Ajakiri Vegan 2019 #5 by Ajakiri Vegan

NR 16, 2019 5/6

Hind 2,49 €

Ajakirja vahel RETSEPTILISA

UUED VÕITJAD SELGUNUD!

Läti loomaõigusliikumine sai tõuke EESTIST Eesti rulluisutaja SOORITAS MAAILMAREKORDI Mida teha, kui laps hakkab veganiks? Juba 90ndatel oli Tallinnas veganbaar Ajakiri Vegan sai KOLMEAASTASEKS!

ARDO KIVI:

seksikas on mees, kes suudab vanadest harjumustest loobuda

MĂ¤rka rohelist!

Kaunist vĂ¤rvilist sĂźgist FruitsInBottle poolt! Meie mahlades ja nektarites on ainult looduslik puuviljasuhkur

Fruitsinbottle_Estonia Leia meid ka: www.fruitsinbottle.com

Tervitan sind, hea lugeja! PEATOIMETAJA Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee (+372) 5303 5011 REKLAAM JA SISUTURUNDUS Kristjan Aluoja kristjan@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797 KONKURSS „PARIM VEGANTOODE EESTIS“ Pille-Riin Priske tunnustus@ajakirivegan.ee KÜLJENDUS Marimai Kesküla Pille-Riin Priske KEELETOIMETAJA Kati Aasov KAANELOO FOTOD Kristi Heil AUTORID Karin Bachmann Maryliis Steinfeldt Liis Hainla Annika Lepp Anniina Ljokkoi Renate Kapp Emily Rosenberg Eliis Salm Ireene Viktor Anett Rannamets Leen Lindam Kristina-Maria Heinsalu Kristjan Aluoja Kadri Sikk

„See ei peaks nii olema. Mina ei peaks siin olema. Ma peaks olema teisel pool ookeanit koolis, ometi pöörduvad inimesed lootuses noorte poole. Inimesed kannatavad, surevad ja meie ökosüsteemid varisevad. Me oleme massilise väljasuremise äärel, kuid te räägite rahast ja muinasjutulisest igavesest majanduskasvust. Kuidas te julgete?“ küsis nutma puhkemise äärel olnud 16-aastane Rootsi koolitüdruk Greta Thunberg ÜRO kliimakohtumisel terve saalitäie maailma tipp-poliitikute käest. Ja siis avan ma ukse lõpmatule jaburusele. Loen anonüümseid netikommentaare ja mõtlen taaskord tõsiasjale: need, kes teistes inimestes ja nende valikutes vigu näevad ning on vaevaks võtnud seda avalikult ette heita, pigistavad enda väärtegude ees mõlemad silmad kinni. „Ta peaks rääkima siis, kui kana pissib,“ öeldakse. Juba kasutatud väljend ajab karvad turri. „See laps vajab abi ja kiiresti,“ ütleb järgmine. „Pole võimatu et talle antakse sponsorite poolt stimulante või lausa narkootikume, et ta oma missiooni suudaks jätkata,“ spekuleerib kolmas. „Tegemist on autistist idioodi, mitte kannatajaga. Kaasaplaksutajad on silmakirjateenrid,“ kirjutab veel üks. Et kuidas nad siis julgevad? Löök eneseuhkusele on umbes sama väljakannatamatu kui jääkülm vesi kuklasse. Enda silmast pindu välja ei taha tõmmata, aga kive teise kapsaaeda heita võib küll. Aga eks see ole ka iseenesestmõistetav. Kui globaalset kliimaprobleemi eitav inimene avab ühel hetkel silmad, võib ta lihtsalt pimedaks jääda. Kurb on, et 16-aastane kooli-

tüdruk keset rikkaid ja ilusaid oma õlul nii palju raskust kannab, millele tema ise märkimisväärset lisa juurde ei ole pannud. Ja on kurb, et tegemist ei ole üksikisiku tasemel probleemiga, vaid see hõlmabki – nii proosaliselt kui see ka ei kõla – tervet maailma. Selles pahameelerägastikus ellujäämiseks peab otsima ka helgemat poolt. On positiivne, et aina rohkem tervitame inimesi, kes julgevad stagneerunud mentaliteedi valguses rääkida rasket tõde. Ka ajakirja lehekülgedelt leiad neid. Mõeldes veganite peale – enamik on suurema osa oma elust elanud tänastele tõekspidamistele vastupidiselt. Eheda näitena saame väita – ei ole raske vanad uskumused maha kanda. Võiks hoopiski öelda, et kerge südametunnistusega on elu harmoonilisem. Ükskõik, mis valdkonda me ka ei puudutaks. Kui vaid saaks veel kellegi nõnda mõtlema ...

TELLIMINE JA INFO www.ajakirivegan.ee f /Ajakiri Vegan

Toimetus ei vastuta reklaami sisu ega keelekasutuse eest.

Anett Rannamets

SÜNNIPÄEV

Taimetoidumess 2016

Kolm aastat ajakirja Vegan 16. ajakirjanumber, mis ilmub vahetult enne selle aasta Taimetoidumessi, kannab endas märgilist tähtsust. Nimelt möödub ajakirja esimese numbri ilmumisest kolm aastat. Tunneme selle üle suurt rõõmu, sest 2016. aastal, kui esimese numbri välja andsime, ei osanud me arvata, et on võimalik kuus korda aastas pakkuda tasuta lugemiseks 8000 tiraažiga ajakirja ning jõuda sellega rohkem kui 32 000 silmapaarini. See on meie jaoks natuke uskumatu tänaseni ja vahel tuleb ennast näpistada, et veenduda, kas see pole mitte uni. Sünnipäevad on mõeldud tähistamiseks, aga ka selleks, et võtta hetk ja vaadata möödunud ajale tagasi – meenutada tuldud teed ja tänada kõiki, kellega on võimalus olnud selle aja jooksul kohtuda, koos töötada ja aega veeta. Ajakirja Vegan idee sündis 2016. aasta 4. juulil ühe jalutuskäigu ajal Rakvere Vallimäe lähedal tänaval. Tolleks hetkeks olime elukaaslasega veganid olnud pea neli aastat. Olime jõudnud elus punkti, kus otsisime uusi väljakutseid ja jalutades oli tore arutada igasuguseid ideid. 6

See võis juhtuda jalutuskäigu lõpupoole, kui viskasin õhku ühe tehnoloogiauuendusi käsitleva ajakirja idee. Arutasime seda lühidalt, kuid kummaski meist ei tekkinud erilist soovi seda mõtet edasi arendada. Pärast väikest pausi pakkus Marimai välja veganlusega seotud ajakirja idee. Vaatasime üksteisele otsa ja sõnu ei olnudki vaja, sest mõlema jaoks oli selge, et see on midagi täpselt meile. Alguses tunniseks planeeritud jalutuskäik venis oluliselt pikemaks ja kuigi me ei osanud tol hetkel kõike veel sõnadesse panna, puudutas idee meie mõlema erinevaid ja sügavaid vajadusi. Vajadust teha elus midagi enamat, midagi suuremat kui me ise, ja soovi siduda see ka oma tööga, sest nii saame kasutada oma aega maksimaalselt, et muutustele kaasa aidata. Võib öelda, et tol hetkel loksus meie elus üks oluline asi paika. Teadsime mõlemad, et meil on tugev soov võidelda loomade ebaõiglase kohtlemise vastu ja see on suurepärane viis jõuda suure hulga inimesteni. Inimesteni, keda kumbki meist isiklikult kõnetada ei jõuaks. Pak-

Esi

aja

kiri

Veg a

ber

kuda lihtsaid lahendusi, kuidas tuua ellu rohkem rõõmu ja kaastunnet. Seejuures soovisime aidata neid, kellel puudub enda eest seismiseks kõnevõime ja kellelt on ära võetud nende valikuvabadus – loomi. Tagantjärele mõeldes oli see üks hulljulge ettevõtmine, sest me ei koostanud ajakirja tarbeks ühtegi äriplaani ega kaalunud kõike pikalt läbi. Riskianalüüs ja detailide arutamine ei olnud meie jaoks oluline. Tundsime, et peame selle ära tegema – nüüd ja kohe. Nii võtsimegi sisuliselt järgmisel päeval ühendust Eesti Vegan Seltsiga ja Loomusega, et arutada veganajakirja ideed ja leida koostööpartnereid, kellega koos mõte teoks teha. Siinkohal soovime tänada kõiki loomade õiguste eest seisvaid organisatsioone ja nendes tegutsevaid inimesi. Ilma teie aastatepikkuse aktiivse ja ennastsalgava tööta ei oleks Eesti veganlus nii kiiresti arenenud ja sel poleks sedavõrd helget tulevikuväljavaadet. Suur tänu Eesti Vegan Selts, Loomus ja Nähtamatud Loomad! Teie töö on hindamatu! Täpselt neli kuud hiljem ehk 4. novembril tuligi trükikoja Printall uksest

SÜNNIPÄEV

välja esimene Eesti veganajakiri. Suur tänu Printallile, et nad on nende aastate jooksul trükkinud suurepärase kvaliteediga ajakirja. Nad on teinud seda alati täht: ajaks – hoolimata sellest, et me ise ei ole alati suutnud ajakirja materjale saata täpselt trükikuupäevaks. Täname nende trükkaleid, kes on oma terase pilguga aidanud vältida trükis suuremaid ja väiksemaid küljendusvigu. Aitäh ka finantsjuhile, kes on olnud vastutulelik, kui ajakirja rahavood on olnud ebastabiilsed. Muide, ka Eesti esimest taimetoitlaste ajalehte trükiti Printallis ja seda 25 aastat tagasi. Neilgi oli ajalehe väljaandmisega raskusi, kuid ka tol ajal leidis Printall võimalusi, kuidas neile toeks olla. Eriti sügava kummarduse teeme aga müügijuht Anne Aavik-Taasvälile, kes on alati võtnud meie jaoks aega ja tekitanud tunde, justkui oleksime meie tema ainsad kliendid. Päev hiljem ehk 5. novembril oli meil suur rõõm tutvustada trükisooja ajakirja kõikidele taimetoidumessi külastajatele ja pakkuda selle kõrvale megamaitsvat Sandra Sentjurini torti. Kui 2018. aasta juulikuuni tuli ajakiri Vegan soetada endale 5,9 euro eest, siis järgmisel kuul avanes kõigil Partnerkaardi omanikel võimalus soetada ajakiri endale Selverist tasuta. Kui varem oli ajakirja tiraaž 4000, siis tollest hetkest kahekordis-

tus see 8000 ajakirjani. See oli meie jaoks väga rõõmus hetk, mis tähendas, et ajakirja saab endale oluliselt suurem hulk inimesi. Ka need, kelle jaoks oli hind varem liiga kallis. Pealegi ei läinud nõnda ühtegi ajakirja raisku. Kui kõikidel tasulistel väljaannetel on tagastuskogus, mida ära ei müüda ca 20–35%, siis sellise lahenduse juures leiavad lugeja endale kõik ajakirjad. Nii ei teki ka loodusesse prügi juurde. Me ei osanud aga ette näha, kui kiiresti ajakiri Selveritest otsa saab. Huvi oli nii suur, et kõikidest Selveritest lõppes ajakiri kolme päevaga otsa. Mis veel üllatavam – see olukord ei ole praeguseni muutunud. Siinkohal täname Selverit ja eriti turundusjuhti Triin Kaaret, kes on oma tihedas töögraafikus alati meie koostöömõtete arutamiseks aja leidnud. Selver oli esimene jaekett, mis toetas ajakirja väljaandmist reklaamiostuga. Samuti esimene, kes võttis vegantarbijat kuulda ja korraldas koos vegantoodete maitsmise, et aidata sortimenti parandada. Neid huvitas aastaid tagasi ja huvitab siiani, et iga inimene üle Eesti leiaks kõikidest poodidest hea vegantoodete valiku. Kui soovisin arutada, kuidas saaksime muuta ajakirja tasuta loetavaks, siis oli Triin kohe nõus seda arutama. Ei läinudki pikalt, kui leidsime koos lahenduse. Suur-suur tänu!

Siiras tänutunne valdab meid ka siis, kui mõtleme kõikide reklaamklientide peale, kes on sisuliselt ajakirja ainsaks tuluallikaks, sest nad teevad reklaamiostuga ajakirja tasuta pakkumise võimalikuks. Nende roll veganluse edendamisel ei piirdu aga ainult sellega, sest vegantoodete kättesaadavuse nimel seavad nad kokku hoolega läbimõeldud reklaamlauseid ja argumente, miks tasub tarbida just taimseid tooteid. See info jõuab aga reklaami ja kaunilt kujundatud pakendite abil paljude inimesteni, kes ehk veganlusest veel nii palju huvitatud ei ole. Täname, et olete meiega ja panustate vegantoodete kättesaadavusse! Lõpetuseks soovime tänada kõiki teid, kallid lugejaid, kes te loote oma igapäevaste valikutega paremat ühiskonda ja rõõmsamat tulevikku nii endi, keskkonna kui ka loomade heaks. Mulle meeldib mõelda argipäeva valikute tegemistest nii, nagu ütles seda juutuuber Earthling Ed: „Iga tegu, olgugi väike, on kui veepiisk, mis tekitab merre langedes kõiki puudutava laine.“ Täname teid kogu südamest, et olete teinud otsuse tarbida vegantooteid ja loete ajakirja Vegan!• Kristjan Aluoja Ajakirja Vegan asutaja

Teeme koos ajakirja paremaks! Kuidas?

Lihtsalt. Sina anna meile selle lingi kaudu tagasisidet bit.ly/TagasisideAjakirjale ja meie muudame ajakirja sinule meelepärasemaks. Küsitlusele vastamine on anonüümne ja võtab ca 7 minutit. Vastanute vahel loosime 17. novembril Ajakirja Vegan asutajad Kristjan ja Marimai koos pisipoja Kristoferiga

välja kümme ajakirja Vegan aastatellimust.

MÕTISKLUS

Juss … ja kõik teised: Kati, Grete, Murri, Tessi, Kata, Kvik, Papa, Susi, Marmi

anime septembri alguses oma kassi magama. Tema olukord halvenes kiirelt, arst tuli koju paluda. Enne toimus vestlus kolme lapsega, kes oma elu ilma Jussita ei mäletagi. Kassi parandamatu haigus – vähk – oli neile teada ja ka see, et ta ühel hetkel sureb. Surm ise aga on ju ikkagi pigem abstraktne ka täiskasvanu jaoks, eriti siis, kui see ei ole veel lähedalt mööda läinud ja kedagi olulist kaasa viinud. „Lapsed, tulge nüüd, jätame Jussiga hüvasti. Aeg on kahjuks sealmaal, täna on tema elu viimane päev.“ Pisarad. Ja siis loogiline küsimus: „Kust te teate, et ta just TÄNA sureb?“ Eutanaasia on lihtsalt leebe väljend tapmise kohta, samamoodi magamapanek. Sisuliselt me lõpetame meist sõltuva olendi elu, sest me otsustame nii. Põhjuseid peetakse altruistlikuks – et loom ei piinleks. Tõe teine külg on see, et me ise ei suuda näha looma kannatamas, see on meile endale liiga raske taluda. Jussi haiguse ajal mõtisklesin sel teemal palju. Ükski mu loomadest ei ole surnud loomulikku surma ja kuidagi tekkis tunne, et oleks hea, kui Juss läheks ise. Sest kust me teame, et on õige aeg? Õige on see ju meile, mitte loomale. Mõistagi ütleb selle aja arst (kui me räägime haigest loomast) ja lähtub meditsiinilistest näitajatest, kuid ega me keegi ei tea, mida ja kuidas loom tunneb ja kas magamapanek põhjustab talle suuremat vaimset kannatust kui päris surm. Sest ta ju teab, mis tuleb – ükskõik kui rõõmsad me ei püüaks olla, ta saab aru. Nagu ta saab aru, kui peremees on õnnetu või valudes ning tuleb alati lohutama. Seega tapame

Karin Bachmann olendi, kes usaldab otsustajaid ja saab aru otsuse paratamatusest, kuid mitte põhjustest. Juss oli surres umbes 11 aastat vana. Ta oli pärit Tartu ühe kesklinnakohviku hoovi prügikasti tagant. Juss õigustas mitut tema liigikaaslaste kohta levinud arvamust – üks neist näiteks oli kohatruudus. Ta elas kokku kuues eri kohas, sest kolisime palju. Viimasel ajal oli tal paralleelselt kaks kodu ja lisaks suvila Peipsi ääres. Kõikides kodudes liikus ta ringi ka õues ning sõbrustas naabritega. Kahe pere kassina kasvas ta koos nelja lapsega, kellele õpetas loomadega suhtlemist ja pakkus seltskonda, huvitudes kannatlikult nii jalgpallist, esimestest lugemiskatsetustest kui joonistatud hiirtest. Tema haigus kulges kiiresti – poole aastaga sai tugevast ja toimekast kassist suurte silmadega luukere, kelle süda pöördvõrdeliselt keha kuhtumisega muudkui suurenes. Mida elu lõpu poole, seda leebemaks ja armastavamaks ta muutus. Lisaks leidis ta meie tänavast lisapere, kus hea hing Mare kohtles teda suurima hellusega. Kuna Juss oli ise valinud endale uue inimese, siis leppisime sellega meiegi ning laiendasime tema eest hoolitsejate ringi ka ametlikult: arutasime Marega läbi, mida ta võiks Jussile uut süüa anda, kuhu ta ööbima jääb või millal on kellelgi puhkused. Oma viimase suve sai ta vanaviisi Peipsi ääres olla, kus ta küll tavapärasest rohkem terrassil päikese käes magas, sest kondisena oli tal pidevalt külm. Elu lõpus keeldus Juss kõigist seni lemmikuks olnud söökidest ja hakkas eelistama inimeste toitu: kartuleid, mustikajogurtit,

kookospiimasuppi. Ehk oli see tema omamoodi võitlus sisemise vaenlasega, kelle olemasolust ta võis meile arusaamatul moel teadlik olla. Inimene sekkub paljudel viisidel ja pidevalt oma igapäevakaaslaste ehk lemmikloomade ellu – alates toidulaua üle otsustamisest kuni steriliseerimiseni välja. Enamasti on eesmärgiks looma hea elu. Kuid ka tappev armastus võib esialgu näida altruistliku hoolitsusena – ülesöötmine, ületreenimine, Gucci püksid ja lakitud küüned. Armastusest (enamasti enese vastu) tehakse tegusid, mis ei pruugi looma kohe tappa, kuid kahjustavad küll. Ka eutanaasia on justkui tapva armastuse üks vorm, sõna otseses tähenduses. Samas on selle otsuse tegemine ja läbiviimine kannatus ka otsustajale (meie enda analüüsivõime tõttu) ja võrreldav looma piinadega. Kogu eelnev mõtisklus ei tähenda mõistagi seda, et püüan ennast ja teisi veenda eutanaasiast loobumisele või selle lõputule edasilükkamisele. Pigem on need põhjendused, mille pinnalt tahaks Jussile öelda: „Sõbrake, me mõtlesime tõesti kõik läbi. Sinu surm jääb meie hingele, samamoodi nagu elugi. Viimase suhtes ei ole sul ilmselt etteheiteid. Enamiku sellest ajast oli su kaaslaseks kass Kati, kes kasvatas su hoolitseva kasuemana üles ja veel vananagi lakkus su kõrvad ja näo puhtaks. Hiljem täienes teie kamp heatahtliku vanakese ehk Papa võrra. Teid hoiti väga, te olite pereliikmed ja kallid kaasteelised.“•

Kodumaine. Mahe. VĂ¤hese suhkruga.

www.oselbirch.ee

Iga pudel toetab Maailmakoristust.

Valitud poed

Praamid

Talu Toidab

UUDISED

Tallinnas esilinastus palju kõneainet pakkunud ühendriikide dokumentaalfilm „The Game Changers“ ehk „Suunamuutjad“ „The Game Changers“ lavastajaks on Osacri nominent Louie Psihoyos, kes jälgib kaamerasilma kaudu sõjaväe eriüksuse treeneri ja The Ultimate Fighter tiitli võitja James Wilksi lugu ja rännakut. Wilks reisib mööda maailma, et leida tõde liha, valkude ja tugevuse seoste kohta ning tutvub selle käigus tippsportlaste, eriväelaste ja visionääridest teadlastega. Kui James Wilksil tekkis vigastus, mis takistas tema edasist arengut, oli see hüppelauaks, et sukelduda tervislikku taimetoidumaailma. Ta soovis uurida rohkem, et aidata iseennast, kuid eelkõige oma infarkti üle elanud

südamehaiget isa, kelle selja taha jäi enam kui 60 aastat rohket liha- ja piimatoodete tarbimist. Film dokumenteerib taimse toitumise plahvatuslikku levikut elukutselises spordis ning paljastab müüte toidu kohta, mis ei mõjuta ainult üksikisiku sooritusvõimet, vaid kogu inimkonna tervist. Filmilinal võib näha selliseid tuttavaid nägusid nagu Arnold Schwarzenegger, Jackie Chan, James Cameron, Lewis Hamilton, Novak Djokovic ning NBA täht Chris Paul. Muidugi teeb külmavärinaid tekitava etteaste ka ajakirja Vegan lugejale tuntud kui üks maailma tugevamaid mehi – Patrik Baboumian. Hollywoodi filmidele omaselt edastati uuringutele ja usaldusväärsetele allikatele põhinevat teavet emotsionaalses võtmes. „See nii-öelda American dream oli filmis olemas – alustati põhjast, aga roniti õnneliku lõpuni. Võib ju spekuleerida selle üle, kui mõjuvõimas selline kerge käsitlus oli, ent üks on kindel – Coca-Cola Plaza publik

oli suuremas osas selline, kellele tegelikult seda filmi näidata ei olnud vaja. Muidugi on tore, et selle teose vastu näidati üles nii suurt huvi – tehti ju lisaseanss. See on ilmselge märk, et meil siin Eestis liiguvad asjad aina õigemas suunas,“ sõnas ajakirja Vegan peatoimetaja Anett Rannamets, kes käis esilinastusel kohal. Ta lisas, et nüüd jääb üle vaid loota, et dokumentaal jõuaks peavoolu ning inimesed, kellel on veel silmaklapid peas, leiavad tahtejõu, et film lõpuni vaadata ning kaasa mõelda. „Väikese vindiga, kuid kõigile arusaadavas võtmes esitatud filmisõnum võib mõnele teadjamale inimesele tunduda kaalutuna – tõsi, sest eetilist poolt ei käsitletud kuigi palju, kuid see võib samal ajal üllatuslikult ja väga lihtsalt kohale jõuda inimesele, kes asjast veel mitte midagi ei tea. Selliseid inimesi, kes niisamagi Hollywoodile omaseid filme naudivad, on ju palju,“ arvas Anett. Pinge on filmis üleval, emotsionaalsus olemas ja tõsiste teemade

UUDISED

vahel saab veidi naerda. Allikad ja uuringud on viidatud ning lõpp jätab vahelduseks õhku ka lootusrikka tunde. „Võib-olla ongi õige, et jõhkrate kaadrite vahele on loodud ka selline film, mis käsitleb teemat veidi kergemal viisil. Kunagi ei tea, kellele või kui paljudele võib mõjuda just see,“ mõtiskles Anett ning lisas, et kinosaalist välja jalutas ta igatahes lootusrikkalt ja hea tundega. Pärast linastuse lõppu vestlesid enda kogemustest ka kodumaa aktiivsed. Vestlusringis arutlesid profivõrkpallur Kusti Nõlvak, jõutõstja Agris Reppo, endine profikorvpallur Janar Soo ning kaitseväelane Ailar Asson. Kuigi poisid nõustusid, et ka sellised filmid võivad aidata inimestel meelt muuta, on suunamuutjateks peamiselt siiski lähedased-sõbrad-tuttavad, kes seda teed käivad, keda usaldatakse ja kellest hoolitak-

se. Kõik kinnitasid veel kord, et veganlust mitte soovitada pole võimalik, sest tervis, meeleolu ja vorm on ju paremad kui kunagi varem. „The Game Changers“ on ingliskeelsena alla laetav Vimeo ja iTunes veebikeskkondades.

Eesti mees purustas maailmarekordi ja märkis end „Guinnessi rekordite raamatusse“! Tõnis Paalme on rulluisutaja, kellele meeldib radadel kulgeda omamoodi. Nimelt uisutab ta tagurpidi ja seda väga professionaalsel tasemel. Tõnis Paalmest kirjutasime eelmises numbris, kui Berliini rulluisumaraton

ootas teda alles ees. Sportlane oli juba siis täiesti kindel, et purustab rekordi ja suudab kanda end „Guinnessi rekordite raamatusse“ kui maailma kõige kiirema tagurpidi rulluisutaja. Ja nii ka läks! „Me tegime seda!“ kirjutab värske maailmarekordi omanik oma sotsiaalmeedia kanalites. „Olen nüüd ametlikult kiireim tagurpidi rulluisutaja maailmas! Tingimused tagurpidi sõidul olid keerulisemad kui kunagi varem – tugev vihmasadu, libedad teeolud. Me nägime palju kukkumisi, kuid suutsin lõpuni püsti jääda. Olen oma tulemusega väga rahul – 1:38:55,“ väljendab Tõnis oma rõõmu. Rohkem kui 5000 osaleja seas platseerus Tõnis 225. kohale, mis tähendab, et Eesti mees jättis tagurpidi uisutades selja taha tuhanded õigetpidi uisutajad. Uhke! Ka ajakiri Vegan soovib Tõnisele palju õnne!•

Maailmarekordi püstitamist toetas

Pulsaar on Premium klassi toodetesari, mida eristab naturaalsus, kvaliteet, suurepärane maitse ja konkurentsivõimeline hind! Pulsaari tooted on mõeldud kiire elustiiliga inimestele ning tervise- ja kehateadlikele sportlastele, samuti kõigile teistele, kes peavad keskenduma, selgelt mõtlema ning vajavad palju energiat. Kaasaegne elu on nõudlik ja kiire ja just seepärast oleme olemas: soovime olla liitlaseks kõigile trennitegijatele, kellel on kiire elutempo, hulganisti väljakutseid, riske ja võimalusi. Pulsaar on mõeldud ka füüsiliselt väga aktiivsetele inimestele, kes armastavad sporti ja hoolitsevad oma keha eest. Meie saavutustele ja eesmärkidele suunatud tooted on just nende jaoks. BLACK LINE SARJA MURRANGULISED TOOTED: •XXL Naturaalne batoon mustika, šokolaadi ja meresoolaga, 60g •XXL Naturaalne supertoidubatoon datlite, hapu kirsi, maka, acai ja spirulinaga, 60g

gluteenivaba vegan palmiõlivaba GMO-vaba ei sisalda kunstlikke värvaineid

11 Saadaval Tradehouse poodides, Tallinna ja Tartu Kaubamajas, Apollo raamatupoodides, Circle K tanklates ja hästi varustatud Selverites ja Hüper Rimides

LOOMUS

Võit elevantidele! Elevantide püüdmine keelustati! Annika Lepp, Loomus

Fakt, et selline tegevus veel 21. sajandil on suisa legaalne, tuli paljudele üllatusena. Elevandid saavad nüüd kergemalt hingata ning globaalset appikarjet võeti kuulda, sest keelustati elevantide püüdmine loodusest. Augustis toimunud ohustatud loomaliikidega kauplemise konventsiooni CITES konverentsil Genfis hääletasid 46 riiki selle poolt, et peatada barbaarne elevantide püük loodusest. Sellest hoolimata kavatsesid Euroopa Liit ja USA hääletustulemused ümber lükata ja taasavada arutelu metsikute elevantidega kauplemise üle. Selline asjade käik aktiviseeris metsloomade valdkonnaga tegelevad organisatsioonid, kes algatasid paari päevaga sujuvalt koordineeritud üleilmse kampaania, kaasasid ühinguid ja kuulsusi, algatasid nn Twitteri sõja, kirjutasid ühiskirja Euroopa Komisjonile ja teistele asjaosalistele ning levitasid teavet traditsioonilises meedias. Oluline teave levis ka Eesti suurimatesse portaalidesse, milleks olid: Delfi, Postimees ja Õhtuleht. Augusti viimastel päevadel võetigi Genfis vastu loodusest püütud elevantidega kauplemise keeld. See on loomakaitses ajalooline ja märgiline võit. Metsikuid elevante tohib nüüd püüda ainult juhul, kui sel on otsene kasu liigile looduses. Koostöös teiste looma- ja looduskaitseorganisatsioonidega kutsuti ka Euroopa Liitu ja Eesti keskkonnaministrit Rene Kokka üles keeldu toetama. Pärast CITES konverentsi saatsid paljud jahinduse, eksootiliste lemmikute, karusnaha, elevandiluu ja muude küsitavate 12 Elevant Lõuna-Aafrikas, Krügeri rahvuspargis. Foto: Annika Lepp

LOOMUS

valdkondadega tegelevad organisatsioonid CITES’ile omapoolse protestikirja, milles väitsid, et viimane keskendub liialt „karismaatilisele megafaunale“. Nii, nagu tuli üllatusena, et 21. sajandil püütakse tsirkustesse ja loomaaedadesse elevante loodusest, tuleb vast ajakirja Vegan lugejatele ka üllatusena, et eksisteerivad sellised organisatsioonid nagu Pet Industry Joint Advisory Council, Parrot Breeders of Southern Africa, Ornamental Fish International, Fur Institute of Canada, Ivory Education Institute, Private Rhino Owners Association jms. Noori elevante püütakse loodusest, et saata nad loomaaedadesse ja tsirkustesse üle maailma. Tiit Marani sõnul Euroopa loomaaedades selliseid

elevante pole, küll aga õitseb julm äri tänu Hiina loomaaedadele. Aastatel 1990–2015 püüti loodusest 1774 Aafrika elevanti. Alates 2012. aastast on Hiina importinud enam kui 100 elevanti Zimbabwest. Loodusest püütud noored elevandid eraldatakse pereliikmetest, tekitades kogu protsessi käigus loomadele tõsiseid füüsilisi ja psühholoogilisi traumasid. Ajakirjanik ja looduskaitsja Adam Cruise avaldas augustis Youtube’is video julmast elevandipüügist. Videomaterjalis näeb metsikuid elevante, kes ootavad transporti Zimbabwest, loomi pekstakse ja väärkoheldakse. Mõned elevandid surevad transpordi ajal või vahetult pärast sihtkohta saabumist. Need, kes pika ja piinarikka teekonna järel ellu jäävad, saadetakse

Metsikuid elevante tohib nüüd püüda ainult juhul, kui sel on otsene kasu liigile looduses.

igavesse vangistusse. Metsloomade püüdmine nende loomulikust keskkonnast ja vangistusse saatmine on vale mitmel põhjusel, alustades ökosüsteemi ja loomade heaolust ning lõpetades eetilise küsimusega sellest, kuidas me kohtleme teisi loomi. Liigume küll aeglaselt, aga siiski samm-sammult loomasõbralikuma maailma suunas. Elevantide päästmiseks ühendasid jõud Ricky Gervais, Brigitte Bardot, Bryan Adams, Evanna Lynch, Joanna Lumley, Judi Dench, Leona Lewis, Pamela Anderson, Simon Pegg, Thandie Newton, suured rahvusvahelised organisatsioonid: Humane Society International (Rahvusvaheline Inimõiguste Ühing), Animal Welfare Institute (Instituut Loomade Heaks), Sihtasutus „Born Free“, Brigitte Bardot sihtasutus, World Animal Protection (Maailma Loomakaitseliit) ja teised tuntud ning vähem tuntud inimesed ning organisatsioonid, sealhulgas ka loomade eestkoste organisatsioon Loomus.•

OLE LOOMADE POOLT Hakka Loomuse püsitoetajaks! www.loomus.ee/toeta

AJALUGU

Tallinna vanalinnas oli 90ndatel baar nimega „Vegan“ Anett Rannamets

Ajakiri Vegan ilmus esimest korda 2016. aasta talvel ning seda saab nimetada Eesti esimeseks täielikult veganelustiilile pühendatud ajakirjaks. Küll aga ei saa seda nimetada Eesti esimeseks vaid taimetoitlust puudutavaks väljaandeks, sest 1991. aasta kevadel nägi ilmavalgust ajaleht Eesti Vegetaarlane.

elmises ajakirjas rääkisime ajalehe esimesest numbrist, sel korral on analüüsi all juba järgmine. Huvitav on fakt, et esimene ajaleht ilmus 91. aastal, teine aga alles kaks aastat hiljem märtsis. Muutunud oli esileht ja kujundus. Teemadeks näiteks: näpunäiteid tervise taastajatele, talviseid toorsalatite retsepte, liha- ja taimetoitlaste erinevustest. Lisaks kirjutab dr A. Rosendorff enda tõekspidamistest loodusravis. „Hakkab ilmuma kaks korda kuus,“ lubavad ajalehe alumisele servale kirjutatud sõnad.

KASVATAGE ÕUNU JA MUSTSÕSTRAID!

Pilku püüab kirjutis „Liha- ja taimetoidulaste erinevustest“. Millest sel ajal siis kirjutati, kuidas üritati veenda, et just taimetoit on inimesele kohane? „Loodusteadlaste arvukate uurimuste alusel ei ole mingit kahtlust, et inimene on põlvnenud ahvilaadsetest esivanematest. Inimeselaadsed ahvid elasid juba tertsiaarajastu keskel. Tertsiaarajastu varasemas osas oli kliima isegi Euroopas väga soe, otse troopiline. Kesk-Euroopas kasvasid tol ajal isegi palmid ja mitmekesised teised troopilised taimed, nagu seda tõestavad seal maapõues leiduvad taimejäänused,“ kirjutab K-M. Luite 93. aastal, vihjates sellele, et ka vanal ajal võis leida küllalt puuvilju ja söödavaid taimeosi. „Ahvid on ju teatavasti puuviljasööjad, mitte liha- või rohusööjad,“ adresseerib ta tugevalt oma artiklis ja toob välja, et ahvide hambadki pole liha söömiseks loodud. Luite kirjutab erineval toidul olevate loomade ham-

maste erinevusest, et teha selgeks – inimene on puuviljatoiduline. „Inimese hammastel puuduvad teravaservalised voldid, nagu need on olemas rohusööjail (veistel, lammastel, hobustel jne). Samuti pole inimese hambad sugugi kiskjate hammaste sarnased: kiskja hammastik lõikab kui kääridega, hambad on teravate äärtega ja lõuad ei liigu kahele poole kõrvale,“ seisab artiklis. Luite kinnitab, et kahtlemata oli kaugete esivanemate peamiseks toiduks siiski puuvili. Ta kutsub üles eestlasi oma aedades ja taludes kasvatama rohkesti õunu ja musti sõstraid, et kasvatada endale tarbimiseks ning müüa ka mujale. „Ostjad on juba olemas,“ kinnitab ta ja lisab, et ettenägelik aiapidaja arvestab kohe välja õuntest saadava tulu. „On need ju saadud palju väiksema töökuluga kui liha või piim.“ See lause teeb rõõmu, aga tahaks kindlasti lisada, et mitte ainult väiksema töökuluga, vaid üleüldse väiksema ressursiga saab kasvatada just taimetoitu.

Vegan Wrap

Vegan kartuli-hernesalat

Vegan Bolognese kaste

Valiku Usina vegantooteid leiad www.usin.ee Maitsev, soodne ja lihtne tellida!

AJALUGU

AJALEHE TAGAKÜLJEL ON ÜLLATUS

Kui ajaleht kinni panna, vaatab sealt üllatusena vastu reklaam terve lehekülje ulatuses, millele on suurelt kirjutatud „baar VEGAN“. Reklaami ehib foto baari vaateaknast. Postrilt saab lugeda, et kohvik on avatud kõikidel tööpäevadel kell 10–18. „Baari peab Eesti Taimetoitlaste Selts, et propageerida Eestimaa inimestele ainust õiget toitumisviisi. Toortoidu abil saab terveks ravida kõiki haigusi. Toortoitlane on alati terve ja kulutab enda ülalpidamiseks väga vähe raha. Baaris pakutakse iga päev: toorsalateid, raviteesid, karaskit, eri sorte mett, õietolmu, idandatud nisu, astelpajuõli, mahlu. Saab ka kaasa osta, või vastupidi – müügiks pakkuda,“ seisab reklaamil. Tuleb välja, et juba mõnda aega tagasi on Tallinna vanalinnas Uuel tänaval olnud koht, mille nimeks oli VEGAN. Vaata vaid, kuhu elu on Tallinna viinud – tänaseks on meil vähemalt 12 täistaimetoidule pühendunud restorani. Kuigi 93. aasta baarimenüüst võib lugeda, et kõik tooted neil tänapäeva mõistes vegan ei ole, on siiski tore tõdeda, et ka 90ndatel käisid inimesed taimetoitu proovimas. •

ETTEVÕTLUS

Veganettevõtluse esimesed sammud: kust sai alguse taimne piim? Ireene Viktor

„Vasikas võetakse temalt pärast sündi ära. Ta röögib öid ja päevi ahastusest oma röövitud vasika järele. Vasikale aga keelatakse tema sünniõigus – ema hool ja trööst.“

ehmad annavadki piima. Kuidagi maagiliselt ja müstiliselt – lihtsalt niisama. See on müüt, mis on visa purunema ja mida usub siiani suurem osa inimestest. „Ma olin kolmekümnendate eluaastate alguses, kui mu uskumus purustati,“

kirjutas inglane Leslie Cross 1973. aastal, kui meenutas oma veganiks hakkamise lugu 1940ndatel. Ta kirjeldas oma üllatust, kui mõistis, et piim tekib lehmal tiinuse tagajärjel nagu teistelgi imetajatel. Ikka selleks, et toita oma vasikat. Cross ütles, et piima kui vägival-

lavaba toote müüt purunes tema jaoks šokeeriva avastuse tagajärjel – siis, kui ta sai teada, kuidas piima saamiseks eraldatakse emad lastest, et inimestele toota rohkem piima ning tööstuse jaoks „kasutud“ vasikad tapetakse vasikaliha nimel. Lehmad on aga aheldatud kurnatuseni tiinuste, sündide ja poegade röövimise tsüklisse, kuni ka nemad lõpetavad tapamajas. See oli teise maailmasõja ajal, kui tööstusfarme polnud veel sellisel kujul

100% TAIMNE

HÃ&#x201E;STI TEHTUD

ETTEVÕTLUS

olemas, nagu teame neid tänapäeval. Suur osa toidust pärines väiketaludest. Sõja ajal oli toitu vähe ja igasuguseid alternatiive lihale ning piimatoodetele polnud veel saadaval. Poed ei olnud külluslikult varustatud taimsete uudistoodetega jne. Ometi otsustas grupp inglise taimetoitlasi lisaks lihale loobuda ka piima ja munade tarbimisest. Nad leiutasid sõna „vegan“ ja asutasid maailma esimese veganseltsi (The Vegan Society ehk vegetaarlaste ühing). Põhjus loomsest loobumiseks oli lihtne – kaastunne loomade vastu ja mõistmine, et igasugune loomade ekspluateerimine on vale. Nad ei teadnud, kas taimne toitumine on tervislik või mitte, sest polnud ju veel uuringuid, mis kinnitaksid vegantoitumise tervislikkust ja võimalikkust. Aga see neid ei takistanud – nad kuulasid oma südame häält ja seisid oma moraalsete tõekspidamiste eest. „Me näeme, et meie praegune tsivilisatsioon on üles ehitatud loomade ekspluateerimisele samamoodi, nagu varasemad tsivilisatsioonid olid üles ehitatud orjadele. Ja me usume, et inimese vaimne areng on säärane, et ajapikku meenutab ta jälestusega seda ideed, et inimkond toitus kord loomade kehadest,“ kirjutasid nad 1944. aasta novembris esimeses veganluse teemalises ajakirjas The Vegan News. Kuna piimatoodetele alternatiive tol ajal poodides polnud, valmistasid veganid ise kodus taimset piima näiteks pähklitest ja sojajahust. Kuid Leslie Crossi hakkas huvitama, kuidas leida lehmapiimale laiemalt kättesaadavat asendust, mida saaks kasutada samamoodi. Näiteks lisada teele, mis on inglaste jaoks traditsiooniliselt oluline. Samuti soovis ta, et selline toode kataks oluliste toitainete vajaduse. Selleks asutas Cross koos teiste huvilistega 1956. aastal taimepiima seltsi (Plantmilk Society ehk taimepiima ühing), millest hiljem sai tänapäevani tegutsev veganettevõte nimega Plamil Foods. Esimesed sojaubadest valmistatud „headuse piimad“ (The Milk of Human Kindness), nagu nad neid ise nimetasid, jõudsid Inglismaa poelettidele 1965. aastal. Need olid rikastatud kaltsiumiga ja

vitamiinidega B12, B2 ja D2. Eeskuju võeti Ameerika tootjatest, kus esimesed sojapiimad olid müügile jõudnud juba 1930. aastatel. Toitainete suhtes peeti aru ka arstidega. Sojapiimale lisaks hakati Inglismaal peagi tootma ka esimest piimavaba šokolaadi. Selle eri sortidest on sojapiima ja majoneesi kõrval saanudki tänapäevaks Plamili põhiline müügiartikkel. Plamili üks asutajatest Arthur Ling rääkis ajakirjale Vegan Views (eesti keeles: vegani vaated) antud intervjuus, et algus oli keeruline, sest tarbijad oli vähe, toodetele tuli sisuliselt peale maksta ning ka reklaami jaoks puudus raha. Ka ei saanud tollased kauplused aru sojapiima müügile võtmise vajalikkusest. Seega tuli avalikkust samal ajal harida nii piimatööstuse pahupoole, veganluse kui ka alternatiivtoodete vajalikkuse kohta. Muide, Ling hakkas ise veganiks 1926. aastal, kui oli vaid 7-aastane! Praegu juhib ettevõtet Arthur Lingi poeg Adrian Ling, kes on eluaegne vegan. Tema käis juba poisipõlves isa tehases abiks taskuraha teenimas. Ajakirjale Forbes antud intervjuus meenutab ta naerdes, et pidi konserve kaanetama, aga kuna oli liiga lühike, kasutas ta liinile ulatumiseks spetsiaalset astet. Plamilil on tugevad eetilised vaated, näiteks ei poolda nad veganmärgistuse andmist toodetele, mida valmistatakse loomsete toodetega samal liinil. Seetõttu ei kasuta nad The Vegan Society märgistust, vaid on loonud oma veganmärgistuse. Nende šokolaade ja teisi tooteid saavad rahuliku südamega tarbida ka allergikud, sest ristsaaste oht puudub. Samuti on nende tooted gluteeni- ja pähklivabad. Nende tehas töötab taastuvenergia jõul. Pealegi kinnitavad nad, et toorained ei pärine lapstööjõudu kasutavatest istandustest. Ka pakendite puhul püütakse teha keskkonnasõbralikke valikuid. „Seal, kus on armastus, kaob ekspluateerimine,“ kirjutas Leslie Cross veganluse olemuse kohta aastal 1951. Ja midagi vähemat ei saa endale lubada ka veganettevõtted.•

Cross ütleb, et piima kui vägivallavaba toote müüt purunes tema jaoks šokeeriva avastuse tagajärjel, kui ta sai teada, kuidas piima saamiseks eraldatakse emad lastest, et toota inimestele rohkem piima …

Vali teadlikult!

Meil on hea meel pakkuda j채rjest paremat ja 체ha suuremat valikut vegantooteid

Viimsi Delice Toidupood Viimsi Kaubanduskeskus, Randvere tee 6 Avatud: E-P 9-22

P채rnu Delice Toidupood P채rnu Keskus, Lai 5 Avatud: E-P 9-22

Solaris Toidupood Solaris Keskus, Estonia pst 9 Avatud: E-P 9-23

delice.ee solaris.ee delice_solaris delicetoidupoed

VEGANLUS MUJAL

Läti loomaõigusliikumine sai tõuke Eestist Läti loomaõigusliikumise ametlikuks alguseks saab pidada 2012. aasta septembrikuud, kui asutati mittetulundusühing Dzīvnieku Brīvība (loomade vabadus). Organisatsiooni 13 asutajaliiget ei olnud organiseeritud tegevust varem arutanud, kuid leidsid selleks inspiratsiooni ja otsusekindluse samal aastal Eestis toimunud loomaõiguslaste kokkutulekult, kus mõistsid, kui palju rohkem on võimalik ära teha. Kristjan Aluoja

eitsme aastaga on organisatsioon kasvanud umbes 750-liikmeliseks, millest kuus on täisajaga töökohta. Võrreldes ühe väikese grupiga, kel kunagi puudus sel alal kogemus ja arusaam, kuidas taolist organisatsiooni luua ja arendada, on tänane olukord muljet-

avaldav. See näitab ilmekalt, millise kire ja pühendumusega on kõike tehtud.

ESIMENE LOOMAÕIGUSLIK VEEBILEHT NING KOOLILEHES ILMUNUD ARTIKKEL

Vaadates aega enne 2012. aastat, saab siiski väita, et loomade julm koht-

lemine oli Lätis loonud üksikute inimeste hinges juba kaastundeleegi. Üks sellistest inimestest on Māris Slanārs, keda peetakse üheks vanimaks loomaõiguslaseks Lätis. Tema loodud on ka Lätis üks esimeste seas olnud loomaõiguslik veebileht, kuhu ta tõlkis ja kogus infot põllumajandusloomade

olukorra kohta. Veelgi varasemast ajast leiame Sandris Ādminise 2003. aastal koolilehele kirjutatud artikli pealkirjaga „F**k meat“. Loos kritiseerib ta lihasöömist ja võrdleb seda sigaretisõltuvusega. „Loomi ekspluateeritakse kui tundevõimetut ressurssi,“ seisab seal. Huvitav on asjaolu, et tol hetkel tarbis autor veel liha. Artikli ilmumisest alates kulus neli aastat, kui Sandris võttis veganelustiili täielikult omaks. Kirjatöö aga näitab hästi, kuidas saavad muutused inimeses alguse. Sandris on üks mittetulundusühingu Dzīvnieku Brīvība asutajaliikmetest, kes täiendab aktiivselt lätikeelset veganteemalist Vikipeedia lehte. Lisaks on tal raadiosaade nimega „Zootehnikums“. Tänapäevaks on ta täisajaga aktivist, avalik kõneleja ja organisatsiooni Riga Animal Save juht. Lätist võis veganlusega seotud inimesi leida veelgi varem – näiteks oli liikvel straight edge elustiil ja veganeid leidus ka punkarite seas, kuid nende tegevus ei olnud märkimisväärselt aktiivne.

LÄTI VEGANLUSE TUGEVUSEST TÄNAPÄEVAL

Kui lugeda kokku kõik, kes kuuluvad organisatsioonidesse, siis näeme, et Lätis tegutseb loomade heaks peaaegu 800 inimest. Praeguseks on Lätis kolm loomaõiguslikku liikumist. Kõige vanem ja suurem on juba mainitud mittetulundusühing Dzīvnieku Brīvība. Seitsme aastaga on see tublisti kasvanud – nende Facebooki lehel on näiteks üle 22 000 jälgija. Organisatsiooni hallata on veganportaal www.vegan.lv ja organisatsiooni enda koduleht: www.dzivniekubriviba.lv. Tegemist on põhiliste veganluse infokanalitega Lätis. Tegeletakse karusloomafarmide keelustamisega ja puurikanamunade vastaste kampaaniatega. Üheks suurimaks saavutuseks saab kindlasti pidada tsirkuses metsloomade kasutamise keelustamist. Kord aastas korraldatakse 30-päevane veganväljakutse ja iga-aastane suursündmus Vegan Fest. Sel aastal peetud veganfestival toi-

mus kolmandat korda ja seda külastas pea 11 000 inimest. Vegantooteid pakkusid 87 ettevõtet ja kaasatud oli üle 100 vabatahtliku, kes aitasid üritusel sujuda ja korraldasid muu hulgas ka osalejate küsitluse, millele vastas üle 300 inimese. Peamiselt küsiti ürituse ja külastajate rahulolu kohta, kuid huvi tunti ka toidueelistuste vastu. Selgus, et ca 25% vastanutest olid veganid, 25% taimetoitlased, 25% omnivoorid ja 25% loomsete toodete vähendajad. 2018. aasta märtsis asutati Läti ajaloo teine loomaõiguslik organisatsioon AUGam. Organisatsiooni kuulub kümmekond inimest ja selle peamiseks tegevuseks on vegantoidu populariseerimine, mida püütakse saavutada tihedas koostöös toitlustajatega ja väiksemate regulaarselt toimuvate vegantoidu festivalidega. Esimene taoline üritus toimus 2019. aastal. Üritusi plaanitakse hakata korraldama hooajaliselt, et saaks neli korda aastas proovida hooajalistest toiduainetest tehtud hõrgutisi. Kolmas organisatsioon, mis ei ole küll veel ametlikult registreeritud, on Riga Animal Save, mille algatajaks on Sandris Ādminis. Temale lisaks lööb liikumises kaasa 20 inimest. Nende eestvedamisel korraldatakse Lätis Tõekuubikut, vigil’eid ja chalking’uid. Sandrise aktivismi ja tema ennastsalgavat tegevust saab toetada siin: www.patreon.com/Sndris. Kellel on soov aga Riga Animal Save tegemistel silma peal hoida või nendes kaasa lüüa, siis tasub jälgida nende Facebooki lehte: www.facebook.com/ RigaAnimalSave

pakub Tallinna kesklinnas Itaalia looduskosmeetikat, vegantooteid ja orgaanilisi näohoolduseid.

Tule uudistama!

VEGANELUSTIIL EI OLE LÄTLASTELE VÕÕRAS

Nii nagu paljudes riikides, ei ole ka Lätis inimese toitumisharjumuste ega veendumuste kohta tehtud uuringuid. Kui püüda kaudse meetodiga oletada, kui palju võiks veganlusest huvitatud inimesi Lätis olla, siis on võimalik vaadata Facebooki lehtede ja gruppide jälgijate hulka. Kui suurim jälgijaskond on ühingu Dzīvnieku Brīvība lehel, mida jälgib üle

Kaarli 7, Tallinn www.delleco-shop.com IG sisishopsalon FB SìSì Shop & Salon

VEGANLUS MUJAL

22 000 inimese, siis 2015. aastal loodud „Jā, tas ir vegānisks!“ (Läti „Jah, see on vegan!“ grupp) gruppi kuulub 11 000 inimest. Populaarsuselt järgmisesse gruppi, „Vegan Latvia“, mis loodi 2014. aastal, kuulub üle 9400 inimese. Selline hulk inimesi on pannud sealsed ettevõtted veganvalikute pakkumise nimel tegutsema. Riia Rimides ja Maximates on olemas nii taimsed piimatoodete, liha ja vorstide alternatiivid kui ka erinevad koogid ja maiustused. Suuremates poodides on sisse seatud eraldi taimetoidu- ja vegankülmikud. Eraldi tasub välja tuua muljetavaldava veganvalikuga väikese poe nimega Dabas Stacija, mille sarnast naljalt teistes Balti riikides ei leidu. Pood asub Riias aadressil Lāčplēša 17. Võib julgelt väita, et sellest poest leiab ka kõige nõudlikuma maitsemeelega vegan omale kõik vajaliku. Kuigi enamik toodetest on seal veganile ideaalsed, siis üksikute toodete juures tuleks pöörata tähelepanu mee sisaldusele. Vegantoidu nõudlus paistab välja ka Rimi ja Maxima müüginumbrite kasvust. Rimis on viimastel aastatel nõudlus piima asendajate järele kasvanud keskmiselt 40% aastas. Maxima kauplustes kasvas vegantoodete müük 2018. aasta kuue kuu jooksul 70%. Vegantoidukohti on Riias kokku seitse: Terapija, Mazā Terapija, Fat Pumpkin, Bhajan Cafe, Nirvana Raw, Biki jäätisekohvik, BioBio poodkohvik. Viimaste aastatega on oluliselt paranenud vegantoidu valik ka teistes toidukohtades. Üks populaarsemaid neist on kindlasti Stockpot, kuna seal on kõik vegantoidud korrektselt tähistatud. Kes soovib 3,5 euro eest kõhu täis saada, sel tasub külastada restorani Garda Pupa. Kohvihoolikute jaoks on märksõnaks Stars Coffee, mille köögis tegutsev Laura Dravniece koostab veganretsepte ka mainekale kohalikule toiduajakirjale. Kahjuks ei ole nende valikus kõik veel vegan, aga maitsvaid vegantoite on piisavalt, et neid korduvalt külastada. Vegantoidukohtade plussidest-miinustest saad lugeda sellele artiklile järgnevast loost, kus Maryliis Teinfeldt ehk nullkulu mõttelaadi vil24

Davis Dudelis.

jeleja annab Riia toidukohtadele oma hinnangu.

VEGANLUS SUUREMAS PILDIS

Mis puutub vegantoidu kättesaadavusse avalikes asutustes, siis selles suhtes on Lätis veel arenguruumi. Näiteks lasteaedades ja koolides ei ole vegantoit veel riiklikult heaks kiidetud. 2007. aastal ütles Läti terviseamet, et vegantoit on sobilik, kuid pole seda uuesti kinnitanud. Jääb mulje, justkui oleksid nad seda kogemata väitnud. Igatahes on sellisest avalikust väljaütlemisest märge olemas. On teada ka kohtulahend, kus üks erakool pakkus riigipoolsest ettekirjutusest hoolimata õpilastele taimetoitu. Riik esitas neile käskkirja ja määras rikkumise eest trahvi. Kool aga kaebas otsuse edasi ja kohus mõistis nad õigeks. Sellega loodi pretsedent ja põhimõtteliselt on pärast seda taimetoidu pakkumine Läti koolides lubatud.

Kahjuks ei ütle see lahend midagi aga vegantoidu kohta. Kui riigiasutuste teatav konservatiivsus on kohati isegi mõistetav, siis vegantoidu puhul ei ole see kindlasti enam vajalik. Selle on heaks kiitnud nii Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Soome kui ka Eesti terviseamet. Rõõm on aga näha, et Lätis on esile kerkinud ka toitumisspetsialistid Guna Bilande ja Darta Tene, kes on vegantoidu kasuks juba ka avalikult sõna võtnud. Loodetavasti suudavad nad veenda ka terviseametit ja juba järgmistes riiklikes toitumissoovitustes on kirjas, et vegantoidu pakkumine avalikes asutustes on aktsepteeritud. Kokkuvõtteks võib öelda, et veganluse ja loomade tulevik paistab Lätis helge ning juba praegu on seal veganina mugav elada ja miks mitte ka veganäri ajada. •

JÄLGI LÄTI VEGAN-INFLUENCEREID! Monami Frost (pildil) – Youtube’i kanalit jälgib üle 709 000 inimese Alise Mičule – Instagrami kontot jälgib üle 18 300 inimese Davis Dudelis – Instagrami kontot jälgib üle 6500 inimese Aksels Cīrulis – Instagrami kontot jälgib üle 5800 inimese

RAUD Toidulisand vereloomele. Sisaldab tõhusa imendumisega rauddiglütsinaadist* pärinevat rauda ning B-grupi vitamiine (B6, B12, B9), mida täiendavad C-vitamiin, tsink, vask ning seleen. *Rauddiglütsinaadi vorm on hästi talutav ja ei põhjusta üldjuhul seedehäireid

Proovi esimest Eesti apteekrite loodud toidulisandite sarja RÕÕM. Leia RÕÕM Apotheka ja Südameapteegist ning vaata rõõmuvitamiinid.ee RÕÕM toidulisandid

VEGANLUS MUJAL

SUUR ÜLEVAADE RIIA VEGAN TOIDUKOHTADEST Maryliis Teinfeldt

Riia võitis minu südame 2013. aasta varakevadel oma väljapeetuse ja nõukogudeaegse pärandi kooslusega. Alates sellest lühikesest nädalavahetuse reisist puges mulle hinge soov seal kunagi pikemalt elada. Eestlased peaksid kindlasti rohkem Riiat külastama, sest olenemata lätlaste kohta tehtavatest naljadest, on meil neilt palju õppida. Eriti soovitan ma puhkust Riias keskkonnasõpradest nullkulutajatele ja veganitele. MIIT COFFEE LĀČPLĒŠA IELA 10

MiiT on taime- ja vegantoidu kohvik Riia südalinnas, mida tavaliselt külastatakse kõige enam lõunasöögi nautimiseks. Sealsed road on lihtsad, maitsvad ja keskpärases hinnaklassis. Koogiletis on ka valik erinevaid maitsvaid kooke. MiiT kohviku trumbiks on aga nädalavahetustel aset leidev pannkoogi brunch, mis toimub 11st hommikul 16ni pärastlõunal. Maksad 10 € ning veedad kasvõi terve päeva bufeevaliku seltsis. Bufeelauas tasub aga ettevaatlik olla, sest kaussides ja vaagnates on taime- ja vegantoit läbisegi.

FAT PUMPKIN GRĒCINIEKU IELA 11

Fat Pumpkin on oma olemuselt üpriski kommertslik veganrestoran, kus saab küll kõhu täis, ent suuri gurmee-elamusi sealt oodata ei tasu. Hinnad on kõrgemapoolsed ja portsjonid väikesed. Parim asi kogu menüüst on krõbedad tofupulgad tšillikastmega. Burgereid see-eest ei soovita – kõik maitsevad väga sarnaselt ja igavalt. Fat Pumpkin pakub ka toortoitu ja -kooke, mille puhul teevad nad kindlasti paremat tööd kui soolaste toitudega.

TERAPIJA BRUŅINIEKU IELA 69

Rääkides aga kesisest toidukohast, tuleb sundimatult meelde see kõige-kõigem koht. See on kahtlemata Terapija. Neil on maitsekas interjöör koos rohkete taimede ja lahedate diivanitega. Nädalavahetustel pakuvad nad söö-palju-jaksad brunch’i (12 €). Muul ajal on nende menüü aga kirjeldatav sõnadega comfort food. Linna parim roog on jakaburger ja magustoit Napoleoni kook. Mulle isiklikult meeldib väga ka nende pakutav sigurikohv. Soovitan soojalt proovida või kaasa osta porkkalavrappi, omletivrappi ja foccacia-juustuvõileiba. 26

Terapija

Ai n

ul tE ur on

ic sis

Astu tervislikult sügisele vastu! Philipsi blenderitega kingituseks kaasa Beureri aktiivsusmonitor väärtusega 59.99€

euronics.ee

teeme elu lihtsaks

VEGANLUS MUJAL

PS! Arveldatakse Terapijas, nagu ka paljudes teistes kohtades, ainult sularahas.

MAZĀ TERAPIJA SKOLAS IELA 28

Kooli tänaval, seal samas, kus on Eesti saatkond ja Kultuuriklubi Kanepes, on ka väike Terapija ehk Mazā Terapija. Küll aga ei tasu arvata, et need kaks restorani ühe vitsaga löödud on. Suure Terapija menüü on segu kodustest roogadest ja tänavatoidust, väike Terapija aga moekama valikuga. Moekuse all pean ma silmas välismaiseid roogi (nt Shepherd’s pie, raamen jms) ja tervislikke roogi. Mazā Terapija on minu meelest ka pisut kallim. Kui ma pean valima emma-kumma vahel, valin alati suure Terapija. Mazā Terapija eelis on aga see, et see on vanalinnale lähemal.

NIRVANA ĢERTRŪDES 5

Väikese Terapija kõrval asub taimetoidurestoran Nirvana, mis on rohkem toortoidu suunitlusega. Hinnad on keskpärased, portsjonid suured. Erilisi lemmikuid mul Nirvanat külastades tekkinud ei ole. Korra proovisin aurutatud värskeid kapsarulle – need olid päris huvitavad.

BHAJAN ANTONIJAS IELA 10

Bhajan restorani loojad otsustasid teha veganrestorani missiooniga pakkuda maailma parimaid torte ja kooke. Ma arvan, et see ütleb selle koha kohta kogu vajaliku. Kuigi Bhajani sisse astudes on nende koogilett väike, ära lase end sellest morjendada. Osta üks koogitükk ja sa oled seda maitstes sõnatu.

Bhajan toit

THE BEGINNINGS KRIŠJĀŅA BARONA IELA 21 LIELIRBES IELA 29

Kui leiad end mõtlemast, kust saada tervisepitse, Beyond Meat burgerit või aeglaselt küpsetatud brownie-küpsiseid, siis sihtmärk, mis ette võtta, on The Beginnings. Tegu on taimetoidurestoraniga, mis pakub põhimõtteliselt kõike – hommiku-, lõuna-, õhtusööki, koogilõiku ja kohvi. Kõige parem sõna kirjeldamaks, millist toitu The Beginnings pakub, on öelda, et tervislikku. Nende menüü on koostatud koostöös toitumisspetsialistiga – nii on menüüs esitatud ka kogu toitumisalane info.

ÖÖTURG NĒĢU IELA 7

Riia Keskturul on õhtuti avatud ööturg. Tegu on uue renoveeritud turuhoonega, kus on end sisse seadnud erinevad tänavatoidu pakkujad. Valikut on seal igasugusele sööjale, kaasa arvatud veganile.

RĀMA KRIŠJĀŅA BARONA IELA 56

Teine Barona tänaval asuv taimetoidurestoran, kust läbi 28

Tervisepitsid

TKH FOODS ОÜ Laki 14a. Tallinn Tel. +372 6 419 352

info@kulinaaria.eu tellimus@kulinaaria.eu

Beyond meati burger

hĂźpata, on Hare KriĹĄna keskuses olev toidukoht RamÄ . Seal saab oma metallist kandikule kuhjata erinevaid roogi, mis varieeruvad pĂ¤eviti. Hinnad on odavad ja portsjonid tĂ¤pselt nii suured kui ise soovid.

NULLKULU KOHVIK

Kr. Barona 41/43, Riia www.facebook.com/CafeMriga - vĂ¤rskelt rĂśstitud kohv - allergeenide vaba ja vegantoit - meistrikursused - laste- ja loomasĂľbralik atmosfĂ¤Ă¤r - Ăźrituste korraldamise vĂľimalus -

CAFE M KRIĹ JÄ&#x20AC;Ĺ&#x2026;A BARONA IELA 41/43

KriĹĄjÄ Ĺ&#x2020;a Barona tĂ¤naval on veganitele pĂ¤ris palju valikut nii vĂ¤ikeste kohvikute kui ka restoranide nĂ¤ol. Ă&#x153;ks koht, kust omale kohv kaasa haarata, on eriskummaline Cafe M, mis tĂśĂśtab nullkulu printsiibil. See tĂ¤hendab seda, et pĂźhapĂ¤eviti on kohviku ukse taga pikk jĂ¤rjekord inimesi, kes lisaks oma hommikukohvile tulevad mulda kĂźsima. Cafe M komposteerib kohapeal Ă¤ra kĂľik oma toidu- ja kohvioajĂ¤Ă¤gid. Lisaks kohvile ja mullale saab kohvikust ka hĂ¤id vegankooke.

GALLERIJA ISTABA KRIĹ JÄ&#x20AC;Ĺ&#x2026;A BARONA IELA 31A

Ă&#x153;ks paljudest Barona tĂ¤nava toredustest on istaba, mis tĂ¤hendab lĂ¤ti keeles tuba-galeriid. See on vĂ¤ike kunstigalerii, disaini- ja kunstipood ning teisel korrusel asub vĂ¤ike kohvik. Gallerija Istaba on eriline koht, kust tuleks kindlasti lĂ¤bi kĂ¤ia. Miks? Neil puudub igasugune menĂźĂź, iga pĂ¤ev pakutakse erinevat rooga. KĂźlastaja kĂ¤est uuritakse esmalt tema toitumiseelistuste kohta ja selle pĂľhjal koostatakse talle roakomplekt, mis tavaliselt koosneb eelroast, pĂľhiroast ning erinevatest leivamĂ¤Ă¤retest. KĂľik toidud on suures osas kohalikud ja hooajalised, mis teeb selle toidukoha eriliseks. Sa tunned lausa maitsest, et toit on vĂ¤rske, mĂľnus ja maitserikas. â&#x20AC;˘

NÄHTAMATUD LOOMAD

Süües tervema keskkonna poole Liis Hainla, Nähtamatud Loomad

„Meile on alati räägitud, kui oluline on kustutada kodust lahkudes tuled ja sulgeda hambaid pestes veekraan. Need ongi väga olulised tegevused, aga kuhu jääb toit?“ mõtiskleb töökaaslane Anna.

nnal on õigus. Ajal, mil metsad põlevad, liustikud sulavad ning riigid kuulutavad välja kliimakriise, keskendub suur osa keskkonnakaitsjatest kõigele muule kui aina kasvavale lihatarbimisele maailmas. Seepärast keskendume sel sügisel rohkem keskkonnale.

se toidu osakaalu suurendamine. „Loomakasvatus on inimkonna toitmiseks äärmiselt ebatõhus viis, sest toodab suurtes kogustes kasvuhoonegaase ja selle tõttu raiutakse igal aastal maha tuhandeid hektareid vihmametsa. On arvutatud, et sama suur maalapp, mis praegu kulub ühe kõigesööjast inimese toitmiseks, toidaks ära umbes viis taimetoitlast,“ kirjutab ka Eesti Vegan Selts2. Lisaks kasvuhoonegaasidele ja keskkonnareostusele vastutab aina intensiivsem loomakasvatus ka bioloogilise mitmekesisuse hävimise ning mageveevarude kurnamise eest, kuna loomasööda kasvatamiseks kuivendatakse tohutult järvi ja jõgesid.

TOIDULAUD KUI KESKKONNA VAENLANE

ESIMENE SAMM MUUTUSTE SUUNAS

ÜRO rahvusvaheline kliimamuutuste paneel IPCC avaldas hiljuti uuringu1, mis kujutab loomakasvatust kui üht peamist kasvuhoonegaaside tekitajat ja meie planeedi jätkusuutlikkuse ohustajat. Üks võimalik lahendus kliimasoojenemise peatamiseks on organisatsiooni arvates toidulaual taim32

„Keskmine eestlane tarbib pea 80 kilogrammi liha aastas, mis on soovituslikust kogusest poole rohkem. Seega juba üks taimne päev nädalas teeb meie keskkonnale suure teene,“ sõnab Taimse Teisipäeva kampaaniajuht Anna ja lisab, et projekt püüab avada taimetoidu maitsvat ja värviküllast

maailma kõigile. Taimse Teisipäeva üleilmse algatuse Meatless Monday3 uuringud on näidanud, et kui inimesed vähendaksid lihatarbimist 15 protsendi ulatuses ehk tehes ühe lihavaba päeva nädalas, oleks sel kasvuhoonegaasidele sama mõju, kui igal aastal 240 miljoni auto eemaldamisel sõiduteedelt. Peale üksikisikute on Taimse Teisipäeva fookuses ka asutused. Üks lihavaba päev koolides oleks suurepärane viis tekitada ka noorema põlvkonna hulgas diskussioon ja kujundada samal ajal koolikeskkonda nii, et see toetaks positiivsete muudatuste elluviimist. „Kui igas Eesti koolis pakutaks teisipäeviti vaid taimset toitu, kajastuks see lihatarbimise statistikas ka päriselt,“ sõnas Taimse Teisipäeva institutsionaalse suuna koordinaator Triin Remmelgas. „Nii näevad lapsed, et iga toidukord ei pea ilmtingimata sisaldama loomset toorainet. See teadmine võetakse iseseisvasse ellu kaasa.“ • [1] http://bit.ly/IPCCraport [2] http://bit.ly/EVSkeskkonnast [3] http://bit.ly/MeatlessMondayAlgatus

KOLM UNUSTAMATUT NÄDALAT

OOTAME SIND LIITUMA! WWW.2266.EE FACEBOOK.COM/VALJAKUTSE2266 INSTAGRAM.COM/VALJAKUTSE2266

Vegfestjõululaat LT 23. ja 24. novembril kella 10st 18ni Vilniuse Panorama kaubanduskeskuses Hea põhjus külastamaks Leedu pealinna! Kohal on rohkem kui 80 vegantoodete pakkujat Leedust ja mujalt: täistaimsed hõrgutised, joogid, kosmeetika, orgaaniline toodang, köögivarustus, retseptiraamatud, eetiline rõivastus, mood, ehted ja aksessuaarid, kodusisustus, lasteasjad jpm.

Sissepääs TASUTA! Lisainfot küsi: info@vegfest.lt või Facebookist: Vegfest LT

AKTIVIST

Metsloomadel tekivad probleemid üksnes inimtegevuse tõttu Kristina-Maria Heinsalu

Eesti Metsloomaühing tõttab loomadele appi siis, kui neid on vaja päästa, diagnoosida, ravida või pakkuda neile rehabilitatsiooni. Toimiva ökosüsteemiga metsas loomad abi ei vaja, seda tuleb ette hoopis inimtegevuse tagajärjel tekkinud olukordades. „Inimene on rajanud oma eluasemed, asulad ja linnad teiste liikide elupaikadesse, mistõttu saavadki paljud loomaliigid kahjustatud või viga,“ selgitab Eesti Metsloomaühingu juhataja Katrin Idla.

AKTIVIST

äästetud loomad vajavad tihti „haiglaravi“. Kõige tihedamad hoiukodude külalised on oravad, siilid, mägrad, rebased, tuhkrud ja nirgid. Abi on saanud ka näiteks rändel akendesse lennanud linnud või vanemateta jäänud linnupojad. Samuti konnad või haruldased ämblikud, kes on renoveerimistöödele jalgu jäänud ning poleks ise uude elupaika liikuda saanud. „Haruldased pole ka teated looduskaitsealustest liikidest nagu nahkhiired, kakud ja kullilised, kes on linnas viga saanud,“ loetleb Katrin patsiente. Eesti Metsloomaühingu suurimaks kuluks ongi kliinikute raviarved ja puuride ehitus, mida saab organisatsioon katta tänu annetajate ja toetajate lahkele abile. Kits ei astu sõiduteele juhuslikult ning kulli ei pea kividega loopima, et ta jänese hambust kukutaks Loom jääb auto alla, sest inimene on ehitanud oma tee läbi metsa ja tema raja. Nii kits kui teised loomad ei taju mootorsõidukite kiirust, sest looduses sellises tempos liiklus puudub. Võimalusel käivitaks Eesti Metsloomaühing hoiatussüsteemide ja sensorite arenduse, mis annaks loomadele märku ohu lähenemisest neile arusaadaval moel. Katrin peab loomulikuks ka tehnoloogia koostööd loodusega – kõigil autodel peaks olema kohustuslikud kaasaegsed sensorsüsteemid, mis annavad kokkupõrkeohust õigel ajal teada nii, et juht jõuaks reageerida. Väga palju esineb ka muinasjutulist ja naiivset suhtumist loodusse ning lihtsalt teadmatust. Kord sai metsloomaühing kõne, mis kutsus neid appi vigastatud jänesele. Õnnetus juhtus aga inimese põhjustatud paanikaolukorra tagajärjel. Helistaja arvas, et peab jänese päästma kulli käest ning loopis lindu mulla ja kividega seni, kuni see ohvri lahti lasi. Jänes sai kulli küüniste vahelt alla kukkudes viga. Sellega tekitas inimene olukorra, kus kull jäi toiduta ning jänes jäi maha surema. „Loodusele ei pea vahele astuma ning inimese ükskõikne või ülbe käitumine tuleb heastada,“ teab Katrin. Õnneks

leidub üha rohkem siirast soovi õppida ja päriselt aidata. Viigripoeg autos või vannis Hooajalised hoiatuskirjad, mida metsloomaühing inimesele saadab, on väga olulised. Need võivad talvisel ajal päästa hüljeste ja viigrite elu, kuid soojemal hooajal ka näiteks siile. Infot jagatakse Facebooki lehe kaudu, koolides, kirjutistes ning intervjuudes. „Ütlemata tore on see, et järjest rohkem ettevõtteid korraldavad oma suvepäevadel talguid ja soovivad neid teha näiteks metsloomaühingu hoiukodudes,“ rõõmustab Katrin. Eelmise suve suurettevõtmine oli suvepäevade talgud, mille käigus sai Eesti Metsloomaühingu hoiukodu puuridele ümber ehitatud aed, et pakkuda metsloomadele nii vajalikku eraldatust kui rahu.

„Loom jääb auto alla, sest inimene on ehitanud oma tee läbi metsa ja tema raja. Nii kits kui teised loomad ei taju mootorsõidukite kiirust, sest looduses sellises tempos liiklus puudub.“ Läheneva talve tõttu on reeglina põhjust inimestele meelde tuletada, et merejäält leitud hüljes ei ole abitu, vaid peabki seal olema ja oma ema ootama. Katrin kinnitab, et sekkuma, pildistama ja looma asukohta sotsiaalmeedias jagama ei pea – selle kõigega peletatakse looma ema eemale. Inimesele on vaja olnud meenutada, et kaitse all olevat viigripoega ei tohi uisapäisa päästma tormata. Poega ei tohi väntsutada ning vette tassida arvates, et tal on külm. Viigrit ei peaks ka ümberpiiramise ja pildistamisega häirima. Selline tegevus viib hülgejuhtumiga sarnasesse olukorda – looma ema

ei julge tagasi pöörduda ja võib oma poja hüljata. Möödunud talvel puutus Eesti Metsloomaühing just sarnase juhtumiga kokku. Saabus teade, et keegi on Häädemeeste lähedalt merejäält leidnud viigripoja. Oli inimesi, kes vedasid viigripoja autosse sooja, sest „väljas on ju külm“. Juba plaaniti hülgepoeg koju viia ja vanni elama paigutada. Kõige ohtlikum oli olukorra juures see, et hülgepoeg tassiti vette. Tema karvkate polnud aga veel vees viibimiseks kohanenud. Loomale pakuti ka suures näljahirmus süüa, kuid viigripoeg vajab vaid oma ema sagedast toitmist, sest loom peab väga kiiresti kaalus juurde võtma. „See oli ikka täielik hullumaja,“ meenutab Katrin. Inimene tekitas oma tegevusega olukorra, kus viigripoeg oli kaks päeva toiduta ning ema oli eemale peletatud. Lootust ema naasmisele hülgeeksperdi sõnul enam polnud. Nädalavahetusel keskkonnaamet ei toimi ja ametnikud appi ei tule. „Me ei saanud kontakti keskkonnaametnikega, kes nädalavahetusel puhkasid ning on varem meile abiks olnud. Tallinna loomaaed hülgepoega vastu ei võtnud,“ meenutab Katrin keerulist olukorda. Eesti tuntud hülgeeksperdi Mart Jüssi sõnul oli lähim koht Riia, kus viigripoeg saaks professionaalset abi ja hoolt. Imekombel pääses viigripoeg eluohtlikust olukorrast, sest päästetööde ajal suhtlesid vabatahtlikud pidevalt ekspertidega. „Kahjuks on meil ka selliseid näiteid, kus nädalavahetustel jäävad kaitsealuste liikide esindajad süsteemi puuduste tõttu vajaliku abita ning hukkuvad,“ tunnistab Katrin. Soojal ajal mürgid kappi tagasi Suvel või soojemal aastaajal on koduaias toimetavale inimesele oluline meelde tuletada, et tigusid ei ole vaja mürgitada. Siilid, kes müttavad eramajade ümbruses, toituvad tigudest. Mürgitatud tigusid süües võib surra kogu siilipesakond – vaikselt ja krampides. See on õudne vaatepilt. Lisaks mürgitamisele surevad siilid ka liikluses, trimmerdamise ja koerahammustuste tagajärjel. „Oleme elule 35

Nr.1 ökopood Nr.1 Eestis ökopood Eestis

Terve ja rõõmus. Terve ja rõõmus. Loomulikult. Loomulikult.

Kaubamaja Biomarket

Rocca Al Mare Biomarket

Solarise Biomarket

Ülemiste Biomarket

Kaubamaja Biomarket

Rocca Al Mare Biomarket

Solarise Biomarket

Ülemiste Biomarket

Mustamäe Biomarket

Balti Jaama Turu Biomarket

Viimsi Biomarket

Tartu Biomarket

Pärnu Biomarket

Mustamäe Balti Jaama Biomarket Turu Biomarket www.biomarket.ee #TervejaRõõmus

Viimsi Biomarket

Tartu Biomarket

Pärnu Biomarket

AKTIVIST

turgutanud siile, kes on ühest aiast teise minekul võrgusilmadesse kinni jäänud. Samuti ravinud lõike-, hammustus- ja põletushaavu,“ jagab Katrin. Kui hukkunu on siiliema, tuleb aidata üles kasvatada terve pesakond, sest emata nad toime ei tule. Siilipoegi on pesas tavaliselt 5–7 ja nende eest hoolitsemine on paras väljakutse. Hetkel on Eesti Metsloomaühingu tegemistes abiks sadakond vabatahtlikku koos üle-eestilise võrgustikuga, samuti on aktiivne infotelefon. Tegijatele annab jõudu tunne, et neid toetatakse ning metsloomi soovitakse aidata. Tänapäevaks on metsloomaühing jõudnud seisu, kus organisatsioon nõustab ja abistab ligi 4000 juhtumit aastas. „Varsti oleme vist valmis juba looma oma kliinikugi, unistame metsloomade rehabilitatsiooni- ja koolituskeskuse rajamisest ning otsime partnereid, kes aitaks meil selle unistuse täide viia,“ räägib Katrin

oma visioonist. Metsloomad ei saa plakatiga protestides enda õiguste eest seista „Metsloomadest tuleb päriselt hoolida, nende rolli mõista ja nende elu ning toiminguid mõtestada,“ julgustab Katrin. Nad ei loe inimeste märke ja reegleid ning ei saa sarnasel kujul enda eest seista. „Igal olendil siin Maal on n-ö omailm. See on maailm ja märgisüsteem, kus ta toimib ja mida mõistab,“ selgitab Katrin. Metsloomad püüavad toime tulla instinktide abil ning inimesed peaksid püüdma nende märgisüsteemi mõista ja selle põhjal ka tegutseda. Praegustes oludes, kui liigid surevad välja ning populatsioonid vähenevad, tuleb näidata, et loomi toetatakse. On viimane aeg hakata oma tegevusega näitama, et loomade elud on olulised, mitte nende karusnahk või liha. •

UUDIS! DELISHU EESTIS! 100% VEGAN 100% TOORTOIT 100% ORGAANILINE FERMENTEERITUD, INDIA PÄHKLITEST SOJA-, GLUTEENI-, PÄRMIVABA LISAAINETETA 60 000 korda rohkem probiootikume kui jogurtis! Sobivad määrdeks, salatitesse, sushi sisse, pastasse, pizzale, suppidesse, kookidesse, magustoitudesse, smuutidesse jpm

Hetkel saadaval kauplustes: Solarise Delice, Viimsi Delice, Kreutzwaldi Comarket Ole kursis uute vegan toodetega Eestis, jälgi meid:

surfneatestonia

surf_n_eat

KAANELUGU

Ardo Kivi: mehelik ja seksikas on mees, kes suudab vanadest harjumustest loobuda Leen Lindam, Anett Rannamets

Kui Ardo Kivi (37) tänaval vastu kõnniks, paneks ta ilmselt iga mööduja pead pöörama. Seda just oma eriti ägeda stiilipuhtuse tõttu: alt laienevad teksapüksid, nahktagi, pikad juuksed ... Rokkmuusikale kindlaks jäänud vokalist-kitarrist murrab stereotüüpe, sest Ardo on isapuhkusel – aastase Yokoga iga päev kodus. Ta on täistaimetoitlane ja jälgib igas valdkonnas veganelustiili. Ja seda just loomade pärast.

led muusik, aga millega veel iga päev tegeled? Olen olnud peaaegu aasta juba isapuhkusel. Tegelen suurema osa päevast lapse Yokoga ja kui aega üle jääb, siis teen trenni ja muid aktiivseid tegevusi. Pere on mu number üks prioriteet. Olen väga tänulik oma abikaasa Irenele, et ta pakkus mulle lapsega koju jäämise võimalust. Ta käib ise tööl, aga samas on abiks nii palju kui võimalik. Täielik superema, sest ta saab sellega suurepäraselt hakkama. Minu jaoks on isaks olemine täiesti uus asi, seega on tugigrupi olemasolu väga oluline. Ma ei kujuta ette, kui seda poleks. Meil on õnneks emad ja vanaemad, kes käivad Yokoga vahepeal tegelemas ja teda hoidmas. Ei tea, kuidas veel üksikvanematel on, eriti neil, kellel ei ole sellist tuge kuskilt võtta. Kui peaksin hommikust õhtuni üksi toime tulema, läheksin vist hulluks. Müts maha nende ees, kes saavad sellega hakkama. Loomulikult on minu jaoks ka bänd (Dead Furies) ja muusika väga olulsel

kohal, aga see tegevus tuleb juba nii loomulikult ja väga sellele mõtlema ei pea. Lapse kõrvalt kirjutan pidevalt muusikat. Laulsin uuel albumil isegi paar lugu sisse nii, et Yoko oli süles. Seega jah, jõuame bändiga kõike teha, ka tuuritada. Lapsega seoses ei ole elu seisma jäänud. Kui laps suuremaks saab, siis võtame teda kindlasti ka kontsertidele kaasa. Ardo, miks sa vegan oled? See sisemine konflikt oli mul kogu aeg olemas: kuidas on nii, et tahaks end loomaarmastajaks tituleerida, aga samas söön ikka liha? Kuna 2000. aastate algul ei olnud info kaugeltki nii kättesaadav kui tänapäeval, siis alustasin mitu korda, aga jätsin jälle pooleli. Ma lihtsalt ei osanud tol ajal liha millegagi asendada. Kuidas alustasin – olime seltskonnaga ühel saarel puhkamas ning nagu ikka kombeks, oli kaasa võetud palju liha, mis kõik õhtu jooksul ära grilliti. Öösel peo käigus pistsin tühja kõhuga suhu jahtunud nätske 39

KAANELUGU

kanatüki ja järsku käis mingi klikk. Loobusin pärast seda intsidenti lihast päevapealt. Algul olin paar aastat taimetoitlane ja mõne aja möödudes loobusin ka kõigest muust loomsest. 2011. aastal leidsin endas tahte ja julguse – sellest sai üks olulisemaid otsuseid mu elus. Muutus väga palju – nt see, kuidas nägin ennast ning ümbritsevat. Ma olin lõpuks enda vastu sajaprotsendiliselt aus ning ei teinud enam kompromisse. Sellepärast otsustasin tätoveerida ka „V“ tähe oma sõrmele. Kolm viimast aastat olen järginud seda põhimõtet ka riiete ja muu praktilise puhul. Kõik mu saapad ja nahktagid on näiteks vegan-sõbralikust nahast. Sellest sai omaette põnev väljakutse, kuidas leida võimalikult häid alternatiive kõikidele garderoobis leiduvatele esemetele, kus kasutatakse loomseid materjale.

sponsordiili ja läksin sujuvalt üle Vansi jalanõudele. Nende kodulehel on isegi vegan-sõbralikud tooted ära märgitud.

„Lapse kõrvalt kirjutan pidevalt muusikat. Laulsin uuel albumil isegi paar lugu sisse nii, et Yoko oli süles.“

„Suurt rolli mängib see, et kaubanduses osatakse karm reaalsus lõppproduktist täielikult lahus hoida.“ Sellega on aga nii, et mida sügavamale lähed, seda keerulisem on. Aasta tagasi sain teada, et ka Converse Chuck Taylori ketsid ei ole vegan. Keegi oli kirjutanud neile kirja ja soovinud kinnitust, et tegu on siiski n-ö cruely-free tootega, aga paraku vastasid nad, et mitte. Nad kasutavad loomsetest järelproduktidest tehtud liimi. Õnneks pakkus House Of Marsten meie bändile Vansiga 40

Kuidas julgustaksid sellele teele teisigi? See ei ole üldse nii keeruline, kui algul tundub. Ma arvan, et kõige lihtsam on alustada tasapisi ja siis vaikselt seda eluviisi laiendada. Aga kõige oluli-

sem on teha seda loomade nimel. Muidu ei ole see väga jätkusuutlik. Aga kuidas ühel inimesel tekib selline sisemine konflikt ja teisel mitte? Ma arvan, et paljud inimesed lihtsalt ei mõtlegi selle peale, sest liha on nende jaoks liiga maitsev. Pigistatakse telgitaguste suhtes silmad kinni. Teistel aga puudubki igasugune empaatia ning nad on võimelised ise tapma, jahtima ja muid koledaid tegusid korda saatma. Suurt rolli mängib asjaolu, et kaubanduses osatakse karm reaalsus

KAANELUGU

lõpp-produktist täielikult lahus hoida. Kui kunagi pidigi liha söömise nimel sea või kana maja taga ära tapma, siis tänapäeval on liha nii kenasti pakendatud, et inimene ei pea mõtlema lihatükile kui paari päeva eest elus olnud olendile. Kas olete terve perega täistaimetoitlased? Mu abikaasa Irene ei ole vegan, aga ta sööb kodus minuga koos põhiliselt taimseid toite. Ta on suurepärane kokk, kes oskab paljud mittevegan toidud ümber kohandada. Ma olen väga tänulik, et ta on minu eluviisiga kaasa tulnud. Aga beebi, kuidas tema tulevikku näete? Praegu ta sööb toredaid taimseid ja tervislikke asju. Mis toob tulevik – ma veel ei tea. Seni, kuni hoolitseme tema toiduvaliku eest ise ja kõik näidud on korras, siis on kõik taimne. Praegu on kõik väga hästi. Kui ta hakkab ise asjadest aru saama ja küsima, siis räägin asjadest nii nagu need on ja kui ta otsustab teisiti, siis ma ei keela teda. See on tema vaba valik. Aga mis saab lasteaias? Saame valida lasteaia, kus on olemas meile sobivad variandid. Usun, et neid tuleb aina juurde ja see saab täitsa tavaliseks. Koolis võib tõenäoliselt keerulisemaks minna, aga seal saab alati panna näiteks karbiga toitu kaasa. Aga mine tea, võimalik, et kui tal on aeg kooli minna, on igas koolis olemas ka veganile sobivad valikud. Su laps läheb kooli kuue aasta pärast. Mis sa arvad, mis selle aja jooksul on veganmaailmas muutunud? Kuidas näed Eestit ja tervet maailma? Ma olen ju oma silmadega näinud juba suuri muutusi. Kui alustasin, siis ei olnud ühtegi vegansöögikohta. Menüüdes olid vegetaarsed valikud, aga need sisaldasid enamjaolt 42

KAANELUGU

juustu ja muna. Sellepärast oli ka algul taimetoitlasest veganiks üleminek keeruline. Nüüd on vegansöögikohti nii palju, et ma ei jõua neid ära külastada. Samuti ei olnud poodides peale paari tofu ja sojakotleti mitte mingisugust valikut. Hetkel on selleks eraldi riiulid ja külmikud. Edasiminek on olnud kiire ja väga suur. Vaevalt et see enam hoogu maha võtab – pigem vastupidi. Maailma mõistes on muutused väga suured. Aina enam tekib juurde Beyond Meat tüüpi tooteid. Ma usun, et 10–15 aastat veel ja maailm on selles vallas tundmatuseni muutunud. Veganliikumisest – kas sa leiad, et see on rohkem „naiste teema“? Arvan, et mehed ei ole selles teemas lihtsalt nii vokaalsed. Võimalik, et tunnen isegi rohkem meesssoost kui naissoost veganeid. Mulle tundub, et naised kipuvad nendel teemadel rohkem pildis olema. Ma ise arvan näiteks, et veganiks olemine on väga mehelik. Kui mees on empaatiline, hooliv ning suudab halbadest harjumusest loobuda, siis on see just pigem seksikas. Pean silmas halbu harjumusi, millega kellelegi teisele liiga tehakse. Pealegi selliseid veganist naisi on päris palju, kes omnivoorist mehega

kohtama ei läheks, seega soovitan soojalt meestel, kes veel veganid ei ole, selle peale korraks mõelda (pilgutab silma).

„Pealegi on selliseid veganist naisi päris palju, kes omnivoorist mehega kohtama ei läheks, seega soovitan soojalt meestel, kes veel veganid ei ole, selle peale korraks mõelda.“

Olen toonud näiteid tuntud tasemel sportlastest, muusikutest, kes on veganid ja olen alati osanud ka enda puhul näite tuua – ma ei tee suurt jõutrenni, aga ikkagi on kõik hästi. Energiapuudust pole mul kunagi olnud.

Olin kunagi Facebooki „Jah, see on vegan!“ grupis oma toidupostitustega väga aktiivne. Ükskord kirjutas mulle üks noormees ja tundis minu tegevuse vastu siirast huvi, sest talle tundus see olevat ideaalne võimalus vegan-tüdrukutega tutvumiseks. Ajas naerma, sest ma polnud sellele nii mõelnudki.

Aina rohkem noori valib selle tee, millega võib kaasneda ka norimine. Kuidas soovitaksid käituda? Ära pööra sellele tähelepanu. Sa ju tead, et ajad õiget asja ja nemad lihtsalt lõõbivad. Täna veganlus, homme midagi muud. Jää rahulikuks, naera ja kõnni edasi. Sellistes olukordades soovitakse kõige rohkem seda, et sa läheksid endast välja. Kui sul on olemas vettpidavad argumendid, siis ei saa sulle keegi liiga teha. Kokkuvõttes teevad nad ise end lolliks. Kui ma ise selle tee valisin, siis tuli ette päris palju lõõpimist. Algul tundsin, et pean end kaitsma, aga tänapäeval naeran selliste asjade peale. Enesekindlus mängib suurt rolli, aga see tuleb ajaga. Kusjuures enamik neist, kellega ma tihti tuliselt vaidlesin, on tänapäevaks ise veganid või vähemalt püüdlevad selle poole.

Kas millegi vastu on veel huvi tuntud või sinu tegevuse kohta tagasisidet antud? Tõenäoliselt on küsitud, et kuidas hea füüsis ja veganlus kokku käivad.

Kuidas su bändil läheb? Meil on kohe ilmumas kolmas vinüülalbum „Stay Gold“. Nagu kombeks on saanud, siis ilmub meil igal aastal uus album ja teistmoodi ei

Veganitele sobilikud habeme- ja nahahooldustooted Orgaanilised ja naturaalsed koostisosad Inspireeritud põhjamaisest loodusest Käsitsi valmistatud Eestis FB: www.facebook.com/ManeOfMidgard/ IG: www.instagram.com/mane_of_midgard/ Etsy: www.etsy.com/shop/ManeOfMidgard Tel: +372 5394 0512 E-mail: maneofmidgard@gmail.com

Kõigile Eestist tehtud tellimustele Mane of Midgardi Etsy poes kehtib novembris

-20% soodustus 43

KAANELUGU

lihtsalt enam ei oska. Vanasti oligi nii, et bändidel nagu KISS, Alice Cooper, The Rolling Stones ja The Beatles ilmusid igal aastal albumid ja mõni aasta isegi kaks. Üritame natukene hoida sama rütmi, sest meile see tihedus sobib. Käisime aasta alguses Hispaanias tuuril ja seal oli suurepärane vastuvõtt. Paar kontserti olid väljamüüdud ja tänaval hüüti järele. Järgmisena on plaanis Inglismaa, Saksamaa ja tõenäoliselt külastame peagi Hispaaniat. Saab vist öelda küll, et bändil on head ajad ning paremad on veel ees. Aga peale selle välise poole pean ma eelkõige edukaks bändi, mille liikmete vahel on hea keemia ning loomingulisus vohab. Ma tunnen hetkel, et meist on saanud üks tugev ja hästi funktsioneeriv rock’n’roll-masin.

„Ma ise arvan näiteks, et veganiks olemine on väga mehelik. Kui mees on empaatiline, hooliv ning suudab halbadest harjumusest loobuda, siis on see just pigem seksikas.“ Ütlesid eelmise plaadi kohta, et see on kõige parem. Kuidas nüüd uuega on? Alati on uus kõige parem. Uues voolab ju värske energia ja värsked ideed. See ootus, et uus plaat lavalaudadele jõuaks, on kõige parem tunne üldse. „Stay Gold“ on tõesti siiani meie parim üllitis, sest see on ülimalt mitmekesine. Seal on meie teada tuntud kõrge energiaga rock’n’roll’i, kuid samuti ka souli, doo-wop’i, boogie rock’i mõjutusi. 44

KAANELUGU

Kuidas rokkarite kogukond suhtub veganlusse? Rokkari stereotüüp tekkis 70–80ndatel, mis tähendas, et väga midagi ei söönudki, tarbiti erinevaid mõnuaineid ja joodi palju. Aga nad said endale seda lubada, sest neil olid arstid ja muu tugigrupp kaasas, kes nad vajadusel enne lavale minekut üles turgutas. Kui olid liiga pohmellis, siis tehti magneesiumisüst ja olidki jälle valmis lavale minema. Tänapäeva bändid endale sellist luksust lubada ei saa.

„Seega minu poolt väike väljakutse, et mõnuainete asemel joo enne lavale minekut hoopis toormahla. Selles on palju rohkem attitude’i kui purjus peaga lavale minekul.“ Kui tahad tänapäeval tuuritades ellu jääda, siis lihtsalt pead olema tervislik. Me oleme laval väga energilised – see kõik poleks võimalik, kui sellele ei eelneks tervislik elustiil. Ma ei taha öelda, et oleme inglid, aga selle vana stereotüübiga võrreldes oleme ikka korralikud ja eeskujulikud. Seega minu poolt väike väljakutse, et mõnuainete asemel joo enne lavale minekut hoopis toormahla. Selles on palju rohkem attitude’i kui purjus peaga lavale minekul. Sedasi oskab esineda igaüks, aga kainena – selleks on mune vaja (naerab). •

PEREKOND

Laisad liikuma! Anniina Ljokkoi

Kuidas meelitada last multikate juurest õue jooksma ja hüppama? Väljakutse on palju lihtsam, kui tõmmata ka lapsevanemad arvuti tagant ära. Ja kahjuks räägin ma endast! Olen juba mitu aastat väitnud, et väikese lapse kõrvalt ei jõua liikuma. Ometigi teised seda teevad...

arimad ettekäänded, et mitte õue minna, on väikelapse emana saanud mulle väga tuttavaks. Rasedana ei jõua ennast välja vedada, sest kõht on raske, ja pealegi peab hea emapalga nimel tööd rabama. Pärast sünnitust valutab iga viimnegi koht. Väikepõnni aga niisama joogatundi või jõusaali kaasa ei võeta ja kui ema saab paar tundi aega endale, siis lendab aeg juuksuris, pangas, apteegis, kasvõi maksuametis. Spordi jaoks peaks olema teine elu Enam-vähem nii ongi minu viis aastat möödunud – lükates edasi

vajadust ennast päriselt liigutama hakata. Kadestan Facebookis sõpru, kes matkavad loodusradadel imik kandekotis. Imestan siiralt, kui keegi kohe jõusaali hüppab, kui vanaema uksest sisse astub ja lapsukese enda tiiva alla võtab. Ise olen kasutanud kõik issi, vanaema Parimad ettekäänded, et mitte õue minna, on väikelapse emana saanud mulle väga tuttavaks. Rase olles ei jõua ennast välja vedada, sest kõht on raske, ja pealegi peab hea emapalga nimel tööd rabama. Pärast sünnitust valutab iga viimnegi koht. Väikepõnni aga niisama joogatundi või jõusaali kaasa ei võeta ja kui ema saab paar tundi aega endale, siis lendab aeg juuksuris,

pangas, apteegis, kasvõi maksuametis.

SPORDI JAOKS PEAKS OLEMA TEINE ELU

Enam-vähem nii ongi minu viis aastat möödunud – lükates edasi vajadust ennast päriselt liigutama hakata. Kadestan Facebookis sõpru, kes matkavad loodusradadel imik kandekotis. Imestan siiralt, kui keegi kohe jõusaali hüppab, kui vanaema uksest sisse astub ja lapsukese enda tiiva alla võtab. Ise olen kasutanud kõik issi, vanaema ja tädide kingitud tunnid luuletuste tõlkimiseks ja kokaraamatute kirjutamiseks. Minu lemmiktegevused! Hingepaitavaid asju peab elus olema, muidu võib hulluks minna, aga enda keha eest tuleb ka hoolitseda. Otsustasin kirja panna mõned ideed, mis võiksid näidata suunda teistelegi. Need on ühtlasi nimekirjaks mulle endale, et leiaksin regulaarseks liikumiseks motivatsiooni. Olen enamasti jäänud toppama selle mõttega, et ma ei

PEREKOND

taha liikumise nimel lapsest liiga palju eemal olla. Mis mul siis muud üle jääb, kui hakata liikuma koos lapsega. Tuleb välja, et minu nelja-aastase rõõmsa kaaslasega ei ole see sugugi raske!

KÄRUGA JALUTAMA „Selline saabki mu elu nüüd olema,“ mõtlesin ma, kui tõukasin esimest korda käru enda ees ja kõndisin päevasel ajal mööda tänavaid. Tavaliselt oleksin olnud tööl, aga tookord veetsin oma emapuhkuse esimesi päevi koos beebiga kodus. Käruga harjusin varsti nii ära, et pärast tundus ilma selleta väljaminek justkui tänaval poolpaljalt kõndimisena. Enamik lastest jääb kärus hõlpsasti magama. Ka meie Werneril olid perioodid, kui ta tegi oma päevase uinaku ainult kärus. Sageli otsisin uinaku ajaks mõne toreda pargipingi või kohviku, kuid kasutasin seda aega ka trenniks. Mida rohkem ülesmäge ronimist, seda rohkem pingutamist. Viis liitrit Oatly iKaffe piimapakki vankrikorvis aitas trennile kaasa. Jalutuskäik mõnele kaugemal asuvale mänguplatsile on tore ajaveetmine ka veidi suurema lapsega, kes on nõus veel vankris istuma.

UJUMA! Soovitan väga osa võtta beebiujumise grupitundidest mõnes veekeskuses, aga mitte üksnes sellepärast, et see pakub emale trenni või lõõgastust. Pärast poolt tundi beebibasseinis on kõik kümme imikut uute elamuste tõttu omadega nii läbi, et uni tuleb kergelt. Laps aga harjub veega ja saab juba varsti ise madala veega lastebasseinis või rannavees vanema valvsa pilgu all hakkama. Siis hakkab ujumine pakkuma midagi rohkemat juba mõlemale. Madalas vees saab lapsevanem teha väikeseid jõupingutusi ja venitusi, kadestades last, kes muudkui hüppab ja tormab. Unistan ajast, millal mu suur koolilaps võtab ujulasse oma sõbra kaasa ja nad toimetavad seal omapäi. Siis istun ma kõigepealt saunas. Kauem kui 25 sekundit.

MÄNGUVÄLJAKUD JA VÄLIJÕUSAALID Linnapilti ilmub pidevalt uusi täiskasvanutele mõeldud „turnikaid“, mis eemalt paistavad nagu laste mänguplatsid. „Vaata, mänguväljak,“ hõikame lapsega juba ühest suust, kui sellised atraktsioonid meie teele satuvad. Välijõusaalide seadmed on piisavalt lihtsad ja turvalised, et saab lubada nende peale ronida ka lapsel. Pealegi asuvad need sageli laste mänguplatsi kõrval. Olen teinud nende abil head sõudmis-, sõitmis- ja rippumistrenni. Tavalistes laste mänguparkides on samuti mõni puu või redel, mida täiskasvanu saab kasutada trenni abivahendina. Needki ei ole hädavajalikud – lihtsad üles-alla tõsted annavad samuti lihastele tööd. Ka ostukeskuste mängutubades on enamasti midagi suurte jaoks. Eelmisel korral, kui viibisime lapse lasteaiasõbra sünnipäeval, siis leidsin mängutoast hularõnga ja äratasin vana keerutamisoskuse ellu.

KORILUS Vanema suvilas saab korjata mustikaid ja sügisesed seenelkäigud on alati toredad. Werner korjas sel suvel ämbrisse kokku 13 mustikat. Rohkem jõudis neid suhu. Mustikaid on ju lahe visata ja näppude vahel katki pigistada. Metsas liikudes harjuvad jalad muutliku maastikuga palju paremini kui linnatänavatel ja pargimurul kõndides. Ei ole vast vaja juurde lisada, et marjade ja seente korjamisel on kõige olulisem siiski värskes õhus ja roheluses viibimine ning lapsega koos olemine.

JALGSI POODI JA LASTEAEDA Lähimasse poodi kõndimine on väike samm täiskasvanule, aga suur samm inimlapsele. Eestis kõlab see veel naljakalt, aga oht on tõsine, kõnnitud kilomeetrid aina vähenevad. Tunnistan, et väikelapsega jalutada on väga igav. Iseenesest on armas, kui palju põnevust pakuvad talle kodutänaval kõik kivid ja käänakud, kuid liiga sageli vaatan siiski kella ja

tunnen kaotatud aja pärast kärsitust. Lapse jaoks on see aga pikk seiklus. Kuigi teekond on meil sama, teeb laps mitu korda rohkem samme. Sel ajal, kui ma jõuan kümme korda oma telefoni taskust välja võtta, jõuab laps tervitada kümmet puud tee serval.

VÕIMLEMISTUNNID YOUTUBE’IS Kes siis ei teaks, et joogatunni või bodypump’i pärast ei ole vaja iga nädal tundi minna, juhendaja saab kätte ka veebist. Kõige rohkem on siiski vaja pealehakkamist ja rutiini. Lapsega kodus olles ei jätku vaikust ja rahu tavaliselt rohkem kui viis kuni kümme minutit. Videoid on erineva pikkusega – meil on praegu kõige mugavamaks osutunud 12-minutised võimlemistunnid, mille jaoks ei ole vaja teha plaane, muudkui vajuta vaid play-nuppu. Kui vahepeal on tualetis juhtunud mingi intsident või on legotükid nii kõvasti kinni jäänud, et nende lahti võtmiseks vajatakse abi, saab video panna pausile. On ka juhtunud, et laps tuleb ekraani ette kaasa elama ja seab ennastki ette näidatud asenditesse.

JALGRATTASÕIT On kangelasi, kes väntavad iga ilmaga. Mul endal pole jalgratast juba üle kümne aasta, kuid nüüd oleks õige aeg selle muretsemiseks. Nelja-aastase lapse jaoks oleks emme selja taga läbi linna vuhisemine kindlasti põnev. Tõsi, siis liigutab ennast ainult üks ja teine muudkui naudib ilusaid vaateid. Küll aga õpib laps ka ise varsti sõitma, sest oleme alustanud harjutamist laste jooksurattaga. LASTEJOOGA See on võimalus saada koos lapsega uus kogemus, tutvuda uute inimestega, harjutada grupitunnet ja õppida ühistegevust. Laps võtab seda toreda mänguna. Võimalusi on mitmesuguseid, piisab kui sisestada veebiotsingusse perejooga või lastejooga. •

EESTIS VALMISTATUD 6 TERVISLIKKU MAITSET

KASULIK

Kui laps võtab vastu otsuse ehk: „Ema-isa, ma olen vegan!“ Emily Rosenberg, psühholoog Eliis Salm, toitumisnõustaja

Lapsed on muutustele tihti palju avatumad kui täiskasvanud ning pealegi on laste elustiiliharjumused vähem kinnistunud, mistõttu ei pruugi veganelustiili harrastamine tunduda nende jaoks kuigi äärmuslik. Paljud lapsed on loomade suhtes kaastundlikumad kui nende vanemad, seepärast suhestuvad lapsed ka veganlusega kaasas käiva väärtussüsteemiga rohkem kui nende vanemad. Võib tunda hirmutav, kui laps teeb otsuse hakata veganiks, kuid tegelikult saab seda otsust vaadelda kui põnevat väljakutset.

apse toetamise ja vanema eneseharimise kaudu võib jõuda positiivse koostööni nii, et lapse ja vanema suhe muutub tugevamaks. Järgmisena toome välja võimalused, kuidas saaks selline teekond kulgeda rahulikult ja meeldivalt.

TEADVUSTA ENDA USKUMUSI SEOSES VEGANLUSEGA

Lahkhelid inimeste vahel tekivad üldiselt sellest, kui inimestel on erinevad arusaamad ja väärtused ning oma seisukohti ei osata hästi üksteisele selgitada. Enne vestlust lapsega on mõistlik enda uskumused selgeks mõelda ning teadmisi veganlusest meelde tuletada. Tasub otsida vastuseid järgnevatele küsimustele: • mis põhjusel usud, et veganlus lastele ei sobi; • millised hirmud sul seoses veganlusega esinevad; • mis aitaks nendest hirmudest üle saada? Pea meeles, et väärtused võivad muutuda meie teadmiste põhjal. Oluline on säilitada avatud meel.

PÜÜA LAST MÕISTA JA TOETADA

Eelkõige vastutab lapse ja vanema läbisaamise eest lapsevanem. Seetõttu on eriti oluline, et lapsevanem oskaks last toetada ja mõista ning julgustaks teda oma mõtetest ja tunnetest rääkima. Tõsistel teemadel vestlemiseks on 52

hea leida eraldi aeg ja koht, kus saab ilma kõrvaliste isikuteta vestelda. Laps võiks tunda, et viibib turvalises keskkonnas, seda ka emotsionaalses mõttes. Emotsionaalset turvalisust saab luua lapse tähelepaneliku kuulamise, rääkima julgustamise ja lapse tunnete mõistmise kaudu. Vaidlused, nöökimine, kurjustamine ja solvamine sellistesse vestlustesse ei kuulu.

Eelkõige vastutab lapse ja vanema läbisaamise eest lapsevanem. Püüdes last mõista, võib nii mõnigi vanem avastada, et ka tema väärtused lähevad veganlusega kokku. Lapse toetamise kaudu paranevad lapse ja vanema suhted, tekib usaldus ja laps julgeb vanemaga avameelsemalt rääkida. Peale selle saab laps juurde enesekindlust, mida ühel veganlapsel läheb Eestis väga vaja, sest endiselt on palju õpetajaid, arste, sugulasi ja teisi lapsi, kes kipuvad veganlusse suhtuma halvasti.

ÕPI LAPSEGA KOOS VEGANLUSE KOHTA UUT INFOT

Veganlus on väga lai ala, alustades loomade õigustest ja lõpetades keskkonna säästmise, väärtuste ning toiduga. Laps

ega lapsevanem ei saa kogu teemast kõike teada, seega on veganlus eriti hea võimalus lapsega koos aega veeta ning maailma asjade üle arutada. See motiveerib nii vanemat kui last arenema ja õppima. Veganlusega alles alustanud lapse puhul on avastamisrõõmu palju, sest teadmised võivad olla üsna kesised. Vanemad oskavad üldiselt lapsest paremini hinnata, millised allikad on usaldusväärsed ja kuidas rakendada uut teavet ka igapäevaelus. Vanema juhtimisel on lapsel lihtsam uue info omandamiseks oma seisukohti läbi mõelda. Õppimisprotsessi jooksul võib vanem avastada, et temagi varasemad teadmised ja harjumused vajavad täpsustamist.

VÕIMALUS TOIDULAUA RIKASTAMISEKS

Kuigi loomade õigused on veganluse juures tähtsaim asjaolu, mõjutab inimeste igapäevaelu kõige rohkem toitumisharjumuste muutmine. Vegantoitumine võib olla keskmise eestlase toitumisest väga teistsugune ning tihti hakatakse kasutama palju eri toiduaineid. Ühiselt saab leida uusi lemmikretsepte, õppida teistsuguseid kokkamisviise ning täiustada eelkõige lapse söögivalmistamise oskusi. Lapsed võivad vahel üllatada kogu peret põnevate toitudega, mille üle tasub tunda ainult rõõmu. Söögivalmistamine on tegevus, millesse saab kaasata kogu

KASULIK

NÄPUNÄITED KUULAMISOSKUSE PARANDAMISEKS • Kuula vaikides laps alati lõpuni. • Küsi avatud küsimusi. • Väldi süüdistavalt kõlavate küsimuste küsimist, nt „miks“ küsimused. • Sõnasta lapse jutu põhjal kokkuvõtteid, et kontrollida, kas said õigesti aru. • Peegelda lapsele tagasi tema emotsioone.

pere korraga ning enamasti on sellised tegevused head ka omavahelistele suhetele. Kokkamine ühendab inimesi.

VÕIMALUS LEIDA KOOS LAPSEGA UUSI HOBISID

Vanemad võivad vahel tunda, et neil pole lastega ühiseid tegevusi, huvialasid või hobisid. Veganlus pakub selleks palju variante – üheskoos õppimine ja info otsimine, kokkamine, loomade varjupaigas abistamine, teiste veganperedega tutvumine, veganpiknikutel ja -üritustel osalemine. Kuna veganlus on tihti inimeste elus väga suur osa, on ilmselt igal vanemal hea meel, kui saab nii olulise aspekti juures last toetada ja talle n-ö liitlaseks olla. Laps väärtustab oma vanemat ka rohkem, kui vanem jagab ja mõistab tema veganlusega seotud vaateid. Veganlus kipub olema perekondades paljude lahkhelide ja negatiivsete emotsioonide põhjustaja, kuid tegelikult on hoopiski rohkem võimalusi võita sellest positiivset. Veganlus võib olla perekondi ühendav, lapse ja vanema suhteid parandav ning ühiseid tegevusi pakkuv väärtuste süsteem. Selle asemel, et suhtuda veganlusse kui negatiivsesse nähtusesse, saab veganiks hakanud last hoopiski toetada, et temast kasvaks oma väärtustega kooskõlas elav inimene.

TOITUMISHARJUMUSI MUUTA EI OLE KUNAGI HILJA

Kroonilised haigused saavad alguse juba varases nooruses ning arenevad elustiilivalikute tõttu erineva kiirusega, kusjuures suurim mõju on toidul. Näiteks kui varem nimetati teist tüüpi diabeeti vanadusdiabeediks, siis nüüd esineb seda üha enam ka noortel. Füüsilise tervise muredega kaasnevad tihti ka psühholoogilised probleemid. Uuringud näitavad, et liha-, piima- ja munatoodetest loobunud inimestel esineb märkimisväärselt vähem kõiki peamisi elustiilihaiguseid ning haiguste riskitegureid: neil on väiksem risk haigestuda diabeeti, kõrgvererõhktõppe ja südame-veresoonkonnahaigustesse. Neil esineb vähem ülekaalulisust, rasvumist, kõrgenenud veresuhkrut ja -kolesterooli taset ning vähkkasvajaid nagu jäme- ja pärasoolevähk (naistel lisaks rinna-, munasarja- ja emakavähk, meestel eesnäärmevähk). Keskmiselt tarbivad veganid rohkem

tervist toetavaid toiduaineid: puu- ja köögivilju (sh kaunvilju), marju, täisteravilju, pähkleid ja seemneid; ning vähem tervist ohustavaid toidukomponente nagu kolesterool, küllastunud rasvhapped, heemne raud, loomset päritolu valgud. 2018. aasta kevadel Eesti taimetoitlaste hulgas läbi viidud uuring näitas, et nad teevad enamasti paremaid elustiilivalikuid ka suitsetamise, alkoholitarbimise ning liikumise suhtes ning tunnevad end segatoitlastest paremini. Paljude tervis paranes taimetoitlusega alustades. Viimane Eesti toitumisuuring näitab taas, et meil süüakse liha- ja piimatooteid kordades rohkem, kui oleks tervislik. Samas süüakse väga vähe köögivilju ning täisteravilju, mis tähendab, et stardipositsioon on üsna kehv ning loomsest loobumisel võib kohati tõesti tekkida tunne, nagu ei olekski enam midagi süüa. Just seetõttu on lapse täistaimetoitlusest tegelikult võita kõikidel pereliikmetel! Olenemata sellest, kas lapse soov

Söögivalmistamine on tegevus, millesse saab kaasata kogu pere korraga ning enamasti on sellised tegevused head ka omavahelistele suhetele. Kokkamine ühendab inimesi.

Kui prooviks hambapasta asemel seekord hoopis Eestis valmistatud HAMBAPESU PULBRIT? kokos pakub 3 erinevat varianti: - igapäevane - tundlikele hammastele - sügavpuhastav-valgendav koostis on lihtne ning täiesti looduslik: kriit, toorkakao, ksülitool, nelk, nõges, piparmündi ja salvei eeterlik õli. Sügavüuhastaval pulbril on toimeaineteks söögisooda ja õunaäädikas. hambapesu pulber puhastab hästi, tugevdab ja remineraliseerib hambavaapa, seda kulub vähe, topsi on mugav kaasa võtta ning esmasele plekktopsile on võimalik osta juurde biolagunevas papptopsis täide.

leiad meid: kokos.ee

järgida veganeluviisi on seotud üha süvenevate keskkonnaprobleemidega, sooviga vältida loomade ekspluateerimist või tervislikumalt elada, peaks toitumisel silmas pidama mõningaid olulisi põhimõtteid. Tänapäeval on väga lihtne olla vegan, sest süüa saab isegi rohkelt töödeldud valmistoitu ning maiustusi, kuid tervisekasud on seotud just töötlemata täistaimse terviktoidu tarbimisega.

LIHTSAD JA TERVISLIKUD ÜHISED HOMMIKUSÖÖGID

Kui mõelda ühise toidulaua peale, siis on hommikusöögid vast ühed lihtsaimad toidukorrad, kus suuri muutusi justkui tegema ei peagi. Ka paljudes segatoidulistes peredes on päeva esimene toidukord just selle tervislikkuse tõttu täistaimne. Kui teie pere tavapäraseks hommikueineks on puder, siis valmistage see lihtsalt vee/taimse piimaga (kaera-, soja-, mandli-, kookose-, India pähkli vms) ning ärge lisage võid/muud loomset päritolu lisandeid. Putru võiks süüa koos metsa- või koduaia marjade, seemnete ja/või pähklitega, mis annab võimaluse saada kätte vähemalt üks viiest puu- ja köögiviljaportsjonist päevas. Alternatiivina sobib tervislikuks hommikusöögiks hästi vee või mahlaga valmistatud smuuti näiteks banaanist ning meelepärastest marjadest, mida võib suurema energiavajadusele korral süüa koos röstitud kaerahelveste, kuivatatud puuviljade ning pähklitega. Kui olete harjunud võileibadega, siis proovige leivakattena hummust (kikerhernepasta), lehtsalatit, tomatit, kurki, praetud suvikõrvitsat, šampinjone või tofut. Ehkki poest leiab väga maitsvaid taimsest toorainest ja seetõttu kolesteroolivabasid vorsti- ja juustualternatiive, võiks toidulaud võimalikult suures ulatuses koosneda vähevõi töötlemata terviktoitudest, sest just nendel on tervisele suurim (tõendatud) positiivne mõju.

VEGANISEERIGE LEMMIKTOIDUD

Pasta Bolognese lihata? Pannkoogid või plaadikook muna ja piima lisamata? Karri ilma kanata? Tuleb vaid retseptid välja otsida ning proovida. Sojahakkmass, taimsed kotletid, tofu, seitan, tempeh, taimsed piimatoodete (sh piima, koore, juustu, kohukese, kohupiimakreemide jne) alternatiivid? Suuremates

poodides on rikkaliku valikuga veganletid, kust leiab asenduse pea kõikidele seni toidulauale sattunud loomset päritolu toodetele. Teie väike vegan tänab teid, kui kapis leidub hummust, kui pöörate tähelepanu, et muidu justkui loogilised taimsed tooted (nt kookospiim, sai, makaronid) ei sisaldaks loomseid osi, kui toidu valmistamisel ei segata kokku loomseid ja taimseid koostisosi. Pakendit peab lugema vaid ühe korra ja edaspidi on valiku tegemine juba lihtne.

VEGANVALIKUD MUGAVAKS

Varustage pere külmkapp köögi- ja puuviljade ning armastatud marjadega, et need oleksid tühja kõhu korral kohe võtta. Porgandid, tomatid, banaanid, marjad, aga ka pähklid ja seemned on heaks vahepalaks. Ärge ostke ka teistele pereliikmetele koju juustu, kohupiimasid, kohukesi ja teisi rohkelt töödeldud ning suhkrurikkaid piimatooteid. Loobuge täielikult singist, vorstist, viineritest, sardellidest, kotlettidest ning teistest töödeldud lihatoodetest: Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on põhjalikule teadustööle tuginedes leidnud, et neil on tõendatud vähki tekitav mõju. Kui te ei suuda kuidagi loobuda harjumuspärastest lemmikutest töödeldud toidu maailmas, siis tervislikum valik on taimsed alternatiivid.

TOITUGE VÄRVIKÜLLASELT

Mitmekülgse puu- ja köögiviljade valikule lisaks veenduge, et menüüs oleks regulaarselt esindatud kaunviljad: näiteks läätsed, herned (sh kikerherned), oad (sh sojatooted). Need on head lihaasendajad, sest on valgurohked ning täidavad hästi kõhtu. Lisage toitudesse lehtköögivilju, brokolit, seemneid (eriti purustatud lina- ja kanepiseemned) ja pähkleid (eriti Kreeka ja parapähklid). Kasutage toidu valmistamisel jodeeritud soola, proovige vetikaid (nt wakame-salat, nori vms), valige täisteratooted rafineeritud toodete asemel ning ärge unustage punast, kollast ja oranži (nt porgand, bataat, kõrvits, paprika). Valides rikastatud taimsed piimaalternatiivid ja maitsestades toitu maitsepärmiga, ei pea mõtlema ka toidulisanditele, kuigi meie laiuskraadil on vähemalt talvisel ajal igal juhul aktuaalne vitamiin D. Eakatel ja pikaajalistel täistaimetoitlastel ka B12-vitamiini toidulisand. •

Mmmarjaselt mõnus, suviselt soe ja tõeliselt tervislik!

MAHERUKKIKRÕBUSKID

MAHEHERNEKRÕBUSKID

on valmistatud mahedast täisterarukkijahust.

on valmistatud Eesti mahedast hernejahust.

KAMAPALLID – k i u d a i n e r i k a s tä i s teraviljast hommikueine koosneb kamajahust (rukis, nisu, oder, hernes).

NELJAVILJAKRÕBUSKID on kiudainerikkad, sisaldavad rukist, kaera, n is u , o tra , k a e ra k liis id ja multivitamiine.

TATRAKRÕBUSKID on valmistatud ta tra - ja riis ija h u s t, maitseks vaid sool.

Kõik BalSnacki krõbuskid on tervislik asendus paljudele näksidele ja vahepaladele. Ideaalse ja kiire hommikusöögi saab imelihtsalt – lisa vaid taimset jogurtit või piima, ja ongi valmis! Tervishoidliku magustoidu saad, kui lisad krõbuskitele värskeid või külmutatud marju, moosi, taimset piima või jogurtit.

Head maiustamist!

TERVIS

SELEEN: olulisem, kui arvata võib Anett Rannamets

e räägime tihti D-vitamiinist, rauast, B12st – tagaplaanile jääb aga seleen. „Kuigi seleen on suurtes annustes toksiline, siis väikestes kogustes on seleen inimeste ja ka loomade jaoks väga oluline mikrotoitaine. Inimorganismis osaleb seleen oksüdantide elimineerimisel ning kilpnäärme hormoonide funktsiooni reguleerimises,“ selgitab perearst Marta Velgan seleeni olulisusest. Tegemist on mineraalainega, mida loomulikult leidub pinnases. Sealt jõuab see taimedesse. Seleeni sisaldus pinnases on kõikuv ning seetõttu võib seleeni sisaldus ka taimedes olla väga erinev. „Põhja-Euroopa pinnast peetakse üldiselt seleenivaeseks,“ mainib Velgan. Seleen on oluline osa ensüümist glutatioon peroksidaas, mis neutraliseerib vabu radikaale ja seeläbi kaitseb organismi oksüdatiivse stressi eest. „On leitud, et madal glutatioon peroksidaasi tase suurendab riski haigestuda erinevatesse kroonilistesse haigus-

tesse nagu II tüüpi diabeet ja kardiovaskulaarhaigused ning pahaloomulised kasvajad. Kilpnäärmel on oluline roll inimese ainevahetuse reguleerimisel. On leitud, et kilpnääre on kõige kõrgema seleeni kontsentratsiooniga organ inimkehas, mis ilmestab hästi seleeni olulist rolli kilpnäärme talitluses.“ Mis on seleenipuuduse sümptomiteks ja mis see võib tuua kaasa? Kuna toidu seleeni sisaldus sõltub pinnase seleeni kontsentratsioonist, on seleenipuudus probleemiks teatud piirkondades. Üldiselt peetakse seleeni defitsiiti lääne ühiskonnas harvaks nähtuseks. Taimedes on seleeni sisaldus väga varieeruv, mistõttu võib puudus tekkida eelkõige piirkondades, kus on prevalveeruvaks taimetoitlus ja samal ajal on pinnase seleenisisaldus madal. „Riskigruppidena tuuakse lisaks välja veganeid, neerupuudulikkuse tõttu dialüüsi vajavaid inimesi, suitsetajaid, eakaid ning HIV infektsiooniga inimesi,“ kirjeldab perearst ja lisab, et tulenevalt

seleeni olulisest rollist inimorganismis, võib vähene seleeni saamine toidust suurendada inimese vastuvõtlikkust infektsioonidele, suurendada riski krooniliste haiguste tekkeks ja progresseerumiseks ning suurendada riski infertiilsuseks. „Veganite jaoks on kõige paremateks seleeni allikateks parapähklid ja toidulisand. Kuigi ka parapähklite seleeni sisaldus võib olla erinev, on nende seleeni kontsentratsioon teiste taimsete toiduainetega võrreldes suurem,“ annab perearst häid nippe. Toidulisandi kasuks otsustamisel tuleks jälgida doseerimist. Seleeni pikaajaline suurtes kogustes tarbimine võib kehale olla sama kahjulik kui selle puudumine. Tervise Arengu Instituudi andmetel on naiste seleeni vajadus 50 mcg ja meestel 60 mcg päevas (võib riigiti erineda). „Lisaks tuleks jälgida tervislikku taimse toitumise põhimõtteid ning süüa igapäevaselt köögi- ja puuvilju, täisteraviljatooteid, kaunvilju ning pähkleid ja seemneid, sest kõik taimed sisaldavad seleeni vähemal või rohkemal määral.“ •

HOIA ENNAST TERVENA

– vaid ühe tabletiga päevas

KÜÜNED

JUUKSED

AINEVAHETUS

EE_SelenoPrecise_Ad_Vegan_208x255_1019

SelenoPrecise on kõige suurema kasutuskogemusega seleenipreparaat Euroopas ja kogu maailmas. Viimase 25 aastaga on see muutnud inimeste elusid 45 erinevas riigis. Seleen aitab hoida juukseid normaalsena. Seleen aitab hoida küüsi normaalsena. Seleen aitab kaasa kilpnäärme normaalsele talitlusele. Seleen aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele. Seleen aitab kaasa normaalsele spermatogeneesile.

SPERMATOGENEES

IMMUUNSÜSTEEM

Preparaat sisaldab patenteeritud orgaaniliselt seotud seleeni (seleenipärmi) SelenoPrecise, mis on tuntud suurepärase biosaadavuse (89% imendumine) ja väga hea ohutusprofiili poolest.

eesti@pharmanord.com • www.pharmanord.ee

SPORT

Noor jalgrattasportlane sai veganluse abil põlvevalust priiks Renate Kapp

ha rohkem on kuulda sportlastest, kes on teinud teadliku otsuse elada täistaimetoitlastena. Enam ei peaks keegi veganluse ja spordi edukas koostoimimises kahtlema. Seda tõestab ka noor jalgrattasportlane Kätlin Kukk, kel on ette näidata nii mõnigi Eesti meistri tiitel. Kätlin on vegan ja ta mitte ainult ei hoia loomi ja ühiskonda, vaid sai abi ka treeningkoormusest tingitud põlvevalule ning parandas oma üleüldist tervist. Kätlin, sa oled jalgrattasportlane. Räägi, kuidas sa leidsid tee selle spordialani ning millised on sinu senised säravaimad saavutused, mille üle tunned enim uhkust? Hiljutistest saavutustest tunnen kõige rohkem uhkust selle aasta maanteesõidu meistrivõistluste üle, kus saavutasin juuniorite ja U23 vanuseklassi arvestuses esimese koha ning lõpetasin sõidu neljanda naisena. Lisaks käisin septembri alguses Hiinas, kus saavutasin UCI C1 (kõrgeim klass) võistlusel viienda koha. Üldiselt ma kuuma kliimat ei talu, kuid seal suutsin mingi valemiga 35-kraadises kuumas saavutada hea tulemuse. Tegelikult olen rattaspordiga tegelenud üsna vähe aega ning tean, et arenguruumi on veel kõvasti. Kas usud, et jalgrattasport on sinu tulevik? Üks ei pruugi küll teist välistada, aga ehk on sul veel mõni huviala, mis pakub su jalgrattale potentsiaalset konkurentsi? Ma usun, et see on suur osa mu tulevikust, aga sinna kuulub kindlasti ka palju teisi asju. Mul on jalgrattasõidu kõrval päris palju hobisid, sest ma ei suuda tavaliselt ühe asja juures väga kaua püsida. Nii, kui tunnen, et hakkab üle viskama või hakkan rattasõitu liiga tõsiselt võtma, lähen teen

SPORT

vahelduseks midagi muud. Peamised kõrvalhobid on fotograafia, kitarrimäng ja maalimine. Aga need tegevused ei paku rattasõidule konkurentsi, vaid pigem aitavad mul selles kaugemale jõuda ning mind üleüldiselt arendada. Milline on sinu veganiks saamise lugu? Mis oli sinu teekonnal põhimotivaator? Ma ei ole kunagi olnud väga suur lihasööja, kuid piimatooteid tarbisin ikka. Mida suuremaks läks treeningkoormus, seda tihedamini tekkis mul probleeme põlvedega – need valutasid mõnikord nii, et ei saanud trennigi minna. Käisin ükshaaval läbi eri spetsialistid: füsioterapeudi, kiropraktiku, spordiarsti ja osteopaadi. Sain nii magnet- kui ka infrapunaravi. Probleem lahenes, kuid ainult lühikeseks ajaks. Kuna olin kuulnud, et tegemist võib olla põletikuga, siis hakkasin uurima, mis võib seda tekitada. Nii saingi teada loomse toidu mõjust tervisele. Pärast seda hakkas teema mind rohkem huvitama ning uurisin ka teisi põhjuseid, miks inimesed otsustavad veganiks hakata. Nägin paari videot sellest, mis toimub tapamajades ja siis käis justkui klõps ära. Rohkem ma tagasi vaadanud ei ole ning ka põlvevalud kadusid väga kiirelt.

põhjalikumat uurimist, kuna tahtsin talle tõestada, et saan taimsest toidust kõik kehale vajaliku kätte. Paar kuud läks ikka aega, kuid nüüd tundub, et ta mõistab ning toetab mu otsust. Vanavanemaid ma tihti ei külasta, sest olen pidevalt ära – laagrites või võistlustel. Aga viimane kord, kui vanaemal külas käisin, siis pidin oma otsust natuke põhjendama küll.

„Mida suuremaks läks treeningkoormus, seda tihedamini tekkis mul probleeme põlvedega – need valutasid mõnikord nii, et ei saanud trennigi minna.“

Kuidas suhtus perekond sinu valikusse? Tavaliselt on just vanem generatsioon muutustele pigem vastumeelne ja on veendunud, et näiteks veganlus on võrdväärne näljutamisega – kas vanavanemaid külastades pead ikka ja jälle oma otsust põhjendama? Ema tuli kohe kaasa ning hakkas samuti veganiks – ta sai väga hästi aru, miks ma tegin sellise otsuse. Isaga vaidlesime selle üle alguses ikka päris palju ning ma saan ka temast aru, ta kartis, et ma ei saa oma toidust vajalikke aineid. Seetõttu pidin mitmel korral tegema

Sa oled kõigest 17-aastane noor ja veedad ilmselt suure osa oma ajast kooliseinte vahel. Kuidas saab vegan sealses keskkonnas hakkama? Kas moonakott on iga päev kaasas või saab tänapäeval juba ka vegan söögivahetunnil kõhu täis? Eraldi toit tehakse neile, kel on mõne toiduaine suhtes talumatus – minul on laktoositalumatus. Kuid veganitele nii kergelt vastu ei tulda. Usun, et ka sõpradel ja klassikaaslastel on sinu elus suur roll. Kuidas ne-

mad sinu veganelustiili suhtuvad? Kas tuleb ette ka sõbralikku lõõpimist? Kui väga (või kas üldse) teiste arvamus sind mõjutab? Enamik neist suhtub ükskõikselt. On paar inimest, kes tunnevad selle vastu suuremat huvi, ning on ka neid, kes ütlevad, et nad ikka üldse ei mõista minu otsust. Naljaviskamist tuleb ikka ette, kuid mõnikord on need naljad natuke julmad. Kõige rohkem mõjutab mind pere ja lähedaste arvamus, ülejäänud inimeste oma mulle üldiselt korda ei lähe. Kuidas veganlus ja sport koos toimivad? Kas tunned, et taimetoitlus on mõjutanud sinu sporditulemusi? Vahel on keeruline, sest reisides pean alati arvestama võimaliku olukorraga, kus veganile sobivat toiduvalikut ei ole. Üldiselt aga toimib kõik suurepäraselt. Hakkasin tänu veganlusele ka ise rohkem kokkama ja üldse tervislikumalt toituma, mis parandas mu enesetunnet veelgi enam. Mul on raske öelda, kas see mõjutab otseselt mu tulemusi, sest tegelen jalgrattaspordiga alles viiendat aastat ja seni on areng kogu aeg suhteliselt ühtlaselt ülespoole liikunud. Samas kui ma ei oleks oma põlvevaludest vabaks saanud, siis oleks minu areng omajagu edasi lükkunud. Ka üleüldine 59

SPORT

tervis muutus tugevamaks ja see võimaldab mul iga ilmaga treenida. Kas näiteks taastumine treeningutest ja võistlustest on kuidagi varasemast erinev? Immuunsüsteem on muutunud palju tugevamaks – see on väga tähtis, sest iga haigestumine lükkab treeninguid ja arengut edasi. Varem oli võistlusjärgsel päeval tihti keha väsinud, nüüd aga juhtub seda väga harva. Ka võistluste ajal on taastumisprotsess muutunud kiiremaks. Sportlase perspektiivist – kas jälgid, et saaksid söödud toidust kõike piisavalt? Või kuulad lihtsalt oma keha? Alguses jälgisin kõike suhteliselt rangelt, kirjutasin kõik söögid lausa üles. Nüüd on mul juba teatud ülevaade, et mis aineid millisest toidust saan ning kuulan rohkem oma keha. Jälgin pigem hoopis seda, et ma ei sööks väga palju nisu ja valget suhkrut ning tarbiksin rohkem täisväärtuslikku toitu. Kui lähed võistlema või treenima, siis millised snäkid pakid kaasa? Tean, et pikematel sõitudel kasutatakse näiteks spordigeele- ja batoone, kuid kas tootjad on mõelnud ka veganite peale? Lühematesse trennidesse ei võta ma

midagi kaasa, vajaduselt ainult banaani. Pikemates trennides söön Nutrendi RAW batoone, mida saan Spordipartneri poest. Kui mõnel päeval on rohkem viitsimist ja asjad käepärast, teen endale avokaadoleiva või maapähkli-datli Saibi. Ma ütleks, et suuremal osal tootjatest on praeguseks juba vähemalt mõni veganile sobiv batoon või taastusjook olemas ja õnneks on spordijoogid ning -geelid juba niikuinii täistaimsed. Kuidas julgustaksid teisi noori (mitte ainult) sportlasi veganlusega algust tegema? Kas saaksid neile käsi südamel öelda, et vähemalt sinu elukvaliteet on paranenud? Ma arvan, et esimese asjana tuleks teha natuke uurimistööd või vaadata läbi mõni dokumentaal (mina vaatasin filme „What the Health“ ja „Cowspiracy“). Pärast seda, kui saad aru, kust tuleb loomne toit ja mida see su kehale teeb, siis see enam ei isutagi ning loobumine on väga lihtne. Samas soovitan ka veganile mõeldud retsepte proovida – ise avastasin selle

kaudu väga palju uusi ja huvitavaid toiduaineid. Kindlasti on minu elukvaliteet tänu veganlusele paranenud – igas mõttes on kergem olla ning ka energiat on rohkem. Lõpetuseks veel – sinu Instagrami konto biograafias on teemaviide #thereisnoplanetb. Milliseid harjumusi veel oled sidunud oma igapäeva elustiiliga, et vähendada endast maha jäävat jalajälge? Üldiselt sellised väikesed asjad. Elan ühikas ja poed on vaid paarisaja meetri kaugusel, seega käin poes päris tihti ning iga kord proovin kaasa võtta oma poekoti, ka puuvilju ostes ma kilekotte ei kasuta. Kui unustangi oma koti maha, siis kannan asju näpu otsas. Kui on võimalik valida, siis ostan plastikusse pakendatud toodete asemel paberisse või papi sisse pakendatud tooteid. Ka oma täidetav veepudel on mul pea igal pool kaasas – ka lennujaamades, sest olen viimasel ajal märganud, et kui veab, siis leian pudeli täitmiseks kraani. •

„Samas kui ma ei oleks oma põlvevaludest vabaks saanud, siis oleks minu areng omajagu edasi lükkunud.“

EESTI VEGAN SELTS

Me peame sellest rääkima! Kadri Sikk, Eesti Vegan Selts

mazonase vihmametsade põletamise taustal seilab üks noor tüdruk üle ookeani New Yorki, et osaleda ÜRO kliimakõnelustel. Vihmametsad hävivad, et laiendada põllumaad loomatööstusele. Tüdruk on vegan, sest ta ei saa ühteaegu muretseda kliima pärast ja toetada oma tarbimisega loomatööstust, mis on peamine keskkonnakriisi põhjustaja. Just sel põhjusel räägivad liha vähendamise vajalikkusest maailma suurimad keskkonnaorganisatsioonid ja eri meediaväljaanded, samuti üha enam ka teiste valdkondade organisatsioonid. Aga vähendamisest ei piisa. Seisame silmitsi kolossaalsete väl-

jakutsetega nii keskkonnale kui rahva tervisele, millele veganlus pakub tõhusat ja soodsat lahendust. 7,7 miljardi inimese toiduks kasvatatakse aastas 74 miljardit maismaalooma, kes tarbivad meile sarnaselt vett, toitu ja maad, mida saaksime kasutada otse inimeste jaoks. Lisaks tohututele ressurssidele1, mis vabaneksid tänu loomsest toidust loobumisele, leevendaksime ka suurimaid terviseriske meie ühiskonnas ehk ülekaalulisust, südame-veresoonkonnahaiguseid, diabeeti ja mitmeid vähktõvesid. Arvestades veganluse potentsiaali, ei peaks meie peamine küsimus olema „kas“ või „miks“, vaid KUIDAS aidata võimalikult paljudel inimestel jõuda ja jääda selle valiku juurde.

Uuringud2 on näidanud, et kõige püsivama käitumismuutuse saavutavad need, kes valivad taimetoitluse eetilistel põhjustel, võttes omaks ka muud veganluse põhimõtted – näiteks lõpetada loomade kasutamine ja tapmine ning tagada nende õigus elule ning kehalisele puutumatusele. Sotsioloog Kadri Aaviku uurimus Eesti veganmeestest3 kinnitab, et veganluse potentsiaal ilmneb alles siis, kui vaadata seda millegi enamana kui toidu- või elustiilivalik. Veganluse valinud meeste jaoks on see olnud positiivne elumuutus, mida ei kavatseta tagasi pöörata. Millestki loobumise asemel tajuvad nad oma elu hoopis rikkamana. Sõnade ja tegude kooskõlla

EESTI VEGAN SELTS

viimine on mõjunud positiivselt nii nende enesekuvandile kui ka suurendanud empaatiat ja hoolivust, eriti loomade suhtes. Juhtiv teadlane ja praktik vägivallaennetuses Casey Taft on selgitanud4, et käitumismuutuse saavutamiseks tuleb olla aus ja otsekohene ning rääkida selgelt nii muutmist vajavast käitumisest kui lõppeesmärgist. Liha vähendamine ei ole selge lõppeesmärk, mistõttu on see üksikisiku tasandil vilets viis lahenduste leidmiseks. Parema näite leiame Soome innovatsioonifondi Sitra kevadel ilmunud aruandest5 soomlaste jalajälje kohta, milles anti soovitusi süsinikujalajälje

vähendamiseks, et see jääks 1,5-kraadise temperatuuritõusu piiridesse. Raport tõi lahenduseks vegantoidule ülemineku, mis on selge ja arusaadav eesmärk. Sarnast lähenemist kasutati juulis Uus-Meremaa Tervishoiuministeeriumi tervishoiusektorile mõeldud juhendis6, mis keskendus keskkonnasõbralike muutuste juurutamisele. Nimelt soovitati tervishoiutöötajatel koostada patsientidele alternatiivseid toitumiskavasid ja julgustada neid valima täistaimetoitlust. Sõnastades muutuse inimese jaoks selge lõppeesmärgina (vali taimetoitlus), jõuame soovitud tulemuseni (väheneb loomade tarbimine).

Parema teavitustöö nimel saavad keskkonna-, tervise- ja loomaõigusorganisatsioonid teha oluliselt rohkem koostööd. Igaühel on oma vaatenurgad, et pakkuda käitumise muutmiseks motiveerivaid põhjuseid, kuid kõige püsivam muutus saavutatakse eetilistel põhjustel tehtud valikute kaudu. Seetõttu on veganlusest ehk loomaõigustest rääkimisel võtmesõnaks koostöö. Tulemuseks on igal juhul liha tarbimise vähendamine, aga kaudselt ka sügavama isikliku arengu toetamine. Loodan, et Eestiski tiheneb koostöö eri valdkondade organisatsioonide vahel selleks, et veganluse eetiline jõud avalduks oma täies potentsiaalis.•

[1] http://bit.ly/ressurss [2] http://bit.ly/eetilisus [3] http://bit.ly/veganmehed [4] http://bit.ly/caseytaft [5] http://bit.ly/SitraAruanne [6] http://bit.ly/tervisehoiujuhend

REISIKIRI

Vastuoluline Bali – meeletult ilus ja armutult kole Anett Rannamets

„Me usume siin heasse karmasse. Selle järgi elame me iga päev. Kui mu naabril on abi vaja, aitan teda alati, sest tean, et järgmine kord saan ise tema peale loota. Me jagame kõike. Kui vaja, siis ka raha. Kui mul on üle ja kellelgi puudu, olen hea meelega nõus seda jagama,“ selgitab Bali reisi kolmandal päeval isiklik autojuht kohalikke põhimõtteid. Sel hetkel sai peamine mulle selgeks – käsi peseb kätt, sõpra tuntakse hädas ja turist on pigem liitlane kui vaenlane. Tänavatel oli turvaline liikuda ka pimedas ja kohalikud tahtsid aidata ka siis, kui nad päris täpselt ei mõistnud, millega abi vajatakse.

Aktiivse vulkaani Batur otsast avanes kell 6 hommikul imeline vaade. Taevas vaheldusid värvid tumesinisest lillaks ja lillast kollaseks väga kiiresti. Kindlasti Bali reisi meeldejäävam kogemus.

REISIKIRI

ugustikuus on Indoneesia elav. Surfiparadiisis sõidavad värviliste vanamoeliste rolleritega ekstreemsportlased kitsaste tänavate kaudu mere poole. Neil on surfilauad köitega masina külge seotud ning pleekinud ja mereveest lainesse tõmbunud juuksed lehvivad tuules. Ühel pool avaneb hingemattev vaade lokkavale riisipõllule, kus linnasaginast hoolimata tehakse rahulikult põllutööd. Teisel pool äritsevad agarad müügiinimesed ja vilgas turg võtab silme eest kirjuks. Lagunenud asfaldi ääres tervitavad koerad ja kanad, kes on Balil justkui osa linnarahvast. Täiesti tüüpiline vaatepilt uitavatest kanadest, koertest ja mägiveisetest keset „linna“ ei pane lõpuks enam peadki pöörama. Esimene päikesekiir annab endast märku kuke kõrvulukustava kiremise saatel ja viimane lehvitab head aega miniatuursete sisalike kummaliselt valju paaritumisheli taustal. Populaarsemates mereäärsetes linnades kohtab tänaval palju (kohalikest isegi rohkem) austraallasi, kes on tulnud Balile adrenaliini ja hasardi nimel laineid püüdma. No hea küll – olgem nüüd ausad, laineid leidub ka Austraalias. Elu on Balil lihtsalt huvitavam ja kordades odavam. Seal pead pidevalt

enda mugavustsoonist välja astuma, sest ümberringi on nii palju eri kultuuridest rahvaid ning liiklus on täiesti ajuvaba – võiks öelda, et isegi ohtlik. Turiste kohalikud austavad. Kuigi väikest vaheltvõtmist ja ebaausat teenimist tuleb siin-seal ette, julgen siiski väita, et kohalikud on võõra suhtes austavamad kui turistid võõral maal ise.

INDONEESIASSE MILJONÄRIKS

Igaks juhuks tahtsin Eestis väikese summa kohalikku sularaha kaasa võtta, sest meie hullumeelselt ägeda bambusest hotelli perenaine oli meile organiseerinud transfeeri, kellele pidi maksma sulas. Nii hõivatud lennujaama ei olnud ma enne näinud. Sajad reisisaatjad ootasid saabumisvärava juures, kõik oma klientide nimesid iseenesest armsal viisil, kuid naljaka aktsendiga välja hõikamas. Selles rahvasummas rahaautomaadi otsimine oleks olnud omaette seiklus. Indoneesia raha väärtuse – või selle puudumise – kohta toon ühe lihtsa näite. Kui su pangakontol on 1000 eurot, tähendab see Indoneesias, et sul on 15 miljonit ruupiat. Niisiis käib arveldamine meeletute nullidega, mis vajavad esialgu harjumist. Kahekesi restorani sööma minnes

maksad 300 000 ruupiat – tundub meeletu summa. Tegelikult maksad kahe eelroa, kahe pearoa, kahe magustoidu, värskete mahlade ja smuutide eest kokku 19 eurot. Ja seda uhkes turistile suunatud restoranis. Öömaja pole mõtet nädalaid ette broneerida, sest korraliku hosteli (hinnaga alates 3 eurot öö) leiad samal päeval. Majutusasutusi on Indoneesias tuhandeid. Mõistlikum on võimalusel maksta kaardiga või võtta pangaautomaadist raha välja, kui hakata kodumaal enne reisi raha vahetama. Hea on aga kõrva taha panna, et paljud toidukohad-poed-teenusepakkujad paluvad kaardimakse sooritamisel lisaks 3–5% n-ö mugavustasu. Pangasüsteemid on neil hetkel veel arenemisjärgus ning igale maksekaardiliigile on oma terminal. See kehtib ka automaatide kohta, näiteks Visa kaardi võtab vastu üks, Mastercardi teine. Igast tänava otsast leiab ka valuutavahetuspunkti, mille kasuks otsustamisel peab tegema kindlaks, et see oleks sertifitseeritud ametlik rahavahetuspunkt. Raha vahetamisel tasub pingsalt jälgida, et osa lauale asetatud tähtedest ei haihtuks kuskile „õhku“. Saadu tuleb korralikult kaks korda üle lugeda. See ei kehti mitte üksnes valuutavahetuses, vaid ka poes

Linnas on majad majade küljes ning autod ei mahu tänavatele ära. Üllatusena võib keset kirevat linnaelu leida ka omamoodi puiestee.

REISIKIRI

Canggu - The Shady Shack

Canggu - Beach Garden

toidukraami eest tasudes.

TAIMETOIDUENTUSIAST IMEDEMAAL

Kuigi Indoneesia põhiseaduses on sätestatud usuvabadus, tunnistab riik ametlikult islamit, protestantlust, katoliiklust, hinduismi, budismi ja konfutsianismi. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elab riigis muslimeid 87,2%, protestante 7%, katoliiklasi 2,9%, hinduiste 1,7%, budiste 0,7%. Enamik hindusid elab Bali saarel ja suurem osa budistidest on etnilised hiinlased. Kuigi hinduism ja budism on tänapäeval

Ubud - Alchemy (raw kitchen)

Gili Trawangan - The Banyan Tree

vähe levinud, on need varem mõjutanud Indoneesia kultuuri märkimisväärselt. Statistika põhjal on selge, et Indoneesia köökides on suur osakaal just taimetoidul. Indoneesia restoranid on taimetoidu armastajale justkui imedemaa. Tooraine on kohalik, seega ka rahakotisõbralik. Näiteks oli vahel restoranis odavam toidu kõrvale rüübata kookosvett tervest värskest kookosviljast, kui osta pudeliga joogivett. Pakimahlasid kohvikutes ei pakuta, sel pole lihtsalt mõtet. Mahl pressitakse sulle värskest puuviljast valmis. Papaia, mango, ananass,

Seminyak - The Tasty Vegan

Tavaline kerge hommikueine hotellis

arbuus, draakonivili ... vali vaid välja. Balil on väga tavaliseks hommikusöögiks (ja lõuna- ning õhtusöögiks) nuudlid (sellised, mida meie tunneme kiirnuudlitena) või praetud riis köögiviljast valmistatud kastmetega, mille hulka on enamasti lisatud küüslauku, tšillit, sojakastet, porgandit ja kapsast. Mõnel juhul lisatakse ka krevetipastat, seega on tellimisel mõistlik see üle täpsustada. Lisaks on hea teada, et valimatult iga toidu kõrvale käib neil praemuna. Ka magusa. Läänemaailma survel on Indoneesiasse loodud aga tuhandeid

Seminyak - Kynd Community

Gili Trawangan island - Pituq restaurant

REISIKIRI

Indoneesia üks populaarsemaid turistimagneteid Nusa Penida saarel. Mööda kivist ja ohtlikku mägiteed jõuab umbes poole tunniga alla üksikusse kahe kalju vahel asuvasse Kelingking randa.

vegantoidukohti, kus pakutakse lisaks traditsioonilisele toidule teisigi maailmamaitseid. Võin kindlameelselt väita, et minu elu meeliülendavaim toidukogemus oli seal. Külastasime kahe nädala jooksul umbes kümmet vegantoidukohta. Eesti restoranipidajad võiksid Balile inspiratsiooni ammutama minna küll. Turistirohkes linnas Ubud on Bali esimene ning legendaarne toortoidukohvik Alchemy, kus maitsesime parimat pitsat. Küpsetamata pitsa, kujutate ette? Ning lisaks kõigele pean unustama aastaid valitsenud põhimõtte – ananass ei käi pitsa peale – sest käib ikka küll. Päikesekuivatatud tomatitest põhi, peal avokaado, rukola, ananass, oliivid ja superkreemine India pähklitest valmistatud juustukreem. Minu süda kuulub aga Gili Trawangan saarel asuvale heategevusele suunatud veganrestoranile Pituq, mis tegutseb selle nimel, et aidata looduskatastroofi üle elanud ja vähekindlustatud peresid. Tegemist on

bambustooted • Slide Cup - lükandkaanega termostops • Bamboo Cup - bambustops • Bambusest toidukarp

Tooted leiad hästi varustatud edasimüüjate juurest:

Mõtle roheliselt! 67

www.marmatel.ee

REISIKIRI

TAIMETOIDUENTUSIASTILE INSPIRATSIOONI RESTORANIKÜLASTUSEKS ...

Toortoidurestoran Alchemy (Ubud, Bali) Beach Garden Bali (Canggu, Bali) The Shady Shack (Canggu, Bali) Tasty Vegan (Seminyak, Bali) Kynd Community (Seminyak, Bali) Earth Cafe & Market (Seminyak, Bali) Heategevuslik veganrestoran Pituq (Gili Trawangan, Lombok) Taimetoidurestoran The Banyan Tree (Gili Trawangan, Lombok) Vegan Soul Kitchen (Nusa Penida)

KUI TEED REISIPLAANE ...

The Hidden Canyon (Ubudi linna lähedal, Balil) Campuhan Ridge Walk (Ubud, Bali) Canggu Rice Fields (Canggu, Bali) Seminyak (linn), Bali Mount Batur (vulkaan), Bali Twin Lake (Singaraja, Bali) Aling-Aling Waterfall (kosk) (Sambangan, Bali) Kelinking Beach (Nusa Penida) Päikeseloojang Gilil (Gili Trawangan, Lombok)

PÄIKESETÕUSUMATK BATUR VULKAANI OTSA

Kui lähed Balile ja seda matka ette ei võta, jääd ilma ühest imelisest vaatepildist oma elus. Hommikul kell neli hakatakse jalamilt aina ülespoole matkama, et kuueks kohal olla. Matk vajab kõvasti füüsilist pingutust, kuid see, mis aktiivse vulkaani kraatri äärest avaneb, on pärit täiesti teisest maailmast. Pane AirBnB otsingumootorisse Mount Batur. Meiega tegeles Jro, kes võttis meid hotellist öösel peale, viis jalamile, varustas meid joogiveega, hommikusöögiga (röstsai banaaniga + ingveritee) ning viis pärast hotelli tagasi.

REISIKIRI

toiduparadiisiga, mis on fusioon terve maailma köökidest. Selle kogemuse kirjeldamiseks ei ole lihtsalt sõnu, seega on keeruline edasi anda, millistele tasanditele mu meeled seal tõsteti. Õnneks on olemas kaamerasilm, mis jäädvustas selle elamuse mingilgi määral. Gili on saar, kus puuduvad autod ja mootorrattad. Liigeldakse põhiliselt jala või jalgratastega, ent vanast ajast on saarele transpordiks jäänud ka hobused, kes viivad turiste ja nende raskeid kohvreid hotelli, seda kõike hullumeel-

ses kuumuses. Õnneks kirjutatakse sellest ja hoiatatakse igal pool turiste, et ärile mitte hoogu juurde anda. Siiski tegi see kurnav vaatepilt silma vihast märjaks. Saar on nii väike, et kümne minutiga jõuab saare teise otsa, seega tundub täiesti ajuvaba, et selline lahendus veel töötab. Veel kurvem on, et ikka leidub inimesi, kes lähevad mugavuse nimel sellega kaasa.

NAER LÄBI PISARATE

Looduseusku eestlasena seisin rohelusest kisendaval väljal suu ammuli, vaa-

tasin horisondi poole silmad suured kui tõllarattad ja üritasin mitte unustada, et vajan elutegevuseks hapnikku. Hunnitu vaatepilt. Mida selgemaks mu pea sai, seda nukramaks kippusid aga mõtted. Roheline on mets ainult taeva poolt vaadates. Mida lähemale juurele, seda ebaloomulikumaks asi muutus. Mida käegakatsutavam, seda katkisem. Inimesi ja nende toodetavat prügi on rohkem, kui maa suudab taluda. Kohalikud põletavad keset põldu, metsatukka või kasvõi tänava ääres kodu ukse ees kõike, mis vähegi tules hävib. Palju prügi

Näiteid olukorrast Balil.

100% hüpoallergeeniline taaskasutatav menstruaalanum

Regulaarse hoolduse korral kasutusiga kuni 10 aastat

Tallinnas Järve Keskuses Foorumi Keskuses Arsenali Keskuses

Pärnus Kaubamajakas Rakveres Põhjakeskuses

www.bio4you.eu

REISIKIRI

Kõrgustesse ulatuv mets. Mida kõrgemale, seda rohelisemaks. Mida madalamale, seda prügisemaks.

maetakse maha, palju visatakse metsa alla. Veekogudes hulbib tonnide viisi kommipabereid ja kilekotte, teinekord on jõkke visatud ka loomade surnukehasid. Voolavad jäätmejõed ja pehme liivaga rannikualadel laiuvad prügimäed, kust vaatab vastu reaalsus. Ja ainult turistid ei ole need, kes on süsteemi katki lõiganud. Kui vanad surevad, saavad neist Balil jumalad. Pea kõikide kodude ees on tempel, millesse pannakse iga päev värskeid lilli, viirukeid, toitu, aga ka plastmassist nipsasjakesi, paberist komme ja kunstlilli. Täiesti tavaline osa päevarutiinist on andami komplekteerimine, sest iga päev valmistatakse uus. Kui templit ei ole, asetatakse see tänavale. Ühes rannas avaneski vaade, kus põhilise osa prügist moodustusid jumalatele pakutud andamid. Paarsada meetrit eemal mediteerisid joogalaagris rahulikult sajad 70

Balil on tohutult hinduistlikke ja budistlikke templeid. Imeilusad on need kõik, kuid samas ka väga sarnased. Üks populaarsemaid hindu pühakodasid on Tanah Lot (maa keset merd).

inimesed. Igatsus puutumata männimetsa järele kippus kergesti kallale. Hotellides öeldakse esimese asjana, et ära viska paberit vetsupotti. Ära viska sinna midagi, mida ilmtingimata vaja pole. Kanalisatsioonisüsteemid on saareriigis alla igasugust arvestust. Selle elukorraldusega harjusin üsna kiirelt. Mida aga ei paluta, on näiteks korduvkasutatav veepudel. Isegi kohalikud ostavad iga päev liitrite viisi plastpudelites joogivett, sest kraanivesi Balil juua ei kõlba – mitte kellelgi. Tore oli näha, et restoranides kasutati enamjaolt bambusest või metallist kõrsi, ent jäätmesorteerimisest pole seal maal enamik inimestest midagi kuulnud. Tõsi, ühes budistlikus templis jäi mulle siiski silma ka eraldi segaolmejäätmete ja biojäätmete kast, kuid tänaval pidi prügikasti taga otsima justkui tuletikuga. Korjasime enda tekitatud prügi seljakottidesse

ja tassisime kaasas, kuni saime selle ettenähtud kohta poetada. Poes käisime taaskasutatava riidest kotiga, veepudeli täitsime võimalusel kodus. Kuna puuviljad pakitakse turul kõik eraldi kilekottidesse, peab müüjale kehakeele abil selgeks tegema, et seda pole tarvis. Puuviljad kannavad Balil aina rohkem haigusi, seega peab neid enne tarbimist põhjalikult pesema ja ei ole vahet, kas need on transportimisel kilekotis või mitte. Kurikuulsast „Bali kõhust“ ehk kõhulahtisusest jäime õnneks ilma. Muidugi on Balil korraldatud prügiprobleemi leevendamiseks igasuguseid kampaaniaid, kuid kasu pole sellest olnud. Lennujaamas vaatab vastu suur plastpudelitest valmistatud skulptuur, mis kannab ainult ühte mõtet: midagi tuleb muuta. •

Säilitus- ja külmutuskotid BioBagi uued säilitus- ja külmutuskotid on täielikult biolagunevad ja komposteeruvad! Esimesed komposteeruvad külmutuskotid Eestis! Sertifitseeritud toiduga kokkupuuteks Tutvu ka meie teiste toodetega www.biobag.ee

! S I D UU

Kasutades koodi

“VEGAN”

saad meie e-poest kõik tooted kuni oktoobri lõpuni

-10%

Külmutuskotid on saadaval kahes suuruses: 4L- 240x400mm 6L- 240x500mm

Kõik BioBagi tooted on komposteeruvad vastavalt Euroopa standardile EN13432

BioBag Baltic OÜ www.biobag.ee BioBag Baltic OÜ | Valukoja 8, Ülemiste City 11415, Tallinn | Tel: +372 6170444 | E-mail: info@biobag.ee

PARIM VEGANTOODE EESTIS

PARIM VEGANTOODE EESTIS: krõpsud, hummused, šokolaadi- ja võileivamäärded

valiteedikonkurss „Parim vegantoode Eestis“ sai hoo sisse käesoleva aasta alguses. Aastas ilmub kuus Vegani ajakirjanumbrit ja igas numbris kuulutame välja eri kategooriates esikolmikusse jõudnud tooted. Enim hääli saanud tooted pälvivad lehemärgi kandmise õiguse, et poeriiulil paremini

silma paista ning jõuda aina suurema hulga inimeste toidulauale. Medalid on juba „kaela saanud“ taimsed piimad, piimašokolaadi alternatiivid, taimsed kotletid, liha- ja vorsti alternatiivid, jäätised, sorbetid, külmkastmed, kiirtoidud, supid, batoonid, majoneesid, köögikoored ja jogurtid. Kõikide võidukate vegantoodetega

saab tutvuda ajakirja sotsiaalmeedia või varem ilmunud numbrite kaudu. Järgmine ajakiri ilmub detsembris, kui medali saavad ka aasta viimased kategooriad. Sel korral toome lugejateni krõpsud, hummused, šokolaadi- ja võileivamäärded.

Kuidas toimub „Parim vegantoode Eestis“ hindamine? Konkursi esimese etapina toimub toodete sensoorne hindamine, kus annavad hääle kuni 14 koolituse läbinud spetsialisti, kelle seas on nii veganeid kui ka segatoidulisi. Teise etapina hindavad spetsialistid toote pakendit. Kahel järgneval päeval annavad kolmanda etapina oma hinnangu toitumisnõustajad toote tervislikkusele ja neljanda etapina keskkonnateadlased keskkonnamõjule. Sensoorne hindamine tähendab meelelist hinnangu andmist, kasutades selleks kõiki meeli ja pidades silmas alamkategooriaid, milleks on välimus, lõhn, tekstuur ja maitse. Sensoorse hindamise koolituse on eelnevalt läbi viinud Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, millel on kogemusi Eesti parima toiduaine valimisel ning millega koostöös arendati välja ka konkursi hindamismetoodika. Pakendi juures hinnatakse selle kujundust: kui pilkupüüdev see on ja kui palju erineb see teistest sar-

nastest toodetest. Oluline on, kas pakend tekitab huvi toodet osta ning kui hästi on informatsioon pakendil esindatud. Loomulikult on tähtis ka praktilisus ehk avamismugavus ja taassuletavus ning pakendi materjal ja vegansõnumi kandmine. Keskkonnahindeid annavad toodetele keskkonnateadlased, võttes võimalikult laiahaardeliselt arvesse iga toote keskkonnamõju. Spetsiifilist infot toodete kohta otsitakse internetist, kasutades nii teadusartikleid kui ka eelrefereerimata andmeallikaid. Hindamine toimub kahes osas. Esmalt analüüsitakse tootegrupi üldist keskkonnamõju, võttes arvesse, kas tegu on globaalse tootega, kui ressursimahukas on tootmisprotsess ja kui palju heitmeid selle käigus tekib. Tootegrupi sees analüüsitakse, võrreldakse ja hinnatakse kümnepallisüsteemis iga toote puhul nelja erinevat näitajat: keskkonnanäitajad, milleks on kasvuhoonegaaside heitmed; ressursimahukus – peamiselt vee-

ja maakasutus; toote koostis, kus komponentide hulga kasvuga kaasneb tihti ka suurem ressursikulu (s.t osad põllumajandussaadused vajavad kasvatamiseks palju vett piirkondades, kus on juba niigi veepuudus); transport – iga toote põllumajandusliku põhitooraine kohta selgitatakse välja maailma suurimad tootmispiirkonnad, samuti riik, kus iga konkreetne lõpptoode on toodetud, ja antakse hinnang tootesüsteemi transpordimahukusele. Viimaks peetakse silmas pakendit, selleks kasutatud materjali, ruumikulukust transpordil ja keskkonnainfo kuvamist. Tervislikkuse kohta annavad hinnangu kolm toitumisnõustajat, kes on omal alal aktiivsed tegijad. Selle punkti kõige olulisemaks osaks on toote koostis, selle mikro- ja makrokomponendid. Tervislikkuse hindamise juures vaadatakse üle kalorsus, rasvad, küllastunud rasvhapped, süsivesikud, suhkrud, kiudained, valgud ja soolasisaldus.

ÜLESKUTSE TOOTJATELE! Esialgu oli konkursi viiendaks kategooriaks planeeritud ka vegansaiakesed. Üllatuseks leidub aga kaubanduses vaid kolme-nelja sorti saiakesi, millest konkursikategooria ava72

miseks ei piisanud. Kutsume pagariäris konkureerivaid ettevõtjaid looma rohkem vegantooteid, sest neist tuntakse puudust!

martapagar.ee

SIIDPEHME HUMMUS SINU GURMEE HETKEDEKS!

JÃ¤rva

PARIM VEGANTOODE EESTIS

HUMMUS

Kuldleht

GOURMET CLUB PEEDIHUMMUS, 200 G 2,89€

Selver Max

Peet on teinud puhta vuugi! Gourmet Club’i peedihummus on kroonitud kuningaks! Eriti mõnusalt suitsuse lõhnaga, ebamaiselt hea magusa maitsega, milles röstpeet annab endast kindlalt märku. Toit meenutab imepeeneks hakitud

peedisalatit, kuid on samal ajal säilitanud hummusele omase kreemise oleku. Värv on sügavlilla ja väga isuäratav. Pakendi disain on eksklusiivne, väike aken näitab, mida ostad. Peale selle on väga lahe, et kodumaine peet on kokku pandud välismaist kööki esindava hummusega – põnev kombinatsioon, meeldiv hapukus, vürtsikus ja paras soolasus. Meeldivad ja intensiivsed ebatavaliselt põnevad maitsed! Kodumaise päritolu ning koostise tõttu oli toode võidukas nii sensoorses kui

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

45,56 12,25 10,01 9,83 77,64

ka keskkondlikus voorus. Ka pakendi hindamisel oli toode esimene. Küll aga pidi Gourmet Club loovutama tervisevoorus mõned punktid teise koha omanikule.

Hõbeleht

MARTA KULINAARIA PEEDIHUMMUS, 150 G 2,00€

Kaubamaja Max

Imeilus veidi pastelse tooniga roosa, millest saab pidulaua ehe! Lõhn on peedile omane ning seda on tunda ka tasakaalukas mahedas maitses. Ümber pakendi olev paber annab muidu igavale plastiktopsile veidi uhkema

mulje ja iseloomu juurde. Küll aga sai pakend keskkonnavoorus seetõttu madalad hinded – topeltpakend tähendab topeltprügi. Siiski on toote maitsed tasakaalus ja turvalised. Hummusele omast küüslaugumaitset võiks ehk keerata isegi tugevamaks. Tervislikkuse vooru võitja!

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

45,19 11,68 10,50 9,00 76,36

Pronksleht

NOA HUMMUS SEESAMISEEMNETE JA ÜRTIDEGA, 175 G 2,49€ Noa hummused on veganite seas populaarsed, sest nende klassikalist hummust soovitatakse igas foorumis. Järgmisel korral tasub proovida hummust seesamiseemnete

ja ürtidega, milles on säilinud siiski ka klassikaline kreemisus ja siidisus. Iseloomu annavad juurde seesami tummine mekk ning kergelt mõjuvad Vahemere ürdid. Kui seesamiseemneid peab taga otsima lausa luubiga, siis ürdid annavad endast märku üsna selgelt. Pakend on kutsuva disainiga ning tumerohelised toonid seostuvad looduse ning tervisega. Suur pluss on, et toodet on läbi pakendi näha – nii tead, mida ostad. Välismaise päritolu tõttu

Rimi Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

44,81 11,68 9,50 8,50 74,48

pidi Noa aga kohalikele konkurentidele alla vanduma.

* Sensoorne - välimus, lõhn, tekstuur, maitse

PARIM VEGANTOODE EESTIS

4. SANTE, HUMMUS PÄIKESEKUIVATATUD TOMATITEGA 115 G 1,18€

Sensoorne hinne 44,26 Realmiseerimiskeskus

5. ILO, HUMMUS 150 G 2,10€

Sensoorne hinne 43,52 Kaubamaja

6. BIOMARKET, TOMATIPAPRIKAHUMMUS 176 G 2,17€

Sensoorne hinne 41,11 Biomarket

7. RIMI, KLASSIKALINE HUMMUS 160 G 1,69€

Sensoorne hinne 30,19 Rimi

8. ATLANTIKA SURIMI SEAFOOD, HUMMUS PIKANTNE 180 G 2,40€

Sensoorne hinne 29,26 Kaubamaja

Mitte ainult hummusest. Taimetoite araabia maadest Liis Sillaste-Toots, Anniina Ljokkoi Järjest rohkem on poeriiulitel toidu- ja maitseaineid, mis lausa kutsuvad köögirännakutele. Araabia toite tutvustavaid algupäraseid kokaraamatuid eesti keeles peaaegu ei ole. Liis Sillaste-Toots ja Anniina Ljokkoi kokaraamatus, mis on pühendatud araabia maade taimetoitudele, kajastuvad Liisi kogemused araabia sõpradega koos kokkamisest ning Anniina teadmised täisväärtuslikust taimsest toitumisest. Lisaks on Liisilt täiendavat

teavet araabia toidukultuuri ajaloost ja tänapäevast. Tuuli Mathiseni kaunid toidupuldid on aga tekitanud vaimustust kauge Marokoni välja. Araabia söögid teeb eriliseks ja unustamatuks oskuslik maitsestamine. Seetõttu on raamatu väga väärtuslik osa põhjalik ülevaade enim kasutatavatest vürtsidest ja muudest meil veel mitte päris igapäevastest toiduainetest.

75 hinnaga Parima www.Raamat24.ee veebipoes.

PARIM VEGANTOODE EESTIS

VÕILEIVAMÄÄRE

Kuldleht

OATLY VÕILEIVAMÄÄRE TOMATIBASIILIKUGA, 150 G 2,15€ Meeldivalt hapukas toode meenutab hirmuäratavalt hästi toorjuustu. Kas ikka kindlasti pole hulgas piimatooteid? Jah, kindlasti! Tegemist on kaerast valmistatud määrdega ja pikemal mekuta-

misel peaks kaeramaitse endast kergelt isegi märku andma. Pakendi avamisel on tunda tomati ja basiiliku naturaalset lõhna ning mõlemad peategelased on kenasti olemas ka maitses. Tegemist on tuntud klassikalise itaaliapärase kombinatsiooniga, mis peaks maitsemeeltele olema kergesti vastuvõetav ja äratuntav. Tekstuurilt siidine ning kergesti määritav. Oatly kaubamärgi pakend on lõbus ning silmapaistev, põhi paistab läbi – hea on näha, mida ostad. Ah, jaa! Oatly jäi

Prisma Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

45,56 19,18 10,01 9,20 83,94

sensoorses voorus esimesele kohale napilt alla, kuid tegi kiire lõpuspurdi tervise ja keskkonnavoorus oma koostise ja päritolu tõttu ning tõusis esimeseks.

Hõbeleht

WELLWELL VÕILEIVAMÄÄRE PÄEVALILLESEEMNETE, KUIVATATUD TOMATI JA BASIILIKUGA, 125 G 1,79 € Jällegi klassikaline kombinatsioon päikesekuivatatud tomatite ja basiilikuga, millele lisavad huvitava nüansi päevalilleseemned. Tegemist on parajalt hapuka ning soolase määrdega, milles annavad endast märku kõik lubatud osa-

lised. Veidi on üllatusena tunda meeldivat suitsumekki, mis teeb toote nautimisest veelgi uhkema elamuse. Toon on intensiivselt punane ning kutsuv. Määre sobib kindlasti paljudele leibadele-saiadele, kuid samas võiks seda kasutada ka mõnusa detaili ja tummisuse lisamiseks näiteks pastatoitudes, kastmetes või suppides. Tootel on üsna tugev maitse, mis mõne žüriiliikme sõnul võib võileiva teised komponendid varju jätta. Samas näitavad sensoorse

Maxima Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

45,78 18,33 8,00 9,60 81,70

vooru kõrged hinded siiski selle toote tugevust. WellWell võileivamäärdest saab üsna universaalne toode paljude toitude valmistamisel – lisa vaid üks lusikatäis ja maitsed löövad jalust!

Pronksleht

ALLOS TAIMNE MÄÄRE TOMATI JA BASIILIKUGA, 135 G 4,85 € Sellest surematust kombinatsioonist ei saa ikka üle ega ümber, sest ka siin on mõlemad kenasti esindatud. Tegemist on mõnusa soolase suutäiega, milles märkad kohe basiiliku-

tükke, ent samas ühtlast kreemist tekstuuri. Kuigi lõhnas on basiilik-tomat väga hästi tunda, jäävad maitses need mahedamaks, kuid siiski piisavalt intensiivseks. Pakend jätab tootest väga kvaliteetse mulje ning tekitab ostjas huvi. Hind on krõbedam, kuid olgem ausad – hea asja ees võib silma kinni pigistada küll. See ütleb toote kohta juba päris palju! Nõrkade külgedena toodi välja määrde hapukas järelmaitse ja veider roosa toon, mis meenutab pigem pasteeti.

Biomarket Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

45,56 18,75 7,50 9,80 81,61

* Sensoorne - välimus, lõhn, tekstuur, maitse

PARIM VEGANTOODE EESTIS

4. BIO CREMMH, SUVIKÕRVITSA-KARRIMÄÄRE 125 G 2,65€

Sensoorne hinne 48,22 Mahemarket

6. PATIFU, TAIMNE VÕILEIVAMÄÄRE „DELIKATES“ 100 G 1,60€ Sensoorne hinne 43,56 Biomarket

5. BONSAN, TAIMNE MÄÄRE INDIA PÄHKLI JA PAPRIKAGA 130 G 3,50 €

Sensoorne hinne 44,44 Biomarket

7. SHEESE, VÕILEIVAMÄÄRE ROHELISE SIBULAGA JA MUSTA PIPRAGA 170 G 3,30€

Sensoorne hinne 42,67 Kaubamaja

9. GRANOVITA, VÕILEIVAMÄÄRE MUSTADE OLIIVIDEGA 170 G 2,90€

8. VALSOIA, VAHEMEREÜRTIDEGA VÕILEIVAMÄÄRE 125 G 1,45€

Sensoorne hinne 40,89 Valete.ee

10. PURAL, METSASEENEPASTEET 125 G 3,76€

Sensoorne hinne 36,89 Prisma

Sensoorne hinne 42 Rimi

Sensoorne hinne 40,22 Looduspere.ee

11. VIOLIFE, VÕILEIVAMÄÄRE KOOKOSÕLIST 200G 2,35€

12. NATURGREEN, PASTEET ŠAMPINJONIDEGA 125 G 3,80€

Sensoorne hinne 29,33 Sahver.ee

TRADITSIOONILISED JAAPANI

MISOD

P Ei sisalda nisu ega piimatooteid P Suurepärane valguallikas P Hea kiudaineallikas P Vegan Miso on traditsiooniline Jaapani toit ja maitseaine, millest on üle 1300 aasta rõõmu tundnud nii buda mungad, samurai sõdalased kui jaapani rahvas. Clearspring pakub laia valikut traditsioonilisel viisil kääritatud Jaapani mahemisosid, mis on valminud meistrite käe all. Neid valmistatakse parimatest mahepõllumajanduslikult kasvatatud koostisosadest: terved sojaoad, viljaterad, ainulaadne koji pärmikultuur ja meresool.

77 Leia misod E-poest:

www.valete.ee

Clearspringi misod on müügil: Valete Ökokaupades/ Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailmas/ Ökosahvris.

PARIM VEGANTOODE EESTIS

ŠOKOLAADIMÄÄRE

Kuldleht

BONSAN PÄHKLI-KAKAOKREEM, 350 G 7,24 €

Looduspere Max

Täistaimetoitlastest Nutella-igatsejate ilusaim unenägu! Seda valgel saial nautides tulevad meelde lapsepõlvehommikud. Ebatervislik, aga seda kõige paremas mõttes! Meeldiv pähkline lõhn ning maitse on kenaks komplimen-

diks šokolaadile. Kerge struktuuriga määre sulab suus kiiresti ja sellel on kreemine ning õrn maitse. „Oh my god! (eesti keeles: oh, mu jumal – toim) Kas see võiks olla tabav hinnang?“ küsis üks maitsete hindajatest ja tunnistas, et tahaks veel ja veel ja veel ... Žüriiliikmed kasutasid mitu korda omadussõna: siidine. Sensoorses voorus tõusis toode esimeseks, kuid pidi alla vanduma keskkonna- ja tervisevoorus. Silmatorkavates värvides pakend

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

47,97 7,00 2,00 8,17 65,13

pälvis disainivoorus kõrgeimad hinded. Siiski on oluline mainida, et tegemist on üsna kalli mahetootega, mis teeb sellest luksuskauba.

Hõbeleht

VEGO PÄHKLI-ŠOKOLAADIMÄÄRE, 200 G 3,99 € Kas mäletate Nutella klaaspakendeid, mille sai pärast tarbimist puhtaks pesta ning hiljem sellest morssimahla juua? Jah, Vego on need tagasi toonud! Kuigi kreemil endal võiks žürii sõnul

olla veidi rohkem iseloomu, tõstavad toote esile sellesse lisatud krõmpsuvad pähklitükid. Kreem meenutab täpselt sulatatud Vego šokolaaditahvlit, mis muide sai konkursil „Parim vegantoode Eestis“ šokolaadikategoorias esimese koha. Tore on meenutada, et selle hindamise juures toodi tihti välja märksõna „nutella“. Hea on tõdeda, et see ongi saanud reaalsuseks. Kes fännab Vego šokolaadi, see võiks kindlasti proovida ka n-ö voolavat versiooni.

Selver Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

46,86 7,33 3,00 7,67 64,85

See on veidi taskukohasema hinnaga kui esimese koha saanud toode. Pealegi – Vego pälvis tervisevoorus parimad hinded.

Pronksleht

BIONELLA ŠOKOLAADI-PÄHKLIKREEM, 400 G 7,08 € Läikiva ühtlase välimuse ning siidise tekstuuriga šokolaadikreem. Hindajad mainisid mitu korda, et seda on saiale või riisigaletile määrida kõige lihtsam – seega on voolavus

ideaalne, kreem ei sula kiirelt, ei voola laiali, samas pole ka liiga paks. Maitse on veidi vähem magus kui tavaliselt selliste toodete puhul ollakse harjunud. Esile kerkib pähklimekk, jättes šokolaadi pigem tagaplaanile. „Bionella“ on tore sõnamäng, mis annab märku Nutellast, kuid samas üsna selgelt ka oma orgaanilisest päritolust. See võiks ostjat meelitada küll. Siiski tõi žürii välja, et pakend näeb igav välja ning sulandub riiulil massi. See hinnang kajastub

Ökosahver Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

46,86 7,33 2,00 8,00 63,80

ka pakendivoorus. Positiivsest küljest vaadatuna on purk piisavalt suur, et seda hiljem moosipurgina taaskasutada. Siiski meenutab see pigem supipurki. * Sensoorne - välimus, lõhn, tekstuur, maitse

PARIM VEGANTOODE EESTIS

4. BIONA, TUMEDA ŠOKOLAADI MÄÄRE 350 G 4,65€

Sensoorne hinne 44,26 Kaubamaja

6. LA VIDA VEGAN, MANDLIŠOKOLAADIMÄÄRE 270 G 4,70€

5. FIOR DI LOTO, PÄHKLIKAKAOKREEM 200 G 4,30€

Sensoorne hinne 42,59 Bio4You

7. TEO&BIA, PÄHKLIŠOKOLAADIKREEM 212 G 8,90€

Sensoorne hinne 42,22 Mahemarket

Sensoorne hinne 40,19 Bionoria.com

8. POESIA, METSPÄHKLIKREEM DUO 400 G 1,79€

9. RAPUNZEL, MÕRUŠOKOLAADIKREEM 250 G 3,90€

Sensoorne hinne 40,18 Rimi

Sensoorne hinne 39,63 Valete.ee

10. RIMI, SARAPUUPÄHKLIKREEM DUO 400 G 2,09€

11. IL MODICANO, PÄHKLIKAKAOKREEM 180 G 8,60€

Sensoorne hinne 37,59 Rimi

Sensoorne hinne 35,74 SiSi Shop

Kui korra proovid, siis jääb väike purk liiga väikeseks! PIEDMONTI SARAPUUPÄHKLIT

peetakse maailma parimaks sordiks sest: •röstitult muutuvad pähklid nii aromaatseks, et lõhna on tunda mitme meetri kauguselt •röstimise järgselt kaotavad pähklid 90% oma koortest, mis tähendab vähem koori kreemis ja rohkem pähklimaitset. Teised sordid kaotavad ainult 45%. •loomulikud rasvad on nii head ja piisavad, et vôimaldavad saada kreemise tulemuse ilma rasva või õli lisamata. •tänu headele rasvadele säilib maitse kauem ja ei teki rääsunud maitset. Kui enamasti on samalaadsetes kreemides pähkleid 10-15%, siis Teo&Bia kreemis on neid lausa 46%. Siia on lisatud veel mõru kakao ja tume roosuhkur. Kokku vaid KOLM koostisosa! www.bionoria.com Facebook:// yummikommid Instagram:// yummikommid

nge n pa tohin u l a P „ ma ult e, et in märg tellida a rgis. u d i p e g n a, 00 2 s htud e u l j l e b i s u võ rsti a Muid et v79 gi“ n rin e r e e v

PARIM VEGANTOODE EESTIS

KRÕPSUD

Kuldleht

ESTRELLA, HAPUKOORE- JA SIBULAMAITSELISED LÄÄTSEKRÕPSUD, 110 G 1,89 € Hapukoor ja vegankrõpsud? Kas tõesti on see ilmsi? Jah, on küll! Mõnusa maitsekooslusega, huvitava lainelise vormiga ja läätsejahust tekkinud kare, kuid nauditav tekstuur. Tuimast välimusest ja võrd-

lemisi hallikast toonist hoolimata on need siiski väga meeldivad. Ja mis kõige olulisem – see äratuntav vanakoolikrõpsude hapukoorene maitse on kohal ja tervitab esimese ampsuga! Kokku võiks selle võtta nii: maitsev nostalgiline amps moodsas vormis. Kuigi me pole päris kindlad, kas krõpsude kategoorias saab rääkida üldse tervislikkusest, on oluline siiski välja tuua, et läätsekrõpsud said ilmselt oma võrdlemisi puhta koostisosade nimekirja tõttu tervisevoorus parimad hinded. Tore

Prisma Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

45,56 17,50 4,50 9,00 76,56

on teada, et üks snäkimaailma lipulaevadest – Estrella – on veganmaailmas oma kanna igatahes kinnitanud!

Hõbeleht

SANTA MARIA TŠILLIMAITSELISED MAISIKRÕPSUD, 185 G 1,79 € Mõni asi ei muutu mitte kunagi. Seda kinnitavad Santa Maria legendaarsed maisikrõpsud, mida tunnevad ilmselt kõik eestlased. Ja iga teine rahvus ka. Vahva on tõdeda, et nendega mööda panna ei saa – seega,

kui tahad hummuse kõrvale midagi krõbedat ja soovid kindla peale välja minna, sea poes sammud Santa Maria toodete suunas, mis tavaliselt asuvad teistest krõpsudest kaugemal, maailmamaitsete riiulis. Pakend on klassikaline, ilupilt isuäratav, värske ning kergelt äratuntav. Krõpsude kuju on korrapäraselt kolmnurkne ning välispind maitserikas. Tšillimaitse on olemas, kuid sobib ka neile, kes väga vürtsikat ei talu. Eksida nendega ei ole lihtsalt võimalik.

Rimi Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

44,49 17,50 3,00 8,50 73,09

Pronksleht

LAY’SI KARTULIKRÕPSUD TŠILLI JA LAIMIGA, 130 G 1,60 € Veganite seas populaarseks saanud snäkikuninga Lay’si krõbedad lainelised krõpsud pidid paraku alla vanduma kahele tugevamale, kuid jõudsid siiski esikolmikusse! Hapukas, parajalt vürtsikas – täpselt see,

mida laim ja tšilli teha võiksid. Tugeva meeldiva lõhnaga. Avad paki ja kohe tekib isu. Sakiline vorm aitab maitseaineid paremini edasi anda, tekstuur on konkurentidest üks krõbedaim. Küll aga toodi välja, et Lay’sile omaseks saanud igav pakend koos eemaletõukava kraadiklaasipildiga võib saada saatuslikuks, kui potentsiaalne ostja seisab riiuli ees ja kahtleb. Punase-mustakirju pakend kannab justkui sõnumit, mis hüüab: tulikuum! Tegelikult on tšilli pigem mahe ning ha-

Coop Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

45,56 17,50 1,50 8,17 72,73

pukas laim ja magusad maitsenüansid tõmbavad temperatuuri alla. Muide – krõpsud said sensoorses voorus sama palju punkte kui esimese koha omanik. * Sensoorne - välimus, lõhn, tekstuur, maitse

PARIM VEGANTOODE EESTIS

4. X-TRA, KARTULIKRÕPSUD SOOLAGA 300 G 1,25€

5. RAINBOW, KARTULIKRÕPSUD MERESOOLAGA 300 G 1,69€

Sensoorne hinne 44,44 Prisma

Sensoorne hinne 44,08 Prisma

6. RIMI, KARTULIKRÕPSUD KARRIMAITSELISED 150 G 0,99€

7. PRINGLES, KARTULIKRÕPSUD PAPRIKAMAITSELISED 165 G 2,35€

Sensoorne hinne 43,71 Rimi

8. TAFFEL, KARTULIKRÕPSUD GRILLIMAITSEAINETEGA 325 G 2,79€

Sensoorne hinne 42,03 Prisma

10. EAT REAL, LÄÄTSEKRÕPSUD HAPUKOORE- JA TILLIMAITSELISED 40 G 1,25€

Sensoorne hinne 43,14 Coop

9. CRIPSY CHIPS, KARTULIKRÕPSUD TOMATIMAITSELISED 150 G 0,99€

Sensoorne hinne 41,84 Maxima

11. FIORENTINI, MAISIKRÕPSUD TOMATI JA BASIILIKUGA 50 G 1,15€

Sensoorne hinne 40,92 Coop

Sensoorne hinne 40,00 Valete.ee

12. TESCO, KARTULIKRÕPSUD MERESOOLAGA 150 G 1,79€

13. LINKOUSO, KAERAKRÕPSUD HAPUKOOREMAITSELISED 150 G 2,79€

Sensoorne hinne 39,62 Prisma

14. CLEARSPRING, RIISIKRÕPSUD TATRA JA CHIA SEEMNETEGA 60 G 1,35€

Sensoorne hinne 39,26 Valete.ee

16. LORENZ, KARTULIKRÕPSUD SOOLAGA 100 G 1,49€

Sensoorne hinne 38,70 Selver

18. VIGUR, KARTULIKRÕPSUD GRILLIMAITSELISED 70 G 0,82€

Sensoorne hinne 36,49 Maxima

20. BURTS, KARTULIKRÕPSUD BBQ JA JIM BEAM MAITSELISED 120 G 2,89€

Sensoorne hinne 31,48 Selver

Sensoorne hinne 39,26 Selver

15. MISTER FREE‘D, TORTILLAKRÕPSUD JUUSTUMAITSELISED 135 G 1,90€

Sensoorne hinne 39,07 Kaubamaja

17. COOP, KARTULIKRÕPSUD SOOLAGA 320 G 1,99€

Sensoorne hinne 37,04 Coop

19. LUKE‘S ORGANIC, LEHTKAPSAKRÕPSUD SEEMNETEGA 142 G 4,69€

Sensoorne hinne 34,81 Biomarket

21. TRA‘FO CHIPS HANDCOOKED, KARTULIRKÕPSUD PAPRIKAMAITSELISED 125 G 2,36€

Sensoorne hinne 28,14 Mahemarket

KOGEMATA VEGANTOOTED

Kogemata vegantooteid soovitab Pille! Instagram: @veekann_blog

ehk tooted, mida ei reklaamita vegantoodetena, aga sobivad koostise poolest veganitele.

WASA NÄKILEIVAD KANEELIGA Koostis: nisujahu (81%), suhkur, rapsiõli, pärm, kaneel, emulgaator (rasvhapete mono- ja diglütseriidid), sool.

BLÅ BAND LÄMMIN KUPPI ÕUNA-KANEELISUPIPULBER Koostis: suhkur, õun (31%), kartulitärklis, kaneel, hape (sidrunhape), C-vitamiin.

TRIANON TUMEDA ŠOKOLAADI LEHED, SIDRUNI 75G Koostis: Suhkur, kakaomass, kakaovõi, sidruniõli, emulgaator: SOJALETSITIIN, naturaalne maitseaine. Kakaosisaldus min 55%. Võib sisaldada MUNA, PÄHKLI, NISU ja ODRA jääke.

KALEV ŠOKOLAADIMEDAL Koostis: Suhkur, kakaomass, kakaovõi, emulgaator (letsitiin), vanilliin.

MAHE ANANASSI TAI MAITSEAINESEGU Koostis: ananassimahlapulber*, sool, sibul*, ingver*, küüslauk*, sidrunimahlapulber*, kafirlaimilehed, tšillipipar*, kurkum*, paakumisvastane aine (E551). *toodetud ökoloogises põllumajanduses

2019 5/6

Sisseostud tee Selverist... 5 päeva menüü Poenimekiri

 Aedodad, värsked  Agar-agar  Apelsin  Avokaado  Banaan  Basiilik, värske  Brokoli, aurutatud  Datlid  Durum nisujahu  Hiina kapsas  Hummus  Ingverijuur  Kaerahelbed  Kaerajook  Kakaopulber  Kaneel  Karripasta, punane  Kartul  Kikerhernes  Kirsikompott, kivita  Kohv  Köögikaste, soja baasil  Kookospiim, konserveeritud  Kookosrasv  Kõrvits  Kreeka pähklid  Küpsetusmargariin  Kurk  Kurkum, jahvatatud  Küüslauk  Läätsed  Lehtkapsas  Lehtsalat  Linaseemned  Maapirn  Maasikad, külmutatud, ilma suhkruta  Maguskartul  Maisitärklis  Maitsepärm  Mandlid  Mugulsibul  Muskaatpähkel, jahvatatud  Must pipar, jahvatatud  Mustad sõstrad

... või telli mugavalt Selveri e-poest! www.selver.ee

120 g 5g 200 g 30 g 630 g 10 g 100 g 35 g 150 g 175 g 300 g 2g 240 g 250 g 10 g 5g 20 g 450 g 590 g 400 g 100 g 230 g 750 g 13 g 714 g 10 g 215 g 240 g 15 g 45 g 250 g 117 g 30 g 30 g 434 g 15 g 650 g 20 g 60 g 30 g 453 g 3g 5g 50 g

 Mustikad, külmutatud  Neljaviljahelbed  Nori vetikalehed, kuivatatud  Oliiviõli  Õun  Pähklivõi  Päikesekuivatatud tomatid  Paprika  Paprikapulber  Parapähklid  Pasta  Peakapsas, punane  Peakapsas, valge  Petersell, värske  Porgand  Porgandimahl  Pruun suhkur  Rapsiõli  Riis  Riivleib  Riivsai  Rosinad  Rukkipala koorikleib  Šampinjonid, värsked  Sibul, kuivatatud  Sidrun  Sojajook  Sojakaste  Sool, jodeeritud  Spinat  Suhkur  Täisterariis, keedetud  Tatar  Tee  Till, värske  Tofu  Tomat  Tomatipüree  Tšillipipar, värske  Tüümian, kuivatatud  Vaarikad  Vaarikad, külmutatud

50 g 150 g 10 g 2g 100 g 48 g 10 g 50 g 17 g 35 g 400 g 50 g 312 g 25 g 519 g 250 g 40 g 115 g 200 g 100 g 20 g 107 g 280 g 280 g 10 g 58 g 1020 g 45 g 28 g 160 g 58 g 200 g 170 g 50 g 45 g 300 g 1190 g 250 g 20 g 3g 50 g 50 g

5 päeva menüü Alanud värvilises sügises võiks meeles pidada, et toidulaud oleks sama kirev ning sisaldaks rohkelt terviktoite. Küllap on paljud usinalt talvevarude kogumisega tegelenud – seda kõike võiks juba vaikselt kasutama hakata. Kui suvel sai rohkelt jäätist söödud, siis nüüd on hea aeg soolestikubakterid, keda suhkru ja rasvadega toitsime, dieedile panna ning taastada tavapärane toitumis- ning liikumisrežiim, kus vähem ruumi maiustustel ning rohkem töötlemata toidul. Menüü koostamisel on lähtutud Eesti riiklikest toitumissoovitustest 18-30aastasele naisele ning see koos-

neb ajakirjas toodud retseptidest koos hommiku- ja lõunasöökidega. Täistaimne peamiselt terviktoitudel põhinev toitumine on tervislik ja lihtne. Menüü on Eesti toitumissoovitustele vastavalt ideaalses tasakaalus – vaid vitamiini D peaks toidulisandina juurde tarbima. B12 on sel korral tagatud maitsepärmiga, kuigi toidulisandi regulaarne võtmine ei tee halba.

Pööra tähelepanu rikastatud taimsetele piimaalternatiivide ning rohelistele lehtköögiviljadele (nt lehtkapsas, Hiina kapsas, brokoli). Tarbi regulaarselt kaunvilju ning neist valmistatud tooteid, purustatud linaseemneid, parapähkleid ja vetikaid (nt wakame-salatit). Nii on kindlamini tagatud ka kaltsium, asendamatud amino- ja rasvhapped, seleen ja jood. Piira toidukordade ajal kohvi ja kofeiini sisaldava tee tarbimist.

Eliis Salm Eliisil on kõrgharidus tervisedenduses Tallinna Ülikoolist spetsialiseerumisega toitumisnõustamisele. Samuti omab ta turundusalast magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolist fookusega tarbijakäitumisele ning kommunikatsioonile. Eliis pakub Eesti Vegan Seltsis toitumisnõustamise teenust, mis on mõeldud kõikidele taimsest toitumisest huvitatutele, kes teevad alles esimesi samme veganluses või kes juba pikaajalised taimetoitlased, kuid mingil põhjusel mures, kas menüü on piisavalt täisväärtuslik. Kontakt: eliis.salm@vegan.ee

Menüü pöördel



Tasakaalustatud 5 päeva menüü I

PÄEV

III

PÄEV

Hommikusöök:

Lõunasöök:

Kohvik Siin retsepti järgi valmistatud toekas hommikune tatrapuder. Joogiks kohv sojapiimaga. Kohvik Siin toekas hommikune 300g tatrapuder Kohv, valmis jook, suhkruta 100 g Sojajook, R 1,8%, maitsestamata, 100 g tüüp 'Alpro'

Ardo Kivi läätsesupp tilliga. Kõrvale leib kurgiga.

Vee ja sojapiimaga valmistatud kaerahelbepuder purustatud linaseemnete ja erinevate marjadega. Joogiks kohv sojapiimaga. Kaerahelbepuder, lisatud rasvata, veega 300 g Linaseemned 10 g Mustikad, külmutatud 50 g Vaarikad, külmutatud 50 g Maasikad, külmutatud, ilma suhkruta 15 g Sojajook, R 1,8%, maitsestamata, 150 g tüüp 'Alpro' Kohv, valmis jook, suhkruta 100 g

Restorani Vegan Italy suppli all´arrabbiata keedetud kartuli ja riivitud porgandi salatiga. Koorene maitsepärmikaste tüümianiga. Restorani Vegan Italy 350 g supplì all´arrabbiata (riisipallid tšilliga) Kartul, keedetud soolata 100 g Porgand 100 g Sojajook, R 1,8%, maitsestamata, 70 g tüüp 'Alpro' Köögikaste, R 15%, soja baasil, 30 g tüüp 'Alpro' Maitsepärm, tüüp 'Bon Soya' 10 g Tüümian, kuivatatud 3g

Anetti suitsune tofu rukkipalal (2 tk) kurgi ja tomatiga. Joogiks kohv sojapiimaga.

Restorani Göök kreemine kõrvitsapasta tomati ja spinati salatiga.

Anetti suitsune hommikutofu Rukkipala koorikleib, tüüp 'Leibur' Kurk Tomat Sojajook, R 1,8%, maitsestamata, tüüp 'Alpro' Kohv, valmis jook, suhkruta

Restorani Göök kreemine kõrvitsapasta Tomat Spinat

150 g 70 g 50 g 50 g 150 g

Ardo Kivi läätsesupp Rukkipala koorikleib, tüüp 'Leibur' Kurk Till, värske

400 g 35 g 25 g 15 g

350 g 100 g 40 g

100 g

Neljaviljahelbepuder õunte, rosinate ja purustatud linaseem- Anetti kollane kikerhernekarri täisterariisi tomati ja netega. Kohv sojapiimaga. spinati salatiga. Hummuseleib kurgi ja maitsepärmiga. Neljaviljahelbepuder, lisatud rasvata, vesi 350 g Anetti kollane kikerhernekarri 250 g Õun, keskmiselt 100 g Täisterariis, keedetud 150 g Linaseemned 10 g Tomat 100 g Rosinad 7g Spinat 25 g Kaneel 3g Hummus, tüüp 'Ilo' 60 g Sojajook, R 1,8%, maitsestamata, 150 g Rukkipala koorikleib, tüüp 'Leibur' 35 g tüüp 'Alpro' Kurk 30 g Kohv, valmis jook, suhkruta 100 g Maitsepärm, tüüp 'Bon Soya' 3g Smuuti sojapiimast ja veest, banaanist, spinatist ning marjadest koos röstitud kaerahelveste, purustatud linaseemnete ning Kreeka pähklitega. Sojajook, R 1,8%, maitsestamata, 200 g tüüp 'Alpro' Banaan 125 g Vesi 100 g Spinat 75 g Vaarikad 50 g Mustad sõstrad 50 g Kaerahelbed, kuivaine 20 g Linaseemned 15 g Kreeka pähklid 10 g

Restorani Tru Kitchen maapirni rösti peterselli ja maitsepärmi kastmega serveeritud hummuse ja punase peakapsa salatiga. Restorani Tru Kitchen maapirni 250 g rösti peterselli ja maitsepärmi kastmega Maitsepärm, tüüp 'Bon Soya' 15 g Hummus, tüüp 'Ilo' 50 g Peakapsas, punane 50 g

Õhtuoode:

Õhtusöök:

Kohvipoe Lisanna turgutav kurkumi ja ingveri jook hummuse ning avokaado leibadega. Parapähklid. Lisanna turgutav Kurkum & Ingver 250 g Rukkipala koorikleib, tüüp 'Leibur' 70 g Hummus, tüüp 'Ilo' 60 g Avokaado 30 g Maitsepärm, tüüp 'Bon Soya' 5g Parapähklid 15 g

Restorani Vegan Italy suppli all´arrabbiata Hiina kapsa, kikerherneste, kurgi, tomati ja spinati salatiga. Restorani Vegan Italy supplì all´arrabbiata 400 g (riisipallid tšilliga) Hiina kapsas 100 g Kikerhernes, kuivatatud, keedetud 40 g Kurk 30 g Tomat 25 g Spinat 20 g Sidrunimahl / Laimimahl, värske 10 g

Puuviljad, pähklite ja norivetika snäkkidega. Tee.

Restorani Göök kreemine kõrvitsapasta tomati, Hiina kapsa ja basiiliku salatiga.

Apelsin Banaan Mandlid, kooritud Parapähklid Nori vetikalehed, kuivatatud Tee, valmis jook, suhkruta

Restorani Göök kreemine kõrvitsapasta Tomat Hiina kapsas Basiilik, värske

200 g 125 g 30 g 10 g 10 g 300 g

400 g 100 g 75 g 10 g

Ardo Kivi toorbatoonid parapähklite ja piimateega.

Anetti kollane kikerhernekarri täisterariisi porgandisalati ja brokoliga. Riivitud porgand.

Ardo Kivi toorbatoonid Tee, valmis jook, suhkruta Parapähklid Sojajook, R 1,8%, maitsestamata, tüüp 'Alpro'

Anetti kollane kikerhernekarri Täisterariis, keedetud Porgandimahl Brokoli, aurutatud

100 g 250 g 10 g 50 g

350 g 250 g 250 g 100 g

Restorani Tru Kitchen roosi panna cotta piimateega.

Ardo Kivi ahjubataat hummuse ja värske salatiga.

Restorani Tru Kitchen roosi panna cotta 150 g Tee, valmis jook, suhkruta 250 g Sojajook, R 1,8%, maitsestamata, 150 g tüüp 'Alpro'

Ardo Kivi ahjubataat Hummus, tüüp 'Ilo' Tomat Paprika, keskmiselt Mugulsibul Till, värske Sidrunimahl / Laimimahl, värske

Restorani Göök kirsikook teega.

Ardo Kivi läätsesupp hummuse ja lehtsalati leivaga.

Restorani Göök kirsikook Tee, valmis jook, suhkruta

200 g 250 g

Ardo Kivi läätsesupp Rukkipala koorikleib, tüüp 'Leibur' Hummus, tüüp 'Ilo' Lehtsalat

300 g 100 g 100 g 50 g 50 g 20 g 10 g

400 g 70 g 30 g 30 g

Toekas hommikune tatrapuder KOOSTIS

VALMISTAMINE

2 dl 5 dl 0,5 tl 1–2 sl 100 ml 1 sl 1 dl

Kuumuta tatart õlis kolm minutit. Lisa kuum vesi ja hauta kaane all 15 minutit. Poole hautamise ajal lisa soola. Mida vähem hautamise ajal segada, seda paremini läheb tatratang pehmelt teraliseks, ent mitte liiga pehmeks. Kui tatar on saavutanud meelepärase pehmuse, siis lisa taimne koor, sriracha kaste ja maitsepärm ning sega läbi.

tatart kuuma vett Himaalaja soola õli taimset köögikoort sriracha kastet maitsepärmi Päikesekuivatatud tomateid Värsket kurki Seesamiseemneid

Lisandiks puista peale maitserohelist ja päikesekuivatatud tomateid. Mõnusalt värske krõmpsuva lisandi saab segades kokku tükeldatud värske kurk vähese oliivõli ja seesamiseemnetega.

Turgutav Kurkum & Ingver KOOSTIS

VALMISTAMINE

1 tl 2g 0,5 tl 0,45 tl 250 ml

Vala potti 250 ml kaerapiima. Kuumuta kuni keemiseni. Tõsta piim kõrvale ning võta kannmikser. Koori ingver ning lõika sellest kahegrammine tükike. Pane ingver mikserisse. Lisa kurkumipulber, vaniljeekstrakt, kaneel. Vala peale kaerapiim. Mikserda umbes 35 sekundit. Vali endale sobiv tass või termos, vala välja ning naudi.

jahvatatud kurkumit ingverit vaniljeekstrakti jahvatatud kaneeli kaerapiima

See kuum jook sobib imeliselt sügisesse, et sind turgutada ja hoida külmetuste eest.

Aswagandha kaneelikakao KOOSTIS

VALMISTAMINE

2-4 1 sl 1 tl 2 250 ml

Võta pott ning lisa kaerapiim koos ühe kaneelikoorega. Kuumuta keemiseni. Võta pott tulelt ning lisa sisse toorkakao ning ashwagandha. Vispelda segamini ning pane tagasi tulele. Lase uuesti keema, kergelt segades. Võta välja kaneelikoor ning eemalda pott tulelt. Lisa kooritud datlid kannmikserisse ning vala keedetud segu peale. Mikserda umbes 35 sekundit. Vali endale sobiv tass või termos, lisa sisse kaneelikoor ning vala kakao välja. Naudi!

kooritud datlit toorkakaod jahvatatud aswagandha kaneelikoort kaerapiima

See kuum jook annab sulle hulganisti magneesiumi ning ashwagandha vähendab väsimustunnet, parandab keskendumisvõimet ning suurendab sinu kehalist vastupidavust. Suurepärane jook, millega alustada päeva!

Rahustav peet KOOSTIS

VALMISTAMINE

1 sl 0.5 tl 0.5 tl 0.25 tl 3 250 ml

Vala potti kaerapiim ning peedimahl. Kuumuta kuni keemiseni. Tõsta kõrvale. Võta kannmikser. Lisa sinna datlid, kardemon, ashwagandha, Cayenne’i pipar. Lisa peale kaerapiima-peedi segu. Sega kannmikseris umbes 35 sekundit. Vala välja ning naudi!

peedimahla jahvatatud kardemoni aswagandha’t Cayenne'i pipart datlit kaerapiima

See soe ja rahustav jook on imeline nautimiseks just õhtul.

Supplì all´arrabbiata KOOSTIS

VALMISTAMINE

200 g 500 g 20 g 2 sl

Viska tomatid keevasse vette vaid mõneks sekundiks. Võta välja ning jahuta need kohe jääkülmas vees, et tomatikoor tuleks paremini maha. Koori tomatid, eemalda seemned ning lõika väikesteks tükkideks. Pane tomatitükid kuumale pannile koos oliivõlis pruuniks praetud küüslauguga. Lisa maitseks soola. Vala samale pannile riis ning lase maitsetel riisi sisse imenduda. Kui pannilt on vedelik kadunud, lisa uuesti vett. Oota, kuni vesi on ära aurunud. Kui riis pole veel pehme, korda protsessi. Jäta riis kergelt al dente.

riisi (Arborio või Carnaroli) ploomtomateid värsket küüslauku oliiviõli Värsket tšillipipart Riivsaia

Selleks, et riis kiiremini jahtuks, laota see suure lõikelaua peale. Kui riis on täielikult jahtunud, võta pihutäis ning vooli see munakujuliseks palliks. Rulli seda riivsaias. Lase riisipallidel seista enne praadimist kaks tundi. Prae neid kuumas (175 °C) õlis ning tõsta pabersalvrätikutele jahtuma. Serveeri soojalt. Supplì all´arrabbiata tähendab itaalia keelest tõlgituna riisipallid tšilliga.

Kreemine kõrvitsapasta KOOSTIS

VALMISTAMINE

500 g 400 g 1 100 ml 200 g

Koori, puhasta ja tükelda kõrvits kuubikuteks. Pane kõrvits vähese veega madalale tulele hauduma. Hauta pehmeks, lisa maitseained, riivi veidi muskaati ja maitsesta soola ning suitsupaprika maitseainega.

Püreesta kõrvits, vajadusel maitsesta veel. Lisa püreele kikerherned. Kui pasta on al dente, siis kurna ja loputa üle jaheda veega. Seejärel sega pasta kokku kõrvitsapüreega ja kuumuta veel korra läbi.

Pane keema pasta, lisa keeduvette ka veidi soola.

Serveeri koos rukola või spinatiga. Väga hästi sobivad juurde ka kirsstomatid!

kõrvitsat värvilist pastat muskaatpähkel taimset koort kikerherneid Suitsupaprika maitseainet Soola Rukolat Kirsstomateid

Anetti suitsune hommikutofu KOOSTIS 1 pakk 1 sl 2 sl 2 sl

maitsestamata tofut sibulapulbrit õli suitsutatud jahvatatud Paprikat Sojakastet

VALMISTAMINE Parimaks tulemuseks lõika väga terava noaga tofust kahemillimeetrised viilud. Laota need lõikelauale üksteise kõrvale. Sega kokku sibula- ja paprikapulber. Vala kõigele veidi sojakastet ja puista maitseaine segu veidi ühele ja ka teisele poole tofut. Aja pann kuumaks, pane sinna veidi õli. Laota tofutükid kuumale pannile. Prae, kuni tofuriba ääred on pruuniks läinud. Võileib tee näiteks nii: Rösti leib või sai, pane sellele veidi hummust või avokaadomääret, lisa rohelist: spinatit ja idusid. Kõige peale pane tofu.

Anetti kollane kikerhernekarri KOOSTIS 150 g 100 g 100 g 250 g 1 1 0.5 1 1.5 tl 0.5 tl 2 sl 4 sl 250 ml

kirsstomateid Türgi ube porgandit šampinjone sibul konserv kikerherneid laimi konserv kookospiima punast karripastat kurkumit õli sojakastet vett Soola

VALMISTAMINE Kuumuta pann, lisa sellele 1 sl õli ning viska hulka peeneks hakitud sibul. Haki šampinjonid ning pane sibula hulka, lisa 1 sl sojakastet, aseta pannile kaas ja hauta kuni šampinjonid on läbi küpsenud. Lõika Türgi ubadelt otsad ära ja veidi lühemaks, porgandid haki peenikesteks ribadeks, kirsstomatid pooleks. Türgi ube keeda vees eelnevalt 7 minutit. Lisa köögiviljad pannile, vala peale 1 sl sojakastet. Hauta keskmisel kuumusel pidevalt segades 4 minutit. Vala eraldi potti 1 sl õli, lisa kurnatud kikerherned ja karripasta. Sega, kuni herned on pastaga kattunud. Vala praetud köögiviljad potti, lisa peale terve konserv kookospiima ja sega. Lase kookospiimal kuumaks minna ning vala siis hulka 250 ml vett, 2 sl sojakastet, 0,5 tl kurkumit ja pressi sisse poole laimi mahl. Sega, lase keema. Maitsesta soolaga, kui vaja. Serveeri aurutatud riisi või nuudlitega.

RAW POWER toorbatoonid Ardo Kivi

KOOSTIS

VALMISTAMINE

1 klaas 100 g 4-5 1 1 sl 1 sl 3 sl

Kalla kõik komponendid kannmikserisse või köögikombaini ning purusta ühtlaseks massiks. Võta üks küpsetuspaberi leht, määri sellele õhuke kiht kookosõli ning kalla mass lehe keskele. Mulju see ühtlaselt laiali, keera puhtaks jäänud ääred selle peale ning käi veel kätega üle. Aseta sügav-

kaerahelbeid rosinaid kivideta datleid küpsenud banaan toorkakakaod extra virgin kookosõli pähklivõid

külma ning võta välja siis, kui hakkad tarbima. Toorbatoonid peaksid andma umbes sama laengu toorest energiat nagu bändi The Stooges album „Raw Power“.

HIGH VOLTAGE ahjubataat Ardo Kivi

KOOSTIS 3-4

keskmise suurusega bataati Hummust Värsket salatit

VALMISTAMINE Löö kahvliga bataadile mõned augud sisse ning aseta kõrvuti 190 kraadini eelkuumutatud ahju. Pane taimerisse 90 minutit või taimeri puudumisel kuula AC/DC „High Voltage“ album kaks korda läbi ning võta siis bataat ahjust välja. Lõika noaga pealt lahti ning naudi. Serveeri hummuse ja salatiga.

HOTTER THAN HELL läätsesupp Ardo Kivi

KOOSTIS 250 g 4 1 purk 1 5–6 3–4 2 3–4

poolitatud punaseid läätsesid keskmise suurusega porgandit tomatipüreed (või sega kannmikseris ise tomatid). tšillikaun kartulit lehtkapsast sibulat küüslaugu küünt Pool väikest kapsapead Maitsepärmi Soola, pipart, vürtse Kookosõli Leiba Rohelist sibulat

VALMISTAMINE Aseta suur pott veega pliidile. Prae pannil kookosõlis sibul, küüslauk, vürtsid ning kalla vette. Järgmisena lisa hakitud porgand ja kartul. Lase veidi podiseda ning seejärel lisa kõik ülejäänud komponendid. Keeda, kuni kõik on pehmed. Lisa soola ja pipart. Serveeri maitsepärmi ja KISS’i „Hotter Than Hell“ albumiga. Kõrvale hammusta kookosrasvaga määritud leiba, mis on kaetud rohelise sibula ja kerge soolaga.

Maapirni rösti peterselli ja maitsepärmi kastmega KOOSTIS 300 g 1 1 5 sl 5 sl 2 sl 2 sl

maapirni sidruni koor sibul kikerhernevedelikku vett rapsiõli sidrunimahla Näpuotsatäis pipart Näpuotsatäis soola Peotäis hakitud peterselli

VALMISTAMINE Riivi maapirn jämeda riiviga ja sidrunikoor peenemaga. Haki mugulsibul peeneks. Sega kausis kikerhernejahu, vesi, õli, veidi sidrunimahl, pipar ja sool. Kui armastad vürtse, siis lisa näpuotsatäis tšillihelbeid ning jahvatatud ingverit. Sega taignale riivitud maapirn, peotäis hakitud peterselli ja lase mõni minut seista. Kuumuta pann, lisa õli ning tõsta lusikahaaval segu pannile ja vajuta pisut laiemaks. Prae mõlemalt poolt kuldpruuniks ning serveeri värske salati, idude, röstitud seemnete ning maitsepärmiga.

Roosi panna cotta KOOSTIS

VALMISTAMINE

400 ml 1 tl 4 sl 2 sl 1 sl 2 dl

Sega potis kookospiim, agar-agar, suhkur ning roosisiirup. Viimaseid kaht lisa täpselt oma maitse järgi. Kuumuta segu peaaegu keemiseni. Jaga segu nelja vormi vahel ning lase jahtuda. Tõsta külmikusse ja luba paar-kolm tundi seista.

kookospiima (Real Thai) agar-agarit suhkrut (soovi korral rohkem) tuhksuhkrut margariini riivleiba Näpuotsatäis soola Roosisiirupit

Sulata pannil margariin, lisa riivleib, tuhksuhkur ning sool. Sega, kuni leivapuru karamelliseerub. Keeda potis kokku suhtele 1:1 vesi ja suhkur ning mõni viil värsket ingverit. Keeda, kuni siirupine. Lase jahtuda. Serveerimisel hoia panna cotta vormiga „kaelani” kuumas vees ning kummuta siis taldrikule, kui see on servadest lahti lasknud. Nirista peale ingveri siirupit, puista üle krõbeda leivapuruga ning poeta mõni vaarikas lisaks.

Kirsikook KOOSTIS

VALMISTAMINE

Põhi: 200 g 200 ml 3 sl

Sõtku kokku toasoe margariin, jahu ja suhkur. Kui tainas on liiga kuiv, lisa vajadusel vett. Valmista ette 26 cm läbimõõduga koogivorm. Pane taigen vormi nii, et kogu koogivormi põhi oleks ühtlaselt kaetud ja umbes 2 cm kõrguselt ka ääred.

Täidis: 400 g 2 sl 100 ml 2 sl

taimset margariini jahu suhkrut kivideta kirsse maisitärklist vett konjakit või rummi(soovi korral) Serveerimiseks taimset jäätist või taimset vahukoort Suhkrut hapude marjade peale

Küpseta põhi ette 180 kraadi juures 6 minutit. Valmista täidis. Pane kirsid kastrulisse koos suhkru ja 50 ml veega ning soovi korral konjaki/rummiga. Sega ülejäänud 50 ml veega tärklis. Kui kirsid on keema läinud ja suhkur sulanud, lisa tärklisesegu väikese joana kallates ja ise samal ajal pidevalt kirsse segades. Keera tuli kohe maha, kui segu on ühtlane. Vala kirsitäidis koogipõhjale ja küpseta veel 15 minutit 180 kraadi juures. Kui koogi välja võtad, lase sel jahtuda. Seejärel võib koogi lahti lõigata ja serveerida jäätise või vahukoorega.

Marjapurukook KOOSTIS Põhi: 140 g 80 g 95 g 110 g

kaerajahu kookoshelbeid margariini suhkrut

Täidis: 1 kg 15 g 15 g 110 g

marja mix’i maisitärklist vaniljepastat suhkrut

Kaunistus: Erinevad marjad Pistaatsiapuru

VALMISTAMINE Sega kokku koogipõhja koostisained, suru pool segust 20 cm läbimõõduga koogivormi põhja. Keeda täidise koostisosi keskmisel tulel, kuni marjad ja suhkur on ära sulanud, seejärel kurna üleliigne vedelik ja lisa tärklis. Vala täidis koogivormi. Purusta näppudega ülejäänud koogipõhja segu ja puista koogile. Küpseta 180 kraadi juures 25–30 minutit. Kaunista kook erinevate marjade ja pistaatsiapuruga.

Baklažaan misoglasuuriga KOOSTIS

VALMISTAMINE

2 sl 1 sl 2 sl 1 tl 2 sl 1 tl 1 tl 1

Sega glasuuri koostisosad – valge misopasta, pruuni riisi misopasta, riisilinnase siirup ja riisi mirin – kaussi ja tõsta kõrvale. Lõika baklažaan pooleks ja tee viljalihasse sisselõiked. Hõõru sool baklažaanile, jäta viieks minutiks seisma ning pühi seejärel sool ja niiskus maha.

magusat valget misot pruuni riisi misot riisilinnase siirupit riisi mirinit röstitud seesamiõli seesamiseemneid meresoola suur baklažaan

Soojenda praepann madalal tulel ja lisa seesamiseemned. Sega seemneid, kuni need muutuvad kuldseks. Tõsta kõrvale. Samal praepannil kuumuta seesamiõli ja laota baklažaan peale nii, et viljaliha jääb allapoole. Küpseta keskmisel tulel, kuni pind on kuldne. Pööra baklažaan ümber, lisa väike kogus vett ja aseta pannile kaas. Küpseta, kuni baklažaan on pehme. Kanna eelnevalt valmistatud glasuur lusikaga baklažaanile ja küpseta veel paar minutit kaaneta. Puista peale röstitud seesamiseemneid ja serveeri soojalt. Miso võib kasutada mitmesuguste köögiviljadega. Sel on rikkalik, magus ja hõrk umami maitse. Sobib köögiviljadega koos grillimiseks, pannil praadimiseks kui ka ahjus küpsetamiseks.

Oleme avara valikuga kĂśĂśgi- ja kodutarvete kauplus, mis soovib aidata Sul sellele vastust leida.

Tule uudistama! Rocca al Mare Keskuse 2. korrusel, JĂ¤rve keskuse 0-korrusel ja Rakveres Vaala keskuses. Kiika ka e-poodi: www.kodusvajalik.ee

Oleme avara valikuga kĂśĂśgi- ja kodutarvete kauplus, mis soovib aidata Sul sellele vastust leida.

Tule uudistama! Rocca al Mare Keskuse 2. korrusel, JĂ¤rve keskuse 0-korrusel ja Rakveres Vaala keskuses. Kiika ka e-poodi: www.kodusvajalik.ee