemidele ning on nii mõneski progressiivses riigis juba kujunemas eraldiseisvaks poliitiliseks eesmärgiks.

J. Poore, T. Nemecek, Reducing food’s environmental impacts through producers and consumers, University of Oxford, 2018.

1

30

biootikumide resistentsuse nimetanud üheks suurimaks ohuks rahvatervisele ning toidujulgeolekule maailmas.

Samuti on väga tõsine probleem lihatööstusest tulenev toitainetereostus maailma ökosüsteemidele. Erinevalt taimedest, kelle puhul tuleb samuti tähtsustada väetiste sattumise vältimist looduslikesse kooslustesse, eriti veekogudesse, on loomatööstusel sellele lisanduvalt problemaatiline ka sõnniku ja väljaheidete küsimus.

Maailma lihakarjad toodavad uskumatutes kogustes väljaheiteid, mis on paljuski saastunud ravimijääkide, steroidide, hormoonide ning taimekaitsevahenditega. Nende väljaheidete käitlemine pole piisavalt reguleeritud ja tihti puudub piisav järelevalve; paljudel riikidel ka võimekus rajada piisaval hulgal jäätmepuhastusjaamu.

Sattumisel loodusesse võimendavad toitainetest kubisevad väljaheited looduslikke protsesse nagu eutrofikatsioon ehk veekogude toitainetega üleküllastumine, põhjustades surnud tsoone meredes ning siseveekogude ja -merede kinnikasvamist, rääkimata ohtlike ravimijääkide sisenemisest ökosüsteemidesse ja seega organismidesse.

VEGAN

ARVAMUS

Jah, võib-olla tehakse lähitulevikus läbimurdeid katseklaasiliha tootmises või tekib turg putukafarmide järele. Tõsiasjaks jääb, et meil ei ole aega ega põhjust ootama jääda, mil tehnoloogia uuele reaalsusele järele jõuab. Keskkonnasõbralik alternatiiv on taimsete saadustena juba olemas ning areneb nõudluse kasvades ka ise jõudsalt ökoinnovatsiooni suunas.

VEGANLUS KASVATAB KESKKONNATEADLIKKUST Teadlikkuse tõus keskkonnaseisundi halvenemise teemal on meie aja üks tähtsamaid ühiskondlikke prioriteete.

Olles algselt rahvaliikumine, tekitab veganlus iseenesest kriitilist massi hoolivatest, keskkonnaprobleeme teadvustavatest ning infot jagavatest maailmakodanikest.

Inimestel, kogukondadel ega riikidel pole ühtegi ületamatut takistust taimse toidu osakaalu suurendamiseks oma menüüs. Akadeemiline arusaam maailma ökoloogilisest reaalsusest

32

VEGAN

ning taimetoidu tervislikest eelistest ainult julgustab seda nihet.

VEGANLUS OSUTAB KA ÜHISKONNA EETILISTELE MUREKOHTADELE Nagu eelnevalt mainitud, kannatavad maailma ökosüsteemid ja nende elanikud, sh inimesed, ületarbimise käes. Arusaam heaolust kui lühiajalisest materiaalsest jõukusest on ekslik, kui vaadata selle suhtumise tagajärgi looduskeskkonnale, ühiskondades süvenevale sissetulekute ja võimaluste ebavõrdsusele, hoolimatusele suure osa inimkonna kannatuste suhtes jne.

Tõsi, pelgalt taimse toidu osakaalu suurendamine oma menüüs ei kõne-

ta neid murekohti otseselt. Veganluse kui filosoofilise mõttesuuna ning ideoloogia taga lasuvad aga hoole-eetika, materiaalse minimalismi, jätkusuutlikkuse, loomaõiguste ning liikidevahelise ebavõrdsuse vähendamise põhimõtted.

On selgemast selgem, et globaalseid kriise ei saa lahendada ilma ulatusliku koostööta.

Veganlus kui liikumine rõhutab kogu inimkonnale samaväärselt korda minevaid keskkonnaalaseid ning eetilisi murekohti, tõstes inimeste teadlikkust oma käitumisharjumuste laiemast mõjust ning julgustades kõiki kasvõi iseenda võrra olukorda parandama. 

Maailma lihakarjad on suurimad antibiootikumide tarbijad ning määratu osa neist toimeainetest satub kehvade jäätmekäitlusnõuete tõttu loodusesse.

TERVIS

Täistaimne toitumine alates sünnist paneb aluse tervemale elule – Marta Velgan –

Maailma suurimal toitumisteadlasi ühendaval organisatsioonil Academy of Nutrition and Dietetics on seisukohal, et asjatundlikult planeeritud taimne toitumine, sealhulgas täistaimne toitumine tervislik, sisaldab küllaldaselt vajalikke toitaineid ning võib kaasa aidata teatud haiguste ennetamisele ja ravimisele. Hästi planeeritud taimne toitumine on sobilik kõigis eluetappides, sealhulgas raseduse ja imetamise ajal, imiku-, väikelapse- ja noorukieas ning sportlastele.1 Tervislik täistaimne toitumine lapseeas nii nagu ka täiskasvanueas ei ole midagi keerulist, kuid vajab siiski mõningaid teadmisi. Erinevalt täiskasvanust vajab lapse kasvav organism lisaks organismi töös hoidmisele energiat ja toitaineid ka uute rakkude ning kudede kasvatamiseks. Seetõttu on lapseeas eriti oluline, et saadud toit annaks piisavat energiat ja vajalikke toitaineid.

Arenev organism talub toitainete defitsiiti oluliselt halvemini ja defitsiidi tagajärjel tekkinud kahjud võivad olla isegi pöördumatud.

Täistaimse toitumise korral kehtivad laste ja täiskasvanute puhul samad põhimõtted: toit peaks olema täisväärtuslik ja mitmekesine, tuleks eelistada terviktoite ja süüa võimalikult vähe kõrgelt töödeldud toiduaineid. Igapäe-

Melina V, Graig V, Levin S. Position of the Academy of Nutrition and Dietetics: Vegetarian Diets.

1

34

VEGAN

vaselt peaks sööma toiduaineid kõigist viiest grupist (köögiviljad, puuviljad, kaunviljad, täisteraviljad, pähklid ja seemned - vt retseptilisast spikrit).

Global Burden of Disease Study andmetel on eestlaste üheks olulisemaks tervise riskifaktoriks kõrge vererõhu järel ebatervislik toitumine: vähene täisteraviljatoodete, puu- ja juurviljade, seemnete ja pähklite, kaunviljade ja oo-

TERVIS

mega-3-rasvhapete tarvitamine ning toidu kõrge soolasisaldus.2 Kui heita pilk Eesti rahva toitumisharjumustele, domineerib vähene taimse toidu tarbimine, samas süüakse üle küllastunud rasvhappeid ja lisatud suhkruid. 2016. aastal Tervise Arengu Instituudi (TAI) korraldatud Eesti täiskasvanute rahvastiku tervisekäitumise uuringu kohaselt tarbis iga päev värsket köögivilja vaid 18% meestest ja 26% naistest, värskeid puuvilju tarbis iga päev 22% Eesti mehi ja 32% naisi.3 2014. aasta Eesti rahvastiku toitumisuuringus leiti, et keskmiselt alatarvitatakse Eesti täiskasvanute hulgas võrreldes riiklike toitumissoovitustega D-, B1-, B2-, B6-, C-vitamiini, kaltsiumi, magneesiumi ja joodi.4 Paraku on laste toiduvalikute kujundajad oma eeskuju, harjumuste ja tarbimiskäitumisega eelkõige täiskasvanud inimesed ning see peegeldub ka Eesti laste tervisenäitajates.

Nii nagu Eestis on aastatega kasvanud ülekaaluliste täiskasvanute hulk, on kasvamas ka ülekaalulisus laste hulgas. 2018. aastal TAI avaldatud uuringust selgus, et veerand I klassi minevatest lastest on ülekaalulised, neist 10% koguni rasvunud.5 2013.–2014. aastal tehtud Eesti koolilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt sööb 32% lastest igapäevaselt puuvilju ja 24% lastest juurvilju. Kol-

mandik lastest sööb puu- ja juurvilju kõigest 2–4 korda nädalas.6 KAEBUSED TEKIVAD ÜLDJUHUL AASTATEPIKKUSE KAHJUSTAVA TEGEVUSE TAGAJÄRJEL Terviktoitudel põhinev täistaimne toitumine (whole-food plant-based diet) on nii inimeste kui ka planeedi tervise seisukohast kõige optimaalsem toitumise viis.7 On leitud, et inimesed, kes jälgivad tervislikku täistaimset dieeti, on üldjuhul normaalkaalus ja nende tervisenäitajad, sealhulgas veresuhkru, kolesterooli ja teiste lipiidide tase ning vererõhk on paremad võrreldes segatoitu söövate inimestega.

Lisaks on kohortuuringud näidanud, et täistaimne toitumine aitab ennetada kroonilisi haigusi, näiteks südame- ja veresoonkonnahaigused, teist tüüpi diabeet ja mitmed pahaloomulised kasvajad, mis on samal ajal ka peamised surmapõhjused Eestis.

Need haigused ei teki üleöö, üldjuhul on vajalik aastatepikkune organismi kahjustav tegevus. Kahjuks ei ole praegu laste taimse toitumise kohta tehtud piisavalt uuringuid. Need, mis tehtud, on liialt erinevad, et nende põhjal midagi põhjapanevat järeldada. Siiski võib loogiliselt öelda, et kui süüa maast madalast toitu, mis on madal kolesterooli, küllastunud rasvade ja lisatud suhkrute poolest, mis tagab madalama vere-

Kolmandik lastest sööb puu- ja juurvilju kõigest 2–4 korda nädalas.

rõhu, veresuhkru taseme ja kehakaalu ning seeläbi ennetab mitmeid kroonilisi haigusi, siis aitab see elada pikemat ja tervemat elu.

2015. aastal ajakirjas Journal of Pediatrics avaldatud uuringus leiti, et terviktoitudel põhinev täistaimne toitumine aitas ülekaalulistel lastel ja nende vanematel vähendada südame- ja veresoonkonna haiguste riskitegureid, aidates alandada kaalu, vererõhku ja kolesterooli taset.

Loodan, et tulevikus tehakse veelgi sarnaseid uuringuid, et arstidel tekiks kindlus soovitada lapsevanematele täistaimset toitumist kui üht tervislikumat toitumisviisi. Toitumisharjumustele pannakse alus juba väikelapse eas.

Nii kaua kuni lapsed ise poes ei käi ja süüa ei valmista, mõjutavad peamiselt vanemad, lasteaed ja kool seda, milliseid toitaineid lapsed kasvamiseks ja arenemiseks saavad. Laste ülekaalu põhjuseid tuleb peamiselt otsida kodust, kuigi toiduainetetööstuse poolset mõjutust ei saa ka tähelepanuta jätta.

Taimne ning täistaimne toitumine on tervislik toitumise viis sünnist surmani, kui järgida taimse toitumise põhimõtteid ja areneva organismi eripärasid.

Kuigi selle kohta ei ole veel ilmunud piisavalt teadusuuringuid, on siiski alust arvata, et täistaimne toitumine alates sünnist paneb aluse tervemale elule ning aitab ennetada paljusid kroonilisi haigusi, mis on peamisteks Eesti inimeste elukvaliteeti ja eluiga vähendavateks põhjusteks. 

The Institute for Health Metrics and Evaluation. Global Burden of Disease 2017.

Nurk, E. Eesti Rahvastiku Toitumise Uuring 2014. Tervise Arengu Instituut.

Metsoja A, Nelis L, Nurk E. Euroopa laste rasvumise seire. WHO Childhood Obesity 5 Surveillance Initiative (COSI). Tervise Arengu Instituut. Tallinn 2018.

6 Springmann M, Wiebe K, Mason-D’Croz D, Sulser TB, Rayner M, Scarborough P. Health and nutritional aspects of sustainable diet strategies and their association with environmental impacts: a global modelling analysis with country-level detail. Lancet Planet Health.

7 Schürmann S, Kersting M, Alexy U. Vegetarian diets in children: a systematic review.

2 3 4

36

VEGAN

VEGAN

37

PERSOON

Võrkpalli juurest pikamaajooksjaks: Jürgen Külm unistab olümpiast – Silja Kanarbik –

Eesti pikamaajooksu tulevikulootus Jürgen Külm õpib Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis tervisedenduse eriala teisel kursusel ning jagab sotsiaalmeedias oma sportlikke pingutusi ja elu taimetoitlasena kasutajanime Banaani_poiss all. Ta on üks neist nakatava energiaga ülitegusatest inimestest, kelle puhul salaja kahtlustad, kas tal päevas ehk rohkem tunde pole kui kõigil teistel. Need, kel aasta alguses enesele antud lubaduste hoidmine keeruline, tuleb vajalik inspiratsioonilaks Jürgeni tegemisi jälgides kindlasti tagasi.

Jürgen (21), kes põhimõtteliselt auto ning ühistranspordiga ei sõida, jõuab intervjuule otse trennist, ise rahulolevalt muiates selle üle, kuidas ta ka talvel kõikidest ummikutest rattaga mööda kihutab.

Varem võrkpalliga tegelenud noormees sai mängukaaslaste nappuse tõttu lükke hoopis pikamaajooksuga tegelema hakata. Juba praeguste silmapaistvate tulemuste ja hoomamatu töötahte taga on unistus jõuda olümpiamängudele ning elada valuvaba ja elurõõmsat vanaduspõlve.

38

VEGAN

IMELINE INTERNET – KÕIK TEADLIKKUSE TÕSTMISEKS Sportlik areng käib käsikäes toitumisega ja nii hakkas Jürgengi enesetunde ja füüsilise vormi parandamisest ajendatuna tegema tervislikumaid valikuid, jättes pärast 9. klassi lõppu menüüst välja nisujahu- ja suhkrurikkad tooted. Üllatavalt headest tulemustest innustatuna hakkas ta üha rohkem toitumise kohta uurima ning suured mõjutajad olid Youtube’is oma kogemusi jagavad sportlastest veganaktivistid.

Oma otsust täielikult loomsest toidust loobuda kaalus ta pikka aega just sellepärast, et tervisele mitte liiga teha ning

MINU HEA TUJU JA VORMI SALADUS!

Jürgen Külm pikamaajooksja

VEGAN

39

PERSOON

kindlustada vajalike vitamiinide ja mineraalide kättesaadavus taimsetest alternatiividest. Jürgeni arvates ongi kõige levinum viga elustiili muutusi tehes just vähene informeeritus. „Iga tark inimene teab, et organism vajab kohanemisaega ja muudatused enamasti üleöö ei teki. Palju hoitakse kinni ka nn vanavanemate aegsetest tarkustest, arvestamata sellega, et vahepeal on teadus arenenud ja ka info on tunduvalt kättesaadavamaks muutunud,” märgib Jürgen.

Siiski rõhutab ta, et kõike, mida internetis kirjutatakse, ei tasu uskuda.

Enda küsimustele on ta aga alati leidnud vastuse tunnustatud arsti dr Michael Gregeri veebilehelt.

Ometigi Jürgen, kes praeguseks on üle aasta vegan olnud, tunnistab, et lõplikult loomsest toidust loobumine oli järkjärguline protsess ning lähedaste toetav suhtumine oli seejuures vägagi oluline. Jürgen soovitabki eelkõige perel huvi tunda ja tunnustada lapse soovi toitumist muuta, üksteisega teadmisi jagada ja tegemistesse kaasata (nt kokata koos), sest nii saavad kõik osapooled enesekindlamaks.

Võrreldes ajaga, mil tema taimetoitlusega alustas, on ta ühiskonnas toimuvate aruteludega ja teadlikkuse tõusuga tuleviku suhtes väga positiivselt meelestatud. „Kui alustasin, siis inimesed arvasid, et veganid söövad ainult muru ja porgandeid, kuid nüüd teatakse, et see ei ole nii,” ütleb ta ning peab veganluse populaarsuse asendamatuks allikaks sotsiaalmeediat.

Jürgeni igapäevategemisi kajastav Instagrami konto lükkab ümber levinud eelarvamuse, et kiire elutempo juures vegan olla on kallis, aeganõudev ja raske. Erilisi ettevalmistusi nädalame-

nüüks ta enda sõnul ei tee ja valmistab lihtsaid toite vastavalt isule.

Lemmikpäevaks on reeded, mil ta ostab ära terve nädala toiduvaru – üliõpilasena jälgib ka hinda ja pakkumisi.

Sportlase puhul on oluline, et ta saaks piisavas koguses valku, mistõttu tarbib Jürgen palju ube, kaerahelbeputru, pähkleid, seemneid ning puu- ja juurvilju.

Kõik toidud, mida ta sööb, teeb ta ise ning fabrikaate ei tarbi, kuna need on kallid ning ise toorainet valides ja toitu valmistades saab kvaliteedis kindlam olla.

Praegu kiidab Jürgen taevani kartuli-kruubiputru, mida on küll lihtne ka ise valmistada, kuid kõige maitsvama pudru valmistab ikkagi Jürgeni sõnul tema ema, kes vahel seda ka pakiga Tallinnasse saadab.

Olenemata praegusest vegantoidukohtade rohkusest pealinnas einestab Jürgen väljas harva, kuid iganädalaselt võib teda trehvata Muhu Pagarite leivasabas seismas, kui leivaisu peaks peale tulema. Aja kokkuhoidmise nippidest rääkides on tal palju abi olnud multikeetjast, mis kodus riisi või köögivilju podistab keeta, samal ajal kui Jürgen ise trenni, tööle või kooli tõttab.

“Kui keegi teeks vahepeal mulle kodus toidu valmis, oleks elu nagu lill,” unistab Jürgen ka kallima leidmisest.

“Palju hoitakse kinni ka nn vanavanemate aegsetest tarkustest, arvestamata sellega, et vahepeal on teadus arenenud ja ka info on tunduvalt kättesaadavamaks muutunud.”

40

VEGAN

IKKA SAMAD KÜSIMUSED: KUST VALKU, KUST KALTSIUMI Sportlasena käib Jürgen ka arstlikus kontrollis tihemini ning skeptikutele vastuseks on tal analüüsid alati korras olnud ja enesetunne parem kui kunagi varem. Küll on ta aga tihtipeale saanud arstide käest vastavalt vanasõnale näpunäited, et mees peab liha sööma!

“Ei pea ikka küll, vegan olen ning mees ka ja täitsa elan veel,” muigab Jürgen ning arvab, et ka arstide suhtu-

mine veganlusse muutub lähiajal teadlikumaks.

Kõige tihedamini küsitaksegi Jürgeni käest imestusega, et kuidas ta loomse päritoluga toiduaineid tarbimata piisava valgukoguse kätte saab, et lihasmassi kasvatada, või kuidas pärast mitmeid kukkumisi ja vigastusi ta luud piima tarbimata terveks jäid. Sellekski puhuks on tal vastus varnast võtta ning ta toob värvika näite maailma kõige tugevamatest loomadest, kes söövad ainult heina ja mitte üldsegi liha, ning uurimuspõhiselt sisaldub igas taimses toidus arvatust rohkem valke.

Perfektsionistist Jürgen kavatseb jätkata veganluse populariseerimist ning sportlike eesmärkide nimel sajaprotsendilist pühendumist ka edaspidi.

Soovideks on, et alanud aasta kulgeks vigastusteta ning sportlike tulemuste paranemine tooks ka sponsoreid juurde.

Suureks eeskujuks peab ta enda peaaegu 90-aastast vanaisa, kes alustab siiani oma päeva hommikuvõimlemisega ning on tõestuseks, et tervislikud eluviisid aitavad säilida nooruslikuna.

Eneses motivatsiooni leidmisega pole ta veel siiani kimpus olnud.

“Pigem on nii, et kipun alati sajaga panema ega oskagi väga aega maha võtta, kuid õnneks pole siiani ka ühtegi läbipõlemist olnud.”

Inspiratsiooniks jälgib ta inimesi, kes on edu nimel end ületanud, näiteks veganaktivistidest ultramaratoonarid ning mitmete rekordite omanikud Rich Roll ja David Goggins.

Kui Jürgen saaks veel ühe huviala oma ülitihedasse graafikusse lülitada, siis tahaks ta end erinevates valdkondades täiendada, näiteks kokakunsti rohkem süüvida ja reisida. Sitkel sportlasel pole jäänud kunagi ka Eesti kapriisse ilma tõttu midagi tegemata, kuid unistuste sihtkohaks oleks treenida pikamaajooksu sünniriigis, kus ka kliima oleks tema sõnul vahelduse mõttes päris mõnus – Keenias. Jürgeni sõnul koosneb seal sportlaste eridieet ligikaudu 90 protsendi ulatuses just taimsetest toiduainetest. 

pood.vigrikohvik.ee

d imuse l l e t k i an' kõ g e v i r .03.19 4 ki 1 a j i a n ' u ga mad k koodi a s d o o 10% s

100% veganhõrgutised

Toidud ka suurtematele üritustele

Käsitöötoit hoolikalt valitud toorainest

Ligi 100 toote hulgast leiad kindlasti oma lemmikud!

Vanaema 80. juubel?

Firmapidu 40 kolleegiga?

Pole probleemi!

Valmistame kogu oma toidu hinge & südamega ning vaid parimast toorainest

Tekkis küsimusi? Kirjuta pood@vigrikohvik.ee

KOOLIELU

NOORED, TEHKE HÄÄLT! Koolid võiksid ühe alternatiivina pakkuda vegan-, mitte taimetoitu, sest see on universaalne – Anett Rannamets –

Väga paljudes Eesti koolides saavad noored juba koolisööklast taimetoidu kätte, küll aga sisaldab see tihti piimatooteid või muna. Nii näevad noored, et universaalse lahendusena võiks taimetoidust saada vegantoit, sest see sobib kõigile: veganitele, taimetoitlastele ja toiduallergiatest tingitud eridieedi pidajatele. Mõnes koolis on seis aga kehvem – toidu peab ise kooli kaasa võtma või sööma prae kõrvale mõeldud taimseid lisandeid, nagu kartul, riis või makaronid, ja salatit. See tähendab aga, et kere läheb pikal koolipäeval kiiresti heledaks. Kuidas taimetoit sööklasse tuua?

Lahendusena näevad õpilased oma soovi aktiivsemat esitlemist. Pöörduda tuleks pigem kooli toitlustaja kui juhtkonna poole.

Betty Tapa gümnaasiumist on olnud vahelduva eduga täistaimetoitlane peaaegu kolm aastat ning ta jõudis selleni, kui nägi Youtube’is Gary Yourofsky loengut. „See pani mind kohe mõtlema keskkonnale ja suurtööstuste kahjulikkusele.” Bettyl pole aga koolis taimetoiduga niivõrd vedanud. „Ainult kahel päeval saab koolilõunat, kui eraldi on tatar, kartul või riis ja toorsalatid. Kahjuks ei ole neile lisaks mingit toekamat toitu, nagu kaunviljad, seemned, pähklid jms. Supipäevadel peab toidu ise kaasa võtma,” selgitab Betty ning mainib, et on Tapa valla hariduskomisjoni liikmena kuul42

VEGAN

nud koolijuhtide palvest pakkuda eraldi toitlustamist ka taimetoitlastele, kuid see pole läbi läinud, sest toitlustaja ei ole lahendust pakkunud. „Peamine ongi see, et toitlustaja ise pakuks midagi veganitele. Kooli juhtkond, kes toitu ju ei valmista, seda kuidagi muuta ei saa – vaid ettepanekuid teha,” ütleb Betty ning märgib ka, et eelmistele selleteemalistele päringutele pole toitlustaja lihtsalt vastanud. Betty sõnul pole täistaimne toitumine enam midagi erilist ja see kajastub ka

teda ümbritsevate inimeste suhtumises. „Söö, mida tahad. Peaasi, et ise end hästi tunned.”

Helger-Hans on samuti õppinud Tapa gümnaasiumis, kuid suundus hiljuti Paide riigigümnaasiumisse. „Tapa gümnaasiumis peab olema raudkindel tahe, et veganina hakkama saada,” tunnistab noormees. „Raske on mõista, miks kool osale õpilastest pakub tasuta koolitoitu ja teistele mitte. Ilmselt tuleks hakata lihtsalt pommitama vegantoidu soovidega ja igapäevaselt seda meelde tuletama,” tundub siin talle ainukese lahendusena. Paide

VEGAN

43

KOOLIELU

riigigümnaasiumi olukorra kohta ei saa Helger-Hans hetkel veel ülevaadet anda, sest neil puudub veel koolimaja, küll aga kinnitab ta, et läbirääkimised edaspidise taimetoidu pakkumise osas on Paide kooli juhtkonna ja toitlustaja vahel olnud. „Meid toitlustab praegu Järvamaa kutsehariduskeskus ning otseselt eritoitu taimetoitlastele ei pakuta.”

Heldi Marleen Miina Härma gümnaasiumist märgib, et hakkas veganiks u m b e s poolteist aastat tagasi esialgu tervislikel põhjustel, millele hiljem lisandusid eetilisus ja keskkonnasõbralikkus. Õpetajad suhtuvad koolis tema eluvalikutesse positiivselt. „Klassijuhataja juba teab, et ekskursioonile minnes tellib grupimenüüle lisaks ühe vegantoidu,” toob Heldi välja ning mainib, et vahel huvitab ka kaasõpilasi veganluse teema.

Siiski leidub ka neid, kes selle üle nalja viskavad. Kooli Heldi ise lõunat kaasa

ei võta, küll aga puuvilju ja pähkleid, et vajadusel nälga kustutada. „Sööklas olen valinud taimetoidu, kuid alati pole see veganile sobilik. Enamasti on kõik hästi, kui kaste ära jätta või kartulipudru asemel riisi küsida. Võiks muuta taimetoidu vegantoiduks. See sobiks nii taimetoitlastele, veganitele kui ka laktoositalumatusega õpilastele,” soovitab Heldi ja usub, et kindlasti oleks ka neid, kes lihtsalt maitse-eelistuste pärast vegantoitu sööks. Et selline muudatus läbi läheks, peaksid omavahel Heldi sõnul suhtlema just taimetoidust huvitatud õpilased ja söökla.

Ka Võru gümnaasiumis on lood sarnased. „Koolis pole eraldi olemas vegantoitu, vaid on taimetoit,” ütleb kolm aastat vegan olnud õpilane Laura ja lisab, et hind on sama, mis tavatoidul.

Uuest kooliaastast on Võru gümnaasiumis võimalik pooltel päevadel kõht täis saada ka veganitel, kui kaste toidust välja jätta. „Põhiliselt pakutaksegi valikut kartul/riis/pasta, erinevaid kaunvilju ja salatit. Menüüs leidub ka köögiviljakotlette, aga need sisaldavad muna. Supid on taimetoi-

1

foto nr 1: Näide Tapa Gümnaasiumi koolitoidust foto nr 2, 3, 4: Näiteid Läänemaa Ühisgümnaasiumi koolitoidust

44

VEGAN

2

dumenüüs köögiviljapuljongiga tehtud, samal ajal magustoidud sisaldavad pidevalt piimatooteid,” kirjeldab Laura ning mainib, et magustoidu asemel on võimalik võtta puuvilju. Võru gümnaasiumis pakutakse ka hommikusööki ja kohvi. „Võimalus taimsele piimale oleks ka tore.”

Läänemaa ühisgümnaasiumis õpib Emma Katariina, kes jõudis veganluseni tänu 2016. aasta novembris korraldatud vegan-väljakutsele. Koolipäevadel pole tal toiduga muret: Läänemaal saab tasuta Q Cateringi valmistatud täistaimset koolitoitu, mis on Emma sõnul väga maitsev. Vegantoitu hakati kunagi pakkuma õpilastele, kel olid teatud toitude suhtes talumatused. Tänaseks on need õpilased kooli lõpetanud, kuid toitu pakutakse edasi. „Eelmisel aastal tegime isegi vegantoidu sööjatega retseptide kogumise aktsiooni, mille tulemused sööklale edastasime. Päris paljud on ka menüüsse tulnud,” räägib Emma ja soovitabki õpilastel sööklaga ise teemalõng veerema ajada. „Loomulikult oleks suurepärane, kui ka teistes koolides oleks samasugused võimalused ning seda lisatasuta.” 

3

4

IIRISKOMM

Retsep� autor: happyhealthyhousewife

KOOSTIS

VALMISTAMINE

Kookosvõi: 150 g kookoslaaste 1 spl kookosõli 600 g pehmeid datleid 2 vaniljekauna

Kui soov retsep� poolitada, siis peaks kookosvõi koguse tegema kõik korraga ning panema poole kogusest kõrvale enne datlite lisamist, kuna väiksemat kogust on köögikombainil raske töödelda. Soovitame aga teha suurem kogus, sest need kommid kaovad lihtsalt võluväel.

Parimad toorained leiate Rhumveld Bal�cust

Vormi enda soovile vastava kujuga kommid ning pane siis sügavkülma umbes tunniks tahenema.

Pane kookoslaastud ja kookosõli köögikombaini ja töötle kuni neist moodustub ühtlane vedelapoolsem kookosvõi. Vajadusel peata vahepeal masin ja kraabi kookosmass kombaini seintelt terade juurde tagasi ning töötle edasi.

Lisa kombaini datlid ja vaniljekaunade sisu ning töötle massi, kuni sellest hakkab moodustuma pallike. Mass peaks jääma siidine ja ühtlane ning hoidma ilus� koos.

Kuna toatemperatuuril muutuvad kommid pehmemaks on soovitav säilitada neid külmkapis, sest nii on nad kõige mõnusama tekstuuriga.

www.biolife.ee

Nüüd võid rahuliku südamega nau�da neid imemaitsvaid tervislikke iiriskomme, jagada 45 VEGAN neid lähedastega või hoopiski teha kellegile magus kingitus.

EESKUJU

Samm sammu haaval, üks varvas vette! Tallinna 32. keskkoolilt on õppida nii mõndagi – Anett Rannamets –

Tallinna 32. keskkooli noored tervitavad mind energiliselt ukse peal. Juba enne intervjuu alustamist on aru saada, et selles koolis on inimestevaheline dünaamika midagi sellist, mis inspiratsiooni lendama paneb. Õpilastel on läbisaamine juhtkonnaga väga hea, lausa suurepärane, sest naljast saadakse üksteise seltskonnas sarnaselt aru. Tegemist on ühe esimese keskkooliga, mis hakkas õpilaste eestvedamisel koolisööklas ühe alternatiivina taimetoitu pakkuma. Niisiis on tegemist teerajajatega. „Statistiliselt olime esimesed, jah,” sõnab gümnasist Lennart Mathias Männik, kui teemalõnga lahti veeretame.

Tallinna 32. keskkooli toitlustajaks on Koolitoitlustus OÜ, kellega on taimetoidu teemadel suhtlus üsnagi libedalt läinud. Taimetoitu pakutakse koolis alates 2016. aastast. „Meil sujub jah hästi, muidu meil seda taimetoitu ei oleks,” sõnab kooli gümnaasiumiosa õppealajuhataja Kerstin Vessik ning õpilane Alice Gorobets, kes on vegan, lisab, et kõik taimetoiduga seoses pinnale kerkinud probleemid on saanud lahenduse. Lennart Mathias mainib, et eelmisel aastal tehti ka suur koolitoidu-küsitlus, et ideid koguda. „Toiduvalikud, mida pakuti, hakkasid korduma. Kui kümme aastat käid koolis ja sööd ühtsama toitu, siis tüdined lihtsalt ära,” toob Alice välja lahendatud murekoha. „Pakkusime variante, mida saaks juurde teha. Kõige esimene taimetoidumenüü siin koolis oligi just õpilaste koostatud. Toitlustaja tunnebki 46

VEGAN

Lennart Mathias ja Alice

EESKUJU

pigem ise huvi, mida me süüa soovime. Aga kõike ei saa ka küsida, sest neilgi on kindlad piirangud.”

JUHTKOND VIIB ASJAOSALISED KOKKU Taimetoiduvalikutest meenuvad õpilastele esimesena porgandi-kõrvitsakotletid, juurviljapihvid, mida nad lausa legendaarseks nimetavad, lillkapsapada, kikerherne-sidruni-kookose pasta, veganseljanka, püreesupid, baklažaan erinevates vormides ja minu suure üllatusena … bataadifriikad, mida pakutakse koos täidetud paprikaga! Viimase peale elavnevad ka õpilased silmanähtavalt.

Gerda Liis Nurmjõe, kes on ise vegan olnud juba üle kolme aasta, mainibki kohe, et see tekitas õpilastes põnevust. „Meil saab taimetoitu talongidega ja kui bataadifriikad tulid, oli järjekord pikem kui tavatoidu oma. Kõik jooksid!

Siis oli küll selline tunne korraks, et kas ma ikka süüa saan,” naerab Gerda.

Kui toidu keskmine maksumus päevas on 1,34 eurot, maksab taimetoit 24 senti rohkem. Niisiis, kui oled segatoiduline, kuid soovid ühel päeval taimetoitu süüa, maksad paarkümmend senti juurde.

Kui palju aga koolis üldse taimetoitlasi on? „Seda ei saa talongide järgi kahjuks lugeda, sest paljud õpilased lihtsalt proovivad,” toob Gerda välja. Alice aga ütleb, et tegelikult on taimetoitlus nende koolis justkui eraldi kultuur, eraldi liikumine. „Aastatega on taimetoidu sööjate arv ikka tõusnud küll,” kinnitab õppealajuhataja. Noored toovad välja, et

palju on neid, kes segatoidulised, kuid söövad just vahelduse mõttes taimetoitu. Järjekorrad olevat sel teinekord samuti lühemad. Õpilased kinnitavad, et kooli juhtkond ja töötajad suhtuvad sellesse väga toetavalt. „Meil antakse nii palju vabadust siin koolis absoluutselt kõige osas.”

Kerstin Vessik toobki välja, et kuna ideed tulevad noortelt, pole neil üldse keeruline teostusele kaasa aidata. „Meie ülesanne oli tookord noored ja toitlustaja kokku viia, et nad saaks kuulata ja vaadata, kas annab midagi ära teha.” See ongi

Koolid võiksid taimetoidu soovijad just toitlustajaga kokku viia, sest kuigi juhtkond saab õpilased ära kuulata, ei saa nad oma kätega reaalselt midagi valmis teha.

KasKas Sa Sa sooviksid soovid langetada langetada kehakaalu kehakaalu ja ja hoida hoida oma oma tervist tervist maitsvaid ja soodsaid taimseid toite süües? maitsvaid ja soodsaid taimseid toite süües?

Kui Sa vastasid JAH, siis liitu Erik Orgu toitumiskavaga, milles on rikkalikult maitsvaid ja taimseid retsepte Taimselt Teisipäevalt!

Taimne Teisipäev ja Erik Orgu pakuvad Sulle 12-kuulist paketti vaid hinnaga 2,78 € kuus (tavahind 8,99 €).

Loo konto ja kasuta sooduskoodi VEGAN: www.erikorgu.ee.

Kiirusta, sest soodushindasid jagub vaid 100 kiiremale!

VEGAN

47

EESKUJU

Gerda Liis

koht, mis võiks olla eeskujuks ka teistele. Koolid võiksid taimetoidu soovijad just toitlustajaga kokku viia, sest kuigi juhtkond saab õpilased ära kuulata, ei saa nad oma kätega reaalselt midagi valmis teha.

Noored leiavad, et väga keeruline on juhtkonna põhimõtteid kõigutada, kui neis väga kinni ollakse. „See ei ole ainult toidu teemadel. Kui juhtkond ei aktsepteeri taimetoiduvalikut, on tõenäosus, et ka kuskil mujal on probleeme,” arvab Alice. Õppealajuhataja kinnitab aga veel, et koolil ei ole üldse raske õpilaste idee48

VEGAN

dele vastu tulla. „Tarbijad ju näitavad, kas tasub ära. Õpilased. Kui tellijaid on, siis on selline valikuvõimalus mõistlik.

Ja kui toitlustaja on sellele avatud, ei tohiks juhtkonnal olla keeruline seda korraldada,” jääb ta oma seisukoha juurde. „Sellised koolid nagu meie on eeskujuks – mitte midagi halba ei juhtu, kui koolis taimetoitu pakkuda,” kinnitab Alice.

VEGANTOIDU VÕIMALUS JULGUSTAB NOORI ROHKEM UURIMA „Minu arust on lahe näha, et see avardab silmaringi nendel, kes kodus tai-

metoitu ei söö. Ja minul endal on nii mugav, et saan tulla kooli muremõtteta, mida siis täna: supipäeval söön ainult leiba, praepäeval kartulit ja salatit. Ma tean, et saan kõigiga koos laua taga istuda ja süüa,” toob Gerda välja mõtte, et ka teistega koos lõunalauas istuda on väga oluline. „Ja kasvamise pool ka. Liigume ju ikkagi selles suunas, et oleks rohkem taimetoitlasi. Ja kui koolis on võimalik juba kahe toidu vahel valida, oleme õigel teel,” lisab Lennart Mathias. Õpilased nõustuvad, et sellised muutused saavadki alguse väikestest sammudest. „On huvitav näha, kuidas ma enda otsustega mõjutan ka teisi inimesi.

Paljud kirjutavad mulle, et näe, ostsin täna sojapiima – siis on küll tunne, et oh, ma teen midagi õigesti,” märgib Gerda. „Ma arvan, et nii lihtne on veganluse poole liikuda, kui koolis pakutakse taimetoitu. See oli ka minu jaoks suur motivaator. Kui ma ikkagi istun lauas, kus kõik söövad tavatoitu, uuritakse, mis mu toidu sees on ja kas ma soovitan – tuntakse huvi,” toob Alice välja, et samm sammu haaval hakkavad inimestel taimetoidu peale kõrvad liikuma. „Mina pole taimetoitlane, aga kuna taimetoit on koolis saadaval ja paljud sõbrad tarbivad seda, tõstab see ka minu teadlikkust. Taimetoit kõlab nii, nagu sööksid ainult taimi. Tänu sellele ma tean, et on nii palju erinevaid võimalusi, mida teha. Ma tean, mis taimetoit tegelikult võib olla,” toob välja arutelu süvenenult kuulanud õpilane Jan-Robert Jannson. Kui küsin, kas ta segatoidulisena usub, et veganlus on tänapäeval vaid trend, jääb ta mõtlema.

“Koolis süüakse taimetoitu rohkem sellepärast, et saada vaheldust. Aga veganlus üldises pildis – see pole moevärk, vaid on keskkonnateadlikkusega kaasa tulnud. Kui ma tean, et hävitame oma planeeti, siis on küsimus selles, mida saan mina ära teha, et seda võimalikult vähe hävitada,” arutleb Jan-Robert küsimuse üle.

Lennart Mathias, kes end ise ve-

TALVEL JOOME MAHLA! Oleme kindlasti kõik tundnud, et ühel hetkel keset ilusat lumist talve, on justkui viimnegi vitamiinivaru organismist otsa saanud. Sel hetkel on aga kasulik teada, et vitamiinivaru on kõige parem taastada naturaalselt, ilma toidulisandeid võtmata. Ainult sel juhul imenduvad vitamiinid loomulikul teel ning tervis saab turgutust koheselt.

Hetkel mitmete erinevate haiguste perioodil on nende vastu võitlemiseks kõige tõhusam C-vitamiin! Kõik meie mahlad on valmistatud täisküpsetest viljadest, mis on korjatud ajal, kui need on saavutanud oma kõrgeima ja kõige kvaliteetsema küpsusastme. See omakorda annab mahladele lisaks heale maitsele ka kõrgeima võimaliku C-vitamiini sisalduse.

Hiljuti lisandus valikusse ka spetsiaalne mahl Le Vitaminé, mis sisaldab endast õuna, vaarikat, fenkolit ja basiilikut ning on tõeline vitamiinipomm!

Valikus olevad kõrge C-vitamiini sisaldusega mahlad on tsitruselised:

Juhul kui tsitruseline maitse Sinu meeli ei paita, saad meie tootevalikust valida ka kõrge C-vitamiini sisaldusega:

• Mandariini • Greibi • Apelsini • Sidruninektar

• Jõhvikanektari • Madagaskari guajaavinektari • Maasikanektari • Mustsõstranektari • Viktooria ananassi- ja meie kollase, punase ja musta tomati mahlad

Võimalik on tellimusi teha ka meie kodulehel: www.fruitsinbottle.com.

Lisaks võib meie kohta infot leida Instagramis: fruitsinbottle_estonia

HEAD IST IM V O O PR PALJU NING VIST! TER

EESKUJU

ganiks ei pea, kuid on liha toidulaual vähendanud, toob selle peale välja president Kersti Kaljulaidi mõtte. „Oleme esimene põlvkond, kes teab, et hävitame oma planeeti, ja viimane, kes saab midagi ette võtta.“ Lennart arvab, et peaks liikuma sammhaaval, ega leia, et nüüd peaks sellest tulenevalt lihatoidu pakkumise koolis päeva pealt ära jätma. „Hea, kui on valik, et eksperimenteerida. Siit on hea edasi liikuda, et leida endale õige. Aga moeasi veganlus kindlasti pole, siis peaks see mõne aja pärast välja surema.”

valikuid esile tooma, kui see pole põhjendatud.”

kus kohas olla saadaval. Ma näen oma sõpradegi pealt, kui raske neil koolis on.

Räägitakse sellest, et meil on õigus oma arvamusele, et saaksime hoida oma identiteeti – aga mis sellest saab, kui kaasa ei aidata,” jätab Gerda küsimuse õhku rippuma.

Samuti on neil kahju, et karusloomafarmide keelustamisega saadikud kaasa ei taha minna – selle nimel on nii palju vaeva nähtud. „See on veider, sest me ei räägi sajast allkirjast. Me räägime viiekümnest tuhandest allkirjast. Ja karusnahk ei kuulu meie kultuuri juurde mitte kuidagi.

Tänavapildis ei näe üldse seda enam,” ütleb Gerda ja lisab, et on näha, kui palju teavitustöö nimel vaeva on nähtud, ning kui tema istuks saadikute seas, hakkaks see talle igatahes silma.

„Veganlus üldises pildis pole moevärk, vaid keskkonnateadlikkusega kaasa tulnud: kui ma tean, et hävitame oma planeeti, siis on küsimus selles, mida saan mina ära teha, et seda võimalikult vähe hävitada.”

KÕIK SUUR SAAB ALGUSE VÄIKESEST Koolis suhtutakse taimetoitlastesse ja veganitesse nii nagu kõikidesse teistessegi õpilastesse – austusega. Ka väljaspool kooli ei esine noortel oma valikute tõttu tavaliselt probleeme, kuid väikeseid tagasilööke tuleb teinekord ikka ette. „Vahel küsitakse – kui näiteks Hesburgerist midagi osta –, miks ma ikkagi toetan seda ettevõtlust ja kas see on eetiline? Kui mul on võimalus saada sealt see veganroog, siis ma lähen ja näitan soovi,” on Gerda arvamusel.

Alice lisab, et väga raske on tal vahel inimesele oma valikuid selgitada, ilma et ta end rünnatuna tunneks. „Vaja on end kohe kaitsta. Aga ma ju räägin tegelikult iseendast, see ei puuduta teisi.”

Gerda jaoks on üks kentsakamaid olukordi ka see, kui ta satub uude seltskonda, kus end tutvustab ja keegi teine peab vajalikuks alati ära mainida, et tegemist on veganiga. “See on Gerda, ta on vegan! Sellest on saanud mu teine nimi, aga see ei ole mind kirjeldav tegur, vaid seisukoht mingite asjade suhtes.” Noorte sõnul näeb stereotüüp millegi tõttu ette, et veganid on need, kes esimese asjana kõikidele teada annavad, et nad loomset ei tarbi. Gerdale aga tundub, et tegelikult tehakse seda tema eest. „Ma ei hakka kellegi 50

VEGAN

“See on silt, mis meiega kaasas käib.

Suhtumine on selline, et ma küll ei tunne sind, aga ma juba tean, milline sa oled,” ütleb Alice. Noored leiavad lisaks, et teinekord tekitab veganlus ka hea jutupõhja, millest rääkida. „Aga kindlasti ei ole vaja seda kohe mainida. Kui see tuleb jutu käigus välja, siis tuleb. Ma ei leia, et see peaks minuga kaasas liiklema,” on Gerda tugeval arvamusel.

Noored peavad veganlust inimõiguseks. „Veganvalikud võiks ikkagi avali-

Jan Robert

EESKUJU

“Näha on, et see teema on rohkemate inimesteni jõudnud,” ütleb Alice ja toob välja, et väga paljud tema sõpruskonnastki on sel teemal sõna võtnud, kes ise näiteks taimse toitumise juurde veel jõudnud ei ole. Gerda märgib jutu jätkuks, et see tundub talle kohati küll koerte-sigade paralleelina, kuid usub, et väikesed sammud viivad ikkagi suurte tegudeni. „Kui suudad juba ühe toidukorra nädalas taimseks teha, on see suur asi. See karusnahafarmide teema paneb inimesi mõtlema.

Või see, et ütled kellelegi: näe – falafel’id, need on

hämmastavad! Sellised sammud on olulised. Üks varvas vette,” jääb Gerda positiivseks. “Ja me tuleme tagasi selle koolitoidu juurde – kui pakutakse taimetoitu, siis ongi meil juba üks varvas vees,” liitub Alice.

Lõppude lõpuks on kool koht, kus õpilased veedavad väga suure aja oma elust. Kool ei tohiks olla koht, kus lihtsalt kulgeda, vaid paik, kus areneda, õppida ja tunda end hästi. Kuuluvustunne on oluline ja Tallinna 32. keskkool on suurepärane eeskuju, millest õppust võtta.

Sammukaupa, üks varvas vette, üksteist austades ja

ära kuulates võib end eneselegi üllatusena leida täpselt nendest kohtadest, kuhu tegelikult jõuda ongi vaja. 

Noorte sõnul näeb stereotüüp millegi tõttu ette, et veganid on need, kes esimese asjana kõikidele teada annavad, et nad loomset ei tarbi.

Gerdale aga tundub, et tegelikult tehakse seda tema eest.

VEGAN

51

EESKUJU

VEGANLUS SOOMES: võttes õppust, saame ise eeskujuks!

– Anniina Ljokkoi –

Soomes on koolides ja lasteaedades taimetoitu pakutud juba 90ndatest.

Vegantoiduvalik defineeritakse Soomes enamasti eetiliseks või veendumuspõhiseks eritoiduvalikuks ning seda käsitatakse lahus lakto-ovo-vegetaarlusest. Kuna eritoidu sööjaid kohtab üha tihemini ka Eestis, saab Soome kogemustest õppida, kuidas erimenüüdega toime tulla.

Soomlaste hulgas sageli esinev laktoositalumatus ning erinevad allergiad on hästi teada Soome turistide toitlustajatele ja teistele, kes soomlastega palju kokku puutuvad. Viimastel aastatel on aga kasvanud hoopis veendumus- ja usupõhiste erimenüüde vajadus, mis tuleneb taimetoitlaste suurenenud arvust ning peamiselt moslemite lisandunud sisserändest. Mõlemad on kasvav trend igal pool Euroopas, ka Eestis.

Soome veganite arv ei ole teada, kuid nõudlus vegantoidu järele on kasvanud teiste asutuste hulgas ka koolides ja lasteaedades. Soome Veganliit1 viis 2016. ja 2017. aastal läbi küsitluse kõikides Soome linnades ja valdades, selgitamaks välja, kui paljud neist on valmis pakkuma vegantoitu lasteae52

VEGAN

dades ja koolides. Tuli välja, et juba kaks kolmandikku Soome valdadest on vajaduse korral valmis vegantoitu pakkuma.

Pärast küsitlust on vegantoitu pakkuvaid linnu ja valdasid veel lisandunud. Viimane uudis on Helsingi külje all asuvast Espoost, kus linnavalitsus võttis vastu otsuse hakata soovijatele linna koolides ja lasteaedades vegantoitu pakkuma.

SOOMES ON HOOLEGA PLANEERITUD VEGANTOITUMINE AKTSEPTEERITUD KA VÄIKELASTEL Märkimisväärne erinevus Soome lahe põhja- ja lõunakalda vahel seisneb praegu toitumissoovituste seisukohas veganluse suhtes. Soome 2016. aastal

ilmunud soovitustes on hoolega planeeritud vegantoitumine aktsepteeritud ka väikelastel. Soovitused annavad praktilisi juhiseid tasakaalustatud vegantoiduvaliku igapäevaseks koostamiseks.

Soomes täiendatakse riiklikke toitumissoovitusi osade kaupa. Kuna koolide ja lasteaedade toitlustajad lähtuvad riiklikest toitumissoovitustest, on nendes avaldatud seisukohad olulised.

2017. aastal ilmusid soovitused koolitoidu2 ning 2018. aastal lasteaedade toidu3 kohta. Nendes jäetakse otsus vegantoidu pakkumisest koolides ja lasteaedades valdade ja linnade teha.

Kehtima jääb niisiis 2016. aasta soovitus4 valmistada taimetoit lakto-ovo-ve1 http://vegaaniliitto.fi/ http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-302-791-6 http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-302-992-7 4 http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-302-599-8 2 3

Lamberts aitab hoida sind tervena!

Sooduskood “Vegan” annab e-poes

-15%

*Kehtib veebruar-märts

INGVERI KAPSLID Ingver aitab tugevdada immuunsüsteemi ja toetada seedimist. Nimelt aitab ingver seedetrakti vaevuste korral nagu gaasid ja ebamugavustunne kõhus pärast söögikorda. Tarvita 1 kapsel päevas koos toiduga.

PIKENDATUD VABANEMISEGA VITAMIIN C 1000 MG TABLETID C-vitamiini vabanemine toimub tänu spetsiaalsele pikendatud vabanemise tehnoloogiale tablettidest 6-8 tunni jooksul. Selle tõttu püsib vitamiini tase organismis stabiilsena. Tarvita 1-2 tabletti päevas koos toiduga.

LINASEEMNEÕLI 1000 MG KAPSLID Linaseemneõli on suurepärane alternatiiv kalaõlile ja on üks enim kontsentreeritud looduslikke omega-3 rasvhappe alfa-linoleenhappe (ALA) allikaid. Lamberts linaseemneõli on külmpressitud, et kindlustada selle toiteväärtuse säilimine. Antioksüdandina on lisatud E-vitamiin. Tarvita 1-3 kapslit päevas koos toiduga.

VEGAN

Lamberts’i tooteid osta apteekidest või e-poest lambertseesti.ee

53

EESKUJU

getaarselt ehk piima ja munaga. Samas rõhutatakse, et veganmenüüd pakkudes peab see olema kooskõlas soovitustega ning tuuakse välja kõige olulisemad asjad, millele pöörata tähelepanu vegantoiduvaliku koostamisel: piisava energia saamine nii toidukordadest kui ka vahepaladest, mitmekülgsed valguallikad, oomega-3-rasvhapete allikad ning taimsete jookide ja leiva valik.

Tänu juhistele saavad veganvanemad loota, et kui koolis või lasteaias pakutakse veganmenüüd, on see täisväärtuslik. See tähendab muuhulgas seda, et loomsed toiduained ei ole ainult eemaldatud menüüst, vaid ka asendatud toitainerikaste taimsete variantidega, nt kaunviljade ja pähklitega.

Toitumissoovitustes lasteaedadele mainitakse, et vastutus vegantoidu pakkumise eest lapsele jaguneb asutuse ja vanemate vahel, kuna vegantoiduvaliku mõju väikelaste tervisele ja kasvule on seni vähe uuritud. Praktikas on lapsevanema ja asutuse vaheline suhtlemine andnud häid tulemusi peamiselt sellepärast, et väiksemates linnades osutuvad veganpered eritoidu küsijatena sageli teerajajateks.

pakuta, on põhjusena nimetatud enamasti ressursside puudust. Koolilõuna maksab Soomes haridusministeeriumi hinnangul keskmiselt 2,80 eurot6. Hinnavahemik on suur, sest näiteks Lapimaal kasvatavad pikad vahemaad transpordikulusid.

Vegantoidu puhul kasvatab söögikorra hinda toidu väiksem valmistatav kogus koos pakendamisega.

Lisaks nõuab toidu valmistamine ka ajalisi ressursse. Espoos hakatakse valmistama lakto-ovo-taimetoitu varasemast sagedamini täistaimselt, nii et see sobib ka veganitele. Täistaimset toitu hoitakse sügavkülmas ning pakutakse veganitele neil päevadel, mil taimetoit sisaldab piima ja muna.

Veel ootab Espoos lahendust puuduv joogi eelarve. Lehmapiima asendavale taimsele joogile tuleb hinnaks 20 senti päevas, mis on oluliselt rohkem kui riigi poolt doteeritud lehmapiima hind. Helsingis pakutakse veganitele söögi kõrvale vett, aga koos taimse joogiga saavutatakse söögikorra täisväärtuslikkus, mistõttu Espoos püütakse leida selleks vajalik eelarve.

Osad linnad nõuavad vegantoidu saamiseks lasteaias või koolis arsti või toitumisterapeudi tõendit. Näiteks Tamperes7 on eritoidu saamiseks vaja nõuandla või kooliõe tõendit ning vajadusel saadetakse pere toitumisterapeudi vastuvõtule. Osades linnades, näiteks Turus8, piisab vanemate sooviavaldusest lasteaiale või koolile. Ka Espoos piisab pere sooviavaldusest, kuid peredel on soovi korral õigus toitumisterapeudi visiidile. Toitumisterapeudi külastusega tahetakse teha kindlaks, et pere toitumine on tasakaalustatud

Tuli välja, et juba kaks kolmandikku Soome valdadest on vajadusel valmis pakkuma vegantoitu.

ESPOO LINNAS LAHENDATAKSE PRAKTILISI KÜSIMUSI Espoo linna põhi- ja keskkoolides alustatakse vegantoidu pakkumist selle aasta märtsist. Lakto-ovo-taimetoitu on Espoos pakutud teise variandina juba aastaid. Espoos usutakse, et täistaimse ehk vegantoidu soovijaid võiks olla õpilaste hulgas umbes sada. Ligikaudu 14% koolilastest ja -noortest söövad eritoitu5.

Nõudlus vegantoidu järele on Soomes vahelduv – kui Lõuna-Soome suuremates linnades on soovijaid kümneid, leidub Soomes ka neid valdasid, kus vegantoitu pole veel keegi küsinud.

Nendes valdades, kus vegantoitu ei 54

VEGAN

ja kooskõlas soovitustega nt vajalike toidulisandite osas.

TÄISTAIMNE TOIT ON HEA PÕHI IGALE MENÜÜLE Piima ja muna sisaldavat taimetoitu on Soome põhikoolides pakutud laiaulatuslikult 1990ndatest alates. Tänaseks on sellest saanud liha- ja kalatoidu kõrval iseenesestmõistetav variant, mida on lubatud kõigil võtta. Nii nagu toiduletis, paigutatakse lakto-ovo-vegetaarne toiduvalik ka riiklikes toitumissoovitustes samale joonele segatoiduvalikuga.

Kuna riiklikes soovitustes suunatakse toitlustajaid valmistama taimetoitu piima ja munaga, on vegantoit sageli juba kolmas variant. Koolis ja lasteaias võibki samal söögikorral olla kõrvuti liha-kala sisaldav segatoit, piima-muna sisaldav taimetoit ning täistaimne toit.

Neile võib lisanduda veel gluteenivaba või mõnest muust toidutalumatusest tingitud toit.

Espoo mudel on hea samm selles suunas, et erinevaid taimetoidumenüüsid annab ühendada, valmistades kõikidele taimetoitlastele vegantoitu. Vajadusel saaks taimset menüüd teostada ka gluteenivabalt. Lisaks sobib taimetoit üldjuhul ka sisserändajatele, kellel on usunditest tulenevaid toitumispiiranguid.

Eesti koolides ja lasteaedades ei ole jõudnud veel juurduda ei piima-munaga ega ka nendeta taimetoit. Siin oleks hea võimalus alustada ühiskondliku taimetoidukultuuri loomist puhtalt lehelt. Et saada hakkama ühe taimetoiduvariandiga, mis sobib võimalikult paljudele, tasub põhitoit valmistada täistaimselt. Sellele on alati võimalus lisada vajadusel juurde piima- ja munatooteid, nii nagu on gluteenivaba põhitoidu kõrvale lihtne lisada gluteeni sisaldavaid teraviljatooteid. 

Et saada hakkama ühe taimetoiduvariandiga, mis sobib võimalikult paljudele, tasub põhitoit valmistada täistaimselt.

5 https://www.lansivayla.fi/artikkeli/719140 6 https://yle.fi/uutiset/3-9560449 https://www.tampere.fi/sosiaali-ja-terveyspalvelut/erityisruokavaliot.html 8 http://www.arkea.fi/fi/node/94

7

Lomi-Lomi massaaž vabastab vanast, väestab ja loob uut Selle maali kandev mõte sündis Lomi-Lomi Nui massaažimaagia käigus kõrgustesse liueldes. Mul tekkis tunne, et ma olen väga tilluke ja rahulolev. Mind hoidsid maa ja taeva vahel kellegi suure ja hoolitseva peod. Tundsin tuult oma kehal ja aimasin kuskil kaugel all laiuvat sügavikku.

Usaldasin end selle suure kaitsevaimu hoole alla ning tekkinud pingevabas vaikuses tundsin ära paiga mu mõtetes, kus saan puhata, end ravida ja vanadele valudele andeks anda.

Maali autor: Maari Soekov

Lomi-Lomi Nui massaaž pärineb Havailt ja Lomi tähendabki havai keeles massaaži, aga kui Havail midagi väga püha on, siis seda öeldakse kaks korda. Ja havailaste jaoks on inimene sama püha ja hoidmist väärt nagu maa, havai keeles aina.

Lomi-Lomi erinevaid stiile on teadaolevalt 7 erinevat, aga Lomi-Lomi praktiku ja õpetaja (havai k Kumu) Riita Randoja kõige lemmikum on Lomi-Lomi Nui ehk templistiilis kehatöö, mis viitab sellele, et iga massaaž on püha tseremoonia - riitus, mis vabastab vanast, väestab ja loob uut.

Lomi-Lomi Nui on kui tants, mille koreograafia sünnib kliendi ja praktiku koostöös.

Muidugi koosneb see tants kindlatest sammudest ehk võtetest, mida Riita oma koolitustel ka õpetab. Aga võtete järjekord, sagedus ja sügavus tuleneb kliendi keha vajadustest.

Lomi-Lomi dünaamiliste ja rütmiliste massaaživõtete hulka kuuluvad pikad voolavad liikumised keha all, peal ja ümber keha, väga sügavad rotatsioonid õla-, puusa-, põlve-, küünar- ja randmeliigese avamiseks, sest meie liigestes ja ka luudes on palju stagneerunud

Foto autor: Urmas Volmer

energiat, mille vabanedes tunneb massaaži vastuvõtja end justkui uuesti sündinuna.

Iga Lomi-Lomi massaažiseanss algab palvega inimese tervendamiseks. Ja tervenemine siinkohal tähendab nii füüsilist, vaimset kui emotsionaalset tervenemist.

Praktiku ja Kumuna (õpetajana) on Riita Randoja (endise nimega Jaup) väga ekspressiivne, inspireeriv, intuitiivne, dünaamiline ja elujaatav naine. Oma tundliku ja sügava puudutusega äratab ta rõõmutu, pinges ja sulgunud keha taas kogema rõõmu ja tajuma

elu värve. Lisaks puudutab Riita ka oma avala naeratuse, nakatava naeru, osavõtliku kohaloleku ja sõnaga. Viimased 9 aastat on Riita olnud Shindo venitustundide juhendaja ning viimased neli aastat tegelenud Lomi-Lomi kehatööga. Tema Lomi massaaži õpetajad on olnud Nisarga Eryk Dobosz ning Susan Pa’iniu Floyd ja Wayne Kealohi Powell Havailt.

Riita kireks on imelist Lomi puudutusekunsti ka teistele õpetada, sest armastavas ühenduses ja puudutuses on tervenemise vägi!

Rohkem infot tulevaste koolituste ja Lomi-Lomi Nui kehatöö kohta siit: lomilomimassaaž.ee VEGAN

55

REKLAAM

RAUAPUUDUS – LEVINUD NII SEGATOIDULISTE, TAIMETOITLASTE KUI KA VEGANITE SEAS

M

aailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel esineb aneemiat umbes veerandil maailma inimestest. Kõige tavalisem aneemia on rauapuudusaneemia – olukord, kus organismis on liiga vähe rauda. Rauapuudust esineb nii segatoiduliste, taimetoitlaste kui ka veganite hulgas. Arvamus, et segatoidulistel ei esine rauapuudust, sest toidusedelis on liha, ei pea paika. Näiteks on rauapuuduse üks põhjustest laste hulgas liigne lehmapiimatoodete tarbimine. Toitumisterapeut ja Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni juhatuse liige Triin Muiste soovitab meeles pidada, et piim on eelkõige söök, mitte jook.

Paljud lapsevanemad pakuvad lastele söögi kõrvale joogiks piima – tähtsaim jook on aga vesi ning sellega tuleks ka lapsi varakult harjutama hakata.

Eesti perearsti sõnul on rauavaegusaneemia põhjused enamasti kas raua ebapiisav saamine toiduga, imen-

56

VEGAN

dum i s h ä i r e d , suurenenud rauavajadus kiire kasvu perioodil või suurenenud kaod (nt menstruatsioon). Samuti on suured lehmapiima kogused ja lutipudeliga magama jäämine teisel elupoolaastal lastel aneemia kujunemise sagedased põhjused. Peamised rauapuudusaneemia sümptomid on kahvatu nahk, väsimus ja jõuetus, pearinglus, vähenenud vastupanuvõime nakkushaiguste suhtes, ebatavalised isud (nt jää söömine). Erinevaid sümptomeid on mitmeid ja alati ei tähenda teatud sümptomi esinemine just rauapuudust. „Enne rauapreparaatide kasutamist on soovituslik kontrollida, kas inimesel ikka esineb rauapuudus.

Ilma näidustuseta ei tasu igaks juhuks rauda toidulisandina juurde süüa,“ lisab Nôgeli üks asutajatest Laura Visnapuu. Rauavaegusaneemia korral ravitakse vajadusel põhjustavat haigust

ja taastatakse organismi rauavarud.

ITK sisearst Katrin Nõukas: „Parim rauadepoode olukorra iseloomustaja on ferritiin – madal ferritiinitase on alati rauapuuduse näitaja. Erinevate laborite referentsvahemikud võivad veidi erineda, kuid tulemus < 12 μg/L viitab üldiselt alati rauadefitsiidile; on arvamusi, et rauadefitsiiti saab diagnoosida juba väärtustel < 22 μg/L. Kahjuks ei ole ferritiini väärtus alati usaldusväärne selles mõttes, et ferritiin on organismis nn ägeda faasi valk, st ferritiini väärtus on kõrgem infektsioonide, maksapatoloogia, kasvajate, muude põletikuliste haiguste puhul ja võib nii varjata kaasuvat rauadefitsiiti.

Uuem analüüs rauapuuduse diagnoosimiseks on transferriini lahustuvate retseptorite (sTfR) määramine – see analüüs ei ole erinevalt ferritiinist mõjutatud kaasuvatest haigustest.

Suurenenud sTfRi hulk viitab rauapuudusele.”

Erinevaid raua toidulisandeid vaadates tekib küsimus, kui palju rauda peaks siis sööma? „Juba tekkinud rauapuudusaneemia korral tuleks arvestada 150–200 mg elementaarse raua kogusega päevas, mille puhul olenevalt inimesest normaliseerub

REKLAAM

aneemia 6–8 nädalaga. Rauavarude täitmiseks tuleks kuuriga jätkata aga 3–4 kuud. Latentse rauadefitsiidi korral (olukord, kus vereanalüüs on veel normis, kuid organismi rauavarud vähenenud) piisab 60–80 mg päevas 2–3 kuu jooksul,” selgitab ITK sisearst Katrin Nõukas.

Siinjuures tasub aga tähele panna, millist rauasoola on tootes kasutatud. Käsimüügiravimites ja toidulisandites on kasutatud kahevalentseid rauasoolasid, retseptiravimites juba kolmevalentseid. Kõige rohkem leidub Eestis rauapreparaatides raudsulfaati, -fumaraati, -glükonaati, -tsitraati (madala biosaadavuse ehk kehvema imendumisega ja seetõttu mürgisemad rauasoolad) ja õnneks aina rohkem ka raudbisglütsinaati (tuntud ka kui rauddiglütsinaat).

Erinevad teadusuuringud on leidnud, et raudbisglütsinaat on rauapuuduse korral efektiivsem kui nt laialt kasutatud ja tihti kõrvalmõjusid põhjustav raudsulfaat. Seega võiks raudbisglütsinaadi puhul rauapuudusaneemia korral proovida 80–100 mg elementaarse raua kogusest päevas, kui raudsulfaadi

i

puhul on kogused vähemalt kaks korda suuremad. Latentse rauadefitsiidi korral (olukord, kus vereanalüüs on veel normis, kuid organismi rauavarud vähenenud) piisab 30–40 mg raudbisglütsinaadist päevas 2–3 kuu jooksul.

Miks on Nôgeli raua toidulisandis kasutanud just raudbisglütsinaati?

TLÜ keemia vanemteadur Rando Tuvikene: „Kahevalentne raud on suure reaktsioonivõimega ning võib vabal kujul põhjustada oksüdatiivset stressi ja seeläbi rakke kahjustada. Raudbisglütsinaadis on raudioonide laeng neutraliseeritud kahe ligandi (glütsiini) poolt, mistõttu on seesuguse rauakompleksi (ehk kelaadi) reaktsioonivõime madalam, oksüdatiivne toime väiksem ning toime mao limaskestale pehmem (ärritus ebatõenäolisem).

Mitteheemse raua imendumine leiab aset peamiselt kaksteistsõrmiksooles.

Paljude rauaühendite lahustuvus peensoole aluselises keskkonnas väheneb.

Seedetraktis sadenenud rauaühendid (enamasti raudhüdroksiidid) aga enam organismis ei imendu. Nii näiteks sadeneb peensooles raudfumaraadi ja raudsulfaadi koosseisus olev raud,

raudbisglütsinaat aga säilitab hea lahustuvuse ka peensoole leeliselises keskkonnas. Lahustunud raudbisglütsinaat hüdrolüüsub peensoole limaskestas, vabanenud raud imendub ning teine lagunemissaadus, glütsiin, tarvitatakse ära organismi normaalsetes ainevahetusprotsessides (nukleiinhapete ja valkude biosünteesiprotsessides). Seega ei teki raudbisglütsinaadi lagunemisel organismis kehavõõraid aineid.“ Nôgeli raua toidulisand sisaldab lisaks kõrge biosaadavusega raudbisglütsinaadile ja looduslikule C-vitamiinile mahesertifitseeritud acerola-kirsipulbrist vaid kolme looduslikku koostisosa mahuainena – laboris raskmetallide, mineraalainete ja K-vitamiini suhtes analüüsitud Eesti mahesertifitseeritud klorella (toode ei sisalda joodi) ja karnaubavaha. Nôgelil on lisaks heategevuslik pool – iga ostetud purgi eest istutatakse Eestisse koostöös RMKga üks puu. Toode on välja arendatud ja toodetud Eestis, Eesti kõrvenõgese uuringud on teostatud koostöös Maaülikooliga. 

Uuri lisa Nôgeli raua toidulisandi ja manustamise kohta www.nogelorganics.com VEGAN

57

Seleen – kellele ja milleks?

Seleenipuudus nõrgestab immuunsüsteemi ja võib võimendada mitmetest teistest toitumuslikest, biokeemilistest ning viiruslikest teguritest tingitud haiguslike seisundite väljakujunemist.

Seleen on oluline antioksüdant, mis kaitseb rakke vabade radikaalide kahjustuste eest, aidates sellega vähendada kroonilistesse haigustesse, nagu vähk ja südamehaigused, haigestumise riski. Seleen osaleb kilpnäärme talitluse reguleerimises, olles sellega oluliseks lüliks normaalse arengu, kasvu ning ainevahetuse protsessides. See aitab tagada immuunsüsteemi normaalset toimimist ning seda on vaja kudede elastsuse säilitamiseks ja vananemise aeglustamiseks.

Mida toob kaasa seleenipuudus?

Piirkondades, kus pinnas ja toit sisaldavad väga vähe seleeni, esineb südamehaiguse vorm (Kešani tõbi), mida iseloomustab südame suurenemine ja -puudulikkus. Defitsiidi väljakujunemisele võivad kaasa aidata suitsetamine, alkoholi tarbimine, rasestumisvastaste tablettide

58

VEGAN

söömine ning keha haiguslik seleeni omastamise võime vähenemine.

Mida toob kaasa liigtarbimine?

Toksilised kogused põhjustavad juuste ja küünte väljalangemist ning hapraks muutumist, samuti nahalöövet, küüslaugulõhnalist hingeõhku, väsimust, ärrituvust ja häireid närvisüsteemi töös.

Liigtarbimist esineb harva ja põhjus on neil juhtudel tavaliselt kas keskkonnareostus või tööstusõnnetused. Saastumata toitu süües ei ole võimalik tarbida organismile kahjulikus koguses seleeni.

Millised on head seleeniallikad?

Taimsete toiduainete seleenisisaldus sõltub ennekõike kasvukoha pinnase seleenisisaldusest.

Parimaks seleeniallikaks peetak-

se tihti parapähkleid, kuid oluline on välja tuua, et seleenisisaldus toiduainetes võib kasvukohast tingitult kõikuda.

Tervise Arengu Instituudi toidu koostise andmebaasi järgi on parimateks taimseteks seleeniallikateks ka erinevad teraviljad, puuviljad, marjad, pähklid ja seemned. Samas on oluline märkida, et toodud väärtused võivad toiduainete seleenisisaldust nii üle- kui ka alahinnata ega pruugi adekvaatselt iseloomustada Eesti kaubandusvõrgus saadaolevate kodu- ning võõramaiste toiduainete seleenisisaldust.

Kuna Põhja-Euroopa riikide pinnas on suhteliselt seleenivaene, on soovitatav siinsetel elanikel seleenivajaduse vähemasti osaliseks katmiseks võtta seleeni ka toidulisandina.

Allikas: vegan.ee

UURIMISTÖÖ

Noored teavad, mida teevad: Tartu gümnasistide seas on rõõmustavalt palju teadlikke veganeid – Stella Ostrat –

Taimetoitlust ja veganlust seostatakse väiksema riskiga haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse, teatud tüüpi vähkkasvajatesse, teise tüübi diabeeti ja rasvtõvesse. Kuid kui kõrvale jätta loomsed toiduained, võivad tekkida organismis teatud puudused. Selle vältimiseks tuleb veganitel koostada oma menüü läbimõeldult, tarbida regulaarselt rikastatud toite või võtta toidulisandeid. Kuna enamik noori on valinud veganeluviisi eetilistel põhjustel, võivad nende teadmised vegantoitumisest ja sellega kaasnevatest ohtudest olla puudulikud.

60

VEGAN

Liiga vähe seleeni −

kas peaksime tundma muret?

Seleen on essentsiaalne mikrotoitaine, mida me peame saama söögiga. Põhja-Euroopa on madala seleenisisaldusega piirkond, mistõttu on ka meie toidust saadav seleenikogus liiga väike.

Seleeni on vaja, et tagada enam kui 25 erineva selenoproteiini töö. Need on seleeni sisaldavad ensüümid, mis osalevad ainevahetuses ning immuunsüsteemi ja teiste elutähtsate funktsioonide töös.

Peaaegu 90% imendumine

Patendeeritud SelenoPrecise seleenipärm imendub tõestatult 88.7% ulatuses ning see on Euroopa Toiduohutusameti referentstoode.

88,7%

imendumine

Aitab meeste viljakusega Meeste viljatus on kasvav probleem, millega tegelevad teadlased üle maailma.

Kas teadsite, et seleen osaleb spermide tootmises?

Kui soovite saada lapsevanemaks, vajab teie keha piisavalt seleeni.

EE_Selen_Shopping_Ad_Vegan_190x235_0219

Aitab immuunsüsteemi Teie immuunsüsteem võitleb sissetungijate, nagu viiruste, bakterite ja seente vastu. Seleen osaleb mõnede selenoproteiinide töös, mida on vaja meie keharakkude kaitseks, ning mis hoiavad ära kahjustusi.

Hea ainevahetus aitab hoida stabiilset kaalu Seleeni on vaja mitmete kilpnäärmes toodetavate hormoonide tööks.

Hästi toimiv kilpnääre omab ülitähtsat rolli ainevahetuses ja kehakaalu kontrolli all hoidmises.

Kasutatud revolutsioonilistes uuringutes

Seleenipreparaati SelenoPrecise on kasutatud teadusuuringutes just selle tõestatud kvaliteedi tõttu. SelenoPrecise'i mõju on katsetatud ja dokumenteeritud rohketes uuringutes, üks olulisemaid neist on revolutsiooniline KiSel-10, mille käigus 443 eakat rootslast võtsid seda preparaati viie aasta jooksul. Sellega parandasid nad tunduvalt oma elukvaliteeti.

Aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele. Aitab kaasa normaalsele spermatogeneesile. Aitab kaasa kilpnäärme normaalsele talitlusele.

www.pharmanord.ee

UURIMISTÖÖ

Lapsevanemate ja meedikute murest kantuna otsustasin Haapsalu kolledžis õppides läbi viia uurimuse, mille eesmärk oli välja selgitada noorte veganite teadlikkus vegantoitumisest.

Valimi moodustasid kuues Tartu gümnaasiumis õppivad veganid. Analüüsiks kvalifitseerus 32 õpilast, mis moodustab 1% nende koolide õpilaste arvust.

veganid peavad tarbima D-vitamiini.

Kõige rohkem tarbivadki õpilased just neid.

Peaaegu kõik õpilased teadsid nimetada veganitele sobilikke valguallikaid, mis tagavad asendamatute aminohapete saamise: kaunvili, teravili, soja ja sojatooted, pähklid ning seemned.

Enamus õpilasi tõi välja kaunviljad, mis on veganitele võtmetähtsusega valguallikad, tagades kombineerituna teraviljaga kõigi vajalike aminohapete saamise. Suurem osa õpilasi teadis nimetada oomega-3-rasvhapete ja seleeni allikaid. „Jahvatatud linaseemned ja tšiiaseemned on kõige paremad (2 spl päevas).“ Samuti teadis enamus õpilastest nimetada taimseid joodi ning kaltsiumi ja vitamiin A allikaid. „Esiteks, toidust saab beetakaroteeni, millest keha teeb A-vitamiini.

Porgand, tomat, maguskartul, kõrvits, paprika.

A-vitamiin on rasvlahustuv, seega võiks mingeid seemneid-pähkleid või avokaadot ka süüa.“ Uuringu raames sooviti teada, kuivõrd teadvustatakse tasakaalustamata vegantoitumisega kaasnevaid ohte. Selgus, et enamus noori on teadlikud terviseriskidest, millest enim toodi välja toitainete puudused ja nendest tulenevad terviseprobleemid. „Ei saada piisavalt toitaineid, rauapuudus, foolhappe, B12 ja teiste vitamiinide puudus.“; „Väsimus, kaalukaotus (või -tõus), avitaminoos, mineraalainete puudus (sama kehtib ka segatoidulise tasakaalustamata toitumise puhul).“ Lisaks ohtudele toodi välja täistaimse toitumise tervise-eelised ja peami-

Üle kahe kolmandiku õpilastest teadis, et veganid peavad tarbima vitamiini B12

NOORTE TEADLIKKUS TASAKAALUSTATUD VEGANTOITUMISEST ON HEA Veganiks hakkamise ajendina toodi kõige rohkem välja loomade heaoluga ehk eetikaga seotud põhjusi.

Tervislikel põhjustel on veganluse valinud kolmandik õpilasi, vähem toodi välja keskkondlikke ja kehakaaluga seotud põhjuseid. Enamasti oli veganiks hakkamise ajendeid rohkem kui üks.

Tasakaalustatud vegantoitumisega seoses oskasid õpilased välja tuua, et veganid peavad rohkem tähelepanu pöörama vitamiinide B 12

ja D saamisele, samuti raua, kaltsiumi, joodi ja asendamatute aminohapete saamisele. Vähem mainiti oomega-3 ja tsinki. Üle kahe kolmandiku õpilastest teadis, et veganid peavad tarbima vitamiini B12, pooled õpilased teadsid, et 62

VEGAN

selt enda kogemuste põhjal tajutud positiivsed muutused, milleks olid paljudel energia suurenemine, nahaprobleemide vähenemine, ligi kolmandik vastanutest mainis kehakaalu alanemist. Suurem osa vastanutest tajus veganiks hakkamisel positiivseid muutusi. „Tervis on parem, olen harvemini haige, energiat on rohkem, kergem on olla, kadunud on krooniline nohu, menstruaaltsükkel kulgeb kergemalt ja valutumalt, nahk on puhtam, küüned on tugevamad.“; „Kaotasin 20 kg, rohkem energiat, teen rohkem sporti, olen paremas vormis, taastusaeg on väga kiire, tunnen ennast paremini füüsiliselt ja vaimselt.“ Uurimistöös küsiti veel, mil viisil kontrollivad noored oma tervisenäitajaid. Üle kahe kolmandiku on kontrollinud oma verenäitajaid viimase aasta jooksul. 12 õpilast on käinud ise laboris verenäitajaid kontrollimas. Siinkohal julgustangi noori veganeid suhtlema meedikutega. Kui perearst või kooli meditsiinitöötaja ei ole teadlik noore inimese eluviisist, ei tea ta noorukit nõustada toitumise osas, vajalikke toidulisandeid soovitada või verenäitajaid kontrollida. Vitamiini B12 vaegus ei pruugi niipea avalduda, kuna organismis on 3–5 aasta varud olemas.

Veganluse teemal ei ole meditsiinitöötajaga suhelnud üle kolmandiku õpilastest, mis näitab usaldamatust või meditsiinitöötaja hukkamõistva suhtumise kartust.

Nendest, kes olid rääkinud perearstiga, said arsti poolt toetava suhtumise neli õpilast. „Ta toetab seda, eriti kuna mu vereproovid on täiesti korras.“ Negatiivse suhtumise osaliseks sai samuti neli õpilast. „Piima peab jooma ja liha peab sööma.“; „Nad ei toeta seda valikut.“ Viie õpilase arstid olid veganluse suhtes neutraalsed: „Kui terviseprobleemide üle ei kaeble ja saan vereanalüüsid korda, siis pole probleemi.“

Peaaegu kõik õpilased teadsid nimetada veganitele sobilikke valguallikaid.

VEGAN

63

UURIMISTÖÖ

Näitajad olid korras

Näitajad ei olnud korras

Ei tea

Raud 22 7 3 Vitamiin B12 23 0 9 Vitamiin D 15 11 6 Tabel 1. Raua, vitamiinide D ja B12 näitajad veres.

Tabelis 1 on näha veganitele kriitilisteks peetavate verenäitajate (raud, vitamiinid D ja B12) tulemused. Kui vereproovist on tuvastatud kas raua või vitamiin D puudus, saab arst noorukit nõustada toitumise või toidulisandite osas. 78% õpilastest olid andnud oma vereproovi viimase aasta jooksul.

SUUR OSA ÕPILASTEST EI SAA KOOLIS SOBIVAT TOITU Uurimistöö raames küsiti, milline on veganitest noorte eluviisi toetav keskkond. Selgus, et noortel pole eluviisi toetav keskkond väga hea. Kõige raskem on õpilastel hakkama saada üritustel, külas, toitlustusasutustes ja koolis. Suurem osa õpilastest ei saa koolis sobivat toitu ja peaaegu kolmandik õpilastest ei ole kooli oma erisoovidest teavitanud. Osal noortest puudub toetus perekonnalt ja on ka neid, kes tajuvad tuttavate negatiivset suhtumist.

Kahe kolmandiku õpilaste (19) perekonnad arvestavad vegannoorte toitumisviisiga toidu ostmisel ja valmistamisel. Ülejäänud õpilaste vanemad arvestavad nendega vähem (5): „Teen ise endale süüa või hoian silma pisut peal ning palun endale mingisuguseid asju eraldi tõsta.“; või ei arvestata üldse (8): „Käin ise poes ja kokkan ise.“ Kõige paremas seisus on need vastajad, kelle perekonnas on peale nende veel veganeid või taimetoitlasi.

17 õpilase vanemad suhtuvad oma

64

VEGAN

laste toitumisviisi toetavalt või väga toetavalt, neutraalselt suhtuvad 7 ja mittepooldavalt 3 õpilase vanemad.

Kahe kolmandiku küsitlusele vastanud õpilaste (21) sõbrad ja tuttavad suhtuvad nende veganeluviisi toetavalt. Oli ka neid õpilasi (3), kes ei ole leidnud sõprade toetust.

Oma erisoovidest seoses toitumisega ei ole oma kooli teavitanud 19 õpilast. 2 õpilast on informeerinud oma toitumise osas õpetajat ja 2 kooli toitlustajat. 5 õpilast märkis, et nende kooli toitlustaja arvestab nendega ja pakub neile sobivat toitu. 11 õpilast pigem ei saa ja 16 õpilast ei saa üldse oma koolis vegantoitu. Õpilased on olukorrad lahendanud erinevalt. 9 õpilast võtab endale toidu kooli kaasa. 5 õpilast valib pakutavast endale sobiliku toidu. „Koolis on taimetoit, kuid mitte täistaimetoit. Vahel saab lihtsalt kartulit ja kodujuustu ning siis tuleb paluda lihtsalt paljast kartulit.“; „Võtan tihti lihtsalt kartulit ja salatit.“ Mõnes Tartu koolis pakutakse taimetoitu, mida valikuliselt saavad tarbida ka veganid. Koolile ja kooli toitlustajale esitatud ettepanekute seas sooviti

kõige enam (13), et koolis pakutava taimetoidu asemel võiks olla täistaimne toit. „Kui juba pakkuda taimetoitu, siis võiks see olla ka täistaimne. Taimetoitlastel vahet pole, aga täistaimetoitlastel see-eest küll.“ 8 õpilast tõi välja soovi, et koolis saaks vegantoitu.

Oli õpilasi (3), kes arvasid, et koolis peaks ka omnivooridele tutvustama ja pakkuma rohkem taimseid toite ja vähendama loomse toidu osakaalu. Lisaks sooviti suuremaid taimetoiduportsjone, rohkem arvestamist veganitega, rohkem taimset toitu kooli puhvetisse ja võimalust kaasavõetud toidu soojendamiseks.

Enamus noori otsib toitumise kohta informatsiooni internetist ning konkreetsetest lehekülgedest toodi kõige rohkem välja www.vegan.ee.

Lõpetuseks võib öelda, et enamus vegannoori on teadlikud tasakaalustatud vegantoitumisest ja tasakaalustamata menüü ohtudest. Need õpilased, kes ei osanud vastata veganitele kriitiliste toitainete saamise kohta, olid erineva staažiga veganid. Seega ei saa veganiks oldud aega siduda teadlikkusega, pigem isikliku motivatsiooniga. 

Koolile ja kooli toitlustajale esitatud ettepanekute seas sooviti enim, et koolis pakutava taimetoidu asemel võiks olla täistaimne toit.

VEGAN

65

Sonett – nii taimne Ö K O L O O G I L I S E L T

Soneti tooted on saadaval Biomarketites, Prismades, Maksimarketites ja suuremates Selverites.

Kui taimne? – Üle 90% taimne. Sest 45 Soneti tootel 50-st on veganlille märgistus. Sonett ei tee loomkatseid ega telli neid ka teistelt.

Vastupidi – Sonett toetab Saksa loomakaitseliidu akadeemiat,mis töötab alternatiivsete katsemeetodite arendamisega. Erinevalt teistest pesu- ja puhastusainetest ei sisalda Soneti tooted naftakeemiast valmistatud tensiide, ensüüme ega teisi allergeene. Tooted ei sisalda kunstlikke lõhna-, värv- ega säilitu-

viiruk

Certified by Certisys

cse-label.org

Reg. by Vegan Soc. stop-climate-change.de

r

saineid. Kõik õlid ja eeterlikud õlid on toodetud 100% kontrollitult mahedalt või biodünaamiliselt ja seega täielikult biolagunevad. Soneti toodetes ei kasutata geeni- ega nanotehnoloogiat. Oloidsegajas rütmiseeritakse viiruk, kuld, mürr, loorber, oliiviõli, roosiõietuhk ja puuvõõrik. Nende palsamlike lisanditega väärindatakse kõiki Soneti tooteid. Nii lisatakse kõikidele pesu- ja puhastusvahenditele elujõudu toetav liikumisimpulss. Rohkem infot www.sonett.eu

loorber

mürr

kuld

oliiviõli

K O H U S E T U N D L I K

roosiõietuhk

puuvõõrik

sonett so nett

Sonett on võitnud kaks tunnustatud disainiauhinda: reddot ja iF-design. Rahvusvaheline žürii tõstis Soneti esile teedrajava, trendiloova ja nutika disaini eest.

Disain: Studio Lierl

KUTSU KSA LIFE OMA ETTEVÕTTESSE TASUTA NÄIDISTUNDI ANDMA!

TOOTED

KOGEMATA VEGANTOOTED

ehk tooted, mida ei reklaamita vegantoodetena, aga sobivad koostise poolest veganitele.

SOOLAKRINGEL, CROCO Koostis: Nisujahu, hüdrogeenimata taimne rasv, suhkur, jodeeritud sool (3%), nisulinnas, pärm, kergitusained: (E503(ii), söögisooda), happesuse regulaator: E524.

Sisaldab gluteeni. Võib sisaldada vähesel määral seesamiseemneid.

KAERAJAHU PURUKOOK, TARTU MILL Koostis: täisterakaerahelbejahu (44%),nisujahu,suhkur, sool

KOORENE ŠAMPINJONISUPP ÖKO, AUGA Koostis: Koostis: šampinjonid 50%, vesi, kartulid, kookospiim, riis, meresool, vürtsid.

FIX MAITSESEGU SPHAGETTI BOLOGNESE, KNORR Koostis: tomatipasta (37%), suhkur, modifitseeritud tärklis, sool, palmirasv, NISUJAHU, tomatid (3,4%), hüdrogeenitud taimsed valgud, paprika, sibul (2,3%), pune, petersellilehed, basiilik, küüslauk (0,7%), tärklis, pipar, kuivatatud peet, lõhna- ja maitseained.

44% kuivatatud köögivilju, 4,4% kuivatatud vürtse ja ürte.

68

VEGAN

KRÕBELEIVAD RUKKIST, LINKOSUO Koostis: Täisterarukkis (78%), vesi, nisujahu, sool, pärm.

TOOTED

Midagi tervele perele!

51.60 €

Naïf, Starter Kit esimesteks elukuudeks pehmendav kehapiim, rahustav beebiõli, Naïf hooldav (paks) kreem, Naïf piimjas vanniõli, mähkmekreem, õrn pesugeel.

8.85 €

Pure Beginnings orgaanilise aloe veraga vannivaht lastele, 250 ml

www.veganshop.ee

www.veganshop.ee

Rahustavate ja põletikuvastaste omadustega.

15.90 €

Dr. Bronners´s, orgaaniline vedelseep piparmündiõliga, 473ml

Näo ja keha puhastamiseks. Piparmündi lõhnaga.

4.51 €

Georganics, looduslik hambaniit (mündine aktiivsüsi) Valmistatud jätkusuutlikult kasvatatud bambuse aktiivsöe kiududest. Pakendatud taaskasutatavasse klaaspurki metallist jaotajaga.

5.21 €

Georganics, looduslik keskkonnasõbralik bambusest hambahari

www.veganshop.ee

www.veganshop.ee

www.veganshop.ee

pehmed aktiivsöega rikastatud harjased.

6.99 €

Pesugeel granaatõun, FROSCH, 1,8 l Vedel pesuvahend on mõeldud kõikide riidetüüpide (v.a siid- ja villatooted) pesemiseks.

4.99 €

Intiimpesugeel tüdrukutele, DERMANDE, 250 ml

Aitab hoida pH taset neutraalsena. Sobilik kasutada enne menstruatsiooni iga. Dermatoloogiliselt testitud! Sobib veganitele.

3.99 €

Hambapasta Classic Mint, HUMBLE BRUSH, 75 ml

Humble Co. Naturaalne hambapasta on keskkonna sõbralik , taimne ning kaasaegne alternatiiv, tavalisele hambapastale.

Selveri poodides ja e-poes www.veganshop.ee

Selveri poodides ja e-poes www.veganshop.ee

Selveri poodides ja e-poes www.veganshop.ee

Kivvi

looduskosmeetikas ei kasutata kunstlikke värve, säilitusaineid, ftalaate, sünteetikat, alkoholi, toornafta tooteid, GMO’d, parabeene või muid kemikaale ja mürgiseid aineid.

VANANEMISVASTANE PÄEVAKREEM Kevade Elujõu kompleks

PIGMENDILAIKE VÄHENDAV SEERUM

Nahka valgendav kompleks

Kevade Elujõu kompleks

KOORIV NÄOMASK

Õrn ja pehme päevakreem vananemise aeglustamiseks. Kliiniliselt tõestatud koostis muudab naha elastsemaks ja tugevamaks.

Kerge tektsuuriga koostis sisaldab aktiivseid koostisosi, mis võitlevad pigmendilaikude vastu ja noorendavad nahka.

Sertifitseeritud orgaaniline ja õrn kooriv mask lihtsustab naha pinnapealset koorimist looduslikul viisil puhastades nahka sügavuti.

Kivvi Skin Renewals

“Kivvi Skin Renewals kerge koostisega tõhus pigmendilaike vähendav seerum sobib igale nahatüübile ja ma tunnen seda hästi oma segatüüpi nahal – kuiv nahk saab niisutatud ja rasune nahk ei jää üldse rasune.

Seerum tõmbab naha hommikuti mõnusalt klaariks, niisutab sügavuti ega ummista poore, mistõttu olen nüüd igapäevaselt põhiliselt seda kasutanud, muu järele pole vajadust tundnud.“ Blogija Kuus Sidrunit

www.wakuorganics.ee

LEHEMÃ&#x201E;RGIGA TOOTED

72

VEGAN

LEHEMÄRGIGA TOOTED

Kvaliteedikonkursi esimesed võitjad saavad kroonitud!

Selgusid parimad veganpiimad ja -piimašokolaadid Eestis.

Kvaliteedikonkurss „Parim vegantoode Eestis” sai hoo sisse. Aastas ilmub kuus Vegani ajakirjanumbrit, igas numbris toome välja erinevates kategooriates esikolmikusse jõudnud tooted, lisaks ka rahva lemmikud. Sel korral astuvad eesriide tagant välja taimsed piima ja piimašokolaadi alternatiivid. Parimad tooted pälvivad lehemärgi kandmise õiguse. Nii paistavad parimad vegantooted poeriiulilt kenasti silma.

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond

Konkursi „Parim vegantoode Eestis” käigus selguvad parimad Eestis müügil olevad vegantoidud ja -joogid, mille selgitavad välja eksperdid ja rahvas! Žürii selgitab igas kategoorias välja parimad kolm, kuid konkursi üks osa on ka rahva lemmiku valimine.

Et tulevikus oleks lihtne hea maitsega vegantoitu poest leida, saavad neli tunnustatud maitset äratuntava lehekujulise märgi. Kuldse lehemärgi saab esimese koha omanik, hõbedane märk kuulub teisele kohale ja pronksikarva kolmandale kohale. Rahva lemmik pälvib rohelise lehemärgi.

Märgi kasutamise õigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad, et tooraines on kasutatud ainult taimseid koostisosi.

Iga tootegrupi jaoks on eraldi ekspertkomisjon, kuhu kuulub 14 liiget.

Kõik komisjoniliikmed on toiduainetööstustes, teadusasutustes ja labori-

tes töötavad erialaspetsialistid, kes aktiivselt oma valdkonnas tegutsevad ja on soovitatud erialaliitude poolt. Kõik komisjoniliikmed on enne sensoorsele hindamisele asumist läbinud koolituse. Rahva lemmiku valimiseks korraldatakse avalikud hindamised.

Esimese etapina toimus toodete sensoorne hindamine, kus andsid hääle 14 koolituse läbinud spetsialisti, kelle seas nii veganeid kui segatoidulisi. Koolituse viis läbi tunnustatud Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, kel on kogemusi Eesti parima toiduaine valimisel ning kellega koostöös arendati välja ka konkursi hindamismetoodika.

Eraldi hindasid spetsialistid toote pakendit. Kahel järgneval päeval andsid oma hinnangu toitumisnõustajad toote tervislikkusele ja keskkonnateadlased keskkonnamõjule. Kolm esimest toodet viidi Eesti tuurile, mille käigus

Eesti tuleviku heaks

selgitati välja ka rahva lemmik. Vox Populi voorust võttis sel korral osa lausa 249 inimest.

Kui oled ettevõtja ja tahaksid konkursist osa võtta, kirjuta meile julgelt ja saad juba konkreetsemalt lugeda võistluse statuudist. Kirju ootame aadressil tunnustus@ajakirivegan.ee.

Sensoorika on teaduslik meetod, mis mõõdab, analüüsib ja interpreteerib seda, mida me tunneme erinevatel toodetel tänu oma nägemis-, haistmis-, kompimis-, maitsmis- ja kuulmismeelte abil.

Peamine eesmärk on aru saada, kuidas me toitu tunnetame. Toodete sensoorsel hindamisel oligi põhirõhk just maitsel, lisaks hinnati toodete välimust, tekstuuri, samuti lõhna.

VEGAN

73

LEHEMÄRGIGA TOOTED

Pähklipiimad Selles tootekategoorias skoorisid esikolmikus kolm erinevat pähklit: kookospähkel, India pähkel ning üks populaarsemaid pähkleid, millest piimale alternatiive valmistatakse – mandel. Rahva voorus paistis silma seegi, et pähklipiimade kategooria oli kõige populaarsem ja huvi tooteid proovida suur.

KULDLEHT

Alpro Roasted Almond Konkurentsitult maitsvaim pähklipiim valikus. Ka rahva suurim lemmik! Kõigist kolmest piimakategooriast mainiti rahvahääletusel korduvalt, et nii sojast kui ka teraviljast valmivstatud piimale eelistatakse mandlipiima just selle magusa röstitud pähkli maitsenüansi pärast. Žürii iseloomustas võitjat põhiliselt järgmiste märksõnadega: kreemine, tugev, meeldiva äratuntava mandli maitsega, röstitud pähklile iseloomuliku lõhnaga, magusamate, kuid samas ka soolaste nootidega tasakaalustatud toode, nautimiseks sobiv, kuid võiks sobida ideaalselt ka kohvi peale. Terviklik komplekt!

Alpro Cashew Original

HÕBELEHT

Kuivõrd India pähklitest valmistatud jook ei ole piimale omase valge tooniga, vaid pigem hallikas, tõi žürii siiski välja selle piima märgatava kreemisuse. Samas mainiti korduvalt, et hallikas toon esialgu isu ei tekitaks. Pähklile iseloomulik maitse tunti ära, seega on tegemist oma kirjeldusele vastava tootega. Põhilisteks korduvateks märksõnadeks kreemisus ja täidlus.

KOKO Dairy Free Original Peene kookose maitsega, voolav ning niisama joomiseks-nautimiseks sobiva viskoossusega. Värv on kena ning piimale iseloomulikud varjundid žürii sõnul täielikult olemas. Pakend kena, lihtne ja üheselt mõistetav. Küll aga toodi välja, et tegemist on võrdlemisi vesise tootega, seega sobib pigem inimesele, kes eelistab kerget ja vähem rammusat toodet.

74

VEGAN

PRONKSLEHT

LEHEMÃ&#x201E;RGIGA TOOTED

Alpro Roasted Almond

Punktid kokku (max 100)

Sensoorika (50/100)

Keskkond (25/100)

Tervislikkus (15/100)

Pakend (10/100)

68.99 43.70 7.50 9.45

Alpro Cashew Original

8.33

68.10 39.29 7.88 12.75

KOKO Dairy Free Original

8.18

66.32 39.70 6.63 12.45 7.55

0.00

10.00

20.00

30.00

40.00

50.00

60.00

70.00

80.00 VEGAN

75

LEHEMÄRGIGA TOOTED

Teraviljapiimad Teraviljast valmistatud erinevaid piimasid on meeletult palju, alustades tatrast, lõpetades kinoaga. Siiski jäid sõelale just kolm erinevat kaerast valmistatud piima.

Kaerale omane maitse on teraviljadest mahedaim, magusaim ning maitsemeeled on sellega harjunud.

Samuti on tegemist keskkonnasäästlikuma toorainega, sest üldjuhul toodetakse kaera meile kõige lähemal.

KULDLEHT

Alpro Oat Original Kuldmedaliga pärjati teraviljapiimadest Alpro Oat Original kaerapiim. Iseloomuliku heleda piimja tooni ja tekstuuriga, puhta meeldiva lõhnaga. Žürii sõnul täpselt õige maitseintensiivsusega, see tähendab, et pole vesine ega ka liialt tummine. Sobib nii nautimiseks toidu kõrvale kui ka kergeks piimaasendajaks kohvi peale.

Oatly iKaffe

HÕBELEHT

Äratuntavalt rasvasema koostisega kaerapiim, mis oma olemuselt meenutas žüriile pigem kohvikoort. Niisiis on toode ära teeninud oma nime ja tootekirjelduse: see sobib ideaalselt kohvile, niisama nautimiseks on see pigem liiga tummine. Toote iseloomustamiseks kasutati omadussõnu, nagu täidlane, soolaka mekiga, väga kreemine, nauditava tekstuuriga. “Sobib kindlasti ka omnivooridele.” Välja toodi toote originaalset kujundust ja pakendil kasutatud tekste, mis võiks tähelepanu tõmmata uute tõenäoliste klientide hulgas.

Alpro Oat Almond Et mahedale tasase profiiliga maitsele huvitavamaid nüansse lisada, on Alpro välja töötanud kaerajoogi, millele lisatud ka mandleid. Kolmandale kohale jäigi maisise meeldiva lõhnaga Alpro mandlilisandiga kaerapiim, mida hindajad tõstsid esile just tänu selle mitmekülgsele maitseprofiilile. Välja toodi kreemisust, lubatult on tunda nii kaera kui ka mandli õrna maitset. Magus, piisavalt soolane. Küll aga jäi toote tekstuur žürii arvates taaskord kohati vesiseks.

76

VEGAN

PRONKSLEHT

LEHEMÃ&#x201E;RGIGA TOOTED

Punktid kokku (max 100)

Sensoorika (50/100)

Keskkond (25/100)

Tervislikkus (15/100)

Pakend (10/100)

Alpro Oat Original

87.84 43.43 23.25 12.00 9.17

83.73

Oatly iKaffe

44.44 18.25 12.45 8.58

78.66

Alpro Oat Almond

41.57 15.00 13.50 8.58

0.00

10.00

20.00

30.00

40.00

50.00

60.00

70.00

80.00

90.00

100.00

VEGAN

77

LEHEMÄRGIGA TOOTED

Sojapiimad Sojapiimad on tuntud oma kõrge valgusisalduse, ent ka septsiifilise sojaoa maitse poolest, mis tihti harjumist vajab ja esimesel proovimisel pigem eemale tõukab. Õnneks on tänaseks asi lihtsam – siin on kolm parimat sojapiima, millest esmakordne tarbija võikski alustada.

KULDLEHT

Alpro Soya Unsweetened Neutraalse maitsega toode, millest lisasuhkrud välja jäetud.

Esialgu veidi võõra aromaatse lõhnaga, kuid maitses see ei kajastu. Seega ei tasu esimesel proovimisel lõhnast end lasta ära hirmutada. Isuäratava välimusega, viskoosne ja piimale iseloomuliku tekstuuriga, sobiva rasvasusega, puhta maitsega, ebameeldivate järel- või kõrvalmaitseteta, naturaalne magustamata kuldaväärt toode.

HÕBELEHT

Alpro Soya Original Meeldiva magusa mekiga sojapiim, mis võiks just magusalembelistele sobida. Erineb oma välimuselt teistest piimadest, sest on pigem kollase ja soojema tooniga. Lõhnas ja maitses on kergelt tunda mõnusat vanilli. Olemuselt tundub, et sobib niisama nautimiseks, kohvile, smuuti sisse, pudru ja teiste toitude hulka. Tegemist on kreemise tekstuuriga sojapiimaga, mille toorainele omane maitse esile ei kipu, kuid on äratuntav.

Natrue Soy Calcium Drink Selle toote puhul on oluline märkida, et hindajate arvates on tegemist pakendiga, mis ostma kindlasti ei kutsuks.

“Sellele tasuks ilmselt tooteesitlust teha.” Küll aga olid toote maitseomadused kergesti omaksvõetavad ja sojapiima maitse meeldiv. Toodi tihti välja ka toote ootamatut, kuid sümpaatset magusat mekki, mida hiljem pakendile peale vaadates tegelikult oodata ei oleks osanud. Kõrge kolmas koht kinnitab – ära hinda toodet selle pakendi järgi!

78

VEGAN

PRONKSLEHT

LEHEMÃ&#x201E;RGIGA TOOTED

Punktid kokku (max 100)

Sensoorika (50/100)

Keskkond (25/100)

Tervislikkus (15/100)

Pakend (10/100)

Alpro Soya Unsweetened

74.64 42.22 10.50 13.5 8.42

Alpro Soya Original

73.63 44.91 9.98 10.5 8.25

Natrue Soy Calcium Drink

72.51 41.85 13.13 10.2 7.33

0.00

10.00

20.00

30.00

40.00

50.00

60.00

70.00

80.00 VEGAN

79

LEHEMÄRGIGA TOOTED

Veganpiimašokolaadid Šokolaad on paljude inimeste lemmikmaiustus, millest tihti keeruline loobuda. Veel toredam on asjaolu, et veganpiimašokolaadid on tänaseks oma koha poeriiulitel leidnud ning valida on nii mõnegi suus sulava tahvli vahel.

KULDLEHT

Vego Whole Hazelnut Chocolate Bar Üllatavalt pehme ja siidise tekstuuriga veganšokolaad, milles terved krõmpsuvad metspähklid. Viimast võikski pidada šokolaadi parimaks omaduseks. Tihti mainiti hindamisel ära ka sõna Nutella, seega sobib toode hästi ka šokolaadikreemi austajatele. Kuigi maitse jäi hindajatele positiivsena meelde, toodi tugeva arvamusena välja pakendi odavat ja igavat väljanägemist, mis õnneks küll kuldmedalit ei röövinud.

iChoc Choco Cookie

HÕBELEHT

Piimašokolaadile väga iseloomuliku välimuse ning lõhnaga maiustus, mille puhul on meeldivaks lisaväärtuseks krõmpsuvad šokolaadiküpsise tükid. Veidi oli hindajate sõnul tunda ka alkoholile omast mekki, mis lisas meeldiva maitsenüansi. Pakend teenib mahetoote nimetust, näeb äge välja ning kutsub haarama.

Vivani White Nougat Crisp Väga magusa, kreemja ning suus sulava koostisega mõnus maius, mis olemuselt-välimuselt meenutab pigem batooni kui šokolaadi. Sobib suurepäraselt just pähklikreemi fännidele.

Tegemist on hõlpsasti murtava maiustusega, mis on armsas väikeses kaasaegses pakendis. Žürii sõnul kutsukski ostma just selle pakendi armas väljanägemine.

80

VEGAN

PRONKSLEHT

LEHEMÃ&#x201E;RGIGA TOOTED

Vego Whole Hazelnut Chocolate Bar

Punktid kokku (max 100)

Sensoorika (50/100)

Keskkond (25/100)

Tervislikkus (15/100)

Pakend (10/100)

66.25 45.37 6.30 7.50 7.08

iChoc Choco Cookie

62.56 43.43 5.30 4.50 9.33

Vivani White Nougat Crisp

62.34 42.04 5.30 6.00 9.00

0.00

10.00

20.00

30.00

40.00

50.00

60.00

70.00 VEGAN

81

Modelli pilt

SIS SED R O O T ORIGINAAL TID T U D T ABLE VALMISTA E SILMADEL

Blue Berry

toimib!

Blue Berry tabletid silmadele aitasid Ketil hoida head nägemist. „Need tabletid on suurepärased,” ütleb ta.

„Olen üle 60 aasta vana ja kannan prille juba 10. eluaastast. Kui kontrollisin kolm aastat tagasi nägemist, ei olnud tulemused kiita. Olin lugenud silmadeseisundit ja nägemist parandavate Blue Berry™ tablettide kohta. Kuu aega pärast silmade kontrollimist otsustasin need tabletid järele proovida.”

„Ma ei loobu Blue Berry kasutamisest enam kunagi”

„Umbes viie kuu möödudes märkasin, et midagi on muutunud. Blue Berry tabletid sisaldavad mustikaekstrakti, luteiini ning teisi silmadele ja nägemisele olulisi toitaineid. Mitte keegi polnud mulle kunagi öelnud, et silmadel võib toitainetest puudus olla. Olin muutustest üllatunud – olen juba

üle 60, aga minu nägemine on nüüd normaalne. Räägin suurepärasest Blue Berryst kõigile, keda tunnen ning kõik on sellest samamoodi vaimustuses,” rõõmustab Keti.

Millal Blue Berryt kasutada?

Harilikult hakatakse Blue Berry tablette kasutama siis, kui märgatakse muutusi nägemises. Samas võib neid tablette hakata kasutama palju varem, ei pea ootama, millal nägemine halvenema hakkab. Silmadele ja nägemisele mõeldud originaalsete Rootsi tablettide Blue Berry koostises on mustika-, silmarohu-, viinamarjaseemnete ekstrakti ja luteiini. Mustikaekstrakt aitab hoida normaalset nägemist. Silmarohuekstrakt toetab normaalset nägemist ja võrkkesta funkt-

siooni. Viinamarjaseemnete ekstraktis leiduvad polüfenoolid on tuntud oma antioksüdatiivsete omaduste poolest. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis on samuti tähtsad.

Kus saab osta Blue Berryt?i

Originaalseid Rootsis valmistatud Blue Berry tablette saate osta apteegist või tootja e-poest www.newnordic.ee. Kui vajate lisainfot, helistage telefonil 684 3838. www.newnordic.ee

Online Store

HEA NÄGEMINE – PAREM ELUKVALITEET Teie silmad töötavad iga päev väga pingeliselt lugemise, sõiduauto juhtimise, arvutiga töötamise või teleri vaatamise tõttu. Pole mingit kahtlust, et silmad ja nägemine on igapäevaelus väga olulised. Seega peab teadma, et vanusega nägemine muutub, kuna silmalihased nõrgenevad ja silmaläätsed jäigastuvad.

Selleks, et sälitada head nägemist võimalikult kauaks, on vaja oma silmade eest hoolt kanda – teha aegajalt silmaharjutusi, vaadata horisonti, aga ka varustada neid vajalike vitamiinide, mineraalide ja taimeekstraktidega. Selliseid bioloogiliselt aktiivseid aineid on mustika- ja silmarohuekstraktis. Mustikaekstrakt aitab hoida normaalset nägemist. Silmarohuekstrakt toetab normaalset nägemist ja võrkkesta funktsiooni. Luteiini leidub silma kollatähnis maakulas, mis vastutab kesknägemise eest, kuid organism luteiini ei tooda ja vanusega selle kogus väheneb.

Blue Berry tabletid on sobilikud veganitele.

Hakake oma silmade eest hoolt kandma juba täna!

Toidulisand

2019 1/6

Retseptilisa Terviseameti heaks kiidetud 5-päeva menüü lasteaedadele Praktiline test: kas laps saab toidus vajaliku kätte?

SPIKKER! Mida meeles pidada, et tagada tervislik täistaimne toitumine

1. PÄEV

HOMMIKUSÖÖK Riisihelbepuder linaseemnetega* (160/200/250/280) Kaneeli-datlimoos* (25/45/50/60) Mandlid** (12/12/15/18) Rikastatud sojapiim (150/150/150/150) VAHEPALA Peakapsas (50/75/75/75)

LÕUNASÖÖK Makaronid ubadega India pähkli kastmes* (160/210/250/300) Aurutatud rooskapsas (40/60/60/60) Rukkileib (20/30/30/30) Rikastatud sojapiim (125/125/125/125) Õun (50/60/100/100) Pähkli-kakaokreem* (30/35/50/50)

ÕHTUOODE Porgandi-apelsinismuuti* (170/200/250/300) Peedi-päevalilleseemnemääre* (20/35/35/35) Sepik (20/30/30/30) Tomat (20/30/30/30) * Vt tehnoloogilist kaarti: bit.ly/veganmenuu ** Pähkleid/seemneid tuleb lämbumisohu vältimiseks pakkuda eakohasel kujul: purustatult, laastudena, püreestatult vms.

Toiduaine

Kogus (g)

Valmistamine

Riisihelbepuder linaseemnetega

Riisihelbed Vesi Linaseemned Sool, jodeeritud (40 mg/kg) Tooraineid kokku Väljatulek

189 829 33 1.9 1054 1000

Aja vesi keema, lisa riisihelbed ja jahvatatud linaseemned. Keeda 3-4 minutit. Maitsesta soolaga.

Kaneeli-datlimoos

Datlid, kuivatatud Vesi Kaneel Tooraineid kokku Väljatulek

613 383 3.8 1000 1000

Pese rosinad, lisa vesi ja püreesta ühtlaseks moosiks.

Makaronid ubadega India pähkli kastmes

Täisteramakaronid, kuivaine Vesi Oliiviõli Mugulsibul Küüslauk India pähklid Sidrunimahl Sool, jodeeritud (40 mg/kg) Must pipar Uba, valge, keedetud Tooraineid kokku Väljatulek

190 646 11 63 5.1 28 6.3 2.5 0.4 127 1081 1000

Keeda makaronid, kurna ja sega hulka keedetud oad. Eraldi potis kuumuta õli ja prae hakitud sibulad pehmeks. Lisa hakitud küüslauk ja prae veel umbes 1 min. Eemalda tulelt, lisa India pähklid, 2 tassi vett, sidrunimahl, must pipar ja sool ning blenderda ühtlaseks kreemjaks kastmeks. Sega kaste makaronide ja ubadega.

Pähklikakaokreem

India pähklid Banaan Apelsin Kakaopulber Kookoshelbed Tooraineid kokku Väljatulek

323 387 210 48 32 1000 1000

Blenderda kõik koostisosad ühtlaseks siidjaks kastmeks.

Porgandiapelsinismuuti

Porgand Apelsin Sojapiim, Ca-ga rikastatud Rosinad Parapähklid Kookoshelbed Vesi Tooraineid kokku Väljatulek

304 228 190 76 7.6 4.6 190 1000 1000

Lisa kõik koostisosad blenderisse ja töötle ühtlaseks kreemjaks smuutiks.

Peedi-päevalilleseemnemääre

Peet, keedetud Päevalilleseemned Küüslauk Sidrunimahl Oliiviõli Sool, jodeeritud (40 mg/kg) Tooraineid kokku Väljatulek

726 181 5.4 36 49 1.8 1000 1000

Purusta kõik koostisosad ühtlaseks määrdeks.

Algne retsept: Sandra Vungi, taimetoit.ee

Algne retsept: veganmaailm.com

2. PÄEV

HOMMIKUSÖÖK Odrahelbepuder linaseemnetega* (160/200/250/280) Rosinamoos* (35/50/55/65) India pähklid** (10/14/18/20) Rikastatud sojapiim (150/150/150/150) VAHEPALA Porgand (50/75/75/75)

LÕUNASÖÖK Läätse pikkpoiss* (70/80/100/110) Keedetud kartul (90/120/140/170) Aurutatud brokoli (30/40/50/50) Maapähkli-tomatikaste* (30/40/50/50) Rukkileib (20/30/30/30) Rikastatud sojapiim (150/125/125/125) Banaani-kakaopuding* (70/100/125/150)

ÕHTUOODE Borš punaste ubadega* (180/230/330/350) Sepik (20/30/30/30) Avokaado (35/35/35/50) Paprika (20/30/30/30) * Vt tehnoloogilist kaarti. ** Pähkleid/seemneid tuleb lämbumisohu vältimiseks pakkuda eakohasel kujul: purustatult, laastudena, püreestatult vms.

Toiduaine

Kogus (g)

Valmistamine

Odrahelbepuder linaseemnetega

Odrahelbed Vesi Linaseemned Sool, jodeeritud (40 mg/kg) Toorainet kokku Väljatulek

189 829 33 1.9 1054 1000

Aja vesi keema, lisa odrahelbed ja jahvatatud linaseemned. Keeda 3-4 minutit. Maitsesta soolaga.

Rosinamoos

Rosinad Vesi Toorainet kokku Väljatulek

667 333 1000 1000

Pese rosinad, lisa vesi ja püreesta ühtlaseks moosiks.

Läätse pikkpoiss

Läätsed, kuivatatud Riis, poleeritud, kuivaine Mugulsibul Küüslauk Vesi Liha üldmaitseaine Sool, jodeeritud (40 mg/kg) Riivsai Odrajahu Tomatipasta Puljongipulber, köögivilja Karripulber Oliiviõli Toorainet kokku Väljatulek

169 135 74 8.1 608 12 4.7 27 20 40 1.4 0.7 9.1 1110 1000

Pane rohelised läätsed koos riisi, hakitud sibulaga, küüslauguküünte ja loorberilehega keema. Keeda, kuni riis ja läätsed on pehmed. Kurna hoolikalt, kuna segu ei tohi jääda liialt vesine. Lisa segule maitseained, riivsai, odrajahu, sool ja tomatipasta. Vala segu õliga määritud ahjuvormi. Küpseta 200 kraadi juures umbes 40 minutit.

Maapähklid Tomat Vesi Sool, jodeeritud (40 mg/kg) Toorainet kokku Väljatulek

294 352 352 1.5 1000 1000

Blenderda kõik koostisosad ühtlaseks siidjaks kastmeks.

Linaseemned Sojapiim, Ca-ga rikastatud Banaan Kakaopulber Kiivi Mustikad, külmutatud Mandlid, kooritud Kookoshelbed Toorainet kokku Väljatulek

45 402 321 10 100 100 10 10 1000 1000

Blenderda 2/3 banaanist, sojapiim ja kakao ühtlaseks kreemjaks massiks. Sega hulka jahvatatud linaseemned ning jäta mõneks ajaks külmikusse seisma. Vala tahkunud mass serveerimisnõudesse ning lisa viilutatult ülejäänud osa banaanist, kiivi kuubikud ja mustikad. Puista peale mandleid laastudena või purustatult ja kookoshelbeid.

Peet Mugulsibul Porgand Peakapsas, valge Oliiviõli Vesi Puljongipulber, köögivilja Sidrunimahl Sool, jodeeritud (40 mg/kg) Must pipar, jahvatatud Suhkur Uba, punane, kuiv., keed.

Kartul, toores Toorainet kokku Väljatulek

135 68 68 135 12 508 1 7.5 2 0.7 4.4 101 68 1111 1000

Koori peedid, sibulad ja porgandid. Pane umbes 50 g peeti kõrvale. Lõika ülejäänud köögiviljad õhukesteks ribadeks, kartulid kuubikuteks. Kuumuta potis õli, lisa porgand, sibul ja peet ning prae kergelt läbi.

Lisa ribadeks lõigatud kapsas ja kartulid, kalla peale kuum puljong ning hauta kaane all nõrgal kuumusel umbes 20–30 minutit, kuni aedviljad on pehmed.

Lisa keedetud oad. Riivi viimane peet peenelt ja sega supi hulka. Maitsesta sidrunimahla, pipra, soola ja suhkruga.

Maapähklitomatikaste

Banaanikakaopuding

Borš punaste ubadega

Algne retsept: Sandra Vungi, taimetoit.ee

Algne retsept: Sandra Vungi, taimetoit.ee

Algne retsept: Reelika Õigemeel. Toitu targalt.

3. PÄEV

HOMMIKUSÖÖK Hirsipuder* Hirsipuder* (160/200/250/280) (160/200/250/280) Mustsõstra-rosinamoos* Mustsõstra-rosinamoos* (30/50/60/70) (30/50/60/70) Maapähklivõi** Maapähklivõi** (7/7/12/12) (7/7/12/12) Rikastatud Rikastatud sojapiim sojapiim (125/125/125/125) (125/125/125/125) VAHEPALA Brokoli (50/75/75/75)

LÕUNASÖÖK Hernesupp köögiviljadega* (180/220/280/290) Rukkileib (20/30/30/30) Kakao-apelsiniküpsised* (45/60/60/75) Apelsin (60/60/100/100)

ÕHTUOODE Spinati-banaani-apelsinismuuti* (180/200/250/300) Sepik (20/30/30/30) Seene-oapasteet* (20/25/30/30) Kurk (25/40/40/40) * Vt tehnoloogilist kaarti. ** Pähkleid/seemneid tuleb lämbumisohu vältimiseks pakkuda eakohasel kujul: purustatult, laastudena, püreestatult vms.

Toiduaine

Kogus (g)

Valmistamine

Hirsipuder

Hirsitangud, kuivaine Vesi Sojapiim, Ca-ga rikastatud Sool, jodeeritud (40 mg/kg) Toorainet kokku Väljatulek

221 276 552 3.9 1052 1000

Pese hirsitangud, hõõru neid läbi mitme sooja vee.

Pane kuuma vette, sega ja hauta kaane all. Kui tangud on veega paisunud, lisa sojapiim, sega ja hauta edasi. Põhja kõrbemise vältimiseks sega putru aegajalt. Hauta sobiliku pehmuseni. Maitsesta soolaga.

Mustsõstrarosinamoos

Rosinad Vesi Mustsõstrad Toorainet kokku Väljatulek

336 168 496 1000 1000

Pese rosinad, lisa vesi, külmutatud või värsked mustsõstrad ja püreesta ühtlaseks moosiks.

Tükilisema moosi saamiseks valmista esmalt rosinamoos ja sega selle hulka mustsõstrad.

Hernesupp köögiviljadega

Herned, kuivatatud Porgand Lillkapsas Mugulsibul Küüslauk Odrakruubid, kuivaine Sool, jodeeritud (40 mg/kg) Must pipar Till, värske Petersell, kuivatatud Vesi Pärmihelbed (Bon Soya) Oliiviõli Toorainet kokku Väljatulek

144 115 96 58 1.9 19 1.4 1.9 4.8 1 626 6.3 34 1110 1000

Pese kuivatatud herned ja odrakruubid ning leota neid eraldi anumates umbes 6 tundi. Puhasta köögiviljad. Haki sibul ja küüslauk, lõika lillkapsas sobivateks tükkideks. Aja potis keema, lisa herned, kruubid ja loorberileht. Kuumuta õlis sibul, kuni see on muutunud pehmeks, lisa küüslauk ja kuumuta veel paar minutit. Lisa riivitud porgand, tükeldatud lillkapsas ning praetud sibul ja küüslauk supile.

Keeda suppi veel umbes 10-15 minutit. Valmimisel maitsesta soola, pipra ja maitserohelisega.

Serveerimisel sega supile hulka pärmihelbed.

Nisujahu Täisteranisujahu Kakaopulber Küpsetuspulber Suhkur Banaan Apelsinimahl Sool, jodeeritud (40 mg/kg) Oliiviõli Toorainet kokku Väljatulek

202 202 24 10 202 242 30 1 137 1051 1000

Eelsoojenda ahi 180 kraadini. Sega kakaopulber, küpsetuspulber ja sool jahude hulka. Eraldi kausis sega suhkur korralikult õliga läbi. Lisa õli-suhkrusegusesse purustatud banaan, riivitud apelsinikoor ja apelsinimahl ja sega hästi läbi. Lisa kuivained ja sega hoolikalt. Vormi sobiliku suurusega küpsised ning küpseta ahjus umbes 10 minutit. Enne serveerimist lase jahtuda.

Spinati-banaaniapelsinismuuti

Spinat, külmutatud Banaan Apelsin Parapähklid Datlid, kuivatatud Päevalilleseemned Linaseemned Sojapiim, Ca-ga rikastatud Toorainet kokku Väljatulek

207 172 86 8.6 52 17 26 431 1000 1000

Lisa kõik koostisosad blenderisse ja töötle ühtlaseks kreemjaks smuutiks.

Seeneoapasteet

Šampinjonid, värsked Mugulsibul Oliiviõli Rosmariin, kuivatatud Tüümian, kuivatatud Sool, jodeeritud (40 mg/kg) Must pipar, jahvatatud Uba, valge, keedetud Toorainet kokku Väljatulek

473 227 25 0.6 0.6 3.8 1.1 379 1111 1000

Puhasta sibul ja haki. Puhasta seened ja viiluta. Prae pannil õlis sibulat ja seeni, kuni seentest on vesi peaaegu välja tulnud, lisa rosmariin ja tüümian ja keedetud oad. Hauta veel paar minutit. Eemalda tulelt ja purusta ühtlaseks määrdeks. Maitsesta soolaga.

Kakaoapelsiniküpsised

Algne retsept: Reelika Õigemeel. Toitu targalt.

Algne retsept: Sandra Vungi, taimetoit.ee

4. PÄEV

HOMMIKUSÖÖK Rukkihelbepuder linaseemnetega* (160/200/250/280) Kaneeli-datlimoos* (50/60/70/80) Parapähklid** (3/5/6/7) Rikastatud sojapiim (125/150/150/150) VAHEPALA Kaalikas (50/75/75/75)

LÕUNASÖÖK Tartotto aedviljade ja seentega* (160/200/250/300) Praetud tofu* (35/40/40/40) Peedisalat õuntega* (40/50/60/70) Rikastatud sojapiim (125/125/125/125) Leivakreem* (60/80/100/100) Banaan (70/100/120/120)

ÕHTUOODE Röstitud kõrvitsaporgandi püreesupp* (200/240/280/320) Kõrvitsaseemned** (10/12/16/20) Sepik (20/30/30/30) * Vt tehnoloogilist kaarti. ** Pähkleid/seemneid tuleb lämbumisohu vältimiseks pakkuda eakohasel kujul: purustatult, laastudena, püreestatult vms.

Toiduaine

Kogus (g)

Valmistamine

Rukkihelbepuder linaseemnetega

Rukkihelbed Vesi Linaseemned Sool, jodeeritud (40 mg/kg) Toorainet kokku Väljatulek

189 829 33 1.9 1054 1000

Aja vesi keema, lisa rukkihelbed ja jahvatatud linaseemned. Keeda 3-4 minutit. Maitsesta soolaga.

Kaneelidatlimoos

Datlid, kuivatatud Vesi Kaneel Toorainet kokku Väljatulek

613 383 3.8 1000 1000

Pese kividest puhastatud datlid, lisa vesi, kaneel ja püreesta ühtlaseks moosiks.

Tartotto aedviljade ja seentega

Tatar, kuivaine Vesi Porgand Lillkapsas Brokoli, külmutatud Šampinjonid, värsked Aedoad Oliiviõli Mugulsibul Küüslauk Sool, jodeeritud (40 mg/kg) Pärmihelbed (Bon Soya) Toorainet kokku Väljatulek

150 401 100 67 67 100 100 27 60 20 2.5 13 1111 1000

Puhasta ja haki sibul ja küüslauk ning kuumuta kergelt õlis. Lisa vesi ja tatar. Kui tatar on peaaegu pehme, lisa ülejäänud köögiviljad. Hauta, kuni köögiviljad on valmis. Maitsesta soola ja pipraga. Enne serveerimist sega hulka pärmihelbed.

Praetud tofu

Tofu Sojakaste Rapsiõli Sool, jodeeritud (40 mg/kg) Toorainet kokku Väljatulek

929 26 50 7.4 1013 1000

Lõika tofu viiludeks või kuubikuteks. Vala üle sojakastmega ja lase külmas mõnda aega marineerida.

Prae õlis. Maitsesta soolaga.

Peedisalat õuntega

Peet, keedetud Õun Oliiviõli Õunamahl Sool, jodeeritud (40 mg/kg) Must pipar, jahvatatud Toorainet kokku Väljatulek

692 208 47 52 0.9 0.9 1000 1000

Riivi peet ja õun ning sega omavahel. Valmista õlist ja õunamahlast kaste ning vala peedi ja õuna segule.

Maitsesta soola ja pipraga.

Leivakreem

Vesi Datlid, kuivatatud Ploom, kuivatatud Leib, keskmiselt Sidrunimahl Kardemon Toorainet kokku Väljatulek

608 76 152 244 30 1.5 1111 1000

Haki kividest puhastatud datlid ja ploomid. Aja vesi keema, lisa tükeldatud leib, datlid ja ploomid ning kuumuta ühtlaseks seguks. Sega hulka sidrunikoor ja –mahl ning kardemon.

Röstitud kõrvitsaporgandi püreesupp

Kõrvits Porgand Mugulsibul Küüslauk Ingverijuur, värske Oliiviõli Sool, jodeeritud (40 mg/kg) Must pipar, jahvatatud Vesi Uba, valge, keedetud Pärmihelbed (Bon Soya) Toorainet kokku Väljatulek

197 345 59 4.9 4.9 21 1 2 345 123 6.4 1111 1000

Eelsoojenda ahi 200 kraadini. Puhasta kõrvits ja tükelda. Puhasta ja tükelda ka teised köögiviljad.

Aseta köögiviljad ahjuvormi, vala üle õliga, lisa must pipar ja sega. Küpseta ahjus 30-35 min. Eemalda ahjust, vala potti, lisa vesi ja keedetud oad ning lase pliidil korraks keema tõusta. Püreesta ühtlaseks supiks. Maitsesta soolaga. Enne serveerimist sega hulka pärmihelbed.

Algne retsept: Reelika Õigemeel. Toitu targalt.

Algne retsept: Reelika Õigemeel. Toitu targalt.

5. PÄEV

HOMMIKUSÖÖK Kaerahelbepuder linaseemnetega* (160/200/250/280) Datlimoos* (40/60/70/80) Kookoshelbed (3/3/4/5) Rikastatud sojapiim (125/150/150/150) VAHEPALA Porgand (50/75/75/75)

LÕUNASÖÖK Kartulipuder* (110/140/180/210) Koorene brokoli-hernepada* (90/100/120/130) Hiina kapsa-kurgi-tomati-salat* (50/50/60/60) Rukkileib (20/30/30/30) Rikastatud sojapiim (125/125/125/125) Porgandi-mandlivorm* (30/40/50/60) Õun (70/100/120/120)

ÕHTUOODE Spinati-banaanismuuti* (190/210/250/300) Sepik (20/30/30/30) Kohev hernepasteet* (15/30/40/40) Kurk (20/30/30/30)

* Vt tehnoloogilist kaarti.

Toiduaine

Kogus (g)

Valmistamine

Kaerahelbepuder linaseemnetega

Kaerahelbed Vesi Linaseemned Sool, jodeeritud (40 mg/kg) Toorainet kokku Väljatulek

189 829 33 1.9 1054 1000

Aja vesi keema, lisa kaerahelbed ja jahvatatud linaseemned. Keeda 3-4 minutit. Maitsesta soolaga.

Datlimoos

Datlid, kuivatatud Vesi Toorainet kokku Väljatulek

615 384 1000 1000

Pese kividest puhastatud datlid, lisa vesi ja püreesta ühtlaseks moosiks.

Kartulipuder

Kartul, toores Sojapiim, Ca-ga rikastatud Muskaatpähkel, jahvatatud Sool, jodeeritud (40 mg/kg) Oliiviõli Toorainet kokku Väljatulek

840 140 0.6 4.5 15 1000 1000

Koori kartulid ja lõika sektoriteks. Lisa külma vett nii palju, et kartulid oleksid kaetud. Keeda kartulid täiesti pehmeks ja kurna. Lisa sojapiim, riivitud muskaatpähkel ja õli. Töötle kohevaks pudruks. Maitsesta soolaga.

Oliiviõli Brokoli, külmutatud Herned, külmutatud Sidrun Sool, jodeeritud (40 mg/kg) India pähklid Vesi Pärmihelbed (Bon Soya) Toorainet kokku Väljatulek

31 457 457 17 3.4 34 103 7.4 1110 1000

Püreesta India pähklid, sidrunimahl ja vesi ühtlaseks kastmeks. Kuumuta pannil õli ning lisa brokoli, herned ja India pähkli kaste. Hauta 5-10 minutit. Maitsesta soolaga. Enne serveerimist sega hulka pärmihelbed.

Hiina kapsakurgi-tomatisalat

Hiina kapsas Kurk Tomat Oliiviõli Sool, jodeeritud (40 mg/kg) Must pipar, jahvatatud Sidrunimahl Toorainet kokku Väljatulek

308 308 308 42 1.5 0.6 31 1000 1000

Pese köögiviljad. Haki Hiina kapsas, viiluta kurk ja tomat ning lõika sektoriteks. Lisa sidrunimahl, õli ja maitsesta soola ja musta pipraga. Sega korralikult läbi.

Porgandimandlivorm

Porgand Vesi Mandlid, kooritud Muskaatpähkel, jahvatatud Maisitärklis Rapsiõli Sool, jodeeritud (40 mg/kg) Must pipar, jahvatatud Datlid, kuivatatud Toorainet kokku Väljatulek

460 307 199 1.5 7.7 41 1.5 0.6 92 1111 1000

Keeda porgandid ja kurna. Hoia pool keeduleemest alles. Püreesta keedetud porgandid ja kividest puhastatud datlid ühtlaseks massiks. Sega hulka pool keeduleemest, jahuks jahvatatud mandlid, maisitärklis ja maitseained. Vala õliga määritud vormi, raputa peale mandlilaaste või purustatud mandlitükke. Kuumuta ahi 175 kraadini ja küpseta 30 min.

Spinatibanaanismuuti

Spinat, külmutatud Banaan Vesi Maapähklid Datlid, kuivatatud Parapähklid Toorainet kokku Väljatulek

186 232 465 46 54 15 1000 1000

Lisa kõik koostisosad blenderisse ja töötle ühtlaseks kreemjaks smuutiks.

Kohev hernepasteet

Herned, kuivatatud Vesi Porgand Küüslauk Must pipar, jahvatatud Sool, jodeeritud (40 mg/kg) Oliiviõli Toorainet kokku Väljatulek

284 568 213 11 0.7 4.3 29 1111 1000

Pane poolikuid kollased herned koos loorberilehega keema. Keeda umbes 30 min, lisa küüslauk ja porgandiviilud. Keeda veel umbes 15 min, kuni herned on täiesti pehmed. Kurna ja eemalda loorberileht. Lisa sool, pipar ja õli ning püreesta ühtlaseks määrdeks.

Koorene brokolihernepada

Algne retsept: Sandra Vungi, taimetoit.ee

Algne retsept: Sandra Vungi, taimetoit.ee

Algne retsept: Sandra Vungi, taimetoit.ee

KAS LAPS SAAB TOIDUST VAJALIKU KÄTTE? – Eesti Vegan Selts –

Kiire 10 küsimusega test näitab suunda, kui hästi veganlapse toitumine on planeeritud ja kuidas see igapäevaelus realiseerub.

Sh tofu jt sojatooted, tempeh, falafel, hummus, maapähklivõi, kinoa, pistaatsiapähklid.

Test näitab ka võimalikud murepunktid, millele saab edaspidi tähelepanu pöörata.

Vasta küsimustele arvestades ühe tavapärase päeva kõikide toidukordadega.

Võta arvesse ainult söödud toiduained.

5. Kui mitu portsjonit häid kaltsiumi allikaid laps saab iga päev?

Nt rinnapiim, kaltsiumiga rikastatud tooted, tofu, tahiini, tumerohelised lehtköögiviljad, valged ja mustad oad, tšiiaseemned, mandlivõi, must melassisiirup.

VALI VASTUSTEST ÜKS. Ühe portsjoni annab nt 1 väike puuvili, lapse peotäis köögivilju, teravilju või pähkleid, 1 väike leivaviil, 2 dl taimset piima, 1 spl pähklivõid, 1 tl õli või seemneid.

Portsjonite suurusest olulisem on laste puhul toiduainete mitmekesisus ja söögikordade arv, sest laste energiavajadus ja isu vahelduvad periooditi.

1. Kui mitu portsjoni puuvilju ja marju laps sööb iga päev? Sh smuuti ja toormoos. ● 3+ (3 p) ● 2 (2 p) ● 1 (1 p) 2. Kui mitu portsjonit köögi- ja juurvilju laps sööb iga päev? Sh nii värsked kui ka töödeldud köögi- ja juurviljad. ● 4+ (3 p) ● 2-3 (2 p) ● 1 (1 p) 3. Kui mitu portsjonit täisteravilju laps sööb iga päev? Sh kinoa, riis, tatar. ● 4+ (3 p) ● 2-3 (2 p) ● 1 (1 p) 4. Kui mitu portsjonit kaunvilju jt valgutooteid laps sööb iga päev?

● 3+ (3 p) ● 2 (2 p) ● 1 (1 p)

● 4+ (3 p) ● 3 (2 p) ● 1-2 (1 p) 6. Kui mitu portsjonit häid omega-3 -rasvhapete allikaid laps saab iga päev?

Nt 1 tl rapsi-, kanepi-, või linaseemneõli, 1 tl lina-, tšiia- või kanepiseemneid, peotäis Kreeka pähkleid, omega-3-rasvahappeid sisaldavat margariini. ● 2+ (3 p) ● 1 (2 p) 7. Kui mitu portsjonit pähkleid, mandleid ja seemneid laps sööb iga päev? Sh pähklivõi, tahiini, mandlijahu. ● 2+ (3 p) ● 1 (2 p) 8. Kas laps saab piisavalt B12-vitamiini nt järgmistest allikatest? Vali kõige paremini sobiv variant. ● Tarbides 2-3 korda päevas B12-vitamiiniga rikastatud tooteid (nt sojapiima) või rinnapiima (3 p) ● Tarbides kord päevas vähemalt 10-25 µg toidulisandit (3 p) ● Võttes kaks korda nädalas 375-750 µg toidulisandit (3 p)

9. Kas laps saab piisavalt D-vitamiini nt järgmistest allikatest? Vali kõige paremini sobiv variant. ● Tarbides kord päevas vähemalt 10-25 µg toidulisandit (3 p) ● Tarbides 3-4 korda päevas D-vitamiiniga rikastatud tooteid nt taimset piima (2 p) ● Viibides suvisel ajal iga päev natuke aega päikese käes (1 p) 10. Kas laps saab piisavalt joodi nt järgmistest allikatest? Vali kõige paremini sobiv variant. ● Saades rinnapiima (3 p) ● Tarbides kord päevas toidulisandit: 1-5 a 90 µg, 6-9 a 120 µg, al. 10. eluaastast 150 µg (3 p) ● Kasutades söögi tegemisel jodeeritud soola (1 p) ● Süües iganädalaselt merevetikaid (1 p)

Testi tulemus 28-30 punkti Suurepärane tulemus! Laps on eeskujulik toituja.

25-27 punkti Tubli tulemus. Paistab, et toitumine on üldjoontes korras. Veel saab vaadata üle kohad, mis andsid vähem punkte. Äkki proovida veel mõni harjumus ümber muuta?

Alla 25 punkti Ilmselt on lapse toitumises mõningaid puudujääke. Mitmekülgse menüü aluseks on head harjumused.

SPIKKER!

, a d a d i p s e l e Mida me k i l s i v r e t a d et taga ine m u t i o t e n täistaim

– Eliis Salm –

Uuringud näitavad, et taimetoitlaste söögisedel on segatoitlastega võrreldes enamasti mitmekesisem ja tasakaalustatum. Inglismaal tehtud uuringust selgus, et veganitest koolilaste kiudainete ning kõikide vitamiinide ja mineraalainete (välja arvatud kaltsium) tarbimine ületas segatoitlastest laste oma. Keskmisest paremat toitumist näitas ka 2018. aastal Eestis korraldatud taimetoitlaste tervisekäitumise uuring. Täistaimse toitumisega seotud tervisekasude saamiseks peaks aga menüü koostamisel teatud põhimõtetele tähelepanu pöörama.

Tervisliku toitumise üldised põhimõtted ei sõltu toitumisstiilist ning neid peaks järgima iga sööja ning toidu valmistaja.

Toiduvalikuid tehes tuleks silmas pidada nii mõndagi.

MITMEKESINE, TASAKAALUSTATUD, VAJADUSTELE VASTAV JA MÕÕDUKAS Tarbima peaks toite erinevatest toidugruppidest (täisteraviljad, kaunviljad, puuviljad ja marjad, köögiviljad (sh seened ja vetikad), pähklid ja seemned) ning varieerima toitusid toidugruppide

sees (nt kaunviljade grupist tarbitakse kikerherneid, ube, herneid, läätsesid, tofut jne).

Tasakaalustatud toitumine eeldab, et tarbitakse vajalikul määral nii makrotoitaineid (valke, süsivesikuid, rasvu, vett) kui ka mikrotoitaineid (vitamiinid, mineraalained). Ühtki toitainet ei tohiks menüüst välistada ning eelistada võiks toitainetihedaid (toitainete hulk toiduenergia kohta) toiduaineid. Kõige toitainetihedamad on taimsed terviktoidud: toiduained oma loomulikul kujul, millest

http://vegan.ee/esimene-taimetoitlaste-tervisekaitumise-uuring-eestis-taimetoitlus-on-tervislik/

ei ole töötlemise käigus midagi kasulikku eemaldatud.

Kui saame toiduga rohkem energiat, kui kulutame, salvestatakse ülejääk rasvana. Kui saame energiat kulutatavast vähem, siis kaal langeb ning tõenäoliselt ei saada siis ka piisavalt mineraalaineid ning vitamiine. Energiavajadus sõltub lisaks liikumisaktiivsusele ning soole ja vanusele ka keha suurusest (pikkus, kaal) ja koostisest, ainevahetuse eripäradest, söödavast toidust, õhutemperatuurist jne.

Väikeses koguses ebatervislike toiduainete harv tarbimine (nt magustatud joogid, rafineeritud jahust tooted, maiustused) ei too lühiperspektiivis kaasa terviseprobleeme. Samas tasub silmas pidada, et ka tervislike toiduainete liiga suur tarbimine ei ole hea.

Järgides eeltoodud põhimõtteid, on vajalike toitainete saamine lihtne ning puudub vajadus menüüs grammi täpsusega järge ajada ning teha keerukaid arvutusi. Tasakaalustamata segatoitluselt taimetoitluse poole pöördudes võiks lisaks eelnevatele põhimõtetele pöörata tähelepanu ka järgmistele toitainetele ning veenduda, et menüüs oleks esindatud nende head allikad.

VALGUD: KAUNVILJAD, TÄISTERAVILJAD, PÄHKLID-SEEMNED Tihti viidatakse asjaolule, nagu sisaldaks asendamatuid aminohappeid vaid loomset päritolu toit – tegelikult sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid kõik taimed. Et erinevad asendamatud aminohapped on taimsetes toiduainetes erinevates proportsioonides, peaksid taimetoitlased piisavas koguses asendamatute aminohapete saamiseks toituma mitmekesiselt, tarvitama toiduaineid kõikidest tervisliku taimse toitumise toidugruppidest ning pidama silmas piisava hulga toiduenergia saamist.

Levinud arvamus nagu peaks taimetoitlased kõikide asendamatute aminohapete saamiseks kombineerima teravilju ja kaunvilju samal toidukorral on ümber lükatud – juba aastal 1994 kinnitati, et piisab, kui tarbida erinevaid valku sisaldavaid toiduaineid päeva (isegi mitme päeva) jooksul.

Regulaarne kaunviljade (sh sojatoodete), pähklite, seemnete ja köögiviljade tarbimine kindlustab vajaliku valgu saamise ning varustab organismi teiste asendamatute toitainetega.

VITAMIIN B12: TOIDULISANDID JA RIKASTATUD TOIDUAINED Vitamiin B12 on bakteriaalset päritolu ning satub loomset päritolu toitu bakterite elutegevuse kaudu. Taimetoidulised loomad (nt mäletsejad) saavad B12 mullast, mis satub nende seedekulglasse koos toiduga, samuti on nende seedimises (mitmeosaline magu) rohkelt baktereid, mis B12 sünteesivad. Intensiivpõllumajanduses kasutatakse ka vitamiin B12 toidulisandit, sest loomad

ei saa loomuomast toitu või see on koobaltivaene.

Loomset päritolu toitu mittetarbivate inimeste ainsaks usaldusväärseks vitamiini B12 allikaks on toidulisand või rikastatud toiduained (näiteks rikastatud piimatoodete alternatiivid, pärmihelbed, mõned hommikusöögihelbed).

Vananedes selle vitamiini imendumine halveneb, mistõttu soovitatakse üle 50aastastel sarnaselt täistaimetoitlastega kasutada toidulisandit.

VITAMIIN D: TOIDULISAND, RIKASTATUD TOIDUAINED, SUVEL PÄIKESE KÄES VIIBIMINE Seda vitamiini sünteesitakse päikesekiirguse toimel nahas ning leidub ka loomset päritolu toiduainetes. Ainuüksi toidust vajalikku kogust D-vitamiini saada on meie laiuskraadil üsna keeruline ka segatoitlastel, mistõttu oleks kõikidel eestlastel vajalik vitamiini D toidulisandi või rikastatud toiduainete tarbimine (ka suvel, kui päikese käes ei viibita).

KALTSIUM: ROHELISED LEHTKÖÖGIVILJAD, BROKOLI, RIKASTATUD TAIMSED PIIMAALTERNATIIVID Kaltsiumi leidub paljudes taimedes ning madala oksalaatide sisaldusega rohelistes lehtköögiviljades on sellel ka hea imenduvus.

Vajalikus koguses kaltsiumi saamiseks võiks taimetoitlased regulaarselt tarbida rohelisi lehtköögivilju (nt lehtkapsas, Hiina lehtnaeris, Hiina kapsas, rukola jne), brokolit, valgeid ube, pähkleid (nt mandleid, parapähkleid, seesamiseemneid, päevalilleseemneid), kuivatatud viigimarju ja aprikoose, apelsine, musta melassi, rikastatud taimseid piimaalternatiive ja kaltsiumiga kalgendatud tofut või sojaube.

JOOD: JODEERITUD SOOL, VETIKAD, TOIDULISAND Piisavas koguses joodi saavad taimetoitlased, tarvitades jodeeritud soola ning meretaimi (vetikaid). Hea allikas on ka pruunvetikatest (kelp) valmistatud toidulisand.

OOMEGA-3-RASVHAPPED: JAHVATATUD LINASEEMNED, KREEKA PÄHKLID, KANEPIJA TŠIIASEEMNED, MIKROVETIKAÕLI Süües regulaarselt erinevaid seemneid ja pähkleid (nt tšiia-, lina-, kanepiseemned, Kreeka pähklid või neist toodetud

õlid) ja tarvitades rapsiõli, saab täistaimetoitlane kätte vajaliku koguse oomega-3-rasvhapete eelühendit alfa-linoleenhapet (ALA), mis töödeldakse kehas eikosapentaeenhappeks (EPA) ja dokosaheksaeenhappeks (DHA). EPA ja DHA allikateks on mikrovetikad ja meretaimed ning neist valmistatud toidulisandid.

RAUD: KAUN- JA TERAVILJAD NING SEEMNED KOOS C-VITAMIINIRIKASTE TOIDUAINETEGA Rauavaegus taimetoitlaste hulgas on sama levinud kui segatoitlaste seas.

Seda esineb enam naiste hulgas ning on üldiselt maailmas võrdlemisi levinud probleem (eriti arengumaades).

Kuna taimedes sisalduva raua (mitte-heemne) imendumine on mõnevõrra kehvem (kuid madalama raua taseme korral on imendumine oluliselt suurem) loomset päritolu toidus leiduva heemse raua imenduvusest ja sõltub toidukorra ülesehitusest (muudest samal toidukorral saadavatest toitainetest), on taimetoitlaste rauavajadus mõnevõrra suurem segatoitlaste omast.

Süües kaun- ja teravilju (sojaoad, läätsed, kikerherned, kinoa) või seemneid koos C-vitamiini sisaldavate puu- ja köögiviljadega ja vältides toidukorra ajal kohvi/tee joomist, kindlustab taimetoitlane piisava koguse raua saamise.

TSINK: TERAVILJAD, PÄHKLID JA SEEMNED, LEOTAMINE JA IDANDAMINE, VITAMIIN C Parimateks tsingiallikateks on terad (kaer, rukis, pruun riis), seemned, pähklid (eriti India pähklid ja parapähklid), tofu ja kaunviljad. Tsingi biosaadavust suurendab eelnimetatute leotamine ning tarbimine koos C-vitamiinirohke toiduga.

VITAMIIN A: PORGAND, BATAAT, KÕRVITS, PAPRIKA, LEHTKAPSAS Selle saamiseks peaksid täistaimetoitlased tarbima vitamiin A eelühendit beetakaroteeni sisaldavaid toiduaineid.

Enamasti on need toiduained punased, kollased või oranžid, aga ka tumerohelised.

SELEEN: PARAPÄHKLID, PÄEVALILLESEEMNED

Märka rohelist!

Oleme avara valikuga kÜÜgi- ja kodutarvete kauplus, mis soovib aidata Sul sellele vastust leida.

Tule uudistama!

Rocca al Mare Keskuse 2. korrusel, Järve keskuse 0-korrusel ja Rakveres Vaala keskuses. www.kodusvajalik.ee facebook.com/Kodusvajalik

LOENGUD | TÖÖTOAD | FILM taimetoit ja säästlik eluviis

23. MÄRTS TÜ PÄRNU KOLLEDŽ | RINGI 35, PÄRNU

100

VEGAN

WWW.TAIMETOIDUPÄEV.EE