Tartu kunstis
Siin me elame
E-Kunstisalong tänab kõiki, kes oma kunstiteoseid lubasid kasutada.
Koostanud Kaari Koch, Daisi Kahur, Tiia Karelson Kujundanud Villu Tammer Fotod kunstiteostest: Aldo Luud © E-Kunstisalong Teosed © EAÜ ISBN 978-9916-681-01-5 Trükk: Booksfactory
Tartu kunstis Käesolev raamat on valminud E-Kunstisalongi 25. sünnipäevaks. Nende aastate jooksul on galerii järjepidevalt keskendunud kunstiteoste tutvustamisele ja populariseerimisele ning seeläbi elavdanud kodumaist kultuurimaastikku. Tänu E-Kunstisalongi tegevusele on tulnud kunstipubliku ette maaliklassikute kadunuks peetud teoseid ja vähetuntud kunstnike loomingut. E-Kunstisalongi oksjonivalikus on alati olnud hulgaliselt Tartu linna kujutavaid teoseid, millest paljud on väga kuulsad, kuid mitmed ka peaaegu tundmatud ja harva näitustel osalenud. Seetõttu tähistab galerii väärikat tähtpäeva mahuka Tartu-teemalise näituse ja raamatuga, kus on võimalik taaskohtuda tuntud lemmikutega, kuid avastada enda jaoks ka rohkelt uut ja huvitavat. Teoste raamatusse ja näitusele valimisel oleme lähtunud soovist tutvustada võimalikult laiahaardeliselt eri põlvkondade käsitlust Tartust. Esindatud on Pallase kunstikooli võtmeisikud, õpingute ajaks Tartusse pöördunud kunstnikud, legendaarsete pedagoogide vaimus õppinud järelpallaslased ning elavad klassikud.
Pilt?
Näeme ajatut ja igavikulist Tartu linna, millest ei puudu teatav melanhoolne unistuslik meeleolu. Näeme geomeetrilisi ideaalkujutusi täiuslikust Tartust ning nihestatud Tartu sümbolelemente abstraktse ruumi taustal. Näeme Tartut kui kunstielu keskust, kui Emajõe Ateenat, kui ülikoolilinna. Kõik see kokku on ühelt poolt kummardus erakogujatele, kes on E-Kunstisalongi tegevusse aegade jooksul oluliselt panustanud; teiselt poolt aga kunsti-, kodu- ja isikulooline uurimus, mis viib lugeja põnevale jalutuskäigule. Rännak läbi Tartu ajaloo algab 1938. aastaga ning jõuab välja tänapäeva. Kunstnike loomingu, nende isiklike kogemuste ja reaalsete sündmuste kaudu saab tutvuda Tartu vaatamisväärsususte, huvitavate paikade ja kadunud vaadetega. Eriilmeline teoste valik pakub nii äratundmisrõõmu kui ka üllatusi ning kinnitab tõdemust, et kauneim linn on Eestis Tartu. Kaari Koch, raamatu koostaja
Minu oma Tartu Igaühel meist on oma Tartu. Erineva alguse, lõpu ja sinna vahele jäävate elu etappidega. Mina saan rääkida oma Tartust – linnast, kus olen elanud üle poole sajandi. Minu esimene tutvus Tartuga oli siis, kui suur Ikaruse buss tõi Võrumaalt koolilapsed Vanemuise teatrisse. Küll oli see suur sündmus! Siis ei osanud ma arvatagi, et sellest linnast võib aastate pärast saada mu armas kodupaik terveks eluks. Tartu on nooruse linn. Enamasti tullakse siia õppima, nii tulin kord ka mina. Mäletan hästi esimesi päevi Emajõe Ateenas. Uhke ja aukartust äratav ülikooli peahoone. Südamevärinal üle antud õppimissoovi avaldus, sisseastumiseksamid. Ühiselamukoht uues Pälsonis (praegusel Pepleri tänaval). Tohutu suur ja aukartust äratav Vanemuise auditoorium, kus tuli sooritada kirjalikud eksamid, samuti keemiahoone. See oli aeg, mil saadi kokku ülikoolis kella all, tantsiti ülikooli klubis ja Tartu tänavad olid täis teklitega tudengeid. Viis aastat keemiaõpinguid kujundasid paljuski mu järgnevat elu. Üliõpilasena abiellusin Tartus ja nüüd olen samas
paigas jõudnud kuldpulmadeni. Selles linnas on sündinud, koolis käinud ja suureks kasvanud mu pojad. Selles linnas elavad ka mu sõbrad, kellega seob pikk ja südamlik kaunite aastate side. Olen elanud erinevates linnaosades: kesklinnas, Annelinnas, Tähtveres, Ränilinnas, Karlovas ja nüüd Raadil. Armastan ühtviisi kõiki neid paiku, nii siinkui sealpool Emajõge. Nüüd, üle viiekümne aasta hiljem, võin seisatada Tartu tänavatel väga paljude majade juures ning neil on mulle (ja mul neile) jutustada värvikad lood ning meenutused, mida teised ei tea. Seepärast tahan selle raamatuga avaldada tänu oma kodulinnale Tartule selle eest, et mul on olnud siin ilus elada. Maailmas on palju kauneid linnu, kuid neist Tartusse tagasi jõudes tõden, et elan linnas, kus tõeliselt tahan elada. Muidugi on ka Tartul oma väikesed vead ja puudused, kuid võibolla just need teevadki selle nii omaks. Ka Tallinnast tulles hingan juba Kärevere silla peal sügavamalt sisse ja mõtlen – kodus! Sellesse raamatusse oleme valinud teosed erinevatelt kunstnikelt läbi aastakümnete. Need kunstiteosed on kõik olnud E-Kunstisalongis müügil, kas siis oksjonitel või galeriis. E-Kunstisalongi 25. sünnipäeva puhul oleme pildid erinevatest Eestimaa kodudest üles otsinud ja raamatu tarvis kokku kogunud. Ainult viimane, kõige värskem teos, on kunstnik Albert Gulgi poolt selle kunstiraamatu jaoks spetsiaalselt maalitud. Ta valis teemaks punkarite paari Lepiku tänavast. Tartu ei ole ju ainult majad ja Toomemägi. Eelkõige ikka inimesed, kes teevadki Tartust Tartu. Ilusaid Tartu-elamusi! Tiia Karelson, E-Kunstisalogi omanik Tartu Edukas Daam 2015 Tartu Tähe ordeni kavaler 2019
Oh, ma vaene Tarto liin Oh, ma vaene Tarto liin! Mes sündi nüüd siin minoga, perätu ma ole siin, kes võib mo pääle kaeda? Mo patt mulle tegi seda, et mul johtu nii suur häda, seda peä nüüd tundma siin. Oh, ma vaene Tarto liin! Oh, oless mul see õnn veel, kui teil om, mo veli, nüüd, kitäss Jumalat mo meel, ning ei teesi enämb süüd! Ent nüüd om mööda armuaig, seeperäst jää ma õtse vaik, kivihunnik ma ole siin. Oh, ma vaene Tarto liin! Käsu Hans
Juhan
PÜTTSEPP 1898–1975
Juhan Püttsepp sündis 1898. aastal Tartumaal. Ta alustas 1919. aastal kunstiõpinguid vastavatud Pallases, kus tema põhilisteks maaliõpetajateks olid Konrad Mägi, Nikolai Triik ja Ado Vabbe. Püttsepp katkestas 1922. aastal majanduslikel põhjustel ajutiselt õpingud ning hakkas tööle joonistusõpetajana. Ta jätkas haridusteed 1925. aastal ning töötas kooli kõrvalt õpetajana Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis ning Tartu Tööstuskoolis. Pärast kooli lõpetamist 1929. aastal oli Püttsepp pühendunud pedagoog ning töötas Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis õppejõuna, seejärel oli aastatel 1957–1962 Tartu Ülikooli kunstikabineti juhataja. Juhan Püttsepa loominguline pärand on mitmekesine: rahvusromantilises laadis figuraalsed kompositsioonid talutöö ainetel, lüürilise tunnetusega maastikud, värvirõõmsad lillemaalid ning elava ilmestusega portreed. Eraldi peatüki kunstniku ainevalikus moodustavad realistlikud kodulinna motiivid. 1938. aastal loodud teosel „Tartu” on kunstnik meisterlikult tabanud omaaegset õhustikku, millele soojades toonides koloriit ning naivistlikus laadis argistseen meeleolu lisavad.
10
Tartu vaade. 1938. Õli, lõuend. 92x73. Tiia Karelsoni kogu
Ernst
KOLLOM 1908–1974
Ernst Kollom astus 1927. aastal Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, mille lõpetas 1931. aastal Nikolai Triigi õpilasena. Õpingute viimasel aastal hakkas tegelema raamatugraafikaga, luues kaanekujunduse Betti Alveri poeemile „Lugu valgest varesest”. Pärast lõpetamist töötas Kollom Tartus vabakunstnikuna ning tal valmisid peamiselt värvilises puugravüüritehnikas raamatuillustratsioonid. Vabagraafikaga tegeles kunstnik sel ajal vähe, luues vaid paar-kolm Tartu-teemalist puugravüüri, millest silmapaistvam oli vana juugendstiilis teatrimaja kujutav „Vanemuine” (1938). 1941. aastal evakueerus Kollom Nõukogude Liidu tagalasse ning kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi. Kunstnik osales sõja-aastate suuremate graafiliste tsüklite „Jüriöö ülestõus 1943” ja „Saaremaa ülestõus 1943” loomises. Aastatel 1943–1945 jätkas Kollom kunstiõpinguid Moskva Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal. 1946. aastal naasis ta kodumaale ning jätkas tööd raamatugraafika alal. Samal aastal valmisid mitmed illustratsioonid Johannes Vares-Barbaruse luulekogudele. Alates 1950. aastast tegeles Erst Kollom peamiselt vabagraafikaga, eriti linnavaadetega, mis kujunes ta meelisžanriks.
12
Vanemuine. 1938. Puugravüür, paber. Plm 20,5x28,5. E-Kunstisalongi kogu
Salome
TREI 1905–1995
Salome Trei astus 1929. aastal Riigi Kunstööstuskooli, mille lõpetas 1934. aastal Günther Reindorffi õpilasena. 1934. aasta sügisel astus Trei Pallasesse, kus tema õpetajateks olid Ado Vabbe, Hando Mugasto ja Arkadio Laigo. Trei lõpetas 1939. aastal Pallase ühes tugevaimas lennus koos Elmar Kitse, Lepo Mikko ja Erich Pehapiga. Pallase lõpetajate näitusel saatis noort kunstnikku kriitikute tunnustus, tema kohta kirjutati: „Salome Trei tööd kõnelevad temast kui küpsest ja mitmekülgsest meistrist. Pea kõik lehed kuuluvad meie graafika paremikku.” Pärast Pallase lõpetamist kujunes kunstnikul välja omanäoline hingestatud laad, milles olid ühendatud graafilise joone väljendusrikkus ja varjundirohke maalilisus. 1939. aastal valminud „Tartu aiad” on suurepärane näide õhulisest loodusetunnetusest ja poeetilisest aguliromantikast. 1940. aastal asus Trei elama Tallinnasse, kus kunstniku teemadering laienes – linnavaadetele lisandusid dekoratiivsed natüürmordid, emotsionaalsed portreed ja komplitseeritud figuraalkompositsioonid. 1941. aastal toimus Pallase kunstikooli ruumides Salome Trei, Eduard Wiiralti ja Jaan Grünbergi ühisnäitus, mis oli hinnanguks ja tunnustuseks noore kunstniku loomingule. 1944. aastal lahkus kunstnik Eestist ning alates 1950. aastast elas New Yorgis.
14
Tartu aiad. 1939. Külmnõel, paber. Plm 43,8x39,8. Erakogu
Richard
KALJO 1914–1978
Richard Kaljo astus 1936. aastal Kõrgemasse Kunstikooli Pallas ning lõpetas 1940. aastal Arkadio Laigo ja Roman Vaheri õpilasena. Pärast kooli lõpetamist tegutses Tartus vabakutselise kunstnikuna ning teostas illustratsioone ja kaanepilte kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst väljaannetele. Sõja-aastatel valmis Kaljol rida graafilisi lehti purustatud kodulinna vaadetega. Varemeis Tartu ja taastajate entusiasm andsid kunstnikule rikkalikult materjali. Teravate mustvalgete kontrastidega puugravüürides keskendus kunstnik hoonete ja ehitusdetailide peenele lõikejoonele ning figuuride tehniliselt laitmatule teostusele. Kunstiajaloolane Mai Levin on kirjutanud: „Neis linnavaadetes näeme tihedat pinnatöötlust ja ekspressiivset, mõnevõrra Eduard Wiiraltile omast figuuridekäsitlust. Töödest õhkub murranguliste sündmuste meeleolu.” Kunstnik kolis 1949. aastal Tallinnasse ja pühendus täielikult raamatugraafikale. 1957. aastal leidis Kaljo taas tee vabagraafika juurde, paralleelselt valmisid virtuoossed sulejoonistustes illustratsioonid Alexandre Dumas musketäride triloogiale (1957–1960). Vahemikus 1959–1975 sündisid illustratsioonid William Shakespeare’i „Kogutud teoste” seitsmele köitele.
16
Tartu motiiv. 1939. Puugravüür, paber. Ava 26,3x32,6. Erakogu
Tartu Kivisild. 1942. Puugravüür, paber. Plm 21,5x21,5. Tea Taliaru kogu 18
Motiiv Tartu südalinnast. 1945. Puugravüür, paber. Ava 27x41. Erakogu
19
Erich
PEHAP 1912–1981
Erich Pehap alustas kunstiõpinguid Pallases 1932. aastal, kus õppis Nikolai Triigi ateljees maali ja Ado Vabbe juhendamisel graafikat. Pehap siirdus 1933. aastal Tallinnasse ning õppis aasta Riigi Kunsttööstuskoolis keraamika ja tarbegraafika erialal. Aasta pärast jätkas ta õpinguid Pallases, mille lõpetas 1939. aastal graafikuna Arkadio Laigo ja Roman Vaheri juhendamisel. Pärast kooli lõpetamist töötas Pehap Tartus joonistusõpetajana. Tema laialdasse teemadevalikusse kuulusid portreed, aktid, maastikud, abstraktsioonid, figuraalkompositsioonid ja linnavaated. Lisaks graafikale esines Pehap näitustel õlimaalide, pliiatsioonistuste ning akvarellidega. Kunstiajaloolane Mari Vallikivi on kirjutanud: „Ta saavutas akvarellis virtuooslikkuse ja silmapaistva elavuse, akvarelli võibki pidada Pehapi loomingu õnnestunumaks osaks.” Teosel „Tartu vaade Jaani kirikuga” on kunstnik ajastule omase hubase atmosfääri tabanud pehmelt varjundirikka ja puhtalt mõjuva koloriidi abil. 1943. aastal põgenes Pehap Eestist ning jõudis 1949. aastal Kanadasse, kus temast sai üks eesti kunstnike koondise asutaja ning aktiivne väliseesti kunstielu edendaja.
20