Ajakiri Vegan 2018 #4

VEGAN NR 9, 2018 4/6

Hind 2,49 €

15 VÄLJAREBITAVAT RETSEPTI

5 PÄEVA menüü + poenimekiri

LOOMADELE ISIKUÕIGUSED!?

KERLY SAARKOPPEL:

SOJAUBA

õudusfolkloori keskmes

Anett VelsbergTiedemann

5 nippi, kuidas motivatsiooni laes hoida REISIKIRJAD

Uus-Meremaalt ja Maltalt

Eesti kuulsaimat toidufotograafi jälgib Instagramis pea 300 000 inimest

VEGAN PEATOIMETAJA Marimai Kesküla marimai@ajakirivegan.ee (+372) 5687 6068 TEGEVTOIMETAJA Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee REKLAAM Kristjan Aluoja kristjan@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797 Helena Ruudi helena@ajakirivegan.ee (+372) 5558 8326 KÜLJENDUS Gert Koovits Marimai Kesküla KEELETOIMETAJA Laura Salumets KAANEFOTO Anett Velsberg-Tiedemann AUTORID Anett Rannamets Anniina Ljokkoi Ireene Viktor Florian Biesinger Sevil Šukjurova Kätlin Kalling Therese-Liise Aasma Joonathan-Anty Adamoniene Laura Vilbiks Evelyn Valtin Karin Bachmann Eliis Salm Marimai Kesküla

TELLIMINE JA INFO www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan

Hea lugeja!

Augusti lõpp tähistab justkui uut algust. Uus kooliaasta, uus hooaeg, suvi selja taga. Ka ajakirjas oleme astunud uue sammu – alates käesolevast numbrist on Vegan tasuta ajakiri.

Kõikidest Selveri kauplustest saab ajakirja Partnerkaardiga tasuta, internetis on võimalik ajakirja täismahus lugeda, registreerides ennast kasutajaks ajakirja kodulehel www.ajakirivegan.ee. Muidugi on jätkuvalt võimalik ajakiri endale koju tellida, sel puhul on vaja tasuda ainult postikulu.

Teine uudis on see, et meil on nüüd rohkem retsepte ning mitte ainult – retseptide põhjal oleme lasknud toitumisnõustajal koostada tasakaalustatud toitumiskava. Et asi oleks eriti mugav, oleme Selveri abiga pannud kokku poenimekirja, mille võib kas lihtsalt poodi kaasa võtta või nimekirja juures oleva lingi kaudu Selveri e-poest toitu tellida.

Ajakirja esikaant ehib seekord Instagrami staari Anett VelsbergTiedemanni imeline toidufoto pannkookidest. Sellele ning teistele magusatele ja soolastele retseptidele saab pilgu peale visata toiduäpis Deliciously Vegan. Anetti jälgib üle kahesaja tuhande inimese ning võiks öelda, et tegemist on ühe enim jälgitud eestlasega sotsiaalmeedias. Anett rändab palju ning on elanud Amsterdamis, Lõuna-Aafrikas ja isegi Seišellidel.

Aktivistidest oleme seekordse intervjuu teinud legendaarse Ireene Viktoriga. Vaatamata sellele, et Ireene elab Inglismaal, on ta üks suuremaid panustajaid Eesti loomade heaolusse ja veganluse levikusse. Kuidas see tal õnnestub?

Räägime veel Kerly Saarkoppeliga, kes on väga motiveeriv veganist personaaltreener, ja Rakverest pärit noormehe Madis Markiga, kes jäi lapsena õnnetuse tõttu ratastooli, kuid on tänaseks oma elus – kus olulist rolli mängib ka täistaimne toitumine – uue lehekülje keeranud.

Seekordses numbris reisime koos maailmarändurist Joonathaniga Uus-Meremaale, kus raputavad loodusnähtused sugugi ebatavalised pole. Samuti lendame koos ajakirja tegevtoimetaja Anettiga nelja tunni lennusõidu kaugusele, punasekirju minevikuga saareriiki Maltale.

Pererubriigi toimetaja ja teose „Väikesed veganid“ autor Anniina on kirjutamas uut raamatut – retseptiraamatut väikeste veganite vanematele. Millest täpsemalt raamatus juttu tuleb, kuidas selle valmimine igapäevaselt Anniinal välja näeb ning millal uut veganteemalist raamatut oodata on, saab lugeda pererubriigist.

Loodame, et leiate ajakirjast nauditavat lugemist ja liitute mõtteviisiga, et tasuta ajakirjaga ning selle sõnumiga on võimalus jõuda suurema hulga inimesteni. Nagu Kerly Saarkoppel oma persooniloos sõnas: oma mõtete avaldamine võib teinekord tekitada ahelreaktsiooni ning julgustada teisigi sarnaseid otsuseid vastu võtma.

Imelist augusti lõppu ja värvilist sügist!

Marimai Kesküla peatoimetaja

VEGAN

3

kaanelugu

4

VEGAN

kaanelugu

süües silmadega: ingellik Anett Velsberg-Tiedemann Teate ju neid imeliselt värvlisi toidufotosid, mis aeg-ajalt ikka Instagramis voogu satuvad ja suu vett panevad jooksma?

Kuigi Anett Velsberg-Tiedemann ei vaja ilmselt tutvustamist ja teda teavad ning jälgivad vegankogukonnas pea kõik, on tema just see neiu, kes on samuti taoliste taevalike toidupiltide autor. Võiks isegi öelda, et ilmselt on tegemist ühe jälgituma eestlasega sotsiaalmeediamaailmas. Anett on pidevas liikumises. Ta on elanud Amsterdamis, LõunaAafrikas ja isegi Seišellidel.

- Anett Rannamets Fotod: Kristi Heil ja Anett Velsberg Tiedemann

VEGAN

5

kaanelugu

A

nett Velsberg-Tiedemann nimetab end toidufotograafiks ja -stilistiks, keda teebki toit kõige õnnelikumaks. Ta armastab kokkamist ning seda, kui näeb, et teised naudivad, mida on loonud.

Anett arvab, et hea toit mitte ainult ei maitse hästi, vaid võiks samuti ka suurepärane ning isuäratav välja näha.

Imearmsa olemisega noore naise rõõmsavärvilist teekonda jälgib sotsiaalmeedias üle kahesaja tuhande inimese. Anett on rahul, et saab teha, mida esialgu pidas enda hobiks, ning nimetab seda privileegiks, sest paraku paljudel sedasi elus ei vea.

6

VEGAN

kaanelugu

Kaua sa oled vegan olnud?

Umbes viis aastat. Olin Amsterdamis, kui ma veganiks hakkasin. Ma ei võtnud seda otsust teadlikult vastu, aga ma sõin suvekuudel ainult turult ostetud juurvilju ja puuvilju. Mu sõbranna küsis mu käest selle peale, kas ma olen vegan. Siis mõtlesin, et vau, vist olen jah!

mustikad. Eestis on ka nii palju häid moose. Astelpajumoos ... Kuidagi nostalgiline tunne on seda alati pudru peale panna.

Mis sa arvad, mis on see toiduaine, milleta veganid ilmselt hakkama ei saaks?

Banaanid ja avokaadod.

Avokaadoistandusi tehakse aina juurde, et toita aina kasvavat isu selle vilja järgi. On räägitud isenditest, kes kaotavad oma elukoha või isegi oma elu, sest metsi raiutakse kasvatuste eesmärgil. On räägitud nende istanduste kahjulikkusest ning kemikaalidest, mis tekitavad lähedal elavais terviseprobleeme.

Mida sina avokaadode tarbimisest Kuidas su tervis muutus?

Mul olid kilpnäärme- ja kolesterooli- üldse arvad? Millised on su mõtted ka palmiõlist? probleemid.

Kui olin lihast juba loobunud, ütles Palmiõli ma üritan mitte tarbida, aga arst mulle, et ma pean liha sööma, seda pole võimalik 100% ignoreerida, siis kolesterool läheb korda, aga see sest tuleb välja, et seda on lihtsalt igal ei tundunud mulle üldse loogiline. Käi- pool.

Aga avokaadod – ma ei tunne, et sin korra või kaks aastas arsti juures.

Kui ma järgmine kord juba läksin, olin see väga puudutab mind. Seišellidel kasvasid need mõnda aega vegan mul tagaaias olnud ja kolesterool täiesti loomulioli korras. KilpnäärSEEGA VEGANLUSE kult. Mul on rasmega ka. Arst ütles, et see võib tagasi JUURES ON KÕIGE ke samastuda.

Võib-olla nüüd, kui tulla, aga kõik on PAREM HEA ma Eestis olen, siiamaani hästi. peaksin selle peaENESETUNNE – le rohkem mõtleMis on sinu arvates KERGEM TOIT ma. veganluse suurim eelis?

JA LOOMAD EI Miks mõned iniMina ei mõtle selle mesed arvavad, peale, et ma tunKANNATA! et veganid on nen end jube hästi, justkui sekt, mis sest olen vegan. Kui mõelda, siis teised teevad seda ikka – üritab kõiki oma usku pöörata? tarbivad liha ja piima. Mul tuleb pigem Ma arvan, et see ei tule veganitest.

See tuleb teiste seest. Nad tunnevad paha tunne.

Seega veganluse juures on kõige hirmu, et nende tõekspidamised läheparem hea enesetunne – kergem toit vad kahtluse alla.

Oleme ausad, kui räägid kellegagi, ja loomad ei kannata! kes ei ole vegan, siis need vastuväited Rääkides heast toidust – mis sul tulevad üldiselt siiski sealt poolt. alati külmkapis olemas on?

Spinat, seened, mingi taimne koor – Milline võiks olla parim viis, kuidas et kiiret õhtusööki teha pastaga –, veganluseni jõuda?

Jah, inimesed peaksid ise selleni sidrun, avokaadod, suširiis. jõudma küll, kuid usun, et positiivselt Kui oled kodust, Eestist eemal, kas võiks ikkagi inimesi sinna poole juhtida. Peaks rääkima positiivses võtmes igatsed ka midagi?

Ma arvan, et see ei ole minu jaoks ot- just nendest asjadest, mis inimestele seselt veganlusega seotud, kuivõrd korda lähevad.

Ma olen märganud ka seda, et kui kodu endaga.

Kukeseened näiteks. Ja hapukurgid teeme vegantoite perega koos, siis ning ema marineeritud seened. Isegi nad teevad seda hea meelega ja külmutatud marjad, näiteks mets- see on ka lõbus. Kui teha veganlus Milliseks pead oma veganfilosoofiat?

Ma arvan, et ühte põhjust on väga keeruline öelda. See on nii mitmetahuline. Aga tervis! Ma nägin endal nii suurt erinevust enne ja pärast. Mul olid terviseprobleemid, mis kadusid ära.

VEGAN

7

kaanelugu

lihtsamaks, et see ei tunduks nende jaoks nii alien, siis ei tundu see hüpe ka nii kõrge.

Kui räägime lihasööjate ja veganite suhtest, kas sa arvad, et praegune maailm pöördub ühel hetkel?

Ma ei ütleks, et see asi pöördub. Kui vaadata maailma statistikat, siis liha tarbimine aina kasvab.

Aga läänemaailmast ja arenenud riikidest rääkides on mul selline tunne küll, et kuigi veganlus ilmselt liha ja piima tarbimist üle ei võta, võib 50:50 olukord saabuda küll.

Väga palju on ju toitumine seotud ka kultuuri, usu ja uskumustega. Kultuuri ja usu pärast on inimestel keeruline teatud traditsioonidest ning seega ka toidust loobuda.

Toidustilist, veganretseptide looja, sotsiaalmeedia sisulooja, fotograaf.

Milline su tiitel on?

Väga keeruline öelda. Enamasti ütlen, olen toidufotograaf või toidustilist.

Nendega tunnen end kõige mugavamalt.

Toidustilist on üsna uus väljend, kas pole?

Eestis on see uus, siia pole see veel jõudnud.

Lõuna-Aafrikas on see täiesti eraldi amet. Kui sul on toiduajakirja pildistamine, on seal retseptide koostaja, fotograaf, tema assistent, toidustilist, tema assistent …

Just Lõuna-Aafrikas ma saingi aru, kui hästi mulle see sobib. Mulle meeldib toitu sättida. Mulle meeldib väga süüa ning seda teha ning selle pärast ka tean, kuidas toit pildil käitub.

Sul on üle kahesaja tuhande jälgija Instagramis. Kuidas sa nii suure platvormini jõudsid?

Ma kolisin Amsterdami ja mul oli vist tol hetkel midagi teistsugust näidata inimestele. Mulle meeldis seal elada.

Nägin seal nii ilusaid asju tänaval.

Hakkasin siis neid jäädvustama.

Kuna ma sel ajal hakkasin ka veganiks ning, selleks et areneda, katsetasin retseptidega ja tegin siis toidust pilti ka. Alguses oli tunne, et kedagi ei huvita, aga ma nägin, et naudin kõige rohkem just toidupiltide tegemist. Siis hakkasid inimesed juba retsepte küsima ja siis see hakkas aina kasvama.

Ja ühel hetkel sai sellest sinu töö ...

Jah, ma käisin Lõuna-Aafrika kokakoolis ja kui ma otsustasin, et kokaks 8

VEGAN

kaanelugu

VEGAN

9

kaanelugu

10

VEGAN

kaanelugu ma ikka kindlasti ei taha saada, pidin otsustama, mida ma teha tahan.

Teadsin, et tahan toiduga seotud olla. Hakkasin tehtud töid, pilte ehk portfooliot erinevatele toiduajakirjadele saatma Lõuna-Aafrikas. Sain stilistina tööle erinevate projektide raames. Tegin mõnda aega seda, kuid hoidsin ka enda Instagrami elavana.

Mis on hea toidufoto saladus?

Tähtsaim on see, et sul oleks õige valgus. Sellega paljud eksivad. Õige valgus, mitte liiga tugev. Erk vari.

Toit peab väga hea välja nägema, muidugi. Värviline ja maitsev. Kui sul on pildil tavaline puder, siis seda keegi ei vaata. Kreemid, värsked marjad …

Miks toidufotodel nii palju liiklust on?

Toit on armastus. See on ühine. See on primitiivne. Kõik tahavad süüa!

Kas toidumaailmas on mood ja trendid olulised? Mis on moes?

On ikka trendid. Aga niii halb on seda öelda – ise ma veedan nii vähe aega Instagramis. See on mu töökoht, aga ma ei vaata neid pilte. Ma tunnen, et see muudab mu enda loomingut ja seda, mis tuleb mu seest.

Su fotod on olnud paljudes ajakirjades. Oled koostööd teinud teiste hulgas ka selliste väljaannetega nagu Urban Outfitters (US), MindBodyGreen (US), The Chalkboard Mag (US), Jamie Magazine (NL), Veggie Magazine (UK), The Independent (UK) jpt. Mis on olnud kõige jalustrabavam pakkumine, mille sa vastu oled võtnud?

Mu lemmiktööd on olnud need, mida ma Lõuna-Aafrikas tegin. Aga kui Urban Outfittersiga koostööd tegin ja selle koostööpakkumisega meili sain, siis mul oli küll selline tunne, et oh my god.

Mis sinu senise karjääri tipphetk on olnud?

Ma tunnen, et mu karjäär on kogu aeg edasi arenemas ja muutumas.

Teen nüüd lisaks piltidele ka toiduvideoid. Olen uhke. Ma pole selles veel nii kogenud ja see on väga põnev, et iga päev aina paremaks saada.

Aga ma arvan, et olin siis ka väga uhke, kui sain päriselt aru, et saan oma hobiga tegeleda tööna. Enamik inimesi ei saa seda teha. Mul on võimalus erinevates kohtades elada, maailma näha ja samal ajal tööd teha.

VEGAN

11

kaanelugu

KAS TEADSID? ANETIL ON OMA ÄPP – DELICIOUSLY VEGAN. Deliciously Vegan on kollektsioon Aneti tervislikest lemmikretseptidest, mille ta ise on loonud. Kõik korraga ühes kohas!

12

VEGAN

kaanelugu Kõik toidufotod ja retseptivideod näevad nii puhtad ja elegantsed välja. Kas see ongi päriselt nii või mis tegelikult telgitagustes toimub?

Tänu kokakooli taustale ning restoranides töötamisele on õnneks mu köök ning piltide telgitagused ka enam-vähem puhtad. Mõnikord kui päike juba loojub ning veel mitu tööd on vaja lõpetada, võib asi natuke segamini minna, aga mitte kauaks.

Kuidas vabakutselise loomingulise töötajana rahastressist üle saada?

Mida pikemalt sa seda teed, seda rohkem harjud. Ma olen ka muretsejatüüpi. Aga esimene nipp on koguda mingi summa, et ei jääks nälga. Tähtis on ka passiivsed sissetulekud tekitada, mis ei nõua igapäevast tähelepanu.

Kui sa ise panustad ja mõtled, kuidas edasi liikuda, end arendada, siis ei saa midagi halba juhtuda.

Jah, mõni aeg on ikka selline, et muretsed. Vahel kui mul ei ole kuu aega ühtegi tööotsa, siis mõtlen jälle, et kas see oligi mu viimane tööots üldse?! Aga see ei ole ju nii!

Kas on veel midagi, mida sa kindlas-

ti saavutada tahad?

Kindlasti teen kokaraamatu.

Mul on võimalusi olnud küll, aga ma ei taha seda lihtsalt nii, et mul on see leping käes ja siis ma pean sinna retseptid ära tegema. Ma vaikselt kogun parimaid ja kirjutan üles.

Pildistan praegu palju erinevaid kokaraamatuid. Ma tean, kui palju tööd sinna pannakse.

Kui sa parasjagu toidu valmistamise ja selle pildistamisega ei tegele, siis mida sa teed?

Käin matkamas, ujumas.

Teen, mida kõik teevad. Loen raamatuid, teen joogat, käin jalutamas. Üritan restoranides käia. Lõuna-Aafrikas käisime vähemalt ühe korra nädalas, seal on restoranidekultuur väga vägev. Seišellidel mitte nii palju.

Kas sa jääd kunagi Eestisse paikseks?

Ma ausalt ei tea. Aga ma ei välista seda, et tulen siia tagasi. See on siiski mu kodu.

Kõige meeldivam koht, kus ma olen elanud mujal maailmas, on

Amsterdam.

Lõuna-Aafrika Kaplinn oli ka väga mõnus ja seal oli vägev elada, kuid seal oli piiranguid. Noorel naisel seal üksinda … Kui kuuled, mis teiste inimestega juhtub, pead valvel olema.

Seišellid – no see on paradiisisaar, aga noorel inimesel, kes üritab karjääri teha, on seal väga keeruline. Eriti toiduga. Seal pole eriti midagi saada.

Kõik on väga kallis. Marjad maksavad kümme eurot karp. Lehtkapsast ei ole. Palju peab sisse tellima.

Eesti ka on alles jõudmas sinna, et kõik olemas oleks. Seetõttu ma arvan, et kui soovin fotograafia, kokaraamatute pildistamisega ning toiduvideotega tegeleda, on mul seda Kesk-Euroopas lihtsam teha.

Mida sa tahaksid, et inimesed, kes veganid ei ole, veganluse kohta teaksid ja mõistaksid?

Vegantoit ei ole igav. Veganlus ei ole nii hirmus ja raske, kui see tundub.

Ei pea ainult salatist ja puuviljadest elama. Praegusel ajal on väga lihtne oma lemmikroad veganiseerida.

Nagu näiteks pitsa, seenekastmed ja pastad. ●

www.kommipomm.ee Tooted müügil Stockmann, Coop ja Kaupmees kauplustes 13

persoon

ENERGIAST PAKATAV JA NAKATAV KERLY SAARKOPPEL Kerly Saarkoppel on imelise energiaga noor treener ja motivaator. Kui keegi Eesti vegangruppides treenerit otsib, jääb tema nimi alati silma. Pikalt välismaal, Inglismaal ja Austraalias elanud Kerly on tänaseks taas kodumaal ja naudib Eesti troopilist suve. Tema olekust kiirgab siirast headust ja on tõestatud, et ta suudab oma sõnaga inimesi aidata. Ta teab, mida teeb, sest on ise kord samades jalanõudes astunud.

- Anett Rannamets -

14

VEGAN

persoon

„Kõik asjad, mis ma olin vaiba alla peitnud, tulid korraga välja,” räägib Kerly, kuidas temagi on oma tee läbi kõndinud. Nimelt oli Kerlyl aastaid probleeme oma kehapildiga. Ta hoidis tugevalt kinni oma emotsionaalsest sidemest toiduga ning maadles kõrgema kehakaaluga.

Vahetult enne jōusaaliga liitumist oli Kerly elus ebatervislikku toitu ning pidevat pidutsemist. Ta elas minevikus või tulevikus, mõtles asjadele, mida on teinud või mis on tulemas, ega nautinud hetke. Pärast madalseisu, mil ta ei soovinud voodistki tõusta, leidis ta end taas. „Ma kohtasin ühte inimest, kes peegeldas mulle kõiki neid asju, mida ma endas veel ei aktsepteerinud, ja sellest tulenevalt hakkasin nende asjadega tegelema.”

Tänaseks on saanud temast samasugune teenäitaja.

Miks veganlus? „Olin varem terve elu mingeid dieete pidanud. Kui olin saleda kaalu saavutanud, pidin ikkagi kogu aeg olema kalori defitsiidis, et kaalu säilitada. Ma mõtlesin, et pean elu lõpuni kaloreid lugema,” kirjeldab Kerly ning lisab, et iga kord kui sõi rohkem, võttis juurde. „Ma hakkasin veganiks ja sõin alguses väga palju. Ma ei teinud seda väga hästi, aga nägin, et ei võtnud juurde,” sõnab naine ja lisab, et eetiline ning keskkondlik pool, tervislik külg ja kaalu hoidmine on kõik veganluse suured eelised.

NÄIDATES TEISTELE NAISTELE TEED

Kerly alustas oma Youtube’i kanaliga juba enne Austraaliasse kolimist ning planeeris seda ka seal arendada. „Seal puudus hea internet ja siis see jäi veidi tagaplaanile. Võib-olla oli see mingi vabandus ka – ma ei tea, miks ma seda ei teinud.”

Nüüdseks on ta tagasi rajale saanud ja suhtleb palju oma jälgijaskonnaga ning püüab igati kõiki aidata. Ta on tuntud oma pidevate Facebooki otsevideote poolest, kus puudutab palju erinevaid, kuid tuttavaid teemasid.

Kerly on käima lükanud kaheksanädalase „Awaken the Goddess” projekti, kus on pühendunud nende naiste juhendamisele, kes soovivad mingit eesmärki täita, kuid pole leidnud motivatsiooni või jääb teadlikkusest puudu. „Selles on kolm osa. Toitumine, treening ja emotsioonide kallal töötamine,” selgitab Kerly. Kuigi oma VEGAN

15

persoon kogemuste põhjal teab ta, kuidas teisi aidata, on ta ka läbinud kursusi, mis aitavad oma läbielatud hetki rakendada. „Ma olen aru saanud, et kui inimesed tahavad midagi saavutada, siis ei piisa sellest, et annan neile treeningja toitumiskava,” on Kerly kindel. Ta ütleb, et enamasti on ülekaal millegi muu sümptom. „Teatud emotsioonidest, minevikust või uskumustest. Me ei saa sellest lahti, kui ei muuda oma mõttemaailma. Kaal võib kaduda, kuid see tuleb tagasi, kui mõtteviis on vale. Me tahame, et see kaal jääks.”

Niisiis aitab Kerly eesmärgid seada.

Pannakse paika uued reeglid, mille järgi elada, tehakse tööd uskumustega, arendatakse enesekindlust, kujundatakse harjumusi, mediteeritakse ning räägitakse iseendaga. Oluline on töötada ka selle kallal, et keskkond liiga suurt mõju ei avaldaks. „Mulle tundub, et liiga palju mõeldakse selle peale, mida teised arvavad. Kõik hoiavad ennast tagasi.

Tundub, et sinust räägitakse, aga tegelikult mitte kedagi väga ei huvita.”

Kui keegi paneb näiteks mõne silmapaistvama riideeseme selga, tekitab see Kerly sõnul ahelreaktsiooni. „See annab teistele tõuke ka nii teha,” selgitab Kerly ja lisab, et sel põhjusel ei julge paljud naised ka trenni minna.

Jättes kõrvale teiste inimeste arvamuse, miks väga paljud inimesed ikkagi trenni teha ei taha? „Seal on väga mitu asja. Me peame olema kindlad, mida tahame ja miks. See põhjus peab olema väga tugev. Kui põhjuseks on see, et soovin oma lapsele väga hea eeskuju olla, on põhjus väga tugev. See motiveerib. Kui mõelda põhjustele, mis ei ole sinu jaoks piisavalt tähtsad, jäävad asjad pooleli. Teine asi on see, kas me üldse naudime seda treeningut. Kui ei naudi, teeme seda lühiajaliselt.”

Kolmandaks tugevaks põhjuseks nimetab Kerly lapsepõlve ja esivanemaid. „Kas meie vanemad tegid trenni? Kui nad ei teinud, siis ei tule see ka meile loomulikult, nii peab rohkem vaeva nägema,” arvab Kerly ja ütleb, et uskumustel, mille kodust kaasa võtame, on väga suur roll ka meie edasises elus.

16

VEGAN

The Estonian Way of Wellness...

4* HOTELL | RESTORAN NOOT | SPA & SAUN | ACTIVESPA | KONVERENTSIKESKUS

Tõeline puhkus Pärnus!

Eestimaiselt elegantsed 4* hotellitoad Modernsest Eesti köögist inspireeritud à la carte menüü restoranis NOOT SPA & SAUN, 8 erinevat sauna, saunarituaalid ja Surnumeres hõljumine Ehedad eestimaised ja särtsakad idamaised spaahoolitsused Põnevad jooga ja grupitreeningud ACTIVESPAS Privaatsaun KADAKA klubi Rutiinimurdvad võimalused sündmuste tähistamiseks

ESTONIA Resort Hotel & Spa**** | www.spaestonia.ee/resort 440 1017 | resorthotel@spaestonia.ee | A. H. Tammsaare pst 4a/6, PÄRNU

lehel Kodu jatele eri brone meres Surnu mine hõlju TA! TASU

persoon

KERLY 5 NIPPI, KUIDAS MOTIVATSIOONI LAES HOIDA Need viis nippi on kokku pandud Kerly enda ja tema klientide kogemuste põhjal.

Võta temaga ühendust Instagramis – @kerlyfit.

OLE OMA EESMÄRGIS KINDEL. Loo selgus selles, mida sa tahad ja miks. Kirjuta üles konkreetne eesmärk, mida saaksid ka mõõta ja mille saavutamist saad tõestada. Näiteks: augusti lõpuks olen kaotanud 3 kg või septembri lõpus on mu projekt lõpetatud vms.

KIRJUTA, MIKS SEE SULLE TÄHTIS ON. Küsi mitmeid kordi miks, kuni jõuad tuumani. Näiteks: septembri lõpuks soovin juurde teenida lisa 500 eurot. Miks? See võimaldaks mul detsembris minna puhkama. Miks see mulle tähtis on? Sest puhates saaksin partneriga kvaliteetset aega veeta. Miks see tähtis on? Sest see tugevdab meievahelist sidet ja tekitab minus suurema armastustunde. Kokkuvõtvalt annab see lisaraha midagi SULLE! Ole kindel selles, et sinu eesmärk oleks püstitatud SINU pärast.

UNISTA OMA EESMÄRGIST. Sule silmad ja kujuta end ette selles hetkes, kui oled oma eesmärgi saavutanud! Koge seda hetke, teadvusta, mida tunned. Sinu aju ei tee kujutlusvõimel ja reaalsusel vahet. Nii tood eesmärgi enda poole.

KÄITU, NAGU EESMÄRK OLEKS TÄIDETUD. Kas on keegi, kes on sinu eesmärgi juba saavutanud? Iga kord, kui oled kahevahel, küsi, mida see inimene teeks, ja kujuta ette, et oled oma eesmärgi juba täitnud. Näiteks, kui kardad lavale minna, kujuta ette, mida Oprah teeks, ja käitu nii! Kui oled trennis väsinud, kujuta ette, et oled Serena Williams, ja tee nii, nagu tema teeks.

JÄLGI OMA TULEMUSI. Kuidas saad kindel olla, et oma eesmärkide poole liigud, kui ei jälgi oma tulemusi? Tulemuste saavutamine annab motivatsiooni juurde! Kui sa ei näe häid tulemusi, siis muuda strateegiat, mitte aga eesmärki. Eesmärk jäta samaks, aga võib-olla pead midagi muud proovima, et eesmärgini jõuda. Näiteks kaalu kaotamine: mōōda või kaalu end iga nädal, et näha, kas sinu tegevus on efektiivne või mitte. Kui mitte, siis muuda seda, mida teed, aga ära anna alla eesmärgis – see on ikkagi saavutatav, lihtsalt strateegia peaks teine olema.

TEKITA ENDALE VISUAALNE ANKUR. Pane üles pilt, kiri või tsitaat, mis sulle iga päev oma eesmärki meenutaks! Näiteks muuda temaatiliseks oma telefoni taustapilt. Pane sinna unistuste sihtkoha foto või pilt punasest kleidist, mida oled alati soovinud kanda. Või hoia pilti või kirja peeglil või voodi kõrval – kuskil, kus näed seda iga päev.

18

VEGAN

APLSINIMAHL VILJALIHAGA

TERVIST TÄIS

d tatu Ee

Valmis

ivab en a

Glute

Vähe

loreid ka

PEATSELT POODIDES!

stis

e sain tet

a

Säilitu

Largo muutis maailma populaarseima mahla nüüd veelgi mõnusamaks ja tervislikumaks - meie uus viljalihaga apelsinimahl maitseb täpselt nagu värske isetehtud apelsinimahl, mis äsja apelsinidest valla on pääsenud. Eelistades viljalihaga apelsinimahla, astud veel ühe sammu tervislikuma elu poole.

reisikiri

AOTEAROA EHK PIKA VALGE PILVE MAA EHK UUSMEREMAA Pika Valge Pilve Maad, maoori keeles Aotearoa, tunneme eesti keeles kui UusMeremaad, mis pikutab Cape Reingast põhjas kuni 2000 kilomeetrit lõunas asuva Bluffini ja kulgeb piki Austraalia ja Vaikse ookeani laamade külgi.

Geograafiline asukoht mõjutab ka kohalikku eluolu, ilmastikku ning võõrad ei ole ka raputavad loodusnähtused.

Näiteks troopilised tsüklonid, mis tekivad suviti Vaikse ookeani keskel ja murravad end läbi pisikeste saareriikide, nagu Fidži, Tuvalu, Vanuatu, Prantsuse Kaledoonia, ja tavaliselt juba nõrgemana ka siinseid maid laastavad.

- Joonathan-Anty Adamoniene -

20

VEGAN

reisikiri

M

aavärinadki pole siin võõras nähtus. Nagu me geograafiatunnis õppisime, toimuvad maavärinad enamasti laamade omavahelise teineteise vastu surumise tõttu. Selleks on siin ideaalsed tingimused, sest riik on Austraalia ja Vaikse ookeani laamade põrkumiskoordinaatidel.

Rannikuäärsetel aladel, eriti Vaikse ookeani poolsetel, võib pea igas rannas leida tsunamide eest hoiatavaid silte. Aucklandis ei saa näiteks ühelegi tööobjektile siseneda enne, kui on läbi viidud evakuatsioonialane briifing – kuhu ja kuidas põgeneda hiidlaine eest.

Nii televiisoris kui raadios korratakse ikka ja jälle juba pähe kulunud mantrat: „If it’s long and strong, get gone“.

2011. aasta maavärin, mis kustutas 185 inimese eluküünla ja vigastada sai paar tuhat inimest, on teinud kohalikud eriti valvsaks.

MIKS SIIS UUS-MEREMAALE TULLA?

Võiks arvata, et nõnda tektooniliselt aktiivne keskkond ei ole just kõige atraktiivsem sihtkoht.

Võib-olla oli tulemise põhjuseks Youtube’i video, mida nägin 13 aastat

tagasi ja mis tutvustas siinset loo- kohata mõlemal saarel ja kelle järgi dust ja elu. Võib-olla aga sellepärast, on saanud uusmeremaalased ka helet need loodusjõud ja geograafilised litava hüüdnime (kiwis). Ümber saarte tiirutavad kašelotid koordinaadid on andnud panuse sellistele nähtustele nagu geotermilised ja orka’de ehk meie keeli mõõkvaalakuumast ja väävlist mullitavad bas- de parved.

Lõunasaarel kõrguvad pilvedesse seinid ning supluseks kõlbulikud kuuaga Lõuna-Alpid. Rahust ja ürgsusest maveeallikad.

Siin on ka hingematvad ja jõulised pakatavad fjordid, kus aeg justkui kosed, mis pritsivad tuhandeid tonne peatuks.

Selle kõivett sekundis ja ge tulemusel mida nähes jäharrastatakse tab süda lööke „SIIN ON KA ka ekstreemvahele.

HINGEMATVAD JA sporti.

Siin Mööda rantuldi esimest nikut kulgevad JÕULISED KOSED, korda lagedale türkiissinised MIS PRITSIVAD benji-hüpetesurfitunnelid ga.

Langening kohalik TUHANDEID TONNE varjuhüppeid floora ja fauna, VETT SEKUNDIS saab sooritada mis mõlemad JA MIDA NÄHES klaasselgete on suures osas liustike koendeemilised JÄTAB SÜDA LÖÖKE hal. Valgevee ehk omased VAHELE." par vetamine, vaid Uus-Memägironimine remaale. Nagu ning vaalavaatka tuhandeid aastaid vanad kauripuud, mis ei jää lus on samuti väga populaarsed turisoma mõõtmetelt alla hiidsekvoiadele miatraktsioonid.

Eestist pääsevad siia töö- ja ja mida peetakse ühtedeks vanemapuhkuseviisaga vaid 100 kiiremat teks põhjasaarel.

Ka kiivid (nokturnsed, lennuvõime- aastas, samas kui sakslasi ja tud linnud, mitte puuviljad), keda võib prantslasi võeti eelmisel aastal VEGAN

21

reisikiri

sama viisaformaadiga vastu pea 80 000.

Viisataotlused avatakse kord aastas ning halvemal aastal ei jõua Burger Boxi falafeliburgeritki alla kugistada enne, kui peab viisadest suu puhtaks pühkima ja järgmist aastat ootama. See on minutite mäng.

Nõudlus on suur.

Ometigi jõudsime pärale. Pärast kopsuröntgeneid ja lugematul hulgal lisadetailide uurimiseks saadetud kirju Frankfurdi või Londoni saatkondadesse. Läks nädal, et oma Tallinna kesklinna pesast välja kolida ning teha lõpparved palavalt armastatud töökohtades.

22

VEGAN

TRADITSIOONID JA VEGANLUS KÄSIKÄES

Mööda siinseid mägesid ja künkaid kulgedes näivad mäenõlvad justkui pehme lumevaibaga kaetud, mis sest, et aeg on suvine ja higi tilgub otsaesiselt silmadele. Lähemal vaatlusel selgub, et tegu polegi liustikuga.

Saareriigi kühme ehivad 20 miljonit lammast, kes rahumeeli maitsvat muru põske pistavad ja looduslikku silmapetet loovad. Seda on umbes 4 lammast elaniku kohta.

On mõneti kergendav vaadata, et suur osa lammastest elab rahulikult nendel küngastel ja saadab oma päevad mööda vabas looduses.

Vabakasvatus on siinkohal paraku vaid illusioon. Tingimused näivad esialgu mõistlikud, kuid ega neid sinna muru niitma pole pandud.

Nad kõik langevad ühel päeval inimese tarbimisepideemia ohvriks. Detailidesse ei lasku, eks teate isegi, mis saab nende villast, kehast ja luudest.

Tõsiasi on see, et lammaste arv on viimase 25 aastaga langenud 40 miljoni võrra, mis jätab tuleviku suhtes positiivse noodi.

Lambakarjade vähenemine võib viidata sellele, et inimesed hakkavad vaikselt teadvustama, mida nad suhu pistavad. Selle tõestuseks on ka siinse veganskeene kiire ja tõhus areng.

reisikiri Auckland on pika puuga maailma suurima polüneesiapäritolu rahvastikuga linn, kust ei puudu ka kümned tuhanded hindud, hiinlased, korealased, lõuna-aafriklased ja paljud teisedki kultuurid. Nendega koos on esindatud ka erinevad köögid.

Suur hindude populatsioon ja aina kasvav nõudlus aasiapärase toidu järgi on teinud linna ka põnevaks kohaks europiid-veganile.

India köök hõlmab endas väga vähe lihatoite, kuna paljud hindud peavad lehmi oma surnute reinkarnatsioonideks. Selle tõekspidamise tagajärjel on Aucklandis pea iga nurga peal India restoranid, poed ning lugematu arv Aasia köögiviljade putkasid ja kauplusi, pungil häid ja paremaid puuja juurvilju.

Võrdlemisi lihakeskset eluviisi viljelevatele kohalikele on loodud ka mõned mitte nii traditsioonilised India toidud, näiteks kana-mangokarri, mis kiividele hirmsasti meeldib, ent hindu ei võta keele pealegi.

Veganil on aga valikuid rohkem.

Igas India dairy’s ehk nurga- või külapoes on kui „aamen kirikus” samosa’d – parajalt vürtsikas mahlas kartuli-köögiviljatamp, mis kaetud krõbedaks frititud püramiidja kestaga. Ülepäeviti võis meid kohata kohalikus poes müüjatega retseptidest vestlemas ja maitsvaid samosa’sid soetamas. Kui Aucklandis maksab samosa 1–1,5 $, siis põhjasaarel maksad kahe samosa eest 7 $.

Nendest samadest India poodidest ei puudu ka hulgiostuks mõeldud daalid, herned, oad, jahud ja kastmed.

Meie lemmiku, kikerhernejahu ehk besan’i kilo saab nendest kauplustest lunastada nelja-viie kohaliku dollari eest (2,5–3 €), kui öko- ja tervisepoed müüvad sama kaupa 10–14 eest.

Meie jaoks on see oluline, sest reisiteel saadab meid Vungi kikerherneomlett pea üle päeva.

Austraalia kiirtaimetoidugigant Lord of the Fries jõudis ka hiljuti Aucklandi turule. Esimene kiosk osutus nõnda menukaks, et mõne aja pärast avati linna populaarseimal peotänaval K-Roadil ka teine.

Ettevõte ise on olemuselt ökonoomne. Näiteks toiduvalmistamisel kasutatud õli läheb nende autode kütuseks, mis neile kaupa kohale toovad. Miljonid – ka minu ühed lemmikud, ansambel Foo Fighters – on öelnud, et LOTF on koht, mis ei jää neil kunagi Aucklandis külastamata.

Ei saa mainimata jätta, et peaaegu VEGAN

23

reisikiri

igas väiksemas asulas, kus elanikke vaevalt tuhatki, ei puudu Subway, KFC, McDonalds’, Pizza Hut ja Burger King. Onu Sam on lombi siinpoolsel kiirtoidumaastikul väga tugevalt kanda kinnitanud.

Eriti paistab see silma saarlaste seas (inimesed, kes on pärit ümbritsevatelt saartelt) ning kohalike põlisrahvaste, maooride seas.

Kehvadest toitumisharjumustest tulenevad kõiksugu tervisehäired – diabeet, osteoporoos, rasvumine. Sel puhul on avalikult hakatud eelistama taimetoitu, mis on end pea igas vormis tervislikuks tõestanud.

Näitena saab tuua Uus-Meremaa suurima marae ehk maooride kogunemispaiga ja traditsioonilise külakeskuse, mis on suures osas taimetoidule üle läinud.

See ei jäänud saladuseks ning ko-

24

VEGAN

halikud aktivistid said lihtsa vaevaga oma mainet ka põlisrahvaste seas tõsta.

160 aastat vana Turangawaewae marae pakub oma külalistele roogasid, nagu tofupuder ja herne-makadaamiapähkli röstleib. Seda kõike tehakse lootuses, et nende hõim pööraks rohkem tähelepanu puu- ja juurviljadele, ennetamaks eelnimetet haigusi ja mõnest kimbutavast ehk vähehaaval vabanedagi.

Kõik eeldused tervislikuks eluviisiks on siin olemas – head ja värsked maasaadused ning parajalt päikest. Väga mitmekesine ja võimalusterohke taimetoiduskeene on teinud meidki, juba „kogenud veganeid“ veelgi teadlikemaks toitujaiks.

reisikiri

AUSA KAUBA EEST AUS HIND

Arvestades riigi kodanike heaolu ja majanduslikku seisu, on Uus-Meremaa teeolud üsna konarlikud. Suur osa küla- ja kõrvalteid on halvemas seisus kui Restu-Pringi vaheline kruusatee Sangaste vallas. Just nende samade teede ääres võib kohata nähtust, mis kodupoolsel ilmakeral veel võrdlemisi võõras on. „Honesty boxes” ehk aususkarbid kujutavad endast aususe printsiibil toimivat mehitamata tururiiulit või lihtsalt varjualust, kus kohalikud talupidajad saavad ausa hinnaga oma peenral kasvatatud toorainet müüa.

Brokoli, kõrvits, avokaado või feijoa – oleneb piirkonnast ja aastaajast. Valikuvõimalusi on tavaliselt mitmeid.

Kui talveperioodil on avokaado tükihind supermarketis seitse dollarit, siis

avokaadohooajal võib tee äärest neid ehk poole dollariga soetada. Keera auto tee äärde, vali oma lemmikviljad ning libista soovitud kupüürid “aususkasti”.

Leidlik ja tõhus meetod, saamaks lahti lisasaagist, ja kasulik ka tarbijale, kes saab värsket ja odavat, tüüpjuhul „sprayfree” ja „eco” märgistustega kohalikku toorainet. Teeäärsed hinnad tunduvad kohaliku tootmise ja nõudlusega tasakaalus olevat.

Kas säärane süsteem ka Eestis toimiks? Või ei usaldaks eestlane oma vaeva ja higiga kasvatatud toitu järelevalveta keset tänavat? Või on see hoopiski näide, millest õppida? 

VEGAN

25

pere

VÄIKESTE VEGANITE KOKARAAMAT TULEB LAHE JA VÄRVILINE! - Anniina Ljokkoi -

Viimastel kuudel on meie kööki kuhjunud meeletu kogus erinevaid toiduainepakendeid. Söögitegemine on allunud hullumeelsele retseptide testimisele. Kõiki nõusid ja laudlinu vaatan nüüd selle pilguga, kuidas need koos toiduga läbi kaamera välja näeksid. Ma teen kokaraamatut!

Kohe kui sain kirjutatud oma raamatu „Väikesed veganid”, teadsin, et tahan teha sellele järje, mis näitaks praktiliselt ette, milliseid toite väikesed veganpõnnid päriselt söövad.

Varem arvasin, et kokaraamatu autor peab olema erakordselt andekas kokk ja koogiküpsetamise meister.

Hiljem on selgunud, et koduses köögis, kus klientideks lapsed, on reeglid hoopis teised.

26

VEGAN

Kolmeaastase lapse ema raudse kogemusega oskaksin paljude restoranitoitude kohta anda ideid, kuidas neid oleks valmistada ja serveerida saanud nii, et need oleksid ära teeninud ka pisikese kliendi heakskiidu.

Teate ju küll. Reegel number üks: kaste eraldi, kui üldse. Reegel number kaks: kõik toiduained pigem eraldi.

Ja kui on tingimata vaja segada, siis teha seda korralikult, et tulemuseks

on täiuslikult siidine kreemjas püree.

Satun vahel hoogu ja hakkan arendama mõnda erilist, kümne tööfaasi ja maitseainega toitu. Tulemus võib olla põnev, aga retsepti tekst venib nii pikaks, et teist korda pole mul jaksu seda järgi teha. Kui mul – ühe lapse emal – pole viitsimist, kas siis kahe või kolme lapse vanemal oleks? Nii on retseptide hulgast välja jäänud muuhulgas läätsetäidisega bataadi-

pere

pirukad, isetehtud tortillad ja frikadellisupp. Ehk jäävad need siis pensionäride kokaraamatusse?

Kokaraamat, mille järgi kõik tundub lihtne Imikute ja väikelaste toitudest on küll toredaid kokaraamatuid suurte värviliste piltidega, kuid päris taimsest toidust mitte. Ajal, mil segatoidulistele lastele hakatakse andma püreestatud liha ja kala, jäävad veganvanemad sageli juhisteta. Mitme kuu vanusele tohib anda tofut? Kuidas on pähklite ja seemnetega?

rema osa toorainetest enda lemmikutega. Kas tunnete end ära?

Olen kehtestanud endale reegli, et raamatusse lähevad ainult retseptid, mis on vähemalt kolm korda testitud.

Sealjuures olen võtnud abivahendina kasutusele ka väikese toiduainekaalu, millega saan täpselt teada, kui palju kikerhernejahu kaussi tegelikult läks.

Ja kui palju kaalub päriselt üks „keskmine pirn”.

Varem poleks ma iial uskunud, et boheemlasena suudan nii täpseks kokaks hakata.

Millisest vanusest alates sobivad taimsed piimad?

Neid küsimusi olen pärast lapse sündi palju guugeldanud. Oleme saanud oma lapsed päris kenasti kasvatatud.

Vahel tahaks aga etteantud juhiseid ka!

Nagu suurem osa kodukokkadest olen ka mina harjunud viskama potti toiduaineid ebamäärastes kogustes, porgandeid üle lugemata ja jahukogust mõõtmata. Suureks väljakutseks kokaraamatu tegemisel polegi niisiis olnud retseptide leiutamine, vaid pigem enda leiutiste kirjapanek.

Kohutavalt raske on retseptis näpuga järge ajada. Tahaks iga kord teha midagi natuke teisiti, asendada suu-

Kuidas need pakendihunnikud tekivad?

Meil kodus on söömine viimastel kuudel allutatud täielikult retseptide testimisele. Me ei söö seda, mida ihkame või mida kapis leidub � sööme toite, mida on vaja järele proovida või pildistamiseks valmistada.

Mees juba ühel päeval plahvatas, et kas temal pole enam enda kodus õigust endale süüa teha. Hakkas omale vürtsikat tofut praadima, kuigi külmkapis ootasid soolata valmistatud tervislikud herne-kaerakotletid, kartuli-läätsekotletid ja suhkruvabad pirnimuffinid.

Lisaks ei mahu karbid ja purgid enam ammu kappi ära. Sest kui on

vaja proovida hirsikotlette, ei saa selleks kasutada tatart. Hirsihelbeid tuleb mõistagi soetada terve pakk … Ja kui selle kõrval juhtub poes olema ka väljakutsuv pakk täisterast riisijahu, tuleb ka seda proovida.

Külastades ühte tuttavat toidufotograafi ja kokaraamatute autorit, sain teada, kuidas tema on kodus ruumiküsimuse lahendanud.

Köögis oli tal kõik ilus ja korras, mitte midagi üleliigset. Ainult värsked puuviljad esteetiliselt disainkausis.

Kõik saladused olid tal garaaži ära peidetud.

Kokaraamatu kirjutamine võtab ruumi, seda tuleb endale tunnistada.

Kui varem arvasin, et töö käib minuga kaasas ning piirdub arvuti ja raamaturiiuliga, siis pärast kokaraamatuga alustamist on ruumivajadus võtnud uued mõõtmed.

Millal sina viimati beebipüreed sõid?

Kokkamine on loomulikult pakkunud ka toredaid avastusi. Üks positiivne üllatus juhtus beebipüreede valmistamisega. Pidin järgmise päeva pildistamise jaoks valmis keetma pea kümme erinevat püreed korraga.

Kolmeaastasele Wernerile hakkas mõte beebipüreedest nalja tegema ja ta otsustas beebit mängida. Werner

VEGAN

27

pere on seni olnud suur porgandivihkaja ja sellepärast ei olnud ma porgandi-läätsepüree keetmisel temaga arvestanud. Andsin talle väikese portsjoni ja lusika kätte. Juba varsti tuli ta tühja kausiga tagasi, et seda „oranži möginat” juurde küsida. Andsin natukene.

Ja veel natukene. Pildistamiseks keedetud püree sai niimoodi varsti otsa ja pidin uuesti otsast alustama.

Mis selle porgandipüree saladus siis oli? Maitseaineid polnud sellel üldse, sest fotoaparaat neid ei vaja.

Võib-olla taaskord lihtsuse võlu.

Värvikümblus Toidupildistamise päevad näevad meil välja sellised, et enne fotograafiga kokkulepitud päeva võtan ette suurkokkamise ja topin toidud väikestesse beebipüree purkidesse.

Purgid mahutan omakorda ühte suurde kotti koos mänguasjadega ning sõidan rongiga Rakverre. Seal kolame fotograafiga läbi taaskasutuskeskuse laualinade-, nõude- ja lasteriiulid, et igasugust värvilist pudipadi kokku koguda.

Siis asun kööki viimaseid ettevalmistusi tegema. Lõpuks tõstame purkidest välja ühe toidu korraga. Kasuks tuleb mu sunniviisiline armastus nimekirjade vastu, sest nende abil

28

VEGAN

püsib kõik meeles ja jõuab õigel ajal kaamera ette. Erinevat värvi toitude sättimine on nauditav tegevus, mis annab hingetoitu mitmeks päevaks.

Toidufotograafia on põnev maailm.

Olen kuulnud, et laias maailmas kasutatakse piltide tegemisel igasuguseid käepäraseid trikke, näiteks habemeajamisvahtu vahukoore asemel.

Proovisin ka ise ühe tembu ära.

Tahtsin teha inetut värvi beebipudrust veidi ilusama ja segasin sellesse kübekese kurkumit. Värv jäi samaks, seega lisasin natuke juurde ja siis veel veidi.

Rakveres purki lahti tehes oli puder üleni kollane, kaugel sellest hallikaspruunist möginast, mille Tallinnast kaasa olin pakkinud. Rohkem ei ole ma pettusega tegelenud.

Mis juhtub toiduga pärast rambivalgust?

Esimestel pildistamiskordadel arvasin, et toit süüakse pärast ära. On omamoodi pidu kümne erineva toiduga. Beebiputrude päeval sain siiski aru, et gurmeest on asi kaugel. Tallinnast rongiga Rakverre sõidutatud, purkidest välja ja siis uuesti sisse tõstetud, ühelt taldrikult teisele vahetatud mustika-banaanipuder ei ole enam värske kraam.

Pärast viimast klõpsu tekkis kohutav Pätsi kohviku veganpitsa isu.

Niisiis ma pingutan, et teha toite nii väikestes kogustes kui võimalik, et pärast peaks võimalikult vähe toitu ära viskama.

Igatahes, kokaraamatu tegemine lastega peredele on ütlemata lahe tegevus! Öeldakse, et veganite elu tiirleb ainult toidu ümber. See vastab kindlasti tõele, vähemalt siis, kui valmimas on kokaraamat. 

toitumine

SOJA TÄNAPÄEVA ÕUDUSFOLKLOORI KESKMES Soja võib pidada enim kritiseeritud taimseks toiduaineks ja internetis leidub hulganisti artikleid, milles hoiatatakse sojatoodete tarbimisega seotud ohtude eest.

- Florian Biesinger -

Selline lumepallina kasvanud negatiivne kajastus on kujundanud paljude inimeste suhtumist sojasse ja vahel võib osade arvamusavalduste põhjal jääda mulje, et sojatoodete söömist peetakse sama probleemseks kui alkoholi tarbimist või suitsetamist.

SOJA KUI TOIDUAINE

Sojaoad ja neist valmistatud tooted kuuluvad kaunviljatoodete gruppi koos teiste ubade, läätsede, kikerherneste ja hernestega. Toitaineliselt paistab soja silma nende toitainete sisalduse poolest, mida tavaliselt seostatakse loomsete toodetega: inimorganismi valkudega sarnase aminohappelise koostisega valgud, raud, tsink ja kaltsium. Vitamiinidest on sojatoodetes rikkalikult folaate, kuid ka arvestatavas koguses mitmeid teisi B-grupi vitamiine.

Aasias on traditsioonilisi sojatooteid, nagu tofu, sojapiim, miso ja tempeh, söödud juba sajandeid. Soja on aluseks ka paljudele kaasaegsetele toodetele, nagu sojahakkmass, taimsed viinerid, „sojaliha“ jne. Lisaks on saadaval rohelisi sojaube (edamame).

Seega on soja väga laialdaste kasutusvõimalustega.

SOJAKRIITIKA

Sojatoodete toitaineterikkus ja kasutamise mitmekülgsus muudab soja ahvatlevaks märklauaks neile, kes näevad sojatoodetes konkurentsi 30

VEGAN

loomsetele toodetele.

Sojavastane teavitustöö on lahutamatult seotud organisatsiooniga Weston A. Price Foundation (WAPF), millelt pärineb suur osa käibelolevast väärinformatsioonist ja müütidest.

Soy Alert! (Sojahäire!) on nende üks olulisemaid ja väga edukas pikaajaline kampaania.

MÕNED SOJAMÜÜDID

Sojavastases teavitustöös kasutatavate argumentide hulk on lai ning seotud soja omaduste, tervise- ja keskkonnamõjuga. Järgnevalt on käsitletud väikest osa neist müütidest.

SOJA SISALDAB ÖSTROGEENE JA SUURENDAB VÄHIRISKI

Sojatooted on ainsad toiduained, mis sisaldavad isoflavoone bioloogilist tähendust omavas koguses. Isoflavoonid on fütoöstrogeenid, mis võivad kehas kinnituda östrogeeni retseptoritele. Just isoflavoonide östrogeenilaadne toime on aluseks mitmetele spekulatsioonidele soja tervislikkuse või kahjulikkuse kohta.

Sojas sisalduvad fütoöstrogeenid ei ole toimelt siiski samad, mis östrogeenid. Neil võib olla kas nõrk östrogeenilaadne toime või nad võivad toimida ka antiöstrogeenidena ning see sõltub konkreetsest koest. Reproduktiivkudedes (nt rinna- ja emakakoes) toimivad isoflavoonid antiöstrogeenidena, samas aga luusid moodus-

tavates rakkudes on neil nõrk östrogeenilaadne toime – mõlemal juhul on mõju tervisele positiivne.

Oluline on ka teada, et loomsed tooted sisaldavad päris östrogeeni.

Seega toidust saadavate suguhormoonide vältimiseks tuleks vältida loomseid produkte.

SOJAS OLEVAD FÜTAADID TAKISTAVAD MINERAALAINETE OMASTAMIST

Soja sisaldab sarnaselt paljudele teistele taimsetele toiduainetele fütaate, mis pärsivad mineraalainete omastamist. Samas on soja mõneti eriline toiduaine, sest selles olev raud on peamiselt ferritiini kujul ning sel kujul omastab keha rauda väga hästi, eriti neil, kelle rauavarud on madalad.

Kaltsiumi omastamine sojatoodetest on hea ja sarnane lehmapiimas oleva kaltsiumi omastamismääraga. Kui keskmiselt imendub toidus olevast tsingist 15–40%, siis sojatoodetes umbes 10–20%.

Fütaatidel on aga ka positiivseid omadusi: kui varasemalt peeti neid antitoitaineks, siis nüüdseks on leitud, et need võivad pakkuda kaitset vähi vastu.

SOJA SISALDAB MÜRGISEID JA VALKUDE OMASTAMIST PÄRSSIVAID ÜHENDEID

Nagu teisedki kaunviljad, sisaldavad toored sojaoad hemaglutiniine ja

Germundi pähklid, seemned ja kuivatatud puuviljad

d ü ü N

! s i k a p s uue

Eelista kodumaist tootjat!

Kõik Germundi tooted on pakendatud Eestis.

Röstitud tooted ja segud on valmistatud Eestis.

www.germund.ee

toitumine trüpsiini inhibiitoreid. Hemaglutiniinid on valgud, mille suures koguses tarbimine võib põhjustada tõsiseid mürgitusnähtusid. Trüpsiini inhibiitorid on aga valgud, mis takistavad valkude omastamiseks vajaliku ensüümi trüpsiini tööd.

Nõuetekohane sojaubade keetmine hävitab hemaglutiniinid täielikult ning trüpsiini inhibiitoritest 80–100%.

Seega nende ühendite olemasolu on probleemiks vaid toorete sojaubade tarbimisel, kuid inimesed reeglina ei tarbi sojaube toorelt.

SOJA PÕHJUSTAB KILPNÄÄRMEPROBLEEME

Katseklaasiuuringud ja rottidega tehtud katsed on näidanud, et isoflavoonid inaktiveerivad osaliselt kilpnäärme hormoonide tootmiseks vajalikud ensüümid.

Samas tervete inimestega tehtud kliinilised uuringud näitavad, et sojavalgud ega isoflavoonid ei mõjuta negatiivselt kilpnäärme tööd.

Soja nagu ka mitmed teised toiduained (maapähklid, linaseemned, maasikad, brokoli jne) sisaldavad goitrogeenseid ühendeid, mis võivad teatud tingimustel pärssida kilpnäärme tööd. See on probleemiks neil inimestel, kes tarbivad liiga vähe joodi või kellel on joodipuudus. Sel juhul ei ole lahenduseks mitte sojatoodete ega ka teiste goitrogeene sisaldavate tervislike toiduainete vältimine, vaid piisav joodi tarbimine.

SOJA PÕHJUSTAB MEESTEL VILJATUST JA NAISELIKE JOONTE AVALDUMIST

Aasia suur rahvaarv ning tõsiasi, et sojatoodete tarbimisel on seal pikaajalised traditsioonid, peaksid olema piisavaks kinnituseks, et soja ei põhjusta viljatust.

Inimestega tehtud katsetes ei mõjuta soja ega isoflavoonide lisandid meeste testosterooni ja östrogeeni taset, kui tarbida sojatooteid mõõdukas koguses (1–3 portsjonit päevas).

32

VEGAN

Siiski võivad väikesel osal meestest avalduda teatud naiselikud tunnused, kui regulaarselt tarbida väga palju sojatooteid – 12 portsjonit või rohkemgi päevas. Ühe portsjoni suurus on umbes 1 tass sojapiima, ½ tassi tofut, keedetud sojaube, tempeh’t või „sojaliha“.

SOJA BAASIL TOITESEGUD ON IMIKUTELE OHTLIKUD

Parimaks toiduks imikutele on rinnapiim. Kui rinnapiima andmine ei ole mingil põhjusel võimalik, on veganitel alternatiiviks soja baasil valmistatud toitesegud. Peamiseks vastuolusid tekitavaks asjaoluks on soja suur isoflavoonide sisaldus ja selle võimalik mõju väikelapse arengule.

Soja baasil imikute toitesegusid on kasutatud juba üle 100 aasta. Ameerika Lastearstide Akadeemia (American Academy of Pediatrics) on seisukohal, et õigeaegselt sündinud lastele on sojast valmistatud rinnapiimaasendajad sobivad ning tagavad normaalse kasvu ja arengu. Siiski ei ole soja toitesegud mõeldud enneaegsetele lastele.

SOJA KASVATAMINE ON KESKKONNAVAENULIK JA VEGANID VASTUTAVAD SELLE KESKKONNAKAHJU EEST

Nõudlus soja järele on viimastel kümnenditel hüppeliselt kasvanud. See laienemine on toimunud metsade, rohumaade ja teiste looduslike elupaikade hävitamise hinnaga. Olukord läheb tõenäoliselt veelgi hullemaks, sest näiteks ÜRO prognooside kohaselt sojatootmine kahekordistub aastaks 2050. Samas on oluline mõista, milleks kogu seda soja kasvatatakse.

SOJA ON GENEETILISELT MUUNDATUD

Suur osa maailma sojatoodangust on geneetiliselt muundatud. Euroopas ei ole inimtoiduks mõeldud sojatoodete tarbimine aga üldiselt probleemiks, sest tootjatel on kohustus märkida tootepakendile GMO-de olemasolu ja valdav osa müüdavatest sojatoodetest on geenmuundamata. Küll aga võib GM-soja olla probleemiks neile, kes tarbivad loomseid produkte, sest enamik GM-soja toodangust läheb loomasöödaks ja loomsete toodete tootjail ei ole kohustust toodetele märkida, millega loomi toideti.

KARTMISEKS POLE PÕHJUST

Sojatoodete tarbimine ei ole otseselt vajalik, kuid enamikul inimestel pole põhjust neid tooteid ka vältida. Mõõdukas traditsiooniliste sojatoodete (sojapiim, tofu, tempeh, miso, natto) tarbimine on seotud pigem positiivsete mõjudega tervisele. Sojatooted on mitmete oluliste toitainete head allikad ning sojatoodete üha laienev valik ja mitmekülgsus teeb taimsele toitumisele ülemineku paljude inimeste jaoks lihtsamaks. 

75% kogu maailma sojatoodangust läheb loomasöödaks.

6% läheb otseselt inimeste söögiks kas sojaubade või sellest tehtud toodetena. Ülejäänud toodangust suure osa moodustab sojaõli, kuid seda kasutatakse ka näiteks biokütuste tootmiseks.

KAS MINU TOITUMINE ON PIISAVALT MITMEKÜLGNE? Inimese organism vajab normaalseks funktsioneerimiseks piisaval hulgal erinevaid toitaineid, mille peaksime kätte saama igapäevase toiduga, ilma et oleks vaja kätt toidulisandipurgini sirutada. Taimne toitumine, kui see on hästi läbi mõeldud, tagab kõigi oluliste ainete piisava saamise.

Oluliste toitainete puudus võib kaasa tuua erinevaid terviseprobleeme, nt kehvveresus, luude hõrenemine, vähenenud vastupanuvõime viirushaigustele, suurem risk rakkude kahjustuste tekkeks jne. Samas võib ka ühe või teise toitainega liialdamine või vales vahekorras tarbimine tuua kaasa probleeme kehakaaluga, suurendada südame-veresoonkonna haiguste ning suhkruhaiguse tekke riski jne. Selleks, et tagada kõigi organismile vajalike ainete saamine õiges koguses ja vahekorras, on soovitatav regulaarselt hinnata oma verepõhiseid tervisenäitajaid.

Mida peaks taimetoitlane regulaarselt kontrollima?

Laboriarstid on aastakümnete jooksul laborianalüüside tõlgendamisel saadud kogemuste põhjal valinud välja 15 verenäitajat, mis lisaks põhilistele tervisenäitajatele hõlmavad ka analüüse taimetoitlasi ohustavate terviseriskide varajaseks avastamiseks.

Hemogramm ja põletikunäitaja C-reaktiivne valk võimaldavad hinnata organismi üldist tervislikku seisundit.

Südame-veresoonkonna haigustes võtmerolli mängivate kolesteroolide näitajad on taimetoitlastel tihti paremad kui segatoidulistel.

Taimetoitlastel on aga võrreldes segatoidulistega suurem oht normist kõrvalekalleteks valgu, raua tagavara ferritiini, folaadi ja B12-vitamiini analüüside tulemustes. Need ühendid võivad olla taimsetes toitudes kas madalates kontsentratsioonides või inimesele raskemini omastatavates vormides. Vitamiini B12 ei leidu taimsetes saadustes üldse, mistõttu madalate väärtuste puhul või ennetamiseks tuleb tarbida vastavat

preparaati ning vitamiiniga rikastatud toite. Rauda leidub väga paljudes taimsetes toiduainetes. Probleemiks võib saada aga selle omastamine. Väljakujunenud rauapuudust tuleb samuti tasakaalustada rauapreparaatidega, jälgides seejuures, et menüüsse saaksid lisatud rauarikkad taimsed toidud (kaunviljad, rohelised lehtköögiviljad, pähklid ja seemned ning täisteraviljad).

Raua omastamist soodustab selle tarbimisega samaaegne vitamiin C manustamine toidu või preparaadina ning toidu termiline töötlemine.

D-vitamiini tase on madal enamikul eestlastest. Taimetoitlastel on oht veelgi madalamale tasemele, kuna D-vitamiini heaks looduslikuks allikaks on kalatooted, seentes leidub seda vitamiini suhteliselt vähe. Soovituslik on regulaarselt jälgida vitamiin D taset ja vajadusel korrigeerida preparaadina tarbitava vitamiin D kogust. Vitamiin D abiga on organismil võimalik omastada toidust kaltsiumi ning fosforit, immuunsüsteem suudab paremini võidelda haigusetekitajatega, paraneb närvisüsteemi ja südamelihase töö ning verehüübivus.

Hemogramm •Näitab aneemia või aneemiaeelse seisundi olemasolu.

•Võimaldab hinnata organismi vastupanuvõimet nakkushaigustele.

•Annab esmase hinnangu vere hüübimisvõimekusele.

Uurea •Peegeldab valkude tarbimist ja lõhustamist organismis.

•Võib viidata neerutalitluse häirele.

•Võimaldab tuvastada organismi ülekoormust ja ebapiisavat taastumist füüsilisest koormusest.

Glükoos • Võimaldab hinnata süsivesikute ainevahetust ja selle häireid.

• Madalad väärtused võivad esineda, kui toiduga saadud süsivesikute kogus ei ole vastavuses organismi energiavajadusega.

Kreatiniin (+ eGFR) •Näitab lihastöö intensiivust.

•Võimaldab hinnata, kas neerud funktsioneerivad normaalselt.

Glükohemoglobiin (HbA1c) • Võimaldab koos glükoosiga täpsustada süsivesikute ainevahetuse häireid.

• On kaasaegne diabeedi diagnoosimise ja haiguskulu jälgimise marker.

• Võimaldab kindlaks teha inimesi, kellel on kõrgenenud risk diabeedi tekkeks.

Valk • Näitab organismi peamise ehitusmaterjali, valgu taset veres.

• Madal tase viitab ebapiisavale valgu tarbimisele.

Albumiin • Võimaldab hinnata vere transpordifunktsiooni võimekust.

Kolesterool, LDL-kolesterool, HDLkolesterool ja triglütseriidid • Võimaldavad hinnata lipiidide ainevahetust organismis.

• Aitavad selgitada südame- ja veresoonkonna haiguste tekke riski.

Ferritiin •Aitab hinnata organismi rauavarude seisundit.

•Viitab aneemiaeelsele seisundile või aneemia võimalikule põhjusele.

•Abistav analüüs mitmesuguste mittespetsiifiliste kaebuste (väsimus, üldine nõrkustunne, isupuudus jne) põhjuste väljaselgitamisel.

Vitamiin B12 aktiivne vorm •Näitab varajases staadiumis vitamiin B12 defitsiidi olemasolu.

•Defitsiit võib olla mitmesuguste

neuroloogiliste häirete põhjuseks.

•Viitab aneemiaeelsele seisundile või aneemia võimalikule põhjusele.

•Abistav analüüs neuroloogiliste ja mäluhäirete põhjuste väljaselgitamisel.

Folaat •Näitab folaadi defitsiidi olemasolu.

•Defitsiit võib olla mitmesuguste neuroloogiliste häirete põhjuseks.

•Viitab aneemiaeelsele seisundile või aneemia võimalikule põhjusele.

•Abistav analüüs neuroloogiliste ja mäluhäirete põhjuste väljaselgitamisel.

Vitamiin D (25OH) •Näitab vitamiin D taset veres.

•Vitamiin D mõjutab immuun-süsteemi tugevust, sooritusvõimet ja lihasjõudlust, defitsiit võib olla üheks kevad- ja sügisväsimuse tekke põhjustajaks.

•Madalat taset seostatakse ka mitmete haiguste, nt südameveresoonkonna haiguste, stressi, kõrgvererõhutõve, diabeedi jt tekke kõrgenenud riskiga.

Taimetoitlase paketti saab tellida patsiendiportaalis MINU.SYNLAB.EE, vereproovi anda sobivas SYNLABi verevõtupunktis. Verevõtuks aega panema ei pea, tulemused selguvad juba 3 tööpäeva jooksul! Analüüside tulemused ilmuvad samasse portaali ning lähevad ka Digilukku, kus neid saab arstiga jagada.

taimekasvatus

MULD – HINNALISEM KUI KULD Lapsepõlvest on paljudele meelde jäänud noomitused alati pärast mullaga kokkupuutumist hoolikalt käsi pesta, et mitte haigeks jääda. Seetõttu võib maapinna puutumine ka hiljem väga ebahügieenilise tegevusena mõjuda.

Elementaarne puhtusehoidmine on igati õigustatud, kuid mulla kui ühe olulisima maavara eest hoolitsemine muutub üha kasvava rahvastikuarvuga maailmas aina olulisemaks teemaks.

- Therese-Liise Aasma -

Kolmandiku maailma muldade väärtus on viimase 100 aasta jooksul tunduvalt vähenenud ning ÜRO andmetel kaob planeedilt igal aastal viljakat mulda 24 miljardit tonni.

Inimkond on pikka aega viljakate muldade olemasolu iseenesestmõistetavaks pidanud, kuigi meie eksistents on otseselt sõltuv mulla pakutavatest ökosüsteemiteenustest. Pinnase kvaliteet ning sellest tulenev põldude saagikus sõltub suuresti mulla elurikkusest.

Igaüks saab oma valikutega panustada jätkusuutlikumasse muldade majandamisse, eelistades kohalikelt väiketalunikelt pärinevat toitu ning kasutades oma farmis või koduaias mullasõbralikke meetodeid.

34

VEGAN

taimekasvatus

OLULISI FAKTE

Ühes teelusikatäies elujõulises mullas võib olla kuni miljard bakterit, mis kätkeb endas neljandiku maailma elurikkusest. Kõigest 1% mulla mikroorganismi liiki on siiani tuvastatud. Üks hektarisuurune mullalapp sisaldab 15 tonni mikroorganisme, mis on võrdne 20 lehma kaaluga. Seega üks ruutmeeter sisaldab 1,5 kg elusorganisme.

Linnastumise tagajärjel kaob kogu maailmas iga päev suur hulk viljakat mulda. Saksamaal kaob igal aastal 77 ha mulda asfaltteede, betooni, tehaste ning muu taristu loomise tõttu. See on 100 jalgpalliväljaku suurune maaala, kus toitu enam kasvatada ei saa.

(Global Soil Forum 2017) 99% maailma inimestele vajalikest toiduvarudest (kalorites) pärineb maapinnal kasvatatud toidust. (FAO 2007). Lisaks sellele kuuluvad oluliste mullateenuste alla kangakiudude ning puidu tootmine.

33% maailma viljakatest muldadest on kasutusel kariloomadele sööda kasvatamiseks. Euroopa Liidus on see protsent kõrgem, sest 60% teraviljadest kasvatatakse põllumajandusloomadele, mis on väga ebaefektiivne. 100 kalorit sisaldavast teraviljasaagist, mis söödetakse loomadele, saab inimene vaid 17–30 kalorit tagasi loomalihana. Viljaka maa kasutamine loomasööda kasvatamiseks on ressursiraiskamine,

sest suurem hulk inimesi saaks oma toiduvarud rahuldatud, kui põldudel kasvatataks otseseks inimtoiduks sobivaid põllukultuure.

Muldade mittejätkusuutlik kasutus on kiirendanud kliimamuutusi, sest algselt maapinda talletatud süsinikust on atmosfääri paiskunud 50–70%.

MULLA EEST HOOLITSEMINE KODUAIAS

Selleks, et oma koduaias muldade säilimisele kaasa aidata, on mitmeid meetodeid. Muide, paljud väikepõllupidajad nimetavadki end pigem mullafarmeriteks, sest üks olulisemaid aspekte terve mulla juures on hoida sealsed mikroorganismid toidetuna ja hea tervise juures selleks, et säiliks stabiilne mulla viljakus. Optimaalne elurikas ja viljakas muld toodab toitu, mis sisaldab maksimaalselt vajalikke mikroelemente, mida kurnatud maapinnas enam ei ole ning mida seega taimedel, rääkimata inimestest, omistada pole võimalik.

Nii suures tagaaias kui ka pisikeses linnafarmis on mulla eest vastutustundlikult hoolitsedes võimalik maitsvaid ja toitvaid toidutaimi kasvatada. Järgnevalt nimetatud meetodeid on võimalik rakendada nii väikeses kasvukonteineris kui ka väikefarmi põllulapil.

1

Kaevevaba aed. Maa intensiivne kaevamine kuivatab mulda, vähendab toitainete ja orgaaniliste ainete sisaldust, hävitab mulla mikroorganisme ning soodustab maapinna erodeerumist ja tihenemist.

Kaevamisvaba süsteem ei tähenda seda, et umbrohtudel lastakse vabalt vohada ning taimede eest ei pea üldse hoolitsema. Kaevevaba peenra tüüpe on mitmeid: kõrgpeenar, hugel- ehk kuhikpeenar või kihiline lasanjepeenar. Kõigi nende puhul on põhielemendiks looduse rütmide jälgimine. Tavaliselt on kõige alumiseks kihiks pruun papp, mille peale asetatakse kihiti komposti, põhku, oksi jm orgaanilist materjali, mis aja jooksul viljakaks mullaks muutub. Kõige peale tuleb kiht kompostiga segatud aiamulda, et taimedel esimesel aastal kuhugi kinnituda oleks. Peenarde juures tegutsedes püüa vältida märjale 36

VEGAN

mullale astumist, et ära hoida pinnase tihenemist.

2

Multšimine. Kooretükid, hakkepuit, kõdunevad lehed, kompost jms hoiavad piisavalt niiskust ning aeglaselt lagunedes muudavad maapinda stabiilselt viljakamaks, ergutades mulla elusorganismide tegevust, kes maapinda hapnikurikkamana hoiavad. Samuti ei saa multšitud peenardel umbrohi vohada. Nõnda puudub vajadus mulda igal aastal ümberkaevata. Kõdunev multš tõstab mulla CO2 sisaldust, mis omakorda soodustab taimede fotosünteesi. Kihi paksus peaks olema vähemalt 10 cm, kuid see oleneb siiski sellest, millega multšida. Meeles tuleks pidada, et täiesti lagunemata toores koore- või puidumultš kasutab lagunemiseks liialt lämmastikku ning soovitatav

oleks lasta tükkidel mõnda aega laguneda ning segada multši hulka haljasväetist (värskelt niidetud muru või mõne liblikõielise rohelisi osi).

Multš hoiab ära vihma ajal tekkivad mullapritsmed ning saagi puhtana, vähendades saastumisriski pärmi- ja hallitusseentega.

3

Komposteeri. Korralikult lagunenud kompost on efektiivne mikrobioloogiline väetis nii toa- kui ka tarbetaimedele. Olenevalt sellest, kas elad linnas või maal, on erinevaid meetodeid komposti kogumiseks: termokompostimine, Bokaši või tavaline kompostihunnik. Kui need võimalused puuduvad, kasuta mulla väetamiseks Efektiivsete Mikroorganismide (EM) lisandit.

KÄSITÖÖ

VEGAN KONDENSPIIMAPÄHKLID

Nostalgilised maiustused uues kuues Kasutame mahetooraineid @kodukupsis #kodukupsis www.kodukupsis.ee

taimekasvatus

4

Biosüsi. Selle mullaparandaja valmistamine toimub madalal temperatuuril vähese hapnikuga keskkonnas puidu, õlgede või heina põlemise käigus. Protsess sarnaneb grillsöe tootmisega. Lisaks mulla keemiliste ja füüsiliste omaduste tõstmisele vähendab biosöe lisamine C02 saastet, sest mullas tõuseb stabiilse süsiniku sisaldus. Hangi või tee ise biosütt nii liivase kui ka liigniiske savise pinnase parandamiseks. Segades biosütt taimevirtsaga, valmib aeglaselt toitaineid vabastav väetis.

5

Rohestamine. Selle asemel et terve tagaaed sillutisega katta, kasvata seal eelistatavalt mitmeaastaseid taimi. Istuta sügavale ulatuvate juurtega liike, nagu varemerohi ja kurgirohi, mis sügavamatest kihtidest toitained ülespoole toovad.

Samuti on sarnaste omadustega mitmed nn umbrohud. Kiirelt paljunevad on ka mõned ravimtaimed, nagu kummel, teeleht ja võilill, ning neist

ei olegi ehk vaja lõplikult lahti saada.

Lisaks sellele on need olulised mulla tervise seisukohast, kuna kaitsevad maapinda erosiooni ja kuuma päikese eest ning parandavad ka mulla omadusi ja toovad sügaval asuvate sammasjuurtega ülemistese maapinna kihtidesse toitaineid. Ära jäta kuskile vaba mulda, sest siis on rohimine lihtsam. Istuta õhust lämmastikku siduvast ristikust kattetaimestik või lisa seemneid murusse või kasuta multši.

Muruniidukit valides võiks eelistada masinat, mis viskab rohu tagasi maapinnale, sest see on suurepäraseks muruväetiseks.

6

Indikaatortaimed. Tasub tähele panna, milliseid umbrohtusid aias kõige enam kasvab, sest need on mulla tervise indikaatorid ning annavad märku niiskuse ja toitainete tasakaalust. Kuldvits kasvab jõudsalt niiskes, võilill raskes mullas ning kirburohi happelises mullas.

Eestis peetakse umbrohuks u 300 liiki. Enamik neist on jõulise kasvuga põlistaimed, kuid teised on kunagi ilu- või tarbetaimena sisse toodud liigid, mis on siin kanda kinnitanud ning liiga laialt levima hakanud, tõrjudes kohati välja pärismaiseid liike.

7

Püsihaljastus. Loo oma väike metsaaed marjapõõsaste, vilja- ja sarapuudega ning kasvata nende all teistes rinnetes erinevaid taimi, et mulda tuule ja päikese eest kaitsta. Lisaks sellele tootab metsaaed endale ise orgaanilist ainet lehtede ja maha kukkunud okstest multši abil. Kõik aiajäätmed (v.a haigustunnustega taimeosad) võib multšina kasutusele võtta põletamise asemel.

Taimehaiguste leviku vältimiseks tuleks jäätmed põletada või matta vähemalt 1 m sügavusele. 

Franklin D. Roosevelt on öelnud, et rahvus, kes hävitab oma muldi, hävitab iseennast, sest hoolimata sellest, et me enam agraarühiskonnas ei ela, mõjutab selle mitmekülgse loodusvara olukord meid kõiki igapäevaselt. Argipäevaste väikeste valikutega astume loodetavasti sammu tuleviku suunas, kus muldade väärtust hinnatakse sama oluliseks kui puhta vee ja õhu olemasolu.

38

VEGAN

Terve ja rõõmus.

Loomulikult.

Kaubamaja Biomarket

Rocca Al Mare Biomarket

Solarise Biomarket

Mustamäe Biomarket

Balti Jaama Turu Biomarket

#TervejaRõõmus www.biomarket.ee

Viimsi Biomarket

Tartu Biomarket

Pärnu Biomarket

reisikiri

MALTA. TUHAST TÕUSNUD SAARERIIK VAHEMERE PÄIKESE ALL

40

VEGAN

reisikiri

Dingli kaljud ja vaade Tuneesia ning Liibüa suunas

Malta on supertihedalt asustatud saareriik palavalt armastatud Vahemeres. Kõrged kaljud, kivised rannad, kitsad värviliste hoonetega tänavad, heasoovlikud elanikud ja paradiisisinised lahesopid. Ühel pool Sitsiilia, teisel pool Tuneesia ja Liibüa. Malta on kultuuride ristumispaik – see väljendub isegi malta keeles, mis meenutab nii araabia kui ka itaalia keelt.

- Anett Rannamets -

I

meline saareriik on üsnagi punasekirju ajalooga. Õppisin seda, kui käisin saare keskaegses pealinnas Mdinas.

Esimesed asukad olid Maltal Sitsiiliast tulnud rahvad. Jahti peeti kõikidele saare loomadele, kelle seas olid kusjuures ka kääbusjõehobud ning elevandid. Pärast esimese rahva saabumist surid need liigid peagi välja.

Mida aeg edasi, seda kaootilisemaks muutus elu-olu Maltal. Küll oli Malta kreeklaste, vandaalide, roomlaste, idagootide, viikingite ja araablaste võimu all. Küll võtsid Malta väikestelt saartelt piraadid pantvangi sadu asukaid. Ehitati aedu, müüre ja vahitorne, et vaenlaste eest hoiduda.

18. sajandil vallutas saare Napoleon, kes viis läbi palju muudatusi ning lõi seadused. Kuna prantslased polnud kohalike kommete ning usu vastu viisakad, muutusid nad rahva seas vihatuks. Niisiis alistusid prantsuse väed lihtsasti Suurbritanniale ning Malta sai seejärel oluliseks punktiks brittide laevastikus. Vabariik sai Maltast alles 1974. aastal.

LOODUSEUSKU EESTI TÜDRUK KESET JUMALIKE PÜHAKUTE MAAD

Maltalased on enamjaolt katoliiklased ning pühakute auks peetakse pidu väga tihti. Et Malta on väike ja ühest

asumist teise reisimine võib meenutada ühest toast teise astumist, tundus terve saar justkui üks suur linn.

Tegelikult on Maltal väga palju linnasid ja veel rohkem külasid, mis on enamjaolt rajatud mõne kindla jumaluse auks. Kõigepealt oli pühak, siis tuli linn.

Minu ööbimispaiga katuselt nägi tihti ilutulestikku – küll mere poolt, küll sisemaa poolt, maja eest ja maja tagant. Veidral kombel lasevad maltakad ilutulestikku ka päise päeva ajal.

Nimelt pole eesmärgiks silmailu. Tulestik ja paugud on mõeldud selleks, et kummardada oma pühakuid. Looduseusku eestlase jaoks tundus see kõik esialgu võrdlemisi kummaline.

Rääkides pühakutest ning pidustustest ... Sõitsin ühel päeval bussiga Malta kõige kõrgemasse tippu (Dingli Cliffs). Buss oli rahvast puupüsti täis, kuid leidsin ühe tühjaks jäänud koha 10aastase Malta poisi kõrval, kes minuga ise poolel teel juttu alustas.

Perfektses inglise keeles kõnelevat poissi huvitas, kust ma pärit olen ja millised traditsioonid on mu kodumaal. Noormees rääkis, et soovib samuti kunagi üksinda reisida, kuid enne tahab suureks kasvada ja lõpetada muusikakooli. Tema suureks sooviks on kunagi Euroopas suurtel klassikalistel kontserdilavadel esineda.

VEGAN

41

reisikiri

Bussisõidu ajal rääkis ta mulle ka pühakute pidustustest ning tunnistas, et need on tema arust väga tüütud. „Enamjaolt lasevad nad ilutulestikku just siis, kui ma tahaksin väga magada,” sõnas ta mulle. Poiss läks paar peatust enne mind välja. Ta tänas mind meeldiva vestluse eest ja soovis mulle kõike paremat eesolevaks eluks. Milline väike džentelmen!

MAITSVA TAIMETOIDUGA SAAB KÕIKIDEL MAADEL SÜDAMEID VALLUTADA

Viibisin Maltal seitse päeva ning tegemist oli minu esimese reisiga, mille võtsin ette ihuüksinda. See oli üks asi, mis minu to-do-listist veel maha tõmbamata oli. Ma polnud leidnud tõuget, et see ära teha, kuid teadsin, et tahan.

Ootasin vist mingit märki, kuni RyanAir saatis ühel ööl mulle suurepärase pakkumise. Soetasin lennupiletid kohe, jättes analüüsimata kõik muud olulised reisimisega seotud asjaolud.

Mõtlesin alguses, et naudin nädal aega vaid omaenese seltskonda. Siiski otsustasin viimasel hetkel, et võiks tutvuda ka teiste inimestega ja kogeda midagi sellist, mida varem polnud.

Niisiis broneerisin endale ühes imelises külaliskorteris voodi, mis asus kuuekohalises segatoas.

Kui kortermajad on Eestis planeeritud horisontaalselt, siis Maltal käib see vertikaalselt. See tähendab, et enamik kortereid on läbi nelja kuni viie korruse ning igal korrusel on üks tuba.

Elasin viiekorruselises korteris, mille kuuendaks võis lugeda imelist katusepealset, millelt avanev vaade mind juba esimesel päeval Maltasse armuma pani. Lisaks veel südamlikud, muretud ja jutukad elanikud, kes mu kohe omaks võtsid. Uued sõbrad hankisin endale Austraaliast, Inglismaalt, Albaaniast, Šveitsist, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Belgiast, Mehhikost, USAst, Boliiviast ja Singapurist.

Kui kõik teada said, et mulle meeldib vaid taimne toit, oli terve maja elevust täis. „Kõik taimetoitlased ja veganid – nad teevad alati nii hästi süüa,” ütles mulle külalismaja perenaine kohe esimesel päeval. Valmistasin neile kikerhernepaja koos riisiga. Õnnetuseks saan vaid kirjeldada, kuidas sellega läks, sest pilti teha ma ei jõudnud. Kõik söödi välgukiirusel.

Kasutan toidutegemisel palju fantaasiat, mille lasen vabalt lendu. Ostsin poest kikerherneid, kookospiima, tomatipastat, tomateid, India maitseaineid, basmatiriisi, suvikõrvitsat …

42

VEGAN

Praadisin, keetsin, aurutasin.

Nii kui hõikasin „Guys, dinner is ready”, oli järjekord köögiuksest välja, sest kõigil oli pikast rannasvedelemise päevast (Golden Bay) kõht tühi ning India maitseainete ja sibula praadimise imeline lõhn oli täitnud kõik neli korrust. Ülejäänud õhtud veetsime katusel grillides, sangriat juues ja muusikat kuulates. Grillisime maisi, suvikõrvitsat, balkažaani, kusjuures ka veganburgereid. Ühel päeval tegime külmkapis olevatest asjadest ka pastat.

Sinna hulka kuulusid praetud suvikõrvits, paprika, kirsstomatid ja ohtralt Vahemere maitseaineid. Pastaga ei saa eriti ju mööda panna. Või siiski!? „Vegan” pole Malta menüüdes levinud sõna Kuna suur osa Malta restoranidest on keskendunud mereandidele ja kalale, oli mul keeruline leida kohta, kuhu end lõunaks või õhtusöögiks sisse seada.

Pärast pikka, seitsmetunnist merereisi tahtsin Malta „peopealinnas” Sliemas kiirelt süüa. Valisin esimese ettejuhtuva Itaalia koha, kust tellisin pasta värske oliiviõli, peterselli, küüslaugu ja tšilliga. „Kui vürtsikas see ikka olla saab?” mõtlesin …

Pasta osutus nii tšilliseks, et jõin selle kõrvale umbes neli õlut, sest miski muu seda põlengut mu suus ei kustutanud. Iseenesest maitses pasta hästi, kuid lõpuks ei saanud enam nautida – maitsemeeled oli täielikult tules.

Käisin nimelt sõitmas katamaraaniga, mis tegi ringi peale tervele saareriigile ja seda ümbritsevatele saartele.

Kahel korral seitsme tunni jooksul lasi kapten ankru vette ning võimalus oli helesinises laguunis ujumas käia, päikest nautida või pardal tantsida.

Merereisi hinna sisse kuulus ka lõunasöök pardal. Minu taldrikul leidsid koha kapsa-porgandisalat, tomatid, värsked kurgid, ciabatta ja mu uus sõltuvus – marineeritud peet! Võite küll mõlgutada, et see pole mingi söök, aga olin siiralt ja meeldivalt üllatunud, et oma taldriku nii värvilisekski sain.

Seda enam, et kandsin oma kotis alati kaasas vähemalt kahte banaani ja pakki pähkleid.

Hommikusöögi valmistasin alati külalistemaja köögis, kus teistega rõdul kohvi jõime, kõrvaltänava saginat jälgisime ja koos „üles ärkasime”. Alguses sõin müslit sojapiima ja banaanidega. Hiljem leidsin poest veganjuustu ja avokaadot ning tegin endale

Armsad külad vahemere ääres.

reisikiri

VEGAN

43

reisikiri

44

VEGAN

reisikiri

üsna imelisi hommikuvõikusid. Kohvi jõid väga paljud Maltal sojapiimaga, sest see säilib kuuma ilmaga paremini.

Viimasel päeval rannailma nautides ja Indrek Hirve luulet lugedes avastasin, et pole reisi jooksul mitte ühtegi korda veganite igapäevaseid päästjaid, friikartuleid söönud. Võtsin seda kui head märki ning ostsin karbitäie friikaid, mis – peab tunnistama – maitsevad palju paremini siis, kui need ei osutu valituks pelgalt seetõttu, et on ainukeseks veganvalikuks menüüs.

Nii kui kodumaal maandusin, tundsin, kuidas lennusõidust tingitud väsimuse tõttu tahaks end ergutada hea (!) kohviga. Maltal joodi põhiliselt espressot või segati kokku kohvijook lahustuvast pulbrist.

Lennukist väljudes tervitas mind jahedavõitu vihm, mis mu automaatselt üles äratas. Soolane puhkuseõhk ja kivine muinasjutumaa jäid nelja tunni lennusõidu kaugusele. Oli taaskord aeg tagasi reaalsusesse astuda. 

PLAANID MALTALE MINNA? KUHU MINNA, MIDA TEHA? Põhjapoolseimast tipust lõunapoolseimasse on Maltal ca 30 kilomeetrit, seega jõuab autoga reisides paari päevaga enamikest turismisihtkohtadest läbi põigatud.

Bussiga reisides peab varuma kannatust. Bussid peatuvad igas külas iga kahe minuti tagant ning kümnekilomeetrine bussireis võib venida pooleteisetunniseks.

Loomulikult soovitan jalutada nii palju kui võimalik, sest ilusaimaid kohti avastab just sedasi.

Linnadest on kindlaks vääriskiviks pealinn Valletta, mille kitsad tänavad koos värviliste uste ja rõdudega võidavad südameid. Tänavad on väga puhtad, inimesed korralikud ja suveniirimüüjad pole pealetükkivad.

Loomulikult ka endine pealinn Mdina, peopealinn Sliema, samuti ka sadamalinn Marsaxlokk ning three cities of Malta ehk Cospicua, Senglea ja Vittoriosa, mille võib vabalt ühel päeval lihtsalt läbi jalutada, väärivad samuti külastamist.

Kuna Maltal pole mägesid, vaid on kaljud, soovitan ära käia ka Malta kõrgeimas tipus Dingli kaljudel, kust avaneb selge ilma korral imeline vaade kaugele merele.

Lõbusad sihtkohad on ka St Peter’s Pool, Blue Grotto, Golden Bay, Popoye Village, Blue Lagoon, Comino ja Gozo saar.

MTÜ Vegan väljasõit korraldab aastaringselt erinevaid kogukonda ühendavaid üritusi, et pakkuda taimset eluviisi elavatele või sellest huvitunud inimestele pingevaba võimalust argikeskkonnast ja rutiinist pääsemiseks. Vabatahtlike loodud organisatsioon toob kokku erinevates eluvaldkondades tegutsevad inimesed ja kutsub ühisele diskussioonile ühiskonnas aktuaalsetel teemadel.

matkad ekskursioonid väljasõidud piknikud tegevuskohtumised Järgmine kohtumine: 25.-26.august Vegan Väljasõit 2018 (Aegviidu) Rohkem infot organisatsiooni ja ürituste kohta veganvaljasoit.wordpress.com või FB MTÜ Vegan väljasõit VEGAN VANILJETÜÜMIAN

45

aktivist

EESTI VEGANLEGEND: IREENE VIKTOR

Tegelikult ei vaja Ireene Viktor vist tutvustamist. Kuigi Ireene elab Inglismaal, on siiski tegemist Eesti ühe aktiivsema vegani ja loomaõiguslasega, kelle nime on lugenud pea kõik veganlusest huvituvad inimesed. Ireene ise nimetab end introverdiks ja tänab internetiajastut, mis teeb tema kui aktivisti jaoks sõnumi levitamise sadu kordi mugavamaks.

- Therese-Liise Aasmaa -

46

VEGAN

aktivist Loobusid lihast juba ajal, mil ainukeseks veganlusega seotud veebileheks oli veg.ee foorum. Kuidas sai sinust loomaõiguslane ja vegan?

Vegan olen olnud kaheksa aastat.

Liha söömisest loobusin juba viis aastat enne seda.

Lihast loobumise põhjus oli soov elada võimalikult vägivallatut elu.

Kuna liha saamiseks tuleb keegi tappa, oli loogiline, et vägivallatuse alla see ei mahu. See oli lihtne otsus, mille võtsime abikaasaga ühiselt vastu ja mida pole iial kahetsenud.

Küll aga kahetseme, et kohe veganluseni ei jõudnud.

Tol ajal ei olnud Eestis info veganluse kohta veel levinud. Meil polnud aimugi, mida tegelikult loomatööstus endast kujutab. Arvasime, et kui me liha ei söö, olemegi teinud eetilise valiku.

Tõde on sellest loomulikult kaugel.

Kui loomakasvatuse varjukülgedega tuttavamaks saime, tuli ka otsus veganiks hakata lihtsalt.

Ma olen küll Tartus üles kasvanud, aga kõik lapsepõlve suved veetsin maal. Selline linnalaps ma pole, kes loomi poleks näinud. Väiketalu elu-olu oli vägagi tuttav. Ja kuigi intensiivfarmides toimuv on hullem, olen tänaseks mõistnud, et loomade „humaanne” kasutamine on müüt.

Indiviidi keha ärakasutamine, tema vangistamine ja tema elu röövimine ei saa iial olla inimlik, ammugi õiglane.

Aga just õigluse poolt ja ebaõigluse vastu veganlus seisabki.

Millised loomaõigusluse suunad on sulle kõige hingelähedasemad?

Miks?

Pean oluliseks tugeva vegansõnumi edastamist. Ma ei poolda lihavähendamise promomist või muinasjutte „humaansest” loomade kohtlemisest.

See ei tähenda, et ma igale mitteveganile igal võimalusel loengut peaksin. See ei tähenda, et ma eeldaks, et kõik inimesed hakkavad üleöö veganiteks. On mõistetav, et kõigil ei tule see nii lihtsalt. Kui see võtab kauem aega, siis võtab, peaasi on õige eesmärk.

Eeskujuks on selles osas näiteks „Go Vegan Worldi” kampaania looja Sandra Higginsi tegevus ning psühholoog Casey Tafti tekstid ja loengud.

Kui rääkida klassikalisest loomaõiguste filosoofiast, siis on mulle hingelähedased nii Tom Regani loomaõiguste teooria kui ka Gary L. Francione’i abolitsionismiteooria.

Mõlemad rõhutavad vajadust ta-

gada loomadele teatud põhiõigused.

Oluliseks sammuks selleni jõudmisel on aga võimalikult suur veganite arv ehk palju inimesi, kelle ühissooviks on tagada õiglus kõikidele loomadele.

Samuti pean väga oluliseks veganfeministlikke vaateid ning pro-intersektsionaalset lähenemist veganlusele. Need teooriad räägivad erinevate rõhumisvormide vahelistest ühenduslülidest ning inim- ja loomaõiguste seostest.

Oled õppinud kultuuriteadusi. Kas ja kuidas see mõjutas sinu teekonda aktivismini?

Täpsemalt oli minu eriala teatriteadus. Tegutsesin mingil ajal ka teatrikriitikuna. Olen muiates mõelnud, et oskan ikka valida ühiskonnas vähehinnatud ameteid. Õpingud andsid kaasa hea analüüsioskuse, kriitikameele, kirjutamiskogemuse, laialdased teadmised ühiskonnast ja kultuurist – seda kõike olen saanud ka oma aktivismis kasutada.

Kuigi kultuuriuuringutel on ühiskonnas oluline koht, tundsin mingil hetkel üha tugevamalt, et pean tegema midagi, millest oleks rohkemgi kasu.

Veganaktivisti ja loomaõiguslasena saan selles osas palju ära teha.

Kirjutad blogi „Vegani päevaraamat“.

Kuidas see idee sündis?

Blogi sündis seetõttu, et eesti keeles ei olnud lihtsalt piisavalt infot veganluse eetika ja loomaõiguste kohta.

Tundsin sellest puudust. Ja mingil hetkel sain aru, et ju siis tuleb see ikka ise ära teha.

Tagantjärele vaadates oli see hea mõte. Lugejaid jagub. Huvi nende teemade vastu on olemas. Üllatuslikult olen ka mitteveganitelt saanud palju positiivset tagasisidet. Olen tänulik kõigile lugejatele.

Veganfestil Inglismaal Brightoni linnas.

Rahvusvahelisel loomaõiguste konverntsil Luxemburgis.

Elad juba mitmendat aastat Suurbritannias. Kuidas võrdled vegankultuuri Eestis ja Inglismaal?

Sõna vegan loodigi Inglismaal 1944. aastal. Seega on siinse veganliikumise ja loomaõigusluse taga pikk ja põnev ajalugu.

Veganlus pole siin mingi uudne ja tundmatu asi. Siinne multikultuurne ühiskond tähendab, et igasuguste erinevuste suhtes ollakse arvestavamad.

Näiteks riiklikes toitumis soovitustes on vegantoitumine sobilikuks tunnistatud igas eas inimestele.

VEGAN

47

aktivist

Vegetaarlastele sobilikku toitu pa- Internetis tuleb kiuslikke kommentaakutakse absoluutselt kõigis avalikes re ikka ette, aga aastate jooksul olen asutustes: koolis, lasteaias, haiglas õppinud nendega toime tulema ning vajadusel neile kannatlikult vastama. jne.

Kuigi aeg-ajalt paneb mind mõSamuti on vegantoit üha kättesaadavamaks muutunud. Toitude ja ningate kommentaaride õelus siiralt toodete kättesaadavuse osas kaup- imestama, püüan meeles pidada, et lustes ja restoranides ei jää Eesti aga selliste kommentaaride taga on harva kurjus, pigem hoopis vähene teadlikInglismaast kuidagi maha.

Suurbritannias levitatakse üha kus või hirm tundmatuse ees.

Igapäevaelus pole väga keerulisi tugevamalt vegansõnumit. Veganlusest julgetakse rääkida just läbi olukordi seoses veganlusega õnneks loomaõiguste. Seda ei tee ainult orga- veel ette tulnud. nisatsioonid, vaid loomade ekspluateerimise problemaatikat analüüsivad Kuulud Eesti Vegan Seltsi juhatusse.

Kuidas sinna sattusid? tihti ka suured ja tuntud päevalehed.

Nagu mujal maailmas levib ka Ees- Olen seal olnud nüüdseks mitu aastis veganlus hoogsalt ja tänu pühen- tat. Seltsi üks asutajatest, Minna kutdunud aktivistidele on teema rohkem sus mind mingil hetkel juhatusse. Selpildis. Kuid olen märganud, et tugeva lega sai käsi n-ö kuradile antud.

Kuna veganaktivism on nii minu kui vegansõnumi levitamise osas ollakse Eestis veel pigem kahtleval seisuko- ka minu abikaasa jaoks oluline, olen tänu tema toetusele saanud mitu hal.

Inglismaa näitel võin kinnitada, et aastat vabatahtlikuna ennast seltsi tööle pühendada. karta ei ole midaPeaaegu täiskogi. Enne ei muutu haga tasustamaloomade jaoks mi„Indiviidi keha ta töö pole lihtne dagi, kui julgeme ärakasutamine, ning vähemalt pidevalt nendest kord aastas tekib asjadest rääkima tema mõte, et äkki oleks hakata. vangistamine aeg millegi muuja tema elu ga tegeleda, aga Kas oled kunaröövimine ei saa südametunnistus gi oma vaadete ei luba veel aktija toiduvalikute iial olla inimlik, vismile selga pööpärast sattunud ammugi õiglane.” rata. diskrimineerimise ohvriks?

48

VEGAN

Kuidas loodi Eesti populaarseimad veganlusega seotud Facebooki grupid? „Eesti veganite” grupi loomise juures ma ei olnud. Liitusin grupiga, kui seal oli umbes 150 liiget. „Jah, see on vegan!” grupp sündis minu mäletamist mööda Vegan Restoran V omanike Miku ja Loore ideest.

Nad mõistsid, et veganluse levitamiseks ja vegantoiduga seotud müütide kummutamiseks on oluline toidupiltide ja retseptide jagamine.

Toidupildid inimestele tõesti meeldivad ja nüüdseks on tegemist ühe suurima eestikeelse grupiga Facebookis. Müüdid igavast ja maitsetust vegantoidust on samuti edukalt ümber lükatud.

Gruppide administraatoriks sain tänu sellele, et hakkasin Facebookis üha aktiivsemalt veganluse teemal sõna võtma. Veebipõhine aktivism sobib mulle kui introverdile ja sotsiaalse ärevuse all kannatajale kõige paremini.

Ka kirjutamine sobib mulle paremini kui verbaalne väljendusviis. Näost näkku suhtluses jään pigem kuulaja rolli.

Selles mõttes on sotsiaalmeedia platvormid tänuväärsed, sest aktivismiga saavad tegeleda ka need, kes muul juhul sellest kõrvale jääksid. Ja välismaal elades on see muidugi ainus võimalus Eesti veganite kogukonnaga sidet hoida.

aktivist Raamatud on su teine hobi. Millised Lee Wrenni „A Rational Approach to Animal Rights”. Wrenn tõestab soton su lemmikud?

Raamatud ja lugemine on vegan- siaalteooriatele ja erinevatele teaduaktivismi kõrval mu teine kirg. Võiks suuringutele tuginedes, et just veisegi öelda, et tänu raamatutele saigi gansõnumi edastamine on parim viis loomade eest seismiseks. Soovituslik minust aktivist.

Alles siis, kui hakkasin süvene- kirjandus igale aktivistile.

Samuti meeldis väga Inglismaal 19. numalt uurima veganluse eetikat ja erinevaid loomaõiguste teooriaid, lõpul ja 20. sajandi alguses naiste vamõistsin, et pelgalt tarbimis- ja toitu- limisõiguse eest võidelnud Emmeline misharjumuste muutmisest ei piisa, Pankhursti autobiograafia „My Own Story”. et saavutada loomade jaoks õiglust.

Millised on Kuigi olen juba hea su lemmiktoihulga kirjandust loo„Olen saanud ka dud? Kas kokmaõiguste ja veganmõned valusad kad tihti või luse teemal lugenud, pigem eelistad tunnen ma, et ei tea õppetunnid käia söömas ikka veel mitte midagi seoses väljas? ja õppida on endiselt ületöötamisega, Inglismaal on palju. olles läbipõlemise väljas söömine See on ka põhjus, kallis. Samas miks ma ei talu süäärel.” poes on toit venematust ja peaodav, seega eeliskaudsust nendel listame pigem teemadel.

Näiteks juhtumid, kus veganluse vastased on kodus kokata.

Kokkamist õppisin armastama hillugenud heal juhul ühe artikli ja otsustavad siis, et neil on piisavalt teadmi- juti, varem pidasin seda tüütuks kosi, et loomaõiguslasi äärmuslasteks hustuseks. Toit pidi valmima kiirelt ja nimetada või vegantoitumine ohtli- lihtsalt. Maitseainetest tundsin peamiselt soola ja pipart. kuks kuulutada.

2016. aastal võtsime abikaasaga Viimane lugemiselamus oli Corey

Telli Eesti Vegan Seltsilt tasuta 50 VEGAN infomaterjale! Vaata lähemalt vegan.ee/tegutse/jaga-materjale

vastu väljakutse, et kokkame igal nädalal mõne retseptiraamatu järgi uue vegantoidu. Tutvusime India, Etioopia, Itaalia jt köökidega ja äkitselt avanes meie ees täiesti uus maitsete maailm.

Aasta lõpuks olid meist mõlemast saanud kokkamise entusiastid ning uusi retsepte meeldib tänaseni avastada.

Kuidas leiad aega nii paljude asjadega tegelemiseks? Kuidas end „välja lülitad“?

Kui aus olla, siis ega ma ennast veganaktivismist välja lülitada eriti ei oskagi. Mõtted on ikka pidevalt selle juures ja sisuliselt teen tööd seitse päeva nädalas pea kogu ärkveloleku aja.

Olen saanud ka mõned valusad õppetunnid seoses ületöötamisega, olles läbipõlemise äärel.

Tänaseks oskan ennast paremini kaitsta ja ära tunda hetked, kui on vaja aeg maha võtta.

Suureks abiks on olnud kogemusnõustamine. Samuti on ääretult oluline toetava kogukonna olemasolu, püüame üksteisele rasketel aegadel ikka toeks olla. ●

Saadaval on voldikud: Tervislik taimne toitumine (eesti ja vene k) Miks veganid piima ei tarbi? (eesti k) Miks veganid muna ei tarbi? (eesti k)

loomaõigus

KOHTUTEE LOOMADE NIMEL Hercules ja Leo elasid traatpuuris vangistuses ülikoolide teaduslaborites. Nad on šimpansid, kes olid kõigest üheaastased tähelepanu ja armastust vajavad lapsed, kui nendega katseid tegema hakati.

Nad ei saanud iial tunda emaarmastust ega vabas looduses koos teiste šimpansitega mängida ja õppida. Kuue aasta vältel tehti nendega katseid, et teada saada, miks inimesed hakkasid kahel jalal käima.

- Ireene Viktor -

52

VEGAN

loomaõigus Hinnanguliselt kasutavad inimesed erinevateks katseteks igal aastal vähemalt 115 miljonit looma. Enamik neist on nimetud numbrid, kelle lugusid me iial ei kuule. Hercules ja Leo said aga ootamatu tähelepanu osaliseks, kui 2013. aastal otsustas advokaat Steven M. Wise nad oma klientideks võtta ja nende nimel kohtuhagi esitada, et neile vabadus tagada.

ASJAD VÕI ISIKUD?

Loomade õigustest rääkides jäädakse enamasti abstraktsele tasemele.

Loomaõiguslaste ja veganitena kutsume teisi üles näitama loomade vastu hoolivust ja kaastunnet, neid kaitsma ja aitama ning tegema oma tarbimisharjumustes loomasõbralikke muudatusi. Kuid selleks, et loomad oleksid tõeliselt kaitstud, peavad muutuma ka seadused.

Loomadel ei ole praegu seaduse silmis õigusi, sest õigusi saavad omada vaid isikud. Juriidilises mõttes ei ole loomad aga isikud, vaid omandid, keda koheldakse asjadena. Seega seaduse mõttes ei erine loomad oluliselt arvutitest, autodest, toolidest või muudest asjadest.

Looma elu ja heaolu üle otsustab looma omanik. Asjade heaolu ei ole aga teadagi samamoodi kaitstud nagu isikute heaolu. Me võime loomi müüa, vahetada, kasutada, tappa ja vangistada ning nende kehadega katseid teha. Loomakaitseseadus kaitseb loomi küll teatud viisil piinamise

eest ja reguleerib loomade kasutusviise, kuid omandit ei saa iial lõpuni kaitsta, sest mängu tulevad omaniku huvid.

Selleks, et loomad saaksid õiguse elule ja vabadusele ning et nende huvid oleksid tõeliselt kaitstud, peavad nad mingil hetkel vabanema omandistaatusest ja saama isikustaatuse.

Kõik inimesed ei ole samuti alati olnud seaduse mõttes isikud, näiteks lapsed, naised ja orjad on läbi ajaloo olnud omand ehk omanikule kuuluv vara, keda omanik võis müüa, vahetada, kasutada ja isegi tappa. Alles isikustaatusega kaasnesid kõigile inimestele õigused, vabadused ning kaitse.

Lahendusena loomadele isikuõiguste saamiseks nähakse enamasti loomaõigusluse ja veganluse levitamist ning tarbijate harimist. Me loodame, et kui piisavalt suur hulk inimesi on hakanud veganiks ja seisab loomade eest, siis peavad ühel hetkel ka seadused sellele järele jõudma.

Teine võimalus loomade olukorra parandamiseks on poliitiline

lobitöö, mille abil seadusemuudatuste loomisele kaasa aidata. USA advokaat Steven M. Wise töötab aga selle nimel, et tagada teatud loomadele isikuõigused kohtu kaudu juba praegu ehk ajal, kui suurem osa inimesi loomi veel indiviididena ei kohtle ning nende käekäigust ei hooli.

SEADUSEMUUDATUSED KOHTU KAUDU

„Me oleme vist ainsad advokaadid maailmas, kelle kõik kliendid on süütud,” on Wise’i organisatsiooni Nonhuman Rights Project moto. Nende eesmärk ongi kohtu kaudu esile kutsuda seadusemuudatust, mille kohaselt teatud loomad saaksid isikustaatuse ja sellest järelduva vabaduse.

NhRP klientideks on hetkel šimpansid ja teised inimahvid, delfiinid, elevandid ja vaalad.

VEGAN

53

loomaõigus Angloameerika riikides kehtib nn üldine õigus (common law), mis tähendab, et seadusi saavad luua ka kohtunikud, tuginedes varasematele kohtuotsustele. Seega näeb NhRP kohtus teatud loomi esindades võimalust jala n-ö ukse vahele saada, sest kui üks loom tunnistatakse kohtuotsuse kohaselt isikuks, on hiljem juba lihtsam teistele sama liigi esindajatele ning nendega sarnastele liikidele isikustaatust välja võidelda.

Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi ning meie kohtunikel pole seaduse loomise õigust. Seega päris samasugust taktikat loomade eest seismiseks me kasutada ei saaks.

KES SAAVAD OLLA ISIKUD?

Lisaks inimestele on seaduse silmis isikud ka näiteks ettevõtted, korporatsioonid ja organisatsioonid, aga mõnel pool maailmas on isikustaatuse saanud ka jõed ning isegi ehitised ja pühad raamatud. Pole mingit loogilist ega ratsionaalset põhjust, miks ei võiks ka tundevõimelisi loomi käsitleda isikutena. Põhjus, miks loomi isikutena ei käsitleta, seisneb pigem meie

eelarvamustes, iganenud uskumustes ja hirmudes, aga ka majandus- ja võimuküsimustes.

Advokaadina mõistab Wise, et korraga kõikidele loomadele kohtus isikustaatust taotleda oleks keeruline, seetõttu keskendub ta loomadele, kes on inimeste mõistes tõestatult n-ö intelligentsed ja kelle kognitiivsed võimed ja oskused on tõenduspõhiselt kinnitatud.

Teda on seetõttu kritiseeritud, sest loomade hierarhiasse paigutamine (nt eeldus, et inimloomad on teistest loomadest ülimuslikumad) on põhjus, miks spetsiesism eksisteerib ja on nii laialt levinud. Samas on mõistetav, et kui Wise soovib kohtus võita, siis tuleb tal praegusel hetkel teha teatud valikuid, mis aitavad lihtsamini ja kiiremini seda saavutada.

Raamatus „Drawing the Line” toob ta välja kolm omadust, mis üldiselt tagavad inimestele, ja peaksid tagama ka teistele olenditele, seaduslikult isikustaatuse ja vabaduse: olend on võimeline midagi soovima/tahtma; ta on võimeline püüdma teadlikult neid soove ellu viia; ja ta on teadlik, et just tema ise on see, kes midagi soovib ja

püüab seda soovi ellu viia. Inimahvid, delfiinid, elevandid ja vaalad on loomad, kelle puhul need omadused on teadusuuringutega kindlaks tehtud ja seetõttu on nemad NhRP-i esimesteks klientideks.

HERCULES JA LEO

Kohtuprotsess Hercules’i ja Leo vabastamise nimel kestis kaks aastat.

Selle kulgu võib näha dokumentaalfilmis „Unlocking the Cage”, milles jälgitakse Steven M. Wise’i ja NhRP tegevust mitme aasta jooksul. Kajastatud on ka kohtuskäimised ning skeptiliste kohtunike sõnavõtud.

2015. aastal otsustas kohtunik, et ei rahulda NhRP taotlust Hercules’i ja Leo nimel, kuid tunnistas, et mõistab, miks šimpansitele soovitakse õigusi tagada, ning vihjas, et millalgi võib see ka juhtuda. Kuigi kohtuotsus ei olnud positiivne, oli kohtuniku sõnavõtt siiski ajaloolise tähtsusega ning annab lootust edaspidiseks. Ülikool, kus šimpanseid vangistuses hoiti, teatas peale meediakära, et katsed nendega lõpetatakse, ning 2018. aastal viidi nad lõpuks varjupaika.

A T E O T A J T T! T E O S T K I S A U K L I A M A rch O e O m OST L / T .ee E d S a m V II T dloo K u t E a F E am .naht www

54

VEGAN

k i l a v n a g e V KATA LO O G

UU

DIS

TO

OD

E!

1

Wrap

k i l a v n a g Ve Valiku Usina vegantooteid leiad www.usin.ee.

Maitsev, soodne ja lihtne tellida.

KATA LO O G

Rosolje

Kartulisalat

1

loomaõigus

56

VEGAN

loomaõigus

TEISED LOOMAD

NhRP käis mitu aastat kohtus veel kahe šimpansi Kiko ja Tommy nimel.

2018. aasta kevadel tunnistas ka see kohtunik, et seaduslikult pole mingit alust, miks neil ei võiks olla isikustaatust, kuid samas seda neile siiski ei tagatud ning põhjendus selleks jäeti esitamata. Ka kolme elevandi nimel, kes elavad hetkel loomaaias ja keda kasutatakse ka tsirkustes, esitatud kohtuhagi lükati kahjuks eelmise aasta detsembris tagasi.

Steven M. Wise ja NhRP võitlevad nende ja teiste loomade eest siiski edasi. Tulevik näitab, kas sellisel aktivismivormil on mõju. Samal ajal on siiski oluline ka edasine üldsuse harimine loomade kui tundevõimeliste olendite osas, veganluse levitamine ning lobitöö abil seaduste muutmisele kaasa aitamine. 

100% NATURAALSED PURUSTATUD VILJAD

Saadaval Selverites, Solarise Toidukaupades, Viimsi Delices ja Pärnu Delices. www.wellaware.ee

VEGAN

57

loomaõigus

POPULAARNE VEGAN-PERFORMANCE „TÕEKUUBIK” KINNITAB EESTIS KANDA Eestis on end sisse seadmas uudne meeleavalduse formaat – tõekuubik (ingl Cube of Truth). Rahvusvaheliselt menukas meeleavaldus toimub seitsmesajas linnas üle maailma ja võlub oma vaatemänguliste maskidega ning aktivistide rahumeelse lähenemisega.

- Laura Vilbiks -

Üks tõekuubiku formaadi loojatest organisatsioonist Anonymous for the Voiceless on nimetanud seda „harivaks kunstipõhiseks performance’iks”.

PALJASTAMAS TÕDE LOOMATÖÖSTUSEST

Kuumal päikselisel päeval seisab Balti Jaama turu ees grupp musta riietatud inimesi. Ruudukujuliselt seisvad aktivistid hoiavad käes silte sõnaga „tõde” ja arvuteid, kust näeb videomaterjali loomade kohtlemisest suurfarmides. Videod pärinevad võimalusel kohalikest farmidest ja paljastavad loomade kohutavaid elutingimusi ja ebainimlikku kohtlemist.

Kuubikus seisjad kannavad tähelepanu äratavaid maske, et jääda anonüümseks ja suunata inimeste tähelepanu loomadele, mitte aktivistide isikutele. Maskid tekitavad teatava barjääri ja annavad möödakõndijale julgust, et lähemale astuda.

Aktsioonis osalevad ka maskita aktivistid, kes seisavad ümber kuubiku ja vestlevad pealtvaatajatega loomade kasutamisest ja veganlusest. Vestlused ei ole pealetükkivad ja rääkima minnakse vaid juhul, kui pealtvaataja on ise huvi üles näidanud – peatunud ja videot vaatama läinud.

58

VEGAN

Kaugelt pole ekraanidel olevat videot hästi näha, mistõttu graafiline materjal ka möödujaid ootamatult ei ehmata. Eesmärk on panna tarbijaid mõtlema oma toiduvalikutele ja suunata neid veganluse poole.

TUHANDEID UUSI VEGANEID

Pärast igat kuubikut loetakse kokku positiivselt mõjutatud inimeste arv – kui paljud pealtvaatajad hakkasid vestluse tulemusena veganlust tõsiselt võtma, lubasid vaadata mõnda vegandokumentaali või soovisid osaleda veganväljakutses. Kolmetunniste kuubikute puhul oleneb see arv lisaks aktivistide oskustele ka ilmast, asukohast ja möödujatest ning võib ulatuda paarikümnest kuni mitmesajani.

Siiani suurim tõekuubik toimus sel suvel Berliinis, kus aktivistid seisid 24 tundi järjest Aleksanderplatzil ja mõjutasid positiivselt enam kui 3500 inimest.

ANONYMOUS FOR THE VOICELESS

Enamik maailmas toimuvatest tõekuubikutest korraldatakse Austraalias baseeruva organisatsiooni Anonymous for the Voiceless alt.

Nende kuubikutes mängib taustaks muusika ja kantakse Guy Fawkesi maske, mis on saanud üldiseks protestisümboliks.

Pärast 2016. aastal Sidneys toimunud esimest tõekuubikut on aktsioon kahe aastaga levinud üle maailma ja saanud üheks peamiseks veganite outreach’i viisiks. Viimasel ajal on aga Anonymous for the Voiceless saanud kriitikat oma orgaisatsioonis valitseva hierarhia ja juhtimisstiili pärast ning mõnes linnas on tekkinud iseorganiseeruvad kuubikud.

Kuna tõekuubiku formaat ei ole registreeritud kaubamärgina, võib seda korraldada igaüks ja kohandada vastavalt oma soovile. Näiteks on tekkinud liikumine Earthlings Experience, mis näitab sarnases formaadis populaarset Earthlingsi dokumentaalfilmi.

ANNA OMA PANUS

Tallinnas leidis esimene tõekuubik aset 30. juunil Raekoja platsil. Osalejate seas oli nii kogenud aktiviste kui ka esimest korda tänavatöö proovijaid ning tuulisele ilmale vaatamata sai möödakäijatega peetud mitmeid inspireerivaid vestlusi. Teisel kuubikul Balti Jaama turu väljakul oli osalejaid juba 30.

loomaõigus

Tõekuubik on hea formaat alustavatele aktivistidele, sest annab võimaluse esmalt seista kuubikus ja õppida efektiivseid vestlustaktikaid teisi kuulates ning hiljem proovida juba ise möödakäijatega vestelda.

Lisaks loomade aitamisele leiab meeleavaldusel osaledes ka uusi vegantuttavaid ja hulganisti motivatsiooni edaspidiseks. Praegu ei ole Eesti tõekuubikutel regulaarset korraldajat, kuid olen kindel, et eelmine kuubik ei jää viimaseks. 

LÖÖ KAASA Kutsun üles kõiki huvilisi organiseeruma. Kui tunned, et taoline meeleavaldus kõnetab ja sooviksid kaasa lüüa, võta ühendust aadressil laura.vilbiks@gmail.com.

Tulevasi kuubikuid üle maailma näeb kodulehelt anonymousforthevoiceless.org, kus on ka palju häid allikaid veganlusest huvitatuile.

Võitis Brüsselis Parima Maitse auhinna 2017. Matcha on pulbriks jahvatatud roheline tee, mis on rohelisest teest veelgi tervislikum, sest matcha pulber lahustub ning omastub paremini.

Koostis: 63% orgaaniline kookospiimapulber, orgaaniline kookospiimasuhkur, 11% orgaaniline matcha, orgaaniline lucuma-pulber, naturaalne vanill.

Laktoosivaba, sobib veganitele. Mahetoode.

Valmistamine: puista 1 kuhjaga teelusikatäis pulbrit kõrgema teetassi põhja.

Vala kõrgelt peale keedetud vesi (60 C), siis seguneb tee paremini ja pinnale tekib kaunis vaht. Naudi :) 1 klaas matcha’t võrdub antioksüdantide ja toitainete sisalduselt 10 klaasi rohelise teega, võrreldes kohvi 2 tunniga energiat 6 tundi kiirendab ainevahetust, viib välja mürgid ja põletab kaloreid alandab kolesterooli ja veresuhkrut

võitleb viiruste ja bakterite vastu annab organismile C-vitamiini, tsinki, kroomi, magneesiumit tõstab tuju ja suurendab keskendumistvõimet rahustab ja lõdvestab on kiudaineterikas

Osta sõbrale ka!

TOOTJA Tšehhi ESINDUS Eluvägi OÜ, Rüütli 14-214, Pärnu TALLINNAS DELICE Solaris toidupood, DELICE Viimsi, Kalamaja Apteegis – Kotzebue 9 TARTUS TÄHE LILLED Vaksali 17a / Raja Apteekides – Aardla 114, Raja 31, L. Puusepa 3 PÄRNUS DELICE Pärnu, Ülejõe Apteegis, Viiking SPA Apteegis, Tervisepood (Teatri maja) VÕRUS tel 5553 1008 – KAUP KOJU KÄTTE!

VEGAN

59

TELLI E-POEST: WWW.ELUVAGI.EE

psühholoogia

KOGEMUSNÕUSTAMINE: LOOMADE ABISTAMISEST LÄBIPÕLEMISENI

Stress, ärevus, depressioon ja läbipõlemine – mõned aastad tagasi jõudsin oma elus punkti, kus ma esialgu ei mõistnud, miks see minuga juhtus ja kuidas ma oma elu niivõrd käest ära olin lasknud. Tänaseks olen taastumas ning näen elus kogetut palju positiivsemas valguses.

– Evelyn Valtin –

Olin vaid kuueaastane, kui võtsime pisikese musta-valgekirju koera. Kortermajade hoovides 90ndatel elanud kodututele kassidele sai süüa viidud, ajutist pelgupaika pakutud ja ajalehtede kuulutuste kaudu neile kodusid leitud. Teismeliseeas sekkusin, kui märkasin, et keegi loomi piinab või teisi lapsi kiusab.

2006. aastal hakkasin Eesti Loomakaitse Seltsi vabatahtlikuks. Peatselt tegutsesin juhatuse liikme ja tegevjuhina. Valisin taimetoidu ja veganeluviisi. Otsuses ma ei kahelnud, 60

VEGAN

kuid kogesin teiste halvakspanu, mis mind sügavalt kurvastas.

Tihti tuli oma valikuid põhjendada. Hoolivust peeti nõrkuseks. Ma ei mõistnud, miks loomade kannatused inimestele samamoodi korda ei lähe.

Mul oli raske iseennast niivõrd empaatilise ja tundlikuna aktsepteerida.

Loomade aitamine ning helgema tuleviku loomine oli see, mida teha soovisin. Sattusin vaimustusse ning mind inspireeris teiste abistajate südikus. Päästetud loomade pilkudest sain motivatsiooni.

Kahjuks muutusid tavapäraseks ka öised töötunnid ning edasi lükatud kohtumised lähedastega. Pinge, emotsionaalsus, kurbus loomade pärast, mure kohustuste tõttu ja pidev mugavustsoonist väljumine.

Vaatamata oma positiivsele hoiakule tundsin end tihti ebapiisavana.

Kurnatus ja emotsioonide allasurumine süvendas negatiivseid tundeid.

Olin kurvameelsem ja tundlikum.

Meeleolu oli muutlik, puhkesin kergesti nutma. Unustasin rohkem, tegin vigu ja tähtaegadest kinnipidamine

psühholoogia oli keeruline.

SÜGAVALT AUGUST TAAS KAHE JALAGA MAA PEALE

2013. aasta suvel lõpetasin tegevuse ühingu juhatuses, sest põlesin läbi. Olin depressioonis ja kogesin pidevat ärevust. Teist väljapääsu ma enam ei näinud.

Seda, et minuga ei ole kõik päris korras, taipasin juba varem, kuid ei suutnud vajalikku muutust oma ellu tuua. Mõistsin hiljem, kui palju aastate pikkune stress ja magamatus mulle mõju olid avaldanud ning kui hoolimatult ma iseennast kohelnud olin.

Toimunust rääkisin vähe, sest mul oli häbi, et ma paremini hakkama ei saanud. Oli hirm, et mind tõugatakse ära. Tundsin süüd, et olin teisi alt vedanud. Heitsin endale ette, et ma olukorra tõsidust õigesti hinnata ei osanud. Enesetundele tõi veidigi kergendust mõne inimese mõistev suhtumine ning asjaolu, et ka nemad on ärevuse ja depressiooniga kokku puutunud.

TEE PAREMA ELU POOLE

Ma ei osanud õigel ajal tunda ära ligihiiliva depressiooni märke ega otsinud seetõttu ka abi. Jäin üksinda liiga kauaks kannatama, mõjutades ka lähedaste heaolu. Läbipõlemise mõistmine, olukorra aktsepteerimine ja endale andestamine ei olnud lihtne.

Taastusin aegamisi, õppisin paremini taimetoitluse ja loomade abistamise teemadega emotsionaalselt toime tulema, tunnetama oma vajadusi ning pingelisematel perioodidel end hoidma.

Sain tuge healt psühholoogilt ja lähedastelt inimestelt ning lugesin

palju temaatilist kirjandust. Soovisin tunda end rahulikumana ning elukogemusi ja isikuomadusi paremini kasutada.

Uue hingamise andsid Arengukeskus Avituse kogemusnõustamise väljaõppelt saadud teadmised ja praktika. Teiste osalejate räägitud rasked lood puudutasid mind ning avastasin ka endas uusi külgi.

Tänu 2018. aasta kevadel lõpetatud kogemusnõustamise õppele saan toeks olla ka teistele, kes puutuvad kokku sarnaste väljakutsete ja kriisiolukordadega.

Kogemusnõustamine on eelkõige emotsionaalselt raskete olukordade leevendamiseks ja vaimse tervise probleemide ennetamiseks. Raskematel juhtudel, millega tuleks pöörduda psühholoogi juurde, on võimalik seda protsessi toetada.

Kogemusnõustamisel pakub inimene, kes on isikliku taastumisloo järel läbinud riiklikult tunnustatud kogemusnõustamise väljaõppe, sarnases kriisis inimesele tuge. Sellist nõustamist pakub nüüdsest ka Eesti Vegan Selts.

KOGEMUSNÕUSTAMINE EESTI VEGAN SELTSIS Eesti Vegan Seltsi kaudu saavad nii ühingu liikmed kui ka mitteliikmed tulla kogemusnõustamisele, kui soovivad tuge püsistressi, ärevuse, depressiooni või läbipõlemise teemadel.

Kui igapäevases toimetulekus tekitavad väljakutset taimetoitluse ja loomade abistamisest tulenevad teemad, kuid ka lemmiklooma kaotus või raskelt haige kodulooma eest hoolitsemine.

MILLAL PÖÖRDUDA NÕUSTAMISELE? •

Kui koged püsistressi, ärevust või depressiooni

•

Kui tunned, et hakkad läbi põlema

•

Kui sulle pakuvad igapäevases toimetulekus väljakutset veganluse ja loomade abistamisest tulenevad teemad

•

Kui oled kaotanud või hoolitsed raskelt haige kodulooma eest ning soovid selleks tuge

•

Kui oled näinud pealt loomade piinamist või hooletusse jätmist ning meenutamine toob endiselt esile tugevaid emot sioone.

Vaata lisa: www.vegan.ee/kogemusnõustamine

UUED HUMMUSED NÜÜD POODIDES!  gluteenivaba  e-ainete vaba  kodumaine  vegan VEGAN

61

V U R T S IK AS E L U

arvamus

DIPLOMAAT, SUHTEKORRALDAJA, PSÜHHOLOOG JA NÕUSTAJA Enne pööret ollakse kindlad, et raskeim osa nii veganluse kui loomaõiguslaseks-kaitsjaks olemise juures on enesedistsipliin, loomade kannatustega tegelemine ja iseenda isiku süsteemist väljapoole asetamine.

- Karin Bachmann -

Pikemalt sellist eluviisi praktiseerinu aga teab, et raskeim on hoopis vahetu lähiringi reageering ehk pere ja sõprade peegeldus elumuutusele. Sealt edasi juba laiemates seltskondades pidev kohustuslik valmisolek oma valikuid õigustada ja põhjendada, tulla toime rohkem või vähem kiuslike kommentaaridega jne.

Selle kõige juures tuleb jääda rahulikuks, sest kes iganes mõttevahetuse algatab, asjade teravnedes jääb tavaliselt süüdi vegan, kes „oma eluviisi teistele peale surub“.

Aga kes siis tahaks oma eluvalikute tõttu jääda kõrvale sõbra sünnipäevalt või muudelt pidudelt. Sestap on iga vegan väikestviisi diplomaat, suhtekorraldaja, psühholoog ja nõustaja: kuulad ära, saad aru, peegeldad, selgitad.

Kui diplomaaditee kannatlikult lõpuni käia, on tulemus aga selle võr62

VEGAN

ra paremgi kui kellegi pihta kotlette pilduda – küsitakse retsepte või jäetakse tsirkusesse minemata. Mõistagi on ka selliseid vestlusi, millest on kohe aru saada, et need kuhugi ei vii: enamasti algab diskussioon mõne taolise kommentaariga nagu „aga kust sa tead, et porgand oma ema ei igatse?“.

Või siis on küsijast aru saada, et teema teda ei huvita ja küsib suusoojaks. Sellistel puhkudel vastan küsijale veganiks olemise kohta lihtsalt „allergia“. Enamasti tuntakse siis kaasa ja jäetakse rahule. See vastus ei ole vale – ainult et allergia on mentaalset laadi; sama valus ja häiriv, ei lase mul ilma neid valikuid tegemata rahulikult elada. Käed küll ei sügele, aga kõris sageli pitsitab ja mõtetes veelgi enam.

Sel kevadel viis üks öine lõke mind kokku inimesega, kes kõikide oma

Taimetoit igas Amps kohvikus

Inimeste teadlikkus toitumisest, selle tervislikkusest ning kõikvõimalikest eripalgelistest valikutest on üha kasvav trend.

Siiski ei leia me Eestis veel väga palju toidukohti, mis pakuks suurepärast valikut neile, kelle eelistus on toituda vaid taimsest toorainest tehtud roogadest. Sellised road pakuvad menüü rikastamise ja tasakaalustamise võimalust kõigile, sõltumata toidueelistustest.

Amps astub siinkohal teadlike tarbijatega ühel sammul, mille tulemusel on meie toiduvalik täienenud mitmete taimetoitude ja tervislike smuutidega. Kuna taimetoit ja tervislikud valikud on muutunud ajas üha olulisemaks, usub Amps grupp, et hea toitlustaja peab olema suuteline pakkuma sobivaid alternatiive kõigile. Amps Kaubamaja kohvik oli esimene Amps grupi kohvik, kus vegan toite ning tervislikke smuutisid pakkuma hakati. Meie suureks rõõmuks saame nüüdseks teada anda, et oleme klientide seas väga hästi vastuvõetud taimetoidu menüü lisanud ka kõikidesse teistesse Amps söögikohtadesse.

Vegantoitude puhul oleme arvestanud eristuva ja mitmekesise toorainevalikuga ning meie eesmärk on tagada nauditav, rikkalik maitseelamus. Amps Kaubamaja kohviku taimetoidu menüü on koostanud personaalkokk-toitumisnõustaja Kaidi Karm ning kõik meie kokad on läbinud täiendava koolituse.

Lisandväärtusena leiate meie uutest menüüdest ka mitmed smuutid, mis on välja töötatud toitumisnõustajate Monika Jakobson ja Erle Jõema poolt. Smuutides on lisaks maitsetele fookuses ka tervislikkus ja toitainete tasakaal.

Amps ootab Teid proovima aegumatut taimetoidu- ja smuutivalikut nüüdsest igas Amps söögikohas.

AMPS Kaubamaja Gonsiori 2, Tallinn

AMPS Pärnu mnt Pärnu mnt 139a, Tallinn

AMPS Järve Pärnu mnt 238, Tallinn

facebook.com/amps.ee

AMPS Rocca Haabersti 5, Tallinn

AMPS Sport Juhkentali 12, Tallinn

AMPS Merimetsa Paldiski mnt 56, Tallinn

www.amps.ee

arvamus loomus ja kombes asju süvitsi ning tõsiselt võtta, kuid mitte ainult.

Minu jaoks näitab see ootamatu kohtumine, et tasub rääkida ja tasub kuulata ka siis, kui kõigi märkide järgi tundub, et kisub porgandi närvide üle diskuteerimiseks – võib hoopis jõuda näiteks ohverduse-kontseptsiooni arutamiseni.

Muidugi ei mõista ma endiselt, kuidas saab sellise põhjaliku loomatunnetuse juures neid siiski toiduks kasvatada ja tarvitada, kuid kindlasti ei arva ma enam, et selline eluviis tähendab automaatselt ükskõiksust ja tuimust.

Hetkel on käsil Loomuse raamatukogust laenatud loomade heaolu õpik kõrgkoolidele. Peatükid kõnelevad erinevaist loomadest, punktide kaupa võttes on kõike justkui käsitletud.

Aga ikkagi on raamat elutu. Ma ei usu, et mõni õppur leiaks sealt vastuseid kasvõi lihtsamatele eetilistele küsimustele või saaks midagi teada loo-

madega suhtlemisest.

Lugedes mõtlen tihti oma kevadise vestluspartneri peale ja mulle tundub, et selle raamatu lugemise asemel tuleks õpilased saata vähemalt kolmeks kuuks loomadega koos elama. Päriselt ja vahetult, et tekiksid isiklikud suhted, millede lõppemisele järgneks igatsus. Ainult sel moel on võimalik loomi tunnetada, saada aru nende olemusest ja üüratust rikkusest, mida nad iseennast jagades meile annavad.

Edasised valikud tekivad siis igal juhul tugevamalt pinnalt, olgu need lõpuks millised tahes. 

TAHAD LOOMAKAITSEST ROHKEM TEADA? TELLI KOOLITUS LOOMUSELT! Mida mõeldakse loomade õiguste all?

Mis on loomade eestkoste?

Loomakaitse valdkonna seadusandlus Eestis.

Lühike loomafilosoofia ja -eetika ülevaade.

Lobitöö võimalustest ja seadusandluse mõjutamisest Eestis ja Euroopas.

Loomakaitse organisatsioonide tegevusest Eestis.

Loomusel on pikaajaline loomade eestkoste 64 VEGAN ja koolituste läbiviimise kogemus.

KÜSI PAKKUMIST: info@loomus.ee; +3725287566

Joonistus: Aleksei Turovski

tegevuste, eluviisi ja harjumuste poolest peaks asuma skaala teises otsas.

Ta tegeleb väikeses mahus loomapidamisega, seal hulgas lihaveistega (vabapidamine ja mahetalu).

Eeldasin kogemustele tuginedes, et meie jutt loomade teemal liiga pikaks või huvitavaks ei kujune, ning panin allergia-kaardi juba valmis. Ja nagu ikka, kui oled milleski ülbelt kindel, kipub elu üllatama.

Sellest kujunes üks vastastikku harivamaid ja mõistvamaid vestlusi loomaõiguslusest ja veganlusest üldse, millest väljaspool „kolleegide“ ringi on olnud õnn osa saada.

Ennekõike tajusin loomadega igapäevaselt ja süvitsi kokku puutuva, nendega päriselt koos elava inimese läbimõtestatud vaatenurki loomade ja inimeste suhetele. Neis oli palju pragmatismi. Harilikke kinnikiilunud põhjendusi „nii on alati olnud; aga teisiti ju ei saa“ ei kuulnud. Kindlasti oli palju kinni ka konkreetse inimese ise-

Registreeru püsikliendiks ID kaardiga kiirelt, mugavalt ja tasuta!

Bio4You ökokauplused asuvad: Tallinnas. Järve Keskuses Pärnu mnt 238, Foorumi Keskuses Narva mnt 5, Arsenali Keskuses Erika 14. Rakvere Põhjakeskuses. Pärnu Kaubamajakas

www.bio4you.eu

edulugu

KAHELT RATTALT KAHELE JALALE INSPIREERIV MADIS MARK - Kätlin Kalling -

2001. aastal pärast kooliaktust otsustas Madis enne sõbra sünnipäeva minna sõpradega ehitusplatsile mängima.

Kohas, kus poisid ennegi olid käinud, puudus täielikult ohutunnetus. Äkitselt hakkas mänguhoos üks betoonpaneel liikuma.

66

VEGAN

edulugu

M

adis Mark on 26aastane noormees, kes kaotas 9aastaselt võime kõndida. See järsk muutus tõi tema ellu palju valu. Madis veetis aastaid virtuaalmaailmas, kus tundis end teistega võrdselt.

Aastatepikkune protsess – olukorraga leppimine, endale andestamine, eneseusu leidmine, enesearmastuse ja uue identiteedi ülesehitamine on viinud teda punkti, kus ta suudab jälle end maailmale avada ja liikuda suurema osa ajast ratastoolita.

Madise inspireeriv lugu on jagamist väärt nii või naa, kuid meie veergudele sobib ta ka seetõttu, et Madise elus on tähtsat osa mänginud ka täistaimne toitumine.

Kas võin alustada sellise küsimusega: millal oli sinu nn taassünd, mil otsustasid oma elule uue võimaluse anda?

See toimus umbes 16aastasena pärast rasket emotsionaalset hetke.

Tunnetes on suur vägi ja usun, et läbi kurbuse on võimalik iseennast leida.

Tuli empaatia, mis võimaldas mul ennast mõista ja endale andestada ning andis vajaliku eneseusu, et edasi minna.

Kuidas tekkis sinusse sisemine usk, et võid hakata uuesti kõndima?

See on tulnud puhtast enesearmastusest ja teadmisest, kes ma tegelikult olen. Kui oled endaga kontaktis, siis ei tundu miski võimatu. Muidugi iga võit minu elus on seda usku ka suurendanud, sest ma olen juba punktis, mida teismelisena isegi ette ei kujutanud.

Millal ja kuidas tuli su ellu taimne toitumine?

Taimne toitumine tuli mu ellu natukene rohkem kui 5 aastat tagasi – terviseprobleemide ja enesearmastuse kaudu. Ühel hetkel mõistsin, et inimene ei pea haige olema. Tundsin, et ilmselt ma ise neid probleeme kuidagi põhjustan. Hakkasin tervise vastu põhjalikult huvi tundma.

Vajalik info jõudis minuni ise, ma lihtsalt esitasin küsimuse. Avastasin dokumentaalfilmid taimetoidust, saadud info resoneeris minuga, proovisin ära ja nägin, et toimis.

Millisel määral on taimne toitumine su elukvaliteeti muutnud?

Väga mitmel tasandil – mul ilmselt ei tule kõik korraga meeldegi, sest see on loomulikuks saanud.

Kõigepealt kadus ära enamik haigussümptomeid, nagu kõrvetised, liighigistamine ja nahalööve, mis higi-

ga kaasnes, akne, söömisjärgne iiveldustunne, külmetussümptomid. Mitu aastat oli mul igal hommikul nohu.

Maitseelamused tugevnesid, nüüd suudan toitu rohkem nautida. Tunnen ennast enda kehas palju paremini kui enne.

Mida on muutnud taimne toitumine sinu maailmatunnetuses?

Kõike on muutnud.

Eriti muutis mind toortoit, sest see avas mu silmi nii mitmel moel. Teadvus avardus, õige info hakkas kergemini kohale jõudma, muutusin väga avatuks ja aktsepteerivaks.

Olen õppinud paremini oma keha kuulama ning oskan esitada häid küsimusi. Ühte maailmavaatesse väga kergelt enam kinni ei jää. Elu on eksperiment – vaatlen ja kogen.

Mida sa armastad taimse toitumise juures kõige enam?

Seda, et on olemas nii palju erinevaid variatsioone ja maitseid. Aga tegelikult seda, et keha tunneb ennast hästi ja puhtana. See annab elule suurema tähenduse, sest taimse toitumisega aitame kogu planeeti.

Kas sulle meeldib endale ka süüa teha?

Mulle meeldib endale süüa teha, kuna

VEGAN

67

edulugu

siis ma ei pea kellestki sõltuma. Uusi retsepte katsetades tunnen ka uut kirge toidutegemise vastu. Teinekord pakub kellegi teise valmistatud toit ka suurt kergendust ja naudingut.

Kui oluline on sulle toidu kvaliteet ja see, et toit annaks sulle maitseelamuse?

Kui kõht on piisavalt tühi, siis läheb igasugune maitsetu toit alla, aga pikaajaliselt on see väga kurnav.

Varem tegin enamasti toite, mis olid võimalikult lihtsad, sest ma ei leidnud motivatsiooni sellesse aega investeerida.

Nüüd pean maitseelamust tähtsamaks, sest see annab energiat ja aitab eesmärke ellu viia. Energiataseme tõus võib tulla ka siis, kui maitsva taimse toidu tegemine on loominguline protsess ja viib rutiinist välja.

Kas sul on mõni lemmiktoit?

Puuviljadest mango, hommikusöökidest toortatrapuder või banaanipannkoogid, soolastest toitudest ilmselt kartulisalat.

Tegelikult mul läheb enam-vähem kõik alla, mis on taimsetest toiduainetest tehtud. See on suur õnn, sest vanasti olin ma kogu aeg väga valiv ja lapsest peale tahtsin lihatükke toidust välja noppida.

Taimne toit isutab mind alati – seega olen taimetoitlane ilmselt kõige ehedamal kujul.

68

VEGAN

Avastasid alles mõned aastad tagasi laulmise ja viiulimängu. Kas oled neid kogu elu soovinud õppida või tekkis see alles hiljem?

Muusika vastu hakkasin huvi tundma umbes 15aastaselt, kui arvutikeelu ajal toanurgast kitarri avastasin.

Kuid laulmine ja viiul ilmusid minu ellu alles kolm aastat tagasi, kui tekkis kindel soov avastada, mida muusikamaailmal minule pakkuda on.

Südames oli see tung juba pikemat aega.

Laulmise osas olid mul kõige suuremad hirmud ja kahtlused, aga peatselt kogesin, et kõik on võimalik!

Kus on olnud sinu seni kõige olulisem esinemine?

Ilmselt „Eesti otsib superstaari“ saates, sest sellega puudutasin kõige suuremat hulka inimesi. Sain väga palju südamlikke kirju, kuidas minu lugu ja laul neid inspireeris. Olen uhke, et näitasin seal midagi tõelist.

Mida tunned, kui esined suurele rahvahulgale?

Tunnen ennast väga võimsalt ja väekana, sest astun vastu oma hirmudele. Elu tundub sel hetkel tähendusrikas. Saan olla täiesti uus versioon iseendast ja avastada, milleks kõigeks ma suuteline olen.

Kes on olnud sinu suurimaks inspiratsiooniks?

Mul on olnud väga palju internetimen-

toreid, näiteks Tony Robbins, Sean Stephenson ja Nick Vujcic.

Vaimsel teekonnal on muutusi kõige enam esile kutsunud ilmselt Eckhart Tolle ja Dan Millman, sest nende raamatute lugemine äratas minus teadlikkuse, mis võimaldab kohtuda enda tõelise olemusega ning vabaneda mõistuse ahelatest ja selle genereeritud kannatustest.

Kuidas avastasid kire kirjutamise vastu?

Esimest korda keskkoolis, kui pidin kirjutama kirjandeid. Alguses ma tegin seda rohkem kohustusest, aga tasapisi hakkas mulle meeldima, mis välja tuli.

Mõned aastad hiljem hakkasin ka blogi pidama ning kirg kirjutamise vastu aina kasvas. Siis nägin, kui palju on sellega võimalik inimesi aidata.

Sel aastal trükiti kaante vahele sinu raamat „Valu kingitus“. Kas võiksid rääkida selle raamatu pealkirjast? „Valu kingitus“ sümboliseerib austust elu vastu kogu selle värvispektriga. Sellega tahan öelda, et valu ei pea kartma, vaid sellele alistudes on võimalik kogeda võimsat armastust, mis ületab kõike muud, mida pakub nii-öelda normaalne ja turvaline elu.

See viib meid kokku oma hingega ja vabastab illusioonidest. Raamatus räägin ehtsa loo sellest, kuidas pealtnäha needus transformeerus kingituseks, mida maailmaga jagada.

VIGRi 1lk

VIGRI KOHVIK 100% vegan

PURJE 8, PIRITA, TALLINN

E-P 10:00-20:00

+372 504 8947

edulugu

Kannatus on sageli see, mis inimesi äratab ja õigele teele viib. Nii füüsilisel kui ka emotsionaalsel, hingelisel valul on oluline põhjus – see tuleb vaid üles leida.

Kuidas tekkis soov kirjutada enda kogemusest raamat?

Siis kui blogipostitused olid andnud mulle piisavalt enesekindlust, et võin tõepoolest kirjanik olla.

Samuti tahtsin inimestele midagi tõeliselt võimast kinkida. Minu jaoks tähendab edu seda, kui anname maailmale rohkem kui võtame, et pärast meid oleks siin palju mõnusam elada.

See raamat on kindlasti alles väike algus, aga kindlasti kõige olulisem asi, mida mina seni teinud olen.

Kui palju on õnnetus mõjutanud sinu suhteid? Kas inimesed pelgavad seda?

Igapidi on mõjutanud. Mõned pelgavad, mõned on ülihoolitsevad ja tunnevad, et peavad alati abi pakkuma.

Põhikoolis kiusati, hoiti eemale. Tänapäeval pigem jään positiivselt silma ja suhteid on üldiselt kerge luua.

Aga minus endas on veel palju tõkkeid, mis takistavad mul avaneda oma perekonnale ja erinevatele ini-

mestele minu ümber.

Ma olen ühest küljest väga kinnine.

Mõnikord ma suudan selle ületada, sest usun sisimas uut maailma rohkem kui vana. Missioonitunne annab mulle julgust oma hirmudele otsa vaadata ja kehast need vanad emotsioonid lõpuks välja heita.

Kui sind kutsutaks pidama TED-talki, mis teemal sooviksid rääkida?

Sooviksin jagada oma raamatu põhisõnumit: valu on kingitus, mis suudab äratada meie kauneima olemuse. See on ilmselt üks võimsamaid sõnumeid, mida jagada saan.

Millist muusikat kuulad ja kelle muusika on sind enim inspireerinud viimastel aastatel?

Kõige rohkem olen kuulanud inspireerivat instrumentaalmuusikat ja 80ndaid, mis on uskumatult hingepuudutavad.

Kui nimetada artisti, siis arvatavasti olen kõige enam kuulanud ja laulnud Jaak Joala laule, sest nendes on väga palju sügavust. Näiteks „Unustuse jõel”, „Kui kustunud on päikesenaer” ja „Vikerkaar”. Pole vahet, mitu korda kuulan, need liigutavad mind alati.

Väekaid eesti laule soovin ma kõige

rohkem laulda.

Milline on su lemmikviis lõõgastumiseks?

Päevitamine, saun ja ujumine. Need olid varem minu jaoks ka kõige hirmutavamad tegevused, sest ma ei tahtnud teistele oma keha näidata, eriti jalgu.

Sellel aastal toimus suur murrang: kui varem polnud saunas käinud umbes 12 aastat, siis hetkel olen kahe nädala jooksul lausa kümnel päeval käinud. Loomulikult on vabanemine lõõgastav!

Mida soovid öelda inimestele, kes ei suuda näha iseenda suurt potentsiaali?

Eelkõige soovin jagada inimestele armastust, rõõmu ja kohalolu, mida ma tasapisi aina rohkem endast välja kiirgan.

Muutus toimub kogemuse kaudu – ainult ütlemisest ei piisa. Meil on võime oma reaalsust luua, meil on alati valik.

Endale otsavaatamine võib olla hirmutav, kuid üles kerkivaid tundeid vastu võttes me iseennast leiamegi. 

Inimkond püsib seni, kuni püsib puhas ja looduslikult mitmekesine elukeskkond koos kõikide metsaasukatega.

Eranditult vabatahtlikest koosneva Eesti Metsloomaühingu hoiukodudes on ootel sajad abivajajad: siilid, oravad, rebased, metskitsed, kakud, raudkullid, viud. Inimtegevus kahandab järjest metsloomade elupaiku, seega oleme oma üle-Eestilise võrgustikuga südameasjaks võtnud aidata võimalikult palju hädalisi, sest iga elu loeb! Me ei tolereeri metsloomade pidamist lemmikloomana, me ravime ja taasintegreerime nad loomulikku elukeskkonda.

Kui ka sina leiad, et liigirikkuse säilitamine järeltulevate põlvede jaoks on meie kohustus, löö kampa või toeta meie tegevust rahaliselt. Kui oled sotsiaalmeedia äss, PR spetsialist, kujundaja või oled valmis pakkuma hoiukodu, kirjuta meile! Kui soovid aidata, aga aega ei jagu, saad meie tegevust toetada helistades annetusliinile 9009933, annetades 5€ ning 9009955 25€ annetuse tegemiseks. Helistada saab Telia ja Tele2 võrgust; või tee ülekanne Eesti Metsloomaühingu annetuskontole EE952200221067573100. Aitäh!

70

VEGAN

Armastusest inspireeritud 1lk

test

AJAKIRJA SUUR BURGERITEST Veganburgerite ja -kotlettide maitsevalik on kaubanduses väga lai, alates lihtsatest porgandikotlettidest kuni erinevate taimse proteiini põhisteni välja. Nii oli ka hindamist natuke keerulisem teha, sest kuidas võrrelda kapsa- ja sojakotletti? Need on teineteisest ju täiesti erinevad.

Siiski otsustasime proovi teha ja pingerea kokku panna. Punkte ei pandud mitte niivõrd neid omavahel võrreldes, kuivõrd iga toote juures silmas pidades, mis kotletiga tegu on.

Esikoha saavutanud Apetiti köögiviljapihvid Crispy Chick olid parimat kohta tõeliselt väärt. Nagu nimestki välja võib lugeda, proovib herneproteiinist valmistatud gluteeni- ja sojavaba kotlet imiteerida kanapihvi – ja ohhoo, millise tulemusega!

Võib kindlalt öelda, et tegemist ei ole mitte imitatsiooni, vaid hoopis kõrgema tasemega. Tugeva ja kiulise tekstuuri, krõbeda paneeringu ning tasakaaluka maitsega pihvid olid ainsad, mis degusteerimistaldrikult täiesti otsa said.

Teise koha sai juba pikalt veganite südameid võitnud maitsev ja taskukohane Uvici peedikotlet. Palusime maitsjatel anda oma lemmikutele ka mõnesõnalise kommentaari. Peedikotleti kohta öeldi justkui ühest suust: nii peedine. Tundub, et selle toote juures on see ainult plussiks.

Kolmas ja neljas koht läksid aga jagamisele ning kuigi proovisime teha neile kahele tootele eraldi vooru, jõudsime siiski järeldusele, et tegu on ikkagi võrdväärsete toodetega. Üks neist oli tex-mex sojaburger taas Uvicilt, teine Apetiti porgandipihv.

Suurim võimalik punktisumma oli seekord 48, välja on toodud esimese nelja koha punktid.

72

VEGAN

1

APETIT KÖÖGIVILJAPIHV CRISPY CHICK 43 punkti

2

UVIC PEEDIKOTLET 40 punkti

3-4

UVIC TEX-MEX SOJAKOTLET 31 punkti

test

3-4 5

APETIT PORGANDIPIHV 31 punkti

APETIT JUURVILJAPIHV

6

TESCO KÖÖGIVILJAPIHVID

7

UVIC PORGANDIKOTLET

8

TESCO MAAPÄHKLIAVOKAADO-KÖÖGIVILJAPIHV

9 10

LAKY PORGANDIPIHV

APETIT KÖÖGIVILJAPIHV

11

LAKY KIKERHERNEKAPSAPIHVID

12

LAKY BROKOLIPIHVID VEGAN

73

ups, see on vegan!

KOGEMATA VEGANTOOTED ehk tooted, mida ei reklaamita vegantoodetena, aga sobivad koostise poolest veganitele.

LAIMA KAKAOTRÜHVLID

Laima klassikalised kakaost trühvlid on suus sulavad ning tõeliseks naudinguks trühvlifännile. Trühvleid sobib alati ka külakostiks kaasa võtta.

KOOSTIS:

suhkur, kakaomass, kakaovõi, kookosõli, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber 3%, lõhna- ja maitseaine, emulgaator ammooniumfosfatiid.

RIMI APPLE PIE KÜPSISED

Mis saaks olla veel parem kui vanaema õunakook? Ilmselt mitte midagi, kuid kui õunakooki kuskilt võtta pole, siis võib selle asendada Rimi Apple Pie küpsistega. Need on nii rikkaliku õunakoogi maitsega, et on oht liiale minna.

KOOSTIS:

FELIXI MANGOTŠILLIKASTE

Vegansõbralike kastmete valik kaubanduses järjest laieneb ning valikus on nii tavapäraseid maitseid kui eksootilisi üllatajaid. Mango-tšillikaste on mõnusalt magus ja kergelt vürtsikas. Sobib hästi salatitele, kuid miks mitte proovida burgeri vahel või koduse friikartuli kõrvale.

KOOSTIS:

joogivesi, rapsiõli, suhkur, mangopüree, tšilli, sool, happesuse regulaator (sidrunhape), paksendajad (naatriumalginaat, ksantaankummi), vürtsid (ingver, Cayenne’i pipar, pune, köömen, küüslauk), säilitusaine (kaaliumsorbaat), toiduvärv (beetakaroteen).

74

VEGAN

nisujahu, suhkur, taimsed õlid (palmi, päevalille), kaerajahu, glükoosi-fruktoosisiirup, niiskusesäilitaja E422, õunamass (kuivatatud õun, õunamahlakontsentraat), dekstroos, rosinad, kergitusained: E450, E500; paksendajad: E1442,E440; sool, kaneel 0,1%, looduslikud lõhna- ja maitseained.

SCHLUCKWERDERI MARTSIPAN ŠOKOLAADIS

Martsipan on iseenesest enamjaolt vegan, kuid sageli ei ole seda šokolaad, mis martsipani katab. Scluckwerderi martsipan on aga iga veganmaiasmoka unistus. Lisaks sellele, et kõik koostisosad on vegansõbralikud, on ka maiustuse kogus piisavalt suur, et suurimatki magusaisu rahuldada.

KOOSTIS:

suhkur, jahvatatud mandlid (24%), kakaomass, joogivesi, glükoos, niiskusesäilitaja: invertaas, emulgaator: letsitiin

TARPLANI RASSOLNIK

Hea uudis veganitele, kellel vahel aega napib. Kiiresti ja kergelt valmistatav klassikaline rassolnik on hea variant, kui peale pikka tööpäeva tahaks maitsvat ja tummist kõhutäit. Soovi korral võib lisada näiteks sojaliharibasid või valgeid ube, aga sobib süüa ka täiesti lisanditeta.

KOOSTIS:

vesi, kartul, soolakurk (8%), odrakruup, porgand, rapsiõli, tomatipasta, sibul, nisujahu, sool, maitsetaimed, vürtsid.

ÜLLATAJA!!!

MARIS GILDENI KRÕBEDAD LEIVASNÄKID PEEKONIMAITSELISED

Kõik tooted, mis sisaldavad selliseid sõnu, mida enamjaolt seostatakse loomsete toodetega, tekitavad veganites kahtlust. Nii ka selle toote puhul. Lugesime toimetuses koostist kümneid kordi, olemaks kindlad, et ei eksi. Uurisime ka tootjalt, et ega meil midagi märkamata jäänud, ning üllatus - tegemist ongi veganitele sobiliku tootega. Koostises nimetatud maitse- ja lõhnaained on sünteetilise päritoluga.

KOOSTIS:

nisujahu, rapsiõli, rukkijahu, nisukliid, peekonimaitseline maitseainesegu (sool, dekstroos, sibul, pärmiekstrakt, küüslauk, maltodekstriin, happesuse regulaator: naatriumatsetaat, lõhna- ja maitseaine, paprika, sinep, maitsetugevdaja: mononaatriumglutamaat, E635, modifitseeritud tärklis: E1450, paakumisvastane aine: silikondioksiid, E460i), linnaseekstrakt, pärm, sool, suhkur, jahuparandajad (paakumisvastane aine: kaltsiumkarbonaat; askorbiinhape, emulgaator E472e).

Reis imedemaale!

VEGANBEEBID JA -EMMED HIMALAYA, BEEBIPUUDER

HIMALAYA, ÕRN BEEBI VANNIVAHT

aalne pisara koosti tevab s a

selver.ee lapseriided.com 3,99 €

HIMALAYA, BEEBIŠAMPOON

HIMALAYA, MÄHKMEKREEM

selver.ee lapseriided.com 3,99 €

Spetsi

selver.ee lapseriided.com 3,99 €

selver.ee lapseriided.com 3,99 €

Laste lemmik, mõnusa puuviljase maitsega.

ORGANYC, RINNAPADJAKESED, 24TK veganshop.ee 4,68 €

URTEKRAM, LASTE HAMBAPASTA TUTTI FRUTTI veganshop.ee 3,78 €

NAISTE HÜGIEEN

, sega l, u v a ima aterj t. a e h v m llergia n a o g vill hin a a Puu e ja i tekit e m peh mis

ANTHYLLIS, MUSTIKA JA SAIALILLE INTIIMPESUGEEL

ORGANYC, HÜGIEENISIDEMED PÄRAST SÜNNITUST, 12TK

veganshop.ee 6,41 €

BEPPY - WET NÖÖRIVABAD TAMPOONID 8 TK

veganshop.ee 4,65 €

www.eros.ee 14,95 €

nid tampoo d d a b a iv r u Nöö lle soovit u s d a v anna e! vabadus

NATRACARE, NIISKED RÄTID INTIIMPIIRKONNALE, 12TK veganshop.ee 3,36 €

GREENATURAL, NATÙ MENSTRUAALANUM

76

VEGAN

veganshop.ee 14,90 €

UUDISTOOTED KOKOS, LOODUSLIK VEGAN-DEODORANT LAVENDEL-LAIM

www.kokos.ee 9,20 €

BANAANI KEHAJOGURT

www.thebodyshop.ee 14,50 €

avat, ele rahust is m a g in ab Mõjub h valt ja ait meeltel. a t s lu a a k ui tasa nii kehal k a d u t s a g lõõ EINHORN, VEGANKONDOOMID MAKE SOME LOVE, 7TK.

DR ORGANIC, RAHUSTAV STRESSIVASTANE AROOMIKUUL

veganshop.ee 7€

veganshop.ee 7,15 €

onide Pärmseene infektsio itsega vastase ja HPV ka libesti orgaaniline intiimne INTIMATE EARTH DEFENSE PROTECTION GLIDE 120 www.eros.ee 17,95 €

www.eros.ee 14,95 €

PJUR - VEGAN VEEBAASIL LIBESTI

rahustava ja Kanepiseemneõli feromoonide e parandava toim ustega d a atraktiivsete om

SHUNGA VASTUPANDAMATU KÜLMUTATUD KIRSI AROOMI JA MAITSEGA VANNI JA DUŠIGEEL 250 ML

Väga tõhus, säilitusainetevaba veebaasil intiimne veganlibesti. www.eros.ee 16,95 €

SENSUVA PROVOCATIFE KANEPIÕLI & FEROMOONIDEGA MASSAAŽIÕLI 120 ML www.eros.ee 25,95 €

VEGAN

77

toitumine

5 PÄEVA MENÜÜ - Eliis Salm -

T

aimne toitumine on lihtne, maitsev ja tervislik. Et see veel lihtsam oleks ja saaks kindel olla, et nädala jooksul söödav toit ka tervislik on, oleme koostöös toitumisnõustajaga pannud retseptidest kokku viie päeva menüü. Artikli lõpust leiad ka nädala toidupoenimekirja.

Kõigile neile, kellele poodlemine ei meeldi, oleme nimekirjas olevad toiduained otsinud üles Selveri e-poest ja lisanud ostukorvi. Poenimekirja lõpus olevat linki kasutades avaneb e-poe ostukorv, kus on kõik roogade

valmistamiseks vajalikud toiduained juba ostukorvi sisestatud. Vajadusel saab neid ise muuta või kodus juba olemasolevad toiduained välja jätta.

Harjumaa piires saab lasta toidu ka endale mugavalt koju tuua. Nii on maitsev, tervislik ja julmusevaba toit tõesti vaid paari kliki kaugusel.

Menüü on koostatud, kasutades ajakirjas leiduvaid retsepte nii, et ühe päeva õhtusöök oleks järgmise päeva lõunasöögiks. Lisatud on lihtsad, igapäevased hommikusöögid ja vahepalad. Silmas on peetud, et me-

ALATARBIMINE

I päev

II päev

III päev

IV päev

V päev

Vitamiin D, µg

3.30

6.50

0.95

1.30

2.30

NORMAALNE TARBIMINE Energia (sh kiudained), kcal Valgud, %TE Rasvad, %TE Süsivesikud, %TE Küllastunud rasvhapped, %TE Monoküllastumata rasvhapped, %TE Polüküllastumata rasvhapped, %TE Kolesterool, mg Kiudained, g Vitamiin A, RE Vitamiin E, αTE Vitamiin B1, mg Vitamiin B2, mg Niatsiini ekvivalent, kokku, NE Vitamiin B6, mg Vitamiin B12, µg Folaadid, µg Vitamiin C, mg Naatrium, mg (Ainult toiduainetest saadud naatrium) Kaalium, mg Kaltsium, mg Magneesium, mg Fosfor, mg Raud, mg Vask, mg Jood, µg Seleen, µg Tsink, mg Trans-rasvhapped, g Soola ekvivalent, g

I päev

II päev

III päev

IV päev

V päev

2086.00

2101.00

1954.00

2058.00

14.80 26.10 59.00 4.51

15.00 30.50 54.50 5.20

13.10 28.60 58.30 3.93

9.36

12.30

10.10

78

VEGAN

nüüs oleks esindatud kõik olulised toidugrupid ning et see vastaks Eesti riiklikele toitumissoovitusele. Menüü aluseks on soovitused 18–30-aastasele naisele, kelle päevane energiavajadus on vahemikus 1950–2250 kilokalorit. Suurema või väiksema toiduenergiaga menüü saab tarbitava toidu koguseid muutes. Individuaalselt on nii toiduenergia kui toitainete vajadus loomulikult erinevad ning grammi täpsusega menüü järgimine seega oluline ei ole.

Menüü sisaldab minimaalsel soovi-

Keskmine tarbimine 2.90

Soovituslik

% Soovitusest

min. 10

29.00

Soovituslik

% Soovitusest

2061.00

Keskmine tarbimine 2052.00

1950-2250

100.00

16.10 28.70 55.20 4.77

17.10 27.90 55.00 4.50

15.20 28.30 56.40 4.58

44105.00 25-35 50-60 max. 10

100.00 100.00 100.00 100.00

14.30

11.10

9.64

11.30

44105.00

100.00

11.00

7.13

10.50

11.50

10.10

43378.00

101.00

0.00 55.20 334.00 15.00 2.30 1.40 23.00

0.00 53.10 823.00 22.00 2.70 2.70 39.00

0.00 64.60 847.00 20.00 3.50 2.20 47.00

0.00 63.70 933.00 21.00 9.90 4.80 89.00

0.00 59.30 2017.00 23.00 13.00 6.30 117.00

0.00 59.20 991.00 20.00 6.20 3.50 63.00

max. 300 min. 25 min. 700 min. 8 min. 1.1 min. 1.3 min. 15

0.00 100.00 100.00 100.00 100.00 100.00 100.00

2.10 0.76 390.00 217.00 1042.00

3.00 3.20 870.00 204.00 3022.00

4.00 2.20 669.00 198.00 1206.00

8.70 8.90 1257.00 301.00 2319.00

11.00 12.00 1659.00 394.00 3216.00

5.80 5.40 969.00 263.00 2161.00

min. 1.5 min. 3 min. 400 min. 100 575-2400

100.00 100.00 100.00 100.00 100.00

6033.00 778.00 718.00 1613.00 28.50 2.40 217.00 71.00 12.70 0.00 2.60

4613.00 1323.00 838.00 1667.00 18.70 2.70 120.00 63.00 14.70 0.00 7.56

6963.00 555.00 661.00 1456.00 20.40 2.70 157.00 40.00 16.60 0.00 3.01

5384.00 697.00 680.00 1474.00 22.90 3.10 451.00 44.00 35.00 0.00 5.79

6594.00 985.00 795.00 1681.00 21.90 2.80 212.00 42.00 45.90 0.00 8.03

5917.00 868.00 738.00 1578.00 22.50 2.70 231.00 52.00 25.00 0.00 5.40

min. 3100 min. 900 min. 320 max. 3000 min. 15 min. 0.9 min. 150 min. 50 min. 9 max. 2 1.438-6

100.00 96.40 100.00 100.00 100.00 100.00 100.00 100.00 100.00 0.00 100.00

tatud määral või sellest enam kõiki makro- ja mikrotoitaineid (sh rohkelt kiudaineid, kaaliumi, tsinki, magneesiumi, vitamiine C, E, B1, B2, niatsiini, B6, folaate) ning täistaimsele toitumisele omaselt ei sisalda kolesterooli. Vitamiini D saamine toidust ei ole täistaimse toitumise puhul enamasti piisav ning kui ei viibita ka igapäevaselt päikese käes, peaks tarvitama vastavat toidulisandit (päevane soovituslik tarbimiskogus 10 μg). Kuigi menüü vastab soovitusele vitamiini B12 osas, mis on saavutatud rikastatud taimsete piimade ja pärmihelveste lisamisega menüüsse, võiks siiski regulaarselt tarbida toidulisandit (nt 1000 μg paaril korral nädalas). Need kaks vitamiini võiksid olla iga täistaimetoitlase jaoks vähemalt vegantoitumisega alustamisel olulisel kohal, sest nende saamine toidust vajab teadlikkust. Lihtsaim on kahtlemata toidulisandi kasutamine, mida toitumisnõustajana ka soovitan.

Samuti võiks tähelepanu pöörata piisavale kaltsiumi, joodi, oomega-3-rasvhapete ja seleeni saamisele – selleks on oluline kaasata menüüsse rohelisi lehtköögivilju, kaunvilju (sh sojatooted), pähkleid ja seemneid ning vetikaid. Suurepärase ülevaate täistaimse toitumise põhitõdedest leiad Eesti Vegan Seltsi kodulehelt www.vegan.ee. 

VoKkImInE

On NiI LiHtNe! 1.

2.

3.

VaLi vOkIkAsTe

LiSa tAiMnE

SeRvEeRi nUuDlItEgA

vAlK jA

kÖöGiViLjAd

Eliisil on kõrgharidus tervisedenduses Tallinna Ülikoolist spetsialiseerumisega toitumisnõustamisele ning turundusalane magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist fookusega tarbijakäitumisele ning kommunikatsioonile. Tema erihuvi on väiksemate rühmade toitumine (sh toitumine talumatuste korral) ning selliste söömisviiside tervisemõjud.

Kontakt eliis.salm@vegan.ee

Vaata tervislikke vokiretsepte: santamariaworld.com

toitumine I PÄEV Lõunasöök: valmista retsepti järgi rohe- Õhtusöök: valmista retsepti järgi lihtne laksa supp, prae juurde tofut ja suvikõrHommikusöök: kaerahelbepuder - kee- liste läätsedega fenkolihautis. vitsat ning lisa toidu juurde ülejäänud da kaerahelbed sojapiimas ja vees peh- Roheliste läätsedega fenko- 200g toiduained. Pane alles jäänud supp külmeks ning sega peale keetmist pudru lihautis (ilma läätsedeta siin) makappi ja söö seda teisipäeva lõunaks. sisse ülejäänud koostisosad.

(Green Bakery) Nii pead vähem toitu valmistama ja Kaerahelbepuder, lisatud rasva- 310g Läätsed, keedetud 200g hoiad aega kokku. ta, veega Õhtuoode: tarbi eraldi.

Lihtne laksa 150g Kaneel 3g Banaan 165g (Piccadilly kohvik) Mandlid, kooritud 10g Õun, keskmine 350g Brokoli, aurutatud 50g Mustikad 30g Rosinad 15g Tomat 46g Vaarikad 20g Parapähklid 10g Mustad sõstrad 15g Kreeka pähklid 10g Mungoa idud 15g Kohv, valmis jook, suhkruta 180g Pekanipähklid 5g Sidrunimahl / laimimahl, värske 20g Sojajook, R 1,8%, maitsestama- 200g Vesi 250g Täisteramakaronid, kuivaine 150g ta, tüüp 'Alpro' Paprika, punane 50g Vesi 75g Koriander, värske 5g Praetud tofu Praetud suvikõrvits Seesamiseemned, kooritud

110g 30g 7g

II PÄEV Brokoli, aurutatud 36g Rukkipala koorikleib, tüüp 60g 'Leibur' Hommikusöök: blenderda smuutiks.

Tomat 46g Hummus, tüüp 'Vegamama' 20g Banaan 264g Mungoa idud 15g Salat, kikerherne-suvikõrvitsa- 320g Spinat, külmutatud 120g Sidrunimahl / laimimahl, värske 20g ga, tüüp 'Selveri köök' Vaarikad 40g Paprika, punane 30g Õhtusöök: retsepti järgi suvine pasta toMustikad 40g Koriander, värske 5g matite ja ubadega ja joo kõrvale sojapiiLinaseemned 5g Praetud tofu 100g ma. Alles jäänud toitu saad süüa järgmiVesi 150g Seesamiseemned, kooritud 5g se päeva lõunaks.

Sojajook, R 1,8%, maitsestama- 300g Riisinuudlid, kuivaine 100g ta, tüüp 'Alpro' Õhtuoode: valmista õhtuooteks hummu- Suvine pasta tomatite ja ubade- 200g Mandlid, kooritud 10g se leib ja söö auhinnatud Selveri kiker- ga (pasta eraldi) Täisteramakaronid, keedetud 150g Lõunasöök: soojenda lõunasöögiks eilne herne-suvikõrvitsa salatit.

Sojajook, R 1,8%, maitsestama- 250g lihtne laksa supp ja lisa toidu juurde üle- Vesi 250g ta, tüüp 'Alpro' jäänud toiduained.

Lihtne laksa (Piccadilly kohvik) 200g III PÄEV Suvine pasta tomatite ja ubade- 300g Lehtsalat 4g Hommikusöök: naudi võileibu koos pii- ga (pasta eraldi) Tomat 33g makohviga.

Kinoa, keedetud 200g Koriander, värske 5g Kohv, valmis jook, suhkruta 200g Paprika, punane 30g Õun, keskmiselt 260g Sojajook, R 1,8%, maitsestama- 100g Kurk 32g Õhtusöök: valmista retsepti järgi täideta, tüüp 'Alpro' Kõrvitsaseemned, kuivatatud 10g tud bataat hummusekastmega ning söö Rukkipala koorikleib, 60g juurde tatart ja kurgi-tomati-lehtsalati-tilSidrunimahl / Laimimahl, värs- 10g tüüp 'Leibur' li salatit. Alles jäänud toitu saad tarbida ke järgmise päeva lõunaks.

Avokaado 150g Sidrunipipar 1g Täidetud bataat hummusekast- 350g Tomat 140g Vesi 250g Mugulsibul 25g Õhtuoode: valmista õhtuooteks smuu- mega 300g Till, värske 1g ti, seenepasteet. Pasteedivõikusid söö Tatar, keedetud Kurk 60g koos lehtsalati, tomati ja koriandriga.

Päevalilleseemned, kooritud 8g Tomat 140g Lõunasöök: lase kuumaks eilsest alles Sojapiimaga smuuti banaani ja 250g Till, värske 2g jäänud suvine pasta tomatite ja ubade- marjadega ga ning keeda juurde kinoa. Selle võid ka Täisterarukkileib, keskmiselt, 60g Lehtsalat 10g eelmisel õhtul likku panna, nii ei pea seda tüüp 'Leibur' täna keetma. Haki ülejäänud toiduained Seenepasteet (Vigri) 35g peeneks ja sega kokku salatiks.

Lõunasöök: tee soojaks eilne täidetud IV PÄEV Hommikusöök: keeda neljaviljahelbed bataat hummusekastmes, keeda juurde sojapiimas pehmeks ja sega sisse üle- läätsed ja kõrvale porgandi-kaalika salat.

Magustoiduks on üks banaan. jäänud toiduained.

Täidetud bataat hummuse- 300g Kohv, valmis jook, suhkruta 180g kastmega Sojajook, R 1,8%, maitsestama- 150g Läätsed, keedetud 200g ta, tüüp 'Alpro' Porgandi-kaalikasalat, mahla- 30g Neljaviljahelbepuder, lisatud 300g ga rasvata, vesi Porgand 30g Mustad sõstrad 20g Banaan 150g Punased sõstrad 15g Õhtuoode: valmista hummuse võiku ja Linaseemned 5g pista põske mõned parapähklid, mustiBanaan 70g kad ja mandlid. Proovi hummuse võikut Kiivi 17g ka Sea Crunchy vetikakrõpsudega. Joo Jaanikaunajahu kõrvale värskelt pressitud apelsinimah10g la.

Leib, keskmiselt 40g Hummus, tüüp 'Vegamama' 15g

80

VEGAN

Praetud tofu 30g Parapähklid 7g Nori vetikalehed, kuivatatud 15g Mustikad 120g Apelsinimahl, värske 200g Vesi 200g Mandlid, kooritud 15g Õhtusöök: valmista retsepti järgi maapähklivõiga ahjukartulid ja maitsepärmidipp. Serveeri koos Hiina kapsa ja punase paprikaga.

Maapähklivõiga ahjukartulid 200g (Bio Menu) Maitsepärmi dip 30g Hiina kapsas 20g Paprika, keskmiselt 30g

V PÄEV Hommikusöök: valmista hommikusöögiks võileivad. Joo kõrvale kohvi ja sojapiima või sojapiimakohvi.

Rukkipala koorikleib, 54g tüüp 'Leibur' Praetud tofu 120g Praetud suvikõrvits 20g Šampinjonid, kuumtöödeldud 25g Lehtsalat 10g Tomat 51g Kurk 21g Kohv, valmis jook, suhkruta 200g Sojajook, R 1,8%, maitsesta- 100g mata, tüüp 'Alpro' Lõunasöök: tee eilne toit soojaks ja serveeri koos rukola ja tomatiga. Magustoiduks on banaani-spinati-mango-virsikusmuutit.

Maapähklivõiga ahjukartulid 200g (Bio Menu) Maitsepärmidipp 40g Banaan 200g Spinat 20g Mango 34g Virsik / Nektariin 71g Rukola 10g Tomat 85g Õhtuoode: valmista õhtuooteks hummuse võileivad ja kõrvale või lõika viiludena võiku peale porgandit, paprikat, lillkapsast. Pista lõpetuseks põske ka üks apelsin.

Hummus, tüüp 'Ilo' 50g Porgand 200g Paprika, punane 55g Lillkapsas 65g Kohv, valmis jook, suhkruta 200g Sojajook, R 1,8%, maitsesta- 75g mata, tüüp 'Alpro' Apelsin 180g Leib, keskmiselt 50g Õhtusöök: viiendaks õhtuks tee uuesti fenkloihautist, mida saad süüa ka järgmise päeva lõunaks ning sellega uuesti viie päeva menüüd alustada.

Roheliste läätsedega fenko- 175g lihautis (ilma läätsedeta siin) (Green Bakery) Läätsed, keedetud 200g Hiina kapsas 40g Kurk 52g Tomat 76g Sidrunimahl / laimimahl, 10g värske Täisteraleib 30g Vanillidessert, soja baasil, 125g tüüp 'Alpro'

Sidrunikook marjadega Põhi: 100 g 125 g 1 spl 175 g 1/4 tl 1 spl

mandleid pekaanipähkleid kuldseid linaseemneid Medjooli datleid soola vett

Täidis: 400 ml 3 spl 2 1 1 tl 1/3

purk kookospiima maisitärklist sidruni mahl sidruni koor vaniljet vahtrasiirupit

Soojenda ahi 200 kraadini.

Aseta köögikombaini mandlid, pekaanipähklid, linaseemned, sool, datlid ja vesi. Purusta, kuni saad ühtlase massi. Suru ühtlaselt väikse (16 või 18 cm) lahtikäiva koogivormi põhja ning külgedele.

Küpseta ahjus 20 minutit, kuni põhi on kergelt pruun, lase jahtuda. Põhja võid ka küpsetamata

Anett Velsberg-Tiedemann

Serveerimiseks: 300 ml magustatud kookosvahukoort 2 spl vahtrasiirupit värskeid marju

jätta.

Vispelda väikses potis kokku täidise koostisosad. Aseta pott madalale tulele ning kuumuta kuni segu on paks. Kalla täidis koogivormi ning pane külmkappi ööks tahenema. Järgmisel päeval serveeri kookosvahukoore ning värskete marjade ja vahtrasiirupiga.

Suvine pasta tomatite ja ubadega Koostisosad: 800 g värskeid tomateid 4 küüslauguküünt 1 väiksem sibul purk punaseid ube 200 g lehtpeeti, lehtkapsast või spinatit 1 spl õli 2 spl maitsepärmi 1 tl kurkumipulbrit 0,5 tl tšillihelbeid (soovi korral) 500 g pastat, nt penne’sid või farfalle’sid soola

Pane pasta soolasesse vette keema ja keeda 1–2 minutit vähem, kui pakil määratud.

Haki sibul ja küüslauk ning prae neid õlis mõned minutid. Kui kasutad lehtpeeti või lehtkapsast, haki juurde nende varred.

Lisa pannile tükeldatud tomatid ning hauta neid mõned minutid, kuni hakkavad kergelt lagunema.

Vaniljetüümian

facebook: Vaniljetuumian

Sega pasta ja tomatid pannil, lisa maitseained, oad ja ribadeks hakitud lehtpeet ning hauta veel paar minutit, kuni pasta on pehme. Maitsesta soolaga.

Serveeri näiteks koos värske salati, veganjuustu või kõrvitsaseemnetega.

Kausikook ahjupuuviljadega Põhi: 200 g 100 g 2 spl 3 spl 120 g 2 tl 100 ml 1 200 ml

täisterajahu nisujahu maisitärklist küpsetuspulbrit suhkrut vaniljeekstrakti või vanil jesuhkrut õli apelsini mahl (100 ml) taimset piima

Kuumuta ahi 180 kraadini. Vooderda küpsetuspaberiga 26 või 28 cm diameetriga koogivorm (võid kasutada ka umbes sama suurt kandilist vormi). Sega kuivained omavahel, lisa vedelikud ning pane kohe ahju. Küpseta ahjus, kuni koogi keskele vajutatud tikk jääb puhtaks.

Vaniljetüümian

facebook: Vaniljetuumian

Ahjupuuviljad: 1,5–1,6 kg puuvilju (nt virsikud, nektariinid, banaanid, pirnid, maasikad) 1 apelsini koor 3 spl 2 tl 1 tl 3 spl

kanget alkoholi (nt brändit) kaneelipulbrit vaniljeekstrakti või vaniljesuhkrut suhkrut (kui kasutad hapumaid puuvilju, lisa rohkem suhkrut)

Kuumuta ahi 180 kraadini. Tükelda puuviljad, jättes mõned suuremateks ja mõned väiksemateks tükkideks. Koori apelsin näiteks kartulikoorimisnoaga, et jääks suured kooretükid. Pane puuviljad ja muud koostisosad ahjuvormi ning sega läbi. Kiiremini küpsevad viljad, nt banaanid ja marjad, lisa 15 minutit hiljem. Küpseta seni, kuni puuviljad on pehmeks läinud, umbes 30 minutit. Pärast küpsetamist võta apelsinikoored puuviljade seast välja.

>>>

Karamellised pähklid: 150 g pekaani- või Kreeka pähkleid 80 g suhkrut 1 spl kookosõli või taimset margariini

Valge kreem: 400 ml taimset vahukoort (nt segu Planti ja Schlag

fix vahukoortest) 1–3 spl tuhksuhkrut (kogus ole neb sellest, kas kasutad magustatud vahu

koort)

Pane kõik koostisosad pannile ning kuumuta seni, kuni suhkur on sulanud ja hakkab kergelt venivaks muutuma. Tõsta pähklid küpsetuspaberile ja aseta kõik eraldi, et need üksteise külge ei kleepuks.

Ettevaatust, karamell on väga kuum.

Pane vahukoor kaussi koos tuhksuhkruga ja vahusta käsitsi või vahustajaga aeglasel režiimil. Ära vahusta kõvaks vahuks, vaid jäta kergelt pehmeks.

Serveerimiseks: 200 g šokolaadi 50 ml taimset piima Lase kõikidel koostisosadel toatemperatuurini jahtuda. Pane šokolaad koos piimaga veevannile sulama. Võta korralikult suur kauss ning pudista üks kolmandik koogipõhjast kaussi. Seejärel pane peale üks kolmandik puuvilju ja üks kolmandik valget kreemi. Jätka seni, kuni kõik koostisosad on otsas. Nirista kõige peale šokolaad ja lase sellel 10–15 minutit taheneda. Enne serveerimist säti kõige peale karamellised pähklid. Kook sobib serveerimiseks kohe või ka järgmisel päeval, kui on külmkapis seisnud.

Serveerimisel võid lisada ka värskeid ja hapusid marju.

Vaniljetüümian

facebook: Vaniljetuumian

Lihtne Laksa Prae potipõhjas sibul ja küüslauk. Lisa ingver ja maitseained. Lisa köögiviljapuljong. Lase hetkeks keema ning lisa kookospiim. Lase keema ning võta tulelt.

Serveerida võid riisinuudlite, suvikõrvitsanuudlite, porgandinuudlite, värske brokoli, värske rohe-

600 ml köögiviljapuljongit (lisa leemele ka piparmünti) 4 sibulat 4 küüslauguküünt 4 cm jupp riivitud ingverit 1 tl rohelist karripastat 2 tl õli 0,5 tl kurkumit 0,5 tl tšillit 200 ml kookospiima 2–3 spl sojakastet

lise herne või praetud tofuga. Soovi korral lisa ka idusid, võrseid, seesamiseemneid, tomatit, paprikat ja laimimahla või koriandrit.

Lisades värskeid tükeldatud köögivilju, muutub toit veelgi toitaineterikkamaks. Just seetõttu toimisime meie Piccadilly kohvikus niiviisi.

facebook: Picadilly kohvik

Matchapiparmündi laimikook Kreemiks: 3 pakki pehmet tofut 2 banaani 2 spl sulatatud kookosõli 300 g leotatud ja blenderdatud datleid 2 spl jahvatatud piparmünti 5 laimi mahla ja -koort 1 tl spirulinat 3 tl matcha’t 20 g agardiini (olenevalt agardiinist – jälgi pakendi juhiseid) Põhjaks: 50 g kookosõli 230 g küpsiseid

Enne koogi valmistamist pane datlid paariks tunniks vette ning seejärel blenderda ühtlaseks massiks. Aseta natukeseks saadud mass kõrvale.

Sulata kookosõli (50g) ning blenderda küpsis puruks. Sega omavahel ning kata saadud massiga vormi põhi. Kuni valmistad koogi sisu, pane põhi külma tahkuma.

Blenderda banaanid ning sulatatud kookosõli.

Aseta hetkeks kõrvale.

Pane tofu kombaini ning blenderda täiesti kreemjaks. Lisa laimimahl ja -koor, banaanisegu ning datlid. Blenderda ühtlaseks massiks. Lisa spirulina, jahvatatud piparmünt ja matcha.

Kuumuta vastavalt juhistele agardiin ning lisa massile. Blenderda ühtlaseks ning seejärel lisa vormi. Pane paariks tunniks või üleöö külmkappi seisma.

facebook: Picadilly kohvik

Roheliste läätsedega fenkolihautis Pese rohelised läätsed ning pane need u 15–30 minutiks vette likku. Nõruta ning keeda soolaga maitsestatud vees u 20 minutit, kuni läätsed on pehmed.

Haki köögiviljad – küüslauk, sibul, varsseller, porgand ja fenkol – meelepärasteks viilu-

1 1 1 1 2 150 g 1 purk 1 tass 1 tl 1 sl

deks või kuubikuteks.

Pane 1 sl oliiviõli või vett pannile ja lisa kõik tükeldatud köögiviljad. „Higista“ need madalal kuumusel poolpehmeks ning lisa siis vürtsköömned, tass vett ja purk purustatud tomateid.

Hauta 5 minutit aeg-ajalt

facebook: Green Bakery Tallinn

sibul sellerivars porgand fenkol küüslauguküünt rohelisi läätsesid purustatud tomatit vett vürtsköömneid oliiviõli (või vett) praadimiseks soola, musta pipart soovi korral pisut tšillihelbeid

segades ning lisa siis keedetud läätsed. Maitsesta soola ja pipraga ning lisa vajadusel veel vett. Hauta 10 minutit.

Hautist võib nautida soojalt või külmalt, värske salati või aurutatud basmatiriisiga, ka hommikul leivakatteks sobib hästi.

Külm kurgimündikaste Pese ja riivi kurgid. Haki mündilehed ja petersell väga peeneks. Sega kokku riivitud kurk, hakitud münt ja petersell, jogurt, sool, kuivatatud münt ja sumak. Soovi korral võid pressida kastmesse ka pisut küüs-

lauku. Sega kõik kokku ja pane enne serveerimist 30 minutiks külmkappi jahtuma.

PS! Sobib imehästi Green Bakery taimsete pihvide kõrvale (kinoa-, texmex- ja hernepihv)!

facebook: Green Bakery Tallinn

2 0,5 kg kimp kimp 1 tk 0,5 tl 0,5 tl

väikest kurki taimset jogurtit (näiteks Oatly kaerajogurt) värsket münti värsket peterselli roosat soola kuivatatud münti sumakipulbrit

PPS! Kui lisad kastmele tassi vett, siis saad värske jahutava jogurtijoogi, mis sobib ideaalseks vahepalaks kuumal suvepäeval!

Kohvismuuti 2 3 1,5 spl 1tl 250 ml

külmutatud banaani leotatud datlit omal valikul lahustuvat kohvi kakaod taimset piima

facebook: Vapper Uba

Blenderda kõik koostisosad koos seni, kuni mass on ühtlane. Kui eelistad vedelamat smuutit, lisa taimset piima juurde. Kui on soovi, võib lisada veel marju või näiteks jääd.

facebook: GenGöök

Täidetud bataat hummusekastmega Pane ahi sooja 200 kraadi juurde. Lõika bataat pikkupidi pooleks, aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, pintselda bataat kokku oliiviõliga ja puista peale maitse järgi soola.

Kurna ja loputa kikerherned, maitsesta 200 g kikerherneid soola ja paprikapulbriga. Pane kikerherned samuti koos bataadiga ahjuplaadile.

Kui ahi on 200 kraadi juures, võid panna nii bataadi kui kikerherned koos 25 minutiks ahju.

Valmista hummusekaste ülejäänud kikerhernestest. Purusta kikerherned koos taimse piimaga ühtlaseks massiks, segu peaks olema vedelapoolne.

Maitsesta sidrunimahla, soola ja vürtsköömnetega. Haki tomat ja sibul väikesteks kuubikuteks,

facebook: Vapper Uba

facebook: GenGöök

1 suurem bataat 1 punane sibul 1 tomat 1 väike sidrun 400g kikerherneid 1 küüslauguküüs taimset piima oliiviõli meresoola paprikapulbrit jahvatatud vürtsköömneid väike peotäis peterselli

haki petersell.

Kui bataat on küps ja kikerherned röstitud, võta need ahjust välja. Bataat vajuta kahvliga seest pehmeks. Kalla sinna peale kaste, puista peale röstitud kikerherned ja hakitud tomat, sibul ja petersell. Serveeri soojalt koos oma lemmiklisandiga, meie soovitame tatart.

Tofušokolaadikreem

250 g siiditofut 100 g kookospiima 5g vaniljet 20 g vahtrasiirupit 60 g tumedat šokolaadi näpuotsaga soola

Kaalu kõik koostisosad peale šokolaadi blenderikannu ja püreesta ühtlaseks kreemjaks massiks. Sulata šokolaad veevannil ja lisa tofukreemile, sega.

Vala tofu-šokolaadikreem sobivatesse anumatesse ja kaunista pealt meelepäraste pähklite ja marjadega.

facebook: Vigri kohvik

koduleht: www.vigrikohvik.ee

Seenepasteet

200 g 100 g 50 g

pruune šampinjone mugulsibulat India pähkleid sool pipar tüümian

Tükelda sibul ja seened. Prae koos pannil. Lisa India pähklid ja tüümian ning püreesta saumikseriga või blenderis. Maitsesta soola ja pipraga.

facebook: Vigri kohvik

koduleht: www.vigrikohvik.ee

Pokaalibano�fee Kui kasutad kookose kondenspiima, keeda kinnist metallist kondenspiimapurki veepotis 2 tundi – nii saad kookose-iirise.

Purusta küpsised. Vahusta taimne koor agaavisiirupiga. Kui koor on vahus, lisa sidruni-

145 g 400 g 200 g 15 g 5g 2 1 dl

Digestive’i küpsiseid kookose-iirist (kookose kondenspiim) taimset koort sidrunimahla agaavisiirupit küpset banaani riivitud šokolaadi

mahl. Viiluta banaanid. Pane pokaalidesse kihtidena purustatud küpsised, kookose-iiris, banaaniviilud ja taimne koor. Kaunista riivitud šokolaadi ja piparmündiga.

Enne serveerimist hoia vähemalt 1 tund külmas.

facebook: Biomenu maheköök

koduleht: biomenu.ee

Maapähklivõiga ahjukartulid maitsepärmidipiga Ahjukartul: 400 g kartuleid 75 g maapähklivõid 15 g Himaalaja soola Kaste: 150 g 2 5g 80 g

maitsepärmi küüslauguküünt Himaalaja soola päevalilleõli vett

Koori kartulid ning lõika sektoriteks. Sega need kausis maapähklivõi ja soolaga. Aseta kartul küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta eelsoojendatud ahjus 180 kraadi juures u 45 minutit.

Samal ajal valmista kaste. Blenderda kokku kõik koostisosad. Kui segu jääb paks, lisa vett, kuni saadud mass muutub kastmeks.

facebook: Biomenu maheköök

koduleht: biomenu.ee

Mahlased peedišokolaadimu�finid 300 g 2 tl 200 g 100 g 100 ml 400 g 2 spl 300 ml

Schäri Mix-b jahusegu küpsetuspulbrit pruuni suhkrut tumedat šokolaadi õli keedetud ja riivitud peeti vaniljesiirupit taimset piima

facebook: Pahupidi Kohvik

Sega jahusegu, küpsetuspulber, pruun suhkur. Sulata tumedat šokolaadi, lisa sellele õli, keedetud ja riivitud peeti, vaniljesiirupit.

Sega mõlemad segud omavahel ning lisa tasapisi taimset piima. Segu peab tulema pannkoogitaigna paksune.

Jaga tainas muffinivormidesse (sellest kogusest saad umbes 15 tk). Küpseta 175 kraadi juures 30 minutit (vastavalt ahjule, proovi tikuga, see peab jääma puhtaks).

Lase jahtuda ning kaunista taimse vahukreemi ja marjadega.

Pannipitsa sojahakklihaga Sega tainas kokku ja lase kerkida soojas 40 minutit. Tee käed märjaks ning jaota kerkinud tainas ahjuplaadile laiali ühtlaselt ja õhukeselt.

Tee ise tomatikaste. Haki ja prae sibul, lisa potti tomatipüree, purustatud tomat, pitsamaitseaine, sool, pipar. Küpseta 15 minutit või paksenemiseni.

Tee ise sojahakkliha. Kuivatatud sojahakkmassile lisa paprikapulber, küüslaugupulber, liha-

facebook: Pahupidi Kohvik

350 g pakk 1 tl 1 tl 375 ml 1 spl

Schäri Mix-b jahusegu kuivpärmi suhkrut soola käesooja vett õli

maitseaine, õli ning vett nii palju, et õrnalt kataks ära. Keeda, kuni vesi aurustub (umbes 2 min).

Sega ja maitse.

Kata pitsapõhi tomatipasta, sojahakkliha, marineeritud kurgi, paprika, sibula, seente, spinati, taimse juustuga.

Küpseta ahjus 35 minutit (pöördõhuga ahjus 22 min), enne lahtilõikamist lase paar minutit jahtuda.

Tere,

n e l o a n i m

Uus Bränd mis pakub taimset naudingut.

GMO VABA

VeGAn

www.noa-pflanzlich.de

GlUTeeni VABA