Tervitus lugejale
Psühholoogia
tänapäeval
OHJAKE
2. OSA
ISE ENDA PEAS TOIMUVAT JA ELAGE ÕNNELIKUMALT JA TERVEMALT.
Inimkäitumise ja vaimsete protsesside mõistmine nii enda kui teiste inimeste puhul on vajalik, kui tahame paremaid otsuseid langetada ja eluga rahul olla. Miks me teatud olukordades mingeid emotsioone tunneme? Miks käitume mingil kindlal moel? Kuidas saada jagu takistustest, mis meil edasi liikuda ei lase? Psühholoogia valdkonda süüvimine aitab paremini mõista, kuidas mõistus toimib. Õppige, kuidas sellesse lahkemalt suhtuda, seda täiel määral käiku rakendada ja enda kasuks tööle panna. Selles väljaandes tuleb juttu, miks inimesed kipuvad nõu andma, kui neilt seda ei küsita (ja miks see meis sageli süütunnet tekitab), kuidas hingevalust jagu saada ja mida meil eluraskustest võita on. Käsitleme ka manifesteerimise toimet, sarimõrvarite psühholoogiat, laste ülemäärast poputamist ja veebis teiste järgi nuhkimist. Neil lehekülgedel leidub küllaga asjatundlikku nõu psühholoogidelt, terapeutidelt ja teistelt professionaalidelt, lisaks eksklusiivne intervjuu Levison Woodiga, kes räägib eluraskuste eelistest ja mugavustsoonist väljumisest. Mõistus on võimas tööriist. Õppige seda ohjama juba täna, et homne oleks rõõmsam ja tervem.
62
KAS KREDIITKAART ON PARIM RAVIM?
82 MIKS ME UND NÄEME?
94 SOOVIMATUD NÕUANDED
98
LUURETÖÖ VIRTUAALSUSE VARJUS
64 KUIDAS CBD VÕIB ELU MUUTA
70 KUIDAS RAVIDA HINGEVALU
72
KAS HOIAME OMA LAPSI VATI SEES?
76
MIKS ME NUTAME?
84 ÄREVUS LASTEL
88 KAS OLETE KELLEGI MÕJU ALL?
100
LUULE RAVITSEV JÕUD
104
KAS SPONTAANSUST SAAB ÕPPIDA?
106 PIIRID PAIKA –TERVISLIKULT
90 ASTUGE VASTU OMA HIRMUDELE
110 KUIDAS JÄTTA HÜVASTI
LÖÖGE TAAS
Tiksute, aga ei helise? Kuidas udust välja saada ja päikesepaistesse astuda.
TEKST: ROSE GOODMAN
Kas kõik on justkui tavaline, ent mitte nii nagu varem?
Häda võib olla roidumuses. „Põhimõtteliselt tähendab see vaimse heaolu puudumist,“ selgitab Gosia Bowling, kes juhib Nuffieldi tervishoiuorganisatsioonis vaimse tervise osakonda. „Te ei ole just masenduses, ent kindlasti ka mitte õitsengu tipul.“
Paljud mäletavad veel pandeemiaaegseid tundmusi – lõputu küünlapäevana rusus see vaimu ja tekitas ooteseisundi,
iga päev tundus justkui sihitu või tühi.
Ent nüüd, kui piirangud on kadunud ja tavaline elu jätkub, on paljudel endiselt raske rajale saada. Uurisime asjatundjatelt näpunäiteid roidumuse kohta ja kuidas taas leegitsema lüüa ja rahulolu tunda.
Nähtamatu häda
Roidumust ei saa diagnoosida – see ei ole haigus ning paljud inimesed suudavad sellel ajal normaalselt tegutseda.
„Pigem võib seda kirjeldada uduse halli
kihina depressiooni ja rahulolu vahepeal. See on nüri tunne, kus ei olda õieti ei ühes ega teises maailmas,“ selgitab kliiniline psühholoog doktor Marianne Trent, The Feel Better Academy keskuse asutaja. Te lihtsalt kulgete ühest päevast teise sellest vähimatki rõõmu tundmata.
„Tunde või emotsioonina jääb roidumus täie tervise ja halva enesetunde ristteele. Mõned saavad sellega seonduvatest tunnetest sotti ja oskavad nendega tegeleda, et vaimset vormi taastada, teised aga ei tule sellega toime ja on vaimse tervise halvenemise ohus,“ lisab Nuffieldi tervisekeskuse psühhoterapeut Brendan Street.
Roidumuse mõju
Selle asemel, et aktiivselt ümbritsevas elus kaasa lüüa, rühib roidumuses inimene pigem edasi monotoonsel
Teadusajakirja Journal of Health and Social Research andmeil kasvab tõsise depressiivse episoodi risk roidumuse puhul keskmise vaimse tervisega täiskasvanutega võrreldes kahekordseks. Rahulolevate täiskasvanutega võrreldes kasvab tõenäosus aga juba kuus korda suuremaks.
autopiloodil. „Te ei ole küll haige, aga kindlasti ka mitte oma parimate võimete juures,“ märgib Street. See võib pärssida keskendumisvõimet ja rikkuda motivatsiooni, mistõttu väheneb loomingulisus, sooritusvõime ja tõhusus.
Roidumuse muudab eriti murettekitavaks see, et sageli jääb see lihtsalt kahe silma vahele. Te ehk arvate, et teil on lihtsalt kehv nädal, märkamatult saab sellest aga mitu kuud motivatsioonipuudust ja rahulolematust. Kui te halvenevast vaimsest tervisest välja ei tee, ei hakka te ka abi otsima. „Vahetevahel roidumust tundvad inimesed kobavad pimesi edasi ega otsi tuge. Seetõttu kasvab tõenäosus tõsisemateks meeleolumuutusteks järgmiste kuude ja
aastate jooksul,“ sõnab Street. „Roidumus muudab ka hea enesehoolitsuse keerulisemaks, sest energia, huvi ja motivatsioonipuuduse tõttu ei kanta enam nii palju hoolt ka füüsilise tervise eest.“
Roidumus või masendus Neil on ühiseid omadusi, näiteks meeleolu muutus, motivatsiooni ja pealehakkamise nappus, rahutuse ja apaatia tunne. Ent nagu Bowling viitab, erineb roidumus masendusest eelkõige selle poolest, et seda iseloomustab pigem rõõmsa rahulolu puudumine kui vaimse tervise allakäik.
„Kuigi ka depressiooni tõsidus varieerub, avaldab see töövõimele ja igapäevaste tegevustega toimetulemisele märksa suuremat mõju,“ lisab ta.
OHUMÄRGID
Kui kolm või enam märki kõlavad tuttavalt, võib teidki vaevata roidumus.
Igapäevategevused tunduvad üksluised, mitte kasulikud või huvitavad.
Teil napib tavapärast motivatsiooni või energiat tegeleda millegagi, millesse varem ambitsioonikalt suhtusite.
Teid vaevab ebamäärane rahutus, ent te ei suuda täpselt määratleda, millest see on tekkinud.
Teil on mistahes vallas keeruline keskenduda.
Tunnete end äralõigatuna mitte üksnes kaasinimestest, aga ka olukordadest või hetkedest.
Te ei suuda igapäevaelus mõtet näha.
Nõiaring
Kui mõtted, tunded, teod ja füüsilised tundmused omavahel suhestuvad ja üksteist võimendama hakkavad, võib tekkida tülikas ja sageli tervist kahjustav nõiaring. Mida jälgida?
VÄLJALÜLITUMINE
Olete te mõnikord lihtsalt sellepärast koju jäänud, et välja minemine tundub liiga suur pingutus? Kui lühikeses plaanis pole see probleem, siis igal õhtul või nädalavahetusel teleri ees istumine ja sõge ühismeedia sirvimine selle asemel, et teistega seltsida või tegeleda millegagi, mida varem nautisite, muudab kõik päevad ühesuguseks ja rõõmutuks.
TÜDIMUS
Kui rutiin püsib pidevalt ühesugune, kaasneb sellega aina suurem tüdimus ja ükskõiksus. „Kui sellele lisandub äralõigatud või eesmärgipäratu tunne, mõjutab see meeleolu ja kasvatab tuimust,“ selgitab Bowling. „Tunnete, et teil pole midagi huvitavat rääkida, nii kasvab eraldatus sotsiaalsest elust, süveneb tüdimus ja paigalseis.“
EBATERVISLIKUD HARJUMUSED Roidumus tundub sageli nõiaringina – ise algusest lõpuni tervisliku eine valmistamine ja õues värskes õhus liikumine tundub tülika kohustusena, kuid sellel on kahtlemata palju positiivsem mõju teie heaolule kui toidu tellimisel ja sohval lebamisel. „See uimasus mõjutab omakorda motivatsiooni ja energiataset,“ nendib Bowling.
Kas tahaksite kellegagi nõu pidada? Rääkige oma perearstiga või pöörduge kogemustega terapeudi poole.
ROIDUMUSE
KUIDAS TAAS LEEGITSEMA LÜÜA
Vabanege roidumuse nõiaringist ja tegutsege taas eesmärgipäraselt.
SÕNASTAGE TUNDED
„Roidumusest väljatulekul on kõige olulisem see tunne ära tunda ja sellele nimi anda. Kui mõistate, et tegemist on roidumusega, saate ka sellega võitlusse asuda,“ sõnab Street.
VOOSEISUND
„Üks meetodeid, millega roidumust ära tunda ning nõiaringist välja murda, on niinimetatud vooseisund,“ räägib Bowling. Sageli viidatakse sellele ka kui süvenenud seisundile, kui mingi tähendusrikas tegevus haarab teid endasse, nii et kaotate aja- ja enesetaju. Kõige paremini jõuab vooseisundisse nauditava tegevusega tegeledes – küpsetamine, aiatöö, maalimine, matkamine või musitseerimine. „Et roidumuse paigalseisust välja saada, tuleb tegeleda millegi tähendusrikkaga, millega end „lahti kangutada“ ja vooseisundisse paisata,“ lisab Bowling.
STRUKTUURI LOOMINE
Kui kõik päevad näivad ühte sulavat, võib seda muuta kindla struktuuri abil, selgitab Trent. „Abi on ehk aja jupitamisest. Võimaldage endale millegi ärategemiseks väikseid ajavahemikke ja kriipsutage need oma tegevuste nimekirjast maha,“ soovitab ta. Seda võib rakendada mistahes tegevuste puhul – majapidamistööd, sõbraga kohvi joomine või jalutuskäik. Abi on sellestki, kui see aeg on kõrvalise tegevuse eest kaitstud –ei mingit ühismeedia sirvimist, telerivaatamist või meilide kontrollimist. Alustage rahulikult 20-minutilistest juppidest. Maksimumlimiiti pole vaja endale seada, kuid lühem ajaraam ei tundu ehk nii heidutav, et sunniks teid kogu ettevõtmist pooleli jätma.
MEELETEADLIKKUS, MITTE MEELETUS
Meeleteadlikkus ei tähenda, et peas valitseb täielik tühjus või et jõutakse mingisse õndsasse zen-seisundisse. „Meeleteadlikkus muudab meid teadlikumaks oma mõttekäikudest ja kogetud tunnetest. Varasemate kahjulike käitumismustritega leppimise asemel oskame märgata, kuidas end neist vabaks murda,“ õpetab Bowling. Ebakindlal ja pingelisel ajal on sellisest oskusest väga palju kasu. Tahaksite proovida? Harjutage end kõigele, millega tegelete või mida kogete, täit tähelepanu pöörama. „Jälgige, mis teie mõtetes, tunnetes ja kehas aset leiab,“ soovitab Bowling. „Kui mõtted rändama lähevad (mida tuleb ette), jälgige, kuhu teie tähelepanu kadus, ja juhtige see leebelt tagasi käesolevasse hetke. Nagu iga oskus nõuab ka see harjutamist. Alustage lühikeste meeleteadlikkuse harjutustega ja liikuge järk-järgult edasi.“
HOIDKE SIDET
Kui tunnete end rusutuna ega viitsi midagi ette võtta, võib olla lihtne end teistest ära lõigata, aga just sellisel ajal on suhted eriti olulised. Ümbritsedes end inimestega, kes tõstavad tuju ja annavad energiat, võite ka ise end paremini tunda. Kui olete kaalunud oma hobiga tegelemiseks mõne rühmaga liitumist, siis nüüd on selleks parim aeg. „Koos ühise eesmärgi nimel töötamine võib roidumusega tekkinud sihituse tunnet tõrjuda aidata,“ märgib Bowling. „Looge suhteid, vahetage mõtteid ja hoolitsege üksteise eest. Raskel ajal on õlg-õla-tundest palju lohutust.“
ON PARIM RAVIM?
Kas kipute emotsionaalselt raha kulutama? Vaimse tervise väärtustamine võib aidata ka eelarvet tasakaalu saada.
TEKST: LOUISE PYNE
Mida võtate esimese asjana ette, kui tunnete tüdimust, kurbust, nördimust või tahate endal tuju tõsta? Paljud meist otsivad lohutust toidust, aga osad tegutsevad emotsioonide ajel justkui autopiloodil ja hakkavad südant vaevava ebamugavuse peletamiseks raha kulutama ja end poputama. Elukalliduse lõppematu kasv muudab igapäevatoimetused aga aina keerulisemaks – ja palju kallimaks – ning pidev ülekulutamine võib tekitada rahalisi raskusi, mis jätavad omakorda vaimsele tervisele pitseri.
Priiskav elustiil
Ühendkuningriigis hiljuti läbi viidud uurimuses leiti, et 63 protsenti naistest ei ole kindlad, kas nad majanduskriisi ajal rahaliselt toime tulevad.1 Eriti just sellistel keerulistel aegadel on selge, et impulsiivne kulutamine viib pinged lakke ja kasvatab ärevust.
„Kulutamine muutub ohtlikuks, kui kasutame seda toimetulekumeetodina emotsioonide reguleerimiseks – sellepärast viidatakse sellele kui „emotsionaalsele kulutamisele“,“ räägib Chelsea psühholoogiakliiniku üks asutajatest, konsultant ja psühholoog Elena Touroni. „Mõned inimesed kukuvad ostma selleks, et suruda alla keerulisi emotsioone, nagu stress, tüdimus, ärevus ja madal enesehinnang.“
Füsioloogiliselt kaasneb enese poputamisega ergutava virgatsaine taseme lühiajaline tõus. „Ostlemine tekitab meis dopamiinijoovastust, umbes samamoodi nagu kokaiin või opiaadid või ka nikotiin. Sellepärast võibki see sõltuvust tekitavaks osutuda,“ räägib Touroni. Probleem tekib pärast seda hetkelist sööstu kui enamikku, kes on liigselt raha kulutanud, haarab tohutu süütunne, mis pikemas perspektiivis aina süvendab rusutust. Kas olete väsinud pidevast ülekulutamisest ja tahate sellest ringist välja murda? Alljärgnevalt toome ära parimad soovitused, kuidas emotsionaalne pangaarve taas tasakaalu saada.
Pange kõik paberile kirja Teie rahaline seis peaks määrama elustiili –mitte vastupidi. „Kaaluge enne ostu sooritamist kõiki plusse ja miinuseid –poodlemise „joovastuses“ võib eluterve otsustusprotsess meelest minna. „Pange plussid ja miinused kirja ning juurelge nende üle,
ENESEHOOLITSUS PISKU EEST
Need soodsad soovitused, kuidas ennast hästi tunda, aitavad pingeid maha võtta.
DIGITAALNE PUHASTUS
Ühismeedia õhutab end teistega võrdlema, mis võibki raha kulutamise vallandada. Ärge unustage, et ühismeedia peegeldab üksnes reaalsuse toimetatud versiooni, ehk pealtnäha „täiuslikud“ elud on sageli üksnes fassaad. Loobuge selliste kontode jälgimisest, mis teis ärevust tekitavad, ja tehke aeg-ajalt ühismeedia kasutuses paus. Alustage 24-tunnisest digipaastust kuus, seejärel võtke see ette iga kahe nädala ja siis juba iga nädala tagant. Jälgige, millist vabanemise tunnet see tekitab, kui te enam ühismeediat ei sirvi ja selle asemel oma aega tõhusalt ära kasutate.
HELIKÜMBLUS
Helikümblus (YouTube’is leidub rohkelt tasuta helikümbluse sessioone) võib olla kosutav moodus, kuidas stressi maandada ja pead selgeks saada. Näiteks meditatiivsete helide või vibreerivate helikausside muusika võib aidata ajulaineid stimuleerida ja seeläbi sügavat lõõgastust esile kutsuda.
JALUTUSKÄIK VABAS ÕHUS
Looduses viibimine kasvatab tõestatult heaolutunnet ja isegi kümme minutit igapäevast roheluses viibimist aitab teil kasu saada. Järgmine kord, kui tunnete soovi raha laristada, eemalduge olukorrast ja minge õue jalutama. Värske õhk aitab pea imetabaselt selgeks lüüa.
et veenduda, kas sooritate ostu õigel põhjusel,“ soovitab Touroni. Mõelge välja, kas kõnealust eset on teile vaja –või on see miski, mida lihtsalt tahate.
Kui suurte summade kulutamine seostub teile õnnetunde õhutamisega, katsuge leida teistsuguseid enesehoolitsuse meetodeid, mis negatiivseid tundeid hajutada aitaks. Jooga, meditatsioon ja päevikupidamine on kõik head stressi maandamise moodused. Mis veelgi parem – need on tasuta!
Tundke oma väärtushinnanguid
Teil aitavad igapäevaseid valikuid langetada kindlad põhimõtted – kaasasündinud väärtushinnangud, mis teevad teist selle, kes olete. Mõnikord on vaja aeg maha
LIIGSELT KULUTANUD INIMEST HAARAB SÜÜTUNNE, MIS PIKEMAS PERSPEKTIIVIS
võtta ja esitada endale küsimusi, mis meil oma põhimõtteid sõnastada aitaks, et neist paremini lähtuda. „Küsige endalt, milliseid omadusi väärtustate ja milline inimene olla tahaksite. Millisena tahaksite, et teid mäletataks? Oma väärtushinnangute meenutamine aitab pealiskaudsetest asjadest lahti lasta ja pürgida selle poole, mis meile päriselt oluline on,“ märgib Touroni.
Vaadake enda sisse
Teadlikkus sellest, millele raha kulutate, aitab teil korduvaid mustreid märgata. Ülekulutamise juurpõhjuse mõistmine on ringist välja murdmiseks esimene samm, nii et tehke endale selgeks, kas üritate sellega summutada mingeid kindlaid emotsioone. „Kas kipute ostma pärast konkreetse inimesega suhtlemist? Pärast partneriga tülitsemist? Tüdimusest?“ küsib Touroni. „Kui mõistate paremini, mis selle käitumise vallandab, oskate ka aru saada, milliseid emotsioone selle taha varjata püüate.“