1. Kas oled migreeniga inimene? Kui sa seda raamatut loed, siis on tõenäoliselt kas sul endal või mõnel sinu lähedasel sümptomeid, mida pead migreeniks. Võibolla mõtled, mida peaksid jälgima, millal arsti juurde pöörduma ning kuidas arst teab, kas sinu sümptomid on migreenist põhjustatud? Kas sulle on vaja ehk uuringuid teha? Koguni 25 protsenti migreeniga inimestest ei sa kunagi diagnoosi, isegi siis, kui nad arsti juurde pöörduvad1. Palju on ka neid, kes isegi kunagi järele uurima ei lähe. Selline olukord peab muutuma. Esimene samm on mõista, mis on migreen ja kuidas just sina seda koged. Sul on vaja arstivisiidiks valmistuda ja oma sümptomeid kirjeldada.
Millised sümptomid sul esinevad? Tavaliselt mõeldakse migreenist kui ühepoolsest tugevast peavalust, millega kaasneb oksendamine ja valgustundlikkus. Ehkki see on sageli tõsi, ei ole see kindlasti kogu lugu. Migreeni sümptomid erinevad arvult, sageduselt, kestuselt ja raskusastmelt. Sinu sümptomid võivad olla hooti erinevad või elu jooksul muutuda. Vaatame mõningaid sümptomeid, mida migreeniga inimestel esineb.
13
M ig reenig a to im et u l ek
• Peavalu. Seda kirjeldatakse sageli kui tuikavat, vasardavat või pulseerivat. Tavaliselt läheb see liikudes hullemaks, nii et tekib tunne, nagu pea taoks. Valu võib tunda anda kogu peas: mõlemas pea pooles, otsmikus, kuklas või üle kogu pea. See võib hoo ajal ringi liikuda. Samuti võib valu esineda lõuas või põskkoobastes. Samas ei tekita sugugi kõik migreenihood peavalu. • Kaela- või õlavalu. Kaela- ja õlavalu on levinud ja võivad esineda iseseisvalt või migreenihoo alguses, liikudes seejärel mööda kukalt üles pähe. Samuti võib juhtuda, et valu liigub vastassuunas, peast alla kaela ja õlgadesse. • Nägemishäired. See võib tähendada vilkuvaid või säravaid tulesid, hägust nägemist või sakilisi mustreid, kas must-valgeid või värvilisi. Mõned inimesed näevad oma nägemisvälja keskel tumedat laiku ehk skotoomi. Häired esinevad üldjuhul mõlemas silmas, ent harvadel juhtudel, võrkkesta migreeni puhul (vt 12. peatükk), võivad need olla ka ainult ühel pool. Umbes tund aega enne põhihoo algust tekkivad ja seejärel kaduvad nägemishäired on iseloomulikud auraga migreenile. • Tajuhäired. Migreeniga inimese aju ei suuda välisest stimulatsioonist tulenevat tajulist sisendit, näiteks valgust, heli, lõhna või puudutust korralikult töödelda, seda isegi siis, kui migreenihoogu parasjagu ei esine. Näiteks võib sulle olla vastumeelt, kui eri tubades mängib mitu telerit, mille helid kostavad samal ajal, või siis ei suuda sa autoga sõites taluda päikesevalgust, mis läbi lehtede välgatab. • Nahatundlikkus (allodüünia). See on naha suurenenud tundlikkus, mis esineb iseäranis peanahal. Näiteks võib
14
1 . K a s o l ed m ig reenig a inim e ne ?
•
•
• •
•
•
sulle tunduda, et isegi juuste pehmelt harjamine või peanaha õrn puudutus tekitab valu. Seda esineb rohkem inimestel, kellel on sagedased migreenihood või krooniline migreen. Iiveldus või oksendamine. See varieerub kergest kuni tõsise ja äkitselt tekkivani, ent seda ei pruugi alati esineda. Kui iiveldus siiski tekib, võib olla raske valuvaigisteid sees hoida. Kõhuvalu. See esineb tavaliselt koos hoogudega, millel on selgelt eristuv algus ja lõpp, ning annab üldjuhul tunda naba ümbruses või kogu kõhus. Valu võib kesta 1–72 tundi. Mõnikord võib see olla nii tugev, et takistab igapäevaseid tegevusi. See võib esineda peavaluga samal ajal või siis mitte. Kõhuvalu näib esinevat 4–9 protsendil lastest.2 Täiskasvanutel esineb seda harvemini. Seedehäired. Mõnikord võib esineda ka kõhulahtisust või puhitusi. Kahvatu nahk. Pea- või kõhuvaluga inimesed võivad hoogude ajal või pärast seda olla näost silmatorkavalt kahvatud ning nende silmaalused võivad olla tumedad. „Udune aju“. Migreeniga inimesed räägivad sageli, et ei suuda hoo ajal selgelt mõelda. Migreen mõjutab nende keskendumisvõimet, oskust probleeme lahendada, mälu ja mõtlemiskiirust. Kõnehäired. Mõnikord ei suuda inimesed ägeda migreenihoo ajal korralikult rääkida, nad ei leia vajalikke sõnu või kõne on ebaselge.
15
M ig reenig a to im et u l ek
• Näo või jäsemete tuimus või surin. See esineb tavaliselt ühel kehapoolel, kas ainult ühes või kahes piirkonnas või jookseb kogu külge mööda alla. • Peapööritus. See võib olla pelgalt aeg-ajalt esinev sümptom või siis tõsine ja sandistav tasakaalukaotus, nagu vestibulaarse migreeni korral (vt 12. peatükk). • Unehäired. Migreenivalu võib inimesed keset ööd üles äratada. • Haigutamine ja väsimus. Tavaliselt esinevad need enne või pärast peavalu või peavalu ajal. Inimesed räägivad, et tunnevad ennast kurnatult või rampväsinult. • Tegevuse aeglustumine. Migreeniga inimesed on kirjeldanud seda kui „siirupis kõndimist“, öeldes, et nende „jäsemed oleks otsekui tinast“. Sageli on seda raske sõnadesse panna. Paljudel on raske seda tunnet kirjeldada. • Tujukõikumised. Migreenihooga koos võib esineda ärritust, ärevust ja kehva tuju. Mõned inimesed on migreenihoo ajal sügavas masenduses, ent kui hoog üle läheb, tunnevad nad ennast jälle hästi. Kui migreen muutub aga krooniliseks, hakkab see tavaliselt mõjutama igapäevaelu, tuues kaasa ärevuse ja lausa kliinilise depressiooni. Selleks puhuks on palju ravivõimalusi, nii et kui sinu vaimne tervis migreeni tõttu kannatab, räägi sellest kindlasti oma arstiga.
See ei ole tõesti „lihtsalt peavalu“ Migreeniga inimesed ärrituvad sageli, kui nende haigust „lihtsalt peavaluks“ nimetatakse, kuna tegelikult on sellel rohkelt sümptomeid. Migreenipeavalud võivad olla eri tugevusega ning peavalu ei
16
1 . K a s o l ed m ig reenig a inim e ne ?
pruugi isegi olla kõige häirivam sümptom. Milline on sinu kõige tülikam sümptom? Kas see muutub? Kui oled oma sümptomitest teadlikum, siis aitab see sul arstile või peavaluspetsialistile oma migreeni kirjeldada. Kui eeldad, et see on „peamiselt peavalu“, siis võib see viia ravini, mis ei ole sinu jaoks õige. Samuti usutakse, et „tõeline migreen“ on nii kohutav, et inimene lebab voodis ega suuda midagi teha. See ei ole sugugi õige. Paljud migreeniga inimesed näevad palju vaeva, et valu ületada ja oma igapäevaste toimetustega jätkata – mõnikord valuvaigistite abil, ent teinekord puhtast tahtejõust. Just seetõttu kirjeldavad mõned migreeniga inimesed ennast kui „migreenisõdalast“. Kuna migreeni sümptomid on nähtamatud ja neid ei ole võimalik uuringute abil tuvastada, on paljude migreeniga inimeste juttu kahjuks sageli tühiseks peetud, neid ei ole usutud või neid on häbimärgistatud. Mõned migreeniga inimesed leiavad ekslikult, et nende sümptomid ei vääri meditsiinilist tähelepanu. Mina tahan sulle aga öelda, et väärivad küll.
Migreenipäeviku pidamine Migreenipäevik aitab sul arsti või peavaluspetsialistiga rääkides oma hooge kirjeldada. Sinu haiguslugu on diagnoosi panemisel kõige olulisem, kuna migreeni pole võimalik kuidagi uuringutega tuvastada. Kui räägid, kuidas sümptomid algasid, milliseid muid mõjusid ja tundlikkusi sul esineb, milline on sinu hoogude muster, kuidas töö sinu migreeni mõjutab, mis sinu migreeni hooge vallandab ning mis aitab (ja mis ei aita), siis on need kõik kasulikud faktid, mis aitavad arstil või peavaluspetsialistil sinu haigust jälgida ja ravida. Raamatu lõpus olevast peatükist „Lisalugemist ja allikaid“ (lk 211) leiad viited allalaaditavatele
17
M ig reenig a to im et u l ek
migreenipäevikutele ja rakendustele, mis on osutunud kasulikuks paljudele minu patsientidele riiklikust migreenikeskusest. Samas võid ka ise endale kuude kaupa tabeli teha. Mistahes stiilis päevikut sa ka pead, tee see enda jaoks lihtsaks. • Kuupäev, nädalapäev ja kellaaeg. Pane kirja need päevad kuus, millal sul hoog esineb, ning mis kell iga hoog algab. • Valu. Hinda valu või mistahes muu sümptomi tugevust sulle endale loogilisel viisil. Mõne inimese jaoks toimib skaala ühest kümneni (kümme on kõige tugevam), teised eelistavad aga kolme kategooriat, näiteks „nõrk/mõõdukas/ tugev“ või „roheline/kollane/punane“. • Ravimid. Märgi üles, milliseid ravimeid sa võtsid (kui võtsid) ja mis ajal sa neid võtsid. Kui kasutad lühendeid, on see lihtsam ja kiirem, näiteks A tähistab aspiriini ja I ibuprofeeni. • Olulised sündmused. Märgi ära olulised sündmused, mis sinu migreeni hullemaks teevad: stressirohked vahejuhtumid, reisimine, peod, menstruaaltsükkel jne. Sa ei pea kirja panema, mida sa igal toidukorral sõid – mida kiirem ja lihtsam on päevikut täita, seda suurema tõenäosusega sa seda pead. Pea meeles päevik arstivisiidile kaasa võtta.
Kellel migreeni esineb? Migreenihood võivad inimest tabada lapsepõlves, täiskasvanuna ning isegi vanurieas. Poistel ja tüdrukutel esineb neid kuni teismeeani sama suure tõenäosusega, ent täiskasvanute seas on migreen naistel kolm korda levinum kui meestel. Tavaliselt esineb
18
1 . K a s o l ed m ig reenig a inim e ne ?
naistel seda sünnituseas, puberteedi ja menopausi vahel.3 Pärast menopausi muutuvad migreenihood tavaliselt kergemaks. Migreeni esineb üle kogu maailma ning aastas kogeb vähemalt ühte migreenihoogu miljard inimest4. Ehkki teadlased ei ole leidnud, et teatud etnilistel rühmadel oleks migreeniks suurem eelsoodumus, võivad kohalikud tingimused, näiteks tugev ja ere päikesevalgus või õhusaastest tingitud kehv õhukvaliteet, oma rolli mängida. Migreenihood võivad olla sagedasemad madalama sissetulekuga või haridustasemega inimeste seas, ent pole selge, kas inimesed on nende tõttu migreeni suhtes vastuvõtlikumad või on need tingitud sellest, et migreen segab tööl ja koolis käimist. Üks on aga selge: migreen on geneetiline ja pärilik haigus. Migreeni teket mõjutavad paljud geenid, mida antakse ühelt põlvkonnalt teisele edasi. Siiani on teadlased leidnud geenide kromosoomides vähemalt kolmkümmend kaheksa eri kohta, mis tõenäoliselt migreeniga seonduvad.5 Geenide mõju on suurem teatud liiki migreenide juures, kaasa arvatud auraga migreen. Teadlased usuvad, et geneetiline mõju suurendab aju tundlikkust, muutes selle sensoorsete sisendite, näiteks heli, valguse, lõhna ja puudutuse suhtes tundlikumaks. Migreeniga aju on mõjutatavam ka muudest muudatustest. Muutuv stressitase, hormoonitasemed, veresuhkru taseme langus, kehvad uneharjumused, umbne õhk, ilmamuutused ja muud tegurid võivad kõik migreeniga inimese aju mõjutada. Keskkonnal on oluline roll teatud päritud geenide sisse või välja lülitamisel – seda protsessi nimetatakse epigeneetikaks. See mõjutab tõenäosust, millega sul migreenihood välja kujunevad, kui oled pärinud neid põhjustavad geenid. Geenide „väljendumine“ – ehk kuidas rakud geenidest saadud infot sissetulevatele
19
M ig reenig a to im et u l ek
signaalidele reageerides kasutavad – on inimestel erinev ning varieerub kogu elu jooksul. Just seetõttu peetakse migreeni kõikuvaks haiguseks: hoogude tõenäosus võib kasvada ja kahaneda ning tegu on spektrihäirega, mille raskusaste suuresti erineb.
Sinu perekonna haiguslugu Kui tead, et sinu pereliikmetel on samuti migreen või on neil seda minevikus esinenud, võib see sinu ja sinu arsti jaoks väärtuslikku infot anda. Mõtle oma õdedele-vendadele, vanematele, vanavanematele, tädidele ja onudele. Kellel neist võis olla migreeni sümptomeid? Migreen on naiste seas levinum ning kuulen sageli, kuidas naissoost patsiendid meenutavad, et see oli ka nende emal ja vanaemal. Kui tundub, et oled oma perekonnast ainuke migreeniga inimene, ei tähenda see sugugi, et seda sinu perekonnas varem ei ole esinenud.
Kuidas võid olla oma migreeni pärinud? Põhjuseid, miks sa ei pruugi teada, et sinu peres on migreeni olnud, võib olla hulgem. Vanasti leiti, et paljudel inimestel, kellel olid korduvad tugevad peavalud ning kes nende ajal oksendasid, on lihtsalt „iivelduspea valud“. Mõnikord pandi migreenile vääralt diagnoosiks pingepeavalu või põletik – või ei pandudki sellele mingit diagnoosi. Lapsendatud inimestel ei pruugi olla aimu oma bioloogiliste vanemate tervise andmetest. Võib-olla sinu sugulased, nagu mõned minu patsiendidki, lihtsalt ei uurinud seda kunagi.
20
1 . K a s o l ed m ig reenig a inim e ne ?
Kui räägin täiskasvanud migreeniga patsientidega nende perekonnast, siis palun neil mõelda ka oma lastele. Kui perekonnas on esinenud palju migreeni – näiteks on neil migreeniga vanem või õde-vend –, siis kipub nende sugulastel migreen tekkima nooremas eas. Kahjuks võib migreen lastel ja lapselastel raskemini kulgeda ja hooge esineb sagedamini. Samuti tundub, et neil on suurem tõenäosus saada auraga migreen. Kui migreeni käes kannatab üks lapsevanem, siis on lapsel 50-protsendine tõenäosus samuti migreeni põdeda. Kui migreen on mõlemal vanemal, tõuseb see tõenäosus 75 protsendini.
tema isapoolne vanaema auraga migreen tema onu migreen
tema nõbu migreen
tema emapoolne vanaema ei olnud migreeni
tema isa ei olnud migreeni
tema vend ei ole migreen
tema emapoolne vanatädi migreen
tema ema aurata migreen
tema õde aurata migreen
Rose’i aurata migreen
Migreeni „päranduseks“ saamise võimalused
21