NR 11, 2018 6/6
Hind 2,49 €
KARU TALU ŠOKOLAAD:
veganšokolaadi legend
Kuidas mõjutas vegan-väljakutse Laura Põldveret? Seakasvatajast vegantalunikuks Eesti prügimajanduse varjupool
Üle kolme protsendi Eesti noortest on veganid
Marek Strandberg: loomatööstus on laastav
16 väljarebitavat retsepti 5 päeva menüü + poenimekiri
JĂľuluime algab Selverist
VEGAN PEATOIMETAJA Marimai Kesküla marimai@ajakirivegan.ee (+372) 5687 6068 TEGEVTOIMETAJA Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee REKLAAM Liina Valner liina@ajakirivegan.ee (+372) 516 0890 Kristjan Aluoja kristjan@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797 KÜLJENDUS Gert Koovits KEELETOIMETAJA Laura Salumets-Tutt KAANEFOTO Kristi Heil AUTORID Anniina Ljokkoi Andra Nõlvak Annika Lepp Anita Jürson Taali Laur Stiina Kristal Kätlin Kalling Silver Semljanski Marek Strandberg Eliis Salm Anett Rannamets Marimai Kesküla TELLIMINE JA INFO www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan
Ajakiri ei vastuta reklaami sisu eest
Kallis lugeja! Seekordne number on minu jaoks märgilise tähtsusega. Nimelt jääb see pöördumine nüüd mõneks ajaks viimaseks, kuid väga rõõmustaval põhjusel. Jaanuaris sünnib minul ja Kristjanil, kes on viimased kaheksa aastat olnud mu kaaslane nii töös kui eraelus, pisike vegan. Seega asub minu asemel ametisse meie meeskonnaga mõnda aega tagasi liitunud tegevtoimetaja Anett. Usun, et kui ajakiri sellest natuke muutub, siis vaid paremuse suunas. Mida sisaldab see minu jaoks eriline, talvine pühadenumber? Jätkame pereteemadel. Ka Anniina elus on asjad muutumas – tema pisike vegan on alustamas iseloomu näitamist. Kõik nunnud ja emale meelepärased huvid on pojal vahetumas tahes-tahtmata kommertslikumate superkangelaste vastu. Kuidas Anniina selles olukorras kohaneb? Kuidas see mõjutab tema maailmavaadet ja veganelustiili üldisemalt, saabki pererubriigist järgi kaeda. Ka seekordse kaaneloo märksõnaks on „pere“. Tallinnas Voorimehe 4 asub iga šokohooliku lemmikpood Karu Talu Šokolaad, mida peab Rootsist pärit Ylva koos perega, mis ei ole tal mitte väike – särtsakal naisel on kuus last ning kolm lapselast, kõik veganid. Ylva räägib oma teekonnast Rootsist šokolaadini ning sellest, kuidas veganlus on teda ja tema perekonda mõjutanud. Kas teadsid, et üle kolme protsendi Eesti noortest on veganid? Oktoobris tellisid MTÜ Loomus ja Eesti Vegan Selts Kantar Emorilt esimest korda uuringu eestlaste toitumisharjumuste kohta. Millised olid tulemused, saab ajakirjast lähemalt lugeda. Kuna pühadeaeg on ka kingituste tegemise aeg, proovime seekord Sulle, kallis lugeja, nõuga abiks olla. Lisaks jõuluteemalistele kogemata vegantoodetele ning kingituste meisterdamise õpetusele toome sinuni ka vihjeid kosmeetikatoodete ostmiseks. Kosmeetika rubriigis räägime, kuidas ära tunda loomasõbralikud tooted ning milliseid brände saab selles osas usaldada, milliseid aga tasuks vältida. Kuna tarbimine ja prügitootmine on ühe
mündi kaks poolt, leiab ajakirjast lugemist ka Eesti enda prügimajanduse ja selle varjupoolte kohta. Vaatame kaastunde ja kurbusega neid kaugeid maid, mis on reostunud prügist, ning mõtleme, kui kena ja puhas meil siin on. Kuid kas kõik on ikka nii kaunis ja roosiline või peaksime ikkagi küsima, kuhu prügi on maetud? Milline on tulevik, küsisime Marek Strandbergilt, kes pani meile kirja oma mõtted artiklis „Loomavabast majandusest“. Lugeda saab sellest, milline võiks olla jätkusuutlik tulevik ning milliseid suundi ootab areng, milliseid hääbumine. Loomade ja nende toiduks kasvatamisega seonduvalt vestlesime ka Rootsi endise seakasvatajaga, nüüdse veganfarmeri Gustaf Soderfeldtiga. Mis viis teda seakasvatuseni ning lõpuks veganluseni? Persooniloos räägib ta oma kogemusest, eetikast, veganlusest, loomapidamisest ning sealhulgas vimasel ajal popiks muutunud mahe-loomakasvatusest ning sellega seonduvatest probleemidest. Gustaf võttis sõna ka novembris toimunud Taimetoidumessil, mis seekord oli koguni kahepäevane suurüritus. Taimetoidumessi kokkuvõtet saab samuti lugeda. Novembris algas ka vegan-väljakutse, mille võtsid ette lauljatar Laura Põldvere, teadusajaloolane Aro Velmet ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova. Nad muljetavad, kuidas väljakutse õnnestus, mis olid katsumused, mille võrra said nad aga rikkamaks. Pühad on aeg olla pere ja lähedastega. Seega soovingi Sulle, armas lugeja, kauneid hetki lähedaste seltsis. Kui võimalik, kingi neile oma aega ja tähelepanu tavapäraste asjade asemel. Minagi lähen keskendun nüüd mõneks ajaks oma kohe-kohe suurenevale perele ja mõtisklen, milliseid väärtusi, eluhoiakuid ning põhimõtteid saan mina edasi kanda, mis rikastaks väikese kasvava inimese elu. Hoidkem üksteist. Kõike kaunist! Marimai Kesküla peatoimetaja
VEGAN
3
VÄLJAKUTSE
VEGAN-VÄLJAKUTSE 2018 VÄLJAKUTSES OSALEMINE MUUDAB PÕHIMÕTTEID JA SUHTUMIST – Anett Rannamets –
Et Eesti Vegan Selts korraldas ka sel aastal Vegan-väljakutse, olid sellest agarad osa võtma ka mõned Eesti ühiskonnategelased, näiteks Los Angelesis resideeruv kultuuri- ja teadusajaloolane Aro Velmet, Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova ning, nagu eelmises ajakirjas mainitud, lauljatar Laura Põldvere. Väljakutse kestis 21 päeva ja algas 1. novembril. Nii astuti veganite saabastesse kolmeks nädalaks, mille jooksul tutvuti postkastidesse saadetud infokirjade kaudu keskkonna-, eetikaja toitumisteemaliste asjaoludega ning söödi täistaimset toitu.
L
aura Põldvere andis ajakirja oktoobrinumbris teada, et üks hirmutavamaid asju väljakutse juures on vaba aja leidmine, et toidukordasid ette valmistada. Aasta lõpust ja ametist tulenevalt aega Laura ei leidnud, küll aga märkas ta, et Eestis on vegantoidukohtade valik suurepärane, rääkimata täistaimsete toitude esindatusest tavarestoranide menüüdes. Jah, peab tunnistama, et restoranides söömine on kordi kulukam kui toidu valmistamine kodus, ent seda rõhutas Laura ise ka saates „Suud puhtaks“, et toitumine – ja mitte ainult veganistlik – ongi kallim siis, kui kiirest eluviisist tulenevalt peab toitu valmistama mõni professionaal. Õnneks jäi Laura siiski väljakutse juurde ja tunnistab, et tal ei tekkinud kordagi mõtet see pooleli jätta. Miks otsustasid Vegan-väljakutse vastu võtta? Mis oli hüppelauaks? Sain ühel hetkel aru, et kuigi olen tegelikult ise 16 aastat olnud taimetoitlane, ei teadnud ma veganlusest peaaegu mitte midagi. Kõik minu teadmised põhinesid ajakirjade pealkirjadel ja üldisel ühiskondlikul arvamusel. Tuli selline lahe võimalus ja tahe teemasse süveneda ning ennast ja teisi sel teemal valgustada.
4
VEGAN
PATRICK FONT - MAHLAD PARIMATEST PUUVILJADEST JA OTSE SÜDAMEST Patrick Font Töökoda sai alguse 1990ndatel aastatel isapoja, Patrick ja Romain, ühisest e�evõtmisest. Kõik mahlad ja nektarid valmivad sellest ajast alates ainult parimatest kohalikest puu- ja köögiviljadest. Aja jooksul on välja töötatud palju erinevatele maitsetele sobivaid mahlasid. Viljade maitse oleneb paljuski hooajast ja aastast. Patrick Font Töökoda asub Lõuna Prantsusmaal, Lyoni piirkonnas, kuid Patrick Font mahlasid ja nektareid on võimalik leida veel Hispaaniast, Lä�st, Indiast ja Araabia Ühendemiraa�dest (Dubaist) ja loomulikult EESTIST! Patrick Font mahlade valmistamisel lähtutakse kolmest põhimõ�est: • kohalik päritolu eelistame kohalikku toorainet. Lõuna Prantsusmaa on põllumajanduslikult viljakas piirkond, kus kasvab erinevaid puu- ja köögivilju. Kui tekib vajadus mõningaid puuvilju (nt yuzu, sudachi, litši jne) sisse osta, siis sellisel juhul külastab Patrick Font isikult kõiki koostööpartnereid ja valib välja parimad viljad oma retsep�de jaoks. • hooajaline saagikoristus viljad koristame nende loodusliku küpsemise järgselt. Kuna toodetes kasutatakse puhast mahla või viljaliha, võivad mahlade ja nektarite maitsed muutuda, olenevalt hooajast ja aastast. • mitmekesisus Otsime ning kasutame vaid parimaid vilju. Me usaldame oma koostööpartnereid, kes teavad meie nõudeid viljade küpsusastmele, värvile ja kasvatus�ngimustele.
Meie tootevalikus on üle 30 erineva mahla ja nektari, seega igaüks leiab endale parima! Me austame viljade looduslikke omadusi ning meie jaoks on oluline säilitada viljade loomulik maitse. Sealjuures tagame kindlas� ka mahlade ja nektarite suhkru ning happelisuse tasakaalu. Lisaks pöörame tähelepanu mahlade ja nektarite tekstuurile. Näiteks: Pirninektar: pirni viljaliha 50%, vesi, suhkur, hape: sidrunhape, an�oksüdant: askorbiinhape; Õuna-vaarika-fenneli mahl: õunamahl 69%, vaarikas 18%, fennel 11%, basiilik; Mustsõstranektar: vesi, Burgundia mustsõstra viljaliha 33%, suhkur, sidrunhape, askorbiinhape. Kui viljad on saavutanud oma loodusliku küpsuse, siis need koristatakse ja viiakse Patrick Font Tööko�a, kus neid edasi töödeldakse. Tootmisprotsessi kasutatakse traditsioonilisi meetodeid: külmpressi meetod puhta mahla eraldamiseks ja tsentrifuugimeetod viljalihaga viljade töötlemiseks. Külmpressimeetodit kasutades säilivad nii vilja maitse ning lõhna- ja värviomadused. Seejärel mahlad ja nektarid pastöriseeritakse ja villitakse. Pastöriseerimine tagab mahlade ja nektarite kolmeaastase säilivuse. Hetkel on pooleli mitmed läbirääkimised erinevate Ees� hotellide, kohvikute, restoranide ja SPAdega, kust loodetavas� leiab peagi Patrick Font mahlu.
Joo
u!
slikk u d o lo
Font k c i r at Joo P ahlu ja m reid! a t k e n
Võimalik on tellimusi teha ka meie kodulehel: www.fruitsinbo�le.com Lisaks võib meie kohta infot leida Instagramis: www.instagram.com/fruitsinbo�le
VÄLJAKUTSE
Kuidas need kolm nädalat möödusid? Milline oli kõige keerulisem? Superlahedalt! Esimesed väljakutse päevad veetsin ma Moskvas. Seal ilmnes kohe esimene takistus. Päris raske oli hommikuti süüa leida. Esimesed päevad möödusid hummust ja kurki süües. Teisel päeval leidsin väga põneva kohaliku veganrestorani Avokado. Seal sain oma esimesed korralikud veganpalad, mis jäid eredalt meelde. Kõige keerulisemaks osutuski tegelikult kogu elu ajastamine. Väljakutse lõpp kujunes väga tihedaks – palju esinemisi, uusi projekte ja erinevaid reise. Energiakulu oli neil nädalail meeletult suur ning see eeldas ka suuremas koguses kütust. Väikeseks probleemiks sai ka lennukis söömine, kuna sealne menüü ei ole väga mitmekesine. Selle koha pealt olen aga kuulnud, et lennufirmad teevad juba edusamme rohelisema tuleviku osas, vähemalt lennukimenüüdes. See kõik sai parajaks
pähkliks, kuid ütlen ennastkiitvalt, et sain hakkama ja olen uhke! See probleem on ilmselt tegelikult ainult lühilendudel ja kõikide suurlennufirmade menüüdes peaksid tänaseks päevaks vegantoidud küll esindatud olema. Lisaks jäi silma, et ma pole kunagi elus toidu peale nii palju mõelnud kui neil nädalatel.
„Üllatas see, et paljud arvasid, et tegemist on dieediga, justkui oleks veganlus tore viis kaalust alla võtta. Seda sugugi mitte.“
6
VEGAN
Kas eksisid ka teelt? Kui jah, siis millega? Tõepoolest, mõned korrad suutsin siiski libastuda. Esimene kord oli juhtum, kus ma ei leidnud sobivaid küpsiseid. Hiljem aga leidsin oma magusaisule leevendust – ostsin NOPist piparkooke! Kuidas ümbritsevad inimesed sellesse väljakutsesse suhtusid? Kõik suhtusid positiivselt. Reaktsioonid olid pigem neutraalsed, kuna ma pole ju suure osa elust liha söönud. Päris alguses ei teadnudki lähedased midagi, aga kui kohvikus uurisin teenindajalt, kas tegemist on vegantootega, siis jäi sõprade pilk küll
korraks pidama. Sul on nii kiire kogu aeg, kas sa üldse kodus süüa proovisid teha? Tegelikult juhtuski nii, et neil saatuslikel nädalail ei jõudnud ma ühtegi korda kodus kokata. Tellimise mõttes nälga ma kindlasti ei jäänud. Kasutasin ka erinevaid äppe, näiteks Wolt, mis aitasid kiire päeva lõpuks maitsvad veganroad kenasti koju toimetada. Milline õnnistus! Luban siiski, et aasta lõpus proovin ka ajakirjalt Vegan saadud retseptid perekondlikel sündmustel ära. Mille kallal siis hetkel töötad? Mida oodata on? Hetkel käib töö minu täispika stuudioalbumi kallal, mis jõuab kuulajateni 2019. aastal. Veel väljakutsest ... Mis sind üllatas? Üllatas see, et paljud arvasid, et tegemist on dieediga, justkui oleks veganlus tore viis kaalust alla võtta. Seda sugugi mitte. Minu vaatepunktist on tegemist eeskätt keskkondliku küsimusega. Väljakutse käigus saadud uudiskirjade abil sain palju targemaks keskkonnaprobleemide osas, mis meie planeedi käekäiku ohustavad. Kuidas loomi ei kasvatata kui
VÄLJAKUTSE
olendeid, vaid toodetakse kui toorainet. See on hiiglaslik probleem, mille leevendamiseks peame kõik oma panuse andma. Kas väljakutsest oli keeruline kinni hoida? Kas tahtsid ka alla anda? Mitte mingil juhul! Indu jätkus lõpuni välja ja kindlasti on minu menüüs nüüd ka jäädavalt mõned toidud, millele leidsin veganasenduse. Lihtne näide on mandlipiimaga kohv. Suurepärane asendus lehmapiimale! Kuidas aitasid sind EVS-i saadetud kirjad? Kas neis oli ka midagi sellist, mida sa varem ei teadnud? Kirjad olid väga ägedad! Eriti meeldis see, et info tuli killuke korraga, mitte suure portsuna. Iga kord oli põnev midagi uut teada saada ja seda just mõnusas koguses. Eriti vapustas mind kanade kohtlemine munatööstuses. Kas väljakutse muutis su hoiakuid? Kindlasti muutis. Eriti jäigi hinge
keskkonnateema, millele tuginedes ka edaspidi oma valikuid toidulaual jälgin ja reguleerin. Kuidas on enesetunne pärast kolme nädalat? Enesetunne on tegelikult superhea. Toitumise poole pealt olin kindlasti hulga tervislikum, kuna pidin nüüd tõeliselt ja korralikult sööma hakkama. Ära jäid õhtused snäkid ja rämpstoit. Laual oli mitu täisväärtuslikku toidukorda päevas. Mu kõht on selle eest kindlasti tänulik. Kuidas edasi? Ikka samm-sammult. Soovitan ka lugejatel tormakate uusaastalubaduste asemel minna edasi rahulikult ja leida endale sobivaim toitumine, mis ei kurna planeeti ning on tervislik. Nii on kindlam, et suure innuga alustatud valik ka jätkusuutlik on. Päev korraga ja äärmusi vältides. Sind kutsuti ka saatesse „Suud puhtaks“. Kuidas see kogemus oli? „Suud puhtaks“ oli väga huvitav! Saa-
tes oli mul väga hea meel jagada enda taimetoitlase-kogemust. Tuli meelde ka see, et kui mina muutsin oma toitumisharjumusi 16 aastat tagasi, siis otsustas ka kool taimetoite menüüsse lisada. Saate temaatika oli ehk veidi negatiivse nurga alt üles ehitatud ning kuna formaadile kohaselt on saates üldse liiga palju külalisi, ei ole kõigil võimalik selle lühikese aja jooksul enda arvamust avaldada. Seda enam peaksid kõik vaatajad leidma endas indu teema kohta rohkem uurida – jällegi, keskkonna heaks. Kas usud veganmaailma võimalikkusse? Absoluutselt, kuid arvan pigem, et inimene mitte ei hakka veganiks, vaid kasvab selleks. Hea on alguses katsetada ja uurida. Miks mitte võtta ette kasvõi nädalane väljakutse ja proovida erinevaid vegantoite ja nippe ning järk-järgult edasi minna? Loodan ka, et üldsuse arvamus selle ohtlikkusest muutub ja et see liikumine jõuab veel suurematesse massidesse.
VÄLJAKUTSE
ARO VELMET
kultuuri- ja teadusajaloolane Väljakutse vastuvõtmine ei olnud keeruline. Olen vahelduva eduga olnud taimetoitlane u aastast 2008. Vahepeal on see olnud keerulisem – mõnikord on taimetoit raskesti kättesaadav, näiteks kohtades nagu Senegal. Aga üldiselt olen veendunud,
ZÜLEYXA IZMAILOVA Tallinna abilinnapea, Eestimaa Rohelised
Olen taimetoidusõbralikku elu viljelenud juba pikalt, vahelduva eduga olnud taimetoitlane ja viimastel aastatel püüdnud liikuda veganluse poole. Faktid on mulle teada nii keskkonna, eetika kui tervise osas ja need viita8
VEGAN
et loomade toiduks kasutamine pole meie tööstusliku lihatootmise tingimustes eetiliselt põhjendatud (kui me ei kiida heaks koerte ja kasside piinamist, siis pole õigustatud ka lehmade, sigade ja lammaste piinamine), keskkonnasäästlik (veiseliha tootmine kulutab kordades rohkem ressursse ja tekitab kasvuhoonegaase kui sama toiteväärtusega taimetoidu kasvatamine), tervislik (eeskätt lihatööstuse mõju tõttu antibiootikumidele resistentsete bakterite levikul). Kolm nädalat möödusid heas mõttes sündmustevaeselt. Los Angelesi söögikohtades vegantoitude leidmine pole probleem ja piima- ning munaasendajad on kenasti saadaval. Liigagi hästi sai selgeks, kui läbivad ja samas ebavajalikud on erinevates toodetes loomsed saadused. Ma siiamaani ei saa aru, mida teeb muna taimses sušis? Aeg-ajalt tuli meelde tuletada (tunnistan, et mõnikord ununes), et piimašokolaadis on piim ja jäätis pole alati mahlast ja jääst. Meeldivaid avastusi oli ka. Proovisin kolme nädala jooksul „veritsevat“ impossible-burgerit, mis rahuldas kõik ürgameerikalikud karnivoorivajadused. Avastasin lisaks soja- ja kaerapiimale ka riisipiima ja kookosejogurti
võlud. Käisin mitmes uues restoranis, mille avastasin seetõttu, et tuttavate kohtade menüüdes oli liiga palju juustu. Juustust rääkides, vastavad veganvariandid on paraku üsnagi pettumust valmistavad. Ümbritsevate inimeste suhtumine oli väga toetav. Üks mu tudengitest saatis pärast möödaminnes pillatud kommentaari mitu veebilinki veganretseptidega ja mainis, et söögipärm on väga hea parmesani aseaine. Teised tuttavad olid põhiliselt uudishimulikud, rääkisid oma kogemustest, soovitasid söögikohti või retsepte. Väga äge oli, kogukonda tekitav kogemus. Pärast kolme nädalat on enesetunne väga hea, aga samas sai selgeks, kui oluline on veganluse juures toetav taristu. Los Angelesis on veganlus igapäevane. Kohalik toidupood müüb viit erinevat veganvorsti, veganhakkliha, kuut piimaasendajat. Juustuprobleemiga võiks midagi peale hakata (ja see on ilmselt luksus, millest hetkel loobuma pole valmis). Ent kui see väike detail välja arvata ja kui ümbritsev keskkond on toetav, on veganlusega harjumine väga lihtne ja sujuv protsess.
vad üheselt, et veganlus on õige tee. Oli palju lihtsam, kui ma arvasin. See oli ka suurim üllataja. Ilmselt on pikaaegsel veganil kuu aega taas segatoitumist harrastada palju raskem kui vastupidi. Mind üllatas see, kui paljudes söögikohtades juba eraldi V-tähega markeeritud vegantoitu saab! Taimetoitlus ja veganlus on ühiskonnas üleüldiselt suure võidukäigu teinud. Põhjuseid, miks vähem või üldse mitte loomset toitu tarbida, on palju. Enamik inimesi teadvustab vähemalt mõnda neist. Samas koperdasin ka kummaliste ja omamoodi naljakate väärarusaamade otsa, nagu „oota, muna sa ju ikka sööd, eks“ või „kas see tähendab, et sa saia ei tohi ka süüa“. Veganlus on teadlik valik. Otsus, mille osad inimesed on langetanud ja millest sünnib kasu palju laiemale ringile kui vaid veganitele. Lähtudes rahvatervisest ja keskkonnakaitsest, ei tohi riik seda valikut diskrimineerida ega takistada, vaid peaks hoopis leidma võimalusi selle soodustamiseks. Viimane aeg on riiklikud toitumissoovitused kaasajastada. Hästi tore
on see, kui mõni peavoolu infokanal teemat positiivselt kajastab. Näiteks tunnistas Mihkel Kärmas „Pealtnägijas“, et tulevikus on taimetoitlus paratamatus! Kurvastab see, et paljud kriitikud, ka arstid ja toitumisnõustajad, ei arutle tegelikult faktipõhiselt ega süvene. Liiga palju on lahmimist ja iganenud pseudoargumente. Väljakutse pani mind veganeid veel enam austama. Inimesed teevad üldiselt oma eluvalikud traditsioonidest ja tavadest lähtudes. Veganid esindavad julgust ennast ja end ümbritsevat maailma muuta, mõistes enda tegude kaudseid ja pikemaajalisi tagajärgi. Nad esindavad ka empaatiat, mida maailmas palju rohkem olla võiks. Sellist põhimõttelist otsust, et olen igavesti vegan, ma teinud ei ole. Aga nüüd, kui väljakutse lõppenud on, olen väga vähe loomset tarbinud. Arvestades, et keskkonna seisukord halveneb ja kasutatavat põllumaad jääb kliimasoojenemise tõttu vähemaks, kuid samas inimpopulatsioon kasvab, ei ole meil tulevikus tegelikult teist alternatiivi, kui loomsete toiduainete tarbimist oluliselt vähendada.”
UURING
ÜLE KOLME PROTSENDI EESTI NOORTEST ON VEGANID – Anita Jürson ja Kadri Aavik –
Oktoobris tellisid MTÜ Loomus ja Eesti Vegan Selts Kantar Emorilt esimest korda uuringu eestlaste toitumisharjumuste kohta. Küsitluse eesmärk oli välja selgitada, kui palju veganeid on Eestis ning millised trendid valitsevad loomsete toodete tarbimises.
Tulemustest selgub, et iga neljas Eesti inimene ehk 26,5% kõigesööjatest Eesti elanikest on vähendanud loomsete toodete osakaalu oma menüüs. 9,2% plaanib seda teha tulevikus. Loomsete toodete tarbimisel paistavad naised silma suurema aktiivsuse ja valmisolekuga loomsete toodete tarbimist vähendada. 1,8% on loomsetest toodetest juba loobunud kas osaliselt või täielikult (vt diagramm 1).
Diagramm 1. Loomsete toodete tarbimise vähendamise sooline võrdlus
19,7% Eesti elanikest, kes käivad väljas söömas, tellib toidukohas alati või tihti taimset toitu. Kooskõlas loomsete toodete tarbimise soolise jaotusega on naised ka tihedamad taimsete toitude tellijad söögikohtades (vt diagramm 2). Diagramm 2. Taimse toidu tellimise sagedus väljas süües
10
VEGAN
REKLAAM
PÄHKLID JA KUIVATATUD PUUVILJAD- POPULAARNE PÜHADEAEGNE MAIUSPALA Ees� inimeste parema tervise nimel võime rõõmustada, et aina enam on suurenenud pähklite ja kuivatatud puuviljade tarbimine. Sellega kasvab ka pakkumine, et igaüks leiaks omale kõige meelepärasemad, alustades mitmesugustest segudest ja lõpetades erinevate soolaste või magusate maitselisanditega. On häs� teada, et pähklid sisaldavad ohtras� meile vajalikke mineraalaineid ning rasvhappeid. Viimased on ka põhiliseks komponendiks pähklite hea maitse kujundamisel. Kahjuks pole kõik pakutavad pähklid ühtviisi maitsvad ega ka tervislikud. Hapnikuga kokku puutumine aitab kaasa pähklites ohtralt leiduva ja muidu organismile väga kasuliku rasva rääsumisele, mille protsessi kiirendab omakorda valgus ja soojus. Eelkõige muudab rääsumine pähklite maitse vägagi ebameeldivaks, intensiivsemal rääsumisel aga muutub toode kantserogeenseks ja tervisele ohtlikuks. Maitseerinevus on märgatav väga kerges�: rääsumine põhjustab mõrudat ja kibedat maitset, värske pähkel maitseb seevastu imehäs�. Sellepärast ongi oluline tagada pähklitele võimalikult head säilimis�ngimused. Kartes kõige enam hapnikku ja valgust, tasub ostuvalikuid tehes jälgida, et pähklipakend oleks häs� suletud, võimalikult tugev ja läbipaistmatu. Kodus on samu� soovitatav jälgida, et pähklid püsiksid võimalikult häs� suletult ning pigem otsese valguse eest hoitult ja jahedas.
Puuviljad ja seemned
Kuigi puuviljades on looduslikke rasvu oluliselt vähem kui pähklites, siis �h� kasutatakse kuivatamisel ja säilitamisel nende omaduste parandamiseks erinevaid õlisid. Lisatud õlid rääsuvad sarnaselt pähklites leiduvate looduslike rasvadega ja isegi kergemini. Valguse ja hapniku eest kaitsmisega õnnestub ka paremini väl�da pähklite ja puuviljade liigset kuivamist. Vähem oluline ei ole ka see, kuidas tooted pakenditesse jõuavad, millistelt maailma eri paigus olevatelt tarnijatelt need pärit on ning pidev ja �he koostöö farmeritega, kvaliteedi igas tarneahela etapis – kasvatamisel, töötlemisel, transpordil.
Pühadekingituseks kuni aasta lõpuni tasuta tarne!
Kvaliteedi tagamisel on asendamatu pikaajaline kogemus, kuid selleks, et kõik osapooled mõistaksid hea kvaliteedi �ngimusi ühtemoodi, on loodud ka mitmeid rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedisüsteeme nagu BRC, ISO22000, IFFS ja teised. Nende süsteemide järgimine nõuab tootjalt oluliselt ulatuslikumat hankekanalite kontrollimist, keemiliste analüüside tegemist toodetes, põhjalikke kontrollsüsteeme seadmete hankimisel, hooldamisel ja puhastamisel, allergeenide haldamist, metalli detekteerimist ning veel palju muudki. OÜ Bio Life müüb Rhumveld Bal�c´u tooteid, kellel on 25 aastane pähklite ja kuivatatud puuviljade maaletoomise ning pakendamise kogemus. Rhumveld on ainus Ees�s, kes omab selles vallas Euroopa rangeimate nõuetega toiduohutus- ja kvaliteediser�fikaa� BRC, mis kindlustab nii müüjale kui ka tarbijale ostetud kauba stabiilse kvaliteedi. Samu� ollakse üks väheseid kogu Euroopas, kes säilitavad oma tooteid jahutatud �ngimustes. Naudi kommi asemel tervislikke pähkleid ja puuvilju!
www.biolife.ee
UURING
„Märkimisväärne on ka fakt, et 3,2% Eesti noortest vanuses 15–24 eluaastat on veganid ehk täistaimetoitlased,” nentis MTÜ Loomus projektijuht Anita Jürson (vt diagramm 3). „Veganite osakaal selles vanuserühmas on enam kui viis korda kõrgem veganite arvust kogu Eesti elanikkonnas (0,6%). 1,2% Eesti elanikkonnast peab end taimetoitlaseks. See protsent on samuti kõige kõrgem 15–24-aastaste noorte seas (3,6%). Seega, liha ei söö 1,8% Eesti elanikest ning 6,8% Eesti noortest vanuses 15–24 aastat.”
6.80 %
2.20 %
15 - 24
25 - 34
0.70 %
0.70 %
35 - 49
50 - 74
Diagramm 3. Veganite ja taimetoitlaste osakaal elanikkonnas vanusegruppide lõikes
Eesti Vegan Seltsi juhatuse liikme ja sotsioloogi Kadri Aaviku sõnul võib veganluse suuremat populaarsust Eesti noorte hulgas selgitada näiteks sellega, et noored on sotsiaalmeedia kaudu loomakaitse ja -õiguste ning veganluse-alase infoga rohkem kokku puutunud, olles osa ingliskeelsest globaliseerunud meediaruumist. „Samuti võib seda tulemust selgitada noorte üldisemalt sallivamate ja avatumate hoiakutega, mis peegeldub näiteks noorte positiivsemas suhtumises LGBT inimestesse ja pa-
gulastesse,” lisas Aavik. Ka Jürson peab oluliseks mõjutajaks taimetoitlust propageerivaid ühinguid ja ettevõtmisi. „Olulist rolli on kindlasti mänginud iga-aastane Taimetoidumess ja näiteks Loomuse juhitud „Taimsete valikute” programm, mille eesmärk on suurendada söögikohtades taimsete toitude pakkumist,” selgitas Jürson. Eesti Vegan Seltsi strateegia seab eesmärgiks, et aastaks 2022 on 5% Eesti elanikkonnast veganid. Kuna noorte (15–24 a) hulgas on juba prae-
„1,2% Eesti elanikkonnast peab end taimetoitlaseks.”
12
VEGAN
gu veganite arv üle 3%, on tõenäoline, et aastaks 2022 on vähemalt 5% või enamgi selle vanusegrupi noori veganid. Kolm toitumist puudutavat küsimust olid Eesti Vegan Seltsi ja MTÜ Loomuse tellimusel lisatud Kantar Emori 1000 vastajaga igakuise CAWI-buss uuringu kahte uuringulainesse ning tegemist on üldkogumile (15–74-aastased) esindusliku veebiuuringuga. Elanikkonnaküsitlus toimus 2018. aasta oktoobris. Toitumist puudutavate küsimuste lisamist Emori veebiuuringusse toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
k i l a v n a g e V KATA LO O G
UU
DIS
TO
OD
E!
1
Kikerhernekarri
k i l a v n a g e V Valiku Usina vegantooteid leiad www.usin.ee. Maitsev, soodne ja lihtne tellida.
KATA LO O G
Bulguripilaff
Kuskuss salat kÜÜgiviljadega
1
AKTIVIST
MIKK MÄGI – „HULLUST” AKTIVISTIST HINNATUD VEGANKOKAKS – Andra Nõlvak –
Fotod: Krõõt Tarkmeel
14
VEGAN
AKTIVIST
Sisemiselt mässumeelne ja tulihingeline loomaõiguslane Mikk Mägi unistab maailma rahust, tahab muuta vegantoidu normaalseks, aga kõige selle juures peab ennast tüübiks, kes lihtsalt teeb süüa.
M
illal Mikust taimetoitlane sai, ta enam selgelt ei mäleta. „Siis internetiajastu hakkas alles ärkama. Ma nägin mingit videot kuskil ja mõtlesin, et okei, ma hakkan taimetoitlaseks,” meenutab Mikk, kuid tunnistab, et sõi siis veel piima- ja munatooteid. Veganismi teemat siis veel ei olnud, kuid ka see hakkas peatselt Eestis levima. „Vegan sai minust, kui loomakaitsega tegelema hakkasin ja sain aru, et piima- ja munatööstus on tegelikult veel hullem kui lihatööstus, sest piima ja mune võetakse kogu aeg. Ja siis lõpuks see loom läheb samamoodi lihaks,” jutustab ta, kuidas temast vegan sai.
„Mõtlesin, et kui ma tahan olla loomaõiguslane, siis pean nendest loobuma. See oligi äkki 2005. või 2006. aastal.” HULLUD NOORED AKTIVISTID Mikk, kes täna on veganrestorani V peakokk, asutas omal ajal MTÜ Loomade Nimel. „Ma mäletan, et tahtsin teha hullult midagi, aga siis mu mõtted olid tol ajal liiga radikaalsed,” meenutab Mikk, tuues näiteks meeleavaldused. Tollal oli Eestis olemas küll loomakaitseselts, kuid see polnud mehe jaoks piisav väljenduskoht. Saadigi kokku ja mõeldi, et võiks midagi ära teha. „Nii see pall veerema hakkaski,” tõdeb ta. „Meie esimene suurem üritus oli Eesti esimene karusnahavastane meeleavaldus,” meenutab ta esimest suuremat asja, mis inimestele neid tutvustas. Pärast seda leidsid paljud
inimesed tee nende juurde, ise samal ajal õppides, kuidas sellist liikumist korraldada, sest kogemust ju polnud. „Me olime need hullud noored aktivistid, kellele öeldi, minge tööle, ja küsiti, kas meil oma ajaga midagi paremat pole teha,” tunnistab ta täna, et ühiskonna reaktsioon ei olnud midagi head. „Meid võeti kogu aeg kui radikaale ja hulle. Aga noh, siis me ikka röökisime, karjusime, peksime vastu karusnahapoe aknaid ja elasime oma emotsioone välja. Ja enda arust tegime õiget asja. See oligi see, kuidas inimesed meid kõrvalt nägid,” pajatab ta. Ühel hetkel tuli teha aga valik. Kas jätkata aktiivset võitlust loomade nimel või võtta vastu väljakutse hakata restoranis inimestele maitsenaudinguid pakkuma. „Enne kui restoran tuli, tegin ma
„Me olime need hullud noored aktivistid, kellele öeldi, et minge tööle, ja küsiti, kas meil oma ajaga midagi paremat pole teha.”
AKTIVIST
catering’i ja neid töid hakkas hästi palju tulema. Siis avaneski võimalus restoran luua ja mina pidin tegema valiku,” tunnistab ta, et see oli tema jaoks äärmiselt keeruline hetk. Mikk, kes oli harjunud võitlema ja sõdima, pidi tegema valiku – kas olla aktiivne aktivist või hakata süüa tegema. „Nii palju, kui ma saan, võtan sõna ja ütlen, mis ma mõtlen. Aga ma ei ole enam aktiivselt projektijuht. Kui kellelgi on abi vaja, siis alati aitan,” ei ole temast tänaseni tegelikkuses aktivistihing kuskile kadunud. Minu küsimuse peale, milline on Eesti vegankogukond, jäi Mikk pikalt mõtlema. Pärast pikka pausi tunnistas ta, et ei oskagi seda iseloomustada. „Mingi aeg, kui see kogukond tekkima hakkas – nüüd on veganeid muidugi väga palju –, oli tunne, et sa tead kõiki veganeid Eestis. „Ah-haa! See tüüp – ta on vegan!” Aga nüüd on nagu ... Kuidas öeldaksegi, nagu seeni pärast vihma,” tundub talle. Samas tunnistab, et tal on selle üle ainult väga hea meel ja see on lahe. „Nüüd on see kogukond nii suur, et selles on veel omad kogukonnad: toortoitlased, loomaõiguslased ja punkarid, kes on veganid. Mingi hetk olid veganid alternatiivsed tüübid, aga nüüd on neid nii palju ja kõiki ühendab see veganistlik maailmavaade,” on ta südamest õnnelik, et see levib. KUNAGI OLI VAID ÜKS PORGANDIKOTLET Koos kogukonna suurenemisega on tulnud juurde ka palju vegantooteid, mida meie poelettidel müüakse. „Enne oli nii, et kui olid vegan, siis sul ei jäänud muud üle, kui võtta see porgandikotlet, aga nüüd on see vegan-teema selliseks läinud, et esiteks saab poes valida ja teiseks pannakse väga palju rõhku sellele, et vegantoode oleks hea ja maitsev ning et seda ostaks ka mitteveganid,” tõdeb ta, et kunagi ei olnudki muud varianti, kui selle ühe valiku üle rõõmu tunda. Nüüdseks on Miku sõnul kogu vegankraam kvaliteetsemaks läinud. Aja jooksul on toimunud teisigi suuri muutusi ja edasiminekuid. „Nüüd, kui oli innovatiivse toidu konverents, mida korraldasid Nähtamatud Loomad, kohtasin seal üht Soome tuttavat, kes ka on hästi pikalt vegan ja aktivist olnud. Ta tõi välja, et kui me kunagi selliseid üritusi organiseerisime, toimusid need kuskil noortekeskustes ja kogunemiskohtades. Olid väikesed üritused, kuhu tuli kohale 16
VEGAN
VURTSI
KA S EL U
UUED HUMMUSED NÜÜD POODIDES!
e-ainete vaba kodumaine vegan
AKTIVIST
käputäis inimesi. Ja nüüd me räägime, kuidas kümne aastaga kõik muutunud on. Hotelli konverentsiruumis! Kunagi oli umbes kolm punkarit, kes olid veganid, aga nüüd on see laiemale ringile normaalsus.” Meie vestluse katkestab üks teenindaja, kes küsib, kas Mikk oleks nõus andma autogrammi ühele naisterahvale, kes tema kokaraamatu on kingituseks ostnud. „Ma ise pean ennast mingiks tüübiks, kes teeb lihtsalt süüa,” tunnistab Mikk, et tähelepanu on tema jaoks harjumatu. Vestlust jätkates küsin ta käest, mis on tema arvates meie ühiskonnas suurim valupunkt. „Nüüd on käes see aeg, kus riiklikud
toitumisnõustajad ja kavade koostajad võiksid aktsepteerida veganlust. Igal pool meie ümber – Soomes, Rootsis – juba riiklikult öeldakse välja, et vegan on normaalne olla, kui sa jälgid, mida sööd, et saaksid kõik ained kätte. Meil võiks ka näiteks Tervise Arengu Instituut öelda, et sellega saab hakkama. Nad on aastatega küll pehmenenud, aga ...” jätab ta pooleli. „Ja kui ma ütlen „kui sa jälgid, mida sa sööd”, siis ei ole vahet, kas oled vegan või mitte,” kirjeldab ta ühte valupunkti, mis võiks lahendatud saada. Kui ütlen, et üks levinumaid müüte on see, et Eestis ei ole loomakasvatused nii äärmuslikud kui välismaal
„Nüüd on käes see aeg, kus riiklikud toitumisnõustajad ja kavade koostajad võiksid aktsepteerida veganlust. Igal pool meie ümber – Soomes, Rootsis – juba riiklikult öeldakse välja, et vegan on normaalne olla …”
18
VEGAN
tehtud videotes, tunnistab mees, et arvas isegi kunagi sama. „Nende mõte ongi näidata seda, et loomad kannatavad. See ongi kõige hullem müüt, et meil ei ole nii hull. Need kohad on kinniste uste taga! Selleks neid videoid tehaksegi. Vaatad Ameerika videoid ja mõtled, et ikka väga hull on. Ma arvasin ka, et Eestis ei ole hull. Nüüd vaatad, et Eestis on mõni asi hullemgi veel.” „Minu unistus on maailmarahu. See on selline suur asi, millest unistada, aga mida kunagi ei tule,” räägib Mikk enda isiklikust unistusest. Siiski õhkub temast killuke lootust, et ühel päeval seegi unistus tõeks võib saada. „Aga veganlusest rääkides on minu kui loomaõiguslase unistus see, et Eestis keelustataks karusnahakasvandused. See oleks mu unistus. Tundub, et see on ka käega katsutav. See pole selline, et inimesed võiksid kõik lihasöömisest loobuda. See on selline teostatav unistus. Kui see on tehtud, siis mõtlen uue,” muigab ta.
GREEN STORY KÖÖGIVILJAMÄÄRETE SARI ÜLLATAB NATURAALSE JA KODUSE MAITSEGA SOBIB NII KUUMADE KUI KA KÜLMADE TOITUDE VALMISTAMISEKS. Green Story tooted on Eesti turul uus ja ainulaadne sari, kus on retseptide koostamisel silmas peetud eeskätt veganite maitse-eelistusi ja põhimõtteid, kuid tänu puhtale maitsele ja mitmekülgsetele kasutusvõimalustele on tooted kiirelt populaarseks saanud kõikide tarbijate seas, kes heast ja tervislikust toidust lugu peavad. Eriti maitsevad köögiviljamäärded lastele, sest need sobivad kiireks suupisteks ja saiale määrimiseks ning valmistamisel ei ole lisatud säilitusaineid ega kunstlikke lisaaineid.
Köögiviljamääre grillitud baklažaani ja tomatiga
Köögiviljamääre kikerherneste, pipra ja mustade köömnetega
• 100% taimsed koostisosad • Maitsvad köögiviljade ja vürtside kombinatsioonid • Supi- ja kastmepõhjaks • Võileivamäärdena • Külmade suupistete valmistamiseks • Dipikastmena • Otse purgist maiustamiseks
Köögiviljamääre päikesekuivatatud tomatite ja jõhvikatega
Köögiviljamääre grillitud suvikõrvitsa ja karriga
NÄIDISRETSEPT SALAT GRILLITUD KÖÖGIVILJADEGA 80 g – punast paprikat 80 g - suvikõrvitsat 80 g - porgandit 80 g - punast sibulat 80 g - brokolit 30 g - vinegrettkastet 30 g - peterselli 30 g - koriandrit 40 ml - õli 50 g - suhkruherneid 60 g – Green Story baklažaaniga köögiviljamääret.
Maitsestamiseks kasuta soola, pipart ja sidrunimahla. Pese ja tükelda köögiviljad, pintselda õliga ja küpseta ahjus temperatuuril 180 ° C kuni köögiviljad on pehmed ja kergelt krõmpsuvad. Jahuta ning lisa hakitud petersell ja koriander. Sega vinegrettkaste Green Story grillitud baklažaani määrdega. Sega köögiviljad kastmega ja maitsesta vastavalt soovile. Tükelda suhkruherned peenikesteks ribadeks (herned ei pehmene küpsetades) ja lisa salatile.
Tooted on saadaval suuremate Selverite gurmeele�des, Kaubamaja, Stockmanni ja Rimi kauplustes.
ETTEVÕTLUS
EESTI ETTEVÕTJAD: VEGANTOIDU TARBIMINE SUURENEB TULEVIKUS VEELGI! – Anita Jürson –
20
VEGAN
ETTEVÕTLUS
MTÜ Loomus korraldas oktoobri lõpus Tallinn FoodFest 2018 raames paneeldiskussiooni, kus anti ülevaade viimasel ajal kiiresti kasvanud vegantoodete valdkonnast. Arutleti, miks vegantooted on muutunud populaarseks, millised on Eesti omapärad vegantoodete turul ja mis on selle nišivaldkonna puhul suurimad väljakutsed. Vestluse eestvedaja Annika Lepp leidis, et toimunud arutelul oli märgiline tähtsus. „Tegemist oli esimese korraga, kui vegantoidu teema tõstatati Eestis niivõrd tähtsal ja prestiižikal toidusektorile suunatud üritusel nagu Tallinn FoodFest. Oleme tänulikud toidumessi korraldajatele võimaluse eest tutvustada kiiresti arenevat ja põnevat vegantoidu valdkonda Eesti toidutööstuse esindajatele.”
Osalenud ettevõtete esindajad nõustusid, et viimastel aastatel on vegantoodete kättesaadavus ja pakkumine oluliselt kasvanud. Oliver Poll Euroleivast kommenteeris, et ilmselgelt on taimetoitlaste arv kasvanud ja ületanud kriitilise massi – tootjal tasub juba vegantooteid teha. „Väga oluline on, et kauplusekett ise teeks otsuse, et julgeb katsetada selle tootega. Aastal 2005 võis see näiteks palju keerulisem olla.” Solarise juht Rauno Miljand täpsustas, et süvitsi jõudis nende keskusesse veganteema viimase aasta jooksul. „Turu suurus on see, mis dikteerib hästi paljuski asjade kättesaadavuse või uudsuste realiseerimise tempo.” Hoolimata sellest, et vegantooteid leidub Eesti turul palju, on Skandinaaviamaades nende kättesaadavus jätkuvalt parem. Pikaaegne vegan Loore Emilie Raav leiab, et veganlus areneb jõudsalt. „Erinevaid tooteid erinevates kategooriates on praegu rohkem kui kunagi varem. Samas Helsingis on
näiteks veel parem, seal leiab ka suvalistes väikestes poodides erinevaid vegantooteid. Meil on veel arenguruumi, kuigi valik on juba päris hea.” Ka Loodusvägi OÜ tegevjuht Kristo Tuurmann arvas, et valik on Skandinaavias suurem, kuid ei näe seda probleemina. „Vaadates praegust ja viie aasta tagust aega, on valik nagu öö ja päev. Soome, Rootsi ja Taaniga võrreldes võib loomulikult öelda, et meil on valikut oluliselt vähem, aga see on loomulik, sest tarbijate hulk on täiesti teine.” Vegantoodete tarbimine ei piirdu ainult toiduga ja Solarise keskuses käsitletakse seda teemat hoopiski laiemalt. Rauno Miljand tõi välja, et see, kuidas nemad on veganluse peale vaadanud, on natuke rohkem tarbimispõhine. „Pakkuda võimalust tarbida nii, et ei põhjusta teistele osapooltele kannatusi. Ehk see pole ainult toit – see on see, mida kanname, mida kosmeetika mõttes peale määrime, kuidas me
„Meie jaoks pole veganlus ainult toitumisviis, vaid ka mõtte- või tarbimisviis.”
5%
-1
G DI O O 18 SK 20 DU 2. O 6.1 SO 2-1 ES 0.1 PO 1
EA
JAAPANI MAHE
SIIDITOFU Kõrge proteiinisisaldusega Madala rasvasisaldusega Valmis söömiseks Vegan
Meie enimmüüdud Jaapani siiditoful on nüüd uus välimus! Tihkem ja rikkalikum kui teised pehmed tofud, siidiselt pehme ja sileda tekstuuriga, säilitades samal ajal piisava tahkuse. Seda on väga lihtne kasutada nii soolastes kui magusates roogades, maitseb sama hästi nagu värske tofu.
Gluteenivaba
UUS
VÄLIM U
S
Valmistatud ainult kolmest koostisosast: 1. Ökoloogilised terved sojaoad 2. Puhas allikavesi Fuji mäest 3. Nigari – mereveest saadud looduslikult esinev mineraaliderohke koagulant
10.-16. detsember kogu tavahinnaga kaup E-poes -15%! Kasuta sooduskoodi: STRESSIVABA
Telli E-poest:
www.valete.ee
ETTEVÕTLUS
kodu peseme. Meie jaoks pole veganlus ainult toitumisviis, vaid ka mõttevõi tarbimisviis. Kui selles valdkonnas ringi vaatame, siis näeme, et viimastel aastatel on areng olnud väga kiire ja positiivne.” Miljand tõi välja statistikat vegantoodete tarbimise kohta Solarise keskuses. „Iga kuues inimene, kes ostu sooritab, teeb seda taimetoidupõhisele pakkumisele. Laiendades tarbimise mõistet disainikauplustele või looduskosmeetikale, siis iga neljas inimene. See on tegelikult väga suur arv ja ei saa öelda, et nad on 100% veganid, aga need on inimesed, kes vähemalt mingisugusel hetkel teevad otsuse valida loomse asemel taimne.” Vestlusel osalenud ettevõtjad nõustusid, et keskmist vegantooteid eelistavat klienti on väga raske kirjeldada. Kunagi võis see olla lihtsam, kuid üldistus, et neid tooteid ostavad ainult noored naised või muu säärane kitsas grupp, tänapäeval enam paika ei pea. Kristo Tuurmann mainis, et peamiselt on leibkonna ostukorvi soetajateks naised, mistõttu võib taoline kuvand tekkinud olla.
Eksportimine on kahtlemata teema, millest ettevõtjad on huvitatud, kuid vegantoodete puhul tuleb arvestada mõne eripäraga. Tuurmann tõi välja, et olles isiklikult käinud väga paljudel välismessidel, teab ta, et vegantoodet Eestist väljapoole eksportida on väga raske, kui sellel pole mingit innovatsiooni või eraldi funktsionaalsust juures. „Meie ise näeme, et sel peaks kindlasti olema juures maheväärtus, aga lihtsalt sellest, et see on vegan, ei piisa, sest mujal on innovatsiooni lihtsalt niivõrd rohkem. Hinnalt ei ole meie tooted odavamad, see peab olema midagi muud, millega me ekspordis läbi lööme.” Diskuteeriti põgusalt ka viimasel ajal palju kõlapinda saanud vegantoodete märgistamise ning nimetamise teemal. „Meie kohalik Veterinaar- ja Toiduamet oskas öelda, et „100%“ on täiesti kategooriliselt keelatud termin. Mina arvan, et väljend vegan on vajalik, sest silm haarab logosid. Nagu ka inimesed, kelle jaoks on puhas gluteenivaba toode oluline, otsivad läbikriipsutatud viljapeaga märki. Me elame märkide maailmas,” ütles Oliver Poll.
„Peale tulevad noored inimesed ja nende väärtushinnangud on teised – see puudutab nii teisi inimesi kui ka elusolendeid meie ümber. Vegantoidul on selles paratamatult suur osa.”
22
VEGAN
Arutati sellegi üle, kuidas oleks õige tulevikus kutsuda taimseid toiduaineid, mis on loodud asendama loomseid tooteid nagu vorstid, piim, kala jne. Ühest küljest on mõistetav tootjate ja tarbijate soov kasutada tuttavat nimetust, et toodet oleks lihtsam müüa ja kaubandusvõrgus üles leida. Teisalt pole need aga loomsed tooted ja võiksid seetõttu olla muudmoodi nimetatud. Probleem tekib sellest, et väga raske on välja mõelda uusi nimetusi näiteks kalavabale meremaitsega ja muudele sarnastele toodetele. Tõdeti, et tegemist on keerulise teemaga, mida ilmselt niipea lahendada ei suudeta. Vegantoodete tulevikuväljavaadete osas olid kõik panelistid üksmeelselt positiivsed ja usuvad, et nende toodete tarbimine suureneb veelgi. „Taimetoit pole vaid trend. See on suund, kuhu maailm paratamatult vaatab. Peale tulevad noored inimesed ja nende väärtushinnangud on teised – see puudutab nii teisi inimesi kui ka elusolendeid meie ümber. Vegantoidul on selles paratamatult suur osa,” tõi välja Loore Emilie Raav. Paneelis osalesid Kristo Tuurmann (Loodusvägi OÜ tegevjuht), Loore Emilie Raav (Vegan Restoran V kaasomanik ja tegevjuht), Oliver Poll (Euroleib AS tegevjuht) ja Rauno Miljand (Solarise keskuse juht). Arutelu juhtis Loomuse kommunikatsioonijuht ja üks Taimetoidumess 2018 korraldajatest Annika Lepp.
100% taimse päritoluga kapslid 100% taimse päritoluga kapslid “
Taimsed oomegahapped kogu perele
Green Oil™ – oomegahapped otse loodusest Aju, nahk ja veresooned
„Lõpuks ometi tunnen end täisväärtusliku naisena!”
„Viimased kaks aastat olin pidevalt väsinud ja kurnatud. Sageli oli mul ebameeldiv tunne limaskestade – eriti suu, nina ja silmade – kuivuse tõttu. Nüüd tunnen rõõmu sellest, et otsustasin hakata tarvitama Green Oil™ kapsleid.” Energiapuudus ja väsimus
„Varem olin sageli väsinud, kurnatud ja halvas tujus. Tundsin end nagu närtsinud lill, sest mind piinas alatihti limaskestade kuivus – eriti ninas. Sellega tuli midagi ette võtta,” rääkis Gitte.
Sain lahti väsimusest ja limaskestade kuivusest
Gitte võtab Green Oili kapsleid iga päev hommikusöögi ajal. „Olen väga õnnelik, sest tunnen end suurepäraselt, olen tulvil energiat ja minu organism töötab nagu hästi reguleeritud ja korraTaimsed Green Oili kapslid Gitte on ujumistreener ja füsiotera- likult õlitatud masin,” rõõmustab Gitte. peut. See töö ei ole kergete killast, vaid nõuab palju energiat, mida tuleb oma Otsekui oleks elu uuesti õide tööülesannete täitmisel teistega jaga- puhkenud da. Seepärast on Gittel tähtis olla alati „Tarvitan Green Oili kapsleid juba mitu kuud ja tunnen, et olen tulvil pulsuurepärases vormis. „Kui juhtusin lugema artiklit Skandi- bitsevat nooruslikku energiat! Enesenaavia päritolu taimsete Green Oili tunne on selline, nagu oleks mu keha kapslite kohta, hakkasin nende vastu täitunud soojendava energiaga – ishuvi tundma, sest otsisin juba varem egi käed ja jalad on soojad. Green Oili looduslikke preparaate, mis võiksid kapslid on fantastilised!” mind aidata.”
Polüküllastumata rasvhapped kogunevad peaaju ja reproduktiivsüsteemi rakkudesse. Need on vajalikud paljudes ainevahetusprotsessides, toimivad organismi energiaallikana, kuuluvad kõikide rakumembraanide koostisesse ning osalevad paljudes organismi biokeemilistes protsessides.
Green Oil – 100% taimse päritoluga kapslid
Green Oil on taimne looduslike rasvhapete kombinatsioon, mida saadakse lina-, rapsi- ja kuningakepiseemnetest. Green Oili kapslid on toodetud taimse tooraine külmpressimise meetodil, tänu sellele on kõik bioloogiliselt aktiivsed ained säilinud. Preparaadi koostisesse kuuluvad organismile vajalikud asendamatud oomega-3-, -6- ja -9-rasvhapped. Green Oili kapsleid võivad tarvitada ka taimetoitlased. Green Oil on hästi tasakaalustatud oomega-3-, -6- ja -9-rasvhapete kombinatsioon kogu perele. Green Oili kapslitel puudub kalamaitse ja -lõhn.
Kust saab Green Oili kapsleid osta?
Green Oili kapsleid saab osta apteegist või tootja veebilehelt www.newnordic.ee.
Kas teil on küsimusi?
Lisateabe saamiseks helistage telefonil 684 3838.
www.newnordic.ee
Online Store
ARVAMUS
LOOMAVABAST MAJANDUSEST – Marek Strandberg –
Käesolevaga tuleb juttu vaid loomadest toidu kontekstis. Olgu aga öeldud, et nüüdisaegne materjalitehnoloogia võimaldab väga hästi toime tulla loomanahkade ja linnusulgedeta. Aga on ka üsna loogiline, et kui loomade tapmiseks masskasvatust enam ei toimu, asenduvad loomupäraselt ka nahad ja suled muude tehismaterjalidega. 24
VEGAN
ARVAMUS
I
nimene on kõigesööja. Me võime süüa liha, aga võime ka mitte süüa ja süüa muud. Palju on arutatud selle üle, kas on olemas mingi imetabane paleodieet, mis ka nüüdisajal inimestele väga hästi mõjuks. Arheoloogilistel kaevamistel on kindlaks tehtud, et püsiasurkonnaga inimesed on ajaloo vältel söönud seda, mida parasjagu on saadud. Mõistagi on liha olnud rännates ja suure energiakuluga tegevuste juures parim kontsentreeritud toit. Energiatihe, mitmekesine jne. Tänagi oleks raske ette kujutada traditsiooniliselt elavat põhjarahvast, kes liha tarbimata toime tuleks: külm keskkond ja suur energiakulu loob möödapääsmatu vajaduse väga kontsentreeritud toidu järele. PARAKU POLE INIMKOND PÜRGINUD MITTE TRADITSIOONILISTE ELUVIISIDE JUURDE, VAID NEIST EEMALE See, et me külmas kliimas soojas saame olla, ei sõltu enam ammu toidust, vaid muudest kütustest ja tegelikult suudame neidki täna ju piisavalt kokku hoida nii, et majade energiatarve ka kõrgematelgi laiuskraadidel läheneb nullile. Inimene sööb liha seetõttu, et ta võib ja saab süüa liha. Inimene sööb täna massiliselt liha, sest lihast on tehtud fetišeeritud ja ülereklaamitud kaup. Seda peaasjalikult selle tõttu, et loomade söögiks kasvatamisse on tehtud ülisuuri investeeringuid ja nende tootlus on väga paljude inimeste lootus. Üle 80 kg liha aastas inimese kohta Eestis ja ca 130 kg liha aastas Ameerika Ühendriikides on need kogused, mida tarbitakse. Iga inimese kohta. Imikust vanima seeniorini. Seda on palju – oludes, kus liha kui energiaallika järele pole enam vajadust, tarbib osa inimkonnast seda ühe elaniku kohta rohkem kui iial varem ajaloos. LIHATOOTMINE VERSUS ORJAPIDAMINE Kui inimene saab midagi massiliseks muuta, siis inimene ka teeb seda. See on kultuur. Tehnoloogiline kultuur. Kui inimene omandab oskuse tekitada ja pidada orje, siis see ka juhtub. On ajaloos juhtunud. See tegevus muutus organiseerituks, massiliseks ja sellel põhines sajandeid osa majandusest. Täna on eetiline norm ja üldmõistetavus, et ori ja orjandus pole lubatav osa majandusest. Inimõigused, sünnijärgne võrdsus – need on mõistetavad terminid ja argumendid.
Loomaõiguslus – õigus elada, olemata ühe liigi poolt massiliselt ära kasutatud ning teisalt mitte kasutada oma võimu ning võimalust panna kedagi enda huvides massiliselt kannatama – on muutumas normiks. Loomaõiguslus saab paratamatult me kultuuri osaks. Ka orjapidamisele olid vastuväited omal ajal, millega püüti näidata seda, kuidas majandus kohe-kohe kokku kukub. Ei kukkunud, tulid aurumasinad, elekter, elektrimootorid, tööstusrevolutsioon edenes. Tänaseks on suurem osa igapäevamugavust ja toimetulekut pakkuvatest tehnoloogiatest läbi teinud suure muutuse. Toidu osas on need muutused tagasihoidlikud. Kui võrrelda nüüdisaegset lihatööstust orjapidamisega, siis on tegemist siiski orjapidamisega, kuid pakutakse muude tehnoloogiate kõiki võimalusi. Ka toidutootmine on muutumas. MASSILISE LOOMAKASVATUSE JA TÖÖSTUSEGA SEONDUVATEST PROBLEEMIDEST Inimese poolt toiduks kasvatatavad imetajad moodustavad 60% kogu maal elavatest imetajatest (mitte hulga, vaid massi järgi). Lisaks loomulikult veel suurel hulgal samal eesmärgil kasvatatavaid ja tapetavaid linde. See on enneolematult ulatuslik sekkumine kõigisse looduslikesse ökosüsteemidesse. Enamus sel moel kasvatatavatest tapmiseks mõeldud loomadest toitub ka inimese poolt kasvatatavatest taimedest. Põhiliselt teraviljast, sojast ja muust sellisest. Hinnatakse, et kõigi loomadele söödetavate taimede kasvupind on kolmveerand kogu maailma põllupinnast. Inimene tuleb endale vajalike taimede kasvatamisel toime vaid veerandil kogu olemasolevast põllumaast. See on nii, kuna lõppkokkuvõttes muundub söödavaks lihavalguks maksimaalselt kümnendik taimedes olevast energiast ning komponentidest. Ja kuna liha söömine pole mitte vajadus, vaid tarbimismood, siis ongi tulemuseks asjaolu, et jõukad ühiskonnad ujuvad lihas ning lisaks majanduslikele põhjustele on ka maapuuduse tõttu Maa elanike hulgas jätkuvalt nälg. Maailma toiduorganisatsiooni väitel (FAO) toodeti juba kümnendi eest iga Maa elaniku kohta ca 50 kg loomset valku aastas, kasvatati umbes 10 kg kala lisaks veekogudest püütule. Arusaadavalt on seegi toit
ebaühtlaselt jaotunud ning olemasolev kaubanduse ja põllumajanduse ülesehitus ei saa ühelgi moel muuta maailma ühtlasemalt toidetuks. Inimesed ise moodustavad kõigi imetajate kogumassist täna 36% ning looduses elavaid imetajaid on massi mõttes vaid 4% – need arvud ilmestavad parimal moel, milline on loomakasvatuse mõju ökosüsteemile ja liigirikkusele. Lühidalt: laastav. Kui inimkond loobuks loomade söögiks kasvatamisest, siis isegi olemasoleva põllumajandusmudeliga oleks muutus märkimisväärne: vajadus põllumaa järele langeks poolele tänasest vajadusest, rääkimata veekasutuse ulatuslikust vähenemisest. KAS LOOMADE MAHEKASVATAMINE ON TÄNAPÄEVAL ÕIGUSTATUD LIHATOOTMISE VIIS? Loomade mahetootmine erineb muudest söögiks tarbitavate loomade tootmisest ehk vaid selle poolest, et loomade elutingimusi püütakse hoida väärikamatena. Nende toit ja pidamistingimused on nö liigiomasemad. Samas on eesmärk ikka sama – kasvatada, et neid tappa ja süüa või tappa nende järeltulijaid selleks, et oleks võimalik neid lüpsta. Ühe argumendina kasutatakse mahepidamisel loomade puhul ka seda, et nende abil saab hoida toimimas teatud looduskooslusi – rannaniidud jms. Samas tagaks ju loomapidamise lõpetamine üle poole tänase põllumaa vabanemise monokultuurse taimekasvatuse alt. Selle mõju liigirikkuse kasvule oleks aga enneolematult suur. KAS LIHA ON KAHJULIK INIMESE TERVISELE? Inimene kõigesööjana elabki sellest, et ta sööb seda, mis parasjagu on kättesaadav. Koaalad on selles mõttes kehvemas seisus, sest neile on toiduks sobilikud vaid eukalüptilehed. Muud süües võivad nad saada tõsiseid seedehäireid. Inimese tervist võivad mõjutada tasakaalustamata toiduvalikud, aga siingi tuleb öelda, et „võivad“. Loomse toiduks tarbimisest loobumise peamisi põhjuseid on ikka keskkonnaga seotud küsimused nagu ka eetilised kaalutlused. Ideaalse toitumise olemasolu on müüt, ettekujutus. Sellel on ka nimi – ortoreksia. Füsioloogiliselt ei ole lihasöömine haiguste tekitaja, nagu ka taimetoitlus ei too endaga kaasa mingit VEGAN
25
ARVAMUS
imelist tervenemist. Paljudel puhkudel on mõju inimese tervisele seotud sootuks muude asjaoludega – ravimitega, mida on kasutatud loomakasvatuses, või mürkkemikaalidega, mida on pruugitud taimede kasvatamisel. Loomsest toidust loobumine või selle märkimisväärne vähendamine mõjutab ennekõike Maa ökosüsteemide tervist ja selle kaudu inimese heaolu – meiegi vajame avaramaid ökonišše ja seal oleva liigirikkuse kosutavat mõju. MILLINE ON TOIDUTOOTMISE TULEVIK? Toidutootmise tulevik pole pelk valik loomsest loobuda. Meie tänane taimekasvatuski on üsna riskialdis. Põuad, liigvihmad ja muu selline mõjutavad me toidulauda. On üsna selge, et arvult kosuv inimkond vajab muulaadseid toidutootmisviise. Selliseid, kus nö nupule vajutamisega on võimalik toit tekkima panna. Millised need lahendused siis on? Mu arusaama kohaselt liigub toidutootmine pisitasa põldudelt kasvuhoonetesse ja reaktoritesse. See, mida näeme täna Hollandis – LED kasvuhooned automatiseeritud juhtimisega – või Shanghais – vertikaalsed mitmetel korrustel olevad juurvihmutusel (aeropoonikal) põhinevad taimekasvatuslahendused –, areneb veelgi edasi. See areneb kasvuhooneteks, kus on võimalik ka jahedates kliimavöötmetes saada 3–4 saaki aastas. Aga see pole loomulikult kõik. Kasvatada saab erinevaid seeni, baktereid, vetikaid, pärme. Kiirelt ja reaktoreis. Sünteetilise bioloogia areng annab selleks võimaluse. Tapalooma asemel oleks siis masindatud toore, millest eraldatud valke, rasvu, süsi-
26
VEGAN
vesikuid ja kiudaineid saaks sobilikul moel toiduks sünteesida. Parimal moel tähendabki seda, et toit oleks inimese vajadusi arvestades sobilikult valitud ja tasakaalustatud. Kes teab, ehk on geeniuuringuist siingi abi ja me saame lisaks personaalmeditsiinile rääkida ka personaalgastronoomiast. Toit a la carte – a la geeni-carte? KUIDAS ON VÕIMALIK MUUTA TOIDUTARBIMISE ISELOOMU? Toidutarbimise iseloom ei muutu niivõrd käskude ja keeldude, kui just paratamatuse ning heade uute maitsete tõttu. Hästikomponeeritud taimsete lihamaitseliste roogade proovijad on seda kinnitanud ja ütlevadki, et oo ... väga hea. Esialgu kasutavad nad neid vahelduseks ja maitsenaudinguiks. Paratamatus, mis seda muutust soosima hakkab, on aga asjaolu, et mingil hetkel selle traditsioonilise toidutootmise ülalpidamiskulud hakkavad kasvama üle taluvuspiiri. Euroopas on kombeks põllumajandusäri maksumaksja rahaga toetada. Mingil hetkel lihtsalt seda raha pole enam. Kliima- ja keskkonnaprobleemid söövad need vahendid lihtsalt ära. Maksumaksjad ei jaksa ülal pidada ökoloogiliselt kallist toidutootmist, sest täna on aina rohkematel juhtudel nii, et ökoloogiliselt kallis tähendab ka rahaliselt kallist. Küsimus toidutootmise ja toitumise muutumisest on nii ökoloogiline kui eetiline. Lihtsalt ökoloogilised ja tehnoloogilised ning majanduslikud olud tekitavad selle muutuse ilmselt kiiremini ning neid muutusi ja uusi toitumisvalikuid jääb edaspidi toetama ka uus eetiline taust – loomaõiguslus.
MILLISED ON VÕIMALUSED EESTIS SELLISTE MUUTUSTEGA KAASA MINNA? Meile Eestis on meeldinud end välja näidata ning toimida infotehnilise uuendajana. Toiduga on paraku sama lugu – nii ökoloogilistel kui keskkonnapõhjustel on toidu-uuendust vaja. Mahetootmine, millest palju räägitud, on võimalik huvitav alternatiiv, aga seegi on kliimamuutuste tõttu seotud liiga ulatuslike sesoonsete riskiteguritega. Seega on väljakutseks just tehiskeskkonnas toodetav ja töödeldav toit. See, muide, on ka inimvääriline tegevus, sest ulatus, millega on inimene okupeerinud ja monokultuuristanud varem liigirikkaid ökosüsteeme, on nii põhjendamatu kui ka ohtlik. Meil on aeg ja kuhjaga põhjusi tagasi tõmbuda ning lasta looduslikel ökosüsteemidel taastuda ning uueneda. Nagu mainitud: lihast loobumine võimaldaks loobuda poolest tänasest põllumaast. Investeeringud uutesse toidukasvatus- ja töötlemislahendustesse on aga võimalus väljuda aeglaselt hääbuvast traditsioonilisest põllumajandusest. Väljuda tuleb sellest aga arukalt ning võimalikult väheste kaotustega. Innovatsioon ei pea tähendama tingimata kiiret ja vana hetkega hülgavat revolutsiooni. Aga riiklikult õigustaksid end kuhjaga rohkem toetused toidureaktoritesse, vertikaalsetesse LED-kasvuhoonetesse ning uutesse toidutöötlemistehastesse kui rahalised kingitused selleks, et valmis meisterdada järjekordne piimaühistu.
JĂľuludel ja aastavahetusel puhka pidulaua toidud telli Vigrist - valikus ligi 100 vegantoodet ning detsembris ka erilised jĂľulupakkumised
POOD.VIGRIKOHVIK.EE
PERSOON
GUSTAF SÖDERFELDT: SEAKASVATAJAST VEGANTALUNIKUKS – Kätlin Kalling –
28
VEGAN
PERSOON
Gustaf alustas „humaanse“ väiketalu pidamisega 2006. aastal, olles siis veendunud, et loomadele hea elu garanteerimine on jätkusuutlik lahendus planeedi kui ka inimeste hüvanguks. Sel ajal ei oleks osanud ta ette näha, et aastaks 2014 on temast saanud pühendunud ja missiooniga vegantalunik, kes jagab enda kogemust erinevatel festivalidel. Temast on saanud eeskuju. Talunik hakkas saama kutseid erinevatele veganfestivalidele peale seda, kui üks ajakirjanik salvestas tema loo – seakasvatajast vegantalunikuks – taskuringhäälingusse, mis osutus erakordselt populaarseks.
Mis on sinu elus muutunud peale seda, kui sinust sai vegan/vegantalunik? Minu farm muutus kogu olemuselt positiivsemaks. Ei ole enam neid emotsionaalselt keerulisi tegevusi loomadega. Kui oled talunik, pole võimalik mõelda loomadest nii, et nad väärivad elu. Nad on selle jaoks, et anda sulle liha, mida saad müüa, teenida sissetulekut. Loomakasvatajana tead, et järgmised 30 aastat tapad loomi, lahutad beebid ja emad, hoiad neid vangistuses. Seda kõike silmas pidades on väga raske ennast hästi tunda. Tagasiside vegankogukondadelt on olnud imeline ja üle ootuste positiivne. See on olnud väga liigutav ja toetav. Kui hakkasin veganiks, avasin end kaastundele loomade vastu. Enam
ma ei tolereeri ebavajalikku kannatust. Loomulikult muutusin tervislikumaks. Sõin enne tõesti väga palju liha – mul lihtsalt oli seda nii palju. Kõige suurem oli üllatus, et hakkasin ennast oma kehas palju paremini tundma. Muutus ei olnud minu jaoks üldse keeruline.
„Mul endal on tunne, et humaanse liha kontseptsioon annab inimesele illusiooni, justkui selle taga poleks kannatust.”
Kas on mõni lemmikköögivili, mida sa enne veganelu ei söönud? Me kasvatame kõiki erinevaid juurvilju, mida meie kliimavöötmes on võimalik kasvatada. Vaatan juurviljade peale täiesti teise pilguga – need on mu põhitoit, mitte lisand. Armastan köögivilju. On nii palju erinevaid maitseid, sorte ja värve. Minu jaoks on väga huvitav just köögiviljakasvataja olla, kuna avastan erinevaid sorte, mida poodidest üldiselt ei leia. Olen väga kirglik nende osas.
Seisame koos loomade heaolu eest!
TULE NÄHTAMATUTE LOOMADE VABATAHTLIKUKS!
PERSOON
Minu lemmikud on põldoad, värsked ja õrnalt vokitud. Kui palju saab talupidamise kogukonda mõjutada üks vegantalunik? Ma arvan, et see on väga oluline, et meil oleks rohkem vegantalunikke. Mul on tunne, et kõik liigub selles suunas. Eriti kui vaatan pealetulevat generatsiooni. Noortel, kes alustavad talupidamisega, on palju avatum mõtlemine ja suurem vastuvõtlikkus. Noored leiavad, et taimne suund on nende talupidamisele tegelikult parim. Lootus on suur, kui mõtlen uue ajastu talupidajatele. Usun, et nemad transformeerivad talupidamise.
sööb liha, mis tuleb loomalt, kes on elanud hästi – see on väga loogiline ja kõik saavad sellest aru. Talunikuna soovisin, et mu loomadel oleks parim võimalik elu. Taipasin, et see on sama, mida ka veganid loomadele soovivad. Veganid mõtlevad loogiliselt. Kui sa tõesti armastad loomi, siis ei pane sa neid vangi ega võta neilt elu. Kuna veganite ja maheliha tootvate talunike algprintsiip on sama, ei peaks olema liiga keeruline tutvustada talunikele veganistlikku lähenemist ja muuta neid vegansõbralikumaks. Ma ei toeta humaanset liha, kuid see on kindlasti parem suund. Mul endal on tunne, et humaanse liha kontseptsioon annab inimesele illusiooni, justkui selle taga poleks kannatust. Jah, ühel hetkel taipasin, et inimestele maheliha müües loon ma
„See on väga suur pingutus, et mõtlema hakata ja murda välja kultuurist, kus vägivald on sellisel kujul tolereeritud.”
Räägime humaansest lihast. Mida sina sellest kontseptsioonist arvad? Loomulikult on parem, kui inimene
30
VEGAN
juurde põhjusi, miks inimesed võiksid lihasöömist jätkata. Arvati, et ollakse paremad inimesed, kuna tarbitakse humaanset liha. Mind tunti ja teati, et olen hea talunik. Andsin neile justkui litsentsi, et nad võivad lihasöömist jätkata. See lugu, mida ma inimestele müüsin, oli ainult pool tõest. Rääkisin neile positiivsetest külgedest, jätsin alati rääkimata negatiivse. Kui mõistsin, kui vale see lugu on, sai minust vegan. Inimene, kes valib humaanse liha, ei taha teada tõde. Enamik inimesi ei soovi ise loomi tappa, kuna see on ju kohutav. Inimesed ei kujuta ette, mis tapamajas toimub – vastasel juhul oleksid nad šokeeritud ega sooviks seda toetada. Kuidas kirjeldad seda perioodi, kui olid seakasvataja? Minus oli sisemine konflikt, kuid arvasin, et see on vajalik ja ma pean seda tegema. Kui oled seakasvataja, lihunik või töötad lihatööstuses, siis lõikad läbi kõik oma tunded. See võttis mitu
PERSOON
aastat, kuni mõistsin, mida ma tegelikult olen teinud. Mõtlesin, et teen head – see oli see, mida endale korrutasin. Oma klientidelt sain positiivset tagasisidet, mis andis mulle kinnitust, et see, mida teen, on õige ja vajalik. Ma polnud veganite vastu, kuid tean paljusid talunikke, kes on väga agressiivsed sel teemal. Veganid on nende jaoks oht – eriti sellepärast, mida nad iseendale iga päev räägivad. Inimesed on ekstreemseks vägivallaks võimelised ja suutelised eitama kõiki emotsioone. See on väga suur pingutus, et mõtlema hakata ja murda välja kultuurist, kus vägivald on sellisel kujul tolereeritud. Usun, et just see füüsiline ja emotsionaalne kaugus, mis on inimese ja farmilooma vahel, jätab vähe ruumi kaastunde avaldumiseks. Enamik inimesi pole ju tegelikult eluski seaga kohtunud, teinud talle pai ega tema isiksust tundma õppinud. Millised loomad sead on? Sead on erakordselt intelligentsed. Kõik omaette isiksused. Kui võtad neid kui koeri, on nad isegi intelligentsemad kui koerad. Nad tajuvad erakordselt hästi lõhnu. Nende silmad on väga sarnased inimeste omadele. Neile meeldib lõdvestuda, magada palju ja mudas ujuda. Kui sa kohtled siga armastusega, siis on ta imeline loom, kelles on palju elurõõmu ja omapära. Nad armastavad oma lapsi ja neil on väga tugev ema- ja kaitseinstinkt. Suurfarmides jäävad nende instinktid nõrgemaks. Suurtööstuses ei saa sea isiksus välja areneda – nad ei saa kunagi selleks, kes nad tegelikult olla võiksid. Nende silmad on kurbust ja õudu täis, nad on kaotanud lootuse. Seisavad kogu aja ühe koha peal ja neil pole muud teha, kui närida metallist aedikut, mis neid piirab. Sea kaheksa kuud kestev elu külmal betoonpõrandal, ammoniaagi järgi haisevas pimedas kitsas ruumis, kus pole võimalik isegi ümber pöörata, on õudusunenägu. Sead, kes võiksid heades tingimustes elada 15–20-aastaseks, elavad suurfarmis lühikese ja kannatusterohke elu. Sead on ühed haavatavamad ja halvemini koheldud loomad selles süsteemis. Tean, et sulle on hingelähedane ka kanade teema. Kanad on sõbralikud olendid, kellele meeldivad inimesed ja neile järgneda. 32
VEGAN
PERSOON
Väikefarmis tapetakse isased tibud, kui nad on vaid kuused. Ellu jäetakse vaid emased, kuna nemad munevad. Enamik inimesi ei mõtle selle olulise fakti peale, et suur tööstuses tapetakse isased tibud väga noorelt. Kanu kohtleb loomatööstus kõige rängemalt. Enamik neist ei saa kunagi välja minna. Nad hakkavad üksteist ründama ja nokkima sabasid, kuna neil pole vaba ruumi. See on väga õõvastav vaatepilt. Kanaliha on üks halvematest valikutest, kuna kanad söövad pidevalt oma väljaheiteid. Inimesed söövad ainult kaheksanädalasi kanu. Munevate kanade liha ei ole söögikõlbulik. Vaid kananagitsad on tehtud munenud kanadest.
BananaGirl, viis aastat tagasi. Otsisin videoid puu- ja köögiviljadest, kuna kasvatasime oma farmis ka köögivilju. Ühel saatuslikul hetkel ilmusid just need vegan-videod soovitustesse. Youtube on minu jaoks olnud kõige olulisem kanal. Ma sain aru, et on võimalik elada veganina. Et elu saab olla tervislik ja täisväärtuslik, mitte jabur ja ebaloomulik.
„Munevate kanade liha ei ole söögikõlbulik. Vaid kananagitsad on tehtud munenud kanadest.”
Mida ütleksid neile, kes veel oma teed veganluseni pole leidnud? Veganina on tervis hea, teadvus selgem. Tunned end hästi ja tervislikult. Lisaks enda tervisele ja loomadele teed sa selle valikuga palju head ka keskkonnale. Liha võib olla maitsev, juust võib olla väga maitsev, kuidas see ei pruugi olla kõige parem sinu kehale. Lihtsalt proovi kõigepealt üks päev või nädal – vaata, kuidas mõjub. Hari ennast, vii ennast kurssi erinevate argumentidega ja
„See on täiesti ebaloomulik, et meil on lihale täpselt sama lihtne ligi pääseda nagu kõikidele teistele toiduainetele.”
Mis oli see, mis sinu silmad avas? Ma tulen väikesest linnast. Mu ümber polnud ühtegi veganit. Minu silmad avasid tegelikult veganitest youtuber’id – Durianrider and FreeLee The-
sellega, millised on alternatiivid. Praegusel ajal on meil väga hea ligipääs infole, nii on meil võimalik teha teadlikumaid valikuid. Kallist hinda makstakse selle eest, kui sa sööd – ükskõik millist – liha. See on täiesti ebaloomulik, et meil on lihale täpselt sama lihtne ligi pääseda nagu kõikidele teistele toiduainetele. Liha ei ole lihtsalt järgmine toode valikus. Selle taga on kellegi elu ja kannatus. Mis on sinu sõnum talunikele, kes sellest illusioonist lahti pole lasknud? Ole avatud ja uuri selle kohta, kui palju keskkonnasäästlikum on toota toitu otse inimestele. Vaata kui raske ja kurnav on töö, mida teed – kas see on seda väärt? Kas arvad, et sa oleksid õnnelikum, kui ei tapaks loomi? Minust sai õnnelikum inimene, kui lõpetasin. Liha söömise traditsioon ei ole täna enam põhjendatud. See ei ole traditsioon. Tegime seda kunagi, et jääda ellu. Nüüd on vajadus kadunud. Gustaf esines ka 2018. aasta Taimetoidumessil. Temast ilmus põgus tõlkelugu ka Taimetoidumessi erinumbris.
VEGAN
33
SÜNDMUS
KAHEKSANDAT TAIMETOIDUMESSI KÜLASTAS ÜLE 6000 INIMESE! – Annika Lepp –
3. ja 4. novembril korraldasid MTÜ Loomus ja Eesti Vegan Selts Kultuurikatlas järjekorras juba kaheksanda Taimetoidumessi, mida sel korral väisas ühtekokku 6500 inimest nii Eestist kui ka välismaalt. Esmakordselt terve nädalavahetuse väldanud üritus oli pühendatud mere ja mereloomade kaitsele.
34
VEGAN
SÜNDMUS
Taimetoidumess 2018 numbrites
6500 külalist 200 kingikotti 70 vabatahtlikku 80 eksponaati 13 esinejat 80 meediakajastust
Rekordit ei purustatud mitte ainult osalejate, vaid ka vabatahtlike arvuga. Taimetoidumessi korraldamises lõi sel aastal kaasa üle 70 vabatahtliku tehnikutest maskotinäitlejateni. Viimane, muide, on üks keerulisemaid ameteid messil! Taimetoidumessi mereteema oli inspireeritud eelkõige seekordse festivali peaesinejast, kelleks oli kapten Alex Cornelissen – kuulsa rahvusvahelise organisatsiooni Sea Shepherd tegevjuht. 1977. aastal asutatud Sea Shepherd on mittetulunduslik merekaitseühing, mille eesmärk on läbi otsese vägivallatu tegutsemise kaitsta maailma ookeane ebaseadusliku ekspluateerimise ning sealse keskkonna hävitamise eest. Erakordselt populaarseks osutusid ka Rootsi veganfarmeri Gustaf Söderfeldti ja tuntud zooloog Aleksei Turovski etteasted. Esimesel messipäeval esilinastus täissaalile Eestis populaarne dokumentaalfilm „The End of Meat” („Liha lõpp”). Filmi esitles Tallinnas režissöör Marc Pierschel isiklikult. Väga soojalt tervitati teisigi ettekandeid ja esinejaid: KSA Life’i, vegankokaraamatute autoreid Anniina Ljokkoid ja Liis Sillaste-Tootsi, Seaweed Marketit, Vegesuni ettekannet soja- ja herneproteiinist, Evelyn Valtinit ja Kadri Aavikut Eesti Vegan Seltsist, näitleja Siim Maatenit, kes kandis ette monoloogi lavastusest „ M i t t e i n i m e n e” , Loomuse uue kampaania „Armas kala” meeleolukaid lühifilme ja Piia Anttoneni Soome farmiloomade varjupaigast Tuulispää. Taimetoidumessi hitt-toodeteks kujunesid Robert’s Coffee pistaatsia-, metspähkli- ja šokolaadi-gelato’d, Herbi tofu-vetikakotlet, Vöner, Vegan+ brüleekreem, vetikahummus, Koduküpsise kondenspiimapähklid, Elujanu bataadifriikad, vetikakrõpsud ja vetikapesto, Vegesuni chili con herne, Veg Machine’i juustupallid, Marta Pagari kikerherne-porgandikotletid, Karu talu snickers, Nutty pähklivõi, Vegan Restoran V legendaarsed muffinid ja palju muud. Lisaks toidukaupadele olid messil esindatud ka veganjalanõude, -riiete, -aksessuaaride ning -kosmeetika ja
-kodukeemia pakkujad. Erilise tähelepanu all olid ananassinahast ja plastpudelitest jalanõud. Esmakordselt oli avatud ka kohvikuala ja toimusid vestlusringid veganitega. Kuigi Taimetoidumess 2019 toimub vastavalt traditsioonile taaskord novembri esimesel nädalavahetusel, on oodata ka suurt suvefestivali. Järgmise aasta Taimetoidumessi ja Tallinnas toimuva suvefestivali korraldamine on juba täies hoos. Taimetoidumess 2018 sai võimalikuks tänu suursponsorile, kelleks sel aastal oli Sea Crunchy (Seaweed Market), ning toetajatele Noesis Foods OÜ, Svenska Bioforce AB Eesti filiaal, Vigri kohvik, Biomarket, Original Sokos Hotel Viru, Herbi ja Kultuurikatel.
VEGAN
35
REISIKIRI
160 PÄEVA KÕNDIMIST – PÕIKI LÄBI AMEERIKA – Stiina Kristal –
Pärast nelja kuud Costa Rica džunglis elamist ning kuud aega Mehhikos sukeldumist ja purjeka ehitamist saabusime 19. märtsil lõpuks San Diegosse. Olime eelseisvat matka planeerinud ligi kaks aastat, kuid meile ei jõudnud veel pikka aega kohale, et veedamegi järgmised viis-kuus kuud matkates ja telgis ööbides.
36
VEGAN
REISIKIRI
Mis matk see siis selline on? Pacific Crest Trail (lühidalt PCT) on üks kolmest USA pikimaist ja vanimaist rahvuslikest pikamaa-matkaradadest. Kokku tuleb kõndida ca 4300 kilomeetrit läbi kolme lääneosariigi – Mehhiko piiri äärest Kanada piirini. Kogu raja võib jagada viieks osaks: kõrb, Sierra Nevada kõrgmäestik, mägine ja kuiv Põhja- California, vulkaaniline Oregon ja rohelust täis Kaskaadide mäestik Washingtonis. Meie viisa kehtis kuus kuud ehk meil oli kogu trassi läbimiseks aega täpselt 180 päeva. Otsustasime oma matka alustada võrdlemisi vara: ideaalseks peetakse aprilli keskpunkti jäävat starti, ent meie alustasime juba 22. märtsil. Varane algus tähendas meie jaoks aga leebemat temperatuuri ja rohkem vett kõrbes, kergemaid jõeületusi Sierra Nevada mäestikus, vähem metsatulekahjusid ja võimalust enne esimese lume saabumist Kanada piirini jõuda. Muidugi tähendas see aga suures koguses lund läbi kogu kõrgmäestiku, muutes selle osa meie matkast praktiliselt mägironimis-ekspeditsiooniks. Aga meile meeldibki, kui on raske. INGLID JA MAAGIA San Diegos ööbisime oma viimased kaks tsiviliseeritud ööd ühe väga toreda paari väga uhkes kodus – Judy ja John on trail angels ehk nö inglid, kes matkajaid aitavad. Selliseid ingleid on sadu ja neid leidub kõigis kolmes osariigis, mille PCT läbib. Mõned inglid pakuvad öömaja, sõidutavad sind linna toiduvarusid täiendama või jätavad kogunisti söögi- ja joogipoolist otse raja äärde (nö trail magic). Judy ja John sõidutasid meid ka 22. märtsi hommikul umbes tunni aja kaugusel asuvasse Mehhiko piiri äärsesse külla nimega Campo. Tegime mõned fotod PCT lõunapoolse monumendi juures, katsusime seda viletsat plekist kokkulapitud piiri ja vaatasime läbi aukude isegi Mehhikosse. Tol päeval alustas oma matka kokku ca kümme inimest. Astusime oma esimesed sammud tormise taeva taustal, kõrbeliiv jalge all tolmamas. Tahaksin öelda, et meie ümber oli vaid loodus ja vaikus, aga tegelikkuses kõlas iga kümne minu-
ti tagant piirivalve helikopteri vurin. Ja arvestades fakti, et asusime San Diego ja Los Angelese läheduses, oli pidevalt kuulda ka lennukeid. Tsivilisatsiooni meenutavatele faktoritele kontrastina pidime aga tunnistama, et oleme nüüd omapäi. Kõrbes. Esimene vesi oli 20 miili kaugusel – sinna plaanisime jõuda järgmisel hommikul. Seega kandsime kaasas viite liitrit vett lisaks ülirasketele seljakottidele. LIIV, KUUMUS, MAOD JA DONALD TRUMP Oma esimest lõgismadu kohtasime juba kümnendal kilomeetril. Ta oli täiskasvanud, istus kerratõmbunult täpselt keset rada ning põrises vihaselt, kui lähenesime. Ootasime, kuni ta veidi eemale tõmbus, ning möödusime seejärel ringiga. Esimesed paar nädalat, kuniks jalad uue režiimiga harjusid, painasid meid lihasvalu ja villid. Juba pärast 100 miili muretsesin endale uued jalanõud, kus paisunud jalgadel rohkem ruumi oli. Edasi läks kõik ülesmäge (ka sõna otseses mõttes, kõrb ei ole sugugi lame). Kohtasime palju matkajaid kõikjalt maailmast, harjusime 8- kuni 12-tunniste „tööpäevadega” ja eelkõige nautisime, et matkamine võimaldas meil loodust näha. Kohtasime vaieldamatult vaid meeldivaid ja abivalmis kohalikke, kes pea alati esimese asjana vabandasid, et neil nii häbiväärne president on. Peab aga tõdema, et meid jättis see täiesti külmaks – tavaelust eemal olles unustasime kõik p ä eva u u d i s e d , igapäevamured ja stressi. Meie mõtetes olid vaid toit, õhtune telkimisplats ja konkreetse päeva kilometraaž. Pärast 1100 kilomeetrit liiva, kuivust, madusid ja kuumust jõudsime lõpuks Sierra Nevada mäestikku. Juba eelnevalt võisime kaugetel mäetippudel lund imetleda, aga nüüd pidime selles keskkonnas ka elama ja matkama. Igal hommikul ärkasime juba kolme-nelja ajal, mil väljas olid veel miinuskraadid, eesmärgiks kõval lumel nii palju kilomeetreid matkata kuni võimalik. Juba kella üheksa ajal hommikul hakkas lumi sulama ja iga neljas samm viis meid puusadeni lumme. Iga päev tuli ületada ka vähemalt üks orgudevaheline mägipääs, neist
„Juba pärast 100 miili muretsesin endale uued jalanõud, kus paisunud jalgadel rohkem ruumi oli.“
VEGAN
37
REISIKIRI
kõrgeim 4000 meetrit. Kõige raskema osa ajal kandsime kaasas üheksa päeva jagu toitu, umbes kaks kilo kaaluvat karudevastast toidukanistrit, jääkirvest ja talveriideid – kokku umbes 20 kilogrammi. Selle ekstreemse osa läbimine tundus justkui suur verstapost olevat, aga tõde on see, et me polnud oma matkaga isegi mitte poole peal, rääkimata California põhjapoolsest piirist. Pärast Sierra Nevadat laskusime taas madalamale, kus igapäevased 35 soojakraadi ja varju puudumine meil eriti puhata ei lasknud. Põhja-Californias sattusime ka kokku kolme matkajaga, kellega koos liikusime kuni Kanada piirini. Neist sai meie nö matkaperekond ehk trail family.
pikkune jupp meie matkarajast oli kinni. Puhkasime paar päeva Ashlandis ja hääletasime seejärel teisele poole tulekahjut. Pärast kuudepikkust matkamist olid meie jalad tugevad ja Oregoni suhteliselt kerge rajaprofiil viis pikkade päevadeni. 45-kilomeetrised päevad muutusid tavaliseks. Lisaks üllatas Oregon meid oma kuivusega. Mitmes kohas olid ligi 40-miilised rajalõigud, kus polnud ühtegi joogiveeallikat. Õnneks olid trail angel’id mitmesse kohta viinud kanistrite kaupa joogivett. Oregoni osariigist jäi kõige enam meelde Three Sisters Wilderness –
„Igal hommikul ärkasime juba kolmenelja ajal, mil väljas olid veel miinuskraadid, eesmärgiks kõval lumel nii palju kilomeetreid matkata kuni võimalik.”
LÕPUKS LÄBI CALIFORNIA Kogu California läbimiseks kulus meil kokku kolm kuud. Oregoni piiri ületamine oli seega hetk, mida olime pikisilmi oodanud. Vaid paarkümmend miili üle piiri leegitses aga suur metsatulekahju, mistõttu umbes 20 miili
38
VEGAN
REISIKIRI
kolm suurt vulkaani, mis oma lumiste tippudega kogu maastiku üle valvasid. Enamasti kulges matkarada seal läbi männimetsade. Möödusime sadadest järvedest, kus alati ujumas käisime. Lisaks liitus meie matkagrupiga tuhandeid sääski. Nende peletamiseks hästi töötav lõkketegemine oli aga kogu osariigis tuleohu tõttu keelatud.
kolm-neli tundi matkamist, telk püsti, õhtusöök ja magamaminek. Kanada piiri lähedusse jõudes hakkas ka ilm muutuma – temperatuur langes, saime vihma, udu ja tuult. Lisaks rikkus meie vaateid kaunist Kaskaadide mäestikust pidev metsatulekahjudest tulev suits. Tagatipuks saime umbes 100 miili enne lõppu teada, et tulekahju tõttu on PCT viimane lõik ning ka selle ametlik põhjapoolne monument suletud. Motivatsioon langes nulli. Ent meie eesmärk oli ju jõuda jalgsi Kanada piirile, mistõttu otsustasime kasutada alternatiivset rada, mis kulges paralleelselt PCT-ga. 29. augusti pärastlõunal jõudsimegi metsasihini, mis riikidevahelist piiri tähistab, ning tegime väikese piiriposti juures pilti. Tol hetkel emotsioone polnud, sest meile ei jõudnud kohale, et nüüd ongi kõik. Täpselt viis kuud ja üks nädal kulus meil 4300 miili läbimiseks. Meie jalad olid tugevamad kui kunagi varem, tahtejõud vankumatu ning süda rikkam kui eales varem. Nägime eepilist loodust, kohtasime fantastilisi inimesi ning saime jälle kord kogemuse võrra rikkamaks.
„Täpselt viis kuud ja üks nädal kulus meil 4300 miili läbimiseks.”
VEEL VIIMANE OSARIIK Oregoni ja Washingtoni osariike eraldab Columbia jõe org. Üle jõe kulgev suur metallist Jumalate Sild (Bridge of Gods) tähistas meie matka viimase etapi algust. Kohe algusest peale võis Washingtonis märgata kuumust, õhuniiskuse kasvu ja tohutut rohelust. Suur kontrast eelnenud kahele kuivale osariigile. Igapäevased tõusumeetrid kasvasid jälle üle tuhande. Lisandusid uued metsatulekahjud ja ebakindlus tuleviku suhtes: mõnes mõttes ei jõudnud me lõppu ära oodata, ent samas polnud me ka valmis tagasi tsivilisatsiooni naasma. Liikusime aga kindlalt edasi, jätkates oma igapäevast rutiini: hommikusöök kell seitse, matka algus kaheksast, lõuna pärast 32 kilomeetrit, veel
NIPPE VEGANITEST PIKAMAA-MATKAJATELE 1. Hommikusöögiks on ikkagi parim kaerahelbepuder. Lihtne valmistada (saab ka külma veega), peale pähkleid, rosinaid ja pähklikreemi. 2. Ära unusta vitamiine ja mineraale. Lihaskrampide vältimiseks peaks kindlasti võtma kaltsiumi-magneesiumi! 3. Et joogivesi liiga üksluiseks ei muutuks, võib sinna lisada maitsestajat, mis sisaldab ka vitamiine. 4. Šokolaadi asemel tarbi müslibatoone ning puuvilja- ja kaerahelbepõhiseid snäkke või kuivatatud puuvilju. 5. Õhtusöögiks võiks enamasti olla mõni kuivatatud veganriisiroog, kartulipuder või nuudlid. Hea mõte on lisada ka dehüdreeritud ube, mida saab tihti kaalukaubana osta. 6. Kui matkad õigel hooajal, ära unusta ka fakti, et oled keset loodust: metsik sinep, hapuoblikas, nõges, mustikad, karusmarjad ja palju muud on sinu päralt! 7. Ära kasuta raskeid traditsioonilisi (nahast) matkasaapaid. Pikal matkal on oluline, et su jalal oleks ruumi. Kasuta maastikujooksuks mõeldud jalanõusid, mis on sulle paar numbrit suuremad, et arvestada jala paisumisega. Sellised jalanõud on kerged ja kuivavad kiiresti, kuid kaitsevad siiski su jalga kivide ja okste eest. Pikal matkal on jalad sinu kõige olulisemad töövahendid. 8. Kui võimalik, kasuta sünteetilist magamiskotti ja veendu, et see oleks vajalikule temperatuurile vastav. Hea uni on suure füüsilise pingutuse korral ülioluline! 9. Puhka! Tee fotopause, korralik pikk lõunapaus ja mine varakult õhtul telki, et veel juttu ajada või päevikut pidada. 10. PCT matkaraja jaoks leidub Facebookis ka grupp nimega Vegan PCT Hikers, kust leiab iga rajal oleva linna ja külakese kohta vegan-spetsiifilist informatsiooni.
VEGAN
39
KAANELUGU
Tegemist on pereďŹ rmaga. Dekoratsioonid on pärit Targo vanaemalt. Isegi letid on tehtud vanadest ustest. Fotod: Kristi Heil
40
VEGAN
KAANELUGU
veganš okolaadi legend KARU TALU ŠOKOLAAD – Anett Rannamets –
Jah, võib väita, et Karu Talu Šokolaad on taimetoitlaste seas legendaarne. Enamik teab, kus nende hubane pood Tallinna vanalinnas asub ja kuidas maitseb nende maailmakuulus vegan-Snickers. Kes käib iga päev mööda ja astub sisse, kes väldib nimelt. Miks? Sest nii kord šokolaadiga juba on – ühest ampsust ju ei piisa. Poodi veab ja peab imearmas ja särtsakas Rootsist pärit Ylva (50) koos oma perega. Ylva hakkas taimetoitlaseks kolmkümmend aastat tagasi ja kui tal avanes võimalus avada oma šokolaadipood, ei olnud küsimustki, kas see tuleb veganitele või mitte. Kui novembri lõpus intervjuu tegime, oli Karu Talu Šokolaad avatud olnud täpselt kaks aastat. Kas need aastad on ennast ära tasunud? Ylva ütleb, et isegi kui vastus oleks eitav, on asi olnud seda väärt, sest see kõik on olnud loomade heaks. VEGAN
41
KAANELUGU
Kuidas Rootsist Eestisse jõudsid? Mul oli kollane Volkswageni buss, mis oli kogu aeg katki. Rootsis viskavad inimesed alati kõik katkise minema, isegi kui asju saaks parandada – see on raiskamine! Üks tuttav ütles, et teab ühte meest kuskilt Lätist-Leedust-Poolast, kes saaks aidata. Tegelikult oli see Targo Eestis (naerab). Ta aitas mind autoga palju. See oli aastal 2014, kui Targo küsis, kas ma tahaksin Eestit külastada. Ütlesin, et muidugi tahan, aga ma ei teadnud Eestist midagi. Mul oli väga piinlik. Ei olnud ühtegi ootust, seega kui siia jõudsin, olin väga üllatunud.
Mulle väga meeldis. Läksin tagasi Rootsi ja sain aru, et tahan tagasi. Hakkasingi Eesti ja Rootsi vahet käima.
„Lapselaps ütles mulle: „Vanaema, kui avad poe, palun tee kõik vegantooted, siis ei pea ema silte lugema.“ Ja ma lubasin talle.“
Kevin on paljudele klientidele juba tuttav, sest toimetab tihti leti taga.
42
VEGAN
Miks just šokolaad? Mind kutsuti aastaid tagasi lauluväljakule käsitöömessile ja ma ei teadnud, mida valmistada. Olin šokolaadi varem teinud, sest elasin kunagi inimesega, kelle isal oli šokolaaditööstus. Ja siis ma käisin siin kõikides poodides – Rimides, Prismades, Selverites. Vaatasin, mis lettidel on. Avastasin, et siin on palju rohkem šokolaadi kui Rootsis. Mõtlesin, et kui riiulid on šokolaadist pungil, siis peaks see
peale minema küll. Eesti inimesed söövad palju rohkem šokolaadi. Alustasingi kodutalus, sealt tuleb ka meie nimi – Karu Talu Šokolaad. Kõigepealt oli šokolaad, siis tuli šokolaadipood. Ma käisin paljudel väikestel turgudel ja laatadel. Kõik küsisid, kus meie pood asub. Küsisin kogu aeg, et mis pood? Meil ei ole mingit poodi! Ütlesin siis Targole, et kõik tahavad, et meil pood oleks! Olin segaduses, et miks küll?! See oli nagu hobi, käisin väiksematel üritustel, rahulik. Aga siis ma hakkasin mõtlema ja äripindu vaatama, sest inimesed nõudsid šokolaadi! Kuidas just nende ruumideni siin imearmsal Voorimehe tänaval jõudsite? Hakkasin Soov.ee-st pindu vaatama. Pakuti kohti, mis olid vanalinnas
KAANELUGU
väga heal asukohal, kuid väga kallid ja minu jaoks liiga uhked. Mulle sobib selline kodusus ja hubasus. Voorimehe tänaval käisin väga tihti, sest mulle meeldib Depeche Mode’i baar. Ma olen vana rokkar (naerab). Kogun vanu kauamängivaid ja siin on see plaadipood. Ma armastan seda väikest tänavat. Uurisin selle tänava inimestelt, kas siin tänaval ei ole ruume. Kõik alati ütlesid, et ei, siin kindlasti pole. Ühel reedel nägin Soovis kuulutuse pildi peal väga tuttavat ust. Ma teadsin kohe, kus see asub! Ja nii hea hinnaga?! Ma ei uskunud alguses oma silmi. Targo ehitas kõik täpselt nii, nagu ma tahtsin. Boheemlaslik stiil ja enamik interjöörist on tema vanaema pärandus. Perekonnata poleks ma seda teinud. Targo, Maria ja Kevin aitavad mind alati. Kevin on juba kõigile tuttav, sest ta on pidevalt leti taga. Ja kõik mu teised lapsed aitavad ka alati, kui nad Eestis on. See on perekonnaäri. Naabritele vist sobib, et selline magusaparadiis nende lähedal on? Alati, kui ma üüripindu uurisin, küsisin omanikelt, kas neile šokolaad meeldib. Enamasti vastati pigem ei. Sellega oli vastupidi. Omanik ütles, et armastab magusat. Ütlesin, et ma võtan selle! Ta arvas, et võiks ikka enne vaatama ka minna, aga ma teadsin, et tahan seda. Võtsin kohe ära. Depeche Mode’i üks omanikest ütles, et see ei ole võimalik, et kõigist maailma poodidest tuleb nende kõrvale šokolaadipood, sest ta on tõeline šokohoolik. Kas poes on alati ainult vegantooted olnud? Jah, inimesed ütlesid, et ärge tehke veganpoodi. Tehke pooleks. Hirmutati, et ei hakka hästi minema, kui kõik täistaimne on. Ma olen 25 aastat olnud taimetoitlane, viis aastat vegan. Ma pole pikki aastaid tarbinud želatiini või piima. Ma ei saanud ju seda teha! Ka mu lapsed on veganid. Lapselaps ütles mulle: „Vanaema, kui avad poe, palun tee kõik vegantooted, siis ei pea ema silte lugema.“ Ja ma lubasin talle. Meie pood on alati müünud vaid vegantooteid, kuid me ei kasutanud seda sõna nimes. Tahaksin, et see oleks normaalsus. Kui paneksin õue sildi, oleks see justkui midagi eba-
Targo, Ylva ja Maria
tavalist, mis vajaks äramärkimist. Mõne aja pärast hakkasid kliendid uurima, millised tooted meil veganitele on. Inimesed ei uskunudki, kui said teada, et kõik. Üks lõbus lugu on ka eelmisest aastast. Mul oli siin jäätisemasin, tegime erinevaid. Tulid viis poissi Saksamaalt, igaüks võttis ühe jäätise. Meil oli sel ajal veel õues pink ja kuna oli väga kuum ilm, istusid nad akna alla õue. Siis oli meil õues jäätisesilt, mille
alla oli seekord kirjutatud „vegan“. Ma nägin, et nad vaatasid neid jäätiseid oma käes ja arutasid midagi. Üks poistest tuli sisse ja küsis, milline nendest viiest jäätisest vegan on, sest nad ei suuda ise välja mõelda. See lõppes sellega, et ta tahtis mu silte lugeda, et näha, mis nende jäätiste sees oli, sest kõik oli ju vegan ja nemad ei uskunud. Tuli välja, et neil on Saksamaa üks suurim jäätisetööstus. Nad vaatasid üksteisele otsa ja
„Eesti inimesed söövad palju rohkem šokolaadi.“
VEGAN
43
KAANELUGU
küsisid: „Mille kuradi pärast me seda piimaga teeme?!” Kas lapsed hakkasid pärast sind veganiks? Ei. Enne mind! Mul on kuus last, kaks neist adopteeritud ja kolm lapselast. Kõik veganid. Targol on ka üks tütar. Samuti vegan. Noored on tänapäeval väga kavalad. Neil on rohkem infot ja ligipääs olulisele. Kui nägin pilte piimatööstuse telgitagustest, ei mõelnud mina ka. Loomulikult ma ei saanud avada poodi, kus kasutan piima! Kuidas ise taimetoitluseni jõudsid? Ma pole kana ega liha kunagi eriti söönudki. Olen proovinud, aga mulle ei maitsenud. Kogu aeg unistasin nooremana, et mul oleks koer, kellele saaksin laua alla selle toidu anda, sest mulle üldse ei maitsenud. Mul oli väga lihtne taimetoitlaseks hakata. Õigemini, ma ei pannud tähelegi. Ühel hetkel mõistsin, et ma olen taimetoitlane olnud aasta aega, aga ma polnud märganudki. Ma ei igatsenud loomset sööki. Tänaseks olen taimetoitlane ainult loomade pärast. Tagasi poe juurde. Kui kaua pood tegutsenud on? Täna täpselt kaks aastat tagasi avasime poe – 17. novembril. Me ei tähista seda. Võib-olla kümne aasta pärast. Me ütlesime üksteisele kohe alguses, et teeme kolm aastat ja siis otsustame, kuidas edasi ja kas asi on seda väärt. Olgu, väärt on nii või naa, sest see on loomade heaks. Inimesed tihti küsivad, kas me konkurentsi ei karda. Veganpoode ja restorane tuleb kogu aeg juurde. Ütlen alati, et veganmaailmas ei ole võistlusmomenti. Isegi, kui mu kõrvale tuleks 20 veganpoodi, oleksin kõige õnnelikum, et olen nende naaber. See pole võistlus. Eesmärk on hoopis teine. Tulevikus on kõik veganpoed.
töötava inimesega. Ta ütles, et mõned pankurid ei tahagi investeerida ettevõtetesse, kus toodang on loomne. Maailm liigub teises suunas. See pole jätkusuutlik, pole usaldusväärne. Tulevikku peab investeerima. Sellesse, mis meie planeedi jaoks hea on.
„Ütlen alati, et veganmaailmas ei ole võistlusmomenti. Eesmärk on hoopis teine. Tulevikus on kõik veganpoed.“
Seega sa usud, et tulevik kuulub veganismile? Jah. Rääkisin ühe finantsvaldkonnas 44
VEGAN
Kes teie kliendid on? 80% kohalikud, lisaks soomlased, venelased ja teised turistid. Soomlastega on üks hea lugu. Ühel hetkel hakkas korraga palju soomlasi käima. Nad teadsid täpselt, mida ta-
havad. Olime avatud olnud vaid kaks kuud. Soomes olevat suur blogija, kes sattus siia ja nüüd kõik teavad. Ja siis nad hakkasidki nimekirjadega tulema. Naaber tellis seda, sõber seda. Nad on ju laktoositalumatud. Inimesed on laevalt tulnud taksoga, pagasiruumi täis ostnud ja tagasi Soome põrutanud. Ainult šokolaadi pärast. Ja te ei ole ise kunagi reklaami teinud? Ei. Tahan, et inimesed leiaksid siit endale midagi head ja siis räägiksid sõpradele. Näiteks meie Instagrami kontolgi on pildid kassidest. Ma ei postita sinna tavaliselt šokolaadi kohta. Sa pead lihtsalt väga sõbralik ja lahke olema oma kliendi vastu. Kui
KAANELUGU
Kuigi Ylva ütleb, et nende šokolaad ei näe hea välja, julgeme vastu vaielda!
teha liiga palju reklaami, võib kaotada oma unikaalsuse. Kas teil on veel töötajaid? Targol on oma töö. Ta aitab mind siis, kui saab. Lapsed aitavad ka, kui saavad. See on ainult perefirma. Kui avasime, olid palgad üsna madalad. Küsiti tihti, miks me kedagi ei palka. Miks peaks keegi madala palga eest tööl käima? Aastate pärast, kui väga hästi läheb, saame võtta uusi inimesi. Siis, kui saame neile head palka maksta ja nad ei mõtle: „Ma pean selle hullu rootsi tädi jaoks näruse palga eest töötama.“ (Naerab.)
Oled tegelenud ka aktivismiga. Kui kaua aega tagasi see oli? Aasta oli 1993, kui ma vegantoitu hakkasin festivalidel pakkuma. Alguses oli see tsirkuseloomade heaks, töötasime loomaõigusliku organisatsiooniga. Käisime suurimatel rokkfestivalidel. Konks oli selles, et kui meilt osta taheti, pidi loomade hüvanguks andma ka allkirja, muidu toitu ei saanud. Inimesed ütlesid tihti, et nad soovivad ainult süüa. Aga ilma allkirjata ei saanud. See tekitas olukorra, kus saime selgitada, mis on need põhjused, miks seda nii teeme. Pe-
„Kui teha liiga palju reklaami, võib kaotada oma unikaalsuse.“
titsioon liikus järjekorras käest kätte. Kõik panid allkirja. Aga mida öelda inimesele, kes arvab, et selline elustiil on vale? Küsin, kui sina oleksid ohver, kuidas end tunneksid? Kas see on okei, et ma su ära söön? Muidugi vastatakse „ei“. Olen inimestele öelnud – see on natukene provokatiivsem –, ma ei teadnudki, et sa täiskasvanuna ikka rinnapiima tarbid. Ja siis inimesed ehmatavad ära. Probleem seisnebki selles, et inimesed ei leia seoseid. Näiteks lehma ja rinnapiima vahel. Ma räägin alati, et mina olin 25 aastat lihasööja, kuid ühel päeval mõistsin, et see pole eriti kena. Toon end võrdluseks, et nad tunneksid end turvaliselt. Sest mina olen ju hakkama saanud. VEGAN
45
KAANELUGU
Olen isegi mehi saanud lihasöömist vähendama. Ütlen alati neile, et olen väga uhke! Eesti meeste eluiga ei ole ju kõrge. Nad söövad palju liha, teevad liiga kõvasti ja palju tööd ning on stressis. Loodan, et Eesti naised on meeste üle uhked, sest nad tõesti teevad palju. Ja kõike oma perekonna heaks. Aga see stress ... See tuleb siis kõvast töötegemisest? Sellest ka. Aga kui sööd toitu, milles on hirmunud energia ja ängistus, siis on stress ju loogiline tulemus. Ma mäletan, kui olin 18. Me tegime lihatoitu ja mu vanaema ütles, et vaata seda nurka – see ei näe eriti hea välja, lõika see ära. Lihunikud teevad seda ka. Nad lõikavad liha küljest kasvajad ära. Aga me ei tea seda, sest ei näe seda. Kui sööd selle haiguse endale sisse, siis saad selle endale ka. Varem või hiljem. Mida öelda inimesele, kes mõtleb
Targo, Ylva ja Maria.
46
VEGAN
veganluse peale, kuid pole veel hüppelauda leidnud? Alguses peaks leidma kaaslased, kes mõtlevad samamoodi. Ja hiljem minema massidesse endale kindlaks jäädes. Ja peab olema kannatlik. Kui minna perekonna õhtusöögile, ei saa eeldada, et nad teevad ka taimetoitu. Paljud inimesed ütlevad, et võiksid väga vabalt veganid olla, aga taimetoidu valmistamine võtab liiga kaua aega ja see on keeruline. Kas on nii? Absoluutselt mitte. Kõik käib samamoodi. Alternatiivid on olemas. Kui näiteks vanaema juurde minna, võiks öelda talle: „Ma tean, et see veganlus tundub sulle mingi veider asi, aga ma leidsin poest erinevaid tooteid ja tahaksin, et sa koos minuga neid valmistaksid.“ Ja siis võtta näiteks veganviinerid kaasa ja teha koos seljankat. Sest teadagi – vanaema teeb parimat seljankat! Üksteisega peab suhtlema. Ja ühenduma. Õigesti. Ei saa nõuda, et keegi eraldi midagi teeks. See näitab suhtumist. Kui nõu-
da, et su pere vegantoitu teeks, ollakse ära hellitatud. Vahel on perekonnad pahased, et nende lapsed on veganid, ega mõista seda. Aga süüdistada saab vaid iseennast. Vahel emad tulevad poodi ja neil on nimekiri kaasas, mida nad ostma peavad. Ja siis ma küsin, „oo, kas te olete vegan“, vastatakse „ei, aga mu tütar on“. Ma alati ütlen neile, et nad peaksid enda üle väga-väga uhked olema, et nad oma lapsed sedasi üles on kasvatanud, et neist on kasvanud suure südamega inimesed, kel on kaastunne teiste elusolendite suhtes. Ja siis sa näed, kuidas see neile tegelikult kohale jõuab, nad punastavad natukene. Jah, kaastunne. Vahel inimesed teevad taimetoitlaste üle nalja ja ütlevad, et kui oled vegan eetilisuse tõttu, oled kuidagi nõrk või liiga tundlik. Ei, see ei ole tundlikkus. See on inimlikkus.
APELSINIMAHL VILJALIHAGA TERVIST TÄIS
UUS!
REISIKIRI
ELU HISPAANIAS – LÕPUTU ILUTULESTIK JA PÜKSATA ÜLEMUS – Taali Laur –
Oleme elukaaslasega Hispaanias pesitsenud nüüd juba pisut üle kahe kuu ja kuigi hakkame uue elukeskkonnaga tasapisi harjuma, suudame siiani pea iga päev millegi üle imestada. Alguses väiksemate asjade üle. Näiteks selle üle, et mitte keegi ei oota siin tee ületamiseks rohelist tuld. Minnakse siis, kui süda ütleb, et autot ei tule. Või selle üle, et poes ei müüda üksikult jäätist, neid saab osta näiteks kolme- või kuuekaupa. Nüüd oleme hakanud ehk veidi teistsuguste asjade üle imestama, muuhulgas hispaanlaste „varjatud ja sõbraliku“ arrogantsi üle.
Javea
48
VEGAN
REISIKIRI
Valencias, Hispaania suuruselt kolmandas linnas, on elutempo kindlasti rahulikum kui Tallinnas, kuid siiani pole ma veel tundnud, et hispaanlased oleksid laisad. Siesta sai alguse sellest, et põllumehed ei suutnud keskpäevakuumuses töötada ning siis tehti töötamisse väike paus. Linna- inimestele oli pikem keskpäevane paus vajalik aga selleks, et nad jõuaksid ühest töökohast teise liikuda, sest sageli töötati mitmes ettevõttes. Tänapäevane siesta on rohkem seotud sellega, et Hispaania tööajad on selliseks lihtsalt kujunenud, mis ei tähenda, et inimesed samal ajal uinakut teeksid. Mis omakorda ei tähenda, et tööpäevad selle võrra lühemad oleksid. Vastupidi, tööd tehakse pärast pausi edasi ning isegi kauem, kui mujal tavaks on. Kui räägime aga fiesta’dest, siis neid oleme siin kahe kuu jooksul saanud rohkem nautida kui Eestis terve aasta jooksul. Osalt seetõttu, et Hispaania on religioossem maa kui Eesti ning suuremad kirikupühad on ka riigipühad. Osalt ehk sellepärast, et his-
paanlaste jaoks on väga oluline leida aega nii iseenda kui oma pere jaoks. Fiesta’dega käib kindlasti kaasas ilutulestik. Kuigi suurim pidu Valencias on Las Fallase ehk Hispaania ühe suurima fiesta ajal märtsi keskel, näeb ilutulestiku vaatemängu ka muul ajal. Näiteks oli Valencia päeval oktoobris pea pooletunnine tuledemäng ning uusi vaatusi on oodata ka jõuludel ning muidugi uusaastaööl. Las Fallase ajal näeb lisaks ilutulestikule linnas ringi liikumas ülisuuri nukulikke kujusid, palju lõkkeid ja tõrvikuid ning nii lapsed kui täiskasvanud loobivad igal võimalikul hetkel paukherneid. Niisiis pole Las Fallase puhul tegemist ajaga, kui saab rahulikult magada ja õues toimuvast mitte välja teha. Las Fallase alguse kohta liigub erinevaid legende, mille kõigi läbivaks jooneks on talve ehk „deemonliku” hooaja lõpu tähistamine.
„Paljudes kohtades on enne kaheksatüheksat köök kinni ja pakutakse vaid keelekastet.”
KAS PÄKAPIKUD TULEVAD? Täpselt samamoodi nagu Eestis, tuleb ka siin jõulutemaatika päevakorda juba umbes oktoobri
Valencia
Alboraya, mida nimetatakse Valencia oma Veneetsiaks, on suhteliselt peidetud paigake Valencia äärelinnas
VEGAN
49
REISIKIRI
keskel. Hispaanlaste jaoks on jõulud üks pikk fiesta ning erinevad pidustused ja traditsioonilised tegevused algavad novembris ja kestavad kolmekuningapäevani. Näiteks toimub Madridis heategevuslik „jõuluvanade jooks“, Kataloonias visatakse jõuluõhtul lõkkesse päkapikunägudega puuhalgusid (Tió de Nadal), detsembri lõpus mängitakse üksteisele vingerpussi justnagu meil esimesel aprillil. Äärmiselt oluline on maailma suurim loterii „El Gordo“ ehk „Paksuke“, mida on korraldatud juba 1812. aastast saadik. 2011. aastast mängitakse loteriid viie numbriga piletite põhiselt (#00000 kuni #99999). Kuna selline süsteem võimaldab kokku vaid 100 000 unikaalset kombinatsiooni, lisatakse numbritele ka seerianumbrid. Üks pilet maksab umbes 200 eurot, seega tavaliselt ostetakse pileteid kas kolleegide või sõprade pundiga, aga tahtmise korral saab kampa hakata ka täiesti võõrastega kas kohalikus baaris või internetis. Laias laastus toimib loterii sarnaselt bingolotoga, kuid malbete neiude asemel ütlevad kuldsest lototronist väljahüppavaid numbreid (viisijupi saatel) koorilauljatest lapsed. Jõuludest tähtsamakski peetakse kolmekuningapäeva, mille traditsioonide hulka kuuluvad kolme kuninga paraadid erinevates linnades, kokkuseotud purkide järelvedamine tänaval ja kingituste tegemine lastele. Tänapäeval jagunevad inimesed kaheks: osad teevad kingitusi jõuludel (täpsemalt 25. detsembril) ning osad kolmekuningapäeval. Ka päkapikud jõuavad aasta-aastalt rohkematesse kodudesse, kuid traditsiooniliselt pole Hispaania lastel päkapikke käinud.
Kunstide ja teaduse linnak City of Arts and Science, Valencia
HISPAANLASTE TUNDMISE ABC Minu jaoks on äärmiselt huvitav kohalikke elanikke tundma õppida ja üritada mõista nende maailmapilti. Kui aus olen, siis pole see siiani kuigi kerge ülesanne olnud. Ühest küljest on nad reeglina sõbralikud ja abivalmid. Näiteks kui kukkusin tänava peal rattaga, tuli mitu inimest mulle abi pakkuma ja tundis siiralt muret. Sellistel hetkedel ei huvita neid ei keele- ega muud barjäärid. Samas tundub mulle, et kuigi hispaanlased tahavad näida äärmiselt avatud ja tolerantsetena, on neil palju eelarvamusi ning kinnistunud valearusaamu. Olen kuulnud, kuidas 50
VEGAN
Montanejose kuumaveeallikad, mis polnud pärast paaripäevast vihmasadu kuigi kuumad
mitu inimest arvavad, et endised Nõukogude Liidu riigid asuvad kõik sisuliselt ühes kohas ja on väga sarnase kultuuriga. Samuti olen kuulnud neid valjuhäälselt – nad lihtsalt räägivad valjemini, kui ma harjunud olen – väitmas, kuidas ükski naine ei tohiks Hispaanias pearätti kanda. Arvamusi on alati nii palju, kui on inimesi. Mis muudab need arvamused aga huvitavaks, on see, kuidas
needsamad inimesed tulihingeliselt väidavad, et on äärmiselt tolerantsed ja vabameelsed. Üks mu töökaaslane ütles kord nõnda: „Me võime rassistlikke nalju teha, kuna Hispaania on ju peaaegu Aafrika.“ Teisest küljest, teatud kontekstis on nad kahtlemata vabameelsed. Näiteks ühel hommikul tööle jõudes avastasin, et ülemus istub oma laua taga meie avatud kontoris püksteta.
REISIKIRI
Tõsi, aluspesu oli tal jalas, aga kuna lühikesed püksid olid vihma tõttu märjaks saanud, otsustas ta need lihtsalt jalast võtta. VÕRRATU VALENCIA Valencia on Vahemere-äärne linn, kus on apelsinipuualleed ja loendamatu arv parke. Kõige suurem ja kuulsam park on Turia, mis veel 1957. aastani oli tegelikult linnast läbi voolav jõgi. Tol aastal toimus aga suur üleujutus, mis kahjustas linna niivõrd, et jõgi otsustati kuivendada. Park on alatasa inimesi täis ja kuigi ratturid ja jooksjad on enamuses, näeb siin palju ka tõukerattaid. Iseäranis levinud on elektrilised tõukerattad pintsaklipslaste seas. Rattaga on Valencias üleüldse üsna hea sõita, sest pea igal pool on selleks ettenähtud rajad või teed. Tegemist pole küll Hollandi või Taaniga, kuid sellegipoolest on rattaga sõita turvaline ja mõnus. Lisaks on siin võimalus endale aastaks laenutada Valenbisi ratas vaid 29 euro eest. Kuigi need rattad pole oma mugavuselt ideaalsed, on see siiski kõige
muretum viis lühiajaliselt endale Valencias kaherattaline liiklusvahend soetada. Laenutusmasinaid on linnas pea kolmsada ning seetõttu ei pea muretsema, et ratast kusagilt kaugelt tooma peab. KUI OLED VALENCIAS, TEE NAGU VALENCIALASED? Kui peaksin juba praegu kokku võtma Hispaania plussid ja miinused, saaks Hispaania suurimaks miinuseks kindlasti hiline õhtusöögiaeg. Vot sellega ei suuda ja ei taha ma kohe mitte harjuda. Hispaanlased söövad vähemalt neli korda päevas: hommikul, lõunal, pärastlõunal (merienda) ja õhtul. Seetõttu on nende õhtusöögiaeg nihkunud meie jaoks suisa öisesse aega. Sellega tehakse algust kuskil üheksa paiku, aga kõige normaalsem on õhtust süüa 22–23 vahel. Tõsi – see, et nemad nõnda hilja söövad, ei tähenda ju, et mina nii tegema pean? Üldjoontes küll. Kui aga tekib tahtmine välja sööma minna, tuleb kohalikke tavasid siiski arvesse võtta, sest paljudes kohtades on enne
Ole hea Tee head Tunne end hästi Kandes Vesh vegan jalanõusid
www.vesh.ee |
#veshshoes
kaheksat-üheksat köök kinni ja pakutakse vaid keelekastet. Suurimaks trumbiks saaks aga kahtlemata Hispaania imeline loodus. Kuigi turismihooajal on paljud kohad inimesi täis, on sügisene aeg õnneks veidi rahulikum ja avastamist jagub nii palju, et ka hea tahtmise korral ei jõuaks me pooli kohti läbi käia. Alustades imeilusatest koskedest ja kuumaveeallikatest, lõpetades metsade, rahvusparkide, kõrbete ja roosa järvega. Ka linnades on lõputult palju tegevust ja vaatamisväärsusi, kuid kui juba Hispaaniasse tulla, tasub kindlasti ette võtta ka mõni matk looduses, et neid imelisi paiku oma silmaga kaeda. Kogu oma veidruse juures on plussiks siiski ka hispaanlased, või pigem nende muretu eluviis, mis kahtlemata aitab neil tulusalt stressi vältida. Kui tahavad, käivad pükstega, ja kui tahavad, siis ilma. Ja tegelikkuses ei peaks see mitte kedagi huvitama.
PERE
TULEVIK ON KOLMEAASTASTE SUPERKANGELASTE ÕLGADEL – Anniina Ljokkoi –
„Ei tea, kas kõik inimesed siin näevad mu sokke,” mõtles Werner, seistes rongiistmel ja vaadates üle seljatoe vagunis ringi. Kingad oli ta kohe jalast võtnud. Olime teel veganväljasõidule ja Werneril olid uued Ämblikmehega sokid jalas. Ta pakatas eneseuhkusest.
52
VEGAN
PERE
„Mu ema nimi on Anniina, ma olen Spider-Man ja issi on Ville,” tutvustas ta meie peret uutele sõpradele. Kui ma peaksin täiesti puhta lehena ütlema, millised asjad tõmbavad kolmeaastast last, ütleksin, et toredad loomad, autod, lennukid, nukud ja põrsas Peppa. Värvidest võiksid kolmeaastast rõõmustada erksad, aga harmoonilised toonid. Ühesõnaga, kõik nunnu ja armas. Ma ei tuleks ealeski selle peale, et kolmeaastase jaoks kõige ihatum mänguasi võiks olla legodest trellidega vangla, kus kurja näoga pätid. Superkangelaste nagu Ämblikmehe, Batmani, kapten Ameerika ja Hulki sihtgrupiks pakuksin kuue- kuni kaheteistaastasi lapsi. Neid maitsetuid värvikooslusi näeksin oma vaimusilmas ette pigem teismelistel,
mitte põngerjal, kes on alles saanud mähkmevabaks. Kuidagi ei usuks ka, kui sügaval reklaamide ja moenähtuste haardes võib juba üks kolmeaastane olla, unistades sellest, mida Youtube’i videotes talle ette on näidatud. MUUMID VAHETATI VÄLJA Meie armas kolmeaastane Werner on üllatanud mind sellega, kui vara on tal oma maitse tekkinud. Ütleme muidugi jutumärkides „oma maitse”, sest eks see on nii lastel kui ka täiskasvanutel enam-vähem mingis astmes „massipsühhoosi” tulemus, pärit reklaamidest. Pärast seda, kui Werner avastas Ämblikmehe võluvõimed, on ta lemmikriieteks saanud kõik Ämblikmehe logoga riidetükid. Suvekuumuses tahtis ta kanda Ämblikmehe pildiga pusa,
“Werneri areneva maitse püsiomaduseks saab see, et minu maitsega see enam ei kattu. Tähtsamateks moeliidriteks on nüüd Hugo, Elon ja Sandra lastehoiust.”
nüüd, jahedal sügisel on raske talle peale Ämblikmehe T-särgi muud selga meelitada. Kodus esitas Werner soovi, et tahaks oma nunnude Muumi-teemaliste voodilinade asemele Ämblikmehe tekki. Olin sellega nõus tingimusel, et siis hakkab ta ilusti, rabelemata tegema päevast uinakut. Ta kiitis ettepaneku heaks ja nii läkski. Ämblikmehe linade vahel uinuv punnis põskedega kolmeaastane on üsna naljakas vaatepilt. Beebiajal tädi kingitud ja ema maitsele vastava Muumi-teemalise voodilina tõstsin niisiis mälestuste kirstu lapselapsi ootama. „Ilmselt hakkabki see nüüd nii olema,” tõdesin. Werneri areneva maitse püsiomaduseks saab see, et minu maitsega see enam ei kattu. Tähtsamateks moeliidriteks on nüüd Hugo, Elon ja Sandra lastehoiust.
PERE
KALU, KELLEL POLE VALUS Werneril on hämmastavalt palju teadmisi oma superkangelase kohta. Teab ta nime kolmes keeles: Spider-Man, Ämblikmees ja Hämähäkkimies. Ta teab, et too elab New Yorgis, mis omakorda asub Ameerikas ja kus räägitakse inglise keelt. See keel võlub teda nii, et mängides kasutabki ta seda – enda teadmiste järgi. Selles arusaamatus keeles võib vahel ära tunda ka mõne päris sõna, nagu help ja fire. Hiljuti tuli Werner välja enda leiutatud uue superkangelasega, kes meenutab üsna palju juba tuttavat tegelast. „Mis tema nimi on?” küsis isa. „Stöywaik!” „Mis see selline on?” „See on inglise keeles, New Yorgi inglise keeles.” „Okei. Aga mis supervõimed tal on?” „Ta viskab köit!” „Põnev.” „Jep, ja lisaks püüab ta köiega ahvenaid kinni.” „Ta vist pole siis üldse vegan?” „Ei ole jah. Ta õgib kala pilvelõhkujas. Aga ainult selliseid kalu, kellel pole valus.”
Tundub, et siin tuleb edaspidi veel ühtteist täpsustada. Superkangelaste piiramatud võimed ja kolmeaastase kohmakus on armsal viisil pidevas vastuolus. Mängides seda, kuidas Ämblikmees ronib mööda seina, hoiab Werner kahe käega aiapuust kinni ja tõstab oma jalgu nii nagu saab. Oma vaimusilmas viskab ta ämblikuvõrke ja saadab kurjad pätid vanglasse karistust kandma. Olen kuskilt lugenud, et tema vanuses ei pruugigi enesehinnang olla enda oskuste ja suutlikkusega veel realistlikult tasakaalus. Pigem viib kolmeaastast elus edasi ääretu usk enda võimetesse ja seda usku tuleks täiskasvanul toetada. Mitte mingil juhul ei tohi tema supermehetiibu kärpida.
Panen põngerjale “Youtube’ist toreda legofilmi mängima ja viie minuti pärast vaatab ta tulirelvadega vehkivaid ja üksteist peksvaid mehikesi.”
ET LASTEST SAAKS INIMESED Keeruliseks teeb lapse maitse kujunemise toetamise muidugi see, et superkangelaste ja pättide lugusid serveeritakse sageli tüütu vägivallaga. Panen põngerjale Youtube’ist toreda legofilmi mängima ja viie minuti pärast vaatab ta tulirelvadega vehkivaid ja üksteist peksvaid mehikesi. Rääkimata muidugi sellest, millist heteronormatiivsust, tarbimiskultuuri ja spetsiesismi ka see tore põrsas Peppa edukalt edastab. See ei käi ka ainult videote kohta, mida väga väikestele üldse näidata ei tasukski, vaid ka raamatute, mänguasjade ja terve lastekultuuri pildimaailma kohta. Ma ei oleks ealeski uskunud ka seda, et minust saab selline tädilik keskealine, kes kurdab ajakirja veerul, kui paha see laste 54
VEGAN
popkultuur ikka on. Paha, paha! Aga päris tõsiselt – raske on last kasvatada enda väärtuste järgi. Üks Soomes tuntud kirjanik, kahe teismelise isa ja vegan Antti Nylén on öelnud, et enda tõekspidamisi lastele edasi andes tuleb arvestada kolme variandiga: lapsed võtavad need omaks, teevad seda osaliselt või üldse mitte. Mida me, veganvanemad siis loodaksime oma lastele edasi anda? Hoolivust! Et nad telliksid taimseid burgereid ja paneksid kohvi sisse taimset piima. Et nad teadvustaksid loomade ja keskkonna vaatenurka kõikide oma valikute puhul, nii enda elus, tööelus kui ka poliitilisel tasemel. Ja seda kõike muidugi lisaks sellele, et nad ei kiusaks kedagi, ei diskrimineeriks, ei varastaks, ei prooviks narkootikume, ei ületaks eluohtlikul määral kiirust, ei petaks, ei kakleks, ei suitsetaks. Ehk et neist saaks inimesed, aga mitte ainult normaalsed inimesed normaalse söömisega, vaid päriselt hoolivad ja teadlikud inimesed. Kolmeaastase Werneri fännatud superkangelaste märatsemine aga ei paista esmapilgul neid üllaid eesmärke toetavat. MAAILMAPÄÄSTJAD Veidi üllatusin siiski, lugedes Ämblikmehe lugu esimest korda raamatust. Kirjastuse Egmont poolt välja antud eestikeelne Marveli „5 minuti lood” sattus meile kingitusena. Selle esimene lugu räägib tavalise koolipoisi Peter Parkeri Ämblikmeheks saamise loo. Viimasest lõigust kiirgavad lootuse sädemed: „Sel hetkel mõistis Ämblikmees, et tema saatus on alati teisi kaitsta ja kui ta piisavalt kõvasti tööd teeb, siis võib-olla saab temast ühel päeval superkangelane. Ämblikmehele meenus, mida onu Ben ikka ja jälle oli öelnud: suure jõuga käib kaasas suur vastutus.” Meie väikesed superkangelased veel päästavad maailma!
Uudis! Vegesun herneproteiinipõhised valmiskastmed müügil Kaubamajas alates jaanuarist 2019.
VegeSun tervislik herneproteiini- ja sojaproteiini tootesari rikastab igapäevast toidulauda, sobides kõigile, kes soovivad suurendada taimetoidu osakaalu oma menüüs ning toituda tervislikult. Maitselt mahedaid, rohke kiudaineja valgusisaldusega tooteid kasutatakse liha asemel vormiroogades, kotlettides, kastmetes ja hautistes. VegeSun`i tooted on gluteenivabad ning väga lihtsad valmistada. Retseptid leiad www.vegesun.com
VEGESUN TOOTED ON MÜÜGIL:
HUVITAV
LUGU SELLEST, KUIDAS EESTI FILMITEGIJATELE TAIMETOIDUMAAILMA TUTVUSTATAKSE ESILINASTUS „EIA JÕULUD TONDIKAKUL” – Kätlin Kalling –
Vegankohviku Siin lugu on eriline seetõttu, et kohvik kasvas välja filmi- ja reklaamivõtete toitlustamisest. Maie Rosmann-Lill, särav filmiprodutsent ja kohviku asutaja oli lahkelt nõus enne uue Eesti koguperefilmi „Eia jõulud Tondikakul“ esilinastust avama telgitagused filmimaailma toitlustamisest. Kohvik Siin asub Tallinnas Telliskivi F-hoone vasakus tiivas – väike, armas ja hubane, kuid avarate akendega. Igapäevaselt erinevaid taimseid suppe ja padasid pakkuv kohvik on olnud avatud nüüdseks kaks aastat. Nõnda soojalt naeratades, nagu Maie mind tervitab, rõõmustab ta varakult ärkajaid hea kohvi ja hommikupudruga. Maie alustab oma lugu sellest, kuidas ta kümme aastat tagasi läks õppima Balti Filmi- ja Meediakooli filmiprodutsendiks. Kui temalt esi-
56
VEGAN
mesel koolitööna valminud lühifilmi koosolekul küsiti, kuidas catering’iga on, vastas naine julgelt, et selle eest on hoolitsetud – samal ajal ideed omamata. Sel ajal hakkas Maie koos isaga võtetele võileibu ja snäkke valmistama, kuigi siis veel palju taimetoitlasi polnud. Nende kodukootud maitsvad taimsed snäkid – mitte veel 100% vegan – said väga positiivset tagasisidet: filmimeeskond oli üllatunud, kuna tavaliselt toodi neile Selveri toiduletist süüa. Edaspidi hakkas Maie alati ise
enda võtetele süüa tegema. Selgub, et Maie keeldus juba väga väiksena liha söömast. Noor naine on taimselt toitunud juba lapsest saadik. Vanemad küll üritasid talle lihatoitu pakkuda, kuid edutult. Oli lootus, et kui ta vanemaks saab, siis hakkab sööma, kuid läks hoopis nii, et 12-aastaselt loobus Maie lihatoodetest täielikult. Naine ei oska liha isegi igatseda, kuna pole kunagi harjunudki seda sööma. Maie tegi alguses toitlustamist ainult enda võtetele, aga sõna levis.
Hetk filmist: vennad liuvälja möllus
Fotograaf: Kristjan Mõru
HUVITAV
Turul hakkas tekkima vajadus toidu vastu, kus puudusid piimatooted ja gluteen, kuid enamik catering’e veel seda pakkuda ei suutnud. Naine märkas ka seda, et meeskonnas on palju mehi, kes teevad 12 tundi rasket füüsilist tööd: kunstimeeskond, kaamerameeskond, kel on arusaam, et liha on see, mis toidab. „Ma vahepeal proovisin ja tegin toidu 100% taimse, kuid inimesed ei olnud veel valmis.” Maie mõistis, et meeskonnale on vaja anda aega kohanemiseks ja pakkuda neile seni seda, mida nad soovivad. Huvitav tendents, mida Maie peagi märkas, oli see, et lihasööjad, kes ei olnud endale eraldi taimetoitu tellinud, soovisid enamasti ka proovida taimseid valikuid. „Toitlustades üht mitmepäevast filmiüritust, ütles üks kõigesööja juba avaõhtul, et tänu peedikotlettidele on tema jaoks see üritus juba korda läinud. Toit pakkus niivõrd tugeva elamuse ja naudingu,” meenutas Maie ja soovis jätkata suunal, et ka kõigesööja saaks maitse suhu ja mõistaks aina enam, kui hea taimne on. Tasane, kuid meelekindel viis tutvustada inimestele maitsvat taime-
toitu on viinud selleni, et viimase aasta jooksul tellitakse võtetele aina enam vegantoitu. „Meie meelest on inimesed palju vastuvõtlikumad taimsele toidule, kui neilt ei võeta ära võimalust süüa ka juba tuttavat toitu.” Vestlusele kiikab sisse „Eia jõulud Tondikakul” kaasprodutsent Maario, kes sõnab, et Maie on väga palju tema valikuid taimse toidu poole suunanud. Maario toob veel välja selle, et enne oli ta taimetoidu osas täielik võhik, kuid nüüd on ta veendunud, et taimetoidust saab kõhu täis ja maitsvalt. Ta lisab juurde, et tunneb ennast oluliselt kergemalt. UUE KOGUPEREFILMI PRODUTSENT 4. detsembril esilinastunud koguperefilmi „Eia jõulud Tondikakul“ idee pärineb režissöörilt ja stsenaristilt Anu Aunalt, kes on hooliva suhtumisega maailma suhtes ja kellele on südamelähedane metsa teema. Detsembris 2012 kuulutati välja Eesti Vabariik 100 filmikonkurss, millega õnnestus teiste 30 filmi seas saada stsenaariumitoetus. Selgus see, et filmi tegelane Jete (Liis Lemsalu) on taimetoitlane, kes suunab inimesi mõtlema liha ja
OLED TAIMETOITLANE? KAS TUNNED END VÄSINUNA? KAS PEAD DIEETI? KAS SUL ON PROBLEEME MÄLUGA?
VITATABS B12 annab sulle vajalikku lisaenergiat ning soodustab südame ja aju tööd.
Tootja: Hankintatukku OY, Soome. Hulgimüük: Loodustoode, tel 666 0091
VAJAD LISAENERGIAT?
MÜÜGIL APTEEKIDES, SELVERITES, Mustamäe TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn ja internetipoes www.tervis24.ee
loomade seotusele lausega „Kui sa loomi igapäevaselt pildistaks, siis sa ei tahaks ka neid süüa.“ Filmivõtted toimusid jaanuarist märtsini peamiselt Lõuna-Eestis – neil oli seal toidukaravan ja eraldi kokk. Filmi toetas Biomarket, mille valikust saadi hulgaliselt täisväärtuslikke toiduaineid. Ühe täispika filmi võttepäevi on kokku umbes 30–40. Filmimeeskonnas on keskmiselt 40 inimest, mõnel keerukamal päeval ka rohkem. Sageli toimuvad võtted Tallinnast väljaspool. Maie produtseeritud täispika mängufilmi „Päevad, mis ajasid segadusse” võtted toimusid peamiselt Võrus. Tänu sellele, et operaatori ema oli Võru koolis direktor, said nad kasutada kooli suurt kööki. Tihti tellitakse toitlustust ka reklaamivõtetele, mis on enamasti 1–3-päevased, võttepäevad tihti 12–14 tundi pikad. Niisiis on toidupaus tihti selle intensiivse päeva jooksul ainus puhkehetk. Maie ülesanne produtsendina on tegeleda filmile rahastuse leidmisega ja filmi leviga nii Eestis kui välismaal. Näiteks alustasid nad filmi tutvustamist juba paar aastat tagasi, kui neil oli vaid stsenaarium. Jõulufilmi jaoks oli palgatud eraldi loodusoperaator, kes filmis loomi, kuna lavastatud stseenide kõrval on ka loodusplaanid loomadest. Filmis puudutatakse seda, milline on metsa mahavõtmise tegelik oht ja mõju metsloomadele, kelle jaoks mets on kodu. Soov on vaataja aidata loodusele lähemale ja tuletada meelde, kui oluline on loodust hoida ja oma poo-
lehoidu igapäevaste toiduvalikute ja tarbimiskäitumise kaudu näidata. Maie jaoks on väga oluline hoida minimaalsena ühekordsete sööginõude kasutamist. Ta otsib pidevalt viise, kuidas juurutada, et igaühel oleks võtetel oma tass ja süüakse korduvkasutatavatelt või täielikult biolagunevatelt nõudelt. Tema kohvikus leiab inimene söömiseks väga armsad nõud. Menutoodeteks saab nimetada Maie vegankaraskit, mis sai õunamahla abil veganiseeritud, ja peedikotlette, mida söövad isegi need, kes peeti muidu ei söö. Erinevad pajad, mida sööjad kiidavad, on näiteks läätse- ja kinoapada. Kohvikus on hitiks kujunenud gluteenivaba kreemine pastaroog ja gluteenivabad vaarika-šokolaadimuffinid. Kui aastaid tagasi oli taimetoitlasi pigem paar inimest, siis nüüd juba kümmekond. Lisaks märgivad paljud kõigesööjad end võtte ajaks taimetoitlaseks, et võtteperioodil end kergemalt ja rõõmsamalt tunda. Maie soov pole piirata lihasööjaid, vaid sinna kõrvale pakkuda taimseid võimalusi: ehitada üles uut, mitte lõhkuda vana. Tuleb leida toidud, mis on nii maitsvad, et segatoiduline ei oskagi lihast puudust tunda. Lõpetuseks kutsun ajakirja lugejaid vaatama Eesti esimest kogupere jõulufilmi „Eia jõulud Tondikakul“, mis pakub paraja annuse südamesoojust, jõulumaagiat ning – mis kõige olulisem – kutsub vaatajat looma ühendust loodusega ja imetlema loomade vaikset elu metsade vahel.
„EIA JÕULUD TONDIKAKUL”
Režissöör: Anu Aun Osades: Paula Rits, Siim Oskar Ots, Märt Pius, Priit Pius, Priit Võigemast, Mirtel Pohla, Liis Lemsalu Seiklusrikas laste jõulufilm kümneaastasest Eiast, kelle plaanid võtavad ootamatu pöörde, kui linnatüdruk viiakse talvevaheajaks ürgse loodusega salapärasesse Lõuna-Eesti tallu. Eia ei oska esialgu aimatagi, et õige pea asub ta päästma hukule määratud põlismetsa, kokku viima kaht armastavat inimest ning lahti harutama oma pere kiivalt hoitud saladust.
KASULIK
PRÜGI – KAS PÄÄSTJA VÕI SURM? – Silver Smeljanski –
Nii nagu inimeste eludes toimuvad muutused, toimuvad ka terves ühiskonnas muutused, mis kujundavad meie edasist elu. Üheks lähiaja kõige murrangulisemaks pöördeks peetakse 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algusel aset leidnud tööstuslikku revolutsiooni, mille käigus toimusid suured industriaalsed progresseeruvad muudatused põllumajanduses, kaevandamises, tootmises ning transpordis.
60
VEGAN
KASULIK
Tänu sellele perioodile ajaloos võib inimkond ennast hetkel pidada „arenenud” liigiks, kes sisuliselt on võimeline kontrollima planeedi käekäiku. Paljud süsteemid ja põhimõtted, mis arenesid sellel ajajärgul, kehtivad veel tänapäevalgi. Alates 19. sajandist on ühiskonnas muutused kiirelt toimunud. Lisaks kiirenes 20. sajandi esimesel poolel ka kaubanduse areng. Tekkis palju uusi tooteid ja teenuseid, mis muutusid massidele kättesaadava-
maks. See omakorda tõstis osades maailma piirkondades majanduslikku elujõudu ja seadis käputäie riike teistega võrreldes paremale positsioonile. Need riigid domineerivad tänaseni raha, meditsiini, hariduse, kaubanduse jne arengut ja kasutamist – sisuliselt kõike, millest meie elu koosneb. Rivaalitsemisele ja ahnusele ülesehitatud kapitalistliku ühiskonnakorralduse tagajärjed hakkavad meile kõigile vaikselt kohale jõudma – sõjad, kliimasoojenemine, ressursside nappus ja prügistamine. Olukorras, kus riikide peamine eesmärk on saavutada suurt edu majanduses, olenemata sellest, mis jälje see endast keskkonnale jätab, tekib küsimus, miks ei mõelda jätkusuutliku ja kestva majandamise peale, milles majanduslik kasu võib olla kordades suurem ja mis loob eeldused uueks revolutsiooniks majandussüsteemides. Möödunud sajandi seitsmekümnendatel alguse saanud ühiskonna digitaliseerumise tulemusel on inimesed maailmas toimuvast paremini hakanud aru saama. Info ja teadmis-
„Miks ei mõelda jätkusuutliku ja kestva majandamise peale, milles majanduslik kasu võib olla kordades suurem?”
te vaba liikumine on andnud esmakordselt võimaluse mõista, kuidas me globaalselt elame ning mis tagajärjed sel inimkonnale ja planeedile on. Järjest enam hakatakse rääkima prügist ja sellest, et varsti upume selle sisse ära. Samas on juba päris pikalt räägitud prügist kui ressursist. Jutuks on see siiani ka jäänud, sest teoorias on kõik väga lihtne, kuid kuhu jäävad tulemused? X-, Y- ja Z-põlvkondadel seisab ees suur väljakutse – muuta ühiskonnas toimuvaid protsesse selliselt, et säiliks hetkeks saavutatud heaolu ja mugavus ning väheneks sellega kaasnev „surmav” jalajälg meie planeedile. Siit ka küsimus: kas ülesanne saavutada muutus peaks olema rohkem indiviidide või ettevõtjate õlul? Kumb peaks oma harjumusi ja tegevust muutma? PRÜGIVEOSÜSTEEMI TELGITAGUSTEST Alustame otsast ja kirjeldame hetkel toimivat jäätmekäitlussüsteemi. Seda saab kirjeldada ka kui üht mustkunstitrikki. Kodus tekib prügi ja see pannakse maja kõrval asuvasse kasti. Üks hetk tuleb suur läikiv auto ja viib selle kuhugi ära ning hopsti – prügi enam pole! Inimese vaatenurgast on justkui probleem lahendatud. Kahjuks ei ole see võlutrikk nii efektne kui näib. Autosse korjatud jääde satub reaalsuses ikkagi kuskile. Eestis kehtib põhimõte, mille kohaselt on jäätmete omanik omavalitsus, mille territooriumil on see tekkinud. Seega peab prügi efektiivset majandamist korraldama kohalik omavalitsus. Praegu on aga olukord
VEGAN
61
KASULIK
efektiivsest majandamisest kaugel. Näiteks jäätmeveo hangete pakkumine toimub praegu valest perspektiivist lähtudes – hanke võidab odavaima pakkumise esitaja. Esmalt koostatakse rahaliselt kõige kuluefektiivsem ettepanek. Kas raha võimaldab ka parima eesmärgi saavutada, ei ole üldse oluline. Alles siis, kui hange võidetakse, hakkab jäätmevedaja mõtlema, kuidas selle rahaga teha ära see töö, mida on lubatud. Sellise toimimise tulemusena langeb teenuse kvaliteet ja piiratakse eos valdkonna arengut. Võiks aga toimida vastupidiselt: esmalt pannakse paika eesmärgid ja selleni viivad tegevused ja alles siis mõõdetakse, palju see maksab. Teenus läheks küll esialgu kallimaks, aga pikas perspektiivis tegutsetaks vähemalt õigetel alustel, mis toetaks probleemi lahendamist. Seeläbi muutuks kogu prügikäitlemise korraldus efektiivsemaks. Ja edaspidi ei tõuseks enam teenuse hind, vaid loodaks eeldused selle langemiseks jäätmete liigiti kogumise kaudu. Miks ettevõtjad või kodanikud peaks seda probleemi lahendama, kui küsimus peitub omavalitsuse jäätmekorrald u ses?
Tegelikult on eelpool mainitud küsimustele üpris lihtne vastus. Me ei peaks süüdistama üht või teist osapoolt, sest lõpuks on ikkagi kõikide tegude taga inimesed. Me kõik vastutame keskkonna eest, milles elame. Igaüks meist võiks vaadata mõnikord peeglisse ja mõelda: milline on minu panus olukorra parandamiseks? Mina olengi ju see üks paljudest tarbijatest, kellele kapitalistlik maailm tooteid valmistab. Eriti sel aastal on olnud igal tasandil juttu ringmajandusest. See majandusharu on alternatiiv valitsevale lineaarsele majandusmudelile ehk „tarbi ja viska minema“ mudelile. Lineaarne majandusmudel vajab suurtes kogustes sisendit ja samas toodab see sama palju kasutuid jäätmeid. Ringmajanduse eesmärk on aga majanduskasvu eraldamine esmase toorme kasutusest, luues võimalikult väikeste kadudega tootmis- ja tarbimissüsteemi. Peaksime kasutama kõiki ressursse efektiivselt kogu nen-
de eluaja vältel, alates tootmisest ja tarbimisest, lõpetades nende käitluse ja taaskasutamisega. Seega on siin oma roll nii ettevõtjal, tavatarbijal kui ka kohalikul tasandil jäätmekorraldajal. Sellises tsüklis on tootearendusel väga oluline roll ringmajanduse põhimõtete rakendamises. Kaasates juba alguses keskkonnale survet vähendavaid innovaatilisi lahendusi, on võimalik majanduslikult kasvada ka loodust säästes. Meie kõik saame olla sisendi andjaks toodete disainile, mis oleksid keskkonnasõbralikud. Kindlasti enamik selle ajakirja lugejatest teab, et plastikud looduses ei lagune. Seega on kõik toodetud plastikud mingisugusel kujul keskkonnas alles. Kui Leonardo da Vinci oleks 500 aastat tagasi maalides kasutanud plastikust pintsleid või värvitopse, eksisteeriksid need looduses siiani. Suur osa kasutatavatest esemetest on plastikust – kasutame neid ühe korra ning
„Kui Leonardo da Vinci oleks 500 aastat tagasi maalides kasutanud plastikust pintsleid või värvitopse, eksisteeriksid need looduses siiani.”
KAS TEADSID?
62
VEGAN
Igal aastal tekib maailmas juurde umbes 4 miljardit tonni prügi, millest ligi 1,6 miljardit on meie kõigi majapidamistes tekkiv olmeprügi. Loodusesse, sealhulgas ookeanidesse satub inimeste tekitatud jäätmeid sadu miljoneid tonne, millest umbes 80% ei pärine üldse mereäärsetelt aladelt. Arvatakse, et ookeanides hulbib umbes viis triljonit erinevat plastikust objekti, lisaks lugematu arv mikroplasti, mis vett reostab. Nii on moodustunud viis hiiglaslikku prügisaart. Nendest suurim asub Vaikses ookeanis Hawaii ja California vahel ning üks nendest saartest asub ka Atlandi ookeanis.
KASULIK
viskame siis ära. Maailmas toodetakse aastas umbes 300 miljonit tonni uut plastikut, millest ligi pool ehk 150 miljonit tonni on mõeldud ühekordseks kasutamiseks.
Kõiki toiduga määrdunud pakendeid pole mõtet nuustiku, seebi ja veega puhtaks küürida, sest see raiskab palju puhast vett ega anna mingit kasu. Klaasi õnneks paljud juba koguvad eraldi, kuid seda eelkõige pandiga tagatud klaasi osas. Mõistlik on koguda eraldi kõiki klaastooteid, nii moosipurke kui veinipudeleid. Miks on vaja nii toimida? Jäätmete liigiline puhtus võimaldab neid suuremas mahus taaskasutusse suunata ja uute toodete valmistamisel kasutada. See liigiti kogumine olekski väike, aga tubli algus. Siit edasi võib mõelda juba sellele, kuidas endale prügi vähem koju tuua. Näiteks kanna endaga kaasas korduvkasutatavaid kotte (ka autos võiks mõni olla). Ütle poemüüjale, et ta väikseid tooteid eraldi kilekotti ei pakiks. Väldi jookide ostmist plastikpudelites. Kasuta majapidamisvahenditeks kontsentraate või
„Maailmas toodetakse aastas umbes 300 miljonit tonni uut plastikut, millest ligi pool ehk 150 miljonit tonni on mõeldud ühekordseks kasutamiseks.”
KUIDAS KÄITUDA, ET PRÜGI VÄHENEKS? Kõik hakkab peale oma igapäevase mõtte- ja käitumismustri muutmisest. Peab tundma vastutust ja otsustama, et mina ei soovi osaleda meeletus saastamises, mis minu ümber toimub. Seejärel võiks mõelda läbi kodustes tingimustes kõik igapäevased protsessid ja leida moodused, kuidas vähem prügi tekitada. Kui märgata, milliseid pakendeid meil kõige rohkem tekib, saab selle järgi luua endale lihtsa sorteerimisja jäätmeveosüsteemi, mida juba ka enamik korterielanikest endale lubada saab. Kui teie kodus ei ole veel biolaguneva jäätme kasti, siis tasuks see endale tellida. Kõige lihtsam on alustada kolme kogumiskastiga. Kõige efektiivsem viis selleks on eraldada biolagunev ehk märgjääk pakenditest ehk kuivjäägist ning koguda eraldi ka klaaspakend.
64
VEGAN
osta tükiseep liigse pakendita vedela asemel jne. Meil on arenguruumi veel küllaga, aga eeldused panna asjad õiges suunas liikuma on juba olemas. Iga inimese teod loevad – oleks viimane aeg hakata mõtestama oma tarbimisharjumusi! Euroopa Liidu tasandil on erinevaid plaane, kuidas rakendada ringmajanduse põhimõtteid, kuid need nõuavad üsna mahukaid investeeringuid ja inimeste käitumisharjumuste muutust. Väikesel Eestil on jäätmemajanduse uuendamiseks ja innovaatiliste ideede rakendamiseks olemas head eeldused. Kui me ei tekitaks nii palju prügi, poleks me veel niipea märganud, kuidas elame ja käitume. Loodame, et eesolev suur murrang meie ühiskonnas leiab aset just rohelise mõtteviisi ja innovatsiooni valguses ja sellest saab järgmine suur paradigma muutus, mis võimaldab meie maakera säilimist veidi pikemaks ajaks. Edukuse etalon ei tohiks olla meeletu ja massiline tarbimine, vaid mõistlik käitumine, mis tagab jätkusuutlikkuse. On piisavalt vihjeid, et selline muutus toimub, ja kunagi tagasi vaadates täname selle eest ilmselt just prügi.
„Kui teie kodus ei ole veel biolaguneva jäätme kasti, siis tasuks see endale tellida.”
REKLAAM
Terapeut Liis Kuurme aitab alateadvusega suhelda uudsel viisil
L
iis on juba varasest lapsepõlvest tajunud maailma ja inimesi veidi teise nurga alt ning see on andnud talle eelduse ja võimekuse näha „pinna alla”. Täna tajub ta empaatiliselt inimeste seisundit ning seda eelkõige energia tasandil. Liisu eesmärk terapeudina on aidata inimesel leida oma eluetappidel fookus ning saavutada seeläbi püsivalt terve, harmooniline ja õnnelik elu. Oma töös kasutab ta käesoleva sajandi tipptehnoloogiat, mis põhineb teaduslikel uuringutel ja on senise kogemuse baasil andnud väga häid tulemusi üle maailma. „Mulle meeldib olla teejuhiks, kaaslaseks ja abistavaks käeks neile, kellel on abi vaja. TimeWaveri metoodika ja andmebaas oma võimetega on mulle kui terapeudile suurepäraseks vahendiks tuua kliendi alateadvuses peidus olev info tema teadvusesse, seda analüüsida ning leida lahendus sellest vabanemiseks, kui info teda ei teeni.“
MIS ON TIMEWAVER?
Marcus Schmieke on saksa teadlane, kes õppis ülikooli ajal nii füüsikat kui filosoofiat. Ühel hetkel jõudis ta õpingute käigus arusaamisele, et tänasel digiajastul on võimalik luua seade, mille kaudu on võimalik võtta ühendust indiviidi alateadvusega, kuivõrd see on ühenduses kollektiivse alateadvusega ehk infoväljaga. Sel moel loodigi seade, mida nimetatakse TimeWaveriks (TW). TimeWaver kujutab endast kvantfüüsilist infovälja liidest, tarkvara ja andmebaase, mis sisaldavad üle miljoni infomustri. Seade kasutab valguse kvant- efekti, footoneid ja elektrone, et võrrelda analüüsitava objekti võnkumiste mustrit juba andmebaasidesse salvestatud mustritega. Andmebaaside koostamisel on kasutatud erinevate meditsiini, psühholoogia, idamaade filosoofia, loodusravi, homöopaatia jne põhjuste ja tagajärgede seoseid ning see andmebaas täieneb pidevalt praktika käigus.
KUIDAS TIMEWAVER SIND AIDATA SAAB?
Reeglina jõutakse TimeWaverini siis, kui inimene saab aru, et tal on midagi viga, kuid ta ei ole mitte kuskilt saanud vastust küsimusele, milles see viga seisneb? Me kõik teame juhtumeid, kus kurdetakse näiteks füüsilise valu üle, kuid selle leevenduseks on lõpuks ainult valuvaigisti, mis valu põhjust ei kõrvalda. Kui inimene lõpuks konsultatsioonile jõuab, ongi TimeWaveri terapeudi asi kindlaks teha,
Liis Kuurme
mis on selle valu tekitava protsessi algpõhjus. Täna on võimalik väita, et enamik füüsilistest hädadest tuleneb inimese psühhosomaatilistest protsessidest ja alateadvusest. TimeWaveri abiga on võimalik nendest algpõhjustest aimu saada ehk sisuliselt teostada psühhosomaatiliste protsesside diagnostikat alateadvuse tasandil. Meid ümbritseb igapäevaselt informatsiooni väli ning meie füüsilist keha hoiab koos energeetika. Me oleme igapäevaselt mõjutatud välistest teguritest, nagu inimsuhted perekonnas ja tööl, füüsiline keskkond, poliitika, meedia, haridussüsteem jne. Tasakaalus olev inimene on rahulik, õnnelik, tunneb elust rõõmu, hoiab suhteid ning ei lase ennast välistest teguritest ülemäära häirida. Kui ühel hetkel inimese sisemise tasakaalu kese nihkub paigast ning see seisund jääb püsima, kaotab inimene oma keskmesoleku ehk tasakaalu. Tekib alateadlik pinge, millest ta kohe aru ei saa, järgneb stress, hullemal juhul depressioon ning lõpuks avaldub see tavaliselt ka mingi füüsilise vaevusena. Näiteks võib see väljenduda selles, et inimene ärritub iga pisiasja peale ning kui see pingeseisund (stress) on pidev, siis hakkab ka füüsiline tervis tunda andma. Ärrituse tegelik tekkepõhjus on aga lahendamata
jäänud või seda on teadlikult eiratud ning see on ka põhjuseks, miks inimene ei suuda enam tunda õnnetunnet ja rahulolu. Igal inimesel on oma unikaalne DNA, kuid lisaks on igal inimesel olemas ka oma unikaalne energeetiline kood. TimeWaveri abil saab terapeut ligipääsu inimese unikaalsele energeetilisele koodile ning seeläbi ligipääsu tema infoväljale. Sealt hakkavad välja kooruma ka tegelikud põhjused, mis reeglina on tekkinud perekondlikke liine pidi või näiteks põhjustatud traumast, mida inimene ei ole suutnud lõpuni ära lahendada. Füüsilise tervise probleemid saavad enamasti alguse vaimse tervise lahendamata jäänud probleemidest. Tänu inimeste teadlikkuse avardumisele ning tehnoloogia arengule on võimalik probleemide ennetamine viia juba oluliselt varasemasse faasi. Loe kasutajate kogemusi ning broneeri endale aeg leheküljel www.timewaver.ee.
VEGAN
65
TEE ISE
KÄSITÖÖ JA TAASKASUTUS ON HINNAS! VIIMASE HETKE ISETEHTUD JÕULUKINGITUSED – Anett Rannamets –
Isetehtud jõulukingid on hea idee, et pühadeaeg veelgi erilisemaks muuta. Mõelda vaid, kui liigutatud võivad olla sõbrad ja perekond, kui näevad, kui palju aega ja vaeva oled kingitustesse pannud. Ja üldse mitte suure summa eest. Veelgi enam! Kui meened on tehtud taaskasutatud materjalidest, muutuvad need kordi erilisemaks! Siin on mõned ideed, mida veel viimasel hetkelgi võiks meisterdada, sest see ei võta sugugi kaua aega! Käsitöö on ju hinnas! TAASKASUTATAV KAUBAKOTT VANAST PADJAPÜÜRIST Et kilekotte pärast ostlemist poest mitte soetada, kasutavad väga paljud tänapäeval riidest taaskasutatavat poekotti. Paljudes taaskasutuspoodides müüakse hea hinnaga voodipesu, kuid paljudel on ka endal kodus pesukapis padjapüüre, mida juba ammu padjakatteks ei kasutata. Tee nendest kotid ja säästa loodust! Lahedaid linte või nööre kotisangadeks leiab käsitöö- või kangapoodidest! Vaja läheb: padjapüüri, niiti, nõela, nööri või linti kotisangadeks (võid ka riidest sangad lõigata).
MOTIVEERIVAD TSITAADIRAAMID Tabavate ütlemistega plakateid on alati tore vaadata. Otsi välja enda lemmiktsitaadid ja jaga neid teistega! Vaja läheb: pildiraami (kui see on kulunud, võid üle värvida), paberit (oma eelistuste järgi), kirjutusvahendit, kääre. Kuidas? Lõika paber raami jaoks parajaks. Kirjuta meelepärase kirjutusvahendiga üks oma lemmiktsitaat paberile. Pane paber pildiraami. 66
VEGAN
Kuidas? Traagelda kotisangad padjapüüri sisemisele ülemisele äärele ja vaata, et need oleksid kohakuti ja keskel. Õmble käsitsi või masinaga kotisangad padjapüüri külge. Soovitus taskukohaseks kingituseks! Pane koti sisse midagi jõuluteemalist maiustamiseks – kasvõi mõni kilo mandariine ja karp piparkooke! Seda kingitust ei pea isegi pakkima!
TEE ISE TAASKASUTATAV KOTT KAALUKAUBALE Sarnaselt eelmisega saab teha ka taaskasutatavat kaalukaubakotti, sest olgem ausad – kaalukaupa ostavad veganid väga tihti! Tänapäeval on täiesti okei, kui minna poodi enda kaalukaubakotiga! Toimib samamoodi: paned kauba kotti, kaalud ära, paned hinna- kleepsu peale. Säästad loodust, lähed järgmine kord uuest sama kotiga. P.S. Koti valmistamine on kõige kergem osa. Meeles pidamine, et see poodi kaasa võtta – see vajab pingutust! Vaja läheb: kergelt läbipaistvat riideeset, kääre, niiti, nõela, lõnga, nööpnõelu.
Kuidas? Lõika kangast ristküliku-kujuline tükk (näiteks 15 x 20 cm). Murra ühest lühemast küljest poolteist sentimeetrit maha ja õmble (käsitsi või masinaga) kinni, et tekitada koti krookpaelale koht. Murra riie kokku ja õmble küljed kinni. Keera kott teistpidi, et õmmeldud küljed koti sisse jääksid. Aja kotinöör läbi. Soovitus taskukohaseks kingituseks! Pane koti sisse kaalukaupa – mandariinid, õunad, hurmaad, pähklid …
„SINU MOODI” LILLEPOTT Natukene värvi roheluse sekka! Paljudel on kodus vanu lillepotte, kuid neid saab osta ka taaskasutuspoodidest. Värvi need ära ja anna neile karakter! Vaja läheb: lillepotti, akrüülvärve (sobivad ka kõik teised värvid, mis pärast vees ei lahustu) ja harilikku pliiatsit.
ette. Seejärel kanna värv potile ja lase kuivada. Võid julgelt ka improviseerida! Soovitus taskukohaseks kingituseks! Osta poti sisse jõulutäht!
Kuidas? Kui soovid, joonista potile hariliku pliiatsiga mis tahes kujundid
VANAST RAAMIST PILDIHOIDJA Sul on palju pilte vahvatest aegadest, kuid albumisse neid kleepida ei taha, sest need jäävad sinna seisma? Ära osta poest uut pildiraami, vaid otsi neid taaskasutuspoodidest ja tee asi kihvtimaks!
Kuidas? Pildiraamilt eemalda klaas ja tagus, vajad vaid raami. Kleebi traat pildiraami tagumisele küljele. Traati võid raamis sättida ka laineliseks, see ei pea olema sirge. Riputa pildid lõksudega traadi külge.
Vaja läheb: pildiraami (kui raam on kulunud, võid selle üle värvida), pilte, väikeseid „pesu”lõkse, traati, vegansõbralikku liimi.
KUUMAALUSED PÜHADELAUALE Oled heegelnõelaga sina peal? Sul vedeleb kapinurgas vana puuvillast lõnga? Et toidulaud kirevamaks muutuks, saab kerge vaevaga heegeldada kuumade kapsa- ja kartulipottide alla vahvaid värvilisi kuumaaluseid! Vaja läheb: erinevat värvi lõngasid/ heegelniiti, heegelnõela, kääre.
sid erinevad! Kui oled heegeldamises vilunud, võid heegeldada ka erinevate figuuridega kuumaaluseid. Soovitus taskukohaseks kingituseks! Pane kuumaalused kingikotti koos purgi hapukapsaga!
Kuidas? Spiraalselt heegeldamise vahepeal vaheta lõnga, et värvid jääkVEGAN
67
KOSMEETIKA
MIS TEEB ÜHEST KOSMEETIKATOOTEST LOOMAPIINAJA? – Andra Nõlvak –
Kuigi Euroopa Liidus ei tohiks juba mõnda aega loomade peal testitud meigitooteid müüa, on reaalsus teine. Kes oleks uskunud, et maailmas leidub veel riike, kus selline loomne testimine on lausa kohustuslik? Hiina on just üks neist riikidest ja kuna paljud suurkorporatsioonid teevad koostööd ka selle riigiga, on loomade peal testitud tooteid meie lettidel endiselt. Aga mis teeb ühest tootest vegantoote ja teisest mitte, isegi kui loomkatseid tehtud pole?
brändid saavad oma tooteid seal rahus müüa. On brände, mis on olnud julmusevabad, kuid raha nimel on siiski hakanud tegema loomkatseid, et Hiina laieneda,“ toob Sevil välja. Triinu sõnul on põhiargumendiks odavam tooraine, mis on kasulikum ettevõttele. Looduslikud koostisosad ei ole odavad ja seetõttu kasutatakse enamasti sünteetilisi, laborites toodetud odavaid koostisosi, mis võivad inimestel esile kutsuda allergiaid, lööbeid jt haigusnäite. „Kui päriselt ei testitaks enam ühtegi EL-is müüdavat kosmeetikatoodet, siis peaksid suured kosmeetikafirmad ka koostisosad kallimate ja looduslikumate vastu välja vahetama, mida aga ei ole tehtud,“ selgitab Triin. „See tähendab seda, et kindlasti toimub mingisugune testimine edasi, kuna ettevõtted ei riskiks sellega, et uue toote turuletoomisel saab näiteks 100 000 inimest mingisuguse tervisemure,“ lisab ta.
Kosmeetikaga tihedalt kokku puutunud endise ökopoejuhataja Triinu (nimi muudetud) sõnul ei tohiks juba mõnda aega Euroopa Liidus müüa loomade peal testitud tooteid, kuid kuna ükski tootja ei hakka sellekohast märget („testitud loomade peal“) peale lisama, esineb õiguslünkasid, mida suured kosmeetikafirmad ära kasutavad. Põhimõtteliselt puudub ka reaalne kontroll ja andmebaas. Nõue võib paberil eksisteerida, kuid päriselu on paraku teine. „Üldiselt on nii, et kui tarbida tavapoest ostetud välismaist soodsat kosmeetikat, toetad ka endiselt loomkatseid,“ sõnab naine. Hiina on aga endiselt üks selline riik, kus loomkatsed on kohustuslikud. Veganjumestaja Sevil Šukjurova sõnul ütleb Hiina seadus, et enne ei tohi oma kosmeetikat müüa, kui katsed pole läbitud. „Katsed tehakse riigi laborites, et oleks kindel, et testid ikka tehtud. Ainus erand on Hong-Kong, kus sellist seadust ei ole. Seega julmusevabad
KUI TESTIMISED LOOMADEL IKKAGI VÄLJA JÄTTA, MIKS EI OLE SIIS MÕNI HUULEPULK IKKAGI VEGAN? Lisaks katsetele kasutatakse koostisosadena loomseid komponente. Näiteks mesilasvaha või karmiin. Kas teadsid, et näiteks vaalade seemnevedelikku kasutatakse juuksehooldustoodetes, platsentat kreemides?! Keratiini, mida saadakse loomade küünistest, sarvedest ja karvadest, kasutatakse juuksehooldustoodetes.
68
VEGAN
Kollageen aga tuleb kanajalgadest. „Minu hinnangul ei saa ka veganhuulepulgaks pidada sellist toodet, mille koostisosa võib küll vegan olla ning seda ei testita loomade peal, kuid selle toorme saamiseks hävitatakse loomade elupaiku, näiteks palmirasva puhul,“ toob Triin ühe näite. „Lisaks võiks eetiline vegan vaadata ka meigitoote puhul selle keskkonnale jäetavat jalajälge. Kui poes on kõrvuti 5-eurone Lõuna-Aafrika Vabariigi huulepulk ja 6-eurone Eesti tootja huulepulk, siis tasuks eelistada kodumaist. Kuidagi peavad tooted ju meie kodumaale jõudma. Meeletu vahemaa tõttu toimub ka korralik keskkonna saastamine. Lisaks, mida rohkem vahendajaid, seda vähem raha saavad antud juhul LAV-i kohalikud, et oma eluolu, sealhulgas loomade oma, parandada,“ selgitab Triin veel oma mõtteid. MIS VÕIKSID OLLA JÄRGMISED SAMMUD KOSMEETIKATÖÖSTUSES? „Spekuleerida võib ju palju. Noorem põlvkond muutub teadlikumaks ja nõuab rohkem looduslikke koostisosi ja eetilist käitumist. Aga et üle maailma lõppeksid loomkatsed (mida teeb sisuliselt endiselt enamik riike maailmas), oleks lähitulevikus paraku naiivne loota. Teiseks peaks selleks muutuma tähtsaks kvaliteet, hetkel on rahamaailmas siiski kvantiteet oluline,“ arvab Triin. „Hetkel tehakse teste inimeste
KOKOS LOODUSKOSMEETIKA UUED VEGANTOOTED Kokos Looduskosmee�ka on väike Ees� e�evõte, meie visioon ja missioon on selge ja kompromissitu: looduslikkus nii sisult kui vormilt, tahame endast jä�a maha võimalikult väikese ökoloogilise jalajälje. Kasutame ainult puhast looduslikku toorainet, meie toodete koos�sest ei leia ühtegi säilitusainet, kunstlikku lõhnaainet ega muud süntee�kat. Loodushoiust lähtume ka pakendite valikul, papp on siin ainuõige, veel enam taaskasutatud panberist valmistatud papp. Suures osas on papp-pakend meil juba kasutusel, peatselt vahetuvad ka veel vähesed olemasolevad plastpakendid loodussõbraliku papi vastu. Kokos tootevalikus on deodorandid, pulbrilised šampoonid, juuksepalsam ja huulepalsamid. Suur osa neist on vegantooted, esitleme siin viimase poole aasta uusi tulijaid: • Huulepalsam ehk näo-ja huulekaitse astelpajuõliga – suurepärane kaitsja algaval talvel, sobib määrida nii näole kui suule. Väikeses papp-topsis on üllatavalt 2x rohkem palsamit kui tavalises plastümbrises
• Juuksepalsam brokoliõliga, valmistatud aloe vera geeli baasil. Erinevalt traditsioonilisest viisist tuleb palsamit kasutada enne šampooni, kaitseb, silub ja niisutab juukseid tõhusalt
• 3 deodoran�, vastavalt eeterlike õlide lõhnadega: „bergamot-laim“, „lavendellaim“ ja uhiuus pesamuna „sidrun“
Vaata ka: www.kokos.ee
KOSMEETIKA
peal. Samamoodi areneb teadus. Saab teha teste ka inimrakkudega. See oleks kindlasti odavam, kui hoida loomi suurtes laborites,“ näeb Sevil, et tuleviku võimalused on paremad. „Õnneks on viimase aasta jooksul vegan- ja julmusevaba kosmeetika inimeste seas saanud populaarsemaks ning paljud brändid juba loovad vegantooteid ning loobuvad loomkatsetest. Inimesed muutuvad aina teadlikumaks ja hoolivad, millist meigitoodet osta,“ näeb Sevil juba täna positiivseid muutusi. Tema sõnul on brände, mis omalt poolt suurelt panustavad ja näitavad, et vegankosmeetika saab olla sama professionaalne kui loomsete koostisosadega tooted. „Samuti proovin ise ka anda oma klientidele infot veganmeigist ning loomkatsetest. Olen nii mõnedki inimesed pööranud veganmeigi usku,“ on Sevil rõõmus.
loodusliku koostisega teha – näiteks „juuksevärv ei püsi peal“ jutt,“ toob ta mõned näited. Et tõsta inimeste teadlikkust, tuleb Triinu arvamuse kohaselt inimestele puust ja punaseks ette teha – kui tarbid nende firmade tooteid, toetad loomade piinarikast surma. „Pildid, firmad välja tuua. Näidata, et sinu köögikapis seisva nõudepesuvahendi ja buduaarikapil oleva puudri tõttu mädanevad osad loomad elusalt,“ toob ta graafilisi näited, kuidas seda teha. „Ökokosmeetikas on koostisosad kõik 100% looduslikud ega nõua juba sellest tulenevalt loomkatseid, kuna need ei tekita tervel inimesel tervisemuresid. Välja arvatud juhul, kui inimesel on näiteks kookose vastu allergia, siis võib kookosõliga toode talle muresid tekitada, kuid inimene peaks oma allergiaid ise teadma,“ lisab ta. „Natuke kallimat kodumaist, aga see-eest eetilist ja kvaliteetsemat kraami võib tarbida rahuliku südamega. Eesti tootjatel on juba päris hea kosmeetika ja kodupuhastusvahendite arsenal. Vähegi suuremad eetilised firmad panevad ka pakendile vastavasisulise märgi – cruelty free või jänese pilt näiteks,“ on Triinu sõnul võimalik meil osta juba kodumaist kvaliteetset kraami.
„Hiina seadus ütleb, et enne ei tohi oma kosmeetikat müüa, kui katsed pole läbitud.“
MIKS LOOMKATSEID ÜLDSE TEHAKSE? Triinu sõnul on üheks põhjuseks kindlasti rahaahnus. „Odavalt ei saa looduslike koostisosadega toodet teha ja keemilisi tooteid peab enne testima, et olla kindel, et pärast suur skandaal ei tuleks haigusnähtude tõttu,“ selgitab ta. „Teiseks, osal tarbijatest ongi suva. Nad tahavad odavat toodet ja neid ei huvita loomkatsed või peavad neid lausa vajalikuks. Kolmandaks, väidetavalt ei saa kõiki tooteid 100%
PEAMISED LOOMSED KOOSTISOSAD KOSMEETIKAS:
70
VEGAN
KUST SAAB OSTA VEGANKOSMEETIKAT EESTIS? CATRICE COSMETICS Selverites ESSENCE COSMETICS Selverites NYX COSMETICS NYX/Kaubamaja URBAN DECAY Kaubamaja PIXI BEAUTY Cosmetics/Kaubamaja WET N WILD Ideaalkosmeetika W7, VERY, VEGAN KOLLEKTSIOON Hästi varustatud kauplustes MAKEUP REVOLUTION www.loverte.com LILY LOLO www.loverte.com ELF COSMETICS www.loverte.com JEFFREE STAR www.makemyday.ee
NB! NEED SUURED BRÄNDID TESTIVAD LOOMADEL: CHANEL ARMANI ESTEE LAUDER LOREAL MAC MAYBELLINE RIMMEL REVLON MAX FACTOR DIOR CLINIQUE LANCOME BOURJEOIS YSL
RADICO COLOR ME ORGANIC LOODUSLIKUD JUUKSEVÄRVID: HELL PAITUS NING NATURAALNE TOON JUUSTELE Tänapäeval on keeruline leida naisi, kes poleks kasvõi kord elus oma juukseid värvinud. Küll aga on lihtne leida naisi, kes vesinikku sisaldavatest värvidest juuste kehva seisukorra pärast loobuda tahaksid. Üks neist on Signe Kaunissaar, kes Radico Color Me värvi ise ära proovis ning seda nüüd ka kõikidele teistele soovitab. „Minu jaoks oli vegan-juuksevärvi proovimine esmakordne. Veebipoest www.wakuorganics.ee tellides oli toonivaliku tegemine küll suhteliselt keeruline, kuid valisin enda jaoks lõpuks välja Light Brown tooni eeldades, et just see peaks mulle kõige rohkem sobima. Kasutusjuhendis oli kirjas, et kokku segatud värv peaks koostiselt meenutama ketšupit ning kui olin 40 g pulbrit sooja veega kokku seganud, saavutasingi just sellise konsistentsi. Kusjuures pulbrit jäi veel ülegi. Hoolimata sellest tundus värvisegu alguses liiga palju olevat, sest soovisin värvida ainult juuksejuuri ning vaid veidike väljakasvu. Hiljem sain aru, et see oli siiski täiesti piisav ja kogu värv sai ilusti kasutatud. Kuna olen hetkel juuksevärvi väljakasvatamise etapis, siis juuksejuure osa on mul heledam ja alumine osa veidi tumedam. Seepärast kandsin värvi pooltesse juustesse. Värvipulber ise on meeldiva looduslikku lõhnaga. Veega segades muutus lõhn natuke tugevamaks ja isegi veidi häirivaks, kuid see iseäralik lõhn kadus pärast teist juuksepesu. Värvi pealhoidmise aeg oli soovituslikult u 1 tund, kuid mina hoidsin värvi peas u 2 tundi. Aeg lihtsalt libises muid toimetusi tehes käest, kuid sellest ei juhtunud midagi. Keemiliste juuksevärvidega juukseid värvides hakkab mul peanahk tavaliselt kohe sügelema. Selle värvi puhul aga ei saanud arugi, et värv peas oli. Juuksevärvi pakendis oli muidugi kaasas ka ühekordne kilemüts, mida siis samal ajal peas hoidsin. Enne ja pärast piltidelt on muutus kenasti näha - juuksejuured on ilusti värvunud. Ainuke, mida ei osanud oodata, oli juuksevärvi toon, sest see jäi mulle liiga heledaks. Järgmisel korral olen kindlasti targem ja võtan pigem tumedama tooni. Eks õige tooni leidmine ongi katsetamise asi. Mina olen oma vegan juuksevärviga igatahes väga rahul ning kasutan seda kindlasti edasi.“ Signe Kaunissaar, Kaunissaar Makeup Studio asutaja
Radico ökojuuksevärvide eelis seisneb selles, et nad koosnevad ainult looduslikest taimedest: • värvivatest taimedest (henna, indigo, rooshibisk) • mittevärvivatest, kuid hooldavatest taimedest (senna, shikakai, brahmi) Taimedega värvimine on ohutu ning tänu sellele, et see on kemikaalide vaba, võivad seda kasutada ka tundliku nahaga ja allergilised inimesed. Radico taimne juuksevärv ei kahjusta juuste välimist kihti (kutiikulat) ning muudab juuksestruktuuri paksemaks. Mida pikemalt kasutada, seda säravamaks ja tervemaks juuksed muutuvad. Radico Color Me ökojuuksevärv kannab rahvusvahelist Ecocert sertifikaati, mis tõendab toote looduslikku päritolu. Radico taimse juuksevärvi kasutamine on väga lihtne – taimed on tehtud mugavalt valmisseguks ning juuksevärvile tuleb lisada vaid vesi ja koheselt peale kanda. Taimedega juuste värvimine on eksisteerinud juba ammusest ajast, kuid kiire tulemuse saamiseks kasutatakse palju keemilisi juuksevärve. Vaatamata kiirele tulemusele tekib keemiliste värvidega kasutamisega aga palju probleeme: juuste liigne kuivus ja katkemine ning erinevad nahaärritused, mida vesinik või kurikuulus PPD põhjustada võivad. Kemikaalid mõjutavad inimese organismi, eriti kui neid pikaaegselt kasutada. Taimse juuksevärviga seda ohtu ei ole. Taimne juuksevärv on looduslik, turvaline ja keskkonnasõbralik alternatiiv juuste värvimiseks. Radico Colour Me Organic juuksevärvid on saadaval Biomarketites, Tradehouse ilukaubamajades ja www.wakuorganics.ee e-poes.
KOSMEETIKA
PIDULIK JA JULGE SUITSUSILM Suitsusilm ei vea sind kunagi alt ja see tehnika sobib igale silmakujule!
1 Kata terve laug lauvärvi aluskreemiga. Hajuta sõrmedega. NYX Proof It! lauvärvi aluskreem 8.40 € Tallinna Kaubamaja, Ülemiste keskus
2
Kanna silmapliiats üle kogu liikuva lau. Ülemine serv hajuta sujuvaks väiksema pintsliga. Pliiatsi kasutamine annab sulle tugeva pigmendi ja silmameik püsib kauem. Musta suitsusilma puhul kasuta musta silmapliiatsit ning sama kehtib iga tooniga. NYX Proof It! lauvärvi aluskreem 8.40 €
3
www.veganshop.ee
Kanna silmapliiatsiga sama tooni lauvärv üle kogu liikuva lau. Nii kinnitub kreemjas silmapliiats ja annad silmale veelgi rohkem tooni.
4
Hajuta ülemine serv sujuvaks. Kasuta pehmemat ja suuremat pintslit, et oleks kergem hajutada.
5 Kanna heledam toon kulmuluu alla, ühendades toonid liikuval laul. Pildil lillakaspruun. Gosh, lauvärvid Eye Expression 15.90 € www.veganshop.ee
72
VEGAN
KOSMEETIKA
5
Kanna hele pärlmutter-lauvärv kulmuluule ning silma sisenurka. Jeffree Star Cosmetics, Blood Sugar lauvärvikomplekt 51.50 € www.beautybay.com
7 Vali tumedam pärlmuttertoon, mis sobiks liikuvale laule, ja kanna seda üle kogu liikuva lau. Lily Lolo mineraalne lauvärv Angelic/Deep Purple 7.70 € www.mgbeauty.ee
8 Kanna silmapliiatsit alumiste ripsmete alla ning silma limaskestale. Seejärel kinnita taas lauvärviga, mida kasutasid liikuval laul.
9 Silmanurgast ühenda tume toon heleda pärlmuttertooniga.
10
Kanna oma lemmikripsmetušš ripsmetele. Catrice Cosmetcis, Glam & Doll False Lashes ripsmetušš 4€ Selverites
11
Alumiste ripsmete värvimise teeb lihtsaks väike labidas. Mascara Guard H&M 5€ H&M poodides
Lõpptulemus NIPP! Kui soovid kasutada tumedaid toone silmadel, siis on soovitatav alustada jumestamisel silmadest. Lauvärv võib pudiseda näole ja põhja (jumestuskreem, puuder) ära rikkuda. Peale silmameigi tegemist pühi kogu pudisenud lauvärv näolt ning jätka põhja tegemisega. VEGAN
73
TOOTED
UUDISTOOTED Veg-Up, pinguldav näo- ja kaelakreem. 49 € www.veganshop.ee
Zik-Zak, mahepuuvillast taskurätikud, 5tk 9.50 € Korduvkasutatavad taskurätikud aitavad vähendada igapäevaselt tekkiva prügi hulka. www.veganshop.ee
Good Boom, orgaaniline veganhuulepalsam rahustava lavendli, palderjani ja sidruniga. 6€ Valik on lai ja igaüks leiab oma lemmikmaitse ja -lõhna.
www.veganshop.ee
Butter Bronzer 18 € Üks maailma parimaid bronzer’eid on Eestisse jõudnud! Selle magus lõhn on juba omaette kogemus. Ideaalkosmeetika poodides ja e-poes www.ideaalkosmeetika.ee
Anastasia Beverly Hills kulmuvaha 21 € Veekindel ja mõnusalt kreemjas ning jumestajate poolt kiidetud kulmuvaha. www.beautybay.com
74
VEGAN
TOOTED
KOGEMATA VEGANTOOTED ehk tooted, mida ei reklaamita vegantoodetena, aga sobivad koostise poolest veganitele.
FELIXI BALSAMICO SALATIKASTE ÜRTIDEGA Ürtidega maitsestatud Felixi Balsamico kaste sobib lisaks salatitele ka suurepäraselt lisandiks pühade ajal pakutavale toidule! Hea maitse on saavutatud tänu kvaliteetsele palsami- ja veiniäädikale. Elegantne klaaspudel sobib ka peolauale! Koostis: joogivesi, veiniäädikas (sisaldab sulfitit), suhkur, rapsiõli, palsamiäädikas (2,7%) (veiniäädikas, viinamarjavirde kontsentraat, toiduvärv karamell 150d), sojakaste (sojauba, nisujahu), vürtsid, maitsetaimed (0,4%) (basiilik, petersell), jodeeritud sool, happesuse regulaator (äädikhape), paksendajad (naatriumalginaat, ksantaankummi), säilitusained (kaaliumsorbaat ja naatriumbensoaat), sinepiseemne lõhna- ja maitseaine.
KALEVI NOSTALGILISED JÕULUNÖÖBID Kalevi klassikaks kujunenud toode, kus pisikestele tumedast šokolaadist nööpidele on peale puistatud värvilisi nonparelle. Mõnusad krõbistamiseks nii suurtele kui väikestele. Koostis: suhkur, kakaomass, kakaovõi, glükoosisiirup, vanilliin, kontsentraat (must porgand), toiduvärvid (E141, E160a). Säilitusaineteta. Võib sisaldada vähesel määral erinevaid pähkleid, maapähklit ja piimatooteid.
KALEVI TUME ŠOKOLAAD METSPÄHKLITEGA Kalevi enimmüüv šokolaaditahvel Kalev on saanud pühadeks uue vormi ja välimuse, sisuks ikka tarbijate poolt armastatud tume šokolaad rohkete purustatud metspähklitega. Kindel lemmik kõigi tumeda šokolaadi austajate seas.
76
VEGAN
Koostis: suhkur, kakaomass, metspähkel 17%, kakaovõi, emulgaator (letsitiin). Kakaosisaldus vähemalt 53%. Võib sisaldada vähesel määral erinevaid pähkleid, maapähkleid, gluteeni sisaldavaid teravilju, muna- ja piimatooteid.
TOOTED
X-TRA KERGE MAJONEES X-tra lahja majonees on pehme maitsega ja sobib salatikastmeks, võileivale ja hamburgeri juurde. Laktoosivaba. Gluteenivaba, alla 20 mg / 1 kg. Koostis: vesi, rapsiõli, veiniäädikas, suhkur, modifitseeritud maisitärklis, sinep (vesi, sinepiseemned, suhkur, hape (E260), sool), sool, paksendajad (E415, E405), säilitusaine (E202), happesuse regulaator (E330), toiduvärv (E160a). Soolasisaldus 1%.
KALEVI ÕHUKESED PIPARKOOGIFIGUURID Piparkookide sortimenti on täiendatud krõbedate ja vürtsikate piparkoogifiguuridega! Toode on pakitud taassuletavasse karpi ning sobib ideaalselt ka pühadeaegseks külakostiks. Koostis: nisujahu, suhkur, suhkrusiirup, taimsed õlid (päevalille-, võiseemniku-, kookosõli), vürtsid (kaneel, nelk, ingver, kardemon), kergitusaine E500, emulgaator (sojaletsitiin), sool, odralinnased, jahu parendaja E300.
EESTI PAGARI PIPARKOOGITAIGEN Jõulutraditsioonide hulka käib ka kodune piparkoogiküpsetus! Taigen on mõnusalt vürtsine ning hästi töödeldav! Koostis: nisujahu, suhkur, joogivesi, margariin (osaliselt hüdrogeenitud taimsed rasvad, emulgaatorid: rasvhapete mono- ja diglütseriidid, letsitiin; happesuse regulaator: sidrunhape, toiduvärv: beetakaroteen, aroomaine), karamellisiirup, linnaseekstrakt, maitseainetesegu (kaneel, nelk, ingver, must pipar, kardemon, muskaatpähkel, vürts-pipar), kergitusained: difosfaadid, kartulitärklis, naatrium-karbonaadid; sool.
MANTINGA LEHTTAIGEN Et pühade ajal ja aasta lõpus pidulikud küpsetised laualt ei puuduks! Mõnusalt krõbedaks küpseva lehttaignaga saab valmistada pirukaid, plaadikooke, küpsiseid ja muid maitsvaid küpsetisi! Koostis: nisujahu, margariin (taimne õli, osaliselt hüdrogeenitud palmiõli ja rapsiseemneõli, vesi, emulgaatorid E322 (sojaletsitiin) ja E471, sool, happesuse regulaator E330, lõhna- ja maitseained, toiduvärv E160a), vesi, suhkur, jodeeritud sool.
KLASSIKALINE JÕULU-STOLLEN Stollen on traditsiooniline jõulusai Saksamaal. Tegemist on keeksilaadse tootega, mis täidetud rosinatega ning maitseb nagu iga magusaarmastaja jõuluunistus. Koostis: nisujahu, rosinad, palmiõli*, vesi, suhkur, glükoosi-fruktoosisiirup, dekstroos, rapsiseemneõli, apelsinikoor, sidrunikoor, pärm, nisutärklis, emulgaatorid: rasvhapete mono- ja diglütseriidid, naatrium stearoüül-2-laktülaat; looduslik lõhna- ja maitseaine, sool,(*sertifitseeritud jätkusuutlik palmiõli). VEGAN
77
KONKURSS
VALMIS OLLA, START! VÄLJA HAKATAKSE SELGITAMA EESTI PARIMAID VEGANTOOTEID! Kas mäletate, et andsime eelmises ajakirjas vihjeid uue põneva projekti kohta? Rääkisime, et hoogu saab uus konkurss, mille käigus selguvad Eesti jaevõrgus müügil olevad parima maitsega vegantooted, mis teenivad endale ka kvaliteedimärgi! Konkursi nimi jäi esialgu küll saladuseks, kuid saame nüüdseks selle uhkusega välja kuulutada. Tuule saab tiibadesse konkurss „Parim vegantoode Eestis”, mida korraldab ajakiri Vegan. Konkursi käigus selguvad parimad Eestis müügil olevad vegantoidud ja -joogid, mille selgitavad välja eksperdid ja rahvas! Žürii selgitab osalejate seast igas kategoorias välja parimad kolm, kuid konkursi üheks osaks on ka rahva lemmiku valimine. Et tulevikus oleks lihtne hea maitsega vegantoitu poest leida, saavad neli tunnustatud maitset äratuntava kullast lehekujulise märgi. Kuldse lehemärgi saab esimese koha omanik, hõbedane märk kuulub teisele kohale ja pronksikarva kolmandale kohale. Rahva lemmik pälvib rohelise lehemärgi. Märgi kasutamise õigust võivad taotleda kõik
äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad, et tooraines on kasutatud ainult taimseid koostisosi. Niisiis lisandub alates veebruarikuust ajakirja uus rubriik „Lehemärgiga tooted”, kus toome lugejateni konkursi parimad viis vegantoitu ja seda lausa neljast-viiest erinevast kategooriast. Samuti on välja toodud ekspertide hinnangud vastavate vegantoiduainete erinevate omaduste kohta, alustades toote maitsest ja lõpetades välimusega. Konkurssi aitab läbi viia suure kogemustepagasiga Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, kellega koos on välja töötatud ka konkursi hindamismetoodika. Enim kaalu on hindamisel toote maitseomadustel, kuid võetakse arvesse ka pakendit, tervislikkust ja keskkonnamõjusid. Iga tootegrupi jaoks on eraldi ekspertkomisjon, kuhu kuulub 14 liiget. Kõik komisjoniliikmed on toiduainetööstustes, teadusasutustes ja laborites töötavad erialaspetsialistid, kes aktiivselt oma valdkonnas tegutsevad ja on soovitatud erialaliitude poolt. Kõik komisjoniliik-
med on enne hindama asumist läbinud koolituse. Rahva lemmiku valimiseks korraldatakse avalikud hindamised viie linna ostukeskustes avalikel üritustel, kus saad sõna sekka öelda ka sina. Tunnustuse eesmärk on tutvustada tarbijatele ja kaubandusele vegantooteid kui maitsvaid alternatiive loomsetele toodetele, muuta tarbija jaoks valiku tegemine lihtsamaks, edendada vegantoodete müüki, suurendada segatoiduliste usaldust vegantoodete hea maitse vastu, pakkuda konkurentsieeliseid ning motiveerida maaletoojaid ja jaekaupluste kette uusi tooteid müügile võtma. Kui soovid infot, millal ja kus tooteid maitsta ja enda lemmikule hääle anda saad, siis liitu ajakirja uudiskirjaga ja jälgi meid Facebookis ja Instagramis. Kui oled ettevõtja ja tahaksid osa võtta, kirjuta meile julgelt ja saad juba konkreetsemalt lugeda võistluse statuudist. Kirju ootame aadressil tunnustus@ajakirivegan.ee.
„Parim vegantoode Eestis 2019” tähtsad kuupäevad ja kategooriad KONKURSS #1 VEEBRUARI NUMBER Veganpiim Sojast valmistatud veganpiim Teraviljast valmistatud veganpiim Pähklitest valmistatud veganpiim Veganpiimašokolaad
KONKURSS #3 JUUNI NUMBER Veganvalmistoit Vegankaste Veganköögikoor Veganjäätis
KONKURSS #5 OKTOOBRI NUMBER Vegankomm Veganšokolaad Veganküpsis Vegansnäkk
Konkursile registreerimise tähtaeg: 4.05.2019 Toodete saatmise tähtaeg: 11.05.2019
Konkursile registreerimise tähtaeg: 4.09.2019 Toodete saatmise tähtaeg: 11.09.2019
KONKURSS #2 APRILLI NUMBER Veganvorst ja -viiner Vegankotlet Tofu Veganjogurt
KONKURSS #4 AUGUSTI NUMBER Vegansaiake Vegankringel ja -stritsel Soolane veganmääre Magus veganmääre
Konkursile registreerimise tähtaeg: 4.03.2019 Toodete saatmise tähtaeg: 11.03.2019
Konkursile registreerimise tähtaeg: 4.07.2019 Toodete saatmise tähtaeg: 11.07.2019
KONKURSS #6 DETSEMBRI NUMBER Vegantort ja -kook Veganvein Punane veganvein Valge veganvein Veganhõõgvein Veganjuust
Konkursile registreerimise tähtaeg: 2.01.2019 Toodete saatmise tähtaeg: 7.01.2019
78
VEGAN
Konkursile registreerimise tähtaeg: 4.11.2019 Toodete saatmise tähtaeg: 11.11.2019
5 PÄEVA MENÜÜ Ka sellest ajakirjanumbrist leiad 5 päeva menüü, mis kinnitab täistaimse toitumise terviklikkust ning mitmekülgsust. Taaskord on lõuna- ja õhtusöökidena kasutatud Eesti taimetoidurestoranide koostatud retsepte, mida on täiendatud lihtsate hommikusöökide ning vahepaladega. Menüü aluseks on Eesti riiklikud toitumissoovitused 18–30-aastasele naisele. Silmas tuleb pidada, et loomulikult erinevad inimeste toitainete ja energiavajadused olenevalt east, soost, pikkusest, kaalust, liikumisaktiivsusest ning paljust muust, mistõttu grammi täpsusega menüü järgimine vajalik ei ole. Küll aga näitab analüüs, et tasakaalustatud täistaimse menüü koostamine on lihtsam, kui tihti arvatakse. Lisaks põnevatele retseptidele on menüüs esindatud harjumuspärased hommikusöögid, nagu pudrud, smuutid ja võileivad. Lisatud on erinevaid marju, puuvilju, pähkleid (nt head oomega-3-rasvhapete allikat Kreeka pähklit ning head seleeni allikat parapähklit) ja seemneid (olulist oomega-3-rasvhapete allikat jahvatatud linaseemneid). Mida värvilisem ja mitmekesisem on toit, seda rohkem on te-
mas erinevaid olulisi toitaineid. Rikastatud taimsete piimade kasutamine toiduvalmistamisel, kohvi lisandina või lihtsalt joogina lihtsustab kaltsiumi ning vitamiinide D ja B12 saamist, kuigi kaht viimast peaks kõik veganid regulaarselt toidulisandina ka juurde võtma. Püüa iga päev süüa vähemalt kolm portsjonit kaunviljatoite (läätsed; herned; kikerherned; oad; sojatooted nt tofu, tempeh; idandatud kaunviljad) ja teistele köögiviljadele lisaks ka rohelisi (leht)köögivilju (lehtsalatid, kapsalised, rohelised võrsed, brokoli jne). Ära unusta ka täisteratooteid (täisterapasta, -riis, leib, aga ka tatar, kinoa, amarant). Söö vahepaladeks puuvilju, marju ning värskeid köögivilju (nt hea vitamiin A allikas on porgand). Lisa menüüsse vetikaid (joodi allikas) ja seeni. Toidu maitsestamiseks eelista ürte ja pärmihelbeid, kasuta tavalise soola asemel jodeeritud soola. Kuigi pähklid ja seemned on kahtlemata tervislikud, võiks nende tarbimisel silma peal hoida – need on võrdlemisi rasvarikkad, seega annavad need ka palju energiat. Heaks terviseks on lisaks väga oluline piisav vee joomine ning regulaarne füüsiline koormus. Piirata tasuks töödeldud ja
suhkrurikaste toiduainete (sh maiustused, küpsetised, magustatud joogid) tarbimist. Seekordne menüü on taaskord Eesti toitumissoovitustele vastavalt ideaalses tasakaalus – vaid vitamiine B12 ja D peaks toidulisandina juurde tarvitama. Enamike mineraalainete ja vitamiinide minimaalne soovitus on ületatud 1,3–2-kordselt (st 130–200% minimaalsest soovitusest, osadel toitainetel lausa 200–300%). Vaid kaltsiumi, joodi ja seleeni sisaldus menüüs on 106–116% juures minimaalsest soovitusest. Seega ei tohiks unustada rohelisi lehtköögivilju, rikastatud toiduaineid, parapähkleid ja vetikaid (nt wakame-salatit). Eliis Salmil on kõrgharidus tervisee denduses Tallinna Ülikoolist spetsialiseerumisega toitumisnõustamisele ning tal on turundusalane magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist fookusega tarbijakäitumisele ning kommunikatsioonile. Eliis pakub Eesti Vegan Seltsis toitumisnõustamise teenust, mis on mõeldud kõikidele taimsest toitumisest huvitatutele, kes teevad alles esimesi samme veganluse teel või kes on juba pikaajalised taimetoitlased, kuid mingil põhjusel mures, kas menüü on piisavalt täisväärtuslik.
MENÜÜ PÖÖRDEL
Tasakaalustatud 5 päeva menüü I
PÄEV
II
PÄEV
III
PÄEV
IV
PÄEV
V
PÄEV
Hommikusöök:
Lõunasöök:
Sojapiima smuuti banaanist, ananassist, marjadest ja spinatist. Serveeritud mandlite, sisse segatud kaerahelveste ja jahvatatud linaseemnetega.
Valmista Gengöök retsepti järgi karjusepirukas. Serveeri koos peedi-kapsa-porgandi salatiga. Kõrvale porgandimahl.
Banaan Ananass Vaarikad Spinat, külmutatud Linaseemned Mandlid, kooritud Vesi Sojajook, maitsestamata Kaerahelbed, kuivaine
Vapper Uba Karjusepirukas läätsede ja bataadipüreega Peet, keedetud Küüslauk Peakapsas, valge Porgand Porgandimahl
250 g 100 g 40 g 120 g 5g 10 g 100 g 300 g 30 g
Sojapiima ja veega valmistatud kaneeline kaerahelbepuder, serveeritud marjade ning banaaniga. Lisaks õun, banaan. Joogiks kohv sojapiimaga.
Eelmise õhtu ahjuköögiviljad ja kaste pihvidega. Joogiks ploomimahl.
Kaerahelbepuder, lisatud rasvata, veega Kaneel Mustikad Vaarikad Mustad sõstrad Banaan Õun, keskmiselt Kohv, valmis jook, suhkruta Sojajook, maitsestamata
Green Bakery ahjujuurikad apelsinimarinaadis Green Bakery sinepi-brändi kaste ahjujuurikatele Kikerherne-porgandi kotlet, Marta Kulinaaria Ploominektar
300 g 3g 30 g 35 g 25 g 200 g 100 g 180 g 200 g
200 g 80 g 3g 30 g 35 g 200 g
250 g 30 g 100 g 200 g
Avokaado-tomati-sibula-maitsepärmi kattega hummuseleivad. Joogiks kohv sojapiimaga.
Söö Elujanu pikkpoissi keedetud kartuli, porgandiga. Lisaks tomat, kurk ja pisut hapukapsast. Joogiks apelsinimahl.
Kohv, suhkruta Sojajook, maitsestamata Rukkipala koorikleib Avokaado Tomat Mugulsibul Maitsepärm Hummus
Elujanu kõrvitsa-läätse pikkpoiss Kartul, keedetud soolata Porgand, keedetud Kurk Tomat Hapukapsas Apelsinimahl
200 g 100 g 60 g 50 g 140 g 25 g 1g 20 g
100 g 150 g 75 g 40 g 50 g 50 g 350 g
Neljaviljahelbepuder jahvatatud linaseemnete, marjade ja puuviljadega. Joogiks kohv sojapiimaga.
Rosolje hummusevõileibadega. Joogiks ananassimahl.
Kohv, suhkruta Sojajook, maitsestamata Neljaviljahelbepuder Mustad sõstrad Mustikad, külmutatud Linaseemned Banaan Kiivi
Inspiratsiooni Rosolje Rukkipala koorikleib Hummus Ananassimahl
180 g 150 g 300 g 35 g 30 g 5g 150 g 50 g
175 g 60 g 40 g 250 g
Smuuti banaanist, spinatist ja marjadest. Sega sisse kaerahelbed ja jahvatatud linaseemned.
Eelmise õhtu ahjuvorm tomati-kurgi-hiina kapsa salatiga. Sojapiim (ka nt kohvi sees). Banaan(id).
Banaan Spinat, külmutatud Vaarikad Mustikad Linaseemned Vesi Sojajook, maitsestamata Kaerahelbed, kuivaine
Vaniljetüümian kõrvitsa-kartulivorm Tomat Kurk Hiina kapsas Sojajook, maitsestamata Banaan
300 g 120 g 40 g 40 g 5g 150 g 300 g 25 g
200 g 76 g 32 g 20 g 150 g 200 g
Õhtuoode:
Õhtusöök:
Selveri kikerherne-suvikõrvitsa salat hummuse-tomati leivaga. Peotäis parapähkleid. Joogiks tee.
Valmista Green Bakery retsepti järgi ahjujuurikad ja kaste, serveeri koos kikerherne-kapsa pihvidega. Joogiks õunamahl.
Salat, kikerherne-suvikõrvitsaga, tüüp ‘Selveri köök’ Rukkipala koorikleib Hummus Tomat Parapähklid Tee, suhkruta
Green Bakery ahjujuurikad apelsinimarinaadis Green Bakery sinepi-brändi kaste ahjujuurikatele Kikerherne-porgandi kotlet, Marta Kulinaaria Õunamahl
320 g 35 g 20 g 51 g 10 g 250 g
Hummuse-avokaado leivad, banaan. Joogiks tee.
Tee, suhkruta Rukkipala koorikleib Hummus Avokaado Banaan
250 g 35 g 80 g 200 g
Valmista Elujanu retsepti järgi kõrvitsa-läätse pikkpoiss. Söö tatra ning kapsa-tomati-paprika salatiga. 250 g 60 g 40 g 30 g 175 g
Elujanu kõrvitsa-läätse pikkpoiss Tatar, keedetud Paprika, punane Tomat Peakapsas, valge Sidrunimahl / laimimahl, värske
200 g 200 g 30 g 76 g 50 g 15 g
Puuviljad ja pähklid. Näksi ka norilehti. Joogiks sojapiim (võib ka nt kohvile lisada). Magusaks ampsuks Alpro vanillidessert.
Valmista Inspiratsiooni retsepti järgi rosolje. Söö koos taimsete pihvidega. Mandariinid, tee ja veidi jäätist.
Mandlid, kooritud Kreeka pähklid Parapähklid Õun, keskmiselt Banaan Sojajook, maitsestamata Nori vetikalehed, kuivatatud Vanillidessert, soja baasil
Inspiratsiooni Rosolje Kikerherne-porgandi kotlet, Marta Kulinaaria Mandariin Tee, suhkruta Jäätis, sorbett, mango
10 g 15 g 10 g 260 g 200 g 200 g 10 g 125 g
125 g 60 g 300 g 200 g 60 g
Smuuti banaanist, spinatist ja marjadest chia seemnetega.
Valmista Vaniljetüümiani retsepti järgi kõrvitsa-kartulivorm. Söö läätsede, brokoli ja porgandi-kapsa salatiga. Joogiks tee.
Banaan Spinat, külmutatud Vaarikad Mustikad Vesi Sojajook, maitsestamata Chia seemned
Vaniljetüümian kõrvitsa-kartulivorm Läätsed, keedetud Peakapsas, valge Porgand Sidrunimahl / laimimahl, värske Tee, suhkruta Brokoli, aurutatud
275 g 120 g 50 g 50 g 150 g 300 g 3g
175 g 150 g 50 g 50 g 20 g 200 g 100 g
Hummuseleivad praetud tofuga. Norisnäkid, mandlid ja parapähklid. Ploomimahl.
Karjusepirukas praetud šampinjonidega, porgandi-kaalika salat. Mandariinid. Joogiks tee.
Rukkipala koorikleib Hummus Praetud tofu Nori vetikalehed, kuivatatud Parapähklid Ploominektar Mandlid, kooritud
Vapper Uba Karjusepirukas läätsede ja bataadipüreega Šampinjonid, kuumtöödeldud Porgand Kaalikas Mandariin Tee, suhkruta
60 g 30 g 50 g 10 g 20 g 300 g 15 g
200 g 100 g 75 g 75 g 200 g 250 g
Sisseostud tee Selverist... 5 päeva menüü Poenimekiri Agaavisiirup Ananass Ananassimahl Apelsin Apelsinimahl Avokaado Banaan Bataat Brokoli Chia seemned Dijoni sinep Hapukapsas Hiina kapsas Hummus, tüüp 'Ilo' Juurseller Jäätis, sorbett, mango Kaalikas Kaerahelbed Kaneel Kartul Kiivi Kikerhernejahu Kohv Kreeka pähklid Kuivatatud tüümian Kurk Kõrvits Köögiviljapuljongi pulber Küüslaugupulber Küüslauk Linaseemned Läätsed Magus sinep Maitsepärm Mandariin Mandlid Marineeritud kurk Mugulsibul Muskaatkõrvits Muskaatpähkel Must pipar Must sool Mustad sõstrad Mustikad Neljaviljahelbed Nori vetikalehed, kuivatatud Oliivõli Paprika, punane Parapähklid
10 g 100 g 250 g 300 g 350 g 80 g 1750 g 430 g 100 g 3g 50 g 50 g 20 g 150 g 350 g 60 g 75 g 155 g 3g 1690 g 50 g 15 g 50 g 115 g 1g 72 g 360 g 15 g 3g 23 g 45 g 230 g 60 g 4g 500 g 35 g 125 g 25 g 400 g 1g 3g 8g 60 g 150 g 150 g 20 g 38 g 30 g 40 g
Peakapsas, valge Peet Kikerherne-porgandi kotlet, Marta Kulinaaria Ploominektar Porgand Pruun suhkur Pruunid šampinjonid Punane sibul Purustatud piprasegu Purustatud tomat Rapsiõli Redis Rohelised läätsed Rukkipala koorikleib, tüüp 'Leibur' Salat, kikerherne-suvikõrvitsaga, tüüp 'Selveri köök' Sibul Sidrun Sinep Sojajook, maitsestamata, 'Alpro' Sojakaste Sool Spinat värske Spinat, külmutatud Suitsutatud paprikapulber Šampinjonid Taimne köögikoor Taimne margariin Tatar Tee Tofu Tomat Tomatipasta Täistera kaerahelbed Vaarikad Valge veini äädikas Vanillidessert, soja baasil, 'Alpro' Varsseller Veiniäädikas Värske basiilik Värske petersell Värske till Värske tüümian Õun Õunamahl
... või telli mugavalt Selveri e-poest! www.selver.ee
130 g 350 g 240 g 500 g 1065 g 8g 200 g 250 g 1g 400 g 310 g 25 g 250 g 275 g 320 g 130 g 250 g 51 g 2080 g 25 g 16 g 60 g 360 g 3g 100 g 450 g 10 g 100 g 50 g 50 g 393 g 22 g 100 g 165 g 12 g 125 g 60 g 25 g 10 g 15 g 20 g 3g 460 g 200 g
Kõrvitsa-läätse pikkpoiss KOOSTIS 400 g muskaatkõrvitsat 100 g (2 väiksemat) punast sibulat 150 g (2 keskmist) porgandit 4 küüslauguküünt 2 kuhjaga spl (30 g) jahvatatud linaseemneid + 100 ml keevat vett 100 g Kreeka pähkleid 100 g täistera kaerahelbeid 200 g pruune šampinjone
300 g keedetud läätsesid (terved) 2 spl light-sojakastet 2 spl tomatipastat 1 tl suitsust paprikat soola musta pipart oliiviõli värsket tüümiani
VALMISTAMINE Eelsoojenda ahi 200 kraadini. Koori ning lõika kõrvits ja porgandid 1–1,5 cm suurusteks kuubikuteks, sibulad 4 sektoriks ning aseta koos küüslauguküüntega ahjuplaadile. Lisa oliiviõli ning soola. Pruunista ahjus u 20 minutit. Pane väiksesse anumasse linaseemnejahu, lisa keedetud vett. Sega hoolikalt ning jäta kõrvale hanguma. Aseta köögikombaini Kreeka pähklid ning täistera kaerahelbed. Blenderda pulse-režiimil, kuniks kõik pähklid on katki. Suurem osa kaerahelvestest võiks olla samuti katki, sealjuures kolmandik saadud massist peaks meenutama pähkli-kaerahelbesegust jahu. Kalla saadud segu kõrvale suurde segamiskaussi. Lõika seened neljaks sektoriks ning aseta köögi-
kombaini. Blenderda pulse-režiimil, kuni oled kõik sektorid purustanud. Kalla seened segamiskaussi. Pane köögikombaini läätsed, röstitud köögiviljad, sojakaste, tomatipasta, suitsupaprika, linaseemnejahu „muna“ ning lisa vastavalt soovile musta pipart ja värsket tüümiani. Mikserda, kuni oled saavutanud ühtlase poolvedela massi. Mõned terved läätse- ning köögiviljatükid on teretulnud! Aseta saadud segu segamiskaussi. Sega käte või puidust labidaga kausi sisu korralikult ära. Vajadusel maitsesta. Kata leivavormi sisu küpsetuspaberiga. Kalla kogu saadud segu vormi ja vajuta puidust labidaga võimalikult tihedasti kokku. Pane vorm u tunniks 180-kraadisesse ahju. Küpseta, kuni vormi pealmine osa on kenasti pruunistunud.
Facebook: Elujanu
Gravy-tüüpi kaste KOOSTIS 100 g (2 keskmist) punast sibulat 150 g (2 keskmist) porgandit 100 g (2 vart) sellerit 100 g pruune šampinjone 2 spl pohlamoosi 1 spl tomatipastat 2 spl punase veini äädikat 1l köögiviljapuljongit 3 loorberilehte 1 spl maapähklivõid 1 spl tahiinit värsket tüümiani oliiviõli
VALMISTAMINE Koori sibulad ja porgandid. Tükelda koos selleri ja seentega ning aseta kuumale pannile koos oliiviõliga. Lisa tükeldatud tüümian ning pruunista pannil u 20 minutit. Lisa pannile pohlamoos. Sega ja prae 5 minutit, kuni oled saavutanud kergelt kleepuva karamellistunud massi. Lisa tomatipasta ning veiniäädikas. Kalla pannile ka köögiviljapuljong ning sega läbi. Lisa loorberilehed ja kuumuta veel u 10 minutit, kuni kaste on muutunud paksemaks. Võta pann tulelt, eemalda loorberilehed ja sega sisse maapähklivõi ning tahiini. Kalla pool kastmest kaussi ja blenderda saumikseriga ühtlaseks massiks. Kalla ülejäänud segu pannilt läbi sõela samuti kaussi ning sega kaste läbi.
Facebook: Elujanu
Imeline rosolje 6-le
KOOSTIS
VALMISTAMINE
250 g 350 g 125 g 100 g 100 g 4–5 300 g 60 g 20 g 15 g 8g 1 tl 12 g 5g
Koori kartulid ja peet ning pane keema. Samal ajal tee saumikseriga valmis majonees. Kui kartul-peet on jahtunud, haki kõik ülejäänud salati koostisosad väikesteks kuubikuteks ning sega suures kausis kokku majoneesiga. Soovi korral lisa ka veidi marineeritud kurgi vedelikku. Salat on parim peale ühte päeva külmkapis seismist. Võib lisada ka pehmet tofut, mis praetuna kurkumi ja musta soolaga annab „muna” maitset. Head nautimist!
keedetud peeti keedetud kartulit marineeritud kurki õuna punast sibulat redist veganmajoneesi magusat sinepit (nt Dijoni) värsket tilli värsket peterselli pruuni suhkrut (võib ka välja jätta) musta pipart valge veini äädikat musta soola (sobib ka tavaline)
Veganmajonees: 300 g rapsiõli 150 ml sojapiima 25 g veiniäädikat 45 g sinepit 3g musta soola
Facebook: VeganInspiratsioon
Gluteenivaba tatraleib seemnete ja päikesekuivatatud tomatiga KOOSTIS Kuivained: 350 g (toor)tatrajahu 75 g kikerhernejahu 75 g maisijahu 40 g erinevaid seemneid 3 tl maitsepärmi 1,5 tl soodat 1 tl soola 1 tl rosmariini 1 tl jahvatatud basiilikut 1 tl paprikapulbrit muid maitseaineid omal soovil Vedelikuga koostisosad: 600 g vett 100 g tükeldatud päikesekuivatatud tomateid 85 g õunaäädikat 30 g päikesekuivatatud tomatite õli
VALMISTAMINE Mõõda kuivained ühte suurde kaussi kokku ja sega korralikult. Väiksemasse kaussi sega märjad koostisosad. Nüüd vala märg segu kuivainete juurde ja sega hoolega, kuni mass on ühtlane. Kata leivavorm küpsetuspaberiga ja vala segu vormi. Lisa leivale seemned. Soovi korral võid ka taigna sisse seemneid lisada. Küpseta ahjus 220 kraadi juures 50 minutit. Kontrolli puutikuga, kas leib on keskelt kuiv, ja võta siis leib ahjust välja. Eemalda leib vormist ja küpsetuspaberi seest. Hea oleks seejärel leiba veel tunnikese rätiku sees soojas hoida. Head isu.
Facebook: VeganInspiratsioon
Kõrvitsa-kartulivorm 4-le
KOOSTIS
VALMISTAMINE
500 g kooritud kartuleid 250 g puhastatud kõrvitsat 1 sibul soovi korral 200 ml taimset koort 1,5 tl sinepit (kanget sinepit kuni 1 tl) 0,5 tl jahvatatud või purustatud piprasegu ¼ tl jahvatatud muskaatpähklit 0,5 tl kuivatatud tüümianit 1 spl maitsepärmi 0,5 tl küülaugupulbrit 3 spl kikerhernejahu 200 ml vett või taimset piima soola vastavalt maitsele
Pane ahi 190 kraadi peale kuumenema. Lõika kõrvits, sibul ja kartulid õhukesteks viiludeks. Sega kokku kõik kastme koostisosad. Soola lisa vastavalt maitsele. Pane ahjuvormi põhja pooled kartuliviilud, raputa natuke soola peale ning lisa kõrvits ja sibul, millele raputa jällegi soola. Kõige peale pane teine osa kartuliviile ning kalla kastmega üle. Kata kaane või fooliumiga ja pane ahju. Vorm küpseb pikalt, umbes 1,5 tundi olenevalt ahju eripäradest. Kahvliga saab vormi valmidust proovida. Viimased 15–20 minutit võid vormi katteta küpsetada, et pealmine kiht natuke pruunistuks.
Facebook: Vaniljetuumian
Kama, halvaa ja piparkoogi purgitoit KOOSTIS
VALMISTAMINE
200 ml 300 ml 1–2 tl 2 spl 1–3 spl 115 g 160 g 220 g
Vahusta vahukoor ning lisa sellele jogurtit, kaneeli, kamajahu ja tuhksuhkrut. Kui kasutad magustatud jogurtit või magusat vahukoort, siis lisa vähem suhkrut. Kreem peaks olema mõnusalt, aga mitte üleliia magus. Purusta igasse purki või pokaali näppude vahel 1–2 piparkooki. Seejärel pane peale kreem, marjad ja purusta natuke halvaad kõige peale. Siis lisa natuke paksem kiht piparkoogipuru ning siis jälle kreemi, marju ja halvaad. Seejärel piparkoogid, kreem, marjad ja halvaa. Lase magustoidul vähemalt mõned tunnid külmkapis seista.
veganvahukoort veganjogurtit kaneeli kamajahu tuhksuhkrut halvaad pohli või jõhvikaid (sobivad ka külmutatud) piparkooke
Facebook: Vaniljetuumian
Karjusepirukas läätsede ja bataadipüreega 4-le
KOOSTIS
VALMISTAMINE
Bataadipüree: 3 keskmist bataati 1 spl taimset margariini 1,5 tl soola 2 spl taimset piima
Keeda läätsed pehmeks, nõruta. Koori bataat, tükelda kuubikuteks. Keeda bataati, kuni see on nii pehme, et saab teha püree. Pane ahi 200 kraadi juurde sooja. Tükelda köögiviljad, spinat ja basiilik. Prae sibul, porgand ja varsseller poti põhjas väheses õlis. Lisa purustatud tomat, spinat ja basiilik. Lõpuks lisa keedetud läätsed, sega läbi ja maitsesta. Valmista bataadist mikseri abil püree, lisa margariin, taimne piim ja maitse järgi soola. Pane ahjuvormi põhja läätsede kiht ja peale bataadikiht. Küpseta ahjus umbes 20 minutit. Serveeri värske salati ja näiteks balsamico-kastmega.
Läätsehautis: 250 g rohelisi läätsesid 2 porgandit 2 punast sibulat 2 varssellerit 60 g spinatit 400 g purustatud tomatit värsket basiilikut soola õli
Facebook: Vapper Uba Facebook: GenGöök
Piparkoogimaitseline kõrvitsapirukas KOOSTIS
VALMISTAMINE
Põhi: 130 g 6 spl 4 spl 0,5 tl
jahu taimset margariini külma vett soola
Põhi: Mõõda jahu ja margariin kaussi. Sõtku veidi, lisa vett. Sõtku, kuni tekib ühtlane mass, vajadusel lisa vett juurde. Pane taigen külmkappi tahkuma vähemalt pooleks tunniks, et seda oleks kergem vormida.
Täidis: 700 g 50 g 170 g 1 spl 2,5 spl 1,5 tl 0,5 tl
kõrvitsapüreed suhkrut vahtrasiirupit kookosõli maisitärklist piparkoogimaitseainet soola
Vahukoorekreem: 1 pk Planti taimset dessertkreemi 1 laimi mahl 1 spl tuhksuhkrut
Täidis: Pane ahi 180 kraadi juurde sooja. Pane kõik täidise koostisosad blenderisse ja mikserda, kuni segu on ühtlane. Soovi korral lisa maitseaineid. Võta külmkapist taigen, vooderda 24 cm läbimõõduga vorm küpsetuspaberiga ja suru tainas vormi põhja laiali. Äärtesse võiks tainast jääda umbes 1 cm kõrgune äär. Vala täidis põhjale, küpseta kooki ahjus 50–60 minutit. Vahukoorekreem: Vahusta vahukoor tuhksuhkru ja laimimahlaga kohevaks vahuks. Serveeri kooki koos vahukoore ja pohladega.
Facebook: Vapper Uba Facebook: GenGöök
Toor-pralinee kommid (gluteenivaba)
15 - 25 tk
KOOSTIS
VALMISTAMINE
1 dl 3 spl
Sulata kakaovõi kuumavee vannil. Jäta segu kuni vormi panemiseni kuumavee haudesse, nii segunevad komponendid ühtlasemalt. Lisa pähklivõi, sega hoolikalt. Mõõda juurde siirup ja jätka segamist. Lisa kakao ja sega ühtlaseks massiks. Lõpuks maitsesta apelsiniõliga ning sega veel kord. Tõsta täidis šokolaadi- või jääkuubikuvormi. Soovi korral võid (osade) kommide pinnale riputada mõnda maitseainet. Lase kommidel vähemalt pool tundi sügavkülmas tahkuda (või külmkapis 1–1,5 h). Valmis komme säilita külmkapis.
kakaovõid India pähkli võid (või mõnda muud magustamata pähklivõid) 0,75 dl toorkakaopulbrit 5 spl agaavisiirupit 2 tilka apelsini eeterlikku õli soovi korral lusikaotsa jagu kardemoni või kaneeli/piparkoogimaitseainet
Lihtne teha! Sobib koos lastega valmistamiseks. Nipp! Saad pähklivabad kommid, kui kasutad pähklivõi asemel kookosvõid.
Kaie Hakonen, raamatu “Koogiga pai” autor
Facebook: rawcakesbykaie
Piparkoogi-jõhvika toorkook, (gluteenivaba, teraviljavaba)
6 - 8le
KOOSTIS
VALMISTAMINE
Põhi: 3 dl 2 dl 10 1 tl
Võta 17–18 cm läbimõõduga lahtikäiv vorm, vooderda põhi küpsetuspaberiga, pintselda ääred kookosõliga. Eemalda datlitelt kivid ja pane kõik põhja koostisosad kannmikserisse. Blenderda kleepuvaks massiks. Vajadusel aita lusikaga. Aseta 1 spl segu kaunistamiseks kõrvale, vooli sellest pallikesi. Ülejäänud osa vala vormi ja vajuta tihedalt põhjale. Koori ja tükelda punapeet ning pane blenderisse, mõõda juurde marjad, siirup, vanilje ja blenderda ühtlaseks. Sulata kookosõli kuumaveehaudes. Keera mikser miinimumvõimsusele ja nõruta sulanud kookosõli täidisesse. Jätka blenderdamist ning lisa mandlijahu. Mikserda siidiselt siledaks. Vala täidis vormi. Lisa jõhvikad ettevaatlikult koogile kaunistuseks. Tõsta külmkappi ning lase üle öö (vähemalt 12 h) tahkuda. Eemalda ettevaatlikult vormist ja lisa ülejäänud kaunistused.
pekanipähkleid mandleid värsket datlit piparkoogimaitseainet
Täidis: 1 3 dl
toores punapeet (5–6 cm läbimõõduga) jõhvikaid (kui kasutad külmutatuid, lase sulada ja nõruta üleliigne vedelik) 1–1,5 dl vahtrasiirupit 2 dl mandlijahu 1/3 tl vaniljet 1,75 dl toasooja kookosõli Kaunistuseks: 1spl põhja segu jõhvikaid, kookoshelbeid või -laaste soovi korral lilli
Kaie Hakonen, raamatu “Koogiga pai” autor
Facebook: rawcakesbykaie
Panniroog seente ja küüslauguste gnocchi´dega KOOSTIS Gnocchi ’de valmistamine: 70 g bataati 0,5 sl linaseemnejahu 40 g maitsestamata sojajogurtit 2 tl kuivpärmi 40 g gluteenivaba jahusegu, vajadusel rohkem 2g küüslauku ¼ tl soola tilli ja värskelt jahvatatud pipart Panniroa valmistamine: 50 g seeni 2g küüslauku 2g ingverit 20 g sibulat 50 g paprikat 50 g punast peakapsast 20 g musti ploome 15 g porrut 20 g värsket spinatit 1 tl veganmargariini praadimiseks õli palsamiäädikat sidrun
VALMISTAMINE Pese ja keeda koorega bataat pehmeks. Koori ja riivi kartulid peene riiviga või kasuta pudrupressi. Pane linaseemnejahu 1,5 supilusikatäie veega mõneks minutiks paisuma. Sega kokku kartulimass, purustatud küüslauk, kuivpärm, sojajogurt, maitseained, paisunud linaseemnejahu ja lisa jahu. Segu peaks jääma pehme. Vajadusel lisa veel jahu. Lase valminud massil 10 minutit seista ja vormi gnocchi’d. Pane suure potiga vesi keema. Kui vesi on keema läinud, pane gnocchi’d vette. Need on valmis, kui on pinnale tõusnud. Tõsta ettevaatlikult veest välja.
Panniroa jaoks tükelda aedviljad endale meelepärase kujuga. Pruunista pannil seened. Lisa margariin, gnocchi’d, ingver, küüslauk, sibul ja äädikas. Sega õrnalt läbi. Lisa pannile mustad ploomid, peakapsas ja paprika. Prae mõned minutid madalal kuumusel või seni, kuni paprika ja kapsas on mõnusalt pehmed. Lisa porru ja spinat. Pigista peale sidrunimahla ja sega kergelt läbi. Serveeri.
Facebook: Pahupidi Kohvik
Pehmed gluteenivabad j천ulumuffinid 12 tk
KOOSTIS 200 g gluteenivaba jahu 150 g suhkurt 0,5 sl kaneeli 1 tl jahvatatud nelk V천ib kasutada ka piparkoogimaitseaine segusid 0,3 sl soodat 0,25 tl soola 250 dl sojajogurtit 50 g veganmargariini
VALMISTAMINE Sulata margariin. Sega kokku kuivained, lisa sulatatud margariin ja sojajogurt. Pane segu muffinivormi ja k체pseta eelsoojendatud ahjus 180 kraadi juures umbes 18 minutit. Aeg v천ib olenevalt ahjust muutuda.
Facebook: Pahupidi Kohvik
Hapukapsa-kulebjaaka KOOSTIS
VALMISTAMINE
500 g veganlehttainast 200 g hapukapsast 50 + 25 g taimset margariini 200 m tumedat õlut 1 kaneelikoor 2 aniisiõit maitse järgi soola ja suhkrut
Keeda hapukapsas pehmeks ning lisa kaneelikoor, aniis, 50 g taimset margariini ja tume õlu. Keeda ning maitsesta hapukapas omale meelepäraseks. Laota tainas lauale, rulli õhemaks ja lõika meelepärasteks tükkideks. Aseta iga tainaruudu ühele poolele täidis. Kata täidis teise tainapoolega ning suru ääred kahvliga kinni või rulli ääred sissepoole. Torka tainasse mõned augud, et küpsemisel õhk välja pääseks. Küpseta 200 kraadi juures 20 minutit, kuni tainas on pealt kuldne ja krõbe. Võta pirukas ahjust ja määri pealt järelejäänud sulatatud taimse margariiniga.
Koduleht: www.biomenu.ee Facebook: Biomenu maheköök
Wellingtoni pirukas punapeediga KOOSTIS 800 g keedetud punapeeti 1 kg veganlehttainast 300 g Portobello seeni 320 g Biomenu mungoa-peedikotletti veidi jahu maitse järgi Himaalaja soola ja musta pipart Biomenu taimset majoneesi küüslauguga taimset juustu sinepit
VALMISTAMINE Tükelda seened ning sega kokku Biomenu kotlettide, majoneesi, sinepi ja maitseainetega. Puista tööpinnale veidi jahu. Rulli lehttainas 20 x 30 cm suuruseks ristkülikuks, tõsta mittenakkuvale ahjuplaadile. Ülejäänud tainas rulli 30 x 35 cm suuruseks. Aseta 1/5 saadud seene-kotletisegu taignaribale, jättes ääre paljaks. Keedupeet aseta segu peale ning peedi peale pane ülejäänud segu. Pintselda tainaservad veega ja aseta suurem tükk tainast peale. Suru servad kahvliharudega kokku. Tee noaseljaga tainale pikad diagonaalsed jooned, aga ära tainast lõika! Pane vähemalt 30 minutiks külmkappi. Kuumuta ahi 200 kraadini. Küpseta, kuni pirukas on pealt kuldne ja krõbe. Võta ahjust välja ja lase enne serveerimist 10 minutit jahtuda. Serveerimiseks lõika paksudeks viiludeks.
Koduleht: www.biomenu.ee Facebook: Biomenu maheköök
Ahjujuurikad apelsinimarinaadis
4-le
KOOSTIS
VALMISTAMINE
1 keskmine sibul 1 väiksem juurseller 3 porgandit 8 kartulit 1 apelsin (mahl ja riivitud koor) ½ sidrunit (mahl) 1 sl köögiviljapuljongi pulbrit 1 tl soola oliiviõli näpuotsaga musta pipart soovi korral värsket tüümiani
Pese ja koori köögiviljad, lõika parajateks sektoriteks ja aseta ahjupotti. Pese apelsin ja sidrun, riivi apelsinikoor köögiviljade peale ning pigista peale ka ühe apelsini mahl ja poole sidruni mahl. Seejärel lisa juurikatele 2–4 spl oliiviõli, puljongipulber, sool, pipar ja soovi korral värske tüümian. Sega kõik läbi ja lase seista, kuni ahi kuumeneb 200 kraadini. Kata ahjupott kaanega ning hauta juurikaid 200 kraadi juures 50 minutit. Siis eemalda kaas ja jäta juurikad veel 5–10 minutiks ahju, kuni need on pealt pisut pruunid. Serveeri.
Sinepi-brändi kaste: 50 g Dijoni sinepit 45 g brändit 250 ml taimset köögikoort (näiteks kaerakoort) 2 tl agaavisiirupit
Sinepi-brändi kaste: Aja Dijoni sinep potis keema, lisa brändi ja süüta see siis põlema (nii lahe ongi!). Leegi kustudes lisa köögikoor ja agaavisiirup, sega ja lase 5 minuti jooksul kastmel kokku keeda. Serveeri.
Facebook: Green Bakery Tallinn
SÜLT KOOSTIS
VALMISTAMINE
1l 15 g 1 pakk 1
Pane veega keema tükeldatud porgand, sibul, küüslauk. Lisa loorberilehed, sool ja vürts. Keeda porgand ja sibul pehmeks. Lisa tükeldatud grillkotletid, agar-agar, puljongikuubik, maitse järgi küüslaugupulbrit ja maitsepärmi. Keeda mõni minut, kuni agar-agar ja puljongikuubik on lahustunud. Enne vormidesse panemist eemalda loorberilehed.
vett agar-agarit Bon Soya grillkotletti suur porgand ratasteks või poolratasteks tükeldatuna 1 sibul 2 küüslauguküünt 1 puljongikuubik 1 tl soola 2 loorberilehte pisut purustatud vürtsi küüslaugupulbrit maitsepärmi värsket või kuivatatud tilli
Suivy Mets
NB! Keetmisel võib vett vähemaks jääda, seepärast lisa pisut vett juurde – muidu jääb sült liialt „kummine“. Kui maitse pole päris meelepärane, siis agariga valmistatud tarrendeid on alati võimalik ümber keeta!
Soovid ajakirja koju tellida?
... aga palun. :-) PĂźsimaksekorraldusega 0,99â‚Ź kuus saad ajakirja mugavalt omale postkasti.
Tellimiseks kasuta seda otselinki: bit.ly/AjakirjaTellimus www.ajakirivegan.ee
Oleme avara valikuga kÜÜgi- ja kodutarvete kauplus, mis soovib aidata Sul sellele vastust leida.
Tule uudistama! Rocca al Mare Keskuse 2. korrusel, Järve keskuse 0-korrusel ja Rakveres Vaala keskuses. www.kodusvajalik.ee facebook.com/Kodusvajalik