Ajakiri Vegan 2019 #6 by Ajakiri Vegan

Hind 2,49 €

NR 17, 2019 6/6

Ajakirja vahel RETSEPTILISA

UUED VÕITJAD SELGUNUD!

Veganist kaitseväelane on elu parimas vormis Eestlane pidas Brasiilias kodurestorani Kuidas korraldada VEGANPULMI? UK veganväljakutsest on osa võtnud pool miljonit inimest

Kondiitriäri Cakery by S vallutab magusamaailma

Tervis sinu toidulaual

Hea lugeja! PEATOIMETAJA Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee (+372) 5303 5011 REKLAAM JA SISUTURUNDUS Martin Vihm martin@ajakirivegan.ee (+372) 552 8897 KONKURSS „PARIM VEGANTOODE EESTIS“ Pille-Riin Priske tunnustus@ajakirivegan.ee KÜLJENDUS Pille-Riin Priske KEELETOIMETAJA Laura Salumets-Tutt KAANELOO FOTOD Kristi Heil AUTORID Tiiu Lausmaa Marta Velgan Reti Pääslane Marta Velgan Siim Maaten Kätlin Kalling Sigrit Link Sidrim Karin Kanamäe Kadri Sikk Karin Bachmann Anett Rannamets

TELLIMINE JA INFO www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan

Käisin hiljuti kodulinnasõbra pulmas, mis peeti maaliliselt rohelises Itaalia südames keset kõrgeid paksu metsa alla mattunud mägesid. Selle asukoha maalilisus pani mind kõik kolm päeva imestusest õhku ahmima. 1200 aastat vanas kabelis vandus pruutpaar üksteisele igavest armastust ja oma vannetes märkisid mõlemad, kui tänulikud nad üksteisele on. Pärast laulatust tegid mu parimad sõbrad ja reisikaaslased ühise ringi, kus nemadki ütlesid midagi, mille eest tänulikud on. Kes oli selle eest, et meid pulma kutsuti ja koos sellise seikluse ette võtsime. Kes oli tänulik hoopiski selle kokteili eest, mis tal parasjagu pihus oli või nende sokkide ning tenniste eest, mis kontsade vastu välja sai vahetada. Vähemalt sedasi mulle pärast räägiti, sest sellest südamlikust ringist jäin mina paraku ilma. Olin juba pulmakülalistega vihma eest varju pugenud ning väga toredasse ja viisakasse vestlusesse astunud. Teema võite ise ära arvata. Ilmselt panete esimese korraga täppi. Tahan aga jõuda selleni, et ka mina olen tänulik. Et need teemad, mida ajakirjas käsitleme üldse minuni on jõudnud. Tänulik oma imelistele sõpradele, kes pulmas oma õhtusöögi pearoast kartulikotletid ja hautatud köögiviljad hea meelega minu taldrikusse libistasid ja tavaliselt restoranis käies esimese variandina pigem taimetoidu tellivad. Oma perekonnale, kellele meeldib vegantoiduga katsetada ja kes täiesti murevabalt on valmis ka jõuluõhtusöögi täistaimsena valmistama. Seda kõike oleks väga raske ajada, kui lähe-

dased hukka mõistaksid. Kuigi vahel on selles veganmullis kurnav elada, olen tänulik oma kolleegidele, et ei pea ses maailmas üksi ellu jääma. Olen tänulik oma nobedatele kaasautoritele, kes iga kord lugemiselamust pakuvad ja oma tekstidega mulle meelde tuletavad, miks ja kui väga mulle see töö meeldib. Tänulik lugejatele, kelle silmade ette kirja pandud sõnad jõuavad. Olen tänulik nendele inimestele, kes panustavad aktivismi suuremal või väiksemal määral. Olen tänulik ka neile, kes juba on veganid ja neile, kes teadlikult loomsete toodete tarbimist vähendavad. Selliseid inimesi on juba väga palju! See tähendabki, et sammume õigel teel. Ja just seetõttu hakkab alates 2020. aastast ajakiri Vegan ilmuma 11 korda aastas, jättes suviseks mõttepausiks ning supluseks augustikuu. Niisiis, kohtume juba peagi jaanuaris, kui ilmub 2020. aasta esimene number! Maagilist vana aasta lõppu!

Toimetus ei vastuta reklaami sisu ega keelekasutuse eest.

Anett Rannamets

AJAKIRI VEGAN

Uuel aastal uue sagedusega!

jakirja Vegan idee sündis 2016. aasta juulikuus, mis tähendab, et seemne muldapanekust saab 2020. aasta suvel juba neli aastat. Tore on olla tunnistajaks, et veest ja päevavalgusest sel seemnel puudu ei ole tulnud. Ajakiri Vegan on hea näide sellest, et kui hingega asja juures olla, hakkavad ettevõtmised omal jõul kasvama ning oma elu elama. Veganteemadest soovivad inimesed lugeda aina rohkem ning selle põhiliseks hüppelauaks on tänapäeva inimeste teadlikum ellusuhtumine. Kliimakriisi valguses hakkavad lisaks keskkonnamurele paratamatult inimeste jaoks olulist rolli mängima ka teised veganluse olulisimad tahud. Mida rohkem on huvilisi, seda rohkem tekib küsimusi. Seetõttu hakkab ajakiri ilmuma tihedamini. Ja suu-

remas koguses. 2020. aasta tuleb muutusega. Õigem oleks ehk isegi öelda, et uue sagedusega, sest ajakiri Vegan saab sisuliselt kuukirjaks. Ajakiri hakkab ilmuma kuue korra asemel 11 korda aastas ning suviseks hingetõmbeks saab lõikuskuu ehk august, mil väljaannet ei ilmu. Ja veel: kui aastale 2019 lehvitame head aega 8000 tiraažiga, alustame maagilist 2020. aastat numbriga 12 000. Muutusteta jääb ajakiri Selverisse, kust selle tasuta saab. Koju ei tohiks unustada aga partnerkaarti, sest vaid selle registreerimisel kassas muutub ajakirja hind nulliks. Selleks, et üle kümne tuhande trükikoopia jõuaks kõikide soovijate kodudesse, saab ajakirja edaspidi kaasa haarata Tartu ja Tallinna Kaubamajast (partnerkaardi registreerimisel kassas), Bio-

marketitest ja kauplustest Bio4You. Et iga kuu oleks, mida oodata, võib kalendris kuu 10. päeva ära märkida, sest edaspidi hakkab ajakiri ilmuma just siis. Kõik, kellele Selver, Kaubamaja, Biomarket või Bio4You tee peale ei jää, saavad loomulikult teha ka tellimuse. Tähtajatu püsimakse lepinguga tellides on ühe kuu tasuks 1,59 € (ehk aastas kokku 19,08 €) ja tähtajalise aastatellimuse tasuks 1,99 € (aastas kokku 21,89 €). Ajakiri ise on siiski tasuta, maksma peab vaid haldus- ja kandekulude eest Express Postile. Tellimuse saab esitada keskkonnas www.tellimine.ee. Kohtumiseni uuel aastal! Ajakiri Vegan

KOLUMN

Sallimatus algab loomulikkuse väänamisest

Karin Bachmann

Tartu Aparaaditehase kass Johannes Gutenberg sai kümme aastat vanaks (tuginedes passiandmetele) ja tehas korraldas sel puhul terve päeva väldanud peo. Kohal olid kassidele mõeldud toodetega kauplejad, Tartu Kassikaitse, korraldati kassimänguasjade ja kraapimispuu töötube, peeti loenguid kasside tervisest ja kiiksudest. Gutenbergi pildiga tordi tulu läks heategevuseks. Sünnipäeva puhul sai kass tänavale autojuhte leebelt hoiatava märgi. Jah, Johannes on kass, kes tõesti ei püsi vaid tehase territooriumil, vaid külastab regulaarselt kõrval asuvat Hektor Hostelit ning mõningaid valitud kohti veel selles piirkonnas. Ta ületab tänavat enamasti sebra kaudu ja koos inimestega; eks ole olnud ka juhuseid, kus ta püüab ebasobival ajal üle tee minna – nagu ka inimesed vahel. Ta on isiksus, nagu igaüks meist, lihtsalt teisest liigist. Aparaaditehase kollektiivis on tal kindel koht, ta on kolleeg ja kaaslane, olgugi et üsna kehva iseloomuga. Aga ongi ju isiksusi igasuguseid. Kassi sünnipäeva puhuks peetud festivali võtsid uudise vormis kajastada ka ERR ning Tartu Postimees. Sellised uudised, kus keegi kedagi ei nüpelda või ei solva, kuluvad vahelduseks ära. Kass ja tema ümber toimuv, suhe temaga ja temasse ei ole üldse seotud looma seadmisega inimesest ettepoole või ka nunnutamisega, vaid on selge märk

loomulikust inimlikkusest. Kassil lastakse olla kass, kes on inimühiskonna reeglitega kohanenud, kuid kes neid reegleid ka pisut oma tahte järgi painutab. Jällegi – nii teevad kõik väljapaistvad isiksused, olgu nad inimesed või koerad või linnud ... Lemmikloomapidamise määrus ütleb, et lemmikloomad ei tohi järelevalveta ringi käia, ja laias plaanis on see vajalik, eriti näiteks koerte puhul. Koerad on altid inimesega tänavalt suhet alustama, aga samas on ka põhjendatud koerahirmu väga palju. Kassid liiguvad enamasti omapäi ja liigselt semutsema ei kipu. Muidugi on alati oht auto alla jääda või muul moel õnnetusse sattuda, aga see on eraldi teema. Kui rääkida omapäi liikumisest kui sotsiaalselt normaalsest nähtusest, kus erinevad liigid elavad mõnusalt kõrvuti ja suhtuvad üksteisesse viisaka ükskõiksusega, siis valitseb määruses nulltolerants.

SUPILINNA RIKU

Aastaid tagasi elas Tartus Supilinnas väike must koerake Riku, kes istus iga päev oma maja ees ja vaatas möödujaid. Ta oli sõbralik, aga pigem filosoofiliselt ükskõikne. Suhtles, kui pöörduti, ise väga kontakti ei otsinud. Lihtsalt istus. Tema elu lõpetas liiga kiiresti sõitnud auto (Riku oli siis juba 16-aastane). Supilinlased paigaldasid tema mälestuseks bareljeefi. Jällegi ei ole tegemist loomahulluse või väikekodanlikust heaolust fookuse kaotanud inimeste tühiasjadega, vaid märgiga õhustikust, mida tegelikult normide ja seaduste taustal ihatakse: loomu-

likult soojasid (kuigi määruse silmis keelatud) suhteid, kus üksteisega kohanetakse. Sellistest suhetest rikastuvad mõlemad pooled – rääkimata lastest, kellest taoliste hoiakute sees hoopis teistsugused täiskasvanud saavad. Saavad sellised täiskasvanud, kes ei helista Tartu linnavalitsusse, et kaevata, sest neile tundub vale lasta Johannes Gutenbergil omapäi liikuda. Praegu paraku just nii juhtus. Lisaks tundus neile inimestele äärmiselt väär panna tänavale autojuhtide tähelepanu juhtiv silt, sest kassidel on ju keelatud omapäi liikuda. Selliste inimeste meelest oli täiesti vale, et ühest kassist uudistes räägiti. Sest kass peab alluma määrusele. Ta ei ole mingi isiksus, ta on omand. Jah, tehas eemaldas sildi ja pani sisehoovi. Kuid Gutenberg käib edasi seal, kus ta vajalikuks peab. Tema tervis on arstide poolt pidevalt kontrollitud, tehtud vajalikud lõikused-vaktsiinid ning toidulaud on mitmekesine, karv läigib. Tema omapäi liikumine on märk inimlikkusest. Teise liigiga kohanemine on vajalik, et meie elu tuimestavad normid ja reeglid tagasi pöörata. Et mitmekesisus tagasi tuua. Viha saabki alguse sallimatusest ühe kassi vastu ja laieneb peatselt koertele, lindudele ja ka inimestele. Uuelt aastalt tuleb soovida rohkem julgust reegleid painutada. Et oleks rohkem Gutenberge ja Rikusid. Siis on meil inimestena lootust sallimatuse pendel teisele poole liikuma lükata. •

UUDISED

Kes loobus karusnahast?

Inglismaa kuninganna Elizabeth II garderoobi ei kuulu 2019. aastast alates enam karusnahk, kirjutab üks suurimaid moeajakirju Vogue. Kuninganna stilist Angela Kelly andis teada, et Elizabeth II ei kanna enam karusnahka ja seda just ühiskondliku hoiaku muutumise pärast. Pakase korral kannab Elizabeth II edaspidi kunstkarusnahka. Spekuleeritakse, et tema kõrgeausus on eeskuju võtnud pojapoja üsna värske abikaasa Meghan Markle’i põhimõtetest, kes on ennegi silma paistnud oma keskkonna- ja loomasõbralike valikute poolest. Loomakaitsjad tänavad ka Ketlin Bachmanni ja Diana Arno moemaja, mis on otsustanud loobuda oma kollektsioonides karus-

naha kasutamisest. Tuntud moemajad liitusid rahvusvahelise karusnahavaba programmiga Fur Free Retailer. Programmis osalevad disainerid, moemajad, rõivaketid ja kauplused ei tooda ega müü ehtsast karusnahast tooteid. Tänaseks on programmiga liitunud juba 30 Eesti moeettevõtet, kes on ühinenud selliste tuntud tipptegijatega nagu Prada, Versace, Gucci, Armani, Hugo Boss, Tommy Hilfiger, Calvin Klein ja teised. Diana Arno moemaja tegevjuhi Helen Langi sõnul on liitumine tingitud veendumusest, et mitte keegi ei pea ilu nimel kannatama. Sama mõtteviisi kinnitas ka Ketlin Bachmann. „Julmalt koheldud surnud loomade karusnahkades ei ole midagi luksuslikku.”

Subway tegi 20 aasta suurima menüüvahetuse: Eestis rohkem taimseid valikuid Globaalne toitlustuskett Subway uuendas 20 aasta jooksul esimest korda oma põhimenüüsid. Subway Eesti restoranid pakuvad nüüd ka gluteenivabasid saiu ning suuremat valikut taimseid ja vegantoite. Eesti menüü täienes 22 uue koostisainega ning mitmete uute toitudega. Näiteks lisandus menüüsse köögivilja quesadilla, erinevad täisteranäksid ning mitmed uued salatid, samuti hommikusöögimenüü. Lisandite seast leiab nüüd ka gluteenivaba saia, hummuse, erinevad köögiviljakotletid, spinati ning muud. Kastmevalik täienes, täiustati ka paljude varasemate kastmete koostiseid, kust eemaldati võimalikult suures osas kunstlikke lõhna-, maitse- ja säilitusaineid.

UUDISED

VEGANUARY – maailmakuulus vegankampaania, mis muudab miljoneid elusid

1.31 MILJONIT

inimest loobus 2019. aasta jaanuari seisuga Suurbritannias loomsetest toodetest. See teeb 4.7 % UK populatsioonist.

Veganuary käivitati Allikas: Kantar, FMCG panel, 2014. aasta Veganuary LinkQ jaanuaris – July 2019 Suurbritannias. Tegemist on tulu mitte teeniva organisatsiooniga, mis julgustab inimesi terveks jaanuariks proovima veganelustiili. Veganuary on keskendunud tarbijakäitumise muutmisele, pakkudes osavõtjatele olulist teavet ning praktilist tuge, et kogemus osalejatele võimalikult nauditavaks teha. Alates projekti käivitamisest on vegan-jaanuarist osa võtnud üle poole miljoni inimese ning igal aastal on väljakutses osalejaid aina rohkem. Kui detsembrikuu alguses tähelepanuväärsest projektist Veganuary kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Toni Vernelliga juttu teeme, on aasta esimeseks kuuks ettevalmistused täies hoos ning tegemist rohkem kui küll. 2019. aastal võttis vegan-jaanuarist osa 250 000 inimest 159 erinevast riigist. 87% neist olid naised. Kõige osavõtlikumaks vanuserühmaks tõusis 25–34. „Osavõtlikkus kas-

Anett Rannamets

vas võrreldes 2018. aastaga 49%. Me toredam on muidugi see, et väljakutse nimetame seda „vegan-jaanuari efektiks”, on täiesti tasuta. 2020. aasta kampaania sõnab ta. Eelmisel aastal proovis pea avalikustatakse detsembri keskel. pool osavõtjatest veganlust just tervislikel Tore on ka uudis, et sellest aastast laieeesmärkidel, 34% eetilistel põhjustel ning nes Veganuary rahvusvaheliselt. Samani12% keskkonna heaks. melisi kampaaniaid viiakse kohalikus keeRääkides veel statistikast, saab näiteks les läbi Saksamaal, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis eelmiste aastate põhjal öelda, et 47% väl- ning Ameerika Ühendriikides. jakutses osalenutest veganiks ka jääb. Samuti teeb Veganuary koostööd „Öeldakse, et väljakutvalitsusväliste „Kliimaküsimus on se oli lihtsam, kui nad suurettevõtete ning orarvanud olid, ning ena- ülemaailmne probleem, ganisatsioonidega, et mik neist, kes veganiks kõik saaksid jaanuaris seega meie tõotus jäävad, saavad tõuke proovida vegantoitu. just maitsvast toidust,” planeeti kaitsta peab ka „Kliimaküsimus on ülekinnitab Toni, et maitsprobleem, üle maailma levima.” maailmne val toidul on väga suur seega meie tõotus plaosakaal. Muide, 98% neeti kaitsta peab ka kõikidest osavõtjatest soovitaks väljakut- üle maailma levima.” se vastuvõtmist ka oma sõpradele või Veganuary on tunnustust saanud perekonnale. paljudelt kuulsatelt inimestelt. Ilmselt Seekordseks kampaaniaks plaanitakse kõige tuntumaks ning ühtlasi ka 2020. kinni püüda rohkem kui 350 000 inimest aasta kampaania üheks esinäoks on näiterinevatest maailma paikadest. „Selle leja Joaquin Phoenix, kes on vegan olnud „vegan-jaanuari efektiga” võib see arv suurema osa oma elust. „Kui mõistate kliiküündida lausa miljoniteni,” on korraldaja makriisi või toidutööstuse vägivalda ning optimistlik. mõtlete abituna „Ma soovin, et saaksin midagi teha”, siis te saategi. Kohe. Võtke vegan-jaanuarist osa,” seisab Veganuary 2020. AASTA VEGANJAANUARIT postri peal Phoenixi tsitaat. TOETAVAD MAAILMAKUULSAD Lisaks näitlejatele on tuge näidanud ja NÄITLEJAD Väljakutse vastu võtnud inimesed saavad sõna sekka öelnud kümned teised oma stardipaketi, mis koosneb kõigest infor- ala parimad. Nende seas on muusikuid, matiivsest, mida ühel alustaval veganil DJ-sid, sportlasi, kokkasid, koomikuid, vaja läheb. Nad saavad retsepte, toitumis- poliitikuid, kirjanikke ja ettevõtjaid. Maailkava, näpunäiteid väljas söömise kohta. makuulus kirjanik George Monbiot on näiSamuti tagatakse osavõtjatele kuuajane teks öelnud: „Kui suhtume meie planeedi online-tugi. Lisaks on loodud Facebooki ja kõigi selle elanike kaitsmisse tõsiselt, grupp, mille liikmed kõik sama marato- peame leppima, et liha- ja piimatooted on ni läbivad või on juba läbinud. „Teeme ekstravagantsus, mida me ei saa endale kõvasti tööd ka selle kallal, et jaemüüjad lubada.“ • teeks jaanuaris pakkumisi, mida väljakutses osalejad ära saaksid kasutada.” Kõige 7

AJALUGU

Eesti Taimetoitlaste Selts oli 90ndatel rahalistes raskustes

Anett Rannamets

Ajakiri Vegan ilmus esimest korda 2016. aasta talvel ning seda saab nimetada Eesti esimeseks täielikult veganelustiilile pühendatud ajakirjaks. Küll aga ei saa seda nimetada Eesti esimeseks vaid taimetoitlust puudutavaks väljaandeks, sest 1991. aasta kevadel nägi ilmavalgust ajaleht Eesti Vegetaarlane.

elmises ajakirjas rääkisime, et juba 90ndatel asus Tallinna vanalinnas taimetoidukoht, baar nimega Vegan. Baari, mis asus vanalinnas Uuel tänaval, pidas Eesti Taimetoitlaste Selts, et propageerida taimset toitumisviisi. Ajakirjas räägitakse näiteks veepaastust, idandite kasulikkusest ja kõrgest vererõhust, mille vastu aitab võidelda taimetoit.

Lisaks tuleb välja, et selts oli tollal rahalistes raskustes ning paluti lugejate abi.

VEEPAAST POLEGI PRAEGUSE AJA TREND?

„Maailmas pole olemas efektiivsemat ravimeetodit kui veepaast. Kõige suurem puhastus toimub kevadel, veebruari keskelt kuni aprilli lõpuni. Teadlik ja kogenud paastuja võtab kindlasti ette

40-päevase paastu. Kuid algaja piirdugu esialgu ühe päevaga,” kirjutatakse Eesti Vegetaarlases 90. aastate alguses. Ajalehes tuuakse välja, et ülimalt hästi on paastu tervendavast mõjust näpunäiteid jaganud Ameerika kirjanik ja arst P. Breggi raamatus „Nälgimise ime”. „Meie seltsi juhatuse eestvõttel ongi see ka meil raamatukesena ilmunud.

AJALUGU

Hind ei tohiks käia üle jõu, igatahes keemilise koostisosaga tablett maksab palju rohkem ja haigusest pole te ikka lahti saanud. Paastu abil saab terveks iga inimene igasugusest haigusest, isegi ravimatust,” seisab ajalehe veergudel. Väga tugevad argumendid, mida tänapäeval

allikatele viitamata näiteks väita ei tohiks. Soovitatakse väga raamat endale osta, et teada, kuidas end ravida. Raamatust on lisatud ka väike lõik: „Vett soovitan tarvitada toorelt, st keetmata. Ise teen nii alati. Paastu ajal ei jää organismi mitte ükski mürk või võõrkeha, välja viiakse kõik.” Tuleb välja, et veepaast ei ole populaarseks saanud erinevates kogukondades tänapäeval, vaid seda soovitati ka 20 aastat tagasi.

TOORTOIDUGA KÕRGE VERERÕHU VASTU, IDANDID POTENTSI HEAKS

„Rahva seas elab selline ütlus, et ilma

põhjuseta pole surmagi. Nii on ka haigustega. Selleks, et osata neid ravida, on vaja teada haiguse põhjust. Kõrge vererõhu puhul peab appi võtma natuke fantaasiat. Kujutagem endale ette mingit toru, millest vesi pääseb vabalt läbi. Kuid mis juhtub, kui survet on vaja tõsta, nt vett ülespoole pumbata? Esiteks on vaja kindlasti toru läbimõõtu vähendada, teiseks tööle panna jõuallikas, mis vett vajalikule kõrgusele suruks. Hea näide on kummivoolikuga. Paneme ühe otsa 1⁄4 võrra kinni. Pump aga töötab ja voolik

kes soovivad sellest jagu saada, soovitatakse loobuda lihaleemest, kohupiimast ja juustust, süüa igal toidukorral ka toortoitu ja igal võimalikul hetkel viibida värskes õhus. Lisaks kirjutatakse eraldi artiklis, et idandite tarbimine tõstab potentsi. „Meie tahame siinse lehe veergudel, kallid lugejad, anda teadmisi loodusliku toidu kõrgetest toiteväärtustest. Räägime täna idandatud nisust,” kirjutatakse. Vaatluse alla võetakse niisiis idandatud nisu E-vitamiini sisaldus. „E-vitamiin on eriti vajalik lastele, selle alusel areneb tugev immuunsüsteem, mis kaitseb organismi terve edaspidise elu. Kui see süsteem nõrgeneb, muutub inimene kõiksugustele haigustele vastuvõtlikuks,” tuuakse välja, et idandid on kasulikud ka lastele. Lisaks sellele mainitakse ka, et suure teene osutab E-vitamiin seksuaalelus. „Nii naiste kui meeste potents tõuseb. Eriti tähtis on see naise tervisele. Nii võiks unustada tulevikus emakavähi, kui inimesed tarvitaksid iga päev toiduks idandatud nisu,” ollakse kindlad. Lisaks soovitatakse E-vitamiini tarvitada raseduse ajal, sest siis areneb Eesti Vegetaarlase ajakirjanike sõnul emaüsas terve laps. •

„Rahva seas elab selline ütlus, et ilma põhjuseta pole surmagi. Nii on ka haigustega. Selleks, et osata neid ravida, on vaja teada haiguse põhjust.”

hakkab paisuma, lõpuks surve kasvab ja voolik läheb lõhki. Täpselt sama toimub inimeste veresoontes,” alustatakse lõiku vererõhu teemadel. Juba eelnevateski numbrites figureerinud A. Rosendorff ütleb ajalehes, et kõrge vererõhk ongi toitumisest tingitud. Tema sõnul esmajoones keedetud lihast, kuumutatud piimaproduktidest ja teistest rafineeritud toitudest. Neile,

ORGANISATSIOON

Suss aknale lisaks, Islandilt on päkapikke oodata!

Kadri Sikk, Eesti Vegan Selts

Kunstnik: Árni Jón Gunnarsson Jõulud on käes. Kui loed seda lauset, kas tunned põnevust, tüdimust või suisa õõva? Ilmselt on täitsa võimalik tunda neid kõiki korraga ja veel enamatki. Vanade jõulutraditsioonide juures on palju sellist, mis paistab läbi veganprillide vaadatuna hoopis teisiti. Jäävad ju harjumuspäraselt rahupühadeks peetavad jõulud sümboolselt aasta kõige pimedamasse aega, mis meie maa enda alla matab, ja puutume kahjuks teravalt kokku sellega, kuidas meile kõige lähedasemadki ei näe loomi nii nagu meie …

ga ka kõige vanemad traditsioonid on kusagilt alanud ning meie võimalus on luua täiesti uued jõulupühad. Šnitti saab võtta Islandilt. Nende legendaarsed jõululood hirmsatest maad väisavatest trollidest teevad isegi vendade Grimmide muinasjuttudele silmad ette – kunagi saart valitsenud Taani kuningas Christian VI keelas suisa üldse ära neist lastele rääkimise! Lühidalt öeldes elab mägedes trolliperekond: ema Grýla on hiiglane, kes armastab üleannetuid Rakakrefur lapsi suurde

patta keema panna ja ära süüa. Tema kolmas mees Leppalúði on laisk ja kogu aeg kodus. Neil on 13 ulakat poega ja must Jõulukass, kes kondab jõulude ajal mööda maad ringi ja õgib ära inimesed, kes pole endale jõuluõhtuks uusi riideid leidnud. Mainitud jõulupoisid on kõik isemoodi tegelased, kes hakkavad 13 päeva enne jõule kodusid külastama. Headele lastele jätavad nad sussi sisse miskit maitsvat, aga halbadele kartuli. Ja kui nad juba külla tulevad, siis teevad nad igasugu pahandust, varastades toitu, kolistades ustega ja ahistades muudmoodi inim- ning loomaperet. Selliste päkapikkudega tuleksid jõulud veel süngemad (olgugi et eestlane ilmselt ikka rõõmustaks kartuli üle!). Mul on aga häid uudiseid: Islandil toimub praegu säärane veganbuum, et alates eelmisest aastast liitus Islandi

Vegan Seltsi vabatahtlikena 13 hoopis isesugust päkapikku, kes aitavad uutel ja vanadel, suurtel ja väikestel veganitel jõuluaja mõnusalt mööda saata. Nad käisid meil Eestis hiljuti külas Hænuhvísla ning tunnevad teed siia hästi, nii et minu soovitus on panna aknale üks suss lisaks, et Islandi päkapikud saaksid ka meie kodusid väisata. Ja et te neid ikka ära tunneksite, kui juhtute läbi aknaruudu pimedas vilksamisi nägema, esitan teile välimääraja: Lambafrelsir ehk Lambapäästja kogub jõuludeks lambad üle maa kokku ja viib külmetajatele sussi sisse hoopis veganlõngast mütse ja käpikuid. Hænuhvísla ehk Kanalausuja viib kanadele teri ning naudib koos nendega kudrutamist.

ORGANISATSIOON

Ljúfur ehk Heldeke naudib üle kõige loomaperega jutustamist ja kuulab ära kõik nende mured ja rõõmud. Þarasmjatta ehk Vetikamatsutaja armastab vetikaid ja unustab end pikkadeks tundideks rannale, kus ta kõik oma taskud seda suurepärast kraami täis kogub. Berjatína ehk Marjakorjaja naudib kõige enam looduses marjul käimist. Hafraþamba ehk Kaerakaanija armastab kaerapiima nii palju, et kaanib seda igal võimalusel. Tófupressir ehk Tofupressija on suur jõujuurikas, sest ta sööb palju tofut. Kuna ta lemmiktofu on võimalikult kuiv, spressib ta sellest väga hoolikalt vee välja. Hummusgerður ehk Hummusetegija läheneb hummuse valmistamisele loominguliselt ja naudib uute maitsete kokku sobitamist. Kas lehtkapsahummust oled juba proovinud? Vökvareykir ehk Ahjusuitsupüüdja on eriti osav tõelise kasesuitsu purkipüüdmises, millega ta valmistab

pärast maitsvaid roogasid. E-efnagægir ehk E-ainepiidleja on päkapikk, kellel on eriti terav silm poekaupade koostisosadele, et need oleksid ikka täielikult taimsed. Tema kirg on tootetekstid ja e-ainete loendid. Vahel meeldib talle mõnusalt omaette tundide viisi peenikeses tekstis näpuga järge ajada. Kui ta avastab midagi uut ja põnevat, käib ta hoogsalt üle põranda, korrutades oma avastust valjult. Rakakrefur ehk Põhjendustenõudja on mittebinaarne ehk ta pole lihtsalt mees või naine. Ta on erakordselt tugeva loogilise mõtlemisega ja palub kõigil mitteveganitel, kes satuvad tema teele, põhjendada, miks nad loomi tarbivad. Plöntukrókur ehk Taimetark tunneb silmapilkselt ära iga taime ja oskab neid kasvatada väga erinevateks puhkudeks, olgu riiete valmistamiseks, ravimiteks või toiduks.

Smjörlíkir ehk Võidelahmija on suur gurmaan. Ta kasutab taimseid võideid igasugu toitudes või sööb lihtsalt paljalt. Kas pole mitte tore teada, et jõuludel sedavõrd erilised päkapikud mööda maad ringi käivad? Usun, et sellessegi pimedasse aega jagub iga aastaga rohkem valgust. Minul on aknalaud igatahes susse täis, et kõik hea ja maitsev sinna ära mahuks. Olge teiegi hoitud ja ilusaid pühi! •

Ljúfur

Tófupressir

MEDITSIIN

Arstide ja toitumisnõustajate raskekahurvägi kohtus taas, et rääkida taimsest toidust ja tervisest Marta Velgan 12. oktoobril kogunes Londonis paarsada tervishoiutöötajat ja teadlast, et kuulata ettekandeid täistaimsest toitumisest – toimumas oli järjekordne VegMed konverents. Tegemist on Euroopa suurima taimse toitumise teemalise teaduskonverentsiga, mis on toimunud iga kahe aasta tagant Berliinis – sel aastal esmakordselt Suurbritannias. 12. oktoobril toimuv konverents oli mõeldud eeskätt tervishoiutöötajatele ja teadlastele. Sellele järgneval päeval toimus avalik üritus, mille piletid müüdi läbi rekordkiirusel. Teaduslikul konverentsil toimus ühe päeva jooksul 11 loengut, mis käsitlesid taimse toitumise erinevaid aspekte. Esinejate hulgas oli erineva eriala arste, sealhulgas perearst, onkoloog, lastearst, gastroenteroloog ning toitumisnõustajaid.

RASKED HAIGUSED JA NENDE ENNETUS

Konverentsi alustas dr Neal Barnard, kes keskendus II tüüpi diabeedi tekkepõhjustele ning ennetusele ja ravile. 14

Oma esitluses rääkis ta uuringutest, mis on tema keskuses tehtud: ühele inimeste grupile soovitati Ameerika diabeedi assotsiatsiooni standarddieeti ja teisele grupile madala rasvasisaldusega täistaimset toitumist. Viimasele grupile öeldi, et nad peaksid vältima kõiki loomseid toiduaineid ning tarvitama minimaalselt rasvasid, samal ajal ei palutud jälgida kaloraaži. Kahte gruppi jälgiti mõnda aega ning leiti, et veganid kaotasid keskmiselt rohkem kehakaalust ning suutsid uut kehakaalu hoida ka aastaid pärast uuringut, samal ajal kui teises grupis olevatel inimestel hakkas kehakaal pärast aastat uuesti suurenema. Teistes sarnastes

uuringutes on leitud ka oluline glükoliseeritud hemoglobiini (HbA1c) taseme langus võrreldes tavapäraselt diabeedi puhul soovitatud toitumisega. Madala rasvasisaldusega täistaimse toitumise peamiste eelistena tõi dr Barnard välja kiudainete rohkuse, väiksema kaloritiheduse ning suurenenud söömisjärgse kaloripõletuse. Söömise järel kulutab meie keha kaloreid selleks, et seedida ning toitaineid omastada, kuid selgus, et veganitel kulub selleks rohkem energiat. Arvatakse, et rasvarohke toitumine aeglustab metabolismi ja kalorite põletamist ning suurendab rakus endotoksiinide hulka. Ettekande lõpetuseks hoiatas

MEDITSIIN

dr Barnard ketogeense ehk madala süsivesikute ja kõrge rasva sisaldusega dieedi eest. Kuigi uuringud on leidnud, et taoline toitumine võib aidata alandada kehakaalu ning vere suhkrusisaldust, tõstab see samal ajala LDL-kolesterooli hulka, mis omakorda suurendab südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise riski. Hematoloog-onkoloog dr Shireen Kassam rääkis oma ettekandes toitumise ja pahaloomuliste kasvajate omavahelistest seostest ning tõi välja erinevaid tegureid, mis suurendavad ja mis vähendavad vähi tekke riski. Erinevad uuringud on leidnud, et pahaloomuliste kasvajate teke on seotud peamiselt keskkonnast ja eluviisidest tingitud teguritega, geneetika mõju on oluliselt väiksem. Erinevatel andmetel on 40–65% vähkidest ennetatavad tervislike eluviisidega: füüsiline aktiivsus, tervislik peamiselt taimne toitumine, tubaka mittetarvitamine, vähene alkoholi tarvitamine ja tervislik kehakaal. Praeguseks on teada, et ülekaal, krooniliste haiguste olemasolu, töödeldud toidu ja punase liha, piimatoodete ning rohke loomse valgu söömine võib suurendada pahaloomuliste kasvajate tekke

dr Neal Barnard

riski. Samal ajal kiudainete rohke toidu (kaunviljad, teraviljad, puu- ja köögiviljad), sojatoodete tarbimine ning orgaanilise toidu eelistamine võib aidata vähi teket ennetada. Taimne toitumine aitab vähendada vähki haigestumist, aitab tõhustada vähiravi ning pikendada ravijärgselt elulemust. Soolehaigustega tegelev gastroenteroloog dr Alan Desmond keskendus oma ettekandes Crohni tõvele ja selle võimalikule ravile. Crohni tõbi on krooniline soolepõletik, mis tekib enamasti noortel inimestel ning mille teket mõjutavad peamiselt keskkonnategurid. Peamisteks kaebusteks on pidev kõhulahtisus, kehakaalu langus, imendumishäired. Tänapäevase raviga saavutab keskmiselt 10% Crohni tõvega

„Üha enam leiab tõendust, et peamiselt taimne toitumine võib aidata saavutada Crohni tõve remissiooni ravimeid kasutamata.” inimestest remissiooni ning pooled inimestest jõuavad 10 aasta jooksul operatsioonini. Crohni tõve sagenemist on seostatud loomse toidu ülekaaluga toitumises, samal ajal kiudainete ja fütotoitainete rohke toit vähendab Crohni tõve tekke riski. Kuna Crohni tõve üheks peamiseks sümptomiks on pidev kõhulahtisus, soovitatakse arstide poolt tihti madala kiudainesisaldusega toite, et ei peaks nii tihti tualetis käima. Puuduvad aga uuringud, mis seda soovitust toetaksid. Vastupidi, üha enam koguneb tõendust, et peamiselt taimne toitumine võib aidata saavutada Crohni tõve remissiooni ravimeid kasutamata. Dr Desmond jagas ka omalt poolt ühte juhtumit, kus tema patsient suutis toitumise muutmisega muuta oma haiguse kulgu. Hetkel on tegemist esialgsete tulemustega ning va-

Brenda Davis

jalikud on rohkemaid inimesi hõlmavad uuringud, et taimsest toitumisest saaks Crohni tõve puhul uus raviviis.

TAIMSEST TOITUMISEST VÕTA MAKSIMUM

USAst pärit toitumisnõustaja Brenda Davis rääkis lisaks täistaimse toitumise positiivsele mõjule ka sellest, kuidas täistaimsest toitumisest maksimum võtta. Tervisliku toitumise alus on taimsed terviktoidud (köögi- ja puuviljad, täisteraviljad, seemned ja pähklid ning vürtsid). Muidugi tuleb oma süsivesikuid valida hoolega. Süsivesikud on meile vajalikud ja kasulikud, kui need tulevad terviktoitudest. Vältida tuleks rafineeritud süsivesikuid ja lisatud suhkruid, kuna nende rohke tarvitamine võib viia krooniliste haiguste tekkeni. Samuti ei ole kõik täisteraviljatooted võrdsed, näiteks tatar versus täisterahelbed. Eelistada tuleks taimset valguallikat, kuna see sisaldab lisaks aminohapetele ka kiudaineid, antioksüdante, fütoaineid, vitamiine ja mineraale. Samal ajal sisaldab liha küllastunud rasvhappeid, kolesterooli ja kehale toksilisi aineid, nagu heemne raud, Neu5Gc, endotoksiinid. Kahjulikud rasvad tuleks asendada kasulike rasvadega. Eelistada võiks terviktoitusid, nagu seemned, pähklid, 15

MEDITSIIN

„Iga kord, kui sööme või joome, me kas toidame haigust või võitleme selle vastu.”

oliivid, avokaadod, ning vähem tarbida õlisid, kuna esimesed sisaldavad lisaks rasvhapetele ka olulisi mineraalaineid, vitamiine, kiudaineid ja antioksüdante. Lisaks peaks jälgima küllastunud rasvhapete saamist ning seda vähendama. Maksimeerima peaks fütotoitainete ja antioksüdantide saamist. Igapäevaselt võiks süüa erinevat värvi juur- ja puuvilju, erinevaid teravilju, pähkleid ja seemneid. Mida suurem on söödud toiduainete variatiivsus, seda rohkem saab erinevaid fütotoitaineid ja antioksüdante. Võimalusel peaks vältima toitu, mis on saastunud pestitsiidide, raskmetallide, antibiootikumide ja muu saastega. Saaste vähendamiseks tuleks süüa võimalikult vähe töödeldud toiduaineid ja erinevaid toiduaineid. Kui võimalik, siis valida orgaanilist toitu. Viimasena tuleks tagada kõigi vajalike mikro- ja makrotoitainete saamist ilma ülesöömiseta. Selleks tuleks jälgida tervisliku täistaimse toitumise reegleid. Lõpetuseks ütles Davis, et iga kord, kui me sööme või joome, me kas toidame haigust või võitleme selle vastu ning hea tervis annab meile vabaduse teha elus neid asju, mida soovime.

Omnivorous Children (1–3 Years) in Germany (VeChi Diet Study)). Kui varasemates uuringutes on mune ja lehmapiimatooteid tarbivaid lapsi ning veganlapsi käsitletud ühise grupina, kus veganlapsi on olnud minimaalselt, siis selles uuringus käsitleti neid eraldi. Võrreldi 1–3-aastaste veganite, vegetaarlaste ja segatoiduliste toitumispäevikuid. Leiti, et üldiselt erineva toitumisega laste päevane kaloraaž oli sama, küll aga sõid segatoidulised lapsed rohkem valku, rasva ja lisatud suhkruid. Samal ajal oli taimetoidul olevate laste toit kiudainete ja süsivesikute poolest rikas. Valku tarbisid kõik grupid üle soovitusliku normi. Samuti leiti, et üldiselt vastasid erinevasse gruppi kuuluvate laste kaalu- ja kasvukõverad normidele ning suuri erinevusi ei esinenud. Küll aga leidus veganite ja vegetaarlaste hulgas rohkem neid, kes oli kasvust või kaalust maha jäänud. Normist väiksemat kaalu ja pikkust seostati madala sünnikaaluga, liiga pika ainult rinnapiimaga toitmise perioodiga (üle 6 kuu), söödud toidu madala kaloraažiga (pea poole võrra väiksem) ning keskmisest lühemate vanematega. Tegemist oli uuringu esimeste tulemuste avaldamisega, tulevikus on uuringu läbiviijatel plaanis analüüsida täpsemalt ka erinevate mikrotoitainete saamist. •

LAPSED JA TAIMETOIT

Lastearst dr Miriam Martinez-Biarge rääkis oma ettekandes olulistest aspektidest, mida laste täistaimse toitumise juures tähele panna. Kuna neid on varasemates Vegani numbrites käsitletud, siis pikemalt siinkohal sellel ei peatu. Küll aga rääkis dr Martinez-Biarge ühest uuest Saksamaa veganlaste toitumise uuringust (Weder et al. Energy, Macronutrient Intake, and Anthropometrics of Vegetarian, Vegan, 16

and

TERVIS

Kuidas mõjutab taimne toitumine allergiaid? Marta Velgan, MD

nimese keha püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse muuhulgas välja antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimise mehhanism häiritud. Allergia puhul reageerib organism liigselt teatud tegurite toimele, millega on eelnevalt korduvalt kokku puutunud. Seda tegurit nimetatakse allergeeniks.

Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmnevad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Allergia esinemisel võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedetrakt, neerud, närvisüsteem – allergiale on omased väga mitmekesised haigustunnused. Allergiline reaktsioon võib olla kiiret või aeglast tüüpi. Kiiret tüüpi allergilist reaktsiooni nimetatakse nii öelda tõeliseks allergiaks ning see on vahendatud IgE tüüpi antikehade poolt. Allergiline reaktsioon ei teki allergeeni esmakordsel sattumisel organismi, vaid esimesel kokkupuutel tekivad kehas allergeeni vastased IgE antikehad, mis kinnituvad nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi ühineb

allergeen nuumraku pinnal oleva septsiifilise IgE antikehaga, mille tagajärjel vabanevad nuumrakus olevad ained, neist kõige tuntum histamiin. Nende ainete vabanemisel tekivad erinevad allergia sümptomid. Allergeenideks võivad olla erinevad toiduained (piim, muna, maapähklid, mereannid), taimede ja puude õietolm, tolmulest, loomade karvad ja naha osakesed ja teised. Allergia väljenduseks võivad olla hingamisteede haigused nagu allergiline astma, allergiline nohu, nahahaigused, nagu atoopiline dermatiit, ning kogu keha haarav reaktsioon anafülaksia. Puudub info selle kohta, kui paljudel eesti inimestel allergiaid esineb ning millised on põhilised allergeenid. On teada, et 10–30% inimestest maailmas esineb õietolmu põhjustatud allergiline nohu ning umbes 10% esineb allergia ühe või mitme toiduaine vastu.

TERVIS

Allergiliste haiguste esinemissagedus on arenenud riikides jätkuvalt suurenemas ning peamise põhjusena tuuakse liiga puhast keskkonda (hügieeni hüpotees) ning lisaks ka antibiootikumide kasutamist. See hüpotees väidab, et tänapäeval ei puutu lapsed kokku piisavalt paljude bakteritega, mis treeniks nende immuunsüsteemi tegema vahet kahjututel ja kahjulikel teguritel.

KAS TAIMNE TOITUMINE VÕIB MÕJUTADA ALLERGIATE TEKET NING ALLERGIATE OLEMASOLUL SÜMPTOMITE ESINEMIST?

Teadaolevalt puuduvad veenvad uuringud, mis tõestaks taimse toitumise mõju vähendada allergia teket või aidata vähendada allergiaga seotud kaebusi. Küll aga on selle kohta kaudseid tõendeid. Mõned uuringud ning arstide kogemused on näidanud, et loomsete piimatoodete vältimine võib aidata vähendada hingamisteede limaskestade turset ning seeläbi vähendada allergia sümptomeid. Lisandumas on tõendeid selle kohta, et meie seedetrakti bakteriaalne koostis ehk mikrobioom võib muuhulgas mõjutada ka toiduallergia tekkimise tõenäosust. On teada, et mikrobioom võib moduleerida immuunsüsteemi vastust välistele mõjuritele. Soolestiku mikrobioomile pannakse alus lapse sünnil ning elu jooksul võivad mõjutada seda erinevad faktorid, nagu rinnaga imetamine, antibiootikumide kasutamine, füüsiline aktiivsus ja toit. Selleks, et soolestik sisaldaks rohkem organismile kasulikke baktereid, tuleks söömisel eelistada kiudainete rohket toitu (teravilju, kaunvilju, pähkleid ja seemneid, juur- ja puuvilju), süüa probiootilisi toiduaineid (hapukapsas ja -kurk, tempeh, kombucha), vältida loomseid valke ning kõrgelt töödeldud ja rasvaseid toite. Sellest võib järeldada, et tervislik vegantoitumine on ideaalne toitumisviis, tagamaks tervislikku soole mikrobioomi. Hetkel ei ole aga tõendeid, et mikrobioom mõjutaks kuidagi juba olemasolevat allergiat. Lisaks on üksikuid uuringuid, mis on näidanud, et antioksüdantide rikas toit võib vähendada astma, allergilise nohu ja atoopilise dermatiidi sümptomeid. Allergiliste haiguste juures on oluliseks komponendiks põletik, antioksüdandid aitavad aga vähendada põletikku ning seeläbi ka sümptomite avaldumist. Kokkuvõttes ei saa öelda, et toitumisel pole mingit mõju allergiate tekkele ning allergia sümptomite avaldumisele, lihtsalt seda pole veel täielikult uuritud. Jääme lootma, et sellel teemal tehakse edaspidi veelgi uuringuid ning ühel hetkel on kindlamaid tõendeid taimse toitumise mõjust allergiatele.•

Praks, L. Astma ja allergia. Tartu Astmahaigete Selts 1995 Allergy statistics. American Academy of Allergy, Asthma and Immunology Campbell, T. Can a Whole Food, Plant-Based Diet Help With Allergies? T. Colin Campbell Center for Nutrition Studies. Pascal, M et al. Microbiome and Allergic Diseases. Front Immunol. 2018; 9: 1584. Gut Bacteria – Optimize Gut Health with Plant Based Diet. Physicians Committee for Responsible Medicine.

TERVIS

Tsink ja seleen – võimsad antioksüdandid

ii tsink kui seleen on tugeva immuunsüsteemi tagamiseks olulised. Külmal ja pimedal ajal on keha haigustele vastuvõtlikum, seega peaks lisaks teistele olulistele toitainetele tähelepanu pöörama ka neile. Oluline on teada, et kehal puudub spetsiaalne tsingi varusüsteem, seega stabiilse taseme hoidmiseks on vajalik tagada piisav tsingi saamine igapäevase tarbimisega. Seleeni esmane funktsioon organismis on kaasatus antioksüdantsetesse süsteemidesse ja kilpnäärme hormoonide ainevahetusse. Seleeni on vaja immuunsüsteemi tugevdamiseks, kilpnäärme hormoonide normaalseks tekkeks, rakkudes toimiva antioksüdantse ensüümi koostiskomponendiks, osaledes seeläbi rakkude talitluse kaitses ebasoodsate faktorite vastu, sh enneaegse vananemise. Samuti on oluline tsink, mis on üks keskseid mineraalaineid organismi rakkude arengus,

kasvus ja paljunemises. Perearsti Marta Velgani sõnul mängivad need kaks kehas väga sarnast rolli. „Vask, tsink, seleen ja molübdeen osalevad kehas mitmetes olulistes biokeemilistes protsessides: raku ainevahetus ja hapniku kasutamine, DNA ja RNA tootmine ja parandamine, rakumembraanide terviklikkuse hoidmine ning vabade radikaalide eemaldamine. Vask, tsink ja seleen on kofaktoriteks ensüümides, mis tegelevad vabade radikaalide eemaldamisega.” Lisaks toob ta välja, et nende sarnasus seisneb ka selles, et neid mikroelemente on kõige lihtsam saada loomsest toidust. „Kuid leidub ka teraviljades, kaunviljades, pähklites ja seemnetes. Veganitel on leitud madalamat tsingi taset võrreldes segatoitujatega, kuid selle tähendust veel ei teata,” toob ta välja. Kuna tsingil on aga keskne roll rakkude jagunemises, valkude

sünteesis ning kasvamises, siis on tsingivajadus suurenenud kasvuperioodidel: raseduse ja imetamise ajal ning imiku-, lapse- ja noorukieas. Raskekujulist tsingipuudust esineb arenenud riikide elanikel harva. Kergekujuline tsingipuudus võib lastel põhjustada aeglast kasvamist ja maitsetunnetuse halvenemist. Lisaks võib tsingipuudusega kaasneda kaalukaotus, haavade aeglane paranemine, isutus, vaimse erksuse vähenemine ja suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele. Kuna nii tsink kui seleen seisavad lisaks ka organismis mitmete teiste mineraalainete ja vitamiinide imendumise eest (näiteks aitab tsink imenduda A-vitamiinil), kuuluvad need antioksüdandina immuunsüsteemi kaitsevõime hoidjate hulka. Seega tasuks ka neile – üsna harva puudutatud mikroelementidele – tähelepanu pöörata. •

HOIA ENNAST TERVENA

– vaid ühe tabletiga päevas

KÜÜNED

JUUKSED

AINEVAHETUS

EE_SelenoPrecise_Ad_Vegan_208x255_1019

SelenoPrecise on kõige suurema kasutuskogemusega seleenipreparaat Euroopas ja kogu maailmas. Viimase 25 aastaga on see muutnud inimeste elusid 45 erinevas riigis. Seleen aitab hoida juukseid normaalsena. Seleen aitab hoida küüsi normaalsena. Seleen aitab kaasa kilpnäärme normaalsele talitlusele. Seleen aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele. Seleen aitab kaasa normaalsele spermatogeneesile.

SPERMATOGENEES

IMMUUNSÜSTEEM

Preparaat sisaldab patenteeritud orgaaniliselt seotud seleeni (seleenipärmi) SelenoPrecise, mis on tuntud suurepärase biosaadavuse (89% imendumine) ja väga hea ohutusprofiili poolest.

eesti@pharmanord.com • www.pharmanord.ee

PERSOON

Ühe ohvitseri lugu Kätlin Kalling

Ailar on vegansportlane ja -kaitseväelane. Ta on osalenud erinevatel avalikel diskussioonidel, jagades hea meelega enda teadmisi ja kogemust taimsel toidul oleva sportlasena. Ailar tunnistab, et on praegu – 35-aastasena – kindlasti paremas vormis kui kümme aastat tagasi.

nne veel, kui olen Ailarilt jõudnud midagi küsida, alustab mees meie jutuajamist naljatades: „Mis siis sinul juhtus?” See küsimus saadab veganeid sotsiaalmaastikel. Ta teeb küll selle üle nalja, kuid tajun selles mingit veganeid puudutavat valu. Ailar on alati loomadest hoolinud, kuid aastatetagusest ajast on tal endalgi meeles, kuidas ta tögas paari sõbrannat, kes veganid olid. Tema meelest ei olnud see lihtsalt võimalik. Vaatamata sellele võttis ta juba pea 9 aastat tagasi koos tollase tüdruksõbraga vastu otsuse proovida. 2011. aasta suvel otsustasid noored päeva pealt hakata taimetoitlasteks. Esiteks innustas Ailarit taimetoitlaseks hakkama isiklik huvi ja küsimus: kas tõesti nii saab? Lisaks vaatas mees erinevaid videoid ja dokumentaalfilme, mis demonstreerisid väga ilmekalt seda süsteemi, kuhu loomad segatud on. Enne ei olnud ta sellesse teemasse süvenenud ja nii hakkasid aina huvitavamad nüansid välja kooruma. Sel ajal hakkas mees

Bon seitan nisukebab Rohkelt taimset valku 100g = 31,15g valku Leia BON seitan suurematest Maxima kauplustest

Uus

PERSOON

vaikselt taimetoiduga katsetama ja samal ajal tegi ka kõvasti sporti. Taimetoitlusele üleminek tal jalgu alt ei võtnud, pigem motiveeris edasi tegutsema. Veganluse poole hakkas Ailar vaatama umbes kolm aastat tagasi. Ta kirjeldab seda kui psühholoogilist otsust. See valik on tugevalt toetanud tema saavutusi spordis – näiteks tema isiklikud rekordid jäävad kõik aega, kui ta juba vegan oli. Ailar on kogu elu teinud palju trenni. Ta võistles palju juba kooli ajal, tegi kergejõustikku: kolmikhüpe, kaugushüpe, 200 m, 400 m, erinevad maastiku- ja krossijooksud, pallivisked. Sealt edasi tulid jalg- ja korvpall. Ailar pole osanud spordita elada – ta peab ennast veel eelmise generatsiooni meheks, mil oli vähem arvuti taga olemist ja rohkem puu otsas ronimist.

VEGANLUS JA KAITSEVÄGI

Peale keskkooli läks mees kohe sõjaväkke ja kuigi esialgu polnud suuremat plaani sinna jääda, mängisid elu keerdkäigud nii välja, et ta jäigi sinna. Kaitseväe staaži on tal nüüdseks 14 aastat ja sellest ajast pool on ta toitunud taimselt. Kaitseväes on Ailar ka paljudel Eesti väeosade vahelistel spordivõistlustel osalenud. Ailar on mitmel korral kaitseväe juhataja poolt pärjatud ja saanud kaitseväe aktiivseima sportlase tiitli. Kui kaitsevägi kõrvale jätta, käib mees veel jooksuvõistlustel poolmaratonidest maratonideni välja. Viimasel ajal on hakanud huvi pakkuma ka triatlonid. Sel aastal tegi Ailar läbi Otepää ja järgmisel aastal soovib teha Tallinna triatloni. Spordis on oluline rutiin, järjepidevus ja stabiilsus ning seda tema jaoks veganelustiil ka toetab. 26

Ailari sõnul on taimetoitlane kõvasti lihtsam olla kui vegan ja sama kehtib ka kaitseväes. Piimatooted on tihti toitude sisse segatud ja liha menüüst välja jätta on tunduvalt pingevabam. Taimetoidu ajal oli seega väga lihtne. Vajadusel sai alati ka midagi ise kaasa võtta. Kui Ailar hakkas veganluse poole vaatama, läks asi natuke keerulisemaks. Viimasel ajal on palju muutunud. Tänaseks on kaitseväes ka juba ajateenijaid, kes veganid: neid pole palju, aga ühe-kahe käe peal saab neid kokku lugeda. Kui varem sellist asja ei esinenud, siis nüüd tuuakse veganitele ka eraldi toit. On erinevad taimsed piimad, samuti hommikupuder valmistatakse veega. Erinevatest toitumiseelistustest tuleks tulevasel ajateenijal märku anda oma üksusele, kui see ühel hetkel selgub. Varem leiti veganile isegi võimalus kaitseväest pääsemiseks, kuna lihtsalt ei suudetud veganit täisväärtuslikult toita. See ei tähenda, et kaitseväes on nüüd nagu veganrestoranis, kuid veganitele valmistatakse näiteks taimseid porgandi- või peedikotlette. Ailar meenutab, et ka metsa on ta endale eritoitu tellinud. Toidupakkidest on ka juba taimseid variante. Päris vegantoidupakke küll mitte – selles osas tuleb veganitel kombineerida. Siiski on see suur samm edasi. Kas Ailar on inspireerinud ka teisi kaitseväes vegantoidule võimalust andma? Meeskolleegide puhul ei näe ta just suurt vaimustust, kuid naiskolleegid huvituvad toitumisest rohkem ja teevad aina enam taimseid toiduvalikuid. Küll aga näevad kolleegid, kui hästi see teda nii füüsilist kui vaimset tugevust nõudvates tegevustes toetab. Vegansõnumi levitamisele panustab Ailar enda meelest nii palju, kui tal

kaitseväelasena võimalust on. Tal on teatud piirangud ja kohustused, mis näiteks ei luba tal tänavale protestima minna. Kuigi need piirangud võivad tema enda tõekspidamistega vastuollu minna, on Ailar sellega leppinud.

TEADLIKKUS ÜMBRITSEVAST ON KÕVASTI PARANENUD

Ailari praegune kaaslane on juba peaaegu vegan. Kaitseväelase meelest saab eksisteerida ka suhtes, kus üks toitub üht- ja teine teistmoodi, kuid probleemiks muutub see pigem siis, kui mängu tulevad lapsed. Ailari üleüldine teadlikkus on tõusnud peale vegantee valimist: kuidas mingi toode valmib, kust pärineb ja milline on selle teekond tarbijani. Kuidas muutus aga tema suhe toiduga? Ailar on pigem selline, kes toidutegemisele liigselt aega ei kuluta. Kõik kiiremad toidud – pudrud, smuutid, vrapid, ahjuköögiviljad on tema ampluaa. Enamasti valmistab ta ise kodus toitu. Hommikuti meeldib talle näiteks puder, kuhu sisse lõigatud banaani, apelsini, õuna jms. Lõunasöögiks ehk midagi väljast: pastad, riisid, bataadid, taimsed kotletid. Õhtusöögiks – mis tavaliselt on peale trenni – suur smuuti, kus palju banaane, apelsine, õunu ja näiteks kanepivalku. Pruuni riisi ja kanepivalk on Ailari kaks lemmikut, mida ta smuutidesse lisab. Isiklikust huvist – teades, et tänapäeval on lihasööjatel meestel liha ja liigsete piimatoodete tarbimisest enamasti veres palju östrogeeni – uurin, kas ta on veganina „mehelikumaks” ka muutunud. Ailar naerab selle küsimuse peale, sest eksperimenti, kas tänaval rohkem järgi vaadatakse, ta teinud ei ole. •

Vegan Wrap

Vegan kartuli-hernesalat

Vegan Bolognese kaste

Valiku Usina vegantooteid leiad www.usin.ee Maitsev, soodne ja lihtne tellida!

ORGANISATSIOON

Kuidas leida tee taimetoiduni, kui ei tea, kust alustada? Karin Kanamäe, Nähtamatud Loomad

Kõige rohkem inimesi hakkab taimset toitu sööma just tervise edendamise eesmärgil. Keskmine eestlane sööb Tervise Arengu Instituudi uuringute põhjal soovitatust lausa kaks korda rohkem liha aastas. Ja seda olukorras, kus taimne toit on aina populaarsem ning ellujäämiseks pole tänapäeval liha vajagi.

igem on hakatud just taimse toidu suurt osakaalu toidulaual seostama tervislikuma kehakaaluga ning väiksemate riskidega haigestuda lääneliku ühiskonna kõige levinumatesse elustiilihaigustesse, näiteks kõrge kolesteroolitase, diabeet ning muud südame- ja veresoonkonnahaigused. Taimetoidu Väljakutse 22/66 kaasatud sertifitseeritud toitumisnõustaja Britta Talumaa kinnitab, et taimsed valguallikad sisaldavad loomsete valguallikatega võrreldes rohkesti kiudaineid ning väga vähe küllastunud rasvhappeid. Lisaks on tänapäeval suureks probleemiks raua ületarbimine, mille sümptomid on rauavaegusega sarnased ning mille vastu aitab taimses toidus sisalduv mitteheemne raud, mis reguleerib kehas omastamist ise vastavalt vajadusele. Taimetoit kui tervislik valik kõlab hästi küll, aga kas see tähendab lõputut köögis askeldamist ja kõike nullist

õppimist? See mõte on meid kõiki ilmselt ühel hetkel vaevanud. Õnneks ei pea see üldse nii olema ja kuna väljakutse 22/66 algatajad on murekohast teadlikud, püüavad nad sellega ka igati arvestada. Osalejate tarbeks on koostatud 66 retseptist koosnev kogumik, mis sisaldab imemaitsvaid roogasid, alates hommikusöökidest ja lõpetades magustoitudega. Ükski neist ei nõua mustkunsti ega rahakotiraudade liigset avamist. Et keegi üksi nukralt oma 66 retsepti otsa istuma ei jääks ega motivatsiooni ei kaotaks, on väljakutse läbimiseks loodud ka kaasav ja toetav keskkond. Igal osalejal on võimalus saada mentor, kes teda personaalselt juhendab ning parimaid salanippe soovitab. Kõik mentorid on kogenud veganid, kes jäävad sõbralikuks ja abivalmiks ka siis, kui mõnel osalejal teekond nii edukalt ei kulge. Kuna kõike on lihtsam teha kambas, kutsutakse kõik osalejad ühisesse

Facebooki gruppi, kus saab jagada nii rõõme ja üllatusi kui ka otsida koos muredele lahendusi. Grupimentaliteedi tugevust tõestas ka Eesti üks tuntumaid bände Miljardid, mille liikmed otsustasid koos end proovile panna ja tutvustada Taimetoidu Väljakutset ka Kanal 2 saates „Õhtu“.

POSITIIVNE KOGEMUS SILLUTAB TEE TAIMETOITLUSENI

„Väga suur osa inimestest paraku loobub taimetoidust pärast mõningast katsetamist, sest toit ei tule piisavalt maitsev ja toitev või ei ole tutvusringkonnas piisavalt toetajaid,” tõdeb kampaaniajuht Karin Kanamäe. „Pakume vegantoiduga seotud positiivset kogemust väljakutsega, mis aitab seda põnevat maailma kõigile avada ning pakub lihtsaid, praktilisi lahendusi oma tervise ja looduse säästmiseks,” lisas ta. Kui saame millegagi hea kogemuse osaliseks, siis soovime seda veel ja veel. Sama toimib ka taimetoiduga: kui

ORGANISATSIOON

üllatume meeldivalt, siis jääme suurema tõenäosusega selle juurde pidama. Väljakutses osalenud 9 inimest 10-st mainis, et plaanib edaspidi taimset toitu eelistada. Üheks edukaks näiteks on Kaupo: „Minu jaoks oli tegemist konkreetse soovide, aga samas ka suurte hirmudega väljakutsega, kuna soovisin kuu aega enne maratoni muutuse ette võtta. Täna saabusin Amsterdami maratonilt tagasi ja olen megaõnnelik! Tänud teile!” Oma toredaid emotsioone jagas ka Maarika, kes kirjutas: „Tahtsin jagada rõõmu – tänu taimetoidu väljakutses osalemisele olen avastanud, et väga paljud söögikohad pakuvad vegantoitu. Ja muidugi kodus on kokkamine põnevam, sest katsetan igasugu uusi kombosid. Meie pere uus lemmik on praetud porgand, kartul ja seemnesegu – abikaasa isegi ei saanud aru, et tavapärast sinki pole sees. Nii et väga vahva on väljakutses osaleda ja jätkan suure rõõmuga!” •

VIIS NIPPI, KUIDAS TAIMETOIDUGA ALUSTADA JA SELLE JUURDE JÄÄDA! 1. Võta asja rahulikult – suur osa inimesi, kes üleöö vaid taimetoitu hakkavad sööma, loobuvad sellest üsna kiiresti. Kui alustad rahulikult, on protsess palju jätkusuutlikum. 2. Ära ole endaga liiga karm – libastumine on täiesti okei. Selle vastu aitab, kui sa ei sea endale liiga suuri nõudmisi näiteks toidulaua tervislikkuse osas. 3. Võta söögitegemist lõbusalt – ava oma meel uutele maitseainetele ja toitudele ning katseta ja lõbutse toidu valmistamisel nagu ei kunagi varem. 4. Söö rohkem süsivesikuterikkaid toite – taimne toit võib tunduda alguses vähem toitev, aga selle vältimiseks lisa menüüsse süsivesikurohkeid toite ja pähkleid-seemneid. 5. Söö erinevat värvi köögivilju – kui sööd kõiki erinevaid toite ja värvilisi köögivilju, ei pea igapäevaselt oma toitainete kättesaamise pärast liialt muretsema.

KESKKOND

Väljasuremine või vastuhakk? Kliimaaktivism teravas kastmes

Tiiu Lausmaa

Kliima- ja ökoloogilise kriisi tõsidus on viimase aasta jooksul hakanud üha enam jõudma avalikkuseni, suuresti tänu koolilaste algatatud kliimaliikumisele Fridays for Future (reeded tuleviku heaks), mille raames on kümned tuhanded noored võtnud kätte plakatid ja tänavatel oma tuleviku nimel võidelnud. Noored ei ole siiski ainsad protestijad – 2018. aasta sügisel sai Ühendkuningriikidest alguse liikumine Extinction Rebellion (vastuhakk väljasuremisele). Liikumine ühendab nii vanu, keskealisi kui ka noori, kes on mures planeedi ja inimkonna tuleviku pärast. Neid eristab aga teistest keskkonnaliikumistest omapärane taktika: plakatite näitamise asemel on nad mitmel korral blokeerinud näiteks olulisi liiklussõlmi Londoni kesklinnas. Sellele on järgnenud arreteerimine. Samas on tegu rahumeelsete üritustega ning igasugune vägivald käib liikumise põhimõtete vastu.

NAGU MARTIN LUTHER KING JA GANDHI

Oma üsna radikaalsete meetoditega on neil õnnestunud pälvida rohkelt meedia tähelepanu. Edusammuks võib lugeda ka kliimakriisi eriolukorra väljakuulu30

tamist mitmes maailma riigis ja suurlinnas, sealhulgas Londonis. Sellised meetodid ei ole sugugi uued, vaid olid vahepeal unustusse vajunud. Taktika, mille Ameerika poliitteadlane Gene Sharp on ristinud „vägivallatuks otsetegevuseks” (Non-Violent Direct Action), on teinud tuntuks näiteks Gandhi ja Martin Luther Kingi poolt juhitud liikumised. Mõlemad neist soovisid suuri muutusi ühiskonnas läbi viia, häirides oma meeleavaldustega ühiskonnakorraldust, vältides samal ajal vägivalda. Üks huvitavamaid näiteid on aktsioon Freedom Riders 1960ndatest, kus mustanahalised istusid bussides meelega valgetele inimestele mõel-

dud – nende jaoks tol ajal seadusega keelatud – kohtadele ning lasid end politseil vahistada. Tänu sellistele jõulistele taktikatele õnnestus õiguslikku olukorda üsna kiiresti parandada. Nüüd püüavad Extinction Rebellioni (XR) aktivistid kasutada sarnast taktikat. XR-i massiprotestid on laienenud ka teistesse suurlinnadesse, sealhulgas Berliini. Minu otsust sinna sõita ajendas osalt uudishimu – tahtsin näha, kuidas see kõik toimib ja mis tunne on osa võtta. Lisaks eesmärki toetada: kiiremaid samme kliimapoliitikas, et päästa seda, mida veel päästa annab.

ROHKEM KUI LIHTSALT PROTEST

Teadmatuses läksin esimesel päeval

Nr.1

ökopood Eestis

Terve ja rõõmus. Loomulikult.

Kaubamaja Biomarket

Rocca Al Mare Biomarket

Solarise Biomarket

Ülemiste Biomarket

Mustamäe Biomarket

Balti Jaama Turu Biomarket

www.biomarket.ee #TervejaRõõmus

Viimsi Biomarket

Tartu Biomarket

Pärnu Biomarket

KESKKOND

ühe silla juurde kesklinnas, mille aktivistid olid blokeerinud. Mõnda aega jalutasin lihtsalt ringi ja tegin pilte – imetlesin ja nautisin seda uskumatult julget ettevõtmist. Mind üllatas, et hoolimata tõsisest eesmärgist ja võrdlemisi radikaalsetest meetoditest oli kohapealne meeleolu kõike muud kui morbiidne: inimesed istusid oma sõpradega ringis, rääkisid juttu, mängisid muusikat, sõid ja nautisid melu. Liikumises löövad kaasa vabatahtlikud, kelle ülesandeks on protesteerijatele süüa pakkuda – kõik oli vegantoit. Iga mõne aja tagant kõlas üle okupeeritud tänava teadaanne, et ühes või teises asukohas pakutakse süüa ning tasu selle eest on see, mida saad ja tahad annetada. Mitmevärvilised plakatid ja lipud mõjusid omalaadsete kaunistustena, panustades piduliku meeleolu tekkimisse. Õigupoolest on tegu suure tänavafestivaliga, ainult eesmärk pole otseselt meelelahutus ning tegevus ise pole seaduslik. Mu pilk peatus plakatitel, mis nõudsid toidusüsteemi muutmist ning loomatööstuste kaotamist. XR ei ole otseselt veganliikumine, kuigi nad tunnistavad ka tööstusliku loomapidamise hävitavat mõju planeedile. Animal Rebellioni liikumine üritaski meeleavaldusel viia tähelepanu ka loomade ekspluateerimisega seotud eetilistele probleemidele, et saavutada muutusi toidutootmises. Sekkus ka politsei, kes oli mõnesajast aktivistist koosneva grupi oma jõududega ümber piiranud, proovides rahvamassi suurust piirata. Kuigi öö saabudes lähevad üsna paljud koju, jäävad blokeeringutel paljud ka ööseks, et blokaadi edasi hoida. Otsustasin ise-

gi teistega silla all magada. Kella 8 paiku hommikul oli politsei otsustanud platsi meist puhtaks pühkida. Nad andsid kolm hoiatust, pärast mida hakati inimesi ära tassima. Berliin on näinud palju meeleavaldusi ning suhtumine on tolerantsem kui enamikus muudes kohtades. Naeratades ja sõbralikult küsisid politseinikud aktivistidelt, kas nad soovivad omal jalal lahkuda või lasta end politseil ära tassida. Mõned läksidki, kuid enamik lasi end siiski ideele kindlaks jäädes ära kanda. Ühisel meelel lauldi ka kliimaprotesti jaoks loodud lauluviise. Õnneks ei ähvarda mitte ühtegi osalejat sellise teo eest ei arest ega trahv, politsei k a n d i s inimesed lihtsalt kõnniteele ning sellega l u g u lõppeski. U m b e s poole tunniga oli tänav uuesti vabastatud ja aktivistid tegid politseinikele suure aplausi – nemadki ju teevad oma tööd. Üsna kummaline oli end sedasi minema lasta kanda. Seaduskuuleka kodanikuna ei ole mul kunagi varem erilist tegemist politseinikega olnud ning ega ma sedagi otsust kergekäeliselt ei teinud. Riigid ja linnavalitsused võivad sellesse ettevõtmisse suhtuda erinevalt ja ka Berliinis raporteeritakse mõned ebameeldivamad kohtumised politseiga. Maltal kasutati protestijate vastu veekahurit ja Londonis üritati protestimisvabadust ebaseaduslikel viisidel piirata. Ühe protesti lõppemisega ei olnud aga ettevõtmine kaugeltki läbi ja

„Hoolimata tõsisest eesmärgist ja võrdlemisi radikaalsetest meetoditest oli kohapealne meeleolu kõike muud kui morbiidne: inimesed istusid oma sõpradega ringis, rääkisid juttu, mängisid muusikat, sõid ja nautisid melu.”

huvitavam osa oli veel ees. Näiteks olid aktivistid keskkonnaministeeriumi ette ajanud suure veoauto, mille üks külg oli asendatud puuriseinaga. Mässu raames teenis veok lava eesmärki ja diskorid hoidsid meeleolu kõrgel hilisööni. Kohale oli kutsutud ka keskkonnaministeeriumi ametnik, kes üritas oma parimate võimete kohaselt selle olukorraga hakkama saada. Mul oli temast isegi

„Umbes poole tunniga oli tänav uuesti vabastatud ja aktivistid tegid politseinikele suure aplausi – nemadki ju teevad oma tööd.” kahju. On ilmselt hirmus sadade rahulolematute aktivistide ees ministeeriumi otsuseid selgitada. Miks üldse läheb eestlane Saksamaale protestima? Võib tekkida küsimus ja lühidalt vastaks, et kliimakriis ei küsi, mis riigi kodakondsus kellelgi passis seisab – tagajärgedega peame kõik silmitsi seisma.•

martapagar.ee

JĂ¤rva

ORGANISATSIOON

Taimetoit muudab Eesti restoranimaastikku

Reti Pääslane

eisipäeval unistad lõunasöögiks pitsast, kolmapäeva hommikul kiirustasid tööle ja tatrapuder jäi söömata, laupäeval aga tahaks grillvõileiba või rikkalikku salatit, kuid ei tea, millised kodulinna toidukohad selliseid võimalusi pakuvad. Ole mureta! Vegansõbralikud valikud, kasvõi üksikud, on juba miski, mida kliendid ootavad ja eeldavad. Aastal 2018 Loomuse ja Eesti Vegan Seltsi poolt tellitud Kantar Emori uuringu tulemustest selgus, et 19,7% Eesti elanikest, kes käivad väljas söömas, tellib toidukohas alati või tihti taimset toitu. Samas uuringus selgus ka, et iga neljas Eesti elanikkonnast on vähendanud loomsete toodete osakaalu oma menüüs ning ligi 10% plaanib seda teha tulevikus. See tähendab, et menüüs olevad taimsed valikud ei ole vaid veganitele, vaid huvilisi leidub ka kõigesööjate seas. „Nii hea meel on tõdeda, et vaid nelja

aastaga on Eesti toidumaastik täielikult muutunud. Taimse toidu eelistamine on muutunud üha populaarsemaks ja lihtsamaks,” sõnab programmijuht Anu Tensing aastal 2016 MTÜ Loomuse poolt algatatud Taimsete Valikute programmi kohta. „Kui veel mõned aastad tagasi leidis üldiselt menüüs vaid üks-kaks taimset rooga või pidi eraldi paluma midagi ära jätta, siis nüüd pannakse üha rohkem rõhku mitmekülgsele ja põnevale veganmenüüle. Meie visioon on, et igas Eestimaa nurgas oleks toidukohti, kust on võimalik saada maitsvat taimset toitu. Sammume sellele lähemale iga päevaga!“ Taimsete Valikute kodulehelt (www. taimsedvalikud.ee) leiad pidevalt täiendatava ülevaate veganroogi pakkuvatest toidukohtadest üle Eesti. Kõigis Taimsete Valikute söögikohtades, mida on tänaseks üle 50, ootab vegantoidu huvilisi igapäevaselt mitmekülgne valik põnevaid toite ja vähemalt üks täistaimne magustoit.

„Nii hea meel on tõdeda, et vaid nelja aastaga on Eesti toidumaastik täielikult muutunud. Taimse toidu eelistamine on muutunud üha populaarsemaks ja lihtsamaks.”

Taimsete Valikutega liitumise eeldus on vegantoidu eelistajatele kõigesööjatega samaväärse kogemuse pakkumine. Juhuks kui internetivõimalus linnas kõhutäit otsides puudub, saab programmiga liitunud toidukohad ära tunda oranži-rohelise kleepsu „Vegansõbralik – Vegan Friendly” järgi. Täiustamisel oleval Taimsete Valikute kodulehel saab peagi ka toidukohti leida lähima asukoha järgi ja sorteerida vastavalt enda vajadustele. Näiteks on võimalik avastada gluteenivabu võimalusi pakkuvaid või loomasõbralikke restorane. Lisaks toidukohaotsingutele saab kodulehel lugeda põnevaid arvustusi ja kasulikke artikleid. Ükskord proovisid Loomuse liikmed tanklatoitu! Ja kuigi see võib kõlada hirmutavalt, pakub üks populaarsemaid tanklakette Cirkle K veganitele tegelikult väga mõnusat suutäit. „Lahkusime Circle K-st, kõhud punnis, moonakotid kaasas, ja mõtlesime, kui tore, et taimetoidusõpradel on jälle uus koht, kust sooja toitu saab. Seda enam, et Circle K veganvalikud on igas Eesti jaamas saadaval. Samuti jäi Circle K tootejuhtidega vestlemisest mulje, et vegantoitude loomisel on uuritud palju erinevaid variante ja püütud leida neist parim,” tuleb välja. Tihti viiakse Taimsete Valikute

ORGANISATSIOON

Circle K falafeli wrap

sotsiaalmeediakanalites läbi ka erinevaid auhinnamänge, kus võib võita ahvatleva toidukorra endale ja sõbrale. Teinekord aga kuulutatakse mõnes restoranis välja salasõna alusel sooduspakkumine. Programmi Taimsed Valikud täiustamisel saab igaüks kaasa aidata. Kui einestad mõnes programmiga liitunud toidukohas ja jagad postitust

sotsiaalmeedias, kasuta teemaviidet #taimsedvalikud. Kui aga hoopis avastad oma kodukohas mõne veganitele sobivaid toite pakkuva koha, anna sellest teada sotsiaalmeedias, et ka nemad programmiga liituksid. Taimsed Valikud on loomade eestkoste organisatsiooni Loomus loodud programm. Loomus tegeleb lisaks veganliku elustiili propageerimisele

muuhulgas karusnahavastase kampaaniaga, mis võib tallinlastele tuttav olla väliplakatitest „Minu ema, mitte sinu kasukas”. Loomuse viimane suurem ettevõtmine on kampaania „Armas kala”, mille eesmärk on tõsta teadlikkust veeloomade elust ja tingimustest peamiselt intensiivses kalakasvatuses ning pakkuda loomasõbralikke alternatiive kalatoitudele. •

KAANELUGU

Suhkrust ja jahust ja maasikavahust … Anett Rannamets

Cakery by S on väike kondiitriäri, mis valmistab tellimuspõhiselt torte ja maiustusi. Magusat ettevõtmist juhib Sandra Sentjurin, kellega leheveergudel varemgi juttu on olnud. Veganid teavad, et Sandra fantaasia viljad on täistaimsed, kuid enamik tema klientidest on hoopiski omnivoorid. Sandra usub, et paljud pole tähelegi pannud, et maiustustes kübekestki loomset pole. Cakery by S end vegankondiitrina ei turunda – maitseb ju sama hästi, ehk veelgi paremini kui piimast ja koorest ...

KAANELUGU

Kaks aastat tagasi sai ajakirjast lugeda, et tegid oma köögi minirestoraniks ja pakkusid lausa mitmekäigulist elamust ja seda ainult magustoitudega. Nüüd sellele tagasi vaadates – kuidas läks? Kas plaanid veel sarnaseid projekte? Tegu oli pigem pop-up-restoraniga. Mahutasime nädalavahetustel oma köök-kontorisse korraga kuni 12 inimest kõrvuti istuma. Valmistasime mitmekäigulise õhtusöögi. Alguses kergemad ja hapumad, kuni viimase – veidi toekama pearoani. Olen reisidel sellistes restoranides käinud ja alati hämmingus olnud, kui oskuslikult on maitsed tasakaalustatud. Võiks ju arvata, et pärast teist käiku niidab lääge maitse jalust, aga hoopis vastupidi. Tahtsin ise samasuguse elamuse luua. Teine põhjus tuli aga isiklikust trotsist. Ma ei saa kondiitrina kunagi kellelegi jäätist, sorbette ega kuumasid desserte serveerida. Tordile ju kaunistuseks jäätist peale ei viska! Ruumis istuvale kliendile magustoitu serveerida on hoopis teine tunne – vahetum. Kindlasti tuleb mõne aasta pärast soov seda toredat projekti uuesti

käivitada, vajan kogu aeg vaheldust. See mõjub turgutavalt ka igapäevasele tööle – näiteks ühest desserdist sai hiljem tänu imelisele maitsekooslusele hoopis tort. Mis sa arvad, kas ainult magusat süües oleks võimalik elada? Meile on antud nii vahva komplekt maitsemeeli, oleks patt need ainult magusale raisku lasta!

tippkondiitrikunstist on. Sa õppisid välismaal (eriala culinary arts management) ja oled elanud erinevates kohtades. Kuidas kondiitrimaailm nendes kohtades kodusest erineb? See maailm erineb suuresti. Maitse-eelistused tulenevad toidukultuurist, harjumustest, kliimast, toorainest … Ma ei kujutaks ette, mis nägu teeks eestlane, kui talle ette anda ameerikalik tordilõik, mis koosneb vaid saiast ja võikreemist. Inglismaal elades täheldasin, et hoitakse väga traditsioonidest kinni. Kui julgesin koolis banoffee-desserdi jaoks banaani asemel vaarikat soovitada, peeti mind hulluks. Dubais töötades jäi silma dessertide väga suur suhkrusisaldus. Kõik on nii magus, et

„Arvatakse, et naistele meeldib maiustada, aga minu kogemus ütleb, et Eesti mees on üks suur maiasmokk – tuleb vaid õige tort valmis teha.”

Palju kondiitrid ise magusat söövad? Mul on tunne, et nad jagunevad pooleks. Mõni limpsib kõik jäägid lusika küljest ära, teine ei taha magusat näha ka. Ma kuulun pigem sinna viimaste hulka. Mul ei tule kunagi pähe minna torti sööma, küll aga olen ma salajane jäätise ja kummikommide fänn. Üsna irooniline, arvestades, kui kaugel need kaks

KAANELUGU

igasugune teine maitse oli kadunud. Samal teemal suutsin raksu minna paari ameeriklasest kolleegiga Mallorca saarel koolitusi andes. Kõik, mille mina valmistasin, oli nende jaoks liiga hapu, värske või õrna maitsega. Nende kooke proovides sain ma esimesest ampsust vaat et diabeedi ja maitsete otsimisega oli tõsiseid probleeme: suus keerles vaid suhkur. Eestlane pigem ei ole maiasmokk? Või siiski on? Õnneks või kahjuks ei ole meil tugevat ajaloolist magusakultuuri või juurdunud retsepte. Tänu sellele tugineb eestlase maitse pigem värsketele marjadele, mida Eesti loodus meile suvel pakub. Aga muidugi on eestlane suur maiasmokk – vaata, kus me elame! Meil on nii palju külma ja pimedust, et see kohe ju nõuab vahel mõnd toredat magusat ampsu. Arvatakse, et naistele meeldib maiustada, aga minu kogemus ütleb, et Eesti mees on üks suur maiasmokk – tuleb vaid õige tort valmis teha. Tihti võetakse perekesksele üritusele väiksem tort, sest „mehed nagunii ei söö”. Hiljem tuleb välja, et mehed mugisid suurema osa tordist ja jäi puudugi. Perekesksed üritused ootavad ju nüüd ees. Jõulud on vist üks kiiremaid aegu kondiitriärile? Või on selleks hoopis suvi? Kõige suuremad tööd jäävad ikka jõulueelsesse aega, kui kogu köök on täis šokolaadikomme. Tuhandete kaupa lendab komme päevas karpidesse ja usinad näpud sõlmivad ilusad lipsud peale. Mitme suurfirma pühadekinkekarbid ilmselt moodustavadki need kõige suuremad tööd. Tordi puhul ei ole vahet, mitu kilo see täpselt kaalub. Väikeste asjade nokitsemine võtab alati rohkem aega ja on ajaliselt palju mahukam. Kuigi suvel on kiire just pulmatortide tõttu, siis näib november-detsember siiski raskem. Minu teooria seisneb selles, et aasta viimastel kuudel on vähe valget aega ja näib, et pool ajast teed öötööd – kuigi seda tuleb päriselt ka detsembris ette. 40

„Ma ei leia, et midagi oleks võimatu veganiseerida.”

KAANELUGU

Keha on väsinud ja töö tegemine võtab kuidagi rohkem energiat, looduski ju magab. Kevadel, kui loodus tärkab ja päike taevas sillerdab, siis võib näiliselt une ja toidutagi vägitegusid teha. Ma muidugi liialdan, aga laias laastus peab see paika.

Seal saab erinevaid torte maitsta ning kondiitriga paika panna oma mõtted, nägemused. Kindlasti pakub kondiiter palju abi, kui endal visioon nullilähedane. Oma pulmas on mõistlik egoistlik olla – telli just see tort, mis sulle ja su kaaslasele maitseb!

Mida tavainimene jõuludeks tellib? Võiks ju arvata, et traditsioonilisem rahvas sööb kringlit, aga „moodsam” osa? Pigem võetakse midagi kergemat ja värskemat. Mousse’i baasil marjade või puuviljadega tordid. Pärast tundide viisi kapsa ja kartuli mugimist ei tahaks isegi väga kringlit süüa. Üritame seda kergust ja värskust veidi ka jõulumaitsetega siduda. Eelmine aasta pakkusime tordi sisse näiteks segu piparkoogimaitsetest ja astelpajust.

Kondiitritöö on vist selline, mis mitte kunagi ei kao. Kui jõuluajal on kinkekarpidega tegemist ja suvel pulmadega, siis vahepeal peetakse sünnipäevi ja muid tähtpäevi ... Ma arvan, et nii kaua, kuni inimene sööb ja jätkub sotsiaalne läbikäimine, ei kao kondiitrikunst kuskile. Pigem tahavad inimesed aina rohkem saada osa kunstist, käsitööst, kodumaiste väikefirmade toodangust. Nad on altimad selle nimel oma kukrut kergendama. Samuti väärtustatakse toidukunsti aina rohkem nagu n-ö päris kunsti.

Ja kuidas pulmahooaeg möödub? Pulmatordi tegemine on üsna närvesööv projekt – suur vastutus. Üle paari pulma nädalas ma teha ei taha. Ühel suvel oli nii palju pulmi päevas, et näis, nagu ainsaks võimaluseks närvide rahustamiseks oli õhtul pits viina võtta (naerab). Töö ei peaks sellist emotsiooni tekitama. Korrustordid transpordime eraldi kihtidena ja paneme alles pulmakohas kokku. Nii on risk väiksem ja sõit sujub turvaliselt. Kokku pannes võib ka alati midagi juhtuda, aga mul on n-ö kiirabikohver kaasas. Ükskord lõin kogemata torti kokku pannes terve rusika selle sisse. Läksin näost punaseks, haarasin kiiresti koore ja kukkusin pahteldama. Hiljem ei saanud keegi õnneks aru. Aga õnneks kaob korrustortide trend visalt. Asemele on tulnud minitordid või magusalaud. Räägime selles ajakirjanumbris ka pulmade korraldamisest, sest juba talvel mõeldakse suvise suursündmuse peale. Mis oleks sinu soovitused pruutpaarile, et tordivalik libedamalt läheks? Kindlasti peab endale varakult pulmatordi konsultatsiooni broneerima.

Just, kunst. Sinu töid võikski nimetada kunstiteosteks. Kuidas sa enda kunsti kirjeldaksid? Kasutatakse ju kirjeldamiseks selliseid sõnu nagu sürrealistlik, abstraktne, utoopiline … See läbib kogu aeg erinevaid faase. Küll olen ma lilledest lummatud, siis aga minimalismist ning mustadest-hallidest toonidest. Vahel võiks kõik rahulik ja valge olla, teinekord tahaks vastandvärvidega möllata. Väga palju mõjutab tulemust tuju, aastaaeg ja minu hetke-eelistused moemaailmas. Sa mõtled moemaailma all rõivaid. Aga kas kondiitrite seas levivad ka trendid? Mis on suhkrukunstis moes? Ma kustutasin aasta alguses pea kõik jälgitavad kanalid oma Instagrami kontolt, sest mõistsin, et mind üldse ei huvita, mida keegi kuskil maailma otsas teeb ja mis moes on. Seega, tänasel päeval pole mul aimugi, mis see olla võiks. Ma ajan jonnakalt oma rida, aga proovin kliendid võimalikult õnnelikuks teha. Vahva on kuulda, kuidas inimesed kohvikusse sattudes silte lugemata tordid ära tunnevad. Aga loomulikult üritan poole silmaga umbkaudsed trendid ära näha, kui klient midagi populaarset 41

KAANELUGU

soovib. Et ma eksperdina hätta ei jääks ja õlgu ei kehitaks. Aga enamik sinu töödest on üsnagi ebatraditsioonilise väljanägemisega. Kuidas sa nende ideede peale tuled? Kord küsisin: „Kui sa iga päev koju kõndides midagi uut ei märka, kas sa üldse näed?” Me veedame palju aega, näod telefonis, lapates teiste oma ala meistrite kontosid, aga ma ei mõista, kuidas see peaks meid ennast arendama ja inspireerima. Ma käin silmad punnis ringi – kõik mu ümber mõjutab seda, mis ma lõpuks tordile kokku sätin. Meie ümber on igapäevaselt nii palju inspireerivat ja ilusat. Loodus, mood, arhitektuur – see nimekiri võiks lõputu olla.

Lugejad kindlasti tahavad teada – mis on kõige kohevama veganbiskviidi saladus? Küpsetuspulber ja sooda! Mis sa arvad, kui suur osa su klientidest tegelikult veganid on? Võiks ju arvata, et valdav enamus, aga meil on hoopis vastupidi. 80% klientidest ei teagi, et tegu on vegantoodetega, sest me otseselt ei reklaami seda kuskil. Kui nad just allergeenide listi põhjal järeldusi ei tee – seal peale nisu, soja ja mandli midagi muud ei ole. Maitsest saab veel vähem aru.

„Tordi puhul ei ole vahet, mitu kilo see täpselt kaalub. Väikeste asjade nokitsemine võtab alati rohkem aega ja on ajaliselt palju mahukam.”

Ebatraditsioonilisest rääkides ... Torte tuntakse ikka kreemiste ja kohevatena, milleks aastaid on kasutatud piimast tehtud kreeme, taigna jaoks muna. Miks vegan? „See lihtsalt juhtus,” ei oleks parim vastus, aga peab paika. Dubais töötades hakkasin uurima ja märkasin, et tol ajal selliseid veganistlikke high-end-stiilis kondiitritooteid ei olnud. Hakkasin katsetama, välja arendama uusi tehnoloogiaid. Tulemus oli nii hea ja on siiani mu jaoks äärmiselt põnev. Mida on olnud kõige keerulisem veganiseerida? Kohati muna ja kohati vahukoort. Munal on väga erinevaid ülesandeid kondiitritehnoloogias. See, kuidas üks või teine taimne tooraine iga ülesande enda kaela võtaks, näis alguses võimatu. Õnneks on minu lahingud hetkel peetud. Ma ei leia, et midagi oleks võimatu veganiseerida. 42

Kui kaua sa kondiitriäris olnud oled? Firma asutasin aastal 2013. Ma olen oma kondiitristuudios nii palju, et vahel tekib tunne, nagu oleksin juba 15 aastat tortide loomisega mässanud. On sul ka kliente, kes päris algusest peale sinuga koos sammuvad? Mul on väga tugev püsiklientuur, kellest paljud esimesel aastal tellimisega alustasid. Mõne kliendi laste sünnipäevad on mul juba peas ja tean, et nädal varem saabub tellimuse soov. Mõni laps pidavat juba ise küsima, kas sel aastal tuleb ka tort sealt, kust igal eelneval. Ja siis tulevad, lilleõis näpus, ema käekõrval, ise tordile järele ja mind tänama. Olen kuulnud ka klientidelt, et neil on tekkinud traditsioonid – näiteks baby

shower’iks tellitakse tort alati minu käest. Sa vist töötadki üksinda? Ma võtsin sel aastal teadlikult vastu otsuse, et tahan toiduga üksi töötada, kuigi nõudlus on suurem kui minu võime kõigi soove täita. Mitmekesi köögis sahmimine ei olnud minu jaoks. Meenuvad pulmahooajad, kui iga laua taga keegi midagi nikerdas. Ma ei näinud, et see oleks mulle rõõmu toonud. Kipun arvama, et Eestis on nii: kas teed üksi ja hästi või teed väga-väga suurelt ja hästi. Keskmiseks laienedes ei too see firmale rohkem tulu, vaid omanikule lisastressi. Lisaks, kuna mul puuduvad standardtooted, siis iga projekt on eriline ja isikupärane. Ma ei saa oma visuaalset loomingut kuidagi edasi õpetada – see poleks ju siis enam minu käsitöö. Kondiitrid ja pagarid on tavaliselt need, kes esimesena tööpäeva alustavad, et koogid-tordid päikesetõusuks letil oleksid. Millal sina päeva alustad? Ma vihkan hommikuti vara ärkamist. „Vihkama” on väga tugev sõna ja emotsioon, aga hommikud pole üldse minu jaoks. Öeldakse, et „loomeinimeste viga” ... Head mõtted tulevad ikka siis, kui väljas on vaikne ja kõik magavad. Ma olengi oma tööd pigem nii sättinud, et saaksin magada vähemalt 9ni, kuigi ka see on liiga vara. Ideaalne äratus on 10–11 vahel ja reibas tööpäev võib alata 12st.

„Kui sa iga päev koju kõndides midagi uut ei märka, kas sa üldse näed?”

Ütle, kas on üldse midagi, mida pole võimalik magusast valmistada? Sinu Instagrami kontol on kristalle ja lilli, isegi metalldetaile, liblikaid, planeete ... Imeline! Ma arvan, et tänapäevase tehnoloogia abil on võimalik suhkrust ja jahust meisterdada kõike! •

MAHLAK AID PÜHI JA TERVISLIKKU UUT A ASTAT!

www.largo.ee

PULMAD

Foto: Gabriela Liivamägi

Veganpulmade korraldamisest ja sellest, kuidas armastust keskkonnasõbralikult tähistada Siim Maaten ja Kaisa Roover

„Kohe pärast ettepanekut hakkasime pulmi planeerima. Üks oli sõnadetagi selge – tulevad veganpulmad. Sõnadega aga leppisime kokku, et seda me reklaamima ei hakka. Kutsume inimesed lihtsalt oma pulma.” Pulmade juures on palju, mida silmas peab pidama, ja maitseid on nii palju, kui on inimesi. Korraldus, stilistika, toit … Siin on aga kokkuvõte, millele meie pidime veganitena tähelepanu osutama. 44

Ma teadsin juba mitu aastat, et Kaisaga pulmad pean. Sõrmuse otsimine kestis pea üheksa kuud ning selle tellimise hetkest ettepanekuni kolm kuud, sest ka olukord pidi õige olema. Kaisa viis mu elus esimest korda Londonisse teatrit vaatama, samal ajal põletas sõrmus teksapükste senditaskus. Tänaseks nimetan seda sõrmusetaskuks. Buckinghami palee ees olev ringtee tundus kõige õigem koht olevat, sest peaaegu iga kord, kui telekast Londonit näidatakse, näeb ka seda – tore ju meenutada. Pikast ettevalmistusest hoolimata

värisesin üle keha ja pea käis ringi. Kui hetk tundus õige ning olin osaliselt minestusest ja teisalt joovastusest ühele põlvele laskumas, hõikas Kaisa: „Näe, valvurid vahetuvad,” ja jooksis väravate juurde, et neid pildistada, mina vaevu püsti püsides sabas. Kuidas nüüd tüdruk tagasi ringtee keskele saada? „Ma tahan pilti teha sealt kaugemalt,” ütlesin ja läksin tagasi, tegin pildi, panin telefoni tasku, võtsin Kaisa käe, et ta enam minema ei jookseks, vajusin põlvele, vaatasin ehmunud Kaisa silmadesse ja küsisin: „Kas sa tahad minuga abielluda?”

PULMAD

Kaisa ehmus, vajus paar sammu tagasi, õnneks hoidsin tal tugevalt käest kinni ning kuulsin, kuis ta vastas: „Okei.” Okei? Mida ta sellega mõtleb? Igavikuna tundunud vaikusehetke järel vastas Kaisa sissehingates: „Jah!” Kallistasime ja ühise vaikuse murdis kõrval seisnud turist, kes küsis: „Did she say yes?” Kohe pärast ettepanekut hakkasime pulmi planeerima. Oli selge, et tulevad veganpulmad, aga leppisime kokku, et me ei kuuluta seda, vaid kutsume inimesed lihtsalt oma pulma. Meie Soome-Eesti pulma planeerisime esialgu Euroopasse, sest kaugemalt nagunii sõpru tulemas polnud. Pulmad pidid kindlasti toimuma mererannas või vähemasti mõne veekogu piiril. Seetõttu ja paljudel teistel erinevatel põhjustel jäi võimalikke kohti üha vähemaks ning viimastena jäid sõelale Eesti, Soome ja Läti.

ESIMESED SAMMUD

Kuna Lätis meil palju kogemusi asjaajamise kohta ei ole ning sealsete peokohtade läbisõitmine tundus liiga suur ettevõtmine, valisime Eesti ja Soome vahel ning valik langes Eesti kasuks. Valisime Eesti, kus lootsime sama raha

eest rohkemat pakkuda. Soomes ei ole kombeks kasutada pulmavanemaid ja pulmade korraldamine jääb tavaliselt pruutpaari, peiupoiste ja pruutneitsite teha. See tundub olevat üks ilusamaid kingitusi, mida sõbrad teineteisele saavad teha – korraldada nende armastuse pidu. Nii otsustasime ka meie, et pulmad korraldame ise koos oma lähedastega. Et kõigel jooksvalt silma peal hoida ja et mõtleksime ka asjadele, millele ehk esialgu ei oskakski mõelda, pöördusime interneti poole, et leida sobivaimad kodulehed või aplikatsioonid. Pika uurimise tulemusena valisime välja rakenduse, milles olid ettevalmistused kuude lõikes paika pandud, to-do-nimekirjad, meie tekitatud külaliste nimekiri – saime mõlemad teha muudatusi ja täiendusi. Tahtsime pisikesi pulmi ja seetõttu plaanisime kutsuda paarkümmend külalist, aga kokku saime pea 70 inimest. Pulmi ei saa pidada ka eelarvestamata. Võimalik on teha oma tabel, aga internet on täis kõiksugu Exceli tabeleid, mida endale alla laadida. Meie valisime viimase tee. Paaripanijalt ootasime, et meie pulmas ei räägitaks naistest ja meestest.

Suurema osa tseremooniast soovisime teha ise, lausudes teineteisele ilusaid sõnu. Valmis lahinguks, et kogenud abieluregistreerijad meie soovidele vastu ei taha tulla, alustasime sobiva ametniku otsingut. Tahtsime registreerimist väljaspool perekonnaseisuametit ja kindlal kuupäeval. Kõik piirkonnas ja selle läheduses olevad perekonnaseisuametnikud olid hõivatud, seega pöördusime notarite poole. Leidsime väga meeldiva ja kogenud notari, kes meie mõttekäikudest aru sai, heaks kiitis ning oli valmis meid paari panema.

ARMASTUSE TÄHISTAMINE JA VÕIMALIKULT VÄHE PRÜGI

Peopaiga leidmine ei olnudki nii kerge, kui esialgu võis tunduda. Nimelt on paljudel kohtadel kokkulepped oma toitlustajatega. Meie üheks tingimuseks oli, et soovime toitlustajat omalt poolt. Nii jäid paljud meelepärased kohad ära. Meie eesmärk oli leida koht mere ääres, et tseremoonia saaks pidada vee lähedal. Kui meri jääb kaugeks, siis vähemalt mõni muu veekogu, et meie veelembus ka tseremoonial välja paistaks. Lõpuks osutus väljavalituks Lõuna-Eestis järve ääres olev vanast

Tseremoonia- ja peosaal. Autor: Kati Roover

PULMAD

Foto: Gabriela Liivamägi

tehasest üles ehitatud peopaik, kus asub ka Eesti Fototurismi Keskus. Tseremoonia oli rohkem Siimu peal. Iga potentsiaalse peokoha külastamise ajal kujutas ta ette võimalikku tseremooniat. Kujutasime ette, kuidas Imre laulab, Ott ja Lili mängivad viiulit ning klaverit, pruutpaar saab altari ees kokku ja lubab teineteisele igavest armastust. Siis linnud laulavad, päike paitab meid ja meie külalisi. Samas pidi silmas pidama, et oleks olemas ka varuvariant siseruumides, kui eestimaine suveilm oma niiskemat või külmemat poolt peaks näitama. Oma pulmadele tahtsime anda näo isetehtud kaunistustega. Taaskasutatud, looduslikud või loodusest korjatud ning hiljem kergesti uut kasutust leidvad. Ei soovinud, et pärast armastuse pidu jääks maha suur prügihunnik. Tellisime palju erinevaid värvilisi lilli, et taimemaailma mitmekesisus oleks esindatud. Siim saagis isa lapsepõlvehoovist murdunud õunapuu oksast seibe ning nende sisse pragusid, et menüüd laual püsti seisaksid. Samal ajal veetis Kaisa õhtuid oma sõpradega pulmakaunistuste kallal nokitsedes: templitega kohtingusoovituskaardid, individuaalselt kaunistatud menüüd, kodumetsa käbide külge kleebitud nimekaardid, 46

kingituste kogumiskohvri kaunistamine, peopaiga kaunistamiseks mõeldud piltide väljavalimine jpm. Samal ajal Siim muudkui saagis rauasaega õige paksusega seibe ja pragusid.

MUINASJUTUTEEMALINE PULM

Leppisime kokku, et teineteise riideid me enne altari ette minemist ei näe. Põnevam mõlemal. Üks meie sõpradest arvas, et Siim tuleb siis kindlasti konna kostüümis, ja mingis mõttes ta ei eksinud. Kaisa kingadeks sobisid ideaalselt juba olemasolevad valged. Pulmades peame oluliseks, et kingad ei takistaks tantsimist. Kleidi leidmisel oli kriteeriumiks, et see oleks Euroopas valmistatud ja võimalikult suure seelikuosaga, mida tantsupõrandal keerutada. Kleidi leidsid pruutneitsid – nad ei olevat maailmas ilusamat kleiti näinud. Eestis käsitööna tehtud printsessikleidi materjalid ei olnud looduslikud, aga midagi loomset samuti mitte. Oma pulmarüüd hakkas Siim juba enne abieluettepanekut planeerima. Nimelt on muinasjutulised kostüümid araabiamaade lugudest meile alati olnud sümpaatsed. Kaisale märkamatult uuris ta, milliseid riideid ta Siimu seljas näha tahaks. Ideid iseloomustas väga kenasti üks kindel pilt, millega pöördus

stilist Liisa Soolepa poole. Liisa aitas Tartust üles leida vegankangad, millest teha kuub, püksid ja särk. Ja Siim saigi välja näha nagu konn, kes on printsiks muutunud. Siim teadis, et Kaisa tahab n-ö printsessipulmi. Tehismaterjalist kingad leiti poest kaks päeva enne pulmapidu. Siim ostis ka varukingad, kui ühed ei sobi – nendega käib nüüd igapäevaselt. Selliseid araabia printsile kohaseid terava ninaga sobivaid kingi kahjuks ei leidnud ja kui neid ka oli, siis nahast või muul moel sobimatud.

HEAD-PAREMAT LAUALE KODUMAALT JA NAABRITE JUUREST

Pulmapidude juures on väga oluline, mida lauale panna. Restoranidest on keeruline eriliselt head vegantoitu leida, seega erilisemateks puhkudeks oleme süüa teinud pigem ise. Meil oli aga oma eelistusi ning olemas restoran, mille toitu väga austame ja mida iga kord külastame, kui Tallinnasse satume. Paraku sealne pulmamenüü meile ei sobinud. Teiseks oli nende köök ka meie väljavalitud pulmapaigast väga kaugel. Pöörasime oma pilgud Tartu poole ning leidsime lootustandva toitlustusasutuse. Siim käis Tartus nende

Kena ja rahulikku jĂľuluaega! Soovib Ă&#x2013;selBirch perekond vanaemaga

@oselbirch

www.oselbirch.ee Valitud poed

Praamid

Talu Toidab

PULMAD

menüüd maitsmas. Veendunud, et nad suudavad valmistada, mis meie nõudlikule maitsemeelele alla ei jää, asusime läbirääkimistesse, mis kestsid pulmadele eelneva päeva õhtuni. Seda ikka selleks, et viia lauale parim, mis üheskoos välja mõtlesime. Toitu kiidame nii meie kui ka külalised. Ka need, kes veganid ei ole. Siiani on see üks põhilisest, millega meie pulmi meenutatakse. Üks esimesi asju, mis oli kindel: meie pulmas peab olema vaarikašokolaaditort. Torditegija leidsime Tallinnast. Istusime stuudios ja meile oli tehtud valik erinevatest tortidest: traditsiooniline maasika-kreemitort, mis maitses nagu lapsepõlves, ja siis veel kaks. Kõik tordid sõime ära – see oli üks maitsvamaid elamusi viimase viie aasta jooksul! Kahest mittetraditsioonilisest tordist kombineerisime kokku meie eelistuse ning tellisime endale koralliteemaliste kaunistustega vaarika-granadillitordi šokolaadibiskviidil. Pulmas pakkusime loomulikult veganveine. Sellel teemal saime ka

Foto: Gabriela Liivamägi

päris kaua uurimistööd teha. Leidsime variante, aga nende kohaletellimine Lõuna-Euroopast oleks liiga kaua aega võtnud. Suureks abiks oli Alko.fi internetileht, kuna seal saab otsingukriteeriumiks panna „vegan” ja tihti jooke, mida müüakse Soomes, müüakse ka Eestis … Kahjuks mitte kõiki. Klassikalist viina meie pulmas ei pakutud, kuna viin ei ole „meie jook”. Joogi pakkumisel osutus ootamatuks see, et ühest kohast me kõike ei saanud – nii ostsime kõik kokku kahest Tallinna ja ühest Läti poest.

KUI KÕIK LÕPUKS KÄTTE JÕUDIS

Plaanid ei pruugi täide minna nii, nagu ette kujutatud. Muutlikke faktoreid on lihtsalt nii palju, külalistest ilmani. Saabunud lilled ei olnud sellised, nagu ootasime – korjasime kimpudest välja viljapead, mis meie printsessipulma kontseptsiooniga kokku ei läinud. Pulmapaigas sadas saabumise hommikul vihma – pidime vastu võtma otsuse, kas tseremoonia toimub õues või toas. Kuigi tseremoonia alguseks

planeeritud kellaajaks ennustati igas võimalikus portaalis, et vihma ei saja, tuli madala temperatuuri tõttu meie paaripanemine ikkagi tubastesse tingimustesse kolida. Meie tseremoonial mänginud viiul ja klaver ei oleks suutnud alla viieteistkümne kraadist juulikuist temperatuuri taluda. Igatahes, Imre laulis ning pruutpaarina laskus üks ühelt ja teine teiselt poolt treppi saali keskele. Altari ees saime kokku, kus lubasime teineteisele igavest armastust. Ott mängis klaverit ja Liliana viiulit. Tervitusmulli ajaks tuli ka päike välja. Ilus ilm saatis meid läbi meeleoluka õhtusöögi, ühismängude, külaliste poolt valmis seatud etteastete. Laul ja tants kestis varajaste hommikutundideni – mõni ehk ei jõudnudki magama, kuid järgmisel päeval olid kõik kohal, et aidata koristada ning saata meid oma esimesele ühisele päevale kaasadena. •

TOOTED

Jõuluks kingi vegankosmeetikat! Soovitab veganjumestaja Sevil Šukjurova

Real Techniques igapäevaste pintslite komplekt, 23.90€ – Põsepunapintsel – Jumestuskreemi aplikaator – Jumestuskreemipintsel – Viimistluspintsel- ideaalne särapuudri pealepanekuks. – Lauvärvipintsel ilujahing.ee

Sampure Get Started Kit, 59.90 € – Mineraalpuuder 4,5g – Pealispuuder 4,5g – Põsepuna 2,5g – Põsepunapintsel – Mini kabuki pintsel purecosmetics.ee Turbliss kinkekomplekt, 18.90€

Kinkekomplekt mehele 34.70 € – Looduslik deodorant – Habemeajamisjärgne vaht – Meeste huulepalsam hoia.bio

– Bioaktiivne turbamask kõikidele nahatüüpidele 60ml – Bioaktiivne rabatoonik 50ml veganshop.ee

Kehahoolduskomplekt beebidele, 35.80 € – Õrnatoimeline ihupiim beebidele 150 ml – Õrnatoimeline kehaseep beebidele 100 g. – Õrnatoimeline beebide šampoon/dušigeel 200 ml – Mitmetoimeline beebide kehapalsam 50 ml nurme.eu

REISIKIRI

Lugu sellest, kuidas sattus eestlane Brasiiliasse kodurestorani pidama Sigrit Link Sidrim, Masterplanta

Tutvusin oma brasiillasest abikaasaga Eestis ning pärast külma ja pimedat Eesti talve leppisime kokku, et järgmise veedame soojas Brasiilias. Olime varem koos ühe kuu Brasiilias juba veetnud, seega olin kursis, mis mind ees ootab – palju päikest ja naeratavad inimesed. Pikemalt kohalike seltsis aega veeta on siiski midagi täiesti muud kui lihtsalt puhkusele minek. Olime seal kokku kaheksa kuud ning igatsus tagasi minna on suur.

rasiiliasse jõudes otsustasime jääda abikaasa Diego kodukohta Cratosse, mis on Brasiilia mõistes väike linn Kirde-Brasiilias, kus elab ca 130 tuhat inimest. Teoreetiliselt on linn suurem kui Tartu, kuid oluliselt rohkem hajutatud ning ringi jalutades tundub pigem Viljandina. Cratot ümbritseb 178 km pikkune

mägi, millel oleks justkui tipp maha lõigatud. Selle mäe jalamil me elasime. Kesklinnas oli alati väga palav, eriti keskpäeval. Meie kodus linnaserval oli aga tuult ja õhku ning alati, kui hakkasime kesklinna sõitma, oli tunne, et tahaks tagasi koju oma džunglisse. Meie hoovis kasvasid kookospuud, mitu erinevat mangosorti ja puuvilju, millest ma enne polnud

midagi kuulnud. Pühapäeviti oli meil turupäev, mil alati avastasin midagi põnevat, mida proovida. Tuli ette olukordi, kus ostsin mingi vilja, teadmata, mis see on ja mida sellega peale hakata. Küsisin siis Diegolt, kas seda süüakse toorelt või küpsetatult, ning seejärel valmistasin ja katsetasin jälle midagi uut.

Kompostikorv Woody BioBag on tuntud, kui keskkonnasõbralikult mõtlev ettevõte. Et olla selle nime vääriline, proovime leida iga päev viise, kuidas olla

veel loodussõbralikum. Oleme leidnud veel ühe viisi, kuidas vähendada plastiku kasutamist meie kodudes.

Kompostikorv Woody! Just nagu meie MaxAir kompostikorv, on ka Woody spetsiaalselt disainitud nii, et toidujäätmete kogumine selles oleks lihtne, puhas ja lõhnatu. Woody on saadaval

kasutades koodi “VEGAN” saad meie e-poest kõik tooted

-10%

kehtib kuni 31.01.2020

fot n i M E ROHK bag.ee bio . w w w

Kahes värvusesPRUUN ja NATURAALNE ning kolmes suuruses 6L, 8L ja 10L

Kõik BioBagi tooted on komposteeruvad vastavalt Euroopa standardile EN13432

BioBag Baltic OÜ www.biobag.ee BioBag Baltic OÜ | Valukoja 8, Ülemiste City 11415, Tallinn | Tel: +372 6170444 | E-mail: info@biobag.ee

REISIKIRI

VEGANHÕRGUTISTE PARADIIS

Kuna elasime kesklinnast eemal ning sealkandis ei olnud ühtegi toidukohta, siis valmistasin pidevalt ise meie külalistele süüa. Diego on tattoo-kunstnik ning töötas kodustuudios. Külalised võtsid tihti meile tulles kaasa ka pere või sõbrad. Vegantoidud sealkandis populaarsed ei ole ja tavaliselt kõlas see inimestele pigem uskumatult: kuidas me küll üldse elus püsime? Tegelikkuses, võrreldes teistega, oli meie toidulaud rikkalik. Olles nüüd tagasi Euroopas, tahaks isegi öelda luksuslik. Igatsus üle kilogrammi kaaluvate avokaadode, mitme erineva banaanisordi või uute eriliste maitsete järele on suur. Külalised hakkasid ütlema, et me peaks toitu müüma – nad tahaks tulla oma pere või teiste sõpradega sööma, et nendele näidata, kuidas on võimalik toituda. Kõik maitseb teistmoodi ja uskumatu, et lihata saab midagi nii head valmistada. Nii otsustasime proovida kodurestorani pidamist. 54

Aja sai broneerida. Selgitasime, et pakume taimetoitu. Ikka küsiti, kas menüü saab ette tellida. Vastasin siis, et ei tea veel isegi, mida parasjagu pakume. Sõltus, mida põnevat ja värsket turult saada ja mis tuju kokkamise päeval oli. Tuli süüa seda, mida sel päeval valmistasin. Omamoodi versioon pimeõhtusöögist, veidi teisel kujul. Kui oli vähem inimesi, sai valida kahe magustoidu vahel. Kui külalisi oli rohkem, tegin ka kaks pearooga. Alati pakkusin suupisteid, siis pearoa, magustoidu ning smuutisid. Tagasiside oli positiivne ja jääke põhimõtteliselt ei olnud. Inimesed tahtsid tagasi tulla ning nautisid uut huvitavat viisi maitsvalt süüa. Turundus hoolitses enese eest ise ehk jutt levis suust suhu ja inimesi hakkas tulema üha rohkem. Meie restoran ei olnud igapäevaselt avatud, vaid ainult siis, kui ise tahtsime ja olime valmis külalisi vastu võtma. Enamasti ma ei öelnud kohe inimestele, millest nende toit on

valmistatud, ja lasin arvata, kui nad juba söönud olid, et mitte eelarvamusi tekitada. Kõige šokeerivam tundus taimne „liha” banaanikoorest. Kui tegin sellest pastat, lasanjet või kotlette, siis ei suudetud uskuda, et söödi banaanikoort. Üks väike tüdruk sõi suure isuga burgerit, kuigi kotlet oli lapse jaoks üsna vürtsikas, ning olles lõpetanud, kiitis rõõmsalt ja rahulolevalt. Kui uurisin, kas ta teab, mis liha see on, oli ta ehmunud ning kehitas õlgu. Kui selgitasime, hakkas tüdruk naerma ja vaatas vanaemale nina krimpsutades otsa: „Ei ole ju?” Õnneks maitses see talle. Teine „liha”, mida mulle väga meeldis kasutada, oli jack fruit ehk jaka ehk leivapuu vili. Puud, mille otsas need kasvavad, on hiiglaslikud ja väga kaunid. Vili ise võib isegi 50 kg kaaluda. Nii suuri mul ei õnnestunud näha, kuid mitmekilosed olid need alati. Isegi pulmakingiks saime mitu jakat, millest hulganisti süüa teha. Korraga puhastasin alati terve vilja ja ütlesin selle

Maitsvaid pühi ning rõõmsat uut aastat! Uudistoode Tervislik granaatõunamahl

Jõululoosis osalemiseks jälgi meie Facebooki lehte. FruitsInBottle_Estonia

REISIKIRI

kohta „operatsioon jack fruit”, sest see oli tõesti ettevõtmine. Tegemist on väga kleepuva viljaga. Noa määrisin õliga, kindad panin kätte ja tööpinna katsin korralikult. Kui vili on toores, on sellest imehea teha „rebitud liha“. Kui vili on väga valmis, siis meenutab see lõhna ja maitse poolest Hubba Bubba nätsu. Sellisel juhul tegin mahla ja magustoite. Magustoidud olid alati suhkruvabad.

EESTLANE ON LOODUSEGA ÜHENDUSES

Kui jõudis kätte aeg tagasi Euroopasse tulla, oli meie taimse toidu kodurestoran nii heas hoos, et pidime kurvastusega umbes kümnele laudkonnale ära ütlema ja siiamaani tuleb vahel küsimusi laua broneerimise võimalikkuse kohta. Huvitav, kuidas meie, eestlased, oleme palju rohkem loodusega ühenduses kui kohalikud brasiillased? Nad väärtustasid kummalisel kombel Ameerika kiirtoitu, näiteks seda kollaste kaartega burgeriketti või punase sildiga suhkrujooki, rohkem kui kohalikke orgaanilisi toiduaineid. Harva oli näha kedagi tänaval banaani söömas, kuid burgerit küll. Meie majahoidja tuli ühel heal päeval mõttele, et aias peaks kõik lilled maha niitma: „Malts on juba rinnuni. Ma järgmine nädal lõikan maha.” Pinnasel kasvasid erinevad lilled ja väga kaunist muru seal ka ei olnud. Taimede puudumisel oleks vastu vaadanud puhta savine pinnas, kuid see ei olnud peamine põhjus, miks me niitmist heaks ei kiitnud. Abikaasa selgitas, et see malts seal maja ümber oli meie söök ja ravim – seda maha niita ei tohi. Järgnes dialoog. Majahoidja uskus, et tegemist on ühe ja sama umbrohuga, mis igal pool kasvab. „Selle taime nimi on Xanana. Ma näitan sulle,” ning ta avas artikli ja lugesime sealt koos, et tegemist on taimega, mis kasulik vähi, diabeedi, kõhulahtisuse, depressiooni puhul. Artikli lõpus selgus veel, et tegemist on ka seksuaalse stimulandiga. Majahoidja ärevus kasvas. Mina kasutasin seda taime toidu 56

kaunistamiseks. Seda lille kutsutakse hommikulilleks, sest igal hommikul avab ta uue õie ja keskpäevaks on juba närtsinud. Hommikul korjasin õied ja panin külmkappi ning nii sain neid õhtul toidu kaunistamisel kasutada. Ma ei ole kokandust õppinud, kuid mulle on alati meeldinud süüa teha ja katsetada. Veganroad on sellele katsetamisele veel erilise tõuke andnud ning seepärast sai ka tehtud Instagrami leht Masterplanta. Soovisime näidata sõpradele, et meie toidulaud on palju mitmekesisem kui lihtsalt malts või umbrohi taldrikul. Enam tagasi vana menüü juurde minna ei taha. Enesetunne on lihtsalt nii hea. Vägev on näha, kuidas meie elustiilimuutus inspireerib inimesi. Tuleb välja, et meie ise olemegi see muutus, mida tahame maailmas näha.•

LEHEMÄRGIGA TOOTED

KLASSIKALINE JUUST

Kuldleht

NATURE & MOI VEGANI KLASSIKALINE VÕILEIVAKATE, 200 G 2,59 € Võileivajuustule väga sarnase välimusega. Sulab suus ja võrreldes paljude juustusarnaste veganvariantidega ei ole

jahune. Järelmaitse meenutab piimast tehtud toodet – natuke mõrkjas, hapukas ja juustusarnane. Vastab sõnale „klassikaline“. Siiski võiks veiniõhtul kreekerite peale sobida ja petta ka suurima juustusõbra. Tervisevoorus juustud kõrgeid hindeid ei saanud just nende rasvase ja pika koostisosade nimekirja tõttu.

Selver Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

37,93 9,58 4,01 6,43 57,94

Hõbeleht

BEDDA KLASSIKALISED VÕILEIVAVIILUD, 150 G 2,99 €

Prisma Max

Tagasihoidliku võise mekiga juust, mille järelmaitses võib kergelt tunda pähklit. Nagu teisteski veganjuustu-

des, domineerib lõhnas pigem popkorni või sulavõi aroom. Maitses see ei kajastunud. Tekstuurilt jäi Nature & Moi juustule alla, sest žürii sõnul on tegemist rabedama tootega, mis murdub kergemalt. Sobiks värskete kodumaiste tomatitega võileiva peale.

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

35,54 10,0 4,01 8,14 57,69

Pronksleht

VIOLIFE KLASSIKALISE MAITSEGA VIILUD, 200 G 2,49 € Kui maitseomadustega skooris Nature & Moi võileivajuust, täheldas žürii, et Violife’i juustul on kõige autent-

sem välimus ning veidi hapukam, juustule sarnane lõhn. Tekstuurilt ühtlane, paindub sõrmede vahel ega murdu. Küll aga jäi maitse igavaks, järelmaitses kajastusid ebaloomulikud metalsed ja seenesed mekid. Žürii tõi välja toote ilmekat pakendit. Küll aga sai see miinuspunkte keskkonnavoorus, sest kasutatud on topeltmaterjale.

4. ILO, KOOKOSEST JUUSTUANALOOG 240 G 3,42 €

Sensoorne hinne 22,84 Delice

Selver Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

34,28 9,18 4,01 7,81 55,27

5. VEGGO, ORIGINAL 200 G 2,10€

Sensoorne hinne 20,16 Stockmann

* Sensoorne - välimus, lõhn, tekstuur, maitse

LEHEMÄRGIGA TOOTED

ERIJUUST

VIOLIFE KREEKA STIILIS KOOKOSEGA TOODE, 230 G 3,99 €

Rimi Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

31,74 10,0 3,50 7,71 52,95

Väljend „Kreeka stiilis” viitab sellele, et te-

Max 50 25 15 10 100

30,31 9,18 4,01 6,43 49,92

Võitjaga kõrvutades sarnaneb Bedda veganpala rohkem fetajuustuga. Tekstuur

Max 50 25 15 10 100

on pehme, ent siiski tummine, hamba all naksuv ja kleepuv, kuid säilitab kerge kreemisuse. Siiski võiks see olla veidi siidjam, et kergelt ei laguneks ega mureneks. Kreeka salatisse oliivide ja punase sibulaga sobiks hästi. Vahemerehõngu on igatahes tunda. Keskkonnavoorus kaotas pakendi tõttu hindeid – väike tükk veganjuustu, liiga suur pakend.

SHEESE KREEKA STIILIS TAIMSE RASVAGA TOODE, 200 G 4,20 €

Selver

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

siidine ja kreemine. Värvilt lumivalge, mis fetajuustule tegelikult omane.

BEDDA KREEKA SALATI VEGANPALA SOOLVEES, 200 G 5,63 €

Delice

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

gemist on fetajuustule sarnase tootega, kuid see saab kindlasti ümber lükatud. Küll aga meenutab väga kitsejuustu. Inimesi võiks sellega „legendaarse kaaslase” peedirisoto peal ninapidi tõmmata küll. Võib-olla sobiks suvel isegi arbuusisalatisse. Tervitab põnev maitsebukett: hapukus, magusus kui soolasus. Tekstuurilt

25,40 9,58 3,0 7,0 44,97

Sarnaselt Bedda’le võiks ka Sheese’i toode olla vees – ehk jääks see siis tekstuurilt mahlasemaks. Praegu kaotas punkte saepuruse tekstuuri tõttu. Lõhnas on tunda tooraine lõhna, mis eemale võib peletada. Maitselt siiski hapukas ja soolane, küll aga kipuvad esile ka

võõralt magusad maitsed.

4. DELISHU, METSTÜÜMIANI JA SEENTEGA INDIA PÄHKLI TOODE 100 G 5,91€

Sensoorne hinne 18,58 Delice

* Sensoorne - välimus, lõhn, tekstuur, maitse

LEHEMÄRGIGA TOOTED

MAITSEJUUST

Kuldleht

BEDDA LAMBALÄÄTSEGA VÕILEIVAVIILUD, 150 G 3,59 € Vaieldamatult kõige parem juustusarnane toode sel hindamisel. Kreemise mõnusa tekstuuriga,

lõhnas tunda juustu kui ka lambaläätse. Tekstuurilt nauditav – lambaläätsed teevad toote huvitavamaks. Maitses domineerib maitsetaim ning veganjuustule omane võine olek jääb varju. Järelmaitses võib tunda pähklist mekki, kui ka hapukust. Kui norida, siis võiks viil olla veidi paksem, et rohkem nautida saaks. Nii võiks tavaliste veganjuustude seast

COOP Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

44,46 9,58 4,01 8,29 66,33

gurmee hulka paigutada küll. Juustupoed! Ae!

Hõbeleht

VIOLIFE’I VÕILEIVAVIILUD MAITSEROHELISEGA, 200 G 3,49 € Kui maitserohelist on lubatud, siis seda ka saab, sest need tervitavad juba

nuusutades. Muidugi kandub see ka maitsesse. Tekstuur on pehme ning sulab suus. Samuti paindub see ilusti sõrmede vahel. Taaskord tunnistas žürii pakendi kutsuvaks, ent keskkonnavoorus kaotati punkte topeltmaterjali kasutuse eest.

Selver Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

36,36 9,18 4,01 7,71 57,25

Pronksleht

NATURE & MOI VEGANI SUITSUTATUD VÕILEIVAKATE, 200 G, 2,90 € Paindub sõrmede vahel kenasti ega murene, tekstuurilt on väga autentne.

4. VEGGO, VEGANTOODE JALAPENO JA TŠILLIGA 200 G 2,10 €

Sensoorne hinne 27,78 Stockmann

Lõhnas on suitsusus pigem tagasihoidlik, ent maitsest tuleb välja selle keemiline alatoon. Kui väga tugevad suitsumaitsed meeldivad, võiks see olla lemmiktoode, ent üldiselt tundus, nagu toode oleks liiga pikaks vedelasse suitsu ujuma jäänud. Sobida võiks erinevate toitude sisse.

5. VEGAN DELI, SUITSUTATUD VÕILEIVAKATE 160 G 2,99 €

Sensoorne hinne 27,14 Rimi

Kaubamaja Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

30,94 9,58 4,01 6,57 51,09

6. GOURMET GREEN, GOUDAMAITSELINE TAIMNE TOODE 150 G 2,10 €

Sensoorne hinne 25,57 Kaubamaja

* Sensoorne - välimus, lõhn, tekstuur, maitse

LEHEMÄRGIGA TOOTED

KÜLMUTATUD KÜPSETIS

Kuldleht

FINDUS KARDEMONISAIAD, 420 G 2,99 €

Prisma Max

Superhea! Mõnus! Väga üllatav! – selliseid ülivõrdes sõnu kasutasid žüriiliikmed toote kirjeldamiseks. Aroomis tun-

neb tuttavat traditsioonilise kringli lõhna. Kardemon tervitab! Pealt mõnusalt krõbe, magusate suhkrukristallidega, seest pehme. Saiakese tipptase ja kardemoni armastajate tõeline unistus. Vürtsi on piisavalt tunda ning ka magusus on paigas – suhkru üledoosi ei saa. Väga kauni isupildiga pakend, mis poes kindlasti pilku püüab. Samuti kiitis žürii piruka suurust: parajalt pisikene kardemonirull. Muide,

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

46,68 18,33 6,0 9,38 80,38

tegemist on ühe kõrgemalt hinnatud tootega tervel konkursil.

Hõbeleht

TAJ KÖÖGIVILJA-SAMOSA’D, 700 G 4,90 €

Stockmann Max

Ilusa kuldse ja isuäratava välimusega eksootilised pirukad. Meeldiv lõhn, milles tunda Aasia köögile

omaseid vürtse. Samuti on hästi näha, mis täidises on, st köögiviljad ei ole ühtlane mass, vaid iga koostisosa tervitab eraldi. Samosa’d on teadupärast tihti väga rasvased, ent need külmutatud minipirukad sellist tunnet ei jäta. Žürii tõi välja, et ehkki tegemist on väga tugeva tootega, ei pruugi ostja seda poest üles leida, sest selle pakend jääb teiste kirevamate varju. Kuigi žürii kiitis samosa’de puhast maitsekooslust,

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

41,40 17,5 10,01 6,0 74,90

toodi tihti välja, et tegemist on üleliia piprase ampsuga, mis vürtsikate elamuste vältijatel pisara silma võib tuua. Seega tasub olla teadlik.

Pronksleht

TESCO KÜÜSLAUGU-BAGUETTE PETERSELLIVÕIDEGA, 170 G 1,95 € Mõnusalt küüslauguse maitse, petersellilõhna, krõbeda koorikuga – kõik, mida ühelt ahju-baguette’ilt soovida. Huvitav on asjaolu,

et tegemist on gluteenivaba tootega, ent selle olemus on täpselt nagu tavalisel saial. Võib-olla on sisemus veidi nätske, kuid see võib tulla ka ohtrast petersellivõidest. Pealt krõbe, seest pehme! Oma punkte kaotas tervise- ning keskkonnavoorus – nimelt on tootel väga pikk koostisosade list, mille on vallutanud võõrapärased sõnad.

Prisma Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

41,68 15 6,50 7,75 70,92

* Sensoorne - välimus, lõhn, tekstuur, maitse

LEHEMÄRGIGA TOOTED

4. VICI, PELMEENID KÖÖGIVILJADEGA 400 G 1,99 €

Sensoorne hinne 39,73 Rimi

7. S ŠARU, VAREENIKUD KARTULIGA 400 G 1,90 €

Sensoorne hinne 36,81 Stockmann

10. NORDIC SEAFOOD, KEVADRULLID KÖÖGIVILJATÄIDISEGA 900 G 5,59 €

Sensoorne hinne 35,02 Prisma

5. MOILAS, VEGEPIZZA 280 G 3,89 €

Sensoorne hinne 39,73 Prisma

8. SEAMAID, TSINGTAO KEVADRULLID KÖÖGIVILJADEGA 900 G 5,99 €

Sensoorne hinne 36,54

11. UVIC, KÜLMUTATUD VEGAN PELMEENID SEENTEGA 450 G 3,48 €

Sensoorne hinne 34,87 Delice

6. RAINBOW, VEGANLIK KÖÖGIVILJAPITSA 410 G 2,29 €

Sensoorne hinne 37,80 Prisma

9. APETIT, KÖÖGIVILJAPITSA HAKKLIHAASENDAJAGA 290 G 2,59 €

Sensoorne hinne 35,71 Prisma

12. RIMI, KVAREENIKUD KARTULIGA 400 G 1,29 €

Sensoorne hinne 31,67 Rimi

LEHEMÄRGIGA TOOTED

KOOK JA TORT

Kuldleht

PAGARIPOISTE ŠOKOLAADI-TOORKOOK, VEGAN, 2X80 G 2,59 € Tugeva meeldiva šokolaadilõhnaga toode, mis meenutab veidi Snickersit. Pealmine šokolaadikiht on ilusa läikega, millele lisavad efekti

tumeroosad vaarikatükid. Koogikesed on paigutatud ilusate muﬃnipaberite sisse ning see muudab koogi veelgi pidulikumaks. Maitses tunda pähkleid ning kuivatatud marju. Tekstuurilt võib kook jääda veidi liiga kõvaks – pigem peab seda sööma näpu vahel, sest lusikas peale ei hakka. Lisaks, Pagaripoisid nimetab seda küll toorkoogiks, kuid oluline on välja tuua, et tegemist ei ole siiski toortoidu alla kate-

Selver Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

45,40 18,33 6,50 5,29 75,51

goriseeruva tootega, kuna selle koostises on kõrgkuumutatud osi.

Hõbeleht

ALMONDY KÜLMUTATUD ŠOKOLAADIKOOK, 450 G 5,59 € Magus, pehme, siidine. Vaatamata sellele, et on väga magus... tahaks veel! Välimus jätab väga rikkaliku ja rammusa mulje. Lõhnalt

on kook väga šokolaadine ning tekstuur pehme ning vetruv. Koogi põhi meenutab väga brownie’t. Peale puistatud pähklid annavad lisatekstuuri. Ideaalist jääb puudu vaid hapukus – näiteks vaarikad. Kuna tegemist on külmutatud tootega, on selle koostisosade list väga pikk ja keerukas. Seetõttu kaotas see punkte nii tervise- kui ka keskkonnavoorus.

Prisma Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

42,54 6,0 3,0 8,57 60,11

Pronksleht

CLARA KOOGID, EESTI LEIVATÖÖSTUS, KIRSI CHOCOLOCO, 850 G 13,99 € Lahedalt vahulise ja õhulise tekstuuriga tort. Midagi teistsugust. Tugev kirsilõhn tervitab kohe, kui pakend

avada. Žüriile meeldis väga, et põhja ja pealmise kihi vahele on lisatud kirsimoosi, mis andis rammusale ja rasvasele koogile veidi värskust. Küll aga jäi kirsimekk veidi võltsiks. Maitseelamuse saab kindlasti, sest tegelikult pole aru saadagi, et pealmisest kreemikihist piimatooted puuduvad. Soovitame esialgu lõigata pigem väiksemad tükid, sest tummine koogilõik võib

Coop kauplused, Selver Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

44,28 5,68 2,51 6,43 58,89

südame kiiresti läikima panna. Ideaalseks kaaslaseks on kindlasti tass musta ja kanget kohvi.

LEHEMÄRGIGA TOOTED

5. GOURMET GREEN PÄHKLITEGA SOOLAKARAMELLIKOOK 180G G 2,99 €

4. SELVER, ALEKSANDRIKOOK 260 G 1,49 €

Sensoorne hinne 40,63 Selver

Sensoorne hinne 40,31 Maxima

6. „OTHELLO” 850 G 26 €

Sensoorne hinne 40,16 Gustav Cafe

7. MARTA PAGAR, BROWNIE KOOK VAARIKATEGA 180 G 2,29 €

8. BIOMENU, KIRJU KOER 150 G 4,55 €

Sensoorne hinne 27,62 Kaubamaja

Sensoorne hinne 32,22 Prisma

kaupmees.ee

KaupmeesKO

Rikkaliku tekstuuriga 100% taimne PLANTI kaera köögikreem Piima- ja laktoosivaba. Sobib veganitele.

Proovi ka uut Planti köögikreemi Tai vürtsidega ja kaera dessertkreemi.

Küsi hästi varustatud kauplustest üle Eesti.

TOOTED

KOGEMATA VEGANTOOTED

Kogemata vegantooteid soovitab Pille! Instagram: @veekann_blog

ehk tooted, mida ei reklaamita vegantoodetena, aga sobivad koostise poolest veganitele.

KAKAOKÜPSISED JEDEN TAG

ŠOKOLAADIKASTE O‘HOJ

Koostis: glükoosi-fruktoosisiirup (nisust), suhkur, vesi, väherasvane kakaopulber (21%), taimne rasv, happesuse regulaator (sidrunhape), sool, säilitusaine (kaaliumsorbaat), lõhnaja maitseaine (vanilliin), emulgaator (sojaletsitiin). Saadaval Prismas.

POHLAMARMELAADI TÄIDISEGA TUME ŠOKOLAAD KALEV

Koostis: pohlamarmelaaditäidis 39% (suhkur, glükoosisiirup, vesi, pohlakontsentraat 6%, happesuse regulaator (sidrunhape), želeeriv aine E406, lõhna- ja maitseaine), suhkur, kakaomass, kakaovõi, emulgaator (letsitiin), vanilliin. Saadaval kõikides hästi varustatud poodides.

Koostis: nisujahu, 29% vaniljemaitseline lisand (suhkur, taimne rasv (palm, kookospähkli), emulgaator päevalilleletsitiin, looduslik maitseaine, happesuse regulaator sidrunhape), suhkur, taimerasv (palm), glükoosi-fruktoosisiirup, 4,6%, UTZ kakao, nisutärklis, sool, küpsetusaine ammooniumkarbonaat, naatriumkarbonaat, emulgaator päevalilleletsitiin, looduslik aroom. Saadaval Realiseerimiskeskuses.

Koostis: nisujahu, suhkur, taimerasv (palmiviljast), glükoosi-fruktoosisiirup, maitseined (1% sisaldab kaneeli), karamellsuhkrusiirup, sool, emulgaator: sojaletsitiin, kergitusaine (ammooniumhüdrogeenkarbonaat, naatriumhüdrogeenkarbonaat, kaaliumkarbonaadid, karamell. Saadaval Selveris.

PEHMED PIPARKOOGID JÕHVIKATEGA LÕUNA PAGARID Koostis: nisujahu, margariin (taimne rasv: palm, taimne õli: raps, kookos, vesi, emulgaator: rasvhapete mono- ja diglütseriidid, letsitiin: raps, sool, säilitusaine: sorbiinhape, toiduvärv: beeta-karoteen, lõhna- ja maitseained), suhkur, kuivatatud jõhvikas 6,2%, odralinnaseekstrakt, kaneel, kardemon, nelk, apelsinikoored, vürtspipar, küpsetuspulber, happesuse regulaator: naatriumfosfaat, kergitusaine: naatriumkarbonaat). Saadaval Selveris.

2019 6/6

Tervis sinu toidulaual

Jõuluhommiku võileib „munapudru“ ja röstitud tomatitega KOOSTIS

VALMISTAMINE

250 g 250 g 0,5 tl 0,5 tl 1 tl 1 4

Pane pannile veidi oliiviõli. Murenda tofu näppude vahel peeneks ning pane kuumale pannile. Lisa hulka kurkum ja must sool. Sega põhjalikult. Prae 5–7 minutit, kuni maitsed on tofusse imendunud.

kobarkirsstomateid maitsestamata tofut musta Himaalaja soola kurkumit tilli avokaado suurt viilu hapuleiba soolapähkleid pipart soola oliiviõli

Eelsoojenda ahi 250 kraadi peale. Pane ahjuplaadile kirsskobartomatid, pritsi neile veidi oliiviõli ning lisa soola ja pipart. Rösti ahjus, kuni mõned tomatid on pealt pruunid ning lõhki. Rösti hapuleivad. Avokaado tambi kahvliga kreemjaks. Määri avokaado hapuleivale, selle otsa tõsta „munapuder” ja lisa kõige peale mõned soolapähklid. Lisandiks võileiva kõrvale sobivad hästi röstitud tomatid.

Jõuluhommiku müsli KOOSTIS

VALMISTAMINE

300 g 30 g 30 g 15 g 2 sl 1 tl ¼ tl 60 g 100 ml

Eelsoojenda ahi 180 kraadini. Haki kõik pähklid väga peeneks. Sulata margariin. Suures kausis sega omavahel kokku kõik kaalutud koostisained. Sega põhjalikult. Vala segu ahjuplaadile ühtlaselt. Küpseta 10– 15 minutit. Enne serveerimist lase ahjuplaadil jahtuda.

kaerahelbeid Kreeka pähkleid metspähkleid kookoshelbeid suhkrut piparkoogimaitseainet soola Keiju margariini agaavisiirupit

Sobib kõige paremini veganjogurti, külmutatud marjade ja jõuluhommikul pohlamoosiga.

Kõrvitsapüreesupp KOOSTIS

VALMISTAMINE

1 1 3 1l ¼ tassi 1 ½

Tükelda kõrvits, sibul, küüslauk, ingver ning tšilli. Keeda köögiviljad, kuni kõrvits on pehme, vajadusel lisa vett juurde. Riivi apelsinilt koor ja pigista välja mahl ning lisa supile koos kookospiimaga. Püreesta supp blenderis või saumikseriga. Maitsesta soola-pipraga. Serveeri ning kaunista värske koriandri ja röstitud kõrvitsaseemnetega.

väike pudelkõrvits mugulsibul küüslauguküünt vett kookospiima apelsinikoor ja -mahl värsket tšillikauna pöidlasuurune jupp ingverit soola pipart koriandrit röstitud kõrvitsaseemneid

Spaghetti all crema di zucca ehk kreemine kõrvitsapasta Itaalia moodi KOOSTIS

VALMISTAMINE

400 g 200 g ½ 2 sl

Puhasta kõrvits korralikult ning tükelda kuubikuteks. Tõsta kõrvitsast väike osa kõrvale. Vala oliiviõli kuumale pannile ja lisa eelnevalt hakitud sibul ning kõrvitsakuubikud. Lisa vahepeal veidi valget veini. Lase paar minutit maitsetel seguneda ning vala siis peale paar detsiliitrit vett, maitsesta soola ja pipraga. Küpseta 10–15 minutit. Kui kõrvits on läbi küpsenud, blenderda segu ühtlaseks.

spagette kõrvitsat sibulat oliiviõli Pinot Grigio veini salveid rosmariini tüümiani musta pipart vett

Teisest osast kõrvitsast lõika kõrvitsaribad. Prae neid oliiviõlis: esialgu kõrgel kuumusel 5 minutit, seejärel lisa maitseained ning küpseta veel 5 minutit keskmisel kuumusel. Lisa pannile keedetud pasta ning vala peale kõrvitsapüree.

Struudel veganlõhe, juustu ja spinatiga KOOSTIS

VALMISTAMINE

1 kg 400 g 200 g 2 sl

Pane lehttaigen toatemperatuurile sulama ja ahi 180 kraadi juurde soojenema. Valmista veganlõhe. Esimesena sega kokku marinaad, tükelda norileht, lisa sojakaste ja rapsiõli, sega läbi. Pošeeri ja koori tomatid, seejärel lõika need ribadeks. Pane tomatitükid marinaadi maitsestuma. Kuumuta pannil margariin, lisa spinat

pärmilehttaigent (Pagaripoisid) värsket spinatit riivitud veganjuustu margariini soola

Veganlõhe: 2 tomatit 1 norileht 2 sl sojakastet 1 sl rapsiõli

ja maitsesta soolaga. Prae spinatit, kuni see on ühtlaselt läbi kuumutatud. Valmista ette lehttaigen. Rulli seda veidi jahuga kaetud laual. Lõika taigen pooleks. Pane mõlemale poolele spinatit, riivitud juustu ja veganlõhet. Keera taignapooled rulli ja seejärel põimi omavahel kokku patsiks. Küpseta 20 minutit, vahetult enne valmimist puista peale veidi veganjuustu.

Jõulukook India pähklitest „toorjuustukreemiga“ KOOSTIS

VALMISTAMINE

400 g 2 dl 1 dl 2 tl 2 sl 0,5 dl 200 g

Pane ahi 180 kraadi juurde soojenema. Valmista koogitaigen. Ühes kausis sega jahu, küpsetuspulber, piparkoogimaitseaine, teises sulatatud margariin, jogurt ja fariinsuhkur. Sega kokku taigen ja kalla see küpsetuspaberiga vooderdatud 26 cm läbimõõduga vormi. Lase koogil küpseda 30 minutit. Valmista „toorjuust”. Keeda India

jahu maitsestamata veganjogurtit fariinsuhkrut küpsetuspulbrit piparkoogimaitseainet margariini pohlasalatit

India pähklitest „toorjuustukreem”: 400 g India pähkleid 1 apelsin 1 sidrun 500 ml vett

pähklid pehmeks. Kurna pähklid, blenderda ühtlaseks massiks. Lisa segule ühe apelsini riivitud koor ja poole sidruni mahl, vajadusel veidi suhkrut. Sega korralikult läbi, jäta külmkappi seisma. Kui kook on valmis, lase sel jahtuda. Lõika kook pooleks, keskele määri pohlasalat, peale „toorjuust“. Kaunista kas pohladega või näiteks aniisi ja riivitud apelsinikoorega.

Musta oa pasteet KOOSTIS

VALMISTAMINE

400 g 1 1 2 tl 3 2 sl 1 tl

Haki sibul ja porgand, prae õlis klaasjaks. Lisa oad ja maitsesta soola, pipra, oregano ja sojakastmega. Lisa loorberilehed ja veidi vett. Hauta, kuni segu on pehme. Võta loorberilehed välja ja lase segul jahtuda. Blenderda pasteet või kasuta saumiksrit, lisa brändit ja riivi sisse veidi muskaatpähklit.

musti ube keskmine valge sibul keskmine porgand kuivatatud oreganot loorberilehte sojakastet brändit sool, pipar, muskaatpähkel

Kõige parem serveerituna musta leiva või ciabatta’ga. Pasteedi kõrvale sobib imeliselt punase sibula moos.

Kodune salat tofuga KOOSTIS

VALMISTAMINE

0,5 kg 1 kg 1 väike 1 väike 1 pakk 1 purk

Kaste: taimetoitlaste kaste (või veganmajonees), Alpro sojakoor, 3 sl magusat sinepit, sool.

keedetud peeti keedetud kartulit hapukas õun valge sibul Bon Soya tillitofut Põltsamaa marineeritud kurki

Keeda kartul ja peedid (või osta juba eelkeedetud peeti, et salati tegemist kiirendada). Haki kõik koostisosad väikesteks kuubikuteks. Kasuta kastmeks taimetoitlaste kastet, Alpro sojakoort ja sinepit. Lisa majoneesi ja koort nii palju, et salat jääks mahlane. Maitsesta soolaga ja lase maitsetel seguneda.

Passionisidrunitoorkook KOOSTIS Põhi: 100 g 50 g 30 g 30 ml

datleid mandlijahu kookoshelbeid kookosõli

Täidis: 250 g 1 120 ml 50 ml 2 sl

India pähkleid sidrun kookospiima (paks osa purgis) kookosõli agaavisiirupit

Kate: 2 1 3 sl ¼ tl

passionivilja sidruni mahl agaavisiirupit jahvatatud kurkumit

VALMISTAMINE Pane India pähklid sooja veega kolmeks tunniks likku. Püreesta datlid ühtlaseks massiks, lisa mandlijahu, kookosõli. Suru saadud mass küpsetuspaberiga kaetud ümmarguse koogivormi põhja. Aseta vorm külmkappi, kuni teed täidist. „Juustumassi” valmistamiseks vala pähklitelt vesi ära, seejärel püreesta need blenderis koos kookospiima, agaavisiirupi, kookosõliga ühtlaseks kreemjaks massiks. Lisa ühe sidruni riivitud koor ja mahl, näpuotsaga soola. Sega kõik korralikult läbi ja vala koogipõhjale. Tõsta kook sügavkülma, et kiht saaks tahkuda. Sega kausis passioni viljaliha, ühe sidruni mahl, agaavisiirup ja kookosõli. Lisa kurkum ja vispelda. Vala seegi koogile. Aseta kook sügavkülma ning lase sel seal 2–4 tundi tahkuda.

Maapähkli aioli ehk dipikaste jõululauale KOOSTIS 80 g 160 g 260 g 30 g 50 g 10 g 150 g 8g

maapähklivõid India pähkleid külma vett seesamiseemneid sidrunimahla agaavisiirupit veganmajoneesi soola

VALMISTAMINE Leota India pähkleid soojas vees 20 minutit. Blenderda kõik koostisosad ühtlaseks massiks. Serveeri köögiviljakangide või kreekeritega.

Kreemine palsamiäädikakaste KOOSTIS 4 sl 2 sl 1 sl

magusat valget miso õunapalsamiäädikat exrta virgin oliiviõli

Kaste sobib pasta, salatite ja grillitud köögiviljadega.

Sinepine kaste

Värskelt puuviljane kaste KOOSTIS 3 sl 1 sl 1 tl 1/4 1 tl

extra virgin oliiviõli valget või punast veiniäädikat magusat valget miso küüslauguküünt vaarikamarmelaadi

Kaste sobib erinevate värskete salatitega.

KOOSTIS 3 sl 2 sl 1 tl

magusat valget miso pruuni riisi äädikat teralist sinepit

Kaste sobib ideaalselt aurutatud või hautatud köögiviljadega.

instagram.com/masterplanta/

Sinepine baklažaanimops KOOSTIS

VALMISTAMINE

½ 1½

Lõika baklažaan pooleks ja siis viiludeks. Keeda baklažaani 5 minutit soolvees. Sega kokku marinaad. Lõika nori ribadeks ja rulli see baklažaani vahele. Vala marinaad rullidele peale. Jäta üleöö või vähemalt mõneks tunniks külmkappi marineerima. Kui soovid rohkem meremaitset, puista ülejäänud norist tehtud helbed serveerimisel mopsidele peale. Serveeri tilli, sibula ja sidruniga mustal leival. Soovi korral määri leivale vegantoorjuustu või taimset võid.

baklažaani nori lehte

Marinaad: 50 ml kerget sojakastet 1 tl mahedat sinepit ½ sidruni mahla ½ peenelt hakitud väikest sibulat 1 tl vahtrasiirupit (sõltuvalt sinepi magususest võib ära jätta) pihuga tilli

instagram.com/masterplanta/

Jõulujäts (nice cream) KOOSTIS

VALMISTAMINE

Sügavkülmuta banaanid. Blenderda kõik kokku ja serveeri kohe kiirelt või jäta 1-2 tunniks külmkappi tahenema. Serveeri enda lemmikpähklite, mandariiniviilude või hoopis jõhvikatega!

200 ml 3 sl ½ tl 2 ½ tl

banaani (mida küpsemad, seda magusam jäts) kaerapiima maapähklivõid jahvatatud nelki jahvatatud kaneeli vahtrasiirupit maiasmokkadele

Krõbedad Brüsseli kapsad Kariina Kuningas Facebook: Spice the Spirit

KOOSTIS

VALMISTAMINE

450 g külmutatud Brüsseli kapsaid ½ granaatõuna 1 tl õli ½ tl jodeeritud soola ½ tl sidrunipipart 2 peotäit Kreeka pähkleid

Aseta külmutatud Brüsseli kapsad köögikapile 10 minutiks sulama. Soojenda ahi 200 kraadini. Lõika peaaegu üles sulanud kapsad pooleks. Lisa kapsad kaussi koos õli, soola ja sidrunipipraga. Pane maitsestatud kapsad ahjuvormi nii, et lõigatud pool jääks üles. Pane vorm ahju 20 minutiks. Asenda tavaline küpsetusrežiim röstimisega 250 kraadi juures koos ventilatsiooniga. Rösti umbes 10 minutit või kuni näed, et kapsa ääred on muutunud krõbedaks. Võta kapsad ahjust välja ja aseta jahtuma. Puhasta granaatõun. Puhastamiseks hea viis on lõigata koorele ring peale ja seejärel keerata kumbagi poolt erinevates suundades. Kindlasti ära lõika viljakehasse sisse, sest siis purustad seemned ja sel juhul on terve köök granaatõunamahla täis. Seejärel murra poolikut granaatõuna veelkord ja puhasta sealt seemned otse Brüsseli kapsaste peale. Võta kaks peotäit Kreeka pähkleid ja haki väikesteks tükkideks. Raputa kapsad üle pähklitega. Soovi korral sega kõik omavahel läbi ja lisa eraldi nõusse. Sobib ideaalselt pearoaks või jõuluõhtu lemmikute kõrvale.

Wellington tofu ja ahjuporganditega Kariina Kuningas Facebook: Spice the Spirit

KOOSTIS

VALMISTAMINE

300 g Bon Soya tofut 200 g šampinjone 4 porgandit 2 mugulsibulat 2 sl margariini 1 tl jodeeritud soola 1 tl sidrunipipart 1 tl õli 2 peotäit veganjuustu

Aseta taigen köögikapile sulama 20 minutiks. Samal ajal haki sibulad väikesteks tükkideks. Kuumuta pann ja prae sibulad koos poole supilusikatäie margariiniga. Kui sibulad on kuldpruunid, lisa pannile tofu. Lõika šampinjonid viiludeks. Lisa seened pannile, prae aeg-ajalt segades 10 minutit. Tofu ja seened peaksid olema nüüd samuti krõbedad. Keera kuumus kinni ja lisa pool teelusikatäit soola, pool teelusikatäit sidrunipipart ja pool supilusikatäit margariini. Sega läbi ja lase täidisel pannil jahtuda. Kuumuta ahi 200 kraadini. Võta sulanud lehttaigen ja rulli see lahti. Selleks pane pisut jahu tööpinnale, aseta taigen jahule ja rulli taignarulliga laiemaks. Kui taigen on rullitud ahjuplaadi suuruseks, aseta selle keskele jahtunud täidis. Raputa peale 2 peotäit veganjuustu. Keera üks pool taignast üle täidise. Suru taigna ääred omavahel tugevasti kokku. Liigne äär lükka piruka alla. Lõika noaga piruka peale muster (jälgi, et ei vajutaks nuga läbi taigna). Määri wellington margariiniga. Pane pirukas ahju 20 minutiks. Pese ja koori porgandid ning lõika pooleks ja seejärel õhukesteks viiludeks. Aseta porgandid kaussi, lisa õli, soola, sidrunipipart ja sega. Pärast 20 minutit võta wellington välja ja pane porgandid selle kõrvale. Siis uuesti ahju 15–20 minutiks. Jälgi, et pirukapealne muutuks krõbedaks ja pruunikaks, kuid ei läheks kõrbema.

Rikkalik šokolaadikeeks Sandra Sentjurin

KOOSTIS 125 g 200 g 100 g 1 tl 1 klaas 200 g 200 g 85 g 30 g 1 tl 0,5 tl 0,5 tl 70 g 240 g 10 g 100 g 1

metspähkleid musti ploome mandlilikööri vaniljeekstrakti kuuma vett nisujahu suhkrut tumeda šokolaadi nööpe tumedat kakaod küpsetuspulbrit soodat soola taimset vedelat õli (nt päevalille) sooja vett õunaäädikat martsipani apelsini riivitud koor

VALMISTAMINE Kaalu ühte kaussi metspähklid, tükkideks hakitud mustad ploomid, mandliliköör, vanilje ja kuum vesi. Kata kauss kaanega ja jäta paariks tunniks seisma. Samal ajal sega kokku kõik taigna kuivained, sega läbi ja lisa vesi, äädikas ja õli. Vispelda hoogsalt läbi. Riivi hulka apelsinikoor, lisa väikeseid martsipanitükke. Kurna pähklid ja ploomid (jäta vedelik alles) ning lisa taigna sisse. Sega läbi ja vala sobivasse koogivormi (nt 24 cm) või hoopis keeksivormi või väikestesse muffinivormidesse. Küpseta keeksi 20 min 175-kraadises ahjus. Väikeste muffinite puhul 17–18 min. Pintselda keeks kohe pärast ahjust võtmist ohtralt ning mitu korda likööri-vee seguga. Serveeri jahtunult. Soovi korral kata keeks martsipaniga või martsipanist lõigatud kaunistustega.

Mustasõstramoosiga vahuveinikokteil KOOSTIS 0,7 l 75 g 2 tl 2

vahuveini (nt Nudisti Rabarbra) külmutatud musti sõstraid suhkrusiirupit kaneelikoort sõrmeotsaga kaneeli sõrmeotsaga kardemoni

VALMISTAMINE Sulata sügavkülmutatud mustad sõstrad üle öö külmkapis. Sulanud marjad pane koos suhkrusiirupiga blenderisse ja mikserda, kuni sõstardest on saanud püree. Tõsta mustasõstrapüree võrdselt kahe klaasi põhja ning vala peale vahuvein. Kaunistuseks lisa mõned terved sõstrad ning kaneelikoor. „Purjus” marjad võib pärast ära süüa.

instagram.com/veekann_blog/

Mustikavahune tekiilakokteil KOOSTIS 50 g 4 cl 70 ml 220 ml 0,5 tl

külmutatud kodumaiseid mustikaid tekiilat (nt Sierra Tequila Silver) kookosvett ananassimahla (nt Pure mahla) suhkrusiirupit

VALMISTAMINE Sulata sügavkülmutatud mustikad üle öö külmikus. Sulanud marjad pane koos suhkrusiirupiga blenderisse ja mikserda, kuni mustikatest on saanud püree. Lisa püreele kõik ülejäänud koostisosad ning blenderda umbes minut, kuni tekib vaht. Serveeri jääkuubikutega. Ära unusta vahepeal peegli ees käia ja vajadusel hambaid pesta, sest mustikad määrivad.

instagram.com/veekann_blog/

Kardemoni-latte KOOSTIS 1 tl 0,25 2 250 ml 1 sl

jahvatatud kardemoni muskaatpähklit nelki kaerapiima (soovitatav Valio Oddlygood baristapiim) vahtrasiirupit

VALMISTAMINE Vala potti kaerapiim. Lisa kardemon, muskaatpähkel ja nelk. Aseta pott tulele ning kuumuta tasasel tulel 10 minutit. Võta pott tulelt. Eemalda nelk ja muskaatpähkel. Vala segu blenderisse ning lisa vahtrasiirup. Blenderda 30 sekundit. Vala enda lemmiktassi ning naudi! Kardemon parandab hingeõhku ning aitab kaasa seedimisele. Ideaalne jook peale suurt söömist.

Piparkoogijook KOOSTIS 1 tl 0,25 2 1 0,25 tl 0,25 tl 0,25 tl 250 ml

fariinsuhkrut muskaatpähklit nelki kaneelikoort vanilliessentsi jahvatatud ingverit jahvatatud kardemoni kaerapiima (soovitatav Valio Oddlygood baristapiim)

VALMISTAMINE Vala kaerapiim potti. Lisa muskaatpähkel, nelk, kaneelikoor, ingver, kardemon. Kuumuta tasasel tulel 10 minutit. Eemalda piimast kaneelikoor, nelk, muskaatpähkel. Vala segu blenderisse. Lisa vanilliessents ja fariinsuhkur. Blenderda 30 sekundit. Vala enda lemmiktassi ja naudi!

Võileib punapeedi ja kapsaga

õileib kapsa ja punapeediga on maitsev ning tervislik vahepala. Pohlasinepikaste annab võileivale magusat teravust, mille kogust võid timmida oma maitsele sobivaks.

KOOSTIS

VALMISTAMINE

2 2 sl 4 sl 4 sl 5-6 tk

Soojenda koorikleibu ahjus mõni minut. Sega kokku sinep ja pohlasalat. Määri kastet leiva alumisele poolele. Tõsta peale kapsas (soovi korral soojenda eelnevalt), peet ja idandid.

pehmet koorikleiba Dijoni sinepit Salvesti pohlasalatit Salvesti praekapsast Salvesti marineeritud peediviilu Mungoa idandeid

Määri kastet leiva ülemisele poolele ja kata võileib. Head isu!

Millega üllatad jõulupühade ajal? Oleme avara valikuga köögi- ja kodutarvete kauplus, mis soovib aidata Sul sellele vastust leida.

Tule uudistama! Rocca al Mare Keskuse 2. korrusel, Järve keskuse 0-korrusel ja Rakveres Vaala keskuses. Kiika ka e-poodi: www.kodusvajalik.ee

Millega üllatad jõulupühade ajal? Oleme avara valikuga köögi- ja kodutarvete kauplus, mis soovib aidata Sul sellele vastust leida.

Tule uudistama! Rocca al Mare Keskuse 2. korrusel, Järve keskuse 0-korrusel ja Rakveres Vaala keskuses. Kiika ka e-poodi: www.kodusvajalik.ee