Ajakiri Vegan sügis 2017 by Ajakiri Vegan

VEGAN nr 4, sügis 2017

Hind 5,90 €

Nostalgilised retseptid

Liis Lass rännakul veganlusse

Krisitina Mering pragmaatiline aktivist

Veganseiklused

Kaplinnas Loominguline aktivism

Las laps olla vegan, kui ta tahab!

Eesti karusnahavabad disainerid ja poed

Elu esimene dumpster dive

Nähtamatute loomade uus elu

BALTIKUMI ESIMESES

FARMILOOMADE VARJUPAIGAS

* Täistaimne terve toit * Hommikusöök * Soe ja külm buffee & päevasupp * Rikkalik magusavalik * Nisu-ja suhkurvabad tooted * Smuutid, mahlad, kokteilid

* Catering * Kaasaostmise võimalus * Lõunasöögi tellimine kontorisse * Laua ja kohviku broneeringud * Piknikukorvid

* Harivad teemaõhtud * Sünnipäevad ja pidupäevad * Aktiivne tähistamine purjetamise võimalusega * Pannkoogi pühapäevad

* Laste mängunurk * Päikesetõusu ja – loojangu terrassid * Avatud 7 päeva nädalas * Tasuta parkimine

Hommikusöök: E-R 8.30 - 12.00 L,P 10.00 - 12.00

Soe ja külm buffee: E-P 12.00-20.00

Purje 8, Pirita, Olümpiakeskus, Tallinn tel. +372 504 8947

www.vigrikohvik.ee

maatilisele sõnumile: räägime Kristina Meringuga, kes on selle mõtte üks pooldajatest ja eestvedajatest Eestis; uurime, kas heaolukampaaniad viivad rohkem inimesi veganluseni; saame Kadri Sikult teada, mis on Eesti Vegan Seltsi tuleviku strateegia.

VEGAN PEATOIMETAJA/DISAIN Marimai Kesküla marimai@ajakirivegan.ee (+372) 5687 6068 REKLAAM Kristjan Aluoja kristjan@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797 KEELETOIMETAJA Laura Salumets Helena Šegedin KAANEFOTO Varjupaik Trys Paršeliai AUTORID Marimai Kesküla Kätlin Kalling Kristina Mering Anniina Ljokkoi Kadri Sikk Liisa-Indra Pajuste Ireene Viktor Florian Biesinger Kadri Aavik Therese-Liise Aasma Dagmar Kase Annika Lepp Sevil Šukjurova Sandra Vungi

TELLIMINE JA INFO www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan

Armas lugeja! Tunnen siirast rõõmu, et Sa hoiad käes Vegani esimese ilmumisaasta neljandat numbrit. Järgmine number tähistab ajakirja jaoks juba uut aastakäiku. Küll aeg lendab. Alles oli see 2016. aasta suve õhtu, kui ühel jalutuskäigul elukaaslasega sai otsustatud teha veganelustiili ja -mõttelaadi kajastav ajakiri. Vahest algavadki olulised asjad kahest inimesest ja ühest julgest otsusest. Julge ja vajaliku otsuse tegid ka 2015. aastal Leedus Baltimaade esimese põllumajandusloomade varjupaiga avanud Victorija ja Edvardas. Kuidas varjupaigal läheb, millega seal tegeletakse ning millised lood peituvad nende õnnelike elude taga, kes varjupaigas uue võimaluse said, sellest räägime avaloos.

Igaühe tee veganluseni on erinev – kui ühel käib see üleöö, siis teine peab uute harjumuste kujundamiseks andma endale aega. Oma rännakust veganlusse räägib meile Liis Lass, kes vaatamata suurele soovile, on pidanud sageli endale tunnistama, et alati ei tule asjad välja nii nagu plaanitud. Sügisega koos algab ka kool. Sellele mõeldes vaatame pererubriigis laste omavahelisi suhteid. Mida arvavad väikesed veganid oma pere elustiilist, mida arvavad sellest nende sõbrad ning kuidas ja kas peaks üldse lapsele veganluse eetilist poolt selgitama? Uue rubriigina tutvustame veganlust kunstis. Uurime, milliseid võimalusi maailmavaadete levikuks kasutatakse erinevates loomingu suundades. Moe rubriigis tutvustame Loomuse abiga karusnahavaba kampaaniaga liitunud Eesti moedisainereid ja poode.

Ajaloo meenutustega oleme jõudnud 90ndate algusesse, kus taimetoitlased peale nõukogude aja lõppu taas kokku koonduvad Ajakirja kaanestaar on Kolme ning ideed taimetoidust, kui terPõrsakese varjupaigas elu nauvislikust eluviisist, taas levima tiv kana Ru. Seekordne esi- ja hakkavad. tagakaas vastanduvad — kui ühel pool on ideaal, siis teisel Ka ajakiri on endale pea aasta enamike munakanade reaalsus. jagu ajalugu loonud ning TaimeSellise lähenemisega soovime toidumessil täitub Veganil üks juhtida tähelepanu Eesti puuri- aasta. Loodame seal Sinuga kanade olukorrale ja avaldada kohtuda. toetust Nähtamatute Loomade Värvilist sügist ja püüdlusele olukorda muuta. Ka põnevat lugemist! Sina saad aidata organisatsioonile annetades. Loomade õigustega seonduvalt keskendume seekord prag-

Marimai Kesküla

2017 sügis VEGAN

Varjupaik

Paradiisivarjupaigas

nähtamatute loomadega ― Kristina Mering, Kätlin Kalling―

Vasakult Edvardas, lehm Zuika ja Victorija. Fotod: MTÜ Nähtamatud Loomad ja varjupaik Trys Paršeliai

VEGAN sügis 2017

Varjupaik

eedus, Vilniusest umbes 70 km kaugusel, avati 2015. aastal Baltikumi esimene farmiloomade varjupaik Trys Paršeliai (edaspidi eestikeelse nimega Kolm Põrsakest). See on eriline koht, kus eksisteerib paralleelreaalsus põllumajandusloomade jaoks: inimesed austavad nende õigust elada ja liigiomaselt toimetada, pakkudes loomadele armastust ja hoolt, mis paneb neid unustama tööstusfarmides kogetud õudused. Eesti loomakaitseaktivistid MTÜst Nähtamatud Loomad külastasid Kolme Põrsakese varjupaika sel suvel. Kohtuti varjupaiga omanikega ja veedeti töine päev loomade keskel, kelle juurest oli õhtuks raske lahkuda. Tundub, nagu varjupaiga aakritel olekski saavutatud see tulevikuühiskonna utoopia, kus loomadel, loodusel ja inimestel on üheskoos hea. Tänuväärset paika peavad üleval kaks erakordselt suure südamega noort inimest, Victorija ja Edvardas, kes on partnerid ka eraelus. Nad kohtusid kolm aastat tagasi Leedu loomaõiguslaste organisatsiooni Tühjad Puurid korraldatud veganpiknikul, kus nende vahel tekkis kohe hea side. Armunud noored, kes peavad looduse keskel loomade varjupaika – kõlab nagu ilus armastuslugu. Victorija ja Edvardase igapäevane töö on aga kaugel romantikast. Noored näevad loomade heaolu nimel vaeva 10–12 tundi päevas. Hobide jaoks neil hetkel aega ei jagu. Edvardase varasemad külastused jõusaali on asendunud füüsiliselt raske farmitööga. Victorija sõnul on keeruliseim osa varjupaiga pidamisest teadlike loomaarstide leidmine, kes tunneksid põllumajandusloomade hingeelu ja oskaksid ravida spetsiifilisi haigusi. Suurtööstustes pole vaja loomade eest päriselt hoolt kanda, vigased ja haiget saanud isendid on ülearused ja nendest tuleb vabaneda. Võtab päevi, teinekord nädalaid, et selgitada välja mõne looma haigus ja viis, kuidas teda ravida. Loomade heaolu on neile mõlemale olnud oluline lapsest saati. Victorija päästis pesadest välja kukkunud linnukesi juba varases nooruses. Täiskasvanuna tekkis tal soov pakkuda asenduskodu varjupaigas elavatele koertele ja kassidele ning fotostuudios töötamise kõrvalt leidis noor naine aega ka vabatahtlikuna varjupaigas tegutseda. Edvardasel tekkis esmalt tugev side koerte2017 sügis VEGAN

varjupaik

ga, kes olid tema pereliikmed. Aasadel lehmi või hobuseid märgates palus ta vanematel auto peatada, et minna loomadega lähemalt tutvust tegema. Läks aastaid, enne kui silmad avanesid sellele valusale reaalsusele, milles elavad miljonid farmiloomad üle kogu maailma. Nüüdseks on Victorija olnud taimetoitlane 11 aastat, millest 8 aastat vegan. Edvardasele tõi suurema elumuutuse isa surm. Gruusias üksi ringi reisides ristus noormehe tee seaga, kes looduses üksi ringi jalutas. Kohtumine puudutas Edvardast ja muutis tema suhtumist „lihaloomadesse“, millele järgnes üleminek vegetaarlusele. Alles Victorijaga ühiselt filmi „Speciesism“ vaadates ja olukorda veel sügavamalt mõistes otsustas mees loobuda ka munast ja piimatoodetest. Vaikselt hakkas kerkima üles unistus elada maal, ümbritsetuna kodu- ja metsloomadest – soov luua farmiloomadele kodu. Elu soosis paari tegemisi ning juba pool aastat hiljem leidsid nad ideaalselt sobiva koha. Esialgu elati ja toimetati varjupaiga maadel tasuta, kuid praeguseks on käimas farmi igaveseks endale soetamine. Victorijale ja Edvardasele pakub suurt rõõmu näha loomade eneseväljendust ja nautlemist vabaduses: kuidas nad üksteisega suhtlevad, muru peal jooksevad, mudas möllavad või päikesevanne võtavad. Mõnedel hommikutel tervitavad neid koduuksel ka metsloomad, kes justkui avaldaks paarile tänu pingutuste eest. Kui uurida, kuidas nende suhe vastu peab, elades nii ekstreemsetes tingimustes ilma kaasaegsete mugavusteta ja töötades praktiliselt 24/7 koos, toob Edvardas välja, et neid toetab oskus jagada üksteisega avatult oma tundmusi, rõõme ja muresid. Teadlikult veedetakse vahel aega omaette, et ühenduda iseenda sees toimuvaga. Oluline on teada, et varjupaiga sihiks pole pakkuda kodu kõikidele abi vajavatele põllumajandusloomadele. Selleks puudub neil võimalus. Kolme Põrsakese varjupaiga olulisim eesmärk on tõsta just noorte seas teadlikkust farmiloomade olemasolust, nende tegelikust tundlikkusest ja tutvustada inimestele täistaimse toitumise põhimõtteid ja kasutegureid. Varjupaik soovib läbi teavitustöö kasvatada teadlikumat ja vastutustundlikumat generatsiooni. 6

VEGAN sügis 2017

varjupaik

Kanad Mimi ja Olivia Mimi ja Olivia elasid varem traatpuuris. Juba 1,5-aastasena olid nende kehad igapäevasest munemisest lootusetult kurnatud. Õnneks viis saatus neid Kolme Põrsakese varjupaika, kus nad saavad nüüd igapäevaselt suure kanakuudi kõrval liivavanne võtta. Kanad naudivad uut elu vabalt hoovis toimetades: Olivia on väga sotsiaalne ja huvitub uutest inimestest, Mimi on natuke skeptilisem ja uitab rohkem omapäi.

2017 sügis VEGAN

varjupaik

Kits Joris Jorise lugu on sarnane paljude teiste sokkude omaga kitsefarmides: nad ei tooda piima, mistõttu on nad kasutud ja müüakse enamasti lihatööstusele. Õnneks kuulis Jorise omanik varjupaigast ja kinkis oma kitsele uue võimaluse. Nüüd on tal palju sõpru nii kitsede kui lammaste hulgas ja ta kalpsab ringi Kolme Põrsakese suurtel põldudel. Ta on sõbralik ja õrn, oodates lahkeid paitavaid käsi ka uute külaliste hulgast.

VEGAN sügis 2017

varjupaik Toitumine

Lambad Romka ja Dolis Romka ja Dolis elasid varem veterinaarkooli väikeses õpperuumis, kus tudengid harjutasid nende peal süstimist ja läbivaatusi. Stressirohke elu, millest puudusid liikumisvabadus ja looduslik keskkond, muutis nad väga pelglikuks. Õnneks jõudsid nad sealt väiksest ruumist varjupaiga avaratele aasadele, kus nad nüüd takistamatult ringi käia saavad. Romka ja Dolis on lahutamatud: kurb määgimine kostab, kui neid teineteisest eraldada kasvõi lühikeseks ajaks. Külaliste tulekul hoiavad nad oma suure sõbra lehm Zuika lähedusse.

2017 sügis VEGAN

toitumine varjupaik

Kana Lucy Lucy oli üks munatööstuse kanadest, kes visati ära ühes surnud liigikaaslastega. Õnneks leidsid head inimesed ta prügikastist ja päästsid piinarikkast surmast. Varjupaika jõudes oli ta noor, aga juba kogenud väga julma kohtlemist: tal puudus üks silm ja ta nokk oli katki, mis ei lasknud tal süüa. Lucy paranes varjupaiga turvaliste seinte vahel jõudsalt ja nüüdseks on ta juba üle aasta seal ringi siblinud. Ta on tark kana, kes naudib päevitamist ja teab hästi söögiaegu.

VEGAN sügis 2017

varjupaik

Lehm Zuika Zuika on pärit piimafarmist, kus ta pidi kogema vägivalda ning elama kurba ja üksildast elu. Ta veetis enamiku ajast väljas ketis ja talviti vanas pimedas laudas, kus polnud ruumi liikumiseks. Zuika sundviljastati igal aastal, ainult selleks, et vasikas pärast sündi tema juurest ära viia: isased vasikad tapeti vasikaliha jaoks ja emased müüdi piimatööstusesse. Juba 12-aastaselt oli ta piimatööstuse jaoks kasutu ja ebavajalik. Saatuse tahtel sattus ta tapamaja asemel hoopis Kolme Põrsakese varjupaika. Esialgu kartis lehm kohutavalt inimesi heinahangudega, kuid nüüdseks on ta sõbrunenud varjupaiga kaasasukatega. Zuika naudib igapäevaselt elu idüllis: ta saab vabalt aias ja põldudel jalutada ning suure osa oma ajast veedab ta koos lammaste Romka ja Dolisega.

2017 sügis VEGAN

persoon varjupaik

Huvi Kolme Põrsakese varjupaiga vastu on kasvamas: jälgijate arv Facebook’is kasvab koos külastuste arvuga. Nädalapäevadel käivad farmis ka vabatahtlikud. Laupäevast on saanud külastuspäev, mil suuremad grupid on oodatud tutvuma loomakestega, kellega tavaelus ei kohtuta. Varjupaigas organiseeritakse erinevaid üritusi, et viia inimesi lähemale farmiloomadele ning kasvatada empaatiavõimet elusolendite vastu, keda valdav osa tarbib toiduks.

sedki farmiloomade sügavat olemust, kus on palju intelligentsust ja ilu. Victorija jaoks on oluline teadvustada, et praegusel ajal on just loomad need, kelle kannatus ületab kõikide teiste oma. Tingimusi, milles farmiloomad veedavad tunde, päevi, aastaid, ei suuda enamik inimesi ette kujutada.

Hingekosutav on teada, et Kolme Põrsakese varjupaik teeb enda poolt kõik, et nähtamatud loomad oleksid ühel päeval loomad, kelle isikupära ja intelligentsust oskavad kõik Koostööd tehakse meediaga, et varjupaiga kirjeldada. Ükski loom ei vääri vähemat kui idee ja sõnum jõuaks rohkemate inimesteni. Kolme Põrsakese varjupaik pakub. Meediakajastused aitavad vaatajatel mõista, et kana, kits või lammas on täpselt sama Kutsume üles toetama Kolme Põrsakese imelised olendid kui kodudes elavad lem- tegevust, kuna selle ülalpidamine sõltub mikud. Juba on tõusmas huvi selle vastu, just lahketest annetajatest. Varjupaik ostab et koera või kassi asemel adopteerida oma toidu, ehitab laudad, ravib haigestunud ja viperekonda mõni tore farmiloom. Victorija gastatud loomad, teostab kõik vajaminevad märgib, et tegelikult võib igaüks teha oma tööd annetustest kogutud rahast. Kui sinakodust mikro- või minivarjupaiga. Iga inime- gi soovid anda omapoolset panust, saada ne, kes loob ruumi ja võimaluse jagada oma annetus otse nende kontole või läbi Paypali kodu mõne põllumajandusloomaga, norma- maksesüsteemi. Täpsema info leiad Trys liseerib oma kogukonnas hoolivat suhtu- Paršeliai Facebooki lehelt rubriigi about alt. mist neisse. Victorija ja Edvardas, kes ennastsalgavalt varjupaika peavad, on ehe näide inimestest, kelle sõnad ja teod käivad kokku. Nad on reaalsuseks teinud koha, mille peale ilmselt paljud veganid on mõelnud. Tänu nende kahe eeskujule märkavad paljud tei12

VEGAN sügis 2017

Kolme Põrsakesele annetuste tegemiseks: Saaja: Trys paršeliai Kontonumber: LT11 7300 0101 4181 3179 BIC: HABALT22

persoon

BioKap- BioKap looduslikud looduslikud vegan vegan püsivärvid! püsivärvid!

- BioKap juuksevärvid koosnevad - BioKap juuksevärvid koosneva 90% ulatuses looduslikest 90% ulatuses looduslike koostisosadest ja taimeekstraktidest

koostisosadest ja taimeekstraktides

- Kõige laiema värvigammaga - Kõigesari laiema värvigammag looduslik hõlmab 42 looduslik sari hõlmab 42 säravat tooni, mis katavad tä täielikult ka hallid juuksed säravat tooni, mis katavad

tä täielikult ka hallid juukse

- Värvid on nikkel-testitud (vähem kui 0,0001%), seega - Värvid on nikkel-testitud sobivad ka õrnale peanahale

(vähem kui 0,0001%), seeg

sobivad ka õrnale peanaha - Saadaval kõikides Bio4You ökopoodides, e-poes www.bio4you.eu, - Saadaval kõikides Bio4Yo Võruökopoodides, Kaubamajas, e-poe Viljandi Loodusilus, www.bio4you.eu Tartu ja Pärnu V õru Kaubamaja Tradehouse’s

Viljandi Loodusilu Tartu ja Pärnu Tradehouse

Fotod: Triin Maasik

ettevõte

Pääsukese talu: pere, loodus ja veganlus ― Marimai kesküla ―

VEGAN sügis 2017

ettevõte

Imelise Soomaa pargi lähistel Viljandi maakonnas asub Pääsukese talu. Nii nagu vanal ajal elas mitu põlvkonda ühe katuse all, nii ka Pääsukese talus - igapäeva toimetused, rõõmud ja mured ning ka ettevõtlus on kahe põlve ühine koostöö. Pääsukese talu, kui bränd tegeleb linasest kodutekstiilitoodete tootmisega ning ISUL oliiviõli maale toomisega. Pääsukese talu perenaised Maria Ilves, kellega ka alljärgnev intervjuu tehtud sai, ja tema ema Kati Ilves on nii talu kui ettevõtte südameks, kuid igapäevastes toimetustes löövad kaasa kõik pereliikmed.

Kes on inimesed Pääsukese talu taga?

Pääsukese talus tegutsevad koos kaks põlvkonda - mina koos oma elukaaslase Janari ning vanemate Kati ja Üllariga. Pääsukese talu tegemistes löövad kõik pereliikmed kaasa nii palju kui võimalik, kuid tööalaselt on meie tegevus põhiliselt siiski ema-tütre ühislooming.

Kuidas tekkis Pääsukese talu kui bränd?

Pääsukese talu brändina tekkis veidi vähem kui aasta aega pärast seda, kui olime end Viljandimaal toredas maakodus sisse seadnud. Maale kolimine tõi meie eludesse suured muutused - olime rahulolevamad ja loovamad kui varem ning otsustasime proovida oma hobidest midagi suuremat välja kasvatada. Me alustasime Pääsukese talu brändi all looduslike käsitööseepide ja linasest kangast kodutekstiilitoodete valmistamisega, kuid tänaseks päevaks on meie talust alguse saanud kaks erinevat ettevõtet – üks, mis tegeleb siiani kvaliteetsetest ja loodussõbralikest kangastest tekstiilitoodetega ning teine, mis sai alguse just tänu looduskosmeetikale, kuid on meie jaoks täiesti uus valdkond. Nimelt leidsime seepide jaoks parimat toorainet otsides väga huvitava ja meelepärase pereettevõtte Hispaanias ning nüüd oleme koos oma hea sõbraga nende toodetud ISUL orgaanilise ekstra neitsioliiviõli edasimüüjad Eestis.

Kuidas ettevõtmistel läheb?

Meil läheb hästi – umbes poolteist aastat on ettevõtte loomisest möödas. Oleme selle aja jooksul tohutult palju õppinud ja mõnest algsest ideest on sündinud midagi täiesti uut. On olnud suur rõõm täita näiteks EVS liikmete tellimusi ning teada, et mõned meie lemmikud taimetoite valmistavad ettevõtted kasutavad meie oliiviõli igapäevaselt

kohviku või restorani töös. Iga päev on uutmoodi ja täis pidevat arengut.

Kuidas koos töötamine pereettevõttes sujub?

Oleme väga ühtehoidev perekond, seega ka tööalaselt sujub meil koos tegutsemine hästi. Alati on kellega vajalikke teemasid arutada ja üheskoos läbi minna nii kordaminekutest kui ka raskustest.

Mis on olnud peamiseks katsumuseks ettevõtluse juures?

Oleme alles oma ettevõtlusteekonna alguses, seega on tulnud väga palju asju esimest korda teha ja õppimisvõimalusi on olnud küllaga. Eraldi võiks ilmselt välja tuua oma aja planeerimise, sest kui teed tööd, mida väga armastad ja teed seda enda jaoks, siis vahel kipub piir era- ja tööelu vahel kaduma. Aga eks meil ongi pigem selline elustiil - ettevõtlus, maaelu, veganlus, elu nautimine, kõik on omavahel seotud ja osa igapäevast.

Kuidas iseloomustad oma klienti?

Mõlema ettevõte kliendid on tervislikku eluviisi ja keskkonnasõbralikku tootmist pooldavad kõrge teadlikkusega inimesed. Loodame väga, et ka Eesti veganitele pakuvad meie tooted huvi. Linane kangas materjalina on nii universaalne, et kliendigruppi mahub väga erinevaid inimesi, näiteks emad, kes ostavad linasest kangast rätikuid beebi vannilinadeks; matkajad, keda võlub linase kergus ja kompaktsus; ning inimesed, kes valivad linase kanga teades, et selle materjali tootmise ökoloogiline jalajälg on väiksem võrreldes paljude teiste materjalidega. ISUL oliiviõli klientideks on inimesed, kes toituvad terviseteadlikult, hindavad mahetoitu ja otsivad samas erilisi maitseelamusi.

Kuidas on veganlus mõjutanud ettevõtlust? 2017 sügis VEGAN

ettevõte

Maria koos ema Katiga. Terane silm leiab pildilt ka kass Musti, kes pererahva ise ülesse otsis ja tallu end elama seadis.

Käsitöötooteid on Pääsukese talus tehtud ettevõtte algusaegadest alates. Linasest kangast rätikud on just neile, kes hindavad kergust, kompaktsust ja head imavust.

Mina hakkasin taimetoitlaseks septembris 2014 ja veganluse poole hakkasin esimest korda vaatama täpselt aasta hiljem, mil pidasime vaikselt ka juba ettevõtlusega alustamise plaane. Minu ema on olnud üle 8 aasta taimetoitlane ning kui minul tekkis taimetoitluse vastu suurem huvi, hakkasime koos sellel teemal rohkem rääkima ja arutlema. 2016. aasta septembris osalesime Pääsukese talu toodetega Leedus taimetoidumessil ning pärast messi ja erinevate infovoldikutega tutvumist sai emast koheselt vegan. Veganlus ja ettevõtlus on meie jaoks algusest peale olnud tihedalt seotud, seda nii toodete loomisel kui ka meie tegevuse reklaamimisel. Oliiviõli müügiga tegelemine on eriti huvitav selles mõttes, et annab kodulehe ja sotsiaalmeedia jaoks põhjust katsetada veelgi enam uusi retsepte. Seetõttu huvi toidumaailma vastu on suurem kui kunagi varem.

Mida saavad veganid teha, et ettevõtet toetada? Tunnen, et kui peaks olema mingi probleem või küsimus, siis võin alati Eesti Vegan Seltsi poole pöörduda. Kui inimestele meeldib meie tegevus, siis mõni hea sõna, tervitus või uued tutvused on alati teretulnud, kas siis sotsiaalmeedias või päriselus. ISUL orgaaniline ekstra neitsioliiviõli pärjati BIOL 2017 rahvusvahelisel konkursil kuldmedaliga.

2017 sügis VEGAN

pere

Las laps olla vegan, kui ta tahab! Kaheaastane teab öelda, et on vegan. Kolmeaastasele on selgunud, et asi on kuidagimoodi toiduga seotud. Nelja-aastane on jõudnud arusaamani, et toiduvalikud puudutavad lisaks inimestele ka loomi. Kui veganlaps läheb kooli, tuleb aina selgemini ilmsiks, et tema toitub teistmoodi. Kuidas käsitleda lastega teemat, mis võib kohati olla ka täiskasvanute jaoks liiga ränk ja rusuv? Anniina Ljokkoi ―

„Mina olen vegan,“ ütles kaheaastane Wer- ga otsesõnu rääkinud. Aga eks teistega ner järsku söögilauas. ikka, pidevalt ja tema kuuldes. Lutt suus ja vakka istudes lindistavad titad oma mälus„Jaa, sa oled vegan. Ma olen ka,“ nooguta- se kõik peresaladused, klatšimised ema ja sin. naabrinaise vahel ja suuremate laste ütlemised mänguväljakul. Et siis rääkima õppi„Vanaema pole vegan,“ üllatas Werner mind des seda kõike välja öelda. oma teadmisega. Mida aga tähendab veganiks olemine, pole Jututeema hämmastas mind, sest ma ei Werneri jaoks veel päris selge. Ta on panmäletanud, et oleksime veganlusest tema- nud tähele, et vanavanemad söövad meie 18

VEGAN sügis 2017

pere MIDA VEGANLAPSELE KARPI KAASA PANNA?

• Kikerhernejahust omlett kookosejuustuga • Makaronid läätsede ja taimse vorsti viiludega • Strooganov taimsest hapukoorest, rebitud kaerast ja hapukurgist • Guljašš sojaviiludest ja tomatikastmest • Koorene pasta porgandi ja tofuga • Värskekapsasupp oapallidega • Frikadellisupp seenepallidega • Tempepulgad maguskartulipüreega • Läätsedest pikkpoiss • Kikerherne-köögiviljasupp • Ühepajatoit seitaniga

omadest erinevaid toiduaineid, kuid ei tee siiski vahet piimal ja piimal. Et üks nendest on taimne ja teine sisaldab midagi, mis on loomadest pärit, on tema jaoks veel tundmatu maa. Werneri sõber Elias teab öelda, et ta on taimetoitlane. See on saanud selgeks lasteaias, kuhu ema paneb talle oma toidukarbi kaasa. See aga pole veel teemaks, mida täpsemalt kujutab endast taimetoit, peale asjaolu, et seda serveeritakse eraldi karbist. Eliasele pakutav eritoit pole ka teiste omast väga erinev, sest ema püüab jälgida lasteaia menüüd, valmistades võimalikult sarnase välimusega toite. Kui loomsed toiduained asendatakse taimsetega, saab ka Elias lõunaks seljankat või kotlette keedukartulitega,

nagu kõik teisedki. Laste jaoks ei tähenda erinev ju sageli positiivses võtmes erilist. Rohkem on püüdlust sarnaneda eakaaslastega. Olen viimase aasta jooksul küsitlenud mitmeid veganlapsi ja nende vanemaid, püüdes välja selgitada, kuidas lapsed endale veganiks olemist mõtestavad. Teemasse süvenemise ajendiks on sel sügisel ilmuv raamat „Väikesed veganid: laste kasvatamisest ja toitumisest“, milles võetakse meie elustiil ette nii toitumise kui ka laste mängumaailma vaatepunktist. Ka veganvanemate Facebooki-gruppides jagatakse aeg-ajalt laste toredaid ütlemisi. Näiteks tähendab ühe lapse jaoks vegan lihtsalt häid ja maitsvaid toite – ega emme neid muidu ju ei valiks! Lapsi küsitledes on joonistunud välja, et kolme-nelja-aastase jaoks omab veganlus juba sõnastatavat sisu. Lapsed seostavad toitu loomadega ja, nagu lastele iseloomulik, suhtuvad loomadesse sügava empaatiaga. „Loomadele ei meeldi, et neid süüakse,“ tõi üks kolmeaastane põhjenduseks taimetoitlusele. Eesti Lastearstide Seltsi president dr Ülle Einberg ütles kevadises Vikerraadio „Reporteritunnis“, et veganvanemad ei tohiks rääkida oma lastele õuduslugusid lihatööstusest, sest need võivad põhjustada tundlikule lapsele psüühilise trauma. Segatoidulistes peredes seda nõuannet vaikimisi järgitaksegi, jättes saladuseks, kust tulevad singitükid ja juustuviilud. Mida kaugemasse minevikku jäävad väiksed talud õues kepslevate kanade ja sea viimaste oietega, seda ähmasemaks jääb nii täiskasvanute kui ka laste kujutluspilt toidu teekonnast poelettideni. Olemegi jõudnud naljaka olukorrani, kus veganpere lapsed pajatavad õue peal segatoidulistele lastele, kust tuleb liha nende toidulauale. Üks raamatu jaoks intervjueeritud 10-aastane soome tüdruk Unni kirjeldas mulle hämmastavalt analüütiliselt oma kogemust veganina: „Ma olen alati kuulanud huviga lugusid sellest, kuidas loomad elavad, et oskaksin põhjendada oma sõpradele, miks ma tahan olla vegan. Mulle käib veidi närvidele see, et mu sõbrad tahavad küll kangesti neid asju kuulda, aga kui ma siis räägin, ei jää nad mind uskuma. Ma olen kuulnud nende käest iga2017 sügis VEGAN

pere

suguseid asju. Üks sõber väitis koguni, et loomi on liiga palju ja üleliigsete loomade ärasöömine aitab neid. Mis rumalusi nende vanemad ka ei luuletaks, et nende lapsed jääksid liha sööma!“

Probleem on selles, kuidas asjad on, mitte selles, et neist räägitakse.

Kaheaastane Werner jätkas hiljem arutelu veganiks olemise teemal, öeldes: „Mina olen inimene.“ Kiitsin seisukoha heaks, öeldes, Jäädes veganismile truuks, kurtis Unni siis- et mina olen ka inimene. Sellega ei olnud ki ka muresid, mida veganlus koolilapsele Werner nõus: „Ei, sina oled vegan!“ väitis ta kaasa toob. Teised maiustavad kommidega, vastu. mis veganitele ei sobi. Teised räägivad päevast loomaaias, millest veganite pere kaare- Arutame aga edasi! Sel ajal kui Werner viie ga mööda läheb. Klassikaaslased tulistavad aasta pärast kooli läheb, polegi ta võib-olla küsimustega, millest lapsel on juba kõrini. klassi ainus taimetoitlane, nagu Unni ja Ats peavad olema. Seniks soovin veganperedeTeistsuguseks olemine on koormus, olgu le julgust ja avatust omaenda väärtustega tegemist teistsuguse elustiili, kehaehituse, edasi elamiseks! nahavärvi või päritoluga. Lapsed oskavad olla üksteise vastu väga sallivad, aga ka äärmiselt julmad. „Nõme on see, et sind vahepeal narritakse … ” kirjeldas 9-aastane Ats oma veganiks olemise kogemust. ”Ma ei tee sellest välja, aga ikkagi noh … ignoreerin lihtsalt. Las inimene olla vegan, kui tahab!“ julgustas ta ennast. Olen ise emana murdnud pead, kas teen valesti, pannes oma lapsele lasteaeda ja kooli kaasa eraldi toidukarbi. Kindlasti oleks tema jaoks lihtsam kasvada üles ja otsida oma kohta ühiskonnas, vabana sellest erinevaks olemise stressist. Samas, kas sellist ühiskonda saab üldse olla, kus kõik on sama elustiili, emakeele, isamaa ja ideoloogiaga? Kui sellist ühiskonda püüti vahepeal ehitada, ei lõppenud see lugu edukalt, nagu lähiajaloost teame. Peame vist ikkagi lähtuma sellest, et igal perel on õigus oma väärtustele. Kõikide juures on mõni asi kuidagi teistmoodi. Kui lapsed sügisel lasteaia- või kooliteed alustavad, peaks neile kõigile panema südamele, et nad suhtuksid üksteise erinevustesse lugupidavalt. Ehk lastekeeli: mitte kedagi ei tohi narrida! Las laps olla venelane, vegan, eestlane, moslem, tumedanahaline, paks, prillidega, puudega, kui nii on! Aga kuidas nende õuduslugudega siis jääb? Tõepoolest ei sobi kõige rängemaid detaile lastele esitada, piisab põhiasjade ausast väljaütlemisest. Kuidas loomi koheldakse, on täiskasvanute vastutada. Laps ei peaks tundma ennast toiduvalikute pärast süüdi. Toidutööstust aga peaks kiiresti korrigeerima sellises suunas, et tõde igapäevase toidu taga ei traumeeriks õrna inimhinge. 20

VEGAN sügis 2017

LASTESÕBRALIKKE VEGANTOITUDE RETSEPTE LEIAD BLOGIDEST! Täistera-vegantoidud väikelastele. Anniina Ljokkoi ja Annukka Urpelaineni toidublogi, mille retseptide allikaks on lasteaia menüü. taistera.blogspot.fi Sandra Vungi Vegan. Populaarsete kokaraamatute autori blogis on taimseid versioone paljudest klassikalistest ja lapsepõlvest tuttavatest toitudest. taimetoit.ee Veganmaailm.com – 100% taimne. Kadri Aaviku blogist leiab nii rahvusvahelisi eksootilisema hõnguga roogasid kui ka koduseid toite.

Teeme koos ühe väga vajaliku raamatu! Olen valmis saanud käsikirja raamatule "Väikesed veganid: laste kasvatamisest ja toitumisest". Raamatus tuleb juttu laste kasvatamisest veganina. Mida süüa, kuidas laste pidusid korraldada, kuidas sugulastega diplomaatiliselt suhelda ja palju muud. Oma teadmisi jagavad paljud arstid, toitumisteadlased ja veganpered. Kaante vahel on ka mitmed laste poolt heakskiidu saanud toiduretseptid. Raamatu illustratsioonid teeb Katharina Grepp. Iga raamatu vahele tuleb ka tore värvimisevihik, mis on kokku pandud raamatu ilustratsioonidest.

Raamatu ilmumisest on veel puudu Sinu toetus. Ole hea, külasta Hooandja kodulehte www.hooandja.ee. Leia sealt üles raamatu projekt ja toeta raamatu ilmumist. Sind toetuse eest tänades,

pulmad

Veganpulm:

armastus, mis muudab maailma ― Marimai kesküla

VEGAN sügis 2017

pulmad

ulmad on muinasjutuline hetk kahe inimese elus ning veganpulmad ei ole selles mõttes teistsugused. Siiski on veganpulmal oma sügavam mõte – avaldada austust, hoolivust ja armastust mitte ainult oma väljavalitule ja lähedastele, vaid ka loomadele ja Maale. 5. augustil abiellusid Eestimaa Rohelised juht Züleyxa Izmailova ning samasse erakonda kuuluv Joonas Laks. Züleyxa, hüüdnimega Zuzu, ja Joonase pulma märksõnadeks oli lihtsus, maalähedus ja unelev romantika.

uzu ja Joonase pulma toitlustajaks oli veganite poolt palju kiitust saanud kohvik Vigri. Kohviku enda menüü on alati põlvist nõrgaks võttev ning pulmalised, kes varem suhtusid vegantoitu kahtlustavalt, said meeldiva üllatuse osaliseks. 2017 sügis VEGAN

idu peeti Raplamaal Raikküla mõisakompleksis.

Võimalikult palju püüti teha ise oma kätega. Lauakaunistusena kasutati ananasse ja lilli kohalikelt aasadelt. Lilled korjas pruut koos emaga.

ris Kivisalu meenutus päevast: Tean mitmed " inimesi, kelle arvamus vegantoidust on jäänud pikaajaliselt negatiivseks ainuüksi seetõttu, et esimest korda kokku puutudes on menüü olnud soolavürtsi- ja rasvavaba ehk nö. aurutatud porgand riisipaberis. Mõnus on näha, kui peokorraldajad on pingutanud ja toit on tehtud tõesti hästi ja isuäratavalt. Kuna olen suur soolase fänn, siis minu lemmikud olid lavaširullid herne-mündi pesto, marineeritud peediga ning paprikahummuse, köögiviljade ja tahiini kastmega. Kikerhernekarri ja mõnusalt krõmpsud ahjuköögiviljad olid samuti lemmikud."

VEGAN sügis 2017

attias Turovski meenutus päevast: Pulm " oli väga hubane ja isiklik. Mulle väga toonitatud pidulikud sündmused ei istu, sestap oli väga positiivne üllatus, kuidas noorpaar koosviibimise lahendanud oli - koduselt ja mõnusalt. Asukoht oli samuti huvitavalt valitud, Raikküla mõisakompleks on põnev ja rikka ajalooga paik. Kindlasti oli majavaimudelgi hea meel, et aegade unustusse jäänud hoonetes jälle pidulikke sündmusi ette võetakse. Zuzu ja Joonase pulmad olid üleni vegan, toitlustuse eest vastutas Vigri kohvik, oli kohe näha, et rõhku oli pandud lihtsusele ja loodussõbralikkusele. Suupisted olid maitsvad ja kodused, sojakoorega kartulisalat viis keele alla. Magustoiduks olid kast mureleid ning mu suur lemmik, rohelised herned otse põllult. Pulmatordiks oli suurejooneline toortort. "

ruut kleit MS Vintage poest, peigmehe riietuse aitas nädal enne pulmi kokku panna Baltmani peadisaner ja peretuttav Aivar Antonio Lätt, kes poolteist nädalat enne pulmi ülikonna osad Baltmani poodidest kokku otsis. 2017 sügis VEGAN

elustiil

ELU ESIMENE DAIVIMINE: VEEL ÜKS VIIS, KUIDAS MAAILMA PÄÄSTA ― marimai kesküla―

VEGAN sügis 2017

elustiil

Kell on kümme läbi ning vaatan auto aknast, kuidas kaupluse töötajad koju kiirustavad. Ilmselt ei tule neil mõttesegi, et neid jälgiv blondiin ootab sobivat hetke poe prügikastist toitu otsima minekuks. Olen pabinas, see on mu esimene kord proovida dumpster diving’ut ehk maakeeli daivimas käia ning peas liiguvad igasugused mõtted – kas pean üleni prügikasti sukelduma; kas seal üldse on midagi, mis on seda väärt; kas hiljem julgen neid asju ka tarbida; mida arvavad mu sõbrad, kui asjast kuulevad või veel hullem, kui mõni tuttav juhtub mind nägema? Kauplus on pool tundi suletud olnud, nüüd pean veel ära ootama oma esimese daivimis kaaslase ja mentori Annika (nimi muudetud). Tema on asja harrastanud juba aastaid. Alustas elades Hispaanias, kus sedalaadi eluviis on tavaline nähtus. Päise päeva ajal kohtab Hispaanias tänavatel tihti ostukärudega tegelasi, kes prügikastide vahel jalutavad ning head ja paremat otsivad. Selline ettevõtmine on sealses ühiskonnas koguni nii tavaline nähtus, et kaupluste omanikud panevad harilikult korraliku kraami prügikasti kõrvale, ootusega, et see sealt minema viiakse. Lisaks toidule on Hispaa-

nia võimalik daivides leida riideid, jalanõusid, mööblit jms. Eestis on see elustiil väiksema grupi mängumaa. Osati seetõttu, et eestlane kipub olema konservatiivne ning talle ei meeldi „igasuguste veidrustega“ silma paista. Teisalt on kauplused daivimise keeruliseks teinud. Kauplused, kus ära visatava kraami hulk on suurem ja kvaliteetsem, on enda prügikastid kas lukustanud või kasutavad sootuks prügipressi. Prügikastide lukustamine tuleb paljuski sellest, et sageli jätavad neid külastavad tegelased endast maha segaduse, kuid siin ei tasu vaadata pahaselt daivijate poole. Segaduse tekitajateks on elu hammasrataste vahele jäänud, kes ei ole seda elustiili valinud oma liigtarbiva ühiskonnavastase seisukoha väljendamiseks. Üheteist aeg jõuab kohtumispaigale ka Annika, kaasas seljakott ning uus pähe kinnituv taskulamp, mille ta oli spetsiaalselt daivimise tarbeks soetanud, ning meie teekond esimese „aardelaeka“ poole algab. Esimene prügikast, mida külastame on eemalt vaadates väike, kuid kuna olen oma elu

2017 sügis VEGAN

Terve ja rõõmus. Loomulikult.

Kaubamaja Biomarket

Rocca Al Mare Biomarket

Solarise Biomarket

Ülemiste Biomarket

Mustamäe Biomarket

Balti Jaama Turu Biomarket

www.biomarket.ee

Viimsi Biomarket

Tartu Biomarket

Pärnu Biomarket

elustiil persoonid

esimesel daivil, ei hakka Annika juhtimises kahtlema. See otsus õigustab ennast täiesti, sest kui kaane avame vaatavad meile vastu terve kott punaseid paprikaid, mis on korralikult pakendatud ning nagu meie jaoks sinna pannud. Kukalt paneb kratsima, et mitte ühelgi paprikatest pole halvaks minemise märki – ei hallitust, pehmeid ega kuivanud kohti. Täiesti ilusad prinkis aedviljad, mida võiks poest osta isegi allahindluseta.

üldse vale otsus, sest kui meie prügikasti juurest lahkusime, tulid meile vastu kaks jalgratturit, kes oma vahel rääkisid, et oi, nad käisid juba seal. Usun, et see märkus käis meie kohta.

Lisaks paprikatele leiame kotitäie pirne ja õunu, värsket kartulit, hulga banaane ning baklažaani. Natuke sobrades tulevad välja ka kaks arbuusi. Terve vili on ilmselt halvaks läinud, kuid pooliku ainus viga on see, et sellel pole kile peal. Annika juhendab, et kui midagi koju viia, tuleb kindlasti seda pesta ning võimalusel isegi koorida, kuid kui on asi, mida pesta ega koorida ei saa, on parem maha jätta. Kunagi ei tea ju, mis seal prügikastis enne olnud on.

Kolmas ja neljas prügikast asusid avalikumas piirkonnas kui eelmised kaks, nimelt kesklinna lähedal sõidutee ääres ning iga mööduja sai imetleda, kuidas me peadpidi prügikastis tuhnime. Õnneks eelmised korrad andsid julgust juurde ning kerge piinlikus tunne tasus ennast ära, sest viimasest konteinerist leidsime mitu kinnist pudelit pastoriseeritud jõhvika smuutit, mille „parim enne“ möödus küll eelmisel päeval, kuid siin kohal on hea teada, et „kõlblik kuni“ tähendab kuupäeva, peale mida ei tohiks toodet enam tarbida. Toit, millel on väljend „parim enne“, ei ole pärast esitatud kuupäeva möödumist enam parimate omadustega, kuid on teatud aja jooksul söögikõlbulik.

Teine prügikast, mida külastame on küll suurem, kuid kuna triiki kraamiga täidetud, siis sealt on millegi asjaliku leidmine keerulisem. Sealsetest leidudest on kõige märkimisväärsem karp šampinjone, kus pealmised seened on küll veidi kuivanud ja tumedad, kuid nende all tunduvad olevat täitsa korralikud. Leidsime ka terve kasti kirsse, kuid kuna osa neist oli halvaks läinud, jätsime saagi neile, kes viitsivad korralikud välja sorteerida ning see ei olnud

Sellega me oma ringi lõpetasime. Kokku saime 250 grammi tomateid, kaks mandariini, 1,75 kilo paprikaid, 1,15 kilo õunu, pea kolm kilo värskeid kartuleid, natuke alla kilo porgandeid, ühe ilusa baklažaani, umbes kilo viinamarju, 1,36 kilo pirne, 1,7 kilo banaane ja kolm Kadarbiku jõhvika smuutit. Šampinjonid, mis daivimise hetkel tundusid lootust andvad, olid siiski lähemal vaatlusel kahtlased ning jätkasid oma teekonda prügimäe poole.

2017 sügis VEGAN

elustiil

DAIVIJA MEELESPEA: 1. PANE PAIKA PLAAN. Kontrolli, et prügikastid, mida otsustad külastada, ei oleks kinnises aias, märgistatud keelavate siltide vms. Kui märkad konteineri juures midagigi hoiatavat, jäta see parem oma plaanist välja. 2. KONTROLLI OMA ÜMBRUSKONDA. Plaani oma daivimised kas varajasse hommikusse või hilisõhtusse, kui rahvast enam palju ei liigu. Nii väldid ebamugavaid olukordi. 3. VALMISTU KA VAIMSELT. Enamus inimesi peab prügi tabuks ning kokku puudet sellega tülgastavaks. Kuna see on käed-külge ja vahest üsna räpane tegevus, on mõistlik võtta endale hetk vaimseks ettevalmistuseks. Kui sa oled ülitundliku lõhnatajuga, on vahest targem daivimine oma hobide nimekirjast välja jätta. Kui aga otsustad minna, pea meeles, et aitad vähendada ühiskonnas kasvavat prügiprobleemi. See mõte võib vähendada esimeste kordadega kaasas käivat ebamugavus tunnet. 4. RIIETU VASTAVALT. Suure tõenäosusega määrduvad su riided daivides, seega kanna riideid, millest ei ole kahju. Mugavad riided aitavad sul paremini liikuda, kui peaks näiteks tekkima vajadus konteinerisse ronida. Kanna pikkade varrukatega ja säärtega riideid, siis ei paljasta sa oma nahka võimalikele bakteritele. Eemalda kõik aksessuaarid, mida sa ei taha kaotada. 5. VARUSTA ENNAST ABIVAHENDITEGA. Vastupidav seljakott või suurem kast on heaks abivahendiks leidude koju tassimisel. Kasti saad ka kasutada väikese trepina, kui oled lühemat kasvu või kui on vaja konteinerisse ronida. Tugevate töökinnastega on julgem prügikastis tuhlata, eriti head on need, mis on osaliselt kummiga kaetud, sest need ei vetti nii kiiresti läbi. Kui ei leia kummiga kaetud töökindaid, võid ka tavalistele kummikinnastele töökindad peale tõmmata. Taskulamp, eriti sellist tüüpi, mille saad peakülge kinnitada, on tänuväärne abimees. 6. VÕTA AINULT ASJU, MIDA SA TARBID. Kuigi ahvatlus haarata kõike on suur, vaata siiski kriitilise pilguga. Kui sa ei soovi täiesti korralikku toitu maha jätta, kuid enda söögivarudest juba piisab, on võimalik jagada see abivajajatele. Otsi enda lähedal mõni raskustes pere või muu abivajav inimene ning toimeta osa saagist talle. Võid teha ka Facebooki grupi, mille kaudu oma saaki teistega jagada. 7. OLE VALVAS. Pea meeles, et daivimisele ei vaadata alati lahke pilguga. Jälgi ümbrust ning ole valmis hetkega lahkuma. Veeda võimalikult vähe aega ühes punktis ning liigu edasi kohe, kui oled lõpetanud. 8. ÄRA JÄTA MAHA SEGADUST. Kui sa võtsid prügikastist välja midagi, mida sa ei vaja, pane see lõpuks kindlasti tagasi. Kui leiad ka muud prügi, mida sa ise ei ole tekitanud, on ilus see siiski prügikonteinerisse panna. Jäta alati ümbrus sama puhtaks või puhtamaks, kui see oli enne sind. 30

VEGAN sügis 2017

elustiil

MIDA VÕTTA, MIDA JÄTTA JA MIDA EDASI TEHA: 1. Kui leiad pakendatud toitu, vaata, et pakendid oleksid kinnised ning jälgi kuupäeva. „Kõlblik kuni“ tähistab aega, millest alates toode on riknenud, „parim enne“ tähistab parimat värskus perioodi ning sobib veel tarbida. Konservtoidud või kuivained on tarbitavad tavaliselt veel kuid peale „parim enne“ möödumist. 2. Kergesti aeguvaid tooteid tarbi koheselt. Täpilised banaanid, pehmed avokaadod jms võta kasutusele võimalikult kiiresti. Kuumata kõike, mida vähegi kannatab. Sellega hävitad võimalikud bakterid. Puuviljad, aedviljad ja muu, mida kuumutada ei soovi või ei saa, koori kindlasti. Kui soovid midagi säilitada, on heaks võimaluseks hapendamine või moosiks tegemine. 3. Kui kahtled, ära võta. Kasuta loogilist mõtlemist ning kui midagi tundub vähegi kahtlane toidu juures, on targem see jätta. Vaata hoolikalt, kas märkad hallitust või tunned mõnd kummalist lõhna. Need on esimesed selged märgid riknemisest. Kontrolli kõik kaasa võetud kraam kodus veelkord hoolikalt üle. Ära kindlasti tarbi asju, mis on ülessulanud!

OHUTUS EELKÕIGE: 1. Kunagi ei tea, mis võib prügis olla – purunenud klaas, hallitav toit, ohtlikud ained. Kõik need võivad kahjustada su tervist. Ära rapsi ja rahmelda, nii ei pruugi ohtu märgata ning võid ennast vigastada. 2. Keegi võis jõuda enne sind. Prügikonteinerid on ligitõmbavad paljudele loomakestele, seal hulgas hiirtele, rottidele, igasugustele putukatele. Enne kui jalad ees konteinerisse sukeldud veendu, et plats on puhas ja sa ei põrka kokku mõne närilisega, kes seda konteinerit oma koduks peab. 3. Kohe pesema. Kui oled koju jõudnud, käi pesemas. Pese end kuuma vee ja antibakteriaalse seebiga ning ära unusta šampooni. Pööra erilist tähelepanu kõrvadele, küünealustele jms. 4. Kontrolli üle kogu kaasavõetud varandus. Pese hoolikalt kõik pakendid, puuviljad, aedviljad jm. Kuumtöötle kõike, mis võimalik. Koori puuvilju, aedvilju, juurikaid enne tarbimist. Kui leiad kodus, et mõni asi on ikkagi kahtlane, ära seda kindlasti kasutusse võta.

2017 sügis VEGAN

persoon

Skänni QR-koodi toote kiireks leidmiseks 32

VEGAN sügis 2017

persoon nõuanded

RÄNNAKUL VEGANLUSSE Ei möödu vist nädalatki järjekordse uudiseta, et keegi kuulsustest on hakanud veganiks ning kiidab selle elustiili eeliseid tervisele. Sõna „vegan“ on järjest levinum päring suuremates otsingumootorites ning täistaimsete toitude retseptiraamatud müüvad nagu soojad saiad. Kuid kas loobumine loomsetest võetustest on nii lihtne nagu see kõlab?

― Marimai Kesküla FotoD: Kristi Mitrofanov

2017 sügis VEGAN

persoon

leminek omnivoorselt toitumiselt herbivoorsele võib nii mõnelegi tuua kaasa nii füüsilisi, sotsiaalseid kui majanduslikke katsumusi. Püüdlus loobuda oma vanadest lemmiktoitudest, nagu juust, võib osutuda raskemaks, kui lähedased pööritavad toetamise asemel silmi. Taimsete piimade harjumatu mekk võib viia maitsemeele hetkelisse segadusse ning niinimetatud stressitoidud, nagu jäätis ja taimne piimašokolaad, võivad maksta kordades rohkem kui nende loomsetest koostisosadest vasted. Ning peagi avastab alustav vegan, et peab niigi segases olukorras kulutama aega koostise lugemisele, sest poodides või söögikohtades leiduvad valmistoidud võivad sisaldada peidetud loomseid produkte. Siiski on veganite arv märkimisväärses tõusutrendis: Ühendkuningriigi veganseltsi Vegan Society ja ajakirja Vegan Life tehtud 2016. aasta uurimuse kohaselt on üle poole miljoni brittidest veganid. See on 1,05% Suurbritannia elanikkonnast. Uuring leidis ka, et 3,25% ehk umbes 1,68 miljonit inimest on kas ve g e t a a r l a s e d või veganid. Kahjuks ei tea keegi, kui palju inimesi vegani või taimetoitlasena läbi põrub. On tehtud oletusi, kuid kindlad andmed selle kohta puuduvad.

...kui mulle ei sobi algne versioon, mis ma sellest siis üldse söön.

Näitleja Liis Lass, kes sai avalikkusele tuntuks saates „Su nägu kõlab tuttavalt“ osalemisega, hakkas teadlikult loomseid tooteid vältima peale filmi „Must alpinist“ Siberis toi34

VEGAN sügis 2017

tervis

WHEATY JA VIANA VEGANTOOTED SUUREPÄRASED LIHA ASENDAJAD. Wheaty tooted on valmistatud nisuproteiinist ehk seitanist. Viana tooted on valmistatud sojast. Valikus vegantooted: šnitsel, salaami, chorizo, hot-dog, praevorstid, suitsutatud seitani viilud, kanafileed, kananagitsad, kevadrullid…

Müügil:

LOOMULIK VALIK 100% TAIMNE SUHKRUVABA

Müügil:

persoon tervis

teistest ülemana. Jutlustamine, narrimine ning ennast teistest paremaks pidamine ei ole muidugi alati reegel, kuid seda juhtub veganitega Kui sa oled veganlusega alles alus- üsna sageli. Kui oled oma veganteekonna algutanud, siis on hea teada nelja sammu, mis ses ja märkad enda juures neid jooni, siis ära käivad iga õppeprotsessi kohta. sellest heitu, paljud on enne sind samu vigu teinud. Sinu eeliseks on teadlikkus ning selle 1. Esimene taimepiima ostmine. Esimesi käitumismustri kontrollimine. samme veganina võiks nimetada „teadmatuks kompetentsi puudumiseks“: otsustad 2. Oeh, ma tunnen puudust! Teine staadium on hakata veganiks ning avastad, et tead vegan- „teadlik kompetentsi puudumine“. Sa saad aru, lusest väga vähe. Uue meeleseisundiga kaas- et sul on teadmistest puudu, sa ei suuda leida neb elevus ja entusiasm: sa suudad muuta õiget toodet, et asendada vanu lemmikuid, ning maailma, täiesti üksinda! Sa tunned ennast vahel tabab sind isu millegi järele, millest loonatuke (kuigi kõrvaltvaatajatele –palju – roh- busid. Sinu katsetused köögis võivad nii mõnikem kui natuke) nagu ära lõigatud teistest, gi kord pehmelt öeldes ebaõnnestuda, isegi kui mitte-veganitest, kuid sa ei hooli sellest. Sa proovid retsepti jälgida. Paljud inimesed tunvõid hakata jutlustama teistele veganlusest, nevad ennast halvasti oma ebaõnnestumiste, narrima mitte-veganeid ja tundma ennast isude, möödapanekute pärast ning kahtlevad

sammu veganluseni

VEGAN sügis 2017

persoon

munud võtteid. Juba paar aastat enne seda sõi ta üsna vähe liha, kuna see lihtsalt ei maitsenud talle. „Mäletan, kui mõtlesin, et ei-ei, proteiini peab ju ikka saama. Siis vahel sõin kana, kuna uskusin tol ajal, et see on oluline,“ meenutab Liis, lisades, et ühel hetkel märkas, et tarbib liha ainult siis, kui see enam ei välimuselt ega maitselt üldse oma algset vormi ei meenuta. „Näiteks, kui kana oli kergelt praetud, siis ma seda ei tahtnud. Ainult siis, kui ma olin selle üdini ära praadinud, ära kõrvetanud, maitseainetega täielikult üle maitsestanud, siis ma sõin. Sellel hetkel hakkasin küsima, et kui mulle ei sobi algne versioon, mis ma sellest siis üldse söön.“

„Kui sul nälg tuleb, küll siis sööd!“

Siberis käis Liisil peas klõps ära. „Seal ei ole sul mitte midagi peale looduse ja aja iseendale. Kui oli võttevaba päev, siis ma käisin jalutamas, ronisin mäkke või lugesin raamatut. Aega oma sügavamate mõtetega tegelemiseks oli üle aastate esimest korda,“ meenutab Liis ning lisab, et sageli tulid tal Siberis meelde laused, mis talle oli öelnud ema, à la „Kui sul nälg tuleb, küll siis sööd!“ „Aga näe, ei söönud. Istusin pea iga õhtu pärast pikka

oma võimes jätkata. See on hetk, kus paljud 4. Olen läbi ja lõhki vegan. Viimane etapp on katkestavad ning pöörduvad tagasi endise „teadmatu kompetents“. Palju õnne, oled nüüd elustiili juurde. tõeline vegankangelane! Sinu elustiil tundub normaalne, vaevatu ja lõbus. Võid avasta3. See veganlus tundub isegi ok. Järgmine da, et sinu maitsemeeled on muutunud ning samm on „teadlik kompetents“: sa oled juba sind isutab nüüd ainult vegantoitude järele. õppinud, kuidas viljeleda veganelustiili, kuid Sa oskad oma segatoidulisi sõpru alati üllatapead siiski keskenduma. See on aeg, kus loed da hõrgutavate veganroogadega, sa suudad palju, kuid hea kirjanduse asemel koostisosa- (peaaegu) alati rahulikult vastata inimeste küde nimekirjasid. Sa otsid aktiivselt asendusi simustele veganlusest ja sa ei suuda uskuda, oma vanadele lemmikutele ja sul on õnnestu- et kunagi ei olnud sa vegan. nud paljud neist juba välja vahetada. Kui muutusid veganiks tervise pärast, hakkad selles Mäleta, miks sa oled vegan! Veganlus on pifaasis tavaliselt uurima ka veganluse eetilisu- dev õppimise ja uute seikluste jada, milles iga se kohta. Sa otsid kontakti teiste veganitega, samm annab võimaluse areneda ja kasvada. tundes nende vastu soojust ja sõprust, ning Igaüks meist päästab iga päev süütuid tunnesa suudad vaos hoida soovi kägistada ini- tusvõimelisi olendeid. Mis saaks olla veel pamest, kes järjekordselt küsib, et kust sa oma remaks motivatsiooniks? valgud saad.

2017 sügis VEGAN

persoon

võttepäeva keedetud loomalihaga õhtusöökide ees ja läksin koriseva kõhuga magama. Tollal ma veel ei teadnud, et minust saab taimetoitlane.“

seda hommikuputru koos teistega, kui keegi pidi selle tegemiseks varem ärkama. Kuidas see minule nüüd ei sobi?“ seletab Liis oma probleemi. Siiski proovis Liis viimasel matkal endale vajamineva söögi kaasa võtta, sest külapoodide valik ei ole alati vegansõbralik, ja tal õnnestus oma reisikaaslastelegi pakkuda taimset vorsti ja veganmäärdeid. Kuid matka lõpus sai kaasavõetud söögipoolis ikkagi otsa ning Liis oli sunnitud tegema erandeid. Sellest kõigest on ta õppinud, et ettevalmistus on põhiline.

Liisi jaoks ei ole aga see otsus olnud nii lihtne ja meeldiv nagu ta seda teiste eeskujul ootas. „Ma oma isiksuselt kaldun perfektsionismile. Kui ma veganluse leidsin, siis tegin seda maksimaalselt: lisaks toidule vahetasin kõik kosmeetika välja, garderoob üle vaadata. Nii tekkiski mul crash, sest polnud harjumust välja kujundatud. Harjumus nõuab ju aega ning proov sadat harjumust korraga omaks Kui sotsiaalsete olukordadega tuleb Liis veel võtta viiski mind kriisi.“ enamjaolt toime, siis vegantoiduvaliku kesisusega on tal raske kohaneda. „Pole leidnud Kuigi Liis on katsunud püüdlusi veganluse veel ühtegi võrdväärset asendust hapukoorepoole pigem enda teada hoida, ei ole jäänud le ja munale.“ Kuid Liis arvab, et aja jooksul ka tema sotsiaalsest survest puutumata. suudab ta ikkagi ka need välja vahetada. Li„Seda, et ma liha ei tarbi, ei pandagi nii väga saks alternatiivide puudusele on Liisile vahel tähele, aga et ma mingisugust kummalist rii- probleemiks ka see, et mõned taimsed toidud sipiima joon, märgatakse sageli.“ Lehmapii- või maitseained, mis on väga levinud, lihtsalt ma vahetas Liis ei maitse talle. välja juba enne „Aga olen teinud lihast loobumist, endaga kokkusest probleeleppe, et mis siis mid näonahaga ikka – söön neid on teda kimbuasju, mis maitsetanud aastaid. vad.“ Näiteks üks Olles uurinud vegantoit, mida akne ja loomse Liis on valmis piima vahelisi kasvõi elulõpuni seoseid, hakkas sööma, on VegLiis võimaluse Machine'i Mother korral oma taimTrucker burger set piima kaaja lemmikjoogiks sa võtma. „Eks on talle HeyDay pannakse ikka mahlad. tähele, et ma kohvikus oma Vaatamata raspudelikesega kustele on Liis käin,“ muigab siiski optimistlik Liis. Kui aga keegi selle kohta pärib, siis üri- ega löö käega. Kuigi veel ei taha ega saa ta tab ta enne põhjalikumat aruandmist selgeks ennast päriselt veganiks nimetada, on eesteha, kas uurija ikka tahab vastust teada ning märk olemas ning väikeste sammude haaval, kas tal selle jaoks aega on. „Vahel küsitakse et mitte uuesti krahhiga lõpetada, ta ka sinlihtsalt niisama jooksu pealt või küsimise pä- napoole pürgib. rast. Siis ma ei hakka neile seletama,“ räägib Liis, et põhjuste valgustamiseks on vaja aega See, kuidas meie veganitena Liisi püüdluning kahepoolset kohalolu. sesse suhtume, defineerib veganlust ühiskonnale laiemalt. Me võime võtta hoiaku, et Sotsiaalne dilemma on Liisil tekkinud ka järelikult ta ikka ei taha piisavalt, ning selle näiteks jalgrattamatkadel, mida nad endiste seisukohaga panustada vihase vegani stekoolikaaslastega ühe õppejõu eestvedami- reotüübi kinnistamisesse. Kuid meil on ka sel korraldavad. „Me käime läbi kauneid ja võimalus olla toetavad ja kannatlikud, sest põnevaid paiku, kohtume huvitavate kultuuri- kord oli ju enamikul meist aeg, kus seda vategelastega – need on tõeliselt inspireerivad jasime. hetked. Kuid just sellisel koosviibimisel jookseb mul tõesti juhe kokku – kuidas ma ei söö

Pole leidnud veel ühtegi võrdväärset asendust hapukoorele ja munale.

VEGAN sügis 2017

tervis persoon

2017 sĂźgis VEGAN

aktivist

Kristina Mering:

Peab olema sõnumeid ka neile, " kes ei hakka kohe veganiks." ― Marimai kesküla

Kristina Mering on loomaõiguste aktivist, kelle nimi on ilmselt paljudele veganitele teada-tuntud. Kristina on osalenud organisatsioonide Loomade Nimel ja Loomus asutamises. Kuigi aktivisti elu võib eemalt vaadetes tunduda õilis võitlus suurema eesmärgi nimel, on sellel ka oma varjupool. Kaastundeväsimus ja läbipõlemine on sellel alal tegutsejate seas sagedased nähtused. Kristina on aga leidnud viisi, kuidas neid vältida, ning nüüd loonud koguni uue loomaõigusliku ühenduse: Nähtamatud Loomad.

VEGAN sügis 2017

aktivist

Siiski ei jõudnud ta kohe loomaõigusteni. Tagantjärele näeb Kristina, et tänu just sellele kogemusele suudabki ta mõista neid inimesi, kes ei ole veganid. Oli ta ise ju kord väga hooliv ja tundlik ebaõigluse suhtes, kuid tal ei tulnud pähegi, et tema igapäevased tarbimisharjumused põhjustavad kannatusi nii paljudele tundevõimelistele olenditele. „Enda arust tegin kõike, et maailm muutuks paremaks, kuid minu peas ei käinud seda klõpsu ära, et farmiloomad väärivad samamoodi tähelepanu. Isegi kui lugesin keskkonna kohta, siis toona, enam kui 10 aastat tagasi ei näinud mitte kuskil, et lihatööstus põhjustab ka keskkonnaprobleeme.“ Lõpuks Kristina läbi lugemise ikkagi loomadeni jõudis ning see tuli, nagu ta ise ütleb, kui välk selgest taevast. „Saades teadlikuks sellest, kuidas suurtööstustes loomi koheldakse, muutus kogu mu arusaam maailma toimimisest. See pani mu fookuse paika ning sain aru, et loomad on need, kes vajavad kõige rohkem minu tähelepanu. Minu jaoks on tegu kõige põletavama probleemiga kaasaegses ühiskonnas, mille lahendamise poole õnneks üle maailma igapäevaselt liigutakse.“ Tänaseks on Kristina olnud 11 aastat vegan ja panustanud aktiivselt sellesse, et ka Eesti maailma loomaõiguslusvaadetega kaasa läheks.

uba varajases teisme-eas tõmbas Kristinat aktivismi poole. „Enne kui ma loomadega seotud ebaõiglusest teadlikuks sain, huvitasid mind teistsugused ühiskonna valupunktid: keskkond, globaalne vaesus, reostus, suurte korporatsioonide kurjad teod süütute inimeste vastu,“ meenutab Kristina. „Kuna koolis ei käsitleta antud teemasid eriti, siis lugesin nende kohta palju iseseisvalt.“ See oli noore aktivisti jaoks esimene hetk, kus ta mõistis, et kõik, mis maailmas toimub, ei ole tavainimesele alati teada. Küsimused, miks valitseb ilmas selline ebaõiglus ja miks sellest ei räägita, motiveerisid teda asja sügavamalt uurima.

Kristina meenutab, et noore teismelise ja algaja loomaõigusaktivisti ning veganina toimis ta rohkem kire kui mõistuse järgi. See muidugi ei tähendanud päris sellist tegutsemist nagu KAPO 2009. aastal väitis, nimetades gümnaasiumiealisi noori terroristideks, kellel oldavat juba pikemalt silma peal hoitud. Tegelikkuses olid suurimad aktsioonid, millega tol ajal hakkama saadi, lendlehtede jagamine ja protestide korraldamine. „Oma aktivisti-„karjääri“ võiksingi jagada pooleks. Esimesed viis aastat olin ma väga noor, pigem radikaalne ja väga otsekohese sõnumiga. Mulle oli igal võimalusel veganlusest ja loomade kannatustest rääkimine suurema tähtsusega kui näiteks strateegiline planeerimine või analüütiline ja kriitiline mõtlemine, et kuidas ja millal on hea nendest teemadest rääkida.“ Suhtlemisoskust ja toimiva sõnumi levitamist hakkas Kristina uurima, kui ta tegutses Loomade Nimel liikumises pressiesindajana. „Kui alustasime, siis saime üsna varsti aru, et meil puudus kõneisik – kõik olid noored teismelised ja kellelgi polnud kogemust. 2017 sügis VEGAN

aktivist

Kristina 2008. aastal tsirkusevastasel meeleavaldusel.

Hakkasin avalikku esinemist, intervjuude andmist ja sõnumi edastamist õppima, sest keegi pidi ju seda tegema,“ naerab Kristina, rääkides, et talle sai üsna kiiresti selgeks, et jäiga ja konflikti tekitava sõnumiga kaugele ei jõua. „Ei saa minna andma intervjuud suhtumisega, et kuule sina, kes sa mind intervjueerid, hakka ka veganiks.“ Neiu radikaalne suhtumine hakkaski muutuma, kui tuli avalikult hakata loomasid esindama. Siis sai Kristina aru, et tema sõnadel on tagajärjed ning ta saab läbimõeldud suhtlemisega neid suunata. „Loomaõiguste ja veganluse kommunikatsioon peab olema argumenteeritud, tõsiseltvõetav, toetuma faktidele. Kui me räägime loomade õigustest, siis ma näen, et see sotsiaalne liikumine ei hakka ühiskonnas suuremat mõju avaldama, kui me rõhume ainult sellele, et meil on moraalselt õigus,“ selgitab Kristina, lisades, et mui42

VEGAN sügis 2017

dugi ei tähenda see, et peaksime tundetud ja külmad olema. Emotsioonidel on oma roll, aga need ei tohiks viia konflikti tekkimiseni. „Enamik inimesi ei langeta oma igapäevavalikuid läbi moraali, vaid lihtsuse, läheduse ja teiste jälgimise põhjal. Kui veganliikumine keskendub ainult moraalile, kõnetame me paraku palju väiksemat osa ühiskonnast,“ on Kristina jõudnud järeldusele pärast pea 11-aastast tegutsemist loomade heaks.

ENESEOHVERDUS EI OLE EFEKTIIVNE AKTIVISM Ilmselt enamik veganeid, kes on elustiili muutnud eetilistel põhjustel, teavad, mis tunne on näha esimest korda intensiivfarmide suletud uste taga toimuvat. See abitu

aktivist

tunne ja soov anda endast kõik, et midagi muuta, saadab edaspidi igal eluhetkel. Nii võib juhtuda, et proovitakse igal võimalikul moel tegeleda loomade eest seismisega ning selle kõige varjus unustatakse iseennast. Säärase kirgliku tegutsemise pahupoolel peitub aga kaastundeväsimus ja läbipõlemine. Selle vältimiseks on Kristina hakanud teadlikult võtma aega endale. „Sageli hoolivad veganid väga palju, nad käivad oma päevatööl, tegelevad õhtul aktivismiga, aga ei hoolitse iseenda eest. Nad ei mõtle, mida nad ise tahaks teha, mis neile isiklikult meeldiks. Neid küsimusi peaksid aktivistid endalt rohkem küsima. Otsige aega iseendale, tehke midagi toredat, mis ei kätke endas ainult teistele loomade kannatutest rääkimist. Minge võtke sõpradega õlu või klaas veini, lõõgastuge, minge kinno või parki jalutama, jooksma – kindlasti peaks sporti, kas või natukene, kõik tegema. Lõpptulemusena aitab see, kui me mõned tunnid nädalas ei tegele loomadega, meil pikemas perspektiivis loomi paremini aidata.“

elus oleks saanud veidi rõõmsam olla,“ meenutab Kristina algusaastaid. Kuigi Kristina teeb seda, mis on tema kutsumus, tõdeb ta, et sageli tuleb rinda pista väga raskete ülesannetega. „Kui koostasin Nähtamatute Loomade jaoks puurikanade kampaania lendlehte, kammisin läbi andmebaaside kaupa puurikanalates tehtud fotosid ning vahepeal tundsin küll, et mul on peaaegu kõige hullem töö maailmas. Ma vaatasin lihtsalt neid katkiseid, mädanevaid, ilma sulgedeta, kurbade silmadega kaamerasse vaatavaid kanu ja mõistsin, et ega ma ei jää ju sellest puutumata.“ Samas on märgata, et selle kannatuse nägemine annab Kristinale motivatsiooni oma tööd sama pühendunult jätkata. „Kui hoiad silme ees neid, kellel meie abi praegu kõige rohkem vaja on, siis pole nii raske ennast ületada ja ka keeruliste olukordadega hakkama saada,“ ütleb ta.

NÄHTAMATUD LOOMAD: UUS PRAGMAATILINE SUUND LOOMADE AITAMISES

„On õnnelik juhus, et mina ei põlenud läbi, sest esimese poole oma aktivistikarjäärist ei hoolitsenud ma üldse enda eest. Olin üli- Eesti on erakordne selle poolest, et kui teismotiveeritud, liialt ennast ohverdav ning ta- tes riikides on ühiskond läinud veganlusele gantjärgi tundub mulle, et see periood minu üle samm-sammult pärast taimetoitluse

2011. aastal Raadio 2 saates debateerimas teemal "Lihasöömine - poolt või vastu".

2017 sügis VEGAN

aktivist

Euroopa Parlamendis loomade õigustest rääkimas.

buumi, siis Eestis jäi vegetaarluse periood vahele ja hakkas kohe kasvama just veganite kogukond. Taimetoitlus on üleminekuperioodiks olnud pigem indiviidi tasandil. Kuigi esmapilgul tundub see tore asi, mille üle uhkust tunda, tulevad lähemalt vaadeldes välja säärase hüppe miinuspooled. Nimelt on see tekitanud näilise kõik-või-mitte-midagi suhtumise ning palju on inimesi, kes isegi ei proovi, sest nende jaoks on veganlus liiga kauge. Selle tühimiku täitmiseks on Kristina loonud uue organisatsiooni Nähtamatud Loomad, mille peamiseks missiooniks on anda infot ja teadmisi ka neile, kes ei saa või kardavad kohe pea ees veganlusse hüpata. „Peab olema sõnumeid ka neile, kes ei hakka kohe veganiks, ja see on üks põhjus, miks Nähtamatud Loomad sündis. Et oleks erinevaid sõnumeid, et kõnetada erinevaid sihtgruppe. Neid, kes tunnevad, et ei suuda kohe veganiks hakata, prooviks suunata lihavähendamise poole,“ selgitab Kristina. „Iga samm, et vähendada ühiskonna sõltuvust loomsetest toodetest, on oluline. Kui mul on valida, kas öelda „hakka veganiks“ ja valdav osa ühiskonnast ei tee seda, või „pea Taimset Teisipäeva ja vähenda lihatarbimist“ ja ma saan suure osa inimestest pardale, siis 44

VEGAN sügis 2017

muidugi langetan valiku, mis lõpptulemusena aitab kõige rohkem loomi.“ Üks taktikaline osa efektiivsest aktivismist on tundlik ja hea kommunikatsioon. „Kui näen, milline on veganite kuvand meedias, mõistan, miks hetkel maine kõige parem ei ole. Loen tihti uuringuid veganluse kuvandist ja näen, kuidas meie endi arusaam erineb kardinaalselt sellest, kuidas laiem ühiskond veganeid näeb. Uuringute järgi tajuvad paljud, et vegantoit tähendab millegi olulise ja hea puudumist. Seepärast oleme Nähtamatute Loomadega läinud seda teed, et kogu meie poolt pakutav toit, retseptid ja muu toiduga seonduv on küll vegan, aga me ei kasuta seda sõna. Eesmärk on jõuda võimalikult paljude lihatarbijateni ja valime lähenemise, mis meid kõige efektiivsemalt nendeni viib. Lõppude lõpuks on eesmärk kannatusi vähendada ja sinna meie organisatsiooni fookus sätitud on,“ sõnab Kristina ja lisab, et ta ei taha teha kampaaniaid, mis jõuavad ainult veganiteni ja mida sotsiaalmeedias laigivad ainult need, kes juba oma elus head valikud langetanud on. „Eesmärk on kõnetada võimalikult suurt osa ühiskonnast, et nad astuks samme farmiloomade aitamise poole.“

2017 sügis VEGAN

pragmaatiline sõnum

Loomade

heaolukampaaniad

on oluline tee

loomade õigusteni kristina mering ―

Ameerikas ja Euroopas on viimasel ajal sagedamini näha, kuidas suured loomaõiguste organisatsioonid on pööranud pead loomade heaolukampaaniate poole. Kampaaniate sihtmärgiks on näiteks puurikanade mune kasutavad ettevõtted, keda veendakse nende kasutamisest loobuma või mõne julma praktika keelustamise poole liikumine, mis muidu on loomatööstustes tavaline (nt põrsaste tuimestuseta kastreerimine või hammaste lõikamine). Ka Eestis alustas tegevust MTÜ Nähtamatud Loomad, mis oma kampaaniates on pragmaatilise suuna võtnud.

mi kulgemisloo vältel. Kui võrrelda „kõik või mitte midagi“ kampaaniaid, mida globaalne veganliikumine 70ndatest alates on eest vedanud, siis selle tulemuseks on erinevates riikides maksimaalselt mõni protsent vegetaarlaseid või veganeid elanikkonnast. See on küll väike arv, aga oluline, võrreldes toimunud lihatööstuse ekspansiooniga ja loomade, keda lihatootmiseks kasutatakse, arvu suurenemisega. Liha jt loomsete toodete tööstused on jätkuvalt enamikes riikides olulisel kohal ning panustavad hoolega, et nende müüginumbrid ei langeks. Kui rääkida loomatööstuste probleemidest ja pakkuda inimestele ainsa lahendusena välja veganlust, oleme paratamatult olukorras, kus inimesed tunnevad end tihti psühholoogilises kitsikuses. Nad tahaksid küll loomi aidata, aga ei ole veel valmis veganiks hakkama. Seepärast inimeste arv, keda kõnetab mitte-vegan ühiskonnas veganiks hakkamine, jääbki mõne protsendi kanti.

Need kampaaniad on aga loomaõiguste abolitsionistlikuma suuna esindajatelt palju kriitikat saanud. Vastuväideteks on näiteks, et kui me ei nõua loomatööstuste kohest lõppu, anname nõusoleku loomade ekspluateerimisele ning see, et loomade heaolu parandamisest ei piisa, loomade kasutamine inimhuvide rahuldamiseks tuleks kohe lõpetada. Mida teha? Üks variant võib olla väiksemate sammude, väiksemate tegude, kuidas loomi Mis on pannud loomaõiguste organisatsioo- aidata saaks, laiem kajastus. Näiteks puune ja aktiviste strateegilise valikuna just rikanade munadest loobumine. Loomakaitheaolukampaaniate poole vaatama? Esiteks seorganisatsioonid nt Taanis, Saksamaal ja on selleks efektiivsus. Vaatame erinevate Austrias on tänaseks saavutanud olukorra, taktikate tulemuslikkust loomaõigusaktivis- kus kõigil riigis tegutsevatel toidupoodidel 46

VEGAN sügis 2017

pragmaatiline sõnum

on selged avalikustatud heaolupõhimõtted, mille kohaselt nad ei müü puurikanade mune. Tänu kampaaniatele, mis on keskendunud just puurikanade probleemidele, on Austrias munade üleüldine tarbimine langenud 35%. Inimestele seostub munatootmine millegi üldiselt probleemsega ja nad hakkavad vähem mune tarbima. Tänu Poola organisatsiooni Otwarte Klatki heale tööle ja pragmaatilisele lähenemisele on Poolas 10% elanikkonnast taimetoitlased ning 30% vähendamas liha tarbimist. Kui üleskutse on väga resoluutne, nagu munadest totaalne loobumine, saame alati vähem inimesi kampaaniaga kaasa tulema, võrreldes üleskutsega, mis jätab inimestele rohkem otsustusruumi. Psühholoogiast on teada, et inimesed tahavad alati tunda, et otsustavad ise oma elu ja valikute üle, mitte ei tee midagi, sest keegi teine ütleb või käsib. Sama toimib ka loomaõiguste kampaaniate üleskutsetega. Kui me kutsume üles pidama Taimset Teisipäeva, ei tunne inimesed, et neilt palutakse midagi liialt suurt. Taimse Teisipäevaga liitudes hakkavad nad aga õppima taimset kokkamist ja tutvuvad söögikohtades pakutavate taimsete võimalustega. Seega saavutame kõige olulisema esimese sammu teel paremuse

poole. Siit tuleb edasi teine psühholoogiline tarkus, mis tähendab teadlikkust „jalg ukse vahele”-strateegiast. Kui me oleme kelleltki midagi väikest palunud, siis on suurem tõenäosus, et tal tekib endast pilt „Ma olen selline inimene, kes liitub selliste üleskutsetega” ja kui me hiljem räägime lisaks Taimsele Teisipäevale ja puurikanade munadele ka muudest valikutest, on suurem tõenäosus, et ta on neile avatud. Kui suur hulk inimesi astub väikse sammu, on selle mõju kokkuvõttes suurem, kui väike hulk elanikkonnast astub suure sammu. Suur hulk lihavähendajaid või puurikanade munade mitteostjaid omab kokkuvõttes laiemat mõju, kui väike hulk veganeid. Ja mis eriti hea - sel suurel hulgal, kes väikeste sammudega head tegema hakkavad, on suurem tõenäosus hiljem veganlusele avatud olla. Meie pikaajalised strateegiad loomade aitamiseks on sellisel kujul eriti vajalikud, sest aitavad tegevust planeerida ühiskonnaga kooskõlas ja sellisel viisil, mis meid maksimaalse tulemuseni viib. Sest see ongi ju päeva lõpuks kõige olulisem mis kõige rohkem loomi aitab.

2017 sügis VEGAN

eesti vegan selts

Eesti Vegan Seltsi strateegia: oled üks 65 000 Eesti veganist– hiljemalt aastaks 2022! Kadri Sikk, Eesti Vegan Seltsi arendusjuht― Meil pole varuplaani, sest meil pole varuplaneeti – nii ütles korduvalt käesoleva aastani peasekretärina ÜROd juhtinud Ban Ki-moon. Sellest kreedost on kantud 2015. aastal vastu võetud ÜRO säästva arengu eesmärgid ehk Agenda 2030, milles on üleilmselt seatud lähitulevikuks vajalikud sihid. Ja nendest sihtidest lähtub ka Eesti Vegan Seltsi äsja valminud strateegia, vastavalt millele töötame selle nimel, et aastaks 2022 kasvaks tänane hinnanguliselt mõnetuhandeline vegankogukond 5%-ni Eesti elanikkonnast ehk ca 65 000 inimeseni. Mida tähendab veganlus Agenda 2030 kontekstis ja kuidas me jõuame selle ambitsioonika strateegilise eesmärgini, sellest tuleb järgnevalt juttu. Veganlusse on eestimaalastel ilma inglise keelt valdamata tõenäoliselt keeruline jõuda, sest loomatööstuse tagamaade kohta levib kõige rohkem infot siiski internetis väliskanalite kaudu. Julgen arvata, et veganitele ei ole vaja tutvustada karnistliku toidulaua laastavaid mõjusid loodusele, tervisele ja teistele loomadele. Muutus on vältimatu ja kui keegi on üldse tõeline eestlane, siis on need jäärapäiselt sihikindlad veganid, kes võtavad lihtsalt kätte ja teevad asja kedagi ootama jäämata ise ära. Sealjuures on veganlus erakordselt hea valik, sest sellega panustame Agenda 2030 toodud 17 eesmärgist otseselt lausa kolme: tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu (eesmärk 3), tagada säästev tarbimine ja tootmine (eesmärk 12) ja võtta kiiresti vastu meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks (eesmärk 13). Paraku on Eestis avalikkuses diskussioon ÜRO üleilmsetest eesmärkidest – kasutades Eesti riiklikest toitumissoovitustest laenatud uudissõnu kohases kontekstis − enesepiiratud, kui mitte öelda olematu. Samal ajal kuulutasid Põhjamaade peaministrid seoses Agenda 2030 eesmärkidega maikuus välja ühise algatuse “Nordic Solutions to Global Challenges”, et toetada jätkusuutlike lahenduste piiriülest levimist ning olla teenäitajaks maailma, kus majanduskasv 48

VEGAN sügis 2017

Kadri Sikk on Eesti Vegan Seltsi arendusjuht alates 2017. aasta kevadest.

ei käi käsikäes elukeskkonna hävitamisega. Seejärel teatas Rootsi peaminister Stefan Löfven, et vähendab lihatarbimist, et panustada isiklikult kliimamuutuste leevendamisesse ja Agenda 2030 eesmärkide saavutamisse. Erinevatest erakondadest parlamendiliikmed kutsusid aga Riksdagis kokku ümarlaua, et arutada, kuidas liikuda taimse toidulaua poole. Ja eks ole ju rootslastel juba edumaa: Oatly eksport kasvab kiirelt ja Rootsi taimsed piimad, koored ja jäätised on ju igapäevased meiegi toidulaual. Ma tahan näha ka Eestis juhte, kes mõtlevad üleilmselt. Generatsioonideüleselt. Liikideüleselt. Jätkusuutlikult. Ja näitavad seda sõnas ja teos. Kuigi ka teistes erakondades on mõned sirgeselgsed inimesed, kellest pean lugu, annab mulle peamiselt lootust, et Eestimaa Rohelistes puhuvad uued tuuled. Ajaloolane Yuval Harari räägib, et meil on vaja uut lähenemist poliitikas. Meil on ühine üleilmne ökosüsteem ja majandussüsteem, kuid poliitikat teeme ikka rahvusriikidena – need kaks asja ei käi kokku ega vii edasi. Rohelised aga kirjeldavad oma maailmavaadet sõnadega “21. sajandi poliitiline tee ei vii ei vasakule ega paremale, 21. sajandi poliitiline tee saab viia ainult edasi“. Kas see tee

EEsti vegan selts

edasi hõlmab ka veganlust, saame näha. Kui ka Eestis alles köhitakse kurku puhtaks ja võetakse hoogu, leidub siiski maailma tasandil hulgaliselt tuleviku peale mõtlevaid inimesi, kes mõistavad olukorra pakilisust. Agenda 2030 eesmärkideni jõudmiseks tuleb võimestada panustama inimesi, kes on valmis muutuma. Selleks ajaks, kui loed seda artiklit, on ära toimunud esimene UNLEASH programm, kuhu tuuakse 111 riigist kokku 1000 noort tegijat, kes tegelevad Agenda 2030 eesmärkidele lahenduste leidmisega. Pooleteistnädalast intensiivset võrgustumis- ja koosloomeprogrammi, mis toimub augustis Taanis, toetavad üle 150 partnerorganisatsiooni ÜROst ja Maailmapangast tuntud filantroopide Billi ja Melinda Gatesini välja. Olen väga põnevil, sest olen valitud Eesti Vegan Seltsi esindajana üheks osalejaks selles erakordses algatuses. Taolistelt üritustelt saadud kontaktid ja teadmised aitavad oluliselt kaasa suurema pildi tajumisele ning tõhusamale tööle. Loodan, et UNLEASHis osalemine annab ka vajaliku tõuke, et saaksime Eestis panustada arutelu viimisesse kõrgemale tasandile, sest veganlus on üleilmne liikumine ja selleks, et inimesed mõistaksid veganluse tagamaid, on vaja veganlusest rääkida üleilmses kontekstis. Kuidas me aga jõuame aastaks 2022 selleni, et Eesti elanikkonnast 5% oleks veganid? Teeme seda kolme teed pidi. Esiteks töötame selle nimel, et võimalikult paljude inimesteni jõuaks ajakohane info veganluse kohta, sealjuures muutuks meediakuvand veganlusest mitmekülgsemaks ja toetavaks. Mida rohkem inimesi tunneb veganluse vastu huvi, seda rohkem suureneb taimse toidu tarbimine, mis on omakorda kasulik nii ettevõtjatele kui rahva tervisele. Trend liigub selgelt selles suunas üle maailma, ka Eestis. Novembrikuine Taimetoidumess, mida korraldame koos partneritega, toimub sel aastal juba seitsmendat korda, muutudes järjest populaarsemaks. Sel aastal kavatseme messil esmakordselt avalikult tunnustada ka neid tegusaid inimesi, kes panustavad Eestis veganluse levikusse – see pole teps mitte lihtne töö ja väärib igati tähelepanu.

süsteemseid muutusi. Tõenduspõhine info veganluse kohta peab jõudma Eesti riiklikesse toitumissoovitustesse, lasteasutustes ja mujal avalikus sektoris peavad olema võimalused saada täisväärtuslikku vegantoitu, tervishoiu- ja haridustöötajate teadlikkus veganluse kohta peab tõusma. Ka veganitele endale peab olema tagatud juurdepääs tõenduspõhisele teabele ja toele, et nad saaksid püsida veganeluviisi juures probleemideta. See kõik nõuab põhjalikku tööd, aga olles õppinud enda pea pooleteiseaastase veganelu jooksul tundma Eesti veganeid, olen kindel, et liigume jõudsalt edasi, sest veganid on meie maa sool: iseseisvad, nutikad, hoolivad ja kohutavalt ettevõtlikud. Kolmandaks kasvatame ja arendame Eesti Vegan Seltsi, et veganitel oleks tugev ja laia partnervõrgustikuga eestkosteorganisatsioon. Ka siin ootavad meid põnevad väljakutsed, millest üks peamisi on leida viisid, kuidas tagada seltsile rahaline jätkusuutlikkus, et meie juures töötaksid oma ala asjatundjad ning püsiksime sellel kõrgel tasemel, mille oleme omale strateegiliste eesmärkidega seadnud. Siin mahutub Eesti Vegan Selts suuremasse Eesti kodanikuühiskonna pilti, millele on iseloomulikud oma head ja vead. Eestis vajab arendamist annetuskultuur, vabaühingute omatulu teenimise oskused ning ka huvikaitsevõimekus. Me ei ole nendes väljakutsetes üksinda ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu liikmena leiame kindlasti võimalused, kuidas üheskoos teiste vabaühingutega nendes valdkondades õppida üksteise parimatest praktikatest ja areneda. Need on meie eesmärgid tulevasteks aastateks Eestis ja üleilmselt. Veganitena saame kõik isiklikult panustada sellesse, et võimalikult paljud meie ümber kuuleksid veganlusest ning saaksid meilt vajadusel tuge veganlusse liikumisel ja veganeluviisi juures püsimisel. See on hindamatu töö ja ma soovin kõigile veganitele kannatlikku meelt, avatud südant ja püsivust. Olen kindel, et kõige raskem ongi jõuda just selle esimese verstapostini, et 5% Eesti elanikkonnast oleks veganid. Pärast seda toimuvad muutused juba oluliselt kiiremini ja valutumalt. Käärime siis käised üles ja paneme edasi!

Teiseks käivitame seltsis huvikaitsesuuna, et veganvalikute tegemine saaks lihtsa- Hakka Eesti Vegan Seltsi püsitoetajaks (www. maks ka väljaspool kodu ja inimestele olek- vegan.ee/toeta) ja loo üleilmseid muutusi strasid tagatud võimalused püsida veganeluvii- teegiliselt. si juures. Selleks on vaja küllaltki suuri ja 2017 sügis VEGAN

arvamus

KAS LOOMADE KODUSTAMINE PÕHJUSTAS INIMESTELE VÄGIVALLA SÕLTUVUSE? ― Liisa-Indra Pajuste―

Kust on pärit inimesel soov omada, piirata ja vangistada teist olendit? Mis pidi inimesega juhtuma, et ta muutus tuimaks teise valule? Kas harjumine vägivallaga sai alguse siis, kui inimene õppis elusolendideid karjatama, hakkas koormama Maad ja tapma loomi, samal ajal endale samasugust piiravat keskkonda ehitades ja liigikaaslasi orjastades? Miks meil on vägivald, miks ei suuda me teise elusolendiga ennast samastada ja käitume loomade, Maa ja inimestega uskumatult julmalt? Loen, kuidas suur osa ookeani põhjast on kaetud plastpudiga, kuidas vihmametsad on kaduv nähtus, kuidas keskmine temperatuur on tõusujoones ja inimeste tervis vastupidiselt languses. Mõtled küll, et ei suru midagi kellelegi peale, aga no tõesti! Kaua võib lollust välja kannatada!

KAS INIMESE OLEMUSSE KUULUB KISKJA LOOMUS? On levinud arvamus, et oleme kõige vähem inimesed siis, kui anname järele oma primitiivsele loomsele olemusele. Minu meelest pole miski tõest kaugemal. Loomad tapavad, et jääda ellu ning seda ei anna võrrelda vägivallaga inimkonnas. Modernsed industriaalühiskonna inimesed on ajaloo vägivaldseimad loomad.

Liisa-Indra Pajuste koos koera Jackyga

des alla suruma empaatia, teineteise ja iseenda mõistmise. Mõeldes näiteks lihunike, kutsikavabrikute pidajate, intensiivpõllumajanduses loomapidajate või nende peale, kes räägivad, et see käib täitsa tavalise maaelu juurde, kui aeg-ajalt jookseb õuel ringi siga, kõri läbi lõigatud ja ämber kaelas. Nad kõik suudavad oma töö ja elu ära põhjendada ning nad kõik vaatavad millestki väga olulisest mööda – nad ei suuda samastuda. Valu vältimiseks on nad alateadlikult empaatia maha surunud. Tõesti, sellised asjad on toimunud ja on tavaks olnud teatud aegadel, aga kas need on ka õiged ja vajalikud Vägivallaga harjumine teeb tuimaks, sundi- tänasel ajal? Kui endine Ameerika president Barack Obama sai Nobeli rahupreemia, ütles ta, et sõda algas esimese inimesega, samas tuntud vägivalla- ja sõjauurija Brian Ferguson ütleb, et sõda on midagi, mida sa pead õppima. Me ei sünni tahtega minna sõtta, ka mitte kiskja instinktiga või vajadusega teist tappa, see tuleb kaasa meie ühiskonna ja sotsiaalsusega, seda õpitakse. Ferguson on leidnud oma uuringutes, et piirkondades, kus võeti kasutusele laialdane loomapidamine, tõusid peatselt ka vägivaldsed konfliktid.

VEGAN sügis 2017

arvamus

On huvitav mõtiskleda küsimuste üle, kas oleme inimkonnana nii traumeeritud, et oleme muutunud vägivaldseks või on inimestel ja loomadel vägivaldsus kaasa sündinud? Erinevatel andmetel on ainuüksi 20. sajandil inimesed eri viisidel tapnud üle 200 miljoni teise inimese. See number varieerub erinevates allikates. Genotsiid, sõjad, piinamine, orjandus, laste ärakasutamine jne - selliseid asju ja nii suure mahuliselt mujalt looduses

päästis. Kuigi me teame, et liigisiseselt on elevandid teineteisega emotsionaalsed, on äärmiselt huvitav tõdeda, et nad loovad sarnaseid sidemeid ka teiste liikide, näiteks inimestega. Ka põllumajandusloomad tunnevad valu, igatsust, leina ja muid inimestele väga tuttavaid tundeid. Selles valguses on üsna veider meenutada Rakvere Lihatööstuse reklaami, kus siga laudas laulis ja kutsus sealiha sööma – mäletab keegi seda kannibalist enesetapjasiga? Ja see pole veel kõige kummalisem! Tõeliselt hämmastav on, et selle reklaami peale kasvas Rakvere Lihatööstuse sealiha müük, näidates, et enamus ei märganud nina ees olevat jaburat seost!

Oluline on mõista, mis viib vägivallani. Ja oluline on ka mõista, mis viib vägivallast eemale. ei leia. Paljud teadlased ja uurijad, kes on orjandusega seonduvaid ajaloolisi materjale lähemalt uurinud, on jõudnud järeldusele, et loomade ja inimeste orjastamine on teineteisega tugevas seoses. Võib-olla oleme inimkonnana läbi ajaloo lukustanud endasse nii palju emotsioone ja keelanud endale mõistmise ning vanad uskumused hoiavad meid vaimselt pantvangis. Empaatia tähendab ka valu ära tundmist ja sellega olemist, enne ei saa muutus tulla. Inimkond kardab hirmu ja valu, mõistmata, et ennast hirmu ja valu eest lukustades just selles ennast hoiamegi.

Selle põneva asja nimi on karnism. Miks me sööme sigu, kanname lehmi ja armastame koeri – küsis Harvardis karnismi kohta doktoritööd kaitsnud psühholoog Melanie Joy. Melanie käis paar aastat tagasi Eestis ja mul õnnestus temaga Banaanisaarele tore videolugu teha. Üks Melanie nipp välja selgitada, kas oleme valitsevast uskumusest pimestatud, on esitada endale kolm küsimust - kas see on loomulik, vajalik ja tavaline? Näiteks, kas on loomulik, vajalik ja tavaline süüa loomi? Et mõista selle väite tobedust esitame küsimuse uues kontekstis - kas on loomulik, vajalik ja tavaline süüa hobust, koera? Ilmselt paljude jaoks on vastus eitav. Miks on siis loomulik, vajalik ja tavaline süüa sigu, veiseid, parte kui erinevus nende loomade vahel on ainult väline?

Isegi, kui oleksime arenenud olema vägivaldsed, on meil võime otsustada, et me ei soovi seda teha. Vaba tahe ja võime teha valikuid on inimeste juures haruldane joon. Oleme ainsad loomad, kes saavad otsusta- Oma olemuses suudame kõik tunda empaada, mida sööme! Kõik teised loomad söövad tiat ja pöördeline hetk on see, kui ajal, mil liigisiseselt alati ühtemoodi. vägivald ja veri on televiisoris meelelahutuse populaarsed osad, suudame luua seoseid ja saame järsku aru, mis toimub. Siis ei LOOMADE ORJASTAMISELE JÄRGNES saa enam rahuliku südamega pannil veise INIMESTE ORJASTAMINE kotletti keerata ja samal ajal koera pead siLoomadel on tunded ja nad tajuvad valu. litada. Me oleme inimkonnana olnud sõltuTänu Queensi Ülikooli uuringule teame täna- vuses julmusest ja täitnud vägivaldseid traseks, et isegi vähid, krabid ja teised koorik- ditsioone. Nüüd oskame sellele nime anda loomad, keda on tavaks Aasia restoranides – karnism. On aeg olukorda muuta! elusalt keevasse vette visata, tunnevad valu Oluline on mõista, mis viib vägivallani. Ja ja püüavad seda vältida. oluline on ka mõista, mis viib vägivallast eeKui suri looduskaitse ala asutaja Lawrence male. Anthony, siis kaks karja Lõuna-Aafrika elevante rändas kaksteist tundi Anthony majani, et avaldada austust mehele, kes nad 2017 sügis VEGAN

eetika

Feminiinne valu

Kätlin Kalling―

„Me mõtleme, et loomatööstus on see, kui inimesed ekspluateerivad loomi. Kuid täpsemalt öeldes on see maskuliinne jõud ekspluateerimas emasloomi.“ − Will Tuttle, visioonilooja, koolitaja, kirjanik. Kas see, kuidas loomatööstus kohtleb emasloomi, mõjutab seda, kuidas ühiskonnas koheldakse naisi?

Meie kultuuris on normaliseeritud massiline emaste loomade vangistamine, ärakasutamine ja söögiks tarbimine. Piimatööstuses on kaks naisi ekspluateerivat praktikat, mis suruvad alla, väärkohtlevad ja haavavad naiselikku alget. Sarnaselt inimestele ei anna lehmad piima pidevalt, vaid see tekib looduslikult nagu kõikidel imetajatel − juhul kui on vajadus toita järglast ehk vasikat. Piimatööstus rutiinselt väärkohtleb emasloomi seksuaalselt, teisisõnu viljastab neid korduvalt ja sunniviisiliselt kasumi tootmise eesmärgil. Teise vägivaldse praktika käigus eraldatakse vasikas oma emast peale sündi, mis põhjustab tugevat leina, ärevust ja stressi mõlemale. Vasikas jääb ilma oma emast ja lehm emaduse väljendusest − võimalusest oma vasika eest hoolitseda. Emotsionaalselt nördinud ema viljastatakse vastu tahtmist, et saaks korduda sama ülekohus nii tema kui vasika suhtes. Ta kogeb keha ärakasutamist umbes neljal korral oma elu jooksul. Isane vasikas tapetakse vahetult peale sündi või peale mõnda elukuud. Emast vasikat ootab ees sama saatus, mis emal. Lehm suudab taluda seda füüsilist ja 52

VEGAN sügis 2017

eetika

ühiskonnas emotsionaalset vägivalda kuni 5. eluaastani, mil ta kurnatuse tõttu − ehk tootlikkuse vähenedes − tapamajja saadetakse, kuigi tema loomulik eluiga võiks olla kuni 25 aastat. Teadustoimetaja Jonathan Leake kirjutab raamatus „The Secret Life of Moody Cows“, et lehmad kogevad tundeid ja emotsioone väga sarnaselt inimestega. Neil on võime tunda rõõmu, hirmu, kurbust, viha ning tundetasandil armastust ja õudust. Lehmad on väga sotsiaalsed loomad, näiteks loovad nad elukestvaid sõprussidemeid, oskavad ülesandeid lahendada. Nende intelligentne võimekus on võrdne koerte ja kasside omaga.ri.

VARAJANE SUGUKÜPSUS Lehmadele sunnitakse hormoonide ja ebaloomuliku toidu abil peale enneaegset rasedust. Will Tuttle võrdleb seda oma raamatus „The World Peace Diet“ varajase menstruatsiooniga, mis on osaks saanud 21. sajandi noortele tüdrukutele. Lääne ühiskonnas hakkavad pooltel tüdrukutel arenema rinnad enne 10. eluaastat ja esimene menstruatsioon tekib keskmiselt 12. eluaastal, kuigi 19. sajandi keskel jäi see iga vahemikku 16−17 (NHANES). Nii noortel tüdrukutel pole mentaalset ega emotsionaalset valmisolekut seista silmitsi ebaloomulikult varajase sugulise küpsusega, mis toob endaga kaasa seksuaalelu, aga ka teismeea rasedused, abordid ning füüsilise, psühholoogilise ja sotsiaalse stressi.

kute kui ka poiste kiirem seksuaalne küpsemine on seotud toitumisega, tarbitakse palju liha, piimatooteid ja liigselt töödeldud toitu − see tõstab organismi hormonaalset aktiivsust. Toitumisteadlane Joel Fuhrman lisab, et varajane teismeiga on seotud ka ülekaaluga, kuna rasvarakud toodavad östrogeeni pidevalt juurde. Tunnustatud toitumisnõustaja Michael Gregeri kodulehelt selgub, et kui 3−6-aastastele lastele anda palju loomset toitu (liha, piimatooteid ja muna), algab nende suguline küpsemine aasta aega varem kui lastel, kes tarbisid kriitilistel aastatel palju taimset proteiini. Iga lisagramm valku nendel aastatel suurendab 17% võrra riski, et puberteet algab enne 12. eluaastat.

LOOM ON SÖÖMISE JAOKS = NAINE ON NAUDINGU JAOKS? Loomakasvatus oma spetsiifiliste elementidega toidab kaudselt ühiskonda, kus mehed näevad naisi objektidena, mida on võimalik kasutada naudingu ja kasumi teenimise eesmärgil. Meile õpetatakse käitumismuster, uskumus, et liha on midagi loomulikku ja vajalikku. Loomaõiguslane Carol J. Adams toob välja, et tundlik elusolend on puuduv lüli selles ahelas − liha on vaid metafoor surnud loomast. Looma keha on objektistatud, nii nagu ka naise keha. Raamatus „The Sexual Politics of Meat“ selgitab ta, et liha sümboliseerib patriarhaalset kontrolli loomade ja seega ka naiste üle.

Naiste õiguste eest seisja Jean Kilbourne on öelnud, et kui me hakkame nägema inimest või looma asjana, siis see on esimene samm selle suunas, et põhjendada vägivalda selle inimese või looma vastu.

Naiste õiguste eest seisja Jean Kilbourne on öelnud, et kui me hakkame nägema inimest või looKrooniliste haiguste ravi väljatöötanud ma asjana, siis see on esimene samm selle John A. McDougall kinnitab, et nii tüdru- suunas, et põhjendada vägivalda selle ini2017 sügis VEGAN

eetika

mese või looma vastu.

vitumine, üksteise jaoks olemasolemine peegeldab ühiskonda, kus naiselikud kvaliEmasloomi allasuruvate praktikate akt- teedid on hinnatud ja hoitud. septeerimine suurtööstuse ja valdava osa ühiskonnaliikmete poolt lõhub püha naiselikkust. Nii nagu on aktsepteeritud loomade TAIMNE VALIK VABASTAB NAISED, väärkohtlemine suurtööstuses, on aktsep- TERVENDADES KA MEHI teeritud ja legaliseeritud pornograafia. Pornograafias on enamasti meespool domineeriv ja võimutsev, samal ajal kui naine on Taimne toidulaud on olulisim samm, mida alandlik ja alluv. Psühhoterapeut Mary Anne saab teha naine, kes soovib elada vabas ja Layden uuris porno ja vägivalla seoseid võrdväärses ühiskonnas. Mees, kes soovib ning selgus, et isegi vägivallatu pornograa- ühenduda enda hoolivama poolega ja hafia vaatamine suunab mehi aktsepteerima kata nägema naisi puhtalt tasandilt, julgeb naiste vastu suunatud füüsilist ja verbaal- valida taimset toitu. Taimse toidu kaudu on set vägivalda. võimalik ehitada ühiskonda, kus iga päevaga kasvavad väärtused, nagu õiglus, lahkus, Mehelikud omadused on naistest olulise- austus, hoolimine nii loomade kui naiste mad ja rohkem hinnatud, seda peegeldab vastu. kõige lihtsamini kõnekeel. Näiteks naisi peetakse nõrkadeks ja saamatuteks, mida Radboudi ja Tilburgi ülikoolide teadlased väljendab see, et nõrku mehi nimetatakse tõestasid, et lihasööjad mõtlevad rohkem alandavalt pussy’deks, samas kui julgetele läbi domineerimise ja hierarhia. Traditväljakutsetele vastuastuvate meeste koh- siooniliselt näitab lihasööja oma valikuga ta öeldakse he has balls. Noori väga ilusaid staatust, asetades end teistest kõrgemanaisi kutsutakse tšikkideks, mis võrdleb neid le. Ebakindlad inimesed tunnevad ennast kanadega, keda peetakse väheoluliseks ja psühholoogiliselt paremini, kui nad söövad ebaintelligentseks. Samuti on levinud ter- liha. min pihv, mis viitab sellele, et naiste ja liha kui objekti vahel on tugevad seosed. Ühiskonnas on kasvamas enesekindlate meeste osakaal, kes ei pea staatuse ja domineerimise näitamiseks liha tarbima. NAISELIK VALU Kasvamas on naiste osakaal, kes julgevad valida taimset toitu ega allu ühiskonna tunSAAB OSAKS KA MEESTELE givale soovile valmistada meestele liha. Järjest enam saab võimalikuks maailm, kus Naiseliku poole pealt haiget saanud ühis- toit ei defineeri enam inimese staatust. konnas on domineeriv konkurents, mitte koostöö, selle juhtivaks tundeks on eral- Väärtushinnangud on ümber kujunemas, datus, mis vähendab meie tundlikkust ehk kuna aina rohkem inimesi julgeb välja tulla kaastunnet loomade ja üksteise suhtes. oma mugavustsoonist ning hakata nägema loomsete toodete taga elusaid olendeid, kes Paljud mehed kardavad päris lähedust, in- väärivad armastust ja hoolt sama palju kui tiimsust, tõelise enda näitamist. Neil puu- koduloomad. dub kontakt enda emotsioonitasandiga, mis peegeldub selles, et naisi ei suudeta mõista Inimkond seisab teelahkmel, et tõusta kõrja toetada. Austamata naiselikku alget ise- gemale ignorantsuse libedast teest ja toeendas ja partneris, kaugenevad partnerid tada läbi taimsete toiduvalikute ühiskonna teineteisest ja puudub võime üksteist sü- liikumist reaalsuse suunas, kus naised on gaval tasandil austada ja armastada. Need hoitud ja väärtustatud. Lõpetades valu ja mehed on kogenud valu naiste poolt, näi- kannatuse toitmise, saab hakata voolama teks reetmist või mahajätmist. Valu, mis on austus elu pühaduse vastu. Iga teadliku vejäänud vabastamata, andestamata, on kas- ganiga saab naiselikkus juurde väge ja tuge, vanud vihaks naiste vastu. äratades meis kõigis eksisteerivat soojust, armastust ja mõistmist. Inimestel on aeg mõista, kui oluline on lähedus ja toetus sõprus-, partnerlus- ja peresuhetes. Tõeliselt üksteise eludest hu54

VEGAN sügis 2017

pere

LEVITA SÕNUMIT JA TOETA MEIE TEGEVUST LOOMADE KAITSEKS! Ostusoovist Ostusoovist palume palume teada teada anda anda www.facebook.com/loomadenimel www.facebook.com/loomadenimel sõnumi sõnumi või või meili teel info@loomadenimel.ee meili teel info@loomadenimel.ee Loomade MTÜ Loomade Nimel Nimel Toetusselts Toetusselts MTÜ 2017 sügis VEGAN 55 SEB a/a EE291010220206182220 SEB a/a EE291010220206182220

tervis

KALTSIUM JA Milleks meile kaltsium? florian biesinger ―

Peaaegu kogu kehas leiduv kaltsium on talletatud luudes ja hammastes, vaid umbes 1% asub veres ja teistes kudedes. Kuna ka väikesed muutused vere kaltsiumisisalduses võivad osutuda eluohtlikuks, hoiab keha kaltsiumi hulga veres rangetes ja kitsastes piirides, kasutades selleks vajadusel luudes talletatud kaltsiumivaru. Sel põhjusel ei saa vereproovi põhjal otsustada, kas tarbitavad kaltsiumikogused on luude tervise jaoks piisavad.

Kaltsium on erandlik toitaine, sest kaltsiumivaene toidusedel ei tekita ägedaid toitainedefitsiidist tulenevaid tervisehädasid. Samas võib see pikas perspektiivis põhjustada osteopeeniat ehk luuvähesust ning tõsta osteoporoosi ja luumurdude riski.

miinid, mineraalained jne. Ainsaks erandiks on vesi, kuid sedagi vaid põhjusel, et vesi on samaaegselt nii toiduaine kui ka asendamatu toitaine.

Arvestades seda, et piim on imetajate vastsündinutele mõeldud toit, mida ema toodab Osteoporoos on väga levinud haigus. Hin- oma lapsele, saab inimeste kogu elu kestev nanguliselt on üle 50-aastase naise eluaeg- piimatarbimise harjumus hoopis uue varjunne risk osteoporoosist tingitud luumurruks di. Lisaks: 50%, sama vanal mehel aga 20%. Eestis on kolmandikul üle 60-aastastest naistest ja • Maal elavast umbes viiest tuhandest pooltel üle 70-aastastest naistest osteopoimetajaliigist on inimesed ainsad, kes roos. jätkavad piima tarbimist pärast imikuea lõppu. Seega paljude inimeste jaoks ei See on ka põhjus, miks kaltsiumist räägitaktoimu kogu elu jooksul sisulist piimast se enamasti just luude tervise kontekstis. võõrutamist – rinnapiim asendatakse Riiklikud toidusoovitused, haridussüsteem udarapiimaga ehk oma ema piima asenja aktiivne piimatootjate reklaamitegevus dab teise liigi emade piim. on loonud paljude inimeste jaoks tugeva seose: luud = kaltsium = (lehma)piim. • Inimesed on ainus imetajaliik, kes regulaarselt tarbib teise liigi vastsündinutele mõeldud toitu.

KAS KALTSIUMI SAAMISEKS PEAB LEHMAPIIMA JOOMA?

•

Piimatoodete tarbimise hädavajalikkus on meil nii universaalselt ja tingimusteta aktsepteeritud, et isegi „Eesti keele seletavas sõnaraamatus“ on sõna asendamatu selgitamiseks kasutatud näidet „Piim on asendamatu toiduaine“. Tegelikkuses muidugi ei ole asendamatuid toiduaineid: meil on toidust vaja saada hoopis toitaineid, nagu vita- • 56

VEGAN sügis 2017

Looduses ei ole tavaks, et tarbitakse last ootava ema piima, sest enne uut rasedust eelmine laps reeglina võõrutatakse. Piimatootmises kasutatavad lehmad on aga suurema osa oma elust samaaegselt nii tiined kui ka lüpstavad. See aga tähendab, et piima jõuavad ka rasedusaegsed hormoonid, mis mõjutavad inimeste tervist. Inimeste võime pärast imikuiga piima

tervis

LUUDE TERVIS

2017 sügis VEGAN

tervis

tarbida on inimkonna ajaloos suhteliselt hiljutine kohastumine ja omane ka vaid teatud inimgruppidele. Umbes 75% maailma rahvastikust kaotab pärast esimesi eluaastaid võime toota laktaasi − ensüümi, mida on vaja piimasuhkru ehk laktoosi seedimiseks. Laktaasi puudulikkust ehk laktoositalumatust peetakse meil häireks või haiguseks, kuigi maailma inimeste enamuse jaoks ja evolutsiooniliselt on tegemist normaalse arenguga. Seega oleks õigem rääkida laktaasipüsivusest, kui eriskummalisest nähtusest. •

Väitel, et tugevate luude saamiseks ja luumurdude vältimiseks tuleb juua piima, ei ole teaduslikku alust. Suured uuringud ja uuringute metaanalüüsid on järjepidevalt näidanud, et piimatarbimine ei vähenda luumurdude esinemist. Veelgi enam, hiljutises rohkem kui 100 000 inimest hõlmanud Rootsi uuringust selgus, et suurem piimatarbimine oli seotud suurema suremusriskiga nii meestel kui naistel ja lisaks suurema luumurdude riskiga naistel.

nevatest toidugruppidest, tagab ka piisava kaltsiumi biosaadavuse. Samas on oluline tarbida piisavas koguses kaltsiumit. Eesti riiklikes toitumissoovitustes on 10–30-aastastel soovituslikuks kaltsiumikoguseks 900 mg ja üle 30-aastastel 800 mg päevas. Suurima kaltsiumisisaldusega toiduainetest annab ülevaate tabel eelmisel lehel. Nagu näha, on veganitel lihtne sellist kogust saada, kui teada häid allikaid ja neid regulaarselt süüa. Neil, kellel on kahtlusi küllaldase kaltsiumi saamisega, võib abiks olla umbes 300 mg lisatarbimine toidulisandist.

KALTSIUM JA LUUDE TERVIS Piisav kaltsiumi saamine on luude tervise jaoks vajalik, kuid mitte ainus oluline komponent. Luude heaolu sõltub ka alljärgnevast. •

Niisiis, lisaks sellele, et inimestel puudub bioloogiline vajadus pärast rinnapiimast võõrutamist hakata tarbima teise imetajaliigi piima, ei ole meil ka luude tervise jaoks • vaja piima tarbida.

TAIMSED KALTSIUMIALLIKAD Kaltsiumit leidub suuremal või vähemal • määral kõigis toiduainetes. Söögist soolestiku kaudu vereringesse jõudva kaltsiumi kogus sõltub nii toidu kaltsiumisisaldusest kui ka kaltsiumi omastamisest. Kuigi teatud suure oksalaatide sisaldusega köögiviljades (spinat, lehtpeet ja rabarber) olev kaltsium on organismile suuresti kättesaamatu, on nimetatud köögiviljad siiski erandiks. Näiteks on paljude roheliste köögiviljade • kaltsiumi biosaadavus 40−60%, tahhiinil ja ubadel umbes 20%. Kaltsiumiga rikastatud toiduainetest on kaltsium hästi omasta- • tav – näiteks tofu ja sojapiima kaltsiumist omastub 30−32%, mis on sarnane lehmapiima kaltsiumi biosaadavusele. Kaltsiumi soovituslike koguste määramisel on eelduseks võetud, et valdavalt imendub umbes 30% kogu söögis sisalduvast kalt- • siumist. Mitmekülgne taimne toidusedel, milles on esindatud kaltsiumiallikaid eri58

VEGAN sügis 2017

Ole kehaliselt aktiivne. Parimad on tegevused, mis koormavad luid. Luude koormamine annab kehale signaali, et neid tuleb muuta tugevamaks ja tihedamaks. Treeninguga kaasnev lihaste tugevnemine ja lihaskoordinatsiooni paranemine aitavad vältida kukkumisi. Tarbi piisavalt D-vitamiini, sest see aitab kaltsiumit paremini omastada. Suvel piisab mõõdukast päevitamisest, muul osal aastast on parimaks allikaks D-vitamiini lisandid. Valgud on vajalikud luude ehitamiseks, kuid ka kaltsiumi paremaks omastamiseks. Söö vähemalt kolm portsjonit kaunviljatoite päevas. Portsjoni suuruseks on pool tassi keedetud ube, läätsi, herneid, kikerherneid, tofut või tempeh’t, 1 tass sojapiima, ¼ tassi maapähkleid, 2 spl maapähklivõid. Puu- ja köögiviljad sisaldavad ühendeid, mis toetavad luude tervist. B12-vitamiini madalat taset seostatakse kehvema luude tervisega vanemas eas. Samas piisav B12 saamine usaldusväärsetest allikatest (B12 toidulisandid või B12-ga rikastatud toiduained) on oluline igas eluetapis. Alkoholiga liialdamine on seotud madalama luude tihedusega ja tõstab kukkumiste riski :-)

Iga Bräim tomatis, banaanileiva või "tuunikala" võileiva ostult annetab Biomenu 5% toote hinnast Eesti Vegan Seltsile.

- vegan - mahe - säilitusainetevaba - suhkruvaba Leiad meid: - Tallinna ja Tartu Kaubamajas - Solarises - Viimsi ja Pärnu Delices - Comarketi kauplustes - Mahemarketis

AJALUGU

Kristina-Marie Luite 6.november 1990 ETV televaataja Valter Toomsalu kogutud fotol.

90ndate alguses tärkas Eestis taas taimetoitlaste liikumine ― marimai kesküla―

Kui Taimetoitlaste ühing asutati Eestis juba 1924. aastal, siis Nõukogude okupatsiooni aegu organisatsiooni tegevus soikus täielikult. Leidus veel vaid üksikud entusiaste, kes julgesid tol ajal selles valdkonnas soovitusi jagada. Taimetoitluse ideede leviku uus algus oli 1984. aastal, kui tööd alustas klubi Tervis, esialgu küll Tallinnas, kuid liikumine levis ka mujale Eestis. Klubi pidas loenguid tervislikust toitumisest, liikumisest, karastamisest, samuti veeteraapiast, ravimtaimede kasutamisest, joogast jms. Populaarsed olid klubi tervisepäevad, mida organiseeriti kolm, neli korda aastas. Neil üritustel peeti ettekandeid, anti praktilist nõu ja mis kokkutulnuile eriti meeldis — pakuti raviteesid, 60

VEGAN sügis 2017

toorsalateid jms. Siis proovis nii mõnigi külaline esimest korda taimetoitu.

AJALEHT JA KOOL Klubi loengutest ja koosolemistest kasvasid välja aktivistid, kes leidsid igaüks oma suuna. Nii hakkas toimetama klubi president Peeter Liiv alates 1990. aastast ajalehte Päikesetuul, milles avaldatud ma-

ajalugu

litada, õpiti tundma ja korjama loodusest ravimtaimi, valmistati ise taimetoite jms. Noarootsi Tervisliku Eluviisi Kool oli registreeritud Haridusministeeriumis. Kooli õppurite arv kasvas jõudsalt: kui ettevalmistaval perioodil 1878.—1988. aastal käis neid suve jooksul 20—30, siis 80ndate lõpus 90ndate alguses oli neid juba 150 ringis.

EESTI TAIMETOITLASTE SELTS Ka Poolas sündinud, kuid 1939. aastal emaga Eestisse tulnud Kristina-Marie Luite oli aktiivne Tervise klubis osaleja. Temal tekkis idee taasluua Eesti Taimetoitlaste Selts. Ja seda olukorras, kus kogu Nõukogude Liidus polnud eeskuju leida, kus vabariigi üldsusel oli vaid ähmane ettekujutus taimetoitlusest ning sellesse suhtuti negatiivselt või irooniaga. Ometi sai mõte, mis tekkis Kristina-Mariele lugedes esperantokeelset ajakirja Esperantista Vegetarano, 1988. aastal teoks. Kristina-Marie kirjutas esmakordselt 1991. aastal välja antud ajalehe Eesti Vegetaarlane esiknumbri eessõnas: „Samas ajakirjas (peab silmas Esperantista Vegetaranot) pajatas üks artikkel, kuidas Lääne-Saksamaal Taimetoitlaste Seltsi plakati kasvab söögikohti nagu seeni ja taimetoitkujundus 90ndadest. laste üha laienevast liikumisest. Tekkis soov rajada ka Eestisse midagi samalaadset. Pöördusin Peeter Liivi poole palvega aidata luua taimetoitlaste selts. Peeter oli lahkelt nõus. Asusime kohe põhikirja koostamisele ning taimetoitlaste taasühendamine, seekord Tallinnas, sai teoks 17. aprillil 1988. Alguses oli 66 liiget. Kohe asusin kaupluseruumide otsingutele, millised ka leidsin Kauba tänava majas nr 30. Selles ruumis oligi kaubeldud enne stagna-aega. Tuli aastate jooksul lagunenud maja remontida. Seitsme kuu jooksul saime liikmete abiga lõpuks ruumi töökorda seatud ning 6. märtsil 1989 avas kauplus Vegataris uksed, et jällegi ostjaid vastu võtta. Kaupluse juuTaimetoitlaste Seltsi liikmekaardid. res asub köök. See ruum on saanud paljuterjalid käsitlesid tervise ja vaimuelu erine- de uute salatiretseptide koduks. Nüüd juba vaid aspekte. Klubi liige Aime Sügis koos kahe aasta möödudes võime julgelt kokku abikaasa Anatol Sügisega rajasid 1989. panna taimetoitlaste aastase menüü. aastal Noarootsi Tervisliku Eluviisi Kooli. See asus nende isiklikus maakodus Österby Kahe aasta jooksul on meie pere kasvanud külas Nelase talus ja inimesed sõitsid sinna 1000-liikmeliseks. Osakonnad on Tartus, üheks nädalaks tervislikke eluviise õppima. Pärnus, Viljandis, Rakveres ja Jõhvis. Meie Kursuslane sai ülevaate, kuidas aiasaadusi selts on Euroopa Taimetoitlaste Ühingu liilooduspäraselt kasvatada, talvevarusid säi- ge. 1990. aastal 17.—24. aprillini toimus Üle2017 sügis VEGAN

ajalugu

maailmne 29-s taimetoitlaste kongress Tel Avivis, millest meie seltsi liige Vladimir Neeme osa võttis. Sama aasta septembrikuus osalesime Londonis taimetoitlaste nõupidamisel. Selle aasta 4.—5. mail toimub meie I Rahvusvaheline Kongress Tallinnas.“

jms. Seetõttu oli ühe 90ndate taimetoitlase laud täis üllatavate lahendusega toite. Näiteks 1991. aasta suvel korraldas Eesti-lnglise Selts seminar-laagri teemal „Tervislik nädalalõpp“, kuhu tulid inglise filoloogid ja õpetajad kuulama kolme päeva jooksul loenguid tervisliku elulaadi probleemidest. Laagris pakuti taimetoitude hulgas leidus idandatud nisu ja rukist, kaerahelvestest ja nõgese-õunakompotist kokku segatud müslit, salatit porgandi pealsetest jms.

Lisaks poele avas Kristina-Marie ka Tallinnas Uus tänav 22 taimetoidurestorani Vegan, kus pakuti toorsalateid, -mahlu, idandatud toite ja raviteesid. Aktiivne naine andis välja ka mitu raamatut, nende hulgas „Tervistav menüü“ ja „Tagasipöördumine Ent kõikidest raskustest ja vajakajäämistaevase Isa toidu juurde“. test hoolimata tunti heameelt tehtud edusammudest. Laienesid rahvusvahelised kontaktid — 1991. aastast alates kuulusid PUUDUSTEST HOOLIMATA Eesti taimetoitlased Euroopa Taimetoitlaste Ühingu koosseisu. Eriti aktiivselt toetasid OSATI NÄHA TULEMUSI nende liikumist hollandlased, kes 1991. aasta lõpus ametlikult „adopteerisid“ Eesti Tai1990. aastal külastas Euroopa Taimetoit- metoitlaste Seltsi. Rõõmustati ka selle üle, laste Ühingu esindaja Richard Whitehead et 1992. aasta seisuga õppis Tartu Ülikooli Ida-Euroopa riike, nende hulgas ka Eestit arstiteaduskonnas kuus (!) taimetoitlast. ja kirjutas hiljem, et neis maades pole taimetoitlus väärtustatud ei inimeste, veelgi Eesti Taimetoitlaste Seltsil oli hiilge aegadel vähem valitsuse tasemel. Probleemiks ei ol- 1500 liiget. Siiski lõpetas selts 90ndate kesnud alternatiivtoodete kättesaadavus, sest kel tegevuse, seda suuresti majanduslike sellistest asjadest veel ei unistatudki. Tol- raskuste tõttu. laste taimetoitlaste muredeks olid hoopis, et poest polnud alati võimalik osta juur- ja puuvilja, värskelt valmistatud salateid, taimetoitu pakkuvaid söögikohti oli mõni üksik

Ühendust peeti seltsi erinevate osakondade vahel kirja ja telegrammi teel.

VEGAN sügis 2017

reisikiri

Vegani seiklused Kaplinnas ― Kadri Aavik―

VEGAN sügis 2017

reisikiri

eminari tunniajane lõunavaheaeg oli ideaalne võimalus külastada taas 11 aastat tagasi koduseks saanud Kaplinna multietnilist hipsterpiirkonda nimega Observatory (kaplinlaste hulgas tuntud kui Obz), kuhu oli HappyCow andmetel vahepeal tekkinud paar uut taimetoidukohta. Google Mapsi järgi oli vegankohvik Plant vaid 15-minutise jalutuskäigu kaugusel. Peatänavale jõudes polnud enam vaja kaarti vaadata – 2005. aastal Kaplinnas elades oli see kant väga koduseks saanud. Pea iga tänav ja nurgake tundus tuttav ja üsna samasugune kui tollal. Lõunale minnes tekitas minus eriti suurt elevust mõte, et tee peale jääb minu endine elukoht. Keerates Milton Roadile, seisingi juba tuttava maja ees. Peale kohustuslikku “11 aastat hiljem” fotot, mõtted mälestustes ja LAV-i päikeselist kevadet nautides, suundusin kodutänavat pidi Planti poole. “Anna telefon siia!” käratas äkitselt minu ette ilmunud varateismeline poisike. Temast 10 meetri kaugusel seisid muidu inimtühjal tänaval tema kaaslased – kaks sama vana ning üks veidi vanem poiss. Ärkasin justkui unest. Sellistes olukordades ei ole aega mõelda. Reageerisin instinktiivselt ning tagantjärgi mõeldes ootamatult. Karjatasin nii kõvasti, kui suutsin, astusin tema suunas järsu sammu ning seejärel spurtisin. Viimati sai 100 meetrit aja peale joostud keskkoolis, kuid kahtlustan, et minu tollane rekordaeg sai nüüd ületatud. Peatusin rahvarikkal Lower Main Roadi nurgal ja vaatasin tagasi. Vargapoisid olid kadunud. Minu paremas käes rippus endiselt telefonina paistnud väike kaamera. Planti jõudsin kätevärinal, näljatunne oli äkitselt kadunud. Tellitud kaneelirull oleks mõnel teisel päeval suurema maitseelamuse pakkunud. Tagantjärgi tarkusena meenus tollase üürikodu majaperenaise Ielhaami soovitus just meie tänava idapoolset otsa vältida. Tõepoolest, mäletan, et tollal läksin Obzi keskusesse alati teist, rahvarohkemat ja turvalisemat tänavat mööda.

Lion’s Head’i otsas.

Ma ei taha, et minu Kaplinna-kogemust defineeriks see hirmutav vahejuhtum (mis küll siiski minu jaoks õnnelikult lõppes) ega kõrge koht maailma riikide kuritegevuse edetabelis. Vaatamata sellele on Kaplinn ja selle 2017 sügis VEGAN

reisikiri

ümbruskond üks ilusamaid ja põnevamaid Kaplinn on looduslikult üks ilusamaid ja hukohti, kuhu ma kunagi sattunud olen. Ja vitavamaid paiku, kus olen kunagi käinud. minu jaoks isiklikult ka maailmapilti muutev. Geograafiliselt domineerivad linna vaatepilti hiiglaslik Laudmägi (Table Mountain), roMinu ajalugu Kaplinnaga ulatub kaugemale helusega kaetud küngas Signal Hill ja sellega kui 2016. aasta novembris tööasjus Mother ühenduses olev kõrgusse pürgiv kaljunukk Citys viibitud kümme päeva. 2005. aastal nimega Lion’s Head (see, kas mägi on lõvi töötasin neli kuud vabatahtlikuna Kaplinna pea kujuga, on vaieldav), mille ümber laiub slummis nimega Khayelitsha, kus juhenda- linn. Kõik need mäed on turistide ja ka kohasin Esangweni keskkooli õpilasi kooli uu- like seas populaarsed ronimispaigad, kust diskirja koostamisel, veebilehtede kujunda- avaneb õhtuti muljetavaldav päikeseloomisel ja fotograafias. Olen edaspidi sellele jang. Signal Hill on tegelikult palju suurem, kogemusele ja selle tähendusele oma elus kui kaugelt paistab. Seda kogesime ühel palju mõelnud. LAV-is elamine ja töötamine tuulisel hilisõhtul, kui päikseloojangul peale tekitas ja arendas minus huvi teiste kultuu- tunniajast edukalt lõppenud Luke’i prillide ride ning rassi- ja soosuhete vastu ühiskon- otsingut mäel, olime sunnitud tegema läbi nas. Täna tean sotsioloogina, et LAV-i ajalu- kottpimeda metsa mõnekilomeetrise jalgsigu ja ühiskond on üks parimaid kontekste matka ööbimiskohta. sotsiaalse ebavõrdsuse mõistmiseks. Elanikke on Kaplinnas üle 3,7 miljoni, kui Tegelikult seostan ka oma veganiks hak- arvestada ka äärelinnu ja slumme. LAV-is kamist Kaplinnaga. 2005. aastal LAV-i min- 1991. aastani valitsenud apartheidi laastav nes olin juba aastaid olnud taimetoitlane. mõju kestab tänaseni ning Nelson MandeKuna töö Esangweni koolis oli pingeline, la unistus − apartheidijärgne Vikerkaareriik tööpäevad pikad ja trennitegemise võima- (Rainbow Nation), kus erineva nahavärviga lust polnud, sõin stressi maandamiseks inimesed sõbralikult ja võrdselt koos elavad palju piimašokolaadi. Tundsin, et see ei ol- − on endiselt veel suuresti kujutelm. nud hea ei minu tervisele ega kehakaalule. Ma ei suuda tagantjärgi täpselt tuvastada, Näiteks väljendub apartheidi taak rassipõmillised olid tollal minu teised ajendid, kuid hises ruumilises eraldatuses ja suures mamäletan, et võtsin Kaplinnas vastu otsuse, janduslikus ebavõrdsuses: Kaplinna kõige et tagasi Eestisse jõudes hakkan veganiks. ihaldusväärsemad paigad on endiselt valTegelikult ei teadnud ma siis veel vegan- genahalise vähemuse käes, kellest paljud lusest eriti midagi ning olin alles kaugel elavad luksuslikes majades, kogukondades, ka veganluse eetiliste tahkude mõistmi- mis on sageli ümbritsetud kõrgete turvasest. Mulle meenub vestlus ühe õpetajaga aedadega. Kõigest 10-minutise autosõidu Esangweni keskkoolist. Tuli välja, et ka tema kaugusel aga laiuvad slummid – Cape Flats, on taimetoitlane. Mainisin talle, et tahaksin Nyanga, Khayelitsha jt, mida asustab tumevarsti hakata veganiks ja ta ütles mulle, et danahaline elanikkond. Paljude slummielatal on sama plaan! Mäletan sellel hetkel ko- nike kodudeks on hurtsikud ning neil puugetud äratundmisrõõmu. Üks tollane hirm dub jooksev vesi ja kanalisatsioon. LAV-i ja ja eelarvamus, et erinevatest kultuuridest Kaplinna keerulise ning vägivaldse ajaloo pärit, erineva kogemuse ja nahavärviga ini- mõistmiseks soovitan külastada muuseumi mestel pole palju ühist, sai Khayelitshas District Six, mis räägib samanimelisest piirtöötades ületatud. Kahetsen, et olin tol ajal konnast Kaplinna südames, kust apartheidi nii häbelik, et ei julgenud küsida selle õpe- režiim 1970. aastatel sunniviisiliselt üle 60 taja kontaktandmeid, ja olen ka tema nime 000 tumedanahalise elaniku eemaldas, et unustanud. ihaldatud maatükk valgete kasutusse võtta. Nende varasemate kogemuste valguses oli 2016. aasta novembris taas LAV-i minek minu jaoks väga tähendusrikas. Oli huvitav tunnetada, kuidas ma kogen samu kohti 11 aastat hiljem, teistel asjaoludel LAV-is viibides ning nüüd koos elukaaslase Luke’iga. Kuna tegu seekord üsnagi lühikese tööreisiga, oli meie vaba aeg piiratud, kuid saime siiski võimaluse mõned päevad Kaplinnaga lähemalt tutvuda. 66

VEGAN sügis 2017

LAV-i ajalugu ja sealne keelte ja kultuuride paljusus on mõjutanud riigi kaasaegset ühiskonda, muuhulgas seda, mida inimesed söövad. Liha grillimise traditsioon on au sees ja seda pea kõikide etniliste gruppide seas. Seetõttu pole LAV ega ka selle kõige külastatavam linn Kaplinn just veganparadiisid. Veganite populatsiooni kohta LAV-is ja Kaplinnas puudub statistika, kuid toidupoodide kesise vegantoodete valiku järgi ot-

Retsept Lõuna-Aafrika Vabariigist

CHAKALAKA JA MEALIE PAP

Chakalaka ja sellega sageli koos söödav mealie pap on odav, lihtsalt valmistatav ja populaarne LAV-ist pärit tomatine oapada, mis on üldjuhul täiesti vegan. Mealie pap on lihtsalt kohalik nimi polentapudrule, mida süüakse ka hommikusöögiks.

Mealie pap Koostis

200 ml polentat 800 ml vett maitsestamiseks soola

Valmistamine

Aja väikses potis vesi keema, lisa sool ja polenta. Kuumuta pidevalt segades madalal tulel umbes 10 minutit. Vajadusel lisa vahepeal pisut vett. Seejärel keera kuumus kinni ja lase polental kaane all veel umbes 10 minutit seista. Valminud polenta on pehme, kuid sellel peaks olema siiski pisut tekstuuri.

Chakalaka Koostis 1 tl taimeõli 1 sibul 2 küüslauguküünt väike jupp ingverit (u 1cm3) 1 spl karripulbrit 1 roheline paprika 1 punane paprika 4 porgandit 2 tl tomatipastat 400 g konserv purustatud tomateid 400-530 g ube tomatikastmes (nt Salvesti aedoad tomatikastmes) maitsestamiseks soola, tüümiani, suitsupaprika pulbrit soovi korral tšillit

Valmistamine Haki sibul, küüslauk ja ingver. Koori ja riivi porgandid. Tükelda paprikad. Lisa potti õli, prae sibulat ja küüslauku paar minutit. Lisa karripulber ja sega läbi. Lisa tomatipasta, ingver, riivitud porgandid ja purustatud tomatid. Sega läbi ja kuumuta madalal tulel kaane all, seni kuni porgand ja paprika on enamvähem pehmed. Lisa maitseained (soovi korral ka tšilli) ja oakonserv. Kuumuta veel mõni minut, eemalda tulelt ja lase enne serveerimist maitsetel kaane all veel mõni minut seguneda.

Retsept Kesk-Ameerikast

SEENE-HAKKSOJA STROGANOV

19. sajandil Venemaalt pärinev retsept on tuntud üle maa. Retsepti nime päritolu kohta on palju teooriaid, kuid suure tõenäosusega on nimi tulnud ühelt Stroganovi pere liikmelt. Võimalik, et Odessas jõukal järjel elanud Aleksander Grigorievitš Stroganovi või diplomaat krahv Pavel Stroganovi järgi.

Koostis 1 kuubik seenepuljongit 1 tass toasooja vett ¼ tassi India pähkleid 1 spl maitsepärmi poole sidruni mahl 1 spl õli 12 šampinjoni või muud meelepärast seent pool keskmise suurusega sibulat 1 suur küüslaugu küüs ¼ tassi kuiva valget veini veidi soola 2 tassi kuivatatud sojahakkmassi

Valmistamine

Pane puljongikuubik, vesi, India pähklid, maitsepärm ja sidrunimahl blenderisse ning blenderda kuni segu on ühtlaselt kreemjas. Prae seened pannil õliga, kuni seened on pruunid. Lisa pannile hakitud sibul, küüslauk ning prae, kuni sibul on kuldpruun ja pehme. Lisa pannile sojahakkmass ja vein ning prae. Kui kogu vedelik on pannilt kadunud, lisa blenderdatud segu pannile ning kuumuta, kuni kaste muutub kreemjaks. Kui segu jääb liiga paks, võid lisada veidi vett. Lisa maitse järgi soola ning serveeri näiteks koos oma lemmik pastaga. Sobib väga hästi ka riisiga.

SOOLASEENERIISISALAT

Kes ei teaks soolaseenesalatit? Aus pidulauatoit, mida sobib niisama haugata kui ka leiva peal serveerida. Mina olen saanud ka riisiga tehtud varianti ning seetõttu otsustasin seekord riisi kasutada. Ole siin salatis ainult soolaga ettevaatlik - maitsestamine sõltub sellest, kui soolased soolaseened salatis on. Ehk siis alguses võid pigem vähem soola lisada. Ilusat kuldset sügist ja ― Sandra Vungi, www.taimetoit.ee―

Koostis 250 g 250 g 220 g 480 ml 2 ½ sl 1 kuhjaga tl pool 2 ½ tl 2 tl 1 tl

Valmistamine soolaseeni pikateralist riisi (keetmata) kooritud päevalilleseemneid vett õunaäädikat musta soola või natuke tavalist soola keskmist sibulat suuremat marineeritud kurki purustatud musta pipart küüslaugusoola Dijon’i sinepit

Kõigepealt loputa soolaseened ja leota neid tunnike (soovi korral) ja loputa korraks veel. Keeda riis pehmeks, aga mitte pudruks. Kurna, loputa külma veega ja kurna korralikult. Jäta praegu riis kõrvale. Kui sul pole väga võimas kannmikser (alla 700 W), siis leota päevalilleseemneid paar tundi või keeda 15 minutit ja kurna. Võimsa kannmikseriga jäta see protsess vahele ja lisa päevalilleseemned kohe kannmikserisse koos vee, õunaäädika ja musta soolaga. Purusta, kuni tekib ühtlane kreemjas kaste. Haki sibul, kurk ja soolaseened väikesteks kuubikuteks ning sega riisiga läbi. Lisa ka päevalilleseemnekaste, pipar, küüslaugusool ja sinep. Sega kõik korralikult läbi, maitse, lisa vajadusel soola ning jäta salat külmkappi paariks tunniks maitsestuma.

HAPUKAPSASUPP PRAETUD SEITANIGA

Hapukapsas on hea A-, C-, K- ja B-vitamiinide ning paljude mineraalainete allikas. Tänu hapendamisele on need ained organismile kergemini omastatavad kui toorest kapsast. Jahedamate ilmade saabudes on üks mõnus tummine hapukapsasupp kosutavaks kehakinnituseks.

Koostis

Valmistamine

1 spl õli 200 g õhukesi seitani viile 1 selleri vars 1 keskmine sibul 2 keskmist porgandit 3 keskmist kartulit ¼ tassi odrakruupe 2-3 tassi hapukapsast 2 l vett 2 kuubikut aedviljapuljongit 1 purk valgeid ube 1 loorberileht maitse järgi soola

Pane paksu põhjaga potti õli ja kuumuta. Lisa sinna õhukesed seitaniviilud ning prae, kuni need on krõbedad. Tõsta viilud majapidamispaberile nõrguma. Pane potti peeneks hakitud seller ja sibul ning prae, kuni need on kuldpruunid ja pehmed. Lisa riivitud või õhukesteks viiludeks lõigatud porgand, umbes sentimeetri paksusteks kuubikuteks lõigatud kartul ja odrakruup. Vala peale vesi ja lisa puljongikuubikud. Kuumuta keemiseni, seejärel keera kuumus väiksemaks ning lase veel 15 minutit keeda. Lisa hapukapsas, pool praetud seitaniviiludest, kurnatud ning pestud valged oad ja loorberileht. Keeda umbes 10 minutit või kuni kartulid on pehmed. Maitsesta vajadusel soolaga. Serveerides raputa peale allesjäänud seitaniviile.

KARAMELLIKOMPVEK Kodused karamellikommid on iga magusasĂľbra unistus. Kellele meeldib soolase ja magusa kooslus, vĂľib kompvekkidele peale raputada natuke

Koostis 1 purk ½ tassi 2 spl ¼ tassi ½ tl ½ tl

kookospiima pruuni suhkrut veganvõid (nt tumesinine Keiju) heledat suhkrusiirupit (või agaavesiirupit) vaniljeekstrakti värskelt pressitud sidrunimahla

Valmistamine Pane koostisosad (va vaniljeekstrakt ja sidrunimahl) pannile ja sulata keskmisel kuumusel. Kui segu on hakanud keema, lõpeta segamine ja lase segul keeda, kuni see muutub paksemaks. Mõõda segu temperatuuri köögitermomeetriga. Segu

peaks saavutama 120-135 kraadise temperatuuri. See võtab natuke aega, nii et ole kannatlik. Kui kannatlikust ei jätku, võid segu ka enne 120 kraadi saavutamist tulelt eemaldada, nt peale 115 kraadi saavutamist. Sellisel juhul jäävad kommid pehmemad ning sulavamad, kuid maitse sellest ei muutu. Kui aga ootad 120 kraadini, siis ole valmis segu kiiresti tulelt eemaldama, sest peale 120 kraadi tõuseb temperatuur kiiresti ning segu võib põhja kõrbeda. Eemalda segu tulelt ning sega hulka sidrunimahl ja vaniljeekstrakt. Vala segu näiteks küpsetuspaberiga kaetud madalale ahjuplaadile ning lase toatemperatuuril 10 minutit jahtuda. Seejärel aseta see külmkappi 10-20 minutiks (jälgi, et segu ei muutuks liiga tahkeks). Kui segu on kummitaoliseks muutunud, lõika see kääride või noaga endale meelepärase suurusega kuubikuteks. Lõika küpsetuspaberist väikesed ruudud ning mähi kommid nendesse. Hoia kompveke külmikus.

KRÄSUPEA KOOK

Lapsepõlve lemmikkook Kräsupea ei vaja ilmselt lähemat tutvustust. Pole vist inimest, kes ei teaks, kui kreemine, ideaalse magusa ja hapuka vahekorraga see kook on. Siin kohal jääb üle ainult ― kadri aavik, www.veganmaailm.ee―

Koostis u 200 ml taimeõli paar tassi jahu u 1 tass suhkrut näpuotsatäis jahvatatud muskaatpähklit pool banaani ½ tl vanillisuhkrut 1 tl küpsetuspulbrit 2 tl kakaopulbrit 3 spl sojapiima 100 g tumedat šokolaadi 2 tl tuhksuhkrut 500 g maitsestamata veganjogurtit nt Alpro

Valmistamine

Valmista taigen. Kuumuta õli, kuid ära lase keema. Pane kaussi suhkur, jahu, küpsetuspulber, muskaatpähkel. Sega kuivained ja lisa segule kuumutatud õli. Sõtku kätega ühtlaseks taignaks. Jaga taigen pooleks ning lisa poolele taignale kakaopulbrit ning sõtku,

kuni saad ühtlaselt pruuni taigna. Suru see ühtlaselt ümmarguse 20 cm diameetriga koogivormi põhja. Lisa teisele taigna osale pool banaani ning vajadusel veel veidi jahu. Sõtku ühtlaseks. Rulli taignarulliga peeneks, u 0,5 cm kõrguseks pinnaks (kuju pole oluline) ning aseta ahjuplaadile. Pane pruun koogipõhi ja hele tainas ahju küpsema 180 kraadi juurde ning küpseta kuni need on muutunud veidi krõbedaks ja hele taigen veidi kuldseks. Võta ahjust välja ning lase jahtuda. Purusta sõrmede vahel hele taigen (ei pea olema väga peen puru) ning sega poole maitsestamata jogurtiga, lisades ka veidi vanillisuhkrut. Tõsta segu lusikaga pruuni koogipõhja peale ning laota ühtlaselt laiali. Kalla segule peale ülejäänud pool maitsestamata jogurtist ja silu ühtlaseks. Valmista šokolaadivaap. Sulata tume šokolaad ning lisa sellele veidi tuhksuhkrut, mõned supilusikatäied sojapiima, veidi taimeõli ja kakaopulbrit. Sega hoolega. Laota kuum ja vedel šokolaadivaap ühtlaselt koogitäidisele. Pane kook külmkappi ja lase enne serveerimist vähemalt paar tundi seista. Maitseb hästi ka järgmisel päeval.

TARHUN EHK ESTRAGONI LIMONAAD

Tarhun on Gruusiast pärit gaseeritud karastusjook, mis kunagi oli populaarne jook. Tänaseks on seda jooki juba kaubanduses tunduvalt vähem märgata, seetõttu ongi vast kõige lihtsam seda ise kodus valmistada. Lisaks saab kodus valmistades oma maitse järgi koostist timmida.

Estragoni siirup Koostis 1 kl ½ kl 1/8 tl 10 g

suhkrut vett söögisoodat värskeid estragoni lehti

Valmistamine Pane panni vesi ja suhkur ning pidevalt segades lase segul keema tõusta. Lisa söögisooda, estragon ning keeda umbes minut. Eemalda segu pliidilt ja lase jahtuda. Blenderda segu blenderis, kuni saad ühtlase massi. Kurna segu läbi peenekiulise kanga, et eemaldada tahked osad ning hoiusta segu külmikus.

Tarhun Koostis Estragoni siirupit Gaseeritud vett Rohelist toituvärvi (valikuline) Jääd

Valmistamine Sega siirupti veega vahekorras 1:3. Lisa jääd ja soovi korral natuke toiduvärvi. Serveeri koheselt.

Kas oled tĂźdinud kuulmast, et taimedel on tunded? Kas iga kord kui sult kĂźsitakse, kust oma valgud saad, tunned silmatĂľmblust? Ole mureta, nĂźĂźd vĂľid sa need ebamugavad vestlused muuta lĂľbusaks ja kaasahaaravaks mĂ¤nguks â&#x20AC;&#x201C; veganbingoks! Juhised: Lehe pĂśĂśrdel on 96 lauset ja mĂľtet, mida Ăśeldakse kĂľige sagedamini loomade tarbimise Ăľigustamiseks. Nr 97,98, 99 ja 100 saad soovi korral ise tĂ¤ita. Siit alt leiad Veganbingo vĂ¤ljad. Vali alustuseks Ăźks mĂ¤nguvĂ¤li ja tĂ¤ida see numbritega 1-97 (kui kirjutasid juurde, siis 1-100). Numbrid vĂľid valida peast vĂľi nĂ¤iteks vĂ¤lja loosida. Kui numbrid paigas, jĂ¤Ă¤b Ăźle vaid vestlustes osaleda ja oodata, kuni vastaspool neid lauseid vĂľi mĂľtteid kasutab. Kriipsuta maha number, mille kohast lauset kuulsid. Kui kĂľik laused, mis mĂ¤nguvĂ¤ljale mĂ¤rgitud, on tĂ¤is, oled vĂľitnud! MĂ¤ngu vĂľid vĂ¤lja rebida ja nĂ¤iteks kĂźlmkapi uksele vĂľi kas vĂľi WC seinale riputada.đ&#x;&#x2DC;&#x160; Head mĂ¤nguĂľnne!

G A

1. Inimene on ju toiduahela tipus 2. Kust sa oma valgu saad? 3. Kui me pole loodud liha sööma, siis miks see nii hästi maitseb? 4. Aga lõvid tapavad ka ju sebrasid 5. Taimedel on ka tunded 6. Sa tapad putukaid, kui sa kõnnid 7. Eks see on igaühe isiklik valik 8. Liha söömine on loomulik 9. Kõike tuleb süüa mõõdukalt 10. Kõik peavad ju lõpuks surema 11. Jeesus sõi kala 12. Dalai Lama sööb ka liha 13. Loomad vallutavad planeedi, kui me neid ei söö 14. Elad ju ainult korra, elus peavad mingid rõõmud ka olema 15. Veganid on liiga ekstreemsed 16. Ära ütle, mida mina peaks tegema 17. Me oleme teinud seda aegade algusest saati 18. Aga ussid söövad meie keha, kui me sureme. Miks nemad seda teha võivad? 19. Lehmad on lollid 20. Sa ei saa päästa kõiki loomi 21. Sa ei saa päästa maailma 22. Kust sa B12-vitamiini saad? 23. Ei saa ju terve päeva ainult taimi süüa 24. Me ei suuda seedida muru 25. Loomad ongi aretatud tarbimiseks 26. Soja on geneetiliselt muundatud 27. Meil pole piisavalt ruumi, et kõigile aedvilju toota 28. Kust sa omega-3 saad? 29. Kui sa oleksid üksikul saarel, siis sa ju tapaksid looma, et ellu jääda? 30. Me oleme kiskjad, vaata neid hambaid! 31. Ma olen tofu vastu allergiline 32. Kui sa ajaksid sea autoga alla, kas siis oleks ok teda süüa? 33. Me oleme loomad ja loomad söövad loomi 34. Loomad ei jää looduses ellu, nende lahti laskmine on julm 35. Kalad ei ole loomad 36. Sa ei ole vegan! Sa neelad putukaid alla kui jalgrattaga sõidad. 37. Veganid söövad kogu loomade toidu ära 38. Taimed tunnevad valu 39. Aga nälgivad lapsed Aafrikas? 40. Aga lapsorjad Hiinas? 41. Sinu sülearvutis on keskkonnale ohtlikud aineid ja seda sa ju kasutad. 42. Kas su püksirihm on vegan? Aga su rahakott? 43. Me teeme loomadele teene, keegi ei taha ju elada sellistes tingimustes 44. Mõrva definitsioon ei puuduta loomi vaid ainult inimesi, seega on kõik õige 45. Ma tean, et sul on õigus, aga mulle nii meeldib liha 46. Loomad sööksid meid, kui nad saaksid 47. Ma ei suudaks lihast kunagi loobuda 48. Veganiks hakkamine ei muuda midagi 49. Ma söön liha/piima/mune väga vähe, peaaegu mitte üldse 50. Ma tean, ma tean, aga sellele pole vaja mõelda (seoses loomade pidamistingimustega) 51. Elu ja surma olukorras mina jääksin ellu, sest suudan süüa ka inimesi 52. Lapsed ei tohi linde visata kividega aga nende laskmine relvast on igati õigustatud

53. Me täname loomi, enne kui me neid sööma hakkame, seega me austame neid 54. Ma olen tänulik ohverduse eest, mille loom mulle teinud on 55. Inimlikult surmamine on ok 56. See on evolutsioon 57. Tänu lihale arenes meie aju 58. Aga eskimod? Nemad nälgiksid ju kui liha ei sööks 59. Veganid on nõrgad 60. Veganid on alati väsinud 61. Veganid peeretavad rohkem 62. Sul on nõrgad luud 63. Mida sa siis sööd, muru? 64. Hitler oli taimetoitlane 65. Sa tapad taimi 66. Miks sa hoolid loomadest aga vihkad inimesi 67. Veganlus on usuhullus 68. Veganid söövad jänese toitu 69. Tofu on vastik 70. Ma proovisin korra olla vegan, aga ma tundsin ennast nii nõrgalt 71. Mida sa teed talvel, kui taimed ei kasva? 72. Ma parem söön liha ja olen õnnelik, kui söön muru ja olen depressioonis. 73. Sa oled vegan. Tore! Seda rohkem mulle jääb 74. Loomad on õnnelikud farmides 75. Kui lehma ei lüpsta, siis ta udarad plahvatavad 76. Kas sa tahad ühte? Oih, ma unustasin, sa ei saa seda süüa. 77. Veganid surevad ka kunagi 78. Ma ei saaks olla vegan, ma tahan maitsta KÕIKE 79. Ma ei suudaks kunagi loobuda juustust 80. Ma olen täielikult loomade julma kohtlemise vastu (samal ajal sööb liha) 81. Kui me jätaksime kõik lehmad ellu, siis toodaksid nad palju metaani ja mürgitaksid atmosfääri 82. Mida? Gorillad ei söö liha? Ma arvan, et sa eksid 83. Kas sa päästaksid pigem oma õe või lehma? 84. Sa ei saa lihast kasvatada vegantoitumisel 85. Veganid on kondised 86. Osad inimesed peavad sööma liha. Selline on nende veretüüp (või midagi). See on teadus 87. Mida muud loomadel teha on? 88. Sul on ilmselt raske väljas söömas käia 89. Lapse kasvatamine veganina on lapse väärkohtlemine 90. Loomad ei tunne midagi. Nad uimastatakse enne, kui neil kõrid läbi lõigatakse. 91. Päästa loomad, söö veganeid. Ha-ha-haaa! 92. Liha peab sööma, et jõudu oleks 93. Ma ei saaks hakata veganiks. Ma proovisin tofut korra ja mulle ei meeldinud. 94. Vegan, veekann, ha-ha-haa! 95. Mmm, peekon... 96. Ma ainult söön humaanselt kasvatatud liha/ muna/piima 97. 98. 99. 100.

reisikiri

Minipingviinid Simon’s Town’i lähedal.

Vaade Signal Hill’ilt Lion’s Headile ja Table Mountain’i otsale.

Hungry Hervibore’is parimat BBQ pitsat nautimas.

2017 sügis VEGAN

reisikiri

Matk Lion’s Head’i otsa. Taamal Laudmägi.

Paavianid chillimas autokatustel Hea Lootuse neemel.

VEGAN sügis 2017

Laudlinaga kaetud Laudmägi. Laudmäe kohale tihti tekkivad pilvekihti nimetavad kohalikud Laudlinaks.

reisikiri

Esimest korda külastas Kadri Kaplinna 2005. aastal. Pildil koos Esangweni kooli õpilaste ja kaasvabatahtliku Tobiga.

sustades ei tundu veganlus veel väga popp olevat. Vaid suurematest poodidest leidsime (ühte-kahte sorti!) taimset piima. Kõige suuremat elevust tekitas ühest poest leitud kookospiima baasil tehtud vanilje- ja maapähklimaitseline õhuline kreem. Siiski, eelkõige viimaste aastate jooksul on avatud mitmeid uusi taimetoidukohvikuid. HappyCow näitab, et linnas ja selle lähiümbruses on viis vegan-toidukohta ning 17 taimetoidukohta, mille menüüs on ka mõned vegantoidud. Tähelepanuväärselt asuvad need kohad rikaste elurajoonides. Mõtlesin juba 11 aastat tagasi Kaplinnas elades ning ka nüüd selle üle, millised võimalused on slummide mustanahalistel elanikel veganiks hakata ning üldse värskeid juur- ja puuvilju tarbida. Tundub, et väga piiratud. Spetsiaalsete vegantoodete (juustud, vorstid jne) valik on kesine ning nende hinnad väga kõrged (nagu kõigi toidukaupade hinnad üldiselt!). Slummide liivane pinnas, kust annab otsida isegi puid, on praktiliselt sobimatu ise toidu kasvatamiseks. Khayelitshas jalutavad ringi vaid mõned lehmad ja kitsed, kelle saatuseks on paraku mõne piduliku sündmuse puhul grillvardasse sattumine. Khayelitsha tänavaputkadest saab osta peamiselt krõpse, tänavanurkadel grillitakse liha ning kohalikel puudub suuresti juurdepääs värsketele juur- ja puuviljadele. Kuid positiivse arenguna on Kaplinnas viimasel ajal hakatud rajama kogukondlikke aedu, millest mõned asuvad ka slummides.

hommikuks – toitev, odav ja juhuslikult veganisõbralik Chakalaka. See on vürtsikas ja tomatine oapada, mida süüakse traditsioonilise maisipudruga, mida tuntakse nimedega pap või mielie pap. Minul juhtub reisides vahel nii, et kui veedan paar-kolm päeva mõnes linnas ja avastan seal esimesel õhtul väga hea vegankoha, siis söön ka järgmistel päevadel seal ega otsi uusi kohti, teades, et see on kindla peale minek. Meie saime sellise kogemuse veganrestoranis nimega Hungry Herbivore. Sealne barbeque-pitsa oli julgelt parim vegantoit Kaplinnas ja üks parimaid pitsasid, mida kunagi söönud olen. Kõrvale söödud maguskartuli-friikad andsid ka ülima elamuse.

Kui jääb päevake aega, soovitan tutvuda Kaplinna lähiümbrusega. Rentisime ööbimiskoha lähedal olevast autorendist 25 euro eest nende kõige väiksema ja odavama auto ja sõitsime läbi omapärase loodusega Cape Peninsula rahvuspargi Hea Lootuse neemele, mille kõrgetelt tuulistelt kaljudelt avanesid hingematvad vaated Atlandi ookeanile. Tee peale jäi minipingviinide koloonia ja mõned armsad väikelinnad – näiteks Fish Hoek ja Simon’s Town, mille peatänavad olid üsna hipsterlikud, kuid veganrevolutsioon polnud sinna veel jõudnud. Hea Lootuse neemel vabalt ringi tšillivad, autokatustel laamendavad ja turistidelt toitu pätsavad paavianid tegid tuju heaks. Tagasiteel ei lasknud me ka mäest üles rühKuigi LAV-i kultuuris on liha kesksel kohal, kiva mini-Chevrolet kärssaval mootoril oma on just sealsetest slummidest pärit legen- ilusat päeva rikkuda. daarne põhitoit, mida süüakse sageli just 2017 sügis VEGAN

aiandus

MUGAV JA VÄHENÕUDLIK HUGEL-PEENAR ― Therese-Liise Aasma ―

Peenra kihiline ülesehitus jäljendab metsa all toimuvat looduslikku protsessi, kus kõdunevad lehed ja puit niiskust hoiavad ning järk-järgult taimedele kasvuks vajalikke toitaineid vabastavad. Pehkiv puit imab endasse vett ning hoiab peenra parajalt niiskena ka põuasel ajal. Aktiivsed lagundajad, mulla mikroorganismid, vastutavad selle eest, et kasvupinnas püsivalt huumuserikas oleks ja soe püsiks. Ümbertöötlemisprotsessile kaasa aitavatele vihmaussidele meeldib niiske ja orgaanilise aine rikas pinnas ning tänu neile on mullas rohkem hapnikku. Õhuline pinnas seob paremini niiskust ja toitaineid ning taimejuurtel on seal lihtsam kasvada.

Hugel-kultuurpeenar on mitmest kihist koosnev pikaajaline kõrgpeenar, mis koosneb pehkinud palkidest, okstest jm orgaanilisest ainest. Sõna hugelkultur (kuhikkultuur) pärineb saksa keelest ning kuigi selline peenrameetod on taluaedades kasutusel olnud juba sajandeid, tõi selle taas au sisse Austria permakultuuri pioneeri Sepp Holzer.

Hugel-peenart ei kaevata pärast rajamist kunagi ning alates teisest aastast ei ole seda ka peaaegu üldse vaja kasta. Vertikaalne mullapind soojeneb kiiremini ning pikendab taimede kasvuperioodi ja loob väikeses aias lisakasvupinna. Sügis on hugel-peenra rajamiseks parim aeg, sest pakiliste aiatööde aeg on möödas ning siis, kui loodus juba vaikselt kõduneb, on materjalid lihtsamini kättesaadavad. Peenrasse sobib kõik, mis juba veidikene pehkib või laguneb.

Mis on permakultuur? Permakultuur ehk jätkuloomine on mitmeid eluvaldkondi hõlmav mõtteviis, mille põhieesmärk on luua toimiv loodusega kooskõlas olev süsteem, mis kataks inimeste peamised vajadused. Taimekasvatuses püütakse järgida looduses toimuvaid mustreid ning rajada ja hooldada aeda nii, et ka pikaajaliselt oleks seal toimiv koostöö erinevate elementide vahel. Üks olulisemaid aspekte on mulla eest hoolitsemine ja toitainete ringluses hoidmine, kuna sellest sõltub taimede kasvamine elujõulisteks ning maksimaalselt toitvateks.

VEGAN sügis 2017

Eelised. Kuhikpeenar on üks meetoditest, kuidas lahjat pinnast jätkusuutlikult viljakamaks muuta. Kõige töömahukam on hugel-peenra jaoks materjalide leidmine ja peenra rajamine, kuid arvestades asjaolu, et mulla viljakus pikemas perspektiivis paraneb, on tegemist investeeringuga tulevikuks. Kui kuhik on lagunedes madalamaks vajunud, saab sinna ka puid ja põõsaid istutada. Peenar tuleks võimalusel rajada põhja-lõunasuunaliselt, sest siis on valgustingimused kõige optimaalsemad. Kaldpind tõmbab ligi ja hoiab soojust ning tuleks ka kindlaks teha, millisest suunast külm tuul tihti puhub. Viimast tuleks jälgida eelkõige õrnemate kultuuride puhul. Lisaks on peenar ise tänu kõrgusele tuuletõkkeks ning loob aeda soojema mikrokliima. Peenral võib temperatuur olla isegi 5−10 °C kõrgem kui maapinnal. Samuti soojeneb peenar kevadel varem ning püsib sügisel kauem soe, mistõttu on võimalik taimekasvuhooaega pikendada. Üldiselt tasase maastikuga Eestimaal ei peaks vist kellelgi ühe uue positiivse pinnavormi vastu aias midagi olema. Peenra kõrgus

aiandus

muudab aiatööd lihtsamaks, kuna kummardamist ga, on võimalik selle toimumist vähendada. Seejääb oluliselt vähemaks. pärast soovitatakse peenral esimesel aastal kasvatada üheaastaseid kultuure, mis ei vaja nii palju lämmastikku, näiteks oad, herned, maapähklid MILLISED TAIMED? ja teised liblikõielised või ürdid ja ravimtaimed. Kui lisada pealmisse kihti piisavalt komposti ja Kuhikpeenra puhul on kasulik järgida segaviljelu- kasvumulda, tekib peenra algusaastatel vähem se põhimõtteid ning kasvatada peenras põhikul- probleeme toitainetepuudusega. Liblikõielised on tuuride vahel ka õitsvaid taimi, et tolmeldajatel kuhikpeenra rajamise esimesel aastal eriti olulise ning teistel aiaputukatel pidevalt toitu oleks. tähtsusega, kuna seovad õhust lämmastikku ning Taimede soojus-, niiskus- ja valgusevajadusi ar- viivad selle mulda, kus see siis teistele taimedele vesse võttes tuleks valida erinevatele tasanditele lihtsamini kättesaadav on. See on ettevalmistus sobivaid taimi. Poolel, mis jääb veidi varju, tasub järgmise hooaja taimedele, kes ainult juurte kaukasvatada neisse tingimustesse sobivaid taimi. du mullast toitaineid omastavad. Esimesel aastal võib muld olla veidi kuivem, sest pehkinud puit ja muu lagunev orgaaniline aine ei Materjalid. Permakultuuri meetodid varieeruvad pruugi olla endasse veel piisavalt vett imanud. ning kindlaid reegleid peenra rajamiseks pole. Oluline on teada, et maasikaid ja teisi mitmeaas- Igaüks kohandab selle vastavalt oma aia oludele taseid taimi võiks kuhikpeenral alles teisel aastal ning käepärastele vahenditele. Peenemad puud kasvatama hakata, kuna liigne soojus võib tund- lagunevad kiiremini ning rajades peenra aluse likke juuri kahjustada. suuremate palkidega, on peenra eluiga pikem. Soovitatav on kasutada väheväärtuslikke pehkiTuleks meeles pidada, et laguprotsessi käigus nud oksi, igal juhul mitte toorest okaspuud, mis kasutab kõdunev puit ise ära palju lämmastikku, laguneb aeglaselt. Kes tahab projekti suuremalt kuid rajades peenra juba parajalt pehkinud puidu- ette võtta, võib kasvõi kõduneva mahalangenud

2017 sügis VEGAN

aiandus

puu maasse kaevata. Parim valik on kask, Sügisel tehtud hugel-peenar tuleks katta lepp, vaher ja viljapuud. Kõdunevad oksad, mitmekordse paberi- või papikihiga, et seal kooretükid, põhk, lehed, niidetud muru − kevadel kohe umbrohi vohama ei hakkaks. kõik sobivad. Valmis peenra keskele võib teha 10 cm laiuSelleks, et vesirotid ja mutid kuhikpeen- se niisutusvao, et vihma- ja kastmisvesi rasse endale uut peakorterit ei rajaks, võib kohe külgedelt maha ei valguks. Kui rajakõige alla laduda suurematest kividest kihi. da peenar kevadel, võiks meeles pidada, et Oluline on ka peenra külgedele jätta ruumi enne kui midagi külvata või istutada, võiks kraavikese jaoks, kuhu vihma- ja kastmis- peenral vähemalt nädala seista ning vajuda vesi külgedelt alla voolab ning peenra maa- lasta. Kuhik vajub hiljem ka, kuid enam mitalust osa maksimaalselt niisutab. te nii palju kui alguses. Peenar võiks olla vähemalt mõõtudega 250 x 150 cm. Optimaalse suuruse määrab juba aia suurus ning eesmärgid. Suurema peenra rajamiseks oleks juba väikest koppa tarvis. Võib rajada ka mitu piklikku või ruudukujulist peenart või neist hoopiski mõne teise, huvitavama kujundi luua. Peenra küljed peaksid olema 45−65-kraadise nurga all, sest liiga järskudelt seintelt pudeneb muld alla ning taimedel ei ole seal hea kasvada.

Pärast taimede istutamist ja suuremaks sirgumist võiks peenra niiskusekao vähendamiseks põhu, pilliroo või niidetud muruga multšida. Igal aastal ning vajadusel suvehooaja vältel võiks peenra komposti- ja multšikihti uuendada. Olenevalt ehitusviisist on peenra keskmine eluiga 5−6 aastat, misjärel tuleb see taas üles ehitada. Kes tahab teha keerukamat peenart, võib ääre järelejäänud suurematest okstest kokku klopsida, laudadest teha või kividest laduda Kõik kihid peaksid olema vähemalt 25 cm ning ümber mugavad kõnnirajadki kividest paksused. ehitada. 1. kiht. Kõigepealt tuleks kaevata 25 cm kuni 1 m sügavune süvend, kuhu sisse tuleb asetada suuremad oksad ning puu- ja kooretükid. Kaevik on oluline, sest maasse maetud orgaaniline materjal kogub ja hoiab paremini niiskust. Kaevamisel pannakse eraldi mättad, pindmine viljakas muld ja alumine mullakiht, sest need saab kuhikpeenra loomisel ära kasutada. 2. kiht. Kui murumätastega aias midagi muud teha pole, võib ka need tagurpidi selle kihi kasvatamisel ära kasutada. 3. kiht. Siia sobivad niidetud muru või kõdunevad lehed ja väiksemad oksad. Vahepeal oleks hea kihte alla pressida ehk nende peal trampida. Suuremad taimejäänused, valmimata kompost, adru ja kaevamisest üle jäänud alumiste kihtide muld kasvatavad järgmise kihi, et veelgi enam erinevaid orgaanilisi aineid peenrasse tuua. 4. kiht. Pindmine viljakas muld, mis jäi järele augu kaevamisest, loob ühtlasema aluse taimede kasvatamiseks. 5. kiht. Viimane kiht luuakse viljaka kasvumulla ja korralikult lagunenud komposti segust, et moodustuks sobiv pinnas, kuhu peagi taimed külvata või kasvama panna. 88

VEGAN sügis 2017

Valides BioBagi teed teadliku valiku looduse ja loomade kasuks! • BioBag on mugav, sest saad prügi koos kotiga biojäätme konteinerisse visata. • Materjal laguneb kiiresti. Heades tingimustes 10-45 päevaga. • Laguneb täielikult. Jätmata alles väiksematki osakest.

• BioBagi spetsiaalne biojäätmete konteiner on pisike, kerge ja hingav. • Seda on kerge lauale tõsta ja mugav köögivilja koori sisse koorida. • Sellega vabaned haisvast prügikastist, sest nii kott kui ka konteiner hingavad.

võtad BioBagi, päästad elu! Kuna BioBagi prügikotid lagunevad looduses täielikult ja kotist ei säili peale lagunemise protsessi ühtegi mikroplastiku osakest, saad kindel olla, et vee- ja maismaaloomad ei pea plastiku pärast kannatama ja enneaegselt surema.

Kõik tooted e-poes kuni 31. oktoobrini sooduskoodiga

“VEGAN“

20% soodsamad www.biobag.ee f /BioBagEstonia

looming Von Bombi seinamaaling Genialistide Klubis, 19.06.2017. Kuvatõmmis: Von Bombi Facebooki leht

Loominguline aktivism ja selle erinevad vormid „Kunst ei asenda head vanamoodsat organiseerimist ja strateegiate kasutamist. Ometi saab kunst takistada marginaliseeritud indiviidide ja gruppide kustutamist, julgustada muudatuste tekkimist sotsiaalses ja poliitilises keskkonnas ja sütitada diskussioone ebaõigluse ja ebavõrdsuse teemadel.” - Taylor Aldridge ja Jessica Lynn, ARTS.BLACKi kaasasutajad.

― dagmar kase―

Kunst on üks võimsamatest protesti väljendamise vahenditest ja muutuste ärgitamise tööriistadest. Aktivistlik kunst on ajaspetsiifiline, sest see baseerub teatud kultuurilisel, sotsiaalsel ja poliitilisel ajahetkel, et ellu kutsuda kindlat positiivset kultuurilist, sotsiaalset või poliitilist muutust.

jms) ning loengute ja töötubade korraldamine. Kultuuri tegemise näideteks võivad olla raamatud, ajakirjad, näidendid, zine’id, helilooming, näitused, koomiksikunst, kleepekad, märgid, reklaam, ehted, moekunst, aksessuaaride disain, toidudisain, grafiti, tänavakunst ja muralism jpm. Loominguliseks aktivismiks võib olla ka (veganluse ja Loomingulise aktivismi alla kuuluvad nii loomaõiguslusega seotud) tätoveeringu(te) kultuuri tegemine ja loomingu esitamine, disainimine ja tegemine. teemade ja esinejate kureerimine kui ka (kultuuri)ürituste korraldamine (teatrieten- Tegevuste, esemete ja objektide määratledused, performance-esinemised, protestiakt- misel loomingulise aktivismina on oluline sioonid, festivalid, kontserdid, konverentsid ühisnimetaja olemasolu: ühiskonnakrii90

VEGAN sügis 2017

looming

Mamas Pride Tattoo osalus 2016. aasta projektis „Kanna oma nahka”. Foto: Mamas Pride Tattoo Facebooki leht

tiliste teemade käsitlemine, teadlikkuse tõstmine, ruumist ja kohast sõltumatult toimumine, erinevustele ja nn nähtamatutele narratiividele ja ka ebapopulaarsetele teemadele tähelepanu pööramine ja ruumi andmine. Aktivistlik kunst ei ole eneseväljendus, vaid kriitiline analüüs, kus kriitika tähendab küsimuste – kes, kus, millal, miks, mida, kuidas – esitamist. Loomingulise aktivismi alus on hoolimine, kus ükskõiksus ei ole valikuvõimalus ning põhiküsimus on „Mis on kõige tõhusam, et aidata neid, keda ma aidata püüan?“.

EFEKTIIVNE AKTIVISM Efektiivne (loominguline) aktivism on eesmärgipärane ja mõõdetavad tulemused on kaardistatud. Veganluse ja loomaõiguslusega seotud aktivismi puhul on võimalikeks mõõdikuteks karusnaha kasutamise või teatud liiki loomkatsete vähenemine, või toidukauplustes vegan-valikute laienemine.

1. … on orienteeritud reaalsele maailmale ja kus kriitika on suunatud ühiskonnas üldkehtivatele kokkulepetele, kriteeriumitele ja väärtustele. 2. … on orienteeritud protsessile, mitte tootele või objektile, ja mille eesmärk on esteetika kaudu mõjutada projektis osalevate inimeste elusid, mitte ainult eraldiseisvat publikut. Väärtust ei kanna see, mis on loomingu rahaline väärtus, ning looming ei ole ostetav ega müüdav. 3. … toimub tavaliselt avalikus ruumis, mitte kunstimaailma tavapärastes kohtades, nagu professionaalsed galeriid või muuseumid. 4. … baseerub kollaboratiivsel teostusel. Teostaja võib olla igaüks ja ilma kunstihariduseta ning projektis osalemine ei eelda loomingulist tausta.

5. … toetub sageli kogemustele ja teadmistele kunstimaailmast väljastpoolt, mis edenHelen Klebesadel võtab oma blogis kokku dab publiku- või ühiskonnaosalust. Seeläbi efektiivse aktivismi põhipunktid, kus edu- on publiku eluteed erinevad ja looming puukas aktivism ... dutab võimalikult erinevaid inimesi. 2017 sügis VEGAN

looming

Valik teksti autori tekstiilkottidest. Foto: Dagmar Kase

6. … võtab tihti ajutise sekkumisformaadi, nagu performance, meediaüritus, näitus ja installatsioon.

Mõned loomingulise vegan- ja/või loomaõiguslus-aktivismi näited Eestist ja mujalt

7. … kasutab avalikku meediat mitut moodi. Võimalikeks väljunditeks on zine’id, reklaamtahvlid, plakatid, reklaamid bussides, ajalehtede vahelehed ja muud, mis õõnestavad nende äriformaatide tavapäraseid tähendusi.

Eestis infot edastavatel ja oma arvamust avaldavatel aktivistidel on vähem põhjuseid kui Ecuadori ajakirjanikel, et marssida sõnavabaduse eest. Eestis ja Eestist kirjutavatel ajakirjanikel ja blogijatel on vaja vähem kui Kuuba sõnavõtjatel karta vangistamist

Valik teksti autori rinnamärkides. Foto: Dagmar Kase

VEGAN sügis 2017

looming

Meeleavaldus põllumajandusloomade mälestuseks, 02.10.2015. Foto: Graham Nicholls

valitsuse poolt. Eestis sotsiaalsest õiglusest kirjutamisega ei kaasne arreteerimist, nagu see tõenäoliselt Hiinas juhtub. Kriitiliselt positsioneerivate telesaadete eetrist eemaldamine on Eestis ebatõenäolisem kui Egiptuses. Veel ei ole me seisnud Vabaduse väljakul kaheksa tundi vaikides, et protesteerida valitsuse vastu – nagu seda tegi Erdem Gündüz, Türgi performance-kunstnik, seistes Istanbuli Taksimi väljakul, et protesteerida Türgi valitsuse vastu, mis oli vägivaldselt maha surunud meeleavaldajad Gezi pargis. Eestit ühendab Ecuadori, Hiina, Egiptuse, Türgi ja teiste maailma eri nurkadega see, et toiduainetööstuses, rõivatööstuses, loomkatsetes ja meelelahutuses kasutatavate loomade ehk mitteinimesest persoonide (ingl non-human person) lood on enamasti nähtamatud. Aktivistidel on veel pikk tee minna, aga rõõmu peaks tundma sellest, et loomaõiguslus on aidanud paljusid loomi, keda on pekstud, alandatud, kasutatud – nt paljudes riikides on loomade tsirkuses kasutamine keelustatud.

oktoobril 2015. See kuupäev on igal aastal üleilmne põllumajandusloomade päev, mil pööratakse tähelepanu miljardite loomade asjatutele kannatustele ning tapmisele farmides ning tööstustes. Eelmise aasta aprillis osales tätoveerimissalong Mamas Pride Tattoo Eesti karusloomakasvatuste ebanormaalsetele elutingimustele ja karusnahatööstuse tarbetusele tähelepanu juhtivas projektis „Kanna oma nahka”. Salong disainis ja müüs maikasid ja T-särke ning tegi rebast kujutavaid tätoveeringuid. Tulu annetati MTÜ-le Loomus. Selle aasta juunis tegi seinamaalingu Tartus asuvasse Genialistide Klubisse stencilehk šabloonikunsti esindaja Von Bomb. Maalingu sõnum on “Vegan as F*ck”. Kanada fotograafi Jo-Anne McArthuri jaoks, kes on ka Eestit külastanud, on fotograafia kriitiline töövahend, mis võimaldab tal dokumenteerida erinevates tööstusharudes ja meelelahutuses kasutatavate loomade kannatusi, aga ka tähistada loomade rõõmsaid päästehetki.

Eesti loomaõiguslased on seisnud Raekoja platsil, et avaldada meelt põllumajandusloo- Ameerika graafiline disainer ja diskor Jacky made mälestuseks. Meeleavaldus toimus 2. Wasserman asutas aktivismist inspireeri2017 sügis VEGAN

looming

Rubi Rothi lasteraamatud. Foto: Rubi Rothi koduleht www.wedonteatanimals.com

Jo-Anne McArthuri raamat „Captive”. Kuvatõmmis: Jo-Anne McArthuri Facebooki leht

tud rõivabrändi BEETxBEET, mille eesmärk on teadlikkuse tõstmine meie igapäevaelu valikutest ning hääle andmine nendele olulistele teemadele, mis seda vajavad. Oluline on rõivaste juures ka see, et paljud T-särgid on valmistatud orgaanilisest puuvillast, osa rõivaid sisaldavad taaskasutuskiude (ja orgaanilisi kiude) ning pealetrüki puhul kasutatakse vegan- ja öko-sõbralikke värve. Ameerika kirjanik ja illustraator Rubi Roth loob kaasahaaravaid, ilusaid ja võimsaid taimetoidul ja veganlusel põhinevaid lasteraamatuid, sh lastele suunatud (ja ka täiskasvanutele sobivaid) kokaraamatuid. Rothi eesmärk on noortele lugejatele tutvustada veganlust kui kaastundlikku elustiili. Üheks tuntuimaks loominguliseks vegan-aktivistiks on Ameerika muusik Moby, kes on väitnud, et tal muusika ja poliitika ühendamine ei õnnestu, mistõttu kasutab ta teisi meediume. Näiteks koostöös Miyun Parkiga kirjutas Moby raamatu „Gristle: From Factory Farms to Food Safety (Thinking Twice About the Meat We Eat)”.

HOOLIVAM MAAILM ON VÕIMALIK Tulevik on habras, aga usun, et teistsugune, mitteinimestest persoonide suhtes austavam ja hoolivam maailm on vōimalik. Minu usku kinnitavad eelmainitud loomingulised aktivistid ja liitlased, kes tegutsevad muutuste nimel.

Moby ja Miyun Parki raamat „Gristle: From Factory Farms to Food Safety (Thinking Twice About the Meat We Eat)”. Foto: Amazoni koduleht www.amazon.com

luse ja loomaõiguslusega seotud loominguAjakirja järgmistes numbrites on võimalik lise aktivismi vormide, nende esindajate ja tutvuda erinevate huvipakkuvaimate vegan- edendajatega. Peatse kohtumiseni! 94

VEGAN sügis 2017

disain

KODUMAISED KARUSNAHAVABAD

MOEDISAINERID JA POED ÜHISES

PROGRAMMIS

MAAILMA

TIPPUDEGA ― Annika Lepp―

MTÜ Loomus veab Eestis rahvusvahelist programmi, milles osalevad disainerid, moemajad, rõivaketid ja kauplused ei tooda ega müü ehtsast karusnahast tooteid. Aastaga on programmiga liitunud 13 Eesti ettevõtet, kes on ühinenud selliste tuntud tippbrändide ja kauplusekettidega nagu Armani, Hugo Boss, Tommy Hilfiger, Calvin Klein, Stella McCartney, Esprit, Lindex, Etnies, O’Neill ja teised.

jad ja rõivadisainiga tegelevad ettevõtted, et teadlikkus tarbijate hulgas kasvab ja inimesed peavad muuhulgas oluliseks toote looma- ja loodussõbralikkust. Teadlikku tarbijat ei jäta külmaks tootmise tagamaad ja kvaliteet. Ettevõtte panus paremasse maailma, selle eetiline ja sotsiaalne vastutus ei ole enam popid sõnakõlksud või “ristikesed seinal”, vaid otsene vajadus ja möödapääsmatus. Karusnahavaba programmiga “Fur Free Retailer” liitunud 13 kohalikku ettevõtjat teavad Nii nagu mujal maailmas, näevad ka Eesti moeloo- seda hästi.

Fur Free Retailer programmi haldaja on rahvusvaheline koalitsioon Fur Free Alliance, mille põhiseisukohaks on, et loomade kasvatamine ja tapmine nende karusnaha pärast on moraalselt vale. Koalitsioonis on tänase seisuga 40 loomakaitse ja -õiguste organisatsiooni üle maailma, Hiinast Ameerika Ühendriikideni. Alates 2014. aastast esindab ühingus Eestit MTÜ loomade eestkoste organisatsioon Loomus.

VEGAN sügis 2017

Soovid liituda Fur Free Retailer programmiga? Uuri lisa: www.furfreeretailer.com Kirjuta info@loomus.ee

disain

AUS DESIGN OÜ

Reet Aus on moedisainer, kelle südameasjaks on moemaailma eetilisemaks muutmine ning taasväärtustava moekeskkonna arendamine. Väärtustav taaskasutus ehk upcycling on protsess, mis võimaldab tootmises tekkivaid jääkmaterjale disaini abil tagasi tootmisse suunata, vähendades sellega märgatavalt moetööstuse keskkonnamõju. www.reetaus.com

2017 sügis VEGAN

disain

WÖÖ WÖÖ on värske Eesti bränd, kelle jaoks on olulisel kohal looduslikud materjalid, mugavus, innovatsioon disainis ja praktilisus. Wöö disain on lihtne, puhas ja põhjamaiselt minimalistlik. www.woo-studio.com/brand

VEGAN sügis 2017

disain

Kalle HT KALLE HT disainer on Kalle Aasamäe, olles üks vähestest Eesti moedisaineritest, kes on spetsialiseerunud meestemoele. Kalle HT on meestele, kes väärtustavad vabadust ja elegantsi. www.kalleht.com

2017 sügis VEGAN

disain

KÄT KÄT on kaasaegsele naisele suunatud rõivabränd, mis lähtub jätkusuutlikust disainist, põhjamaisest minimalismist ja retroelementidest. katdesign.ee

100 VEGAN sügis 2017

Foto: Kristiina Tiimus

disain

Perit Muuga Fashion Disainer Perit Muuga hindab kõrgelt looduse väge, see on tema jaoks üks olulisemaid inspiratsiooniallikaid. On ju eestlased põline metsarahvas ja loodust alati pühaks pidanud. Niisamuti on Muuga loomingusse sisse põimunud hunt, kes on olnud läbi ajaloo eestlastele üheks olulisemaks loomaks. www.peritmuuga.com

2017 sügis VEGAN

101

disain

Mari Design MARI kaubamärgi looja on moedisainer Marilin Sikkal. Sikkal loob funktsionaalseid riideid, millel on mitu erinevat kandmisvõimalust. Need on valmistatud naturaalsest nahasõbralikust materjalist ja toovad esile kandja isikupära, jäämata samas jalgu kiirmoele. www.mari.ee

102 VEGAN sügis 2017

disain

TUUB TUUB toodab multifunktsionaalseid ja lihtsaid rõivaesemeid. TUUB on õmmeldud innovaatilisest taastöödeldud kangast. www.tuub.ee

2017 sügis VEGAN

103

disain

Reval Denim Guild Reval Denim Guildi ateljee on pühendunud meisterlikkusele ja innovatsioonile, mis tugineb traditsioonilistele meetoditele. Eestis disainitud ja valmistatud selgelõikelised rõivad - kaubamärgid Guild ja Reval Denim Guild - põimuvad kohalike lugudega. www.revaldenimguild.com

104 VEGAN sügis 2017

disain

Xenia Joost Xenia Joost on Eesti moedisainer, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia modesiaini eriala, muuhulgas praktiseeris Joost Londonis Vivienne Westwoodi juures. Tema loomingut on esitletud ja müüdud rahvusvaheliselt Euroopas, Ameerikas, Venemaal ja Aasias. Xenia Joost on visionäär. Mood on tema sõnul visuaalne keel ja kommunikatsioonivahend. Moe ülesanne on väljendada kandja unikaalset iseloomu ja sisemaailma. www.xeniajoost.com Fotod: Hudson Ton

2017 sügis VEGAN

105

disain

Les Petites Les Petites disainipood esindab Eesti ja Baltimaade disainereid juba alates 2009. aastast. Disainipoes leidub enam kui 60 disaineri, väiketootja ja käsitöölise loomingut Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest. www.lespetites.ee

LAV Organic Lifestyle LAV Organic Lifestyle on mahemoe kauplusekett, mis juhindub oma tootevalikus asjaolust, et rõivakadja trendikuse mõõdupuuks on ennekõike teadlikkus rõiva mõjust kandja tervisele ja ökoloogilisele jalajäljele. Nõnda ühendab LAV Organic lifestyle keskonnasäästliku mõtteviisi trenditeadliku lähenemisega. www.lav.ee

106 VEGAN sügis 2017

disain

Slow Slow on esimene teadliku elustiili pood Eestis. Slow eesmärk on pakkuda stiilseid ja kvaliteetsetest materjalidest rõivaid, mis on toodetud õiglaselt, ja ei lange seejuures ökomoe stereotüübi alla. Slow märksõnadeks on minimalism, põhjamaine stiilipuhtus, orgaanilised ja uudsed materjalid, zero waste, recycling, upcycling ning veganlus ja teadlikkus. www.slow.ee

Tali Tali disainipoes on hoolikalt valitud tooted, mis annavad suurepärase ülevaate kodumaiste disainerite loomingust. Hoolikalt valitud tooted on neile, peavad tähtsaks kõrgetasemelist disaini, kvaliteetset toormaterjali ja stiilipuhast väljanägemist. www.talidesign.eu

Foto: Sigrid Peterson

2017 sügis VEGAN

107

KOSMEETIKA

JUMESTUSTARVIKUD

Paljud meigipintslid on toodetud loomakarvadest, kuid õnneks on järjest enam kasvav nõudlus ja tehnoloogia areng olukorda parandanud ning ka sünteetilised veganitele sobivad pintslid on nüüd kaubanduses kergesti leitavad. Kuid jah, ka täna on võimalik endale kogemata

soetada pintsel, mis pehme puudutuse asemel pakub hoopis näonaha koorimist. Järgnevad tarvikud on veganjumestaja Sevili poolt testitud ning heakskiidu leidnud. NIPP Enne kasutamist tee beauty blender niiskeks, et see võtaks jumestuskreemi paremini vastu.

NIPP Kanna jumestuskreem näole pintsliga ning pärast tupsuta beauty blenderiga ühtlaseks. Nii kulutad toodet oluliselt vähem.

H&M Beauty Blender 2.99 €

Real Techniques jumestuskreemi pintsel 10.90 €

www.loverte.com

H&M poodides

Benecos kulmu- ja laineripintsel 5.20 €

www.bio4you.eu

Real Techniques kulmuhari 8.50 €

www.loverte.com

Benecos puudri ja mineraalpuudri pintsel 9.99 €

www.bio4you.eu

Benecos põsepuna pintsel 9.99 €

Eco Tools kuueosaline pintslikomplekt silmadele 16.35 €

www.looduskosmeetika.ee

www.bio4you.eu

Kaldotsaga põsepuna pintsel sobib ka näo kontuurimiseks

BH Cosmetics jumestuspintslite komplekt 24.30 €

www.beautybay.com

NIPP Pintsleid peab hooldama ja puhastama, et need kestaksid kauem. Kõige lihtsam ja efektiivsem on puhastada pintsleid loodusliku nõudepesuvahendiga. Kuna tooted, nagu jumestuskreemid, muudavad pintslid rasuseks, on nõudepesuvahend puhastamiseks ideaalne. Looduslikus on aga oluline selleks, et hiljem julgeks pintsleid ka oma näole asetada. Pestud pintslid pane rätikule kuivama. Äsja pestud pintslit ei ole soovitatav asetada pea ülespoole topsikusse, kuna nii voolab vesi varre sisse ja pintsel tuleb liimist lahti.

108 VEGAN sügis 2017

KOSMEETIKA

SOOVITUSI SÜGISEKS

Manic Panic super värvikad ja elavad toonid www.colorvibes.eu

Sügisel on kuumad toonid Wild Fire, Vampire Red, Plum Fashion, Infra Red, Fushia Shock ja eriti julgetele Green Envy

Hermans Amazing värvivalik muudab su elu

Sügisel on kuumad toonid Cynthia Cyclamen, Felicia Fire, Fiona Fire, Mary, Patsy Purple ja Peggy Pink

www.colorvibes.eu

LUSH henna värvid

Müügil Tallinna Foorumi keskuses

NIPP Pese Manic Panic või Hermans Amazing juuksevärvidega värvitud juukseid jahedama veega ning värv püsib kauem ergas. Pese kuumema veega ning saad värvi kiiremini välja. Värvid ei kahjusta juukseid, nii et võid nendega kasvõi iga päev värvida.

Dr. Konopkas Nurishing Face Cream - kreem kuivale näonahale L-cosmetics poodides

Batiste kuivšampoon Müügil kõigis suuremate kaubandusketide poodides

2017 sügis VEGAN

109

KOSMEETIKA

JULGELT JA SÄRVAVALT SÜGISELE VASTU Wet n Wild Photofocus jumestuskreem 7.50 €

Müügil Ideaalkosmeetika kauplustes

Wet n Wild Photofocus peitekreemi 5.90 €

Müügil Ideaalkosmeetika kauplustes

Toote nimi ütleb küll bronzer, kuid värv nr E7431, Reserve Your Cabana’t on hea kasutada särana põsesarnadele.

Ontic Minerals OnticPro kompaktne meigipõhi Naturaalse päikesekaitsega (SPF15) sametine puuder ei ummista poore, laseb nahal hingata ning selle ravivad omadused aitavad näonahal vabaneda toksiinidest. Puuder on sobilik probleemsele nahale, ei kahjusta nahka. NIPP Värvi huuled esmalt pliiatsiga ja seejärel huulepulgaga. Selline samm tagab sulle tugeva pigmendi ning huulepulk kestab huultel kaks korda kauem.

Wet n Wild Coloricon Bronzer

5.90 €

Müügil Ideaalkosmeetika kauplustes

Essence huulepulk nr 18 Violet Gift

26.95 €

2.59 €

www.onticminerals.ee

Müügil Selverites

Essence huulepliiatsiga nr 10 Miss You Much 1.09 €

Müügil Selverites

Essence Instant Volume Boost veekindel ripsmetušš BHCosmetics Foil 15.40 €

www.beautybay.com

110 VEGAN sügis 2017

3.99 €

Müügil Selverites

www.warpainteesti.ee

Süsimustaga säravvalgeks! 100% looduslik eemaldab hambakivi tugevdab hambaemaili poleerib hambaid neid kahjustamata Kodulehelt tellides sooduskoodiga “VEGAN” -15% soodsam

OKJA (2017) Okja on põnev ja kaasahaarav seiklusfilm hiiglaslikust superseast ja tema sõbrast Mijast. Mirando Korporatsioon avastab supersigade liigi, keda nad soovivad liha saamiseks kasvatama hakata. Supersigu reklaamitakse kui revolutsiooni loomakasvatuses, sest neilt saadud liha on ökoloogiline, gmo-vaba ja igati naturaalne. Supersigadel lastakse kümme aastat humaanselt kasvada maailma eri paikades, et siis lõpuks nende seast välja valida kõige suurem siga, kellest saab Mirando Korporatsiooni esimene lihaloom. Juhtumisi on selleks loomaks väikeses Lõuna-Korea

külakeses kasvanud leebe, sõbralik ja tark Okja. Okjaga koos üles kasvanud ja teda siiralt armastav tüdruk Mija saab suure ehmatuse osaliseks, kui avastab, et tema sõbra elu on ohus. Algab peadpööritav seiklus supersea päästmiseks. Okjat reklaamitakse filmina, mis paneb vaatajad lihast loobuma, sest filmis paljastub suurtööstuste ja vabrikute koletu pale. Filmis teeb kaasa ridamisi tuntud näitlejaid, nagu Tilda Swinton, Jake Gyllenhaal, Lily Collins, Paul Dano jt. Filmi saab vaadata Netflixist.

PEACEABLE KINGDOM: THE JOURNEY HOME (2004) „Peaceable Kingdom“ on armas dokumentaalfilm, mis räägib loomakasvatajatest, kes ühel hetkel mõistavad, et loomade kasu nimel kasvatamine ja nende tapmine on vale. Intervjuude vormis film näitab farmerite ehedaid emotsioone, nende armastust ja hoolimist loomade vastu ning võitlust oma südametunnistusega. Võitjaks jäävad loomulikult kaastunne ja armastus. Filmis on palju ilusaid ja silmiavavaid kaadreid toredatest loomadest, kelle puhul tuleb kenasti välja, et tegemist on indiviididega, kellel on oma eriline iseloom, huvid ja soovid. Seda südamlikku filmi tasub

vaadata koos pere ja sõpradega. Sobib ka nõrganärvilistele, kui paari üksiku koha peal silmad kinni hoida. Filmi saab tasuta vaadata

www.tribeofheart.org/hb/pkannounce.htm

MINIMALISM (2016) Minimalistlik eluviis on viimastel aastatel üle maailma populaarseks saanud. Me elame asjadest ja tarbimisest üleküllastunud maailmas. Meil on justkui kõik, mida hing ihaldab pidevalt käeulatuse kauguses. Me teeme pidevalt tööd, et saada rohkem raha, et osta rohkem asju, mis võiksid meid õnnelikuks teha. Ometi pole suur osa meist õnnelikud ega oma eluga rahul. Miks see nii on? Dokumentaalfilmist „Minimalism“ selgub, et just asjad ja pidev soov osta ja tarbida muudavad meid rahulolematuteks. Filmis jälgitakse kahe mehe elu aasta jooksul. Nad tutvustavad inimeste-

le üle Ameerika minimalistlikku eluviisi ja usuvad, et suuremast osast asjadest ning nende ihalemisest loobumine on tegelik võti elu nautimiseks. Filmis on huvitavad intervjuud teadlastega, psühholoogidega ja erinevate minimalismiharrastajatega. Hoiatus! Peale selle vaatamist tahad sa oma kodus teha suurpuhastuse. Filmi saab vaadata Netflixist või osta minimalismfilm.com.

WHAT THE HEALTH (2017) Filmi autoriteks on populaarse keskkonnadokumentaali „Cowspiracy“ tegijad. „What the Health“ on elu muutev tervisefilm, mis on sel aastal pannud paljud inimesed oma toitumisharjumused ümber hindama. Filmis intervjueeritakse veganlust pooldavaid arste ja toitumisteadlasi, kes annavad infot selle kohta, et miks siis ikkagi on loomse toidu asemel parem eelistada taimset toitu ning milliseid terviseprobleeme võib loomse liigtarbimine põhjustada. Kartmatu filmimees Kip Andersen võtab luubi alla ka terviseorgansatsioonide töö ning avastab, et tihti sponsoreerivad neid

112 VEGAN sügis 2017

rämpstoitu ja ravimeid müüvad suurkorporatsioonid. Film on siiski saanud ka palju negatiivset kriitikat, sest seal esitatud väited vegantoitumise tervisemõjude ja teatud uuringute kohta on kohati liialdatud, seega tasub kriitikameel vaatamise ajal alles hoida. Filmi saab vaadata Netflixist või osta www.whatthehealthfilm.com, kus on olemas ka eestikeelsed subtiitrid.

EVEN VEGANS DIE

Virginia Messina, Carol J. Adams, Patti Breitman

Veganid puutuvad päevast-päeva kokku surma ja leinaga, sest näeme lihatükki vaadates kaotatud elusid, tegeleme loomade vastu suunatud vägivallast rääkimisega, võitleme tapmiste vastu jne. Kuid nagu enamus inimesi, ei taha me enda surma või surelikkuse peale mõelda. Lisaks sellele kujutatakse vegantoitumist tihti mingisuguse imedieedina, mis kaitseb kõikide haiguste vastu ning tagab raudse tervise ja igavese nooruse. Tõsiasi on aga see, et surmast ei pääse meist keegi. Ka veganid võivad haigestuda, ka veganid

surevad. Just sellele soovivadki raamatu autorid tähelepanu juhtida ning nõuandeid jagada, kuidas leppida ja hakkama saada sellega, kui jääme ise haigeks või haigestub meie lähedane. Vaatamata tõsistele teemadele on “Even Vegans Die” positiivne ja inspireeriv raamat, kust leiab palju häid mõtteid.

MILLENNIAL VEGAN

Casey T. Taft

Raamat noorele veganile. Nn milleniumi põlvkond (vanuses 15-34) moodustab tänapäeval suure osa veganitest. Need on noored, kes on suutnud iseendast kaugemale vaadata, märgata loomade kannatusi ning muutnud oma eluviisi. Tänases ühiskonnas, kus loomade ekspluateerimist nähakse tavalisena ja vajalikuna, ei ole lihtne olla vegan. Just sotsiaalne suhtlus pere ja sõpradega ning nende suhtumine, võib veganiks hakates olla suurimaks väljakutseks. Raamat „Millennial Vegan“ tuleb siinkohal appi, jagades nippe, kui-

das rääkida veganlusest üldisemalt kui ka lähedastega suheldes ning annab nõu (kooli)kiusamisega hakkama saamiseks. Lisaks räägitakse raamatus suhete loomisest ja sellest, kuidas veganina mitteveganist partneriga koos olles konflikte vältida, samal ajal veganlusele truuks jäädes. Puudutatakse ka toitumishäirete teemat. Antakse ülevaade traumadest, läbipõlemisest ja teistest emotsionaalsetest katsumustest, mis aktiivsemaid veganeid ees oodata võivad.

CAPTIVE

Jo-Anne McArthur

Tuntud loomade fotograafilt Jo-Anne McArthurilt, kellest on ka ajakirjas Vegan juttu olnud, ilmus hiljuti uus fotoraamat „Captive“, mis avab uksed vangistuses elavate loomade ellu. Peamiselt näidatakse meile fotosid loomaaedade ja akvaariumite loomadest. Tihti räägitakse loomaaedadest ja akvaariumitest kui asutustest, kus inimesed saavad loomade kohta midagi õppida ning kus toimub oluline töö ohustatud liikide säilitamiseks. Milline on aga neis elavate loomade igapäevane reaalsus? Kas loomaaiad suudavad tagada

(mets)loomadele hea elu? Kas ookeanikalad kuuluvad ikka akvaariumitesse? Kas loomaaedu saab nimetada eetilisteks? Maailma eri paikadest kogutud pildimaterjal räägib midagi muud. „Ma soovin, et mäletaksime, et võime külastada loomaaeda paar-kolm tundi ja minna tagasi koju oma pere, sõprade ja küllaltki vaba elu juurde. Loomaaialoomad aga jäävad sinna ka peale meie lahkumist. Ma proovin näidata, mida see nende jaoks tähendab,“ ütles McArthur raamatu kohta Washington Postile antud intervjuus.

ESTHER THE WONDER PIG

Steve Jenkins, Derek Walter, Caprice Crane

Imeline siga Esther, kes pidi olema minisiga, aga kasvas ootamatult suureks nagu täitsa tavaline kodusiga, on Facebookist tuttav rohkem kui miljonile inimesele. Kuid raamat Estheri esimestest eluaastatest tema isade Dereku ja Steve´i kodus on samuti väärt lugemist, eriti sel juhul, kui on soov lugeda midagi tõeliselt positiivset ja tujutõstvat. Tegemist on maailma kõige armsama, südamlikuma ja naljakama

raamatuga. Esther on õnnega koos, et leidis endale isad, kes oma ääretu kaastunde ja armastusega loomade vastu on suutnud suure killukese maailmast paremaks muuta.

2017 sügis VEGAN

113

Aita Eesti kanu ja anneta! Sinu annetus võimaldab meil töötada selle nimel, et Eestis enam kanu puurides ei peetaks.

MTÜ Nähtamatud Loomad Swedbank: EE922200221066221071 PayPal: info@nahtamatudloomad.ee