VEGAN Taimetoidumess 2018
匀䔀䄀圀䔀䔀䐀 䴀䄀刀䬀䔀吀ᤠ椀氀 漀渀 栀攀愀 洀攀攀氀 琀甀琀瘀甀猀琀愀搀愀 攀渀搀愀 甀甀猀椀 洀攀爀攀瘀攀琀椀欀愀琀漀漀琀攀椀搀⸀ 䰀椀猀愀欀猀 琀愀椀洀攀琀漀椀琀氀愀猀琀攀 猀攀愀猀 瀀漀瀀甀ⴀ 氀愀愀爀猀攀琀攀氀攀 匀䔀䄀 䌀刀唀一䌀䠀夀 瘀攀琀椀欀愀欀爀瀀猀甀搀攀氀攀 瀀愀欀甀洀攀 甀甀猀椀 琀漀漀琀攀椀搀Ⰰ 洀椀猀 氀椀猀愀瘀愀搀 瀀椀欀愀渀琀猀甀猀琀 爀漀漀最愀搀攀Ⰰ 猀愀氀愀琀椀琀攀 樀愀 猀甀瀀瀀椀搀攀 瘀愀氀洀椀猀琀愀洀椀猀攀氀⸀ 一ﰀﰀ搀猀攀猀琀 攀椀 漀氀攀 洀椀琀洀攀欀攀猀椀猀琀愀琀甀搀 琀漀椀琀甀洀椀渀攀 洀攀爀攀瘀攀琀椀欀愀琀攀最愀 瀀爀漀戀氀攀攀洀椀欀猀 渀椀渀最 渀椀椀 欀漀搀甀ⴀ 欀甀椀 欀愀 攀爀椀愀氀愀猀攀欀猀 琀愀爀戀椀洀椀猀攀欀猀 猀愀愀戀 瘀愀氀椀搀愀 攀渀搀愀 樀愀漀欀猀 猀漀戀椀氀椀欀甀洀愀椀搀 洀攀爀攀瘀攀琀椀欀愀 琀漀漀琀攀椀搀 洀攀椀攀 猀漀爀琀椀洀攀渀搀椀猀琀 ⠀欀瘀愀氀椀ⴀ 琀攀攀琀猀攀搀 渀漀爀椀 氀攀栀攀搀Ⰰ 洀攀爀攀瘀攀琀椀欀愀 猀愀氀愀琀椀 栀攀氀戀攀搀 樀愀 猀渀欀椀搀⤀⸀ 吀攀爀瘀椀猀氀椀欀甀 猀渀欀欀椀洀椀猀攀 欀ﰀ猀椀洀甀猀 漀渀 琀渀愀瀀攀瘀愀氀 攀爀椀琀椀 愀欀琀甀愀愀氀渀攀 樀愀 洀攀椀氀 漀渀 栀攀愀 洀攀攀氀 吀攀椀氀攀 琀甀琀瘀甀猀琀愀搀愀 甀甀琀 樀愀 甀渀椀欀愀愀氀猀攀琀 洀攀爀攀瘀攀琀椀欀愀琀攀 猀甀甀瀀椀猀琀攀琀 洀愀渀搀氀椀氀愀愀猀琀甀搀攀最愀⸀ 䤀最愀 琀漀漀搀攀 漀渀 椀猀攀攀渀攀猀攀猀琀 愀椀渀甀氀愀愀搀渀攀 樀愀 猀攀氀氀攀氀 漀渀 瀀愀氀樀甀 漀洀愀搀甀猀椀Ⰰ 洀椀氀氀攀最愀 瀀愀氀樀甀搀 琀愀椀洀攀琀漀椀搀甀ⴀ琀漀漀琀攀搀 攀椀 猀愀愀 欀椀椀搀攀氀搀愀Ⰰ 瘀攀琀椀欀愀琀攀 樀愀 洀愀渀搀氀椀琀攀 欀漀漀猀氀甀猀 琀椀搀愀戀 琀攀椀攀 欀栀甀 欀愀欀猀 欀漀爀搀愀 欀椀椀爀攀洀椀渀椀 樀愀 琀攀爀瘀椀猀氀椀欀甀洀愀氀琀⸀ 嘀攀琀椀欀愀琀攀 欀愀猀甀 欀漀栀琀愀 氀椀猀愀琀攀愀戀攀 猀愀愀洀椀猀攀欀猀 瀀愀氀甀洀攀 琀攀椀氀 欀ﰀ氀愀猀琀愀搀愀 洀攀椀攀 瘀攀攀戀椀ⴀ 氀攀栀琀攀 眀眀眀⸀猀攀愀眀攀攀搀洀愀爀欀攀琀⸀攀甀 匀䔀䄀圀䔀䔀䐀 䴀䄀刀䬀䔀吀ᤠ椀 琀漀漀搀攀琀攀 愀樀愀氀甀最甀 愀氀最愀猀 䰀甀渀愀ⴀ䬀漀爀攀愀 洀攀爀攀瘀攀琀椀欀愀琀攀 琀漀漀琀洀椀猀氀椀椀渀椀氀Ⰰ 洀椀猀 樀甀戀愀 ㌀ 愀愀猀琀愀琀 樀爀最椀搀攀猀 匀䔀 琀椀甀猀琀愀琀甀搀 猀琀愀渀搀愀爀搀攀椀搀Ⰰ 琀琀氀攀戀 ﰀ洀戀攀爀 琀漀渀渀椀搀攀 欀愀甀瀀愀 洀椀渀攀爀愀愀氀椀最愀 爀椀欀愀猀琀愀琀甀搀 倀漀爀瀀栀礀爀愀 戀愀渀最椀礀攀✀椀 瀀甀渀愀猀攀椀搀 瘀攀琀椀ⴀ 欀愀椀搀⸀ 䄀猀甀洀攀 䬀漀氀氀愀猀攀 洀攀爀攀 爀愀渀渀椀欀甀氀 樀愀 氀漀漀洀攀 甀甀琀 愀樀愀猀琀甀琀 琀漀椀搀甀愀椀渀攀琀猀琀甀猀攀猀 樀愀 琀攀爀瘀椀猀氀椀欀甀 琀漀椀琀甀洀椀猀攀 欀甀氀琀甀甀爀椀猀⸀ 䤀渀瘀攀猀琀攀攀爀椀搀攀猀 樀愀 愀渀搀攀猀 欀椀欀 攀渀搀愀猀琀 漀氀攀渀攀瘀愀Ⰰ 琀漀漀搀愀洀攀 欀瘀愀氀椀琀攀攀琀猀攀椀搀 琀漀漀琀攀椀搀Ⰰ 洀椀猀 漀渀 樀甀戀愀 欀漀最甀 洀愀愀椀氀洀愀猀 愀爀洀愀猀ⴀ 琀愀琀甀搀Ⰰ 樀愀 氀漀漀搀愀洀攀Ⰰ 攀琀 攀渀搀愀 琀攀爀瘀椀猀攀 攀攀猀琀 栀漀漀氀椀琀猀攀瘀愀搀 琀愀爀戀椀樀愀搀 樀瘀愀搀 瀀椀欀愀 愀樀愀 樀漀漀欀猀甀氀 瀀爀椀漀爀椀琀攀攀搀椀欀猀⸀
吀漀椀琀愀椀渀攀爀椀欀欀愀搀 瀀甀渀愀猀攀 洀攀爀攀瘀攀琀椀欀愀 猀渀欀椀搀 ⠀栀ﰀ戀愀渀最椀 瀀攀爀攀欀漀渀渀愀 倀漀爀瀀栀礀爀愀 洀攀爀攀瘀攀琀椀欀愀猀⤀ 漀渀 瘀愀氀洀椀猀琀愀琀甀搀 攀爀椀渀攀ⴀ 瘀愀琀攀猀 洀愀椀琀猀攀瘀愀爀樀甀渀搀椀琀攀最愀Ⰰ 攀琀 爀愀栀甀氀搀愀搀愀 欀椀最攀 欀漀最攀渀甀洀愀琀攀 最甀爀洀愀愀渀椀搀攀 渀甀搀洀椀猀椀⸀ 䬀甀椀搀 欀甀椀 吀攀 攀渀渀愀猀琀 最甀爀洀愀愀ⴀ 渀椀欀猀 攀椀 瀀攀愀 樀愀 瘀愀氀椀琀攀 愀椀渀甀氀琀 琀甀琀琀愀瘀愀椀搀 琀漀漀琀攀椀搀Ⰰ 猀椀椀猀 爀最攀 欀椀椀爀甀猀琀愀最攀 欀攀攀氀搀甀洀愀欀猀 欀椀最攀 洀愀椀琀猀瘀愀洀愀琀攀 洀攀爀攀瘀攀琀椀欀愀琀攀 猀甀甀瀀椀猀琀攀琀攀猀琀⸀ 䰀椀猀愀欀猀 猀漀漀樀愀 洀攀爀攀 琀愀椀洀攀搀攀 欀愀猀甀氀椀欀欀甀猀攀氀攀 漀渀 䰀甀渀愀ⴀ䬀漀爀攀愀 琀漀漀搀攀琀攀氀 匀䔀䄀 䌀刀唀一䌀䠀夀ⴀ氀攀 漀洀愀渀攀 洀愀椀琀猀攀Ⰰ 洀椀搀愀 栀椀渀搀愀瘀愀搀 欀爀最攀氀琀 瘀愀栀甀爀椀欀愀猀琀攀 樀漀漀欀椀搀攀 愀爀洀愀猀琀愀樀愀搀Ⰰ 欀甀渀愀 猀攀攀 漀渀 瘀愀氀洀椀猀琀愀琀甀搀 氀椀猀愀欀猀 瘀椀欀猀攀氀攀 欀漀ⴀ 最甀猀攀氀攀 洀攀爀攀猀漀漀氀愀氀攀 欀愀 猀攀攀猀愀洀椀ⴀⰀ 漀氀椀椀瘀椀氀椀 樀愀 瀀愀爀椀洀愀琀攀 瘀ﰀ爀琀猀椀搀攀 愀戀椀氀Ⰰ 洀椀氀氀攀 瀀漀漀氀攀猀琀 漀渀 椀搀愀 爀椀椀欀椀搀攀 欀欀 渀椀椀 欀甀甀氀甀猀⸀ 䬀瘀愀氀椀琀攀攀琀渀攀 琀漀漀爀愀椀渀攀Ⰰ 洀椀猀 漀渀 氀戀椀渀甀搀 渀甀攀琀攀欀漀栀愀猀攀 琀琀氀攀洀椀猀攀 瀀爀漀琀猀攀猀猀椀Ⰰ 瀀爀攀猀猀椀琀愀欀猀攀 猀愀洀愀 欀甀樀甀最愀 欀攀爀最攀琀攀欀猀 瀀氀愀愀琀椀搀攀欀猀Ⰰ 洀椀氀氀攀氀 漀渀 攀氀攀最愀渀琀渀攀 瘀氀椀洀甀猀 樀愀 愀椀渀甀氀愀愀搀渀攀 洀愀椀琀猀攀⸀
Vöner Kebab nüüd poes !
Tallinnas: NOP
@vonerestonia
Muuda oma kodu puhtaks ja turvaliseks Tri-Bio probiootikumi sarja pesu- ja puhastusvahenditega! Tõhusad uue põlvkonna puhastusvahendid! Paljud puhastusvahendid sisaldavad inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale kahjulikke aineid. USA tootesarja TRI-BIO PROBIOOTIKUM ökoloogilised probiootilised puhastusvahendid on täiesti ohutud ning neid kasutades ennetate bakterite tekkimist loomulikul ja täiesti ohutul viisil. KUIDAS NEED TOIMIVAD? Probiootikumide toimimise põhimõte seisneb patogeensete (haigust tekitavate) bakterite „väljatõrjumises” ja probiootiliste bakteritega asendamises. Samal tehnoloogial põhinevad ka TRI-BIO PROBIOOTIKUM puhastusvahendid. Tänu vahendites sisalduvatele miljonitele kasulikele bakteritele saab loodus ise hoolitseda selle eest, et teie kodu oleks ideaalselt puhas. Paljude vaieldamatuteks lemmikuteks on juba saanud rasvade ja õlide eemaldamiseks mõeldud köögipuhastusvahend ja üliökonoomne põrandapesuvahend. Universaalsete puhastusvahendite austajatele on olemas kolm ühes toode. On veel teisigi spetsiaaltooteid: koristamisel asendamatu vahend lõhnade eemaldamiseks prügikastist, mikrolaineahjust ja külmkapist; vannitoa hooldamise puhastusvahend; pehmelt mööblilt ja vaipkatetelt sissekuivanud plekke eemaldav tõhus bio-plekieemaldi. Paljude jaoks on asendamatuks abimeheks lemmikloomade lõhna- ja plekkide bioeemaldaja ning jalanõude deodorant. TRI-BIO vahendite täieliku loetelu leiate meie kodulehelt www.tri-bio.com. TRI-BIO tooted võib endale osta igaüks, sest enamiku toodete hinnad jäävad vahemikku 2,50–3 eurot. Inimene puutub kahjulike ainetega kokku iga päev – need satuvad tema organismi sünnist alates. Paljud TRI-BIO PROBIOOTIKUM tooteid saab osta kõigist koostisosad, näiteks fosfaadid, võivad ladestuda or- Eesti suurematest kaubanduskeskustest, ehituspooganismi kudedesse ja avaldada pikaajalist kahjulikku didest, majatarvete kauplustest ja mõnest veebipoest. mõju rakkudele. Kõik pesuvahendid satuvad kasutamise käigus või pärast kasutamist torustikku ja sealt edasi veekogudesse, tekitades korvamatut kahju loodusele. TRI-BIO PROBIOOTIKUM sari pakub uuenduslikku TRI-BIO PROBIOOTIK puhastusvahendid vastavad koristustehnoloogiat. Pärast puhastatavale pinnale rangetele kvaliteedistandarditele. Tooted on: kandmist asuvad probiootikumid taastama ruumi mik● EFEKTIIVSED ● rofloorat, hoides sellega ära haigused, kõrvaldades ● ÖKOLOOGILISED ● ebameeldivad lõhnad ning taastades loomuliku mik● TERVISLIKUD ● rokliima. Vahendites sisalduvad aktiivsed koostisosad eemaldavad mustuse-, rasva-, õli- ja toiduplekid ning ● KAHJUTUD INIMESTELE JA tungivad kergesti pindade mikropooridesse, võimaldaÜMBRITSEVALE KESKKONNALE ● des sügavaimat puhastust. Probiootikumid loovad ter● KAHJUTUD KÕIKIDELE PINDADELE ● ve, puhta ja tasakaalustatud mikrofloora, mis on ohutu ● NATURAALSED ● ka kõige tundlikuma nahaga pereliikmetele. ● TASKUKOHASED ● ● MITTEALLERGEENSED, PIGEM MILLISEID TRI-BIO VAHENDEID, ALLERGIASÜMPTOMEID LEEVENDAVAD ● KUST JA MIS HINNAGA OSTA SAAB? Puhastusvahendite seerias TRI-BIO PROBIOOTIKUM ● ERITI SOOVITATAVAD KASUTAMISEKS on suur valik koristusvahendeid erinevatele pindadele. LOKAALSE KANALISATSIOONIGA KODUDES ● Lisateavet TRI-BIO toodete ja nende müügi kohta saate e-maili teel info@tri-bio.com.
TERE TULEMAST KAHEKSANDALE TAIMETOIDUMESSILE! Kas teadsid, et Taimetoidumess sai alguse juhuslikult puistatud repliigist „Eestis võiks ka midagi säärast olla”, mille peale tuli mõned päevad hiljem kokku kamp motiveeritud inimesi, kes võtsid omale eesmärgiks korraldada Baltikumi esimene veganmess. Olgugi, et puudusid teadmised messikorraldusest, oli meil olemas kõige tähtsam – põletav kirg ja soov näidata Eesti inimestele, kui maitsev ja värvikirev on taimetoit. Just selline kirg ja soov on meil säilinud tänase päevani. Ja just sellepärast korraldamegi Taimetoidumessi sel aastal juba kaheksandat korda. Traditsiooniliselt novembri esimesel nädalavahetusel toimuv Baltimaade vanim veganmess toob tänavu kaasa kaks uuendust. Mess kestab esimest korda kaks päeva ehk terve nädalavahetuse. Ning üritusel on kindel fookus, milleks tänavu mere- ja mereloomade kaitse. Messi korraldamisel lööb kaasa üle 60 vabatahtliku. Ajakirja Vegan erinumbris saab lugeda haaravaid usutlusi kuulsa ookeanikaitse organisatsiooni Sea Shepherd kapteni ja tegevjuhi Alex Cornelisseniga ning filmi „The End of Meat” autori Marc Pierscheliga. Ajakirja veergudel avab end Rootsi väikefarmer Gustaf Soderfeldt, kes tegi oma ettevõtmistes kannapöörde ja hakkas vegantalunikuks. Loomulikult ei puudu ka retseptid, nõuanded ja huvitavad faktid. Loodame, et nii Taimetoidumess kui ka käesolev ajakiri äratavad uudishimu ja inspireerivad veelgi rohkem märkama, hoolima ja mõistma. Põnevat lugemist ja messikogemust! Taimetoidumessi korraldajad MTÜ Loomus ja Eesti Vegan Selts
VEGAN PEATOIMETAJA/ DISAIN Marimai Kesküla marimai@ajakirivegan.ee
TEGEVTOIMETAJA Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee
REKLAAM
Liina Valner liina@ajakirivegan.ee (+372) 516 0890 Kristjan Aluoja kristjan@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797
KEELETOIMETAJA Laura Salumets-Tutt
ESIKAAS Kerstin Raidma
AUTORID
Annika Lepp Ireene Viktor Anita Jürson Martin Garbuz Gustaf Soderfeldt Karin Lepik Lea Soorsk Florian Biesinger
TELLIMINE JA INFO www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan
8
VEGAN Taimetoidumess 2018
OOKEANISÕDALANE
ALEX CORNELISSEN 10
VEGAN Taimetoidumess 2018
ON KRÕBEDA TALVEKUU KESKÖÖ. LAEV SEILAB TASAKESI ÕÕTSUDES PATRULLVETES. ROOLIKAMBRIS PEAVAD VAHTI KAKS TÜÜRIMEEST. OOTAMATULT ILMUVAD RADARIEKRAANILE KOLM KURJAKUULUTAVAT HARPUUNIALUST. RÖÖVPÜÜDJAD ON ASUNUD RÜNNAKULE. MEESKONNA KOSUTAVA UNE KATKESTAB LAEVAL KÄIVITUNUD KÕRVULUKUSTAV SIREEN. VAALAPÜÜDJATE ALUSED SEILAVAD LAINETEVAHUS LAEVA SUUNAS. TORM TÕUSEB. RÜNDAJAD ON OHTLIKULT LÄHEDAL, VÖÖRI PRITSIB JÄIST MEREVETT. ET VAALAPÜÜDJAD SAAKSID HÄIRIMATULT TEGUTSEDA, PIIRAVAD SIHIKINDLAD HARPUUNILAEVAD ÜKSIKUT PATRULL-LAEVA ÜHEKSA PIKKA TUNDI JA ÜLE 150 KILOMEETRI. ANNIKA LEPP
See ei ole stseen seiklusfilmist, see on organisatsioo- si üks Eesti neiu – Anastasia Parmson. (Alex eestlast ni Sea Shepherd argipäev. 1977. aastal asutatud Sea ei tea, aga elavneb silmanähtavalt.) Mitu inimest Sea Shepherd on rahvusvaheline mittetulunduslik merekait- Shepherdi jaoks hetkel tööd teevad? se ühing, mille eesmärk on läbi otsese mittevägivaldse Meil on 15 registreeritud riiki üle maailma. Palka saab tegutsemise kaitsta maailma ookeane ebaseadusliku 45 inimest, ülejäänud on vabatahtlikud. Lisaks palgaekspluateerimise ning keskkonna hävitamise eest. listele kaptenitele ja inseneridele on laevadel tuhandeid Taimetoidumessi peaesineja on sel aastal Sea vabatahtlikke. Shepherdi tegevdirektor Alex Cornelissen, kelle käe all tegutseb igapäevaselt üle 20 kohaliku ja regionaalse Kes on Sea Shepherdi peamised toetajad ja kuidas te Sea Shepherdi üksuse üle maailma. oma tegevusi finantseerite? Parasjagu käivad operatsioonid mitmes paigas Aaf- Meid rahastavad peamiselt eraisikud ehk kõige rikas, näiteks Tansaanias, Gabonis ja Libeerias. Suured rohkem saame annetusi eraisikutelt. Annetusi teekampaaniad on ka Austraalias ja Mehhikos. Organisat- vad ka ettevõtted. Meid on toetanud mitmed kuulsiooni peakontor on Amsterdamis, kust me Alexi kätte sused, nt tuntud USA telesaatejuht Bob Parker. saime, et enne Tallinnasse tulekut paar sõna vahetada. Meie intervjuu ajal hääletas rahvusAlex jätab mainimata, et Sea Shepherdit vaheline vaalapüügikomisjon (IWC) on läbi aegade toetanud muuhulgas enmaha Jaapani järjekordse katse lõpedine Prantsuse modell ja näitleja Brigittada vaalapüügile kehtestatud morate Bardot, Dalai Lama, parimad James „PEAAEGU KÕIK, MIDA tooriumit, mis on kestnud 32 aastat. Bondid Pierce Brosnan ja Sean Connery, ME TEEME, ON MOEL Alex on küll tulemusega rahul, kuid Simpsonite looja Sam Simon, ansambel VÕI TEISEL SEOTUD ohkab, et kommertslikku vaalapüüki Red Hot Chili Peppers ja paljud teised. JAAPANIGA. SEEGA teostatakse edukalt põliselanikele JAAPAN POLE RIIK, antava püügiloa varjus. Näiteks on Saan ma õigesti aru, et suuremate anMILLEGA ME KOOSselline luba antud Buenos Airesele, netuste eest soetate peamiselt laevu? TÖÖD TEEME. JAAPAN mis avab võimalikud uksed ka VeneJah, laevad on meie peamine kulualON RIIK, MILLELE ME maale ja teistele riikidele. likas. Kui annad meile piisavalt palju VASTU TÖÖTAME.” raha, siis me ostame laeva ja paneme Sea Shepherdi kuvand on heas mõtsellele sinu nime. tes raevukas ja kartmatu. Nagu koosAga meil on ka maapealseid kamtööd teeksid Kariibi mere piraadid ja peaosalised tele- paaniaid, nt patrullime randadel. Kuid üldiselt on Sea sarjast „Miami Vice”. Milline peab olema inimene, kes Shepherd ikkagi oma tegevuse suunanud ookeanikaitsaab tööle või vabatahtlikuks Sea Shepherdi laevale? sele. Täiesti tavalised inimesed erinevatelt elualadelt. EnaMeie laevad seilavad rahvusvahelistel vetel, otsides mik meie laevadel tegutsevatest töötajatest ja vaba- röövpüüdjaid ja tehes koostööd paljude regioonide ja tahtlikest on aktivistid. Meie seas on endised arstid, riikidega. õpetajad, kunstnikud jt. Täna on meil juba 30 laeva, paraku ei ole neis ühtegi Riigid üldiselt tervitavad koostööd Sea Shepherdiga? eestlast … Alguses on nad muidugi kahtleval positsioonil. Seda eelkõige seetõttu, et varasemad koostööd mitteÕigupoolest seilas teiega umbes kaheksa aastat taga- tulundusühingutega on luhta läinud – paljudel nn 2018 Taimetoidumess VEGAN
11
mittetulundusühingutel on sellistes piirkondades olnud varjatud agenda. Seega on neil raske uskuda, et meie ainus eesmärk on ookeanide kaitse. Meie anname neile tsiviilpatrull-laeva, mis võimaldab neil kaitsta oma piirkonda ja otsida röövpüüdjaid. See on suurepärane võimalus vaesematele riikidele, kel pole endal piisavalt ressursse. Kas Jaapan võiks ka teiega kunagi koostööd teha? Ei.
nikoristamise kampaania. Ja täna toimub ülemaailmne Maailmakoristuspäev, mille algatasid eestlased! Oh, see on imeline! See on Eesti projekt? On väga palju asju, mida ma Eesti kohta ei tea. Teie riik meeldib mulle üha enam ja enam.
Ookeanide koristuse projekt sai alguse umbes 8–9 aastat tagasi. Üks noor poiss Hollandist, Boyan Slat, „MULLE TUNDUB, ET tuli ideele koguda ookeanist plastikut INIMESED VEEL PÄRIS Mitte kunagi? hõljuvate seadmete abil. HÄSTI EI HOOMA, Mitte kunagi. Jaapani valitsus on Aga tagasi sinu juurde. Liitusid Sea MILLINE ON PLASTIKU rangelt Sea Shepherdi vastu ja see ei Shepherdiga 16 aastat tagasi. MÕJU MAAILMAmuutu. Tegelikult olen olnud Sea ShepherdiMEREDELE.” Oleme Jaapani poole suunanud ga ühenduses juba aastast 2000. Ormitmeid kampaaniaid nende erinevaganisatsioonis hakkasin aktiivsemalt te tegevuste, nagu Taiji küla iga-aastegutsema veidi hiljem. taste delfiinide tapatalgute, haiuimede eemaldamise Sel ajal, kui mina organisatsiooniga tutvusin, oli Sea või Vahemere tuunikalapüügi peatamiseks. Shepherdil ainult üks laev. Kaks aastat hiljem müüsin Peaaegu kõik, mida me teeme, on moel või teisel maha oma korteri, andsin töö juures sisse lahkumiseotud Jaapaniga. Seega Jaapan pole riik, millega me savalduse ja liitusin Sea Shepherdiga. koostööd teeme. Jaapan on riik, millele me vastu tööMida enam oled kursis toimuvaga, seda enam mõistame. tad, et probleemid aina süvenevad. Seega tunned kohustust jätkata seda, mida teed. Peatumine tunduks Milline on sinu meelest Sea Shepherdi nö liftikõne? justkui reetmine. Minna sinna, kuhu mitte ükski teine organisatsioon ei lähe! Kuidas hoidud läbipõlemisest? Veidi pikemalt: korraldame kampaaniaid vaalapüü- Mul on olnud õnne töötada Sea Shepherdis mitmel gi, salaküttimise, ebaseadusliku kalapüügi ja plastiku- erineval positsioonil. Olen olnud laevadel kuus aastat reostuse vastu. Viimane on muide saamas üheks tõsi- ja töötanud end kapteni positsioonile. Näiteks juhtisin semaks probleemiks ookeanikaitses. Galápagose saare projekti. Nüüd aga olen juhtinud rahMulle tundub, et inimesed veel päris hästi ei hooma, vusvaheliste kontorite tööd juba 5 aastat. milline on plastiku mõju maailmameredele. Just paar Muutused on säilitanud minus huvi ja uudispäeva tagasi algas San Franciscos tänuväärne ookea- himu – iga töö on erinev. Aga loomulikult on tegemist 12
VEGAN Taimetoidumess 2018
• BioBag on ülemaailmselt tuntud oma kvaliteetsete ja jätkusuutlike toodetega! • BioBagi tooted on täielikult biolagunevad ja komposteeritavad, neid saab komposteerida koos toidujäätmete ja muude orgaaniliste ainetega. • BioBagi tooted on keskkonnasõbralikud ja vähendavad kasvuhoonegaaside teket Meil on suurim valik erinevaid biolagunevaid tooteid, rohkem infot www.biobag.ee
BioBag Baltic OÜ www.biobag.ee BioBag Baltic OÜ | Valukoja 8, Ülemiste City 11415, Tallinn | Tel: +372 6170444 | E-mail: info@biobag.ee
Maapähkli supp Sea Shepherdi kokalt 4-5 inimesele
KOOSTIS: valget sibulat 2 küüslauguküünt 3 värsket ingverit tšillit taimeõli 4 tassi juurviljapuljongit 1 tass suhkruta maapähklivõid tomatipastat 4 tl tofut, seitanit või sojakuubikuid plokk 1 l kõrvitsakuubikuid, kartuleid, porgankorra i Soov deid JUHEND: deks Lõika tofu (või seitan/sojakuubikud) tükki äti salvr ja prae pannil õliga. Pane praetud kraam sisse, et liigne õli paberisse imbuks. Tükelda sibul, küüslauk, ingver ja tšilli. Sega tofu/ neid kuumas potis. Lisa eelnevalt praetud utsaku seitan/soja ning soovi korral lisa ka kõrvi bikud, kartulid ja porgandid. s Lahjenda maapähklivõi ja tomatipasta sooja . unud puljongis ning sega kuni kõik on kombineer pott kata Vala potti ja lase keskmisel tulel keema,
ja alanda temperatuuri. Keeda suppi 30-40 minutit kuni supp on kreem . soola jas ja vedelik vähenenud. Lisa maitse järgi Serveeri koos valge riisiga.
14
VEGAN Taimetoidumess 2018
ka hobiga, mis on kontrolli alt täiesti väljas. Kui oled oma tegevuse suhtes väga kirglik, pole see enam töö. Sestap on lihtsam jätkata. Millised on olnud sinu töö kõige meeldejäävamad hetked? Kas on ette tulnud erilisi kontakte loomadega? Ikka, väga palju. Oma esimesel tööpäeval Galápagose saarel nägime kalavõrgus hiidkilpkonna. Hüppasin vette ja vabastasin loomakese. See oli mu esimene tööpäev. Mõtlesin kohe, et olen liitunud õige organisatsiooniga. Loomulikult ei ole kõik päevad sellised, kuid olen näinud fantastilisi päikeseloojanguid, päikesetõuse, tähistaevast, helendavat ookeani, meteoriitide sadu, imelisi loomi, vaalasid, delfiine, keda iganes! Olen olnud maailma ilusaimates paikades, aga ka maailma jubedamates. Olen näinud veriseid hülgebeebisid, keda on elusalt nülitud, tapetud vaalu meres hulpimas, kõike hirmsat, mida inimene teha suudab. Kui kohtuksid kuldkalakesega ja ta kingiks sulle kolm soovi, siis mida sooviksid? Ma arvan, et sooviksin seda, mida kõik teisedki. 1. Elada sellel planeedil harmoonias kõikide teiste elusolenditega. 2. Et lõppeksid sõjad ja hävitustöö. 3. Et kõik inimesed hakkaksid veganiteks. Kas usud, et see viimane juhtub kunagi? Muidugi. Lõpetuseks, mis on su lemmiktoit? Mulle meeldivad soolased toidud, ma pole eriline maiasmokk. Mulle väga meeldib selline roog nagu maapähklisupp. Sain maapähklisuppi kunagi Ghanas ja toitusin sellest mitu päeva järjest. Falafel meeldib ka. Üks eriti hea retsept on raamatus „Joy of Cooking”. V
VIGRI KOHVIK 100% vegan
MASTI 17, PIRITA, TALLINN
E-P 10:00-19:00
+372 504 8947
KATASTROOF VETESÜGAVUSTES IREENE VIKTOR
Mure keskkonna pärast ühendab meist paljusid. Sorteerime detakse sigadele, kanadele ja isegi lehmadele, kes looduses prügi, püüame vähendada plastiku kasutamist, ostame öko- ise iial kalu ei sööks. kaupa jne. Kuid vahel unustame, et just meie toitumisvalikuÜlepüügi tõttu on sajad kalaliigid väljasuremisohus. Latel on keskkonnale suurim mõju. hendusena ei ole me aga kalapüüki vähendanud, vaid hakanud tapma ja toiduks tarbima kalu, keda varasemalt toidukõlbulikuks ei peetud. ÜLEKALASTAMINE Ülakalastamine on toonud kaasa olukorra, kus teatud piirMaailmamere seisukord on tohutu ülekalastamise tõttu jär- kondades ei ole kaladest toituvatel loomadel (näiteks hüljest halvenenud. Juba kümme aastat tagasi hoiatasid tead- jestel ja merilõvidel) enam piisavalt süüa. See tähendab, et need loomad on omakorda sattunud ohuslased, et kui selline ülepüük jätkub, saatatud liikide hulka. vad söögiks tarvitatavate kalade varud Hiiglaslikesse kalavõrkudesse ei jää aastaks 2050 otsa. Kümne aasta jooksul kinni pelgalt kalad, nn kaaspüügi tulemupole kalapüük aga vähenenud, vastupidi. „MAISMAALOOMADE sena hukkub kalapüüdmise tagajärjel ka Kuna kala on nn tervisliku toiduvalikuna TOIDUKS KASVATAigal aastal kümneid tuhandeid delfiine, üha rohkem au sees, on ka püüginumbrid MINE AITAB SAMUTI kilpkonnasid, hülgeid, merilõvisid, vaalu järjest suurenenud. KAASA OOKEANIDE ja merelinde. Kõige hullem on seejuures Massilise kalapüügiga seotud keskHÄVIMISELE, SEST krevettide püük, kus 10 g krevettide kohta konnaprobleemidest saab aimu Oxfordi LIGI KOLMANDIK hukub 140 g kalu või teisi veeloomi. Ülikooli kirjastuse välja antud raamatust KINNIPÜÜTUD Ülepüügi lahenduseks pole ka kalakas„Eating Earth“. Raamatu autor Lisa KemMEREKALU LÄHEB vandused, sest seal kasvatatakse enamerer märgib, et ainus võimalus ökolooODAVA LOOMASÖÖDA masti lihasööjaid kalu, kellele püütakse gilise krahhi peatamiseks on inimkonnal TOOTMISEKS.” toiduks väiksemaid kalu ikkagi meredest. loobuda lisaks maismaaloomadele ka Kitsastes kalakasvandustes levivad haiveeloomade söömisest. Maismaaloomagused ja parasiidid, mis tähendab, et selde toiduks kasvatamine aitab samuti kaasa ookeanide hävimisele, sest ligi kolmandik kinnipüütud lega toimetulekuks söödetakse kaladele sisse antibiootikumerekalu läheb odava loomasööda tootmiseks. Seda söö- me ja kemikaale. Need omakorda hakkavad aga reostama
16
VEGAN Taimetoidumess 2018
Majutusega paketid alates
45
€
inimene
põhjavett ja lähedal asuvaid veekogusid.
KESKKONNAREOSTUS Teatud tüüpi võrgud reostavad veekogude põhjasid, tõmmates endaga kaasa kõike, mis veepõhjas leidub, hävitades lisaks veeloomadele ka ökosüsteemi toimimiseks vajalikke taimi. Kemmerer võrdleb nende tekitatud keskkonnakahju vihmametsi hävitavate buldooseritega maismaal. Läänemaailmas käib praegu võitlus joogikõrte vastu ning liigutakse nende keelustamise suunas. Üheks põhjuseks on asjaolu, et kasutatud joogikõrred jõuavad tihti merre, aidates kaasa sealsete prügisaarte tekkele. Tuntuim ja suurim prügisaar asub Vaikses ookeanis. Kuid võib tulla üllatusena, et joogikõrred, plastikpudelid, kilekotid, ühekordsed nõud jms moodustavad vaid väikese osa ookeanide plastikprügist. Suurimateks reostajateks on hoopis kalavõrgud ja muud kalastustarbed, mis lähevad kalastamise käigus tihti kaduma, jäädes meresid reostama ning vee-elanikke lõksu püüdma. Ajakirjas Scientific Reports avaldatud uurimuse kohaselt moodustavad meredesse hõljuma jäänud kalavõrgud 46% ookeaniprügist. Sellele lisanduvad kalastamiseks kasutatavad köied, kastid, lõksud jne.
5 PÕHJUST, MIKS PUHATA ARGIPÄEVITI KUBIJA HOTELL-LOODUSSPAAS 1. Vaiksem ja privaatsem võimalus omaette olemiseks 2. Soodsamad hinnad ja paketid 3. Pühapäeval saabumisel boonuseks välisaunad 4. Ideaalne koht ka kaugtöö tegemiseks 5. Personaalsem teenindus ja rohkem valikuvõimalusi
Männiku 43A, Võru • Tel +372 50 45 745 info@kubija.ee • www.kubija.ee
Seega, kalu tarbides aitame endiselt kaasa veekogude massilisele reostamisele, isegi sel juhul, kui muus osas plastiku tarbimist väldime.
LÄÄNEMERI Tavaliselt arvatakse, et mujal maailmas on olukord halb, aga meil siin Eestis pole keskkonnaprobleemid nii massiliseks veel kasvanud. Kahjuks on see tõest kaugel. Läänemere olukord on iga aastaga üha halvenenud. Eutrofeerumine, ülepüük ja ohtlikud ained on tekitanud olukorra, mida hiljutises Soome uuringus nimetati pretsedenditult rängaks. Läänemeres asuv surnud „LÄÄNEMERES ASUV tsoon (hapnikuvaene ala, kus orSURNUD TSOON ganismidel pole võimalik elada) (HAPNIKUVAENE ALA, on üks maailma suurimaid. Selle KUS ORGANISMIDEL põhjuseks on eelkõige inimtePOLE VÕIMALIK ELAgevus, sh väetiste, solgi, ohtlike DA) ON ÜKS MAAILMA ainete ja prügi jõudmine merre. SUURIMAID.” Nii väetised kui ka solk on aga seotud massilise loomakasvatusega ja lihatarbimisega Läänemere piirkonnas. 70% teraviljast läheb loomasöödaks. Põllutaimede kasvatamiseks kasutatud väetis jõuab aga muuhulgas ka Läänemerre. Sama lugu on suurfarmides tekkinud loomade väljaheidetega. Suur liha- ja muu loomse tarbimine hoiab nõudlust üleval ning viib meid keskkonnakatastroofile üha lähemale.
MEIE TERVIS Kala söömine aitab kaasa negatiivsete tervisemõjude tekkimisele. Saastunud veekogudest püütud kalu tarbides sööme endale sisse näiteks raskmetalle ja plastikut. Ajakirjas Scientific Reports ilmunud uuringu kohaselt võivad kala tarbivad inimesed aastas sisse süüa kuni 246 mikroplastiku osakest. Muret tekitavad ka dioksiinide ja raskmetallide jäägid kalades. Tervisliku toitumise eestkõneleja dr Michael Greger on toonud võrdluse, et pool tuunikalakonservi sisaldab sama palju elavhõbedat kui 100 vaktsiini. Ometi muretsevad paljud lapsevanemad juba ühe vaktsiini elavhõbeda sisalduse pärast, aga samas ei karda oma lastele toiduks kala pakkuda. Nii keskkonna kui ka meie enda tervisele mõeldes on veganlus parim lahendus. Ning ei tasu alahinnata veganluse suurimat panust ehk teiste tundevõimeliste elude väärtustamist. V
18
VEGAN Taimetoidumess 2018
„TUUNIKALAGA“ TÄIDETUD AVOKAADOD 1 purk 1 vars 1 1 1 tl ¼ tl 5 kuhjaga spl 2 suurt
kikerherneid varssellerit väiksem valge sibul norileht kuivatatud tilli soola veganmajoneesi avokaadot
Kurna ja loputa kikerherned ning purusta need näiteks kahvliga. Võib ka köögikombaini või saumikseriga, kuid sellisel juhul jälgi, et kikerherne kiulisus säiliks ning mass ei muutuks liiga püreeks. Viiluta seller, haki sibul ja norileht. Nori on lihtsam peenestada kääridega. Sega kokku purustatud kikerherned, seller, sibul, nori maitseainete ning veganmajoneesiga. Kuna konservkikerherned on erineva soolasusega, siis tuleb kindlasti maitsta ning soola kogust vastavalt soovile timmida. Lõika avokaadod pooleks ning eemalda kivi. Vajadusel süvenda avokaadot, et auk, kuhu täidis läheb oleks piisavalt sügav. Täida avokaadod kikerherneseguga. Kõik vajalikud koostisosad leiad Selverist või osta mugavalt e-poest WWW.SELVER.EE
VAADATES TULEVIKKU: SAKSA REŽISSÖÖR TÕI KINOLINALE MÕTTED LIHAVABAST MAAILMAST ANITA JÜRSON JA MARTIN GARBUZ Marc Pierscheli (ülal pildil) dokumentaalfilm „The End of Meat” (2017) uurib lähemalt, kui tõenäoline võiks olla tulevikumaailm, kus loomi enam ei sööda ega ekspluateerita, ja kuidas sellise maailmani võiks sammuda. Režissöör ise usub, et maitsva taimetoidu tutvustamine on üks viisidest, kuidas inimestele lähemale jõuda.
Meie teod mõjutavad ju arvuliselt konkurentsitult kõige rohkem just põllumajandusloomi.
Mis oli selle filmi tegemisel kõige raskem? Raske oli vaadata tulevikku ja ennustada, mis võiks muutuda ja milline võiks maailm tulevikus olla, kuna seda võivad mõjutada nii paljud erinevad tegurid. Seetõttu vaatlen ma pigem ideid, trende ja tehnoloogiaid, Kuidas sul tekkis filmi „The End of Meat“ mõte? samuti kunstnike, ettevõtjate, aktivistide, teadlaste ja Kui tegin oma viimast dokumentaali „Live and Let Live“, filosoofide nägemusi maailmast, kus enam liha ei toooli üks mu intervjuuküsimustest selle kohta, kuidas ini- deta. meste ja loomade suhted 20 aasta pärast välja näevad. Sain mõned väga huvitavad vastused, mis panidki mind On nii palju ilmselgeid ja veenvaid põhjuseid, miks lõtulevikuperspektiivi peale mõtlema. petada loomade kasvatamine toiduks: loomade õiguKui veganliikumine Saksamaal umbes 6 aastat taga- sed, keskkond, tervis. Mis sa arvad, mis on peamine si järsku väga populaarseks sai, tekkis mul idee seda põhjus, miks seda veel tehtud pole? mõtet dokumentaalfilmi vormis edasi uurida. Ma arvan, et samal ajal on ka palju põhjuseid, miks me ikka veel loomi sööme. Usun, et inimesed söövad loomi, On palju erinevaid võimalusi, kuidas lihavaba tulevikku sest suurem osa inimestest teeb seda. Lihavabad toituette kujutada. Kuidas otsustasid, millele keskenduda? misviisid on ikka veel suuresti nišiasi. Kas kaalusid ka mingeid muid lähenemisviise? Samas oleme näinud, et valmidus vähendada lihaMa arvan, et see film juba vaatlebki palju erinevaid as- tarbimist on kasvamas. Lihavabad toitumisviisid muupekte, mida lihatööstuse kadumine mõjutaks. tuvad populaarsemaks ning vegan- ja vegetaartooted Alguses uurisin ma lähenemise kohta, mis vaatleb muutuvad aina kättesaadavamaks. meie suhteid loomadega. Selleks sain inspiratsiooni peamiselt Will Kymlicka ja Sue Donaldsoni raamatust Kas me saavutame kunagi täielikult veganistliku maa„Zoopolis“. Seejärel aga mõistsin, et mõte loomadest ilma? Kui jah, siis millal see sinu arvates juhtuda võiks? kui kodanikest võib enamikule tunduda natukene liiga Ma arvan, et riigid on ühel hetkel sunnitud lihatarbimist keeruline. Selle asemel keskendusin meie suhetele põl- reguleerima lihtsalt sellepärast, et negatiivsed mõjud lumajandusloomadega. muutuvad üha drastilisemaks, kui nõudlus lihatoodete
20
VEGAN Taimetoidumess 2018
järele arenevates riikides kasvab. Me oleme juba ületanud nn lihatootmise tipu (peak meat) ja loomade tarbimine ei ole enam meie planeedi jaoks jätkusuutlik. Samas ei muuda inimesed oma käitumist seni, kuni liha on odav ja kergesti kättesaadav. Veganliikumine kasvab aga kiiresti. Ma loodan, et tulevased põlved, kes kasvavad üles selliste algatustega nagu Save Movement ja Anonymous for the Voiceless, suudavad mõjutada seda, kuidas me tulevikus toitume.
mestele tingimata veganluse alternatiivina, vaid ühe sammuna teel veganluseni.
Mis on sinu arvates kõige tõhusam samm, mida iga inimene võib astuda, et tuua veganmaailma meile lähemale? Ma arvan, et parim viis on näidata eeskuju ja üks meie parimaid veenmistaktikaid on hea vegantoit. Kui inimesed saavad aru, et veganiks hakates ei pea päevad läbi salatit sööma – jah, see on ikka veel üks kõige levinumaid väärarusaamu –, siis muutuvad nad avatumaks ja on valmis proovima veganretsepte.
DOKUMENTAALFILM „TH E END OF MEAT” (2017)
Niinimetatud „puhas liha“ on muutunud väga populaarseks teemaks ja tekitanud veganite seas poleemikat, sest puhta liha tootmiseks tuleb esmalt võtta loomadelt rakke. Mis sa arvad, kas veganid peaksid seda toetama? Loomade jaoks pole tähtis, mis põhjusel nende tapmine ja söömine ära lõpetatakse. Puhta liha tehnoloogia ei pruugi küll olla eetika ja ökoloogilise jalajälje vaatepunktist täiuslik, aga kui need tooted suudavad paadunud lihasööjad ümber veenda, siis miks me ei peaks neid toetama? Vegankaupluste keti Veganz juht ütles filmis, et nende tooted on suunatud pigem fleksitaarlastele kui pikaajalistele veganitele. Kas arvad, et lihavähendamise edendamine võib olla tõhus viis lihatööstusele lõpp teha? Kindlasti. Arvan, et see aitab inimestel rohkem vegan- ja vegetaartooteid proovida. Ma ei reklaamiks lihavähendamist ini-
Millised on su tulevikuplaanid? Töötan praegu uue dokumentaalfilmi kallal. Uus film vaatleb inimeste ja loomade elusid Saksamaa esimeses põllumajandusloomade varjupaigas. V
„The End of Meat” on saksa filmirežissööri Marc Pierscheli 201 7. aastal valminud kolma s täispikk dokumentaal. See sisaldab ohtralt intervjuusid teadlaste, kunstnike, aktivistide ja filosoofidega, kes jag avad oma ideid ja unistu si nö lihajärgsest maailmast. Film on juba jõudnud linastuda erinevates linn ades ja filmifestivalidel üle maailma. Taimetoidum essil on au korraldada „Th e End of Meati” Eesti esi linastus, kus on kohal ka režissöör ise. Filmi kohta saab läh emalt lugeda leheküljel t www.theendofmeat.com või Facebookist – The End of Meat.
Sinu toitumisnõustaja, kes ei pane Sind dieedile, vaid aitab luua elukestva harjumuse tervislikult toituda. AITAN SUL: · Püsivalt kaalu langetada; · Parandada seedimist; · Toitumise korrigeerimisega ennetada haigusi või toetada olemasolevat ravi: · Koostada tasakaalustatud taimetoidumenüüd; · Planeerida rasedusaegset toitumist; · Toidutalumatuse testi abil avastada varjatud toidutalumatus. VÕTA MINUGA ÜHENDUST www.sinutoitumisnoustaja.ee elis@sinutoitumisnoustaja.ee
MINUST SAI „HUMAANNE TALUNIK”, ET LOOMI AIDATA, KUID OLEKSIN PIDANUD HAKKAMA VEGANIKS GUSTAF SODERFELDT TÕLGE: KARIN LEPIK Alustasin „humaanse“ väiketalu pidamisega 2006. aastal. Talupidamine kasvas välja minu kirglikust osalemisest jätkusuutliku toidu liikumises kogu sellele omase „tagasi maale“ ja „kasvata ise“ retoorikaga. Mul olid vabapidamisel sead, lambad, kitsed ja kanad. Avasin ka kohaliku mahetoodangu poe, kus müüsin nii enda kui teiste lähedalasuvate talude liha ja köögivilju. Kuid poodi pidades hakkasid mu arusaamad „eetilisest lihast“ nagu ka võimalused selle tootmiseks kokku varisema. Peagi mõistsin, et kuna liha tootmine on ebavajalik ja vägivaldne, ei saa eksisteerida sellist asja nagu eetiline liha, kui on võimalik kasvatada külluslikku taimset toitu. Lisaks usun, et eelkõige kasutasid mu kliendid kohaliku, maheda, „eetilise“ liha ja piimatoodete silti ettekäändena üleüldiselt igat tüüpi liha ja loomseid tooteid edasi süüa. Ja põhjuseks on, et eelkõige määratlevad humaansele pidamisele viitavad sildid loomade elusid ikkagi niivõrd iseenesest alaväärse ja olemuselt väärtusetuna, et nende aretamist, ärakasutamist ja tapmist täiesti ebavajalikel põhjustel on võimalik endiselt „eetilise“ ja „humaansena“ heaks kiita ning isegi au sees hoida. Ehk kõlab see naljakalt, aga veganluse avastasin läbi Youtube’i. Sealt sain teada, et see on tervislik ja realistlik valikuvõimalus. Minu maailm eetilist liha tootva väiketalunikuna pöörati pea peale. Panin oma äri kinni, lõpetasin loomade kasvatamise ja asusin aktiivselt vegankogukonnas tegutsema. Nüüd peame koos abikaasa Caroline’iga talu täielikult veganlikul viisil, ilma loomasõnnikut, verd, konte või muid loomseid saadusi
Aedviljad Gustavi farmist, mis on kasvatatud veganpõhimõtete järgi. 22
VEGAN Taimetoidumess 2018
Gustaf oma taimefarmis. kasutamata. Pean tähtsaks ära märkida, et olen tapnud palju, palju loomi ja saatnud neid mitmetesse tapamajadesse. Tegin tihedat koostööd tapamajadega, olles „eetilise lihunikuäri“ omanik, kelle äri keskmes oli kohalik „humaanselt kasvatatud“ liha (me kauplesime ka juustu, munade, piima ja muude loomsete toodetega). Nii et olen omajagu päriselt tapnud ja kahjuks pean tõdema, et sel ajal see mind väga palju ei puudutanud. Vähemalt ei olnud ma tol hetkel sellest teadlik, kuigi praegu olen isegi väga. Inimesed suudavad väga hästi ära blokeerida negatiivsed emotsioonid ja keskenduda positiivsele. Ja ma sain oma talunikest sõpradelt ja „humaanselt kasvatatud liha“ ostjatelt nii palju positiivset tagasisidet. Inimesed tahavad väga, väga uskuda, et loomade tapmine on midagi head, nii et kui sa neile just seda räägid, kipub selle sõnumi ümber moodustuma terve kommuun (või sekt), kus toimub pidev vastastikune moraalinormi kinnitamine. Kõik teada-tuntud argumendid kasvavad sellest välja: „loomad on jätkusuutliku põllumajanduse jaoks hädavajalikud“ või „karjatamine on hea bioloogilise mitmekesisuse jaoks“ jne. Ma uskusin seda tõsimeeli. Olin 34-aastane, kui mu silmad avanesid. Ma ütlen teile, miks täielikult veganiks hakkasin: ma sain aru, et veganid usuvad samu asju, mida mina usun. Nende mõttekäik oli lihtsalt selgem ja järjepidevam ning nad jõudsid loogilisema järelduseni. Olen linnast pärit ja alustasin „humaanse“
loomakasvatusega ainult sellepärast, et ma ei sallinud suurfarme ja tahtsin luua head alternatiivi. Ma tõesti hoolisin loomadest ja tahtsin neid õiglaselt kohelda. Tahtsin, et nende elud oleksid paremad kui tavalistes põllumajandussüsteemides; see oli minu peamine motivatsioon talunikuks hakkamisel. Veganlusega ei olnud ma eriti tuttav. Kuid kui hakkasin veganluse kohta rohkem uurima, sain aru, et veganid järgisid sama põhimõtet – nad hoolisid loomadest ja tahtsid neid õiglaselt kohelda. Aga veganid järgisid rangemat loogikat ja moraali ning võtsid rohkem vastutust – nad viisid selle mõtte tema loogilise lõpuni: kui sa hoolid loomadest, ei tohiks sa neid üldse ära kasutada. Edasi uurides avastasin, et veganlus on tervislik ja realistlik variant, ning see kõnetas mind. Olin juba vahetult näinud seda rutiinset vägivalda ja julmust, mis kuulub isegi kõige „humaansema“ loomakasvatuse juurde: veri, soolikad, hirm, kannatused, pereliikmete üksteisest lahutamine, kehade ja üleüldiselt elude alandav kaubastamine. Kui veganlus on tõesti realistlik, siis saaksin päriselt teha oma elus ja suhetes teistega need tähendusrikkad ja positiivsed muudatused, mida arvasin end tegevat „humaanseks“ loomapidajaks hakates. Nii et otsustasin veganlust proovida. Alguses oli raske oma talu ja elatiseteenimist ainult köögiviljale ümber orienteerida. Kuid seda ainult sellepärast, et nagu suuremas osas läänemaailmast, on inimesed ka minu maapiirkonnas väga harjunud teatud viisil sööma: liiga vähe köögivilju ning liiga palju liha, rasva ja suhkrut. Aga nüüd on mul hea meel tõdeda, et suudame koos elukaaslasega oma peret juba talu ja mõne väikese kõrvaltöö tuludega üleval pidada. Me kasvatame tomateid, kartuleid, ube, herneid, porgandeid, salateid, sibulaid, kapsast, lehtkapsast, brokolit, lilli ja palju muud. Kõike seda müüme turgudel ja tellimusel. Praeguseks on möödunud neli aastat minu otsusest veganlust proovida ja see on olnud üks parimaid valikuid mu elus. Pärast nelja aastat olen endiselt elevil, kui mõtlen põllumajanduse tulevikule ilma loomakasvatuseta. Ressursitõhususe, maakasutuse, jätkusuutlikkuse ja talunike emotsionaalse heaolu mõttes on see väga paljulubav ning usun, et toodab ka tervislikumaid toiduaineid. Kõigele sellele lisaks säästaks see igal aastal miljardite loomindiviidide elu. Mu talu, mu südametunnistus ja mu tervis on veganiks hakkamisest saadik mõõtmatult paremaks muutunud ja ma olen nii tänulik võimaluse eest oma lugu teistega jagada. V
Originaalartikkel ilmus portaalis Free From Harm (https://freefromharm.org/animal-farmer-turned-vegan/soderfeldt/)
Teadlik tee terviseni Kas sina pakatad tervisest ning oled tulvil tegutsemistahet? Inimene on terve, kui tema keha, meel ja vaim on tasakaalus. Olles aastaid terapeudina inimesi aidanud, olen jõudnud veendumuseni, et terve olemiseks ei piisa üksnes tervislikust toitumisest või positiivsest mõtlemisest – vaja on ka kahjustavate emotsioonide vabastamist ja tervisesporti organismile sobival moel. Siin saavad appi tulla EFT (emotsionaalse vabaduse tehnika) ja Qi gong (iidne võimlemisharjutuste kompleks). EFT on energeetilise psühholoogia lihtne teraapiameetod, mis ühendab psühhosomaatilise haiguste käsitluse ja iidsed teadmised inimkeha läbivatest energiakanalitest. EFT´st võib abi olla erinevate hirmude, ärevuse, ärrituse ja paljude teiste häirivate emotsioonide puhul. Qi gongi „Kuldse kella harjutused“ (millel oma lihtsuse tõttu ei ole alustamiseks eeldusi) on head siseorganite ja energiameridiaanide tugevdamiseks ja eluenergia liikuma panemiseks. Need toimivad hästi erinevate seljaja kaelaprobleemide korral, annavad energiat ja aitavad jagu saada üldisest väsimusest, reguleerivad seedimist, tugevdavad immuunsüsteemi jne. Igaüks teab, et autosõidu ajal tasub hoida turvavöö peal. Mitte ainult seaduskuulekuse tõttu, vaid turvalisuse pärast. Mõnes mõttes on Qi gong nagu turvavöö pealepanek kaitsmaks oma meelt, keha ja vaimu. Lisainfot EFT-teraapia ja Qi gongi treeningute kohta leiab www.teadlikareng.com Kreet Rosin-Pindmaa Terapeut, Qi gongi treener, mitme raamatu autor
TEMPURA NORIBURGER Kotlett: 1 pakk kõva maitsestamata tofut 2 kvaliteetse norilehte 1 pakk tempurat Kalaüldmaitseainet või pipart Soola Õli fritüürimiseks Tartarkaste: 250 ml kaerakoort 2 hapukurki 1 väike punane sibul Soola Pipart Kotleti valmistamine: Pressi kahe rätiku vahel tofu kuivaks. Lõika tofu pooleks. Sega kokku tempura tainas. Tainas peab jääma pigem paksem. Pane õli tulele, õli peab olema vähemalt 8 cm. Tempura frittimiseks peab see olema väga kuum, kuid mitte kärssama. Kui kahtled õli kuumuses, siis pane tilk tempurat sinna sisse ja vaata, kui kiiresti küpseb. Kuniks õli kuumeneb, niisuta norilehed õrnalt veega ja keera tofu sinna sisse. Kui õli on piisavalt kuum, kasta tofu tempurasse ning pane õlisse. Küpseta kuni on kuldpruun ning peale õlist väljavõtmist aseta paberrätile nõrguma. Tartarkastme valmistamine: Haki peeneks punane sibul ja hapukurk ning sega kokku kaerakoorega. Maitsesta meelepäraselt soola ja pipraga. FOTO: LEON METSALLIK
25 AASTAT
AUTENTSET JAAPANI & PARIMA KVALITEEDIGA MAHETOITU Clearspring on perefirma, mis on üle 25 aasta olnud pühendunud teerajajaks autentsetele Jaapani toitudele ja parima kvaliteediga mahetoidule. Oleme uhked, et saame teieni tuua oma auhinnatud valiku, mida naudib ja hindab kogu maailm.
Kõik meie tooted on 100% vegan, ilma kunstlikke lisaainete, maitsetugevdajate, värvainete, säilitusainete ja lisatud suhkruteta. Oleme uhked, et mitmed meie tooted on sertifitseeritud järgnevate organisatsioonide poolt:
Clearspring’i tooted leiad: Valete Ökokaupadest / Ökosahvrist / Tartu ja Tallinna Kaubamajast / Stockmannist / Tartu ja Lõuna-Eesti Maksimarketitest ning Konsumitest
www.valete.ee Valete Ökokaubad
MIS IKKA ON SEE LOODUSRAVI?
S
elleks, et loodusravi mõista on vajalik selle valdkonna algmõisted ja liigitus lahti seletada. Loodusravi ja täiendmeditsiin on üks osa sellest, mida vanasti kutsuti alternatiivraviks. Mina jagaks alternatiivmeditsiini suures plaanis neljaks haruks. Esimene on raviviisid, mida erinevate maade traditsioonid on kasutanud, kas aastasadu või -tuhandeid ja millede teadmised pärinevad kas meie esiisade väga suurte tarkuste või tunnetuse kaudu (Eesti, Hiina, Tiibeti, Tai, Jaapani, India, Korea jpt) . Kohati on seda edasi arendatud ning on tekkinud uued suunad nagu biosensoorne energiateravi, kaasaegne refleksoloogia ja homeopaatia, kaasaegne fütoteraapia/aroomiteraapia, shiatsu uued harud jpm. Seda haru võiks julgelt nimetada loodusraviks, mis ei tähenda ainult ravimist otseselt loodusevahenditega vaid pigem seda, et tegemist on loomuliku ja looduslikuga (meie oma sisemise jõu, energia ja tasakaalu mõjutamise liikumise, toitumise, mõtteviisi, hääle, käelise tegevuse nagu näiteks massaaži või muu sellise abil). Siia alla käib ka šamanism. Teise haru moodustavad raviviisid, mis tegelevad kaasaegse teaduse uusimate avastuste, nagu kvantfüüsika teadmiste kasutamine, kõiksugu peavoolust erinevad psühholoogia valdkonnad nagu holistiline teraapia, transpersonaalne psühholoogia jt. Samuti viimased teadmised meie mikrofloorast, vitamiinide, mineraalide ning muude lisaainete kasulikkusest jms. Samuti kuuluvad siia alla erinevad diagnostika vahendid alates irisdiagnostikast ja lõpetades aurapiltide ja muu keha arvuti abil vaatlemisega. Mõned nendest, nagu irisdiagnostika, pärinevad küll juba vanadest aegadest,
aga on saanud nüüd tänu mikroskoobile täpsema vaatluse võimaluse. Siia kuuluvad tihti täiesti tuntud teadlaste avastused meditsiini vallas, kuid tihti ei osata veel neid teadmisi integreerida peavoolu meditsiini. Peavoolu meditsiin on väga suur ja amorfne süsteem, kus muutused toimuvad väga aeglaselt. Seega jõuavad paljud meditsiini avastused eelnevalt täiendmeditsiini ja hiljem võidakse neid hakata rakendama peavoolu meditsiinis. Kuigi see piir ei ole alati selge, võiks seda haru pidada täiendmeditsiiniks. Kolmanda haru moodustavad nn võimetega inimesed, kes on sündides või elujooksul saanud mingi ravi või diagnostilise võime, mida tavaliselt teistel pole avaldunud. Nende seas on kellegi juures õppinud inimesi, kes on omandanud ka eetilised tõekspidamised ja muu sellise ja võib olla ka neid, kes ei tea täpselt, mis nende teadmistega peale hakata või kus jookseb eetiline piir. Neljanda grupi moodustavad nn „nipid“. Keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes sai sellel moel haigusest vabaks. Vahest on selle taga keegi „teadja“ inimene, vahel pole aga selle algallikat üldse võimalik tuvastada, sest see on liikunud suust suhu juba pikka aega. Kohati võib siia alla liigitada ka erinevate maade traditsioonidest võetud üksikud raviviisid või võtted, mis võivad toimida, aga võivad ka mitte, kuna neid ei kasutata kontekstis, piisavate teadmistega või kasutatakse teisiti või pannakse kokku teiste raviviisidega oma tundejärgi. Loodusravi arstiks/terapeudiks peab õppima täpselt samuti nagu tavameditsiini arstiks, lihtsalt õpe koosneb teistest komponentidest. Palju tähelepanu saab tunnetuse arendamine, õpe keskendub rohkem tervise, kui haiguse
mõistmisele jpm. Täiendmeditsiini ja Loodusravi Nõukoda, kes tegeleb eelkõige selle valdkonna ühtse koolituse kvaliteedi ja eetiliste küsimustega ning kutsete riiklikule tasemele jõudmisega, tegeleb peamiselt kahe esimese grupiga. Kolmas grupp on tihti lisaks oma võimetele, tulnud ka õppima seda valdkonda ja selliseid inimesi on olnud meeldivalt palju. Praegusel hetkel õpib näiteks selgeltnägijate tuleproovi võitja Anu Pahka, lisaks šamanistlikele praktikatele, veel Eesti Pärimusmeditsiini kutseõppes.
Alar Krautmani Terviseakadeemia juht Vana-Kalamaja 9a, Tallinn e-post: info@krautman.ee telefon: 5517157
MEIE SUHTEST KALADEGA.
KAS KALAD TUNNEVAD VALU VÕI MITTE? LEA SOORSK
Võib öelda, et võrreldes imetajate ja lindudega on kaladel inimeste seas päris halb maine. Hulk viimastel aastatel tehtud avastusi heidab aga veealuste olendite maailmale uut valgust ning seab meis juurdunud arusaamad küsimärgi alla. Kas oleme valmis uuele avatuks jääma ja oma suhtumist muutma? Üks lapsepõlveseik meenutab end mulle viimasel ajal ikka ja jälle. Olin maal sugulaste juures, kes elavad Pedja jõe kaldal, kus käidi ikka kalal. Mäletan vana talumaja kööginurgas pukil olnud plastikkaussi, kus sees ahmis iga natukese aja tagant õhku ja ajas lõpused laiali suur haug. Kauss seisis köögis tundide viisi, ilma et keegi suurematest oleks aeglasesse lämbumissurma jäetud kalale erilist tähelepanu pööranud. Kui imestasin, miks elus kala kausis peab siplema, vastati mulle, et liha püsib nii kauem värskena ja ega tal endal vahet ei ole. „Tema valu 26
VEGAN Taimetoidumess 2018
ei tunne. Suu ja lõpuste liikumine on lihtsalt refleks.” Miks on arvatud, et kalad ei tunne valu? Kunagi usuti, et valu tunnevad ainult kõrgemalt arenenud loomad. Seda, kes on kõrgemalt arenenud, otsustati aju suuruse ja teatud ajuosade olemasolu järgi. Paljuski oli tegu eelarvamusega, sest praegu on teadlased seisukohal, et aju suurus ei ole intelligentsuse ega võimekuse mõõdupuu ja et liigiti võivad ajupiirkonnad ja nende funktsioonid erineda.
KALAD TUNNEVAD VALU Anatoomia tasandil on kalad varustatud notsitseptoritega, mis toimivad valu või hädaohu esmase tuvastumehhanismina. Notsitseptorid vallandavad ohu korral häiresignaali, mis rändab edasi ajju. Uuringud on näidanud, et signaal aktiveerib kalade
ajus eri piirkondi, mitte ainult reflekside ja impulssidega seostatud osi. Lisaks toodab kalade närvisüsteem valuvaigistavaid opioide, just nagu imetajatel. Mitmed viimastel aastatel läbi viidud uuringud on näidanud, et valu mõjutab kalade käitumist nii lühi- kui ka pikaajaliselt, et kalad otsivad valule ja stressile leevendust ning et valuvaigistid teevad nende olemise kergemaks. Mõjukamate kalauurijatena võib välja tuua teadlased Victoria Braithwaite, Lynne Sneddon ja Culum Brown. Nende töö, aga ka paljude teiste tehtud avastused on muutnud teadusmaailma seisukohti ja praeguseks ollakse üksmeelel, et kalad on tõepoolest teadvusega olendid, kes kogevad valu.
MIKS POLE MUUTUNUD HOIAKUD? Arusaam, et kalad on rumalad ja tuimad, ei pärinegi tingimata teadlastelt. See on välja kujunenud mitme asjaolu koosmõjul, millest üks on kindlasti see, et meie elame maa peal ja kalad vees. Et kumbki elab keskkonnas, milles teine ilma abivahenditeta sureb, on meie kokkupuuted kalade igapäevaste tegemistega olnud piiratud ja teadmised kaladest kasinad. Samuti selgitab see, miks kalad on füsioloogiliselt meist nii erinevad – külmaverelised, voolujoonelised, väikese ajuga, soomustega kaetud ja külgedel asetsevate silmadega kehad on välja kujunenud veteilmas ja sealseks eluks kohastunud. Kalad tunduvad tuimad ja rumalad, sest nende ilme ei muutu kunagi, sest nende silmades puudub sügavus ja, mis vahest kõige olulisem, – nad ei tee häält. Tegelikult teevad küll, aga meie kõrvad seda lihtsalt ei kuule. Just meievaheliste erinevuste tõttu on kalade vastu raskem empaatiat tunda kui näiteks imetajate. Teise põhjusena võib välja tuua möönduse, et kõige rohkem meeldivad inimestele pehmed ja karvased (vahel ka sulelised) loomad, kelle paitamine võiks mõnus tunduda. Meelekujutis libedast, soomuselisest ja külmast kalast meie naha vastas tekitab aga enamikus vastumeelt. Kolmas põhjus on veel. Nimetagem seda õpitud tui-
museks – mida tavalisem on mingi loom meie toidulaual, seda ükskõiksem on meie suhtumine tema kui elusolendi vastu; seda väiksem on meie lugupidamine, huvi ja võime temaga suhestuda. Kalade puhul võimendab seda tendentsi asjaolu, et kalad ilmnevad meie kultuuris massina – varude ja populatsioonidena, milles puudub koht üksikolendile. Sellest kõneleb juba tõsiasi, et kalapüügi saaki ja kalakasvatuse toodangut arvestatakse kalade hulga asemel tonnides. Lisaks teaduse arengule on seega vaja meie endi valmisolekut sissejuurdunud hoiakutes kahelda, avatust uuele teabele, mis võib vanad uskumused pea peale paisata.
MIDA KALA TEAB? Väga hea sissejuhatuse kalade põnevasse maailma annab etoloog Jonathan Balcombe hiljuti ka eesti keeles ilmunud teos „Mida kala teab“. Balcombe toob suurel hulgal näiteid erinevatest kaladest ning nende üllatavatest oskustest, võimetest ja eripäradest. Ta selgitab, et kalad on teadvusega olendid, kes tunnevad valu ja kannatusi, aga ka mõnu ja naudinguid. Kalad loovad sotsiaalseid suhteid ja teevad koostööd toidujahil ja vaenlastest hoidumisel. Kaladel on ka suurepärane pikaajaline mälu. Mõelge näiteks lõhedele, kes jätavad koduojast merre rännates meelde teekonna lõhnasignaalid ja navigeerivad aastaid hiljem nende abil sünnipaika kudema. Väikeste rifikalade peal läbi viidud uuring näitas, et kaladele jäävad meelde isegi sukeldujate näod. Nad tulevad otsima just nende inimeste lähedust, kes on neid varem hellalt silitanud. Kalade uurimine on väga uus teadussuund ning võib vaid ette kujutada, mida kõike meil veel nende kohta õppida on. Maailmas on pea 34 000 kalaliiki. Rohkem kui kõiki imetajaid, linde, roomajaid ja kahepaikseid kokku. Samas on nad arvuliselt kõige ekspluateeritumad loomad, ainsad, kelle aastane tapahulk ulatub triljonitesse ning kelle õigustele ja heaolule ei pöörata pea üldse tähelepanu. V
Pühenda aasta iseendale ja tule holistilisse treeningusse! Holistiline treening on koolitus inimestele, kes tahavad parandada oma elukvaliteeti, osata paremini suhelda nii tööl kui eraelus ning elus esinevate väljakutsetega edukalt hakkama saada. Koolituse keskmes on kaks olulist küsimust: Kuidas muuta elu õnnelikuks, täis rahulolu ja heaolu? Kuidas saada iseenda parimaks väljaandeks?
Loe lisa: www.holistika.ee
VÜRTSIKAD TOFUST „KALAPULGAD” 1 pakk maitsestamata tofut 1 pakk norilehte Riivsaia 3 spl nisujahu ½ tl suitsupaprikat ½ tl kuivatatud majoraani Sõrmeotsa täis Cayenne pipart Soola Pipart
FOTO: LEON METSALLIK
Lõika tofu kuueks tükiks. Niisuta nori ning mässi tofud nende sisse. Sega kokku maitseained (soola ja pipart pane maitse järgi) ja nisujahu ning lisa vett nii palju, et jääks vedelama poolsem mass. Tainas peab jääma küllaltki tugeva maitsega. Kasta norisse mässitud tofu jahumassi ning siis paneeri riivsaiaga. Paneeritud tofut võib küpsetada nii vähese õliga ahjus, kui praadida, kuid kõige maitsvam tuleb friteerides.
PORGANDILÕHE 6
suuremat porgandit
Marinaad: 2 tassi vett ½ sidrunimahl 1 tl sojakastet 1 tl vedelat suitsu 2 spl purustatud vetikat (nt norilehed, wakame…)
FOTO: LEON METSALLIK
Koori porgandid. Proovi sama koorijaga saada porganditest nii peened ribad, kui võimalik. Sega kokku kõik marinaadi jaoks vajalik. Seejärel aseta porgandite ribad marinaadi ning laske 20-30 minutit seal sees seista. Pärast seda asetage porgandiribad küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile ning kata väga korralikult fooliumiga. Küpseta ahjus 15-20 minutit 200 kraadi juures ning peale seda alanda temperatuuri 100-le kraadile ning küpseta veel 30-40 minutit. Küpsetusaeg varieerub sõltuvalt porgandiribade paksusest. Ribad peavad jääma pehmed, kuid mitte lödid.
Vetikad on supertoit nii inimesele kui loodusele. Kui siiani on vetikas olnud üks eksootiline taim, mis pärit kaugelt Aasiast, siis nüüd on võimalik oma igapäevast toidulauda rikastada meie oma Euroopa vetes kasvatatud ja korjatud vetikaga. Vetikaid on lihtne tarbida, sest need sobivad absoluutselt iga toidu hulka. Juba üks teelusikatäis toetab organismi vajalike vitamiinide ja mineraalainetega. Kasvatusmeetodite poolest jagunevad vetikad kaheks – looduses kasvavad ning kultiveeritud ehk inimese poolt kasvatatud. „Numami on keskendunud just kultiveeritud vetikatele,” selgitab üks ettevõtte asutajatest Priit Kaimer ning räägib lähemalt miks just need vetikad on parimad. „Kultiveeritud vetikad korjatakse ookeanist nelja kuu vanuselt. Just siis on taim kõige vitamiinirikkam, pehmem ja maitseküllasem.” Peale käsitsi korjamist vetikad sorteeritakse ja koheselt külmutatakse. Seejärel saadetakse need Eestisse, kus need külmkuivatatakse. „Rohkem me neid ei
töötlegi. Külmkuivatamine tagab vetikate parima kvaliteedi ja maitsete säilimise ja nad on tarbimiseks valmis,” selgitab Priit ning lisab et kogu Numami tootmisprotsessi on tunnustatud ka Euroopa Liidu mahemärgiga. Lisaks sellele, et vetikas on tõeliselt rikkalik mineraalainete ja vitamiinide allikas on nende kasvatamine ja tarbimine kasulik ka loodusele ja ökosüsteemile. Vetikaid nimetatakse ookeani kopsudeks, sest väidetavalt toodavad nad rohkem hapnikku kui vihmametsad. Vetikad seovad oma eluprotsessi käigus veest süsihappegaasi ja lämmastikku ning vabastavad fotosünteesi läbi vette suurel hulgal hapnikku. Vetikas on 100% puhas ökoloogiline tooraine, mis ei vaja kasvamiseks magevett, põllumaad, väetist ega pestitsiide. Vetikas on tervisliku ja mitmekülgse toidu toetaja ja sobib nii toortoitlastele kui ka veganitele.
Kus kasutada Numami toor- ja mahevetikaid? • hommikupudrus • võileiva maitsestamisel (parim avokaadoga!) • soolastes panniroogades • suppides • hummustes • võileivamääretes • nii soolastes kui magusates smuutides
TEADLIKU TOITUJA MEELESPEA IREENE VIKTOR Tihti arvatakse, et veganlus on keeruline, nõuab toitumisteadlase tarkust, pidevat näpuga järjeajamist ja arvutamist, et ikka kõik vajalikud ained kätte saada. Nii see siiski pole. Nagu iga tasakaalustatud ja tervislik toitumisviis, eeldab ka tervislik vegantoitumine teatud põhitõdede tundmist, kuid selles pole midagi ületamatut ega keerulist. Natuke lugemist, harjutamist ja selline elulaad saab hõlpsasti igapäevase rutiini loomulikuks osaks.
TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIMÕTTED Veganitele kehtivad samad tervisliku toitumise põhimõtted, mis mitteveganitele, ning need saab kokku võtta kuue punktina: TOIT VASTAB VAJADUSTELE. Tarbitav toit peab tagama, et kehasse jõuaks kõik eluks vajalikud toitained. Ei ole ühtegi vitamiini või mineraalainet, mida taimne toitumine ei võimaldaks. Enamikku vajalikest ainetest on väga lihtne kätte saada ning nende piisava tarbimise peale ei pea isegi mõtlema. Olenemata toitumisviisist tuleb aga mõnedele üksikutele vitamiinidele ja mineraalainetele pöörata siiski suuremat tähelepanu. Sellest täpsemalt allpool. TOITUMINE ON TASAKAALUSTATUD. Tasakaalustatus tähendab, et süüakse erinevatesse gruppidesse kuuluvaid toiduaineid. Veganitel on viis toidugruppi, mida võiks igapäevaselt tarbida: täisteraviljad, köögiviljad (sh seened ja merevetikad), puuviljad (ja marjad), kaunviljad ja pähklid-seemned. MENÜÜ ON MITMEKÜLGNE. Toidugrupisiseselt süüakse erinevaid toiduaineid. Näiteks kaunviljadest 32
VEGAN Taimetoidumess 2018
süüakse erinevatel päevadel erinevaid ube, läätsesid, kikerherneid, tofut jne. Puu- ja köögiviljadest võib valida sõltuvalt hooajast paremini kättesaadavamad viljad. See teeb söögisedeli huvitavamaks ning tagab lihtsamini erinevate toitainetega varustatuse. TOIDUENERGIA VASTAB KULUTATUD KALORITE HULGALE. See tähendab, et toidukaloreid ei sööda liiga vähe ega liiga palju, vaid vastavalt individuaalsele vajadusele, et kehakaal püsiks tervislikus vahemikus. Vegantoitumise puhul tuleb jälgida, et kõht oleks täis. Tihti tehakse just veganlusega alustades see viga, et süüakse vaid madala kalorsusega köögivilju ja unustatakse ära, et menüüs on olulisel kohal ka kõhtu täitvad kaunviljad, täisteraviljad ja pähklid-seemned. TARBITAKSE PEAMISELT TERVIKTOITE (WHOLE FOODS). Terviktoidud on toitainetihedad ja neid süües on lihtsam saada piisavalt vajalikke toitaineid. Kui menüüs on palju rafineeritud tooteid, on tõenäolisem, et mõnest olulisest komponendist jääb vajaka, sest nii saab tavaliselt küll palju kaloreid, aga vähe kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. TOITUMINE ON MÕÕDUKAS. Sellest pole midagi hullu, kui aeg-ajalt satuvad menüüsse ka väiksema toitainetesisaldusega saadused nagu maiustused, valgest jahust tooted jms, kui põhiosa moodustavad terviktoidud.
OLULISEMAD TOITAINED VALGUD. Üks suurimaid müüte on, et taimsetes toiduainetes puudub mõni asendamatu aminohape. Tegelikkuses sisaldavad absoluutselt kõik taimed kõiki aminohappeid. Piisavas koguses valkude saamine ei ole
VegeSun tervislik herneproteiini- ja sojaproteiini tootesari rikastab igapäevast toidulauda, sobides kõigile, kes soovivad suurendada taimetoidu osakaalu oma menüüs ning toituda tervislikult. Maitselt mahedaid, rohke kiudaine- ja valgusisaldusega tooteid kasutatakse liha asemel vormiroogades, kotlettides, kastmetes ja hautistes. VegeSun`i tooted on gluteenivabad ning väga lihtsad valmistada. Retseptid leiad www.vegesun.com VEGESUN TOOTED ON MÜÜGIL
Kala ei ole porgand. Kalad on mitmekesised ja tundlikud loomad ning on aeg, et räägiksime nende haavatavast olukorrast. LOOMUS.EE/KALAD/
veganite jaoks probleem, kui süüa päeva jooksul erinevaid toidugruppe (sh kaunvilju, täisteravilju ja pähkleid-seemneid) ja ennast mitte näljutada. Parimad valguallikad: kaunviljad, sojatooted, teraviljad, pähklid ja seemned.
gelt juustuse maitse.
RASVHAPPED. Oomega-3 rasvhapete saamiseks lisa hommikupudrule või müslile 1-2 spl jahvatatud linaseemneid. Kui linaseemned ei meeldi, võib need asendada sama koguse chia- või kanepiseemnetega. Ka RAUD. Veganitel ei esine rauapuudust sagedamini kui Kreeka pähklid sisaldavad palju oomega-3 rasvhapmitteveganitel. Piisav rauatarbimine ei ole keeruline, kui peid. menüüs on kaunviljad ja täisteraviljad ning kui toidukordade ajal süüakse ka C-vitamiini-rikkaid toiduaineid, JOOD. Uuringud nii Eestis kui Soomes on näidanud, et sest need soodustavad raua imendumist. Soovitatav elanikkond ei tarbi piisavalt joodi. Paljudes maailma on vältida tee, kohvi ja kakao joomist toidukordade ajal, paikades on peamiseks joodiallikaks jodeeritud sool. sest need takistavad raua imendumist. Kuid kuna inimesed tarbivad tavaliselt liiga palju soola, Parimad rauaallikad: kaunviljad, pähklid-seemned, on parem võtta vetikatest (kelp) tehtud lisandit. Jooditeraviljad, rohelised lehtköögiviljad, must melassisii- tarviduse võib katta ka vetikaid süües, kuid siis tuleb rup. rohkem uurida ja arvutada, sest mõned vetikad (nt nori) sisaldavad seda liiga vähe ja teised (nt kombu) väga KALTSIUM. Piisava kaltsiumikoguse saamiseks on pa- palju – joodi pidev ületarbimine on tervisele sama halb rim ja mugavaim moodus juua rikastatud taimepiima- kui alatarbimine. sid. Ka muul viisil on veganina täiesti võimalik tarbida küllaldaselt kaltsiumi, kuid siis peab pisut rohkem pin- SELEEN. Vajaliku seleenikoguse tagab üks parapähkel gutama ja oma menüüd täpsemalt analüüsima, et seal päevas. ikka kaltsiumirikkad toiduained sees oleksid. Parimad kaltsiumiallikad: rikastatud taimepiimad, A-VITAMIIN. Söö päevas vähemalt üks suurem pormust melassisiirup, seesamiseemned, brokoli, lehtkap- gand või umbes sada grammi maguskartulit, siis on sas ja teised tumerohelised lehtköögiviljad, valged oad, kindel, et saad vajalikus koguses A-vitamiini. tofu, apelsinid, mandariinid. Algajale veganile võib seda nimekirja vaadates tunduD-VITAMIIN. Suvel on D-vitamiini parimaks allikaks päi- da, et väga palju asju on vaja meelde jätta, eriti kui pole ke, muul ajal toidulisand. Toidulisandit võiksid oktoob- harjunud oma toitumist analüüsima ega mõtlema, kas rist aprillini võtta kõik eestimaalased, sest meie kliimas ja kui tervislikud on tehtavad valikud. Kuid nagu mainijääb seda suurel osal elanikkonnast puudu. tud, on see kõik vaid harjutamise ja aja küsimus. Üldiselt piisab mõnest nädalast kuni paarist kuust, et uued VITAMIIN B12. Ainsateks usaldusväärsteteks B12 al- harjumused paika loksuksid. Tuleks meeles pidada, et likateks veganite jaoks on toidulisandid ja rikastatud ka segatoitlus ei taga automaatselt kõiki vajalikke aitoiduained. Ükski taim B12-vitamiini ei sisalda, sest tai- neid. Eestis läbi viidud toitumisuuringud on näidanud, medel pole seda enda elutegevuseks vaja. B12-vitamii- et paljude siinsete elanike toitumine on tasakaalustani toodavad bakterid, ka lisandites on see bakteriaalset mata ning vaid vähestel vastab see hästi toitumissoopäritolu. Loomasööta rikastatakse tänapäeval samuti vitustele. B12-ga, nii et mitteveganid ei saa seda vitamiini kuidagi Põhjalikuma info vegantoitumise ja olulisemate toitloomulikumal kujul. ainete kohta leiab veebilehelt www.vegan.ee. Samuti on hea kokkuvõte sellest olemas raamatus „Vegan. VITAMIIN B2. Kui toituda mitmekülgselt, pole küllal- Hooliv ja maitsev elu“. Ingliskeelsetest raamatutest on dane B2-ga varustatus veganitele probleemiks. Eriti parimad Jack Norrise ja Virginia Messina „Vegan For lihtne moodus B2 ja mitmete teiste B-grupi vitamiinide Life“ ning Brenda Davise ja Vesanto Melina „Becoming saamiseks on pärmihelveste söömine. Pärmihelbed on Vegan“. V paljude veganite lemmikud, sest annavad toitudele ker-
34
VEGAN Taimetoidumess 2018
䴀攀爀攀瘀攀琀椀欀愀琀攀猀琀 栀攀氀戀攀搀 漀渀 猀甀甀爀攀瀀爀愀渀攀 氀椀猀愀 瘀爀猀欀攀琀攀猀琀 欀最椀瘀椀氀樀愀搀攀猀琀 猀愀氀愀琀椀氀攀 瘀椀 瘀ﰀ爀琀猀椀欀愀猀 氀椀猀愀 䨀愀愀瀀愀渀椀 欀攀攀搀攀琀甀搀 爀椀椀猀椀氀攀 瘀椀 䤀琀愀愀氀椀愀 瀀愀猀琀愀氀攀⸀ 嘀攀攀氀最椀 攀渀愀洀 ⴀ 欀爀洀瀀猀甀ⴀ 瘀愀椀搀 洀攀爀攀瘀攀琀椀欀愀椀搀 猀攀攀猀愀洀椀氀椀 樀愀 猀攀攀猀愀ⴀ 洀椀猀攀攀洀渀攀琀攀最愀 匀攀愀眀攀攀搀 䴀愀爀欀攀琀ᤠ椀 瀀漀漀氀琀 猀愀愀戀 欀愀猀甀琀愀搀愀 欀愀 漀洀愀攀琀琀攀 猀甀甀瀀椀猀琀攀琀攀 渀愀⸀ 䜀甀爀洀愀愀渀椀搀 樀愀 甀甀琀攀 瀀渀攀瘀愀琀攀 洀愀椀琀ⴀ 猀攀琀 漀琀猀椀樀愀搀 猀愀愀瘀愀搀 猀攀氀氀攀 琀漀漀琀攀最愀 欀愀琀猀攀琀愀ⴀ 搀愀 樀愀 氀甀甀愀 漀洀愀 爀攀琀猀攀瀀琀椀搀攀 樀愀 椀搀攀椀搀Ⰰ 渀椀琀攀欀猀 瘀攀琀椀欀愀氀攀栀琀椀 猀愀愀戀 欀愀猀甀琀愀搀愀 最爀椀氀氀椀ⴀ 琀甀搀 琀漀椀琀甀搀攀 瘀椀 椀猀攀最椀 瘀爀猀欀攀氀琀 欀ﰀ瀀猀攀琀愀琀甀搀 瀀椀琀猀愀 欀漀漀猀琀椀猀漀猀愀渀愀⸀
䴀攀爀攀瘀攀琀椀欀愀搀 欀漀漀猀 渀漀漀爀洀愀渀搀氀椀琀攀最愀 漀渀 攀氀攀最愀渀琀渀攀 攀氀攀最愀渀琀渀攀 琀漀椀搀甀氀愀甀愀 欀愀甀渀椀猀琀甀猀Ⰰ 猀甀甀爀攀ⴀ 瀀爀愀渀攀 猀甀甀瀀椀猀琀攀 瘀椀 氀椀栀琀猀愀氀琀 漀洀愀瀀爀愀渀攀 洀愀椀琀猀攀瘀 瘀愀栀攀瀀愀氀愀Ⰰ 洀椀猀 洀攀攀氀搀椀戀 椀最愀猀 瘀愀渀甀猀攀猀 椀渀椀洀攀猀攀氀攀⸀ 匀甀甀爀攀瀀爀愀渀攀 愀氀琀攀爀ⴀ 渀愀琀椀椀瘀 琀爀愀搀椀琀猀椀漀漀渀椀氀椀猀琀攀氀攀 欀愀爀琀甀氀椀欀爀瀀ⴀ 猀甀搀攀氀攀 琀攀爀瘀椀猀氀椀欀甀洀愀 樀愀 洀愀椀琀猀瘀愀洀愀 琀漀漀琀攀 渀漀氀⸀ 嘀攀琀椀欀愀琀攀 樀愀 洀愀渀搀氀椀 欀漀洀戀椀渀愀琀猀椀漀漀渀椀 瘀椀戀 甀栀欀攀氀琀 渀椀洀攀琀愀搀愀 猀甀瀀攀爀琀漀椀ⴀ 搀甀ⴀ猀甀甀瀀椀猀琀攀欀猀 ⠀匀唀倀䔀刀䘀伀伀䐀匀⤀Ⰰ 猀攀猀琀 瘀攀琀椀ⴀ 欀愀搀 漀渀 猀甀甀爀攀瀀爀愀渀攀 洀椀渀攀爀愀愀氀椀搀攀Ⰰ 欀瘀愀氀椀ⴀ 琀攀攀琀猀攀琀攀 瘀愀氀欀甀搀攀Ⰰ 攀渀猀ﰀﰀ洀椀搀攀Ⰰ 愀渀琀椀漀欀猀ⴀﰀ 搀愀渀琀椀搀攀 樀愀 瘀椀琀愀洀椀椀渀椀搀攀 愀氀氀椀欀愀猀 渀椀渀最 洀愀渀搀氀椀搀 猀椀猀愀氀搀愀瘀愀搀 漀洀愀欀漀爀搀愀 瀀愀氀樀甀 琀攀爀ⴀ 瘀椀猀氀椀欀欀攀 爀愀猀瘀甀Ⰰ 欀椀甀搀愀椀渀攀椀搀Ⰰ 瘀愀氀欀甀Ⰰ 洀愀最ⴀ 渀攀攀猀椀甀洀椀 樀愀 欀愀 爀椀欀欀愀氀椀欀甀氀琀 瘀椀琀愀洀椀椀渀攀⸀
Soovid ajakirja koju tellida? ... aga palun. :-) PĂźsimaksekorraldusega 0,99â‚Ź kuus saad ajakirja mugavalt omale postkasti.
Tellimiseks kasuta seda otselinki: bit.ly/AjakirjaTellimus
LUUV! EESTIMAIST ON HEA EELISTADA, KUI SEE ON TEHTUD LIHTSAKS LUUV on tehtud puhtast armastusest looduse vastu. LUUV on uuenduslik ja julge kosmeetikabränd, mis on ühtaegu nii looduslik kui armas. „Me mõtleme oma tooteid valmistades ka keskkonnale ja inimestele. Meie tooted on looduslikud ning need sobivad ka veganitele. Samuti pole meie toodetel pakendeid, et hoida loodust,” seisab LUUVi koduleheküljel. LUUVi nisuproteiiniga astelpaju šampoon vajas tegelikult alguses veidi harjumisaega. Kahel esimesel pesemisel jäid juuksed kuidagi raskeks ja võrdlemisi niiskeks. Küll aga tasus uuesti proovida, sest juus harjus tootega peagi. Siit ka nipp: kui vahetad šampooni välja ja sulle tundub pärast esimest kasutust, et see ei sobi sulle, näiteks jätab juuksed rasvaseks, ära anna alla. Juuksed vajavad harjumist. Astelpaju šampoon vahutab väga siidiselt ega meenuta seebivahtu, pigem sellist mõnusat juukse- või habemeajamisvahtu. Paljud looduslikud tooted ei hakka tihti üldse vahutama, mis teeb nende kandmise juustesse väga keeruliseks. LUUV teeb selles osas kindlasti paljudele silmad ette. Toode peseb nii hästi, et juuksed krudisevad lausa loputades ja jäävad pärast oma parimasse loomulikku olekusse. Lokid jäävad väga kenasti püsima, ega vaju laineks. Viimistlust polegi vaja kui kasutada astelpaju palsamit, mis teeb juuksed kergesti kammitavaks. Kui on aega, võiks juustel lasta loomulikult kuivada. Kiharad ei jää särtsu täis, lihtsalt säravad selgelt ja tervelt. Pähe jääb pestud juuste ja seebile iseloomulik lõhn. Lõhnast rääkides on huvitav võib-olla ka see, et kuigi tegemist on astelpaju šampooniga, meenutab selle lõhn pigem apelsini või mingit muud tsitruselist. Dušigeelil on pakendil kirjas, et tegemist on õrnalt kooriva tootega. Ja nii ongi. Koorib, kuid väga õrnalt. See sobib ideaalselt inimesele, kellel on õrn nahk, mis läheb kiirelt punaseks, ärritub kergelt või ei kannata tavalisi kehakoorijaid. Inimesele, kes naudib tugevamat kehakoorijat, jääb see õrnaks. Kuid kuna tegemist on õrnalt kooriva dušigeeliga, mitte kehakoorijaga, ei saa ju tegelikult ka pahaks panna, sest õrn koorimisefekt ongi just taotluslik. Lõhn meenutab rohelist teed ja tekitab juba selle tõttu kehale väga värske ja mõnusa tunde – eriti hästi toimib see osa pärast trenni. Väga vahva on ka pakendil kirjas olev soovitus: for anyone who wants to get naked and feel good (kõigile, kes soovivad end paljaks koorida ja seejuures hästi tunda). Kuivõlidega on see lugu, et paljudele inimestele ei meeldi
see nii öelda „kuiv” tunne, mis pärast kuivõli peale kandmist nahale tekib. Samas on ka neid inimesi, keda siiralt häirib, kui kehaõli jätab naha rasvaseks ja läikivaks. Üks on aga kindel! LUUVi looduslik isepruunistav kuivõli toimib 100% ehk jah, see tõesti-tõesti pruunistab ning jätab ühtlase jume. Ei mingeid laike. Kui isepruunistavate päevitustoodetega käib tavaliselt kaasas kookoselõhn või mingit muud eksootilist vilja meenutav aroom, siis sellel konkreetsel isepruunistaval tootel ei ole sellist. See lihtsalt on õlidele iseloomuliku orgaanilise lõhnaga. Isepruunistavaid on saadaval ka kolmes erinevas astmes: hele-keskmine-tume. Kuivõlisid pakub LUUV veel, näiteks on neil valikus ka sädelusega porgandiõli. Igatahes on uhke, et Eestil on selline oma bränd, mis toodab looduslikke kehatooteid, mida hea tundega oma nahale kanda. Pole loomade peal katsetatud, ei sisalda parabeene, on täielikult veganitele sobilikud. Eestimaist on hea eelistada, kui see on tehtud nõnda lihtsaks. LUUVi tooteid leiab Tallinna ja Tartu Kaubamajast, I.L.U. kauplustest, Tradehouse kauplustes, Bio4you kauplustes, Mimesises ja Eesti kosmeetika kauplus Pillerkaares. Veebist Astri.ee, Loverte.com, Mylook.ee ja Sinulooduskosmeetika.ee veebipoodidest. 2018 Taimetoidumess VEGAN
37
OOMEGA-3 − AJU JA SÜDAME HEAKS FLORIAN BIESINGER
Elutegevuseks on inimorganismil vaja paljusid erinevaid rasvhappeid, mida keha on võimeline ka ise tootma, välja arvatud kahte polüküllastumata rasvhapet – alfa-linoleenhapet (ALA) ja linoolhapet (LA), millest esimene on oomega-3- ja teine oomega-6-rasvhapete grupi lähteliige. Kuna kehal puuduvad ensüümid nende rasvhapete sünteesimiseks, peetakse neid asendamatuteks rasvhapeteks ja seetõttu peab neid saama toidust. ALA piisav saamine on lihtne, kui teada häid allikaid. Piisava päevase koguse ALA-d tagab umbes 1 spl jahvatatud linaseemneid, 1 spl tšiiaseemneid, 1,5 spl kanepiseemneid, 8 Kreeka pähkli poolikut, 1 tl linaseemneõli, 1,5 tl kanepiseemneõli või 1,5 spl rapsiõli. Veganid saavad LA-d reeglina piisavalt ja pigem on probleemiks selle oomega-6-rasvhappe liigne tarbimine, eriti võrreldes ALA-ga. See, et veganid võivad eriliselt pingutamata saada piisavalt mõlemat asendamatut rasvhapet, on väljaspool kahtlust. Kuid siin rasvhapete teema veel ei lõppe.
DHA JA EPA ALA ja LA olulisus seisneb muuhulgas selles, et keha sünteesib neist pikema ahelaga rasvhappeid. Vegantoitumise kontekstis on olulisemad just ALA-st toodetud pikaahelalised oomega-3-rasvhapped EPA ja DHA. Nende rasvhapete kasu tervisele seostatakse ennekõike südame-veresoonkonnahaiguste riski vähendamisega. DHA-d leidub lisaks suures kontsentratsioonis ajus, olles seega oluline aju arengus ja normaalse töö tagamisel ning võib kaitsta vananemisega seotud degeneratiivsete haiguste eest. ALA konverteerimine pikaahelalisteks rasvhapeteks on üsna ebatõhus protsess, mille efektiivsus sõltub mitmest tegurist. Viljastumiseas naistel on süntees tõhusam kui meestel ning noortel parem kui eakamatel. Konverteerimist pärsivad kroonilised haigused, suitsetamine, kehv toitumine ja geneetiline eelsoodumus vajalike ensüümide vähesuseks. Erinevate uuringute põhjal konverteeritakse 0,3–21% ALA-st EPA-ks ja 0–9% DHA-ks, keskmiselt vastavalt 5% ja 0,5%. Reeglina ei sisalda veganite toit eelmoodustatud DHA-d ja EPA-d, samas näiteks USA-s tarbib keskmine 38
VEGAN Taimetoidumess 2018
segatoitlane umbes 70 mg DHA-d ja 30 mg EPA-d päevas. Enamik uuringuid on näidanud, et veganite vere ja kudede EPA ja DHA sisaldus on umbes poole väiksem kui segatoitlastel. Kas sellel on ka tähtsust, on praegu veel selge vastuseta küsimus. Niipalju on selge, et eelmoodustatud EPA ja DHA mittetarbimine ei too veganitele kaasa ilmseid tervisehädasid, kui on tagatud ALA piisav saamine. Samuti on teada, et mitmed vegantoitumisele iseloomulikud jooned vähendavad riski südame- ja veresoonkonnahaigusteks, mistõttu DHA ja EPA tarbimine ei pruugi riski enam edasi vähendada. Kuna pole aga kindel, et madalam DHA tase on optimaalne veganite ajutervisele pikemas perspektiivis, on igati põhjendatud sellele teemale tähelepanu pööramine.
DHA JA EPA ALLIKAD Lisaks ALA-st konverteerimisele on võimalik pikaahelalisi rasvhappeid ka otse tarbida. Kui segatoitlastel on peamiseks DHA ja EPA allikaks ennekõike rasvased kalad ja vähesel määral ka munad, siis veganitel on võimalik neid rasvhappeid saada samast allikast, kust kaladki – mikrovetikatest. Mikrovetikaõli turg on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ja veganitele sobilikke DHA/ EPA toidulisandeid leiab nii Eesti kui välismaistelt netimüüjatelt. DHA/EPA lisandite võtmine tõstab veganitel efektiivselt nende rasvhapete taset organismis. Pikaahelaliste rasvhapete saamine mikrovetikaõlist on mitmes mõttes parem kui nende saamine kaladest. Sellega välditakse kannatuste põhjustamist kaladele ja kalapüügiga seotud keskkonnakahjusid. Lisaks ladestuvad ja kontsentreeruvad keskkonna saasteained kalade kehades, samas mikrovetikaid aga toodetakse puhastes tingimustes.
KUIDAS OPTIMEERIDA DHA JA EPA SAAMIST? Kuigi EPA ja DHA ei ole asendamatud toitained, soovitavad mitmed suured organisatsioonid siiski neid tarbida. Nii näiteks soovitab WHO täiskasvanutel saada vähemasti 250 mg DHA+EPA-d päevas, rasedatel ja imetamise ajal aga 300 mg, millest vähemasti 200 mg on DHA. Kuna veganitel on võimalik tarbida
Sinu usaldusväärne partner köögis Mõtle roheliselt, toitu tervislikult! Igapäevane kiire elutempo sunnib meid tihti tegema valesid toitumisvalikuid, mis mõjutavad kehakaalu, nõrgestavad immuunsüsteemi ning tekitavad energia andmise asemel hoopiski väsimust. Tervislik toitumine ei peaks olema aeganõudev ja ebapraktiline, küll aga mitmekesine, maitsev ning valmistatav vähese stressi ja suurema vaevata.
WMF tutvustab tublisid köögiabilisi Kui tundub, et enam paremaks minna ei saa, siis Saksamaa kodutehnika lipulaev WMF suudab seda siiski. Uued mudelid on veelgi multifunktsionaalsemad ning samas lihtsamad käsitseda. Korpuse materjal Cromargan® on kergesti puhastatav ja säilitab oma läike kogu seadme eluea jooksul. Tritan´ist plastosad on ülitugevad ja kerged. Kõik tooted on täielikult BPA vabad.
Tervislikum pasta porgandist või suvikõrvitsast! WMF KULT Pro uue spiraallõikuriga saab madala süsivesikusisaldusega tervislik toit isuäratava ja nauditava välimuse. Viis erinevat lõiketera on inspireeritud parimast Itaalia köögist. Valikus on tagliatelle (9 mm), linguine (5 mm), spaghetti (3 mm), pappardelle (35 mm) või tornados (20 mm). Nii valmistatud köögiviljad täidavad ka Teie lennukamad fantaasiad.
Standardvarustuses on nüüd ka kaldega täitetoru, mis hõlbustab toiduainete viilutamist. Kõik osad on eemaldatavad, lihtsasti puhastatavad ja nõudepesumasinas pestavad. Tootele lisavad turvalisust lapselukk ning mittelibisevad jalad. • Anuma maht: 1,25 L • Võimsus: 80 W
Lihtne, kiire, tervislik – KUIVATAMINE.. Eestlane on põline korilane ning toiduainete kuivatamine on tuttav tegevus. Enam ei pea seda tegema malmradiaatoritel või praeahjudes – WMF ulatab ka siin abikäe. WMF KITCHENmini sarja kompaktse ja ruumisäästliku toidukuivatiga saab kuivatada kõike - puuvilju, köögivilju, ürte, seeni, liha ja muid toite. Temperatuur on seadistatav vahemikus 30 °C - 70 °C. Programmeeritav taimer (0-24 tundi), automaatne väljalülitamine ning LCD ekraan temperatuuri ja jääkaja näiduga muudavad seadme kasutamise eriti lihtsaks. Komplektis on müslibatoonide valmistamiseks mõeldud silikoonvorm, kaks säilituskarpi ja retseptiraamat. Mõõtmed (LxSxK): 277x188x204 mm • Võimsus: 220 W • Kuivatusrestide arv: 5 Metalliga tugevdatud Tritan´ist kuivatusreste saab soovi korral ka juurde osta.
WMF toodetega saab lähemalt tutvuda ametlike edasimüüjate juures:
Maaletooja: Greentek Hulgikaubandus OÜ, www.greentek.ee
mikrovetikaõli, ongi üheks võimaluseks lähtuda WHO soovitustest. Mikrovetikaõli on praegu veel suhteliselt kallis, kuigi üha tihenev konkurents võimaldab valida soodsamaid pakkujaid. Eesti netimüüjate pakkumiste analüüs näitab, et hinna ja toimeaine sisalduse poolest soodsaima mikrovetikaõli maksumuseks kujuneb umbes 20 senti päevas ehk 6 eurot kuus, kui lähtuda WHO soovituslikust tarbimiskogusest. Kuna see kulu ei pruugi olla kõigile jõukohane ja arvestades küsimärke eelmoodustatud DHA/EPA tarbimise vajalikkuse osas, soovitavad mitmed vegantoitumise eksperdid tarbida 250 mg DHA-d 2–3 korda nädalas. Selline tarbimistase tagab, et veganid ei ole pikaahelaliste oomega-3-rasvhapete saamises keskmise USA mitteveganiga võrreldes halvemas seisus. WHO soovitusega võrreldes väheneks kulu mikrovetikaõlile umbes poole võrra. On ka kolmas võimalus, mis tugineb üksnes keha enda EPA ja DHA sünteesi soodustamisele ega sisalda mikrovetikaõli tarbimist. Selleks soovitatakse järgnevat: · Tarbi ALA rikkaid toiduaineid, et oleks tagatud vähemasti kahekordne ALA piisava tarbimiskoguse saa-
Kasuta e-poes koodi VEGAN, et saada oma ostult 10% soodustust. Kehtib toote täishinnale
mine. · Paranda LA/ALA suhet. ALA ja LA konkureerivad pikendamisprotsessis sama ensüümi eest. ALA on selles protsessis tavaliselt eelisseisus, kuid kui LA-d on võrreldes ALA-ga liiga palju, muutub ALA-st EPA ja DHA tootmine vaevaliseks. Praktiliseks soovituseks on vältida LA rikaste päevalille-, maisi-, soja-, seesamiseemneja maapähkliõli kasutamist ning eelistada nende asemel rapsi- või oliiviõli. Pähklitest-seemnetest võiks eelistada lisaks headele ALA allikatele neid, milles on ülekaalus monoküllastumata rasvhapped (sarapuu- ja India pähklid, mandlid) ja hoiduda päevalilleseemnete liigsest söömisest. · Väldi transrasvade tarbimist. · Toitu tervislikult. · Seesmise sünteesi soodustamise nõuannete järgimine ei ole tingimata vajalik, kui võtta lisaks mikrovetikaõli, samuti pole sel juhul vaja ALA tarbimist kahekordistada. Raseduse ja imetamise ajal ning vanemas eas on soovitatav lähtuda WHO soovituslikest DHA/EPA kogustest. V
Multivitamiinisiirupid looduslike vitamiinidega otse marjadest: • Sisaldab vitamiine looduslikul kujul, koos kõigi vajalike ensüümide ja mineraalidega. • Sisaldab A, B1, B2, B3, B5, B6, B7, B9, B12, C, D, E vitamiine. • Mustikasiirupis lisaks foolhape ja raud, punaste marjade siirupis tauriin, mageesium ja kaltsium, apelsinisiirupis magneesium. Alpiõlide sprei hingamisteede haiguste leviku ennetamiseks ja leevendamiseks: • Eeterlike õlide sprei hingamisteede avamiseks. • Mõnusa lõhnaga. • Aitab takistada bakterite ja viiruste levikut. • Hoiab õhu värskena. • Pihusta padjapüürile, mantlikraele, õhku, sallile. Tüümianikreem nohu vastu: • Eeterlike õlidega tõhus kreem nohu ja köha vastu. • Vähendab põletikku ja avab hingamisteed.
Narosan Mini multivitamiinid lastele: • Maitsvad kummikommid, mis katavad laste päevase vitamiinivajaduse. • Tervislik alternatiiv tavalistele maiustustele.
SOODSAD TERVISETOOTED www.biolife.ee | info@biolife.ee
TERVISLIK VAHELDUS PÄHKLITEST JA PUUVILJADEST Kes soovib tervislikult toituda, võib kerge südamega haarata OÜ Bio Life mahedad pähklid või kuivatatud puuviljad. Nii palju kasulikke põhjuseid, laia valikut ja maitseelamusi kui nüüd, pole mahetoodete maailmas varem nähtud! Olenemata sellest, kas oleme suured või väikesed, tervise- või tugitoolisportlased – enamik meist igatseb aegajalt midagi magusat põske pista või krõbistada. Alati aga tasuks isude täitmiseks leida mõni kehasõbralikum alternatiiv ning asuda hea tervise nimel samm-sammult oma harjumusi muutma. Veresuhkru taset ja teisi vajalikke varusid aitavad suurepäraselt taastada mitmesugused pähklid ja kuivatatud puuviljad – kusjuures väga maitsval ja tervislikul moel. Meeldivat vaheldust, toiteväärtust ja krõmpsuvat struktuuri saab pähklite ja seemnetega lisada ka mitmesugustele pastaroogadele, suppidele, värsketele salatitele ja müslidele. Ka kuivatatud ploomid, datlid ja viigimarjad sobivad hästi erinevatele toitudele. Väga magusaid datleid kasutatakse tervisliku alternatiivina suhkru asemel muu hulgas smuutides või kookides. Küpsetisi saab aga kuivatatud puuviljade ja pähklitega rikkalikumaks muuta ning katta magustoite kaunite mandlilaastudega. Pähklite nutikaid ja tervislikke kasutusvõimalusi on veelgi – näiteks India pähklist valmistatud laktoosivaba veganjuust või tavalist lehmapiima asendav mandlipiim. Kuna pähklid ja kuivatatud puuviljad toidavad juba ka väikese kaalu juures väga hästi, võiks üks pähklipakike alati käepärast olla.
Ka mina tegin oma ostud BioLife’ist!
KAS SAAD JOODI PIISAVALT? FLORIAN BIESINGER LIHTNE KIIRTEST HINDAMAKS, KAS SAAD VEGANINA PIISAVALT JOODI, SISALDAB VASTAMIST KAHELE KÜSIMUSELE: 1) KAS OSKAD NIMETADA KOLME PEAMIST VEGANITE JOODIALLIKAT? 2) KAS TARBID VÄHEMASTI ÜHTE NEIST REGULAARSELT? Kui vastasid küsimustele eitavalt, on tõenäoline, et toiJood on seega oluline igas eluetapis, kuid äärmiselt dust saadavad joodikogused jäävad soovitatutest väik- oluline raseduse ja imetamise ajal ning imiku- ja lapseesemaks ega pruugi pikemas plaanis tagada joodipuudu- as. sest tingitud probleemide ärahoidmist. Kolm peamist joodiallikat on jodeeritud sool, mereveti- KUI PALJU ON JOODI VAJA? kad ja joodi sisaldavad toidulisandid. Soovitatav päevane kogus on alates 10. eluaastast 150 MILLEKS ON JOOD VAJALIK? µg, rasedatel 175 µg ja imetavatel emadel 200 µg. Struuma ärahoidmiseks on hinnanguliselt vaja 50–75 μg päeJood kuulub kilpnäärmehormoonide koostisse ja mõju- vas. Nagu allpool näha, jääb üksnes maismaataimedele tab seeläbi enamikku keha elundisüsteemidest. Joodi lootma jäädes joodi saamine tõenäoliselt soovitatust alatarbimise tagajärjeks on kilpnäärme alatalitlus, mil- väiksemaks. le esmasteks tunnusteks võivad olla külmakartlikkus, Joodi ületarbimiseks loetakse meil koguseid kestvalt kaalutõus, kõhukinnisus, depressioon, väsimus, vaimne üle 600 µg, USA-s aga 1100 µg päevas. Praktikas on ning füüsiline aeglus, lihasvalud ja -krambid, kuiv nahk, selliste koguste saamine võimalik sagedase suure joojuuste ja küünte haprus, menstruatsioonihäired, kõrge- disisaldusega merevetikate söömise korral. Liigtarbiminenud kolesteroolitase. ne võib põhjustada kilpnäärme alatalitlust ja struumat Kui joodi saamine on kestvalt madal, hakkavad kilp- nagu alatarbiminegi, kuid lisaks ka kilpnäärme ületalitnäärme rakud suurenema ja tulemuseks võib olla struu- lust. ma, mille nähtavaks ilminguks on kaelakuju muutused. Kui nii sügav joodipuudus esineb rasedal, võib see loo- MAISMAATAIMED JOODIALLIKANA tele kaasa tuua tõsiseid arenguhäireid ja kasvupeetust, samuti raseduse katkemist. Imikutel ja lastel võib isegi Taimedel ei ole elutegevuseks joodi vaja, kuigi nad võkergekujuline joodipuudus põhjustada madalamat intel- tavad seda pinnasest endasse. Maismaataimed sisalligentsustaset ning õpiraskusi. davad üldiselt vähe joodi ning kogused sõltuvad kas42
VEGAN Taimetoidumess 2018
Bulguri-köögiviljapilaff neljale Pilaffi on hea valmistada paksupõhjalises potis või kõrge äärega pannil. Retseptis võib kasutada ka erinevaid ja värvilisi juurvilju, seda huvitavam jääb lõpptulemus. KOOSTIS
VALMISTAMINE
200 g 450 g 20 g 100 g 50 g 100 g 100 g 20 g 50 g
Tee ära kõik ettevalmistused nagu juurviljade puhastamine ja koorimine, vee ja bulguri kaalumine. Lase pann või pott kuumaks ja lisa õli. Seejärel hakka lisama juurvilju. Esmalt pane porgand, porru, küüslauk ja maitseained potti, kuumuta u 5 min. Seejärel pane kõik ülejäänud juurikad potti ja kuumuta veel 5-7 min. Nüüd lisa ette kaalutud bulgur, kuumuta ja sega veel 2 min ning siis lisad vee. Lase korraks keema tõusta, keera kuumus madalaks ning lase 30 minutit vaiksel tulel podiseda, ära enam sega vaid lase bulguril paisuda.
bulgurit vett õli porgandit porrut paprikat suvikõrvitsat küüslauku päikesekuivatatud tomatit Tüümiani, rosmariini, soola ja pipart
Aga kui ise süüa teha ei viitsi, siis Valiku Usina vegantooteid leiad w ww.usin.ee. Maitsev, soodne ja lihtne tellida.
Head isu!
vukoha pinnase joodisisaldusest, kastmismeetodist ja kasutatud väetistest. Eesti veganite menüüsid analüüsides olen jõudnud järeldusele, et rikastamata taimse toidusedeli joodikoguse hindamiseks võib kasutada jämedat rusikareeglit: 25 μg joodi 1000 kcal kohta. Seega 2000 kcal korral sisaldab menüü hinnanguliselt 50 μg ja 3000 kcal puhul 75 μg joodi. Seda on liiga vähe.
JODEERITUD SOOL Joodipuudus on suurim välditavate ajukahjustuste põhjustaja maailmas, mistõttu otsitakse probleemile ülemaailmset lahendust. Soola jodeerimisprogrammid on paljudes riikides osutunud väga efektiivseks, lihtsaks ja odavaks viisiks joodipuuduse vähendamisel. 105 riigis on soola jodeerimine kohustuslik (Eestis mitte) ja 70% maailma rahvastikust kasutab jodeeritud soola. Veganitel, kes kasutavad toidu valmistamisel soola, on vägagi põhjendatud jodeeritud soola eelistamine. Kuna soolaga pole hea liialdada, tuleks eelistada võimalikult suure joodisisaldusega soola. Eesti kaubandusvõrgu suurima rikastusastmega soolades on joodi umbes 40 μg/g (pakendil 40±15 mg/kg). Sellise soola tarbimine 2,5 g ehk umbes ½ tl päevas viib kogu toidusedeli joodisisalduse juba tõenäoliselt soovituslikku vahemikku. Väiksema rikastusastme korral on vajalik soolakogus suurem. Meresool ja teised „looduslikud“ soolad ei ole head joodiallikad.
MEREVETIKAD Enamus Maal leiduvast joodist asub maailmameres. Siit ka põhjus, miks meretaimed võivad olla väga rikkalikud joodiallikad. Osad vetikaliigid, nt kombu ja kelp, sisaldavad niivõrd palju joodi, et nende sage söömine ka suhteliselt tagasihoidlikus koguses võib kaasa tuua joodi ületarbimise. Samas on nori jällegi üsna tagasihoidliku joodisisaldusega, jäädes joodikoguselt lähedale jodeeri-
tud soolale, mistõttu võib seda soovi korral ka igapäevaselt tarbida. Merevetikate joodisisaldus sõltub mitmest asjaolust ja erinevates testpartiides võivad sama vetikaliigi joodikogused erineda isegi mitukümmend korda. Seetõttu ei soovitata veganitel peamise regulaarse joodiallikana tugineda merevetikatele. Lisaks on oluline teada, et vetikatest ei soovitata süüa hijiki’t, sest see võib sisaldada ohtlikus koguses kantserogeenset arseeni.
JOODI TOIDULISANDID Arvestades soola liigtarbimise ebasoodsat mõju tervisele (nt vererõhule ja luudele) ning meretaimede ohutu ja samaaegselt piisava koguse väljaarvestamise keerukust, on parimaks viisiks joodi saamisel toidulisandid. Neis kasutatakse tavaliselt kelp-vetikat. Soovituslik päevane tarbimiskogus lisanditest võiks täiskasvanutel olla 100–150 μg, raseduse ja imetamise ajal 150 μg.
KUST MITTEVEGANID JOODI SAAVAD? Mitteveganite üheks olulisemaks joodiallikaks on lehmapiimatooted. Põhjus selleks võib olla üllatav – udarate ja lüpsiseadmete puhastamiseks kasutatakse joodi sisaldavaid lahuseid, mille jäägid jõuavad piima ja seeläbi tõstavad selle joodisisaldust. Lisaks sõltub piimas, aga ka munades oleva joodi kogus loomasöödale lisatud joodi hulgast. Jood on oluline toitaine, mille saamine tuleb veganitel läbi mõelda. Maismaataimed sisaldavad joodi, kuid ei taga soovituslikku joodikogust. Samas on veganitel lihtne saada küllaldaselt joodi, kui toiduvalmistamisel kasutada jodeeritud soola või, veelgi parem, võtta joodi toidulisandina. Merevetikate joodisisalduses esineb liigselt varieeruvust, mistõttu võiksid need joodi saamisel täita pigem toetavat kui pearolli. V
Raamatusoovitus: DR ROBERT MENDELSOHN „KUIDAS KASVATADA TERVET LAST OMA ARSTI KIUSTE?” Gorilla Press kirjastuselt on ilmunud tervisekirjanduse klassikavaramusse kuuluv käsiraamat Ameerika tunnustatud pediaatrilt. Aastakümnete pikkuse pediaatriakogemusega arst dr Robert S. Mendelsohn seletab, miks lapsele võib kodune ravi sageli mitte ainult tõhusam, vaid ka ohutum olla. Meditsiiniline sekkumine võib segada keha loomulikku võimet end ise tervendada ning kaasa tuua soovimatuid kõrvalnähtusid. Selle käsiraamat annab laste tervise eest hoolitsemise ohjad tagasi lapsevanemate kätte, pakkudes praktilisi ja selgeid näpunäiteid lapse tervisliku seisundi hindamiseks ja koduseks raviks.
Osta raamat pood.gorilla.ee
MEN’S GROOMING
FINALIST
Oleme avara valikuga kÜÜgi- ja kodutarvete kauplus, mis soovib aidata Sul sellele vastust leida.
Tule uudistama! Rocca al Mare Keskuse 2. korrusel, Järve keskuse 0-korrusel ja Rakveres Vaala keskuses. www.kodusvajalik.ee facebook.com/Kodusvajalik
46
VEGAN Taimetoidumess 2018