Katrin Uurman TAIRI kruusma Kaire Talviste
KODUNE MAHEPÕLLUNDUS
Sisukord Sissejuhatus 7 Katrin Uurman: 8 Tairi Kruusma: 9
I AIA RAJAMINE 11
© Kaire Talviste, Katrin Uurman, Tairi Kruusma ja Kirjastus Pegasus 2014, 2021 Teine, täiendatud trükk Koostajad: Kaire Talviste, Katrin Uurman ja Tairi Kruusma Fotod: Kaire Talviste Kaanekujundus ja küljendus: Jan Garshnek Toimetaja ja korrektor: Siiri Soidro Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda ISBN 978-9916-16-008-4 pegasus.ee
Aia planeerimine 12 Pinnase ettevalmistamine 14 Viljakus 14 Happesus 15 Umbrohi 18 Väetised 22 Sõnnik 22 Sõnnikuleotise tegemine ja kasutamine 23 Kompost 23 Taimeleotised 23 Bioväetised 24 Maheväetised 24 Mereadru 24 Haljasväetised 25 Aga mis juhtub siis, kui väetamine üldse unarusse jätta? 25 Komposti valmistamine 25 Kõrvits kompostihunnikus 28 Anne-Ly Naukas, Lilleoru peaaednik ja permakultuuri viljeleja 29 Aiakujundus 36 Peenrad 36 Istutuskastid ja tõstetud peenrad 37 Multšid 38 Turba kasutamine 39 Puukoore kasutamine 39
Kasvuhoone 41 Muld 42 Päikesepõletus ja öökülmaoht 43 Kastmine 44 Kasvuhoone puhastamine 45 Kasvuhoonetaimed 46 Paprika 46 Baklažaan 48 Tomat 49 Kurk 55 Maie Krukov, mahetalunik ja mesinik 59
II KÜLVAMINE JA TAIMEDE HOOLDUS 63 Külvamine 64 Pikeerimine 65 Potistamine 66 Katteloori kasutamine 67 Kastmine 72 Tagasilõikamine 74 Toestamine 75 Kahjurid ja haigused 77 Kasvuhoone taimekaitse 79 Anne ja Aado Mägisoo: Jõgevamaa maheaednikud ja elukeskkonna edendajad 80 Avamaaköögiviljad 84 Kaunviljad 84 Hernes 84 Uba 86 S isukord
5
Juurviljad 88 Peet 88 Kaalikas 89 Porgand 91 Redis 94 Kapsad 95 Kartul 99 Muud köögiviljad 103 Kõrvits ja kabatšokk (e rullkõrvits) 103 Salat 105 Spargel ehk asparaagus 106 Rabarber 108 Mädarõigas 110 Sibulad ja laugud 111 Sibul 111 Porrulauk 114 Küüslauk 115 Murulauk 116 Maitsetaimed 120 Till 120 Petersell 121 Seller 123 Teised maitsetaimed 123
III PUUD, PÕÕSAD JA MARJAD 131 Viljapuuaia rajamine 132 Puude istutamine 134 Tugeva- ja nõrgakasvulised puud 136 Okste lõikamine 138 Istutusjärgne kärpimislõikus 138 Vesivõsude eemaldamine 138 Okste lõikamine 138 Harvenduslõikus 139 Vanade puude noorenduslõikus 139 Väetamine 140 Viljade kaitsmine 141 Sügisene hooldus 142 Põõsaste istutamine ja hooldus 146 Marjakultuurid 147 Maasikas 147 Vaarikas 150 Happelise pinnase marjad 152 Sõstrad ja karusmarjad 155 Ebaküdoonia, aroonia, astelpaju 157 Viljapuud 158 Õuna- ja pirnipuud 158 Kirss ja ploom 161 Talve eel 164 Reeno Sikk: Päästeametnikust mahearbuusikasvataja 166
Sissejuhatus
Maheviljelus on alguse saanud USA-st, kus aastakümnetepikkune taimekaitsevahendite kasutamine päädis sellega, et osa põllumaast muutus kasutuskõlbmatuks. Eestisse jõudis maheviljeluse laine tükk aega hiljem, siis kui mujal Euroopas olid mahetooted juba müügil. Öeldakse ikka, et maheviljeluses pole meie jaoks midagi uut, sest maad on meil haritud aastasadu ning ega neid kaitse- ja tõrjevahendeid ja keemilist väetist ühes kodumajapidamises nii väga ei kasutatagi. Maheviljelus on meie jaoks taasavastatud vana põlluharimisviis. Mahetoodangu turustamiseks on vaja aga järgida kindlaid reegleid, ametlik mahepõllumajanduslik tootmine on väga nüansirikas. Seepärast on hulk väikeettevõtjaid loobunud paberimajandusest, ent mitte mahepõllumajanduslikest põhimõtetest saagi kasvatamisel. See on elustiil, mis haarab üha enam peresid, kes ei sea eesmärgiks tootmist, ent soovivad ise kasvatada mahlaseid, vitamiinirikkaid ja tervislikke porgandeid, herneid, maasikaid ja õunu. Mida täpsemalt mõeldakse sõna „mahepõllumajandus” all? See annab tunnistust sellest, et taimede kasvatamisel,
6
S isukord
väetamisel ja kaitsmisel kasutatakse vaid looduslikke vahendeid. Külvatakse vaid mahedalt kasvatatud seemned (tunneb ära bio- või mahemärgise järgi). Väetised (valdavalt sõnnik) ja taimekaitse vahendid peavad olema samuti toodetud mahedalt. Kahjurite vastu võideldakse taimeleotistega, mille toime on küll väiksem kui kontsentreeritud sünteetilistel vahenditel. Suuremad kahjurid nopitakse taimedelt lihtsalt ära. Kui juuksekarva lõhki ajada, siis ei sobi maheviljelusse naabrimehe lehma sõnnik, kui ta annab oma karjale sünteetilisi vitamiine, söödalisandeid või väetab heinamaad mineraalväetisega. Paljud mahetootjad teevad omavahel koostööd, et maheviljelus libedamalt sujuks: näiteks annab maheveiseliha tootja sõnniku, taimekasvataja omakorda sööda. Ent taas, orgaanilise väetise kasutamisel võib aiakultuuride saagikus olla sünteetiliste väetiste kasutamise korral madalam. Paljud mahetootjad töötavad justkui kinnises ringis – taime- ja loomakasvatus koos. Mida vähem on tõrjevahendeid, seda lopsakam on umbrohusaak – seega on rohimine ja kõplamine üks peamisi töid, kui oled otsustanud mahekasvatuse S issejuhatus
7
Katrin Uurman:
Tairi kruusma:
kasuks. Palju on käsitsi tehtavat tööd. Kõik see kokku on üpris aeganõudev, mistõttu on ka mahekauplustes müüda- Aiandusega olen tegelenud suurema osa vad tooted oluliselt kallimad, kui tava elust. Maalapsena veetsin tihti aega oma viljeluse käigus saadud saak. aias: rohisin köögiviljapeenraid, korjaTeisalt aga iseloomustab mahekasvata- sin marju, istutasin lilli jne. Toas oli mul mist suur liigirikkus: kõrvuti kasvata- samuti palju lilli, sest ka talvel oli kihk taitakse võimalikult palju eri kultuure. Sel medega tegeleda. moel on tagatud bioloogiline mitmekesisus, mis omakorda toetab taimede kasvu ja arengut. Mullas on rohkem organisme, vihmausse, hapnikku ja ka kahjurite looduslikke vaenlasi. Seetõttu on keskkond ja meie toit puhas keemilistest jääkidest. Mahetoidus on rohkem vitamiine, antioksüdante ja organismile vajalikke mineraalaineid kui tavatoidus. Paljude maheviljelejate jaoks on see elustiil ja need, kes on sellega pikemat aega tegelenud, tunnevad juba maitsest ära, kui toode on kasvatatud maheviljeluse teel. Nagu näha on romantiliselt kõlava maheviljelusega siiski seotud omad probleemid. Ilmselt ei osta kõik kodukasvatajad kallihinnalisi maheseemneid ja haaravad ikkagi sünteetilise taimekaitsevahendi järele, kui kahjuritest enam jõud üle ei käi. Seejuures on oluline jääda mõõdukaks, sest just sünteetiliste vahenditega liialdamine on viinud selleni, et umbrohi ja kahjurid on nende suhtes resistentseks muutunud. Kui maa on keemilistest vahenditest väga saastunud, tuleb hakata tegelema maaparandamisega. See omakorda on keeruline ja üpris kallis töö. Räpina aianduskooli õppejõud Katrin Uurman ja Tairi Kruusma õpetavad, kuidas maheaeda rajada ja milliseid tarkusi järgida, et kasvatada saagikust ja vähendada soovimatute külaliste hulka.
8
S issejuhatus
1995. aastal alustasin õpinguid Räpina Aianduskoolis. 1997. aastast jätkasin sama eriala õppimist Eesti põllumajandusülikoolis, millest sai peagi Eesti maaülikool. Kuigi minu lõputöö teema oli mineraalsete väetiste kasutamine köögiviljade kasvatamisel, puutusin just magistriõpingute ajal esimest korda kokku maheviljelusega. Üha enam hakkasmind huvitama taimede kasvatamine sünteetiliste vahenditeta. Muidugi on lihtsam haarata sünteetiline väetis ja/või taime kaitsevahend, millega taimi toita ja kaitsta. Taimi mahedalt kasvatada onoluliselt keerukam. Tuleb rohkem vaeva näha mulla viljakuse säilitamise ja parandamisega, taimekahjustajate ja umbrohuga. Mida enam olen taimede kasvata misega tegelenud, seda rohkem olen oma küsimustele vastuseid saanud. Viimased uuringud tegingi maaülikoolis mahe viljeluse valdkonnas. Uurisin kom posti valmistamiseks kasutatavate orgaaniliste jäätmete mõju taimede kasvatamisele. Magistriõpingute lõpul, 2003. aastal sattusin Räpina aianduskooli tagasi ja seal töötan praegu kutseõpetajana. Aianduskoolis on mul võimalik oma teadmisi ja kogemusi jagada, õppuritele edasi anda. Lihtsa maheaednikuna pakub mulle rahuldust kogu taimede kasvatamise protsess, näha, kuidas väiksest seemnest saab miski, mis toidab inimest otseselt ja kaudselt, pakub toitu nii kehale kui ka vaimule.
Katrin Uurman
Aiandus on minu jaoks eluviis ja elu ilma aiata ei kujuta ma ette. Võib öelda, et olen aias üles kasvanud, sest minu maja ümbritseb suur park-aed, kus leidub tegevust igal aastaajal. Aednikuks olemine on minu jaoks nii töö kui ka hobi ja ma olen väga õnnelik inimene, sest saan töötada oma lemmikerialal. Aiandus pakub väga palju ülesandeid ja aednikku võib pidada elu aine loojaks, sest ainult taimed suudavad toota esmast orgaanilist ainet – toitu nii loomadele, lindudele kui ka inimestele. Aednik paneb iga väikese taime näol kasvama ühe päikesepatarei, mis aitab salvestada suurel hulgal looduslikku energiat. Taimede kasvatusvõimalusi on mitmeid, maheaiandusest kuni intensiivse tootmiseni, ja igal inimesel on õigus valida endale meelepärane. Taimekaitse, köögiviljanduse ja maheviljeluse õpetajana mõistan järjest rohkem kogu meie planeedi arengut ning meie tervist silmas pidades maheviljeluse vajadust ja rolli. Põllumajandusteaduste doktorina meeldib mulle katsetada uusi ja huvitavaid taimekasvatusmeetodeid. Oma töös olen jõudnud järelduseni, et maheaednik peab olema väga tark, kiire, mõistlik, otsustusvõimeline ja sihikindel. Mahetootmine on justkui pika rongi liikumapanek: algus on aeglane, kuid õigeid tegevusi sobival ajal tehes on tulemused järjest paremad.
Tairi Kruusma
S issejuhatus
9
I AIA RAJAMINE
10
S issejuhatus
Aia planeerimine
M
aheaeda ei saa rajada hetke impulsi ajel, äärmiselt oluline on põhjalik ettevalmistus. Mida rohkem võtad aega istutusala vaatlemiseks, seda parem saab tulemus. Jälgi, kuidas liigub päike, kuhu tekkivad varjud, kuidas liigub tuul, kas on külmatsoone, kuhu lumi kuhjub ja kui lumi kevadel sulab, siis kuhu vesi pidama jääb. Tulevasele istutusalale seavad piiranguid ka ehitised, suured puud, kõrged tarad ja hekid. Kohad, kuhu kevadel vesi pikemaks maapinnale pidama jääb, on liigniiske mullastikuga ega sobi seepärast ei köögivilja- ja maitsetaimedele ega ka viljapuudele ja marjapõõsastele. Kevadine märg aeg ei lase pikalt maad harida, mistõttu tuleb
A ia planeerimine
Tarbeaeda rajades väldi kohti, kuhu päike kogu päeva, eriti keskpäeval, peale paistab. Siis kuivab muld kiiremini ja pead hakkama taimi kastma. Kui jätad kastmata, ei saa taimed piisavalt vett ja toitaineid ning saak jääb kiduraks.
istutada vaarikad, sõstrad ja viimasena maasikad.
PANE TÄHELE: Söögiks kasutatavad taimed vajavad päikest. Siis on neis rohkem vitamiine ja toitaineid.
külvi edasi lükata. Hilisem külv tähendab omakorda väiksemat ja hiljem valmivat saaki. Puudel ja põõsastel kutsub liigniiskus esile juuremädaniku tekke, mis põhjustab omakorda taimede huku. Juhul kui oled selle probleemiga silmitsi, tuleb sul hakata esmalt pinnast parandama ning drenaaži rajama. Tarbeaia jaoks on parim koht kinnistu tagumine osa, seda eriti tiheasulates, et mullased vaod möödakäijaile kohe
Tarbeaed, kasvuhoone, viljapuud ja põõsad, ürdi- ja ravimtaimeaed.
12
Hea nõu:
Tarbeaia kastmise vajadust vähendab õige asukoht, kus kogu aeg päike ei lõõma.
ähtavad poleks. Köögiviljad eelistavad n päikeselist kasvukohta, ent saavad hakkama ka poolvarjus. Kõige päikeselisemale kasvukohale säti maitse- ja ravimtaimed (mündid, pune, naistenõgesed, liivateed jt). Ohtralt vajavad valmimiseks ja parema maitse saavutamiseks päikest ka maasikad ja vaarikad. Varjulises kohas, suurte puude ja põõsaste all, ei kasva ükski köögivili ega mari. Päikeseigatsuses venivad taimed välja. Lisaks kestab marjade värvumine kaua ja saak on kasin. Varjulisse kohta istuta pigem ilutaimed (nt väike igihali, siberi valdsteinia, harilik metspipar). Puuvilja- ja marjaaeda tuleb kaitsta lääne- ja põhjatuule eest. Piisavat kaitset pakub kõrge hekk (nt harilik kuusk). Puude-põõsaste istutamisel pea silmas, et nad ei jääks üksteise varju. Päris kaitseheki kõrvale istuta ritta kõrgemakasvulisi viljapuid: õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsipuud. Seejärel võiks kasvukõrguste järgi
Suve keskel hakka jälgima, kuhu võiks järgmisel aastal kasvuhoone rajada: pea silmas eelkõige varjude langemisi. Kasvu hoone peaks paiknema kindlasti avatud kohas, eelista lõunapoolset majakülge, et sinna paistaks nii ida- kui ka lõunapäike. Lääneküljelt langevat õhtust varju nii väga pelgama ei pea. Kasvuhoone võiks olla kaitstud põhjaküljest külmade tuulte eest. Puid, põõsaid ja kõrgeks kasvavaid taimi ära kasvuhoone ümber planeeri, sest need varjavad valgust. Lisaks on oht, et puude ja põõsaste juured hakkavad kasvu hoonesse tungima ja sealsete taimede eest toitaineid omastama. Tugevad puujuured võivad lõhkuda isegi tsementeeritud kasvuhoone vundamendi ja põranda.
PANE TÄHELE: Puud võivad hakata lisaks valguse varjamisele ammutama teiste taimede eest toitaineid. Seepärast jäta viljapuude võra ümber vähemalt kaks meetrit vaba pinda. Aasta-aastalt puude juured laienevad ja toitaineid võetakse järjest suuremalt alalt.
A ia planeerimine
13
Pinnase ettevalmistamine
M
ulla harimine on üks keerukamaid töid, mis tähendab pinnase korralikku läbikaevamist, umbrohujuurtest puhastamist, lupjamist ja väetamist. Maad hakatakse ette valmistama sügisel, et kevadel saaks võimalikult varakult seemned mulda külvata.
Vaid porgand lepib liivasema mullaga ja kartulgi on selles osas vähenõudlikum. Ülejäänud aga mööndusi ei tee.
Mulla lõimise määramiseks võta peotäis mulda, tee see märjaks ja veereta mullast vorstike. Kui sul õnnestub mullavorstike rõngaks keerata, on tegu savise või savirikka mullaga, kui mitte, siis liivase või liivarikka mullaga. Viljakuse parandamiseks lisa savisele või savirikkale mullale liiva. Väga liivasele pinnasele too Tarbetaimed nõuavad saagi kasvatamiseks juurde aga savirikkamat mulda. Mulla viljakamat mulda kui enamik ilutaimi. viljakust aitavad parandada orgaanilised
Viljakus
Maa-ameti mullaviljakuse kaart
väetised ja multšid, mida lisatakse taime kasvatamise käigus. Väetiste kasutamisel jäta meelde, et savirikkam muld on toitaineterohkem kui liivane muld. Liivarikka mulla korral ole väetiste kasutamisega ettevaatlik, sest toitained leostuvad kergesti mullast välja. Väetisi anna väiksemas koguses ja mitu korda. Savist mulda on raske kaevata, sest kevadel on see märg ja kleepuv, kuivades muutub aga kõvaks ja tekivad suured mullakänkrad. Nagu öeldud, aitab mulla lõimise probleemi lahendada liiva või liivasema mulla lisamine. Kaevamise hõlbustamiseks on mitmeid tööriistu (mullafreesid), mis aitavad mullatükke lõhkuda. Freesimisega ei tasu aga üle pingutada, sest masin hakib töö käigus ka umbrohujuuri ja laotab neid mööda maad laiali. Freesi ei saa kasutada ka kivise pinnase korral.
Mullafrees töös
14
P innase ettevalmistamine
Happesus Eesti võib kasvupinnase happesuse alusel kaheks jagada: Põhja-Eestiks ja LõunaEestiks. Põhja-Eestis on aluskivimiks lubjakivi, mistõttu on selles piirkonnas valdavalt neutraalsed või aluselised mullad. Ehk siis jõhvikat, pohla ja mustikat on seal keeruline, kui mitte võimatu kasvatada. Võib ju küll rajada eraldi turba peenra, ent aja jooksul muutub muld sealgi neutraalsemaks, sest aluspõhjaks on liivakivi. Lõuna-Eestis on aga happelised mullad, sest sügavamal maapõues asuv lubjakivi ei pääse enam nii jõuliselt mõjutama. Et seal saada neutraalset kasvupinnast, tuleb ligikaudu iga viie aasta tagant mulda lubjata, sest see muutub looduslikult tagasi happelisemaks. Põhja-Eestis pole lupjamist aga tavaliselt vaja teha. Kõige viljakamad mullad on meil Viljandi kandis. P innase ettevalmistamine
15
pH mõõtmine
Miks on oluline teada mulla happesust? Peamiselt seetõttu, et paljud köögiviljad on happesuse suhtes tundlikud. Näiteks kapsal, kaalikal ja redisel tekib happelises mullas haigus nimega kapsanuuter. Tomat kasvab hästi nii nõrgalt happelises kui ka neutraalse reaktsiooniga pinnases.
Enamkasutatavad lubiväetised on klinkritolm, lubjakivijahu ja puutuhk. Lubiväetis tuleb mulda kaevata vähemalt kuu enne taimede istutamist, sest selle toimimine võtab aega. Sel põhjusel sobib lupjamiseks kõige paremini sügis. Vali tööks tuulevaikne ja kuiv ilm, et tuhk laiali ei kanduks. Kasuta respiraatorit, et hoida Aianduskeskustes on müügil testrid, mille hingamisteid puhtana. Soovitatav on abil saad oma mulla happesust ehk pH-d kanda kaitseprille. Laota lubiväetis ühtlamõõta. selt mulla pinnale ja kaeva see korralikult Kui muld on taimede kasvatamiseks eba- ühe kuni kahe labidalehe sügavuselt maa sobiva happesusega (happeline), tuleb sisse. Köögiviljade, maitse- ja ravimtaiselle neutraliseerimiseks lisada lubiainet. mede alal võiks lubiväetise sissekaevamise Kui aga pH ei ole piisavalt happeline sügavus olla 15−30 cm, viljapuude puhul (nt mustikate kasvatamiseks) võib mulla veel sügavam. Kui jätad lubiaine lihtsalt hulka lisada neutraliseerimata turvast. mulla pinnale, kannab tuul selle minema. pH väärtus < 4,5 – tugevasti happeline 4,6 ... 5,5 – mõõdukalt happeline 5,6 ... 6,5 – nõrgalt happeline 6,6 ... 7,2 – neutraalne > 7,2 – leeliseline ehk aluseline
mullad vajavad lupjamist mullad ei vaja lupjamist
tomat paprika baklažaan kurk hernes aeduba põlduba peet kaalikas kapsas kartul kõrvits kabatsokk porgand redis salat rabarber sibul murulauk petersell küüslauk 4,0
4,5
5,0
5,5 6,0 pH väärtus
6,5
7,0
7,5
8,0
7,5
8,0
SOBILIK HAPPESUS ERINEVATE KÖÖGI- JA PUUVILJADE KASVATAMISEKS maasikas vaarikas mustikas jõhvikas pohl must sõstar punane sõstar karusmari ebaküdoonia astelpaju aroonia kirsipuu ploomipuu kreegipuu õunapuu pirnipuu 4,0
4,5
5,0
5,5
6,0
6,5
7,0
pH väärtus 16
P innase ettevalmistamine
P innase ettevalmistamine
17