CHRISTIAN GRATALOUP EESSÕNA: PATRICK BOUCHERON
MAAILMA AJALOO
30
Valdavalt autonoomsed maailmad
Ameerika põlisrahvaste ühiskonnad enne aastat 1500 e.m.a PÕHJA-JÄÄMERI Gröönimaa
Beringi väin
Beauforti meri Yuk
Baffini laht
on
INUITID Ma
ALASKA
cke
ALEUUDID
INUITID
nz
Labradori
ie
meri ho
ov
Hudsoni
us
laht
oo
v
APATŠID
NAVAHOD
oo
vu
s
HUROONID
M
us
OOKEAN
TŠEROKIID KOMANTŠID
NATCHEZID
nt
A
R io
Gr
an de
500 km
AT L A N D I
A
C o l ora
th
IROKEESID
i
aa
ŠAIEENID
p issis s i p
do
ass
ALGONKINID
K N D I S A T A
S n a ke
Põhjap
ODŽIBVEID
R
Mi s so ur i
ŠOŠONID
Labradori poolsaar St-Laurenti laht
S U
U
NOOTKAD
D Ä E U M L J K A
VA I K N E OOKEAN
INUITID
Golfi h
ia
LA TŠ ID
rn
A
ifo
P
C al
I I I I I I
Põhja-Ameerika Arktika Lähis-Arktika Looderannik Kiltmaa Tasandikud ja preeriad Kirdealad Kagualad Edelaalad Suur valgala California MAIAD Peamised rahvad
ill
ih
oov
us
Mehhiko laht
NAHUAD
MAIAD OTOMID
Ka
rii
ARAWAKID bi h
oovus
Kariibi meri
0 987
Vaata ka:
Asteegid (14.–16. saj) lk 242
— Inkad (14.–16. saj) lk 244
31
Komantšide impeerium (18.–19. saj) lk 382
Kariibi meri
ARAWAKID o
KARIIBID
hja
pa
TŠIBTŠAD
D Titicaca järv
BRASIILIA
oo ih
Poopó järv
OOKEAN
A N D I D
Paraná Ur ug
GUARANID u
ay
KETŠUAD
AT L A N D I oo
ke
OOKEAN an
ii
d ah
oo vu
PATAGOONIA
s
I I I I I I
Lõuna-Ameerika Vaheala Kariibid Andid Amazonas Lõunakoonus TUPID Peamised rahvad
Hoorni neem o eh em e n Hoorni
ov
TULEMAA
us
ALAKALUFID
500 km
1155
Põlisrahvaste kultuuriareaalid
PAMPA
Va i k s e
o
y
vus
CHACO
P a r a gu a
dt
VA I K N E
ho
KILTMAA
TUPID ná
ol
AYMARAD
s
ra
b
vu
Pa
um
o lia
I H
sc
sii
j
ós
D
pa
Bra
JÕGIKOND
TUPID
KETŠUAD
vus
i
us
oo
F r a nc
ur
AMAZONI
To c a n t i n s
P
n a zo
Ta
A N
Am
th
Xingu
JIVAROD
aa
ss
ARAWAKID GUAJAANA MÄGISMAA Río Negr o
São
Panama laht
ino c
Põ
Or
„Kõigil indiaani rahvastel on mõnevõrra sarnane välimus, kuigi erinevused on märgatavad“ (Christian Duverger). Kuigi Aasiast lähtus Beringi väina kaudu mitu asustamislainet ja kuigi ka iidsed ookeaniülesed kontaktid ei ole kuigi ebatõenäolised (ilma, et need siiski oleks jätnud suuremaid jälgi), võime tänapäeval mõelda iidsetest Ameerika ühiskondadest tervikpildina. Sarnasused nende vahel ei ole mitte ainult antropoloogilised, vaid ka kultuurikontaktid on olnud pidevad. Nüüdisajal ei saa me enam põlisrahvaste ühiskondi käsitleda üksteise kõrval paiknevate kultuuride pikaaegse mosaiigina. Arheoloogia on tuvastanud suurte põimunud kultuuriareaalide piirjooned: kultuurid olid küll paljurahvuselised, aga neid ühendasid domineerivad keeled, nagu nahuatli keel Kesk-Ameerikas ja ketšua keel Andides.
42
Vana Maailma võrgustikud — neoliitikumist 15. sajandini
Mesopotaamia: linnriikidest impeeriumiteni (4.–1. aastatuhat eKr) HETIIDID
Vani järv
Urmia järv
Sultantepe HURRIALASED
Karkemish
Harran
Aleppo Emar
MÄ
NI NO
BA
II
Sumer 3. aastatuhandel eKr Sumeri piirkond Linnriik Muu tähtis linn AKAD Muu kuningriik GOUTID Muu rahvas Viljakas piirkond Seedrimets Paik, kust on leitud „Gilgameši eepose“ käsikirju
ya la
Di
ED
ri me
Va
he
L
I
S
Eshnunna AKAD Akad
GUTID
M E D
I
O
Ä
Akshak? BABÜLOONIA Babülon
R
E
AMORIIDID
G
A
Süüria kõrb
KASSIIDID
Z
200 km I
ris
I
Tig
Siidon
Kelakh (Nimrod) ASSÜÜRIA Assur ME SO PO TA Mari AM IA
t fr a Eu
Byblos
Meggido
I
Ninive
AMURRU Ugarit Ebla Hama Qatna
Tigris Kish
Susa Adab EELAM Umma Lagash Uruk Ur Eridu
Nippur SUMER Shuruppak
Pärsia laht 10 0 5
Linnriikide aeg (3500–2300 eKr) põhikeskus ja põllumajanduslik ääreala. Maade ja kaubanduse haldamise käigus tekib kiilkiri. Poliitikas ühtsust ei ole, küll aga kujuneb tugev ühine kultuuriidentiteet.
Tigrise ja Eufrati üleujutustest viljakas orus, mis põhjas piirneb mägede ja lõunas kõrbega, viljeleti põllumajandust alates 6. aastatuhandest e.m.a. AlamMesopotaamias seadis end u 3500 eKr sisse teadmata päritoluga rahvas, sumerid. Tekivad linnad, kus on Eufrati varane voolusäng
Ba
bil
Vasak kallas li Vä
Parem kallas
Hammurapi ja Nebukadnetsari pealinn Babülon (8. saj eKr – 2. saj pKr)
ll Te
E ufrati praegu e v n oolu sän g
4767
Suvepalee
üü sm
Põllumajandusala
18.
r(
Põhjapalee
I
50I m I
Ärikvartal
) Kr je
Marduki tempel (Ésagila)
Merkesi kvartali
r) s aj e K
La Paabeli torn (tsikuraat)
Akadi Ishtari tempel
. ür (12
Entili värav
Protsessioonitee
sa
Lõunapalee
ü Sisem
Ištari värav
Algsest tagasihoidlikust asulast Babülonist sai Hammurapi valitsusajal (1792–1750 eKr) Mesopotaamia suurimaid metropole. Pikka aega oli Babülon usupealinnaks, Mesopotaamia jumalate kuninga Marduki residentsiks. 7. ja 6. saj eKr saab linnast nn Uus-Babüloonia impeeriumi keskus, mis hääbub alles meie ajaarvamise alguses. Linn asub paigas, kus Tigris ja Eufrat on teineteisele kõige lähemal ja kus on kõige rohkem niisutuskanaleid. 8. sajandil eKr jaguneb linn kummalegi poole jõge, kusjuures linna kese jääb idakaldale. Aastal 1595 eKr vallutavad ja põletavad linna hetiidid, aga linn ei hävi, vaid säilitab oma religioosse rolli. 12. sajandil e.m.a ehitatakse väiksem linnamüür.
Vaata ka
Viljakas Poolkuu lk 26 Foiniiklased ja Kartaago lk 52 Pärsia impeerium lk 72
—
43
a
Kanesh i
k o
Karkemiš
Harran
Mari
d
Li i m ba ä n e o d
e
I
Jordan
Kiš Nippur
ARAABIA KÕRB 100 km
ä
D Akad Babülon
Surnumeri
I
GUTID
Eshnunna
A
Foiniikia
Jeruusalemm Gaza
K
AMORIIDID
Siidon
A
Süüria kõrb
KASSIIDID
m
Byblos
i
Assur M I A
e
Qatna n
A
s
A
o
T
r
O
Ninive Kelah (Nimrod)
g
AMURRU
P
a
Vahemeri
O
Z
Ebla Hama
E S
HURRIIDID
ÜÜRIA
Ugarit
Urmia järv
ASS
M
Aleppo
is
Kiliikia
Ti gr
Di ya la
d
t
p K a
a
Vani järv
Eufra
o
Isin Drehem Umma Uruk Lagash Larsa Ur Eridu
Susa EE
LA
M
I
Siinai Impeeriumid: Akadi Sargon (2334–2279 eKr) Babüloni Hammurapi (1792–1750 eKr) Assurbanipal (668–627 eKr) Nebukadnetsar II (605–562 eKr) Tähtsamate kuningriikide pealinnad AKAD Kuningriik GUTID Muu rahvas Rünnak, sissetung PUNANE Pärsia lahe praegune kallas MERI
Pärsia laht
5150
Impeeriumite aeg (2300–538 eKr) 23.–6. sajandil e.m.a vaheldusid suured impeeriumid geopoliitilise killustatuse ajaga. Esimene impeerium oli Akad, mille rajas Sargon (2334–2279 eKr), kelle lapselaps Naram-Sin (2254–2218 eKr) ühendas kogu Mesopotaamia. 21.–8. sajandil e.m.a oli piirkond taas killustunud vürstiriikideks. Seejärel sai Babülonist alguse teine impeerium, mille viis õitsengule Hammurapi (1792–1750 eKr). Kui aastal 1595 eKr vallutasid linna hetiidid, algas pikk killustatuse periood, mida iseloomustasid egiptlaste ja hetiitide sissetungid.
1. aastatuhandel e.m.a kujunes võimsaks Assüüria impeerium, mille viis õitsengule Assurbanipal (668–627 eKr). Aastal 612 eKr vallutasid taas iseseisvaks saanud babüloonlased Assüüria pealinna Ninive. Nebukadnetsar II (605–562 eKr) taastas keisririigi varasemad piirid Viljaka Poolkuu ulatuses, laastades Juuda ja küüditades sealsed elanikud. Aastal 539 eKr vallutas Babüloni uus idapoolsem suurvõim Pärsia. Iseseisva Mesopotaamia aeg sai läbi.
78
Vana Maailma ühiskonnad — kuni 7. sajandini
Aleksander Suure vallutused Doon au
Suvi 334 a. eKr Pellast lahkumine 2 400 ratsaväelast 30 000 kuni 50 000 jalaväelast
M us t m e ri
TRA A K I A
KA
UK
AS
MAKEDOONIA Sevani järv
Mai 334. a eKr Granikos
Pella
Daskyleion Gordion F RÜ Ü G I A
338 eKr Chaironeia
Tuzi järv
Sardes
Ki z
i
ma k l ir
Vani A R ME E N IA järv Urmia järv
Siidon August 332. a eKr Tüürose piiramine ja vallutamine Aleksandria Memphis E G I PTU S
SÜ Ü R IA Damaskus
ra
t
gris Ti
E
uf
Vahemeri
Siwa oaas
s ak Ar
November 333. a eKr Issos K A PAD O O KIA Oktoober 331. a eKr Gaugamela Tarsos Side August 331. a eKr Arbela ASSÜÜRIA Eufrati ületamine Ekbatana Thapsacus (Hamadan)
Suvi 334. a eKr Mileetose piiramine
Paraitonion
US
ME E D IA SU SIA N A
Opis Babülon 10. juuni 323 eKr Susa Aleksandri surm Gaza Babülonis BABÜLO ONIA Susiana Sept – nov 332 eKr Aleksandria Gaza piiramine
Pu
us iil N
ARAAB IA
na
ne me
ri 5462
Makedooniast impeeriumiks Makedoonia kuningas Philippos II (359–336 e.m.a) seadis paika poliitilised ja sõjaväelised mehhanismid, mis tegid võimalikuks ta poja Aleksandri vallutused: Makedoonia kuningriigi territooriumi kolmekordistamine ja tugevdamine, sõjaväereform (Makedoonia faalanks), võim Kreeka linnriikide üle (Korintose Liiga) pärast Chaironeia lahingut (338 eKr). Saanud pärast oma isa mõrvamist (336 eKr) kuningaks, ründas Aleksander aastal 334 eKr Pärsia impeeriumit. Vallutusretk kestis kümme aastat. Pärast võitu Granikose lahingus (334 eKr) ja iseäranis Issose lahingus (333 eKr), kus ta alistas Dareios III, vallutas Aleksander Foiniikia ja võttis võimu Egiptuses, kus kuulutas end vaaraoks. Aastal 331 eKr tungis ta Mesopotaamiasse: võitnud Gaugamela lahingu, saavutas
ta võimu kogu Pärsia impeeriumi üle. Aleksander korraldas aastal 329 eKr sõjakäigu Kesk-Aasiasse (Baktriasse ja Sogdianasse) ja seejärel ka Induse orgu (võitis Hydaspeses aastal 326 eKr India kuningat Porost). Tema sõdurid aga keeldusid kaugemale minemast. Aleksander Suur suri aastal 323 eKr Babülonis. Tohutu suur impeerium, millest oli saanud vallutaja rajatud Aleksandria-nimeliste linnadega hellenistlik maailm, jaotati kiiresti väejuhtide (diadohhide) vahel, Aleksandri pärand on aga väga laiaulatuslik niihästi lääne- kui ka idamaades: sellest annavad tunnistust nii Aafrika griootide (rahvalaulikute) jutustused kui ka Jaava vürstiriikide ajaloolased (Aleksandrile viidatakse nimedega Iskander, Dhû’l Qarnayn, Djoula Kara Naini jms).
Vaata ka
—
Pärsia impeerium lk 72 Vahemere geopoliitika (3. saj lõpp eKr) lk 84
79 KRONOLO O GIA
338 eKr
Makedoonia kuningas Philippos II alistab Chaironeia lahingus Kreeka linnriigid. See võit tagab talle võimu kogu Kreeka üle: retk idamaadesse saab alata. Philippos rajab Korintose Liiga.
Iax art es (S õr d
Oxuse järv (Araali meri)
) ja ar
336 eKr
O
x
us
Alexandria Eschate (Khodjent)
pia
a) arj ud
Ka s
(A m
SOGDIANA
meri
Maracanda (Samarkand) Margiana Aleksandria (Merv)
329.a suvi eKr Oxuse ületamine Baktria (Balkh) Kaukaasia Aleksandria 326. a kevad eKr BA KTRIA Induse ületamine Kabul Juuli 326.a eKr Hydaspes R A H H O OS I A A RA
PARTIA Rhagai (Teheran) Ariana Aleksandria (Herat) Gabai (Isfahan)
H
an d
Alexandria Prophthasia
Pasargades Pasargadae Persepolis KARMAANIA P
är
m el
I ND IA
Arahhoosia Aleksandria (Kandahar)
Karmaania Aleksandria
PÄR S I A Harmozia si (Ormuz) a la ht
PA MI I R
G E D RO OS I A
d In
us
Induse Aleksandria
I
500 km I
I
I
I
Philippos II kuningriik tema valitsusaja alguses aastal 359 eKr Philippos II võimu all olevad alad tema surma ajal aastal 336 eKr Aleksandri ja tema armee teekond Aleksandri rajatud linn Aleksandri haud Impeerium Aleksandri surma ajal aastal 323 eKr Pärsia tee Aleksandri peetud lahing Suur piiramine Nearchose naasmine meritsi aastal 325 eKr
Pärsia impeeriumi ründamine ja Granikose lahing tähistavad Aleksander Suure sõjakäigu algust Aasias.
333 eKr
Issose lahing. Aleksandrist saab Egiptuse vaarao.
331 eKr
Aleksander näitab oma strateegilist ülimuslikkust pärslaste üle taktikalise kiilukujulise formatsiooni kasutamisega ning saavutab Gaugamelas võidu Dareiose üle. Aleksander tungib Pärsia võimu keskusesse Persepolisesse.
323 eKr
Oktoober 325. a eKr lõpeb marss ida suunas 37 000 sõdurit ja 2 000 mereväelast
I
334 eKr
330 eKr
Pattala
Ar aabia meri
Philippos II mõrvatakse. Trooni pärib tema poeg Makedoonia Aleksander III.
Aleksander sureb Babülonis. Tema kindralid püüavad alguses kuningriigi ühtsust säilitada.
321 eKr
Aleksandri impeerium killustub samade väejuhtide ambitsioonide tõttu, tänu kellele said vallutused võimalikuks. Väejuhid jagavad riigi omavahel.
305 eKr
Antigonos Ükssilm kuulutab end kuningaks, tema eeskuju järgivad Seleukos, Ptolemaios, Lysimachos ja Kassandros. Sünnivad peamised hellenistlikud dünastiad.
96
Vana Maailma ühiskonnad — kuni 7. sajandini
Suur rahvasterändamine (5. saj) PIKTID JÜÜDID u 5. saj keskpaik
410 Rooma armee lahkub
u 5. saj keskpai k
BRITANNIA
Re
in
AT L A N D I
486 Soissons
OOKEAN
Lutetia
Trier
GAULES GALLIA
Va nd aa li
i s ła
rü
üs
41
ITAALIA 410, 455, 472 Rooma rüüstamine
5
410 as õjak äik
Naissus D o o n a u Sofia DAAKIA TRAAKIA Thessaloniki
Ro
o ma
45 Sardiinia
452 Aquileia Ravenna (402) PANNOONIA Salona
Korsika Rooma
Alaanid id d o Go HUNNID
GOODID
a
4
Baleaarid : va nd r ü ü a a li d e ste re t k 429 vandaalid jõuavad Aafrikasse Sevilla
402 Verona 452
SUEEVID
R
406 Fiesole
on au Do 451. a sõjak äik
tab
Milano nid (286) a a d i d o l 414: visigo aa j vid Toulouse ee Arles 402 Pollentia u s
25
W
405 v 406 Reini ületamine
: Alaroicom
d,
VANDAALID
BURGUNDID
0
HISPAANIA
FRANGID
be
4. 45
Bracara Augusta
El
Mainz
451 Katalaunia väljad SEITSE PROVINTSI
ANGLID
SAKSID
MAKEDOONIA tab üüs r c i r e 455: Gais Visigoodid rändavad läände Saldae Hippo 440 Sitsiilia Kartaago 439 Gaiseric vallutab Kartaago AAFRIKA 524 8
LÄÄNE KEISRIRIIK
Rahvasteränded ja geopoliitilised muutused Euraasia steppidest saabusid erineva koosseisuga hõimud ja hõimuliidud, keda ajendas liikuma ilmselt niihästi Hiina mõjuvõimu laienemine kui ka kliima halvenemine. Need hõimud tekitasid segadust Rooma riigi põhjaaladel elavate germaani rahvaste seas. Pärast Theodosius I surma aastal 395 jagunes Rooma keisririik kaheks. 4. sajandil nimetati frangid ja visigoodid Rooma fœderati’deks, et kaitsta riigi piiri. 406. a tungisid keisririigi aladele Reini ületanud sueevid ja vandaalid. Lääne-Rooma keisririigi riigiaparaat killustus üha enam ja moodustusid barbarite (ehk mitteroomlaste) kuningriigid. Ida pool jäi keisririik püsima. 5. saj alguses moodustati Doonaust põhja pool hunnide riik. Attila sissetung Galliasse ja Itaaliasse lõpetas hunnide valitsemise Õhtumaal, ühtlasi lõpetas Rooma lagunemise viimase marionettkeisri, Romulus Augustuluse tagandamisega 476. aastal, mida ajalookirjanduses peetakse traditsiooniliselt Lääne-Rooma keisririigi (ja antiikaja) lõpuks, idamaades aga jäi Rooma keisririik püsima veel kümneks sajandiks.
Leptis Magna
Vahemeri
Vaata ka
—
Vahemere geopoliitika (3. saj lõpp eKr) lk 84 Barbarite kuningriigid (5.–7. saj) lk 102
97
I
370 Hunnid
HUNNID Vo l
SUUR TASANDIK
Dn
e pr
ga
ALAANID Don
id
Kaspia meri
376
Go
od
GOODID
Pontus Euxinus ARMEENIA KUNINGRIIK
VISIGOODID 378 Adrianoopol Konstantinoopol (al 330) Nikomedeia PONTUS Nikaia
SASSANIIDIDE IMPEERIUM
Antiookia IDA
IDA KEISRIRIIK Jeruusalemm Aleksandria
ris Ti g
AASIA
Eu f
r at
300 km I
I
I
Rooma keisririik 5. sajandil Keisririigi piir Diötseesi piir Gallia prefektuur Itaalia prefektuur Illüüria prefektuur Ida prefektuur Keisrikoja residents Diötseesi pealinn Barbarite oht Germaani rahvaste ala 5. sajandi rännete eel Barbaritest rahvaste tõendatud asuala Surve piirialadele Attila hunnide pealetung Hunnide kontrollitav ala Attila oletatav pealinn Hunnide rüüsteretk Sõjaretk, millele järgnes barbaritest rahvaste püsiv elamaasumine vastavas piirkonnas Oluline sündmus (lahing, piiramine, rüüstamine) Piirkond, mis on killustunud… Keelepiir (ladina ja kreeka keele vahel) Keisririigi jagamine (piir Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigi vahel aastal 395) Uus pealinn … ja surve all Rivaalitsev Sassaniidide impeerium Armeenia kuningriik (liideti Sassaniidide impeeriumiga aastal 428)
Meeliköitev ajalugu 515 kaardil Ajaloolaste ja kartograafide ühistööna sündinud mastaapne teatmeteos koondab terve asjatundjate armee teadmisi, heites pilgu inimkonna arenguloole. Ajalookaardid aitavad piltlikult mõista, kuidas mõjutab aeg erinevate piirkondade kujunemist, pakkudes avastusrikkaid hetki kaugemast ja lähemast minevikust. Raamatu allikaks on alates 1987. aastast Prantsusmaal ilmuvas ajalooajakirjas L’Histoire avaldatud materjal: iga ilmunud artiklit illustreerib alati vähemalt üks maakaart.
Pilk inimkonna ajaloole 21. sajandist Christian Grataloup, ajaloolise geograafia asjatundja, Pariisi Diderot’ ülikooli emeriitprofessor ja mitme publikatsiooni autor, on ajakirja erakordsest varamust valinud, taasloonud ja kommenteerinud 515 maakaarti. Nii jõuab lugeja pilgu ette inimkonna ajalugu alates selle tekkest kuni tänapäevani.
postimehekirjastus.ee ISBN 978-9916-698-58-7
Raamatule on kirjutanud eessõna tunnustatud ajaloolane, Collège de France’i professor ja ajakirja L’Histoire teaduskomitee liige Patrick Boucheron. Kaartide autor on Prantsuse firma Légendes Cartographie, kus valmivad kaardid nii ajakirja, atlaste kui ka kooliõpikute tarbeks.