Ajakiri Vegan 2018 #5

NR 10, 2018 5/6

Hind 2,49 €

AJAKIRJA VAHEL TAIMETOIDUMESSI ERINUMBER!

Milline on Eesti parim hummus?

Laura Põldvere võtab vastu veganväljakutse

Imelises harmoonias

10 sammu, kuidas vegantooteid turundada Eesti esimene taimetoitlaste tervisekäitumise uuring

Mick ja Angeelia Pedaja 16 väljarebitavat retsepti 5 päeva menüü + poenimekiri

Vigri kohvik

VEGAN PEATOIMETAJA Marimai Kesküla marimai@ajakirivegan.ee (+372) 5687 6068 TEGEVTOIMETAJA Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee REKLAAM Kristjan Aluoja kristjan@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797 KÜLJENDUS Gert Koovits Marimai Kesküla KEELETOIMETAJA Laura Salumets-Tutt KAANEFOTO Kristi Heil AUTORID Anett Rannamets Ireene Viktor Florian Biesinger Kätlin Kalling Eliis Salm Andra Nõlvak Taali Laur Kristina Mering Annika Lepp TELLIMINE JA INFO www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan

Hea lugeja!

Sügisele läheme vastu naerulsui ning vihma, pori ja tuult trotsides. Täpselt nii, nagu tegid kaaneloo pildistamise ajal muusikud Mick ja Angeelia Pedaja. Kuna noored saavad palju inspiratsiooni just loodusest, on võimalik, et vihmane jalutuskäik mereäärses igihaljas männimetsas mõjus neile küllaltki ergastavalt. Igatahes on käesoleva numbri kaaneloo fotod muinasjutulised ja nende lugu inspireeriv.

Nagu juba traditsiooniks saanud, on ajakirjas ka sel korral oma koha leidnud aktivisti rubriik. Rääkisime juttu paariga, kelle pühendumus loomade eestkostesse ja veganluse levikusse on kirjeldamatult suur. Uurisime, kuidas noored tutvusid, mil määral mõjutab aktivism Anita ja Martini igapäevaelu ja millist tulevikku nad oma tegevusvaldkonnas näevad.

Tegime tutvust ka noore kirjaniku ja elufilosoofi Chris Kalaga, kes on tänaseks pakkinud linnas oma asjad ja asunud elama maale. Chris räägib intervjuus kirjanikuelu kui ka veganelustiili „köögipoolest”.

November on vegan-väljakutse kuu ning eurolaulik Laura Põldvere on otsustanud selle vastu võtta. Tegime Lauraga põgusa intervjuu, milliste ootuste, lootuste ja mis siin salata, ka hirmudega noor naine väljakutsele vastu läheb. Kuidas möödusid Laural 21 päeva veganina saab lugeda juba detsembrinumbrist.

Seekord leidub huvitavat lugemismaterjali ka ettevõtlikele. Annika Lepp pani paberile kümme nippi, kuidas vegantooteid ja -teenuseid edukamalt turundada.

Kristina Mering kirjutas arvamusartikli, kus edastab kokkuvõtlikult oma mõtteid sellest, kuidas vegantoodete tarvitamist

jätkusuutlikumaks võiks muuta.

Ajakirja tegevtoimetaja Anett külastas „Food Innovation Summit 2018“ sisse- juhatavat paneeldiskussiooni „Taimne toit kui kasvav trend: restoranide perspektiiv” ning kuulas Kohvik Krooni, Sushi Plaza ning Vapiano turundusjuhte, kes jagasid avameelselt, kuidas restoranid taimse toidu tulevikku näevad ning kas ja kuidas selle kinnistumisele kaasa aidatakse.

Kui veganid oleks rahvus, võiks hummust nimetada rahvustoiduks. Ei ole vist veganit, kes hummust elus proovinud poleks. Ajakirja toimetus saab aga öelda, et on vist kõik Eesti turul olevad hummused ära testinud. Muidugi selgitasime välja ka lemmikud. Loe toote testimise rubriigist, millised klassikalised ja erimaitselised hummused meile maitsesid.

Loomulikult on lugemismaterjali rohkemgi. Seega, haara ajakiri! Kui peaks juhtuma nii, nagu eelmise numbriga, et trükinumber kaob nädalaga letilt, siis tea, et seda on võimalik lugeda ka ajakirja kodulehelt www.ajakirivegan.ee – loomulikult täiesti tasuta!

Ahjaa! Ajakiri on otseloomulikult ka 3.–4. novembril Taimetoidumessil esindatud. Tule otsi meid Kultuurikatlast üles, astu julgelt ligi ning anna meile tagasisidet või aja niisama juttu.

Lehevärvilist sügist!

Marimai Kesküla peatoimetaja

VEGAN

3

kaanelugu

IMELISES HARMOONIAS MICK JA ANGEELIA PEDAJA

4

VEGAN

kaanelugu

Nagu „õigel” eestlasel ikka, mängis Eesti Laulu poolfinaal tookord kaks aastat tagasi minugi televiisoris. Genka juhatas sisse sel hetkel minu jaoks pea tundmatu muusiku Mick Pedaja loo „Seis”, mille esitus ja valgusdisain mu kuskile kahe dimensiooni vahele reisima saatis. Sama juhtus aasta pärast, kui Eesti Laulust võttis osa Angeelia. Hiljem sattusin Käsmu kirikusse nende kontserdile. Tuled olid kustunud, vaid küünlad andsid romantilist kuma. Ilusad inimesed, imeline muusika ja muretu olek. Neis on mõlemas midagi müstilist, mis nende loomingusse uppuma paneb. Voolavus, orgaanilisus, ehedus – sõnad, mis võiksid kirjeldada nii nende loomingut kui neid ennast.

– Anett Rannamets –

VEGAN

5

kaanelugu Mick ja Angeelia Pedaja on noored muusikud, kes teevad südamega seda, mida armastavad, ega tee tööd töö tegemise pärast. Nad on imelises harmoonias nii teineteise kui maailmaga ning taimne toitumine ning veganelustiil on normaalseks osaks igapäevaelust.

Te abiellusite – palju õnne! Kas pulma korraldamine on närvesööv?

Angeelia & Mick: See on suur asi ning nõuab suurt pingutust. Närvikõdi sai tunda, aga see käib sellega kaasas. Õigel päeval sai kõik kokku, mida pool aastat olime planeerinud, ja tulemus oli väga ilus. Kergendustunne ja rahu oli sees.

seda üritust neid avastama läinud. Üsna peidetud kohas asuvad, seega seda enam on hea neid tutvustada.

Mick: Nad teevad oma asja ülihästi. Nende brownie’d on nii head ja kirju koer parim!

Te korraldate üritust Awakening Sessions. Kust see idee tuli?

Angeelia & Mick: Awakening Sessions toimus sel aastal esmakordselt Vääna-Jõesuus, kaunil metsaveerel, veidi salapärases kohas.

Idee tuli kokku mõlema unistustest.

Mickul oli olemas ürituse nimi ja muusikalised plaanid, Angeelial soov korraldada üritust, mis hõlmaks endas hea muusika, kunsti, looduse ning maitseelamused. Üritus on vegantoitlustusega.

Kokku sai midagi huvitavat, mida oodata ka tuleval aastal. Hoidkem silm peal!

Kas teil oli veganpulm?

Angeelia & Mick: Jaa, täiega oli (naeravad)!

Meid toitlustasid Vegan Restoran V peakokk Mikk Mägi, Mimosa peakokk Juhan Heinsalu ning Laura Tsugart. Milline on teie lugu? Kuidas te veNeil on nüüd oma uus vegan-catering. ganluseni jõudsite?

Pakkusime maapähklikarrit, Mick: Loobusin lihast päeva pealt. falafel’eid, porgandist tehtud „suitsu- Mul oli elus periood, kui oli selline lilõhe-snäkke”, salateid, peedihummu- fe-changing-moment, kus olin ka täissest snäkke … Võime julgelt väita, et karsklane. Sõin ühel päeval Kamikaze jäädi väga rahule. pubis šašlõkki ja Keegi ei pidanud järgmisel päeval oma grilli kaasa oli nii halb olla. Ot„Elame 21. sajandil. võtma (naeravad). sustasin – enam Pigem oli just tore, ei taha. See oli Meil on valik ja kui et saime lähemalt kuskil 4–5 aastat saame algallikast seda külge endast tagasi. tutvustada.

Alguses eetilist kõik vajaliku kätte, Angeelia: Leedpoolt sellel otsuei tunne ma vajaripuuõie-aprikoosi sel polnud, pigem dust, et keegi end vegantordi valtervislik.

Eetika mistas meile Rita sai hiljem tähenminu kõhutäie eest Osa, kes teeb ka duslikuks ning on ohverdama peaks.” retsepte ajakirjale väga oluline tänaOma Maitse. Sel sel päeval. päeval oli üle 30 Siis ma läksin kraadi ja kartsime, et tort kukub sisse. tööle Vegan Restoran V-sse. Nägin Seega jätsime kolm tordikorrust eral- seda elu, sain teiste käest küsida, kuidi. Kui oleksime need üksteise peale das nad toituvad, ja nägin, kuidas eritõstnud, ei kujuta ette, mis kokkuvari- nevaid roogasid valmistatakse. Toisemine oleks aset leidnud. Oli sellegi- dulaud muutus mitmekesisemaks. poolest imeline!

Kotleti ning kartulisalati asemel tulid mängu erinevad põnevad India toiKas uurisite veel variante, keda pul- dud, salatid jpm. ma võiks kutsuda toitlustust tegeSiis tuli vahepeal periood, kui olin ma? taimetoitlane. Tarbisin juustu ja piiMick: Rääkisin hea sõbra Mikuga matooteid. Kui Angeeliaga kokku ning tema nõustus. Rohkem me ei sain, hakkasime ajapikku täielikult vaadanudki. Aga Green Bakery oleks veganiteks. kindlasti ka olnud variant, kellega oleAngeelia: Minul on see kuidagi loome varem koostööd teinud. mulikult kulgenud. Olin alati see, kes Angeelia: Jah, nad olid Awakening liha supist välja nokkis ja mesi ajas Sessionsil. Seal uuriti nende kohta iiveldama. Loomaliha ei ole kunagi palju. Omajagu inimesi oli pärast väga nautinud. Taimetoit tundus ühel 6

VEGAN

hetkel palju põnevam ja tervislikum viis end laadida. Mingil hetkel otsustasin liha ära jätta. Umbes kuus aastat tagasi.

Nüüd mõistan ka seda energeetilisemat poolt – liha tarbides talletame seda nii füüsilisel kui vaimsel tasandil. Empaatiast ei hakka rääkimagi.

Ma ei pea ega suuda vaadata videoid telgitagustest, et mõista, mis toimub ja mida tarbimisega toetaksin.

Nüüdseks on paar aastat olnud nii, et ostame koju ja valmistame ise ainult vegantoitu. Elustiil on kujunenud nõnda. Elame 21. sajandil.

Meil on valik ja kui saame algallikast kõik vajaliku kätte, ei tunne ma vajadust, et keegi end minu kõhutäie eest

kaanelugu ohverdama peaks.

Suurem osa liikidest väljasuretatud.

Mick: Infoajastu on. See on kirev ja Kui inimene ei ela harmoonias oma hullumeelne, aga teises mõttes hea, keskkonnaga, siis see ongi tulemus. sest ka veganlus ja info, mis muidu See nõuab suurt sisetööd, et näha on ilustatud, levib. Inimesed on haka- end terviku osana. Viimane aeg teha nud rohkem mõtveel, mis teha anlema. Suurem osa nab. pole veel muidugi Meile on üsna „Meile on üsna süvitsi läinud, aga lihtsaks tehtud lihtsaks tehtud olla süsteemi muutuolla tuim ja üksmise aeg on käes. kõikne. Kõik on tuim ja ükskõikne.”

Angeelia: Kõik letile pandud ja algab mõtlemipakendatud, võta sest. Kui inimene arvab, et ta on maa- ja ainult osta. Me teeme sinu eest, ilma naba, et kõik on talle kasutami- mõtleme sinu eest … seks antud, siis tulemus ongi see, mis Mick: Peabki vaimselt endaga nii praegu käes. lähedane olema, et maailmaga koosMered on plastikust üleujutatud. kõlas olla.

Ükskord tõi tuttav välja filosoofilise mõtte, et kui inimene soovib liha süüa, siis oleks aus selle loomaga ise ka hüvasti jätta. Mitte et ma pooldaks, kuidas loomi koheldakse, aga kui inimene seda nii väga tahab, siis tuleks tal seda oma kätega teha.

Angeelia: See ongi ju pigem ellujäämistoit. Kui su elu sõltub sellest, oleks see õigustatud. Kunagi käis see teistmoodi. Läbi austuse. Loomadesse suhtuti teisiti, paluti andeks ja tänati.

See oli teisel eesmärgil kui liinitöö.

Pealegi korilus ja taimetoitlus ei ole tänapäeva trend, vaid aegade algusest pärit inimkultuuri osa.

Kui palju te Facebookis neil teemadel

VEGAN

7

kaanelugu sõna võtate ja arutellu laskute? titeost, valmistan, serveerin, pildistan.

Mick: Viimasel ajal eriti mitte. Ma Vahel ajakirjale, vahel enda lõbuks või jõudsin arusaamani, et see pigem ideede jagamiseks. kasvatab inimesMick: Ja siis tes viha. Vana see maitseb ka hea mõtteviis – veel nii hästi! „Veganlus on ka armastus külvab Muidugi ma olen teatud mõttes usk. armastust.

Initavaliselt kõik mestele peaks ära söönud selle Inimene võtab näitama heaga. ajaga, kui Angeeselle vastu, kui Veganlus on ka lia toitu pildistab teatud mõttes (naerab). see temani jõuab, usk. Inimene võAngeelia: Meil mitte kui peale tab selle vastu, kui on nii, et Mick see temani jõuab, oskab väga hästi surutakse.” mitte kui peale sumagusaid asju rutakse. valmistada ja Angeelia: Olen võtnud hoiaku, et küpsetada. Mina pole lihtsalt nii suur kui keegi tunneb ise huvi, siis räägin magusasõber. Valmistan ja katsetan pikemalt. Aga pole mõtet kellelegi soolaste roogadega. Oleme heas taukse taha minna. See huvi tärkab te- sakaalus. gelikult kiiresti, kui ei tõstata teemat igal võimalusel ise.

Teil on perekonnas veel üks liige – Isabella. Kas ta sööb ka taimset Jah. Sotsiaalmeedias ka – palju toitu? isuäratavamad on pildid värvilistest Angeelia: Meil on kaks veel, tegelikult. taimetoitudest. See tekitab juba ala- Kass Käbi on ka. Aga tema ei ole veteadlikult huvi. gan. Tema puhul on loodus seadnud Angeelia: Jah, mul on see toidupildis- teisiti. tamishaigus täiesti küljes. Juba vaiLaps sööb meiega koos kõike suure musilmas näen ette, milline toit välja isuga ja see on loomulik, et ta harjub. võiks näha. Ostan selle järgi poest Kuigi olen jätnud talle vabad käed, on kõike vajalikku ja teen seda kui kuns- hakanud ta tugevalt erinevust tun-

8

VEGAN

netama. Nii maitsete kui võimaluste osas toidulaual. Küsib ise taimset tavaliselt, teades, mida tahab.

Mick: Kõige loomulikum kassile on linnuliha. See on see, mida ta püüaks.

Veist ta ei püüa ja jänest ka mitte. Ja vesi, sest lehmapiim on talle sama ebaloomulik kui meile.

Suur on olnud poleemika, et kasvav organism ei peaks taimselt toituma.

Mis teie seisukoht on?

Angeelia & Mick: Too arusaam on meie kultuuriruumi põlvkondade kaudu põimitud. On ka vastupidiseid, kus elatakse loodusega austusväärses harmoonias, õpetatakse lastele maast madalast loomi hoidma.

Tänapäeval ei koosne enamiku toidulaud piisavast taimsest, vaid üleliigsest rasvast ning suhkrust …

Kui uurida, leiab kogu info, et hästi planeeritud ja teadlik taimne toit tagab tervisliku tulemuse. Kui paljud on sedasi tervenenud! Värskest, eriti mahedast allikast saadud toitained saavadki teha ainult head.

Massimeedia ja tööstuslikest huvidest lähtuv propaganda ei käsitle ainutõde. Tõde on lihtsam kui tabletid, televiisor, reklaamid ja kuulsad brändid.

kaanelugu Kas on mingeid toiduaineid, mis teil alati kodus olemas on?

Angeelia & Mick: taimne piim, kartul, riis, puder, tatar, läätsed, hummus, roheline salat, köögi-juur-puuviljad, matcha!

Mick: Kui hooaeg, siis saadetakse meile ka maalt palju värsket. Kunagi ei väärtustanud seda samamoodi, kui vanaemad saatsid. Nüüd on nii hea – tomatid, kurgid, peedid, õunamahl! Kastitäie tomateid sõime nädalaga ära. Siis vanaema saatis uued ning need läksid sama kiirelt.

Te olete mõlemad muusikud. Kas teete seda täiskohaga?

Mick: Jah. Angeelia teeb ka graafilist disaini ning pildistab.

Vabakutseliseks olemisega kaasneb tihti rahastress. Mida soovitada inimesele, kes vabakutselisusega alustab?

Mick: Kui aus olla, siis endalgi on vahel. Ei tohiks alluda sellele stressile.

Pigem anda aega ja mitte mõelda, et peaks midagi kähku sooritama.

Hästi aitavad loomingulised või füüsilised tegevused, mis ei nõua rahalist varustust, mis oleksid paitavad nii kehale kui hingele: lugemine, trenn, maalimine jne.

Aastaplaanid on väga kasulikud, unistada ja panna paberile kirja. Annab juhtnöörid, et kuskilt alustada.

Angeelia: Intuitsioon, usk, taotlused ja tegutsemine. Kui sul on sihtmärk ees, tõmbad kui magnet ligi, mida soovid. Kui karta, lükkad eemale. Peab julgema õigel hetkel ka riskida.

Minu jaoks on põnevam elu, kus saab elada oma täispotentsiaalis. Kui hakata elu rahas mõõtma, siis mõtlekski, et võib-olla oleks lihtsam kontoris tiksuda. See ei ole see, mis mind elus paelub.

Igaüks sünnib oma pagasiga siia ilma ja see tuleb ühel hetkel julgeda ka avada. Mõni teebki hommikust õhtuni kontoritööd ja ta naudib seda kindlat süsteemi. Loomeinimesed kipuvad rohkem vaheldust tahtma, et voolata.

Mick: Mu lemmikskeem on see, et aeglus annab loovuse, loovus annab armastuse ja vabaduse ning armastusega kaasneb küllus ja kõik muu.

Rääkida on muidugi lihtne, eriti kui kellelgi teisel raske on, aga peab julgema teinekord ise ka abi küsida.

Kuidas te muusikani üldse jõudsite?

VEGAN

9

kaanelugu Angeelia: Või siis muusika jõudis lootsingi, et saab täna kooli minna!” meieni?

Mick: Päris väike olin, laulda Kuidas see muusika loomise protmeeldis mulle alati. Laulsin lasteaia sess käib? Kuidas te saate aru, et asi lõpuaktusel kuningalaulu ja emal olid on valmis? pisarad silmas, õpetajad ütlesid, et Angeelia: Mingil hetkel peab ütlema pange laps muusikakooli. endale, et nüüd on kõik! Peab tunneAlustasin Kehtna Kunstide Koolis, tama piiri. Nokitsema võikski jääda. kust sain tugevad alustalad. Noodi- Aga minu jaoks on oluline, et sõnum õpe jäi mul vahele. On olnud mõttes saaks edastatud. mõned korrad Mick: Valmis küll, et oleks tore, on tavaliselt siis, kui ma praegu oskui endal on „nüüd „Kui sul on sihtkaksin ise mõnda võib ahjust välmärk ees, tõmbad orkestriseadet ja võtta” tunne. teha.

Päriselt on see kui magnet ligi, Just tegime never-ending-protmida soovid. Kui ühte lugu koos sess. Võib lasta bändiga. Ühes papaarile ausale ja karta, lükkad las oli koht, mis oli usaldusväärseeemale.” minu jaoks loogilile inimesele, kes ne, aga sõpradele, ütlevad otse, mis kes takti jälgisid, paremini võiks ei olnud. Kui loon, teen tunde pealt, ei olla. Maitse on kõigil erinev, pead ei jälgi takti. tohi sassi ajada, aga soovitusi on alati Angeelia: Meil pole peres teisi muu- hea kuulda. sikuid. Mina ei käinud muusikakoolis.

Seitsmeaastaselt kirjutasin lugusid Te kirjutate luulet ka, eks? Kas pole vikerkaarest ja päikesest. Olin loodu- sellist mõtet, et võiks mingi kogumisest tugevalt inspireeritud. Laulsin ku välja anda? pikalt oma toas ega julgenud selle- Mick: Angeelia kirjutab palju. ga välja tulla. Alles keskkoolis. Olen Angeelia: On küll olnud mõtteid. paar aastat klaverit õppinud ja hääle- Las ta küpseb. Praegu ma põimin seadet juurde saanud. seda hästi palju muusikasse. MuusiAga luua saab ükskõik milliste va- ka on ka nagu luule. Luule aitab hästi henditega ja millise haridusega – an- palju enda sisse vaadata. dekas kunstnik ei ole ilmtingimata tulKui idee tuleb, peab kohe kirja panenud kunstikoolist. Oluline on ennast ma. Kui ei pane, on see läinud. leida! Minu tütar käib Gaia koolis, mis Mick: Ükskord ärkasin öösel ja järgib selliseid põhimõtteid. Alles üks mängisin kohe kõik ideed sisse. See hommik lausus nii rõõmsalt: „Ma just õige tunne tuli. Kui ei ärka, siis on

10

VEGAN

hommikul tunne, et miks küll? Kui saab sisse mängida, kirjutada või laulda, saab üldiselt sabaotsast kinni.

Paar „megahitti” olen käest lasknud küll sedasi (naerab).

Kuidas te puhkate?

Angeelia & Mick: Käime maal, metsas, matkamas, looduses. Oleme ka Airbnb-st leidnud väga lahedaid kohti. Kui suvel kontsert on, liidame selle puhkusega. Me ei mõtle kunagi, et see on meie töö. Samas puhkus kodus küünlavalgel, mõnusa õhtusöögi ja vaikusega on teinekord täpselt see, mida vajad.

Mida te ütleksite nendele inimestele, kes on mõelnud veganluse peale, kuid ei ole seda õiget hüppelauda leidnud?

Angeelia: Ma küsiks, mis seal kaotada on? Tavaliselt on hirmuks, et midagi peab ära jätma. Näiteks piim – jätad ühe ära, saad kohe umbes seitse varianti vastu. Samuti on näiteks kõiki kotlette võimatu ära proovida. Alternatiive leidub!

Mu toidulaud rikastus tohutult tänu sellele. Sain teadlikumaks ja saan sellest aina hoogu, kuidas keha ja vaim end tunnevad.

Mick: Minul toimis paljuski empaatiline pool ja teadlikkus. Poes vaatasin juustupakki ja mõtlesin lehmadele, keda olen piimatööstuses näinud.

Samamoodi ka küpsise-šokolaadi ja palmiõli vahelistele suhtele. Tuleb olla teadlikum, kuidas hoida oma koduplaneeti! 

Meil on hea meel pakkuda j채rjest paremat ja 체ha suuremat valikut

veganitooteid Viimsi Delice Toidupood Viimsi Kaubanduskeskus, Randvere tee 6 Avatud: E-P 9-22

P채rnu Delice Toidupood P채rnu Keskus, Lai 5 Avatud: E-P 9-22

Solaris Toidupood Solaris Keskus, Estonia pst 9 Avatud: E-P 9-23

delice.ee solaris.ee delicetoidupoed

persoon

KIRJANIK, FILOSOOF, SAATEJUHT, VEGAN CHRIS KALA - Kätlin Kalling -

Chris Kala on 27aastane inspireeriv kirjanik ja elufilosoof, kes paneb oma elukogemused paberile. Samuti on Chris taskuringhäälingu „Ausad mehed“ eestvedaja.

Olulisteks teemadeks on vaimne areng ja eneseteadlikkus. Tema sulest on ilmunud kaks raamatut: „Mõistmaks, kes ma olen“ (2016) ja „Ebaõnnestunud“ (2010).

Chris on oma kirjutistes aus, otsekohene ning paneb mõtlema.

Tänaseks on ta vegan olnud pea kaks aastat.

12

VEGAN

persoon Kohtume Chrisiga restoranis Aed ja vestleme eluliselt olulistel teemadel – kuidas temast on saanud pühendunud vegan ja millised on olnud muutused peale teadlikkuse toomist oma toiduvalikutesse. Loomulikult räägime ka tema teekonnast kirjanikuna.

Alustan traditsiooniliselt: kuidas tuli su ellu taimne toitumine – milline on sinu lugu?

Olen vegan olnud tänase seisuga peaaegu kaks aastat, kuigi elukaaslane tundis juba aastal 2013 veganluse vastu huvi. Mina ei olnud lihtsalt valmis. Kui inimene ei ole valmis, siis ta ei suuda uut informatsiooni vastu võtta ega aktsepteerida võimalikkust, et saab ka teisiti.

Kui sissetulev informatsioon on oma energeetilises võtmes raskem

„ ... Alles pärast mitmendat ampsu avastas elukaaslane, et sööb loomset. Ta oli enda jaoks teinud teadliku otsuse ning ta eksis. Sellest hetkest peale olen 100% vegan. Lubasin talle, et toetan tema tervislikkuse teekonda edaspidi alati.” kui see, mida me indiviidina teatud eluetapil kanda suudame, siis me ei suudagi seda vastu võtta.

Läks mitu aastat mööda ja elukaaslane oli lihast ammu juba loobunud. Mina teadsin ka, et veganlus on hea ja kasulik, kuid nagu ikka, seda viimast sammu väga teha nagu ei tahtnud.

Hirm teadmatuse ees – mida, kuidas, kui palju ja millises vahekorras süüa – ajas hulluks.

Kõik arvavad alguses ju, et kui nüüd liha, muna ja piim ära jätta, siis nagu ei olegi enam midagi süüa. Need samad inimesed, kes seda arvavad, ei mõista, et 90% muudest toidulaual olevatest toiduainetest on ju kõik vegan. Ühel hetkel vaatasin ära ka dokumentaalfilmi „Cowspiracy“, et

ennast veidi vaimselt raputada.

Võikad kaadrid tegid oma töö ja kuigi ma teadsin, kuidas loomi koheldakse, oli seda kõike väga valus ja südantlõhestav vaadata.

Pärast seda olin päeva pealt lihavaba, aga piimatooted, näiteks kohupiim, jäid mõneks ajaks alles. Ühel päeval tellisin koju pitsat, mille olin tavaliselt lasknud pool juustuga ja teise poole elukaaslase jaoks juustuta teha.

Seekord unustasin. Asusime elukaaslasega koos mugima. Alles pärast mitmendat ampsu avastas elukaaslane, et sööb loomset. Ta oli enda jaoks teinud teadliku otsuse ning ta eksis.

Sellest hetkest peale olen 100% vegan. Lubasin talle, et toetan tema tervislikkuse teekonda edaspidi alati.

Hoolid loomadest kui ka oma tervisest. Sul oli suur soov oma elukaaslasega seda teekonda jagada. Kas need põhjused mängivad sinu jaoks võrdset rolli?

Peamine põhjus oli siiski empaatia.

Teisena tervis, kuigi tegelikult tegin valikuid vastupidi.

Teekond sai alguse tervisest ja sellele järgnes empaatia. Mind häirib mõte sellest, et keegi teine peab surema selleks, et mina saaksin midagi nautida.

Lisaks, ma ei võta loomi kui tundetuid olendeid. Iga olendi, ka inimese sees on minu arvates hing. Meie keha on vaid transport – vorm, millega me siin olla saame. Sama on loomadel.

Ma usun, et nendes on sama teadvus, vaim, hing, energia … Kuidas iganes keegi seda nimetab.

Tervisest rääkides, kuidas taimne toitumine su elukvaliteeti on muutnud?

Energiat on rohkem ja olen tunduvalt positiivsem. Aga see pole nii palju toiduga seotud, kuigi on tõestatud, et lihas on vihaenergia esindatud ja see tekitab agressiivsust.

Muutust märkan selles osas küll, et kui vanasti sai lihast kõht täis, tabas keha väsimus, raskustunne ja mõistus kiskus uimaseks. Nüüd veganina taimset toitu süües sellist rampväsimust pärast toidukorda ei tunne.

Isegi kui toidukord ulatub üle 1000 kalori. Toit ei niida enam.

Kuidas on su maailmatunnetus muutunud?

Olen hakanud veelgi rohkem looduVEGAN

13

persoon

sest hoolima ja sellele tähelepanu pöörama.

Inimesed ei mõista, kui palju kahju teeb sellistes kogustes lihatootmine tegelikult. Ei mõisteta, et planeediga seotud probleemid algavad tegelikult just meie toidulaualt. Seda, kuidas nii massiline loomade toiduks tarbimine meie elukeskkonnale mõjub, saab igaüks ise juurde uurida.

Pöörad palju rõhku superfood’ile ja eelistad tarbida täistoitu. Millised on su lemmikud?

See ei tähenda, et ma söön kõike lõhkumata kujul, kuid püüan vältida töödeldud toite. Samas taimsed piimad ja ka tofu on ju tegelikult töödeldud, nende algvorm on kas pähkel või sojauba.

Erinevaid supertoite tarbin igapäevaselt, lisades neid smuutidesse või putrudesse.

Lemmikumatest tooksin välja kindlasti spirulina, mis oma üsna võika ja tugeva lõhna ning paljude jaoks ka ebameeldiva maitsega on mulle meeldima hakanud. Üldse on mõtteis kogu aeg pildid tumerohelistest smuutidest.

Spirulina puhul on oluline teada, kus seda kasvatatakse. See on vetikas, mille puhul on oluline, et see kasvaks piirkonnas, kus pole õhusaastatust. Vetikas käitub nagu käsn, imedes kõik erinevad raskmetallid endasse. Oleme endale leidnud brän-

„Mulle ei ole mitte kunagi kirjutamine meeldinud. Nii suur üllatus, kui see inimeste jaoks ka ei ole, eriti veel kirjaniku suust, kelle igapäevatöö tiirleb tegelikult kirjutamise ümber.” di, mis väidetavalt sellist kvaliteeti ka võimaldab. Spirulina’s on väga kõrge rauasisaldus ja vetikas on ühtlasi hea B-vitamiinide, E- ja K-vitamiini ning mineraalainete allikas.

Teine, lemmikuks kujunenud supertoit on maca juurepulber. Esimene tutvumine sellega oli umbes 7 aastat tagasi ja see lõppes oksendamisega.

Tänaseks mekib see minu jaoks veidi röstitud karamelli moodi ja maitseb 14

VEGAN

mulle.

Maca on hea viis ka libiido tõstmiseks ning sel on positiivne mõju meie ajutegevusele (mälu, meeleolu ja kognitiivsed võimed) ja loomulikult mõjub see hästi närvisüsteemile.

Sulle meeldib süüa teha. Kas sul on mõni lemmiktoit. Firmaroog?

Jah, mulle meeldib väga köögis aega veeta. Ka siis, kui tean, et mind ootab mitmetunnine kokkamine. See ei muserda mind absoluutselt, sest ma tean, et see on investeering enda heaolusse.

Häid taimseid toite on palju, mida olen inimestele valmistanud. Kodused burgerid on kindlasti üks viimase aja avastus. Ehe ja klassikaline: kahe saia vahel burger ketšupi, peedikotleti, teriyaki-tofu, tomati, kurgi, koduse majoneesi-kurgikastmega niidab siiani iga kord, kui seda söön.

Teriyaki-tofu on kindlasti üks firmaroogasid, millega inimesi üllatada.

Magustoitudest – usun, et üks lihtne tumeda šokolaadi ja küpsise põhjaga rammus šokolaadikook ajab asja ära.

Oled sihikindel. Kuidas sa ise oma

suurimat eesmärki sõnastaksid?

Tegelikult ma ei tea, kas see, kus ma olen täna, on see, millega ma elu lõpuni tegelen.

Samas, tänase perspektiivi ja kogemuse põhjal saan väita, et minu eesmärk on olla kirjanik. Minu suureks sooviks on panna inimesi veidi sügavamalt elu alustaladele mõtlema ja just mina-tasandil. Filosofeerida, ennast analüüsida ja mõista, et vaimsus

„Isegi kui toidukord ulatub üle 1000 kalori. Toit ei niida enam.” on tegelikult hästi oluline meie arengu puhul. Tõeline rahulolu ja õnnetunne ei tule mitte kunagi materiaalsete asjade saavutamisega.

Kuidas tekkis mõte kirjutada raamat? Kas oled alati armastanud kirjutada?

Mulle ei ole mitte kunagi kirjutamine meeldinud. Nii suur üllatus, kui see inimeste jaoks ka ei ole, eriti veel

persoon

kirjaniku suust, kelle igapäevatöö tiirleb tegelikult kirjutamise ümber.

Põhikooli lõpueksamil sain kirjandi sisu eest 0 punkti, põhimõtteliselt pigistati silm kinni. Kirjutasin nii mööda, et õpetajal hakkas seda lugedes halb.

Olen inimene, kes kirjutab sellest, millest tahab, ning täpselt sellise nurga alt, mis kõige rohkem iseloomustab.

Raamatu kirjutamiseni jõudsin läbi murtud südame. Oma pettumuse väljaelamiseks otsustasin hakata kirjutama. Panin kõik enda mõtted ja tunded kirja. Mõjus üsna teraapiliselt ning andsin lähedastele inimestele lugeda. Keegi ühel hetkel soovitas raamatu kirjutada. Nii see vaikselt läks.

Tänaseks naudin ma kirjutamist täiega. Endiselt ja jäädavalt toimib see minu jaoks kui teraapia.

Ma kirjutan, olen iseendaga hetkes, kui vajan selgusele jõudmist või lihtsalt väikest viisi meditatsiooni. Päeviku pidamine igapäevaselt lisaks raamatu kirjutamisele on kindlasti see, mida ma praktiseerin hea meelega.

See on mind väga palju aidanud.

VegeSun tervislik herneproteiini- ja sojaproteiini tootesari rikastab igapäevast toidulauda, sobides kõigile, kes soovivad suurendada taimetoidu osakaalu oma menüüs ning toituda tervislikult. Maitselt mahedaid, rohke kiudaine- ja valgusisaldusega tooteid kasutatakse liha asemel vormiroogades, kotlettides, kastmetes ja hautistes. VegeSun`i tooted on gluteenivabad ning väga lihtsad valmistada.

Retseptid leiad www.vegesun.com VEGESUN TOOTED ON MÜÜGIL

VEGAN

15

persoon Millised on olnud su elumuutvaimad kogemused?

Tegelikult kõige elumuutvamad on olnud viimased 5 aastat.

Poolteist aastat elasin Austraalias, 2017. aasta talvel reisisin LõunaEuroopas koos elukaaslasega, elasime kolm kuud lihtsalt autos ja nautisime elu. See tõi väga palju selginemist, ka palju jama kerkis pinnale.

Selle aasta juulikuus tegin läbi „Kuu aega sotsiaalmeediata“, mil elasin Messenger’ita, sisuliselt nutitelefonita. See andis uue perspektiivi ja tõi taaskord väga palju selgust.

konkureeriks teistega, vaid see annab sisemise tunde, et juba olen saavutanud midagi. Ma olen ka vähese unevajadusega inimene.

Kirjutan päevikut, käin trennis, kokkan, söön maitsvat toitu, loen raamatut või kuulan mõnda ingliskeelset podcast’i. Vestlen ja veedan aega enda elukaaslasega. Loomulikult lisanduvad siia vastavalt päevale ja ajale ka muud kohustused: palgatöö, ettevõttega seotud tööd, raamatu kirjutamine jne.

„Ma soovitan inimestel olla avatud ja valmis aktsepteerima võimalikkust ja tõenäosust, et saab ka teistmoodi. Olla avatud ja proovida enne, kui hukka mõista.”

Kirjelda enda ideaalset päeva.

Ideaalne päev näeb välja umbes selline, kus ma ärkan varakult, nii 5 või 6 paiku.

See varajane ärkamine annab tunde, nagu ma oleksin teistest eespool. Teised magavad, aga ma juba tegutsen. Mitte et ma

Elad linnast väljas. Millised on maal elamise eelised?

Umbes viis aastat tagasi, kui meie suhe elukaaslasega alles algas, olin linnapoisina veendunud, et mina ei hakka kunagi maal elama. Tänaseks olen ma teisel arvamusel – mulle meeldib elada linnast väljas, kuigi mitte liiga kaugel ja täiesti asustamata paigas.

Maal elamisega kaasneb rahu ja vaikus. Olen leidnud elukaaslase, kes on professionaalne aiakujundaja ja see on tema kirg. Meie 3000 m2 maalapil on õunapuud, marjapõõsad õunapuutunnelid, ojad, mis jooksevad ümber maja, väike purskkaev, lilleniidud jne. See kõik annab nii palju sellele kohale juurde.

Mulle meeldib loodus ja sellega kontaktis olla – see vaikus, hommikupäike, linnulaul.

Mis sõnum on sul inimestele, kes pole kunagi proovinud taimetoitlust?

Ei ole mõtet tervislikkusest ja empaatiast rääkida. Inimesed ei soovi õppida teiste kogemustest ja vigadest.

Inimesed peavad ise kogema ja mõistmiseni peab ise jõudma.

Ma soovitan inimestel olla avatud ja valmis aktsepteerima võimalikkust ja tõenäosust, et saab ka teistmoodi.

Olla avatud ja proovida enne, kui hukka mõista.

Me ei tea mitte kunagi, mida üks või teine sündmus endaga kaasa tuua võib. Mitte kunagi ei tea, millal mõnest negatiivsest kogemusest võib saada hüppelaud millegi parema suunas. 

Kala ei ole porgand. Kalad on mitmekesised ja tundlikud loomad ning on aeg, et räägiksime nende haavatavast olukorrast.

LOOMUS.EE/KALAD/

16

VEGAN

EA

HV

OR

J AT U

D

 NOT

YS  KE

M IT T

n a g e V 100%

KED BY MON PIC

I D E P O O LT K

KOOKOSÕLI LEIAD JÄRGNEVATE SELVERITE GURMEERIIULITELT: JÄRVE, TONDI, TORUPILLI, MERIMETSA, PIRITA, SAARE, KEILA, VIIMSI JA VEERIKU. LISAKS KA PEATSELT AVATAVAST T1 SELVERIST NING SELVERI E-POEST. WWW.APRICOT.EE, +372 506 2637, APRICOT@APRICOT.EE

väljakutse

LAURA PÕLDVERE

VÕTAB VASTU VEGAN-VÄLJAKUTSE ALATES 1. NOVEMBRIST ON KÕIKIDEL HUVILISTEL VÕIMALIK KAASA LÜÜA EESTI VEGAN SELTSI POOLT KORRALDATAVAS VÄLJAKUTSES, MIS PÕHINEB KOLMEL NÄDALAL, MIL VÄLJAKUTSE VASTUVÕTNUD INIMENE KATSETAB VEGANELUSTIILI. - Anett Rannamets-

18

VEGAN

21 päeva jooksul saab osaleja oma kirjakasti iga päev uue infokirja, kust leiab kasulikku infot veganluse, loomade olukorra ja tervisliku toitumise kohta. Samuti on ümbrikus kaasas ka kaks toetavat retsepti. Osavõtja saab nõu Eesti Vegan Seltsilt, jõu peab leidma ise.

On hea meel teatada, et väljakutsega liitub ka Eesti eurolaulik ja imeline lauljatar Laura Põldvere.

Tegime enne veganelustiili sukeldumist Lauraga põgusa intervjuu, et rääkida hirmudest, ootustest ja lootustest. Kuidas tunneb Laura ennast pärast kolmenädalast

väljakutse

väljakutset, peab lugema juba detsembrikuu numbrist.

Võtad vastu vegan-väljakutse! Mis hetkel kõige hirmutavam tundub?

Ma olen täiesti aus ja ütlen kohe, et minu teadmised põhinevad sellel, et olen diagonaalis veganteemalisi artikleid sirvinud. Nagu ikka üks tõeline eestlane uudistega end kurssi viib – loeb pealkirja ja siis teab juba kõike kommenteerida (naerab).

Kõige hirmutavam on toidu maitsetus, mille halb kogemus tuleb lennukitoidust. Ma ei eeldagi, et saan lennureisil tohutu kulinaarse elamuse osaliseks, aga millegipärast on nii, et vegetaarne toit on maitsestatud ja veganeine totaalselt maitsetu, ühegi vürtsita.

Kindlasti on küsimärgiks see, kuidas enda toidukordasid ette suudan valmistada, sest ajagraafik on iga päev väga erinev. Tihti tuleb süüa kaasa võetud toitu ... Näiteks autos.

Oled taimetoitlane. Kas on midagi, millest loobumine võib osutuda keerulisemaks?

Ma armastan juustu! Me oleme väike-

se vennaga nagu kaks hiirt! Juustuta poleks maailm üldse nii lõbus! Ja või!

Ja muna! Ja muidugi kala! Appi!

Kaua oled taimetoitlane olnud ning millal loobusid lihast ja miks?

Olen taimetoitlane olnud umbes 16 aastat. Põhjus selleni jõudmiseks oli see, et mulle lihtsalt ei maitsenud liha. Juba väikesest peale ei sümpatiseerinud see taldrikul. Eelistasin kõrvitsasalatit, kartulit ja kastet. Ühel hetkel tundsin, et mu organism ei tahagi enam liha, siis kadus vaikselt see mu toidulaualt. Olin siis vist 13-aastane. Tol ajal oli ikka päris keeruline taimetoitu leida ning vastata küsimustele, kuidas ikka söönuks saan.

Mu vanaema ikka trikitas minuga.

Kui küsisin, kas kartulisalatis on liha, ütles ta, et muidugi ei ole, aga need lillakad kuubikud paljastasid mulle kavala tegelase.

Kas usud, et sinust saab kunagi vegan?

Ma arvan, et seda näitab aeg. Ma ei tahaks öelda juba, et kindlasti ma ei hakka veganiks.

Olen tänulik, et saan sellises põnevas katsetuses osaleda ning võtta aega ja pühendada end toidulaua analüüsimisele. Ma arvan, et mu keha on tänulik.

Kui tihti oma kiire eluviisi juures üldse kodus ise süüa teed?

Kuna jõuan õhtuti enamasti koju alates kell 22, on kokkamine harv nähtus. Pigem olen ma meister järele jäänud toidu komplekteerimises enda karbikesse, mille pikale päevale kaasa võtan.

Millised on su ootused-eelarvamused? Kas usud, et see väljakutse võiks kuidagi sind või su enesetunnet muuta?

Esiteks, juba selle aja võtmine ja enda toidulaua läbimõtlemine on samm tervislikuma eluviisi poole.

Elades kiiret elu, satun vaatamata pingutustele liiga tihti olukordadesse, kus söön seda, mis lihtsalt ette juhtub ja mis kohe kindlasti mu kehale head ei tee. Ja äkki tärkab minus pisike kokapisik!? 

Soovid ajakirja koju tellida? ... aga palun. :-) Püsimaksekorraldusega 0,99€ kuus saad ajakirja mugavalt omale postkasti.

Tellimiseks kasuta seda otselinki: 20 VEGAN bit.ly/AjakirjaTellimus

aktivistid

ANITA JA MARTIN – KAHEKESI ÜHISEL RINDEL

Anita Jürson ja Martin Garbuz on paar, kelle töö ja eraelu käib samas rütmis. Ühiselt nähakse vaeva loomade heaolu nimel ja üritatakse maailma paremaks paigaks muuta. Kuidas neid eesmärke täita ja seejuures kodune harmoonia säilitada?

Anita ja Martin on hea näide sellest!

– Andra Nõlvak –

22

VEGAN

Olete mõlemad Loomuses aktiivsed liikmed, kuidas te selleni jõudsite?

Anita: Minu tee aktiivse loomaõiguslasena algas umbes 10 aastat tagasi, kui külastasin esimest korda Tartus loomaõigusliku liikumise Loomade Nimel poolt korraldatud loomkatsete vastast meeleavaldust ja kuulsin esimest korda lähemalt loomaõiguslusest kui sotsiaalsest liikumisest.

Tundsin kohe suurt sümpaatiat. Tol hetkel resoneerusid need väärtused minu põhimõtetega väga sügaval tasemel.

Taimetoitlaseks olin hakanud juba varem ja veganiks otsustasin hakata 2008. aasta sügisel. Selle kümne aasta jooksul olen korraldanud kümneid meeleavaldusi ja üritusi, jaganud sadu lendlehti, kirjutanud mitmeid artikleid, töös hoidnud erinevaid veebilehti, kujundanud pilte, juhtinud

kampaaniaid ja esinenud meedias.

Möödunud aasta lõpus Loomus ja Loomade Nimel ühinesid ja nüüdsest oleme mõlemad Martiniga aktiivsed Loomuse liikmed.

Martin: Mina jõudsin loomaõigusluseni ka umbes 10 aastat tagasi.

Hakkasin kaasa lööma liikumises Loomade Nimel. Samal ajal hakkasin ka veganiks. Sattusin internetist veganluse kohta uurima ja sain aru, et mul pole selle vastu argumente.

Mõistsin, et loomaõiguslus on valdkond, kus saab väga palju ära teha.

Nende kannatused on tööstustes nii suured, et mõistusega on seda raske hoomata. Samuti tegeleb veel küllaltki vähe inimesi aktivismiga.

Kuna olete mõlemad aktivistid, kui palju sellest kõigest kodus räägite?

Anita: Kahtlemata võtab aktivism enda alla suure rolli meie elust ja

aktivistid räägime sellest ka kodus palju. Pika- vorm. Ettevõtted on kahtlemata Ees- kord, kus igas toidukohas on võimalik ajalise aktivistina õigupoolest polegi tis olnud suured veganveduri liiguta- vegantoitu saada. Sellest olukorrast selget piiri eraelu ja tööelu vahel. Meie jad ja on seda ka tulevikus. oleme veel siiski väga kaugel. sõbrad on samuti Usun, et veaktivistid ja tihti ganlus muutub Kuidas teile tundub, kui teadlik on „Sattusin internetist töötame õhtuti lähiajal veel po- üldse keskmine eestlane veganluvõi nädalavahetu- veganluse kohta uurima p u l a a r s e m a k s . sest? seti – seitse päeAnita: Veganluse toitumuslikust ja sain aru, et mul pole Üha enam hakkab va nädalas. paistma, et see poolest on teadlikkus juba päris heal selle vastu argumente.” trend ei kaogi ära, tasemel. Üha enam näeb ka väikseSiiski ei saa öelda, et elan mingis vaid jääb osaks mates linnades võimaluste tekkimist. aktivismimullis: mul on väga häid mit- uuest normaalsusest.

Samas kohtan siiamaani küsimust, et te-aktivistidest sõpru, õpin ülikoolis ja Eesti ettevõtteid on igasuguseid ja mida see vegan täpsemalt tähendab. ka pereliikmed ei järgi sellist eluviisi. kõige enam on nad ikkagi oma juhtHea näide veganluse populaarsuse Suhtlen teadlikult inimestega väljas- konna nägu. Kui juhid jagavad trendi- kasvust on Taimetoidumess. 8 aastat poolt „veganmulli”, et reaalsustaju dest matsu, siis suure tõenäosusega tagasi alustasime messi Solarise aatmitte kaotada. ollakse nõus veganitega arvestama. riumis paarikümne ettevõtte ja paaMartin: Eks kodus räägime aktivisPalju eksisteerib ühiskonnas veel risaja osalejaga. Eelmisel aastal kümist küllaltki sageli, eriti kuna me mõ- eelarvamusi, skeptilisust ja negatiiv- lastas messi 5000 inimest. Sel aastal lemad töötame tihti kodus. Seepärast seid hoiakuid veganluse suhtes ja on mess esimest korda kahel päeval! pole ka selget piiri aktivismi ja eraelu muidugi kumab see läbi ka ettevõteViisin kevadel läbi küsitluse, millele vahel. Samas oskame end vahepeal tes. kogusin veidi üle 1000 vastuse. Tahtsellest ka välja lülitada.

Vean Loomuses toidukohtadele sin uurida, millised trendid valitsevad suunatud progvegantoodete Kuidas te üldse omavahel tutvusite? rammi „Taimsed Tuleb „Usun, et veganlus muu- tarbimises.

Anita: Arvan, et see oligi 2008. valikud”, mille eesvälja, et üha enam tub lähiajal veel popu- on hakanud veaasta mais. Olime siis Martiniga mõ- märk on suurenlemad täielikud mässumeelsed tiine- dada vegantoidu laarsemaks. Üha enam gantooteid ostma kad. Suhtes oleme olnud veidi enam valikut ja nähtaka segatoidulised. hakkab paistma, et see Nad ei osta neid kui 5 aastat. vust Eestis. Selle Martin: Esimest korda nägime tei- raames olen käitrend ei kaogi ära, vaid tihti, aga kuna neteist ühel loomkatsete vastasel nud ka ärikohtuneid on palju rohjääb osaks uuest nor- kem, on mõju üritusel Tartus 2008. aastal. Hiljem mistel, kus minu sattusime aeg-ajalt samadele meele- peale on välja vanõudlusele siiski maalsusest.” avaldustele, kuid lähemalt saime tut- latud äärmuslikku märkimisväärne. tavaks Tallinna Ülikoolis, kus hakka- vegefoobiat. Pean arvestama, et alati Martin: Kindlasti on teadlikkus palsime mõlemad romanistikat õppima. ei lähe kõik hästi ja tee peal tuleb te- ju suurem kui kümme või viis aastat geleda ka tõsiselt nõmedate olukor- tagasi. Samas annan endale aru, Kui palju selline aktivistiks olemine dade ja suhtumisega. et elame justkui veganmullis, kuna teie igapäevaelu mõjutab?

Minu eesmärk on saavutada olu- paljud meie tuttavad on veganid. Ja Anita: Töötan täiskohaga Loomuses.

Martin: Mina pole täiskohaga aktivist, vaid põhitööna tegelen tõlkimisega. Vabal ajal tegelen aga ka aktivismiga ja see on püsivalt osa minu elust.

Anita, oled öelnud, et sinu suurim huvi on Eestis eetilise ja loomade huvidega arvestava ettevõtlusmaastiku kujundamine. Millises suunas see hetkel liigub? Kui koostööaltid on Eesti ettevõtted?

Anita: Tõepoolest, minu suurim huvi muudatuse tekitamiseks on läbi ettevõtluse. Olen töötanud jaekaubanduses, õppinud ettevõtlust ning projektijuhtimist. Praegu omandan magistrikraadi turunduses.

Ma ei väida, et ettevõtlus on parim või ainuõige viis veganlust promoda, see on lihtsalt minu oskuste ja huvidega kõige paremini kooskõlas olev VEGAN

23

aktivistid

tegelikult on veel pikk maa minna, et inimesed selle teemaga kursis oleksid.

80% Eesti inimestest metsloomade kasutamist tsirkuses. Riigikogus võeti see seadus eelmisel aastal vastu ühegi vastuhääleta.

Aga loomade kannatustest?

Anita: See on juba keerulisem Inimesed kipuvad arvama, et vegan teema. sööb „jänese toitu”. Milline näeb välÜtleme nii, et olukord on läinud ja teie toidulaud? paremaks, aga kokkuvõttes on Anita: Viimasel ajal katsume teadteadlikkus siiski liiga madal. Suureks likult tarbida rohkem tervislikku täisedusammuks võib pidada seda, et taimset toitu. Sööme küllaltki palju metsloomade kasutamine tsirkustes kaunvilju, teravilju ja juurvilju. Minu on selle aasta lemmikud on igasuvest keelatud karrid ja „Üha enam on hakanud sugused ning kaugele ei supid. vegantooteid ostma ka jää ka karuslooTegelikult meelmafarmide keedib meile suusegatoidulised. Nad ei lustamine. remas koguses Need on minu osta neid tihti, aga kuna süüa koju tellimeelest olulised neid on palju rohkem, on da ja mitmeks indikaatorid. Aegpäevaks toidud mõju nõudlusele siiski ette planeerida. laselt, aga vaikselt on loomade staaAlguses võib märkimisväärne.” tus paranemas. see tunduda Enam pole okei loomi meelelahutu- tüütu, aga tegelikult võidab nii ikka seks kasutada, järgmisena pole okei korralikult aega. neid riietuses kasutada ja väga kauMartin: See on küllaltki levinud stegele tulevikku ei jää loodetavasti ka reotüüp, aga ei vasta õnneks sugugi see aeg, kui neid pole okei süüa. tõele.

Martin: Kindlasti on ka selles osas Teeme tavaliselt üsna erinevaid inimeste teadlikkus ajaga kasvanud. toite, sest meile meeldib vaheldus ja Küsitluste järgi ei pooldanud peaaegu uued ideed. Viimati valmistasime aja-

kirja retsepte, näiteks läätse-fenkolihautist ja laksa-suppi tofuga.

Oleme ka suured seenelised. Sel aastal oleme mitu pannitäit kitsemamplikastet saanud valmistada.

Hommikuti teeme tihti smuutit banaanidest ja marjadest ja kui viitsimist rohkem, siis keedame ka putru.

Kelle ülesanne on teie peres köögis toimetamine? Või teete seda harmooniliselt üheskoos?

Anita: Meil pole kindlat tööjaotust.

See, kellel kõht enne tühjaks läheb, see teeb! Hummust ja läätsepirukat teeb kindlasti Martin. Need tulevad tal taevalikult välja!

Martin: Köögis on meil üsna võrdõiguslik tööjaotus. Vahel on ühel idee, mida teha. Siis üks juhendab ja teine aitab köögiviljade lõikamisega. Pean tunnistama, et sagedamini on dirigendi rollis siiski Anita.

Milline on teie lemmikretsept?

Anita: Minu üks lemmikuid on vürtsikas maapähkline läätsesupp ja kikerhernekarri. Armastan väga ka lehtkapsakrõpse!

Martin: Väga raske küsimus, sest neid on nii palju! Ilmselt veganlasanje.

Hiljuti tegi Anita imelist baklažaanilasanjet, mille retsept pärines ajakirjast Vegan Food and Living. Üks lemmikuid on ka chili sin carne. See oli üks esimestest veganretseptidest, mille ma ära õppisin.

Millises suunas Eesti ühiskond liigub? Mis võiksid olla järgmised sammud teadlikkuse tõstmiseks?

Anita: Olukord on paremaks läinud, aga siiski veel ideaalist kaugel.

Minu peamine fookus ettevõtluse perspektiivist oleks kindlasti näha veel suuremat tõusu taimse toidu tootmises ja tarbimises ning loomse vähenemist.

Näen intensiivfarme kui suurimat kannatuste allikat maakeral. Inimeste tõusmine sellise süsteemi vastu on üks suurimaid muudatusi, mida oma eluajal näha tahan.

Martin: Järgmine samm peaks kindlasti olema karusloomafarmide keelustamine.

Oleme selle nimel võidelnud palju aastaid ning usun, et nüüd on ühiskond selleks valmis, et lõpetada loomade tapmine tarbetu luksuskauba nimel. Igal aastal tapetakse Eestis karusnaha saamiseks üle 100 000 looma. See peab lõppema. 

24

VEGAN

reisikiri

konverents

EESTI RESTORANIPIDAJAID SÕNA „VEGAN” EI HIRMUTA

6. oktoobril toimus Tallinnas esimest korda toidutootmise tuleviku teemaline rahvusvaheline konverents, mida korraldas Eesti loomakaitse organisatsioon Nähtamatud Loomad. Suurüritusele eelnes septembri lõpus ka sissejuhatav paneeldiskussioon, mille alapealkirjaks võis panna „Taimne toit kui kasvav trend: restoranide perspektiiv”. Vestluses osalesid turundusjuhid Maria Berens Kohvik Kroonist, Sevil Šukjurova Sushi Plazast ja Tarvo Jaansoo Vapianost.

– Anett Rannamets – 26

VEGAN

konverents

Nimetatud restoranide põhieesmärk ma – nõudlus püsis, võiks vist isegi liha, kui riiklikud soovitused ette näeei ole kindlasti loomsetest toodetest öelda, et kasvas. vad, luubi all olevatest restoranidest oma sortimendis loobuda, ent tegeKui ühiskondlik elu-olu ja harjumu- ükski loomsete toodete pakkumisest mist on ettevõsed muutuvad, täielikult loobuda ei plaani. Omalt tetega, kes on tuleb restoranidel poolt tehakse siiski kõik, et külastajal sundimatult oma nendega sammu oleks valikuvõimalus vastavalt oma „Hakati küsima, menüüs teinud pidada. Mis pa- eelistustele. Moodsus versus tervislikruumi ka külasrata – ettevõtted kus proovitakse omavahel õndsasse kas saab välja jätta tajate seas trentahavad endal tasakaalu viia. midagi. See oli juba dikaks saanud hinge sees hoida, „Me oleme teadlikult võtnud meilmselge märk selvegantoitudele. mis on loomuli- nüüsse lisavalikuna tofu, veganpitAvaldati justkui kult iseenesest sajuustu. Meil on sel nädalal tulemas lest, et midagi peab ühest suust, et mõistetav. Olgu ka veganjuust pastadele. Võtsime ka teisiti tegema.” teadlikumad k õ n e a l u s t e k s suvikõrvitsanuudlid, mis on tervislisammud seoses teemadeks kas- kumaks valikuks jahust tehtud pasta täistaimsete katvõi kõrgem tead- asemel. Tegime kokkuleppe ka ühe setustega said alguse enam-vähem likkus taimse toitumise hüvedest või farmiga, et varsti saaks Vapianost kõisamal ajal – kaks-kolm aastat tagasi. keskkonnasäästlikkusest. ge õnnelikumat carbonara-pastat,” tõi „Mingil hetkel hakkasid sellest kõik „See ongi õige – Jaansoo välja rääkima. Hakkas tulema retseptiraa- ajaga kaasas käia. konkreetseid matuid. Seda ei saanud enam kuidagi Kellel on kodus Vakompromisse „See ongi õige – ignoreerida,” ütles Tarmo Jaansoo. piano plastkarpe? erinevate põrajaga kaasas käia.” „Hakati küsima, kas saab välja jätta Me toodame palju kumiskohtade midagi. See oli juba ilmselge märk plastikut,” tõi Tarmo vahel. sellest, et midagi peab teisiti tegema,” Jaansoo näiteks „Me saime lisas Sevil Šukjurova. välja, vihjates sellele, et plastiku üle- oma menüüst välja võtta veiseliha, Niisiis tehti esimesi taimseid tarbimise küsimus on samuti päeva- alles on veel vaid kana. Kuna oleme katsetusi, paluti tagasisidet, lisati kohane ja selle probleemiga tegelemi- sushi-restoran, siis me lihtsalt ei saa menüüdele V-, G-, L-märgistused. ne on ettevõttel kavas. kala välja jätta,” ütles Šukjurova, et Nõustuti, et lumepall läks kiirelt veere- 1 14/09/2018 Kuigi eestlased söövad rohkem otsus tehti teadlikult ning parima EVS_toitumisnoustamise reklaam Vegan ajakirja.pdf 11:01

VEGAN

27

konverents

võimaliku lahenduse nimel on siiski vaeva nähtud.

Krooni Kohviku turundusjuht Maria Berens rääkis, et nende menüüs on vegantooted pea pooled tervikust, korraldatakse sünnipäevasid-grupitoitlustusi, mille jaoks on välja töötatud ka catering’i eraldi veganmenüü.

Lisaks pakutakse päevatoiduna alati ka taimset varianti.

Nii on restoranide uksed avatud kõikidele. Ja võimaldataksegi tavalise pitsajuustu asemel ka veganjuustu, frititud vegan-sushi’le lisaks ka suvikõrvitsaga sushi’t, uhket köögiviljaburgerit ja loomulikult ka „saledat” salatit. Söönuks saavad need, kes tervislikumat joont ajavad, kui ka need, kes midagi rasvasemat-toitvamat himustavad. Ja ukse taha ei jää ka tulihingelised kala-, liha- või juustufännid.

Kas aga viimaseid sõna „vegan” ei hirmuta? Taimetoitlane teab une pealt ja alati, kust ta süüa saab. Veganmenüü tõmbab ligi veganeid ja ehk neid, kes keskkonnateadlikumad.

Kas võib olla, et kui eesmärk oleks vegantoitu paremini müüa, ei peakski selle sildi all seda üldse reklaamima?

Kas identiteediga seotud narratiivid, näitena „ma ei ole taimetoitlane, miks siis seda proovida?”, ei ole turundusinimestel teinekord jalgu alt löönud? Šukjurova tunnistas, et lihasööja nädala teisel päeval päevatoitu Sushi Plazasse nautima ei lähe. Miks? Sest liitutud on nii eraisikutele kui restoranidele suunatud ja üsnagi menukaks saanud kampaaniaga „Taimne teisipäev”. Niisiis pakutakse igal teisipäeval päevahinnaga vaid vegantoitu.

Siiski nentis restorani turundusjuht, et hoogu see neilt maha ei tõmba. „Veganmenüü on kohe kindlasti meile väga hea lisaväärtus,” kinnitas ta – taimetoidumenüü meelitab, mitte ei

28

VEGAN

peleta. inimeste üle, kes võtavad kanapitsale Ka Vapiano sõna “vegan” ei pelga. hoolimata kanast peale veganjuustu Pigem üritatak– inimeste üle, se oma loosunkes on vegancugites olla väga rious. „Veganmenüü on konkreetsed ja „Meil on vekindlasti meile väga selged. „Kui iniganmenüü eraldi mesed ütlevad, küll, aga taimsed hea lisaväärtus.” et nad ei julge toidud on pikitud midagi uut prooka tavamenüüsvida, on see inimeses kinni. Noored, se,” tõi Maria Berens välja ning lisas, kes näevad maailma laiemalt ja taha- et taimetoidu olemus peab ise olema vad kogeda uusi maitseid, nemad on selline, mis kutsuks sööma ka segamuidugi julgemad. Aga rassism on toidulist. „Toit peab tekitama huvi – alati Eestis olemas. Miks kaks naist vegan või mitte.” või kaks meest koos elavad? Milleks Mis saab siis, kui mõnes restoranis see taimetoit? Need arusaamad ei palutakse mõni loomne komponent kao kuhugi! Meie pitsatainas on elu- välja vahetada ja vastuseks tuleb aeg olnud vegan. Seda söövad kõik. „ei”? Järgmisel korral ju sinna enam ei Meie jaoks on oluline veganpitsa- kipu. Niisiis ongi küsimus valikute loojuust – see paneb inimestel kõrvad mises ja variantide võimaldamises. kikki!” Jaansoo meenutas korda, kui Et keegi ei jääks ukse taha. Et kõik inimene tellis kanapitsa, kuid vahetas leiaksid midagi vastavalt oma isikliketavalise juustu veganvariandi vastu. le eelistustele. Et ideed areneksid. Et Kana jäi. Ta oli uudishimulik. tekiks huvi.

Paneel nõustus, et ettevõtetel läheb paremini siis, kui ei naerda nende

reklaam

Swissotel Tallinna restoranid ahvatlevad põnevate veganmenüüdega 1. novembril tähistatakse ülemaailmset vegan päeva. Sellega algab ka rahvusvaheline vegan kuu. Selle raames on oktoobris ja novembris Swissotel Tallinna restoranid pühendanud oma menüüd just taime- ja vegantoitudele. Kõigest lähemalt räägib Swissotel Tallinna müügijuht Marika Must.

Swissotel Tallinnas on kolm erineva stiili, hinnaklassi ja valikutega restorani: hotelli fuajees asuv laia koogivaliku ja kergemate lõunapakkumistega No3 Deli Lounge baar, 8. korrusel asuv kogupäeva restoran The Quarter ja hotelli 30. korrusel asuv fine-dining restoran ja baar Horisont.

Kuigi taimseid valikuid on Swissotel`i hommikusöögis ja restoranides pakutud kogu tegevusaja jooksul, sai veganmenüü suurema tähelepanu osaliselt umbes kaks ja pool aastat tagasi, kui sooviti menüüsse tuua uudsust ja värskust.

Esimeseks katsetuseks oli spetsiaalselt veganitele mõeldud koogivalik meie fuajee NO3 Deli Lounge baaris, millest said meie best-sellerid ning on senini menüüs enim armastatud valikud. See oli otsene sõnum, et nõudlus vegantoidu järele on kasvamas ning meil oli hea meel, et suutsime luua retseptid, mis on tõepoolest erilised ning ka nö. segatoidulistel keele alla viivad.

Sellest ajast alates on hotell üha enam oma menüüdesse veganvalikuid lisanud ning sel aastal võtame esmakordselt osa ka taimetoidukuust, mis toob täispika veganmenüü nii restorani The Quarter kui ka NO3 Deli, Lounge baari. Särava tähena saab proovida ka imelist vegan maitsmismenüüd meie armastatud fine-dining restorani Horisont. Põnevusega lisame eesti turule teise fine-dining veganmenüü ning usume, et koos 115 meetri kõrguselt paistva vaatega, võlub Horisont nüüdseks ka kõik taimetoitu armastavad külalised.

Pakutava toiduvaliku täiendused on suuresti alguse saanud klientide soovidest. Me oleme jõudnud aega, mil suure hulga külaliste puhul võib kindel olla, et seltskonnas on alati ka taimetoitlaseid

Fine Dining”, “Parim teenindus” ja “Parim taimetoidu valik” kategooriates.

Klientide tagasiside ja nõuanded on meile väga olulisel kohal, et oma roogasid pidevalt täiustada. Kutsume kõiki taimetoitlasi ning taimetoiduarmastajaid novembris proovima meie uusi veganmenüüsid ning kindlasti meile ka tagasisidet andma, et saaksime üheskoos luua Tallinnas viibivatele veganitele ühe meelispaiga lisaks!

või veganeid. Seepärast mõtleb meie usin köögitiim juurde üha enam vegan valikuid ning esmakordselt on ka põhimenüüdes täistaimsed valikud. Näiteks on ühes meie konverentsi buffet eelroogade valikus ’seenepesto tartlet vegan juustuga’, mis näitab, et lihtsa värske salati ja hautatud juurviljadega meie vegan valikud ei piirdu.

Külaliste soovil on meie restoranides võimalik mõne mitte- veganroa sisu kas koostisosa ärajätmise või asendamisega hõlpsasti muuta. Sama paindlikud oleme iga erisooviga külalise jaoks.

Klientide tagasiside on siiani olnud väga positiivne. Meie esimestest vegankookidest No3-s, said koheselt müügihitid. Ka restoranide The Quarter ning Horisont veganvalikud on saanud palju kiitusi.

Kindlasti saab meie kõige suuremateks tunnustusteks lugeda 2016. aastal restoran Horisont Silverspooni võite “Parim

TORNIMÄE 3 TALLINN TEL: +372 624 0000 TALLINN@SWISSOTEL.COM VEGAN

29

trend

TAIMSE TOIDU KINNISTAMINE PEAVOOLUS - Kristina Mering -

Kuidas kasvatada taimse toidu trendi ja garanteerida selle kasv ja koha kinnistamine tarbijate toidulaual ka väljaspool taimetoitlaste ja veganite kogukonda?

On raske vastu vaielda, et viimased paar aastat on ka Eestisse kaasa toonud suure taimsete toodete ja toitude buumi, mida näeb nii supermarketites kui restoranides. Kui ma 12 aastat tagasi veganiks hakkasin, oli raske leida sojapiima ja ainsaks Eestis kättesaadavaks „delikatessiks” oli Alpro kõige tavalisem sojapuding.

Tore, aga mitte kuigi mitmekesine ega külluslik valik. Toonaste veganitega sõime Oravakese komme ja olime rõõmsad, et meil seegi on, ja käisime Helsingis ja Stockholmis toiduretkedel, kust hankisime põnevaid tofusid ja muud taimset toidukraami. Nüüd ei jõua ühe Tallinna suure supermarketi letist kõigi veganvalikute hulgast õiget välja validagi, sest pakkumine on nii mitmekesiseks muutunud.

Selle taimsete kohukeste, jäätiste, kastmete, sügavkülmutatud pihvide-nagitsate ja pitsade virrvarri keskel on kerge jätta muljet, et nüüd ongi kõik hästi ja kõik söövad ohtralt taimset toitu.

Kahjuks statistika näitab, et veel ei ole nii. Uuringute järgi on taimetoitlasi Eestis umbes 4%. Lisaks on ülejäänud populatsioonis liha tarbimine nii meeletult üle soovitatud piiride, et ka Tervise Arengu Instituut kutsub üles vähem liha sööma.

Eestlased tarbisid 2017. aasta statistika andmetel aastas keskmiselt 82,2 kg liha inimese kohta. See arv kasvab iga aastaga. Kuna see number on arvutatud keskmise naise tarbimise põhjal, on ka TAI esindajad välja toonud, et ilmselt tarbivad mehed tegelikult veel rohkem.

Tegemist on hullumeelselt suurte 30

VEGAN

kogustega, millest ei võida inimeste tervis, keskkond ega loomad. Küll aga tõid lihatööstuse esindajad eelmise aasta detsembris toimunud „Lihafoorumis” välja, et lihatarbimine võib veelgi kasvada, sest neil on potentsiaali nt veise- ja lambaliha veelgi enam toota.

On huvitav jälgida kahte samaaegset, aga vastupidist trendi. Ühelt poolt kasvavad taimse toidu müüginumbrid, toidukauplustesse kui söögikohtadesse tuleb üha enam

ÜHELT POOLT KASVAVAD TAIMSE TOIDU MÜÜGINUMBRID, TOIDUKAUPLUSTESSE KUI SÖÖGIKOHTADESSE TULEB ÜHA ENAM VEGANVALIKUID, KUID ÜHTLASI KASVAB SAMAL AJAL KA LIHA JT LOOMSETE TOODETE TARBIMINE.

veganvalikuid, kuid ühtlasi kasvab samal ajal ka liha jt loomsete toodete tarbimine. Hetkel ei saa veel välja tuua trendi, et taimsete toodete kasvavad müüginumbrid tuleks loomse arvelt.

Pannes toiduga seotud tarbimisharjumused majanduslikku mudelisse, võib selgelt välja tuua, et Eesti on jõudnud heaoluühiskonda, kus enamikul elanikkonnast ei ole probleemi tarbida rohkem liha jm loomseid tooteid kui riiklikud toitumissoovitused ette näevad. Ja ühtlasi pole probleemi ka aeg-ajalt osta pisut kallimaid vegantooteid. Me oleme lihtsalt üleüldiselt ja vaikselt hakanud kõike rohkem tarbima.

OLULINE TARBIJASEGMENT TAIMSETE TOODETE PUHUL – LIHATARBIMISE VÄHENDAJAD

Kui taimetoitlasi on Eestis vaid umbes 4%, siis on selge, et kogu see möll supermarketites kui restoranides, kus

kasvatatakse taimse toidu kättesaadavust, ei käi vaid selle võrdlemisi väikese protsendi pärast.

See annab märku, et kuskil on liitlased, kes aitavad taimsete toodete müüki kasvatada ja tänu sellele levikut suurendada – lihatarbimist vähendavad inimesed. Arvan, et see segment hakkab olema suur mängumuutja ja üks olulisemaid tegureid toidusüsteemi muutmisel.

Kui meie eesmärk on tööstusfarmides loomade arvu vähendada, siis päeva lõpuks omab suuremat mõju see, kui suur hulk ühiskonnast astub väiksema sammu, vähendades lihatarbimist, kui see, et väike hulk ühiskonnast astub enda jaoks suure sammu ja loobub kõigest loomsest.

„SA EI PEA OLEMA TAIMETOITLANE, ET EELISTADA TAIMSET TOITU”

Meil on ilma igasuguse kahtluseta ka veganite arvu suurenemist tarvis, et eeskujud olemas oleksid. Küll aga pean pragmaatilisest vaatevinklist oluliseks konteksti arvestamist.

Olukorras, kus valdav osa elanikkonnast järgib toidusedelit, mis on loomsetest toodetest nii ülekoormatud, et see mõjub tervisele halvasti, kuid tervislikuma toidu poole ei pöörduta, tundub, et on vaja läbida vahepealseid etappe.

See tähendab näiteks järk-järgult taimse toidu osakaalu suurendamist toidulaual, enne kui saame täielikult veganlusele üleminekut propageerida inimestele, kes praegugi vaevu puu-, juur- või köögivilju söövad.

Arvan, et kui saaksime üle mõttest „kuna ma olen lihasööja, siis peab valdav osa mu söögisedelist koosnema lihatoodetest” ja retoorika „sa ei pea olema taimetoitlane, et eelistada taimset toitu” leviks rohkem massidesse, saaksime poelettidel kasvavat taimse toidu osakaalu rakendada ka lihatarbimise vähendamiseks. 

reklaam

LUMI kaitseb kõige tundlikumat nahka Vegan looduskosmeetika tootja LUMI on juba ammu leidnud tee paljude põhjamaa naiste südametesse ja kosmeetikasahtlitesse. Nüüd tasub rõõmustada ka neil, kes kannatavad kuiva, punetava või tundliku naha käes, sest LUMI on välja andnud uue prebiootilise kanepiõlil põhineva tootesarja.

E

lades keemiaküllasel ajastul, valmistavad toiduallergia ja naha ülitundlikkus paljudele inimestele probleeme. Murekohaks on saanud ka atoopiline dermatiid, millega käivad kaasas ebameeldiv naha kuivus ja piinav sügelus. Et leevendada suuremaid ja väiksemaid nahahädasid, on LUMI loonud uue sarja BIO-KLINIK. Kreemides sisalduvad prebiootikumid ja aktiivaineid aitavad selliste nahahädade, aga ka lihtsalt tundliku naha puhul, olgu probleemiks kuivus, punetus, ekseem või psoriaas.

Kohene leevendus nahaprobleemidele Viimase aasta dermatoloogiaalased uuringud on välja selgitanud, et naha kaitsmiseks ja selle tugevuse jaoks vajalike ainete tootmisel on suur roll mikrobiootal ehk lihtsamalt öeldes nahal elavatel kasulikel bakteritel.

BIO-KLINIKu sarja lisatud prebiootiline mikstuur soodustab nahale kasulike bakterite levikut ja vähendab nahale kahjulike

mikroorganismide võimutsemist.

Tooted niisutavad nahka koheselt ja aitavad nahal end ise taastada, parandavad ja tugevdavad selle struktuuri. Pidades silmas õrna naha vajadusi, ei sisalda need ka parfüüme, säilitusaineid ega muid ärritajaid, ei tekita punetust ega aja sügelema või kipitama.

Pehme pai sinu nahale On üsna üllatav, et ehkki tundliku naha eest hoolitsemiseks mõeldud tooted peaksid olema kindlasti looduslikud, ei sobi selleks sugugi mitte kõik ained.

Näiteks naatriumbensoaati, mis on üldiselt täiesti ohutu säilitusaine, kasutatakse looduskosmeetikas kõige enam. Ometi tekitab see paljudel tundliku nahaga inimestel ärritust.

Seetõttu BIO-KLINIK sarjast on see välja jäetud, et niigi tundlik nahk kannatada ei saaks. See eristabki LUMI looduskosmeetikat teistest. „Probleemse nahaga inimesed pöörduvad tihti meie poole, sest me leiame lahendusi seal, kus teised on hätta jäänud,”

räägib üks LUMI asutajatest Helen Hirv. „Soovisime selle tootesarja luua, et aidata punetava ja tundliku naha käes kannatajaid, et iga naine saaks särada ja oma kauni näonaha üle uhkust tunda.”

Sarja kaks esimest toodet on näokreem (50 ml ja 10 ml) ja kehakreem (200ml), mis on müügil LUMI veebipoes: luminordic. com. Praegusele kahele tootele on oodata lisa uuel aastal kannabinoide sisaldava salvi näol.

Tooteid saab lähemalt uurida ja osta I.L.U. kauplustest, Tallinna ja Tartu Kaubamaja Ilumaailmast, Stockmanni kaubamajast ja eestimaise kosmeetika poest Pillerkaar Solarise keskuses.

Probleemsega nahaga inimesed saavad nõu küsida nii LUMI Facebooki lehe kui veebipoe chati akna vahendusel. 

Koodiga „vegan15” BIO-KLINIK sari tutvumishinnaga -15% novembris ja detsembris www.luminordic.com VEGAN

31

reisikiri

10 SAMMU: KUIDAS EDUKALT VEGANTOOTEID JA -TEENUSEID TURUNDADA? - Annika Lepp -

Tõenäoliselt ei tule see enam ühelegi edumeelsele ettevõtjale üllatusena, et veganturg kasvab hüppeliselt ning tarbijaskonna huvi vegantoodete ja -teenuste vastu ei rauge.

Näiteks Ameerika Ühendriikides oli 2017. aastal taimetoidu müügitulu 2 miljardit USA dollarit, mis kasvas eelmise aastaga võrreldes suisa 23 protsenti. Hiinas aga prognoositakse enam kui 17-protsendilist vegantoodete turu kasvu aastatel 2015–2020.

32

VEGAN

Maailma suurimad ja võimsamad riigid näitavad teed. Ei pea olema selgeltnägija mõistmaks, et kaugel pole aeg, mil vegantooted ujuvad peavoolus. Sellest annab tunnistust kasvõi McDonald’s, kes tõi eelmisel aastal turule kobeda McVegani burgeri.

Vegantooted ei kata mitte ainult veganite või vegetaarlaste vajadusi, nende järele on nõudlus ka teiste tarbijagruppide seas, kes eelistavad taimset kraami või teisi vegantooteid eetilistel, keskkonnakaitselistel, tervislikel või esteetilistel põhjustel, ka maitseomaduste või pelgalt suurepärase turunduse ja loo pärast.

Veganlusega arvestamine on ka omamoodi kvaliteedimärk. Osalesin hiljuti Soome suurima HoReCa sektori kontserni turunduskoolitusel, kus mainiti sõna “vegan” ühtekokku viies

iseseisvas kontekstis.

Eraldi keskenduti sihtrühmale, kelle üks peamisi omadusi oli vegantoodete eelistamine. Samuti esitleti vegantoodete kättesaadavust kui eeskujulikku klienditeenindust.

Kommenteerides Postimehes noorte eelistusi tööjõuturul, ütles värskelt aasta parima juhi tiitliga pärjatud Kai Realo, et “noortele läheb korda see, kas oled vastutustundlik ja keskkonnateemadega tegelev ettevõte, samuti see, kuidas suhtud eri ühiskonnagruppidesse, näiteks kas pakutakse vegantoitu.”

On rõõmustav näha üha kasvavat hulka kohalikke ettevõtteid, mis on ära tabanud vegantoodete suure potentsiaali. Et olla veganturul veelgi atraktiivsem ja edukam, toon välja kümme soovitust.

k i l a v n a g e V KATA LO O G

UU

DIS

TO

OD

E!

1

Wrap

k i l a v n a g e V Valiku Usina vegantooteid leiad www.usin.ee.

Maitsev, soodne ja lihtne tellida.

KATA LO O G

Bulguripilaff

Kuskuss salat kÜÜgiviljadega

1

tasub teada

1

Tutvu veganluse põhimõtetega. On meeldiv, kui tootja või teenusepakkuja mõistab veganluse põhjuseid.

Mõistmine tagab üldjuhul ka lugupidamise ja lojaalsuse ning hoiab ära võimalikud prohmakad sõnumites ja kommunikatsioonis.

2

Kaasa sihtgrupid. Veganitest või vegantooteid eelistavate sihtgruppidega on võrdlemisi lihtne kontakteeruda ja koopereeruda. Sihtgruppide kaasamine (nt tootearendusprotsessis, toote lansseerimisel, ideede genereerimisel, toote-teenuse täiustamisel-uuendamisel jms) on osa heast turundusest ja selge märk siirast soovist pakkuda turu vajadustele vastavat toodet või teenust.

3

Sildista targalt. Selle kohta, kas tootele peaks suurelt ja roheliselt märkima “vegan” või “100% taimne” on mitmeid arvamusi. See on suhteline, sõltudes peamiselt tootest ja turust. Igal juhul võiks pakendil välja tuua, et tegemist on taimepõhise tootega. Kodumaised näited “taimetoitlaste kaste” ja “sobib taimetoitluse korral” aga kitsendavad liialt sihtgruppi, jättes sealjuures teise näite puhul mulje sihtgrupist kui kambast, kes kannatab mõne kroonilise haiguse käes.

Ole kättesaadav. Soovitus on universaalne igas valdkonnas. E-post ja sotsiaalmeedia on kiire suhtluse kanalid, kus pikem kui 24tunnine viivitus (argipäevadel) on märk konarlikust kommunikatsioonist. Ja konarlik kommunikatsioon omakorda jätab mulje hoolimatusest.

4 5

Ole kursis valdkonna trendidega. Kasvõi kord kuus tasub visata pilk peale veganmaailma arengutele ja üldisele dünaamikale ehk kes ja kus mida teeb nii kodu- kui ka välismaal, millised on olulised uudised. Arenguid või aktuaalseid sündmusi saab edukalt siduda toote ja tootearenduse ning turundusega.

6

Suhtle julgelt. Soovides jätta muljet erapooletust postitusest või suhtlusest, rakendavad tootjad sotsiaalmeedias sõnumi levitamiseks tihti oma sõpru-tuttavaid. See on aga keskkond, kus ei pea tingimata olema Hercule Poirot, et taibata, kes kelle ja mille nimel sõna võtab. Eelkõige pisikeses Eestis. Sotsiaalmeedias soovitan suhelda tarbijatega otse, mitte kolmanda, näiliselt erapooletu osapoole kaudu. Avatud suhtlus annab märku, et tootja on näoga tarbija poole ja tervitab dialoogi.

7

Testi uusi asju. Veganite hulgas on palju neid, kes proovivad hea meelega uusi ja põnevaid tooteid. Lõviosa veganitest kuulub n-ö innovaatorite ja varajaste omaksvõtjate tarbijagruppidesse, seega innovaatiliste toodete-teenuste testmine on igati teretulnud.

8 9

Pea lugu konkurentidest. Ka see on elementaarne nõuanne, kuid paraku leidub näiteid ettevõtetest, mis ei löö risti ette konkurentide avaliku kritiseerimise ees.

Teavita töötajaid. Tuleb kasuks, kui vegantoodete ja -teenuste pakkujad harivad ka oma töötajaid sellest, mis on veganlus ja millised ettevõtte poolt pakutavad tooted on veganitele sobivad. Koolitust saavad vajadusel läbi viia ka erinevad organisatsioonid, nt Loomus, mis veab eest “Taimsete valikute” programmi ja ühes Eesti Vegan Seltsiga Eesti suurimat vegansündmust Taimetoidumessi.

10

Tegele heategevusega. Sotsiaalne vastutus ei ole paljude veganite ja vegantoodetest huvitatud sihtgruppide hulgas pelk sõnakõlks. Sellele viitab ka eelpool mainitud Eesti parim juht 2018 Kai Realo. Läbimõeldud heategevus on paljudel juhtudel ostuotsuse kaalukeeleks.

Annika Lepp on 15-aastase kogemusega meedia- ja kommunikatsioonispetsialist.

34

VEGAN

I KIR B! AJA OVITA SO

Kasesiirupit valmistatakse naturaalsest kasemahlast vee välja aurustamise teel.

Meie kasesiirupi ainukene koostisosa on naturaalne kasemahl koos kõigi oma vitamiinide ja mineraalidega.

Kasesiirupit saab osta: - e-poes kasekunst.ee - Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaalima maheosakondades - Ökosahvris - NOPi poes Kadriorus - Eesti Rahva Muuseumi muuseumipoes - Tallinna Lennujaama poes Hää Eesti Asi - Alates oktoobrist ka Les Petites Disainipoes Telliskivi Loomelinnakus. -

Puhtast Eestimaa loodusest korjatud ravimtaimedest valmistatud tooted on asendamatud abilised külmetushaiguste perioodil, et olla terved.

Tooted saadaval apteekides

www.vipis.eu

tasub teada

JUUST VÕI JUUSTULAADNE TOODE? PIIMATOODETE KAITSTUD NIMETUSED – Helena Šegedin –

„Sojatoode juuretisega“, „vahustatav kaeratõmmis“, „veganvõileivakate“ – sellised loomingulised sildid tervitavad tarbijat, kes otsib poeriiulilt taimsest toorainest valmistatud jogurtit, vahukoort või juustu. Mis on selliste ühtaegu lõbustavate ja segadust külvavate tootenimetuste taga?

Selle aasta maikuus avaldas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda teate, et Euroopa põllumehi ja eelkõige piimatööstureid esindavad katusorganisatsioonid kutsuvad üles Euroopa tasandil piimandustermineid paremini kaitsma.

Põllumehi ühendav Copa-Cogeca, Euroopa Piimaliit EDA ja piimaeksportööre esindav Eucolait muretsevad, et üha rohkem populaarsust koguvaid vegantooteid püütakse müüa loomsete toiduainete pähe, kasutades viimastele viitavaid nimetusi. See eksitavat tarbijat ja tekitavat turul ebaausat konkurentsi. Seetõttu kutsuvad nad üles mitte ainult säilitama praegust ranget piimatoodete nimetuste kaitset Euroopa Liidu tasandil, vaid analüüsima lisaks sellise kaitse laiendamist lihatoodetele.

PIIMATÖÖSTURITE MONOPOL TEATUD SÕNADE ÜLE

Lehmapiima eristaatus Euroopa Liidus on ilmne igaühele, kes üritab 36

VEGAN

sellest igapäevaelus hoiduda. Lisaks tootjate endi reklaamile toetab ka avalik sektor piimatööstust igakülgselt nii otseste rahasüstide kui positiivse mainekujundusega.

Piimatoodete tarbimise edenda-

„Kuidas siis ikkagi on juhtunud nii, et hoolimata peensusteni reguleeritud olukorrast on Eesti poed siiani müünud kõikvõimalikke piimasid, koori ja võisid, mis ei tulegi udarast? Paistab, et lähtutud on tervest mõistusest.” mine on olnud 1968. aastast alates Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika selgelt sõnastatud siht, kus-

juures ei tehta mingit saladust sellest, et põhieesmärgiks on kaitsta piimatööstust tulenevalt selle olulisusest Euroopa turule ehk puhtalt majanduslikel kaalutlustel.

See on põhjus, miks lapsed saavad tasuta koolipiima. Või miks vaatab vadakupulber vastu kõige ootamatumate toodete koostisest, kus see ei näi mingit otstarvet täitvat – nimelt tagab Euroopa Liit tootjatele sekkumiskokkuostude kaudu teatud minimaalse hinnataseme ning jagab kokkuostetud ülejäägi laiali pea tasuta. Äärmuslikult protektsionistlike meetmete valguses, millega turgu moonutades on piimatootjatele loodud tohutu konkurentsieelis, kõlab nende kurtmine ebaausa konkurentsi üle tõeliselt paradoksaalselt.

Osana lakkamatutest jõupingutustest aidata piima tarbimisel ületootmisega sammu pidada antigi 1989. aastal piimatöösturitele oma turupositsiooni tugevdamiseks monopol teatud sõnade üle.

tasub teada

Nõukogu määruse 1989/87 lisas on loetletud tootenimetused, mida tohib kasutada vaid piimatoodete puhul: vadak, koor, või, pett, võiõli, kaseiinid, veevaba piimarasv, juust, jogurt, keefir, kumõss, viili/fil, smetana, fil, rjaženka ja rūgušpiens. Piim on määruses defineeritud kui „lüpsmise tulemusena udarast eritunud sekreet“.

NIISIIS, HÜVASTI KOOKOSPIIM JA MAAPÄHKLIVÕI?

Euroopa poodides ringi vaadates on selge, et hoolimata udara puudumisest on nii mõnelegi taimele tehtud erand.

Tõepoolest, määrus lubab siiski kaitstud nimetusi kasutada ka täiesti eritisevabade toodete puhul, „mille täpne iseloom on selge tavapärase kasutamise tõttu ja/või juhul, kui nimetusi kasutatakse selgesti toote iseloomuliku omaduse kirjeldamiseks“.

Vastavate erandite jaoks on loodud eraldi nimekiri, kuhu liikmesriigid saavad jooksvalt oma riigikeeles tooteid lisada.

Prantsusmaal näiteks on lisaks kookospiimale täiesti legaalsed ka mandlipiim ning maisi-, riisi- ja kaerakoor. Eesti ei ole siiski näinud vajadust omalt poolt ühtegi erandit kehtestada, mis viib huvitava olukorrani, kus peale kookospiima ja maapähklivõi tuleks meil rangelt võttes ümber nimetada ka kaneelikoor, sidrunikoor, võioad jne.

Kuidas siis ikkagi on juhtunud nii, et hoolimata peensusteni reguleeritud olukorrast on Eesti poed siiani müünud kõikvõimalikke piimasid, koori ja võisid, mis ei tulegi udarast? Paistab, et lähtutud on tervest mõistusest ja ehk ei ole ametiasutused kõigi seadusandluse detailidega päris sügavuti kursis.

Kuuldavasti paneb Veterinaar- ja Toiduamet rõhku eelkõige sellele, et ostjale ei jääks toote koostisest ekslikku muljet, mitte ei aja määruse lisas näpuga järge.

Ka piimatööstus ei ole kuni viimase ajani näinud piimatoodetega sarnast nime jagavates toiduainetes mingit probleemi. Tootjates tärkas hool ja mure tarbija pärast alles selgelt piimasaadustele vastanduvate alternatiivtoodete populaarsuse hoogsa kasvuga.

Mõned piimatootjad on haaranud kinni turu mitmekesistumisega tekkivatest värsketest võimalustest,

teised aga otsustanud uutele suundadele vastu astuda lobitöö ja kohtus käimisega.

Mainitud suhteliselt obskuurne määrus piima ja piimatoodete turustamisel kasutatavate nimetuste kaitse kohta, mida ei rakendatud ilmselt üheski liikmesriigis täie rangusega, muutus oluliseks seoses Euroopa Kohtu lahendiga ettevõtte TofuTown kohta.

Meedias kajastati seda laialdaselt, justkui oleks õigusemõistjad paika pannud piima ja piimatoodete objektiivse definitsiooni ning keelustanud nende nimetuste kasutamise sojatoodete puhul. Tegelikkuses pidi kohus lihtsalt lähtuma määrusest, mis seab niivõrd kitsad piirid, et väljendeid nagu tofuvõi ja taimne juust ei tohi vegantoodete puhul kasutada hoolimata sellest, et nimetuses sisaldub viide nende taimse päritolu kohta.

Kahtlemata on kõigi huvides, et ostja saaks poest seda, mida tegelikult ootas. Kuid vaadates vegankaubamärkide turundust, on raske tõsiselt

„Suurepärase näite praeguse regulatsiooni absurdsusest leiab siitsamast Eestist, kus hiljuti hakkas vegangruppides levima info, et paljud restoranid kasutavad üht kindlat kookospiima, mille koostises on lehmapiimavalk.” võtta loomatööstuse lobi väidet, et neile „soovitakse anda piimatoodete kasulikke omadusi“, nagu võib lugeda Põllumajandus-Kaubanduskoja teatest.

Alternatiivtoodete oluline sihtrühm on inimesed, kes erinevatel põhjustel piima või muid loomseid saadusi tarbida ei soovi, ning see kajastub pea alati pakendikujunduses ja reklaamis. Üldiselt rõhutatakse igal võimalikul moel, et toode midagi loomset ei sisalda ning juhitakse sageli tähelepanu ka loomsetele saadustele tüüpiliste omaduste puudumisele, nagu näiteks laktoosi- või kolesteroolivabadusele.

Saksa tarbijakaitseameti 2017. aastal korraldatud representatiivne uuring näitas, et vaid 4% küsitletutest oli eksikombel ostnud loomse

toote asemel taimse – või vastupidi.

Taimsete alternatiivide nimetuste asendamist väljenditega, millel puudub igasugune seos nende loomsete eeskujudega (stiilis „köögikaste“ või „kaeravahepala“), ei pidanud enamik vastajaid mõistlikuks.

KAS TARBIJAT KAITSTAKSE VÕI PANNAKSE HOOPISKI OHTU?

Suurepärase näite praeguse regulatsiooni absurdsusest leiab siitsamast Eestist, kus hiljuti hakkas vegangruppides levima info, et paljud restoranid kasutavad üht kindlat kookospiima, mille koostises on lehmapiimavalk.

Tihtipeale ei ole söögikohad sellest lisandist ise teadlikudki ning müüvad pahaaimamatult veganroa pähe piima sisaldavat toitu.

Mõistagi olid inimesed südamepõhjani nördinud. Keskmise tarbija teadvuses ei ole kookospiim kindlasti lehmapiima sisaldav toode – seaduse järgi on aga justnimelt sellel juhul koostis ja nimetus kooskõlas, samas kui kõigi täistaimsete kookospiima nime kandvate toodete puhul mitte.

Kuid piimavalku vältivate inimeste seas on neidki, kellele see on vastunäidustatud tervislikel põhjustel kuni eluohtliku reaktsioonini välja. Paistab, et püüdes väidetavalt tarbijat kaitsta, seatakse ta hoopiski suuremasse ohtu. Ning seda potentsiaalselt oluliselt hullemate tagajärgedega kui kerge pahameel vale toote ostmise pärast.

Tegelikult tarbijate huvidele vastav märgistus peaks andma täpset infot toote allika kohta, olgu selleks lehm, kits, soja või kaer, aga samuti andma ettekujutuse selle maitsest, konsistentsist ja kasutusvõimalustest. Viimast ongi kõige arusaadavamal moel võimalik teha juba tuttavaid tootenimetusi kasutades.

Tarbija huvides on ka võimalikult täpne info toiteväärtuse, näiteks transrasvade sisalduse kohta, mille märkimise kohustuse vastu piimatööstus agaralt võitleb, põhjenduseks taas ühelt poolt tarbija segadus ja asjatu hirmutamine ning teisalt piimatoodete konkurentsieelise nõrgenemine. Kumb neist kahest – tarbija heaolu või kasumi kindlustamine– piimatootjate jaoks tegelikkuses põhirolli mängib, jäägu igaühe enda otsustada. 

VEGAN

37

toitumine

ELUPÄÄSTJAD PÄHKLID JA SEEMNED

Eesti inimesed söövad liiga vähe taimset toitu, sh pähkleid ja seemneid.

Selles ei ole midagi ennekuulmatut. Küll aga võib olla üllatav teada saada, kuivõrd ränka hinda selle eest rahva tervisega makstakse.

– Florian Biesinger –

Näiteks hukkus 2016. aastal liikluses 71 ja tulekahjudes 38 inimest, alkoholimürgistusse suri 97 ja uppus 37 inimest. Kui ka kõik teised õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad kokku võtta, suri neisse sel aastal Eestis 868 inimest. Kui palju surmasid oli aga samal aastal põhjustatud ebapiisavast pähklite ja seemnete tarbimisest? Oli seda rohkem või vähem kui tulekahjudes? Liikluses?

ELU JA SURMA KÜSIMUS

Vastuse sellele annab Ülemaailmne haiguste, vigastuste ja riskitegurite koormuse uuring (The Global Burden of Diseases, Injuries, and Risk Factors Study; GBD), mis on ajaloo kõige laiahaardelisem ja süsteemsem uuring, milles kajastatakse tervisekaotuse ja surma põhjuseid 195 riigis. Andmete kogumise ja analüüsimisega on praeguseks ametis üle 3000 teaduri enam kui 130 riigist. Uuringu sisendit ajakohastatakse jooksvalt ja tulemusi 38

VEGAN

esitatakse igal aastal.

GBD 2016 näitas, et ebapiisav pähklite ja seemnete tarbimine on üks olulisemaid toitumuslikke riskitegureid ja sellega seotud surmade arv oli maalilmas 2,16 miljonit (3,9% kõigist surmadest) ja Eestis 1124 (7,1%).

Seega pähklite ja seemnete liialt vähene söömine põhjustab meil aastas rohkem surmi kui kõik õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad kokku.

Kuidas nii?

TERVISEMÕJUD

Südame isheemiatõbi on Eestis iga

„Võib järeldada, et päevas võiks süüa vähemalt ühe portsjoni (30 g) pähkleid-seemneid.”

viienda surma põhjuseks. Uuringud on näidanud, et neil, kes tarbivad neli portsjonit (üks portsjon on umbes 30 g) pähkleid nädalas, on võrreldes pähklite mittetarbijatega ligikaudu veerandi võrra väiksem südame isheemiatõve risk.

GBD 2016 uuringus moodustasid Eesti 1124-st pähklite ja seemnete alatarbimisega seotud surmast 1100 südame isheemiatõve surmad. Ülejäänud 24 olid seotud diabeediga, mille riski ka pähklite tarbimine vähendab.

Lisaks on näidatud pähklite verekolesterooli alandavat toimet. Suurim positiivne mõju oli neil, kes tarbisid keskmiselt 67 g pähkleid päevas.

Kõrgenenud verekolesterool on oluline südame isheemiatõve riskitegur ja see võib ka selgitada mehhanismi, kuidas pähklid aitavad selle tõve väljakujunemist ära hoida.

Harvardi Meditsiiniõdede ja Tervisetöötajate uuring näitas seost

„Lastel, kellele hakatakse maapähkleid pakkuma alates 4- kuni 11-kuuselt, on umbes viis korda väiksem tõenäosus maapähkliallergia tekkeks võrreldes lastega, kes hakkavad maapähkleid sööma hiljem.” söömisel on pähklitega sarnane positiivne mõju. Ka GBD uuringus on riskiteguriks just ebapiisav pähklite JA seemnete söömine.

KAS PÄHKLITE JA SEEMNETE SÖÖMINE TEEB PAKSUKS?

Pähklid ja seemned on terviktoitudest kõige rasva- ja kaloririkkamad ning see on põhjus, miks kardetakse, et nende söömine viib kaalutõusuni. Samas uuringud on näidanud, et pähklite tarbimine ei vii eeldatava kaalutõusuni ja pigem aitab kaalu kontrolli all hoida.

Sellele on mitu selgitavat teooriat: 1) need tekitavad täiskõhutunde ja seetõttu süüakse teisi toite vähem; 2) nende söömine suurendab ainevahetuse kiirust, mistõttu organism hakkab rahuolekus rohkem kaloreid kulutama; 3) osa potentsiaalsest pähklite toiduenergiast läbib seedekulgla omastumata.

MIKS ON PÄHKLID-SEEMNED NII KASULIKUD?

Pähklid ja seemned on muljetavaldava toitainelise koostisega terviktoidud. Neis on rikkalikult tervislikke küllastumata rasvhappeid (erandiks

kookospähklid, milles domineerivad küllastunud rasvhapped), mineraalaineid, vitamiine, fütotoitaineid, kiudaineid, antioksüdante ja taimseid steroole. Lisaks on need tervislikud valguallikad.

– vaid ühe tabletiga päevas

KUI PALJU PÄHKLEIDSEEMNEID SÜÜA?

Pähklite tarbimise tervisemõjude uuringud on näidanud, et haiguste riski vähenemine on üldiselt suurim grupis, kus neid tarbitakse kõige rohkem – tavaliselt vähemalt viis portsjonit nädalas.

Samas näiteks eelpool mainitud Harvardi uuringus oli vähemalt seitse portsjonit nädalas tarbinutel veelgi väiksem suremusrisk kui neil, kes tarbisid 5–6 portsjonit. Uuringus, kus vaadeldi pähklite tarbimise mõju verekolesterooli näitajatele, omas kaks portsjonit päevas suuremat positiivset mõju kui üks portsjon.

Olemasolevate uuringute põhjal on raske öelda, millal saabub platoo ehk tarbimistase, millest edasi enam ei toimu riski vähenemist. Küll aga võib praegu järeldada, et päevas võiks süüa vähemalt ühe portsjoni (30 g) pähkleid-seemneid.

Võrdluseks, Eesti rahvastiku toitumise uuring 2014 näitas, et keskmiselt tarbiti meil nädalas 24 g pähkleid ja seemneid (3 g päevas), kui arvutused tehti 24 tundi kajastava toiduintervjuude või -päevikute põhjal, ja 41 g nädalas (6 g päevas), kui lähtuti toidu tarbimise sagedusküsimustikust. Seega võiksid meil inimesed keskmiselt süüa praegusest viis kuni kümme korda rohkem seemneid ja pähkleid.

KAS KÕIGILE?

Allergikud peavad vältima nende pähklite ja seemnete söömist, millele nad on allergilised. Allergia tõsidus võib varieeruda suhteliselt leebetest sümptomitest kuni eluohtliku anafülaktilise šokini. Sagedasemad selle toidugrupi allergiad on maapähklite ja seesamiseemnete suhtes.

Allergia vallandub reaktsioonina konkreetses toiduaines olevale valgule. Kui olla allergiline näiteks maapähklite suhtes, ei tähenda see aga automaatselt, et allergia oleks ka teiste pähklite vastu.

Maapähklid on tegelikult kaunviljad ja neis olevad valgud erinevad pähklite omast. Tavaliselt inimesed, kellel on maapähkliallergia, saavad edukalt süüa teisi kaunvilju. Samas näiteks

KÜÜNED JUUKSED AINEVAHETUS NAHK IMMUUNSÜSTEEM

• aitab säilitada juuste, küünte ja naha tervist • aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele EE_SelenPrecise_SPE_AD_Vegan_70x297_1018

suurema pähklite tarbimiskoguse ja vähenenud suremuse vahel kõigisse surmapõhjustesse, vähki, südame- ja veresoonkonna ning hingamisteede haigustesse. Risk oli väikseim neil, kes tarbisid pähkleid viis või enam portsjonit nädalas.

Kõigis viidatud uuringutes olid vaatluse all pähklid. Seemnete tervisemõjusid vaatlevaid uuringuid on oluliselt vähem, kuid kuna pähklid ja seemned on toitaineliselt koostiselt sarnased, võib eeldada, et seemnete

Hoia ennast tervena

• aitab kaasa kilpnäärme normaalsele talitlusele • aitab kaitsta rakke vabade radikaalide põhjustatud oksüdatiivse stressi eest • sobib veganitele SelenoPrecise on patenteeritud orgaanilise seleeni preparaat, millel on suurepärane imendumine ja kõrge ohutusprofiil.

89% imendumin e Toode on saadaval kõigis hästi varustatud apteekides.

www.pharmanord.ee Lisainformatsiooni toodete kohta ja uudiskirjaga liituda saate aadressil www.pharmanord.ee

toitumine

tihti inimesed, kes on allergilised India pähklitele, on allergilised ka pistaatsiapähklitele, kuna neis olevad valgud on sarnased.

Osad inimesed on aga allergilised mitmete erinevate toitude erinevatele valkudele. On oluline usaldusväärselt kindlaks teha, milliste pähklite ja seemnete suhtes allergia esineb, et mitte asjatult jätta toidusedelist välja kogu seda tervislikku toidugruppi.

IMIKUD JA VÄIKELAPSED

Kuna maapähkliallergia on üks levinumaid, soovitati varem vältida maapähklite andmist väikelastele ning oodata, kuni laps on suuremaks kasvanud.

Praeguseks on aga soovitused muutunud, kuna on leitud, et allergia väljakujunemise riskigruppi kuuluvatel lastel, kellele hakatakse maapähkleid pakkuma alates 4 kuni 11 kuu vanuselt, on umbes viis korda väiksem tõenäosus maapähkliallergia tekkeks

võrreldes lastega, kes hakkavad maapähkleid sööma hiljem. Ka võib allergia tekkerisk olla väiksem, kui potentsiaalne allergeen jõuab lapse toidusedelisse ajal, mil ta saab veel rinnapiima.

Laste puhul on lämbumisohu vältimiseks oluline tagada, et pähkleid-seemneid antakse eakohasel kujul: pastana, jahvatatuna, laastude või helvestena, korralikult purustatuna või püreestatuna. Alla viieaastastele lastele ei soovitata anda pähkleid tervelt.

MILLISEID PÄHKLEIDSEEMNEID EELISTADA?

Tervise seisukohast võib olemasolevate uuringute põhjal teha jämeda järelduse, et tarbimiskogus on olulisem kui tüüp.

Samas, kui arvestada pähklite ja seemnete rolli vajalike toitainetega varustamisel, siis see toidugrupp peaks lisaks mitmete teiste oluliste

toitainete saamise panustamisele tagama meile asendamatute oomega-3-rasvhapete ja seleeni küllaldase saamise.

Parimad oomega-3-rasvhapete allikad on lina-, tšiia- ja kanepiseemned ning Kreeka pähklid. Linaseemnetel on seedumatu kest, mistõttu tuleks neid süüa jahvatatuna. Täiskasvanute päevase oomega-3 vajaduse tagab umbes üks supilusikatäis jahvatatud lina- või tšiiaseemneid, 1,5–2 spl kanepiseemneid või 6–9 poolikut Kreeka pähklit.

Seleeni parim allikas on parapähklid. Seleenivajadus saab kaetud, kui päevas süüa üks parapähkel.

Lisaks parapähklitele ja oomega-3 allikatele võiks süüa mitmekülgset valikut teistest pähklitest ja seemnetest.

Erinevate pähklite ja seemnete täpsema võrdluse leiad mõnest Vegani tulevasest numbrist. 

Seisame koos loomade heaolu eest!

TULE NÄHTAMATUTE LOOMADE VABATAHTLIKUKS! 40

VEGAN

SOODSAD TERVISETOOTED www.biolife.ee | info@biolife.ee

TERVISLIK VAHELDUS PÄHKLITEST JA PUUVILJADEST Kes soovib tervislikult toituda, võib kerge südamega haarata OÜ Bio Life mahedad pähklid või kuivatatud puuviljad. Nii palju kasulikke põhjuseid, laia valikut ja maitseelamusi kui nüüd, pole mahetoodete maailmas varem nähtud!

Olenemata sellest, kas oleme suured või väikesed, tervise- või tugitoolisportlased – enamik meist igatseb aegajalt midagi magusat põske pista või krõbistada. Alati aga tasuks isude täitmiseks leida mõni kehasõbralikum alternatiiv ning asuda hea tervise nimel samm-sammult oma harjumusi muutma. Veresuhkru taset ja teisi vajalikke varusid aitavad suurepäraselt taastada mitmesugused pähklid ja kuivatatud puuviljad – kusjuures väga maitsval ja tervislikul moel.

Meeldivat vaheldust, toiteväärtust ja krõmpsuvat struktuuri saab pähklite ja seemnetega lisada ka mitmesugustele pastaroogadele, suppidele, värsketele salatitele ja müslidele. Ka kuivatatud ploomid, datlid ja viigimarjad sobivad hästi erinevatele toitudele. Väga magusaid datleid kasutatakse tervisliku alternatiivina suhkru asemel muu hulgas smuutides või kookides. Küpsetisi saab aga kuivatatud puuviljade ja pähklitega rikkalikumaks muuta ning katta magustoite kaunite mandlilaastudega. Pähklite nutikaid ja tervislikke kasutusvõimalusi on veelgi – näiteks India pähklist valmistatud laktoosivaba veganjuust või tavalist lehmapiima asendav mandlipiim. Kuna pähklid ja kuivatatud puuviljad toidavad juba ka väikese kaalu juures väga hästi, võiks üks pähklipakike alati käepärast olla.

Ka mina tegin oma ostud BioLife’ist!

uuring

ESIMENE TAIMETOITLASTE TERVISEKÄITUMISE UURING EESTIS: HÄID UUDISEID VEGANITELE! – Eliis Salm –

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) nimetab maailma suurimaks tapjaks südame- ja veresoonkonna haigusi ja vähkkasvajaid, mis on peamiselt seotud meie igapäevaste valikutega ning tervisekäitumisega: mida sööme, kui palju liigume ja tarvitame meelemürke, nagu tubakas ning alkohol. Ka Eesti inimesed ei saa tervislike valikute üle kiidelda. Juba täna on iga teine eestlane ülekaaluline ja see trend on kasvav. Lastest on liigse kehakaaluga nüüdseks iga kolmas, mis toob kaasa elustiilihaiguste varasema avaldumise. Näiteks esineb lastel üha enam teist tüüpi diabeeti, mida varasemalt peeti vanainimeste haiguseks. Kas see hirmutav tulevik ootab ka veganeid?

Suuremad uuringud maailmast näita- alustaladena just taimset päritolu vad, et peamiselt taimetoitu söövatel toidugruppe (köögiviljad, puuviljad, inimestel ja eriti veganitel on mär- kaunviljad, pähklid, täisteraviljad) kimisväärselt väiksem risk haiges- ning on tuginedes Rahvusvahelise tuda ohtlikesse elustiilihaigustesse, Vähiuuringute Agentuuri 800 teadusnagu ülekaalulisus (sh rasvumine), uuringu analüüsile kandnud töödelsüdame-veresoonkonnahaigused, dud ning punase liha kantserogeenikõrgvererõhutõbi, vähkkasvajad ning de nimekirja. diabeet.

Teisalt on veganitel positiivsete Enamasti tartervisemõjude bivad veganid saavutamiseks rohkem tervist oluline pöörata „Peamiselt taimetoitoetavaid toidutähelepanu vitatu söövatel inimesaineid (nt puu- ja miinide B12 ja D, köögivilju, kaunsamuti kaltsiutel ja eriti veganitel vilju, täisteravilmi, joodi, oomeon märkimisväärselt ju, pähkleid ja ga-3-rasvhapete seemneid), saaja vitamiini A väiksem risk haigesvad rohkem olusaamisele. tuda ohtlikesse elulisi toitaineid (nt Uuringud on stiilihaigustesse.” kiudained, bioaknäidanud ka tiivsed ühendid, t a i m e to i t l a s t e vitamiin C jne) üldist paremat ning tarvitavad vähem või üldse mitte tervisekäitumist (suuremat liikumistoidu- ja toitaineid, millel negatiivsed aktiivsust, väiksemat sõltuvusainete tervisemõjud (nt kolesterool, küllastu- tarvitamist), kuid Eestis ei ole taimenud rasvhapped, liha- ja piimatooted, toitlaste tervisekäitumist seni eraldi muna). analüüsitud ja meil puudub ülevaaWHO käsitleb tervisliku toitumise de, milliseks taimetoitlased Eestis 42

VEGAN

oma tervist hindavad ning milline on nende tervisekäitumine.

Viisin kevadel oma Tallinna Ülikooli lõputöö raames läbi uurimuse selles vähe tähelepanu saanud valdkonnas, et asja rohkem selgust saada.

Küsitluses osales 9 4 5 erinevat

uuring toitumisstiili järgivat inimest, kellest keskendusin põhjalikumalt veganite ning muna ja piima või kala tarbivate taimetoitlaste tervisekäitumisele.

Kõrvutasin need loomset päritolu toitu vähendavate ning segatoiduliste inimestega, tuues võimalusel välja ka andmed 2016. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust.

End täistaimetoitlaseks nimetavaid inimesi osales uuringus 232, segatoitlasi 417 ning loomset päritolu toidu vähendajaid 163. Kuna teistes lihast loobunud taimetoitlaste gruppides oli mõnikümmend inimest, tuleb tulemuste tõlgendamisel nende osas olla ettevaatlik. Toon välja uuringu olulisemad leiud.

A.

KESKMINE VEGAN ON NOOREM NAINE, KES HOOLIB LOOMADEST, KESKKONNAST JA OMA TERVISEST.

Täistaimetoitlaste keskmiseks vanuseks oli valimis 29 eluaastat ning ligi 90% vastanutest olid naised. Ühest küljest kirjeldab see kindlasti neid inimesi, kes on altimad küsimustikele vastama, kuid tõenäoliselt mingil määral ka täistaimetoitlaste kogukonna üldist struktuuri.

Varasemad uuringud teistes riikides on näidanud sarnaseid tulemusi.

Koguni 94% täistaimetoitlastest tõi eetika välja kui olulise toitumisviisi järgimise põhjuse, keskkond oli oluline 84,5% ja tervis 81,1% vastanute jaoks.

B.

MIDA ROHKEM TAIMETOITU, SEDA ROHKEM OLLAKSE NORMAALKAALUS.

Eriti on keskmisest parem kehamassiindeks veganitel, nende hulgas on ka keskmisest enam normaalkaalulisi inimesi ja esineb vähem ülekaalu ning rasvumist.

Vaatamata rahvastiku keskmisest terviseteadlikumale valimile olid kõige kehvemad kehamassiindeksi näitajad segatoitlaste hulgas, kui normaalkaalulisi sarnaselt rahvastikule vaid umbes iga teine.

C.

VEGANID TUNNEVAD, ET NEIL ON HEA TERVIS, NING NAD TEEVAD TERVISELE KASULIKKE VALIKUID.

Eesti veganid on teiste toitumisstiilide esindajatega võrreldes kõrgema tervise enesehinnanguga ja tunnevad oma tervise üle ka suuremat kontrolli.

Väga suur enamus väitis, et nende tervis on pärast toitumise muutmist paranenud. Nad magavad öösel enamasti üle 7 tunni ja nende füüsiline aktiivsus on keskmisest suurem.

Veganid söövad keskmisest enam hommikusööki ning joovad vähem kohvi. Nende hulgas on keskmisest vähem igapäevasuitsetajaid, ka alkoholi tarbivad nad keskmisest vähem (sh korraga enam kui 6 alkoholiühiku tarbimine).

D.

VEGANITE TOIDULAUD ON MITMEKÜLGNE NING TERVISLIK.

Taimetoitlased tarbivad rohkelt puuja köögivilju, kaunvilju, pähkleid ja seemneid ning keskmisest vähem magusaid küpsetisi, kooke, komme ja šokolaadi ning karastus- ja energiajooke.

Kuna täistaimetoitlaste toidulaud ei sisalda kolesterooli ning nad tarbivad vähem küllastunud rasvhappeid, siis ka see vähendab nende riski haigestuda eluohtlikesse kroonilistesse haigustesse.

E.

TÄISTAIMETOITLUSE KITSASKOHTADELE ON RUUMI LÄHENEDA TEADLIKUMALT.

Enamik vastanud täistaimetoitlastest peab silmas vitamiinide B12 ja D saamist, kuid leidub siiski ka neid, kes ei tarbi ei neid sisaldavaid toiduaineid ega kasuta ka toidulisandit. Oomega-3-rasvhapete ja joodi saamisele peaks aga pöörama senisest rohkem tähelepanu.

F.

MITTEVEGANITE HULGAS ON PALJU NEID, KES TARVITAVAD LOOMSET PÄRITOLU TOITU VÄGA HARVA.

Valimist võib järeldada, et taimetoitlastest enim on Eestis just täistaimetoitlasi, kuid ka mitteveganite hulgas on üsna palju neid, kes söövad loomset päritolu toitu vaid mõnel korral kuus või harvemini. Sisuliselt peaksid ka nemad olema kursis tervisliku ve-

gantoitumise põhimõtetega.

Uuringu tulemused viitavad, et veganitel on Eestis üldiselt hea tervis ning eeskujulik tervisekäitumine, mis annab lootust, et oleme hästi kaitstud tänapäeva olulisemate elustiilihaiguste eest.

Samas tuleb olla teadlik, millele tuleks tähelepanu pöörata, et toidulaud oleks optimaalne ega põhjustaks muid hädasid.

Põhjalik täistaimset toitumist puudutav info on leitav Eesti Vegan Seltsi koduleheküljelt www.vegan.ee. Kui siiski kahtled oma igapäevase täistaimse toitumise tasakaalustatuses ning soovid nõu või tuge menüü koostamisel, siis alates septembrist pakun Eesti Vegan Seltsi juures ka toitumisnõustamist. 

VEGANITE HEA TERVISE ALUSTALAD

Ole füüsiliselt aktiivne. Lisaks igapäevasele liikumisele tee vähemalt kahel korral nädalas poole tunni vältel tervisesporti.

Hoidu tubakast ning alkoholist.

Pea silmas vitamiinide D ja B12 saamist kas toidulisandist või rikastatud toiduainetest.

Kaasa menüüsse vetikad, eelista jodeeritud soola või tarbi kelp-toidulisandit.

Söö puu- ja köögiviljadele lisaks igapäevaselt kaunvilju, täisteravilju, rohelisi lehtköögivilju ning pähkleid ja seemneid. Mandlid, parapähklid, Kreeka pähklid, päevalilleseemned, jahvatatud linaseemned, kanepi- ja tšiiaseemned, brokoli, apelsinid, porgandid, kõrvitsad, bataat, seened, pärmihelbed, tofu, rikastatud taimsed piimad on mõned head näited oluliste toitainete allikatest.

Eelista töötlemata toitu ning võimalusel valmista söök ise.

Puhka piisavalt.

VEGAN

43

reisikiri

AUTOGA PÕLTSAMAALT VALENCIASSE - Taali Laur -

44

VEGAN

reisikiri

17 päeva, 4189 kilomeetrit, 202 554 sammu ja lugematu arv lugusid Spotifyst.

See oli teekond hilissuvises Euroopas algusega Põltsamaalt sihiga Hispaaniasse Valenciasse, kus järgneva viie kuuga siesta ja fiesta selgeks õpin.

Vaatamata vanemate suurele (ja enda pisikesele) hirmule, et pea kahekümnene truu sõiduriist pikka teekonda vastu ei pea, otsustasime Valenciasse sõita autoga.

Miks minna autoga, kui lennukiga saaks kordades kiiremini ja mugavamalt? Esiteks sellepärast, et kogeda killukesi tee peale jäävate maade kultuurist ja inimestest. Teiseks just nimelt selle „ebamugavuse“ pärast.

Kõlab klišeena, aga tahtsime natuke mugavustsoonist väljuda ning teha midagi, mida viie või kümne aasta pärast teha ei viitsiks.

Võtsime endale aega ega kiirustanud teel olles. Teadsime vaid seda, et 31. augustil saame Valencia korteri võtmed. Saime valida sihtkohad täpselt selle järgi, mis huvi äratas. Kuigi tõsi, pidi silmas pidama, et sihtkohad ei jääks ülemäära kaugele ei Põltsamaast ega Valenciast.

VARSSAVI TÖÖSTUSRAJOON

Esimeseks pikemaks peatuseks sai Varssavi, kus veetsime kaks ööd. Valisime AirBnB-st üsna suvaliselt välja korteri, mis oli odav ja tundus kena.

Tuli välja, et korter oli veidi peljatud Praga piirkonnas. Tegemist on vana tööstusrajooniga, mille tänavail veel mõned aastad tagasi väidetavalt vilgas kriminaalelu käis. Tegelikult oli Praga vanasti Varssavist üldse eraldatud ning inimesed said ühelt poolt teisele talvel, kui Wisła jõgi oli jäätunud, või suvisel ajal paadiga.

Meie aga märkasime kriminaalse tegevuse asemel vaid huvitavat piirkonda, mis on täis põnevat arhitektuuri, kohvikuid-restorane ja niisama vahvaid tänavaid. Kõige meeldejäävamad olid kindlasti Soho Factory ning Neon Museum. Esimene neist on kunstiinimeste ja vabameelsete loo-

dud loomelinnak, kus on üritatud luua New Yorgi SoHo tunnetust.

Neon Museum, nagu nimigi reedab, on muuseum, kus on arvestatav väljapanek Poolast ja mujalt leitud neoonidest. Kahe sõja vahel, kui Varssavi nägi üsna armetu välja, ilmestasid neoonid linnapilti, muutes selle samal ajal veidi veidraks kompositsiooniks.

Veel üks tipphetk Varssavis oli hommikusöök Warszawa Wschodnia restoranis. Meeldejääv oli see peamiselt selle tõttu, et tegemist on ööpäev läbi avatud restoraniga. Kuna samal päeval oli Poolas kirikupüha, olid absoluutselt kõik kohad suletud ning kui uurisime lähedalasuva hosteli pidajalt, kus me hommikust süüa saaks, soovitas ta mainitud restorani.

Ma ei hakka valetama, vantsisime kohale üsna suure eelarvamusega, sest kui mõtlesime Eestis ööpäev läbi teenindavatele söögikohtadele, ei viinud need mõtteid mõnusale hommikueinele.

Niipea, kui olime veendunud, et oleme õigesse kohta jõudnud, kadusid ka meie eelarvamused. Tegemist oli tõepoolest restoraniga, kus toit oli imeline ja teenindaja rääkis meiega soravas inglise keeles. Ainus ühine näitaja kodumaa ööpäevaringselt toimetavate toitlustusasutustega oli meist paar lauda eemal istuv seltskond parimas eas härrasmehi, särginööbid avatud nii ülalt kui alt, viinapitsid ees.

LIMONAADIPEALINN BERLIIN

Berliin on üks ägedamaid linnu, mida külastanud olen, ja kuna avastasime paar kuud enne reisi, et samal ajal, kui meie Hispaania poole teel oleme, esinevad seal kaks minu lemmikartisti, pidasime vajalikuks peatuda ka Berliinis.

Tahtsime jõuda People Festivalile ning kuigi arvasime, et ei vea välja, selgus jõudes, et olime saabunud hoopis liiga vara. Plaan oli oma kompsud hotelli visata ning linna avastama minna, niisiis marssisime oma türklaste poolt opereeritud äärelinna hotelli sisse ja ootasime võtit, kui noormees vastuvõtulauas teatas, et broneering on alles järgmiseks päevaks. Ausalt öeldes, teel olles ei teadnud me kellast ega kuupäevadest kuigi palju.

People Festival toimus teist korda ning selle kontseptsioon on kokku kutsuda hulk nimekaid artiste ning panna nad esinema teadmata järjekorras. Otsustasime festivalil veeta õhtud ja päevasel ajal linnas ringi VEGAN

45

reisikiri

jalutada.

Berliin on vabameelne ja mõnus.

Päris kindlasti leiab midagi põnevat seal endale igaüks. Turistirohketest kohtadest soovitan kindlasti jalutada Mauerparkis ja Spree jõe ääres mööda East Side Galleryt. Kahtlemata rüübata palju Fritze ja süüa hommikust Haferkateri-nimelises pudrukohvikus.

VÄIKE PRANTSUSMAA STRASBOURGIS JA SUUR PRANTSUSMAA LYONIS

Kui tahad ära eksida ühte muinasjutulisse vanalinna, mine kindlasti Strasbourgi. Tegelikult on Petit France’is ilma virtuaalse kaardita väga kerge ära eksida, aga kui just aeg peale ei pressi, on see seda väärt. Suurepärane koht niisama ringi uitamiseks.

Euroopa Parlament ei ole kindlasti ainus huviobjekt Strasbourgis. Ainus aeg aga, mil ma ei soovita Strasbourgi minna, on just parlamendi täiskogu ajal, sest siis on linnakeses hinnad lakke löödud nii majutusasutustes kui toidukohtades.

Meie järgmine peatuspaik oli Lyon või tegelikult selle äärelinn. Lyoni puhul on jällegi tegemist kohaga, kus soovitan hästi palju ringi jalutada.

Kõige vahvamad olid vanad siidikaupmeeste salakäigud, kuhu võib kesklinnas jalutades peaaegu kogemata sattuda, aga mida konkreetselt otsides võib pisut keeruline leida olla. Salakäigud on tähistatud väikeste tingmärkidega seintel, mis annavad märku, et sealt käik algab.

LÕUNA-PRANTSUSMAALT PÕHJA-HISPAANIASSE

Ühel hetkel sai meil linnaelust küllalt ja otsustasime, et rohkem ööbimisi linnades või nende lähedal ei vali. Nii viis tee meid ühte Lõuna-Prantsusmaa külakesse. Juba sõites tundsin ärevust ja rahu samal ajal. Ärevust, sest kõik, mis autoaknast paistis, oli imeline ja mida kilomeeter edasi, seda ilusamaks läks. Mäed vaheldusid viinamarjaistandustega, mille vahele jäid väikesed mägikülad ja kaljutunnelid. Rahu, sest kõik, mis autoaknast paistis, oli täpselt see, mida olin terve reisi igatsenud, ma ei saanud sellest lihtsalt enne aru.

Otsustasime öö veeta ühes kodumajutuses viinamarjaistanduste vahel. See ei olnud juhus, et majutuse omanikud valmistavad ise ka veini, ning õhtul saime käia seda degusteerimas.

46

VEGAN

reisikiri

Järgmisel päeval jalutasime veel viinamarjaistanduste vahel ja kaalusime sinna veel üheks ööks jääda, kuid millegipärast otsustasime suuna võtta Hispaaniasse. Jõudsime Katalooniasse, mis ei jäänud oma kauniduselt kuidagi alla Lõuna-Prantsusmaale.

Olin ka enne näinud kõrgemaid künkaid kui Munamägi ning ükskord isegi ühe madalama vulkaani otsa roninud, kuid millegipärast enne Lõuna-Prantsusmaad ja PõhjaHispaaniat ei olnud avastanud oma kiindumust mägede vastu. Küllap on lisaks kaunite vaadete pakkumisele mägedes ka mingi salapära, mis inimesi paelub. Õhtuks jõudsime Xavi, Blaca ja nende koerte juurde, kes olid meie järgneva AirBnb majutuse võõrustajad.

Samal õhtul korraldasid nad enda aias kogukonnaürituse indiaani tantsude, välikino ja Xavi tehtud kiviahju-pitsadega. Kuna kumbki meist pole suurem asi tantsumees ja hispaaniakeelsest filmist me kahjuks aru ei saanud, uitasime niisama ringi ja ootasime pingsalt Xavi pitsasid.

Ma ei tea, kas on elus midagi toredamat, kui istuda tugitoolis, kui pitsameister teeb tööd, suurest aknast paistab mägede taha loojuv päike ja seda ümbritsev roosakirju taevas, koerakutsikas magab jalgadel ja armas inimene on sinu kõrval.

Olime peaaegu jõudnud sihtkohta, vaid mõnisada kilomeetrit oli veel minna ja mõned päevad oodata uue kodu võtmeid. Reis oli pikk ja väsitav, aga sada korda seda väärt. Ja kui alguses arvasime, et viie või kümne aasta pärast midagi sellist teha ei viitsiks, siis nüüd pole ma selles enam nii kindel. 

VEGAN

47

tooted

KOGEMATA VEGANTOOTED ehk tooted, mida ei reklaamita vegantoodetena, aga sobivad koostise poolest veganitele.

KALEV KALLILE VAARIKAMARMELAADIGA ŠOKOLAADIKOMMID

JERSIKA MANGO- JA SALSAMAITSELISED KRÕPSUD

BENESCA BIO PESTO VERDE

Piduliku ja armsa väljanägemisega südamekujulised šokolaadikommid maitsevad väga vaarikaliselt.

Tegemist on kena kommikarbiga, mida tähtpäevaks magusaarmastajale lille asemel kinkida.

Mõnusaks mahedaks vahepalaks mis tahes hetkel või toredaks snäkiks pidulaual. Tegemist on krõpsudega, mida ei ole valmistatud õlis.

Kui originaalselt on itaaliapärase basiilikupesto sees ka parmesan, leiab Prisma riiulilt ka ühe pesto, mille koostis on täiesti taimne!

Koostis: kartuligraanulid, kartulihelbed, tärklis, taimeõli, maitseainesegu: dekstroos, sool, maltodekstriin,maitsetugevdaja (E621), happesuse regulaator (E262, E296), fruktoos, sibulapulber, tšillipipar, mangopulber, paprikamaitseaine, kartulikiud, küüslaugupulber, vürtsiekstrakt (kurkum, köömen), lõhna- ja maitseained, päevalille letsitiin.

Koostis: basiilik, päevalilleõli, kartulihelbed, esimese külmpressi oliiviõli, seedermänni pähklid, sidrunimahl, sidrunhape.

Koostis: suhkur, kakaomass, glükoosisiirup, vaarikalisand 10% (vaarikapüree 46%, sidruni- ja kirsimahl, glükoosisiirup, suhkur, invertsuhkrusiirup, looduslik lõhna- ja maitseaine), kakaovõi, happesuse regulaator (sidrunhape), želeeriv aine E406, emulgaator (letsitiin sh sojast), lõhna- ja maitseaine, vanilliin.

48

VEGAN

tooted

RAINBOW DIPIKASTMEPULBRID Prisma omatoodetesari Rainbow pakub dipikastmele maitseaineid, mis sobivad ka veganitele! Rainbow Dipimix annab dipikastmele iseloomuliku maitse. Lisa taimetoitlase kastmele, kookosjogurtile, sojajogurtile või mõnele muule taimsele kastmealternatiivile. Söö koos kartulikrõpsude või aedviljadega.

Dipimix Taco koostis: maitseained (sibul, tšilli, paprika, küüslauk, oregano, juustuköömned), maltodekstriin, suhkur, sool (7%), modifitseeritud kartulitärklis, pärmiekstrakt, happesuse regulaator (E 330).

Dipimix American koostis: tomat, suhkur, sibulapulber, sool (10%), modifitseeritud kartulitärklis, pipar, maltodekstriin, pärmiekstrakt, tšilli, sinepipulber, happesuse regulaator (E 330).

Dipimix Garlic koostis: maltodekstriin, suhkur, sool, modifitseeritud kartulitärklis, küüslauk, sibul, pärmiekstrakt, petersell.

TUC KREEKERID MURULAUGU JA SEEMNETEGA

KARTULIVAREENIKUD RIMI

Krõbedad TUC kreekerid on ideaalsed hummuse ja veganjuustuga söömiseks!

Igatsed pelmeene või ei tea, mida kiirel päeval lõunaks teha? Pole lugu! Rimi kartulivareenikud ajavad asja ära! Keeda, prae pannil, friti või küpseta ahjus.

Koostis: nisujahu, päevalilleõli, odrapulber, glükoosisiirup, linaseemned, sool, kuivatatud murulauk, kergitusained (ammooniumkarbonaat, naatriumkarbonaat), säilitusaine (naatriumdisulfit).

Koostis: tainas 60%, (NISUjahu, joogivesi, rapsiõli, keedusool 0,5%), täidis 40% (keedukartulid 81,2%, joogivesi, rapsiõli, vürtsisegu, keedusool).

VEGAN

49

konkurss

KÕRGEMALE JA KAUGEMALE TUULE SAAB TIIBADESSE ESIMENE VEGANTOODETELE SUUNATUD KVALITEEDIKONKURSS – Anett Rannamets –

Valdkonnas, mis on igapäevaselt pidevas muutumises ja arengus, on teinekord stabiilsust keeruline saavutada. Ideed aina arenevad ja et aeg seisma ei jääks, tuleb nendega sammu pidada. Eesmärk ongi ju aina edasi, mitte tagasi liikuda ja jõuda oma sõnumiga inimesteni, kes pole sel end veel puudutada lasknud. Seda kõike ühise eesmärgi nimel. Niisiis, milleks lasta heal ideel raisku minna? Võtame niidi otsast kinni ja tõmbame rulli veerema!

Millest on jutt, te küsite? Küllap olete kokku puutunud ja teate Eesti üht suurimat kvaliteedikonkurssi Tunnustatud Eesti Maitse. Pääsukestega kleepsukesed ehk kvaliteedimärgised poeletil pakutavate toodete peal on igatahes silmale tuttavad.

Trummipõrin! Hoogu saab ajakirja

Vegan poolt korraldatud uus konkurss, mille käigus selguvad parima maitsega Eesti jaevõrgus müügil olevad vegantooted, mis teenivad samuti kvaliteedimärgi. Konkursi nimi jääb esialgu aga saladuseks.

Augusti lõpus toimus Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Aren-

duskeskuses (TFTAK) seminar, mis tutvustas taimetoidu trende. Vastati järgmistele küsimustele: millised on toidutööstuse trendid meil ja mujal, millised on trendid taimsete toodete turul, miks väärtustada taimset valku, kas kõik taimsed tooted on alati tervislikud, kuidas taimsete toodete

UUED HUMMUSED NÜÜD POODIDES!  gluteenivaba  e-ainete vaba  kodumaine  vegan 50

VEGAN V U R T S IK AS E L U

konkurss valikus paremini orienteeruda ja ära tunda tervislikud tooted? Räägiti ka põhjustest, miks suurendada taimse valgu osakaalu võrreldes loomse valguga, ning selgitati, millised on taimsete toodete valmistamise tehnoloogilised aspektid. Arenduskeskus väljendas selgelt oma toetust taimse toitumise suunas.

TFTAK on kõrge teadusliku tasemega rahvusvaheliselt tunnustatud sünteetilise bioloogia ning süsteemibioloogia teadus- ja arendusteenust pakkuv ettevõte. Toidu tootearenduse valdkonnas ollakse partneriks nii Eestis kui ka välisriikides tegutsevatele toidutootjatele, pakkudes vastavalt kliendi vajadustele tootearendust ideest kuni lõpptoote valmimiseni ning abi spetsiifiliste tehnoloogiliste probleemide lahendamisel ja toodete täiustamisel. Niisiis saidki seminarist osavõtjad proovida arengujärgus olevaid taimseid tooteid, mis poelettidele veel jõudnud pole, kuid mille kallal töötatakse.

Et TFTAK on toidu omaduste ja testimisega kursis ning on omalt poolt üles näidanud ka huvi taimse toidu vastu, saab neist konkursi läbiviimisel

oluline partner. Koos ajakirja toimetusega istuti pärast seminari laua taha ja löödi käed.

MIDA KUJUTAB ENDAST KVALITEEDIKONKURSS JA KUIDAS SEE TOIMUB?

Žürii selgitab osalejate vahel erinevates kategooriates välja parimad kolm, mida tunnustatakse kolme eri tasemel kvaliteedimärgiga. Igast kategooriast saab üks toode külge ka rahva lemmiku tiitli. Kokku jagatakse seega neli tunnustavat märki! Märgi kasutamise õigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad, et tooraines on kasutatud ainult taimseid koostisosi.

Iga tootegrupi jaoks on eraldi ekspertkomisjon, kuhu kuulub viis kuni kümme liiget. Kõik komisjoniliikmed on erialaspetsialistid toiduainetööstustest, teadusasutustest ja laboritest, kes on aktiivselt oma valdkonnas tegevad ja soovitatud erialaliitude poolt. Kõik komisjoniliikmed on enne hindama asumist läbinud koolituse, mille formaat ja olemus luuakse koostöös TFTAK-ga.

Hinnatakse toidu sensoorseid oma-

dusi nagu lõhn, maitse, tekstuur ja välimus. Lisaks tervislikkust ja pakendi keskkonnasäästlikkust, kasutusmugavust ning info edastamist pakendil.

Kui koolitatud asjatundjate töö on tehtud, saab asuda järgmise etapi juurde, milleks on rahva lemmiku leidmine. Selleks planeeritakse viiel päeval Eesti eri linnade ostukeskustes avalikud üritused, mille käigus antakse hääleõigus juhuslikele poekülastajatele-huvilistele.

Tunnustuse eesmärk on tutvustada tarbijatele ja kaubandusele vegantooteid kui maitsvaid alternatiive loomsetele toodetele, muuta tarbija jaoks valiku tegemine lihtsamaks, edendada vegantoodete müüki, suurendada segatoiduliste usaldust vegantoodete hea maitse vastu, pakkuda konkurentsieeliseid ning motiveerida maaletoojaid ja jaekaupluste kette uusi tooteid müügile võtma.

Igatahes tasub kätt pulsil hoida, sest põnevate tootegruppide testimine algab juba peagi ja avalikkuse ette jõuab ka kvaliteedikonkursi nimi. 

25 AASTAT

AUTENTSET JAAPANI & PARIMA KVALITEEDIGA MAHETOITU Clearspring on perefirma, mis on üle 25 aasta olnud pühendunud teerajajaks autentsetele Jaapani toitudele ja parima kvaliteediga mahetoidule. Oleme uhked, et saame teieni tuua oma auhinnatud valiku, mida naudib ja hindab kogu maailm.

Kõik meie tooted on 100% vegan, ilma kunstlikke lisaainete, maitsetugevdajate, värvainete, säilitusainete ja lisatud suhkruteta. Oleme uhked, et mitmed meie tooted on sertifitseeritud järgnevate organisatsioonide poolt:

Clearspring’i tooted leiad: Valete Ökokaupadest / Ökosahvrist / Tartu ja Tallinna Kaubamajast / Stockmannist / Tartu ja Lõuna-Eesti Maksimarketitest ning Konsumitest

www.valete.ee Valete Ökokaubad

VEGAN

51

test

AJAKIRJA SUUR HUMMUSETEST Et hummus ehk kikerhernepasta on tänapäeval väga populaarne ja eriti veganite seas, otsustasime sel korral luubi alla võtta just selle. Nagu ikka kipuvad inimesed tavaliselt turvalise ja läbi proovitud valiku juurde jääma. Niisiis ei olnud me toimetuses mitte keegi kursis sellega, kui palju Eestis tegelikult erinevaid hummuseid pakutakse, alustades klassikalistest, lõpetades wasabi- ja musta küüslaugu maitselistega.

Klassikaline hummus pärineb Lähis-Idast ja Araabia maadest. Nimi tähendabki araabia keeles kikerherneid. Tavaliselt koosneb hummus keedetud kikerhernestest, oliiviõlist, tahini’st, sidrunimahlast, küüslaugust ja soolast. Maitsva hummuse võti on koostisosade õige vahekord. Sellest klassikalise hummuse hindamisel ka lähtusime, et kõik oleks omavahel tasakaalus.

Huvitava maitsenüansi tekitamiseks on populaarseim valik lisada hummusele päikesekuivatatud tomateid. Neid leiab vähemalt viite erinevat. Lisaks on tootjad hummust tuuninud paprikaga, musta küüslauguga, kõrvitsaga, röstpeediga ning erinevate ürtide ja maitsetaimedega, nagu karulauk ja petersell.

Hindamisest võttis osa seitse inimest. Kõrgeim punktisumma klassikalistel hummustel oli 49 punkti, erimaitselistel 98. Mõlemast kategooriast on välja toodud esimese kolme koha punktid.

Klassikalistest hummustest võitis napilt Noa. Tegemist on veidi vedelama konsistentsiga hummusega, mida saab kergelt kasutada ka salatikastmeks. Hummuses on hästi tunda seesamipastale iseloomulikku mekki ning mõnusat sidrunist ja hapukat maitset.

Erimaitselistest jõudis kõige kõrgemale poodiumiastmele Gurmet Clubi päikesekuivatatud tomatite ja basiilikuga hummus , milles mõlemad lisakoostisosad kenasti esile kerkisid.

52

VEGAN

KLASSIKALISED HUMMUSED (MAX 49 PUNKTI):

1

Noa klassikaline (38 punkti)

2

Biomarketi klassikaline (37 punkti)

3

Ilo klassikaline (33 punkti)

test

4

Marta Pagari klassikaline

5

Biomenu klassikaline

6

Green Bakery klassikaline

7

Florentini klassikaline

ERIMAITSELISED HUMMUSED (MAX 98 PUNKTI):

1 2 3

GURMET CLUBI päikesekuivatatud tomati ja basiiliku hummus (72 punkti)

BIOMENU päikesekuivatatud tomati hummus (69 punkti)

NOA seesamiseemnete ja ürtidega hummus (64 punkti) VEGAN

53

test

4

Biomarketi petersellipestoga hummus

5

Gurmet Clubi kõrvitsahummus

6 7

VEGAN

musta küüslauguga hummus

Florentini päikesekuivatatud tomati hummus

8

Green Bakery röstitud paprika hummus

9

Biomarketi tomati-paprikahummus

10

Bio Crèmmh hummus

11

Gurmet Clubi karulauguhummus

12

54

Marta Pagari

Marta Pagari

päikesekuivatatud tomatiga hummus

13

Gurmet Clubi röstpeedihummus

14

Florentini wasabi-hummus

reklaam

TOOTESOOVITUS: LOODUSLIKULT ALUSELINE MINERAALVESI DEVIN

K

eha happelisuse vähendamiseks on mugav ja efektiivne viis juua aluselist vett. Devini 9,4 pH tasemega tugevalt aluseline mineraalvesi on pärit Bulgaaria spaalinnast Devinist, mis on kuulus kuumavee allikate poolest ja asub Kreeka piiri ääres Rodope mäestikus. Vett ammutatakse mägisest, ökoloogiliselt puhtast piirkonnast, kus 50 km raadiuses puudub igasugune tööstuslik tootmine.

Devini aluseline mineraalvesi sobib igapäevaseks joomiseks, kuna mineraalide kontsentratsioon ei ole liiga suur. Samuti sisaldab see oluliselt vähem kloori võrreldes kraanivee ja teiste mineraalvetega. Mõõdukas mineraalide hulk annab veele ka maheda ja pehme maitse.

Devini aluseline mineraalvesi omab aluselist tasakaalustavat toimet ning viib meie kehast välja liigsed happed.

Näiteks aitab see peale treeningut lihastel taastuda ja väl-

ja viia sinna kogunenud piimhapet. Samuti võimaldab Devini 9.4 pH tasemega aluseline vesi kehal paremini alkoholiga toime tulla ning vähendab jääknähtude mõju. Devini vesi on kohvi- ja magusasõpradele hea keha happelisuse tasakaalustaja.

Igapäevane Devini mineraalvee tarbimine võimaldab hoida keha kergelt aluselisel 7,30-7,45 pH tasemel, kus happelisusest tingitud terviseriskid märgatavalt vähenevad. Aluselist vett on soovitatav kõige efektiivsemaks toimeks juua toidukordade vahele.

Devini mineraalvett võib leida kõigi suuremate kaubanduskettide mineraalvee riiulitelt ja Devini vee e-poest: pood.devin.ee. Vesi on pakendatud õhukese plastikuga pudelitesse, et säästa loodust. Rohkem infot mineraalvee kohta leiate www.devin.ee.

VEGAN

55

Menüü on koostanud toitumisnõustaja Eliis Salm

TASAKAALUSTATUD 5 PÄEVA MENÜÜ

menüü

56

VEGAN

I PÄEV Hommikusöök: Vee ja sojapiimaga keedetud kaerahelbepuder serveeritud kaneeli, banaani ja erinevate marjadega.

Joogiks kohv sojapiimaga.

Kaerahelbepuder, lisatud rasva- 300g ta, veega Kaneel

3g

Mustikad

30g

Vaarikad

25g

Banaan

100g

Mustad sõstrad

25g

Kohv, suhkruta

180g

Sojajook, R 1,8%, maitsestama- 200g ta, tüüp ‚Alpro‘

II PÄEV Hommikusöök: Valmista seente paneerimisest allesjäänud segust kikerherneomlett (lisa sibulat, tomatit, paprikat, tilli ja maitsepärmi). Joogiks kohv sojapiimaga.

Portobello paneering (Green Ba- 250g kery) Sibul, praetud

50g

Tomat

61g

Paprika, punane

20g

Maitsepärm, tüüp ‚Bon Soya‘

5g

Kohv, valmis jook, suhkruta

250g

Lõunasöök: Valmista Green Bakery retsepti järgi seenešnitslid, serveeri koos läätsedega. Joogiks tomatimahl.

Sojajook, R 1,8%, maitsestama- 50g ta, tüüp ‚Alpro‘

Šampinjonid, kuumtöödeldud

Lõunasöök: Varasemalt valmistatud läätsekotletid täisteramakaronide ja tomatipastaga. Apelsinimahl.

Portobello Bakery)

paneering

Läätsed, keedetud Tomatimahl

150g

(Green 150g

Till, värske

3g

150g

Läätsekotletid (Pahupidi)

120g

200g

Täisteramakaronid, keedetud

100g

Tomatipasta

20g

Apelsinimahl

150g

Õhtuoode: Smuuti banaanist, spinatist, lehtkapsast ja marjadest. Sega sisse ka jahvatatud linaseemned.

Banaan

275g

Spinat, külmutatud

120g

Vaarikad

40g

Mustikad

40g

Linaseemned

5g

Vesi

150g

Lehtkapsas

5g

Sojajook, R 1,8%, maitsestama- 300g ta, tüüp ‚Alpro‘ Õhtusöök: Valmista Pahupidi kohviku retsepti järgi läätsekotletid. Serveeri koos keedutud kartuli ja porgandi ning Hiina kapsa, tomati ja kurgi salatiga.

Joogiks sojapiim.

Läätsekotletid (Pahupidi)

200g

Kartul, keedetud soolata

130g

Porgand, keedetud

30g

Tomat

80g

Kurk

35g

Hiina kapsas

10g

Sojajook, R 1,8%, maitsestama- 150g ta, tüüp ‚Alpro‘

Õhtuoode: Hummuseleivad lehtsalati, praetud suvikõrvitsa, seente, avokaado, kurgi ja tomatiga. Joogiks roheline tee.

Rukkipala koorikleib, tüüp ‚Lei- 54g bur‘ Hummus, tüüp ‚Ilo‘

30g

Praetud suvikõrvits

20g

Šampinjonid, kuumtöödeldud

25g

Lehtsalat

10g

Tomat

51g

Kurk

21g

Avokaado

100g

Roheline tee, valmisjook

250g

Õhtusöök: Valmista Vigri kohviku retsepti järgi kukeseenerisoto. Joogiks kaerapiim.

Kukeseenerisoto (Vigri)

500g

Kaerajook, rikastatud, tüüp ‚Oat- 250g ly‘

menüü

V PÄEV Hommikusöök: Vaniljetüümiani polentapuder marjade, banaani, Kreeka pähklite ja kõrvitsaseemnetega. Joogiks tee.

IV PÄEV

III PÄEV Hommikusöök: Smuuti banaanist, spinatist ja marjadest koos jahvatatud linaseemnete ja kaerahelvestega (lase natuke paisuda).

Hommikusöök: Vee ja sojapiimaga keedetud neljaviljahelbepuder jaanikaunajahu ning purustatud linaseemnetega serveeritud banaani, kiivi ja marjadega.

Joogiks kohv sojapiimaga.

Sojajook, R 1,8%, maitsestama- 150g ta, tüüp ‚Alpro‘

264g

Neljaviljahelbepuder, rasvata, veega

Spinat, külmutatud

120g

Mustad sõstrad

20g

Vaarikad

40g

Punased sõstrad

15g

Mustikad

40g

Linaseemned

5g

5g

Banaan

70g

150g

Kiivi

17g

Sojajook, R 1,8%, maitsestama- 300g ta, tüüp ‚Alpro‘

Jaanikaunajahu

1g

Kohv, valmis jook, suhkruta

180g

Kaerahelbed, kuivaine

Lõunasöök: Valmista Green Bakery retsepti järgi suvikõrvitsa-sibula pirukas.

Joogiks ananassimahl.

Banaan

Linaseemned Vesi

25g

Lõunasöök: Varasemalt valmistatud kukeseenerisoto tomati-kurgi-tilli salatiga.

Kukeseenerisoto (Vigri)

500g

Tomati-kurgisalat tilliga

37g

Õhtuoode: Hummuseleivad lehtsalati ja tomatiga. Joogiks tee. Õun ja parapähklid näksimiseks.

Rukkipala koorikleib, tüüp ‚Lei- 60g bur‘

Suvikõrvitsa-sibula (Green Bakery)

lisatud 300g

pirukas 350g

Ananassimahl

250g

Õhtuoode: Smuuti banaanist, spinatist ja marjadest koos jahvatatud linaseemnetega.

Banaan

275g

Hummus, tüüp ‚Vegamama‘

15g

Spinat, külmutatud

120g

Tomat

70g

Vaarikad

40g

Lehtsalat

5g

Mustikad

40g

Õun, keskmiselt

350g

Linaseemned

5g

Parapähklid

15g

Vesi

150g

Roheline tee, valmisjook

250g

Sojajook, R 1,8%, maitsestama- 300g ta, tüüp ‚Alpro‘

Õhtusöök: Valmista Vapper Uba retsepti järgi nuudliwok köögiviljade, seente ja maapähklivõikastmega. Joogiks tee.

Nuudliwok köögiviljade, seente- 340g ga (Vapper Uba) Maapähklivõikaste Uba) Tee, suhkruta

(Vapper 70g 200g

Mandlid, kooritud

10g

Õhtusöök: Valmista Vaniljetüümiani retsepti järgi polentapuder ürdikastme ja kukeseene-köögivilja lisandiga. Puista peale kõrvitsaseemneid.

Polentapuder (Vaniljetüümian)

250g

Ürdikaste polentapudrule (Va- 50g niljetüümian)

Polentapuder (Vaniljetüümian)

150g

Punased sõstrad

30g

Mustikad, külmutatud

25g

Banaan

100g

Kreeka pähklid

15g

Kõrvitsaseemned, kuivatatud

10g

Tee, suhkruta

200g

Lõunasöök: Vaniljetüümiani kukeseene-köögivilja lisand ürdikastme ning hiinakapsa-kurgi-tomatisalatiga. Kõrvale hummuseleib ja ploominektar.

Kukeseene-köögivilja lisand po- 250g lentapudrule (Vaniljetüümian) Ürdikaste polentapudrule (Va- 70g niljetüümian) Hiinakapsa-kurgi-tomatisalat

35g

Rukkipala koorikleib, tüüp ‚Lei- 30g bur‘ Hummus, tüüp ‚Ilo‘

15g

Ploominektar, tüüp ‚Aura‘, ‚Põlt- 200g samaa‘, ‚Largo‘ Õhtuoode: Võileivad lehtsalati, tomati, kurgi, praetud tofu, suvikõrvitsa ja seentega koos wakame salatiga. Joogiks tee.

Rukkipala koorikleib, tüüp ‚Lei- 55g bur‘ Praetud tofu

120g

Praetud suvikõrvits

20g

Šampinjonid, kuumtöödeldud

20g

Lehtsalat

10g

Tomat

55g

Kurk

25g

Roheline tee, valmisjook

200g

Goma wakame salat

75g

Õhtusöök: Valmista Vigri kohviku retsepti järgi tomatine musta oa supp ja avokaadosalsa. Söö küpsetatud tortilja ja leivaga. Joogiks sojapiim.

Tomatine musta oa supp (Vigri) 550g Avokaadosalsa (Vigri)

80g

Kukeseene-köögivilja lisand po- 200g lentapudrule (Vaniljetüümian)

Tortilja, pehme, tüüp ‚Santa Ma- 80g ria‘

Kõrvitsaseemned, kuivatatud

Täisterarukkileib, tüüp ‚Leibur‘

10g

keskmiselt, 30g

Sojajook, R 1,8%, maitsestama- 200g ta, tüüp ‚Alpro‘

VEGAN

57

pere

Sisseostud tee Selverist...

5 päeva menüü Poenimekiri Ananassimahl Apelsinimahl Avokaado Banaan Brokoli Goma wakame salat Hernes Hiina kapsas Hummus India pähklid Ingverijuur, värske Kaerahelbed, kuivaine Kaerajahu, täistera, tüüp 'Veski Mati' Kaerajook Kaneel Kartul Kiivi Kikerhernejahu Kohv Koriander, värske Kreeka pähklid Kukeseened Kurk Kurkum, kuivatatud, jahvatatud Kõrvitsaseemned, kuivatatud Köögikaste, soja baasil, tüüp 'Alpro' Köögivilja puljong Köömned Küpsetuspulber Küüslauk Lehtsalat Linaseemned Läätsed, konserveeritud, tüüp „Organic Foods" Maapähklivõi Maisimanna, kuivaine Maitsepärm, tüüp 'Bon Soya' Mandlid Margariin Mugulsibul Must pipar, purustatud või jahvatatud

250 150 160 1084 30 75 20 20 60 20 3 175 200 250 3 130 17 520 30 10 15 550 101 1 20 100 50 1 9 27 25 20 600 100 160 9 10 130 490 5

Mustad sõstrad Mustikad Neljaviljahelbepuder Oad, pruunid, konserveeritud, tüüp „Organic Foods" Oliiviõli Paprika, punane Parapähklid Peakapsas, punane Petersell, värske Piiniaseemned või seedermänniseemned Ploominektar Porgand Rapsiõli, tüüp 'Olivia' Riis Roheline sibul Roheline tee Rukkileib Rukkipala koorikleib, tüüp 'Leibur' Seesamiseemned Sidrun Sojajook, maitsestamata, tüüp 'Alpro' Sojakaste Sool, jodeeritud Spinat, külmutatud Suhkrusiirup Suvikõrvits Šampinjonid Till, värske Tofu Tomat Tomatid, purustatud, konserveeritud, tüüp „Organic Foods" Tomatimahl Tomatipasta Tortilja, pehme, tüüp 'Santa Maria' Tšillipipar, värske Täisteramakaronid, kuivaine Tüümian, kuivatatud Vaarikad Varsseller Vein, valge, kuiv Õun

... või telli mugavalt Selveri e-poest! www.selver.ee

90 175 150 250 10 290 15 50 50 27 200 500 38 200 5 25 30 200 5 180 1750 35 17 360 2 750 225 12 120 547 80 200 30 80 2 180 1 145 100 75 350

Hõrk ja mõnus veganjuust (Angeelia retsept) KOOSTIS

VALMISTAMINE

1 tass 1 tass ½ tassi 2 spl ½ tl ½ spl 1 tl ¼ tassi 3 spl 2 spl 1 tass

Leota India pähkleid 2–3 tundi vees. Blenderda pähklid, vesi, taimne piim, tahiini, küüslaugupulber, meresool, köömned, maitsepärm ja sidrunimahl, kuni segu on kreemjas.

India pähkleid vett magustamata taimset piima tahiinit küüslaugupulbrit meresoola köömneid maitsepärmi sidrunimahla agar-agarit paprikat ja porrut

Pane agar-agar veidikese veega potti ning lase keema. Keeda madalal tulel segades u 5 minutit, kuniks tekstuur on ühtlane ja tükkideta.

Vala hakitud paprika ja porru blenderisse ning blenderda õrnalt. Seejärel vala segu agar-agarile, sega hoolikalt ning vala anumasse. Lase tahkuda külmkapis mõni tund või kuni juust on piisavalt tarretunud. Serveeri ja naudi!

Pehme gluteenivaba banaani-šokolaadikeeks (Micku retsept) KOOSTIS

VALMISTAMINE

3 küpset banaani 1 ½ tassi mahetoortatrajahu (võib olla ka teffjahu) 1 ½ spl linaseemneid 4 spl palmisuhkrut näpuotsatäis Himaalaja soola 100 g tumedat šokolaadi (purustatud tükid) 50 ml taimset piima 1 tl küpsetuspulbrit 1 tl söögisoodat maitse järgi marju, pähkleid, seemneid

Enne keeksi valmistamist purusta linaseemned ning pane kaussi koos 2 spl soojema veega.

Purusta banaanid saumikseriga ning sega juurde ülejäänud komponendid.

Määri kookosõliga vorm ning vala segu keeksivormi. Jahu võib tunde järgi ka juurde panna või hoopis lisada taimset piima, kui segu tundub liiga paks. Suhkru ja soola koguseid peaks samuti ise tunnetama, mõni on suurem maiasmokk.

Küpseta ahjus 180 °C juures 30–40 minutit. Hiljem lasta jahtuda! Mida kauem seisab, seda parem.

Kõrvitsa-õunamuffinid KOOSTIS

VALMISTAMINE

50 g nisujahu 180 g täistera-nisujahu 40 g kaerahelbeid 3 tl küpsetuspulbrit 170 g jahu 1 spl maisitärklist 30 g kookoshelbeid 2 tl kaneeli 0,5 tl jahvatatud muskaatpähklit näpuotsatäis tšillipulbrit ¼ tl jahvatatud ingverit ¼ tl jahvatatud nelki 1 tl vaniljesuhkrut või vaniljeekstrakti 180 g õunatükke 100 g riivitud kõrvitsat 270 ml taimset piima 100 ml õli

Pane ahi 180 kraadi peale kuumenema ning valmista ette vorm 12 muffinile.

Sega kõik kuivained omavahel. Lisa segule piim ja õli, sega kergelt läbi ning lisa juurde kõrvits ja õunatükid. Püüa segada võimalikult vähe, aga piisavalt palju, et kõik omavahel seguneks. Jaga taigen vormi ja soovi korral puista peale halvaad, martsipani või pähklitükke. Küpseta ahjus umbes 15–20 minutit, kuni muffinisse vajutatud puidust tikk jääb puhtaks. Lase enne söömist natuke aega jahtuda, muidu on muffinid väga kergesti lagunevad.

Soovi korral: halvaad, martsipani, pähklitükke

Emily Rosenberg, Vaniljetüümian

Facebook: vaniljetuumian

Polenta kukeseeneköögiviljalisandi ja ürdikastmega KOOSTIS

VALMISTAMINE

Polenta: 160 g maisimannat u1l vett 1 spl puljongipulbrit poole sidruni mahl soola

Esimesena valmista ürdikaste. Pane kõik koostisosad kannmikserisse, köögikombaini või purusta saumikseriga. Lisa vett, kuni kõik on mõnusalt segunenud ja piisavalt vedel. Mida rohkem India pähkleid, seda rohkem vett kulub.

Ürdikaste: u 50 g värsket peterselli 40 g seedermänniseemneid (võib osaliselt või täielikult asendada India pähklitega) poole sidruni mahl 4 spl oliiviõli 1 küüslauguküüs 1–2 spl vett soola Kukeseene-köögiviljalisand: 700–750 g värskeid tükeldatud köögivilju, näiteks: 300 g suvikõrvitsat 200 g paprikat 100 g varssellerit 130 g porgandit 300 g kukeseeni 200 g tomatit purk pruune või punaseid ube 1 spl õli 2 küüslauguküünt 1 spl maitsepärmi 1 tl kuivatatud tüümianit soola ja pipart

Pane maisimanna potti ja lisa kuum keedetud vesi, puljong ja sidrunimahl. Sega ja keeda tasasel tulel ning lisa pidevalt vett juurde (võib kuluda üle 1 liitri vett). Polenta on valmis, kui tekstuur pole enam tugevalt teraline, vaid pigem pehme ja kreemine.

Olenevalt mannast võib selleks kuluda isegi kuni pool tundi. Kui puder on peaaegu valmis, võta kuumus ära, lisa natuke vett, maitsesta soolaga ning jäta kaane alla paariks minutiks veel seisma.

Samal ajal pane köögiviljad koos õliga pannile ja hauta neid umbes 5 minutit. Seejärel lisa kõik ülejäänud koostisosad peale tomatite. Kui seened ja köögiviljad hakkavad peaaegu valmis saama, pane juurde tomatitükid. Vajadusel lisa pannile mõni supilusikatäis vett või õli.

Serveerimisel pane polenta kausi põhja, peale köögiviljad ning kõige peale lisa natuke ürdikastet. Kaunistuseks sobivad hästi näiteks kõrvitsaseemned.

Emily Rosenberg, Vaniljetüümian

Facebook: vaniljetuumian

Paneeritud portobello ehk seenešnitslid KOOSTIS

VALMISTAMINE

2–3 portobello’t pisut soola praadimiseks rapsi- või oliiviõli

Puhasta portobello’d ja viiluta (ühest võid lõigata 10–15 viilu). Raputa peale pisut soola ning jäta seisma.

Taigen: 250 ml vett 200 g kikerhernejahu 1,5 tl soola 0,5 tl vürtsköömneid 0,5 tl kurkumit näpuotsaga musta soola näpuotsaga musta pipart

Sega paneerimiseks taigen kikerhernejahust, veest ja vürtsidest, maitsesta soola ja pipraga.

Must sool annab taignale munamaitse – kui seda pole, ei juhtu ka midagi!

Pane pann tulele ja lase kuumaks, lisa sulle sobiv kogus õli. Kasta seeneviilud ükshaaval taigna sisse ja prae pannil mõlemalt poolt 4–5 minutit, kuni „šnitslid“ on väljast kuldpruunid ja seest küpsed.

Naudi koos salatiga, aseta võileivale, lisa prae kõrvale – kuidas iganes sulle meeldib. Kuid kõige paremini maitsevad need Green Bakery röstpaprikahummusega. :) P.S. Kui kikerhernetaigent peaks üle jääma, saab sellest teha väikse kikerherneomleti!

Facebook: Green Bakery

Suvikõrvitsa-sibulapirukas KOOSTIS

VALMISTAMINE

Põhi: 130 g 100 g 200 g 1 tl 0,5 tl

Eelsoojenda ahi 200 kraadini.

taimset rasvasegu riivitud porgandit spelta- või kaerajahu küpsetuspulbrit soola

Sega toasoe taimne rasvasegu riivitud porgandi, speltajahu, küpsetuspulbri ja soolaga ühtlaseks taignaks ning aseta täidise valmistamise ajaks külmkappi tahenema.

Täidis: 2 valget sibulat 1 suur või 2 väikest suvikõrvitsat 3 küüslauguküünt 200 g kikerhernejahu 100 ml taimset piima 150 ml vett 1 tl musta soola värskelt jahvatatud musta pipart

Lõika suvikõrvitsast õhukesed viilud, aseta need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, lisa pisut soola ja küpseta ahjus 10–15 minutit. Haki sibul ning prae pannil krõbedaks.

6 kirsstomatit maitserohelist pealeriputamiseks

Sega kokku kikerhernejahu, taimne piim, vesi ja must sool. Vala segu õrnalt ümber roosi, praesibula peale, ning pressi peale küüslauk. Lõika kirsstomatid pooleks ja aseta ringiratast piruka äärde.

Suru taigen 24 cm läbimõõduga, küpsetuspaberiga kaetud vormi. Kata taignapõhi praetud sibulaga ning valmista küpsenud suvikõrvitsa viiludest vormi keskele roos.

Küpseta ahjus 15 minutit. Jahvata peale musta pipart ja maitserohelist. Serveeri soojalt.

Facebook: Green Bakery Tallinn

Meremaitseline paneeritud juurseller KOOSTIS ½ 4 soola ja pipart Paneering: 1 tass 1½ tassi ½ tassi soola ja pipart

keskmist juursellerit nori-lehte

riivsaia või mõnda gluteenivaba jahu vett kaerahelbeid

VALMISTAMINE Koori juurseller ja lõika 0,7–1 cm paksusteks viiludeks. Keeda juurselleriviilud soolaga maitsestatud vees poolpehmeks, kurna ja lase jahtuda.

Keeda samal ajal kaerahelbed eraldi potis vedelaks pudruks ja püreesta saumikseriga. Maitsesta soola ja pipraga. Lase jahtuda.

Võta nori-leht ning lõika see kääridega pooleks.

Mässi juurselleriviil lehe sisse ja aita sel niiskusega juurselleri külge kleepuda. Vajadusel kasuta lisavett. Juurselleri ja nori-lehe vahele võib enne kinni mässimist lisada veidi soola ja pipart. Juurselleri servadest üle jäänud nori-lehe võib kääridega ära lõigata.

Kata mässitud juurseller liimja pudrumassiga ja kasta seejärel riivsaia sisse. Prae juurseller pannil vähese õliga mõlemalt poolt kuldpruuniks. Seejärel küpseta eelkuumutatud ahjus 175 °C juures 10–15 minutit.

Gluteenivaba versioon: gluteenivabaks paneeringuks võib kasutada riivsaia asemel näiteks maisijahu ja liimja kaerapudru asemel mõnda paksemat taimset toidukoort.

Retsept on pärit raamatust „Tähtpäevad taimetoiduga“

Soolane saiavorm õuna ja kuivatatud ploomiga KOOSTIS 1 2 tl 1 2 2 ¾ tassi 3 ½ tassi 2 tl 2 ½ tassi 2 sl soola ja pipart

täisteraseemnesai külmpressitud oliiviõli sibul küüslauguküünt keskmist õuna kuivatatud ploome varsselleri vart hakitud peterselli hakitud värsket tüümiani köögiviljapuljongit kikerhernejahu

VALMISTAMINE Kuumuta tükeldatud sibul ja küüslauk kergelt õlisel pannil. Lisa tükeldatud õun ja varsseller.

Lase küpseda ja pehmeneda. Lisa ploomitükid, maitseained ja hakitud maitseroheline. Lase segul natuke haududa.

Lõika sai kuubikuteks ja aseta suuremasse kaussi ja lisa pannilt köögiviljad. Vala peale köögiviljapuljongi ja kikrhernejahu segu. Sega komponendid õrnalt kokku.

Eelkuumuta ahi 175 kraadini. Jaota segu muffinipannile, mida võib eelnevalt veidi õlitada, või vooderdada muffinivormidega, et pisikesed saiavormid paremini kätte saada. Küpseta ahjus 20–25 minutit.

Gluteenivaba versioon: võib kasutada ka spetsiaalset gluteenivaba saia.

Retsept on pärit raamatust „Tähtpäevad taimetoiduga“

Nuudlivokk köögiviljade, seente ja maapähklise kastmega KOOSTIS

VALMISTAMINE

100 g täisteranuudleid 50 g punast kapsast 30 g porgandit 20 g paprikat 20 g suhkruhernest 30 g brokolit 30 g šampinjone 2g tšillit 2g küüslauku 3g ingverit 20 ml sojakastet 1 laim maitse järgi rohelist sibulat maitse järgi seesamiseemneid 5 ml suhkrusiirupit õli praadimiseks

Haki punane kapsas, porgand ja paprika peenikesteks ribadeks. Tükelda šampinjonid laastudeks, küüslauk, ingver ja tšilli pisikesteks kuubikuteks.

Haki brokoli. Suhkruherneid pole vaja tükeldada.

Prae punane kapsas kergelt õlis läbi, tõsta kõrvale.

Puhasta pann. Prae ingver, tšilli ja küüslauk. Lisa seened ja veidi sojakastet. Seejärel lisa pannile kõik köögiviljad peale punase kapsa ja prae kergelt läbi. Maitsesta suhkrusiirupi, laimi ja sojakastmega.

Keeda nuudlid al dente’ks, loputa külma veega üle, sega läbi veidikese õliga. Lisa nuudlid viimasena vokitud köögiviljade hulka. Vajadusel lisa sojakastet ja maitsesta.

Kaste: Sega saumikseriga kokku 50 ml vett ja 100 g maapähklivõid. Kaste peaks olema nii vedel, et seda saab kallata.

Facebook: Vapper Uba

Facebook: GenGöök

Šokolaadimuffin piparmündikreemiga KOOSTIS

VALMISTAMINE

200 ml taimset piima 190 ml suhkrut 75 ml õli 250 ml jahu 75 ml kakaod 100 g tumedat šokolaadi 2 tl küpsetuspulbrit 1 tl õunaäädikat 1 tl vanillisuhkrut näpuotsatäis soola

Pane ahi sooja 180 kraadi juurde. Valmista ette muffinivormid. Sega kokku kõik vedelad koostisosad ja suhkur. Sega teises kausis kuivained. Kui ahi on soe, sega mõlemas kausis olevad segud kokku ja jaga taigen vormidesse. Pane muffinid ahju küpsema 20 minutiks või seniks, kuni taigen enam tiku külge ei hakka.

Piparmündikreem: 1 pakk Planti taimset dessertkreemi 3 spl tuhksuhkrut 1 tl piparmündiessentsi 1 laim

Piparmündikreem: Vahusta taimne dessertkreem, lisa tuhksuhkur, piparmündiessents ja poole laimi mahl. Vahusta seni, kuni kreem on ühtlaselt vahus.

Lase muffinitel jahtuda, seejärel pritsi pritskotiga peale kreem. Soovi korral kaunista näiteks kuivatatud lilleõitega.

Facebook: Vapper Uba

Facebook: GenGöök

Tomatine musta oa supp avokaadosalsaga KOOSTIS

VALMISTAMINE

200 g musti ube 200 g vett 80 g purustatud tomateid 70 g punast sibulat 10 g tomatipastat 50 g paprikat 20 g koriandrit 6g küüslauku paprikapulbrit tšillipulbrit õli soola ja pipart

Koori ja haki sibul ja küüslauk, tükelda paprika ning kuumuta kõik õlis. Lisa pool teelusikatäit paprika- ja tšillipulbrit, kuumuta kergelt läbi. Lisa purustatud tomatid, oad ja vesi. Koriandrist eralda mõned lehed kaunistuseks, ülejäänud osa haki peeneks ning lisa supile. Hauta, kuni kõik koostisosad on pehmed. Blenderda supp ühtlaseks, maitsesta soola ja pipraga.

Avokaadosalsa: 60 g avokaadot 30 g punast sibulat koriandrit laimimahla soola ja pipart tortiljat

Tortilja lõika meelepärasteks tükkideks, nirista peale veidi oliiviõli, soola ja pipart ning küpseta ahjus 200 kraadi juures kuldpruuniks.

Avokaadosalsa jaoks koori avokaado ja haki koos sibulaga väikesteks kuubikuteks. Maitsesta laimimahla, koriandri, soola ja pipraga.

Serveeri supp salsa ja tortiljadega.

Facebook: Vigri kohvik

Koduleht: www.vigrikohvik.ee

Kukeseenerisoto KOOSTIS

VALMISTAMINE

200 g Arborio riisi 250 g kukeseeni 100 g mugulsibulat 75 ml valget veini 100 ml sojakoort 500 ml köögiviljapuljongit tilli soola ja pipart peotäis seedermänniseemneid

Koori ja haki sibul ning küüslauk. Kukeseentest lõika suuremad tükid. Pane puljong pliidile ning hoia see madalal tulel kuum. Teises potis kuumuta õli, prae sibul ja küüslauk klaasjaks. Lisa kukeseened ja prae veel mõned minutid. Lisa riis ja sega läbi.

Seejärel lisa valge vein ja jätka vaikselt segamist.

Kui vein on aurustunud, hakka järk-järgult lisama kuuma puljongit. Sega vaikselt edasi. Kui riis on pehme, lisa sojakoor (esialgu ainult veidi), till ning maitsesta soola ja pipraga. Serveeri röstitud seedermänniseemnetega.

Facebook: Vigri kohvik

Koduleht: www.vigrikohvik.ee

Läätsekotletid KOOSTIS 220 g kuivatatud läätsesid 120 g sibulat 180 g porgandit 120 g kikerhernejahu 4 tl sojakastet 1 tl suitsuekstrakti soola ja pipart õli

VALMISTAMINE Keeda läätsed väga pehmeks. Haki sibul ja riivi porgand ning prae pehmeks. Sega omavahel keedetud läätsed ja sibula-porgandisegu. Lisa kikerhernejahu, sojakaste, suitsuekstrakt ja vastavalt maitsele soola-pipart ning õli. Vormi kotletid.

Kotletid saad kas frittida või sügavkülmutada ja seejärel ühtlaselt pannil pruuniks praadida.

Facebook: Pahupidi Kohvik

Mahe laimi-toorjuustukook KOOSTIS

VALMISTAMINE

Põhi: 150 g 45 g

küpsiseid (nt gluteenivaba Gullon) margariini

Segu: 200 g 70 g 1 24 g 5 tilka 3 115 g 150 g 65 g

Põhi: Purusta küpsised ning sega sulatatud margariiniga. Suru segu 18 cm ümmarguse koogivormi põhja ja lase külmas seista, kuni segu valmistad.

India pähkleid rammusat kookospiima laimimahla + ühe laimi koor agar-agarit rummiessentsi ananassiviilu ananassimahla vett datleid

Segu: Keeda või leota pähklid. Aja agar koos ananassimahla ja veega keema, lase veidi jahtuda.

Blenderda kõik koostisained ühtlaseks ning lisa vormi. Lase tarretumiseni külmas seista (u 1 tund).

Facebook: Pahupidi Kohvik

Kaerahelbe-kookose proteiinibatoon KOOSTIS

VALMISTAMINE

400 g 400 g 400 g 200 g 200 g 200 g 100 g 100 g 15 g 200 g

Sulata pannil kookosrasv, lisa juurde kaerahelbed ja kookoshelbed. Kuumuta, kuni koostisosad on kuldsed. Kalla segu kaussi ja lisa juurde kookosproteiin, kuivatatud jõhvikad, kaneel, kookoskoor, agaavisiirup ning soovi korral šokolaaditükid.

Sega korralikult läbi. Blenderda datlid vähese veega ühtlaseks massiks ning lisa segule.

kaerahelbeid Daverti kookosproteiini datleid kookosrasva kookoskoort kuivatatud jõhvikaid kookoshelbeid agaavisiirupit kaneeli šokolaadi

Kontrolli maitset ja soovi korral lisa meelepärast.

Kata kandiline vorm küpsetuspaberiga ning suru segu sinna tihedalt ja ühtlaselt. Sulata vesivannil šokolaad ja kata segu šokolaadiga. Lase 3–4 tundi külmkapis taheneda ning lõika tükkideks.

Facebook: Biomenu maheköök

Koduleht: biomenu.ee

Seenesupp KOOSTIS

VALMISTAMINE

150 g porgandit 25 g sibulat 25 g porrut 250 g kartulit 200 g seeni (nt šampinjone) 15 g peterselli 300 g kookoskoort 400 g vett 20 g õli soola ja pipart

Lõika kartulid, porgandid kuubikuteks, sibul ja porru ribadeks, viiluta seened. Prae sibul kuldkollaseks, lisa porru ja seened, blanšeeri kergelt. Kartuli- ja porgandikuubikuid keeda potis, kuni need on al dente. Lisa juurde pannilt saadud segu ja keeda umbes 3 minutit. Lisa kookoskoor ning maitsesta soola-pipraga. Lõpuks lisa petersell.

Facebook: Biomenu maheköök

Koduleht: biomenu.ee

Sinu usaldusväärne partner köögis Mõtle roheliselt, toitu tervislikult!

Igapäevane kiire elutempo sunnib meid tihti tegema valesid toitumisvalikuid, mis mõjutavad kehakaalu, nõrgestavad immuunsüsteemi ning tekitavad energia andmise asemel hoopiski väsimust. Tervislik toitumine ei peaks olema aeganõudev ja ebapraktiline, küll aga mitmekesine, maitsev ning valmistatav vähese stressi ja suurema vaevata.

WMF tutvustab tublisid köögiabilisi Kui tundub, et enam paremaks minna ei saa, siis Saksamaa kodutehnika lipulaev WMF suudab seda siiski. Uued mudelid on veelgi multifunktsionaalsemad ning samas lihtsamad käsitseda. Korpuse materjal Cromargan® on kergesti puhastatav ja säilitab oma läike kogu seadme eluea jooksul. Tritan´ist plastosad on ülitugevad ja kerged. Kõik tooted on täielikult BPA vabad.

Tervislikum pasta porgandist või suvikõrvitsast!

WMF KULT Pro uue spiraallõikuriga saab madala süsivesikusisaldusega tervislik toit isuäratava ja nauditava välimuse. Viis erinevat lõiketera on inspireeritud parimast Itaalia köögist. Valikus on tagliatelle (9 mm), linguine (5 mm), spaghetti (3 mm), pappardelle (35 mm) või tornados (20 mm). Nii valmistatud köögiviljad täidavad ka Teie lennukamad fantaasiad.

Standardvarustuses on nüüd ka kaldega täitetoru, mis hõlbustab toiduainete viilutamist. Kõik osad on eemaldatavad, lihtsasti puhastatavad ja nõudepesumasinas pestavad. Tootele lisavad turvalisust lapselukk ning mittelibisevad jalad.

• Anuma maht: 1,25 L • Võimsus: 80 W

Lihtne, kiire, tervislik – KUIVATAMINE..

Eestlane on põline korilane ning toiduainete kuivatamine on tuttav tegevus. Enam ei pea seda tegema malmradiaatoritel või praeahjudes – WMF ulatab ka siin abikäe. WMF KITCHENmini sarja kompaktse ja ruumisäästliku toidukuivatiga saab kuivatada kõike - puuvilju, köögivilju, ürte, seeni, liha ja muid toite.

Temperatuur on seadistatav vahemikus 30 °C - 70 °C. Programmeeritav taimer (0-24 tundi), automaatne väljalülitamine ning LCD ekraan temperatuuri ja jääkaja näiduga muudavad seadme kasutamise eriti lihtsaks. Komplektis on müslibatoonide valmistamiseks mõeldud silikoonvorm, kaks säilituskarpi ja retseptiraamat.

Mõõtmed (LxSxK): 277x188x204 mm • Võimsus: 220 W • Kuivatusrestide arv: 5 Metalliga tugevdatud Tritan´ist kuivatusreste saab soovi korral ka juurde osta.

WMF toodetega saab lähemalt tutvuda ametlike edasimüüjate juures:

Maaletooja: Greentek Hulgikaubandus OÜ, www.greentek.ee

Oleme avara valikuga kÜÜgi- ja kodutarvete kauplus, mis soovib aidata Sul sellele vastust leida.

Tule uudistama!

Rocca al Mare Keskuse 2. korrusel, Järve keskuse 0-korrusel ja Rakveres Vaala keskuses. www.kodusvajalik.ee facebook.com/Kodusvajalik