Ajakiri Vegan 2019 #2

NR 13, 2019 2/6

Uued võitjad selgunud!

Hind 2,49 €

ajakirja vahel retseptilisa

Miks tarbivad veganid lihale sarnaseid tooteid?

TFTAK loob taimetoidus innovatsiooni E. Vilde soovitas taimetoitlust juba 20ndatel

Janar Soo:

korvpallikarjäär võinuks pikeneda, kui oleksin varem hakanud taimetoitlaseks!

Märka punast!

Hea lugeja!

PEATOIMETAJA Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee (+372) 5303 5011 REKLAAM JA SISUTURUNDUS Liina Valner liina@ajakirivegan.ee (+372) 516 0890 KONKURSS “PARIM VEGANTOODE EESTIS” Kristjan Aluoja tunnustus@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797 KÜLJENDUS Gert Koovits KEELETOIMETAJA Laura Salumets-Tutt KAANELOO FOTOD Kristi Heil AUTORID Andra Nõlvak Margot Arula Lea Soorsk Annika Lepp Anett Rannamets Kristjan Keres Anniina Ljokkoi Kristina Mering Ireene Viktor Karmen Korjus Sevil Šukjurova Iiris Viirpalu

TELLIMINE JA INFO www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan

Toimetus ei vastuta reklaami sisu ega keelekasutuse eest.

Kevad on minu lemmikaastaaeg. Ja mitte ainult seetõttu, et oleme eestlastena täielikult ilmast sõltuvad inimesed, kelle hea tuju momendiga kõrgustesse sööstab, kui päike pilvede vahelt välja piilub. Ka sellepärast, et kevad tähendab minu jaoks uut algust. Inimesed peavad uue aastaringi alguseks esimest jaanuari. Mina tervitan uut aastat märtsi lõpus. Loodus tärkab, värvid on erksamad ja hapukurgihooaeg saab läbi. Kevadiselt kuiva ja tolmuse tänava lõhn kipub ninna. Püsib ootusärevus ja lootus sooja suve osas. Kui naeratad võõrale möödujale tänaval, naeratab ta sulle vastu. Talvel vaatavad karvamütsi alt vastu vaid kaks väsinud silma. Naeratage möödujatele rohkem. See teeb seest soojaks ja meele heaks. Päriselt.

Rääkides heast meelest ... Sel korral jutustab kaaneloo endine professionaalne korvpallur Janar Soo, kes vigastuse tõttu sportlaskarjäärist loobus. Ta kinnitab, et on tänaseks õnnelikum kui kunagi varem. Käsi südamel ütleb ta, et ei kahetse mitte midagi, kuid on kindel selles, et ta oleks suutnud oma karjääri pikendada, kui oleks täistaimetoiduni jõudnud varem.

Rõõm on tõdeda, et taimetoiduentusiastidest sportlased saavad aina rohkem sõna. Maailmarändur – samuti korvpallur – Kristjan Keres saatis toimetusele reisikirja kaugelt Sri Lankalt. Hoiatus! Artiklis on India ookeani saareriigi elu-olu kirjeldatud niivõrd ehedalt, et eneselgi tekib igatsus koha järele, kuhu minekust on seni vaid unistatud.

Kihvte lugusid mujalt maailmast on veergudele jõudnud veel. Näiteks kirjutab Ireene Viktor aina populaarsust koguvatest tänavakampaaniatest Suurbritannias, millest võiks väga vabalt eeskuju võtta. Karmen Korjus rääkis välismaal resideeruva eestlasest aktivisti Triin Uprusega populaarsest rahumeelsest Meet the Victimsi aktsioonist. Triin paneb inimestele südamele, et kõike, mida meedias kirjutatakse, ei tohiks alati uskuda, sest tihti on tasakaal osapoolte vahel paigast.

Sel korral tuleb juttu ka esimesest Eesti veganlastelaagrist ja lasteraamatutest. Räägime sellestki, miks veganid ikkagi lihale sarnaseid tooteid tarbivad.

Puudutame ka väikese Eesti labori võidukäiku taimetoidu tootmise maailmas ja toome taas välja tunnustamist väärt aktivisti, kes veganlust aina edasi kannab.

Samuti on tore lugemine väike KKKnurk. Korduma kippuvatele küsimustele vastab kenasti pikaaegne vegan Annika Lepp. Need vastused võiks kõrva taha panna kõik veganid – ikka selleks, et ise mitte tobedasse olukorda jääda ega inimestes kõhklusi tekitada.

Levib ütlus, et teadmatus on õndsus. Pigem tundub, et ignorantsusest saab mingil hetkel rumalus. Võiksime rohkem keskenduda sellele, et olla informeeritud, ning lasta lahti kangekaelsetest arvamustest. Jätkuvalt kutsun üles rohkem huvi tundma. Ükskõik mis teemal. Küsige küsimusi, uurige ja te leiate vastused.

Imeilusat päikselist kevadet!

Anett Rannamets

3

HELGE TULEVIK

EESTI TEADUSLABORI VÕIDUKÄIK: TFTAK loob taimetoidus innovatsiooni – Andra Nõlvak –

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK) on teaduslabor, mille eesmärk on uudsete toidu- ja biotehnoloogiate ning toodete väljatöötamine ja kasutusele võtmine. Veebruaris sai TFTAK rahvusvahelise jätkusuutliku toidu arendamise organisatsioonilt Good Food Institute tunnustusena stipendiumi, et arendada kaerast põnevaid alternatiive lihale. Koostöös arendusekeskusega korraldab ajakiri Vegan ka konkurssi „Parim vegantoode Eestis”.

TFTAK kommunikatsioonijuhi Kätrin Karu sõnul on nende plaan olnud alati olla hea partner kõikidele toidutootjatele. „Töötame mitte ainult taimsest toormest toidu tootearendusega, vaid oleme partneriks ka näiteks sellistele maailma juhtivatele ettevõtetele nagu DowDupont, kellega on käimas töö uue põlvkonna probiootikumide tootearenduseks, ning Lallemand, kes on

4

keskendunud pärmide kasvatamisele,” tutvustab Karu arenduskeskuse tööd.

Toidu suunal tegeletakse hetkel palju ka näiteks taimsete piima analoogide arendamisega, nii joodavate kui ka söödavate fermenteeritud toodetega, pagaritoodete, toidulisandite ja muude põnevate toodete arendusega. „Meie teadmised ja seadmepark on tänaseks päevaks juba võrdlemisi suured ning saame pakkuda toote-

arendust väga erinevate toidutoodete valmistajatele ja ka lahendusi spetsiifilisematele tootmisprobleemidele,” tunneb Kätrin Karu uhkust.

Taimse tooraine suunal on neil sel aastal käivitunud kaks väga põnevat projekti. Esimene neist on saanud toetuse USAs tegutsevalt Good Food Institute’ilt. Projekti eestvedaja Mari-Liis Tammik on ettevõtmise sisu kirjeldanud järgnevalt: „Tehtav uurimistöö, kus

INNOVATSIOON

VURTSI

kikerhernestest ja porgandist vürtsidega maitselt mahe kotlet

KA S EL U

kikerhernestest ja kapsast maitselt mahedad kotletid

 e-ainete vaba  kodumaine  vegan

5

HELGE TULEVIK

kaeravalgu fermenteerimist kasutatakse liha analoogide väljatöötamisel, on uudne lähenemine paremini seeditavate taimsel toormel baseeruvate liha analoogide tootmisel.”

Teiseks põnevaks uudiseks on Karu sõnul ka MTÜ Taimsete Valkude Innovatsiooniklastri loomine, kus teaduslabor on üheks kahest teaduspartnerist.

MTÜ Taimsete Valkude Innovatsiooniklaster viib koostöös 13 partnerettevõtte ja kahe teaduspartneriga läbi PRIA „Innovatsiooni klastri” nelja-aastast projekti. Projekti eesmärk on taimekasvatussaaduste tootmise, taimekasvatussaaduseid integreeriva käitlemise, toodete säilitamise ja realiseerimisega seotud uute tehnoloogiate, protsesside ning tavade arendamine ja muude taimsete valkude rakendamisega seotud tootmis- ja töötlemisvaldkondade innovatsioonitegevuste edendamine.

TEADUSLABOR OLGU FUNKTSIONAALNE

Kui uhke on ikkagi see teaduslabor, kus need imed sünnivad? Karu sõnul ei pea labor olema uhke, vaid ennekõike funktsionaalne. „TFTAKi labor on aastate jooksul komplekteeritud, lähtudes toidutrendidest ja sellest, et saaksime toidutootjate vajadustele vastavaid tooteid arendada, kasutades suure läbilaskevõimega meetodeid. Nii teadlaste oskusi kui ka seadmeparki täiendatakse pidevalt. Viimane põnevam seadeldis on näiteks ekstruuder, mis võimaldab meil taimse tooraine arenduses liikuda tervislikumate toodete suunas.”

Kas ideedest ka tegudeni jõutakse, oskavad teadurid öelda juba pärast pooletunnist vestlust. „Kõik oleneb ikka ideest. Enamikul juhtudest oskame peale esimest vestlust hinnata, kas ideega on mõtet edasi minna ja millised kitsaskohad töö käigus võivad ilmneda. Tehniliselt on labori vaatenurgast enamik ideid võimalik teostada.

Takistuseks saab pigem investeerimisvõimekus või mõni muu tootearendusega mitte otseselt seotud probleem,” selgitab Karu, et kui ideel on jumet, siis nende taha asi ei jää ja alustatakse too6

tearendusega.

Koos kliendiga vormistatakse tööplaan, millele järgnevad katsed laboris, täiendamine, täiendamine ja veel kord täiendamine. Vahepeal viiakse läbi ka sensoorseid (meelelisi) ja keemilisi analüüse ning tarbijakatseid, kuni jõutakse kliendi soovitud tulemuseni.

Enne TFTAKi teadlaste poole pöördumist soovitab Karu ettevõtetel alustada idee kirjapanemisest. „Mõelda läbi, kes on toote tarbija, millistele omadustele toode peaks vastama, kas on võimekus peale arendamist tootma hakata. Kui ideed ja soovid on vähemalt poolel leheküljel lahti kirjutatud, tasub meie juurde tulla,” annab Karu näpunäiteid. „Ajaliselt tuleks toote arenduseks arvestada minimaalselt kuus kuud. Lisaks sellele kõik muud vajalikud tegevused, nagu pakendite disain, tootmise planeerimine jm.”

Kuidas saab kaeravalgust alternatiiv lihale? Karu sõnul ongi tehnoloogia ja teadmised need, mida praegu müüakse. „Hästi lühidalt võib öelda, et tegemist on mitme tehnoloogilise meetodi kombineerimisega, mis hõlmab muuhulgas fermenteerimist ja ekstrudeerimist ning mille tulemusel õnnestub taimses materjalis sisalduvad antitoitained lagundada, et saaksime valgud, mis on paremini seeditavad ning tooted, mis on samal ajal tekstuurilt ja maitselt sarnased lihatoodetega,” kirjeldab ta.

Taimsete toodete kategoorias ongi TFTAK tegelenud peamiselt piima- ja lihatoodete taimsete analoogide arendamisega. Need on praegu ka prioriteet. „Loomulikult mahub sinna juurde veel muid taimseid tooteid. Mida täpselt, ei saa meie avaldada enne, kui meie kliendid pole valmis nendega turule tulema,” annab siiski Karu lootust, et uusi asju on veel tulemas. „Meie oma toodete kohta on aga uudiseid küll. Uuenduskuuri on läbinud analüüs, mis annab inimesele ülevaate tema sooles elavatest bakteritest koos toitumissoovitustega toiduvaliku täiendamiseks, et tagada terve soolestik ja sujuv seedimine.”

Karu sõnul on seedeprobleemid

tihti tabu teema, millest sõprade ringis ei räägita, kuid statistika näitab et vähemalt veerand elanikest on kimpus kõhukinnisusega, muudest seedimisega seotud probleemidest rääkimata. „Olles inimese soole mikrobioomi ehk soolebakterite koosluse analüüsi juba paar aastat pakkunud, oleme näinud olulisi puudujääke kiudainete tarbimises. Vähest kiudainete tarbimist kinnitavad ka Tervise Arengu Instituudi läbi viidud toitumisuuringud. Oleme välja töötanud kiudainerikaste toidulisandite tootesarja soole mikrobioomi toetamiseks ja hea seedimise tagamiseks. Seda segu mahlaga segades või smuutidesse lisades saame sujuvalt suurendada kiudainete tarbimist selliselt, et ka kasulike soolebakterite eelistused oleksid arvesse võetud”, võtab Karu teema kokku. ●

Enzypin – uue generatsiooni looduslikud puhastusvahendid maailma juhtivatelt puhastusainete ekspertidelt Enzypini puhastustooted pärinevad Prantsusmaalt, kus firma ActionPin on aastast 1995 pühendunud ökoloogiliste puhastusainete väljatöötamisele taimse tooraine baasil. Ettevõte kuulub suurde DRT gruppi, mis on globaalselt üks juhtivaid taimse tooraine tootjaid, nn rohelise keemia väljatöötajaid ja propageerijaid.

Innovatsioon

Enzypini tooted on aastatepikkuse uurimistöö tulemustel ja innovatsioonil põhinevad uue generatsiooni ökoloogilised taimsel toorainel baseeruvad puhastusained, mis on tõhusa-

mad tavalisel keemial põhinevatest toodetest.

Innovatsiooni võib nimetada revolutsiooniliseks puhastuskeemia turul, kus põhimõttelise uuendamise aluseks on uued printsiibid, tehnoloogiad ja võimalused.

Tegemist pole juba tuntud ja kasutuses olevate toorainete kokkusegamisega, püüdes anda tootele loodussõbralikumaid omadusi, mis kahjuks on iseloomulik enamikule täna poest leitavatele nn. ökoloogilistele keemiatoodetele.

Looduslikkus, efektiivsus, ohutus ja jätkusuutlikkus

Enzypini tooted sisaldavad 92–99% looduslikku toorainet ainulaadses koosluses muundamata kujul (ei ole sünteesiproduktid). Toodete valmistamisel on kasutatud Vahemere männist

(Pinus pinaster) eraldatud taimset toorainet ja bioaktiivseid lisandeid (ensüüme), mis aitavad lagundada valgulist ja rasvmustust ning tärklisesarnaseid kõrgpolümeerseid aineid. Tooted sisaldavad ka taimse päritoluga pindaktiivseid aineid. Toodete iseloomulik meeldiv ja värske lõhn tuleneb taimsest toorainest. Tooted ei põhjusta allergilisi reaktsioone ning on nahale pehme toimega. Kõik Enzypini tooted on litsentseeritud Euroopa Liidu ökomärgistusega (Ecolabel.eu) ja mitmed tooted omavad Eesti Allergiliidu tunnustust. Tooted on 100% biolagunevad ning täielikult ohutud inimesele ja loodusele. Enzypini puhastusvahendid on kontsentreeritud ja väga efektiivsed, sobides nii professionaalseks kasutamiseks kui ka tavatarbijale kodukeemiana.

Kergenda oluliselt oma kodu koristamist ja säästa aega, tervist ning loodust!

Astrid Andersson, PhD., biokeemik-biotehnoloog, puhastusainete ekspert:

„Vaatamata sellele, et enamik arenenud maade elanikest on teadvustanud endale keskkonna säästmise vajadust ning loodussõbralikkus ja ökoloogilise jalajälje teadlik vähendamine on muutunud paljude jaoks oluliseks igapäevaotsuste ja valikute tegemisel, pole puhastusainete turul senini tõeliselt positiivseid muutusi toimunud peamiselt uue innovaatilise tooraine puuduse tõttu.

Parema puudusel pööratakse pilk minevikku ja vanavanemate kogemus kasutada puhastamiseks lihtsaid kättesaadavaid vahendeid nagu sooda, seep ja äädikas on muutunud paljude jaoks jälle argipäevaks. Samuti on suurenenud taimsete eeterlike õlide kasutamine olenemata teadaolevast faktist, et paljud neist võivad pideval kasutamisel põhjustada tõsiseid allergilisi nahakahjustusi ja isegi astmat. Tuleb aga tõdeda, et needsamad vahendid kaotasid kunagi populaarsuse just seetõttu, et arenevas ühiskonnas leiutati ja hakati tootma hoopis efektiivsemaid aineid ja ainete segusid. Euroopa Liidu nõuded on karmistunud ja tootjad on sunnitud sellega kohanduma, ka muutub tarbija järjest nõudlikumaks. Põhjamaades on tänapäeval raske müüa puhastusaineid, millel pole ökomärgistust. Võib kindlalt väita, et juba on saadaval tooted, mis ületavad seebi, sooda ja äädika mitte ainult efektiivsuselt, vaid ka ohutuse ja loodussõbralikkuse poolest. Uue generatsiooni puhastusvahendid on kiiresti leviv trend Euroopas ja kogu maailmas. Kes tooteid kord on hakanud kasutama, veendub peagi, et iganädalast kodukoristust võib sooritada ka naeratus huulil ja tõdeda – kergem, kiirem ja lõbusam pole see kunagi olnud.“

Maaletooja: Ecorun OÜ www.ecorun.ee

UURING

VEGANLUS EESTI AJAKIRJANDUSES: tervisedieet ja äärmusliikumine – Iiris Viirpalu –

Eelmisel aastal Eesti Vegan Seltsi (EVS) korraldatud meediauuringu põhiküsimus oli, kuidas veganlusest Eesti avalikkuses ja meedias räägitakse, milliste teemadega seoses veganlust käsitletakse ning millised stereotüübid sellega seostuvad.

Veganlusest on 2018. aasta juulist alates olnud juttu 90 meediaväljaandes ja/või saates. Kõige enam on veganlust ja sellega seotud teemasid kajastanud Postimees, Delfi ning nende erinevad teemalehed ja portaalid.

Suurim alateema on toitumine, mispuhul räägitakse tervislikust taimsest toitumisest ja veganlusest. Toitumist käsitlevaid artikleid on kogunimetustest 43%. Siia alla liigituvad ka retseptilood sellistes teemalehtedes nagu Maitsemeel, Oma Maitse või Postimees Sõbranna. Üks alateema on tervis ja elustiil laiemalt, kus veganluse käsitlemine jaguneb kaheks. Ühelt poolt on meedias palju juttu taimsest ja tervislikust toitumisest. Sestap tundub, et taimse toitumise ja tervisliku toitumise vahele tõmmatakse üha sagedamini võrdusmärki.

Teisel kohal on keskkonnateema, mille valguses pööratakse tähelepanu toidulaua ja keskkonnakriisi seostele.

On positiivne, et sel teemal on sõna võtnud ka autoriteetsed kõnelejad 8

UURING

(teadlane Liina Remm, poliitikud Züleyxa Izmailova ja teised Roheliste või Elurikkuse erakonna liikmed).

Ilmunud on artikleid ja esseesid erineva profiiliga väljaannetes, sealhulgas näiteks Õhtulehe artikkel „Võitlus kliimasoojenemisega: Jätke liha söömata!”; teemalehes Oma Maitse, samuti keskkonnateemalistes portaalides nagu Bioneer või saates „Osoon“.

Kolmandal ja viimasel kohal on loomaõiguslus, mis moodustab 5% kõigist käsitlustest ning mis on tihti seotud mõne muu valdkonnaga, näiteks vegankosmeetika ja loomkatsetega.

kuna veganlus ei tähenda pelgalt dieeti. Tervislik toitumine ning sellekohase tõenduspõhise info levitamine on samas oluline, sest mitu uuringut2 on näidanud, et veganlus aitab leevendada või väheneda teist tüüpi diabeeti, kõrget kolesterooli ning südame- ja veresoonkonna haigustest tulenevaid kahjulikke tervisemõjusid ja riske.

Mõnes artiklis laskutakse ka ebaratsionaalsesse valeväidete esitamisse, väites näiteks, et veganid ei tohiks ka taimi süüa. Näiteks on Virumaa Teatajas ilmunud artikkel „Taimel on ka valus”. Sellises käsitluses on tegu emotsionaalse mõtlemisega, kust puuduvad argumendid.

Enamikus artiklitest on hoiak vahepealne: mööndakse, et veganlust võib harrastada ja tervislik taimetoitlus on kasulik, aga samas soovitatakse lähtuda spetsialistide toitumissoovitustest.

Peavoolumeedia pöördub veganlusest kõneldes harjumuspäraselt just toidu ja tervisega seotud teemakäsitluste poole.

MIS LAADIS JA MIS NURGA ALT VEGANLUSEST RÄÄGITAKSE?

On hea tõdeda, et positiivses valguses veganlusest rääkimine on võrreldes 2015. aastaga ja siis tehtud meediaanalüüsiga1 suurenenud, mis järeldub eelkõige artiklite sisust, pealkirjadest ja keelekasutusestki.

Põhimärksõna, millega seoses veganlus positiivsesse valgusesse asetub, on siiski toitumine. Artiklid stiilis „Maitsvad ja tervislikud veganretseptid“ on levinud nii eraldi toidule pühendatud väljaannetes (Oma Maitse, Maitsemeel) kui ka naistele suunatud online-portaalides.

Erinevate kampaaniate ajal (näiteks vegan-väljakutse või Taimetoidumessile eelnenud periood) on meediakajastus laiem. Tutvustatakse taimseid toite ja räägitakse nende kasulikkusest.

Kohati kirjutatakse veganlusest just tervise kontekstis ning tõmmatakse võrdusmärk tervisliku toitumise ja taimse toitumise vahele. See on aga eksitav,

VEGANLUSEGA SEOTUD SÜNDMUSED TEKITAVAD MEEDIAARUTELU

Märgatavalt on suurenenud artiklite ja pressisõnavõttude arv, niisamuti kui veganlusega seotud käsitluste arv peavoolumeedias. Kaasa on aidanud konkreetsete sündmustega seotud kajastused, sealhulgas paneelarutelu “Lõunasessioon: Antropotseen: Kuidas süüa ja ellu jääda?” kajastus mitmes väljaandes, mitmes raadiokanalis ja ühes telekanalis; samuti Taimetoidumessiga seostuv kõrgenenud kajastuse tase.

Lisaks rohkematele kajastustele päevalehtedes suurenes veganlusega seotud teemade käsitlemine ka kultuurilehtedes.

Samuti kirjutati veganluse teemadel elustiiliajakirjades Tiiu, Kodutohter, Tervis Pluss, portaalides Postimees, Delfi, Femme.ee jpt.

Eesti Vegan Seltsi enda aktiivsus on märgatav just keskkonna ja eetika teemade tõstatamisel. Kui peavoolumeedia pöördub veganlusest kõneldes harjumuspäraselt just toidu ja tervisega seotud teemakäsitluste poole, siis seltsi algatatud kajastused puudutasid pigem loomatööstuse ja taimetoidu keskkonnamõjude võrdlust ning loomaõiguslust ja eetikat.

Näidetena võib tuua Äripäevas ilmunud artikli³ Kadri Siku sulest, samuti Ireene Viktori artiklid4 ERR-i portaalis. Veganlus jõudis teemana ka päevakajalisse saatesse „Suud puhtaks”. Taustal võib teemavaliku põhjusena näha veganluse kui teema ja eluviisi senisest suuremat pildilolekut. Veganluse kui toitumise kõrvale on tekkinud käsitlusi, kus veganlusest räägitakse nii ökoloogilise kriisi kui ka loomaõigusluse kontekstis.

Positiivne on, et veganlust saab avalikkuses käsitleda kui mitte ainult dieeti või toitumist, vaid laiemat ühiskondlikku solidaarsusse, empaatiasse ja jätkusuutlikkusse panustavat nähtust. Arusaam veganlusest kui sotsiaalse õigluse liikumisest on oluline veganluse kuvandi sisukamaks muutmisel Eesti ühiskonnas ja kohalikus meediapildis. ●

Tundub, et taimse toitumise ja tervisliku toitumise vahele tõmmatakse üha sagedamini võrdusmärki.

http://vegan.ee/veganluse-kujutamine-eesti-meedias-aastal-2015/ http://vegan.ee/veganlusest/pohjused/tervis/ https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/08/27/kadri-sikk-maksuparadiisid-laastavad-keskkonda 4 https://www.err.ee/859044/ ; https://www.err.ee/878773/ 1 2 3

9

UUDISEID SIIT JA SEALT

Kas teadsid, et …

E

elmisel aastal Tallinnas Taimetoidumessil linastunud ja maailmas laineid löönud dokumentaalfilm „Liha lõpp” („The End of Meat”) on nüüd veebis kõigile vaatamiseks kättesaadav? 48 tunniks on võimalik filmi endale internetist rentida. Filmil on olemas ka eestikeelsed subtiitrid.

Dokumentaalfilmi sünnikodus Saksamaal on liha oluline osa toidusedelist. Populaarseimad toidud on seal läbi aegade olnud ju šnitsel ja bratwurst.

Viimasel ajal on arvamused aga hakanud muutuma. Kõrgem teadlikkus terviseteemadest ja lihatööstusega seonduvatest skandaalidest on viinud poliitiliste ja eetiliste debattideni.

Taimetoidu populaarsus on kasvanud

ning teadlikkus lihatootmise telgitagustest tõusnud. Lihatootjad töötavad välja aina rohkem täistaimseid tooteid ja pea iga ettevõtja toiduvaldkonnas juba kasutab ja lisab toodetele veganmärgiseid. Mida sellised muutused tähendada võiks? Kas lihatarbi-

mise ajastu on lõppemas? Kas pöördepunkt inimeste ja kõikide loomade vahelistes suhetes on lähedal?

Filmi režissöör on Marc Pierschel, kes paljastab linateoses lihavaba maailma mõjud keskkonnale, loomadele ja ka inimestele. Ta külastab internetis kuulsust kogunud imesiga Estherit, ajab Saksa veganaktivistidega juttu, reisib Indiasse, et külastada maailma esimest täielikult taimetoitlaste linna, näitab, kuidas farmiloomad oma vabadust naudivad ja toob vaatajate ette ka plaanid sellest, kuidas loomseid tooteid tulevikus loomatööstuseta toota on võimalik.

Filmi vaatamiseks sisesta Vimeo veebikeskkonna otsingusse filmi pealkiri „The End of Meat”.

Ta on 16 ja kandideerib Nobeli rahupreemiale!?

R

ootsi koolitüdruku, 16aastase Greta Thunbergi südameasjaks on võtta julgelt ja avatult sõna keskkonnakriisi teemadel. Greta kutsus oma internetis miljoneid kordi vaadatud kõnes üles kõiki noori koolipäeva vahele jätma, et võtta osa kliimamuutuste streigist.

Greta sõnul on tähelepanu keskkondliku kriisi pealt kadunud ning maailma liidrid peaksid oma silmad avama ning prioriteedid paika panema.

Greta näitab oma toetust keskkonnale ka oma eluviiside kaudu. Ta on vegan ning samuti on ta loobunud reisimisest lennukiga.

Tema eeskujul korraldasid koolinoored tuhandeid proteste „Koolistreik kliima eest” maailma eri paigus. Sooviti võimulolijate ustele koputada ja mõista anda, et kui globaalse kliimamuutuse vastu midagi ette ei võeta, pole lastel

10

Greta Thunberg

ka haridusest kasu, sest tulevikku ei pruugi nad näha. Ka Tallinnas Toompeal ning teistes Eesti linnades streikisid sajad koolilapsed.

Oma silmapaistvate kõnede ja julgete üleskutsete eest esitati vaid 16aastane Greta Nobeli rahupreemia kandidaadiks. Norra sotsialist Freddy André

Øvestgård on öelnud: „Me esitasime Greta Thungbergi, sest kui me ei võta midagi ette, et kliimamuutusi peatada, võib sellest saada põhjus sõdadeks, konfliktideks ja massiimmigratsiooniks. Thunberg on käivitanud hiiglasliku liikumise, milles näeme suurt panust selleks, et säiliks rahu.”

VÄHI JA TOITUMISE INTENSIIVKOOLITUS Elu jooksul haigestub vähki iga kolmas Eesti mees ja iga viies Eesti naine. Tahad teada millised toidud soodustavad ja millised pärsivad vähi arengut?

Tule arstide ja toitumisnõustajate koostatud praktilisele vähi ja toitumise koolitusele. Valmistame põnevaid tervist toetavaid taimseid toite, mida on lihtne kodus järgi teha.

27-28.04 Tallinnas, Anni Arro stuudios 15% sooduskood ajakirja Vegan lugejale: VEGAN15 info ja registreerimine: ksa.life/koolitused/ info@ksa.life või 533 075 51

UUDISEID SIIT JA SEALT

Eesti arst tunnistas, et meedikud tunnevad puudust riiklikult tunnustatud juhenditest veganitele

E

TV saadet „Terevisioon” külastas mõni aeg tagasi perearst Karmen Joller, kes tunnistas, et arstid tunnevad puudust juhenditest, mis õpetaksid veganeid juhendama ja ravima. „Me ootame riigipoolset tuge,” kinnitas Joller.

Karmen Joller mainis „Terevisioonis”, et tema perearstipraktika ajal on tulnud ette olukordi, kus tema patsientidel on tervis halvaks läinud täistaimse toitumise tõttu. Küll aga tunnistas ta, et veel rohkem on olnud vastupidiseid olukordi. „Mul tegelikult on palju rohkem olnud neid juhtumeid, kus tervis on käest ära, sest inimene sööb teistpidi liiga valesti.

Näiteks sööb ennast lihtsalt paksuks.”

Joller tõi välja, et on pigem seda meelt, et veganlus sünnist saati võib

Kas paavst Franciscus võiks hakata veganiks? 12aastane veganaktivist esitas üleskutse!

N

oor veganaktivist, 12aastane Genesis Butler saatis paavstile kirja üleskutsega paastuajal neljakümneks päevaks veganiks hakata. Tütarlapse eesmärk on maailma pühamat isikut maailma probleemidega kurssi viia ja selgitada, mida inimkonnana ära saaksime teha.

Genesis tegi oma kirjas ka ettepaneku kohtuda, et üheskoos murekohti arutada. Paavsti ülemaailmse platvormi kaudu oleks võimalik väga paljudele selgitada veganelustiili hüvesid ja, mis veelgi tähtsam, tõsta teadlikkust keskkonnaprobleemidest.

Aktivist lubas, et kui paavst prooviks paastuajal veganelustiili, annetataks

12

Karmen Joller

sobida kõigile. „Veganite endi sõnul on põhimõtteliselt võimalik last vegantoiduga tervislikult toita alates sünnist ja ma põhimõtteliselt usun seda. Lihtsalt on väga oluline, et jälgitaks, et saadakse kätte need ained, mida pakuvad ainult loomsed toidud, näiteks vitamiin B12, mõnel juhul ka raud ja D-vitamiin.”

miljon dollarit heategevuseks paavsti enda valitud organisatsioonile. „Tema Pühadus paavst Franciscus on teie kirja kätte saanud ja palus mul teid tänada. Ta hindab teie muret maailma, meie ühise kodu pärast. Püha Isa mäletab teid oma palvetes ning saadab oma õnnistuse,” seisis paavsti avalike asjade ajaja Paolo Borgia kirjutatud vastuses Genesise kirjale.

Genesis Butler reageeris vastusele video vahendusel. „Teie Pühadus, olen väga tänulik, et andsite teada, et olete minu palve kätte saanud. See tähendab mulle väga palju.” Ettevõtja ja populaarse ettevõtmise Veganuary looja Matthew Glover on samuti olukorda kommenteerinud. „Oleme õnnelikud, et paavst Franciscus suutis leida aja, et ettepanekule vastata, aga me ootame siiski viisakalt, et paavst võtaks aja ja kohtuks Genesisega, et arutada probleeme ülemaailmse kliimamuutuse, bioloogilise mitmekesisuse vähene-

Joller tunnistas, et arstide mure on eelkõige see, et nad ei oska oma patsiente õpetada. „Eestis puuduvad riiklikud juhised veganitele ja ka veganite nõustamiseks ei ole neid juhiseid. Me arstidena tunneme sellest väga puudust. Mul ei ole tegelikult mitte ühtegi kohta, kuhu inimest suunata, kust ta saaks sellist riiklikult tunnustatud adekvaatset toitumisalast infot. See on üks kõige suurem probleem. Veganeid on järjest rohkem. Me ju nõustame igasuguseid inimesi, ka neid, kellel on päris kindlalt kahjulikud harjumused. Näiteks suitsetamine või alkoholi kuritarvitamine. Ma ei saa seda muidugi veganlusega kuidagi võrrelda. Aga need on ka inimese iseärasused. Me ei ütle neile, et vaata ise, kuidas hakkama saad.

Ja ka ühiskonnas – suitsetajatel on eraldi kohad, kus nad võivad suitsetada. Me arvestame absoluutselt kahjulikke harjumusi praktiseerivate inimestega, aga me ei arvesta inimestega, kelle toitumisharjumused on väga paljude uuringute järgi palju tervislikumad,” tundis Karmen Joller muret.

Genesis Butler

mise, liikide väljasuremise, loomade kannatuste ja inimkonna näljahädaga seoses.” Kuigi paavst aktivisti kirjale reageeris, pole ta veganväljakutset siiski vastu võtnud.

Kui soovid tervisliku ampsu kinkekomplekti endale võita, siis saada SMS sisuga BIOLIFE NIMI PEREKONNANIMI VANUS numbrile 1512 (ühe sõnumi hind 0,75 €).

Kinkepaki väärtus on 25 € ning loosi läheb 5 kingitust!

Võitjad loositakse välja 23. mail ning kõikidega võetakse ühendust.

Head loosiõnne!

www.biolife.ee

AJALUGU

Eesti kirjanduslegend Eduard Vilde soovitas taimetoitlust juba 1920ndatel – Anett Rannamets –

Eduard Vilde (1865–1933) oli oma aja kohta väga trendikas mees. Tema põhimõtted olid küllaltki euroopalikud, puudutagu asi kasvõi samasooliste suhteid, võrdõiguslikkust või sõnavabadust. Niisiis oli 20. sajandi Eestis tegemist ühe läänelikuma mõtteviisiga avaliku elu tegelasega, kellest sai elu lõpus ka täistaimetoitlane. Ta vabanes selle abil nii mõnestki tervisehädast ning kaotas ka üleliigse kehakaalu.

Oma halva tervise tõttu kulutas Vilde väga palju ravimise peale ning sõitis arstide soovitustel ringi ka palju Euroopas, kus toitumine taimetoitlasena oli palju lihtsam. „Vildest saab 1929. aastal täistaimetoitlane, kohati isegi toortoitlane. Ta võtab kaalus alla, liigub mõõdukalt, käib psühhoteraapias, mida talle arstid kui peaga töötavale inimesele soovitasid,” kirjutab Eduard Vilde muuseumi juhataja Kairi Tilga 2015. aastal ilmunud raamatus

14

„Minu põsk sinu põse vastu”, kus avaldatakse Vilde erakirjad tema armsamale.

Vildest sai taimetoitlane puhtalt tervise tõttu. „Selline teadlik tervisekäitumine

ja taimetoitlus tulid vanemas eas, siis kui tervis kehvaks läks. Varem oli ta selline kõva elupõletaja,” kommenteerib Kairi, kui vestleme kirjaniku elulistest otsustest.

Palju ringi reisinud Vilde võttis eeskuju lääne meestelt ning pööras iseendale teinekord rohkemgi tähelepanu kui tolle aja naised. Temast sai 20ndate aastate lõpus täistaimetoitlane, sest oli Saksamaa arstidelt saanud tervise huvides soovituse lihast loobuda.

AJALUGU

Vaatamata väärikale eale ja unistusele töövabast muretust eluõhtust ponnistas Vilde igapäevaselt tööd teha, et ära elada. „1921. aastast tegeles ta oma varasema loomingu redigeerimisega ja kogutud teostena väljaandmisega.

Arvestades Vilde kirjapärandi mastaapi, varasema loomingu keelelist moderniseerimise vajadust, suuri raskusi kirjastajate ja kirjastamisega ning honoraride ebaühtlast laekumist, oli see hiigelprojekt Vildele üle jõu käiv koorem. Ent ta oli sellest tööst sõltuv, see oli tema sissetulek. Stressirohke eluviis hakkas aga mõjutama tervist. Kirjanikku painas krooniline unetus ja silmapõletik,” kirjutab Kairi Tilga eelnevalt mainitud raamatu eessõnas.

Esimest korda mainis Eduard Vilde taimetoitlust oma erakirjas 1927. aasta aprillis. „Ma ei söö peaaegu üldse enam liha, hoidun alkoholist täielikult …” („Minu põsk sinu põse vastu.

Eduard Vilde kirjad Rahelile“ 2015: 145) Kairi Tilga sõnul pole täpselt teada, kui levinud taimetoitlus 20ndatel Eestis oli, kuid on kindel, et ajakirjanduses sellest räägiti. „Ühed ütlesid, et unustage ära, meie kliimas ei saa lihast loobuda, ja teised ütlesid, et võib lihast loobuda.

Täpselt samad argumendid nagu täna, ainult keskkondlikku aspekti sel ajal ei

olnud. Ikka südame pärast ja kehakaalu pärast,” sõnab Kairi Tilga.

EDUARD VILDE SOOVITAS TAIMETOITLUST KA TEISTELE

Taimetoitu soovitab Vilde ühes konkreetses kirjas ka oma armsamale ja toob välja, et on vabanenud selle abil ka tervisehädadest. „Noh, Sa meeldid mulle ka oma edenumas väärikuses, samal ajal kui ma enda suhtes rõõmustan, et pikaldane haigus natuke mu kõhukest on kahandanud ja et see minu vegetarismi tõttu, millest ma nüüd juba 1 ½ aastat kinni pean ja millele ma arterioskleroosist vabanemise eest tänu võlgnen, loodetavasti enam endiselt ulatuslikuks ei tohiks areneda.

Umbes 7 ½ kilo puudub mul veel ikka oma kunagisest kaalust. Vegetariaarset toitu (sealjuures osaliselt toortoitu) soovitan ma ka Sulle kui profülaktilist abinõu mitmesuguste hädade vastu küpsemas eas. Juurde lisatud pildikesel näed, et ma saledast joonest just kaugele pole läinud, ja inimesed subtraheerivad minu vanust reeglipäraselt 10–15 aastat. Mu edevusele on see loomulikult väga meelitav.” („Minu põsk sinu põse vastu. Eduard Vilde kirjad Rahelile“ 2015: 194) Üheks põhjuseks, miks Vildele meeldis palju reisida ja just soojematesse kohtadesse, oligi lisaks soojema kliima tervise-eelistele ka tema taimetoiduhuvi – vilju nendes paikades oli rohkem. Seda toob Vilde konkreetselt välja ka ühes oma reisikirjas, mille kirjutas Itaaliast kolm aastat enne surma. „Mida ma kui taimetoitlane siin kõik võin süüa! Päike püha, ole igavesti tänatud ja kiidetud! Minu eine ja mu õhtusöök koosnevad aina puuviljadest.

Oranžid virsikud, aprikoosid, kirsid, pirnid, viinamarjad! Viinamarjad juba juuli esimesel poolel! Taevas, seda mahlakust, seda magusust, seda lõhnavust! Joobun sellest otse ja näen siis öösiti fantastilist und. Mu lemmik unelm on sel puhul järgnev: Eesti vabariigi tark ja isalik valitsus müütab Narva kose asemel kogu riiki. Ostjad

on venelased, rootslased, soomlased või lätlased. Ostusumma eest ostab sama tark ja isalik valitsus meile siis Lõuna-Prantsusmaalt, mis rahvast tuttavasti üha tühjeneb, sündsa ala asumaaks. Vastav lepe on juba teoksil. Pusta konsereerib iga päev palehigis Ouai d’Osrah ääres. See lepe saab ta diplomaatiliseks suurteoseks.

Vahest ehk juba homseis lehes seisab, et külm, kare, rõske Vana-Eesti on maha müüdud ja mahladest nõretav päikeseküllane Uus-Eesti Mere-Alpide kaitseva külje all on ostetud! Kas autonoomiaga või ilma. Kui aga saaksime päikeseastena kartulite asemel kasvatada viinamarju ja virsikuid!” („Tossutäkuga Euroopasse. Eduard Vilde reisikirjad“ 2013: 307–308) ●

Eduard Vilde Eduard Vilde (1865–1933) oli eesti kirjanik, kelle sulest on ilmunud sellised teosed nagu „Tabamata ime”, „Pisuhänd” ja siiani kohustusliku kirjanduse nimekirjas seisev legendaarne romaan „Mäeküla piimamees”. Kirjaniku teostest on vändatud mitmeid mängufilme, näiteks „Külmale maale” ja „Vigased pruudid”.

Eduard Vilde oli oma elu ajal tuntud ning teda mäletatakse siiani. Kirjanikule on püstitatud mitu mälestusmärki, samuti antakse välja ka temanimelist kirjandusauhinda.

Tallinnas Kadriorus asub ka Eduard Vilde muuseum ning tema elust on kirjutatud mitmeid raamatuid. Viimasena ilmus „Minu põsk sinu põse vastu” (2015), milles avaldatakse Eduard Vilde isiklikud kirjad, mida ta vahetas oma salajase armsama Raheliga. Nendest kirjadest tuleb välja ka Vilde otsus hakata taimetoitlaseks.

15

ETTEVÕTJALE

TAIMETOIT RESTORANIMENÜÜS – miks ja kuidas?

– Margot Arula –

Kas McDonald’si klientidele pakuks huvi ka veganburger? Kas liharestoran võiks menüüsse lisada ka taimseid valikuid? Intuitiivne vastus oleks ilmselt eitav, numbrid aga kõnelevad vastupidist.

Taimse toidu populaarsus kasvab ülemaailmselt, sihtrühm on väga lai ning muutustega kaasas käimisest võiks võita iga toiduettevõte.

M

cDonald’s tutvustas uudset veganburgerit esmakordselt 2017. aasta lõpus Soomes.

Esialgu võttis kiirtoidukett ettevaatliku seisukoha ja pakkus uut toodet kuuajalise testperioodi vältel. Selle aja jooksul müüdi koguni 150 000 burgerit. Nii astuti otsustavalt ka Rootsi ja viimati USA turule.

Näiteid taimsete valikute edust ei tule tegelikult kaugelt otsida. Eesti poodide taimse toidu letid täienevad jõudsalt ja uudistoodetega tulevad välja ka paljud kodumaised ettevõtted, kes seni loomsele toidule keskendunud.

Veganrestoran V püsib juba pikalt populaarse reisiportaali TripAdvisori Tallinna restoranide esikolmikus ning teeb silmad ette põhimõtteliselt kõigile

16

loomset toitu pakkuvatele söögikohtadele. „Ma ei oleks iial arvanud, et vegantoit võib nii hästi maitseda,” kiidavad arvustajad.

TAIMETOIDUHUVI SUURENEB

Mis innustab toiduettevõtteid taimsele toidule tähelepanu pöörama? Vastus on lihtne: kes seda ei tee, jääb ajale jalgu ning jätab kasutamata suurepärase võimaluse haaret laiendada.

2018. aasta lõpus korraldatud Kantar Emori uuringu järgi on lihast loobunud pea 7% Eesti noortest. Ka välismaal on näha taimetoitluse ja veganluse populaarsuse kasvu just noorte seas. Taimsete toodete sihtrühm on aga oluliselt laiem, kui arvata võiks. Kui ühiskonnas üldiselt on taimetoitlaste arv veel võrdlemisi väike, siis loomsete toodete osa-

kaalu toidulaual on vähendanud koguni neljandik eestlastest. Ühendkuningriigis küündib nn lihavähendajate osakaal viimaste andmete kohaselt lausa 40%ni ühiskonnast.

92% kõigist vegantoidukordadest, mida seal eelmisel aastal tarbiti, saab kirjutada just selliste inimeste arvele, kes ise veganid ei ole. USA uuringus oli levinuim põhjus lihaalternatiivide tarbimiseks lihtne soov aeg-ajalt taimseid päevi pidada.

Põhjuseid taimsema toidulaua poole liikumiseks on mitmesuguseid. Paljud mõtlevad toiduks kasvatatavate loomade peale – viimase Eurobaromeetri küsitluse järgi peab farmiloomade heaolu oluliseks koguni 95% eestlastest. Olulised on ka keskkonna ja kliimamuutustega seotud põhjused, kuid

ETTEVÕTJALE

sageli motiveerib inimesi lihatarbimist vähendama just tervis.

Liigne loomse toidu tarbimine tõstab südame-veresoonkonnahaiguste ja vähi riski oluliselt. Taimne toidulaud aitab terviseprobleeme ennetada, mistõttu ka Tervise Arengu Instituut on

juba aastaid inimesi rohkem puu- ja köögivilju tarbima julgustanud.

Ka liharestoranil ei ole taimse toidu pakkumisest midagi kaotada. Terane pilk leiab veganroa nii mõnestki steakhouse’ist. See näitab, et taimetoiduhuvilisi satub ka restoranidesse, mille

menüü muidu lihast lookas. Sellisel juhul on hea, kui valikus on maitsev ja toitev taimne alternatiiv juba olemas – nii ei pea ükski klient jääma tühja kõhuga ning kalori- ja maitsevaese tomatikurgisalatiga.

6 nippi restoranipidajale

SOETA HEATEGEVUSMÜÜGI TOOTEID JA TOETAD KAMPAANIAID FARMILOOMADE KAITSEKS! NAHTAMATUDLOOMAD.EE/MERCH

17

ETTEVÕTJALE

6 nippi restoranipidajale: kuidas alustada taimse toidu pakkumist?

1

3

2

4

Taimne toit olgu liharoale võrdväärne alternatiiv. Vapiano esindaja sõnul on ajad, mil taimetoidumenüü võis koosneda vaid Kreeka salatist, ammu möödas. Taimse toidu maailm on rikkalik – tee sellega tutvust!

Lisa menüüsse toitvaid ja isuäratavaid toite, näiteks veganburgerid, -pitsad, -pastad. Jälgi, et veganroog sisaldaks piisavalt valku ja täidaks kõhtu. Head taimsed allikad on kaunviljad (oad, kikerherned, läätsed), tofu jm sojatooted.

Ole esirinnas. Klientide seas on populaarsed ka põnevad taimsed lihaasendajad. Tartus on juba mõnda aega laineid löönud kiirtoidukoht Ossu Burger, kus lisaks tavapärastele valikutele saab proovida kurikuulsat Beyond Meat’i – hernevalgul põhinevat hitt-toodet, mida võiks pidada veiseliha alternatiiviks. Ossu Burger on palju uusi külastajaid teeni-

V E G A N

nud. Uudset Vöneri-nimelist taimset kebabi saab nautida näiteks Illegaardis Tartus, YUI Sushi Burritos Tallinnas või Piccadilly kohvikus Pärnus.

C O F F E E

S H O P

Eesti esimene Vegan Coffee Shop NÜÜD AVATUD! Suurtüki 2, Tallinn

P-N 8-21 R-L 8-23 /Lisannakohvik

18 @Lisannakohvik

Ole kursis õige märgistusega.

Mõnes restoranis on menüüs näha silmapaistvad veganmärgistused või on koostatud lausa eraldi veganmenüü. Vegantoidud võib ka tavamenüüsse integreerida, sest nagu mainitud, on suur osa taimse toidu tarbijaist tegelikult segatoidulised.

Kui toidud lihtsalt v-tähega tähistada, peaks endale kindlasti selgeks tegema vegantoidu ja taimetoidu erinevused.

See tähendab, et võiks meeles pidada: vegantoit on täistaimne.

Põnev maitseelamus kõigile. Oma taimsete pakkumiste populaarsust aitab kasvatada ka oskuslik turundus. Ilus ja värviline pilt toidust sotsiaalmeedias ning kutse uusi maitseid avastama ahvatleb veganroogi proovima paljusid.

5

Harjumuspärased maitsed taimses kuues. Mis saaks kellelgi olla tõelise nostalgiatoidu vastu, mis

maitseb sama hästi või pareminigi kui originaalversioon? Pea kõiki toite on võimalik „veganiseerida” – kartulisalat, borš, seljanka, kukeseenekaste ... Kuna taimsed asendustooted on Eesti turul juba laialt levinud, on ka restoranidele taimsed koored, piimad, juustud ja lihaasendajad hästi kättesaadavad ning võimalusi katsetamiseks on palju.

6

Liitu kampaaniaga „Taimne teisipäev" või programmiga „Taimsed valikud". Kui maitsev ja toitev täistaimne roog menüüsse juba lisatud, ei olegi restoranil programmidega liitumiseks muud tarvis teha, kui soovist teada anda. Restoranid jagavad oma taimseid pakkumisi sotsiaalmeedias ja omakorda reklaamitakse neid ka kampaaniakorras projektide kodulehekülgedel, aidates seeläbi söögikoha külastatavust ja taimsete toitude populaarsust tõsta. Lisaks leiavad huvilised kodulehtedel olevatelt kaartidelt ja nimekirjadest hõlpsasti restoranid üles.

Kui aga uue veganroa loomine kuidagi õnnestuda ei taha, on kindlasti valmis mõlema programmi tiimid meelsasti hüva nõu ja ideedega toeks olema! ●

20

KAANELUGU

Lennuka pealtpanekuga taimetoidumaailma – Anett Rannamets – – Fotod: Kristi Heil –

Mis toimub pikki aastaid professionaalsel tasemel korvpalli mänginud mehe peas, kui poolel teel tähtede poole vigastus pidurit tallab ja aja justkui seisma paneb? Janar Soo (28) oli jõudnud Eesti parimasse korvpalliklubisse ning latt oli seatud kõrgele. Ühel hetkel tuli aga tagasi astuda. Janar usub, et kõigel on oma aeg, ning tänaseks on ta oma elus jõudnud punkti, kus on õnnelikum kui varem. Kui üks uks sulgub, avanevad uued.

Võiks öelda, et tänu sportlaskarjääri lõpetamisele jõudis positiivsusest pakatav Janar sukelduda ka taimetoidu imelisse maailma, mille osakaal tema elus iga päevaga aina enam kaalu kogub.

21

KAANELUGU

Sa oled pidanud taimetoiduteemalist kokandusblogi, aga kuuldavasti korraldad nüüdseks ka toidukoolitusi?

Nojah, ma teen koostöös Treff Stuudioga nii-öelda taimetoidukoolitusi, kuigi ei tahaks selle kohta koolitus öelda. Ma ütleks selle kohta workshop. Seltskond tahab tulla koos mingit kindlat toitu valmistama. Teeme siis koos valmis, sööme, räägime juttu.

Kus see piir workshop’i ja koolituse vahel jookseb?

Ma ei teagi. Mulle lihtsalt ei meeldi öelda, et olen koolitaja. Olen pigem suuna- ja teenäitaja, aitan retsepti lugeda, räägin taimetoidust, miks seda võiks eelistada ja miks see üldse äge on.

Aitad retsepti lugeda. Kas sellega on probleeme?

Mingi värk sellega tõesti on. Minu jaoks on see muidugi hästi lihtne, võib-olla sellepärast mulle toidu valmistamine meeldibki – see on minu jaoks lihtne ja loogiline.

Inimesed ikka ütlevad, et nad teinekord loevad retsepti ja ajavad näpuga järge, aga ikka ei tule välja. Peab leidma koha, kus valesti läks. Samas, muidugi läheb endal ka mõnikord metsa, kuid siis on valmistamisel pigem ikkagi uus asi. Tuleb aga meeles pidada, et inimesed on erinevad, mõned asjad, mis minu jaoks on väga loogilised, teiste jaoks ei ole ja vastupidi ka.

Sa olid aastaid professionaalne korvpallur, aga enam mitte. Miks?

Sest ma lõhkusin ennast ära.

Ma olin 25, kui sain aru, et nii enam edasi minna ei saa. Kaheksa aastat olin palgaline korvpallur. Sellest neli olin ühe ja sama vigastusega platsilt väljas. Olen käinud neljal põlveopil ja peaksin veel minema.

Kui arst ütles, et on vaja operatsiooni ja pärast seda peaksin kaks aastat taastuma, mõtlesin kohe sellele, et olen 27 siis, kui peaksin korvpallimaailma naasma. Leidsin, et ma võin selle ajaga jõuda kaugemale muus valdkonnas, kui hakata siis uuesti korvpalli mängima. Mu tase langes, sest olin lati 22

KAANELUGU

väga kõrgele seadnud. Lihtsalt tundus kõige õigem lõpetada. Pidin edasi liikuma, mitte taganema.

Väike huvitav kõrvalepõige. Kas korvpall on vegan?

On olemas nii nahast kui sünteetilisest materjalist palle. Seega mõni pall on ja mõni pole.

Ilmselt uskusid, et tegeled korvpalliga väga pikalt. Kui raske sellest lahti öelda oli?

Tegelikult, kui arst andis teada, et selline lugu on, oli tegemist mingil määral vabanemisega. Sest ma ei leidnud enam mingit lennukust.

Ma jõudsin ühel hetkel Eesti parimasse klubisse Kalev Cramo, aga ei saanud platsile enam nii palju. Ma tundsin, et raiskan seda aega, kui trennis käisin.

Oleksin võinud mingi uue plaani välja mõelda ja sellega tegeleda. Selles mõttes on muidugi väga keeruline välja astuda, kui mõelda sissetulekule. Rahaline kindlustunne on ju oluline.

peprogrammis, mis oli suunatud juba lõpetanud või kohe lõpetavatele korvpalluritele. Meid õpetati FIBA mänedžerideks, kes aitavad FIBA-ga seotud üritusi korraldada ja teavad, millised on nõuded ja kus näpuga järge peab hoidma.

Selle programmi käigus õppisime ka Inglismaal Newcastle’is ärijuhtimist. See oli ka väga põnev.

Tänu oma sõpradele ja ärijuhtimise taustale võeti mind punti ning lõime

koos uue ettevõtte, mis tegeleb fassaadide ja katuste tootmisega. Kuna olen oma kehale nii palju haiget teinud juba, hoian eemale tegevustest, mis mind kuidagi kahjustada võivad.

Nüüd on aeg, mil intellektuaalsed omadused käiku panna.

„Läksin mingil hetkel poodi snäkkide järgi ja avastasin endalegi üllatusena, et mu korvis olid porgandid ja hummus.”

Palju sa praegu üldse trenni teed?

3–4 korda nädalas ikka, aga mitte ühtegi sellist ala, kus keegi tulemusi mõõdab või paremusjärjestust koostab.

Millal see plaan B välja kujunes?

Plaan B on ikka väljatöötamisel, ma ütleksin.

Varem oli muidugi lihtne tutvustada ennast. Tere, ma olen Janar, ma olen korvpallur. Aga nüüd on kuidagi keeruline.

Toiduentusiast?

Seda kindlasti, aga ma ei kasutaks seda sõna enda defineerimiseks. See on üks osa minust.

Pärast korvpalliga lõpetamist võtsin aja maha. Oli võimalus lihtsalt olla, mõelda. Natukene kasutasin ka välistamistaktikat. Käisin sõpradega tööl, igal pool kaasas, ehitasin … Sain aru, et ehitajat minust ei saa. Ikka samad jamad, samad vigastused (naerab).

Mulle muidu meeldib ehitada ja nokitseda. Me abikaasaga ostsime oma maja ja seal ikka teen üht-teist. Ma küll ei oska, aga proovin. Ja kui ei tule välja, teen uuesti.

Vahepeal osalesin FIBA – rahvusvaheline spordialaliit, mis korraldab korvpalliga seotut kogu maailmas – õp23

KAANELUGU

Korvpalli?

Korvpalli olen mänginud kaks korda pärast seda, kui lõpetasin.

Millal taimetoidumaailm sinu jaoks avanes?

Enne kui selleni jõudsin, oli minu ettekujutus taimetoitlastest ja sellest maailmast ... väga halb. Ma sõin väga palju liha. Ükskõik mil viisil töödeldud juurvilju ei pannud ma suu sisse ka – välja arvatud kartul muidugi.

Sealsamas FIBA programmis, 2017. aasta suvel sattusin hotellitoas kokku Itaalia korvpalluriga. Juhtumisi oli ta vegan. Ja me kohe klikkisime. Oli selline tunne, nagu oleksime eelmises elus vennad olnud. Ta meeldis mulle oma olemuselt, sest ei öelnud mulle kunagi minu valikute tõttu halvasti. Ta talus kõik ära, aga avas ka oma vaatepunkte.

„Oleksin kindlasti saanud oma sportlaskarjääri pikendada, kui oleksin varem taimetoitlaseks hakanud.”

See töötlus oli kuidagi väga hästi tehtud, sest läksin mingil hetkel poodi snäkkide järgi ja avastasin endalegi üllatusena, et mu korvis olid porgandid ja hummus.

Hiljem vaatasin „Cowspiracy” ära ja siis aitas. Abikaasa polnud nii või naa lihasõber. Selles mõttes oli lihtne seda muutust koos teha.

Võtsin siis piltlikult öeldes selle Härmavilja juurikapaki ja hakkasin katsetama ja kõigele võimalust andma.

Mul oli kaks võimalust: kas süüa toorelt ja igavalt neid köögivilju või hakata neid töötlema, et enda jaoks maitsvamaks teha. Asjad vajavad ju harjumist.

Nüüd ma söön kõike. Eriti armastan

seeni, mis olid varem täiesti välistatud. Abikaasa just ütles, et iga kord ajab naerma, kui neid šampinjone hakin, sest varem ei sallinud ma neid üldse.

Mis sa arvad, mis su treenerid Kalev Cramos näiteks oleksid öelnud, kui oleksid ühel päeval trenni läinud ja teatanud, et ma nüüd oled täistaimetoitlane?

Nalja teinud. Seda tehakse nagunii.

Aga nii kaua, kui kõik on tehtud ja see kuidagi segama ei hakka, ei saa mitte keegi väga midagi öelda. Tegelikult pole see kellegi teise asi, mida mina söön või ei söö.

Sa usud siis, et täistaimetoitlus ja sport võivad väga vabalt käia käsikäes?

Jah. See nõuab kindlasti pühendumist.

Aga! Keskmine eestlane teab, et tervislik toitumine on see, kui ei osta kokat ega söö krõpsu. Taimetoitlaseks hakates lähevad inimesed paratamatult rohkem süvitsi. Juba seetõttu on taimetoitlus hea, et inimesed teavad, mida nad sisse söövad.

Oleksin kindlasti saanud oma sportlaskarjääri pikendada, kui oleksin varem hakanud taimetoitlaseks. Kuna mu põlv oli pidevalt põletikus, siis ilmselt oleksin seda parandada saanud.

Kas kahetsed, et selleni varem ei jõudnud?

Ei kahetse. Iga asi tuleb omal ajal. Olin ju enne ka taimetoitlastega kokku puutunud, kuid mingil põhjusel ma varem ei tundnud, et peaksin oma harjumusi muutma. Järelikult polnud õige aeg.

Hiljuti lükati käima ka kampaania „Tugev taimsel kütusel”, milles ka sina eeskujuks oled. Mis sa arvad, kui olulised sellised kampaaniad on ja kas need jõuavad inimesteni?

Kindlasti. See tiim teeb selle nimel tööd, et jõuaks. Teavitustööd ja lihtsa-

24

KAANELUGU

maid põhimõtteid on vaja selgitada.

Tegelikult ei pidanud ma end sel hetkel enam sportlaseks. Aga sport ei pea olema profisport, see võib olla ka tervise- või rahvasport. Ja vanade hoiakute ümberlükkamine on väga oluline.

Sellepärast kampaaniast osa võtsingi.

Ja mul on hea meel, et ma pole ainuke.

Neid inimesi on veel.

Kui paljud inimesed sinu poole taimetoitluse tervise-eeliseid puudutavate küsimustega üldse pöörduvad või oma huvi üles näitavad?

Tegelikult väga vähe. Workshop’ides ikka räägin või kui keegi kuskil seltskonnas uurib.

Sõbrad teevad muidugi väga tihti nalja. Aga nad teevad päriselt nalja ja ma ei võta tõsiselt. Ükskord grillis mu sõber minu grilli peal liha. Pärast pesin selle puhtaks ja tegin omi asju edasi. Mitte midagi ei juhtunud. Mõned inimesed võtavad väga tõsiselt selliseid asju. Ma arvan, et kui tahad, et inimesed rohkem sinu moodi oleksid, tuleks valjust vilest hoiduda.

Teine asi on näiteks see, et kui ma nimetaksin vegansuitsulõhet suitsuporgandiks, siis mitte keegi ei saaks aru, millest räägin. Huvi poleks. Need inimesed, kes veel veganluseni pole jõudnud, on ju sihtgrupiks. Suitsulõhe tundub neile tuttav ja siis tekib ka huvi.

Kuskilt peab alustama.

Segatoidulistega mul üldiselt probleemi ei ole, nad ei ole lihtsalt jõudnud veel selle teemani. Need aga, kes on juba veganid ja nimetavad end selle grupi liikmeks ning soovivad teha kõik selleks, et seda elustiili propageerida, võiks teinekord rohkem mõelda, mil viisil sõna võtta.

See on võib-olla selline eestlaslik asi, et kommenteeritakse siis, kui midagi on halvasti. Kui mõnes grupis keegi küsib tegelikult midagi väga tarka, saab see postitus paar like’i. Kui

keegi kommenteerib sinna alla midagi jaburat, siis satub see Delfisse – näe, jälle need veganid vinguvad.

Kõigis teistes on muidugi lihtne vead üles leida, enda peegelpilti nii lihtne vaadata ei ole.

Aga mida võiks teha selleks, et rohkem positiivses võtmes meediasse jõuda?

Keeruline küsimus, sest ega inimesed ei kliki ainult positiivsetele uudistele. Mingil põhjusel tekitab inimestes rohkem emotsioone halvustava tooniga uudis.

Võib-olla tulekski ise rohkem positiivne olla ja kuidagi seda positiivsust rohkem jagada. Küll see lõpuks meediasse ka jõuab. Ja

„Kui tahad, et inimesed rohkem sinu moodi oleksid, tuleks valjust vilest hoiduda.”

26

kui see toimub orgaaniliselt, siis on sellest ilmselt kasu ka.

Mis on kõige parem vastulause, kui keegi tuleb ja ütleb sulle: Janar, see kõik, mis sa teed, on täiesti vale?

Ma küsiks, et kuidas see sind puudutab? Mina olen terve, mu abikaasa on terve, oli terve raseduse vegan. Laps on terve. Vereproovid on korras. Mina ja mu perekond on õnnelikud. Ma ei oskakski selle peale mitte midagi öelda.

Võib-olla uuriks, kuidas tal endal läheb ja kas tal on ikka kõik korras.

Aga see on loomulik, selline tähelepanu. Kui tegeled „normivälise” asjaga, saabki see tähelepanu. Aga ma ei saaks mitte kunagi taimetoitlust mitte soovitada.

Mis on parim viis inimesteni jõudmiseks?

Me peaks olema teenäitajad. Nagu mi-

KAANELUGU

„Inimesed lähevad nii-öelda „ühiskonna normidega” väga lihtsasti kaasa. Meie ühiskond toimibki surve najal.”

nuga oli. Teen oma valikud ise. Kõik teevad. Ma teen oma sõpradele tihti süüa ja nad alati ütlevad, et sööks nii kogu aeg, kui keegi teeks. Ma üritan neile näidata, kui lihtne, maitsev ja taskukohane see on.

See raha-teema on muidugi põhiline, mis inimesi muretsema paneb.

Jah. Millegipärast liigub jutt, et taimne toitumine on alati kulukam. Kas leiad, et su toidukorv on kallim kui varem?

Kindlasti mitte. Aga oleneb, mida süüa.

Kui iga päev poolfabrikaatidest toituda, siis muidugi. Ei usu, et tavalise segatoidulise menüü kallim on. Mõlema puhul peab ostukorvi läbi mõtlema. Kikerherned maksavad 50 senti purk, söö palju jõuad.

Alguses on kindlasti keerulisem ja võib-olla kallim, kui ei tea, mida täpselt osta.

väga ekstreemset.

Kindlasti tuleks teha veidi eeltööd.

Paljud noored lähevad eetilisusega kaasa, aga nad ei pruugi teadagi, mida tegelikult teevad.

Ma saan aru, et õpid ka praegu kuskil. Kus? Kehtna kutsehariduskeskuses kokaks.

Ma ei tea kindlalt, aga olen vist esimene inimene, kes proovib praktika ja koo-

li läbida nii, et ei puutu ühtegi loomset toorainet.

Kuidas nii?

Sattusin kord koolis kogemata kokku osakonnajuhatajaga. Tahtsin kalkulatsiooni koolitust saada, sest olen sellist catering’i värki ka teinud. Ta ütles, et mis koolitus – tule parem õppima!

Olin alguses kahtlev, aga otsustasin oma loo ära rääkida – et ma ei tunneks end mugavalt, kui näiteks kana peaksin ette valmistama. Minu suureks üllatuseks ütlesid nad, et see pole probleem.

Olen selliste olukordade puhul näiteks

See vajab vist mingit mugavustsoonist väljumist?

Just. Aga aja jooksul läheb lihtsamaks.

Mul käisid workshop’is paar lihalembelisemat inimest, kelle jaoks oli taimetoitlus täiesti arusaamatu. Neil oli väga palju küsimusi – mis vitamiinid-valgud jne. Pärast otsustati, et üks päev nädalas on edaspidi lihavaba päev. Neil oli nii kerge olla pärast.

Pole ju palju vaja tegelikult. Parimaks tõukeks ongi megahea maitseelamus.

Või mõni inimene, keda usaldad ja austad ning näed, et ta saab hakkama … Kui mõtled, et mulle ju meeldivad loomad – miks ma söön liha, kui ma ei pea seda tegelikult tegema?

Mis sa ütleksid sellele inimesele, kelle peast on kasvõi korraks läbi käinud mõte „äkki prooviks ka seda veganivärki“?

Proovi. Kehale mõjub selline šokk väga huvitavalt, aga sa ei tee midagi 27

KAANELUGU

seitanist asju valmistanud.

Esimest korda elus käin koolis, kust mul on kahju ära minna.

Kas sa soovitad kutsekooli? Millegipärast tahavad kõik alati ülikooli.

Jah, kindlasti. Kui see on see, mida teha tahad. Kutsekas on tavaliselt see „teine variant”, kui ülikooli sisse ei saa, aga see ei peaks nii olema.

Olen proovinud ülikoolis käia ja see ei sobinud mulle. Põhiline on, et teaksid, mida teha tahad. Mine kasvõi reisima, küll sa välja mõtled, mida teha soovid.

Pole mõtet riigi raha raisata ja pinki nühkida seal ülikoolis, kui seal ise tegelikult üldse olla ei taha.

Aga inimesed lähevad nii-öelda „ühiskonna normidega” väga lihtsasti kaasa. Meie ühiskond toimibki surve najal. Aga ma olen kuidagi rohkem selle peale mõtlema hakanud. Arvan, et veganlus on mind ka sügavamalt mõtlema pannud.

Sa arvad siis, et veganlus on sind kuidagi muutnud?

Ma olen hästi palju muutunud.

Mu eluunistus oli Ferrari ja mõis. Kõik raha, mis tuli, see läks. Täna on teisiti.

Mingite asjade omamine mulle tähtis ei ole. Täna hindan ma rohkem seda, kes mu ümber on ja kuidas nendega rohkem aega saaksin veeta.

Me hakkasime abikaasaga kulupäevikut pidama, et tuvastada suvalised kulukohad. Olen nüüd kordades vähem raha kulutanud ega ole grammigi õnnetum. Vastupidi, mul on rohkem aega, et oma pere ja sõprade seltsi nautida – see teeb mind väga õnnelikuks. ●

JANARI PITSA KOOSTIS Pitsapõhi: 1 tl kuivpärmi 120 ml sooja vett 65 g nisujahu 100 g täistera nisujahu 1 tl õli 1 tl basiilikut (või mõnda muud meelepärast maitseainet) 1 tl soola

VALMISTAMINE

Kaanefoto pitsa peal on: tomatipasta küüslauk BBQ kaste sojakastmes praetud šampinjonid suvikõrvits punane sibul paprika tšillipipar vegan pitsajuust rukola

Sega omavahel kuivpärm, vesi ja 1 tl nisujahu ning lase segul 5 minutit seista, et pärm saaks aktiveeruda. Lisa ülejäänud pitsapõhja komponendid vedelikule ja sõtku korralikult.

Taigen võib jääda kleepuv, kuid sellest ei tasuks lasta end häirida. Lase taignal vähemalt 15 minutit soojas kohas kerkida ning rulli siis ahjuplaadile. Kuna taigen võib kleepuda, kasuta lihtsamaks rullimiseks jahu. Pane pitsapõhi 10 minutiks 220-kraadisesse ahju.

Sega kokku tomatipasta ja BBQ kaste ning määri see põhjale. Lisa kõik ülejäänud hakitud komponendid ja riivi peale vegan pitsajuustu. Pane pitsa ahju tagasi ja küpseta 220-kraadi juures umbes 10 minutit või kuni juust on sulanud.

28

KASULIK

Vastused korduma kippuvatele küsimustele – Annika Lepp –

Kes meist ei teaks, et küsija suu pihta ei lööda ja rumalaid küsimusi pole olemas.

Kindlasti on küsijatel erinevad motiivid, kuid paljudel juhtudel on küsimuse taga siiski siiras soov teada saada ja uudistada. Allpool on välja toodud kümme levinud küsimust või väidet, mida on suure tõenäosusega kuulnud lõviosa veganitest ja taimetoitlastest.

Siit saab häid mõtteid, mida teinekord seltskonda minnes kõrva taha panna.

Kust sa oma valgu saad?

Vaieldamatult kõige populaarsem küsimus veganitele. Kui seda küsimust inglise keeles guugeldada, saab üle 230 000 viite 0,53 sekundiga.

Me kasvame üles teadmisega, et valku saab lihast. Tegelikult sisaldavad valku ka köögiviljad, oad, teraviljad, pähklid, seemned. Kõige valgurikkamad taimsed toiduained on tofu, kõrvitsaseemned, sojaoad, seesamiseemned, kinoa, spinat, valged oad, seitan, maapähklivõi, läätsed, mandlid, tempeh, kikerherned, linaseemned, herned, brokoli jpm.

Valgudefitsiidi pärast ei pea mitmekülgselt toituvad veganid kindlasti muretsema.

Aga inimene on ju toiduahela tipus ja inimesed on alati liha söönud.

Faktiliselt ei ole inimene toiduahela tipus. Oleme keskmisest sammuke allpool, samal tasemel sigade ja anšoovistega. Ja pealegi on igasugused astmestikud liialt lihtsustatud. Tegelikkuses oleme kõik osakesed tihedasti põimunud võrgustikust, mis toimib väga komplekssetel suhetel.

Inimene on tõepoolest liha toiduks tarvitanud üsna kaua. Aga me oleme omnivoorid ja arenenud toituma nii lihast kui ka taimedest. Nii ongi meil 30

võimalik valida. Võttes arvesse loomse toidu tootmise laastavat mõju keskkonnale, loomade kannatusi ja taimse toidu positiivset mõju inimese tervisele, on mõistlik eelistusi muuta ja liikuda taimse toitumise suunas.

Loomad vallutavad planeedi, kui neid ei sööda!

Igal aastal tapetakse toiduainetööstuses üle 60 miljardi maismaalooma ning triljoneid kalu ja teisi veeloomi. Need on inimese enda „toodetud” loomad, kes oleksid muidu olemata. Seega jääb vaprate sigade või taiplike lehmade planeet paraku romantiliseks muinasjutuks.

Aga kui sa liha ei söö, siis miks sellele sarnaseid tooteid on tarvis luua?

Väga paljud inimesed pole hakanud veganiks või taimetoitlaseks seepärast, et neile ei meeldi loomse toidu maitse.

Taimseid valikuid tehakse valdavalt eetilistel, keskkonnakaitselistel ja tervislikel põhjustel.

Muidugi on taimne toit ka ääretult maitseküllane (hiljutine uuring soomlaste hulgaski viitas, et taimse toidu maitse on üks viiest peamisest põhjusest, miks taimetoite eelistatakse).

Sellegipoolest pakub ka loomne toit maitseelamusi ja eelkõige on need nostalgilised.

Paljud veganitest ei ole täistaimetoitlastena sündinud ja mõned tooted meenutavad lapsepõlve või tuttavaid maitseid. Paljude jaoks on loomseid maitseid matkivad tooted ka sobilikud üleminekutoidud veganluse suunas.

Samas ei ole need üksnes üleminekutoidud, vaid väärivad aeg-ajalt auväärset kohta iga sööja taldrikul.

Kaladel pole tundeid.

Kalad on samasugused tundevõimelised olendid nagu kõik teised loomad.

Kaladel on närvisüsteem nagu meilgi.

Kõigil valu tundvatel organismidel on närvisüsteem.

Mitu viimastel aastatel korraldatud uuringut on näidanud, et valu mõjutab kalade käitumist nii lühi- kui ka pikaajaliselt ja kalad otsivad valule ning stressile leevendust. See tähendab, et valu põhjustab kaladele teadlikke kannatusi.

Aga taimed. Nad tunnevad ka valu!

Taimed on elusorganismid. Nad reageerivad teatud stiimulitele, kuid taimedel pole aju ja neil puudub närvisüsteem. Seega taimede valutundmine on üsna ebatõenäoline.

Kui aga usk taimede valutundmisse on suur, siis lohutab ehk teadmine, et loomse toiduga hävitatakse kordades

enam taimi kui taimselt toitudes. Iga toiduks tapetud täiskasvanud loom on ju terve oma elu toitunud taimedest.

Kui lehmi ei lüpstaks, siis nad kannataksid.

Lehm ei anna piima kogu aeg, vaid nagu iga teinegi imetaja ainult pärast järglase sündi. Piimaanni püsimise tagamiseks kunstviljastatakse suurtööstuses lehmad 6–9 nädalat pärast poegimist uuesti. See tähendab, et piimalehmad poegivad peaaegu igal aastal ja iga kord võetakse lehmalt ära tema vasikas.

Lapsi ei tohiks veganitena kasvatada.

Hästi planeeritud taimne toitumine sobib inimestele igas eluetapis, sealhulgas raseduse ja imetamise ajal ning lapseeas. Väga paljudes riikides, ka meie Põhjamaadest naaberriikides on vegantoitumine kinnitatud riiklikes toitumissoovitustes sobilikuks igas

eluetapis.

Menüü peab olema mitmekülgne ja tasakaalus, rikastatud vitamiiniga B12 ja meie laiuskraadil kindlasti ka vitamiiniga D. Kas sa mune ka ei söö?

Tihti arvatakse, et munade tarbimisega ei rahastata loomade julma kohtlemist, sest munade saamiseks linde ei tapeta. Tegelikult on munakanade elu ääretult kurb.

Pidev munemine kurnab kanade haprad kehad kiiresti ära. Kõigest paariaastasena pole neist enam tööstusele kasu ja nad viiakse tapamajja. Munakanade „tootmises” tekib ka üks väga suur ülejääk: munatööstuses purustatakse peaaegu kõik kuni kolme päeva vanused kuketibud elusalt hakkmasinas või lämmatatakse gaasiga.

Nii käib peaaegu iga munakanaga, sõltumata tema kasvatusviisist,

vältimatult kaasas ühe kuke surm.

Aga mida sa siis teed, kui satud üksikule saarele, kus pole mitte kedagi ega midagi muud peale ühe väikese põrsa?

Fantaseerimine on põnev ja ergutab mõttetööd. Sellised mängud on toredad ja võiksime neid kindlasti tihemini harrastada. Mina prooviksin põrsaga sõbraks saada, nagu Robinson Crusoe Reedega või Tom Hanks Wilsoni-nimelise võrkpalliga.

Ja ma küsin vastu: mida teeksid sina, kui elaksid tsiviliseeritud maailmas, kus on võimalik mitmekülgselt toituda taimedest ning ellujäämiseks ja tervena elamiseks pole vaja väärkohelda ega hävitada mitte ühtegi looma? ●

JAAPANI MAHE

SIIDITOFU

P Kõrge proteiinisisaldusega P Madala rasvasisaldusega P Gluteenivaba P Valmis söömiseks P Vegan Clearspringi enimmüüdud Jaapani siiditofu on ideaalne toit rikastamaks igapäevamenüüd taimsete proteiinidega. Tihkem ja rikkalikum kui teised pehmed tofud, siidiselt pehme ja sileda tekstuuriga, säilitades samal ajal piisava tahkuse. Sobib asendama muna, piimatooteid ja liha sinu lemmikretseptides, nii magusates kui soolastes roogades.

Tofu juustukook

Tofu “munapuder”

Tofu majonees

31 Vaata retsepte E-poest:

www.valete.ee

Clearspringi siiditofu leiad: Valete Ökokaupadest/ Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailmast/ Maksimarketitest ning Konsumitest/Ökosahvrist.

AKTIVIST

Helena Šegedin – tagasihoidlik, ent märkimist väärt taustajõud – Andra Nõlvak –

Eesti Vegan Selts tunnustas aasta alguses Helena Šegedinit väsimatu vabatahtliku töö eest seltsis. Ametlikult on ta aga vabakutseline tõlk.

V

iimased 6 aastat olen töötanud praktiliselt ainult sünkroontõlgina Euroopa Liidu institutsioonidele. See on põnev töö, mida mulle tõesti meeldib teha ja mis võtab ka päris suure osa mu ajast, sest nõuab pidevat reisimist,” tutvustab Helena oma päris tööd. Kõikvõimalikud keele,

32

kultuuri ja ka ühiskonnakorraldusega seotud teemad pakuvad mulle palju huvi. Võib öelda, et mind sütitab ebaõigluse ja ka enesekindla rumaluse nägemine, kuigi tulistesse vaidlustesse laskun vähem kui minevikus.

Oled Eesti Vegan Seltsi tegevust aktiivselt toetanud. Mida selleks teed ja kuidas üldse sinna jõudsid?

Olen üks seltsi asutajatest ja kuigi pole ise kunagi juhatusse kuulunud, on see organisatsioon loomulikul viisil mulle alati omaseks jäänud. Põhimõtteliselt aitan, kus saan. Väga süstemaatiliselt ma vabatahtlikku tööd teha ei jõua, aga ütlen tihti sõna sekka nii üldisemates strateegilistes aruteludes kui seltsi iga-

päevatöös.

Päris palju olen toimetanud ja ka tõlkinud avaldatavaid tekste, vastutanud seltsi laua eest Taimetoidumessil ja muudel sarnastel üritustel. Kuna viibin töö tõttu sageli välismaal, olen juhtunud ka mõnel rahvusvahelisel üritusel EVSi esindama ja välismaiste organisatsoonidega suhteid sõlmima. Lisaks toetan annetustega.

Miks sa seda teed?

Ma ei ole tegelikult kunagi loomult aktivist olnud, aga samas on loomadega toimuv niivõrd kohutav, et sellest üha rohkem teadlikuks saades ei ole enam lihtne piirduda ainult omaenda eluviisi muutmisega. Võib öelda, et see väike

UU

DIS

TO

OD

E!

Vegan kartulisalat

Valiku Usina vegantooteid leiad www.usin.ee Maitsev, soodne ja lihtne tellida Bulguripilaff

Vegan Rosolje

1

AKTIVIST

panus, mis ma loomaõiguslike organisatsioonide töösse annan, on südametunnistuse piinade leevendamiseks.

Kui oluline on sinu jaoks vabatahtlik töö seltsi juures?

Kuna olen seltsi loomisest saadik sellega seotud olnud, on kõik, mis seltsiga toimub, mulle väga südamelähedane.

Hea on tunda, et olen pidevalt kursis Eesti veganmaastikul toimuvaga ja aitan väikestviisi kaasa selle kujundamisele.

Veelgi olulisem on aga, et seltsis tegutsevad inimesed on tõelised mõttekaaslased, kellega meil on peale veganluse palju muudki ühist. Imetlen siiralt nende oskusteadmisi, pühendumust ja töövõimet, mis mõjuvad ka mulle inspireerivalt. Üleüldiselt on veganina elamine maailmapilti uskumatult paljudes valdkondades laiendanud. Vabatahtlikuna organisatsiooni jaoks tähtsatel teemadel kaasamõtlemine on mänginud suurt rolli. Kuidas muidu saab kogeda, mil viisil toimuvad otsustusprotsessid riigiasutustes ja kuidas kodanikkonda neisse kaasatakse või kaasamata jäetakse; mis tunne on vastata spontaanselt huviliste kõikvõimalikele küsimustele veganluse kohta infolauas seistes; kui erinevad saavad ühe ja sama liikumise sees olla lähenemisviisid ja isegi filosoofilised lähtekohad?

Kuidas ise veganiks hakkasid? Kas mäletad, miks see otsus sündis?

Olin loomaarmastusest juba pikalt vegetaarlane olnud, aga ei teadnud, et ka munade ja piima tootmisega kaasneb loomade julm kohtlemine. Täpselt ei mäleta, kuidas ma veganlusest kuulsin, aga see juhtus Saksamaal ülikoolis õppides.

Otsisin netist rohkem infot ja sain päris kiiresti aru, et see on eetilisest vaatepunktist ainuõige. Praktikas läks veel vist paar aastat aega, enne kui loomsetest toodetest lõplikult loobusin.

Viimaseks tõukeks sai, kui Eestis olles üks samuti eetilistel põhjustel veganiks hakanud tuttav minu pakutud 34

juustu tagasi lükkas. Hakkas piinlik, et ma ise ei olnud suutnud seda ikka veel teha, kuigi aastal 2007 oli Saksamaal juba teatav valik alternatiivtooteid olemas, Eestis aga veel pea mitte midagi.

Kuidas sinu otsusesse alguses suhtuti?

Kuna olin juba enne veganiks hakkamist aastaid vegetaarlane olnud, siis üsna rahulikult. Enamik lähedasi lihtsalt ohkas sügavalt, aga ümber veenma ei hakanud. Ainult vanaema oli mu tervise pärast mures.

Kuidas on suhtumine veganitesse aja jooksul muutunud?

Mulle näib, et varem oli suhtumine neutraalsem, sest veganeid oli väga vähe, inimesed ei olnud veganlusest ja loomaõiguslusest midagi kuulnud ega osanud midagi arvata. Nüüd on teadlikkus tõusnud, aga ka arvamused rohkem polariseerunud.

Vahel tundub, et üldine suhtumine on negatiivsem, aga usun, et palju rohkem kui varem on ka neid, kes vähemalt osaliselt mõistavad veganlust ja kiidavad selle heaks.

Kui toetavalt suhtub üldse meie ühiskond veganlusse?

Kuigi omaenda lähikonnas ei ole mul tegelikult kunagi tõsisemaid probleeme olnud, jääb siiski mulje, et ühiskonnas laiemalt ei suhtuta kahjuks eriti toetavalt.

Reaktsioon kipub olema sarnane,

nagu kõige harjumuspärasest erineva puhul: „Olge siis pealegi, aga kuskil vaikselt omaette.”

Kahetsusväärne on, et liiga vähe räägitakse veganlusest sisuliselt.

Enamasti keskendutakse retseptidele ja kujutatakse veganlust isikliku maitse-eelistuse või moevooluna, mida on lihtne naeruvääristada. Keskkondlikud ja eetilised põhjused jäävad varju, kuigi mujal maailmas on teadlikkus neist üha suurem ja nii mõnelgi pool vähemalt diskuteeritakse riiklikul tasandil lihavähendamist soodustavate sammude üle või viiakse neid isegi ellu.

Millised on sinu arust suurimad murekohad just meie ühiskonnas?

Eesti ühiskonnas valdavat meelsust iseloomustavad minu meelest mitmed jooned, mis raskendavad veganluse levikut. Ühelt poolt usk õhukesse riiki ja sellega kaasnev vastumeelsus igasuguste tarbimispiirangute suhtes, olgugi need meie endi ja keskkonna tervisest lähtuvad.

Teisalt konservatiivsus ja nostalgiline ettekujutus eestlastest kui maarahvast, kelle eluviisi juurde käib lahutamatult loomade kasutamine. Veganlus tundub sellest seisukohast lumehelbekeste pirtsutamisena, kellele ei kõlba „normaalsed” asjad. Kahjuks näeb seda mitte ainult tavainimeste hulgas, vaid ka institutsioonide tasemel, mille kohatine inertsus ja vastupanu teaduslikele tõenditele on mulle tulnud halva üllatusena.

AKTIVIST

Eesti väiksuse tõttu on ebaproportsionaalselt suur mõju üksikutel isikutel, kelle isiklikud eelarvamused võivad asendada teaduspõhisuse. Seesama inimeste vähesus on probleemiks ka loomaõiguslikele organisatsioonidele, sest aktiviste napib, töökoormus on aga üüratu.

Kuna veganlus seondub niivõrd paljude valdkondadega loomade ja ini-

meste tervisest keskkonna, juriidika ja kommunikatsioonini, on väga keeruline imepisikese seltskonnaga teha oma hääl kuuldavaks kõigis asjakohastes ametkondades. Kutsun seega kõiki üles oma oskusi ja aega annetama!

Mis võiks olla järgmine suur samm?

Kitsalt toitumise vallas võib ilmselt murranguliseks osutuda laboriliha.

Kadri Taperson MTÜ Loomus tegevjuht

„Helena on Eesti loomaõigusliikumises algusest peale olemas olnud. Ma ei tea kedagi, kes täpselt mäletaks, kuidas ta tuli – ongi selline inimene, kelleta liikumist ette ei kujutaks. Kui tema tegemisi seostatakse eelkõige Eesti Vegan Seltsiga, siis Helena on ka Loomuse ametlik liige ja teeb meil päris palju vabatahtlikku tööd, eelkõige tõlgib midagi eriti keerulist, kui tarvis on.

Tegelikult on Helena teinud liikumise jaoks palju rohkem kui vabatahtlik töö, aga ta ei taha, et ma sellest räägiks, sest on hirmus tagasihoidlik.

Sellist segu tagasihoidlikkusest, pieteeditundest, pühendumusest ja vaikselt põlevast kirest midagi loomade heaks ära teha leiab inimeses harva. Ja temas on see kõik olemas.”

Eesseisev keskkonnakatastroof võib sundida ühiskondi kiiremini liikuma loomakasvatuse vähendamise suunas.

Rääkides veganlusest kui maailmavaatest, ei pruugi see aga veel tähendada nihet inimeste mõtteviisis. Pigem oleks suureks sammuks loomadele isikuõiguste andmine, mille suunas töötab näiteks Great Ape Project. ●

Ireene Viktor Eesti Vegan Seltsi juhatuse liige

„Seda enamasti ei teata, aga Helena on tegelikult üks Eesti Vegan Seltsi asutajatest. Kuna ta pole juhatuses olnud, on ta avalikkuse silmis pigem tagaplaanile jäänud. Kui ma ei eksi, on Helena ka seltsi pikaaegseim püsiannetaja.

Ka vabatahtlikuna on tema töö pigem kulissidetagune. Helena panustab seltsi töösse eelkõige keeletoimetajana. Oma täpse silma, hea keelevaistu ja korrektsusega aitab ta meie infomaterjalid, kampaaniad ja artiklid heasse eesti keelde panna.

Oma tõekspidamistes lähtub Helena tervemõistuslikkusest ja tõenduspõhisusest. Ning mis kõige olulisem – ta on, ja olen kindel, et ta jääb alati olema loomade poolt.”

35

ÜRITUS

LAPSED SUVEL LAAGRISSE!

Kaks õde korraldavad Eestis esmakordselt suvelaagrit veganitele – Anett Rannamets –

Sel suvel toimub esimene Eesti veganlastelaager! Õed Grete Remmel (23) ja Alice Remmel-Potisepp (26) avastasid, et kodumaal ühtegi taolist täistaimetoitlastele mõeldud ettevõtmist veel ei ole. Igal suvel toimub Eestis suur hulk toredaid laste- ja noortelaagreid, kuhu veganid oma lapsi tihti panna ei taha. Miks? Hingel on ikka toitumise küsimus.

Grete ja Alice’i maakodu on aastaid juba välja renditud ning kolm aastat tagasi tekkis nende isal idee korraldada ka lastelaager. Tänaseks on ettevõtmine kasvanud suureks – lausa 150 osalejaga ettevõtmiseks. See näitab ilmselgelt seda, et lapsed on suvelaagritest väga huvitatud ning tegemist on tänapäevalgi väga populaarse trendiga. „Oleme õega täistaimetoitlased ning õe peres on kasvamas aastane tüdrukutirts. Plaanime teha laagri, millest tulevikus meie enda lapsed ka osa saavad võtta,” toob Grete välja ettevõtmise tagamaid. Alice lisab, et tema jaoks oli üles kasvades laagritel väga suur roll. „Igal suvel sai aega vähemalt kahes-kolmes erinevas laagris veedetud.”

36

Suvelaagrid on õdede sõnul Eestis väga populaarsed. „Neid on absoluutselt igasuguse erineva suunitlusega,” ütleb Alice ja toob siis kohe välja, et kuigi valik on suur, pole veganitele veel mõeldud. „Oma viimases laagris veedetud suvel olime sõbrannadega nördinud, et olime jõudnud vanuseni, mil enam laagrisse ei saa. Lubasime, et läheme tagasi laagrikasvatajatena,” on Alice’ile jäänud eriti sümpaatsed mälestused noorpõlvest. Lubadus viidi täide ja Alice’il on laagrikasvataja kogemus tänaseks tagataskust võtta.

Arvestades seda, et tänapäeval veedavad paljud noored väga suure osa oma päevast nutimaailmas, pole siiski tegevused laagrites väga muutunud. „Üks päev on ikka sportimiseks. Leitakse aega tantsu- või lauluvõistluseks, õhtul on disko. Meie eesmärk ei ole otseselt midagi teisiti teha, vaid lihtsalt pakkuda sama ägedat suve neile, kel laagri leidmine oma elustiili tõttu ehk keerulisem on,” selgitavad õed.

Rasked hetked saab ületatud Laager kestab 5 päeva, 3 ööd. Tavalisest nädalasest laagrist on see veidi

lühem, kuid tegevusi ja rõõmu lubatakse laagris sama palju või isegi rohkem.

Laager kestab 30. juunist 4. juulini ja vastu võetakse lapsi vanuses 7–13.

Plaanis on korraldada erinevaid teemapäevi, mis pühendatud spordile, talentidele ja loovusele. Lapsevanemad saavad tegemisi jälgida laagri blogist.

Ettevõtmine toimub Küla Villa puhkekompleksis, mis asub kauni looduse keskel Saku vallas Kajamaal. Seal on palju avarat maastikku, tiik ning küngas, kus golfilööke harjutada saab.

Ruumi on ohtralt, et mängida erinevaid maastiku- ja pallimänge ning veeta ühiselt aega looduses.

Kuigi laagripäevad on tihedad, tekib kindlasti laagrites ka keerulisemaid hetki. Näiteks võib üheks murekohaks olla koduigatsus. „Lapsed on siis veidi segaduses.

Nad saavad aru, et on nii lõbus ja tore, aga millegipärast on ikkagi kurbus peal. Sellistel hetkedel on kasvatajad lapse jaoks olemas. Muidugi saab ka vanematele helistada. Tihti aga mõjuvad siis kõige rohkem teised lapsed.

Teineteist ei tunta veel nii hästi, kuid toeks ollakse ikka. Nii tekivadki uued sõbrad, kellega laagri vältel veelgi lähedasemaks saadakse,” toob Alice välja

OLED TAIMETOITLANE? KAS TUNNED END VÄSINUNA? KAS PEAD DIEETI? KAS SUL ON PROBLEEME MÄLUGA?

VITATABS B12 annab sulle vajalikku lisaenergiat ning soodustab südame ja aju tööd.

MÜÜGIL APTEEKIDES, SELVERITES, 38 Mustamäe TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn ja internetipoes www.tervis24.ee

Tootja: Hankintatukku OY, Soome. Hulgimüük: Loodustoode, tel 666 0091

VAJAD LISAENERGIAT?

näiteid raskematest, kuid mitte ületamatutest hetkedest.

Grete kinnitab, et laagripere saab olema justkui perekond. „Laager ei ole suur, kuni 40 last, nii saab iga laps tähelepanu,” sõnab ta ja loodab, et koduigatsus ei kipu meeldegi tulema.

Kõikidel kasvatajatel on olemas eelnev kogemus laagrikasvatajana ning kevadel toimuvad ka täiendkoolitused, mis peavad silmas nii pedagoogilist kui ka meditsiinilist külge. Pidades silmas head tava, on kümne lapse kohta ette nähtud üks kasvataja.

Kuigi laager on loodud põhimõttel, et veganlapsed saaksid muretult laagrielu nautida, mainib Grete, et oodatud on siiski kõik lapsed vaatamata nende toidueelistustele. „Vanemad peavad

olema lihtsalt kursis, et toit, mida pakutakse, ei sisalda liha ega piimatooteid,” kinnitab Alice.

Siinkohal tasub lisada, et toidukordade nimekiri on valminud spetsialisti poolt koostatud lasteaiamenüüde järgi.

Laagri ühe päeva näidismenüüd saab näha laagri kodulehelt. Näiteks on seal välja toodud hommikusöögiks neljaviljapuder linaseemnete ja soja- või mandlipiimaga, lisandiks taimne või ja moos. Lõunaks bataadipada läätsedega. Magustoiduks pakutakse banaani ja kakaokreemi. Õhtu viimaseks toidukorraks on välja toodud tatrapilaff baklažaaniga, mille kõrval värske salat. Samuti pakutakse päeva jooksul snäkke: puuvilju, juurvilju ja loomulikult hummust. ●

Grete Remmel Ta on pärast keskkooli õppinud Taanis ning lõpetanud turunduse eriala. Samuti on täiendanud end erinevates riikides, sealhulgas Hispaanias ning Ameerika Ühendriikides. New Yorgis sai ta praktika käigus tugeva tõuke kunstimaailma sukeldumiseks ning töötab tänaseks Tartus kunstigaleriis Kogo.

Grete jõudis veganluseni terviseprobleemide tõttu. „Minu seedimine ei olnud korras ja ühel hetkel pidin midagi muutma. Läksin üle täistaimsele toitumisele ning enda rõõmuks avastasin peagi, et keha töötab lõpuks nii nagu vaja.”

Grete lemmikretsept on bataadija läätsepada, mida nimetab enda hea-tuju-toiduks. See roog on leidnud oma koha ka laagrimenüüs.

Alice Remmel-Potisepp Tal on kõrgharidus psühholoogias, kuid töötab igapäevaselt lasteaiaõpetajana, suviti laagrikasvatajana.

Täistaimetoitlus tervitas Alice’it koos emaks saamisega. „Ma polnud kunagi suur lihasööja, aga rasedaks jäädes ei läinud enam ükski suutäis alla. Avastasin end ühte dokumentaali vaatamast. Pärast teatasin abikaasale, et hakkan nüüd veganiks. Järgmine päev tegime enda köögis ja külmkapis suurpuhastuse.“ Alice’i lemmiktoiduna on lapsepõlvest püsima jäänud ühepajatoit, milles ta loomsed komponendid asendab kikerhernestega.

Modelli pilt

SIS SED R O O T ORIGINAAL TID T U D T ABLE VALMISTA E SILMADEL

Blue Berry

toimib!

Blue Berry tabletid silmadele aitasid Ketil hoida head nägemist. „Need tabletid on suurepärased,” ütleb ta.

„Olen üle 60 aasta vana ja kannan prille juba 10. eluaastast. Kui kontrollisin kolm aastat tagasi nägemist, ei olnud tulemused kiita. Olin lugenud silmadeseisundit ja nägemist parandavate Blue Berry™ tablettide kohta. Kuu aega pärast silmade kontrollimist otsustasin need tabletid järele proovida.”

„Ma ei loobu Blue Berry kasutamisest enam kunagi”

„Umbes viie kuu möödudes märkasin, et midagi on muutunud. Blue Berry tabletid sisaldavad mustikaekstrakti, luteiini ning teisi silmadele ja nägemisele olulisi toitaineid. Mitte keegi polnud mulle kunagi öelnud, et silmadel võib toitainetest puudus olla. Olin muutustest üllatunud – olen juba

üle 60, aga minu nägemine on nüüd normaalne. Räägin suurepärasest Blue Berryst kõigile, keda tunnen ning kõik on sellest samamoodi vaimustuses,” rõõmustab Keti.

Millal Blue Berryt kasutada?

Harilikult hakatakse Blue Berry tablette kasutama siis, kui märgatakse muutusi nägemises. Samas võib neid tablette hakata kasutama palju varem, ei pea ootama, millal nägemine halvenema hakkab. Silmadele ja nägemisele mõeldud originaalsete Rootsi tablettide Blue Berry koostises on mustika-, silmarohu-, viinamarjaseemnete ekstrakti ja luteiini. Mustikaekstrakt aitab hoida normaalset nägemist. Silmarohuekstrakt toetab normaalset nägemist ja võrkkesta funkt-

siooni. Viinamarjaseemnete ekstraktis leiduvad polüfenoolid on tuntud oma antioksüdatiivsete omaduste poolest. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis on samuti tähtsad.

Kus saab osta Blue Berryt?i

Originaalseid Rootsis valmistatud Blue Berry tablette saate osta apteegist või tootja e-poest www.newnordic.ee. Kui vajate lisainfot, helistage telefonil 684 3838. www.newnordic.ee

Online Store

HEA NÄGEMINE – PAREM ELUKVALITEET Teie silmad töötavad iga päev väga pingeliselt lugemise, sõiduauto juhtimise, arvutiga töötamise või teleri vaatamise tõttu. Pole mingit kahtlust, et silmad ja nägemine on igapäevaelus väga olulised. Seega peab teadma, et vanusega nägemine muutub, kuna silmalihased nõrgenevad ja silmaläätsed jäigastuvad.

Selleks, et sälitada head nägemist võimalikult kauaks, on vaja oma silmade eest hoolt kanda – teha aegajalt silmaharjutusi, vaadata horisonti, aga ka varustada neid vajalike vitamiinide, mineraalide ja taimeekstraktidega. Selliseid bioloogiliselt aktiivseid aineid on mustika- ja silmarohuekstraktis. Mustikaekstrakt aitab hoida normaalset nägemist. Silmarohuekstrakt toetab normaalset nägemist ja võrkkesta funktsiooni. Luteiini leidub silma kollatähnis maakulas, mis vastutab kesknägemise eest, kuid organism luteiini ei tooda ja vanusega selle kogus väheneb.

Blue Berry tabletid on sobilikud veganitele.

Hakake oma silmade eest hoolt kandma juba täna!

Toidulisand

LOOMAÕIGUSLUS

Vegankampaaniad vallutavad tänavaid – Ireene Viktor –

„Piim

röövib emadelt nende beebid” loen möödasõitvalt bussilt ja hinge läbib väike rõõmuhõige. Ei, ma ei rõõmusta piimatööstuse üle, mille üheks osaks on vasikate eraldamine lehmade juurest. Rõõmustan hoopis avaliku ja laiaulatusliku tänavakampaania üle, mis toob selle tõsiasja päevavalgele.

S

arnaseid vegansõnumitega reklaame leiab Suurbritannias ja Iirimaal viimastel aastatel kaubanduskeskustest, bussidelt, metroodest, ajalehtedest, spordiüritustelt ja mujalt.

Kampaania algataja on väike, aga tõhus organisatsioon Go Vegan World (Maailm, hakka veganiks). Eesmärk on kutsuda inimesi üles veganiks hakkama ning näidata, et loomad on tundevõimelised indiviidid, kes sarnaselt meile tunnevad erinevaid emotsioone ning kellel on õigus elule.

LOOMAD KUI ÕPETAJAD

Go Vegan Worldi eestvedaja Sandra Higgins usub, et parimateks õpetajateks on loomad ise. Tema enda veganluselugu sai alguse kahest

40

orvuks jäänud lambukesest, kelle eest tal hoolitseda tuli ning kes aitasid tal mõista, et tegemist on indiviididega, kellel on neile omane ja eripärane iseloom. Lõpliku sammu loomade kasutamisest loobumiseks tegi Higgins aga peale piimafarmi külastamist, kui sealne vaatepilt ta silmad avas. „Äsja sünnitamisest verised emad, kes otsisid ja kutsusid meeleheitlikult oma beebisid.

Värskelt emaüsadest tulnud, aga emadest eraldatud tütred, kes värisesid ja nutsid haledalt.” Piimatööstuse jaoks kasutud pojad olid aga samal hommikul juba tapetud.

Higgins peab Iirimaal loomade varjupaika nimega Eden Famed Animal Sanctuary.

Seetõttu leiab Go Vegan Worldi kampaaniafotodelt just Edeni elanikud, kellest igaühel on oma lugu, mille abil aitavad nad meil mõista ka teiste loomade lugusid.

JULGE JA SELGE SÕNUM

Go Vegan World oli üks esimesi, mis selge ja tugeva loomaõigusliku vegansõnumiga avalikkuse tähelepanu võitis, andes sellega ühiskonnale võimaluse päriselt veganlusest ning loomadest ja nende õigustest rääkima hakata. Go Vegan Worldi sõnum keskendub veganlusele kui sotsiaalse õigluse

LOOMAÕIGUSLUS

liikumisele ja loomadele kui indiviididele, kellel on sõltumata heast või halvast kohtlemisest õigus elule ja vabadusele.

Tähelepanu pööratakse ka nn humaansuse müüdile, näidates, et parem kohtlemine ei õigusta loomade kasutamist ega tapmist.

Veganlusest rääkides rõhutab Sandra Higgins, et keskendume liialt toodetele ja toitudele ning kipume unustama selle tegeliku tähenduse. „Keskendudes veganlusele kui teatud tooteid vältivale eluviisile, paigutamata seda loomaõiguste konteksti, võib lihtsasti tekkida arusaam, et veganluse keskmes on tarbimine või trend, mitte õiglus. Veganlus tähendab palju enamat kui teiste loomade ärakasutamisel põhinevate toodete ja tegevuste vältimist. See tähendab, et hindame radikaalselt ümber viisi, kuidas mõtleme olendite elust, kellega seda planeeti jagame. See tähendab, et tunnistame nende tegelikku olemust ega jäta neid enam moraalsetest kaalutlustest kõrvale lihtsalt sellepärast, et nad kuuluvad teistesse liikidesse.” Ka seda seisukohta antakse Go Vegan Worldi reklaamides edasi.

MUU MAAILM

„Me leiname, me naerame, me hoolime,

me väärtsutame oma elu, me oleme olulised.” Sellist teksti saab lugeda plakatitelt, kus ühelt poolt vaatavad kaamerasse inimesed, näiteks ema ja laps, sõbrannad, noormees, paarike; teiselt poolt on pilgud meie poole keeranud kitsed, lambad, kanad, kalad ja teised loomad. „Erinevad, aga võrdsed. Ole õiglane, ole vegan,” lausutakse lugejale. „Be fair, be vegan” on tänavakampaania, mis levib USA-s ja Austraalias ja on jõudnud muuhulgas ka näiteks Time Squarile New Yorgis. Nendegi reklaamides näidatakse, et õiglase maailma saavutamiseks on vaja lõpetada teisest liigist indiviidide kasutamine ning spetsiesismist loobumine.

Spetsiesism on veendumus, et teise liiki kuulumine on piisav põhjus loomade tapmiseks ja kasutamiseks.

Kampaania üks algatajatest Joanna Lucas rõhutab, et suurim takistus, mille ületama peame, ongi inimeste ülemvõim, mis avaldub spetsiesismina.

Veganlus on seejuures lihtsalt sellest tarbetust vägivallast keeldumine. Veganlus pole eriline lahkus, kaastunne ega heategu loomade suhtes, vaid elementaarne õiglus. „Be fair, be vegan” korraldab ka nn vaikivaid marsse ja meeleavaldusi, kus tasased aktivistid kampaaniaplakateid

käes hoiavad, et möödakäijad saaksid neid rahulikult vaadata ja lugeda.

PINNUKS SILMAS

Sellised laiaulatuslikud tänavakampaaniad pole muidugi kõigile meelepärased. Vähemalt kahel korral on Go Vegan Worldi peale reklaamide järelevalve agentuurile (Advertising Standard Authority, ASA) kaebus esitatud.

Esimesena sai pahaseks piimatööstus, teisena loomkatsetajad. Kuid mõlemal korral jäi õigus Go Vegan Worldile, kui ASA otsustas, et vegankampaaniaga tegelevatel organisatsioonidel 41

LOOMAÕIGUSLUS

on tõepoolset õigus piima reklaamida ebaeetilise tootena ning et loomkatsete kohta on õigustatud öelda, et tegemist on loomade piinamisega.

Pahameelt vegankampaaniate suhtes väljendavad ka loomakasvatajad.

Sandra Higgins rõhutab, et nende kampaaniad pole suunatud loomakasvatajate vastu, vaid on mõeldud tarbijate harimiseks, et igaüks meist võtaks oma valikute eest vastutuse. „Farmerite, tapamajatöötajate või teiste loomatööstuse töötajate süüdistamine on irratsionaalne. Meie maksame neile, et nad teeksid töid, mis meie enda jaoks on liiga ebamugavad,” lausub Higgins.

42

EESKUJUKS TEISTELE

Veel mõned aastad tagasi peeti veganlusest rääkimist ja isegi sõna „vegan” kasutamist liiga äärmuslikuks. Isegi suured ja tuntud organisatsioonid, nagu PeTA, Mercy for Animals, Viva! jt, eelistasid pigem nn poolikute ja ebamääraste sõnumitega kampaaniaid, et oma annetajaid ja jälgijaid mitte „ära hirmutada”. See on aga muutunud – kõik need organisatsioonid räägivad tänaseks julgelt veganlusest ja seda paljuski tänu Go Vegan Worldi, Be Fair, Be Vegani ja teiste sarnaste rohujuuretasandi organisatsioonide ja aktivistide tööle, mis kõikide loomade õiguste eest seisavad.

Loomaõiguste teemalised diskussioonid on tänu sellele vähemalt Suurbritannias ja Iirimaal jõudnud ka peavoolumeediasse: ajalehtedesse, raadiosse, televisiooni. Veganlusest ei räägita ega kirjutata pelgalt toitumuslikust aspektist ning loomaõiguslus pole enam üksikute aktivistide meelel, vaid toimuvad tõsimeelsed ühiskondlikud arutelud loomade kasutamise ja tapmise eetilisuse üle. „Eesmärk on vägivallatu veganmaailm, kus inimesed ei kasuta loomi,” unistab Higgins. Sinna jõuamegi julgete, selgete ja avalike sõnumitega, mis seavad fookusesse loomad ja nende õigused ning pakuvad lahenduseks veganluse. ●

LASE JUUKSED VALLA! Aeg on mütsid unustada, lase oma kiharatel särada, sest nüüd on LUUV teinud valmis tasakaalustava šampooni ja palsami orgaanilise salvei- ja kaseekstraktiga normaalsele ja rasusele juuksele.

Sobib ka veganitele.

Pärast pesu saavad juuksed hästi kammitavaks, siidiseks ja kergeks. Orgaaniline kaseekstrakt rahustab tundlikku ja ärritunud peanahka ning aitab tasakaalustada peanaha rasueritust.

Orgaaniline salveiekstrakt on antiseptiline ja aitab juuste väljalangemise vastu.

Tervema peanaha ja ilusamate juuste aeg on käes!

LUUV – Eesti looduskosmeetika tooted, mis valminud armastusest ilu, looduse ja Sinu vastu.

LUUVi looduslikud tooted on müügil kõikides suuremates ja paremates kosmeetikakauplustes üle Eesti. luuv.ee

Seleen turgutab immuunsüsteemi – Silja Paavle –

Kui oled sageli haige, tasub mõelda, kas ehk ei ole su veres liialt vähe seleeni. Teadlaste sõnul on just see mineraalaine tugeva immuunsüsteemi võti, millest sõltub tervis eriti külmetushooajal.

Seleenipuudusele tasub mõelda ka siis, kui toitud mitmekesiselt – uuringud näitavad, et Eesti muld on seleenivaene ning sestap ei saa me kohalikust toidust vajalikku kogust seleeni.

Sellele viitab Eestis läbi viidud uuring, mille uuriti seleenisisaldust 392 inimese veres 2006.–2008. aastani.

Uuringu tulemused on hoiatavad – kui normaalne seleeni tase vereseerumis peaks olema vahemikus 80–120 mikrogrammi liitri kohta (µg/l), siis uuringu tulemuste põhjal on see keskmiselt vaid 65 µg/l. Ainult 15% uuritutest oli vereseerumi seleeni tase üle 80 µg/l.

Keskmisest vähem seleeni on suitsetajate, üle 70aastaste ja südame-veresoonkonna haiguste põdejate organismis – seega nemad ei saa kindlasti loota vaid toiduga saadavale seleenile. 2012. aastal viis Tallinna tehnikaülikool koostöös Eesti Geenivaramuga läbi uuringu, kus uuriti seleeni taset vereseerumis 300 inimesel. „Leiti, et seleeni tase oli tunduvalt madalam vähki põdevatel haigetel ning et seleenipuudus ning soolevähi tekkerisk on omavahel tõsiselt seotud,“ märgib Tallinna tehnikaülikooli keemiainstituudi vanemteadur Anu Viitak.

Seleen on nimelt oluline antioksüdant, mis aitab kaitsta organismi rakke vabade radikaalide kahjustuste eest. Vabad radikaalid on aga immuunsüsteemi nõrgendajad ja paljude

haiguste, sealhulgas ka vähktõve põhjustajaks.

Tartu ülikooli biokeemia professor Ursel Soomets rõhutab, et seleen tugevdab meie organismi kaitsevõimet, mistap on selle mineraalaine defitsiidi korral selle manustamine lisaks väga vajalik.

Ta toob näiteks, et mitme uuringu järgi mõjutab seleen eluiga ning kaitseb vähi eest. Kuid organismi turgutamine seleeniga nõuab just vähihaigetelt tarkust, sest keemiaravi ajal tarbitud seleen annab vähirakule elujõudu hoopis juurde.

Ka HI-viiruse kandjatel on leitud seleenipuudust, samuti eesnäärmevähi puhul, seleenipuudus mõjutab südame-veresoonkonna haiguste esinemissagedust, kilpnäärme alatalitlust ja meeste viljakust. Seleenidefitsiiti on täheldatud ka reumatoidartriidi põdejatel, kestva stressi käes vaevlejail ning alkoholi liigtarbijail.

Seleeni üleküllus või puudus organismis on otseselt seotud ka pinnasega, kus kasvavad taimed, mida inimene iga päev sööb.

Soomes teadvustati sama probleemi juba mõnikümmend aastat tagasi ning seal hakati riigi eestvedamisel seleeni põlluväetistelegi lisama. 1992. aastal läbi viidud teadusuuring näitas, et võrreldes 1972. aasta näitajatega, mil mulda seleeniga ei rikastatud,, on näiteks koronaartromboosi juhtumite arv meestel vähenenud 55% ja naistel 68%. Eestis mulda seni Viitaki sõnul seleeniga ei rikastata, kuigi võiks, sest seleenivaegus võib olla sage haiguste põhjustaja.

Lisaks imendub seleen kõige paremini just igapäevasest mitmekülgsest toidust. Head seleeniallikad on õllepärm, küüslauk, sibul, punased viinamarjad, spargelkapsas, töötlemata nisuterad ja teravili ja aedviljad, samuti roheline kapsas ja salat.

Liiga vähe seleeni −

kas peaksime tundma muret?

Seleen on essentsiaalne mikrotoitaine, mida me peame saama söögiga. Põhja-Euroopa on madala seleenisisaldusega piirkond, mistõttu on ka meie toidust saadav seleenikogus liiga väike.

Seleeni on vaja, et tagada enam kui 25 erineva selenoproteiini töö. Need on seleeni sisaldavad ensüümid, mis osalevad ainevahetuses ning immuunsüsteemi ja teiste elutähtsate funktsioonide töös.

Peaaegu 90% imendumine

Patenteeritud SelenoPrecise seleenipärm imendub tõestatult 88.7% ulatuses ning see on Euroopa Toiduohutusameti referentstoode.

Hea ainevahetus aitab hoida stabiilset kaalu Seleeni on vaja mitmete kilpnäärmes toodetavate hormoonide tööks. Hästi toimiv kilpnääre omab ülitähtsat rolli ainevahetuses ja kehakaalu kontrolli all hoidmises.

88,7%

Imendumine

Aitab meeste viljakusega Meeste viljatus on kasvav probleem, millega tegelevad teadlased üle maailma.

Kas teadsite, et seleen osaleb spermide tootmises?

Kui soovite saada lapsevanemaks, vajab teie keha piisavalt seleeni.

Kasutatud revolutsioonilistes uuringutes

Aitab immuunsüsteemi

Teie immuunsüsteem võitleb sissetungijate, nagu viiruste, bakterite ja seente vastu. Seleen osaleb mõnede selenoproteiinide töös, mida on vaja meie keharakkude kaitseks ning mis hoiavad ära kahjustusi.

Seleenipreparaati SelenoPrecise on kasutatud teadusuuringutes just selle tõestatud kvaliteedi tõttu.

SelenoPrecise'i mõju on katsetatud ja dokumenteeritud rohketes uuringutes, üks olulisemaid neist on revolutsiooniline KiSel-10, mille käigus 443 eakat rootslast võtsid seda preparaati viie aasta jooksul.

Sellega parandasid nad tunduvalt oma elukvaliteeti.

Aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele. Aitab kaasa normaalsele spermatogeneesile. Aitab kaasa kilpnäärme normaalsele talitlusele.

www.pharmanord.ee

PEREKOND

d u t a m a a r t e s t e s d a a L m o o l d a v i g rää ! i g a d n õ m i i n – Anniina Ljokkoi –

Kas oled kuulnud lugu ahvist, kes sidus torditüki õnge otsa, et seda kaladele pakkuda? Mina ise ei olnud, aga ühel päeval olin sunnitud seda jutustama.

Me puhkemajas juhtus olema pildiraamat ahvist ja kalamehest ning laps tahtis kangesti, et seda loeksime.

kinni ja lasi vette. Kohe ilmusid nähtavale kalad, kes hakkasid suure isuga sööma. Ahv tõmbas nööri veest välja ja nägi, et tort oli otsa saanud. Kõigepealt ta kurvastas veidi, siis juba ühines kalade rõõmuga, kuna nad teda nii siiralt tänasid!

Nagu ei olnud väikesel ahvikesel täpsemat arusaama õngitsemisest, ei olnud seda ka väikesel kuulajal, kellele see muinasjutt korda läks. Pärast seda on Werner mitu korda kalapüüki mänginud, otsides selle jaoks parajalt pikka keppi õue pealt või teeservast.

N

RAAMATURIIUL RAAMATUIST PUNGIL

agu raamatu piltideltki oli aru saada, nägi väike ahvikene pealt, kuidas suur kalamees läks randa kummalise pika kepiga, mille otsas rippus nöör.

Ta seisatas lautril, sidus midagi nööri otsa, viskas selle vette ja jäi ootama. Ahvi jaoks tundus see nii põnev, et tahtis kohe isegi proovida.

Ahv läks koju, leidis harjavarre ja sidus nööri selle otsa. Ta haaras tükikese torti kaasa ja kiirustas randa.

Rannas sidus ta torditüki nööri otsa

Lasteraamatuid on igasuguseid. On vana klassikat ning uute filmide järgi tehtud pildiraamatuid. On suurte kirjastuste ja tuntud tegijate välja antud raamatuid ning tagasihoidlikumaid, ise kirjastatud raamatuid. On erinevatele vanusegruppidele, erinevates keeltes, suuremate ja väiksemate piltidega, õhukesi ja paksemaid.

Mudilaste raamatuid hakkab kogunema mänguasjakasti kohe, kui laps

„Lasteraamatutest puudust ei tule.

Headest lasteraamatutest aga vahel küll.”

46

Brontosaurus Beppe seikleb Ville Hyttöneni soomekeelses raamatus, mille illustratsioonid on teinud Mira Mallius.

sünnib. Werneri esimene raamat oli pildiraamat Muumidest, mille küljes rippus rõngas, millest tita sai oma käekesega kinni haarata. Siis hakkasid tulema kingitud raamatud, reisidelt mälestuseks ostetud raamatud, raamatukogust laenutatud raamatud. Lasteraamatutest puudust ei tule. Headest lasteraamatutest aga vahel küll.

Tegelikult on väga oluline, milliseid raamatuid me lastele unejutuks, perearsti vastuvõturuumis või pikal rongisõidul loeme. Laste keele ja maailma-

PEREKOND

vaate arengule on neil tohutult suur mõju. Ja kindlasti puudutavad need ka lapsevanemaid. Kui lugeda kokku, mitu tundi nädalas veedan lastekirjanduse juures, siis neid ikka tuleb. Kaks tundi vähemalt, sageli rohkem.

Mõne pildiraamatu olen lugenud läbi juba kümneid kordi ja kõige armsamad pärinevad mu enda lapsepõlvest. Osa raamatuid jällegi on sõna otseses mõttes ära näritud. Osa on mitmest kohast teibiga kokku liimitud. Osa on saanud pastakast isikupäraseid hieroglüüfe juurde. Mõned on aga nii igavad või tobedad, et neid ei taha lahtigi teha ja ka edasi kinkida oleks piinlik.

SEGATOIDULISTE MAAILM PAISTAB RAAMATUTEST VÄLJA

Veganluse marginaalsust tunnetan iga kord, kui lasteraamatus tuleb ette mõni järgnevatest tegevustest: süüakse liha, juuakse lehmapiima, ratsutatakse hobusega, käiakse kalal, külastatakse loomaaeda ja tsirkust, kootakse villaseid sokke või värvitakse kanamune. Kõiki neid toimetusi esitatakse päikesepaistel, nunnude tegelaskujudega ja normaalsete nähtustena.

Kõige julmemad näited on sageli vanades raamatutes, mida vahel lastakse välja ka kordustrükkidena. Meil on raamaturiiulis Soomes välja antud kogumik varasemate aastakümnete lastekirjanduse klassikast, mille mõned lood tõstavad mul ihukarvad püsti.

Selline on näiteks lugu meremeestest, kes korraldavad laeva peal suure peo oma sõpradele.

Suure peolaua taha kogunevad lisaks meremeestele paljud erinevad loomad oma peredega. Pildilt on näha, mida head ja paremat nad söövad. Loomadel on taldrikul oma liigile loomuomast söögipoolist – kassidel kalad ja oravatel pähklid jne. Hiired aga söövad juustu, mis on neile muinasjuttudest tuttav söök. Sea ja hane toit meenutab kõige rohkem sööta, partidel ja kanadel on taldrikul midagi rohelist.

Eesel sööb isuga spagette ja lehmal on võileib. Vastuoluline on see, et elusa kana ja tibude selja taga lebab ühe meremehe taldrikul grillkana.

Kaasaegsetest pildiraamatutest sellised näited puuduvad. Nendes on loomatööstuse olemasolu peidetud tagaplaanile ja seda esindavad ainult mõned rafineeritud toidud: lihapallid, kalapulgad või jäätis.

Tänapäeval ei taheta päriselu loomatööstusest kuuldagi.

Lastele näidatakse pigem saja aasta tagust talupidamist, nagu on näha „Meie talu” tüüpi lasteraamatutes.

Paljusid asju saab lugedes ümber sõnastada: lihast saab tofu, lehmapiimast kaerapiim.

Juust ja viiner sobivad, sest need on ka vegankujul olemas tänu alternatiive arendavale toidutööstusele. Veidi suurem väljakutse on ümber sõnastada erinevaid tegevusi: kalapüüki kalade söötmisena, loomakasvatust koduta loomade eest hoolitsemisena.

Kahe-kolmeaastase lapse puhul läheb see veel läbi, neljaselt-viieselt tulevad juba küsimused.

Laias maailmas on vegansõbralike lasteraamatute turg juba täiesti märgatav. Peamiselt inglise keeles on ilmunud juba kümneid pildiraamatuid, mis räägivad sellest, mida veganlus tähendab nii inimeste kui loomade jaoks. Eesti keelde ei ole neid veel jõutud tõlkida, soome keeles on mõni juba kirjutatudki. Varsti on need ka siin!

Veelgi toredamad on raamatud, mille taga on veganist autor, illustraator või kirjastaja, kuigi seda eriliselt rõhutatud ei ole.

See tähendab, et raamatus veganlusest ei räägita ning esil on teised teemad. Selline on näiteks hiljuti ilmunud Sandra Vungi lasteraamat „Käpp ja kapsarulliplaneet”.

„Werner teabki juba rääkida, et osad saurused olid taimetoitlased, osad lihasööjad. Seda fakti ei ole vaja ümber sõnastada – looduses käivad asjad nii, nagu käivad.”

VEGANLASTERAAMATUD JÕUAVAD VARSTI KA MEILE

Werneri üks lemmikraamatuid on dinosaurustest jutustav suur pildiraamat, mida ta sirvib vahel ka ise. Raamat näitab suurte piltidega, kuidas dinosaurused elasid, kui suureks nad kasvasid ja kuidas toitusid. Werner teabki juba rääkida, et osad saurused olid taimetoitlased, osad lihasööjad. Seda fakti ei ole vaja ümber sõnastada – looduses käivad asjad nii, nagu käivad. Ja käisid miljoneid aastaid tagasi.

Kui raamatu sisu mitte kuidagi ümber sõnastada pole võimalik, ütlen alati, et ega see asi loomadele ei meeldi. Ei meeldi olla puuris, ei meeldi jääda emata, ei meeldi saada toiduks.

MEIE PERE LASTEKIRJANIK

Ühte veganist lastekirjanikku on mul juhtumisi võimalus väga lähedalt jälgida. Werneri isa Ville Hytönen on kirjutanud soome keeles praeguseks juba üle kahekümne lasteraamatu, millest viis on tõlgitud ka eesti keelde.

Veganteemad olid tema raamatutes kaua tagaplaanil. Pigem käsitles ta inimestevahelisi suhteid loomadest tegelaste kaudu, näiteks raamatus „Eesliköhv köösliahv” on teemaks kiusamine.

Jutukogumikus „Mutukamaa lood” jutustatakse lugu ämblikust, kellel hakkas oma sõprade söömise pärast halb ja ta hakkas seetõttu taimetoitlaseks.

Paar aastat tagasi ilmus Villelt esimene lasteraamat, mille peategelane on vegan brontosaurus nimega Beppe! Raamat alustas sarja, milles on tänaseks ilmunud Soomes kaks raamatut. Esimene räägib salajasest 47

PEREKOND

spagetikastme retseptist, mille Beppe oma vanaema maagilisest köögikapist leiab. Teine aga India läätsetoidu valmistamisest ja põnevatest maitseainetest.

Igas peres on teatud valdkonnad, kus vanemad-vanavanemad töötavad ja millega lapsed kursis on. Meie peres on selleks kirjandus. Ka Werneri onu kirjutas hiljuti ühe raamatu, mis aasta alguses ilmus. Kui seda Wernerile näitasime, viskas ta sellele tüdinud pilgu: „Kõik kirjutavad raamatuid, aga dinosauruseid ei tee keegi.” Sageli mõtleb ta siiski ka ise raamatute kirjutamisele, pakkudes välja naljakaid ja põnevaid tegelasi. Ühel õhtul teatas ta, et tahab kirjutada hoopiski luulekogumiku. Ta võttis paberi ja pastaka. Ootasime põnevusega, mis saab. „Äkki tahaksid rääkida oma luuletusest, siis issi paneks kirja,” pakkusin. See Wernerile ei sobinud. Ta tahtis ise oma luuletust joonistada. ●

48

VEGANSÕBRALIKKE LASTERAAMATUID (inglise keeles) Julia Feliz Brueck „Libby finds vegan sanctuary” Patrick George „Animal rescue” Steve Jenkins, Derek Walter & Caprice Crane „Adventures of Esther wonder pig” Ruby Roth „That’s why we don’t eat animals: a book about vegans, vegetarians, and all living things” Ruby Roth „Vegan is love: having heart and taking action” Ruby Roth „V is for vegan. The ABCs of being kind” Andrea Zimmer & Julia Feliz Brueck „Wild and free” TUUNI OMA PILDIRAAMATUT! Kas raamaturiiulis seisab mõni kingipakist või lapsepõlvest pärit pildiraamat, milles räägitakse, et notsu annab liha ja kanad mune?

Otsi pildiraamatutest välja häirivad detailid. Mõtle, mida toredat tahaksid nende asemele.

Leia asemele paremad pildid. Neid saab lõigata ajakirjadest või printida netist.

Miks mitte osta ka mitu lehte kleepse: lilli, südameid, puuvilju, liblikaid, palle, helikoptereid. Kõike, mis läigib ja helgib!

Igaks juhuks võid uuendatud lehtedele peale panna ka kleepkile. Ütle lastele, et vanas raamatus ootab lahe üllatus!

Milline toitumine on parim sinu lapse arengule ja immuunsüsteemile?

Kuidas muuta tervislik toitumine harjumuspäraseks tervele perele?

Milliseid toiduaineid vältida ja millega neid asendada?

TEADUSPÕHIST TERVISEKIRJANDUST LEIAD

pood.gorilla.ee 49

KESKKOND

Biobag on jäätmekäitlusteemad hingeasjaks võtnud!

Konverentsil jagasid edasiviivaid nippe asjatundjad – Anett Rannamets –

Viimastel aegadel on maailmas laineid löönud erinevad jäätmekäitlusteemad, eriti kõik, mis puudutab biolagunevate jäätmete sortimist, kogumist ja ringlussevõttu. Märtsi lõpus korraldas Biobag põhjaliku konverentsi, kus tehti ülevaade Eesti hetkeolukorrast ning nõu ja nippe olid tulnud jagama maailma riikide asjatundjad Norrast, Rootsist ja Itaaliast.

Seminari eesmärk oli kasvatada Eesti võtmeisikute teadmisi biojäätmete käitlemisest ja aidata kaasa tulevikuplaanide elluviimisel.

S

eoses peatselt jõustuva direktiivi nõudega vähendada ühekordselt kasutatavate plasttoodete kasutust 2021. aastast, saab muutuste tegemise aeg vaikselt läbi. Ühe alternatiivina plastile räägitakse sageli biolagunevatest materjalidest. Et tõsta kodumaa inimeste teadlikkust biojäätmete teemal, korraldas Biobag OÜ konverentsi „Roheline Eesti”. Biobagi grupp on teenäitajaks biolagunevate materjalide tootmises ning kõige tuntum biolagunevate materjalide tootja Eestis.

Konverentsi fookuses oli biojäätmete ringlus „From Plant to Plant” („Taimest taimeni”). Üritusel astusid üles edukate ettevõtete eksperdid Norrast, Rootsist ja Itaaliast, et jagada oma edulugusid ning tänaseni toimivaid lahendusi.

Kõrvu jäi suuresti see, et jäätmekäitluse teemadel peaks rääkima juba maast madalast. Lapsed on need, kes tuleviku loovad, seega peaks neid jäätmeteemadel harima varakult. Näiteks Itaalias investeeritakse palju jäätmeteemalistesse õppeprogrammidesse.

Mida varem jäätmete sorteerimisega alustatakse, seda tõenäolisem on, et

50

KESKKOND

see jääb loomulikuks osaks elust ka edaspidi.

Tõdeti ka seda, et isegi kui isiklikus majapidamises prügi sorteerimine tavapäraseks harjumuseks saab, on siiski kaalukamaks probleemiks suured ettevõtted. Näiteks kaubanduskeskused, kust tuleb suurtes kogustes erinevaid jäätmeid korraga.

Kui Itaalia, Rootsi ja Norra esindajad rääkisid peamiselt meetmetest, kuidas jäätmete liigiti kogumine inimeste igapäevarutiini kinnistada, oli silmapaistvamaks ja põnevamaks ettekandeks kindlasti Rootsi ettevõtet Susteco AB esindava Cecilia Eki sõnavõtt komposteerimisest ja kompostritest.

Kas olete kuulnud midagi Big Hannast? Tegemist on kompostriga, kuhu inimene saab oma biojäätmed ise sisse panna ja näha, mis tema jäätmetest saab. Elulise näitena Big Hanna funktsionaalsusest võiks välja tuua USA Ohio osariigi vangla, kuhu on paigaldatud lausa kümme kompostrit.

Kuna turvakaalutlustel on jäätmete väljasaatmine territooriumilt tülikas – jäätmed tuleb vanglates alati üle kontrollida –, on juhtkond oma elu lihtsamaks ja kinnipeetavate elu põnevamaks teinud. Vanglas õpitakse jäätmeid sorteerima ning kinnipeetavad saavad Big Hannast tulnud komposti kasutada aiatöödes. Niisiis on siinkohal keskkonnasõbralik leiutis pandud tööle ka hariduslikul eesmärgil.

Rootsis pandi ühes elamurajoonis püsti suur kasvuhoone, kus igale elanikule on eraldatud oma kasvatusala.

Nii kasvatatakse naabritega aiasaa-

dusi ning võimalik on ära kasutada ka enda toodetud kompost. Kasvuhoones käiakse juttu ajamas, koos kohvi joomas ja aiatööd tegemas. Nii teavad elanikud, kuhu nende jäätmed lähevad ja mis neist saab.

Big Hanna suur eelis on selle multifunktsionaalsus. Korduvaid transpordikulusid sellega ei kaasne, sest biojäätmeid mujale ei veeta. Samuti ei pea aiahuvilised endale keemilisi väetisi muretsema, sest kompost on käepärast.

OLUKORRAST KODUMAAL

Eestis on olmejäätmete ringlussevõtt püsinud viimastel aastatel 30% kandis.

Oleme aga olukorras, kus peame saavutama kogu Euroopas kokku lepitud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvud – järgmiseks aastaks 50% ja sealt edasi üha rohkem, jõudes aastaks 2035 65%-ni.

Ringlussevõtt tähendab, et jäätmed töödeldakse uuesti toodeteks, materjalideks või aineteks, et neid kasutada esialgsel või muul eesmärgil. Praegu Eestis enamik olmejäätmeid aga põletatakse energiakasutusega.

Selleks, et jäätmeid ringlusse võtta, on oluline nende kvaliteet. Kvaliteetse materjali ringlussevõtuks on jäätmeid võimalik saada liikide kaupa eraldi kogudes. Jäätmete liigiti kogumist korraldab kohalik omavalitsus. Biojäätmed ei ole aga paraku veel mitmel pool jäätmeveoga hõlmatud ning inimesed ei saa neid mugavalt tekkekohas ehk kodu juures üle anda. Biojäätmeid on segaolmejäätmete seas veel päris suur

hulk ning ringlusse jõuab seetõttu neist väga vähe. Väga paljud inimesed ei vii tänapäeval ka jäätmete liigiti kogumise seost kokku.

Lisaks sellele, et tulevikus üha rohkem jäätmeid liigiti kogutakse ja ringlusse võetakse, on loodetavasti rohkem rõhku ka kogukonnapõhistel lähenemistel biojäätmete kogumise ja käitlemise osas.

Alati ei olegi vajalik biojäätmeid jäätmevedajale üle anda ja vedada kaugele kompostimisse või biogaasi tootmisele. Otstarbekam on võib-olla jäätmed sealsamas ringlusse võtta ning saadud materjal samas piirkonnas ära kasutada. ●

Hea teada!

Biolagunevad jäätmed on laiem termin, mille alla kuuluvad erinevad anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed (paber ja papp, toidujäätmed, puit jm.)

Biojäätmeteks peetakse järgmisi biolagunevaid jäätmeid: 1. aia- ja haljastusjäätmed 2. kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed 3. toiduainetööstuses tekkinud jäätmed, mis on oma koostise ja olemuse poolest samalaadsed punktis 2 nimetatud jäätmetega.

51

EETIKA

Jah, ka kalad tunnevad valu!

– Lea Soorsk –

T

eise valu ei saa tunda. Ometi on just valu olnud see, millega koputada ühiskonna südametunnistusele ja kosta loomade õiglase kohtlemise eest. Valu olemuse mõistmist ja valu uurimist raskendavad aga mitu asjaolu. Esiteks pole valu võimalik taandada mõnele kindlale ajuosale, mille olemasolu osutaks üheselt, kas olend tunneb valu või mitte. Lisaks selgub, et aju ei ole üldse ainus elund, mis valuprotsessis osaleb. Kuidas siis teha kindlaks, et kõik elusolendid üldse valu tunnevad?

Lihtsustatult võib öelda, et valukogemus jaguneb kaheks etapiks: kõigepealt tuvastavad kahjustuse nahas paiknevad notsiseptorid ehk valuretseptorid ja alles siis rändab signaal edasi ajju, kus tekib teadlik valuaisting. Kõigepealt refleks, siis valutunne.

52

Valu kaksikloomus on kõigile tuttav – kõigepealt tõmbub käsi kuumalt pliidiraualt ilma igasuguse teadliku juhtimiseta tagasi ja alles siis hakkab peopesa valust tuikama. Ja ehkki notsiseptorid on konkreetsed närvirakud, mille olemasolu on kontrollitav (ja arvatakse, et need esinevad kõigil loomadel), siis nagu juba mainitud, pole ajus tuvastatud valukeskust, mis näitaks meile ühemõtteliselt, kas olend kogeb ka teadlikult valu.

Teiseks raskendab uurimist see, et valu on subjektiivne kogemus. Me ei saa tunda teise valu isegi siis, kui mõlema aju koosneb täpselt samadest osadest ja mõlemal on kaks kätt-jalga ja kümme sõrme-varvast.

Valu võtab teadvuses võimust nii, et inimene ei suhestu ümbritsevaga enam adekvaatselt. Ta võib meile oma valu sõnadega kirjeldada ja me võime oma kogemuse põhjal seda ette kujutada. Empaatia võimaldab meil teisega

suhestuda, aga sama tunda me ei saa.

Käitumine reedab tunded Kui juba teise inimese valu jääb meile kättesaamatuks, siis kuidas teada, kas valu tunnevad loomad? Nagu inimestegi puhul: käitumisest. Seda meelt on käitumisbioloog Victoria Braithwaite, kelle aastakümnete pikkune töö kaladega on näidanud nii seda, et kalad tunnevad valu, kui ka seda, et nad on kognitiivselt palju võimekamad, kui on varasemalt arvatud.

EETIKA

Lisaks füsioloogilistele katsetele, mis keskenduvad notsitseptsioonile, on Braithwaite oma uurimistöös teostanud katseid, mis jälgivad, kuidas mõjutab valu kalade käitumist.

Mesilasmürgi süstimine vikerforellide valuretseptoritest pikitud huultesse tõi kaasa isutuse ja huvi kaotuse ümbritseva suhtes. Pärast äädikhappesüsti hõõrusid kalad süsti saanud kohta vastu akvaariumiklaasi ja põrandat katvaid kivikesi.

Kaks erinevat toimeainet valiti teadlikult – mesilasmürk põhjustab punetust, pakitsust ja paistetust, äädikhape aga kipitust-sügelust.

Kalade reaktsioon viitas, et nad kogevad neid ärritajaid erinevalt. Mõlema süstiga kaasnes stressihormooni kortisooli tõus veres, hingamise kiirenemine ja normist kõrvale kalduv käitumine – akvaariumi põhjas küljelt-küljele õõtsumine.

Braithwaite ja samuti kalade valutundlikkust uuriv Lynne Sneddon vaatlesid, kuidas mõjutab äädikhappesüst vikerforellide ettevaatlikkust uutele esemetele lähenemisel. Leiti, et normaalne kaitsekäitumine taandub. See viitab sellele, et valu häirib teadlikke protsesse.

Katset korrati, süstides forellidele lisaks äädikhappele valuvaigistavat morfiini – hälbiv käitumine taandus märgatavalt. Morfiin ei mõjuta aga valu allikat, vaid vaigistab teadlikult kogetavat valutunnet. Samuti polnud kalad pärast morfiini nii ettevaatlikud kui tavaliselt. See on põhjendatav morfiini teadvuse selgust hägustava ja lõõgastava toimega. Seda kinnitab ka asjaolu, et kontrollgrupp, kellele süstiti enne morfiini soolalahust, käitus samamoodi kui grupp, kellele süstiti enne morfiini äädikhapet.

Braithwaite on teinud uuringuid ka

LOOMAÕIGUSTE KONVERENTS 2019 3. MAI 2019 SALME KULTUURIKESKUS, TALLINN

Vaata lisa FBst: Loomaõiguste konverents 2019 Osalus: 10 eurot, sisaldab lõunasööki

teiste kalaliikidega, aga vikerforellid korduvad valikus oma leviku tõttu kalakasvatuses. Kalakasvatuse osakaal maailmas aina tõuseb, FAO andmetel tuleb 2030. aastal kaks kolmandikku maailmas tarbitavast kalast just kasvandustest.

Braithwaite on öelnud, et reaktsioonid tema tööle jagunevad kaheks. On neid, kes peavad läbinisti jaburaks, et kalade valutunnet üldse tõestama peab. On ka neid, kes on veendunud, et kalad on arengutasemel nii madalal, et midagi sellist on naeruväärne väita. Sestap jätkataksegi uuringute tegemist, et toetada mõõdetavate tõenditega seda, mida paljud loomasõbrad juba teavad. Kalade puhul on teadlaste seisukoht aina üksmeelsem: kalad tunnevad valu. Selle teadmise ja kalade kohtlemisviisi vahel haigutab veel kuristik, mille ületamine sõltub valikutest. ●

REISIKIRI

MINU SRI LANKA Naeratustest, rohelusest ja mitmekesisusest pakatav paradiisiriik – Kristjan Keres –

Päikeselised tervitused Sri Lankalt! Riigist, mis kostitab iga külalist mitmekesisuse ja iluga. Olgu selleks siis lopsakad teepõllud, vahelduvad maastikud, tšillised riisikarrid, heasoovlikud inimesed, imeliste vaadetega rongisõidud, magusaimad puuviljad või kaunid paradiisirannad. Üks on kindel – siin on kõigile midagi.

Nii ma istun riigi lõunaosas ühes rannakohvikus, kus ühes suunas avaneb vaade India ookeanile, teises suunas laulavad palmisalus seiklevad paabulinnud ja kolmandas näen, kuidas järjekordsed surfarid lainete poole liiguvad. Elan siinse elu rütmis juba spontaanselt kolmandat kuud ja üldine heaolutunne siinolemisest ei taha kuidagi vaibuda, sest on, mille üle rõõmustada.

Siinsed inimesed! Põneva seguna tumedast nahavärvist ja europiidsetest näojoontest on nad alati sõbralikud, särasilmsed ja külalislahked. Ja seda tihti nende loomuse, mitte õpitu järgi. Eks ole siin suur roll ka budismil, mida 70% riigist järgib ja mille põhitõdedeks olevad kaastunne, lahkus ja headus antakse juba sündides kaasa.

Inspireeriv!

Enam ei teagi, kuidas siin olla, ilma et restoranipidajatega ei vestleks, 54

tuktuki-meestega sõbralikult ei lõõbiks või vastutulevatele inimestele ei naerataks. Positiivse laengu saab alati ja mida väiksem ning turistivaesem linn, seda ehedam kogemus. See ongi parim osa reisimisest – võimalus tunda end kohaliku elu osana, jagada hetki ja lugusid.

Inimeste siirus ja headus muudab siin reisimise ka kahtlemata turvaliseks. Jällegi tänu budismile, mis ütleb ei valetamisele, haiget tegemisele, varastamisele ja alkoholile. Tõepoolest ei ole siin pea kordagi vägivalda või teiste peale märkimisväärset vihastamist märganud. Hea näide on siinne meeletu liiklus, mis annaks Eesti mõistes pea igal sekundil põhjust ärritumiseks, kuid siin oskavad kõik rahulikuks jääda.

KAKS SÕNA: RIIS JA KARRI

Teiseks minu lemmikasjaks siin riigis on toit! Selle kirjeldamiseks saab kasutada kahte sõna: riis ja karri.

Väikeste erinevustega söövad kohalikud seda nii hommikuks, lõunaks kui õhtuks ning seda valmistatakse ainult kohalikest saadustest, enamasti vaid taimedest. Lisa juurde iga nurga peal

REISIKIRI

müüdavad värsked puuviljad, taimsed snäkid ja maiused ning oledki jõudnud ühte kõige taimetoidusõbralikumasse riiki maailmas!

Võib vist lausa öelda, et olen siinsest toidust sõltuvuses. Juba hommikul ärgates mõtlen, kust oma järgmise karrikoguse ja puuviljad kätte saan. Vaheldust pakub see, et iga koht valmistab karrit oma käekirja järgi ja kunagi ei tea, millistel taimedel järjekordne eine põhineb või kui maitsekas see on.

Põnev! Ja puuviljad on suurepärased.

Mahlaseimad mangod, ananassid ja papaiad, rääkimata erakordsest banaanivalikust (kilohind muide alates 30 eurosendist) või eksootilistest mangostanidest, rambutanidest ja soursop’idest.

Mis teeb aga riisist ja karrist ühe õige kohaliku toidukorra? Lühidalt öeldes punane riis, läätsekarri, kaks kuni kolm erinevat lisatud köögivilja, tšillid ja papadum (imeõhuke ja krõmpsuv riisija kikerherne jahust tehtud leib). Kindel on see, et mitte kunagi ei puudu toidust sibul, küüslauk, värsked tšillikaunad ja maitsestamiseks vajalikud karri, kurkum ning masala. Kastmed valmistatakse alati kookospiimaga ja vastavalt hooajale võib leida karrivalikuna kõike, alates rohelistest ubadest, mangost ja peedist, lõpetades jaka ehk leivapuuga.

Märkimist väärib üks minu lõunasöök, kui sain ühelt taldrikult kokku lugeda lausa 13 erinevat taimset saadust. Ja seda kõike uskumatu 200

ruupia ehk 1 euro eest kohalikus toidukohas (tavaliselt buffet’s ehk söö-palju-jaksad-toidukohas) või 2–4 euro eest „turistikohas“.

Kõige meeldejäävamad toidukogemused pärinevadki kohalikest söögikohtadest, mida kutsutakse siin veidi segadusttekitavalt hotellideks. Astu aga julgelt sisse, sest külastaja leiab sealt linna parimad hinnad, ehedaima toidu ja pilguheite siinsesse igapäevaellu.

Laudu jagatakse kohalikega, kes kõik on oma tegevusse üsna tugevalt pühendunud – keegi ei istu tunde ega lobise niisama, vaid tullakse, süüakse ja minnakse. Põhiliselt käib söömine ainult paljaste kätega, mis võib esma55

REISIKIRI

pilgul üsna harjumatu näida. Põnev on aga jälgida, kuidas sõrmeotstega riis, läätsed ja juurviljad sobilikuks ampsuks vorbitakse. Ise proovides vallandub ootamatult vabastav tunne.

Ja üllatuma ei peaks, kui kõrval olev mees kleiditaolist riideeset kannab – sarong on siin väga levinud ja hinnatud mugavusriie.

Teeriigina ei puudu toidukordade kõrvalt pea mitte kunagi ka üks tassike musta teed. Soodsaimates kohtades saab seda nautida lausa 10 ruupia ehk 5 eurosendi eest. Teest ei saa Sri Lankal üldse üle ega ümber – see on riigi üks suurimaid ekspordiallikaid. Sri Lanka on maailmas neljas tee tootja. Meile tuntud teebrändid Lipton ja Dilmah tulevad siitkandist. Toodetakse peamiselt Ceyloni-nimelist teed, mis on juhtumisi ka Sri Lanka endine nimi.

Igatahes, siinsed teevalmistamised, teetehased ja -istandused on ääretult põnevad ja neid saab avastada riigi keskosas.

PÕHJUSEGA PARADIISIRIIK

Nuwara Eliya on paik, millest lausa peab rääkima. Loodus on siin mitmekesine ja mägine. Saab matkata, sõita rolleriga kahe kilomeetri kõrgustel mägiteedel ja olla reisijaks maailma kõige ilusamaks tunnistatud rongisõidul Kandyst Ellasse. Rääkimata kõrguvatest koskedest ja lõpututest teeväljadest, mille mägine astmelisus,

56

Patrick Font Studiol on valminud imemaitsvad kokteilid.

Koos meie lemmik baarmeni Amaury Bocquilloniga oleme loonud lihtsa kuid imemaitsva kokteili.

RETSEPT KOOSTIS: 5 cl Beefeateri džinni 2 cl vanillimaitselist suhkrusiirupit (näiteks Monin) mõni tilk sidrunimahla 10 cl Patrick Font‘i töökoja Williamsi pirni nektarit 1 munavalge VALMISTAMINE (ŠEIKERIGA): Asetage kõik koostisosad šeikerisse ja loksutage jääga 10 sekundi vältel.

Kurnake ja serveerige – nii lihtne see ongi!

VALMISTAMINE (ŠEIKERITA): Asetage kõik koostisosad peale munavalge klaasi.

Segage – ja ongi valmis!

KOKK SOOVITAB: Kokteili kaunistamiseks sobib üks kena pirniviil: lõigake see pooleks, immutage sidrunimahlaga ja veeretage mustas taimse söe pulbris!

Ootame Teie retseptiloomingut või kokteilipilte: kristine@fruitsinbottle.com või kasutage hashtagi #fruitsinbottle Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

REISIKIRI

rohelus ja lopsakus vahel uskumatuna näivad. Tõeliselt ilus ja maaliline ning paljude jaoks üllatav, sest postkaartidel domineerivad tihtipeale piltilusad palmirannad.

Saareriigil on rohkem kui 1500 kilomeetri jagu rannikut. Mida lähemal olla pealinnale Colombole, seda rohkem kohtab turiste. Eriti populaarsed on Mirissa, Hikkaduwa ja Unawatuna rannapiirkonnad, mis kõik oma maagiliste randade, arvukate söögikohtade ja arenenud võimalustega välismaalasi meelitavad. Minu lemmikrandadeks on aga rahulikumad Tangalle ja Dikwella, mille rannaäärsed alad on (veel) kaetud roheluse ja rohkete kookospuudega ning panevad tõesti tundma, nagu oleksid paradiisis.

Erinevate sihtkohtade vahel liikumise pärast muretsema ei pea, sest teed

58

REISIKIRI

on suurepärased ja väga taskukohane ühistransport viib kõikjale. Ütle aga sihtkoht ja sobiv variant pakutakse hetkega. Ükski ettevõtmine ei toimi siin ajakava alusel, vaid tunde järgi. Start on siis, kui buss on piisavalt täis. See tähendab sageli, et ühtegi inimest ei olegi enam võimalik sõidukisse mahutada.

Bussisõit on alati seiklus, sest bussid on Sri Lanka teede tõelised bossid, kel sõltumata kiirusest või liiklusvahendite arvust teel alati eesõigus. Sõiduvahendeid on siin rohkelt. Domineerivad peamiselt kolmerattalised ehk tuktukid, millega kahtlemata iga külastaja ka paar sõitu jõuab teha.

Riigi mitmekülgsusest rääkides ei saa mainimata jätta siinset loomade liigirikkust. Rahvusparkidest võib leida kõiki, alates leopardidest, elevantidest ja vesipühvlitest kuni hiidoravate, lendkoerte ja džunglikanadeni. Selles on alati midagi kirjeldamatult erilist, kui üht elevanti loomaaia asemel vabas looduses seiklemas näen. Samuti on Mirissa lähistel võimalik silmata ha-

ruldasi sinivaalu ja ujuda koos kilpkonnadega – kõike seda täiesti loomulikul viisil.

Nagu näha, leiab siin riigis tegevust ja uudistamist nii kümneks päevaks, kolmeks nädalaks või lausa kolmeks kuuks. Ühe arenenuma riigina Lõuna-Aasias võtab Ceylon kõik külastajad alati hea meelega vastu.

Loomulikku ilu leiab kõikjalt ja kogu see organiseeritud korrapäratus, mis siin riigis valitseb, on ühelt poolt ootamatu, teisalt paeluv. On hea näha, kuidas asjad toimivad isegi siis, kui selged reeglid puuduvad, või kuidas tühiste asjade pärast ei muretseta ning elu nauditakse täpselt sellisena, nagu see on.

Elu on ilus, ilu on elus. Lihtsates asjades peitub võlu. Ja seda õpetab Sri Lanka kindlasti. On lihtne siinset elu igatsema hakata – olgu põhjuseks siinsed naeratused, looduse lopsakus, troopika, päikesepaiste, puuviljad, ookeanilähedus või taimne toit. Üks mis kindel, sellele riigile saan alati öelda: „Järgmise korrani, näeme varsti!“.

Ayubowan, Sri Lanka! ●

KUIDAS KÄITUDA JA MIDA MEELES PIDADA? Võta kaasa joogipudel ja joo kraanivett. Sri Lanka on üks vähestest riikidest Lõuna-Aasias, kus puhta vee saamiseks on üleriigiliselt märkimisväärselt investeeritud.

Sõida kohalike busside ja tuktukkidega, mis viivad sind taskukohaselt kõikjalt kõikjale (hinnad alates 25 eurosendist). Või rendi roller ja seikle iseseisvalt (alates 5 euro eest päevas). Ööbi külalistemajades ja kodumajutustes (alates 15–20 eurot öö), et tutvuda kohalike inimeste ja nende elurütmiga. Omanikud näevad neis tihtipeale rohkem vaeva kui mistahes hotell.

Naerata inimestele ning vastunaeratus on garanteeritud. Suhtle julgelt, kohalikele meeldib see!

Käi toidukoolitusel ja õpi kohaliku kokakunsti saladusi. Mulle nii meeldis, et käisin lausa kaks korda.

Külasta kohalikke söögikohti ehk hotelle, kust leiad lõunasöögiks alati värskeima riisikarri soodsaima hinnaga. Ja kui väheks jääb, küsi juurde – annavad tasuta.

Söö võimalikult palju puuvilju ja joo värskelt tehtud mahlu. Lahkudes hakkad neid kiirelt igatsema!

Tutvu budismi põhitõdedega, vestle munkadega, külasta templeid ja õpi meditatsiooni kohta.

Kodustele osta kaasa maailma puhtaimaks peetud teed, maailma parimaks nimetatud kaneeli (ka muid maitseaineid) ja käsitööna valmistatud rõivaid.

Kauple! Kui oled suveniire ja riideesemeid ostmas või tänavalt suvalist tuktukki võtmas, siis tea, et alati on hinna osas mänguruumi ja tihti lausa 50% ulatuses, kui mitte rohkem.

Oste tehes kontrolli alati tagastusraha, sest neil võib jääda „kogemata“ mõni rahatäht tagasi andmata.

KUHU MINNA, MIDA TEHA? Ajalugu, linnad ja kultuur Galle (UNESCO, tunne end nagu Euroopas ehk euroopalik kindluslinn) Sigiriya (UNESCO, kõrgustesse ulatuvad ajaloolised kivirahnud, mille tippu matkata) Kandy (mägine linn, huvitavad templid ja turud, alguspunkt rongisõiduks) Anuradhapura (UNESCO, iidne pealinn) Colombo (aina kasvav pealinn, mis elab täiesti omas rütmis) Loodus, matkad, tegevused Rongisõit Kandy-Nuwara Eliya-Ella Nuwara Eliya (teeistandused, järv) Little Adam’s Peak (üks parimaid matku, mida riigi keskosas ette võtta) Adam’s Peak (varahommikune matk Sri Lanka kõige pühamasse tippu).

59

AKTIVISM

Vägivallatult vägivalla vastu Eesti naine seisab Suurbritannias loomade elu eest – Karmen Korjus –

Loomaõiguslus käib veganlusega käsikäes. Aktivismi kõlavamaks hääleks on Meat the Victims (MTV) ettevõtmine, mille sõnum ja tegevus levib pidurdamatult riigist riiki.

Eestist pärit Triinu Uprus (28), kes praegu Inglismaal elab, on võtnud oma südameasjaks seista loomade eest, kel endal kaasa rääkida pole võimalik. Eks ikka selleks, et jõuda meedia tarbijateni just nende lugudega, mis peegeldavad ilustamata päriselu.

M

ida kujutab endast Meat the Victims ning mis on selle põhimõte?

Meat the Victims on loomaõiguslik aktsioon, mille eesmärk on meediakajastuse kaudu paljastada reaalsus selle kohta, mis toimub loomadega, kes toidulauale jõuavad.

Tegemist on rahuliku protestiga, mis koosneb kahest grupist. Esimene tiim on farmis loomadega ja teine farmi lähedal. Sotsiaalmeediasse postitatakse farmist pilte, videosid ja tehakse live-ülekandeid. Eesmärk on jõuda suurde meediasse. Kui see juhtub, on meie töö nö tehtud. Lisaks peab ka farmis olev meeskond läbirääkimisi, et saaks kaasa võtta haiged või põlatud loomad. Ürituse eestkostjana peab teine tiim väljas nii meedia kui ka politseiga läbirääkimisi.

Mida tähendab rahulik protest?

Inimesed defineerivad rahumeelset protesti erinevalt. Isiklikult ma ei tea UK-s mitte kedagi, kes levitaks seda sõnumit vägivalla abil.

Küll aga jõudis mõni nädal tagasi lehtedesse uudis, mille kohaselt läksid aktivistid kalkunifarmi ja sodisid farmi ukse peale „go vegan“ („hakka

60

Terve ja rõõmus.

Terve ja Loomulikult. rõõmus.

Loomulikult.

Kaubamaja Biomarket

Rocca Al Mare Biomarket

Solarise Biomarket

Mustamäe Biomarket

Balti Jaama Turu Biomarket

Viimsi Biomarket

Tartu Biomarket

Pärnu Biomarket

Kaubamaja Biomarket

Rocca Al Mare Biomarket

Solarise Biomarket

#TervejaRõõmus Mustamäe Balti Jaama Turu www.biomarket.ee Biomarket Biomarket

Viimsi Biomarket

Tartu Biomarket

Pärnu Biomarket

61

AKTIVISM

veganiks“). Sama värviga märgistati ka juba surmatud kalkunid. Huvitavaks teeb asjaolu see, et sinine värv, mida kasutati, on tegelikult tavaliselt tapamajades kasutuses, et loomi märgistada. Klaasukse pealt, kuhu sellega kirjutati, sai selle salvrätiga puhtaks pühkida. Ükski vegan ei sodiks loomade kehadele – ei surnutele ega elavatele.

Soovitan alati sellised artiklid kahtluse alla seada. Tihti on see sisetöö.

Mis võiks sellise sisetöö põhjus olla?

See konkreetne kalkunifarm reklaamis sotsiaalmeedias oma jõulukampaaniat, kus klient sai endale ise kalkuni välja valida, talle nime panna ning jõuluks praena koju viia. Sellele järgnes metsik kriitika. Loomakaitsjad olid tagajalgadel ning farmer tundis end nurka surutuna. Ilmselt sellest ajendatuna järgnesid ka sellised sündmused.

Kui aktivistide eesmärk on rahumeelsed läbirääkimised ning tõe levitamine, siis miks ikkagi ka politsei kohal on?

Politsei on Inglismaal esindatud tavaliselt kõikidel meeleavaldustel. MTV puhul neid ise ei kaasatud. Nad kutsuti kohale ikkagi farmeri poolt. Kellegi sigalas olemine pole kriminaalselt karistatav, küll aga kehtivad igal pool kodanikuõigused. Politsei ütles meile mitu korda, et meid võetakse vahi alla, aga aktivistid teavad oma õigusi.

Mis on see kohustuslik info, mida iga aktivist peab teadma? Üritusele minnes on mul alati kaasas juriidilise abi infokaart ning käele kirjutatud nende telefoninumber. Me pole kohustatud mitte mingit infot andma enne, kui oleme ametlikult vahistatud.

Kui vahi alla peaks sattuma, tuleb öelda vaid oma nimi, vanus ja elukoht. Kõigele muule vastame „ei kommenteeri”.

Vahi all tohib hoida maksimaalselt 23 tundi ja 59 minutit. Läbirääkimistel võib kohata manipuleerimist ja valetamist.

Sellele ei tohi alluda ega reageerida.

Meie grupil on oma juriidiline tugi ning meile on garanteeritud tasuta nõustamine ning õiguslik abi.

62

Ettevõtmine sai alguse Austraaliast ning on liikunud edasi ka Euroopasse.

Miks tekkis vajadus korraldada see üritus ka Inglismaal?

Veganaktivistid üle kogu maailma on tänu sotsiaalmeediale pidevalt ühenduses. Inspireerime teineteist. Inglismaal on üldiselt väga tugev aktivismimaastik – üritusi ja tegemisi toimub igal nädalavahetusel.

Ma ei arva, et igaüks peab häälekalt plakatiga ringi marssima (kuigi sellistel üritustel on inimeste osalusarv väga oluline), farmist põrsaid päästma või jahte saboteerima. Selles liikumises on midagi kõigile. Kui mitte meie, siis kes?

Kui mitte praegu, siis millal?

Kui palju inimesi Meat the Victimsi üritusest osa võttis?

Kokku 200 inimese ringis. Sees oli 100 inimest ja väljas sama palju. Kõik ei taha sees olla. See võib kaasa tuua sekeldusi ja ka mentaalselt on väga kurnav olla seitse tundi loomade kõrval, kes kannatavad, on surnud või suremas.

Ilmselt on paljud näinud klippe farmiloomade väärkohtlemisest ja tõelisest argipäevast. Mis tunne oli seda kõike ise pealt näha?

Aktivistina näeb neid videoklippe tõesti palju. Juba sellepärast, et tuttavad ja sõbrad, kes on samuti aktivistid, jagavad neid tihti sotsiaalmeedias.

Nüüd oli esimene kord, kui ma oma jala tööstusfarmi tõstsin. Läksin kõrvuti sõbranna Stacey'ga, kes päästab sellistest kohtadest loomi kogu aeg.

Stacey oli pisarates, mina täiesti tuim. Päris paljud hakkasid kohe sisenedes nutma. Samal ajal mina seisin seal nagu lauajalaga pähe saanud. Šokk.

Juba kümne minuti pärast oli kohal politsei ja farmer karjus meie peale nii, et adrenaliin ei lubanud mul emotsioone väljendada.

Sisse minna ei olnud tegelikult üldse raske. Kordades hullem oli väljatulek.

Seitse tundi oled lohutanud loomi ja siis lihtsalt lähed ära, aga nemad jäävad.

AKTIVISM

Jõudsite oma meeleavaldusega ka meediasse. Isegi Eesti ajakirjandus kajastas ühte Daily Maili artiklit.

Esimene artikkel, mis välja tuli, sisaldas sündmuseid reaalajas. See oli meile väga kasulik, sest saime kursis olla nende asjaoludega, mis farmist väljaspool toimusid – näiteks intervjuu sigala omanikuga ja läbirääkimised politseiga. Teine meediakajastus tuli välja umbes kell 5 õhtul Daily Maililt, kus anti hea ülevaade, miks ja kuidas protest toimus. Pärast selle ilmumist otsustasime, et meie eesmärk on saavutatud, ning lahkusime farmist.

Need artiklid ei saanud aga väga palju jagamisi ja klikke, seega otsustas Daily Mail tagasi vanasse rütmi laskuda ning avaldas farmeri sõnadel põhineva artikli, mis väitis, et aktivistide sisenemisel hakkasid emised üles-alla hüppama, põhjustades kahe põrsa surma.

Kuigi proovisime meedia elu lihtsaks teha, näidates live-videotelt, kui rahulikud loomad tegelikult olid (need kaks põrsast olid enne meie sisenemist surnud), hakkas vastupidiseid artikleid Daily Maili eeskujul igalt poolt üles kerkima. Tänaseni võitleme iga päev valedega, laadides videoid ja pilte nende artiklite kommentaaridesse. Võtsin ühendust ka selle Eesti meediaväljaandega, kes seda uurimata faktidega enda platvormil kajastas, aga seni pole keegi mulle vastanud.

Kindlasti pole loomaõigusaktivisti elu kõige lihtsam. Mis on selle missiooni kõige raskem osa?

Raskeim osa minu jaoks on see, et mu kõrvalt on kadunud sõbrad, kes endiselt liha söövad. Ma pole elu sees kellegi käest veiseliha burgerit maha löönud või veganlusega seotud loenguid pidanud. Ma kasutan oma sotsiaalmeediat selleks, et küsimusi tõstatada – neid, mis mind ennast veganluseni tõid. Paraku tekitab see paljudes lahkarvamusi. Lihtne on võtta ohvriroll, aga sellistel hetkedel meenutan, et mina pole ju see, kes tapamajja teel. Mina pole see, kelle juurest paaripäevased lapsed minema viiakse. Mina pole kannataja. Seni kuni 64

loomadel pole õigust oma elule, kasutan mina enda oma, et nendele hääl anda. Samas on positiivne, et vanad sõbrad on asendunud uutega, kes on samal missioonil koos minuga.

Kas tulemas on ka uusi üritusi? Kuidas saab huvi korral end nende tegemistega kursis hoida?

Jah, see oli alles esimene Meat the Victims Suurbritannias. Varsti saame teada, mis kuupäeval järgmine toimub.

Soovitan Instagramis meie organiseerijaid jälgida – Amy Atkinson ja Wesley Omar. Nemad on sotsiaalmeedias väga pädevad. Hoiame läbi sotsiaalmeedia oma jälgijaid kursis kõigega, mis ka reaalajas toimub.

Eestis pole aktivism nii suurelt levinud. Kui keegi aga tunneb, et tahaks kuidagi sellesse panustada, siis mis oleksid võimalused?

Mina ise alustasin oma aktivismiteekonda Anonymous for the Voicelessi (Eestis tuntud kui Tõekuubik) aktsioonis. Tõekuubik on rahumeelne paigalseisev meeleavaldus, mis sarnaneb kunstietendusele. See demonstratsioon tegutseb viisil, mis tõmbab möödujate tähelepanu. Näidatakse videoid sellest, kuidas loomi koheldakse, ka kohalikes farmides.

Selline aktivismivorm on Eestisse juba jõudnud. See on minu arust üks parimaid viise alustada, sest kui veel endas nii kindel pole, ei peagi inimestega üldse rääkima. Võid ka lihtsalt maski ette panna ja ekraani hoida. Kui lõpuks tunned, et oled valmis inimestega loomadest, tervisest ja kliimamuutustest rääkima, saad ka seda teha.

Kuidas sa ise jõudsid veganluse ja aktivismini?

Olen kogu aeg loomi armastanud. Kan-

Väike põrsas Rudy, kellest on saanud üks UK MTV aktsiooni sümbol.

AKTIVISM

gekaelsena arvasin, et „taimetoitlast minust küll ei saa”. Mingi hetk tekkis küsimus, kas minust silmakirjalik pole vaadata Facebookis videoid armsatest vasikatest ja hiljem restoranis loomalihapraadi süüa? See ei olnud enam minu jaoks õige, seega loobusin.

Taimetoitlasena tarbisin lehmapiima ja sõin kolm muna päevas. Mõtlesin, et ma nagunii liha ei söö, annan juba endast parima. Arvasin, et need on tervisele vajalikud! Harisin end ja sain aru, et ma pole loomaarmastaja, kui annan raha õudusele, mis toimub piima- ja munatööstuses.

Kuna teisi veganeid ma väga ei teadnud, vaatasin Youtube’ist Earthling Edi, Joe Carbstrongi ja James Aspey videoid. Täitsa lahe, kui on inimesed, kes selle nimel tööd teevad, aga mina ei tahtnud kedagi pahandada. Ja siis sattusin ma ühe lause peale, mis muu-

tis kõike. „Maailm ei lähe hukka nende pärast, kes teevad kurja, vaid nende pärast, kes vaatavad pealt ega tee midagi.“ (A. Einstein) Minu esimene aktivismikogemus oli tapamaja juures Save Movementi all ja see oli päev, mil muutus kõik.

Save Movement korraldab rahulikke demonstratsioone tapamajade ees.

Kokkutulnud aktivistid soovivad seista loomade lähedal nende viimastel hetkedel, et olla tunnistajateks ja avaldada loomadele armastust ning kaastunnet.

Paitasin ja lohutasin lambaid, teades, et tunni pärast neid enam ei ole.

See pani mu aktivismirännakule põhjuse ja andis alguse.

Kui palju on see kogemus ja valik muutnud sind ennast? Ütlen täiesti ausalt, et juba väiksest

peale on mulle kogu aeg korda läinud see, mida teised minust arvavad. Jabur, aga tõsi. Nüüd, esimest korda elus, ei tohi ma seda südamesse võtta, sest muidu ma lihtsalt põlen läbi.

Olen pidanud suureks kasvama ja mitte välja tegema, kes mind maha teevad. Ja see on väga vabastav tunne. Kui olen kord 90aastane ja kliimakatastroof pole meid siit minema pühkinud, ei taha ma kahetseda, et jätsin seismata asjade eest, mis on mulle südamelähedased, seetõttu, et keegi tundis end puudutatuna.

Raskematel päevadel on vahepeal tunne, et tahaks elada n-ö normaalset elu idüllilises teadmatuses. Õnneks need perioodid kaua ei kesta. Need, kel privileeg teada, on kohustus tegutseda.

Mis on tähtsam, kas kellegi arvamus või see süsteem, kuhu igal aastal u 56 miljardit looma aretatakse? ●

VASTUS

Kui sojaburger võidab südame ehk miks tarbivad taimetoitlased lihale sarnaseid tooteid – Kristina Mering –

T

oidunaudingud on teema, mis on ilmselt universaalne toidueelistuste üleselt – me kõik hindame häid maitseid, hõrkust, rikkalikkust, umamit ja soovime, et toit „viiks keele alla”. Lihtsalt enamikul meist on olulised eriarvamused selles osas, mis täpselt on “hea maitse” ja millistes toiduainetes või valmistamisviisides see väljendub.

Kui räägime taimsetest kotlettidest, pihvidest, vorstidest, viineritest, šnitslitest ja muust sarnasest, taandub asi suuresti lihtsalt sellele, et need maitsevad väga hästi. Kotletil eraldi toiduna tundub olevat oma sarm, sest see on tummine amps, enamasti praetud, veidi krõbeda ümbrisega ja maitseb seega mõnusalt. On ainult positiivne, et sojahakisest, kikerhernestest või ubadest valmistatud kotletid mõjuvad toiduna veenvalt ja tõmbavad ligi nii taimetoitlasi kui muidu lihatooteid tarbivaid inimesi. See tähendab, et meil on suur potentsiaal ühiseks pinnaseks

66

– taimsed kotletid, pihvid, burgerid jms maitsevad kõigile, sest need on lihtsalt maitsvad.

Arvan, et see mõttekäik vastab ka aruteludele, kus räägitakse sellest, miks taimetoitlased tarbivad tooteid, mis võivad meenutada lihatooteid.

Vastus on ülimalt lihtne ja inimlik: sest need maitsevad hästi.

Enamasti ei loobuta lihast mitte selle maitse tõttu, vaid seepärast, kuidas seda toodetakse ja millised tagajärjed on tootmisel. Mäletan väga hästi, kui suur lihafänn olin 14 aastat tagasi – enne kui selle tootmise tagamaadega tutvusin ja targemaid otsuseid langetada oskasin. Sellest lähtuvalt tervitavad paljud minule sarnased inimesed arenguid, kus meile on poelettidel kättesaadavaks tehtud kanaliha meenutavad tooted, mis tegelikult valmistatud sojast, või burgerikotletid hernevalgust.

Need viivad keele alla, on suurepärase konsistentsiga, tekitavad palju toidurõõmu ning nende valmistamiseks pole ühtegi looma halvasti koheldud.

Paljud lihatooteid tarbivad inimesed eelistavad aeg-ajalt taimse tooraine baasil tooteid, sest need on tervislikumad ja heaks alternatiiviks liigsele lihatarbimisele. Kui Eesti lihatarbimise statistika maaeluministeeriumi andmetel näitab, et keskmiselt süüakse inimese kohta 78,5 kg liha aastas – mis on pea poole rohkem, kui riiklikud toitumissoovitused ette näevad –, siis taimsed kotletid ja muud taimsel toorainel põhinevad lihasarnased tooted on heaks alternatiiviks, kuidas maitsenaudingutes kompromisse tegemata oma toidulauda rikastada. Kantari uuringust UKs tuli

välja huvitav perspektiiv, et 92% vegansöögikordadest tarbisid need, kes oma toidulaual liha osakaalu soovivad vähendada.

See näitab, et huvi taimsete toodete vastu on üha kasvav.

Põnevamatest lihaalternatiividest võib kindlasti välja tuua Beyond Meati, mida valmistatakse hernevalgust ja mis sarnaneb nii väga lihale, et USAs paigutatakse see toidukaupluste riiulitel lihatoodete hulka. Uudisena on see nüüd ka Eestis vaikselt kättesaadavaks muutumas, esialgu progressiivsemate söögikohtade menüüs.

Beyond Meat on selline toode, mis ilmselt tekitab kõhedust neis taimetoitlastes, kes liha tekstuurist suurt lugu ei pea – sarnasus on märkimisväärne.

Kui ise Beyond Meati proovisin, pidasin selle tekstuurist ja maitsest väga lugu.

See tekitas lootust, et meil on võimalik kampa saada kõik need inimesed, kes praegu taimetoidu osas skeptilised on ning arvavad, et taimetoitlasena peab maitsenaudingutest loobuma. Hea on mõelda, et saame erinevate harjumustega inimestega üheskoos taimse toidu kasvavat osakaalu näha ja üheskoos sellesse panustada. ●

RAUD Toidulisand vereloomele. Sisaldab tõhusa imendumisega rauddiglütsinaadist* pärinevat rauda ning B-grupi vitamiine (B6, B12, B9), mida täiendavad C-vitamiin, tsink, vask ning seleen. *Rauddiglütsinaadi vorm on hästi talutav ja ei põhjusta üldjuhul seedehäireid

Proovi esimest Eesti apteekrite loodud toidulisandite sarja RÕÕM. Leia RÕÕM Apotheka ja Südameapteegist ning vaata rõõmuvitamiinid.ee RÕÕM toidulisandid

KOSMEETIKA

Tule oma mugavustsoonist välja!

5 suurepärast ideed kevadeks

14 €

1.

Tervita kevadet värvidega ja ole jumestusega katsetamisel julgem! Suurepärasteks eeskujudeks on Hollywoodi veganstaarid Ruby Rose ja Kat Von D!

2.

7.90 €

3.

11.90 €

Anna võimalus värvilistele laugudele!

01 Violet (valikus palju erinevaid toone) veganshop.ee

23.50 €

Beautybay

Bananarama On-The-Go Eyeshadow Palette www.beautypro.ee

Viska sooja ilma puhul kindad nurka ja lase värvikal maniküüril särada!

4.

BYS Cosmetics

Veg-up vedel silmapliiats

4.50 €

Jäta tagasihoidlikud nahavärvi toonid ja võõpa huuled särtsakaks!

Going Out 42 Colour Eyeshadow Palette www.beautypro.ee

Orly küünelakk 064, Glass Half Full www.veganshop.ee

Zik-Zak 12 €

Värskeid leide kosmeetikamaailmast!

Kümme korduvkasutatavat orgaanilisest puuvillast ja bambusviskoosist meigieemalduspatja. Need on valmistatud tootmisjääkidest ning masinpestavad 60 kraadi juures. www.veganshop.ee

BYS Matte Lipstick Viva Violetta www.beautypro.ee

PuroBIO 13,90 €

Kahefaasiline meigieemaldaja, 200 ml www.veganshop.ee

Argital 21,40 €

5.

11.90 €

Ära unusta põskedele värskust lisada! Proovi uuenduslikku vedelat põsepuna!

GOSH Lumi tilgad, 004 Peach www.veganshop.ee

Allergiavastane kannikesekreem näole, 50 ml www.delleco-shop.com

Jeffree Star Cosmetics 53,50 €

Blue Blood lauvärvipalett sinistes toonides www.makemyday.ee

BYS 2,90 € 68

Näomask aaloega, 18 ml www.beautypro.ee

Maikuu lõpuni kasutades sooduskoodi “VEGAN” waku organics kodulehel, on Radico orgaanilised juuksevärvid ja taimsed pulbrid 20% soodsamalt!

Juuksed värvitud Radico taimse ökojuuksevärvi-

Lea Dali Lion:

“Mis saab veel mõnusam olla, kui juukseid värvides neid samal ajal ka toidad!”

Juuksed värvitud koostöös: Juusteakadeemia, Tallinn

Maaletooja Waku OY, tel. 56819296 Müügikohad: Biomarket, Mahemarket, Tradehouse ja

www.wakuorganics.ee

Radico Colour Me Organic taimne ökojuuksevärv katab hallid efektiivselt, jätab juustesse ilusa naturaalse tooni ning hooldab juukseid. Toodete kasutamine kodus on lihtne: sega juuksevärvi pulber sooja veega ja kasuta koheselt. Radico kemikaalidevaba mahe taimne juuksevärv sobib tundlikule nahale ning veganitele. Saadaval 23 valmis värvitooni.

TOOTED

KOGEMATA VEGANTOOTED

ehk tooted, mida ei reklaamita vegantoodetena, aga sobivad koostise poolest veganitele.

SALVEST MUSTASÕSTRA BBQ KASTE Koostis: vesi, tomatipasta, Demerara suhkur (toorsuhkur), mustsõstrad (12%), modifitseeritud tärklis, punane veiniäädikas, sool, sinepipasta, karamellsiirup, suitsusool, suitsu lõhna- ja maitseaine, küüslaugu lõhna- ja maitseaine, maitsetaimed ja vürtsid.

TOMATIMAITSELINE MAISISNÄKK, POCO LOCO Koostis: maisijahu, päevalilleôli, suhkur, sool, tomatipulber (1,2%), lõhna- ja maitseained, maltodekstriin, ürdid, happesuse regulaator: sidrunhape, toiduvärv: paprikaekstrakt.

CASPACHO, ICA Koostis: vesi, tomatid 18%, kurk 9%, tomatipüree 7%, sibul, punane pipar 4,5%, oliiviõli, leib (nisujahu, pärm, sool), küüslauk, suhkur, sool, balsami äädikas, viinamarjamahla kontsentraat, basiilik, cayenne pipar.

KREEKERID PAPRIKAGA, TUC Koostis: nisujahu, palmiõli, odralinnaseekstrakt, glükoosisiirup, sool, kergitusained, lõhna-ja maitseained, lõhna-ja maitsetugevdajad, küüslaugupulber, sibulapulber, päevalilleõli, jahu parendaja, happesuse regulaatorid.

OHO! ŠOKOLAADIGA RIIS HOMMIKUSÖÖGI HELBED Koostis: riisijahu 31%, nisujahu (sisladab gluteeni), suhkur, fruktoosi-glükoosisiirup, kakaopulber 4,3 %, karamelliseeritud suhkur, rapsiõli, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber0,7%, linnaseekstrakt (sisladab gluteeni), šokolaad (suhkur, kakaomass, kakaovõi, emulgaator (sojaletsitiin), maitseained (vanilliin)) 0,5%, sool, emulgaator (rapsi letsitiin), vitamiinide segu, maitseained (šokolaad, vanilliin).

70

Uue pĂľlvkonna kerged mahlalimonaadid

72

LEHEMÄRGIGA TOOTED

PARIM VEGANTOODE EESTIS:

köögiviljakotletid, tofu, vorstid-viinerid ja alternatiivid lihale

Kvaliteedikonkurss „Parim vegantoode Eestis” sai hoo sisse aasta alguses. Aastas ilmub kuus Vegani ajakirjanumbrit ja igas numbris kuulutame välja erinevates kategooriates esikolmikusse jõudnud tooted. Aasta esimeses numbris said medalid kaela taimsed piimad ja piimašokolaadi alternatiivid. Sel korral on teie ees igati põnevad taimsed kotletid, liha- ja vorsti alternatiivid. Enim hääli saanud tooted pälvivad lehemärgi kandmise õiguse, et paista poeriiulilt paremini silma ning jõuda aina suurema hulga inimeste toidulauale.

Nagu ikka, toimus esimese etapina toodete sensoorne hindamine, kus andsid hääle 12 koolituse läbinud spetsialisti, kelle seas nii veganeid kui segatoidulisi. Sensoorne hindamine tähendab meelelist hinnangu andmist, kasutades selleks siis kõiki meeli ja pidades silmas alamkategooriaid, milleks on välimus, lõhn, tekstuur ja maitse.

Sensoorse hindamise koolituse on eelnevalt läbi viinud Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, millel on kogemusi Eesti parima toiduaine valimisel ning millega koostöös arendati välja ka konkursi hindamismetoodika. Läbi innovatsiooniosaku meetme toetab hindamismetoodika ja juhendmaterjalide väljatöötamist EAS. Eraldi hindasid spetsialistid toote pakendit. Kahel järgneval päeval andsid oma hinnangu toitumisnõustajad toote tervislikkusele ja keskkonnateadlased keskkonnamõjule.

Pakendi juures hinnati selle kujundust: kui pilkupüüdev see on ja kui pal-

ju erineb teistest sarnastest toodetest.

Oluline oli see, kas pakend tekitab huvi toodet osta ning kui hästi oli informatsioon pakendil esindatud. Loomulikult oli tähtis ka praktilisus ehk avamismugavus ja taassuletavus ning pakendi materjal ja vegansõnumi kandmine.

Keskkonnahindeid andsid toodetele kaks keskkonnateadlast, võttes võimalikult laiahaardeliselt arvesse iga toote keskkonnamõju. Spetsiifilist infot toodete kohta otsiti internetist, kasutades nii teadusartikleid kui ka eelrefereerimata andmeallikaid. Hindamine toimus kahes osas. Esmalt analüüsiti tootegrupi üldist keskkonnamõju, võttes arvesse, kas tegu on globaalse tootega, kui ressursimahukas on tootmisprotsess ja kui palju heitmeid selle käigus tekib. Tootegrupi sees analüüsiti, võrreldi ja hinnati 10 palli skaalas iga toote puhul nelja eri näitajat: keskkonnanäitajad, milleks kasvuhoonegaaside heitmed; ressursimahukus – peamiselt vee- ja maakasutus; toote koostis, kus komponentide hul-

ga kasvuga kaasneb tihti ka suurem ressursikulu (s.t osad põllumajandussaadused vajavad kasvatamiseks palju vett piirkondades, kus on juba niigi veepuudus); transport – iga toote põllumajandusliku põhitooraine kohta selgitati välja maailma suurimad tootmispiirkonnad, samuti riik, kus iga konkreetne lõpptoode toodeti, ja anti hinnang tootesüsteemi transpordimahukusele. Viimaks peeti silmas pakendit, selleks kasutatud materjali, ruumikulukust transpordil ja keskkonnainfo kuvamist.

Tervislikkuse kohta andsid hinnangu kolm toitumisnõustajat, kes on omal alal aktiivsed tegijad. Selle punkti kõige olulisemaks osaks on toote koostis, selle mikro- ja makrokomponendid.

Tervislikkuse hindamise juures vaadati üle kaloraaž, rasvad, küllastunud rasvhapped, süsivesikud, suhkrud, kiudained, valgud ja soolasisaldus.

73

KÖÖGIVILJAKOTLET

LEHEMÄRGIGA TOOTED

Vegan peedi kotletid 300 g, UVIC 2.45 € Prisma, Selver bit.ly/PeediKotletidUvic

Max

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

37.90 15.83 12.00 7.22 72.95

Peedikotlettide ägedaimaks omaduseks saab nimetada nende eriti toredat lillat värvitooni. Samuti on hea tõdeda, et tegemist on tootega, milles on väga selgesti äratuntav, magus ja domineeriv peedi maitse. Mida lubatakse, seda ka saab! Tegemist on maitselt väga naturaalse tootega, mis väärib oma nime. Tekstuurilt on peedikotlet tugev, sest sisaldab sojavalku, mis muudab selle valgurikkamaks.

Kuigi toote naturaalset maitset saab pidada positiivseks, võib nõudlikum tarbija seda pidada võrdlemisi magedaks.

Pakendit hinnates tuli välja, et kuigi tootja väidab, et tegemist on kiudainerikka toiduga, puudub pakendilt lisainfo kiudainete koguse kohta. See on asi, mille kindlasti peaks üle vaatama. Rääkides pakendist, peab keskkonna aspektist välja tooma tühja õhuruumi, mille saaks otstarbekamalt ära kasutada. Küll aga on peet kodumaine tooraine ning toote koostisainete loend pole väga pikk.

Kikerherne-kapsa kotletid 240 g, Marta Pagar 1.79 € Selver

Max

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

38.27 10.50 12.00 8.22 68.99

Marta Pagari kikerherne-kapsakotletid pakuvad täpselt seda, mida ootad. Esindatud on nii kikerhernes kui kapsas ning need tulevad suurepäraselt esile. Žürii sõnul on maitsed tasakaalus, tunda on ka sibula ning lisatud ürtide mekki. Suurepäraseks lisandiks tootele on linaseemned, mis muudavad tekstuuri. Kotletid on mõnusalt suupärased ning isuäratavalt kuldkollased. Küll aga tõi žürii üksmeelselt välja toote rasvasuse ning soovitab tootjal vaadata üle koostis, et rasvasisaldust vähendada.

Kuna kotletid on valmistatud kikerhernestest, mille kõige suurem osa tuleb Indiast, kaotas toode keskkonnapunkte. Samas tuleb aga meeles pidada, et tegemist on kodumaise tootega, mis sisaldab lisaks kikerhernestele ka kodumaiseid tooraineid (nt kapsas). Kuna ühte pakendisse on pandud neli kotletti, jääb palju üleliigset õhuruumi, seega saaks targemalt pakendimaterjali kasutada.

Köögiviljapihvid 454 g, TESCO 1.95 € Prisma bit.ly/KöögiviljapihvidTesco

Max

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

37.53 12.68 9.00 8.33 67.54

Tegemist on märkimisväärselt apetiitse ja mõnusalt värvilise tootega, millel loomulik köögiviljade maitse. Köögiviljakotletil on väga meeldiv krõbe pealispind ning toode ei lõhna rasvaselt, vaid pigem tekitab isu. Esimesena tuvastab nina isuäratava küpsetatud paprika lõhna. Žürii tõi korduvalt välja tootesse lisatud köögiviljade esindatuse ja selle, et neid oli hästi tunda ja need lisavad tootele mõnusat tekstuuri – mahlakas sisu ja mahe maitse.

Paljud inimesed eelistavad maisi ja herneid toidus vältida. Kuna tootesse on nimetatud köögivilju aga lisatud ohtralt, pole seej ilmselt neile inimestele meelepärane. Tootes on palju erinevaid lisandeid ja seepärast võivad toidupalad kergelt laiali laguneda.

Keskkonnasõbralikkuse arvestamisel tuli meeles pidada, et tegemist on sügavkülmatootega, mis teeb transportimise kulukamaks ja jätab suurema jälje keskkonnale.

74

* Sensoorne - välimus, lõhn, tekstuur, maitse

LEHEMÄRGIGA TOOTED

4.

Köögiviljapulgad 284 g, FINDUS 1.69 €

Sensoorne hinne: 37.90

Prisma bit.ly/KöögiviljapulgadFindus

5.

Porgandipihvid 300 g, LAKY FOOD FACTORY 1.89 €

Sensoorne hinne: 32.96

Prisma, Selver bit.ly/PorgandipihvidLaky

6.

Köögiviljašnitsel 160 g, Gourmet Green 1.89 €

Sensoorne hinne: 30.25 Maxima

7.

Sojapulgad 150 g, SOJADE 3.80 €

Sensoorne hinne: 26.05 veggo.ee bit.ly/SoFingersSojade

75

TOFU

LEHEMÄRGIGA TOOTED

Max

Fermenteeritud tofu 200 g, Taifun 3.75 €

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

Mahemarket

50 25 15 10 100

41.60 11.68 12.75 8.56 74.59

Meeliköitva maitsega fermenteeritud tofu, milles hapukus ja soolasus ideaalses tasakaalus. Mõnusa tekstuuriga, hea maitsega, ei lagune, meeldiv. „Läheb praadides mõnusalt krõbedaks, kuid jääb siiski seest mahlaseks. Mõnusalt hapukas ja parajalt soolane. Teeb tavapärasele traditsioonilisele tofule silmad igatahes ette. Võiks niisamagi kiirel ajal otse pakist võttes süüa.”

Lisaks oli tootel teistest tofudest silmapaistvam pakendidisain, mis andis sellele teenitult lisapunkte. Küll aga tõmbas topeltpakend – papp ja kile – hindeid alla keskkonnavoorus. Võiks mõelda, kuidas materjali kokku hoida.

Tofu tilli ja peterselliga 250 g, BON 1.99 € Max

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

42.10 11.08 13.50 6.22 72.90

Selver, Prisma, Rimi bit.ly/TofuBON

Tofule iseloomuliku tekstuuriga, väga mõnusa tilli maitsega veidi soolakam tofu. Pruunistub pannil kenasti ning on väga meeldiva tekstuuriga.

Sojaoale omast lõhna ega kõrvalmaitset tunda ei ole. Tilli- ja petersellitükid tofus muudavad toote väga isuäratavaks. Küll aga tõi žürii välja, et peterselli toote maitses esile ei kerki ja kuigi toode sai sensoorsel hindamisel väga kõrged punktid, võiks kuivatatud ürtide asemel kasutada värskeid ürte. Nii pääseks esile ka petersell! Žürii tõi üksmeelselt välja kõikide Bon Soya toodete juures nende pakendi üksluisust. Kuna Bon Soya tooted on meeldivad, võiks taaskord vaeva näha disainiga ning viia oma toode massidesse pilkupüüdva ümbrisega! Praegune toode on igavate toonidega ega jää hästi silma ning seda ei saa taassulgeda. Tegemist on ka ühe tervislikuma tootega konkursil.

Suitsutofu 170 g, Sunfood 1.89 € Max

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

41.98 11.08 11.00 6.22 70.27

veggo.ee bit.ly/SuitsutofuSunfood

Suitsuste maitsete nautijatele ideaalne valik. Tegemist on tootega, millel meeldiv ja isuäratav suitsune lõhn. Maitsed on sel tuttavad ning suitsusus naturaalne – pole kunstlik ega liiga tugev, pigem õrn ja delikaatne, täpselt paras. „Suitsune aroom, meenuvad ketšup ja suvised grillipeod. Meeldiv täidlane maitse, pole kõrvalmaitset ega -lõhna,” on kommenteerinud üks ekspertidest. Toode sobib ideaalselt tarbimiseks ka kuumtöötlemata kujul ja viiludena näiteks võileiva peal.

Kuivõrd tegemist on suure potentsiaaliga tootega, millel võiks olla veelgi suurem tarbijaskond, tõi žürii välja pakendi üksluisust. Tootja võiks kindlasti panustada veidi pakendi disaini, et jõuda rohkemate inimesteni.

Keskkonnamõju hindamisel tuli silmas pidada seda, et mida rohkem on tootes erinevaid koostisosi, seda vähem on see keskkonnasõbralik, samuti on oluline toote kaloraaž. Suitsutofus on poodiumile jõudnud tofudest kõige rohkem valku, kuid ka kõige rohkem rasva, mis teeb selle kaloraaži kõrgeimaks – nii veetakse transportimisel rohkem energiat kui vett.

76

* Sensoorne - välimus, lõhn, tekstuur, maitse

LEHEMÄRGIGA TOOTED

4.

Tuunikalalaadne Toode Kastmes 110 g, Lord Of Tofu 2.80 € Sensoorne hinne: 40.62 veggo.ee

bit.ly/TuunikalatofuLordOfTofu

5.

Mahe tofu marinaadis 300 g, Loodusvägi 3.69 € Sensoorne hinne: 33.58

Coop bit.ly/LoodusvagiTofuMarinaadis

6.

Marineeritud mahetofupalad 180 g, SOFINE 1.85 € Sensoorne hinne: 31.85 Prisma bit.ly/TofupaladSOFINE

7.

Burgeritofu 250 g, Veto 3.89 € Sensoorne hinne: 31.36 veggo.ee bit.ly/BurgeritofuVeto

8.

Tofu suitsutatud 200 g, ProLaTerre 3.05 € Sensoorne hinne: 30.00

maheveeb.ee bit.ly/TofuSuitsutatudProLaTerre

9.

Mooritud tofu konserv 225 g, Marigold 4.00 € Sensoorne hinne: 29.88

veggo.ee bit.ly/MooritudtofuKonservMarigold 77

TAIMSED VORSTID JA VIINERID

LEHEMÄRGIGA TOOTED

Taimne Suitsuvorst 250 g, Võšii Vkus 5.50 € Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

Max

50 25 15 10 100

35.56 16.50 6.50 8.89 67.44

veganpood.ee bit.ly/HappyVvorst

Väga sarnane lihast valmistatud suitsuvorstile, meenutab veidi salaamit, on kena roosa värvusega ning näeb välja kvaliteetne ning usaldusväärne.

Tekstuurilt meeldiv ja tihke ning täidlase maitsega, mõnus soolasus ja kergelt vürtsikas järelmaitse. Taimetoitlase võib esimese korraga isegi muretsema panna, mis pole tingimata halb, sest näitab toote väga tugevat arendustööd. Seda toetab ka asjaolu, et tootele on sisse loodud suitsuvorstile iseloomulikud „pekitükid”.

Veganvorst sai keskkonnavoorus esimese koha, sest toode on pärit meile suhteliselt lähedalt Venemaalt, selle koostis on väga naturaalne ning põhikoostisosaks nisu, mida on võimalik kasvatada igal pool. Samuti on koostises võrreldes teiste poodiumikaaslastega rohkem valku, mis loob hea transpordi-energia suhte. Küll aga tõmbab punkte alla toote pakend, mis koosneb väga paljudest erinevatest materjalidest: vorsti otsas on metalli, ümber paberit, pakk on kilest ja silt eraldi läikivast paberist.

veganviiner 250 g, BON 1.95 € Prisma, Selver bit.ly/TaimneViinerBON

Max

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

36.79 8.50 9.50 6.33 61.12

Viinerile omase välimuse kui ka tekstuuriga toode, mida võiks süüa nii töödeldult kui otse pakist. Maitsed on väga heas tasakaalus, soolasus esindatud ning toode on väga lähedane klassikalisele viinerile.

Taaskord tõi žürii välja Bon Soya toodete pakendi igavavõitu väljanägemise. Silmapaistvam disain annaks tootele potentsiaali juurde.

Selles kategoorias peab arvestama põhitooraine keskkonnamõju. Et vorstid on tehtud erinevates toorainetest, saab siin kolm toodet kenasti üksteisest eristada. Sojavalgust tehtud vorstil on tooraine päritolu tõttu madalamad punktid kui näiteks nisuvalgust tehtud tootel. Veganvorste saab teha nii nisuvalgust kui ka sojavalgust. Kuna Bon Soya viinerite koostises on väga palju lisaaineid ning sojavalgule lisaks veel ka nisuvalk, kaotas see punkte.

Veganviiner tšilliga 300 g, WellWell 5.60 € Mahemarket

Max

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

36.54 8.50 7.50 7.11 59.65

Meeldivalt ja parasjagu vürtsikas viiner, mis vastab täielikult ootustele. Võiks sobida ka neile, kes vürtsikaid tooteid väga ei fänna. Klassikalisele viinerile väga sarnase tekstuuriga ning võõrad maitsed puuduvad.

Tootel on viinerile omane lõhn, millel mõnusad suitsupaprika nüansid. Lõhn muutub intsensiivsemaks, kui toodet soojendada. Samuti tulevad maitseomadused – piprasus, soolasus, maitseainete mekk – soojana paremini esile.

Võrreldes eelmise tootega on sel pakend veidi lõbusam, kuid siiski võiks tegemist olla taassuletava pakendiga, et saaks vältida kuivamist külmkapis.

78

* Sensoorne - välimus, lõhn, tekstuur, maitse

LEHEMÄRGIGA TOOTED

4.

Tofu viiner 50 g, Tofu Town 1.25 € Sensoorne hinne: 33.21 veggo.ee bit.ly/WienerSnackTofuTown

5.

Taimne Suitsuvorst Uzena 400 g, Salve Natura 5.49 € Sensoorne hinne: 32.72 Maxima, veggo.ee bit.ly/SuitsuvorstSalveNatura

6.

Tofuviiner Picknicker 50 g, Viana 1.25 € Sensoorne hinne: 31.48 veggo.ee bit.ly/PicknickerVorstViana

7.

Chorizo viilud 80 g, WHEATY 2.85 € Sensoorne hinne: 30.37 Prisma bit.ly/ChorizoViiludWHEATY

8.

Tofu taimsed mini viinerid 160 g, Taifun 3.45 € Sensoorne hinne: 26.30 maheveeb.ee bit.ly/MiniViineridTaifun

9.

Seitanivorstid 200 g, Alberts 4.10 € Sensoorne hinne: 24.57 veggo.ee bit.ly/SeitanivorstidAlberts

10.

Taimsed võileivaviilud aedviljadega 100 g, FitFood 2.99 € Sensoorne hinne: 20.86 Rimi

11.

Broccoli Salami 200 g, Soja Produkt 2.60 € Sensoorne hinne: 13.95 veggo.ee bit.ly/BroccoliSalamiSojaProdukt 79

LEHEMÄRGIGA TOOTED

ALTERNATIIVID LIHALE vöner veganKebab 200 g 3.71 € Max

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

43.09 16.50 10.01 9.00 78.59

veganpood.ee, Selver bit.ly/VönerVeganKebab

Vürtsikas, suitsuse aroomiga, meeldiva karamellisusega, jõulise täidlusega toode, millel mõnus umamine mekk. Žürii tõi välja selle hõrgu ja äratuntava rosmariini maitse, mis annab tootele väga toreda lisanüansi. Meeldiva krudiseva tekstuuriga ning lihakebabiga välimuselt väga sarnane. Pakendi disainile on pandud rõhku ning see jääb poelettidel kindlasti hästi silma.

Vöneri koostises on karamelliseeritud suhkur ja suitsu lõhnaaine, mis tõmbavad keskkonnahindeid veidi alla. Kuna tegemist on aga Soomes peamiselt kohalikust toorainest valmistatud tootega, jääb Vöner siiski keskkonnasõbralikkuses jagama esimest kohta. Muuseas võitis Vöner sensoorse hindamise üldtabeli, jättes seljataha kõik seekordsed konkursil osalejad.

Sojavalgupalad 280 g, OUMPH! 5.49 € Max

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

41.36 8.00 14.00 9.11 72.46

Prisma bit.ly/SojavalgupaladOumph

Üllatava tekstuuriga toode, mille välimus ei reeda absoluutselt, et tegemist on täistaimse tootega – meenutab tõeliselt kanaliha.

Tegemist on maitsestamata tootega, mille saab iga tarbija oma eelistustele vastavaks kohandada. Uute retseptikatsetuste jaoks ideaalne komponent! Tekstuurilt meeldivalt kiuline ja tihke, minimaalse koostisega, sisaldades vaid sojavalku, vett ja soola. Tootel on aga sojale iseloomulik lõhn, mida võivad paljud tarbijad karta. Pakend jääb kenasti silma, on efektne, pilkupüüdev ja kannab humoorikat sõnumit.

Lisaks seljatas Oumph! kõik oma konkurendid nii pakendivoorus kui tervisevoorus, skoorides kõige kõrgemate punktidega.

Kuigi sojavalgupalad on minimaalse koostisega, on need toodetud Ameerika Ühendriikides ja kaotavad seega transpordikulude tõttu keskkonnapunkte. Samuti on tegemist külmutatud tootega, mis nõuab omakorda lisaenergiat. Külmaahel alates tootmisest kuni turustamiseni on väga nõudlik.

Sojanagitsad 300 g, HÄLSANS KÖK 4.15 € Max

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

42.84 9.50 10.50 8.89 71.73

Prisma bit.ly/SojanagitsadHÄLSANSKÖK

Ilusa kuldkollase koorikuga nagits, mille paneeringule lisavad mõnusat tekstuuri seesamiseemned, luues teistmoodi elamuse ja Lähis-Ida maitsebuketi. Kananagitsale sarnane, mõõduka maitsestusega, tekstuurilt meeldiv ja täidlane. Lõhnab küpsetatud tootele iseloomulikult ning on väga isuäratav. Žürii tõi mõnel pool välja toote rasvasust, millele võiks tähelepanu pöörata – ehk saaks koostises rasva vähendada.

Taaskord sai keskkonnamõju hindamisel saatuslikuks koostis – sojavalk versus nisuvalk. Selle toote puhul on veelgi olulisem märkida, et kuigi selle põhitooraine on soja, on lisatud ka gluteeni.

80

* Sensoorne - välimus, lõhn, tekstuur, maitse

LEHEMÄRGIGA TOOTED

4.

Soja grillkotlet 250 g, BON 1.55 €

11.

Sensoorne hinne: 39.75

Sensoorne hinne: 34.44

Prisma, Selver bit.ly/SojaGrillkotletBon

5.

Beyond Meat Burger 1135 g, 10 tk 36.00 €

Sojanagitsad 140 G, VEGAN DELI 3.99 € Rimi

12.

Spinati burger 160 g, Gourmet Green 1.89 € Sensoorne hinne: 33.95

Sensoorne hinne: 38.27 veganpood.ee bit.ly/BeyondMeatBurger

6.

Mahe vegankebab, 200 g, WheatY 4.69€

Maxima

13.

Sensoorne hinne: 33.58 Prisma, Selver bit.ly/SojaGrillkotlettBon

Sensoorne hinne: 37.65 veggo.ee bit.ly/TaimneKebabWheaty

7.

Taimsed Steigitükid 320 g, Salve Natura 4.79 €

14.

Sensoorne hinne: 36.91 veggo.ee, Maxima bit.ly/SteigitükidSalveNatura

8.

Köögiviljapihvid Crispy Chick 240 g, APETIT 2.99 €

15.

veggo.ee

16.

Sensoorne hinne: 34.94 Prisma bit.ly/RebitudKaerTomatiga

10.

Sojaburgerid 310 g, VEGGO 3.50 € Sensoorne hinne: 34.69 veggo.ee bit.ly/SojaburgeridVeggo

Sojanagitsad 160 g, Sojade 3.80 € Sensoorne hinne: 29.01

Prisma, Selver bit.ly/KöögiviljapihvidApetit

Rebitud kaer tomatiga 240 g, GOLD & GREEN FOODS 3.99 €

Vinnutatud Sojaribad 70 g, Vantastic Foods 3.49 € Sensoorne hinne: 30.62 veggo.ee bit.ly/VinnutatudSojaribadVantasticFoods

Sensoorne hinne: 35.68

9.

Taimsed Steigid 210 g, Viana 3.99 €

Vegan hakkliha 300 g, Uvic 1.99 € Sensoorne hinne: 26.67 Prisma http://bit.ly/VeganHakklihaUvic

17.

Seitanisteik 200 g, Hobbit 5.50 € Sensoorne hinne: 18.64 maheveeb.ee bit.ly/SeitanisteikHobbit

81

LEHEMÄRGIGA TOOTED

MAINIMIST VÄÄRT TOOTED Beyond Meat burger 1135 g, 10 tk 36.00 € Max

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

38.27 9.33 9.00 8.44 65.04

veganpood.ee bit.ly/BeyondMeatBurger

Beyond Meati asutaja lõi ettevõtte 2009. aastal, et anda tarbijatele võimalus soetada kvaliteetset alternatiivi lihale ning et lahendada ülemaailmset probleemi – kliima muutust. Ettevõtte edusse on uskunud paljud kuulsad inimesed, näiteks Leonardo DiCaprio ja Bill Gates, kes on öelnud, et ei saanudki esialgu aru, et tegemist on täistaimse burgeriga. Üks paremini rahastatud taimse lihaalternatiivi tootjaid ja arendajaid maailmas sai sensoorsel hindamisel sama palju punkte kui Marta Pagari kikerherne-kapsakotlet ja jõudis üldarvestuses 11. kohale. Lihaasendajate edetabelis edestasid seda Vöner, Oumph! ja Hälsäns Köki nagitsad. Žürii leidis, et Beyond Meati burger on loodud tarbimiseks kahe saia vahel koos lisanditega. Üksikuna on see väga intensiivne, rasvane ning tummise suitsuse järelmaitsega. Kuna tegemist on tootega, mida transporditakse Eestisse üle ookeani Ameerikast, peab seda jahutama ning see nõuab palju lisaenergiat.

tuunikala laadne toode 110 g, lord of tofu 2.80 € veggo.ee bit.ly/TuunikalatofuLordOfTofu

Max

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

40.62 9.00 9.00 8.56 67.17

Kindlasti üks huvitavamaid tooteid sellel konkursil. Tekstuur ja maitse olid meeldivalt üllatavad ning panid kogu sensoorse hindamise žürii ahhetama! Segatoidulised meenutasid selle toote juures tuunikala tomatikastmes. „Välimus on isuäratav, pigem isuäratavamgi kui tuunikalal endal.” Tegemist on nüansirohke ja põneva maitsega tootega, millel meremaitse märgatav. Mureda mahlase tekstuuriga, pakub väga meeldiva maitseelamuse.

See on Saksamaa toode ning ettevõtte tootevalikus on väga palju huvitavat. Näiteks pakuvad nad ka lõhele sarnaseid tooteid, steiki, karrivorste ja isegi tofu-fondüüd. Arvestades tofu-tuunikala kvaliteeti ja maitset, loodame, et meil on peagi võimalus proovida ka teisi Lord of Tofu tooteid.

Vinnutatud Sojaribad 70 g, Vantastic Foods 3.49 € veggo.ee bit.ly/VinnutatudSojaribadVantasticFoods

Max

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

30.62 5.50 3.75 7.78 47.65

Tõenäoliselt oleme üles leidnud kõige kehvema toote Vantastic Foodsi sortimendist. Idee teha taimne alternatiiv vinnutatud lihale on asjalik. Kõnealuse toote puhul on tegemist aga üsna viletsa teostusega.

Toode on pakendatud topeltkilesse, mis on lihtsalt tüütu, rääkimata keskkonnamõjust. Toode jätab näpud rasvast tilkuma ja maitse ei tee asja paremaks. Üllataval kombel on tegemist väga magusa tootega, tekitades segadust: mida ma söön, kas soolast või magusat? Pakendilt selgub, et tootes on rohkem suhkrut kui näiteks jäätises. Ja miks seda üldse üle 12 000 kilomeetri kauguselt Malaisiast siia tuuakse? Igatahes pakub toode omaette erilist maitseelamust. See on lausa nii kehv, et väärib proovimist!

82

* Sensoorne - välimus, lõhn, tekstuur, maitse

Soovid ajakirja koju tellida?

NR 12, 2019 1/6

Hind 2,49 €

Miks on lapsed veganlusele vastuvõtlikumad?

Veganlus kui lahendus keskkonnakriisile

9 müüti

Pikamaajooksja Jürgen Külm unistab olümpiast

täistaimsest toitumisest

NR 13, 2019 2/6

Hind 2,49 €

Perearst Marta Velgan:

Tallinna 32. keskkool – teerajaja vegantoidu pakkumisel

avatud suhtumisega peavad olema nii arstid kui patsiendid

Uued võitjad selgunud!

ajakirja vahel retseptilisa

Retseptilisa Terviseameti poolt heaks kiidetud 5 päeva menüü lasteaedadele Praktiline test: kas laps saab toidust vajaliku kätte?

Miks tarbivad veganid lihale sarnaseid tooteid?

TFTAK loob taimetoidus innovatsiooni E. Vilde soovitas taimetoitlust juba 20-ndatel

Janar Soo:

korvpallikarjäär võinuks pikeneda, kui oleksin varem hakanud taimetoitlaseks!

... aga palun. :-) Püsimaksekorraldusega 0,99€ kuus saad ajakirja mugavalt omale postkasti.

Tellimiseks kasuta seda otselinki: bit.ly/AjakirjaTellimus www.ajakirivegan.ee

Oleme avara valikuga kÜÜgi- ja kodutarvete kauplus, mis soovib aidata Sul sellele vastust leida.

Tule uudistama!

Rocca al Mare Keskuse 2. korrusel, Järve keskuse 0-korrusel ja Rakveres Vaala keskuses.

Kiika ka e-poodi: www.kodusvajalik.ee

2019 2/6

Sisseostud tee Selverist...

5 päeva menüü Poenimekiri

Ananass Ananassimahl Apelsin Avokaado Banaan Barbeque kaste Basiilik, värske Burgerikukkel, nisujahust Chia seemned Dijoni sinep Hapukapsas Hiina kapsas Hummus Juurseller Veganjuust 'Violife' Kaerahelbed, kuivaine Kaerajahu, täistera Kamajahu Kaneel Karripasta, punane Kiivi Kohv Köögiviljapuljong Kookoskoor Kreeka pähklid Kuivpärm Kurk Kurk, konserveeritud Küüslauk Leib Lillkapsas Linaseemned Maapähklid, röstitud, soolaga Maapähklivõi Maitsepärm Mandariin Mandlid, kooritud Mugulsibul Mungoa idud Must pipar, purustatud või jahvatatud Mustad sõstrad Mustikad Neljaviljahelbed Nisujahu Nori vetikalehed, kuivatatud

... või telli mugavalt Selveri e-poest! www.selver.ee

100 200 150 80 1675 28 10 175 5 5 900 40 95 200 100 175 50 50 3 5 50 80 30 1150 15 5 70 70 20 60 700 19 50 24 1 500 45 255 5 6 225 120 150 65 20

Õun Õunaäädikas / Veiniäädikas Paprikapulber Parapähklid Peet Peet, keedetud Tarretisesuhkur Petersell, värske Ploominektar Porgand Porgandimahl Porrulauk Rapsiõli Riisipaber Riivsai Rukkipala koorikleib 'Leibur' Rukola Šampinjonid, kuumtöödeldud Šampinjonid, värsked Seesamiseemned Sibul, kuivatatud Sidrun Siirup, agaavi Sojajook 'Alpro' Sojakaste Sojamajonees Sojaprotein dessert 'Alpro' Sool, jodeeritud Spinat, külmutatud Suhkur Suvikõrvits Taimnekoor Täisteranisujahu Tamarind, viljaliha Tatrakrõbinad 'Balsnack' Tee Till, värske Tofu Tomat Tšillikaste Tšillipipar, värske Vaarikad, külmutatud Vanillisuhkur Taimne viiner 'Bon Soya'

460 25 10 55 500 350 5 15 500 535 250 80 25 10 150 295 25 30 45 2 5 100 50 1700 9 350 150 10 360 165 60 400 100 3 20 50 1 380 170 25 15 115 5 400

Aprillinumbri tasakaalustatud menüü koosneb taaskord ajakirjas toodud retseptidest ning neile lisatud hommikusöökidest ja vahepaladest. Sel korral oli menüü tasakaalustamine erakordselt kerge, mis viitab sellele, et täistaimne ja peamiselt terviktoitudel põhinev toitumine on lihtne ning tervislik. Menüü koostamisel on lähtutud Eesti riiklikest toitumissoovitustest 18-30aastasele naisele.

Sarnaselt varasematele menüüdele leiab ka sel korral toitumiskavast lisaks põnevatele retseptidele harjumuspärased hommikusöögid: pudrud, smuutid ja võileivad. Menüüs on esindatud erinevad marjad, puuviljad, pähklid ja seemned, mis on head asendamatute amino- ja rasvhapete allikad, sisaldades rohkelt ka mineraalaineid ning vitamiine. Mida värvilisem ja mitmekesisem on toit, seda rohkem on temas erinevaid olulisi toitaineid.

Rikastatud taimsete piimade kasutamine toiduvalmistamisel või lihtsalt joogi-

na lihtsustab kaltsiumi ning vitamiinide D ja B12 saamist, kuigi kaht viimast peaks kõik veganid regulaarselt toidulisandina ka juurde võtma. Mainitud vitamiinid on ka konkreetse menüü puhul ainsad, mille saamine toiduga tagatud ei ole.

Aprillikuu menüü puhul on taaskord enamike mineraalainete ja vitamiinide minimaalne soovitus ületatud 1.3-2 korda (st 130-200% minimaalsest soovitusest). Tähelepanu võiks pöörata, et menüüs toodust oluliselt vähem ei tarbitaks seleeni, kaltsiumi ja joodi si-

saldavaid toiduaineid. Seega ei tohiks unustada rohelisi lehtköögivilju, rikastatud toiduaineid, parapähkleid ja vetikaid (nt wakame-salatit). Kui menüü sisaldab töödeldud toiduaineid (nt viinereid, kastmeid, juustu), siis on lihtne ületada päevast soovitatavat naatriumikogust ning piirata võiks lisaks ka soola lisamist toitudele.

Hea on meeles pidada tervisliku toitumise peamisi põhimõtteid: mõõdukus, mitmekesisus, vajadusele vastavus ja tasakaalustatus. Head isu!

Eliis Salm Eliisil on kõrgharidus tervisedenduses Tallinna Ülikoolist spetsialiseerumisega toitumisnõustamisele. Samuti omab ta turundusalast magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolist fookusega tarbijakäitumisele ning kommunikatsioonile. Eliis pakub Eesti Vegan Seltsis toitumisnõustamise teenust, mis on mõeldud kõikidele taimsest toitumisest huvitatutele, kes teevad alles esimesi samme veganluses või kes juba pikaajalised taimetoitlased, kuid mingil põhjusel mures, kas menüü on piisavalt täisväärtuslik.

Kontakt: eliis.salm@vegan.ee

I

PÄEV

II

PÄEV

Hommikusöök:

Lõunasöök:

Sojapiima smuuti banaanist, ananassist ja spinatist.

Serveeritud mandlite, tatrakrõbinate ja jahvatatud linaseemnetega.

Valmista Janari retsepti järgi borš, serveeri koos hummuse-kurgi leibadega.

Banaan Ananass Spinat, külmutatud Linaseemned Mandlid, kooritud Vesi Sojapiim Tatrakrõbinad ‘Balsnack’

BORŠ (Janar) Rukkipala koorikleib Hummus Kurk

250g 100g 120g 5g 10g 100g 300g 20g

350g 55g 20g 30g

Sojapiima ja vee seguga valmistatud kaneeline kaerahelbepuder, serveeritud marjade, banaani ja maapähklivõiga. Lisaks õun, banaan. Joogiks kohv sojapiimaga.

Eelmise õhtu pitsa. Joogiks ploomimahl.

Kaerahelbepuder, veega Kaneel Maapähklivõi Mustad sõstrad Banaan Õun, keskmiselt Kohv,suhkruta Sojapiim

Pitsa (Janar) Ploominektar

300g 3g 24g 25g 200g 100g 180g 200g

350g 200g

III

Avokaado-tomati-sibula-maitsepärmi kattega hummuseleivad. Joogiks kohv sojapiimaga.

Eilse õhtu vitamiinirikas hapukapsa-peedisalat.

Lisaks valmista Vigri retsepti järgi kamavaht.

Kohv, suhkruta Sojapiim Rukkipala koorikleib Avokaado Tomat Mugulsibul Till, värske Maitsepärm ‘Bon Soya’ Hummus

Vitamiinirikas hapukapsa-peedisalat (Vigri) 200g Kamavaht (Vigri) 125g Vesi 150g

IV

Neljaviljahelbepuder jahvatatud linaseemnete, marjade ja puuviljadega. Joogiks kohv sojapiimaga.

Eilse õhtu hot dog´id juursellerisalatiga. Vaniljetüümiani retsepti järgi valmistatud kookosepuding vaarikatega. Ananassimahl.

Kohv, valmis jook, suhkruta Sojapiim Neljaviljahelbepuder Mustikad, külmutatud Linaseemned Banaan Kiivi

Burgerikukkel Veganviiner ‘Bon Soya’ Juursellerisalat (Vaniljetüümian) Kookosepuding (Vaniljetüümian) Vaarikad, külmutatud Ananassimahl

V

Smuuti banaanist, spinatist ja marjadest.

Sega sisse kaerahelbed ja jahvatatud linaseemned.

Elujanu munavõide leivad praetud tofu ja salatiga.

Sojapiim (ka nt kohvi sees).

Banaan Spinat, külmutatud Vaarikad Mustikad Linaseemned Vesi Sojapiim Kaerahelbed

Rukkipala koorikleib Munavõie (Elujanu) Praetud tofu Hiinakapsa-kurgi-tomatisalat Sojapiim

PÄEV

PÄEV

PÄEV

200g 100g 60g 50g 140g 25g 1g 1g 15g

180g 150g 300g 30g 7g 150g 50g

300g 120g 40g 40g 7g 150g 300g 25g

75g 50g 100g 100g 75g 200g

90g 100g 50g 100g 150g

Õhtuoode:

Õhtusöök:

Puuviljad (banaanid ja apelsin) parapähklite ja teega.

Valmista Janari retsepti järgi pitsa. Magustoiduks Alpro proteiinidessert ja tee.

Banaan Apelsin Parapähklid Tee, suhkruta

Pitsa (Janar) Sojaprotein dessert ‘Alpro’ Tee, suhkruta

200g 150g 20g 250g

400g 150g 200g

Hummuse, avokaado leivad, banaan. Joogiks tee.

Valmista kohvik Vigri retsepti järgi vitamiinirikas hapukapsa-peedisalat. Söö koos Janari krõbedate lillkapsatiibadega.

Tee, suhkruta Rukkipala koorikleib Hummus Avokaado Banaan

Vitamiinirikas hapukapsa-peedisalat (Vigri) 350g Krõbedad lillkapsatiivad (Janar) 100g

250g 60g 40g 30g 175g

Puuviljad ja pähklid. Näksi ka norilehti.

Joogiks sojapiim (võib ka nt kohvile lisada).

Valmista Vaniljetüümiani retsepti järgi hot dog´id juursellerisalatiga. Mandariinid ja tee.

Mandlid Kreeka pähklid Parapähklid Õun Banaan Sojapiim Nori vetikalehed, kuivatatud

Burgerikukkel, nisujahust Veganviiner ‘Bon Soya’ Juursellerisalat (Vaniljetüümian) Mandariin Tee, suhkruta

10g 15g 10g 260g 200g 200g 10g

100g 100g 125g 300g 200g

Smuuti banaanist, spinatist ja marjadest chia seemnetega.

Valmista Pelgupaiga retsepti järgi suverullid.

Joogiks porgandimahl.

Banaan Spinat, külmutatud Mustikad Vesi Sojapiim Chia seemned

Suverullid ilma kastmeta (Pelgupaik) Suverullide kaste (Pelgupaik) Porgandimahl

200g 120g 50g 150g 300g 5g

400g 30g 250g

Norisnäkid, mandlid ja parapähklid. Ploomimahl.

Janari borš hummuse-šampinjoni leivaga.

Mandariinid. Joogiks tee.

Nori vetikalehed, kuivatatud Parapähklid Mandlid Ploominektar

BORŠ (Janar) Rukkipala koorikleib Hummus Šampinjonid, kuumtöödeldud Mandariin Tee, suhkruta

10g 25g 25g 300g

400g 30g 20g 30g 200g 250g

Seitanist pikkpoiss hernepüreega

KOOSTIS

VALMISTAMINE

4-6le

Sega omavahel kõik kuivained. Sega teises kausis kõik vedelad koostisosad. Kalla vedelik kuivainetele peale, sega korralikult ning sõtku umbes 5 minutit (tainas jääb selline veniv).

Seitan: Kuivained 300 g seitanijahu 80 g maitsepärmi 1 sl küüslaugupulbrit 1 sl sibulapulbrit/graanuleid 1 sl paprikapulbrit 2 tl prantsuse ürdisegu 2 tl jahvatatud vürtsköömneid 1 1/2 tl soola 1 tl pipart Vedelad koostisosad: 375 ml puljongit 80 ml tomatipastat 2 sl sojakastet 1 sl tšilli(küüslaugu)pastat Hernepüree: 800 g külmutatud herneid 1 punane sibul 3 küüslauguküünt Suur peotäis melissi või münti 100-150 ml sojakoort Soola, pipart

Võta leivavorm ning vooderda see fooliumiga. Fooliumi peale pane küpsetuspaber ning tõsta tainas vormi. Kuna mulle väga meeldib igasugu pallikeste, kotlettide jms sisse juustu peita, siis tegin seda ka seekord. Rullisin tavalise taimse juustu sisse natuke taimset fetat ning asetasin rulli taigna keskele. Võid vabalt selle vahele jätta, kuigi soovitan kindlasti proovida!

Kata seitan paberi ja fooliumiga ning pane 165-kraadisesse ahju 90-minutiks. Kui 90 minutit on täis, võta foolium ümbert ära ning lase veel umbes 5 minutit küpseda.

Võta pikkpoiss vormist välja, lõika lahti ning serveeri!

Hernepüree tegemiseks aja potis vesi keema, lisa kõik koostisosad (va sojakoor) ning keeda pehmeks.

janarsoo.blogspot.com instagram.com/legevege

Borš KOOSTIS 8-10 portsjonit 500 g peeti 3 porgandit 500 g hapukapsast 2 sibulat 1 pakk taimseid viinereid 2l puljongit (Food Studio aedvilja puljong sobib selleks ideaalselt!)

3-4 sl valge veini äädikat 2 sl suhkrut 2 sl õli soola, pipart

VALMISTAMINE Haki sibul ning riivi või lõika peenikesteks ribadeks porgand ja peet. Kuumuta potis õli ning lisa porgand, sibul ja peet.

Prae mõned minutid. Lisa hapukapsas, sega ning vala peale puljong. Keeda keskmisel tulel kuni köögiviljad on pehmed (20-30 minutit). Haki viinerid ning prae neid pannil mõned minutid. Lisa viinerid supile ja valmis ta ongi! Serveerides sobib hästi peale Alpro toidukoor ja loomulikult maitseroheline!

Krõbedad lillkapsatiivad KOOSTIS 1 1 purk 3-4 sl hu vms) 150 g 2 tl 1 sl 1 sl 1-2 sl 3 sl 1-2 sl 1/2 tl

lillkapsa pea kookospiima kikerhernejahu(sobib ka kaerajahu, täistera nisujariivsaia paprikapulbrit sibulagraanuleid küüslaugugraanuleid tšillikastet BBQ-kastet sojakastet soola

VALMISTAMINE Eelsoojenda ahi 225 kraadini. Eemalda lillkapsalt juur ja lehed ning lõika mõnusa suurusega õisikuteks. Vispelda ühtlaseks massiks kookospiim, kikerhernejahu, paprikapulber ja sool. Kui jääb liiga vedel, lisa jahu. Kui liiga paks, siis vedelikku. See peab jääma lillkapsaõisikule kerge kihina, kuid ei tohiks väga tilkuda.

Sega teises kausis riivsai, küüslaugugraanulid ja sibulagraanulid. Kasta lillkapsaõisikud ükshaaval kookospiimasegusse, kata riivsaiapuruga ning tõsta ahjupannile ja 15-minutiks ahju. Sega omavahel BBQ-kaste ning tšilli- ja sojakaste. Sojakastet kasutasin selleks, et kaste natuke vedelam oleks.

Kui 15-minutit saab täis ja krõbe koorik on tekkinud, võta lillkapsas ahjust välja, kata kastmega ning pane veel 12-minutiks ahju. Kui aeg on täis, jäta ahi mõneks minutiks irvakile. Tõsta lillkapsas ahjust välja ja asu oma maitsemeeli hellitama!

janarsoo.blogspot.com instagram.com/legevege

Vitamiinirikas hapukapsa-peedisalat www.vigrikohvik.ee facebook: Vigri kohvik Instagram: vigrikohvik

KOOSTIS 400 g hapukapsas (kadarbiku) 350 g peet (keedetud kooritud) 150 g porgand 70 g marineeritud kurk 15 g lehtpeterselli 5g dijon sinep (soovi korral) 10 g agaavisiirup (soovi korral) must pipar

VALMISTAMINE Keeda peet koos koorega (ca 1-1-5 tundi). Koori porgandid ja riivi jämeda riiviga. Viiluta marineeritud kurk ribadeks. Koori peet, riivi. Haki petersell või muu meelepärane ürt (nt tüümian). Sega pisikeses anumas sinep, agaavisiirup, pipar. Sega kokku, kaunista ürtidega.

Tähelepanekud: Soovi korral võid kasutada toorest peeti. Enne valmistamist maitse hapukapsast. Kui see tundub sinu jaoks liiga soolane, vala sõelale ja loputa kiirelt jaheda veega üle, pigista liigne vesi kätega välja või jäta nõrguma. Kui soovid vähem happelist salatit, siis võid marineeritud kurgi ära jätta või asendada näiteks magusa õunaga. Puhasta seemned välja ja riivi koos koorega salatisse.

Head isu!

Kamavaht (nisuvaba, suhkruvaba) KOOSTIS 400g Kaeratõmmis (Planti) 2 pk 50g rukkikama 200g mustsõstrad (külmutatud) 40-50g agaavisiirupit 30-60g musta leiva puru (nt Eesti Pagari kanepiseemne leib, nisuvaba)

VALMISTAMINE Vahusta kaerakoor. Soovi korral võid lisada näpuotsaga vanillisuhkrut või tilk vaniljepastat. Blenderda marjad koos agaavisiirupiga toormoosiks või kasuta muud meelepärast moosi.

Serveerimine: Jaota moos klaaside põhja, tõsta peale vahukoor, kaunista leivapuru ja meelepäraste marjadega.

Head nautimist!

www.vigrikohvik.ee facebook: Vigri kohvik Instagram: vigrikohvik

facebook: GenGöök

Marjatort KOOSTIS

VALMISTAMINE

Biskviit 300 g 150 g 2 tl 100 ml 300 ml 1 tl

Pane ahi sooja 180 kraadi juurdei. Kaalu välja jahu ja muud kuivad koogi koostisosad. Mõõda välja vedelikud eraldi kaussi. Sega märjad ja kuivad koostisosad eraldi kaussides. Pane 26cm diameetriga vormi küpsetuspaber. Kui ahi on soe, sega märjad ja kuivad koostisosad kokku ja vala taigen vormi. Küpseta 20 minutit.

nisujahu suhkurt küpsetuspulbrit õli taimset piima õunaäädikat

Marjakreem 400 g kaeravahukoort 150 g vaarikaid 1 spl tuhksuhkrut Toormoos 100 g vaarikaid 1 spl suhkrut Kaunistuseks Omal valikul värskeid marju

Valmista vaarikatest toormoos. Vahusta kokku vaarikad, tuhksuhkur ja kaeravahukoor. Lase biskviidil jahtuda. Lõika biskviit kaheks kihiks, määri moos alumisele biskviidikihile. Seejärel natuke marjakreemi. Pane teine kiht biskviiti peale ja kata näiteks pritskotti kasutades kogu kook ülejäänud kreemiga.

Kaunista vabalt valitud värskete marjadega.

facebook: GenGöök

Vegan Kasukas KOOSTIS

Vegan kasukas tofu “munaga” (1kg) 100 g konservherneid 1 väike sibul 200 g kartulit 150 g peeti 100 g porgandit 150 g marineeritud kurki 30 g päikesekuivatatud tomateid Tofu “Muna” 150 g pehmet tofut Näpuotsatäis kurkumit Näpuotsatäis musta soola Maitse järgi soola Natuke õli Kaste 5spl vegan majoneesi 400ml taimset koort Peotäis värsket tilli Maitse järgi soola

VALMISTAMINE Keeda peet, kartul ja porgand. Tükelda sibul ja marineeritud kurk väikesteks kuubikuteks. Kui peet, kartul ja porgand on keedetud pane nad jahtuma. Valmista Kaste. Tükelda till, sega kokku vegan majonees ja taimne koor, lisa till ja maitsesta soolaga. Valmista tofu “muna”. Kuumuta pannil õli, prae tofu kergelt ja maitsesta. Tükelda kõik keedetud salati koostisosad eraldi.

Lao salat kaussi eraldi kihtidena, iga kihi vahele pane natuke kastet. Puista peale loputatud ja nõrutatud konservherned ja päikesekuivatatud tomatid. Vala salatile ülejäänud kaste, ära sega. Kõige peale puista tofust tehtud “muna”. Kaunista vabalt valitud maitserohelisega.

Kookosepuding Vahel on tore ennast rõõmustada lihtsa, aga väga maitsva magustoiduga. Selleks on tarretised ja pudingud hästi sobivad - valmistamise aeg on lühike ja neid saab näiteks paar päeva varem valmis teha.

Antud retsept on pudingu ja tarretise vahepealne kookose maitsega magustoit.

KOOSTIS Kogus 6-7 2 purki kookoskoort (8 dl) 3 spl sidrunimahla 150 g tarretisesuhkrut Näpuotsatäis soola 0,5 tl vaniljepastat või 1 tl vaniljeekstrakti või 1 tl vaniljesuhkrut Serveerimiseks haput moosi, värskeid marju või puuvilju, šokolaadi, küpsisepuru.

VALMISTAMINE Vala kookoskoor potti ja kuumuta kuni keemiseni.

Lisa vanilje, sool, sidrunimahl ja tarretisesuhkur.

Sega mõned minutid, kuni suhkur on sulanud. Vala segu klaasidesse või vormi. Lase pudingul toatemperatuuril maha jahtuda ning aseta külmkappi.

Lase taheneda üleöö ning serveeri mõnusate lisanditega.

facebook: Vaniljetuumian

Hot dogid juursellerisalatiga Minu vanaema on juba aastaid valmistanud väga mõnusat juursellerisalatit. Ühel hetkel veganiseerisin tema retsepti ja panin hoopiski hot dogi vahele. Kasuta sojaviinerite asemel näiteks küpsetatud ja marineeritud porgandeid või seitaniviinereid. Kuna retseptis on mitmeid valmistooteid, siis sobivad need hot dogid eriti hästi olukorras, kus suurt kokkamist ei saa ette võtta.

KOOSTIS

VALMISTAMINE

Kogus 4-5 hot dogi Salat, kõik kogused on puhastatud ja riivitud/peenelt hakitud toiduainete kohta:

Sega kõik salati koostisosad kokku, maitsesta soovi korral veel soolaga (aga tõenäoliselt pole vaja, kuna majonees on nagunii soolane). Tee hot dogi saiad soojaks ja grilli või prae vorstid. Tõsta vorst saia vahele ning säti peale suure kuhja salatiga. Serveeri mõne kastme ja krõbeda lisandiga.

200 g 100 g 80 g 70 g 250 g

juursellerit haput õuna porrut porgandit vegan majoneesi (nt Tarplan)

Lisandid: 4-5 piklikku saia või hot dogi saia (nt peedipikuke) 4-5 sojaviinerit (nt Bon Soya) Serveerimiseks näiteks Sriracha majoneesi, magusat sinepikastet, ketšupit, krõbedat sibulat, soolatud maapähkleid. facebook: Vaniljetuumian

Rigatoni all’amatriciana KOOSTIS

VALMISTAMINE

400 g Rigatoni pastat (100% durum) 120 g veganvorsti (VeganItaly) 100 g tomatikastet 80 g riivitud vegan parmesani 6 kirsstomatit 1 tšillipipar Extra-virgin oliivõli jämedat ja peent meresoola

Pane kaks liitrit vett potti keema ning viska kirsstomatit keevasse vette. Keeda tomateid vaid minut ning tõsta veest välja. Koori tomatid ning lõika need tükkideks eemaldades tomatite seest seemned.

Koori sibul ning hakki peeneks. Pese värske tšilli, haki peeneks ja eemalda seemned, kui sa ei soovi väga tšillist pastat. Samuti haki peeneks veganvorst.

Kuumuta oliivõli pannil ning prae selles sibul, tšilli ja vorst 3 minutit madalal kuumusel. Lisa puhastatud tomatid, tomatikaste ja maitsesta vähese soolaga. Lase kastmel 10 minutit kaane all podisega.

Keeda pasta ning lisa kastmele, sega põhjalikult. Jaga pasta taldrikutele ning raputa peale veganparmesani.

facebook: VEGAN ITALY - Itaalia koduköök

Suppli ai funghi KOOSTIS 500 g 200 g 300 g 400 g 100 ml 2

Arborio riis vegan liha alternatiivi (seitan, tofu vm) šampinjone tomatipüreed valget veini küüslauguküünt

2 spl extra-virgin oliivõli soola pipart riivsaia maahpähkliõli

VALMISTAMINE Haki liha alternatiiv ja pane oliivõliga pannile praadima. Prae pruuniks ning lisa valge vein, tomatipüree, soola, pipart. Kuumuta nii kaua kuni kaste on vähenenud ning paksenenud. Kui kaste on valmis, lisa riis ning sega tihti. Kui vaja, lisa juurde puljongivett. Küpseta riisi kuni see on kuiv ning püsib koos. Pane riis laiale kandikule laiali, et see kiiremini jahtuks.

Haki seened ning pane pannile oliivõliga, samuti lisa hakitud küüslauk ja sool. Prae kuni seened on läbi küpsenud, kuid ikka pehmed.

Kui riis on jahtunud, võta märgade kätega peo peale veidi riisi, pane selle keskele veidi praetud seeni, suru riis palliks. Tee seda, kuni kõik on kasutatud.

Prae riisipalle suures koguses kuumas õlis (vähemalt 180 kraadi), liigutades neid erinevatele külgedele, et kogu pall pruuniks saaks. Pane riisipallid köögipaberi peale, et üleliigne õli selle sisse imenduks. Serveeri soojalt.

facebook: VEGAN ITALY - Itaalia koduköök

Frititud kimchi pelmeenid KOOSTIS Täidis: Kimchi Päev seisnud jasmiini riis Roheline sibul Küüslauk Ingver Kestaks kasutasin Gyoza taigent (https://www.nori.ee/gyoza-taigen-10cm-300g?search=gyoza).

VALMISTAMINE Täidis: Prae kergelt küüslauk ja ingver, lisa kimchi, riis ja roheline sibul. Vajadusel lisa maitse järgi suhkrut ja soja.

Kuumuta õli potis 180’C-ni, friti pelmeene 3 minutit. Jäta paberrätikule nõrguma.

Kastmena sobib magus tšillikaste, aga katseta julgelt ka teriyaki või maitsestatud vegan hapukoorega, kui soovid mahedamat tulemust.

www.restoranpelgupaik.ee facebook: Pelgupaik Instagram: pelgupaik

Suverullid

www.restoranpelgupaik.ee facebook: Pelgupaik Instagram: pelgupaik

KOOSTIS

VALMISTAMINE

Täidis: Praetud tofuribad, maitsestatud sriracha ja sojaga Mungoa idud Porgandi julienne Hiina kapsa ribad Värske kurk

Ümbriseks kasutasin neid riisipabereid: https://www.nori. ee/riisipaber-100g-exotic-food?search=riisipaber

Kaste: Röstitud maapähkel Suhkur Soja või tamari (kui soovid gluteenivaba) Punane karripasta Laimimahl

Pabereid leotada soojas vees, kuni pehmenevad. Tegutsema peab üpris ruttu, ära pane rohkem kui 2-3 korraga.

Kaste: Lase koostisosad blenderis siidjaks kastmeks.

Kui oled kevadrullid valmis voltinud, puista peale seesamiseemneid.

Munavõie

www.elujanu.ee facebook: Elujanu

20 suupistet või 8 võikut

KOOSTIS

VALMISTAMINE

300 g 1 100g ½ tl 1/4 tl

Koori ja haki sibul hästi peeneks. Pane kõik koostisained kaussi ning sega korralikult kokku. Soovitame Gengööki giluga!

Bon Soja maitsestamata pehme tofu väike sibul (~40g) veganmajoneesi (nt Kaste taimetoitlastele) musta soola soola

Oleme avara valikuga kÜÜgi- ja kodutarvete kauplus, mis soovib aidata Sul sellele vastust leida.

Tule uudistama!

Rocca al Mare Keskuse 2. korrusel, Järve keskuse 0-korrusel ja Rakveres Vaala keskuses.

Kiika ka e-poodi: www.kodusvajalik.ee