Nii tore, et sa oled selle raamatu kätte võtnud – siin on väga palju lõbusat ja põnevat lugemist!
Selleks et sa ei peaks neid jutte üksinda lugema, olen sulle seltsiks kirjutanud kaks uut sõpra: Lapse ja Kassi. Laps on tõenäoliselt sinu moodi – uudishimulik ja nutikas –, nii et ma loodan, et tema küsimused on sellised, mida sinagi tahaksid küsida. Kass on aga iidamastaadamast inimestega koos elanud ja selle aja jooksul oma karvade vahele hästi palju inimtarkust peitnud, nii et tema oskab vastata kõikidele Lapse küsimustele.
Laps ja Kass lobisevad omavahel alalõpmata, aga kirja olen ma pannud ainult mõned nendevahelised vestlused – niisugused, mida inimestel on omavahel mõnikord natukene ebamugav arutada. Sellest raamatust saad teada, mida arvavad Laps ja Kass järgmistest küsimustest:
• Kuhu karvad kasvavad?
Kuidas kehad suuremaks saades muutuvad?
• Mis on tisside sees? Milliseid kehasid on olemas?
Kus ma tohin paljas olla?
• Mis on vulva, mis on peenis? Kas ja kus neid katsuda tohib?
Miks see mõnus on?
• Miks tuleb tupest aeg-ajalt verd?
Milleks valmis olla?
• Miks ja millal peenisest seemnevedelikku purskab?
Milleks valmis olla?
• Mida, millal ja miks pesta?
• Kuidas inimesed rasestuvad? Kas loode elab vee sees?
Kuidas sünnitamine käib?
• Mis on seks? Kes seda teha saavad?
Kuidas seksimine käib?
• Kes tohib mind katsuda?
Mida teha, kui see mulle ei meeldi?
• Kas ma pean kellegagi paar olema?
Kas ma pean kedagi suudlema?
• Kas on olemas poiste või tüdrukute mänguasjad? Kuidas iseendaga sõbraks saada?
Iga loo lõppu olen kirjutanud ka mõned küsimused – osa neist on sulle endale, et saaksid omi mõtteid mõlgutada, aga mõned on ka sellised, mida võid küsida oma vanematelt või teistelt sinu kodus elavatelt täiskasvanutelt, et harjutada nendel teemadel lobisemist. Võid neid küsimusi loomulikult ka loomadelt küsida, aga loomad oskavad inimkeeli vestelda paraku ainult raamatutes. Kui su vanematel* on mõnele küsimusele ebamugav vastata, pole hullu – ka suured inimesed õpivad terve elu ja sina saad neile sõbralikult toeks olla!
* Siin raamatus on juttu vanematest, aga kui sa elad kellegi teise kui oma vanematega, siis võid „vanemate“ asemele panna oma kodu-täiskasvanute nimed!
Nii, oled valmis? Kindel?
Täitsa kindel? Oled end mugavalt sisse seadnud?
Olgu, läksime!
Esimene lugu, mille ma sulle Lapse ja Kassi omavahelise vestluse põhjal kirja panin, algab karvadega ja lõppeb makaronidega. Mõnusat lugemist!
On teisipäev, kell on kaks, vihma sajab. Laps jõuab koolist koju, heidab koolikoti esikupõrandale, haarab köögist natuke pruunitäpilise banaani ja istub diivaniäärele, kus magab Kass.
Laps ohkab.
Kass magab.
Laps vaatab korraks Kassi poole ja ohkab uuesti, sügavamalt ja valjemalt.
Kass magab.
Laps kortsutab kulmu, togib sõrmega Kassi, kuni see uimaselt silmad lahti teeb, ja pöörab siis veel ühe ohke saatel pilgu ruttu aknast välja.
Kass vaatab teda pikalt ja küsib lõpuks alla andes:
„No MIS sul mureks, diivanikaunistus?“
Laps kougib näpuga ninast üht võimsat kolli, vaatab toas ringi ja libistab pilgu üle Kassi koheva karva:
„Kuule, miks mõned inimesed nii karvased on?“
Kass kergitab kulmu.
„Kui ma sulle nüüd rääkima hakkan, mida ma tean, kas sa siis mõtled kaasa ka või sööd lihtsalt aknast välja vaadates oma ninakolle?“
Laps tõmbab näpu ninast aeeeeglaselt välja, libistab ninakolli aeeeeglaselt vastu pükse ja ajab selja aeeeeglaselt sirgu.
„Mõtlen kaasa.“
„Väga hea, sest mul ei ole täna aega sulle neid asju mitu korda rääkida, mul on kiire päev. Tahad karvade kohta teada, jah? Karvad on olemas peaaegu kõikidel loomadel – ja inimesed on ka muide loomad. Nii et karvad on iga inimkeha loomulik osa. Mõned karvad on nii heledad ja pehmed, et neid pole hästi nähagi, mõned aga hästi tumedad ja tugevad. Ma küll ei ole veel kohanud ühtegi inimest, kellel oleks sama äge karvastik kui mul, aga ega see ei üllata mind.“
„Mõne inimese nägu pole peaaegu nähagi, sest tal on niiiiii suur habe!“ hüüatab Laps.
„Jah, karvakasv on inimestel erinev – mõnel kasvavad karvad hästi kiiresti, mõnel aeglaselt, mõnel kasvab näos hästi palju karvu, mõnel vähe,“ ütleb Kass ja vaatab mõnuledes, kuidas tema enda karv valguse käes läigib, nagu oleks võiga kokku hõõrutud.
Laps mõtleb pisut ja itsitab siis:
„Minu vanematel on VÄGA palju karvu! Oled näinud vä? Nad on nagu sina!“
„Mis sa naerad, varsti oled ise sama karvane!“
„AH? Ma olen täiega sile ju!“
Kass vaatab igavlevalt oma küüsi ja ütleb: „Jah, aga sul algab ju varsti puberteet.“
