Ajakiri Vegan 2018 #3 by Ajakiri Vegan

VEGAN NR 8, 2018 3/6

Hind 5,90 €

8 VÄLJAREBITAVAT SUVIST RETSEPTI

Veganism ja tervislikkus: kas käivad käsikäes?

SUUR

JÄÄTISTE TEST

JUMESTUS vegan ja gluteenivaba!

Veganlus kui psüühikahäire?! Jurist annab nõu: veganlus on inimõigus

ELINA BORN

„Ma ei kujutaks ette, et peaksin uuesti kunagi … See on täiesti vastuvõetamatu minu jaoks.“

LEGENDAARNE TERVISEJOOK TEEKALI

ANANASS

ORIGINAAL

VIRSIKU SÄRTSUGA

TERVISLIK LIMONAAD, MIS ON PÄRISELT MAITSEV!

“S***ks norm!” Marten 19, HTG abiturient

HAARA UMAMIST JA TEISTEST PAREMINI VARUSTATUD POODIDEST*

“Värske, karastav ja asendab isegi õlut” Joel Ostrat, tippkokk

KOOKOS

SUVINE RAND

MAITSEB NII LAPSELE KUI VANAEMALE

ooomaigaad, see on mega

Eva Maria 11, õpilane

umami maailm täis maitseid

www.umami.ee Tartus: Vaksali 5 Tallinnas: Balti Jaama Turg, Kopli 1 *Umami, Coop, Selver, Stockmann, Biomarket

PISTA TRENNIKOTTI, ET OMA VÄSINUD KEHA KOSUTADA

“Imeline!” Helene, projektijuht Probiootiline Vegan Toor Gluteenivaba Orgaaniline Maitsev

CALIFORNIA VAARIK AS

•

100% Itaalia mahetooted •

mvtrade@mvtrade.ee • www.mvtrade.ee

WRAP või

VÕIKU?

Nüüd Circle K-s rohke rohelise ja maitsva falafeliga wrapid ja võikud!

TELLID ja TEEME.

ala eliga

VEGAN PEATOIMETAJA/DISAIN Marimai Kesküla marimai@ajakirivegan.ee (+372) 5687 6068 TEGEVTOIMETAJA Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee REKLAAM Kristjan Aluoja kristjan@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797 Helena Ruudi helena@ajakirivegan.ee (+372) 5558 8326 KEELETOIMETAJA Laura Salumets KAANEFOTO Kirsti Heil AUTORID Kätlin Kalling Anett Rannamets Marimai Kesküla Annika Lepp Anniina Ljokkoi Florian Biesinger Sevil Šukjurova Therese-Liise Aasma Emily Rosenberg Kristina Mering Kaido Ennok Mari-Liis Sepper Killu Kuuben TELLIMINE JA INFO www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan

Hea lugeja! Tervitan Sind! Mina olen Anett. Õnn on sinuga tuttavaks saada! Veelgi suurem on rõõm, et hoiad käes ajakirja Vegan juunikuu pabernumbrit. Minu põhimõte on, et saab ka sõnaga. Aga sõna peab olema väga hea. Ja nii ma siis seisangi edaspidi selle eest, et sõnad oleksid vähemalt sel paberil väärikalt esindatud. Mind tervitas taimetoitlus 2015. aasta maikuu hommikul. Ei olnud kokku puutunud ühegi jõhkra loomapiinamisvideoga, samuti polnud ma detailsemalt uurinud veganelustiili. Lihast loobumise idee tuli hommikuse ringutusega iseenesest. Ja selja taha pole ma piilunud. Edasi saab liikuda vaid jalg jala ette. Kasvanud olen ajaga. Nüüd kasvan koos ajakirjaga ning aitan ehk teistelgi oma tõeni jõuda. Juunikuist ajakirjanumbrit võiks kirjeldada sõnaga vabadus. Meil on vaba ajakirjandus, vabadus otsustada oma valikute üle, isegi kaanestaari Elina Borni uus suvine hittsingel räägib vabadusest. Et on juuni ning suvi alles ees, sobib vabadus sellesse konteksti sama hästi nagu karulauk pesto sisse. Ja suvel võiks rüperaali ja nutimobiili hoopiski aeg-ajalt riiuli äärele asetada, et vaim saaks virtuaalmaailmast puhata. Ajakirjanikuna tean isegi, kui rõhuv on marineerida end info ja arvamuste ülekülluses, mis päev-päevalt aina enam kaalu kogub. Ajakiri võiks siinkohal olla suurepärane kaaslane, et jalad tugevalt maa peale asetada ning lihtsalt hetke nautida. Ja nagu Jocke Salokorpi siin ajakirjaveergudel sõnab, sobib suvi suurepäraselt selleks, et võtta rohkem aega oma lähedastega koos olemiseks. „Pere on kõige olulisem – kui pere on koos, on kõik hästi.“ Hoides pöidlaid, et ilmaisa armu andmisega lõpparvet ei tee, soovin kõigile imekaunist ja (vägi)vallatut suve.

Mõnusat lugemist! Anett Rannamets tegevtoimetaja

VEGAN

kaanelugu

VEGAN

kaanelugu

Elina Born „INIMESELE EI SAA MITTE KUNAGI MIDAGI PEALE SURUDA.“

Elina Born ei vaja tutvustamist. Me kõik teame, et peagi 24aastaseks saav särtsakas noor naine on oma häälega pannud helisema mitte ainult Eesti, vaid ka kogu Euroopa, esindades kodumaad 2015. aastal Eurovisioni lauluvõistlusel koos muusik Stig Rästaga. Fakt, mida aga paljud ei pruugi teada, on see, et juba päris pikalt on Elina toidulaualt puudunud liha ja riidekapist karusnahk. „Ma ei kujutaks ette, et peaks uuesti kunagi … See on täiesti vastuvõetamatu minu jaoks,“ tunnistab Elina peagi, kui veganluse teemadel juttu alustame. - Anett Rannamets Fotod: Kristi Heil VEGAN

kaanelugu

VEGAN

kaanelugu

ohtusime Elinaga taimetoidukohvikus Vigri. Maikuu teisel nädalal oli ilmaisa meid Eestile ebamaiselt suvise ilmaga õnnistanud. Istusime terrassil, päike palet paitamas. Vigri kohviku õueala on imeline. Piisavalt vaikne koht, et diskreetselt vestelda, kuid samas on linnakära käega katsutav. Ja mis eriti mugav – ei pea liialt pead valutama, mida küll söögiks valida. Kõik on taimne! Elinagi ütleb, et naudib kohti, kus nii palju mõtlema ei pea. Kuid oluline on Elina arvates silmas pidada, et toitumine on meie enda otsus ja meie enda valida, seega peame austama ka neid kohti, kus lisaks kõigele ka taimetoidu jaoks ruumi on tehtud. Fantastiline on siinjuures nentida: küll on hea, et taimetoitlus aina areneb. Elina ise nimetab end väga avatud mõtlemisega ja hästi vabaks inimeseks. Väide ei põrku. Kuigi intervjuu venis diktofonil viiekümne minuti lähedale, jätkus vestlus pärast stopp-nupu vajutamist ja suvekuuma nautides veelgi.

MÕTLESIN PÄEVA PEALT, ET JÄTAKS SEEKORD LIHA VAHELE.

Kaua oled veganelustiili järginud? Otseselt vegan – ma tõesti ei tea. Ma olen üritanud kogu aeg selle poole liikuda. Nojah, sellised kooresed kastmed on ju väga head, aga oma peas olen jõudnud juba nii kaugele, et enam väga sellest ei hooli. Olen tutvunud nii paljude vegantoodete ja alternatiividega … Ja kuna mu vend on vegankokk, olen tema käest väga palju nippe saanud. Taimetoitlane olen olnud … Ma arvan, et umbes neli aastat. Kuidas jõudsid selleni? Mainisid venda, kas tema kaudu? Mõnes mõttes küll, aga mitte otseselt. Kuna nägin, et ta hakkas veganiks, tundus see huvitav. 11. klassis pidin tegema uurimistööd ja vend ütles, et tee taimetoitlusest. Ma arvasin, et sellest pole midagi kirjutada. Aga siis hakkasin uurima.

Ja kirjutasingi, kaitsesin viie peale. Mul oli 30-leheküljeline töö – sain ise ka palju targemaks. Käisin Tapa gümnaasiumis. Tapa on küll linn, aga Tallinnaga võrreldes on see ikkagi väike. Seal polnud nii palju vegantooteid – nipet-näpet üritasin, olin taimetoitlane. Nüüdseks on valik ja teadlikkus juba igal pool suuremad. Sellest läks aga aega mööda ja ma ei jätkanud taimetoitlusega. Hiljem töötasin laeva peal ja seal sõin meeskonnasööklas. Olid väga head toidud, aga kui pikemas perspektiivis sööd iga päev kaks nädalat jutti ühes kohas, muutuvad paratamatult toit ja maitse ühekülgseks. Mõtlesin päeva pealt, et jätaks seekord liha vahele. Lihast on mul muidu alati üsna ükskõik olnud, seega miks mitte proovida? Ühest päevast sai teine ja nii see läks. Kuidagi on see mulle siiani sobinud. Loobusid siis päeva pealt? Täiesti päeva pealt, aga eks ma olin enne selle kohta väga palju uurinud ka. Öeldakse, et mõnele inimesele ei sobi taimetoitlus, aga ma ei saa sellest päris täpselt aru. Miks sa arvad, et nii öeldakse? Tean, et on inimesi, kellele arstid seda ei soovita. Õnneks ühiskond areneb iga päevaga, inimesed on teadlikumad ning, mis siin salata, ka erinevad. Kas sul endal on enesetunne hea? Loomulikult. Ma elan ju siiamaani! Ma ei kujutaks ette, et peaksin uuesti kunagi … See on täiesti vastuvõetamatu minu jaoks. Ma ei saa neid (loomade väärkohtlemise – toim) videoid üldse vaadata. Mina ei taha neid näha. Ma juba tean, mis seal on. Lapsi ei tohiks ka traumeerida. See on liiga ränk. Võib-olla lihtsalt selgitada, mis taldrikule pannakse ja miks. Kes tahab need videod üles leida, leiab niikuinii. Ma üritan mitte mõelda selle peale, mis loomadega tehakse. Aga mul on see võimalus ka mitte mõelda, sest ma olen juba selle otsuse vastu võtnud. Kas jälgid taimetoitluse juures mingit kindlat joont – toitaineid näiteks? Ma kuulan oma keha rohkem – kui tekib isu millegi järgi, siis söön. Aga et täpselt loeks mingeid koguseid kuskil … Ei, siis läheksin hulluks. VEGAN

kaanelugu

VEGAN

kaanelugu

Aga võtan toidulisandeid. Lugesin, et sulle meeldib palju süüa teha? Mulle meeldib, aga ma ei tee eriti palju. Ei jõua. Vahel lihtsalt ei viitsi. Lihtsam on toit koju tellida või kuskile välja hoopis nautima minna. Mis sul alati kodus olemas on? Mul on alati olemas leib külmkapis. Ja ketšup (naerab). Ketšup on hea, näiteks tatrapudru peale visata. Ja mulle meeldivad need sojakoored, mis teevad kõik toidud mõnusaks. Ja külmutatud köögiviljad ei puudu samuti! Nendest saab juurviljasuppi teha, mis on näiteks mu suur lemmik. Liigud palju ringi. Kuidas kiire eluviisi juures süüa jõuad? Ma tean, et osadel inimestel on kellaajaliselt paigas, millal nad söövad. Ma austan täiega selliseid inimesi, kes nii teevad. Ma pigem söön siis, kui kõht korisema hakkab ja end meelde tuletab. Kas sa seda jälgid, et oleks tervislik? Jah, ikka jälgin, aga eks neid rämpstoidupäevi tuleb ka ette!

taimetoitluseni? Jah, loomulikult. Inimesele ei saa mitte kunagi midagi peale suruda. Miks sa arvad, et sõnale veganlus on üldsuses selline negatiivne kuma tekkinud? Võib-olla on neil jäänud mulje, et veganid on kuidagi paremad. Aga jälle: toitumine – see on iga inimese enda asi. Ma ei vaata kahtlase pilguga inimesi ega süüdista neid, kes pole selleni jõudnud. Ma ei tahaks, et nemad mind kuidagi hukka mõistaksid. Ma tahan, et inimesed austaks mind selle eest, mida mina olen otsustanud. See on minu isiklik otsus. Ütlesid, et sa ei jõua väga kodus süüa teha ja kui ringi liigud, sööd, kui tuleb isu. Kus sa söömas käid?

NATUKENE HARJUMATU OLI ALGUSES ENDAL KUULATA, KUIDAS MA EESTI KEELES LAULAN.

Sul on väga suur hulk jälgijaid. Palju sa mõtled sellele, mida postitad? Väga palju mõtlen. Minu jälgijad on enamjaolt noored inimesed. Ja üleüldse – ei tasu internetti kõike panna, sest see jääb igavesti sinna. Veganlusest rääkides, mulle meeldib see, kui inimene on teadlik selle suhtes, mida ta teeb. Ma ei taha kunagi rõhuda vaenulikkusele. Kui lähen näiteks sõbrannaga kohvikusse ja ta sööb liha, siis üritan mitte väga viltu vaadata, kuid eks paratamatult vaatan loomset taldriku peal teise pilguga. Kuid kui mina ei ütle midagi, eeldan, et siis ka minult ei küsita, kas ma sellest kapsast ikka kõhu täis saan. Ma ju tean, et ta on tegelikult teadlik, kust see liha taldrikule tuleb. Minu arust on see kõigi enda isiklik asi ja valik, kuidas toituda. Tähtis on aga see, kui inimesed teavad, kust miski pärit on.

Täna saab juba igal pool küsida, kas kokad saavad näiteks muna välja jätta. Mõnele ettekandjale on võib-olla jäänud mulje ka, et „mis ta nüüd tuleb siia ja hakkab oma menüüd koostama“, aga enamjaolt on kõik vastutulelikud olnud. Aga loomulikult on mu lemmikuks restoran V. Väga hea on minna kohta, nagu siingi (Vigri kohvikus – toim), kus sa ei pea mõtlema hakkama, kust mis välja jätta. Väga tihti tuleb ette ka seda, et söögikohad pole aru saanud, mis on vegetarian ja mis on vegan. Ja siis ma pean alati küsima. Tunnen end siis alati nii nõmedalt. Aga ma iga päevaga tunnen, et läheb tšillimaks see asi.

Et inimesed peaksid ise jõudma

Mida suvi toob?

Ma liitusin Universal Music Groupiga ja hakkan eesti keeles laulma nüüd! Jüri Pootsmanniga tuli 1. juunil välja just selline lahe suvine lugu. Loodan väga, et inimestele meeldib. Natukene harjumatu oli alguses endal kuulata, kuidas ma eesti keeles laulan. Hääl tundus hoopis teistsugune. Kas eesti keel on laulu keel? Paljud räägivad, et ei ole. On ikka. Üks asi on laulda, teine asi on kirjutada. Ma olen ka üritanud, ikka kirjutan sõnu. Aga inglise keeles on lihtsam, sest saab kuidagi läbi lillede ja ümber nurga, hästi romantiliselt. Eesti keeles on rohkem nagu … (Lööb käed tugevalt kokku) Aga see on ka omamoodi ilus, aga natukene võõras minu jaoks – väga aus, aga see ei ole halb. Juunis tuli singel. Millal album? No vaatame. Vara veel öelda. Kõik tuleb eesti keeles, mulle sellist sigrimigri ei meeldi teha. Kust eesti keele suund tuli? Juba ammu on mõttes mõlkunud. Näha on, et inimestele meeldib eestikeelne muusika. Ja paljud on küsinud minult: „Millal sa hakkad eestikeelset muusikat tegema? Tulen siia lastega ja keegi ei saa mitte midagi aru – ei saa kaasa laulda.“ Iga asi omal ajal! Kellega koostööd teed? Praegu ühe Rootsi produtsendiga tegime selle loo. Sõnad tegi väga andekas Taavi Paomets. Kuulasime eelnevalt erinevaid demosid. Ja väga huvitav oli kuulata. Aga tahan hästi paljude erinevate laulukirjutajatega koostööd teha, see on kindlasti väga inspireeriv. Kuidas see käib üldse? Jah, üldiselt on nii, et keegi on demo sisse laulnud. Antud juhul lihtsalt saadetigi meile, et kuulaksime. Kui kuulata neid demosid, pead alati mõtlema, kuidas see sinu häälega sobib. Ja otsetõlget inglise keelest ka ei taha teha. Tahaks mingi uue hingamise ka tuua ja uuest asjast rääkida. See demo, millest meie singel on sündinud, rääkis esialgu armastusest ja lahkuminekust. Me Jüriga mõtlesime, et pole vist päris meie teema praegu. VEGAN

kaanelugu

Räägime sõprusest, vabadusest. Oleme väga head sõbrad. Kui palju sul endal vabadust on ja palju ise saad suve nautida? Mul on nii vedanud sellega, et mul on vaba graafik. Meil on Viljandimaal suvekodu ja kui ma tahan sinna minna, siis ütlen juba ette ära. Mulle rahvarohked festivalid eriti ei meeldi. Positivusel käisin üks aasta, päris tore oli. Aga ma olen selline inimene, kellele meeldib kodus oma voodis magada. Tean, et Manson esineb kuskil lõbustuspargis Rootsis. Tundub huvitav, tahaks minna. Manson on lapsepõlvest külge jäänud? On jah. Uuemat materjali ei tea nii väga. Mulle meeldib see old school. Väga meeldis. Meeldib siiamaani! Oleks lahe minna ja vaadata üle see inimene, kes pole enam oma esimeses nooruses. Kõik areneb iga päev. Tänapäeval ei tule tema stiil enam üllatusena, aastaid tagasi ta oli 12

VEGAN

selline ... huvitav.

SEE ARMASTUS LOOMADE VASTU ON NII SUUR.

Lõpetuseks – kas tulevik on vegan? Ma usun küll. Ma arvan, et meil pole vaja süüa laipa, et ise elus püsida. Mäletan, et kui lapsepõlves liha sõin – seal küljes oli kamar ja selle küljes olid karvad. Ja ma vaatasin seda ja juba lapsena mõtlesin, et … See on loom, see on minu taldrikul. Mõtlesin, et ma ju armastan loomi. Kui sa ei tea, et on võimalik teistmoodi toituda, siis sa ei mõtle sellele väga. See tiksub kuklas, aga sa ei mõtle – lihtsalt ei tea. See armastus loomade vastu on nii suur. Ja see karusnaha teema. Suured brändid – isegi Versace – on karusnaha kasutamise ja müümise ära lõpetanud. See on minu jaoks juba uncool, kui kannad karusnahka. Ja see veganlus on üldse nii huvitav maailm. Ja see, et vähemalt minu

pärast pole seda looma tapetud. Et vähemalt üks inimene on maailmas! Ma mõtlesin alguses samamoodi, et mis see üks inimene aitab, aga kui ühe kõrval on veel üks inimene, on neid juba kaks jne. Mis sa arvad sellest, et veganid kannavad ikkagi karusnahka imiteerivaid esemeid? Mul on endal ka kasukas kodus, võlts loomulikult. See näeb äge välja, see on ilus … Aga asi võib ka siis ilus olla, kui selle nimel ei ole tapetud. ●

Kuidas suvel enda nahka ja juukseid niisutada? Sel aastal saabus suvi kohe peale talve ja eestlase õrn nahk pidi päikesega kiiresti harjuma. Kui paljudele meile teeb see rõõmu, siis heledanahalised peavad olema väga ettevaatlikud, et tugev päike nahale liiga ei teeks. Päikesekaitseks on olemas erinevaid õlisid ja kreeme küll mitmeid, kuid kuidas kaitsta enda nahka ja ka juukseid just peale päikese käes olemist? Selle saladuse on enda jaoks avastanud juba mitmed eestlased ning enda lemmikutest räägib meile Metsahaldjana tuntud Mari Metsallik. Linea MammaBaby on looduslik kehahooldustooteid pakkuv bränd, kus põhiline rõhk läheb beebidele ja väikelastele mõeldud toodetele. Küll aga on suur osa tootevalikust sobilik ka täiskasvanule, sest beebidele ja väikelastele mõeldud tooted on võimalikult puhtad ja sobivad ju ka vanemate nahale. Päikesega kokkupuute järgseks ajaks võiks igas kodus kindlasti olemas olla kvaliteetne päevitusjärgne losjoon, mis pakub nahale hoolitsust ja niisutust ning leevendust ka siis, kui päike on juba liiga teinud. Linea MammaBaby tootesarjal on olemas spetsiaalselt beebide õrnale nahale mõeldud päevitusjärgne kreem, mis sobib ka lapsele ja täiskasvanule. Selles sisalduv riisi tärkliseõli ja Aloe vera aitavad värskendada ja niisutada nahka päevitusjärgselt ning mõju on kohene ja tuntav. Üks multifunktsionaalne toode on ka Linea MammaBaby mandliõli, millesse ei ole lisatud mitte ühtegi lisaainet. 100% mandliõli on sobilik nii beebile, väikelapsele, kui täiskasvanule ja on väga niisutav, kuid samas kergesti imenduv. Toode sobib määrimiseks ka huultele – tihti unustame ära, et ka huuled vajavad niisutust ja kaitset. Kuna mandliõli on praktiliselt maitsetu ja lõhnatu, ei ole see huultele pannes ebameeldiv. Keha niisutamiseks võiks mandliõliga nahka niisutada peale pesemist, kandes seda peale, kui keha on veel märg. Seejärel tuleks võimalusel lasta kehal õhu käes

reklaam

Fotol Mari Metsallik. Foto: Kristi Kullerkupp

kuivada, nii et mandliõli saaks nahka imenduda ja hakata seda eriti sügavalt toitma ja niisutama. Juuste eest aitab hoolitseda Linea Natura, mis pakub väga suurt valikut erinevaid juuksehooldustooteid. Peale selle, et valikus on igale juuksetüübile sobivaid šampoone, erinevaid viimistlusvahendeid ja intensiivravi ampulle, on väga huvitavad tooted juuksekreemid. Juuksekreemi puhul on tegu tootega, mis sobib igapäevaseks kasutamiseks palsamina, kuid millega saab teha juustele ka maske. Soovitame oma juustele maski teha vähemalt korra nädalas, et pakkuda neile sügavamat hoolitsust ja niisutust just väga kuumal ja juukseid koormaval ajal. Linea Natura toodete hulgast leiab sobiva juuksekreemi endale iga juuksetüüp. Hetkel on üheks lemmikuks MyBio sarja juuksekreemid, millest

tšilliekstraktiga juuksekreem on ka selle-aastane Iluteemanti omanik. Peale päikese käes olemist aitab juukseid hästi taastada selle sarja mandli juuksekreem. Mandliõli bioekstraktiga taastav ja pehmendav juuksekreem eemaldab tänu oma erilisele koostisele juuksed kahjustustest, niisutab neid ning annab tagasi pehmuse, sära ja elujõu. Kevadine ja varasuvine päike on väga tugev ja võib väga ootamatult nahale ja juustele kahju teha. Seega on kindlasti väga oluline kaitsta enda nahka ja juukseid liigse päikese eest ning pakkuda lisaniisutust ja -hoolitust. Sooduskoodiga SUVEJUUS on tooted 15% soodsamad meie e-poes www.lineashop.ee kuni juulikuu lõpuni.

VEGAN

TREENING

SUVE SUURIM VEGANFESTIVAL TULEB TAAS!

ugustikuu viimasel nädalavahetusel, 25.-26. augustini Aegviidus toimuv Vegan Väljasõit seob endas aktiivse puhkuse looduses, sisuka programmi töötubade ja aruteludega, maitsvad toidud, uued tutvused ning toob kokku vanad sõbrad. Väljasõidu eesmärk on ühendada vegankogukonda ning taimsest elust huvitunuid, seejuures pakub tegevust igas vanuses osalejale ja kutsub üles diskussioonile ühiskonnas aktuaalsetel teemadel. Sel aastal keskendub programm keskkonnahoiule ning säästlikule eluviisile, kuid paralleelselt toimuvate töötubade hulgas on huvitavat ka alustavale veganile või lastega perele. Tulla tasub nii sõpradega kui ilma, kuna tegemist on parima võimalusega kohtuda sarnaste väärtustega inimestega, suhelda uutel teemadel hommikutundideni, täita mõttelaegast värskete ideedega ja end lihtsalt hästi tunda - lisaks teadmisjanu kustutamisele saab meisterdada, matkata, ujuda, saunas käia ja lauamänge mängida. Esinejaid on oodata mitmest eluvaldkonnast ja kokku üle 15: Anniina Ljokkoi, Elav Tartu Liikumine, Eliis Salm, Dagmar Kase, Kadri Kaar-

na, Maari Soekov, Marta Velgan, Silver Smeljanski, Viive Rosenberg, Züleyxa Izmailova jpt. Arutletakse nii pakendite-, keemia- ja terviseteemal kui perearstide ja veganite vahelistest suhetest. Kuulda saab täistaimse toitumise põhimõtetest ja ökoinnovatsioonist, mõtiskletakse lastega perede väljakutsetest ja toidust meie taldrikul. Esmakordne ning põnev saab olema toitlustus, kuna oodata on lausa nelja erineva toitlustaja maitseid ning nägusid, kes kõik valmistavad festivalil ühe ühise ja tervikliku toidukorra. Oma lähenemist toidule tulevad muuhulgas tutvustama kohvikud Marta ning Vigri, kes mõlemad hindavad tervislikku ja täistaimset toitu, mis on kvaliteetne, värske ning mitmekesine. Hoolitseme ühiselt selle eest, et kõigil oleksid kõhud täis ning hea olla! Oma abistava käe ulatavad ka Fresko Jäätisevabrik, HeyDay, Loodusvägi, Märss, ajakiri Vegan ja MTÜ Vegan väljasõit. Rohkem infot ja registreerimine veganvaljasoit.wordpress.com või FB MTÜ Vegan väljasõit Kiirusta, kohtade arv on piiratud!

persoon

Jocke Salokorpi NII ÕPETAJA KUI ÕPILANE

VEGAN

persoon

Jocke on erilise mõttemaailma ja eluteega. Suurem osa teab teda kui joogaõpetajat, koolitajat ja joogakontseptsioonide loojat. Ennast õpetajaks nimetada talle ei meeldi – ta peab end pigem õpilaseks. Temast kiirgab sisemist teadmist, rahu ja julgust. Ta näitab end maailmale sellisena, nagu ta on. - Kätlin Kalling -

Tänaseks on Jocke juba 5 aastat vegan olnud, seda elustiili ja mõttemaailma ka teistega jaganud.

võimaluse avastada ja lammutada kontseptsiooni endast, kuid kõik on võimalik ka ilma. Lisaks sellele annab jooga jõudu, Jättes kõrvale sinu saavutused, painduvust ja tasakaalu, puhastades tiitlid ja rollid – kes on Jocke organismi jääkainetest. Minu enda Salokorpi? transformatsioon on tulnud läbi valu Fictional caracter (väljamõeldud tege- ja kannatuse, mitte läbi meditatsioolane). Ma ni. pole prooKõik, kes vinud leida, on elus kes ta on, teinud läbi vaid pigem suure muusoovin lamtuse, on ENAMASTI SOOVIME mutada selseda tihti le struktuuri teinud läbi VALU MITTE KOGEDA, iseendast. valu. Alati See on see, märkan, et KUID SELLES ON mida olen jõuan tagaVÄGA PALJU, MIDA viimased si selle tõemitu aastat ni: enamasMEIL ON TEGELIKULT juba teinud. ti soovime VAJA NÄHA. Kõik mu valu mitte tunded ja kogeda, mõtted on kuid selles päris ja iseon väga gi väga inpalju, mida tensiivsed, meil on teaga ma ei võta seda enam nii tõsiselt. gelikult vaja näha. Neid tiitleid pole ma juba mitmeid aastaid vajanud, olen need eemalda- Mis hetkel jõudis sinu teadvusse nud. mõte taimsest toitumisest? Taimetoit tuli koos joogaga aastal Mis viis sind jooga õpetamiseni? 2006, kui ma 2 nädalat järjest joogaSoomes oli aastal 2000 juba väga laagris viibisin, kus pakuti vaid taimpalju Ashtanga joogat ja mind vai- set. mustas, mida joogid suudavad oma Enesetunne oli väga hea. Otsustakehaga teha. Tekkis soov ka enda sin ka seda proovida – sel hetkel ei keha nii kasutada. Alateadlikult otsi- olnud seal taga mingit sügavat ideed. sin tasakaalu, kuna tajusin, et mu elus See oli alguses proovilepanek, kuid pole piisavalt sügavust. Oli sisemine uuesti ma enam liha sööma ei hakavajadus leida midagi tähtsamat. See nud. oli ka see, miks jooga juurde liikusin. Oled katsetanud ka toortoitumist. Kas jooga on viinud sind sügavama Milline oli sinu kogemus? eluni? Toortoitumisega tegin katsetusi siis, Joogaharjutus hakkas läbi hinga- kui ma polnud veel vegan. Mind insmise puhastama minu füüsilist ja pireeris proovima joogakolleeg Soomentaalset keha. Jooga annab mulle mest. VEGAN

persoon

Otsisin erinevat infot, mida toortoitlased üldse söövad. Nüüd tagantjärgi mõtlen, et sõin ikka väga imelikke asju ja liialt palju erinevaid toiduaineid koos, kuid kõik oli 100% toortoit. Jõin palju smuutisid ja mäletan hästi, et kolmandal päeval hakkasin ma matil „lendama“. Olin šokis, kui kergelt ennast tundsin ja kui hästi see mu kehale mõjus. See oli üks võimsamaid taipamisi sellel teel, mis pani toitumise väärtust ümber hindama. Kõik liigeseprobleemid ja valud kadusid, jõudu ja painduvust tekkis rohkem. Tegin korraga 7 toortoidupäeva, siis 14 ja siis 30 päeva. Ühe korra ka mitu kuud. Mul on plaan süüa ühel hetkel projekti „365Alive“ raames aasta aega toortoitu. Kui peale toortoidu söömist tavatoidu peale tagasi liikusin (liha mitte, kuid piimatooted), siis hakkasid kohe randmed ja õlad valutama – liigesevalud tulid tagasi. Kohe kui piimatooted ära jätsin, siis paari päevaga valu ja paistetus kadusid. Minu enda kogemus näitab, et minule on toortoitumine parim. Organism teab, mida toiduga teha, kui see on töötlemata. Elus toit toetab elu meis endis. Millal sai sinust vegan ja mis oli sel-

le põhjus? See oli 1. oktoober aastal 2013, kui ärkasin ja mu sisetunne ütles, et ma ei soovi seda süsteemi enam toetada. Põhiline argument oli ikkagi loomad ja kannatuste vähendamine, kuna vahel on okei ebatervislikku toitu valida. See oli sügav sisemine veendumus. Edasi oli lihtne. Nägin piisavalt palju dokfilme, näiteks „Earthlings“ – olen jaganud seda paljudele. Kui inimene hakkab mõistma, et meie valikud tekitavad nii palju valu, siis on seda valikut lihtne teha. Otsust toetas ka teadmine, et inimorganismil pole loomset toitu eluspüsimiseks vaja. Selle toidu hind, mille eest maksavad loomad oma eluga, on liiga kõrge. Milliseid muutusi märkasid endas nendel taimse toidu erinevatel perioodidel? Kui loobusin lihast, olin üllatunud, kui kerge ja hea on olla. Märkasin, et pärast söömist polnud raske. Toortoidu perioodil. See oli midagi täiesti uskumatut – nii füüsilisel kui emotsionaalsel tasandil. Siis hakkavad esile kerkima emotsioonid ja valu. Kui pole enam rasket toitu, millega neid tundeid alla suruda, tulebki nendega silmitsi seista. Unevajadus

vähenes ja ärgates oli väga palju energiat. Muutused veganina. Olen hakanud aina enam tajuma ebaloogilisust selles süsteemis. Kohale on jõudnud, kui absurdne on, et loomad elavad kuskil vangistuses, selleks et neid hiljem süüa. Sul on kaks last. Kuidas neile sellest teemast rääkinud oled? Me oleme rääkinud, et loomad on meie sõbrad. Ükskord, kui vanaema oli kala ostnud, siis ütlesin lastele: „Kas mäletate kalapoeg Nemot? Ta on nüüd siin.“ Üldiselt lapsed ikka loomi süüa ei taha. Jaga mõnda head harjutust, mis sobiks ka algajatele. Paljud tahavad mediteerida, aga nad ei tea, kuidas seda teha. Minu soovitus on, et tegema peaks hingamisharjutusi, millest saab meditatsioon. Hingamine ja närvisüsteem on ühendatud. Läbi hingamise mõjutame otseselt närvisüsteemi ja selle kaudu mõjutame ka meelt, mis vaigistub. Sügav ja aeglane hingamine tasakaalustab meie sümpaatilist ja parasümpaatilist närvisüsteemi. Kui need toimivad sünkroonis, siis hakkab süda juhtima meie aju.

Puhtast Eestimaa loodusest korjatud ravimtaimedest valmistatud tooted on asendamatud abilised külmetushaiguste perioodil, et olla terved.

Tooted saadaval apteekides

www.vipis.eu

VEGAN

persoon

VEGAN

persoon

JOCKE HINGAMISHARJUTUS närvisüsteemi tasakaalustamiseks: Hinga nina kaudu sügavalt sisse ja välja, kontrolli oma hingamist kurgus, mis loob kohina ja aeglustab hingamist. Kontrolli, et sisse- ja väljahingamine oleksid ühepikkused. Keskendu südame emotsioonidele nagu kaastunne, sügav armastus ja mõistmine. Mõtle mõnele paigale, inimesele või mälestusele, mis aitab genereerida sinus sügavat armastust. Keskendu hingamisele 10–15 minutit. Peale seda vabasta hingamine, lihtsalt ole vaikuses ja märka oma mõtteid.

JOCKE LEMMIKSMUUTI

datlid (palju), banaan (1–2), sojapiima ja vett u 1 liiter, vaniljekauna sisu. Magus ja maitseb nagu vedel komm.

JOCKE LEMMIKMAHL apelsin (5), õun (3), sidrun (1) ja ingver.

Koolitad joogaõpetajaid. Kas ja kuidas räägid neile taimsest toitumisest? Üldiselt ütlen inimestele, et kui teed trenni, siis võid ka märgata, et toitumine hakkab muutuma. Üldiselt see liikumine kergema toitumise poole tekib joogat praktiseerides loomulikult. Ma ei taha inimesi liialt mõjutada, isegi mitte kasutada sõna vegan. See on tore, kui märgatakse minu toiduvalikuid või kui need inspireerivad kedagi. Kui ma näen, et inimene on huvitatud, siis julgustan proovima. Kirjelda enda ühte tavapärast päeva. Ärkan varahommikul ja lähen joogakooli. Tunniga alustame 6.30. Pärast seda on ka personaalsed tunnid. Siis teen oma harjutust. Õhtul lähen koju, olen pere ja lastega. Kahju, et tänapäeval veedame liiga vähe aega oma perega. Pere on kõige olulisem – kui pere on koos, on kõik hästi. Mida olulist sooviksid öelda inimesele, kes pole kunagi proovinud taimset toitumist? Inimesed soovivad tihti muuta kõike ühe korraga. Nad tahavad kohe, et kõik oleks täiuslik. Nii võib kõrgelt kukkuda. Pigem liikuda tasapisi. Taimetoitlus on kindlasti jätkusuutlikum, kui sellele üleminek on olnud rahulik.●

JANTRAJOOG A SUVELAAGER JOOGATUNNID VEGAN

aktivist

Annika Soomes Tuulispää varjupaigas.

KIRJU KOGEMUSTEPAGASIGA

ANNIKA LEPP

Kooli sööklast veganluse poole - Kätlin Kalling -

VEGAN

aktivist

Annikaga vesteldes saab selgemaks kõik see, mis on viimase 7–8 aastaga Eesti loomakaitsemaastikul tegelikult toimunud. On rõõmustav, et Eesti on rikkam sellise suure südamega, andeka ja tegusa naise võrra. Annika on olnud õigel ajal õiges kohas ja aidanud oma jõu ja nõuga paljusid erinevaid projekte, mis temata oleksid ehk olemata olnud. Annika Lepp on üks oluline katalüsaator, kes on läbi aktivistitöö andnud palju jõudu Eesti loomakaitse tegevusele ja arengule. Annika on Eestis loomade jaoks palju ära teinud. Mis ajast lähevad sulle korda teemad loomadega? Kas oled lapsest saati olnud loomadega lähedane? Nii kaua kui ma ennast mäletan, olen alati olnud loomadesse erakordselt kiindunud. Ma tohutult austan ja armastan loomi, tahan nende kõigiga tuttavaks saada. Juba lasteaia lõputunnistusel oli kirjas, et „Annika tahab saada loomaarstiks“. Aastatega see soov küll jahtus. Ma ilmselt taipasin, et loomaarst ei tee loomadele ainult pai, vaid et on vaja vastu võtta ka väga karme otsuseid. Keskkoolis teadsid mu klassikaaslased kirjutada abiturientide aastaraamatusse, et „Annika oskab loomade keelt“. Millisest hetkest tekkis tunne ja soov midagi just ise loomade jaoks ära teha? See soov sai alguse juba 1997. aastal, kui ma astusin esimest korda ülikooli ja minus tärkas tahtmine aktiivsemalt maailma asjades kaasa rääkida. Leidsin juhuslikult sellise organisatsiooni nagu Eesti Noorte Looduskaitseühing (ENLÜ). Nendega võtsin ühendust ja midagi ma seal tegin ka, kuid väga ikkagi ei haakunud. Jätsin selle kõrvale, aga jäin lahtiste silmadega ringi vaatama. Aastal 2000 kuulsin Eesti Loomakaitse Seltsist, millega liitusin. Mul on kodus alles isegi tollane liikmekaart, läikiva rohelise koeraga ja puha. Kas olid siis juba vegan? Ei olnud, veganiks kasvamine toimus mul järk-järgult, kuigi juba 1997. aastal olin liikumas taimse toitumise suunas. Mis käivitas sinus soovi loobuda li-

hast? Sidet oma toitumise ja loomade vahel taipasin tänu kursakaaslasele ja väga heale sõbrannale. See murdepunkt juhtus ülikooli sööklas, kui sõbranna palus kokatädilt toitu lihata, mille peale küsisin üllatusega: „Miks?“ Sõbranna vastas, et tema oma sõpru ei söö. Ei kulunud murdosa sekundistki, kui otsustasin sama – oma sõpru ma ei söö. Sõbra väike ja oluline lausejupp käivitas tundmuste ja taipamiste ahela. Sellest hetkest alates hakkasin veganluse suunas liikuma, loobudes esialgu punasest lihast. Juba sel ajal uurisin, et mul on vaja B12-vitamiini. Sattusin ka PETA lehele ja tellisin endale voldiku „Kuidas hakata taimetoitlaseks“, mis mul tänaseni alles – kuigi väga vana ja kortsus. Mida rohkem uurisin, seda loogilisem kõik mulle tundus. Kõik klappis, kuid erinevad taimetoitluse etapid veganluseni olid pikad – näiteks kanast ja kalast loobusin alles aastal 2006. Ja mis andis lõpliku tõuke veganiks hakata? Viimase tõuke veganluse suunas andis kunagine väga popp eestikeelne platvorm VEGfoorum, kus olid otsekohesed ja asjalikud arutelud. Tahan siinkohal tänada Florian Biesingerit ja Ireene Viktorit, kes juba tollal VEGfoorumis asjalikku nõu andsid. Lõplikult sai minust vegan detsembris 2010. Mis ajendas astuma aktivistina loomaõigusluse valdkonda? Vahetult enne veganiks hakkamist Soomes õppides tegin ma välisreportaaži Eestist. Teemaks valisin Eesti karusloomafarmid, kuna see valdkond oli mul pikalt südame peal. Selle projekti raames võtsin ühendust Eesti Loomakaitse Seltsi ja tollase loomaõiguslik liikumisega Loomade Nimel, suhtlesin ka kohalike karusloomafarmeritega. Tegin intervjuu Eesti Karusnahaliidu presidendiga

ja Balti Karusnaha tegevjuhiga. Just selle artikli kirjutamine käivitas ka soovi midagi suuremat loomade heaks ära teha. Kust tuli idee ja julgus korraldada Eesti esimene ja väga õnnestunud taimetoidumess? Tegelikult tänu sellele samale artiklile sain tuttavaks toonase Eesti Loomakaitse Seltsi juhi Evelyn Valtiniga. Temaga intervjuud tehes mainisin talle oma külastust Soome taimetoidufestivalile. Tekkis mõte, et oleks äge, kui Eestis toimuks ka selline mess. Selle peale ütles Evelyn, et tee ära. Esialgu tundus see mõte väga utoopiline, kuid samas tekkis aina suurem kindlus ja soov see ära teha. Kõik läks tegelikult väga sujuvalt ja juba aastal 2011 toimuski Eesti esimene taimetoidumess. See oli Solarise keskuses – see sama keskus, mis täna kuulutab, et „vege on hea!“. Esimene mess oli niivõrd populaarne, et inimesed ei mahtunud ära. Mäletan, et sel ajal oli sõna „vegan“ laiemale publikule võõras, aga me kasutasime seda julgelt. Kuna vastuvõtt oli nii soe, oli meile algusest peale selge, et seda me teeme nüüd aastast aastasse ja aina suuremalt. Millist rolli mängib messi käivitamine Eesti taimetoidu ja loomaõigusluse valdkonnas? Soov oli algusest peale tuua veganlus massidesse. Näidata inimestele, et vegantoit ei ole ainult porgand ja kapsas, vaid see on väga mitmekülgne. Et turul on juba palju tootjaid, kes valmistavad väga häid vegantooteid – sihilikult või juhuslikult. Mess on eesmärki täitnud juba 8 aastat. Mul on rõõm esimest korda öelda avalikult, et aastal 2018 tuleb üritus esmakordselt kahepäevane. Põhjus on lihtne – selleks on nõudlust. Soovime pakkuda väga mitmeVEGAN

aktivist

Annika Lepp

Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige ja kommunikatsioonijuht (2012–2014); MTÜ loomade eestkoste organisatsiooni Loomus üks asutajatest ja kommunikatsioonijuht (2014– 2018); Eesti Taimetoidumessi ellukutsuja ja üks korraldajatest (alates 2011). Töötanud varasemalt PR-agentuuris ja omanud enda meediamonitooringu ja -analüüsi firmat, mis tegutseb tänaseni. Sel ajal, kui Annika otsustas pühenduda magistriõpingutele Helsingis, sai alguse ka tema tee loomaõigusluseni. Oma teadmisi kommunikatsioonist ja meediast on Annika kasutanud, et seista loomade eest.

Annika ja tema hea sõber Osvald Väike Annika lemmik jänesega

VEGAN

Annika ja Taimetoidumessi maskott vaal Nele

aktivist

külgset programmi ja tahame siduda taimetoidumaailma väga positiivse ja kaasaegse kuvandiga. Taimetoidumess on pidu ja jääb selleks. Ma arvan, et pole isegi võimalik olla pahur messil, kus sulle surutakse kätte „maailma parim muffin“ ja sind tervitab suur sinine vaal nimega Nele. Muide, oma tiivad sai just esimeselt taimetoidumessilt vegankokk Mikk Mägi. Toona oli ta messil Miki Vegankohviku nime all. Juba järgmisel aastal reklaamis ta messil veganrestorani V. Tänu messile sai hoo sisse ka Eesti Vegan Selts. Tekkis tunne, et on vaja organisatsiooni, mis koondaks veganeid ja neid, kes on huvitatud. Kõik toimus tegelikult kiiresti – hetk, kui sinust sai vegan, ja see, kui võtsid ette suuri samme veganismi edendamiseks ... Kui ma nüüd tagasi vaadates mõtlen, siis see on tõesti huvitav, kuidas elu õigeid inimesi kokku viib. On lahe mõelda, kuidas võõrad saavad õigel hetkel kokku ja neil jookseb mõte kohe ühes suunas – me teadsime täpselt, mida on vaja teha ja et seda on vaja teha kohe. Sina oled loomade eestkoste organisatsiooni Loomus üks loojatest. Kuidas see alguse sai? Loomus kasvas välja Eesti Loomakaitse Seltsi, Loomade Nimel ja MTÜ Kuulikodu lobigrupist. Need kolm organisatsiooni tegid aasta jagu intensiivselt tööd, et keelustada Eestis loomade kasutamine tsirkuses ja karusloomafarmid. Selle aasta juunis jõustub Eestis metsloomade tsirkuses kasutamise keeld ja karusloomafarmide teema on juba jõudnud riigikokku. Toetus karusloomafarmide keelule on väga suur ja seda toetavad erinevad poliitikud. Teema olulisust päevapoliitikas ei saa kindlasti alahinnata. Mais sai Loomus 4aastaseks. Tähistasime seda 30-liikmelise kamba vabatahtlike ja liikmetega Soome farmiloomade varjupaigas Tuulispääl. Millised on olnud meeldejäävamad hetked Loomusega? Mulle meeldis see, kuidas meid riigikogu saalist välja visati – see oli tegelikult väga südamlik hetk ja koomiline muidugi ka. See juhtus juunis 2017, kui võeti

vastu metsloomade tsirkuses kasutamise keeld. Kui riigikogulased keelu poolt hääletasid, tõusime rõdul kambakesi püsti, karjusime ja plaksutasime – meil olid rõõmupisarad silmis. Järgmisel hetkel tuli politsei ja palus meil rõdult lahkuda. See, et seadusemuudatus sai vastu võetud plaksutamise ja hõigete saatel, on kirjas ka riigikogu stenogrammis. Oli tore näha, et meie kiljumise peale vaatas kogu riigikogulaste kamp rõdu poole ja paljud neist lehvitasid meile. Nad olid rõõmsad, et said teha päriselt head. Tahaksin loota, et tõime nende päeva killukese päikest. Vastuvõetud seadus jõustubki tänavu suvel. Võitlus sellise seadusemuudatuse saavutamiseks oli pikk ja meie reaktsioon oli ilmselgelt arusaadav. Üldiselt tulevad sellised positiivsed emotsioonid ikka seoses suurte ürituste või saavutustega. Heaks näiteks karusloomafarmide vastane rongkäik, mis tõi kokku rohkem kui 300 inimest. Tekib selline laulupeo-efekt. Ühine jõud on innustav. Milliseid muutusi näed Eesti ühiskonnas toimumas viimase 10 aasta jooksul? See on kohati uskumatu, kui palju on tegelikult asjad edasi liikunud. Ma lähen väikesesse maapoodi ja ostan endale sealt sojapiima, võib-olla leian isegi mõne veganjäätise. McDonald’sis müüakse McVeganit. Kes oleks sellist asja 10 aastat tagasi uskunud? Arvan, et oleme alateadlikult liikumas sellises suunas, mis on meile liigina kasulik. Liigume taimetoitluse suunas, isegi kui valdav osa seda teha ei taha. Vastasel juhul lihtsalt saavad ressursid otsa. Soovitan lugeda Tampere Ülikooli teadlase Markus Vinnari doktoritööd, kus ta argumenteerib, et aastaks 2050 oleme sunnitud valima taimetoidu, olenemata sellest, kas me seda tahame või mitte. Milline on su lemmiktoit? Maapähklivõi! Fännan ka kaunvilju, igasuguseid kookose asju, rasvaseid toortorte, värskeid salateid, tofut-tempeh’it ja pähkleid. Kirjelda oma tavapärast päeva. Mulle meeldib vara ärgata. Söödan kiskjatel kõhud täis ja kui on õige fii-

ling, lähen jooksma või teen hommikuvõimlemist. Katsun esimese ärkvelolekutunni jooksul arvutit ja telefoni mitte näppida. Tööpäev algab mul kell 9. Olen tööpäeval kättesaadav kuni kella kuueni, pärast seda tirin end teadlikult tööasjadest eemale. Nooremana võisin ka hiliste tundideni tööd teha, aga nüüd tean, et see pole mitte agarus, vaid rumalus. Peale tööd lõõgastun hea filmi või raamatu seltsis. Olen kirglik seriaalide vaataja, suudan neid päris mitu tükki järjest sisse ahmida. Netflix on minu õnn ja õnnetus … Nädalavahetustel käin matkamas ja looduses pildistamas. Olen ilmselt kõik Eesti matkarajad risti-rästi läbi kõmpinud. Matkapisikuga nakatusin juba kümme aastat tagasi. Metsas, rabas ja mere ääres tunnen end nagu kala vees. See on minu pelgupaik. Mõni tore lugu sinu kokkupuutest loomadega? Kui maale elama kolisime, hakkas meie maja juures käima väike triibuline kassike. Alguses nägime teda metsatuka ääres, nädala pärast istus põllu peal kivil, järgmisel nädalal peaaegu hoovi juures värava taga, ülejärgmisel juba hoovis värava ees ja nii nädalast nädalasse, kuni ühel päeval istus juba maja ees ja jälgis oma suurte tumedate silmadega meie igapäevategemisi. Jõululaupäeval leidsime ukse eest trepilt surnud hiirekese. Jahisaagist meetrike eemal piilus õunapuu tagant tuttav triibuline. Otsustasime ta tuppa kutsuda. Kassi nägu lõi särama nagu päike! Tatsas rõõmsalt majas ringi, tutvus teiste kassidega ja oli silmanähtavalt õnnelik. Hõõrus oma pisikest pead meie jalge vastu ja tuli kaissu magama. Järgmisel hommikul hakkasin küla peal uurima, kelle triibuline see on. Trükkisin kuulutusi, kleepisin neid teadetetahvlitele ja jagasin sotsiaalmeedias. Selgus, et polnudki kellegi kass. Kuidas see väike vapper tegelane nõnda heas toitumuses ja ilusa välimusega oli, jääbki saladuseks. Aga juba järgmisel päeval sai ta omale nimeks Miisik ning päris oma kodu ja pere, mille ta ise endale hankis. Miisiku teiseks nimeks sai Jõuluime. ●

VEGAN

pere

SÖÖMINE: kas rõõm või mure? - Anniina Ljokkoi -

„Ema, see toit meeldib mulle väga,“ ütleb põnn kevade esimesi nõgeseid koos tatranuudlitega mekkides. Jõuan juba rõõmustada. Pärast kahte kahvlitäit vahetub arvamus. „See ei meeldi mulle üldse, see on väkk!“ Ja rohkem ta enam ei võta, kõht saaks justkui kolmest kahvlitäiest täis. Eks kolmeaastasega on nagu on. Küll temast veel inimene saab. Olen näinud, kui suure isuga tuttavate perede suuremad lapsed söövad läätsesuppi, oakastet ja spinatipirukaid ehk kõiki veganperede igapäevaseid toite. Harjutakse nende maitsetega, mida kodus tihti pakutakse. Kuigi veganite laual on teatud toiduained välistatud, julgen siiski väita, et taimetoitlaste lapsed on tunduvalt vähem pirtsakad kui nende omnivooridest eakaaslased. Kui ei usu, katsetage järgmisel grillipeol, kas segatoidulised julgevad hummust, bataati ja sojašašlõkki proovida! Kui põnnieast välja kasvatakse, on järgmiseks proovikiviks murdeiga. 26

VEGAN

Olin ise sel ajal ülikeeruline isiksus ja pingutasin kõvasti oma vanematele vastupidise maailmavaate loomiseks. Kuueteistkümneaastaselt hakkasin taimetoitlaseks. Huviga ootan, mida meie Werner siis välja mõtleb. Täiesti võimalik, et loobub taimetoitlusest. Radikaliseerub ja hakkab postitama sotsiaalmeedias lihavorstide pilte. Loodan muidugi, nagu iga vanem, et saan talle ta identiteedi loomisel toeks olla, olgu see siis toitumisega seotud või mitte.

KAS TAIMETOITLUS LASTE SEAS VÕIB OLLA MÄRK TOITUMISHÄIREST?

Eesti Toitumisnõustajate Ühendus

korraldas Tallinnas 14. aprillil konverentsi laste toitumisest. Spetsialistid võtsid ette nii lasteaedade toidud, ülekaalulisuse kui ka allergiad ja söömishäired. Taimetoitlust mainiti konverentsil ainult põgusalt mõnel korral ja toon oli üldjoontes kas positiivne või neutraalne. Välja arvatud söömishäiretest rääkinud psühhoterapeut Sirli Kivisaare puhul, kelle jaoks taimetoitlus esindas pigem probleemi. „Taimetoitlus ei ole söömishäire põhjustaja, kuid kui nooruk või laps otsustab hakata taimetoitlaseks, tuleb olla valmis selleks, et tegemist võib olla söömishäirega!“ hoiatas esineja.

VEGAN MENÜÜ Rikkalik peedifalafeli wrap

Porgandi-kõrvitsa püreesupp röstitud dukkah seemneseguga

Caesari salat grillitud tofuga

Juustune ahjupasta ehk mac’n’cheese

8.90 €

Vürtsikas jalapeno ja pepperoni pitsa äikesekuivatatud tomati, seene ja suitsujuustu pitsa

12.90 €

Portobello põhjal musta oa ja seene burger hummuse, avokaado, tomati, soolakurgi ja värske salatiga

11.90 €

Troopiline mangochia hõrgutis

6.90 €

Šokolaadikook ”Crazy cake” punasesõstra sorbettiga

6.90 €

6.00 €

9.50 €

13,90 €

Vegan menüüd saab nautida Rotermanni (Hobujaama 5) ja Sikupilli Basiilikus (Tartu mnt. 87)

Ingverijook - krõbe ja ergutav energiasööst!

Alkoholivaba, lööb seest hetkega kuumaks.

See on hämmastav kogemus, kuidas maitseb puhas alkoholivaba ingverijook Rochester Ginger, mis on valmistatud iidsete Dickensi-aegsete retseptide järgi. Aasias on ingverit maitse- ja ravimtaimena pruugitud tuhandeid aastaid. Kuulus Hiina filosoof Confucius maitsestas ingveriga kõiki oma toite, sest ingveri igapäevane tarvitamine usuti tagavat pika eluea. Vanad hiinlased ja hindud uskusid, et ingver suurendab sugutungi ning viljakust ja tõhustab seedimist.

Värviline salat ingveri kastmega COOKIE+kate retsepti järgi

KOOSTISOSAD Hakitud salat või jääsalat, edamame sojaoad, tükeldatud lillkapsas, hakitud punane sibul, brokoli floretid, peenelt viilutatud punane paprika, värske koriander, noored porgandid, ingver või Rochesteri ingverijook. KASTME VALMISTAMINE Pane blenderisse 100 ml oliivõli, 1/3 klaasi riisiäädikat, 1 spl mett, 1/4 TL soola, 2 suurt porgandit, 1/3 klaasi Rochester Ginger ingverijooki, 2 spl laimimahla, 1,5 tl seesamiõli Blenderda kuni kaste on ühtlase siidise tekstuuriga. Kui on liiga happeline, lisa mett. OMAVALMISTATUD KASTE ON VÕRRATU!

Sandra Vungi kõrvitsa-püreesupp ingveriga. 1 kg kõrvitsa viljaliha, kuubikuteks lõigatud, 2 sibulat, paar küüslauguküünt, pöidlaotsa suurune jupp värsket ingverit, 1 suur porgand, 3 - 4 spl (oliivi)õli, 1 tl soola + ½ tl hiljem lisamiseks, 1 tl jahvatatud musta pipart, 250 - 370 ml vett, 1 spl sidrunimahla, 1 spl sojakastet või tamarit, (3 - 4 spl taimset koort) või tee koor ise, kaunistuseks kõrvitsaseemneid. Pane ahi 200 C peale. Koori kõrvits, eemalda pehme osa ja seemned. Tükelda. Koori ja tükelda sibulad, küüslauguküüned, ingver ja porgand. Aseta köögiviljad ahjuvormi, lisa õli, sool ja must pipar. Sega kõik kätega läbi, küpseta 200 C juures 30-35 min. Vala ahjuköögiviljad potti, lisa vesi, sidrunimahl, sojakaste ja taimne koor. Lase korraks keema tõusta. Võta pott tulelt ja püreesta segu saumiksriga ühtlaseks püreesupiks. Maitse ja lisa vajadusel soola. Kaunista kõrvitsaseemnetega.

Ingver on kui imeravim. Siin on 5 põhjust, miks ingverit kasutada:

• aitab põletike puhul, kuna sisaldab tugevaid põletikuvastaseid aineid; • aitab köha ja külmetushaiguste vastu; • tõhustab südame-veresoonkonna tööd; • ohjeldab migreenihooge; • ergutab ja toniseerib nii keha kui vaimu.

Ingverijooki võib kasutada nii kuumalt kui külmalt, hommikul või õhtul, tee sisse või puhtalt. Head tervist!

pere

Olgugi et sõnum oli õige, oli taaskord kurb kuulda, et taimetoitlust ja söömishäireid samma patta pandi. Ridade vahelt kostis üleolev suhtumine toiduainevaliku piiramisse. Söömishäiretest seostatakse anoreksiat ning ortoreksiat tavaliselt taimetoitlusega. Selle elustiili juurde kuuluv piiramine ning koostisosade kontrollimine klapib nende haiguste käitumismustritega. Kellel on soodumus söömishäiretele, võib tunda ahvatlust taimetoitluse vastu, sest see annaks justkui aktsepteeritava põhjuse söömise piiramisele ja kontrollimisele. Anoreksia tähendab haiguslikku soovi kaalust alla võtta ning vaid vähese kalorisisaldusega taimedest toitudes on kilod kerged kaduma. Ortoreksia tähendab haiguslikku keskendumist toidu tervislikkusele. Suurest osast ebatervislikust toidust saabki keelduda sellepärast, et see sisaldab loomseid koostisosi. Lihtne! Selle kõige juures on tõepoolest loogiline, et väike osa nendest noortest, kes järsku hakkavad hoolima loomade õigustest, ökokatastroofist või tervisest, vajaksidki tegelikult psühholoogilist tuge või ravi. Taimetoitlaste suure enamuse jaoks on see siiski teadlik ja eluterve valik. Kahjuks läheb seostamise suund vahepeal segi isegi spetsialistidel. Kardan, et paljudel vastuvõttudel vaadatakse taimetoitlusele kui söömishäire sümptomile ega toetata selle taga peituvaid tervislikke püüdlusi. Samuti seostatakse maailma parandamise soovi ebastabiilse isiksusega, empaatiat loomade vastu liigse tundlikkusega. Nähakse psüühilisi häireid seal, kus tegelikult on küsimus pigem ühiskondlik. No läks ikka tõsiseks. Oleme terved edasi, mis ma muretsen.

AINEST ARUTLEMISEKS VEGANKOGUKONNAS

Konverentsil põgusalt tõstatatud teema jäi siiski hinge närima. Kõigepealt ärgitas see kõik vastuargumente välja mõtlema. Pärast rahunesin maha ja püüdsin juba tõsimeeli mõelda, kas selles teemas ei peitu siiski midagi, mida tuleks meil ka veganite seas arutada. Kui suur osa meie käitumisest on päriselt otstarbekas veganluse edendamisel või tervislikul toitumisel? Kas siltide lugemine on hädavajalik või ressursi raiskamine?

Ja kõige tähtsam küsimus: kas söömine on meie peredes endiselt heaolu aluseks või rohkem stressitekitajaks? Kuidas enda ja ka lapse peal ära tunda, millal liigume turvaliselt veganluse tavapäraste valikute juures ja millal asi käest ära läheb? Meil kõigil on õigus omad valikud teha, kuid võiksime veidi vähem toidu-

teemadele keskenduda. Tuleks hoopiski puuvilju ja pähkleid piknikukorvi visata ning värskesse õhku minna, mängida ja päikest võtta. Luban ka järgmises numbris teha juttu millestki muust kui toidust. Kui ma ise teemat välja ei mõtle, küsin kolmeaastase Werneri käest. ●

LASTE TOITUMISE KONVERENTS: KES JA MILLEST RÄÄKIS?

Eesti Toitumisnõustajate Ühendus korraldas 14. aprillil Tallinnas Blissi konverentsikeskuses koolituspäeva, kuhu oli kutsutud spetsialiste rääkima laste toitumisest mitme nurga alt. Väliskülaline oli Soome toitumissoovituste nõukogu liige Arja Lyytikäinen. Arja Lyytikäinen tutvustas meeltepõhist toiduharidust ehk SAPERE-t, mis koosneb lastele sobivatest meetoditest tutvustada erinevaid toiduaineid. Programm on uuringute järgi tõhus viis panna lapsi näiteks rohkem köögivilju sööma. Selle juhtmõtteks on toiduainete pakkumine üksteisest eraldi ning lähenemine neile kõikide meeltega. Arja Lyytikäinen andis põgusa ülevaate ka oma kodumaa toitumissoovitustest, mille järgi tuleks taldrikule tuua rohkem köögivilju, puuvilju ja kaunvilju ning vahetada loomne valk osaliselt taimse valgu vastu, loomne rasv taimse rasva vastu ning valge jahu täisteraviljade vastu. Toitumisnõustaja Reelika Õigemeel tutvustas lasteaedade toitumise uuringut, mille korraldas Eesti Toitumisnõustajate Ühendus. Lasteaedade menüüde murekohtadeks on liigne suhkur, valge nisujahu ja töödeldud liha- ja kalatooted. Köögivilju ja puuvilju pakutakse, kuid mitte piisavalt. Pähklid ja seemned puuduvad paljude lasteaedade menüüst ilmselt piirava eelarve tõttu. Erimenüüsid, sh toidutalumatusest tingitud ning taimetoidumenüüsid, pakuvad ainult vähesed lasteaiad. 91% vastas, et neil ei ole olnud erimenüüde järele vajadust. Esineja sõnul on erimenüüde vajadus Eestis siiski tõusuteel. Toitumisnõustaja Margit Rannamets käsitles oma ettekandes koolilapse toitumist. Tagades piisava energia ja toitainete koguse, saab toetada lapse arengut ja edukust õpingutes. Publiku hulgast esitati küsimus, mida teha, kui laps on vegan. Esineja sõnul ei jää veganlapsel millestki puudu, kui ta menüüd jälgitakse hoolega ning võetakse mõned toidulisandid juurde. Toitumisterapeut Külli Holsting kõneles laste allergiatest ja toidutalumatusest. Tema ettekandest jäi kõlama tõdemus, et lastel tuleks lasta mängida värskes õhus, murus ja mullas, mitte veeta pere vaba aega osturallil kaubanduskeskuses. Tervise Arengu Instituudi projektijuht Kristin Salupuu juhatas kuulajaid laste ülekaalulisuse küsimustesse. Ta tõdes, et lapsed on kodu peegel. Funktsionaalse toitumise terapeut ja psühhoterapeut Sirli Kivisaar rääkis söömishäirete seosest toitumisega. Suhkrutarbimine ja veresuhkru tasakaal on seotud vaimse tervisega, närvisüsteemile on olulised rasvhapped. On võimalus, et vaimsetel probleemidel on seos ka nisugluteeni ja piimavalgu ehk kaseiiniga. Taimetoitlust mainis esineja võimaliku söömishäire ilminguna ning tõi välja, et pole oma töös eriliselt kokku puutunud teadlike taimetoitlastega, vaid pigem nn rämpstaimetoitlastega.

VEGAN

tervis

VEGANLUS JA PSÜÜHIKAHÄIRED KÄIVAD KÄSIKÄES. Kas müüt või tõde? Veganluse ja psüühikahäirete kohta levib igasuguseid müüte. Esiteks usutakse, et iga veganiks hakkav inimene on juba häirega, muidu ta ju veganiks ei hakkaks. Ja isegi kui ta veel pole häirega, siis veganlus kindlasti tekitab häire. Tegelikult õnneks on sel teemal rohkem tahkusid. - Emily Rosenberg Tartu ülikooli psühholoogia eriala magistrant, psühholoog Tartu Maarja tugikeskuses

Praegusel hetkel pole piisaval hulgal häid uuringuid, et kindlalt väita, kas veganite seas levib rohkem häireid ja miks see nii võiks olla, kuid mõned uuringud on siiski korraldatud.

ORTOREKSIA

Esimene seos veganluse ja häirete vahel on kindlasti toitumishäired. Kuigi praegusel hetkel ortoreksia Eestis kasutatavasse häirete klassifikatsiooni ei kuulu, on sellest siiski meedias räägitud. Ortoreksia all peetakse silmas äärmuslikku soovi süüa ainult tervislikku toitu, kuid üldiselt on tervisliku toidu defineerinud inimene ise ning võib oma menüüst asjatult välja jätta teatud toiduained või toidugrupid. Seega võib vahel juhtuda, et kõik veganid lahterdatakse ortorektikuteks. Tegelikult pole teadlased ega praktikud praegu veel seisukohal, kas ortoreksia on sellisel kujul päriselt diagnoositav häire. 30

VEGAN

Ortoreksia sümptomite mõõtmiseks on välja töötatud abivahendid – testid. Neid on kasutatud mitmes uuringus. Ühes uuringus on katsealused jagatud kahte gruppi – veganid/taimetoitlased ja mitteveganid/mittetaimetoitlased. Mõlemad grupid täitsid ortoreksia testi. Uuringust selgus, et gruppide vahel erinevusi pole, ning uuringu korraldajad jõuavad järeldusele, et enamik inimesi loobub loomsest pigem eetilistel põhjustel, mitte soovist toituda väga tervislikult (Cicekoglu & Tuncay 2018). Teises uuringus jõuti järeldusele, et taimetoitlased/veganid saavad siiski testis kõrgemaid tulemusi kui mitteveganid ning sugudevahelised erinevused olid väiksemad kui taimetoitlaste/veganite ja mitteveganite gruppide vahel (Dell’Osso et al. 2018). Seega kaks sarnast uuringut, kuid tulemused on erinevad. Eelnevalt kirjeldatud uuringutel on

tervis

päris palju puudusi: väiksed grupid, valim koosneb inimestest, kes soovisid uuringus osaleda (seega juba suurem tõenäosus mõneks toitumishäireks või nende sümptomiteks), valimi suurema osa moodustavad tudengid, mistõttu pole see tõenäoliselt üldpopulatsiooni esindav. Samuti on mõlemas uuringus infot kogutud testide põhjal, mis omakorda mõõdavad võimalike sümptomite olemasolu, aga ei tähenda tingimata ortoreksiat. Ortoreksia puhul kirjeldatakse muu hulgas suurenenud tähelepanelikkust toidu osas. On tõenäoline, et keskmisel veganil on toidu osas kõrgendatud tähelepanud, kuid see ei ole ilmselt problemaatiline käitumine. Järgmiseks võiks teoretiseerida, kas veganite puhul peaks ortoreksia sümptomeid mõõtvad testid olema mõnevõrra teistsugused kui mitteveganitel või vähemalt arvesse võtma veganlusest tingitud toidule keskendumise tähelepanu suurenemist. Ainult testi põhjal ortoreksiat diagnoosida ei saa.

MEELEOLU- JA ÄREVUSHÄIRED

Meeleolu- (nt depressioon) ja ärevushäired on ühiskonnas kõige levinumad psüühikahäired ning neid mõjutavaid tegureid on väga palju. Seetõttu on ärevust ja depressiooni soodustavate tegurite väljaselgitamine keeruline. Veganmeeste vaimset tervist käsitlevas uuringus jõuti tulemusele, et veganite seas olid depressiooni sümptomid rohkem levinud, isegi kui muud tegurid olid välistatud (Hibbeln, Northstone, Evans, & Golding 2018). Ärevuse ja depressiooni sümptomeid mõõtnud uuringus jõuti tulemuseni, et veganitel on sama palju või vähem sümptomeid kui omnivooridel. Näiteks keskmiselt oli ärevust vähem järgnevatel gruppidel: veganmeestel ja suuremat kogust puu- ja köögivilju söönud katseisikutel, ning madalamat stressitaset seostati veganlusega naistel ja väiksemat kogust maiustusi söönud inimestel (Beezhold, Rinne, Radnitz, & DiMatteo 2015).

PÕHJENDUSED UURINGUTES, B12

Võimalikku depressiooni teket veganitel on nii mõneski uuringus seostatud vitamiin B12 vähese tarbimisega. Seega on veganite puhul siiski väga oluline B12-vitamiini usaldusväärVEGAN

tervis sest allikast saada. Samuti oli välja toodud üldiselt vajalike toitainete vajakajäämine, kuid täpsemaid toitaineid ei ole kirjeldatud. Võib oletada, et nii mõnigi uuringut läbi viinud teadlane ei tea vegantoitumisest piisavalt ning seetõttu on uuringute arutelu osas toodud veganite kehva vaimse tervise põhjenduseks toitainete puudujääk. Toitainete puudujäägi vaimse tervise probleemidega sidumiseks oleks vaja läbi viia uuringuid, kus testitakse toitaineid ja/või uuritakse pika aja vältel seda, kuidas katsealused toituvad ning millistest toitainetes neil täpsemalt puudus on. Praegu nii põhjalikke uuringuid korraldatud ei ole.

TEOREETILISED PÕHJUSED HÄIRETE LEVIMUSEL VEGANITE HULGAS

Veganid ei ole homogeenne grupp ja neid ühendab ainult asjaolu, et nad on jätnud oma menüüst välja loomsed tooted ning järgivad veganelustiili. Seetõttu on ebatõenäoline, et veganitel on statistiliselt olulisel määral mõnda häiret rohkem kui üldpopulatsioonil. See oleks võimalik ainult juhul, kui vegantoitumise puhul jääb mõnest toitainest puudu ning see toitaine mõjutaks otseselt mõne häire teket. Selleks väiteks pole aga praegu ühtegi teaduslikku alust.

HOOLITSE OMA VAIMSE TERVISE EEST!

Veganid on inimesed nagu kõik teised ning vaimne tervis on sama oluline kui füüsiline. Vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemisel on tegelikult sarnased põhimõtted – tervislik toitumine (rohkelt puu- ja köögivilju), igapäevane füüsiline aktiivsus, hea unehügieen ja piisav arv ööund, puhkus ja stressi vähendavad tegevused. Vaimse tervise eest hoolitsemise puhul võiks välja tuua sotsiaalse tugisüsteemi: toetavad sõbrad ja pereliikmed on väga olulised. Ennetavad tegevused – regulaarne puhkus, lõõgastumisvõtted, hobidega tegelemine, heade sotsiaalsete suhete arendamine, teadvelolek või muude meditatsioonipraktikate harrastamine – võiksid olla osa kõikide inimeste igapäevaelust. Kehva vaimse tervise puhul peaks abi otsima pigem varem kui hiljem, kuna varem alustatud ravi tulemused on paremad. Eestis on võimalik psühhiaatri vastuvõtule aega kinni panna perearsti saatekirjata, kuid vahel oskab ka perearst adekvaatset nõu anda. Psühhiaater saab suunata edasi psühholoogi või terapeudi juurde, kuid tasulises vastuvõtus on võimalik ka otse nende poole pöörduda. Kahjuks tuleb praegusel hetkel arvestada pikkade ootejärjekordadega. Väiksemate ja kergemate probleemide korral või info saamiseks on loodud internetilehekülg Lahendus.net, kuhu kirjutades saab anonüümselt ja tasuta abi e-maili teel.

Teoreetiliselt on võimalik, et veganid (eeldusel, et veganid on homogeenne grupp, mida nad siiski pole) on lihtsalt kõrgema empaatiaga ja seetõttu ärevusele ja depressioonile haavatavamad, kuna nende jaoks on igapäevasem kogeda kaastunnet loomade vastu ning koledusi looma-

de suhtes märkavad veganid oluliselt rohkem kui keskmine inimene. Teine võimalus on see, et tegelikult on lihtsalt rohkem häiretega inimesi, kes valivad veganluse. Häire algusfaasis on tihti inimestel motivatsiooni oma elus muudatusi teha ning võimalik, et üsna suur protsent

VEGAN

tervis inimesi valib lihtsalt veganluse (nt tervislikuma elustiili tõttu või suurenenud emotsionaalse valu tõttu, mis tuleb loomade väärkohtlemise tunnistamisest videote vms vahendusel). Kolmas võimalus on veganite üldisem haavatavus vaimsete häirete suhtes, mis võiks tulla sellest, et veganitel on mõnevõrra kõrgendatud tähelepanu negatiivsetele sündmustele. Kõik need kolm on täiesti teoreetilised mõttekäigud ning praegusel hetkel pole piisavalt uuringuid, mille kaudu oleks võimalik väita, et vegani-

tel on suurem psüühikahäirete esinemine ja mis võiks olla selle põhjenduseks.

MÜÜDI TEKE

Veganite ja vaimse tervise probleemide kohta on hetkel vähe uuringuid ning seetõttu tundub, et veganite kehv vaimne tervis on pigem müüt, mille teket on üsna lihtne seletada. Mitteveganile tunduvad veganid igapäevasest normaalsusest piisavalt kaugel, et jätta muljet, nagu neil oleks päriselt midagi viga. Samas kõrge empaatiavõime ja selle järgi elamine

ei ole ühegi häire sümptomiks. Kokkuvõtteks võib öelda, et veganite vaimne tervis on sama hea kui iga teise inimese tervis, kuna praegu pole piisavalt infot väitmaks, et vegantoitumine vähendab psüühikahäirete teket või et veganitel võiks olla suurem risk haigestuda teatud toitainete saamata jäämise tõttu. Hetkel on läbi viidud uuringute arv väike ning suurem osa uuringuid ei ole piisavalt kvaliteetsed. Seega tuleb oodata paremaid teadustöid. Oma vaimse tervise eest hoolt kandmine on siiski ka iga vegani jaoks oluline. ●

KASUTATUD KIRJANDUS

Beezhold, B., Rinne, A., Radnitz, C., & DiMatteo, J. (2015). Vegans report less stress and anxiety than omnivores. NUTRITIONAL NEUROSCIENCE, 18(7), 289–296. Cicekoglu, P., & Tuncay, G. Y. (2018). A Comparison of Eating Attitudes Between Vegans/Vegetarians and Nonvegans/ Nonvegetarians in Terms of Orthorexia Nervosa. ARCHIVES OF PSYCHIATRIC NURSING, 32(2), 200–205. Dell’Osso, L., Carpita, B., Muti, D., Cremone, I. M., Massimetti, G., Diadema, E., … Carmassi, C. (2018). Prevalence and characteristics of orthorexia nervosa in a sample of university students in Italy. EATING AND WEIGHT DISORDERS - STUDIES ON ANOREXIA, BULIMIA AND OBESITY, 23(1), 55–65. doi:10.1007/s40519-017-0460-3 Hibbeln, J. R., Northstone, K., Evans, J., & Golding, J. (2018). Vegetarian diets and depressive symptoms among men. JOURNAL OF AFFECTIVE DISORDERS, 225, 13–17. doi:10.1016/j.jad.2017.07.051

ava soj ba

eenivab lut

toosivab ak

kru suh ta

Avasta uutmoodi jäätis! Koostisosad 400 ml IceDate anumas. Ainult see, ei midagi enamat.

Datlid vanilje

Kõigest ainult parimat. Ja seda palju.

India pähklid +vesi Mandlid

VEGAN

tervis

KAS SINUGA ON KÕIK KORRAS? MÄRGID, MIS VÕIVAD VIIDATA MÕNE TOITAINE PUUDUSELE - Florian Biesinger -

Taimse toitumise lihtsaid põhitõdesid järgides ei ole kõigi eluks vajalike toitainete piisav saamine sugugi keeruline ning sellega luuakse eeldus heale tervisele. On tõsi, et veganid peavad läbi mõtlema ja tagama, et toidusedel sisaldaks toitainete häid allikaid. Sama kehtib muidugi ka mitteveganite kohta. Alljärgnev kirjeldab vegantoitumises olulisel kohal oleva kümne toitaine rolli ja selle puuduse sümptomeid. Iga toitaine kohta on ära toodud ka parimad allikad ja üks võimalik lihtne viis, kuidas veganina seda toitainet piisavalt tagada. Oluline on arvestada, et paljud artiklis loetletud sümptomid ei ole konkreetse toitaine defitsiidile spetsiifilised ega pruugi üldse olla seotud toitaine alatarbimisega ega toitumisega. Lisaks, toitaine puudust võib põhjustada ka organismi võimetus toitainet piisavalt omastada ja kasutada. Ka suurenenud vajadus või väljutamine. Seetõttu on terviseprobleemi olemasolul parim konsulteerida arstiga.

VITAMIIN B12

B12 osaleb vereloomes, aminohapete ja luurakkude ainevahetuses ja aitab kaitsta närvikiude. B12 puudusel ei jagune punaverelibled korralikult, mistõttu halveneb vere hapniku transport. Sümptomiteks on väsimus, nõrkus, õhupuudustunne, südamepekslemine, kahvatu või kollane nahk, isutus, kõhulahtisus, valulik keel, käte ja jalgade tuimus või pakitsustunne. B12 puudusel häirub ka närvikoe normaalne areng, mõjutades nii vaimset kui füüsilist tervist. Defitsiidi vaimseteks tunnusteks on depressioon, ärrituvus, meelesega36

VEGAN

dus, mälukaotus, unetus ja keskendumisraskused. Füüsilised sümptomid on jäsemete tuimus ja pakitsustunne, tasakaaluhäired, haistmis- ja maitsemeele nõrgenemine, halvatus ja raskematel juhtudel ka surm. Ainsad usaldusväärsed allikad: B12 toidulisandid või B12-ga rikastatud tooted. Piisab, kui kaks korda nädalas võtta 1000 µg toidulisandist tsüanokobalamiinina.

VITAMIIN D

Vitamiin D osaleb kaltsiumi ja fosfori omastamisel, luude ja hammaste arengus, südametegevuse töö toetamisel ning aitab vähendada infektsiooniriski. D-vitamiini puudusel võib lastel tekkida rahhiit ja täiskasvanutel osteomalaatsia. Rahhiidi puhul ei mineraliseeru luud normaalselt, põhjustades kasvu pidurdumist ja skeleti deformatsioone. Osteomalaatsia põhjustab tugevat luuvalu ja lihasnõrkust, luud muutuvad pehmeks, paindlikuks ning deformeeruvad. Kuna D-vitamiinil on väga oluline roll kaltsiumi ainevahetuses, soodustab kestev puudus osteoporoosi teket. Parimad allikad: suvel mõõdukas päevitamine või D-vitamiini toidulisand, muul ajal toidulisand. Täiskasvanutel võib sobilikuks koguseks olla 50 µg (2000 iu) vegan- D3 toidulisandist päevas.

JOOD

Jood kuulub kilpnäärmehormoonide koostisse ja mõjutab seeläbi enamik-

ku keha elundisüsteemidest. Joodi alatarbimise tagajärjeks on kilpnäärme alatalitlus, mille esmasteks tunnusteks võivad olla külmakartlikkus, kaalutõus, kõhukinnisus, depressioon, väsimus, vaimne ning füüsiline aeglus, lihasvalud ja -krambid, kuiv nahk, juuste ja küünte haprus, menstruatsioonihäired, kõrgenenud kolesteroolitase. Kui joodi saamine on kestvalt madal, hakkavad kilpnäärme rakud suurenema ja tulemuseks võib olla struuma, mille nähtavaks ilminguks on kaelakuju muutused. Kui nii sügav joodipuudus esineb rasedal, võib see lootele kaasa tuua tõsiseid arenguhäireid ja kasvupeetust, samuti raseduse katkemist. Imikutel ja lastel võib isegi kergekujuline joodipuudus põhjustada madalamat intelligentsustaset ning õpiraskusi. Peamised allikad: jodeeritud sool, merevetikad ja joodi toidulisand. Üks lihtne viis: 100–150 µg toidulisandit päevas.

KALTSIUM

Kaltsiumi ülesannete hulka kuulub luude ja hammaste kasvatamine ja tervena hoidmine, verehüübe tagamine, närviimpulsside edastamine ning lihaste ja neerude normaalse töö tagamine. Kaltsium on erandlik toitaine, sest kaltsiumivaene toidusedel ei tekita ägedaid toitainedefitsiidist tulenevaid tervisehädasid. Samas pikas perspektiivis võib see põhjustada osteopeeniat ehk luuvähesust ning tõsta osteoporoosi ja luumurdude riski.

k i l a v n a g e V KATA LO O G

k i l a v Vegan Valiku Usina vegantooteid leiad www.usin.ee. Maitsev, soodne ja lihtne tellida.

KATA LO O G

veganmeedia

tervis

Analüüsi oma toidusedelit!

Heaks viisiks toitainetest potentsiaalsete vajakajäämiste väljaselgitamiseks on oma toidusedeli analüüsimine. Selleks võiks NutriData toitumisprogrammi (tap.nutridata.ee) sisestada oma mõne tüüpilise päeva menüü ja vaadata, kuivõrd vastab erinevate toitainete saamine riiklikele toitumissoovitustele.

Parimad allikad: rikastatud taimsed piimad, rohelised lehtköögiviljad, brokoli, seemned, valged oad, apelsinid, tofu, must melassisiirup. 1–2 tassi kaltsiumiga rikastatud taimset piima päevas teeb küllaldase kaltsiumi saamise lihtsaks.

SELEEN

Seleen on oluline antioksüdant, aitab tagada immuunsüsteemi normaalset toimimist ja osaleb kilpnäärme talitluse reguleerimises. Seleenipuudus nõrgestab immuunsüsteemi ja võib võimendada mitmetest teistest teguritest tingitud haiguslike seisundite väljakujunemist. Parimaks seleeniallikaks on parapähklid: üks parapähkel katab päevase seleenivajaduse. Heaks allikaks on ka päevalilleseemned.

ASENDAMATUD OOMEGA-3-RASVHAPPED

Alfa-linoleenhape (ALA) on asendamatu Ω-3-rasvhape, millest keha toodab teisi pikema ahelaga Ω-3-rasvhappeid (nt EPA ja DHA). Ω-3-rasvhapped on rakumembraanide olulised komponendid, tagavad erinevate oluliste ainete sünteesi, osalevad neuroloogilises arengus ja nägemisfunktsioonis. ALA puudust esineb inimestel harva. Ω-3-rasvhapete liialt vähene tarbimine võib tõsta südameveresoonkonnahaiguste riski ja pikemas perspektiivis mõjutada negatiivselt ajutervist. Parimad allikad: jahvatatud linaseemned, kanepi- ja tšiiaseemned, Kreeka pähklid, mikrovetikaõli. Üks lihtne viis: 1 spl jahvatatud linaseemneid päevas ja 250 mg vegan-DHA-d

2–3 korda nädalas.

A-VITAMIIN

A-vitamiin on asendamatu nägemisprotsessis, seotud limaskestade normaalse arengu ja viljastusvõime tagamisega, immuunvõimekuse hoidmisega ja osaleb paljude organismi rakkude kasvus ja arengus. Kanapimedus ehk võimetus hämaras näha on üks esimesi A-vitamiini defitsiidi ilminguid. Tõsisem A-vitamiini puudus toob kaasa silma sarvkesta kuivaks muutumise, mis võib viia pimedaksjäämiseni. Limaskestade ja naha kuivaks muutumine suurendab ka infektsioonide riski. Parimad allikad: porgandid, maguskartulid, kõrvits, tumerohelised lehtköögiviljad. Lihtne viis: 100–150 g porgandeid või maguskartuleid päevas.

RAUD, TSINK, VALGUD

Raua peamine ülesanne organismis on hapniku sidumine kopsudest ja hapniku transport. Lisaks kuulub raud paljude ensüümide koostisse, osaledes muuhulgas energiatootmises ja immuunsüsteemi töös. Rauavaeguse tunnusteks ka kergelt alanenud rauataseme korral on füüsilise vastupidavuse ning vaimse tegevuse produktiivsuse vähenemine, motivatsioonipuudus ja apaatsus, tähelepanuvõime alanemine. Rasedusaegse rauavaegusaneemiaga on seotud enneaegsed sünnitused ja laste madal sünnikaal. Tsink osaleb paljude ensüümide aktiveerimisel, haavade paranemises, vereloomes, organismi kasvus ja arengus, valkude, sperma ja DNA sünteesis, immuunsüsteemi töös, maitsmis- ning haistmismeele nor-

maalse toimimise tagamisel ja teiste mikrotoitainete ainevahetuses. Raskekujulist tsingipuudust esineb arenenud riikide elanikel harva. Kergekujuline tsingipuudus põhjustab lastel aeglast kasvamist, maitsetunnetuse halvenemist ning nõrgendab immuunsüsteemi. Lisaks võib tsingipuudusega kaasneda kaalukaotus, haavade aeglane paranemine, isutus, vaimse erksuse vähenemine ja suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele. Valgud täidavad organismi ehituses ja talitluses keskset rolli, osaledes kõigis organismi elulistes protsessides, alates uute ainete sünteesimisest ja lõpetades laguproduktide eraldamisega. Valgupuudus on seotud lihasmassi vähenemisega ja vastupanuvõime langemisega haiguste suhtes, aeglustub vereloome ning häirub kesknärvisüsteemi töö. Valgudefitsiidi tunnusteks võivad olla ka apaatia ning töövõime langus. Lastel toob valgupuudus kaasa kasvu ja arengu pidurdumise. Raua, tsingi ja valkude parimad allikad on kaunviljad (sh sojatooted), pähklid-seemned ja täisteraviljad. Nende toitainete piisava saamise teeb lihtsaks tasakaalustatud taimne toitumine. Kaunviljatoitude igapäevane tarbimine tagab valkude hea kvaliteedi. C-vitamiini-rikkad puu- ja köögiviljad parandavad raua omastamist. Osadel rauavaeguse riskigruppi kuuluvatel inimestel (peamiselt väikesed lapsed ja viljakas eas naised) on sõltumata toitumisviisist raske üksnes toitumisega hoida piisavat raua taset organismis, mistõttu võib arsti ettekirjutusel olla vajalik raua toidulisandite võtmine. ● VEGAN

Tasub teada

VEGANLUS KUI INIMÕIGUS, VEGANID KUI VÄHEMUS ALUSTATI VEGANITE TASUTA ÕIGUSNÕUSTAMIST - Mari-Liis Sepper -

Veganitel, nagu teistelgi inimestel, on õigused, mille sisu on kirjas seadustes. Õiguste täpsem tähendus ja ulatus on aga ajas muutuv. Samuti võivad kaunis abstraktselt kirja pandud põhimõtted selgineda õiguspraktika käigus, näiteks kohtutes või vaieldes mõne riigiasutusega. Eesti veganitel on kasulik teada, et veganlus on inimõiguste mõistes veendumus, mille tõttu ei tohi inimest tema tööelus diskrimineerida. Samuti tulenevad veendumusvabadusest kui põhiõigusest õigused veganist lapsevanemale, kelle laps peab saama vanemate veendumuste kohast toitu lasteaias, haiglas ja mujal, kus ise toitu valida ei saa. Inimesel säilib veendumusvabadus ka kaitseväes teenides või vanglas karistust kandes.

ÕIGUSNÕUSTAMINE VEGANITELE

Eesti Vegan Selts hakkas sel kevadel pakkuma veganitele tasuta õigusnõustamist. Õigusnõustamist pakutakse veganitele selleks, et toetada inimesi olukordades, kus nad võivad seista silmitsi suure süsteemiga, mis nende toitumisviisi ei tunnista ning kus on seetõttu raske endaks jääda 40

VEGAN

ning oma veendumuse kohast toitu saada. Näiteks on sellised „süsteemid“ lasteaiad, haiglad, kaitsevägi, vanglad. Eesti ühiskonnas laiemalt on veganid praegu vähemus, kellel ei ole alati lihtne enamuse veendumustega rinda pista. Ehkki veganlus veendumusena ongi ka poliitiline valik keskkonnahoiu ja loomaeluhoiuga seoses, on palju elusituatsioone, kus taimse toidu eelistaja elustiil individuaalselt saab järsku poliitilise tooni, sest kõigesööjate enamuse seas on palju hoiakut „Meie oleme norm, mida teised peavad järgima“. Nendest lugudest, mis jõuavad õigusnõustamisele, võivad välja kooruda ka kohtuasjad, mis pikemas perspektiivis hakkavad kujundama seda, kui ulatuslikud on veganite õigused neis ülalnimetatud „süsteemides“. Samuti on see üks väike samm, et hoiakud nii veganluse kui ka veganite

suhtes muutuksid sõbralikumaks või vähemalt leplikumaks.

SUUR OSA JUHTUMEID ON SEOTUD LASTE JA NOORTEGA

Kõige kurvemad näited meie-kuinorm-hoiakust on haridusasutustest. Näiteks õpetaja, kes tunnis räägib veganlusest ja selle kahjulikkusest ja kasutab veganite kohta halvustavat sõna. See on vale ka siis, kui klassis ei ole ühtegi veganit, selles klassis aga oli veganeid. Või näiteks koolidirektor, kes küll väidab, et koolitoit peab olema tervislik, mitmekülgne ja tasakaalustatud, aga ei võta arvesse õpilaste pöördumist saada vegantoitu. Tervisekaitsenõuded ütlevad aga selgelt, et koolis pakutava toiduvaliku tegemisel arvestatakse ka õpilasomavalitsuse ettepanekuid. Praegu peab kokaks õppides osades koolides ikkagi loomi toiduks

tasub teada

valmistama, isegi kui kokaõpilane on vegan. Samuti on juhtumeid, kus palju kahju on tekitatud teadmatusest ja rumalusest. Näiteks õpetaja, kes keelas kodust kaasa pandud toidu söömise, kartes, et see solvab koolikokka, ning käskis lapsel teistest eraldi, klassis süüa. Või psühhiaater, kes võttis endale vabaduse väljendada oma negatiivseid hoiakuid veganluse suhtes ning laitis patsienti, et ta oma haridusliku tausta juures pole selles küsimuses „piisavalt arukas“, ning soovitas loomaarmastuse korral ärevusega tegelemiseks loomatööstusesse tööle minna. Tervishoiuvaldkonnast on juhtumeid veel ning ennustan, et neid tuleb üha juurde. Lasteaedade juhtumeid on mitmeid ning julgen arvata, et see teema ei kao esialgu kuhugi, sest isegi kui seadusandja on andnud õiguse nõuda lastele oma veendumuste kohast toitu, ei ole paljudes lasteaedades arusaamist, mida see tähendab.

RÄÄGI PROBLEEMIST!

Euroopa Inimõiguste Kohus loeb veganluse veendumuseks, mille järgijatele laieneb sarnaselt teiste veendumustega kaitse diskrimineerimise eest. Ka Eesti seadused sisaldavad sätteid, mis peavad veganitele tagama vabaduse ja võimaluse elada oma veendumuste kohaselt. Praktikas tuleb veganluse uudsuse tõttu ette erinevaid olukordi, kus veganid võivad tunda, et nende õigusi on riivatud. Pöördu Eesti Vegan Seltsi poole õigusnõustamiseks, kui kahtlustad, et sind või sinu lähedasi on veganluse tõttu diskrimineeritud, kui sulle või sinu lähedastele ei võimaldata veganvalikuid ning sa ei tea, kuhu peaksid pöörduma, kui sul on juriidiline küsimus, mis puudutab sinu kui veganist lapsevanema õigusi. Kui soovid saada õigusnõu, kirjuta aadressil eestiveganselts@ vegan.ee. Eesti Vegan Seltsi õigusnõustaja on jurist Mari-Liis Sepper, kes on töötanud üle kümne aasta inimõiguste ja võrdõiguslikkuse küsimustega nii avalikus kui ka kolmandas sektoris.

Samuti võib võtta osades asutustes aega menüüde kohandamine ning

enda harimine vegantoidu pakkumise küsimuses. ●

ÕPI

ha a p s a lu kolledžis!

Rakenduskõrgharidusõpe Tsükliõpe 3 aastat — — — —

PLAAN

Liiklusohutus Käsitöötehnoloogiad ja disain Tervisejuht Rakendusinformaatika

Haapsalu kolledž

neile, kelle sihiks on luua tervislikke ja turvalisi lahendusi Lisainfo: kolledz@hk.tlu.ee (+372) 472 0240

e si ta vastu võtuavaldus . ju u n ist . VEGAN ju u li ni 41

Taimekasvatus

OMA AIA LOOMINE.

Mida ja kuidas kasvatada, et saaki oleks? Enne istutamist või külvamist tuleks kindlaks teha, kui suureks taimed kasvada võivad. Siis on lihtsam planeerida, kuhu need kõige paremini kasvama sobivad. Kõikidel taimedel on erinevad eelistused kasvukohale ja mullale. - Therese-Liise Aasma Rõdul, terrassil või väikeaias on palju põnevaid võimalusi nii tarbe- kui ka ilutaimede kasvatamiseks. Ämbrites, kastides ning kottides saab kasvatada peaaegu kõike – lilledest ning maasikatest kuni kartulite ja tomatiteni. Juba ettekasvatatud ning istutusvalmis noortaimi müüakse turgudel, aianduskeskustes ning tihti toimub suve alguses mitmeid temaatilisi laatasid. Samuti on hea pilk peal hoida Facebooki kohalikel rohevahetuse gruppidel, kus tihti istikuid pakutakse.

MIDA KASVATADA?

Esimesena tuleks läbi mõelda isiklikud maitse- ja värvieelistused, sest köögi- ja juurvilju leidub kõikvõimalikes toonides. Mitmekülgses aias kasvavad elujõulisemad ning putukate rünnakutele vastupidavamad taimed. Lisaks sellele on võimalik kombineerida varajasi ning hiliseid sorte, et kogu hooaja vältel köetavas kasvuhoones või aknalaual aasta läbi söödavat 42

VEGAN

kasvatada.

MÕELDES AED TOLMELDAJATELE

Mõistlik on tagada putukatele söögipoolis kogu kasvuhooaja vältel ning sel eesmärgil kasvatada erinevatel aegadel õitsevaid taimi. Suvel tõmbavad kimalasi, liblikaid ja teisi putukaid ligi kellukad (Campanula), roomav akakapsas, mungalill, ristik, koriander, rukkilill, mesiohakas, humal, liiliad, lavendel, keerispea, liivatee jpt. Sügisesse jäävad eerikad, kanarbikud, sügiskrookused, astrid, päevakübarad ja heleeniumid. Tuleks aga meeles pidada, et ülearetatud täidisõielised sordid pakuvad meile küll silmailu, kuid putukatele toidupoolist kahjuks mitte. Kuna tehiskeskkondi luues oleme putukatelt palju looduslikke elupaiku ära võtnud, on mõistlik neile teene teha ning kasvatada nektari- ja õietolmurikkaid taimi ning ehitada putukahotell, mis on toredaks täienduseks loodussõb-

ralikule aiale. Putukad on aia ökosüsteemi üks olulisemaid lülisid. Ilma nende abita peaksime õisi käsitsi tolmeldama, et suvel maitsvaid aiasaadusi nautida. Lisaks sellele aitavad kimalased, lepatriinud, sipelgad, kiilassilmlased kahjureid kontrolli all hoida.

MILLE SEES KASVATADA?

Võrelistesse plastikkastidesse istutamisel tuleks enne mulla kasti valamist polstriks peenrakangas või pruun papp panna, sest muidu uhub kastmisvesi mulla koos toitainetega välja. Euroalustest vertikaalpeenar võtab püstises asendis vähem ruumi ning sobib hästi nii terrassile, rõdule kui ka aeda. Mitut kaubaalust kombineerides on võimalik näiteks väikeses linnaaias rohkem privaatsust luua. Puidust kastidele, millel drenaaž täielikult puudub, on juurte mädanemise vältimiseks hea valada põhja ca 1–2 cm kivikesi või katkiste terrako-

taimekasvatus

tapottide kilde. Sarnaselt võib luua ka kõrgpeenraid. Kartulikottides tasub kasvatada juurvilju või rohkelt toitaineid ja vett vajavaid kultuure, nagu tomatid või kõrvitsad. Aianduspoodides on saadaval erinevate kinnitustega konteinerid, mida on lihtne kasutada isegi kõige väiksemal rõdul või terrassil. Nende puhul

tuleks kastide (eriti kinnitite) seisukorda iga paari aasta tagant kontrollida, kuna aja jooksul vihma ja päikese käes olles kipub plastik väga purunemisohtlikuks muutuma. Väikesi topse, anumaid ning metallnõusid võiks kasutada pigem kuivalembeliste või toataimede kasvatamiseks, sest neis kipub muld kiiresti läbi kuivama.

Piiratud ruumis taimi kasvatades on võimalik luua põnevaid aialahendusi ning tekitada isiklik või kogukondlik puhkepaik keset linna, mis inspireerib ja pakub mitmekülgseid elamusi. Mis peamine, ära üle pinguta! Kui aias toimetamine kulgeb rahulikult, on seal ka meeldiv puhata.

MARJAD. Maasikad ja metsmaasikad armastavad soojust ning taluvad lühiajalist kuivust ega vaja palju ruumi. Ideaalne on neid kasvatada vertikaalsetes kasvukottides või spetsiaalsetes mitmetasandilistes maasikapottides. SALATITAIMED. Rukola, Jaapani lehtnaeris ehk misuuna, lehtpeet, spinat ning salatkrüsanteem ehk kroonjas karikakar on vürtsikad salatitaimed, mis kasvavad ka madalatel temperatuuridel ning taluvad poolvarju. Karulauk kasvabki pigem varjus ja on üks esimesi kevadisi vitamiiniallikaid ning kuna tegemist on looduskaitse all oleva liigiga, tasub teda kindlasti kevadel aeda istutada või sügisel külvata. KAUNVILJAD. Herned („Kelvedon Wonder“, „Ping-pong“), kääbus-aedoad („Vaia“, „Igolomska“) JUURVILJAD. Väikesekasvulised kartulid („Väike-verev“), porgandid, peedid, maapirn KÖÖGIVILJAD. Minitomatid, minikõrvitsad („Hokkaido“), ronivad suvikõrvitsad („Black forest“), sibulad TŠILLIPIPAR. Rõdul on lihtsam kasvatada hariliku paprika (Capsicum annuum) ja maripaprika (C. Baccatum) erinevaid sorte. RONITAIMED. Kaval on ruumisäästmiseks kasutada ära vertikaalsed pinnad ning kasvatada ronitaimi. Mööda võret, mille võib ise pikkadest paju- või sarapuuokstest valmistada, üles ronivad taimed annavad väikeses aias võimaluse privaatsuse loomiseks. Pajuoksi kasutades tuleb arvestada, et need võivad mulda pistes samuti kasvama minna. Humalat on lihtne kasvatada ning käbidest valmistada näiteks uinumist soodustavaid riidest kotikesi. Umbkaudu ühe meetri kõrgusele roniva Peruu füüsali dekoratiivsed söödavad inkamarjad valmivad sügisel. Hoolimata viljade väiksusest võib mustriliste lehtedega südajat aktiniidiat (Actinidia kolomikta) nimetada põhjamaa kiiviks. ILUTAIMED. Värvikirevate õitega rohelise seina loovad roniroosid, elulõngad või lehtertapp. Purpur- kannatuslill (Passiflora edulis) on efektsete lõhnavate õitega roniv ilutaim, millelt on võimalik õige hoolduse korral saada vilju, mida poest võib leida granadilli või marakuja nime all. Talveks tuleb taim kindlasti siseruumidesse tuua, sest ideaalne jahedama perioodi temperatuur võiks jääda 5–15 °C kanti. SAMMASVILJAPUUD. Kel on tõsine huvi vertikaalaianduse vastu, võib katsetada spaleerpirni-, õuna- või aprikoosipuuga. Kahedimensiooniliselt kasvama suunatud puude viljad valmivad kiiremini ning ühtlasemalt. Sarnasel meetodil on võimalik harjutada kasvama ka marjapõõsaid, nagu punaseid või musti sõstraid ja tikreid, ning noppida neid hiljem nagu viinamarju. SEGAVILJELUS. Potis või kastis, kus kasvab eri kõrgusega köögivilju, maitsetaimi ja lilli koos, jääb umbrohtudele vähem ruumi. Samuti hoiavad üksteise lähedal kasvavad taimed paremini niiskust, mille tasakaalu peab väikestes kastides kasvatamisel eriti hoolikalt jälgima. Mõned taimed saavad omavahel paremini läbi kui teised. Hästi sobivad kokku sibul, porgand ja salat ning spinat, sibul ja lehtkapsas. Üksteise lähedusse ei tohiks aga istutada sibulat ja küüslauku ning ube ja herneid. VEGAN

Taimekasvatus

MULD. Köögiviljade kasvatamiseks sobib ideaalselt toitainete- ja mikroorganismide rikas kompostmuld, mis on segatud kookossubstraadiga (1:1), mis muudab segu õhulisemaks, et taimejuurtel seal lihtsam liikuda oleks. Hiljem, kui taimed suuremad on, võiks minipeenrad kuivanud muru, põhu või pillirooga multšida, et vähendada kastmisvee ära auramist. VÄETAMINE. Kuna väikestes konteinerites kasvavatel taimedel on toitainetele piiratud ligipääs, tuleb vitamiinirikaste taimede kasvatamiseks väetamise eest erilist hoolt kanda. Juba taimede ümberistutamisel tuleks igale potile lisada vähemalt 1/3 komposti, mis aitab lisaks viljakuse tõstmisele ka niiskuse tasakaalu säilitada. Lisaks sellele peaks kiire kasvu perioodil iga paari nädala tagant kastmisveele lisama nõgese või varemerohu taimevirtsa või -tõmmist (1,5 kg värskeid või 200 g kuivatatud taimeosi 10 liitri vee kohta). KASTMINE. Kui rõdu, terrass või väikeaed on taimi täis istutatud, ei tohiks unustada neid regulaarselt kasta, sest eriti kuumade kesksuviste ilmadega kuivab muld väikestes pottides kiiresti läbi. Kastmiseks on parim vihmavesi, mille kogumine rõdul ei pruugi alati lihtne olla. Kraanivesi sobib kastmiseks siis, kui on ca 30 minutit seisnud ning soojenenud, et taimedele mitte šokki põhjustada. Kel voolab kraanist kloorivesi, võiks lasta sel ööpäeva seista, et suurem osa kloori ära auraks. See on eriti oluline, kui kasta tuleb õrnu istikuid. ●

Uue põlvkonna veganjuust nüüd Eestis!

Sojavaba, gluteenivaba, ilma maitsetugevdajata, kolesterooli-ja laktoosivaba, ilma palmiõlita, vegan. 44

VEGAN

Lisatud Ca ja vitamiin B12!!!

keskkond

KIMALASE LEND

2017. aasta suvi tõi kohalikes uudistes ärevaid teateid mesilasperede hukkumisest. „Huvitav, kui palju neid sel aastal kaob? Miks mesilastele siin ei meeldi? Mida see meile tähendab?“ on mõned neist küsimustest, mis mesilastest mõtlema ajendavad. - Killu Kuuben -

Vastuseid otsides ja leides, või alles nende ääri kombates hakkab pilt avarduma. Probleem on tegelikult palju suurem. Küsimus ei ole ainult mesilastes. Ülemaailmses mesilaste kriisis jäävad meemesilaste kõrval teinekord märkamata paljude teiste tänuväärsete või ehk isegi olulisemate tolmeldajate aina üürikesemaks jäävad lennud.

KIMALANE – KES TA SELLINE ON?

Nagu inimesele südamelähedane meemesilane kuulub ka karuselt karvane kimalane ehk Bombus mesilaselaadsete hulka. Kokku on kimalaseliike maailmas umbes kakssada. Eestis esineb 21 liiki päriskimalasi ja 7 liiki kägukimalasi. Sarnaselt meemesilastele on kimalased õistaimede “armastusesaadikud”, aidates neil levitada õietolmu ja paljuneda. Erinevalt lõunast pärit meemesilasest on pontsakam kimalane heas mõttes primitiivsem putukas. Tema pere on lihtne ja lühiealine. Ta ei vaeva end meevalmistamisega. Kimalase kirev sametkest on siinsete karmide looduslike olude ja pilviste päevadega palju paremini kohastunud. Erinevalt meemesilasest ei sure ta pärast nõelamist ning võib vajadusel ohtlikku ärritajat veel teisegi korra sutsata. Enamasti on ta siiski loomult tagasihoidlik ja heasüdamlik ehk tõeline humblebee (humble – ingl alandlik; bumblebee – ingl kimalane). Kuid kimalane ei oska end mürkide eest hoida. Kogudes õitelt nektarit ja õietolmu, ei töötle ta seda hiljem ümber. Nii puudub tal süsteem, kuidas vastseid ja ema “toidumürgituse” eest kaitsta. Tolmeldamisel kogutav nektar ja põllumajanduse agrokemikaalid jõuavad otseteed kimalaste toidulauale, tuues kaasa nende kiire surma. Õnnetuseks ei oska inimene 46

VEGAN

kimalaste kadumist märgata. Kui meemesilasel on veel vahendajaks mesinik, kes teda farmiloomana majandab ja ravib, kelle hukkumise üle muretseb, siis kimalast ei näe väga keegi. See keskkonnasaaste suhtes tundlik putukas näitab inimesele kätte kõige tervislikumad elupaigad ning tegelikult sõltub meie toidulaud sellest väikesest tolmeldajast enam, kui arvata võiks.

LOOMTOLMELDAJA OLULINE ROLL

Enamus (88%) maailma õistaimeliiki-

dest paljuneb loomtolmeldajate abiga. Lisaks mesilastele on siin abiks nii kärbsed kui mardikad, linnud kui liblikad. Isegi nahkhiired ja leemurid. Osa inimese toidust (mitte dieedist) sõltub otseselt loomtolmeldajatest. Inimestele on näiteks väga olulised pikkade suistega kimalased, kes suudavad tolmeldada pika õieputkega kultuurtaimede õisi, nagu punane ristik ja põlduba. Lühikeste suistega meemesilane sellega hakkama ei saa. Lisaks on kimalaste ampluaas erinevad õlikultuurid (lutsern, vikk, raps, rüps, lina, päevalill), marjakultuurid

keskkond

KAS TEADSID, ET ... ● Mesilane kogub mett tarule talvesöödaks, tarvitades osa kogutud meest talve jooksul ning ülejäänu varakevadel, kui loodusest veel nektarit koguda pole võimalik. ● Mesi on ideaalne toit ka noore põlvkonna kasvatamiseks, sisaldades rikkalikult nende jaoks vajalikke toitaineid. Üsna tavaline praktika on, et kui mesinik mesilastelt mee ära võtab, asendab ta selle väheväärtusliku suhkruveega ja see nõrgestab nende immuunsüsteemi ja teeb neid vastuvõtlikuks haigustele. ● Mee kogumine on häiriv ja ärritav tegevus tarule, sest mesilase silmis on tegemist röövimisega. Sageli mesilased hukuvad meevõtu käigus. ● Ka väikemesinikud lõikavad ära emamesilaste tiivad, et takistada teda minema lendamast. ● Mesilasema võib soodsatel tingimustel elada kuni 5 aastat, kuid tavaliselt ta ei sure loomulikku surma, vaid asendatakse juba teisel või kolmandal aastal mesiniku poolt. Vahel harva ka mesilaspere enda poolt n-ö salajase emavahetuse teel. ● Looduslikke mesilasliike on üle 20 000, aretatud meemesilasi kõigest 7 liiki. ● Aga me vajame ju mesilasi tolmeldamiseks? Jah ja ei. Meemesilane suudab küll teatud taimi tolmeldada, kuid ta ei ole selles kõige efektiivsem. Looduslikud mesilased on märksa võimekamad. ● Tööstuslikes mesilates põletatakse sageli sügisel mesilad ja asendatakse kevadel uutega. See on odavam kui lasta mesilastel talvituda. (mustsõstar, karusmari, vaarikas, maasikas, mustikas), köögiviljad (tomat, paprika, kurk, redis, porgand, kaalikas, naeris, sibul, peet) ja viljapuud (kirss, ploom, pirn, õun). Iseäranis hinnatud tegelased on kimalased kasvuhoonetes ja aiandites, kus tänu neile saadakse taimekaitsevahenditeta kvaliteetsed viljad ja suurem saagikus, samuti hoitakse kokku inimtööjõu kasutamiselt. Väike „supervõimetega“ kimalane näitab end siiski seal, kus põllumajandusmaastikke on vähem, kus leidub rohkem looduslikke ja poollooduslik-

ke niidu- ja metsaalasid ning kus kasutatakse vähem agrokemikaale. Pole sobivaid tingimusi, pole looduslikke tolmeldajaid, pole toitu … Olgugi et kõik söögikõlbulikud taimed ei sõltu tolmeldajatest, muutub menüü tolmeldajate arvukuse langedes oluliselt vitamiinivaesemaks ja ka kulukamaks. Kui inimeste toidulaua katmiseks ei leidu enam piisavalt looduslikke tolmeldajaid, tuleb see ökosüsteemi teenus mingil kujul uuesti sisse osta – kas siis putukalt või hoopis inimeselt endalt. ●

● Mesilaste pidamine on kaasa toonud teiste tolmeldajate arvukuse languse, kuna meemesilane konkureerib nendega toidu pärast. Meemesilasel on aga selles osas eelis, sest inimese hoolealusena ei pea ta sageli teiste tegurite pärast, nagu looduslikud vaenlased, pesa otsimine ja ehitamine, muretsema. ● Meemesilane saab rahulikult koguda nektarit, seda sageli rohkem, kui tal endal tarvis läheb, samal ajal kui näiteks kimalased peavad iseseisvalt hakkama saama. VEGAN

reisikiri

VEGAN

reisikiri

VEGANI TEEJUHT LÕUNA-AAFRIKAS II osa rahvuspargid Meie esimene trehvamine oli suure elevandiga, kes rahulikult savannis oma õhtusööki nautis. Suurt ja uhket looma tema enda kodus näha on ühtviisi hirmutav, aga ka rõõmustav. Elevant on ikkagi niivõrd võimas, et sisse poeb loomulik ellujäämisinstinkt – tahaks lahtises safariautos istumise asemel hoopis vaikselt eemalduda. - Tekst ja fotod: Annika Lepp -

VEGAN

reisikiri

õuna-Aafrika loodus ja loomad olid põhjus, miks otsustasime sõbrannaga mõneks ajaks aja maha võtta ja veeta ligi kuu musta mandri lõunapoolseimas tipus. Üsna pea sai selgeks, et rahvusparkide külastused kujunevad reisi kõrgpunktideks. Reaalsus ületas ka kõige helesinisemad unistused!

ongi maapealne paradiis. Paarikümne minuti kaugusel Kogelbergist asub väike linnake Betty’s Bay, mille uhkuseks on Stony Pointi rahvuspark. Selle kõige atraktiivsemad ja hinnalisemad elanikud on Aafrika pingviinid. Neid kividel ja rannaliival peesitavaid zen-meistreid on põnev jälgida. Mida kauem vaatad, seda paremini mõistad, et iga linnuke ajab oma asja: üks valmistub pruudile külMAAPEALNE PARADIIS Enne Kaplinnast Krügerisse sõitmist la minema, teine läheb toitu hankima, tasub läbi põigata viiest väga erilisest kolmas proovib sõba silmale saada, paigast, mis jäävad kenasti tee peale. neljas otsustab kõrgemale ronida Kaplinna piirkonna kõige silmator- ... Kahjuks varjutab põnevat vaatem ä n g u kavam tuteadmine, ristilõks on et Aafrika Laudmägi pingviinid ja sealne KOGELBERGI PARK on industrahvuspark. riaalse kaLisaks klasON MAAILMA KÕIGE lapüügi tõtsikalistele MITMEKÜLGSEMA tu kantud postkaarTAIMESTIKUGA ohustatud divaadeliikide nimetele saab PIIRKOND, OLLES kirja. Laudmäel KODUKS LIGI 1600 O h u s imetleda TAIMELIIGILE. tatud on Aafrika eleka paljud vandi lähiteised Lõumaid elusna-Aafrika olevaid sugulasi – damaane. Kohalikud kut- loomad: elevandid, lõvid, jõehobud, nisuvad neid pisikeste Nosferatu kih- nasarvikud, leopardid, sebrad, hüäänvade ja mustade rosinasilmadega hii- koerad jt. Kõiki neid uhkeid olendeid gelmerisigu meenutavaid pontsusid on hea õnne korral võimalik vabas dassie’deks. Nendega on Lõuna-Aafri- looduses Krügeri rahvuspargis trehkas nagu seentega sügiseses metsas vata. Seal on neil olnud õnn sündida – kui hakkad tasapisi märkama, näed ja elada oma loomulikku elu. Enne Krügeri kanti sõitmist tasub neid õige pea juba igal pool. Kaplinnast ida poole jääb Kogelber- läbi sõita Svaasimaalt, kuhu vastupigi rahvuspark, kuhu viib piki rannikut diselt Lõuna-Aafrika Vabariigile ei pea ja mägesid kulgev maantee, mis on Eesti kodanik viisat taotlema. Tegevaatamisväärsus omaette – õigel mist on armsa väikse riigiga, kus elab aastaajal võib märgata vaalasid ja umbes sama palju rahvast kui Eestis. delfiine. Kogelbergi park on aga maa- Kultuuriliselt on ta oma suurest naabilma kõige mitmekülgsema taimesti- rist väga erinev ja seda on seal lausa kuga piirkond, olles koduks ligi 1600 silmaga näha. Svaasimaa loodus on taimeliigile. Sealsel matkarajal peab hingematvalt ilus, autoga liikudes olema tähelepanelik, sest teel on pal- saab mägedes sõita läbi valge pilveju ilusaid putukaid, kellele meeldib vati. Krügerisse sõites peab arvestama, inimeste sissekäidud rada kasutada. Pole ka sugugi erakordne, kui rajal et rahvusparkide teed on väga ebatatoimetavad mangustid ja kilpkonnad. sased ja liivased. Rendiautoga minAvaldan teile saladuse: matkarajal nes on targem valida kõrgem auto. on salajane ujumiskoht, millele ei viita ükski silt, kuid terane silm tunneb KOHTUMINE selle ära. Kõrgete ja roheliste tippu- LOOMARIIGI KUNINGATEGA dega mägede vahel asuvale muinas- Meil õnnestus külastada kahte rejutulisele jõekaldale pääseb kõigest servaati: Timbavati ja Blue Canyon. mõned sammud matkarajalt kõrvale Esimene neist laiub 50 000, teine 15 põigates. See on just sedasorti tund- 000 hektari suurusel territooriumil. matu koht, kuhu tahaks levinud hoia- Hoolimata suurest piirkonnast on tusest hoolimata sisse hüpata. Mina kohtumised kuninglike metsloomadehüppasingi – ja õigesti tegin! Seal ga sagedased. 50

VEGAN

reisikiri tähtpäev

VEGAN

TAHAD LOOMAKAITSEST ROHKEM TEADA? TELLI KOOLITUS LOOMUSELT! Mida mõeldakse loomade õiguste all? Mis on loomade eestkoste? Loomakaitse valdkonna seadusandlus Eestis. Lühike loomafilosoofia ja -eetika ülevaade. Lobitöö võimalustest ja seadusandluse mõjutamisest Eestis ja Euroopas.

Joonistus: Aleksei Turovski

Loomakaitse organisatsioonide tegevusest Eestis.

Loomusel on pikaajaline loomade eestkoste ja koolituste läbiviimise kogemus. KÜSI PAKKUMIST: info@loomus.ee; +3725287566

reisikiri

VEGAN

reisikiri reisikiri

VEGAN

reisikiri Meie esimene kohtumine Timbavatis oli suure elevandiga, kes rahulikult savannis oma õhtusööki nautis. Suurt ja uhket looma tema enda kodus näha on ühtviisi hirmutav, aga ka rõõmustav. Elevant on ikkagi niivõrd võimas, et sisse poeb loomulik ellujäämisinstinkt – tahaks lahtises safariautos istumise asemel hoopis vaikselt eemalduda. Timbavatis ringi sõites kohtasime ka suurt lõvikarja, keda ei paistnud meie auto grammigi häirivat. Nad lasid puude vilus mõnuga leiba luusse ja nautisid üksteise seltskonda. Paar päeva hiljem nägime sama lõvikarja värskelt püütud saaki nautimas. Kassid said kätte suure pühvli ja jagasid omavahel parimaid palu. Karjas olid ka pisikesed kutsikad, kes einestasid viimasena. Lõvid sõid pühvlit enam kui 12 tundi. Kondid jäeti näljastele raisakotkastele, kes mitu tundi vesistades söögiplatsi lähedal olevate puude peal kükitasid. Minu suurteks lemmikuteks osutusid aga hüäänid, kaelkirjakud ja ninasarvikud. Nad on kuidagi eriliselt nunnu olemisega loomad. Kui hüäänid ja kaelkirjakud on uudishimulikud, siis ninasarvikud on vastupidiselt väga tagasihoidlikud. Neid kolme aga ühendab mängulust ja huvi ja mingil määral isegi usaldus inimese vastu. Üks tore hüäänipoiss tuli meil Timbavatis lausa telgi juurde ja me põrnitsesime teineteist läbi riidest telgiakna. Kaelkirjakutega vaatasime tõtt telgi juures Blue Canyonis, kus ööbisime Nyumbani-nimelises paigas – see on nimelt luksustelkla. Lustlikku ninasarvikut kohtasime aga Timbavatis. Ninasarvik kutsus meid koerakutsika kombel mängima: põrgatas ennast ühelt jalalt teisele ja liigutas peakest üles-alla. Pole ime, et mul temaga soe kontakt tekkis – ninasarviku lähimad sugulased on hobused ja sebrad. Nii Timbavati reservaadi Shindzela telklas kui ka Blue Canyoni Nyumbani telklas saab vegan kõhu korralikult täis. Mõlemas telklas meisterdatakse suurepäraseid vegantoite, nii soolaseid kui ka magusaid. Nyumbanis osteti meie pärast isegi kohalike vegantoitude kokaraamat. Tulemus oli võrratu. Kõige eredamalt on meeles kreemine kookosejäätis. Siiani kahetsen, et ei soetanud sedasama kokaraamatut Nyumbani lähistelt, Hoedspruiti linna veganpoest. Kui keegi sinnakanti satub, siis palun ostke ära – ma laenutan tänulikult! ●

VEGAN

varjupaik

LASE LAPS LAUTA

ehk kuidas me farmiloomade varjupaigas käisime MTÜ Loomus käis maikuus Tuulispää farmiloomade varjupaigas külas. Kanad, pardid, sead, lehmad, lambad, kitsed, hobused ja kaks hõberebast. Igaühel oma traagiliselt alanud, kuid õnneliku pöörde võtnud lugu jutustada. - Karin Bachmann Fotod: Annika Lepp

Tuulispää1 on Helsingist pooleteisttunnise sõidu kaugusel asuv väike rahulik nurgatagune, kus on endale lõpliku kodu leidnud need loomad, kel õnnestunud erinevaid teid pidi farmiloomade tavalisest saatusest pääseda. Loomad asjatasid omaette, inimesed toimetasid nende vahel ja jaoks. Pidev, katkematu rahu. Ilmselt tekitas seda ka teadmine, et vähemalt neid loomi ei ähvarda enam miski. Seda valusamalt tiksus teadmine, et nad on ühed miljonitest, kel sellisel moel vedas.

LOOMAD POLE MEELELAHUTUSEKS, VAID MEELDETULETUSEKS

Tuulispääl saab loomadega suhelda, aga vaid siis, kui loomadel selleks tuju on. Katsumustest paranejaid ei tülitata ja loomad ei ole seal inimese meelelahutuseks. Nad on meeldetuletus, mida inimestena loomkonnale põhjustanud oleme. Seda häbi pole kerge kanda. Eriline tunne oli kahe käe vahele võtta hiigelsuure lehma pea, suruda põsk vastu tema oma ja lihtsalt olla. Lehm nuhutas ja surus pead vastu. 1 tuulispaa.org 56

VEGAN

varjupaik

VEGAN

varjupaik

VEGAN

varjupaik

Tundub, et ta sai aru, et palusin kõigi eest vabandust. Ümises lohutavalt ja tõmbas keelega üle käe. Hiljem vaatas teine lehmgi otsa ja pilgutas rahustavalt silma. Meiega oli kaasas viieaastane poiss. Olime eelnevalt rääkinud, mis loomad seal elavad ja miks. Rebaste aia taga oodates, millal nende bassein vett täis saab, et siis kedagi ka ujumas näha, küsis laps, kust rebased sinna elama tulid. Mõlemad loomad olid farmist põgenenud, leitud ja sattunud heade inimeste abiga Tuulispääle. Mõlemal on aretuse tulemusena mitu numbrit suuremad kasukad, mis nende liikumise kohmakaks teevad. Nende jäsemed on puuris olemisest veidi väärdunud. Muidu tundsid nad end kaevates ja põõsastikes tuhnides hästi. Laps uuris edasi: „Aga miks nad sealt eelmisest varjupaigast ära põgenesid?“ Seletasin, et see ei olnud varjupaik, vaid farm, kus neid kasvatati, et teha kasukaid, kraesid ja mütsitutte. „Kuidas ta oleks inimese seljas püsinud, oleks ju maha hüpanud,“ ei mõistnud laps. Tapmine, nahastamine. „Aga nii ju ei tohi teha. Ise sa räägid, et tuleb kõigi vastu hea olla. Lasteaias ka öeldi. Jussist (meie kass) ma küll ei luba kasukat teha.” Selles ühes lauses ongi sees kogu süsteemi vastuolu. Me püüame õpetada lapsi heasüdamlikeks, samal ajal teisi armutult ekspluateerides. Mõistame karmilt hukka igasuguse inimestevahelise vägivalla, loomi tühistel ettekäänetel ära kasutades. Oleme endale võtnud voli jagada loomad lemmikuteks ja vabalt tarvitatavateks, kuigi sel puudub igasugune loogika peale meie endi konstrueeritud tõekspidamise. Et see vastuvõetavaks teha ja inimese loomupärast kaastunnet lämmatada, on mõeldud, et „nii on ju alati tehtud, teisiti ei saagi” ja farmid silma alt peidetud. Olen kindel, et see väike poiss, kes suurte silmadega rebaseid vaatas ning uut infot seedis, teab tulevikus, et saab ka teisiti. Kõik need lapsed, kel maagiline mõtlemine säilinud ning kes veel võimelised loomadega vestlema, peaks nendega kokku viima. Et nad õpiksid neid austama. Laste oskus luua siiraid liigiüleseid suhteid on miski, mis võiks aidata ka täiskasvanutel üksnes südamega mõista, mis vale ja mis õige. ●

VEGAN

reisikiri

EUFOORILISED KANAARID:

kuidas veganina Tenerifel vulkaani tipu vallutasin 60

VEGAN

reisikiri

Tenerifele saabudes tabas mind meeldiv üllatus. Lisaks aprillikuisele 26kraadisele temperatuurile oli poodides laialdane valik vegantoidukraami ja enamikul toodetest ilutses peal märgis sin gluten (gluteenivaba). - Kaido Ennok -

Esimest korda Costa Adejes poodi sattudes tabas mind lausa eufooria! Ilmselt nägin ma välja nagu üheksakümnendatel Soome laeva bufeesse sattunud eestlane. Lisaks tavalistele supermarketitele on Tenerifel küllaldaselt fruteria’id. Need on väikesed poekesed, kus müüakse värskeid puu- ja köögivilju, mis on oluliselt parema hinnaga kui supermarketites. Üks fruteeriatest sattus olema meie hotelli kõrval ja minu igapäevaseks ostuks sealt said kohalikud banaanid ja papaia. Muide, papaia kilohind oli alla 2 euro ja see maitses imemagusalt! Avastasin, et papaia sobib väga hästi hommikuse kaerahelbepudru peale.

LAAVAKIVID, KAKTUSED, VÄIKESED KÜLAD JA MAALILISED VAATED

Alustasin oma Tenerife reisi ettevalmistusi päev enne lendu. Lennureis Tallinnast Kanaaridele kestab umbes 6 tundi ja sisse jäi ka lõunasöögi aeg. Lennukis oli meile ette nähtud üks suur võileib kana ja majoneesiga. Ainus võimalus head toitu saada oli see ise valmistada. Tegin lennule kaasa soolased pannkoogirullid, mille voltisin jõupaberi sisse nagu tortilla. Lisaks keskkonna säästmisele näeb rull jõupaberis parem välja kui kilekotti topituna. Kuna külastasin Tenerifet esimest korda, ei teadnud ma, mida veganina oodata. Lisaks piiras minu valikut ka gluteenist hoidumine. Plaanisime oma seltskonnaga ette võtta paar pikemat matka. Kõige valguses rentisime endale tavalise hotellitoa asemel VEGAN

reisikiri pere

Poolel teel tippu.

kööginurgaga apartemendi. nerife kõige kaunimaks külaks peetaPlaanisime oma reisi kõrghetkeks vast Mascast. jalgsimatka 3718 meetri kõrguse El Külake paikneb 650 meetri kõrguTeide vulkaani otsa. Viimati purskas sel mäe nõlval ja matkarada kulgeb Teide 1909. aastal. Sellest on möödas kaljude vahel loogeldes kuni Atlandi üle saja aasta ning vulkanoloogide ar- ookeanini. Sealt saab võtta veetakvutuste järso ja sõita gi purskab Los GiganTeide iga tesesse, saja aasta kust on KELLA SEITSME PAIKU, tagant. Navõimalik tuke hirmusõita takPÄRAST KÜMMET tav – see soga tagasi TUNDI MATKAMIST, võib iga Mascasse JÕUDSIME TIPPU. hetk juhtuoma auto da. juurde. VAADE OLI JÄLLEGI Me ei ValmisIMEILUS, KUID SEDA tahtnud tasin ennii tähtsat dale kaasa EI SAANUD KAUA sündmust kikerherNAUTIDA, SEST VAATE kohe reisi nejahust LUMMAVUSEGA algul teha soolased ning otsuskoogikeVÕRDVÄÄRNE OLI tasime reisi sed. MatTEIDE TIPUS ULUVA teisel päekaraja alTUULE JÄISUS. val hoopis gusesse ühe soojenjõudes leiddusmatka sime eest kasuks. suure mitNimelt Masca matkarajal, mis peaks mekeelse sildi: rada varingu tõttu kestma umbes 3 tundi ja algab Te- suletud. Õnneks kompenseerisid sel62

VEGAN

le maalilised vaated mägedest, kus saime ära süüa kaasa meisterdatud söögi, samuti uudistada väikestes suveniiripoodides, kus müüdi laavakivist valmistatud vidinaid ja tillukesi kaktuseid.

TOIDUENTUSIAST – SEE, KES ON TOIDUST ROHKEM ELEVIL KUI SÜNDMUSEST ENDAST

Lõpuks saabus kauaoodatud El Teide matka eelõhtu. Valmistasin suure ootusärevusega kaasavõtmiseks läätsepaja ja riisi ning näksimiseks lillkapsaõisikud ja porgandi, juurde ostsin poest peedihummuse. Magustoiduks küpsetasin müslibatoonid ja loomulikult pistsin kotti ka fruteria’st ostetud banaane. Sõbrad naersid, et läheme ju ainult üheks päevaks – kes selle kõik ära jaksab süüa? Tundsin sööke valmistades, et ootan vist natuke rohkem nende söömist kui matka ennast. Matka hommikul soojendasin pliidil kiiresti paja ja valasin toidutermosesse, et saaks seda soojalt nautida. Soetasin termose Sikupilli Prismast kõigest 18 euro eest! Alustasime matka 2356 meetri kõrguselt platoolt hommikul päikesetõu-

reisikiri tasub teada pere

su ajal. Termomeeter näitas kõigest kolme soojakraadi. Erinevalt Masca fopaast teadsime seda juba ette ja olime ennast korralikult sisse pakkinud. Umbes tunni pärast hakkas taamal paistma Teide suursugune lumine tipp. Selleks ajaks oli temperatuur tõusnud juba märgatavalt. Vahetasime pikad püksid ja joped lühikeste riiete vastu, mis – nagu hiljem selgus – oli viga. Peale neljandat tundi tegime oma esimese suurema söögipausi. Nautisime pilvepiiril oma auravat läätsepada. Edasine teekond hakkas järk-järgult raskemaks minema. Hapniku tase muutus järjest hõredamaks ja väsimus kippus peale tulema. Olles jõudnud esimeste üksikute lumehangedeni, tegime iga 15 minuti tagant 5minutise pausi. Hingata oli vaevaline, hapnikust jäi puudu ning sügavamalt sisse hingates hakkas kopsudes valus. Kella seitsme paiku, pärast kümmet tundi matkamist, jõudsime tippu. Vaade oli jällegi imeilus, kuid seda ei saanud kaua nautida, sest vaate lummavusega võrdväärne oli Teide tipus uluva tuule jäisus.

MINEK RASKEM KUI TULEK

Mäest alla tulekuga läks hulga lihtsamalt. Nimelt tegime seda funikulööriga. Sõit oleks pidanud kestma 10 minutit, aga poole tee peal jäi meie kabiin õhus rippudes seisma. Ootasime veerand tundi, enne kui sõit jälle allapoole jätkuda sai. Ilmselt tuli töötajatel kohvipaus vahele. Edasi oli meil vaja oma autoni jalutada veel paar tunnikest. Kes Teide tipus tahab käia, aga mitte nii palju vaeva näha, siis piisab ka sellest. Tagasi oma apartementi jõudes avastasime, et oleme kõik päikese käes ära põlenud. Minul tekkisid elus esimest

Läätsepada hoidis soojana toidutermos.

korda sellest ka villid. Õppetund: Teidel lühikeste riietega matkata ei ole hea, päike on seal väga tige! Külastasime reisi jooksul ühel ööl Teidel asuvat platood veel. Tänu hõredamale õhule ja vähesele valgusreostusele on see üks maailma parimaid paiku tähevaatluseks. Selgesti paistab Linnutee. Küll aga tuleb selle jaoks valida õige aastaaeg. Vastasel juhul võib see pimeduse saabudes asuda teisel pool maakera. Järelejäänud puhkusepäevadel nautisime Tenerife üldist melu. Käisime mõnusalt karastavas ookeanis ujumas ja sõime maitsvat toitu. Turis-

mipiirkondades on enamikus restoranides olemas veganvalik, ainukene miinus – see on paljudes kohtades väga sarnane. Mitmes kohvikus oli selleks köögiviljapaella. Tenerifel vegantoite tellides tuleb alati toonitada, et see oleks laktoosivaba, sest paljud kohalikud arvavad, et veganid söövad ka piimatooteid. Seda väikest vulkaanilist saarekest Atlandi ookeanis soovitan igal juhul külastada. Sel on kõigile midagi pakkuda: rannad, mäed, imekaunis loodus, hea söök ja öö läbi kestvad peod! ●

a j t e i n w o r b i Proov ! i k o o k a n u õ

gluteenivaba vegan e-ainete vaba www.martapagar.ee

VEGAN

reisikiri

KAIDO

PANNKOOGIRULLID

PANNKOOGID: 3 spl 1,5 tassi 3 tassi näpuotsatäis

kikerhernejahu toortatrajahu vett soola

Sega kõik komponendid kokku. Aja pann kuumaks ja prae väga vähese õliga ülepannikoogid. Väike õlikogus on oluline, et kooki rullikeeratuna näppude vahelt süües ei hakkaks õli riietele tilkuma. Oluline on pannkoogid peale praadimist kuumalt panna mingi kausi alla, see kindlustab nende pehmuse. Nii on neid hiljem lihtsam rulli keerata. TÄIDIS: Pool pakki tofut (125g) 1 suur porgand pool pikast kurgist või 1 lühike kurk 1 suur punane sibul peotäis frillist 1 punane paprika sool, pipar, kurkum Kuivata tofu pabersalvrätiku vahel, lõika piklikud kangid ja prae pannil. Maitsesta soola, pipra ja kurkumiga. Keeda porgand soolaga maitsestatud vees al dente’ks ja lõika piklikud kangid. Lõika sarnaselt ka kurk ja paprika. Haki sibul ribadeks. PEEDIHUMMUS: 1 suur 1 purk 1 1 tl poole 4 tl maitse järgi

peet (keedetud) kikerherneid küüslauguküüs vürtsköömneid sidruni mahl extra virgin oliiviõli soola ja pipart vajadusel lisada veidi vett

Aseta kõik komponendid kas blenderisse või köögikombaini ja valmista segu.

VALMISTAMINE:

Nendest kogustest jagub umbes viieks rulliks. Määri jahtunud pannkoogile hummus ja seejärel lisa leht frillist ja pikuti tofu ning köögiviljad. Voldi üks pool üles ja seejärel keera pannkook rulli. Kui soovid pannkooke kuskile kaasa võtta, mässi pannkoogi ümber jõupaber või foolium. 64

VEGAN

Friteeritud ananassirõngad kookosejäätisega Enamasti on Eestimaa suvi kaugel troopikast ja kui ilm meile sellist rõõmu ei paku, saame troopilist ﬁilingut luua oma toidulaua abiga. Kuumad friteeritud ananassirõngad taignas külma kookosejäätisega on just see, mis toob päikese ja naeratuse näole.

KOOSTIS ANANASSIRÕNGAD 100 ml 100 ml 3 150 ml 1 tl 1 purk 500 ml

JÄÄTIS

2+1 purki 3+1 sl 1 tl

jahu maisitärklist küpset banaani taimset piima vanillisuhkrut ananassirõngaid konservis (võib kasutada ka värsket ananassi) õli friteerimiseks kookoshelbeid serveerimiseks rammusat kookoskoort suhkrut vanillisuhkrut

VALMISTAMINE

Võta 2 purki kookoskoort ning aseta need tagurpidi külmikusse üleöö seisma. Nii lahutuvad koorest rasva ja vee kiht. Kui purgi õigetpidi pöörad ja avad, on veekiht pealmine ning saad selle pealt ära valada. Seda vedelikku ei tasu päris kraanikaussi valada – kasuta seda hoopis näiteks supis või kastmes. Vahusta saadud kookoskoore valge rasvane osa koos ühe supilusikatäie suhkruga. Ei pea väga tihkeks vahuks tegema, põhiline, et suhkur hästi seguneks.

Võta kolmas purk kookoskoort ning pane see koos kolme supilusikatäie suhkruga kõrge äärega pannile või potti keema. Keeda pidevalt segades, kuni vesi on aurustunud ning koor on muutunud paksuks ja suhkrusiirupi sarnaseks. Kui tundub, et koor läheb pruunikaks, siis see on täiesti normaalne. Seda värvi annab karamellistuv suhkur. Lase kookose-suhkrusiirupil jahtuda 5−10 minutit ning sega siis kookosvahukoorega kokku. Lisa maitseks ka vanillisuhkur. Vala jäätisesegu anumasse ja aseta sügavkülma vähemalt 4 tunniks või kuni jäätis on täielikult tahenenud. Pane õli potti kuumenema. Kuumuta see umbes 180 kraadini või kuni õli sisse kastetud märg kahvel tekitab ägeda särina. Valmista ette frittimistaigen. Sõtku kahvliga pehmeks kolm küpset banaani. Sega kokku jahu, maisitärklis, sõtkutud banaanid, piim ja vanillisuhkur. Kasta ananassirõngad taignasse ning seejärel friti neid õlis, kuni need on pruuniks tõmbunud. Algajatel on soovitatav teha seda ühe ananassirõnga kaupa. Nii on kindlam, et kõrbema ei lähe. Lisaks tuleb kuuma õliga tegutsemisel olla ettevaatlik. Serveeri ananassirõngad kuumalt koos kookosjäätisega. Raputa kaunistuseks peale kookoshelbeid.

Sojašašlõkk indiapärases jogurtimarinaadis India köögis populaarseid maitseid annab väga edukalt kombineerida suvisesse grilliõhtusse. Vürtsikas-magus jogurtimarinaad jätab grillitult sojale mõnusa krõmpsuva katte. Peale pigistatud laim aga loob roale tasakaaluka hapu meki.

KOOSTIS 1 pakk 1 tl 1 2 dl

MARINAAD 200 g ½ 1 sl ½ sl 1 sl 1 sl ¼ sl 2 1 sl 1 sl ½ tl peotäis

kuivatatud sojakotlette soola soja keetmiseks laim serveerimiseks õli taimset maitsestamata jogurtit sidruni mahl paprikapulbrit Garam Masala maitseainet karripulbrit kuivatatud koriandrit Cayenne’i pipart peeneks hakitud küüslauguküünt peeneks hakitud ingverit suhkrut soola marinaadile hakitud piparmünti

VALMISTAMINE

Keeda sojakotletid soolvees juhiste järgi. Kui kotletid on pehmed, pigista need üleliigsest veest tühjaks. Seda saab edukalt teha näiteks pastasõelas pudrunuia või suurema lusikaga kotlette pressides. Kõige parem on neid pressida ükshaaval. Ole ettevaatlik, et kuum vesi kotletist käele ei pritsiks. Sega kokku marinaad ning vala see sojakotlettidele. Lase kotlettidel öö läbi külmikus marineerida. Enne grillimist sega juurde õli, see aitab šašlõkil paremini küpseda ning soja ei nakku grillresti külge. Grilli šašlõkki sütel mõlemalt poolt, kuni need on pruunid ja krõbedad.

Värviline pastasalat Tavaliselt sünnivad kõige maitsvamad toidud kappi alles jäänud jääkidest. Nii läks ka selle salatiga. Kui tuli isu millegi itaaliapärase järele, leidus külmkapis poolik purk oliive ja artišokid õlis. Sellest leiust sündiski see mitmekülgse maitsega kerge pastasalat, mis valmib kiiresti. Kogusest piisab neljale, kuid kuna see salat on nii maitsev, on oht, et valmistaja sööb poole juba enne serveerimist ise ära.

KOOSTIS

250 g 15 ½ 15 ca 120 g 2 suurt peotäit 2 sl 1 sl 1 tl

värvilist pastat kirsstomatit punast paprikat rohelist kivita oliivi artišokisüdameid ürdimarinaadis rukolat palsamiäädikat itaaliapärast maitseainesegu (nt Santa Maria Vahemere ürdisegu) soola

VALMISTAMINE

Keeda pasta vastavalt juhistele. Haki kirsstomatid, paprika, oliivid ja artišokisüdamed. Kui soovid, võid rukola hakkida kas salatisse või kasutada seda padjana serveerimisel (maitselt suurt vahet ei ole). Vahel on värsked terved rukolalehed salatipadjaks paremad, teinekord aga on mugavam, kui rukola on juba salatisse hakitud. Lisa hakitud koostisosadele juurde jahutatud pasta, palsamiäädikas, ürdisegu ja sool ning sega salat ühtlaseks.

India pähkli toorjuustumääre röstitud küüslauguga India pähkli toorjuustumääre on hea kaaslane pikkadeks väljasõitudeks, kus vahepeal on vaja millegi toitvaga keha kinnitada. Mahedamaitseline pähkel ja röstitud küüslaugu magusus on justkui kokku loodud. Ei tasu muidugi ära ehmatada vajaminevast küüslaugu kogusest, sest röstimine võtab ära küüslaugule omase teravuse.

KOOSTIS 300 g 1 tl 2 sl 1 1 1 tl

India pähkleid soola maitsepärmi sidruni mahl keskmine küüslauk õli röstimiseks

VALMISTAMINE

Leota India pähkleid vees vähemalt neli tundi. Kui pähklid on pehmed, kurna ja loputa need. Rösti küüslauk. Pane ahi 190 kraadi juurde kuumenema. Puhasta küüslauguküüned ning aseta need õliga segatult ahju. Rösti 45−60 minutit vahepeal

õrnalt segades, et küüslauk ühtlaselt pruunistuks. Võid röstida ka terve ahjuplaaditäie korraga. Selle retsepti tarbeks läheb vaja umbes ühe küüslaugu jagu küüsi, aga kui valmistada rohkem, saab neid hiljem suppides, kastmetes või ühepajatoitudes kasutada. Röstitud küüslauk säilib külmkapis kuni kaks nädalat. Pane leotatud pähklid koos soola, maitsepärmi, värskelt pressitud sidrunimahla ja röstitud küüslauguküüntega kaussi. Purusta kõik saumikseriga ühtlaseks massiks (võid kasutada ka köögikombaini või võimsamat blenderit). Serveeri saiale või kuklile määrituna.

Piparmündine maasika-„jäätise“-kokteil Jäätisekokteilid on vaieldamatud lemmikud nii suurte kui väikeste maiasmokkade seas. Kahjuks aga ei ole tegemist just kõige tervislikuma maiusega. Siiski on võimalik teha tervislikumat varianti, kasutades külmunud koostisosi. Näiteks selles retseptis muudavad joogi jäiseks ja kreemjaks külmutatud maasikad. Nii saab kosutavat ja maitsvat kokteili nautida ka süümepiinadeta.

KOOSTIS 3 150 g 250 ml peotäis

küpset banaani külmutatud maasikaid taimset piima värsket piparmünti

VALMISTAMINE

Aseta kõik koostisosad blenderisse ja sega ühtla-

seks kreemjaks massiks. Vajadusel lisa veel veidi taimset piima. Alguses võib piparmünti ettenähtust vähem panna, sest piparmündi kangused on erinevad. Näiteks poest ostetud piparmünt kipub olema nõrgema maitsega kui koduaia oma, seega võib seda kogust vastavalt jooja maitse-eelistustele muuta.

Lihtne kartulišampinjonisalat Värske kartul ja koor on lahutamatud. Nende kooslust täiendavad omakorda šampinjonid, kurk ja tomat.

KOOSTIS 800 g 1 6 2 400 g 1,5 tl

värskeid kartuleid pikk kurk keskmist tomatit suuremat purki šampinjone soolvees (nt 290 g purk) salatikastet või Kastet Taimetoitlastele soola

VALMISTAMINE

Pese kartulid ja keeda soolvees pehmeks. Lase neil enne salatisse segamist jahtuda. Haki jahtunud kartul suupärasteks kuubikuteks. Samuti tomat ja kurk ning sega kokku šampinjonide, kastme ja soolaga. Lase salatil seista, et maitsed seguneksid. Vajadusel lisa veel soola.

Bloody Mary smuuti See smuuti sobib nii suvepäevadel jahutavaks soolaseks vahepalaks kui ka nendeks hommikuteks, mil möödunud õhtune vegangrillimine veidi pikale on veninud. Tomatine, soolane ja kerge vürtsiga smuuti pakub nii maitseelamust kui kosutust.

KOOSTIS

3 2 tl 2 ½ 1 tl 2 ½ tl 10 tilka 2 ½ sl 1 cm 1 1 tl näpuotsatäis 1 klaas 2 2

keskmist tomatit paksu tomatipastat sellerivart küpset avokaadot purustatut mädarõigast sojakastet Tabasco kastet värskelt pressitud sidrunimahla paksune punase sibula ketas küüslauguküüs soola musta pipart jääd sellerivart serveerimiseks sidruniviilu serveerimiseks

VALMISTAMINE

Lõika tomat, seller ja avokaado väiksemateks sektoriteks või tükkideks, et blenderil neid lihtsam purustada oleks. Lisa ülejäänud koostisosad (v.a serveerimiseks vajalik) ja blenderda. Serveeri klaasist koos sellerivarre ja sidruniviiluga. Raputa peale veidi musta pipart.

Kurgi-avokaadotoorsupp seemnetega Kuumade ilmadega ei viitsi vist keegi pikalt pliidi taga vaaritada. Seega on ideaalne aeg rikastada oma menüüd toorsupiga. Seemned ja avokaado teevad sellest supist kosutava söögipoolise.

KOOSTIS 1 1 1 peotäis 2 tl ½ tl

suur või 2 keskmist avokaadot pikk kurk kollane paprika seemnesegu (nt päevalille-, kõrvitsa- ja linaseemneid) valge veini äädikat soola

VALMISTAMINE

Blenderda avokaado, kurk, paprika koos valge veini äädika ja soolaga. Serveerides lisa supile seemneid.

Vähem stressi, rohkem vabadust – WMF’ga õnnestub alati! Suvi........ rannahooaeg....... jääääätis??? JAH, see on võimalik! Enam ei pea figuuri pärast muretsema, sest teadlik tarbija valmistab oma suvemaiuse ise – täpselt nii rammusa, kui südametunnistus lubab. Abikäe selleks ulatab WMF KITCHENmini sarja uustulnuk Jäätisevalmistaja. WMF toodete korpuste materjaliks on kergesti puhastatav Cromargan®, mis säilitab oma läike kogu seadme eluea jooksul. Tritan´ist plastosad on ülitugevad ja kerged. Kõik tooted on täielikult BPA vabad.

Jäätist – aga palun! Kompaktne ja ruumisäästlik jäätisevalmistaja võimaldab teha kolme erinevat külmutatud desserti - jäätis, sorbee ja külmutatud jogurt, mis valmivad vaid mõne minutiga. Lisa meelepärased koostisosad eeljahutatud 300 ml konteinerisse ning pöörlev segaja ja nutikas ajakontroll teevad ülejäänu. Komplekti kuuluv jäätiselusikas on ideaalne abivahend külmade dessertide serveerimiseks ning 300 ml kaanega külmutusnõu mahub kenasti külmkappi jahtuma.

MAASIKAJÄÄTIS (vegan ja laktoosivaba) Vaja läheb: 75 g 30 g 80 ml 65 ml näpuotsatäis

maasikaid suhkrut sojakoort sojapiima soola

Tee nii: Pese ja poolita maasikad, sega suhkruga ning jäta 1-2 tunniks laagerduma. Püreesta maasikad ja lisa teised koostisosad. Seadista jäätisevalmistaja ca 20-minutilisele tööajale, käivita ja vala segu masinasse. 20 min pärast annab masin jäätise valmimisest häälekalt märku - NAUDI!

Teeme ise jogurtit! WMF KITCHENmini Jogurtivalmistajaga on meelepärase jogurti valmistamine imelihtne tänu elektroonilisele temperatuuri kontrollile. Selge LCD displei kuvab jääkaega ja automaatsest väljalülitamisest annab märku helisignaal. Komplekti kuulub 3 purunemis- ja lekkimiskindlat jogurtitopsi (150 ml), mis on nõudepesumasinas pestavad. Topside kaantele on võimalik kirjutada jogurti maitse ja parim enne kuupäev ning kirjutise saab vajadusel lihtsalt kustutada.

VEGANJOGURT kookose- ja mandlipiimaga Vaja läheb: 2g jogurtijuuretist 175 ml kookospiima 275 ml mandlipiima 0,5 spl agar-agarit

Tee nii: Lahusta jogurti juuretis ca 100 ml toasoojas mandlipiimas, korralikult segades. Ära kuumuta! Kuumuta teises nõus 100 ml

kookospiima agar-agariga ca 2 min, lisa ülejäänud toasoe kookose- ja mandlipiim ning sega korralikult. Jäta jahtuma. Sega leigesse piimasegusse mandlipiimas lahustatud juuretis, vala segu jogurtitopsidesse ning aseta ca 13 tunniks jogurtivalmistajasse. Meelepärase konsistentsi saavutamiseks võid aega pikendada. Valmis jogurtit säilita külmkapis.

WMF toodetega saab lähemalt tutvuda ametlike edasimüüjate juures:

Maaletooja: Greentek Hulgikaubandus OÜ, www.greentek.ee

E D A M O O L E T U T A A J M D I A T RG H Ä Ä S N I G Ü Ü UUED ! L SM A U V V E A G D E A T A A S HE D Ü Ü N D A S U P

WWW.NAHTAMATUDLOOMAD.EE/MERCH

arvamus

VEGANISM JA TERVISLIKKUS – kas käivad käsikäes? - Kristina Mering -

Mäletan loendamatuid kordi suguvõsa peolauas või mõnel muul seltskondlikul üritusel kuuldud lauseid, et kui olen vegan, siis järelikult olen väga tervislik või veganlus on motiveeritud tervisest hoolimisest. „Naised hoolitsevadki oma tervise eest rohkem, söövad salateid, et kaalu jälgida“ ei ole ebatavaline tsitaat sellistes olukordades. Piinlik ja minu puhul mitte kehtiv, aga siiski mitte ebatavaline. Tegelikult olen vegan žestina loomade halva kohtlemise vastu. Kuna olen vegan olnud juba pea 12 aastat, on õnneks olnud piisavalt aega, et selle arvamusega harjuda ja mitte iga kord sel mõjuda lasta. Nüüd tunnen, et mõistan veidi paremini, kust see arusaam tuleb, ja imestan veidi vähem, kui keegi mu loomasõbralikku käitumist kuidagi tervisega seonduvaks peab. Kahju hakkab siis, kui ka veganite hulgas hakkab levima arusaam, et veganlus peaks kõigile tähendama automaatselt vaid ülitervislikku töötlemata toitu ja sõpradega koos veganburgerit sööma minna on seega justkui selle idee vastu.

MA EI VÕTAKS NII JÄIKA SEISUKOHTA

Mulle tundub, et aeg-ajalt sõpradega koos mitte-nii-tervisliku vegantoidu söömine mõjub pigem vaimsele tervisele hästi ja võib aidata pingeid leevendada, samuti annab võimaluse lähedastega koos meeldivalt aega veeta. Töödeldud toidu valimine ei saa probleemiks, kui muidu on toidulaud valdavalt väga tervislik. Tähtis on muidugi see, et ebatervislik toit ei võtaks toidusedelit üle.

Olukorras, kus enamiku veganite ema/elukaaslase/lapse/sõbra sünnitoidusedel koosnebki peamiselt köö- päevaks imeilusa vegankreemitordi, gi-, juur-, puu-, kaun- ja teraviljadest, siis on raske teha üldistavat järeldust ei peaks mõned korrad kuus vähem selle inimese tegelike toitumisharjutervislikum ja rohkem töödeldud toit muste kohta. Me ei saa eeldada, et saama mureks. Oluline on rakendada tegu on ebatervislikult toituva inimepõhimõtet, et meie toitumine tagaks sega. meile kõik vajalikud toitained. Et me Olen mitme sõbraga vesteldes toituks vesaanud taganitena gasisideks, piisavalt et nad on mitmekeotsustaHOIAK STIILIS „MIKS siselt ja nud oma VEGANID IKKA NII tasakaatoidupilte lustatult, et vegangrupEBATERVISLIKULT saaksime pidesse TOITUVAD“ toidust terenam mitte KIPUB OLEMA veks eluks postitada. vajalikud Hoiak stiilis LEVINUD ELEVUSE ehituskivid. „miks vegaLÄMMATAJA, KUI S e l l e nid ikka nii murega, et ebatervisPROOVITUD ON JUST osa vegalikult toituMÕNDA UUT PÕNEVAT neid tervad“ kipub RETSEPTI, PILDIGA vislikkuse olema levikäsitlusega nud elevuse VAEVA NÄHTUD küllaltki lämmataja, NING TAGASISIDEKS kaugele kui prooviTULEB SEEPEALE lähevad, tud on just puutub tihti mõnda uut HINNANG, MIS JÄTAB kokku sotpõnevat EBAÕIGLASE TUNDE. siaalmeeretsepti, diagruppipildiga vaedes, kuhu va nähtud postitatakning tagase toidufotosid roogadest, mis on kas sisideks tuleb seepeale hinnang, mis enda valmistatud või mõnes söögiko- jätab ebaõiglase tunde. has proovitud. Olen veendunud, et inimesed, kes Kui keegi küpsetab korra aastas muretsevad veganite toidusedeli terVEGAN

arvamus vislikkuse pärast, soovivad head. See ongi oluline, et veganid hea tervise juures oleksid. Ma pööraksin lihtsalt tähelepanu sellele, et kui kellegagi kurjustada tema käitumise üle, siis enamasti on selle mõju soovitust vastupidine. Mul endal võttis see kaua aega, et mõista, miks see nii on. Tundub ju loogiline, et kui märkad, et keegi toimetab sinu arvates valel viisil, ja seda talle ka mainid, peaks ta enda käitumist muutma. Kahjuks see tihti nii ei ole. Taoline mõtteviis lähtub eeldusest, et inimesed on ratsionaalsed olendid. Paraku on ajukeemia ja psühholoogia valdkonnad keerukad ja põnevad, mistõttu oleme tihti eelarvamustest nii tugevalt mõjutatud, et ei suudagi teatud teemadele ratsionaalselt vaadata. See kehtib veganlusest ja tervislikkusest rääkides mõlema osapoole puhul. Kuidas leida enda eest hoolitsedes tasakaal, tagades piisavas koguses tervislikku ja toitainerikast toitu, kuid lubades endale mõnikord mõnda koogitükki või praetud burgerit? Raske vastata. Ilmselt on hea mõte alustada sellest, et garanteerida kõik toitainelised vajadused ja kõik veganitele olulised toidugrupid, sh B12- ja D-vitamiini lisandid. Ja kui sealt edasi tundub, et mõnikord väljas süües või tähistamise puhul kuluks põnev taimne magustoit või fritüüritud seitaniburger ära, siis ilmselt ei ole halb mõte seda aeg-ajalt endale lubada.

Ÿ 0 g transrasvu Ÿ ei sisalda maitsetugevdajaid Ÿ Ÿ naturaalsete õlidega Ÿ GMO-vabad banaanid Ÿ Ÿ naturaalsete maitseainetega Ÿ Ÿ säilitusainetevaba Ÿ gluteenivaba Ÿ

HEA MÕTE ON SUHTUDA TEISTE VALIKUTESSE SÕBRALIKULT

Mõned inimesed otsustavad vegangruppides postitada friikartuleid veganmajoneesiga, teised värske salati seemnete ja ubadega. Mõlema näite puhul on raske ühe pildi põhjal inimese terve elu kohta midagi otsustada. Kuna enamik inimesi paraku ei küündi üliinimese tasandile ja meil kõigil on vahel keerulisemaid aegu, siis veganluse leviku suurendamise mõttes on väga kasulik, kui me ei tekita veganlusele karme lisareegleid. Pean silmas seda, et kõikide loomsete toodete vältimine on iseenesest juba positiivne ning selle juurde veel terve hulga lisamine võib tekitada olukorra, kus miski ei tundu enam pingutust väärt. Mõtlen veganluses näiteks palmiõlile, töödeldud toodetele, valmistoidule, pitsale, e-ainete päheõppimisele jne. Olgugi et inimesed jälgivaid neid põhimõtteid heas usus, võib nende reklaamimine veganluse olemusliku osana teha hoopis karuteene veganluse levikule ja veganite arvu kasvule. See tundub enamikule lihtsalt liiga raske. Seepärast on hea mõte tervitada igasuguseid samme inimeste teel veganluse ja tervislikuma elu poole. Lõppude lõpuks võib selline heatahtlik suhtumine aidata ka suurt hulka loomi. ●

VEGAN

Leia meid suurematest toidukaubakettidest

aktivism

Germundi pähklid, seemned ja kuivatatud puuviljad

d ü ü N

! s i k a p s uue

Eelista kodumaist tootjat!

Kõik Germundi tooted on pakendatud Eestis. Röstitud tooted ja segud on valmistatud Eestis.

www.germund.ee

arvamus

MOEVÄRK SEE VEGANLUS. KÜLL ÜLE LÄHEB! - Anett Rannamets -

Kui altlaienevad teksapüksid taas letile ilmuvad, siis mina isiklikult neid osta ei taha, kuid oleme inimestena harjunud moega sammu pidama. Ja rahvas siis kannabki. Järgmisel aastal ostetakse endale hoopiski püksid, mille jalga ajamiseks tuleb kõigepealt sääred ära õlitada. Nii see moevärk käib. Mood muutub ajas. Ja altlaienevad teksapüksid – need tulevad alati tagasi.

Kuuldused veganlusest kui terviklikust eluviisist jõuavad aina kiiremini inimesteni. Ja aina edukamalt hakkab see ka päriselt tööle. Ilmselt poleks asjakohane ümber lükata väide, et mõni seda tõesti mõjutatult proovib. Nagu moega. Kui suure platvormiga inimesed oma kujundusblogis kirjutavad, et hele marmor on kõige popim sisustusmaterjal, siis jooksevadki kõik kivilõikamistehased marmorist tühjaks. Aga moega kaasneb pidev muutus. Ja tuhast tõusmine. Altlaienevad teksapüksid või lateksliibukad jäävad ikka ühel hetkel kappi seisma ja need tiritakse välja alles aastate pärast, kui 70

VEGAN

taas kuluaarides maksimumpunkte koguvad. Kui toitumise juures moest rääkida, võiks selleks nimetada hoopiski liha tarbimist, mis on, tõsi küll, juba kauaks jäänud, kuid hakkab vaikselt kaduma. Ma ei taha uskuda, et terve vegankogukond ühel hetkel keskturu massiivse lihaleti ette satub ja otsustab, et aitab küll – juurviljad on nii eilne päev, teeks hoopis maksakastet. „Inimkond on aegade algusest tarbinud liha, see on loomulik“ on iganenud väide ega kehti. Ajaloolised harjumused on üldse väga nõrk argument, millele oma vaidlustes tugineda, kuid

arvamus

hea küll, põikame põgusalt sellele teele. Arheoloogid on öelnud, et meie esivanemad olid kõigepealt taimetoidul põhineval dieedil. Otsustati liha söömise kasuks, kui ühel hetkel olid otsa lõppenud pähkli-, seemne- ja täisteravarud. Ellujäämissoov. Täna pole see paraku põhjendatud. Lugesin kord Briti päevalehest The Independent, et esimesed hominiidid (inimlased, imetajate sugukond, tänapäeval elavad hominiidid on orangutanid, gorillad, šimpansid ja inimene), kes ilmusid 7 miljonit aastat tagasi, olid nii-öelda raipesööjad, kes tarbisid liha siis, kui see oli juba võimalikuks tehtud, kuid tuginesid siiski taimetoidule. Isegi nooremal kiviajal, mil meie esivanematel hakkasid välja kujunema talupidamisoskused, toetuti siiski taimetoidule ning loomne toit oli äärmiselt harv „pidulik toit“. Hindud, budistid ja džinad on aegade algusest levitanud sõna taimetoitlusest ning seda just eetilisest aspektist. Varajased džinad selgitasid oma jüngritele ahimsa’t (mittevaenulikkus), mis oli nurgakiviks vägivallavabas elus. Mungad kandsid tihti isegi luudasid kaasas, et teed enese eest puhtaks pühkida ning vältida kõikvõimalikele isenditele peale astumist. Põhjus, miks nad kandsid riiet suu ees, oli sarnane: nad ei tahtnud mitte ühtegi lendavat isendit alla neelata. Egiptuse vaarao Ehnatoni ajal (u 13 aastat eKr) keelati ära loomohverdused, sest usuti, et patt on lõpetada ükskõik milline elu, millele olid alguse andnud jumalad. Taoismis ja Hiina budismis hakkasid nunnad ja mungad neljandal sajandil sööma vaid munavaba toitu ning Jaapani keiser Tenmu keelas ära kariloomade kasutamise. Samuti eetilistel põhjustel. Vana-Kreekas seostati veganismi hingedega. Kreeka kuulus matemaatik Pythagoras arvas, et kõikidel loomadel on surematu hing ning see valib uue keha. Reinkarnatsioon. Taassünd. Ta seisis loomade eest koos mütoloogilise luuletaja Orpheusega. Samuti jagasid neid seisukohti kreeka filosoofid Apollonius ja Plotinus. Niisiis saabki asja üsna proosaliselt kokku võtta. Veganlus pole moevärk. See on uskumuste ja põhimõtete küsimus. ● VEGAN

kogukond test

AJAKIRJA SUUR JÄÄTISETEST: SOOVITUSI SUVISEKS MAIUSTAMISEKS

Kui käisime toimetuse ja Elina Borniga mere ääres kaanefotot klõpsamas, leidsime meeletult agressiivsete sääskedega võitlemise vahepeal aega ka jäätiste testimiseks ja hindamiseks. Päike oli küll ammu loojunud ja pikk päev jäi selja taha, kuid kes siis jäätisele ei ütleb?! Perfektne lusikatäis jäätist on kreemise tekstuuriga ja maitseküllane. Me usume, et ka piimavaba jäätis võiks olla selliste omadustega. Õnneks tuleb välja, et hästi varustatud poodides valikut on ning meie ootused ka täidetakse. Niisiis laotasime üheksa Prismast leitud vegan-jäätist ritta, nummerdasime need ära, andsime hindajatele legendi ja maiustamine algas. Üheksat jäätist hindasid viis inimest (kelle seas ka segatoiduline) ning neid hinnati kahes kategoorias. Esimeseks kreemisus, jättes kõrvale kõik teised nüansid, teiseks maitseküllasus. Mõlema kategooria maksimumiks oli 50 punkti ja see tähendab, et hinnati kümnepallisüsteemis. Lisaks edetabelile otsustati anda ka kolm eripreemiat: nostalgia eripreemia, autentsuse eripreemia ja otse loomulikult Elina Borni lemmik. Oatly Quite Ordinary Strawberry Ice Cream sai külge nostalgilisuse tiitli, sest tõi mälestuste sopist esile pilte lapsepõlvest, kui sai roosat maasikajäätist limpsida. Samuti Oatly toode, kuid Totally Basic Chocolate Ice Cream võiks olla just see, kui igatsed autentset šokolaadi-koorejäätist. Samuti sai sama jäätis Elina Borni lemmikuks. Ja kui vaatame üldarvestust, liites kokku kreemisuse punktid ja maitseküllasuse, edastab see samuti teisi pika puuga. Populaarne jäätis. Hurraa! Peab ka mainima, et Oatly jäätised paistavad teiste seast silma oma erilise kujunduse ja kavalate nimede poolest. Väga loominguline jäätis! Rääkides kreemisusest, säras he72

VEGAN

TOTALLY BASIC CHOCOLATE ICE CREAM, OATLY 80 punkti (maitse 42, kreemisus 38)

Elina lemmBorni ik!

e n t n e t au is! jäät leda tähena taevas hoopiski Alpro Vanilla, mida võiks kirjeldada kui täiesti tavalist vanilje-koorejäätist, mis sobib eriti hästi vahvlitopsi. Lihtne, kuid koorene amps! Tore on tõdeda, et La Muu 100% vegan (ja eestimaine) maapähklijäätis edastas maitsekategoorias oma konkurendid - napilt, kuid siiski. Tõsi ta on - tegemist on üsna kalli lõbuga, kuid

meie leiame, et asi on seda väärt. Tegemist on jäätisega, mille nimi ja sisu käivad kindlasti käsikäes. Veganid jäätisest kindlasti ilma ei jää, iseasi, kas igal pool ka nii suur valik on. Oluline on siinkohal mainida, et maitsed on erinevad ning maitse üle ei vaielda, kuid minnes suvele vastu, võib sellest jäätisetestist igatahes abimees saada!

Test

VANILLA, ALPRO

78 punkti (maitse 33, kreemisus 45)

HAZELNUT CHOCOLATE, ALPRO

76 punkti (maitse 41, kreemisus 35)

OLEN 100% VEGAN MAAPÄHKLIJÄÄTIS, LA MUU

70 punkti (maitse 43, kreemisus 27)

VERY FANCY DOUBLE CHOCOLATE FUDGE ICE CREAM, OATLY

70 punkti (maitse 39, kreemisus 31)

VANILLA, CHOICE

68 punkti (maitse 25, kreemisus 43)

a! i g l a Nost

PRETTY AVERAGE VANILLA ICE CREAM, OATLY

66 punkti (maitse 31, kreemisus 35)

QUITE ORDINARY STRAWBERRY ICE CREAM, OATLY

57 punkti (maitse 30, kreemisus 27)

OLEN 100% VEGAN BROWNIEJÄÄTIS, LA MUU

50 punkti (maitse 30, kreemisus 20)

VEGAN

tooted

KOGEMATA VEGANTOOTED Tooted, mida ei reklaamita vegantoodetena, aga sobivad koostise poolest veganitele. OREO KÜPSISED

Vaniljekreemiga šokolaadiküpsised ei ole veganite jaoks ajalugu. Oreo Original küpsised sobivad koostise poolest ideaalselt neile, kes loomset toidulauale ei soovi ja kellele mõnikord meeldib millegi ebatervislikuga patustada.

KOOSTIS:

Nisujahu, suhkur, taimne õli (palm) ja rasv, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber (4,6%), nisutärklis, glükoosi-fruktoosisiirup, kergitusained (kaaliumvesinikkarbonaat, ammooniumvesinikkarbonaat, naatriumvesinikkarbonaat), sool, emulgaatorid (sojaletsitiin, päevalilleletsitiin), lõhna- ja maitseaine (vanilliin).

MESIKÄPA VAHVLID

Kalevi kommivabriku toodete hulgas on päris laialdane valik ka vegansobilikke tooteid. Mesikäpa vahvlitest on veganitele sobilikud nii vanilli- kui ka šokolaadimaitselise kreemiga vahvlid.

KOOSTIS:

Vanillimaitselise kreemiga vahvlid Va n i l l i m a i t seline kreem 49% (suhkur, täielikult hüdrogeenitud taimne rasv (kookosrasv), emulgaator (sojaletsitiin), lõhnaja maitseaine (vanilliin)), nisujahu, täielikult hüdrogeenitud taimne rasv (kookosrasv), emulgaator (sojaletsitiin), nisuidud, sool. Šokolaadimaitselise kreemiga vahvlid Šokolaadimaitseline kreem 64% (suhkur, täielikult hüdrogeenitud taimne rasv (kookosrasv), vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, emulgaator (sojaletsitiin), lõhna- ja maitseaine (vanilliin)), nisujahu, täielikult hüdrogeenitud taimne rasv (kookosrasv), odralinnased, emulgaator (sojaletsitiin), nisuidud, sool. 74

VEGAN

METSAMARJA ŠOKS

Metsamarja Šoks on valmistatud tumedast Belgia šokolaadist, krõbedatest küpsistest ning mustikatest ja jõhvikatest. Tootja ise ütleb, et tulemuseks on heas tasakaalus ahvatlev kombinatsioon ning siinkohal saab ainult nõustuda.

KOOSTIS:

Šokolaad 55% (suhkur, kakaomass, kakaovõi, emulgaator: sojaletsitiin, vanilje), küpsis 30% (nisujahu, suhkur, taimsed rasvad (palmi- ja rapsiõli), dekstroos, kakaopulber, nisutärklis, sool, kergitusained (söögisooda, ammooniumvesinikkarbonaat), lõhna- ja maitseaine), kuivatatud jõhvikad 10% (jõhvikad 52%, suhkur, päevalilleõli), kuivatatud mustikad 5% (mustikad 65%, roosuhkur, päevalilleõli).

TUME KAKAOKREEM

Tunned puudust šokolaadikreemist hommikusaial? Pole probleemi, sest Poesia tume kakaokreem on ideaalseks lahenduseks veganitele. Kuigi tegemist on tumeda kakaokreemiga, ei tasu sellest ära ehmatada, sest maitselt on see siiski magus ja kerge.

KOOSTIS:

Suhkur, taimsed õlid (rapsi, palmi), vähendatud rasvasisaldusega kakao 14 %, emulgaator E322

PASTAKASTE NAPOLENTANA

Kuigi enamik pastakastmeid on veganitele sobilikud, tooks välja ühe, mille maitse on väärt esiletõstmist. Felixi Napolentana on päästjaks neile, kelle elutempo ei lase alati köögis pikalt kokata. Lisa ainult läätsed või sojahakkmass ja maitsev toidukord ongi olemas.

KOOSTIS:

Tomatid, köögiviljad (23%) muutuvas suhtes (suvikõrvits, kollane ja punane paprika, porgand, sibul), rapsiõli, suhkur, sidrunimahl, sool, küüslauk, pipar, petersell, tüümian, basiilik, pune.

ÜLLATAJA!!!

Vali oma lemmik!

GRILLED CHICKEN KARTULIKRÕPSUD

Estrella on tulnud välja üllatava tootega ning selle lisamise ümber siia rubriiki oli meil toimetuses tuline vaidlus. Kui vaadata koostist, siis selle järgi on kõik õige ning toode veganile sobilik. Aga kas ka välimuselt, on juba igaühe enda otsustada.

KOOSTIS:

Kartulitärklis, kartulipulber, taimsed õlid (päevalille-, rapsiseemneõli), lõhna- ja maitseainete segu (suhkur, paprikapulber, sool, maltodetsktriin, pärmiekstrakt, dekstroos, sibulapulber, tomatipulber, küüslaugupulber, vürtsid (tsillipipar, Cayenne´i pipar), lõhna- ja maitseained (suitsutuspreparaat), riisijahu, kurkumipulber).

Vaata lisaks www.facebook.com/maiasviiking

GLUTEENIVABA JUMESTUS Gluteenivaba dieet ei piirdu vaid toiduga. Inimesed on kes on gluteenitalumatud peavad tihtipeale loobuma ka jumestamisest, kuna paljud ilutooted sisaldavad gluteeni. Õnneks on brände, kes on selle peale mõelnud ning gluteeni oma toodete koostisest eemaldanud.

www.veganshop.ee 17.90 €

LILY LOLO MINERAALNE PRESSITUD PÕSEPUNA

www.veganshop.ee 10.90 €

JANE IREDALE TÄIELIKULT KATTEV BB KREEM

Tallinna Kaubamaja, olo L y l i Trade House L k i õ K 55.20 € on älja v d e t d o to vaba reem!!! i n e e glut ud BB k t arva www.glowmakeup.ee,

EVERYDAY MINERALS MINERAALNE MATISTAV PUUDER www.loverte.ee 15.90 €

VEGAN

Everyday Min erals kõik tooted on gluteenivabad !!!

JANE IREDALE PUREMOIST HUULEPULGAD

www.glowmakeup.ee, Tallinna Kaubamaja, Trade House 30.70 € €

Päikes ek

LILY LOLO KONTUURIDUO

aitse S PF 2 5ja ve ekindel .!

Jane Ir e gluteen dale pakub iva kogu n bu tooteid ä jumest o amisek s!!!

- Sevil Šukjurova-

UUDISTOOTED MAKEUP REVOLUTION GOLDEN SUGAR www.loverte.ee 10.90 €

NOUGHTY TO THE RESCUE SEERUM KAHJUSTATUD JUUSTELE

b d

d a v a sär lett t l a tav unapa s e ipim põsep m l i S i- ja r d puu LUUV LOODUSLIK ISEPRUUNISTAV KUIVÕLI

www.luuv.ee 19.90 €

Noughty pakub suurt valikut vegansobilikke juuksetooteid

www.veganshop.ee Tallinna Kaubamaja 10 €

Pruunistuv ku ivõli on looduslik järk -järguline isepruunistaja , mis annab loomu liku päevitunud ju me :D

www.veganshop.ee 18.47 €

vab

oni

eto

Ats

NATURIGIN VITAMIIN-E JA ORGAANILISE ARGAANIAÕLIGA JUUKSELAKK

SANTE KÜÜNELAKIEEMALDAJA

www.veganshop.ee 6.14 € VEGAN

reklaam

HOIA homespa üllatab tootevalikuga HOIA homespa on Saaremaal tegutsev looduskosmeetika bränd, kes valmistab oma tooted käsitsi ja keskkonda säästvalt. HOIA tooted on loodud põhjamaisele kuivale ja dermatiidile kalduvale nahale, need on 100% looduslikud ja neid ei ole testitud loomadel. HOIA eesmärgiks on kasutada võimalikult puhast ja kvaliteetset toorainet maailma eri paikadest ning valmistada tooteid, mis on innovaatilised, efektiivsed ja kvaliteetsed ning ei sisalda nahale kahjulikke ega ebavajalikke aineid. HOIA toodetes (va mesilasvaha sisaldavad deodorandid ja huulepalsam) ei ole kasutatud loomseid koostisosi ja need sobivad kasutamiseks ka veganitele.

TUJUTÕSTVAD KEHAKOORIJAD

HOIA tootevalikust leiad näiteks spaa-efektiga kehakoorijad, mis tekitavad peale kasutamist tunde nagu oleksid just nautinud maailma kõige mõnusamalt spaa-protseduuri. Need sisaldavad rikkalikult rafineerimata shea-võid ja kookosrasva, mis jätavad naha pehmeks ja siidiselt siledaks. Kehakoorijaid on rikastatud taimedest pressitud eeterlike õlidega, mis pakuvad koorimise ajal lõõgastavat ja tujutõstvat aroomiteraapiat. Kõik HOIA kehakoorijad sobivad kasutamiseks veganitele ja sisaldavad vaid 100% looduslikke koostisosi.

SÜGAVHOOLDAVAD KEHAVAHUD

HOIA kehavahud on suurepärased kehapalsamid, mis ei sisalda mitte tilkagi vett. Kehavahud sisaldavad sajaprotsendiliselt hoolikalt valitud taimseid võideid ja õlisid, mis on vahustatud kergeks ja õhuliseks kiiresti-imenduvaks kehasufleeks. Kõik kehavahud sisaldavad rikkalikult rafineerimata shea-võid, kookosõli, kakaovõid, E-vitamiini ning teisi taimseid õlisid, mis niisutavad ja hooldavad nahka sügavuti, pidurdavad naha enneaegset vananemist ning kaitsevad seda väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Kehavahud leevenda78

VEGAN

vad psoriaasi ja ekseemi, vähendavad ketendust ja punetust ning jätavad naha peale kasutamist pehmeks ja siidiselt siledaks.

SUVINE HITT-TOODE

HOIA tootevalikust leiad ka klientide suvise lemmiktoote - Loodusliku Päevitusõli, mis annab pealekandmisel nahale kerge jume ning aitab saavutada Eesti kliimas sügava ja kauakestva päevituse. Õli sisaldab võimsaid taimseid antioksüdante, mis aitavad nahka päevitamiseks ette valmistada seda sügavuti niisutades, toites ja pehmendades. Päevitusõli sisaldab loodusliku päikesekaitset (hinnanguline SPF 20), mis tuleneb päevitusõli võtmekomponendiks oleva vaarikaseemneõli võimest imada UVA ja UVB kiiri. Päevitusõli toidab nahka beetakaroteeni ja vitamiinidega, mis kaitsevad nahka vananemise ja päikese kahjulike mõjude eest. Päevitusõli sisaldab vaid taimseid komponente, imendub kiiresti ja jätab naha siidpehmeks! Kui soovid tugevamat looduslikku päikesekaitset, siis puhas HOIA

VAARIKASEEMNEÕLI ON JUST SINULE LOODUD!

Vaarikaseemneõli on üks ainsaid

õlisid maailmas, millele on üllatavalt suur looduslik võime imada nii UVA kui ka UVB kiiri, hinnanguliselt on vaarikaseemneõlil looduslik SPF vahemikus 28-50, seesama omadus teebki sellest õlist eriti harukordsete omadustega suvetoote. Vaarikaseemneõli võib kasutada nii kehal kui ka näol, see on kiiresti imenduv ja ei ummista poore. Vaarikaseemneõli sisaldab rikkalikult E-vitamiini, mis toniseerib nahka ja pidurdab vananemisprotsesse. Vaarikaseemneõli sisaldab erakordselt palju asendamatuid rasvhappeid (oomega-3 ja oomega-6), mis leevendavad naha punetust, ketendust, ärritusi ja muid nahaprobleeme. Õli on põletikuvastaste ja tervendavate omadustega ning aitab hoida naha terve ja säravana. Vaarikaseemneõli sobib ideaalselt ka beebidele, õrnale ja tundlikule nahale, kuid ka kõikidele teistele nahatüüpidele. HOIA tootevalikust leiad veel ka teisi keha-ja näohooldustooteid, meie veebipood asub aadressil www.hoia.bio. Terve juunikuu jooksul kehtib ajakiri Vegan lugejatele veebilehel šopates sooduskood Vegan, millega on kogu ostukorv 10% soodsam.

PANTONE Cool Gray 7 C