PRUUNSELGPÕÕSALIND
Curruca communis (Sylvia communis)
PIKKUS
SIRUULATUS
KAAL
14–15 cm
19–23 cm
12–19 g
ESINEMINE: V–IX. ARVUKUS: Pesitsevaid paare 300 000 – 500 000. HÄÄLITSUSED: Kutsehüüd kähe „kräe“, erutudes täksiv „tšek-tšek-tšek“, hoiatushüüd iseloomulik „väd-väd-väd…“. Laul on väga lühike, vaid pooleteise kuni kahesekundine vuristav ettekanne. Harva laulab ka pikemalt. TOIT: Putukad, suve teises pooles ka marjad. ABIKS MÄÄRAMISEL: Suhteliselt pika sabaga, valge kurgualuse ja silmarõngaga, kollakaspruunide jalgadega. Tiivasuled on selgete roostepruunide ääristega.
96
серая славка Common Whitethroat
Dorngrasmücke pensaskerttu
PÖIALPOISS
Regulus regulus
PIKKUS
SIRUULATUS
KAAL
8,5–9,5 cm
13–15 cm
5–7 g
ESINEMINE: Aastaringselt. ARVUKUS: Pesitsevaid paare 200 000 – 300 000, talvel 200 000 – 600 000 isendit. HÄÄLITSUSED: Kutsehüüd ülipeenike „siisii-sii“ või „sri-sri-sri“, hoiatushüüd järsk „tsiih“. Laul vaikne ja väga kõrgete nootidega, enamasti „tsiididi-tsiididitsiididi…“, aga mõnikord ka teiste stroofidega täiustatud. TOIT: Väikesed putukad, nende vastsed ja munad. ABIKS MÄÄRAMISEL: Kui pöialpoisil on lai valge kulmutriip, on tegemist meil väikesearvulise liigi lääne-pöialpoisiga (Regulus ignicapilla). 98
желтоголовый королёк Goldcrest
Wintergoldhähnchen hippiäinen
KÄBLIK
Troglodytes troglodytes (Nannus troglodytes)
PIKKUS
SIRUULATUS
KAAL
9–10,5 cm
13–17 cm
8–13 g
ESINEMINE: III–X (üksikud aastaringselt). ARVUKUS: Pesitsevaid paare 250 000 – 300 000, talvel 300–800 isendit. HÄÄLITSUSED: Kutsehüüd terav „tik-tsik-tik“, ärevuses täristab „tktktk-trrrrr“, suurema ärrituse korral pikalt „ttrrrrrrrrrrrrr“ või „tserrrrr“. Laul on vali, hoogne ja kaunis, kestes enamasti 4–8 sekundit, mõnikord kauemgi. TOIT: Putukad, ämblikud ja limused, talvel ka marjad ja seemned. ABIKS MÄÄRAMISEL: Hoiab lühikest saba sageli püsti.
100
крапивник Eurasian Wren
Zaunkönig peukaloinen
PUUKORISTAJA
Sitta europaea
PIKKUS
SIRUULATUS
KAAL
12–14,5 cm
23–27 cm
16–25 g
ESINEMINE: Aastaringselt. ARVUKUS: Pesitsevaid paare 50 000 – 70 000, talvel 130 000 – 200 000 isendit. HÄÄLITSUSED: Kutsehüüd on „djutt“, vahel jadana „djuttdjuttdjutt…“. Ka „sit“ ja „siit“. Lauluversioonid on kõlavad viled, peamiselt kolm erinevat. TOIT: Putukad, talvepoolaastal ka tõrud, pähklid ja seemned. Toidumajades sage külaline, sobivad nii päevalilleseemned kui ka kaer jms. ABIKS MÄÄRAMISEL: Otsib toitu puutüvel, liikudes nii üles kui ka alla – puukoristaja on meil ainuke lind, kes liigub ka pea alaspidi. 102
обыкновенный поползень / ямщик Eurasian Nuthatch
Kleiber pähkinänakkeli
PORR
Certhia familiaris
PIKKUS
SIRUULATUS
KAAL
12,5–14 cm
18–21 cm
8–11 g
ESINEMINE: Aastaringselt. ARVUKUS: Pesitsevaid paare 60 000 – 100 000, talvel 150 000 – 200 000 isendit. HÄÄLITSUSED: Kutsehüüd vibreeriv „sriii“ ja peenike „sii-sii“. Kaks-kolm sekundit kestev laul algab paari-kolme peenikese „sii“-ga ning lõpeb „tsiuhh“-silbiga. TOIT: Putukad, keda otsib puutüvelt. Talve perioodil sööb pisut ka väikseid seemneid ja kui hakkab aias toitmiskohas käima, maitsevad talle puutüve külge seotud rasva-teraviljavorstid või -pallid. Sööb ka maha pudisenud rasva-seemnepuru. ABIKS MÄÄRAMISEL: Puutüvel liigub vaid alt üles, tehes sageli tüve ümber spiraale. 104
обыкновенная пишуха Eurasian Treecreeper
Waldbaumläufer puukiipijä
KULDNOKK
Sturnus vulgaris
PIKKUS
SIRUULATUS
KAAL
19–22 cm
37–42 cm
62–90 g
ESINEMINE: Aastaringselt (talveperioodil vähearvukas). ARVUKUS: Pesitsevaid paare 200 000 – 250 000, talvel 200–2000 isendit. HÄÄLITSUSED: Hoiatushüüd kähe „krää“ või „krääh“, kutsehüüd „skviör“, mida kostab ka laulus. Laul on väga omanäoline ja mitmekesine, esitab ka ümbrusest kuuldud helisid, sh teiste lindude laulukatkeid. Lauldes lehvitab tiibu. TOIT: Toidusedel väga mitmekesine, pesitsusajal peamiselt selgrootud, muul ajal rohkem marjad, seemned, pungad. ABIKS MÄÄRAMISEL: Kevadel helgib sulestik värviliselt, muul ajal on hallikas ja tähniline. Maapinnal toitu otsides liigub kõndides ja joostes, hüpleb üliharva. 106
скворец Common Starling
Star kottarainen