Aiakujundus ja maastikuarhitektuur by Apollo Raamatud

Tiit Koha fotod

aiakujundus ja maastikuarhitektuur

30 aastat koostöökogemust loodusega

Ülle Grišakov Tiina Tammet

Aiakujundus ja maastikuarhitektuur. 30 aastat koostöökogemust loodusega Tekstid: Ülle Grišakov ja Tiina Tammet Fotod: Tiit Koha (kui pole märgitud teisiti) Keeletoimetaja: Mare Nurmoja-Sildam Kujundus: Anneliis Aunapuu Trükk: Printon Kõik õigused kaitstud. Selle raamatu ühtegi osa ei tohi reprodutseerida ühelgi kujul ega ühegi vahendiga ilma autoriõiguste omaja kirjaliku loata. ISBN 978-9916-4-1012-7 Väljaandja: Kivisilla OÜ www.kivisilla.ee Tallinn, 2022

Autorid tänavad: Olev Abner Olga Borisik Liis Bormeister Kadri Grišakov Kristi Grišakov Hansaplant Triin Järve

Merle Kares Kati Kraaving

Aino Mölder Johanna Pauline Peeba Mihkel Saar Tallinna Botaanikaaed Eesti Vabaõhumuuseum

Eda Vane Mihkel Saare Puukool Gert Zavatski

Suur tänu kõigile aiaomanikele, kes lubasid oma aia ilu teistega jagada.

Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Kõltsu mõis.

sisukord Alustuseks Paiga iseloom Kooskõlas loodusega

8 10 12

22 23 24 24 25 26 27 29

Uue Eesti aiaarengud

42 50 58 70 76 86 94 96 102

238 242 242 243 243 244 245 245

Ümberistutused Heki lõikamine Lehtpuuhekid Okaspuuhekid Puude ja põõsaste hooldus Mida teha muruga? Klassikaline muru Muru hooldus Muru mitu võimalust Lilleniidu rajamine

246 248 250 252 254 260 261 261 264 266

parimad püsikud

iseloomuga aiad Aed kui looduspark. Haapse Ajajõe käänud Jaapani aiaga. Pirita Mitmepalgeline stiilide segu. Ülejõe, Pärnu Ajatu oaas vanalinnas. Tallinn Lilleaas koduaias. Vihterpalu Aed tuulte lummuses. Kaberneeme

Vana aed tänapäevases võtmes Terrasside ja rajatiste uuendamine Materjale puitterrassi rajamiseks Terrassi hooldus Teede ja platside uuendamine Veekogud Aiapiirded Müürid

aiataimede hooldus

aiaelementide raudvara Teed, platsid ja rajad Trepid ja tugimüürid Terrassid ja taimekastid Aiamööbel Veekogu Tarbeaed ja kasvuhoone Maitsetaimed ja köögiviljad Valgustus

194 208 222

aiamaastiku hoidmine

aia sünd Aia sünd Inspiratsioon Millest alustada? 1. etapp – krundi tundmaõppimine 2. etapp – võimaluste kaardistamine 3. etapp – eskiis ja tsoneerimine 4. etapp – projekt hakkab kujunema Pinnase tähtsus ja kasvukoha tüübid

Metsa hoidev seikluspark. Kakumäe Ajaloolise vundamendiga aed. Nõmme Lihtsa hooldusega pereaed. Merivälja

110 124 138 152 166 180

Taimetrendide uuenemine Lillepeenar Püsilillede valimine aeda Pikaealised püsikud Lühiealised püsikud Taimede register

272 274 277 278 295 302

Alustuseks Raamat annab ühe Eesti esimese aiaja maastikukujunduse firma Kivisilla OÜ tegemiste kaudu ülevaate, milline on olnud siinne aiakunst viimase 30 aasta jooksul. Vaatame tagasi, et mõista, kuhu me oleme tänaseks jõudnud. Käsitleme teemasid, kuidas ja miks üldse aedu rajada ning millest alustada. Raamatu eesmärk on mõtestada Eesti eraaedade muutumist riigi iseseisvuse taastamisele järgnenud aja jooksul läbi aedade omanike ja maastikuarhitektist autori perspektiivi. Siinsed lood dokumenteerivad ka koduaedade loomise ja rajamise protsessi, tuues välja õppetunde, mida tuleks silmas pidada iga koduaia juures, et saavutada tugev maastikuarhitektuurne ja loodusega sobituv tulemus. Raamat toob esile maastikuarhitekti kui eriala spetsialisti rolli paiga vaimu ja kasutajate vajadustega kooskõlas olevate maastikulahenduste loomisel. Eriliselt tahame rõhutada pühendumusega loodud aiaarhitektuuri ajalist muutumist ja samas muutumatust, sealhulgas säilenõtke aiaruumi loomist, mis ei satu ümbritseva loodusega konflikti ning samas vastab omanike ootuste ja vajaduste muutumisele ajas. Teie käes on maastikuarhitekt Ülle Grišakovi aialoomingut kajastav autoriteos. Ülle Grišakov on aiaja maastikuarhitektuuri ettevõtte Kivisilla asutaja ja loovjuht. Ettevõtte asutas ta koos abikaasa Urmas Grišakoviga 1991. aastal, mil see oli Eesti esimesi omataolisi ettevõtteid, ning see tegutseb edukalt siiani. Käesoleva raamatu koostamisel on osaliselt kasutatud Ülle ja Urmas Grišakovi raamatutes „Aiakunst Eestis” (1. osa 2004, 2. osa 2005) ilmunud materjale. Peale eraaedade, millest siin raamatus on kajastatud vaid väike osa, on Kivisilla meeskond

aiakujundus ja maastikuarhitektuur

projekteerinud ning rajanud ka arvukalt parke ja haljasalasid. Kaasautor Tiina Tammetil on pikaaegne kogemus maastikuarhitektuuri (sh koduaedade) uurimises ning aiaja maastikuarhitektuuri valdkonnast kirjutamises. Raamatus ühendatakse maastikuarhitekti ja arhitektuurikriitiku/välisvaatleja ning omaniku/tellija pilk omanäoliste maastikulahenduste sünniloo ja eluprotsessiga. Intervjuude, fotode ja jooniste abil on lugejani toodud üheksa Eesti eriilmelise aia lugu. See on intiimne sissevaade koduaedadesse, mis on erilised oma asukoha ja terviklahenduse poolest ning on sündinud maastikuarhitektuurse visiooni ja teadliku tellija vahelisest harmooniast. Üheksa lahket aiaomanikku, kes olid usaldanud oma aia kujundamise ja rajamise professionaalide kätesse, jagasid aiaga seotud kogemusi alates projekteerimise protsessist kuni tarkusteni, kuidas hoida aed kestvana ka aastakümneid hiljem. Aastate jooksul Kivisilla poolt üle 200 rajatud aia hulgast üheksa aia väljavalimine oli raske ja kindlasti ka subjektiivne otsus. Valikul sai määravaks aedade erinev kontseptsioon ja see, et need asuksid Eesti paikades, kus looduslikud eeldused pakuvad erinevaid võimalusi. Aedadele oli antud aega kasvada ja kujuneda, et hinnata nende funktsionaalsust ja sobivust omaniku soovide ning keskkonnaga – muutumist ajas. Kõikide nende aedade puhul tõdesime, et

maastikuarhitekti projekteeritud ja maastikuehitajate eeskujulikult rajatud ning järjepidevalt hooldatud aiad püsivad aastakümneid. Aja jooksul küpsenud aiad on muutunud oluliseks osaks omanike elukeskkonnast, kus täies elujõus taimestik ning aiaelemendid loovad sidusa õue-eluruumi, mis ühtlasi kannab edasi meie aiakultuuri. Alati jääb küsimus, milline on see meie, päris oma Eesti aiakunst ning kui palju on see seotud rahvusvaheliste moesuundade ja ajalooga. Püüame analüüsida meie traditsioonilise aiakunsti võimalikku muutumist keskkonnateadlikuma ja looduslähedasema aia suunas. Aiandusest räägitakse üldiselt palju, kuid enamik aiateemalistest raamatutest on väga praktilise taimekasvatusliku suunitlusega. Paljuski on kõrvale jäänud loominguline ja samas konstruktiivne lähenemine ehk maastikuarhitektuur. Märksa jõulisemalt tuleks maastikuarhitekte kaasata ka avaliku ruumi kujundamisse. Aiaruum ei koosne ju mitte ainult taimedest, vaid tähtsat rolli mängivad seal ka teed, piirded ja ehitised. Ainult kõik koos moodustavad harmoonilise terviku. Selle raamatu mõte on eelkõige inspireerida ja innustada oma kogemuste baasil iga aiaomanikku oma aeda paremaks muutma. Raamat koosneb neljast üksteisega mõtteliselt seotud osast. Koduaedade loomise põhimõtted – mis tagab aia elurikka, säilenõtke, kestva ja maastikuarhitektuurselt hea lahenduse. Uue Eesti aiaarengud – ootuste, vajaduste ja trendide muutumine koduaedade kujunduses viimase 30 aasta lõikes.

Koduaedade lood – üheksa valitud aia loomise, rajamise ja ajas muutumise teekond. Aedade hooldus – praktiku kogemustele toetuvad ja juhtumiuuringutel põhinevad õppetunnid ning soovitused aiaomanikele õue-eluruumi kaunina hoidmisel. Teose eesmärk on näidata, kuidas professionaalne lähenemine aitab igas kohas välja tuua parimad maastikuomadused, et kindlustada tulemus, mille väärtus ajaga ei kahane. Koduaedade lood ehk juhtumiuuringud illustreerivad neid erilisi hetki, kus maastikukvaliteedi poolest ainulaadne koht, autori nägemus ja omaniku usaldus ning nende omavaheline koostöö aitavad luua ajatut aiaruumi. Nii annab teos ainulaadse sissevaate Eesti maastikuarhitektuuri ühele valdkonnale, ajajärgule ja autorile. See raamat on ühtlasi ülevaade OÜ Kivisilla tegemistest 30 tegevusaasta vältel. Aiad, mida raamatu tarbeks on kolme viimase aasta jooksul läbi objektiivi jäädvustanud fotograaf Tiit Koha, on olemas tänu kollektiivi ühistele jõupingutustele alates projekteerijatest ja maastikuehitajatest kuni aednikeni. Igal tööl, alates visandamisest kuni rajatud ja hooldatud aiani, on tähtis roll hea lõpptulemuse saavutamisel. Ja nii on nende hea töö teinud ka võimalikuks käesoleva raamatu valmimise. Täname aiaomanikke, kelle lahkel loal saime osa nende aedade omanäolistest kogemustest ja kes olid nõus meiega jagama oma aia lugu nii sõnas kui ka pildis. Hea asjatundliku nõuga olid abiks ka Mihkel Saar, Olev Abner ja Aino Mölder. alustuseks

Paiga iseloom – genius loci Kas olete tajunud, et igal kohal on oma hing, mitmete jõujoonte kombinatsioon? Seda ei oska sageli sõnadesse pannagi. See võib peituda kivides, vanades puudes või pikas vaates horisondi taha. Loodusmaastik väärib hoidmist. Krunti ümbritsev maastik on parim spikker aia kujundamiseks ja ideede saamiseks – tark omanik asub loodusega kahekõnet pidama. Tänapäeval on paljud maastikud kultuurmaastikud, loodud inimkäte poolt juba sadu aastaid tagasi. Näiteks võib tuua Lahemaa ja Muhumaa rannakülad, endised mõisasüdamed, samuti miljööväärtuslikud piirkonnad linnades. Sellistel kohtadel on väga tugev identiteet. Kui satute krunti ostma

aiakujundus ja maastikuarhitektuur

väljakujunenud miljööga piirkonda, tuleks kindlasti arvestada nende reeglitega, mis seal kehtivad, olgu need siis kirjutatud või kirjutamata. Vana aia planeerimine nõuab rahulikku järelemõtlemist, sest kõike uut tuleb vanaga siduda nii, et meeleolu säiliks. Vana aia meeleolu on sündinud pikkade aastate jooksul, kuid selle võib hävitada mõne päevaga. Vana aia väärtus seisneb vanades suurtes puudes ja traditsioonilistes taimedes, mis on õuedel kasvanud juba aastakümneid. Eriti hoolega tuleks kaaluda vanade puude maharaiumist. Alati tuleb mõelda sellele, et uus puu on sama suur alles järgmise sugupõlve ajal. Puud annavad turvatunde ja on olnud vanas talus tervete sugupõlvede elu tunnistajad.

Pahatihti ei taha aga inimesed leppida looduse mängureeglitega, vaid üritavad neist üle olla. Keegi ei suuda olla suurem looja kui loodus ise ja seepärast pole mõtet hakata teda liiga jõuliselt ümber kujundama. Loodus on aednikust alati tugevam. Intensiivselt haritavatelt põllumajandusmaastikelt, teemaastikelt ja uuselamurajoonidelt on sageli röövitud nende isikupära. Paljud kinnisvaraarenduspiirkonnad on sisuliselt rikutud loodusmaastikud, kus ehitustegevuse ja raietega tekitatakse ökoloogiliselt mittetoimiv maastik, kus pole hea olla ei inimestel ega paljudel muudel elusolenditel. Selliste maastike kujundamine ökoloogiliselt ja esteetiliselt toimivaks nõuab hiljem krundiomanikelt suurt pühendumist ning kulutusi nii rajamiseks kui ka hoolduseks. Õnnestunud aia loomise eeldus on leida idee ja omapära, mis eristab teda teistest aedadest, ja siis

seda kujundusega rõhutada. Idee on seda kandvam, mida rohkem ta tõstab esile seda, millega loodus on krunti õnnistanud. Olemasolevad looduslikud tingimused seavad kujundusele piire, aga samas panevad aluse just sellese paika hästi sobiva aia rajamisele. Hästi kujundatud istutused on üks viis, kuidas aiale isikupära lisada. Taimed, mis on valitud pinnasetüübist lähtuvalt, kannavad lõpptulemusena ka koha vaimu. Kui me näiteks mändide alla tahame istutada liike, mis ei talu kehva ja kuiva pinnast, ei kasva nad seal hästi. Seal end hästi tundvad taimed aga paistavad kodused ja loomulikud ning tagavad ka kujunduse õnnestumise. Ära ihalda seda, mida sul ei ole, ja tunne rõõmu maastikust, mille väärtust sa võib-olla ei ole veel osanud hinnata! paiga iseloom

168

aiakujundus ja maastikuarhitektuur

Lilleaas koduaias VihTErpAlU

Eesti looderanniku serval, Vihterpalu jõe suudmes asuvasse aeda astudes tekib tunne, otsekui oleks sisenenud mingisse teise aega, kohta ja ruumi. Ei, kõik on ikka siinsamas, Eestimaal ja 21. sajandi kolmanda aastakümne alguses, ent aed on hoopis teistsugune, kui siinmail oleme harjunud nägema. Kogu miljöö on lõunamaisem ja vabam. Palju välismaal viibinud omanikul oli selge visioon, millist tunnetust peaks koduhooned kandma. Tagasi Eestisse elama meelitas peremeest hea kliima, nii arusaamatu kui see eestlastele võib tunduda. Valitseb ju meil sagedasti kirutud kehv suusailm! Aastaaegade vaheldumise võlu mõistabki pigem see, kes on pidanud elama paikades, kus see nii selgelt ei eristu. Arhitektuuri- ja aiaraamatute uurimine andis inspiratsiooni suurte maast laeni akendega, pigem Lõuna-Euroopale omase elamu ehitamiseks. Aeda hakati rajama siis, kui maja oli juba valmis, ning kujundajale anti loominguline vabadus teha aed nii, et see omaniku sõnul „sisaldaks kõike”. Omanikul olid küll selged soovid, millise ilmega osi võiks aias olla, ent avatus kujundaja ideedele lubas katsetada eri materjale ja kujundusvõtteid. Omaniku ja kujundaja hea koostöö tulemuseks sai omavahel hästi kokku sobivad maja ja aed ning ühises keeles rääkiv tervik. Suur krunt on kujundatud erinevateks omavahel liigendatud ruumideks, mis ümbritsevad elamut ning kõrvalhoonet. Heas aias leiab igal aastaajal midagi kaunist. See aed sai alguse küll juba 2002. aastal, kuid rajamine ja eri aiaosade projekteerimine kestis etappide kaupa kokku seitse aastat, seega on siinses aias erineva vanuse ja iseloomuga ruume. Selle aia ringkäiku alustame maja juurest, kust algas ka aia vormimine. Kohati metsviinapuu ja roniva hortensiaga kaetud kiviseinad, majaäärsed pargiroosipõõsad, pottides puks- ja elupuud, graniitkillustiku ja kiviplaatidega kombineeritud pinnakate ning iseloomuga aiad

169

170

aiakujundus ja maastikuarhitektuur

elegantne metallist aiamööbel loovad hubase, muretu ja sooja tunde, justkui oleks siia omal moel salvestatud lõunamaine päike. Istutusalad on toodud maja seinte äärde, jättes piisavalt ruumi ümber maja liikumiseks. Päikesepoolsel majaseinal suureks kasvanud roniv hortensia on siin väga hästi edenenud, vaid tavapärasest heledamad lehed viitavad valguse suvisele üleküllusele või kergelt kuivale pinnasele. Peale paljude ronitaimede, põõsaste ja pojengide kasvab siin sekka ka madalamaid püsikuid. Liivavärvi maja seinamaterjal toob esile taimestiku isikupära ning pikalt õitsevad pargiroosid lisavad nii värvi kui ka meeldivat lõhna. Kivimultš ühtlustab pinna, jättes veidi juhusliku mulje otse kivist välja kasvavatest lopsakatest taimedest, selget piirjoont istutustele tõmmatud pole. Rohkelt kasutust leidnud kivi tundub siinsel Põhja-Eesti kasina mullaviljakusega paepealsel rannikul väga kodune materjal, samas pole see aga üldse mitte eelarvamust mööda külm, vaid on pigem lõunamaise tunnetusega. Kivikattega ala ümbritseb kogu maja. Lääne pool tekib sellest terrass vaatega lavendlitele, mis korrapärase paeplaatidest jalgtee ääres kahe laia ribana sinetavad ja õhku lõhnastavad. Hoone suured maani aknad pakuvad imelisi vaateid tumedama metsa taustal avarduvale aiale ja toovad õueruumi tuppa. Soojal ajal avatuna seovad nad välis- ja siseruumi sõna otseses mõttes. Hoonegruppi ümbritseb regulaarsem rooside ja ilupõõsaste ning murualadega aiaosa. Aiaruume piiravad kõrgemad ja madalamad hekid ning kohati ka kivimüürid. iseloomuga aiad

171

1 2 3 4 5 6 7

4 5

Elumaja Abihoone Jaapani aed Tarbeaed Pergola Lehtla Kaev

180

aiakujundus ja maastikuarhitektuur

Vih ter pa lu jõg i

lilleaas koduaias. Vihterpalu

1. See aed on nagu reis koos omanikega Põhja-Aafrikast Inglismaale ja sealt läbi Padise kloostri tarbeaia väravaehitise tagasi Vihterpallu. 2. Krunt on looduslike eelduste poolest mitmekesine, mis võimaldas kujundada erinevaid aiaosi. 3. Looduslikult kasvavate mustade leppade all joonistus välja kuiv oja, mille kujundamisel oli laenatud ainest Jaapani aia traditsioonidest. Selle loomisele andsid tõuke kevaditi veerohked allikad, mille vesi tuli kaunilt vormistatud moel jõkke juhtida. Ülejäänud aastaaegadel seda probleemi ei tekkinud ja koht oli kuiv, kuid nägi koos varjutaimedega endiselt nägus välja.

Nüüd, 2020

Enne, 2004

4. Eriline on ka tarbeaed oma inglispärase kasvuhoone ja Marokost tuntuks saanud Majorelle’i ultramariinsiniste pinkidega. Eestis pole küll Marrakechi valgust, kuid sellegipoolest on nad siin väärtuslik värviline kujunduselement.

iseloomuga aiad

181

Tiit

Ülle A

Tiina

liis e n n

Teie käes on Eesti ühe esimese aiaja maastikukujunduse firma Kivisilla OÜ omaniku ja loovjuhi, maastikuarhitekt Ülle Grišakovi aialoomingut kajastav autoriteos, mis annab ettevõtte tegemiste kaudu ülevaate siinses aiakunstis osalemisest viimase 30 aasta jooksul. Kaasautor, maastikuarhitektuuri ajaloolane Tiina Tammet vaatleb aiakujunduse üldiste trendide muutusi ning viib lugeja fotograaf Tiit Koha piltide abil jalutuskäigule Ülle kujundatud omanäolistesse eraaedadesse. Raamatu on imeliseks tervikuks vormistanud Anneliis Aunapuu. Siinsed lood kajastavad koduaedade loomise ja rajamise protsessi, tuues välja õppetunde, mida tuleks silmas pidada iga koduaia juures. Käsitleme teemasid, kuidas ja miks aedu rajada ning millest alustada; kuidas hinnata aedade väärtust aja kuludes ning kuidas seda aiaelementide ja taimestiku hoolduse abil hoida, et saavutada tugev maastikuarhitektuurne ja loodusega kooskõlas olev tulemus.