Geograafia vangid

POLIITGEOGRAAFIA

TIM MARSHALL GEOGRAAFIA VANGID

POSTIMEHE RAAMAT

10 kaarti, mis räägivad globaalpoliitikast kõik, mida teadma pead

geo gr a a fi a va n gi d

Sir John Scarletti eessõna 7 Sissejuhatus 9 1 Venemaa 2 Hiina 3 USA 4 Lääne-Euroopa 5 Aafrika 6 Lähis-Ida 7 India ja Pakistan 8 Korea ja Jaapan 9 Ladina-Ameerika 10 Arktika

15 41 65 87 109 131 165 187 207 229

Lõppsõna 246 Geograafia igavene jõud 250 Kasutatud kirjandus 256 Tänusõnad 261 Register 262

5 tim marshall

Sisukord

On aabitsatõde, et elame erakordselt ebastabiilsel ajal. Räägitakse, et maailm pole mitte kunagi varem olnud sedavõrd ettearvamatu.

Säärastesse väidetesse tuleks suhtuda ettevaatuse või koguni kahtlusega. Muidugi tasub olla ettevaatlik. Maailm on alati olnud ebastabiilne ja tulevik ongi ennustamatu. Meie praegused probleemid võiksid ilmselgelt olla isegi märksa suuremad. Ainuüksi esimese maailmasõja puhkemise 100. aastapäev oleks pidanud meile seda meelde tuletama.

Kahtlemata on tulemas suured muutused, mis mõjutavad otseselt meie ja meie laste tulevikku olenemata sellest, kus me elame.

Tehnoloogia kiire arenguga seotud majanduslikel, sotsiaalsetel ja demograafilistel muutustel on ülemaailmsed tagajärjed, mis eristavad praegusaega endistest aegadest. Vahest räägimegi seetõttu nii palju erakordsest ebakindlusest ja üha rohkem ka geopoliitikast.

Tim Marshall on ääretult kompetentne sel teemal kaasa rääkima, nii isiklikus kui ka ametialases plaanis. Ta on olnud otseselt seotud paljude viimase kahekümne viie aasta pöördeliste arengutega. Nagu ta sissejuhatuses mainib, on ta viibinud eesliinil Balkani maades, Afganistanis ja Süürias. Marshall on näinud, et otsuseid ja sündmusi, rahvusvahelisi konflikte ja kodusõdu mõistame vaid siis, kui uurime põhjalikult ajaloo sünnitatud lootusi, hirme ja eelarvamusi ning seda, kuidas neid omakorda tekitab ümbrus – geograafiline keskkond –, milles üksikisikud, ühiskonnad ja riigid on kujunenud.

Sellest raamatust leiab lugeja ohtralt läbikaalutud ja asjakohast teavet, mis on otseselt seotud meie julgeoleku ja heaoluga. Mis kihutas

geo gr a a fi a va n gi d

7 tim marshall

Eessõna

geo gr a a fi a va n gi d tim marshall

8

Venemaad relvastatud sekkumisele Ukrainas? Kas meie, lääneriigid, ei osanud seda oodata? Miks? Kui kaugele Moskva nüüd läheb? Kas Hiina tunneb end viimaks turvaliselt oma looduslikes maismaapiirides ja kuidas mõjutab see Pekingi suhtumist merejõudu ja USA-sse?

Mida toob see kaasa piirkonna teistele riikidele, sealhulgas Indiale ja Jaapanile? USA-le on üle kahesaja aasta tulu toonud suurepärane geograafiline keskkond ja maavarad. Nüüd toodab riik ka kildagaasi ja -naftat. Kas see mõjutab globaalpoliitikat, mida riik ajab? USA on erakordselt võimas ja katsumustele vastupidav. Miks siis räägitakse nii palju USA allakäigust? Kas Põhja-Ameerika, Lähis-Ida ja LõunaAasia vahelised sügavad lõhed ja vaen on igavesed või on neil lootust kunagi tulevikus ära leppida? Vahest kõige tähtsam küsimus meie riigi, Suurbritannia, maailma ühe suurema ja globaalsema majandusruumi seisukohast on see, kuidas reageerib Euroopa lähedal ja kaugemal valitsevale ebakindlusele ja puhkenud konfliktidele? Nagu Tim märgib, on Euroopa viimase seitsmekümne aastaga (ja eriti 1991. aastast peale) harjunud rahu ja jõukusega. Kas peame seda nüüd enesestmõistetavaks? Kas saame veel aru, mis meie ümber toimub?

Kui tahad nende küsimuste üle mõtiskleda, loe seda raamatut.

Sir John Scarlett KCMG OBE, Suurbritannia välisluureagentuuri (MI6) juht 2004–2009

Vladimir Putin väidab, et ta on usklik inimene, suur vene õigeusu kiriku toetaja. Ta võib seetõttu igal õhtul voodisse heites vabalt palves Jumala poole pöörduda ja küsida: „Miks sa ometi ei pannud Ukrainasse paari mäge?”

Kui Jumal oleks ehitanud Ukrainasse mäed, ei oleks üüratu lauskmaa − Põhja-Euroopa tasandik − selline julgust andev ala, kust on hea Venemaad rünnata. Praegu pole Putinil valikut: ta peab üritama haarata võimu läänes asuva tasase maa-ala üle. Sama lugu on kõigi riikidega, suurte ja väikestega. Maastik hoiab riigijuhte vangis ning neil pole seetõttu sugugi nii palju valikuvabadust ja manööverdamisruumi, kui võiks arvata. Säärases olukorras olid Ateena impeeriumi juhid, pärs­ lased, babüloonlased ja teised enne neid; seda teadsid kõik juhid, kes oma hõimu kaitsta püüdes otsisid soodsat positsiooni − kõrgendikke.

Maa, millel me elame, on meid alati vorminud. See on kujundanud sõdu, võimu, poliitikat ja peaaegu kõikides maailma nurkades elavate rahvaste sotsiaalset arengut. Võib tunduda, et läbime tänapäeva tehnoloogia abil kergesti vaimsed ja füüsilised vahemaad, kuid kipume unustama, et maa, millel me elame, töötame ja lapsi kasvatame, on määratult tähtis ning meie planeedi 7,5 miljardit elanikku juhtivate inimeste otsuseid mõjutavad teatud määral alati jõed, mäed, kõrbed, järved ja mered, mis piiravad meid kõiki. Seda on need alati teinud.

Pole olemas ühtainust teistest tähtsamat geograafilist tegurit.

Mäed pole tähtsamad kui kõrbed ning jõed pole olulisemad džunglitest. Planeedi eri paigus annavad inimestele vabaduse või piiravad neid erinevad geograafilised jooned.

geo gr a a fi a va n gi d

9 tim marshall

Sissejuhatus

geo gr a a fi a va n gi d tim marshall

10

Geopoliitika uurib üldjoontes, mil moel rahvusvahelisi sündmusi saab mõista seonduvalt geograafiliste teguritega; mitte pelgalt maastiku – näiteks mäestike kui looduslike barjääride või regioone ühendavate jõgedevõrgustike –, vaid ka kliima, demograafia, kultuuriruumi ja maavarade kaudu. Niisugused tegurid võivad suurel määral mõjutada meie tsivilisatsiooni paljusid eri aspekte, poliitilisest ja sõjaväelisest strateegiast inimeste sotsiaalse arenguni, sealhulgas keele, kaubanduse ja religiooni kujunemist.

Geograafilist keskkonda, mis annab tooni riigisisesele ja rahvusvahelisele poliitikale, eiratakse paraku sageli nii ajaloosündmustest kui ka tänapäevastest maailmaasjadest rääkides. Geograafia aitab ilmselgelt vastata küsimusele „miks”. See ei pruugi olla kõige tähtsam tegur, kuid see on kahtlemata kõige sagedamini kahe silma vahele jääv faktor.

Vaatame näiteks Hiinat ja Indiat: kaht suurt rahvarohket riiki, millel on väga pikk ühine piir, kuid mis pole poliitiliselt ega kultuuriliselt sugugi sarnased. Kahe hiiglase vahelised sõjad ei üllataks ilmselt kedagi, ent kui jätta kõrvale kuu aega kestnud madin 1962. aastal, pole need riigid omavahel sõdinud. Miks? Kuna nende vahel on maailma kõrgeim mäestik ja peaaegu võimatu on viia suuri vägesid läbi või üle Himaalaja. Kuna tehnoloogiat täiustatakse pidevalt, leitakse mõistagi viise selle takistuse ületamiseks, kuid füüsiline barjäär on siiski heidutav tegur ning mõlemad riigid keskenduvad seega oma välispoliitikale muudes piirkondades. Siiski hoitakse teineteisel hoolikalt silma peal.

Riigijuhid, ideed, tehnoloogia ja muud tegurid kujundavad samuti sündmusi, kuid need on ajutised nähtused. Iga uus põlvkond seisab endiselt silmitsi füüsiliste takistustega − Hindukuši ja Himaalaja mäestikega, vihmahooaja tekitatud probleemidega ning maavarade ja toidu vähesusega.

Teema hakkas mulle huvi pakkuma ajal, mil tegin reportaaže 1990. aastatel Balkani poolsaarel möllanud sõdadest. Jälgisin lähedalt, kuidas paljude rahvaste juhid, nii serblased, horvaadid kui ka bosnialased, tuletasid oma hõimudele sihilikult meelde iidseid eraldusjooni ning, jah, ka üle aegade püsinud umbusku piirkonnas, kus elab kõrvuti väga erinevaid rahvusi. Ja kui lõhed olid juba tekitatud, polnud kuigi raske neid rahvaid omavahel tülli ajada.

Kosovos voolav Ibari jõgi demonstreerib ilmekalt geograafia mõju.

Osmanite võim Serbia üle tugevnes pärast Kosovo Polje lahingut 1389. aastal selle koha lähedal, kus Ibar voolab läbi Mitrovica linna.

1. peatükk

Venemaa

Ääretu (omadussõna): väga suur või ulatuslik; piiritu, otsatu; tohutu, lõpmatu.

P Õ H J A - J

ISLAND

R

TAANI

O

LÄTI LEEDU

SO

O

E

M

Murmansk

EESTI

L A

Peterburi

LG

U K R A

EV

EN

IN

paadid Kar

d

Põhja-Euro opa tasandik VA E

V

Moskva

i er m

M us t

G

I

ARMEENIA

ÜR

ASERBAIDŽAAN

IA

A

e-

N

Sibe ri

TÜ

K

I R

A

A

N

mad alik

S A H S T A N

RK

M

EN

IS

AN ST

A

S

KI

IR

A

GRUUSIA

BE US

SÜ

K

Ka

us as uk

R

Kas pia m eri

Ü

E

Lään

U

A

MOLDOVA

T

i er em n ä Lä

Novaja Zemlja

I

l i

O

Kaliningrad (Venemaa)

TS OO

u r

P

tim marshall

16

Ba r m ents er i i

A R R

O

N

Ska ger rak

Franz Joseph

a

geo gr a a fi a va n gi d

ri me rra No

Teravmäed/ Svalbard (Norra)

TA

N

STAN

TAD

ŽIK

N STA

I

AN AFG

KÕRGÕZ

IST

AN

H

Ä Ä M E R I

USA

hi maa

Ber ing iv ä

Vaidlusalune piir

in

Severnaja Zemlja

po

la

ar

i me ri

jo

on

Uus-Siberi saared

a

ring

hj

Be

Põ

E

ta oo h i Oh er m

A

A

M

Kamtšatka

O O K E A N

b

i

r

e

Sahhalin

Baikal

I

N

P A N

KOREA

ne lla i o K er m

LÕUNAKOREA

1000 miili

A

A

i an p aa ri PÕHJA- J me

A

V A I K N E

I

IA

J

MONGOOL

Vladivostok

1000 km

17 tim marshall

Euroopa ja Aasia eraldusjoon Riigipiir

geo gr a a fi a va n gi d

A laska Alaska

enemaa on ääretu. See on tohutu suur. Lõpmatu. Selle pindala on 17,1 miljonit ruutkilomeetrit; see on jaotatud 11 ajavööndiks; see on maailma suurim riik.

Venemaa metsad, järved, jõed, tundra, stepid, taiga ja mäeahelikud on ääretud. Selle maa suurus on ammustest aegadest meie ühisteadvuses. Venemaa on igal pool, olenemata sellest, kus me parajasti oleme.

See võib olla meist idas või läänes, põhjas või lõunas – ent Vene karu on alati kohal.

Karu pole selle määratu riigi sümbol sugugi juhuslikult. Seal ta istub, mõnikord magab talveund, mõnikord uriseb. Majesteetlik, kuid metsik. Vene keeles on olemas sõna „karu”, kuid venelased ei armasta looma nimepidi kutsuda, kuna pelgavad, et äratavad sedaviisi ellu tema süngema loomuse. Nad nimetavad looma medved’iks ehk meesööjaks.

Nii Euroopas kui ka Aasias asuvas riigis elab vähemalt 120 000 medved’i. Uurali mägedest lääne poole jääb Venemaa Euroopa-osa.

Mägedest idas laiub Siber, mis ulatub Beringi mere ja Vaikse ookeanini. Selle läbimiseks rongiga kulub ka 21. sajandil kuus päeva.

Venemaa juhid peavad poliitikat tehes arvestama suurte vahemaade ja regioonide erinevustega; nad on mitusada aastat vaadanud igasse suunda, kuid keskendunud peamiselt läänele.

Vene karu olemust uurides toetutakse sageli Winston Churchilli kuulsale tähelepanekule, mille too tegi 1939. aastal: „See on saladusloori mässitud mõistatus müsteeriumi sees.” Ent vähesed lähevad lõpuni lausega, mis jätkus nii: „...kuid võib-olla on siin olemas ka võti.

Võti on Vene riigi huvid.” Seitse aastat hiljem lahendas ta selle võtme

geo gr a a fi a va n gi d

19 tim marshall

V

geo gr a a fi a va n gi d tim marshall

20

abil mõistatuse ja teatas: „Olen kindel, et üle kõige imetlevad nad jõudu ja kõige enam põlgavad nõrkust, eriti sõjalist nõrkust.”

Ta oleks justkui rääkinud Venemaa praegustest juhtidest. Näiliselt demokraatlik riik on tegelikult endiselt autoritaarne ja riigi huvid on ikka veel kõige tähtsamad.

Kui Vladimir Putin ei mõtle parajasti Jumalale ega mägedele, mõtleb ta pitsa peale. Konkreetsemalt öeldes pitsalõigu kujule – kolmnurgale.

Kolmnurga idapoolses tipus on Poola. Selle riigi territooriumil on Prantsusmaast Uuraliteni (2000 km pikk põhjast lõunasse kulgev mäestik on Euroopa ja Aasia vaheline looduslik piir) ulatuv ääretu Põhja-Euroopa tasandik kõigest 480 kilomeetrit lai. Tasandik ulatub Läänemerest põhjas Karpaatideni lõunas ning hõlmab kogu Lääneja Põhja-Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, Põhja-Saksamaa ja peaaegu terve Poola.

Venemaa vaatenurgast on see kahe teraga mõõk. Poola on justkui suhteliselt kitsas koridor, kuhu Venemaa saab vajaduse korral viia oma relvajõud ja seega takistada vaenlasi Moskva poole tungimast. Ent seal hakkab kolmnurk laienema; kui Venemaa piiri äärde jõuad, on see juba üle 3000 kilomeetri lai ja lame kuni Moskvani ja sealt edasigi. Seda liini oleks raske kaitsta ka suure armeega. Ent Venemaad pole kunagi sellest suunast vallutatud, osalt riigi strateegilise sügavuse tõttu. Ajaks, mil sõjavägi jõuab Moskva lähistele, on varustusliinid juba arutult pikad ega ole jätkusuutlikud. Napoleon tegi selle vea 1812. ja Hitler 1941. aastal.

Geograafiline keskkond kaitseb Venemaad ka Kaug-Idas.

Keeruline on viia armeed Aasiast üles Venemaa Aasia-ossa; peale lume pole seal suurt midagi rünnata ja võid välja jõuda vaid Uuraliteni.

Seejärel peaksid rasketes tingimustes kontrolli all hoidma määratut territooriumit. Varustusliinid on pikad ja samas seisad silmitsi pideva vasturünnakuohuga.

Sina võib-olla arvad, et mitte keegi ei tahagi Venemaale tungida, kuid venelased seda ei usu. Neil on ka põhjust selles kahelda. Viimase viiesaja aasta jooksul on läänest Venemaale tungitud mitu korda.

Poolakad tulid üle Põhja-Euroopa tasandiku 1605. aastal, rootslased Karl XII juhtimisel 1708. aastal, prantslased Napoleoniga eesotsas 1812. aastal ja sakslased kaks korda, mõlemas maailmasõjas, 1914. ja 1941. aastal. Kui hakata arvet pidama Napoleoni sissetungist 1812. aastal, ent võtta arvesse ka Krimmi sõda aastail 1853–1856 ja kaht

geo gr a a fi a va n gi d

21 tim marshall

maailmasõda 1945. aastani, võib öelda, et venelased sõdisid PõhjaEuroopa tasandikul või sealkandis kord iga kolmekümne kolme aasta tagant.

Teise maailmasõja lõpus 1945. aastal okupeerisid venelased Saksamaale kuulunud alad Kesk- ja Ida-Euroopas. Osa neist liideti Nõukogude Liiduga, mis hakkas üha rohkem sarnanema vana Vene impeeriumiga. 1949. aastal asutasid Euroopa ja Põhja-Ameerika riigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (ingl North Atlantic Treaty Organisation − NATO), et kaitsta Euroopat ja Ameerikat Nõukogude Liidu agressiooni eest. Venemaale allunud Ida-Euroopa kommunistlikud riigid võtsid tarvitusele vastuabinõud ja asutasid 1955. aastal Varssavi Lepingu Organisatsiooni ehk Varssavi pakti, mille liikmed pidid relvastatud kallaletungi korral üksteist aitama ja poliitilist koostööd tegema. Pakt pidi olema raudkindel, ent 1980. aastate alguses hakkas see tasapisi murenema ja lagunes lõplikult pärast Berliini müüri langemist 1989. aastal.

President Putin Nõukogude Liidu viimasest presidendist Mihhail Gorbatšovist lugu ei pea. Ta süüdistab meest Venemaa julgeoleku õõnestamises ja on nimetanud Nõukogude Liidu lagunemist 1990. aastail 20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks.

Venelased on sellest ajast saadik ärevusega jälginud, kuidas NATO järjekindlalt neile lähemale nihkub. Ühendusega liitusid 1999. aastal Tšehhi Vabariik, Ungari ja Poola, 2004. aastal Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia ja Slovakkia ning 2009. aastal Albaania. Venemaa väitel oli neile lubatud, et neist riikidest ei saa iialgi NATO liikmeid.

NATO sõnul pole säärast lubadust kunagi antud.

Venemaa, nagu kõik suurvõimud, mõtleb järgmisele sajale aastale ja mõistab, et selle aja jooksul võib kõike juhtuda. Kes oleks sada aastat tagasi arvanud, et Ameerika relvajõud paigutatakse Moskvast mõnesaja kilomeetri kaugusele Poolasse ja Balti riikidesse? 2004. aastaks, kõigest viisteist aastat pärast Varssavi Lepingu Organisatsiooni lagunemist 1989. aastal, oli viimane kui üks endise Varssavi pakti liige peale Venemaa astunud NATO-sse või Euroopa Liitu.

Venemaa juhtkonna tähelepanu on tugevasti keskendunud sellele tõsiasjale ja Venemaa enda ajaloole.

Venemaa kui mõiste sündis 9. sajandil, mil tekkis idaslaavlaste riik nimega Kiievi-Vene, mille tähtsamad keskused asusid Kiievis ja teistes Dnepri jõe äärsetes linnades tänapäeva Ukraina territooriumil.

geo gr a a fi a va n gi d

TIM MARSHALL

tim marshall

22

Timothy John Marshall on auhinnatud Briti ajakirjanik ja autor, kelle sulest on ilmunud seitse välispoliitika- ja rahvusvahelise diplomaatia teemalist teost. Ta on teinud kaastööd Briti telekanalitele Sky News ja BBC ning on mitmekümne aasta jooksul edastanud informatsiooni paljudest suurtest sõjaja kriisikolletest. ◆ Raamatus „Geograafia vangid” selgitab Marshall kümne olulise kaardi näitel maailma riikide geopoliitilisi strateegiaid. Teos loob konteksti, mis poliitreportaažidest sageli puudub: kuidas nende riikide füüsilised omadused mõjutavad nende tugevust ja haavatavust ning nende juhtide otsuseid. Valgustades paratamatut füüsilist reaalsust, mis kujundab kõiki meie püüdlusi ja ettevõtmisi, on „Geograafia vangid” hädavajalik juhend maailma ajaloo ühe peamise (ja enamasti tähelepanuta jäetud) mõjuteguri kohta. ◆ Tim Marshall tegi üle 24 aasta Sky Newsis töötades reportaaže rohkem kui 30 riigist ja kajastas konflikti­kolletest 12 sõja sündmusi. Seega on autor geopoliiti­lise materjaliga tutvunud kohapeal. Üle maailma kuulsust toonud raamatus on ta maailma piirkondliku poliitilise tasakaalu kirjeldamise lahenduseks leidnud geopolitilise võtme kümne regionaalse sõlmpunkti kaudu. Lihtsas keeles ülevaatlikult esitatud kontseptuaalne maailma poliitika ülevaade sobib hästi geo­poliitika õpikuks.

Toomas Kümmel, geograaf ja ajakirjanik

Esikaane foto © Cottonbro from Pexels