Tere! See olen mina – seemneke! Jutustan sulle sellest, kui imeline ma olen. Võin olla väike nagu õietolm või suur nagu korvpall ja kaaluda sama palju kui pisike lasteaialaps!
Ühest paigast teise liikumisel aitavad mind tuul, vesi, tuli, loomad ja inimesed.
Minust kasvab uus taim isegi siis, kui olen kaks tuhat aastat vana.
Sa võid mind koorida, praadida, röstida, panna käärima, keeta, paisutada, jahvatada, pressida ja süüa toorelt.
Võin kasvada kõrge puu otsas, maa sees ja vee all.
Kõike, mida teen, uurib teadus nimega karpoloogia.
Tänu mulle tekivad ju metsad, põllud, turbarabad, aiad, pargid, karjamaad.
Tuule abil võin läbida sadu kilomeetreid ja merehoovuste abil tuhandeid kilomeetreid.
Ma võin olla toit, kuid minust saab teha ka palju muid inimestele vajalikke igapäevaseid asju.
Enamikule inimestele Maal olen tähtsaim toiduaine.
ogia
polo
Kar
used
küsim
Kas tead, et igas viljas on seemned, aga ainult rohttaimede seemned on terad? Tera (mida asjatundjad kutsuvad teriseks) on kõrreliste vili, näiteks nisu, maisi või isegi suhkruroo vili. Need seemned kasvavad kokku ülejäänud viljaga, mistõttu ei saa neid viljast eraldada.
Kahte li ki seemned
Maailmas on kahte liiki seemneid: viljast ümbrisega seemned ja paljad seemned. Loodus andis taimedele nende elu alguseks toidukarbi ehk seemnekesta. See on selline kapsel, mis kaitseb taimebeebit külma, palavuse, põua ja kahjustuste eest, ja mille sees on taimekesel palju süüa.
idu - uue taimekese algus endosperm toit idule koor idu kaitse
paljas männiseemneke viljaga ümbritsetud mureliseemneke
Kivi ehk luu on osa puuviljast. Kivi tunneme tavaliselt kõvaduse järgi (näiteks virsikul, murelil või oliivil) ja ta on ümbritsetud maitsva viljalihaga. Kivide sees peidavad end seemned.
puuvill
litši porgand
palavani nääripalm
siil-takelrohi teepuu
pirnipuu õunapuu
hernes
kee-palvehernes
aeduba põlduba
aed-mustjuur
datlipalm
bambus
gluta
võilill piimputk aed-kuukress sekvoia lootos
seišellipalm
ploomipuu
mango kurk kapsas saialill
NII MITMEKÜLGSED!
süllane hiiduba
Vaata, kui fantaasiaküllased võivad seemned välja näha! Oliiviviljaku ning korall-ehtepuu seemned on nii ilusad ja vastupidavad, et neist tehakse kaelakeesid. Otsi pildilt väike värvibiksa seeme, millest valmistatakse värvained juustule. Kas näed seemet, mis näeb välja nagu hamburger? Ja võib-olla huvitab sind harilik vesipähkel, mille sarvilisi seemneid puistati vanasti majade ümber, et heidutada paljasjalgseid murdvargaid.
rebaspalm Pelliciera rhizophorae
pugu-väärtakjas kartul
kõrvetav rasvauba
brokoli ehk spargelkapsas
harilik kakaopuu
haardputk korall-ehtepuu harilik vesipähkel
oliiviviljak
värvibiksa
ruse
tokkroos näärmeline jumalapuu harilik trompetipuu
Tammetõrud kukuvad alla siis, kui nad on nii rasked, et tuul neid puult maha raputab.
Viljadesse peidetud vahtra seemned pöörlevad tuules.
Linnud söövad seemneid ja levitavad neid pikkade vahe maade taha.
Metssead matavad osa söömata tammetõrudest maa sisse ja külvavad nii tammepuid. Takjaseemned on peidetud konksukestega kaetud viljade sisse. Konksud jäävad loomade karvastiku külge kinni ja niivi si seemned reisivad. Lemmaltsal on viljad, mis lõhkevad ja sülgavad seemneid. Proovi puudutada selliseid särtsakaid taimi! Sipelgad toovad terve hulga seemneid sipelgapessa. Niiviisi külvavad nad uusi taimi.
Orav matab pähkleid. Tihtipeale ta unustab need, siis on võimalik, et pähklid hakkavad idanema.
Isegi kalad sõidutavad oma maos seemneid.
Koer kannab karvadele kinnitunud takjad kaugele.
Seemnetel on mitu viisi uude kohta jõudmiseks. Kui taimed külvaksid oma seemneid ainult enda ümber, oleksid nad väljasuremisohus, sest seemneid on ühe koha jaoks liiga palju ning neile ei jätku piisavalt vett ja valgust. Seetõttu seemned reisivad ja nende kuju sõltub sellest, missugust abi nad reisimiseks kasutavad. Seemned võivad liikuda tuule, loomade või vee abil. Kui viljad on küpsed, siis nad lõhkevad, vabastades pisikesi seemneid. Ka inimene külvab seemneid. Mõnikord teeb ta seda juhuslikult. Isegi tulekahju, torm ja üleujutus aitavad seemnetel rännata.
Muruseemneid külvab tihti tuul.
Inimesed külvavad seemneid aias, metsas, lillepotis. Mõnikord nad teevad seda teadmatult. Vaata:
Võililleseemnetel on udemed, mida tuul edasi kannab. Ka teod söövad seemneid ja hiljem väljutavad need.
Valge vesiroosi ja kollase vesikupu viljad on õhuga täidetud ja nii saavad nad püsida veepinnal.