2 Kuidas seisakuid ületada Kord põrkas Olavi lennutatud droon kokku ühe kõrge puu ladvaga ja jäi sinna kinni – oksterägastikku liiga tugevasti takerdunud, et ise lahti tulla, liiga kõrgel, et redeliga järele ronida või isegi kiviga alla visata. Ka puu otsa ronimisest poleks kasu olnud: droon oli takerdunud peenikestesse okstesse. Olav tundis end samasuguses ummikus nagu droon. Mida teha? Olav otsustas, et ei tee mitte midagi. Ja see aitas tal drooni puu otsast kätte saada. Kuidas? Selle juurde kohe asumegi. Seisakud ja frustratsioon on õppides tavalised: esseega alustades võivad tühjad lehed tekitada tunde, et te ei suuda ainustki lauset välja mõelda; uus programmeerimiskood võib teid kimbatusse ajada. Mainisime juba eespool mõningaid soovitusi, kuidas vältida kognitiivset kinnistumist, nagu näiteks teisele ülesandele korraks ümber lülitumine või lühikesed puhkepausid. Ent kui mõistate pisut paremini, kuidas aju töötab, võite sellist frustratsiooni vältida ja samal ajal õppimist lausa kiirendada.
Keskendunud ja automaatne mõtterežiim suurte ja väikeste probleemide lahendamiseks Ajul on mõtlemise ja õppimise jaoks kaks täiesti erisugust režiimi. Esimest nimetatakse keskendunud režiimiks. Sellest rääkis meie raamatu esimene peatükk. Selle nimetus kirjeldab üsna täpselt asja olemust – millelegi keskendudes olete keskendunud režiimis. Näiteks võite keskenduda füüsikaülesande lahendusele. Või pingsalt uusi sõnu pähe õppida.
ÕPI NAGU PROFF
23
keskendunud
automaatne
Õppides kasutatakse vaheldumisi keskendunud (vasakul) ja automaatset režiimi (paremal).
Teist režiimi nimetatakse automaatseks režiimiks. Ka seda läheb mõtlemisel ja õppimisel tarvis.1 Automaatsel režiimil olles voogavad mõtted teil küll peast läbi, kuid te ei keskendu konkreetselt millelegi. Näiteks duši all olles, bussis sõites, jalutades või unne vajudes käivad peast läbi juhuslikud mõtted. Selles režiimis olles suudab aju eri mõtete ja ideede vahel luua seoseid, mida keskendunud olekus ei teki. Just sellepärast tulevadki inimestel uued mõtted ja värsked vaimusähvatused pähe õues jalutades või duši all olles.
Millegi uue ja keerulise õppimine tähendab keskendunud ja automaatse režiimi vaheldumist Õppides midagi üsna konkreetset, näiteks midagi sellist, mis on seotud mõne teie jaoks juba tuttava valdkonnaga, läheb vaja üksnes keskendunud režiimi. Näiteks lahendades tavalist liitmistehet nagu 14 + 32, olete keskendunud režiimis. 1
Keskendunud ja automaatset režiimi nimetavad psühholoogid vahel ka vastavalt ülesandekeskseks või puhkeseisundi võrgustikuks. Neuroteadlased kasutavad automaatse režiimi kohta terminit aju vaikerežiimi tugivõrgustik. Fox et al, 2005. 24
DR BARBARA OAKLEY JA OLAV SCHEWE
Ent mis saab siis, kui püüate selgeks õppida midagi uut ja keerulist? Oletagem, et üritate aru saada südame vatsakeste süsteemist või matemaatilistest tuletistest või õppida selgeks mingit füüsilist oskust, nagu näiteks kahekordset lööksaltot rulal1. Keskendute sellele pingsalt, siis veel pingsamalt ja veelgi pingsamalt, aga ei saa ikka pihta. Kui lubate endale aga puhkepausi – kestku see siis mõne tunni või terve ööpäeva –, võib see teid kummalisel kombel nagu võluväel edasi aidata. See ongi automaatse režiimi võlujõud. Uuesti käesolevale probleemile keskendudes tabab teid ahaa!-hetk ja korraga suudate teid painanud probleemi kallal edusamme teha. Kasutame keskendunud ja automaatse režiimi kirjeldamiseks metafoori, mis võimaldab nende erinevusest paremini aru saada. Kujutlege, et teie aju on nagu labürint, mille eri osades on teeradadena salvestunud omandatud teadmised ja kätteõpitud toimingud. Keskendunud režiimis olles liiguvad mõtted mööda neid rajatud teeradasid. 2 Neid labürindi sisse joonistunud radu kujutab ka järgmisel leheküljel olev illustratsioon. Keskendudes tuttavale teemale nagu korrutustehing, kasutate radasid, mille olete juba labürindi ühes nurgakeses valmis ehitanud. Mõne teise ülesande puhul, näiteks tegusõna pööramine õpitavas võõrkeeles, kasutate teist teerada, mille olete rajanud labürindi teise nurgakesse. Ent täiesti uue probleemi lahendamine, millele pole veel teerada rajatud, võib keskendunud režiimis keeruliseks kujuneda, sest teil ei ole veel teeradasid, mida selleks kasutada. Seega, mida see automaatne režiim siis endast kujutab? Kõige lihtsamini annab seda edasi ettekujutus tillukestest droonidest, mis suudavad kiirelt labürindi eri osade kohal liuelda. Kuna droonid võivad labürindi kohal lennata, suudavad nad luua lihtsaid seoseid aju eri osade vahel, mis 1
Neuronaalsed ühendused tekivad kaugmälus nii füüsilise kui ka vaimse tegevuse puhul. Sellest pikemalt kuuendas peatükis. 2
Teeradade rajamisest: Sekeres et al, 2017.
ÕPI NAGU PROFF
25
tavaliselt omavahel kuidagi ei seostu. Automaatset režiimi kasutatakse uue ja keerulise materjali omandamisel. See võimaldab panna aluse uuele neuronaalsele teerajale, mis viib oskuste ja arusaamiseni.
See ajulabürindi pilt selgitab metafooriliselt, kuidas aju keskendunud ja automaatse režiimi puhul töötab. Keskendunud režiimis keskendute olemasolevale teerajale, mis puudutab teile juba tuttavaid teemasid. Labürindi kohal lendavate väikeste droonide lennutrajektoorid kujutavad aga automaatset režiimi.
Mõnikord ei saa te ise arugi, kuidas automaatne režiim tegutseb, küll aga jagate ära selle ahaa!-hetke, kui saate äkitselt aru millestki, millega olete pikalt jännis olnud. Näiteks hammustate äkitselt läbi andmeanalüüsi paraja pähkli, suudate keerulise kitarrikäigu ära mängida või uuest turundussuunast aru saada. See ahaa!-tunne tekib siis, kui teie tilluke mõtteline droon on teie jaoks äkitselt uued seosed tekitanud. Mis enne tundus segane ja arusaamatu, jõuab äkitselt kohale. Kui automaatne režiim on teid juhatanud uute vaimuvälgatusteni, võite uusi ideid taas keskendunud režiimi abil edasi arendada ja tugevdada. 26
DR BARBARA OAKLEY JA OLAV SCHEWE
Sellepärast nõuabki õppimine sageli keskendunud ja auto-
PÕHIPUNKT:
maatse režiimi vaheldumist.
Senikaua kui keskendute ühele konkreetsele teemale, on automaatne režiim selle teema osas blokeeritud. Alles siis, kui pöörate tähelepanu sellelt teemalt täielikult eemale, võib automaatne režiim selle kallal tööle asuda. Selleks et automaatne režiim saaks oma võlujõudu rakendada, peate aga esmalt õpitavale probleemile pingsalt keskenduma.
Te keskendute – ehk töötate materjaliga intensiivselt –, kuni jääte toppama. Siis teete pausi ja automaatne režiim hakkab ideede kallal tagaplaanil tööle. Siis keskendute uuesti ja korraga saate teemast aru. Nõndaviisi edasi-tagasi liikudes õpitaksegi.
Kuidas automaatset režiimi käivitada Automaatse režiimi käivitamiseks tuleb kõigepealt pingsalt mingile küsimusele keskenduda, mõnda aega või kuni tunnete, et olete ummikusse jooksnud. Seejärel lõpetage sellele keskendumine. Automaatse režiimi käivitamiseks tasub seejärel tegeleda tegevustega, mis ei vaja mõttetööd – näiteks hammaste harjamine, nõudepesu, triikimine või juba eelpoolmainitud jalutamine, bussisõit, duši all käik või lihtsalt suletud silmadega voodis lebamine. Need tegevused nõuavad ehk mingil määral tähelepanu (te ei taha ju vastu seina kõndida), kuid mitte just eriti palju. Ajul on vabadus rändama minna.
NÄITED, KUIDAS AUTOMAATSEST REŽIIMIST KASU LÕIGATA • Alustage keerulise essee kirjutamist enne õhtusööki, nii saab automaatne režiim einestamise ajal tagaplaanil toimetada. • Alustage keeruka probleemi lahendamisega vahetult enne puhkepausi. • Lugege keerulisi tekstilõike enne magamaminekut – ja jätkake järgmisel päeval. • Käige mõni eriti peadmurdev või oluline probleem üle enne duši alla minekut. • Vaadake sõnavara nimekiri läbi enne poodiminekut.
ÕPI NAGU PROFF
27
Kui tähelepanu hakkab hajuma, vajute iseenesest automaatsesse režiimi. Kui pikalt see kestab, sõltub eri asjaoludest. Silmade pilgutamise ajal viibite näiteks hetkeks automaatses režiimis – kahjuks on see aga mõtteprotsesside käivitumiseks liiga lühike aeg. End mõneks minutiks unistama unustades olete samuti automaatses režiimis. Jalutades võib automaatne režiim kesta ka tunde. Päeva jooksul lülitute iseenesest keskendunud režiimi pealt automaatsele ja tagasi. Praeguseks peaks olema selge, et keskendunud olekust automaatsele režiimile üleminek ei ole veel iseenesest ajaraisk. Õppimise koha pealt on automaatne režiim strateegilise tähtsusega. Targalt kasutades võib see viia oluliste lahenduste ja vaimusähvatusteni – see režiim on tugevasti seotud loomingulisusega.1 Veidral kombel võite olla ühes küsimuses keskendunud, kuid teise puhul automaatses režiimis. See viib meid omakorda järgmise tõhusa õppimismeetodini – „raske alguse“ tehnikani.
„Raske algus“ koduste ülesannete ja eksamite lahendamisel „Raske alguse“ tehnikaga kasutatakse keerukate koduülesannete või eksamiküsimuste lahendamisel ära automaatset režiimi. Tehnika ise on lihtne: 1. Vaadake eksami- või koduülesannete küsimused kiirelt üle ja tehke linnuke iga küsimuse juurde, mis tundub eriti raske. 2. Alustage vastamist kõige raskemast küsimusest. Ilmselt jääte mõne minuti pärast sellega jänni. 3. Toppama jäädes liikuge edasi mõne kergema küsimuse juurde. 4. Kui olete ühe või mitu kergemat küsimust ära lahendanud, liikuge tagasi raske probleemi juurde. 1
28
Aju vaikerežiim („automaatrežiim“) ja loomingulisus: Kühn et al, 2014. DR BARBARA OAKLEY JA OLAV SCHEWE
Sageli võite mõne lihtsama probleemi (või probleemide) juurest raske pähkli juurde tagasi pöör-
PÕHIPUNKT:
dudes üllatuda, kui suudate nüüd selle kallal
Otsus, millal end testi tehes või koduseid ülesandeid lahendades probleemist lahti rebida võib olla sama oluline kui visadus. Sageli saavad õppurid eksamitel miinuspunkte, sest jätkavad toppama jäädes viljatult tööd keerulisemate probleemide kallal, kui oleks võinud lihtsamad küsimused juba ära vastata.
edusamme teha. See juhtub sellepärast, et ajal, kui teie tähelepanu keskendus lihtsamatele küsimustele, suutis automaatne režiim kaadri taga raskema probleemi kallal edasi töötada.1 Samuti võib olla, et kui probleemi kallal alguses pead murdma hakkasite, kippusite liialt keskenduma ühele kindlale lähenemisviisile, isegi kui see oli väär. Ajutiselt millelegi muule ümber lülitumine võimaldab teil aga end mõtteliselt justkui taaskäivitada, nii et probleemi juurde tagasi pöördudes näete seda värske pilguga.2 Kui jätate aga kõige keerukamate problee-
mide lahendamise eksami või õppesessiooni lõppu, võib juhtuda, et vaim on väsinud ning te ei suuda enam oma parimal tasemel esineda. Mis veelgi hullem, kui jätate kõige raskemad pähklid ajaliselt piiratud eksami lõppu, ei pruugi automaatsel režiimil enam tagaplaanil toimetamiseks aega jääda. Üks kitsaskoht siin siiski on: see tehnika töötab ainult juhul, kui olete ülesandeks või eksamiks valmistunud – teie automaatsel droonil on vaja olemasolevate teadmiste kobaraid, mida ühte siduma hakata. Rasket algust saab rakendada ka esseeküsimuste puhul. Alustage ülesehituse või plaani visandamisest, kuid ärge veel midagi kirja pange. Seejärel liikuge teiste küsimuste juurde ja naaske essee juurde, kui automaatsel režiimil on olnud aega tagaplaanil toimetada.
1 „Inkubatsiooniefektist“: Sio ja Ormerod, 2009, kuid siin võivad rolli mängida erinevad faktorid, sealhulgas ka kognitiivse kinnisidee vältimine (järgmine märkus).
Ebaefektiivsete ideede või probleemilahenduste külge kognitiivselt kinnistumise kalduvuse vältimisest: Lu et al, 2017 2
ÕPI NAGU PROFF
29
Kasutage automaatset režiimi mustandite kirjutamisel Aruande või essee kirjutamisel võib kõige keerulisemaks osutuda esimese mustandi koostamine, kuna kirjutamise ajal kiputakse iga kirja pandud lauset koheselt toimetama. Mõnikord loobu-
KIRJUTA VÕI SURE Dr Wickedi loodud nutirakendus Write or Die (kirjuta või sure) võimaldab seadistada sõnade arvu, mida soovite minuti jooksul kirja panna ning lisada valikuliselt helilisi või visuaalseid ärritavaid signaale, mis hakkavad tööle, kui te oma seatud eesmärgile alla hakkate jääma. Rakenduses eksisteerib ka „kamikaze režiim“, mis kustutab kirjapandu, kui te liiga aeglaselt edasi liigute. Kummalisel kombel võib selline rakendus kirjutamise isegi vahvaks muuta.
takse lausest juba siis, kui see on peas ega pole isegi veel paberile pandud. Sedasorti pedantsus võrdub samaga, kui peatuksite iga sammu järel kingapaela sidumiseks. Nii te kaugele ei jõua. Probleem seisneb selles, et nii kombineerite keskendunud režiimi (teksti toimetamise) kokku automaatsega (kirjutamisega). Katke ekraan enese takistamiseks enne kirjutama hakkamist kinni või lülitage välja, nii ei näe te ekraanile ilmuvaid sõnu. Või kirjutage käsitsi, kuid ärge lugege kirjapandut üle. Kuigi alguses võib see tehnika veider tunduda, saate peagi rütmi kätte, teksti ilma toimetamata kirja pannes. Nii jõuate oma esimese mustandiga palju kiiremini valmis. Lõppude lõpuks ongi see ju esimese mustandi mõte – midagi paberile panna, olgu see teie arvates tol hetkel kuitahes halb. Küll hiljem toimetate. Oma kirjatöö jagamine automaatse (kus toime-
tamine pole lubatud) ja keskendunud (toimetamise) režiimi vahel võimaldab teil kirjatööga palju kiiremini edasi liikuda.
Külastage automaatse režiimi aktiveerimiseks kohvikut Kui teie töö nõuab intensiivset mälukasutust, nagu näiteks sõnavara või anatoomia terminite meelde jätmisel, võib vaiksest keskkonnast abi 30
DR BARBARA OAKLEY JA OLAV SCHEWE
olla. Kui õpingud keskenduvad aga kontseptuaalselt keerulisemale materjalile, näiteks ajalooteaduse suunad, sillaehitus või mõni keeruline analüütiline kontseptsioon, võib õppimisel kasuks tulla keskkond, mis aeg-ajalt teie tähelepanu kõrvale juhib ja lubab automaatsel režiimil käivituda. See võimaldab teil raskestimõistetavate ideede juures uusi vaatenurki märgata.1 Kohvikud oma taustal kulgeva jutusumina ja juhuslike tassikolksatustega mõjuvad
POPULAARSED „TAUSTAMÜRA“ RAKENDUSED JA VEEBILEHED • • • •
Coffitivity SimplyNoise Noisli myNoise
automaatse režiimi käivitamisel päästikuna. Leidub isegi spetsiaalseid audiorakendusi, mis esitavad kohviku helisid, et võiksite kõikjal seda õhustikku nautida.
Kuidas Olav drooni kätte sai Kuidas siis Olav ikkagi drooni puu otsast lahti kangutas? Ta lihtsalt ei mõelnud enam sellele, kuidas seda kätte saada. Sellega käivitus automaatne režiim. Korraga tekkis tal idee siduda vibunoole külge õngenöör. Seejärel lennutas ta noole üle puuoksa, mille külge droon kinni oli jäänud. Nöörist sikutades võis ta seejärel raputada oksa, kus droon kinni istus, ja lõpuks kukkus see ise alla.
• • •
Selles peatükis uurisime, kuidas tõsist mõttetööd vaimulõõgastusega kombineerides keerulistele probleemidele lihtsamaid lahendusi leida. Järgmises peatükis sukeldume sügavamalt aju sisemusse ja uurime parimaid meetodeid, millega informatsiooni kaugmälusse talletada.
Kohvikutest: O’Connor, 2013. Müra segab keskendumist (töömälu): Sinanaj et al, 2015.
1
ÕPI NAGU PROFF
31
PEATÜKI PÕHIPUNKTID • Keskendunud režiim aitab lahendada tuttavaid probleeme või keerulist materjali ajusse salvestada, et automaatne režiim saaks seda töötlema asuda. • Automaatne režiim aitab uusi probleeme läbi hammustada – mistahes teemal, mida õpite, uutest raamatupidamismeetoditest otsingumootori optimeerimise ja tuulistes oludes golfi lähilöökide sooritamiseni välja. • Õppimine nõuab sageli keskendunud ja automaatse režiimi vahel pendeldamist. Millegi keeruka õppimisel on toppama jäämine tavaline – see tähendab lihtsalt, et on aeg keskendunud režiimilt automaatsele lülituda. Tehke paus või töötage vahepeal millegi muu kallal, nii saavad neuronaalsed protsessid taustal toimetada. • Kasutage „raske alguse“ meetodit. See tähendab, et alustage eksami- või koduülesannete lahendamist kõige raskematest küsimustest. Kui jääte keeruka küsimuse lahendamisega jänni, tehke paus, töötage mõne teise küsimuse kallal ja asuge mõne aja pärast tagasi keerulise probleemi lahendamise juurde. • Ärge toimetage aruande või essee esimest mustandit. Hea moodus toimetamise vältimiseks on ekraani kinni katmine või välja lülitamine, et te ei näeks, mida kirjutate.
32
DR BARBARA OAKLEY JA OLAV SCHEWE