Ülar Allas
RÄNDAN EESTIS
SISUKORD
SISUKORD EESSÕNA. Lähme rändama!
8
HARJUMAA 11 LOODUSIMED 11 Jägala juga – kõige kõrgem looduslik juga 11 Tammispea Suurkivi – kõige kõrgem rändrahn 11 Türisalu pank 11 Viru raba 12 Treppoja joastik 12 Tuhala karstiala 13 MATKARAJAD 14 Järvi-Aegviidu matkarada 14 Naissaare lõunarada 14 Majakivi-Pikanõmme õpperada 14 Keila-Joa pargi loodusrada 15 PEREPUHKUS 16 Padise klooster 16 Kadrioru loss ja park 16 Viikingite küla 16 Tallinna loomaaed 16 Lennusadam 17 Vembu-Tembumaa 17 LOOD JA LEGENDID 17 Vana Toomas 17 Ülemiste vanake 18 Niguliste muumia 18 PÜHAPAIGAD 18 Lehmja tammik 18 Saula Siniallikad 19 PÕNEVAID FAKTE 19 HIIUMAA 21 LOODUSIMED 21 Kaibaldi liivik 21 Kukka kivi 21 Kärdla meteoriidikraater 21 Sääretirp 22 Kurisu neeluauk 22 Kallaste pank 23
MATKARAJAD 24 Leemeti-Õngu matkarada 24 Orjaku õpperada 24 Rebastemäe õpperada 25 Vanajõe oru õpperada 25 PEREPUHKUS 26 Kõpu tuletorn 26 Tahkuna tuletorn 26 Ristimägi 26 Hiiumaa militaarmuuseum 27 Reigi torn ehk Hiiumaa Eiffel 27 Luidja rand 27 LOOD JA LEGENDID 28 Hiiumaa paigale kinnitamine 28 Leiger ja Suur Tõll 28 Vanamees ja kits 28 PÜHAPAIGAD 28 Emmaste tamm 28 Otimägi ehk Põlise leppe kivid 29 PÕNEVAID FAKTE 29 IDA-VIRUMAA 31 LOODUSIMED 31 Valaste juga – kõige kõrgem tehisjuga 31 Narva veehoidla – kõige suurem tehisveekogu 31 Narva-Jõesuu rand – kõige pikem mereäärne liivarand 31 Porkuni järv 32 Aluoja joastik 32 Sinimäed 33 MATKARAJAD 33 Kurtna matkarada 33 Poruni matkarada 33 Kotka matkarada 34 Kauksi oja loodusrada 35 PEREPUHKUS 35 Narva Hermanni linnus 35 Narva Victoria Bastioni kasematid 35 Toila oru park 36
3
SISUKORD
Kuremäe klooster 36 Kaevandusmuuseum 36 Kiviõli seikluskeskus 37 LOOD JA LEGENDID 37 Legend Narva rüütlist 37 Põlevkivi avastamine 37 Neidepank 38 PÜHAPAIGAD 38 Jõhvi hiietammik 38 Purtse hiiemägi 38 PÕNEVAID FAKTE 39 JÕGEVAMAA 41 LOODUSIMED 41 Laiuse mägi – kõige kõrgem voor 41 Kalevipoja lingukivi 41 Kurista (Siimusti) linnamägi 41 Sõpruse park 42 Võtikvere looduskaitseala 42 Ranna tuhandeaastane tamm 43 MATKARAJAD 43 Männikjärve raba õpperada 43 Jõemõisa ja Tammeluha matkarada 44 Kirna õpperada 45 Saare järve õpperada 45 PEREPUHKUS 46 Põltsamaa ordulinnus 46 Puurmani mõis 46 Kuremaa loss, järv ja veski 46 Luua mõisa park 47 Kassinurme linnamägi 47 Palamuse 47 LOOD JA LEGENDID 48 Kui sügav on Laiuse Siniallikas? 48 Torma kiriku kukk 48 Vooremaa järved 48 PÜHAPAIGAD 48 Kalme hiiemägi 48 Süvalepa lohukivi 48 PÕNEVAID FAKTE 49 JÄRVAMAA 51 LOODUSIMED 51 Norra allikad 51 Eevakivi 51 Väätsa looduskaitseala 51 Rava tammik 52
4
Tõugussaare raba 53 Kakerdaja raba 53 MATKARAJAD 54 Tammsaare –Järva-Madise matkarada 54 Saarjõe õpperada 54 Vanapagana õpperada 54 Simisalu-Matsimäe loodusrada 55 Paide Vallitorn 56 Kirna mõis 56 Järva-Jaani vanatehnika varjupaik 56 Eesti piimandusmuuseum 57 Kilplaste teemapark 57 Valgehobusemägi 57 LOOD JA LEGENDID 58 Koigi mõisa põlemine 58 Türi kirik 58 Neli kuningat 58 PÜHAPAIGAD 58 Karjaküla hiiemägi 58 Prandi allikad 59 PÕNEVAID FAKTE 59 LÄÄNEMAA 61 LOODUSIMED 61 Põõsaspea neem 61 Silma looduskaitseala 61 Vormsi 61 Pikajalamägi 62 Matsalu rahvuspark 62 Salajõe maastikukaitseala 63 MATKARAJAD 63 Osmussaare matkarada 63 Liivanõmme õpperada 64 Marimetsa matkarada 64 Kiideva-Puise matkarada 65 PEREPUHKUS 66 Haapsalu raudteejaam 66 Haapsalu piiskopilinnus 66 Iloni Imedemaa 66 Haapsalu promenaad 67 Roosta rand 67 Paralepa rand 67 LOOD JA LEGENDID 68 Valge Daam 68 Joobnud härg 68 Rootsi kuninga külaskäik 68 IIDSED PÜHAPAIGAD 68
SISUKORD
Haeska hiiekoht Vormsi Suurallikas PÕNEVAID FAKTE
68 68 69
LÄÄNE-VIRUMAA 71 LOODUSIMED 71 Ehalkivi – mahult suurim rändrahn 71 Äntu Sinijärv – kõige selgema veega järv 71 Emumägi 71 Äntu Punamägi 72 Neeruti maastikukaitseala 72 Orguse meteoriidikraater 73 MATKARAJAD 73 Käsmu matkarada 73 Viitna loodusõpperada 74 Võsu-Nõmmeveski matkarada 75 Seljamäe loodusrada 75 PEREPUHKUS 75 Rakvere ordulinnus 75 Palmse mõis 76 Toolse ordulinnus 76 Vihula mõis 76 Lontova seikluspark 77 Võsu rand 77 LOOD JA LEGENDID 77 Rakvere tarvas 77 Rakvere raibe 78 Tapa linna nimest 78 PÜHAPAIGAD 78 Ebavere hiiemägi 78 Tammealuse hiis 78 PÕNEVAID FAKTE 79 PÕLVAMAA 81 LOODUSIMED 81 Ootsipalu oru hiiglased – kõige kõrgemad puud 81 Taevaskojad 81 Ületammi ehk Risbieteri kalju 81 Palojärv 82 Kooraste 82 Kiidjärv 83 MATKARAJAD 83 Meenikunno matkarada 83 Valgesoo õpperada 84 Roiupalu õpperada 84
Tilleoru matkarada 85 PEREPUHKUS 86 Mooste mõis 86 Sillapää loss 86 Postitee 86 Karilatsi vabaõhumuuseum 86 Eesti maanteemuuseum 87 Cantervilla loss 87 LOOD JA LEGENDID 87 Kuidas Räpina nime sai 87 Salakuulaja kivi Taevaskojas 88 Kõtajärv Moostes 88 PÜHAPAIGAD 88 Süvahavva 88 Valgjärve hiis 88 PÕNEVAID FAKTE 89 PÄRNUMAA 91 LOODUSIMED 91 Tori põrgu 91 Allikukivi koopad 91 Salevere Salumägi 91 Kihnu 92 Tuhu soo 92 Laelatu puisniit 93 MATKARAJAD 93 Riisa õpperada 93 Nigula raba õpperada 93 Rannametsa-Tolkuse loodusõpperada 94 Kabli looduse õpperada 95 PEREPUHKUS 96 Pärnu rand ja muul 96 Pärnu kuursaal 96 C. R. Jakobsoni talumuuseum 96 Lottemaa 96 Eesti muuseumraudtee 97 Alpakafarm 97 LOOD JA LEGENDID 97 Pärnu kummitused 97 Vändra karu 98 Jänes ja pakane 98 PÜHAPAIGAD 98 Panga hiis 98 Tõotusemägi 98 PÕNEVAID FAKTE 99
5
SISUKORD
RAPLAMAA 101 LOODUSIMED 101 Pakamägi 101 Pae karstiala 101 Pahkla Suurkivi 101 Õrde allikas 102 Märjamaa järtad 102 Vardi loomets 103 MATKARAJAD 103 Loosalu-Paluküla loodusrada 103 Mukri loodusrada 104 Jalase loodusrada 105 Kuimetsa karstiala õpperada 105 PEREPUHKUS 106 Varbola linnus 106 Keava linnamägi 106 Puraviku tuuleveski sepikoda 106 Mahtra talurahvamuuseum 107 Rapla jõepromenaad 107 Järvakandi klaasimuuseum 107 LOOD JA LEGENDID 107 Rummu Jüri 107 Kaiu ja Kuimetsa 108 Alu Kabelimägi 108 PÜHAPAIGAD 108 Vana-Vigala hiis 108 Paeküla Mustallikas 108 PÕNEVAID FAKTE 109 SAAREMAA 111 LOODUSIMED 111 Kaali meteoriidikraatrid 111 Panga pank 111 Vilsandi 111 Orissaare staadioni tamm 112 Küdema ja Lepakõrve kurisud 112 Viidumäe looduskaitseala 113 MATKARAJAD 114 Harilaiu matkarada 114 Koigi matkarada 114 Käkisilma-Vilsandi matkarada 115 Loode tammiku õpperada 115 PEREPUHKUS 116 Sõrve tuletorn 116 Kuressaare piiskopilinnus 116 Angla tuulikud 116 Mihkli talumuuseum 117
6
Koguva küla 117 Muhu jaanalinnufarm 117 LOOD JA LEGENDID 118 Pireti kivi 118 Hundile viiuli mängimine 118 Kuressaare linnuse luukere 118 PÜHAPAIGAD 118 Pühatu allikas 118 Üügu Silmaallikas 118 PÕNEVAID FAKTE 119 TARTUMAA 121 LOODUSIMED 121 Piirissaar – kõige suurem saar siseveekogus 121 Emajõe Suursoo – kõige suurem soostik 121 Kallaste pank 121 Järvselja põlismets 122 Tamme paljand 122 Pangodi järv 123 MATKARAJAD 123 Selli-Sillaotsa õpperada 123 Elva Väike Väerada 124 Linnutee matkarada 124 Viti järve matkarada 125 PEREPUHKUS 125 Alatskivi loss 125 Elistvere loomapark 126 Jääaja keskus 126 Ahhaa teaduskeskus 126 Vudila mängumaa 126 Tartu Ülikooli botaanikaaed 127 LOOD JA LEGENDID 127 Toomkiriku võtmehoidja 127 Tartu inimvorstivabrik 127 Karujärv 128 PÜHAPAIGAD 128 Vapramäe hiis 128 Kiigeoru hiiesalu 128 PÕNEVAID FAKTE 129 VALGAMAA 131 LOODUSIMED 131 Karula rahvuspark 131 Õdri järv 131 Helme koopad 131 Koorküla Valgjärv 132
SISUKORD
Tündre järv 132 Armuallikas 133 MATKARAJAD 133 Koiva pärandkultuuri jalgrada 133 Kekkose matkarada 133 Rebäse maastikurada 134 Murrumetsa matkarada 135 PEREPUHKUS 135 Sangaste loss 135 Otepää linnamägi 136 Taagepera loss 136 Otepää seikluspark 136 Kuutsemägi 137 Väike Munamägi 137 LOOD JA LEGENDID 137 Otepää linnamäe nõid 137 Pühajärve härra 138 Kuidas Tõrva nime sai 138 PÜHAPAIGAD 138 Helme hiis 138 Pühajärv 138 PÕNEVAID FAKTE 139 VILJANDIMAA 141 LOODUSIMED 141 Viiralti tamm 141 Sinialliku küla Siniallikad 141 Õisu maastikukaitseala 141 Labidakivi 142 Ainja järv 142 Rutu mägi 143 MATKARAJAD 143 Lilli loodusmaja õpperada 143 Parika Väikejärve õpperada 143 Loodi Põrguoru matkarada 144 Teringi õpperada 145 PEREPUHKUS 145 Viljandi lossimäed 145 Karksi ürgorg ja ordulinnuse varemed 146 Holstre-Polli vabaajakeskus 146 Heimtali mõis 146 Viljandi vana veetorn 147 Valma seikluspark 147 LOOD JA LEGENDID 147 Viljandi paadimees 147 Villu kelder 147 Korraarmastaja krahv 148
PÜHAPAIGAD 148 Ainja Sinejärv 148 Tammemägi 148 PÕNEVAID FAKTE 149 VÕRUMAA 151 LOODUSIMED 151 Suur Munamägi – kõige kõrgem mäetipp 151 Härma müürid – kõige kõrgem liivakivipaljand 151 Tamme-Lauri tamm – kõige vanem ja jämedam puu 151 Rõuge Suurjärv – kõige sügavam järv 152 Hinni kanjon 152 Ilumetsa meteoriidikraatrid 153 MATKARAJAD 153 Luhasoo matkarada 153 Paganamaa õpperajad 154 Piusa jõe ürgoru matkarada 154 Kavadi järve matkarada 155 PEREPUHKUS 155 Rõuge linnamägi 155 Piusa koopad 156 Vastseliina piiskopilinnus 156 Metsa kõlakojad 156 Uhtjärve ürgoru nõiariik ja liikluslinn 157 Pokumaa 157 LOOD JA LEGENDID 157 Tamula ja Vagula järv 157 Pühajõe vastuhakk 158 Haanjamaa muistend 158 PÜHAPAIGAD 158 Jumalamägi 158 Päevapööramise mägi 158 PÕNEVAID FAKTE 159 KASUTATUD ALLIKAD Fotode allikad
160 163
7
EESSÕNA
LÄHME RÄNDAMA! Liikumine, seiklusjanu ja soov maailma avastada on osa inimloomusest. Õnneks pole toreda perepuhkuse veetmiseks vaja kaugele troopilisele saarele reisida – Eestis leidub külluses vaimustavalt looduskauneid kohti ja inspireerivaid matkaradu. Meil on palju põnevaid interaktiivseid muuseume, kus lastel on võimalik käed külge lüüa ja mängu kaudu uusi teadmisi omandada. Seiklus pargid ja mängumaad pakuvad sportlikku meelelahutust nii väikestele kui ka suurtele. Lapsed naudivad perega ühiselt ette võetud seiklusi, sest siis on vanematel aega koos nendega lõbutseda. Koos veedetud aeg ja kogetud elamused tugevdavad peresidemeid. Kus asub Eesti suurim meteoriidi kraater? Milline on meie võimsaim muinas linnus? Kus filmiti „Viimne reliikvia”? Mis tunne on alpakat silitada? Mitu inimest on vaja, et Tamme-Lauri tammel ümbert kinni võtta? Peaaegu igas Eestimaa nurgas leidub midagi huviväärset, tuleb vaid otsustada,
8
millisesse maakonda suunduda. Teekonna planeerimisel aitavad kaasa Regio Eesti teede atlas ja Lotte atlas. Lisainfot vaatamisväärsuste, matkavõimaluste ja ajaviite-lõbustuspaikade kohta leiab veebiportaalidest, mille loetelu on siin raamatu lõpus. Lastel on perega rändamine seda põnevam, mida rohkem neid teekonna planeerimisse kaasata. Arutage marsruut omavahel läbi ja õhtu on põnevalt sisustatud. Kas veeta elamusterikas päev teemapargis, matkata järve äärde õngitsema või külastada hoopis mõnda loometöökoda? Kui vanemad ise valida ei oska, võibki retke sihtpunkti jätta laste otsustada. Enne teele asumist tuleb siiski kontrollida, kas ja millal on teemapargid ja muuseumid avatud ning kas peredele pakutakse soodustusi. Püüdke hinnata, kui kaua aega võiks kuluda iga huviväärsuse külastamisele. Parem on võtta ette korraga vähem. Liikumine on hea, kuid liigne väsimus muudab pahuraks. Seetõttu tuleks enne
EESSÕNA
kaaluda, kas pärast seikluspargis ronimist on mõistlik samal päeval veel pikale matkale minna. Teekonda kavandades jääge ikka paindlikuks. Alati võib juhtuda, et kohtate midagi põnevat, mis köidab tähelepanu ja lööb plaanid sassi. Muutused teekonnas ja ajagraafikus on sageli vältimatud ning nende pärast pole vaja meelt heita. Paljud lapsed satuvad linnast välja üsna harva ja ei tea, et looduses seiklemine võib teha palju õnnelikumaks kui nutitelefoni näppimine. Kui avastate midagi uut ja huvitavat, siis uurige seda ühiselt. Proovige näiteks koos linde vaadelda või mööda rohukõrt ronivat putukat pildistada. Perede rahakott on väga erineva paksusega. Reisides on põnev külastada teele jäävaid söögikohti ja kogeda uusi maitseid, ent kokkuvõttes võib see lõpuks üsna kulukaks minna. Piknik on kindlasti soodsam variant. Lõkke kohal toidu valmistamine on lõbus ettevõtmine ja
ühtlasi hea võimalus näidata lastele, kuidas looduses käituda ja enda järelt koristada. Ööbimisvõimaluste valik on Eestis väga lai, alates hubastest turismitaludest ja lõpetades luksuslike mõisahotellidega. Põnevaid majutuskohti leiavad ka eriliste elamuste otsijad. Miks mitte veeta öö Ohessaare tuulikus, Vango mulli hotellis, Nina põhumajas, Paekalda tünni kämpingus või hoopis Uhtjärve ürgoru nõiamajas? Samas võiks iga inimene kasvõi korra proovida, kuidas on metsas telkida. Loodushääled, tähistaevas, lõkke praksumine ja küpsevate vorstikeste aroom mõjuvad kütkestavalt ning avardavad meeli. Õhtul lõkke ääres istudes on meil aega oma pereliikmeid päriselt kuulata. Lisaks selles raamatus kirjeldatud paikadele leidub Maarjamaal veel palju-palju põnevat avastamist. Soovin kõigile rända jaile palju häid emotsioone ja rõõmsaid seiklusi!
Ülar Allas
9
10
HARJUMAA LOODUSIMED Jägala juga – kõige kõrgem looduslik juga Jägala juga kuulub Eesti tuntumate turismimagnetite hulka – see on meie kõige kõrgem ja laiem loodusliku tekkega vee lang. Jägala juga on ligi 8 m kõrge ja suurvee ajal rohkem kui 50 m lai. Aja jooksul kulutab veevool järjest paeastangut ja nii on joa juurde tekkinud 300 m pikkune kanjoniorg.
Rahvajutu järgi olevat Kalevipoeg visanud selle kivi Soomest vanapaganale järele, kui sarviline tema eest ära põgenes. Kolmest kivitükist suurimat nimetatakse Tammispea I hiidrahnuks ehk Tammispea Suur kiviks. Selle ümbermõõt on 27,7 ja kõrgus 7,8 m. Tammispea Suurkivi on Mandri- Eesti rändrahnude seas kõige kõrgem.
Peaaegu kõik Eesti hiidrahnud lebavad maapinnal lapiti, mistõttu nende kõrgus jääb laiusest väiksemaks. Haruharva asetseb rahn liistakuna püstises asendis – Kõige toredamat vaatepilti pakub Jägala Tammispea Suurkivi kuulub just nende juga kevadise ja sügisese suurvee ajal. hulka ja sellest tulebki selle erakordne kõrVesi langeb tugeva kohina saatel klindi gus. Tammispea rahnul oli oma roll täita tati astangust alla, tekitab vahtu ja keeriseid ka Vabadussõjas: kui Loksalt pommi Vihasoo külas asuvaid punaseid, olevat ning jätkab siis mööda kärestikulist jõesängi teekonda mere suunas. Kindlasti kõik külaelanikud kivi taga varjul olnud. tasub Jägala juga külastada ka talvel, mil Türisalu pank saab imetleda jäätunud veemassist moodustunud sillerdavat jääseina. Samuti on Türisalu küla juures paljanduvalt pae põnev uudistada jäist tunnelit, mis tekib kaldalt avaneb romantiline vaade Soome joa servast alla rippuva jää ja paeseina lahele, Vääna-Jõesuu rannale ja Lohuvahele. Juga on iga kord veidi erinev, isegi saare poolsaarele, kauguses paistavad kuiolete seal käinud juba kümneid või veel Paldiski tuulikud. Lääne pool ulatub Türisalu panga kõrgus 31 meetrini, idasadu kordi. poolne ots on mõni meeter madalam. Esimest korda on Jägala juga mainitud Vaatekoha juurest kulgevad mõlemale 13. sajandi keskel Taani hindamisraamapoole teerajad. Parempoolset rada mööda tusseoses läheduses asunud Koilaveskiga, on võimalik laskuda kaldajärsakut ka altmis on vanim teadaolev vesiveski Eestis. poolt uudistama. Astangu alaosas paljandub kambriumi liivakivi, ülemine osa Tammispea Suurkivi – koosneb ordoviitsiumi kivimitest. Lääne kõige kõrgem rändrahn poolses osas langeb kolmest astangust Lahemaal Tammispea küla lääneserval alla Türisalu joastik. seisab kolm kivitükki, mis on tekkinud ühe rändrahnu lõhenemise tulemusel. Algne Türisalu panga vaatekohale on lihtne kivikoljat pidi olema päratute mõõtmetega. autoga ligi pääseda ja sinna sõidetakse
11 11
HARJUMAA
sageli päikeseloojangut nautima. Alpinistid tulevad panga juurde trenni tegema ja värsked abielupaarid truudusetõotust andma. 1963. aastal filmiti Türisalu pangal „Hamletit“ ja selleks püstitati kohapeal lossi makett. Sellest peale on pangapealset kutsutud ka Hamletimäeks. Kahjuks on see imekaunis koht ajaloos tuntud ka enesetapjate lemmikpaigana. Viru raba Pindala poolest pole Viru raba kuigi suur. Ometigi kuulub see meie tuntumate rabade hulka, küllap eelkõige maanteede läheduse ja mugava juurdepääsu tõttu. Sageli tuuakse Viru rabasse külalisi välismaalt, kes soovivad lisaks pealinnale näha ka Eestimaa loodust. Läbi raba kulgev rada on 3,5 km pikkune ja suure osa sellest moodustab laudtee. Parklast 1,4 km kaugusel seisva vaatetorni juurde pääseb nii ratastooli kui ka lapsevankriga. Vaatetorn püstitati Viru rabasse 1987. aastal
12
ja see oli Eestis esimene omataoline. Suuri avaraid lagendikke Viru rabas ei leidu. Põhjast külgneb rabamassiiviga vallseljak, mida hüütakse Viru mäeks. Raba keskosas leidub rohkesti laukaid. Raja teine pool möödub endisest turbamaardlast. Kui traktorid Viru rabast lahkusid, jäi neist maha 37 ha suurune freesturbaväli. Alates 2011. aastast asuti tõsisemalt piirkonna päästmisega tegelema. Veetaseme tõstmiseks ehitati tammid ja paljale freesväljale külvati turbasammalt. Treppoja joastik Loodusteadlased nimetavad joaks veelangu, mille kõrgus on vähemalt 1 m. Kui üksteisele järgneb mitu juga, siis on tegemist joastikuga. Treppoja joastik on kahtlemata üks Eesti kaunimaid. Eriti köitev on see kevadise suurvee ajal ja lumistel talvekuudel. Külastajate jaoks on veekaskaadi juurde rajatud turvaline jalakäijate sild.
HARJUMAA
Treppoja joastikul langeb vesi alla umbes 150 m pikkusel teekonnal kuuest astangust, mille kõrgused ulatuvad mõnekümnest sentimeetrist kuni 1,5 meetrini. Kokku langeb Treppoja säng joastiku kohal 5,5 m. Kanjoni orgu pole aga astangute juures moo dustunud, sest geoloogilisel skaalal mõõdetuna on joastik suhteliselt noor ja vooluhulk pole siin kuigi suur.
nõiakaev. Rangelt võttes ei ole tegu siiski kaevuga, vaid ajutise karstiallikaga, mille kaudu maa-alustes karstikanalites voolav Tuhala jõgi suurvee ajal maapinnale tõuseb. Rahva pärimuse järgi hakkab Tuhala nõiakaev üle ääre ajama siis, kui nõiad kaevus vihtlevad. Kaev on keenud ühest päevast kuni kolme nädalani.
Tuhala jõgi kaob maa alla Virulase orus. Treppoja joastiku juures on filmitud Sellel alal paikneb ligi 80 veeneelukohta. „Uurimus film doktor Enn Vetemaa Suurim neist – Virulase karstikoobas – märkmeraamatute põhjal „Eesti näkid““ ja on Eesti pikim looduslik koobas. Virulase ansambel Hortus Musicuse muusikafilm koopa peakäigu pikkuseks on mõõdetud „Kann allikal“. Talvisel ajal võib joastiku juu- 58 m, samas ulatub väikest kasvu inimese res kohata musta kuuega vesipappi. jaoks läbitavate käikude kogupikkus 90 meetrini. Kui Virulase koopa sissekäik jääb Tuhala karstiala suurvee alla, siis võib ennustada, et nõiaKarstumiseks nimetatakse liikuva vee kaev hakkab peagi keema. mõjul maapõues toimuvat kivimite osalist lagunemist. Tuhala karstialal leidub mitmeid maapinna sissevajumisest tekkinud orge, vee neelukohti ja karstiallikaid. Kõige tuntum Tuhala karstinähtus on nn
13
HARJUMAA
MATKARAJAD Järvi-Aegviidu matkarada
27 km
Järvi-Aegviidu matkarada peetakse üheks Põhja-Eesti kaunimaks. Retk algab Järvi Pikkjärve telkimisalalt ja esimene rajalõik viib Pärnjärve äärde, kus võib teha supluspausi. Edasi kulgeb rada üle Kõnnu Suursoo ja jõuab puhtaveelise Paukjärveni, mille kaldal seisvast vaatetornist avaneb Kõrvemaa lummav vaade. Järgmised raja äärde jäävad veekogud on Linajärv, Ümarjärv ja Kaasikjärv. 14 m sügavune Ümarjärv on Põhja-Eesti sügavaim. Üle kõrgendike kulgev teekond eeldab head füüsilist vormi. Teel tuleks arvestada vähemalt ühe ööbimisega. Üheks puhkamis- ja ööbimiskohaks on Jussi järvistusse kuuluva Väinjärve põhjakaldal paiknev Jussi telkimisala. 1953. aastal muudeti Põhja-Kõrvemaa sõjaväepolügooniks ja kogu piirkond jäi kauaks tavaelanikele suletuks. Jussi järvede lähedal asuvat ala pommitati kahuritest ja lennukitelt. Seetõttu sarnaneb Jussi nõmme künklik maastik praegu põhjamaise tundraga. Kui nõmm läbitud, jõuame Soodla jõe äärde, kust pääseb üle Koonukõrve silla kaudu. Paar kilomeetrit hiljem möödub rada Riistakõrve rabast. Enne Aegviidu alevisse jõudmist jäävad raja äärde veel Harakajärv, Änni järv ja Linajärv. Naissaare lõunarada
12 km
Kultuurirajana tuntud Naissaare lõunarada võib läbida nii jalgsi kui ka jalgrattaga. Rada saab alguse Naissaare sadama lähedalt ja kulgeb esmalt piki Noodamajaranda. Saare
14
kagutippu jõudes võib teha peatuse Hülkari puhkekohas, kus on parim kohalik supelrand. Samas seisab ka 15 m kõrgune tulepaak. Teekond jätkub piki lõunarannikut ning möödub kohast, kus 1912. aastal alustati Eesti patarei nr 5 rajamist. Seejärel jõutakse Männiku külla, mis ehitati Nõukogude sõjaväe kasarmulinnakuks. Küla on kitsa rööpmelise raudtee kaudu ühenduses sadamaga. Järgnevalt viib matkarada Lõunakülla ning möödub Pärnumaalt kohale taritud Omari küünist. Lõunaküla lääne servas asub Vallimägi, kuhu 1727. aastal rajati Peeter I käsul bastion. Vallimäe külje all paikneb kalmistu Krimmi sõjas hukkunud inglastele. Olles möödunud Püha Maarja kirikust, jätkub lõunarada läbi kuusiku Nõukogude armee rajatud miiniladude suunas. Ligi 20 ha hõlmav miiniladu oli Läänemere suurim. Ladude lääneservast leiame kaitsealuse Põlendikukivi. Viimane rajalõik viib matkajad saare idarannikule, telkimisalale ja lõpuks tagasi sadamasse. Majakivi-Pikanõmme õpperada
7 km
See 8-kujuline rada saab alguse Juminda poolsaare idakaldalt Leesi-Hara teeäärsest parklast. Hakatuseks tervitab matkajaid 3 m kõrgune Onnikivi. Rada kulgeb läbi männiku ja tõuseb siis kivikülviga üle puistatud kõrgendikule. Tee ääres paiknev ojasäng on tegelikult vanast ajast pärinev kuivenduskraav. Juminda poolsaare keskosa ilmestavad endised rannavallid ja nendevahelised sooribad. Pinnavormide asetus peegeldab
HARJUMAA
kunagist liustike liikumist. Koos jääga sattus Jumindale ka 7 m kõrgune Majakivi. See on Eesti suuruselt kolmas rändrahn. Redeli abil võib ronida rahnule kivikuningat mängima. Edasi siirdub matkarada üle Aabla rabaserva. Raba kujunemine algas ligi 7000 aasta eest, mil maapind kerkis ja endiste rannavallide vahele jäi merest eraldunud laguun. Rabaservast tõuseb trepp Pikanõmme luitele, mille tipp on ühtlasi poolsaare kõrgeim punkt. Ümbruse nautimiseks on luiteharjale rajatud vaatetorn. Selle juurest suundub rada põhja, pöördub paremale ja ületab siirdesoo riba. Enne parklasse naasmist tuleb veel läbida ala, kus kunagi laiusid heinamaad. Muistseid kiviaedu ja piirikive on näha veel praegugi. Keila-Joa pargi loodusrada
3 km
Keila-Joa loodusrada sobib pärastlõunaseks jalutuskäiguks ja on jõukohane ka lastega peredele. Kohalik tõmbenumber on mõistagi Keila juga, millel on kõrgust 6 ja laiust 60–70 m. Kui võtta arvesse kõrgust ja
vooluhulka, kuulub Keila juga Eestis jugade esikolmikusse. Õhtuti on juga valgustatud, et vaatepilti saaks ka hämaras nautida. Juba 1555. aastal tegutses Keila joa lähistel veski. Mõisakoht tekkis Keila-Joale 17. sajandi hakul. Aastal 1827 sai mõisa omani kuks Alexander von Benckendorff, kes laskis jõe paremale kaldale rajada uhke härrastemaja ja kavandas jõekallastele idüllilise maastikupargi. Park on liigirikas – siin kasvab ligi 80 puu- ja põõsaliiki. 1928. aastal valmis Keila-Joa veski juures hüdroelektrijaam, mis tootis energiat lossile ja ümberkaudsetele taludele. Samas tegutses ka kalakasvatus. Praeguseks on Keila- Joa mõis eravalduses ja põhjalikult restaureeritud. Varem oli pruutpaaridel tavaks abielu tõotuse kinnitamiseks Keila jõe sildade külge lukk kinnitada. Paraku soodustavad lukud sillakettide roostetamist. Pulmalukke võib kinnitada „Kahe südame“ skulptuuri külge.
15
HARJUMAA
PEREPUHKUS Padise klooster Padisel asub Põhja-Euroopa ainus terviklikult säilinud tsistertslaste klooster. Ilmselt valiti Padise kloostri asukohaks seetõttu, et see kant oli hõredalt asustatud. Lisaks leidus ümbruses sobivat põllumaad ja jõgi vesiveski ringi ajamiseks. Taani kuninga loal alustati ehitustöödega 14. sajandil ja need kestsid vaheaegadega üle 200 aasta. Liivi sõjas täitis Padise klooster linnuse otstarvet. 17. sajandil sai kloostri omanikuks Riia linnapea von Ramm, kes kasutas seda eluhoonena. 1766. aastal puhkes kloostris tulekahju ja pärast põlengut seisis ehitis pikka aega varemeis. Tänaseks on Padise kloostris läbi viidud mahukad restaureerimistööd. Kloostrit on kasutatud filmide „Karoliine hõbelõng“ ja „Musketärid 20 aastat hiljem“ võttepaigana.
tsaaripere suveresidentsiks. Katariina I auks hakati lossi- ja pargiansamblit kutsuma Catharinenthaliks. Eestipäraselt mugandus see peagi Kadrioruks. Valitseja ja tsaarinna ruumid asusid teisel korrusel, kolmas korrus oli mõeldud lastele ja lähikondlastele. Tiibhoonetes asusid ruumid külalistele ja kammerhärradele. Samal ajal veeti lossipargi jaoks kohale mulda, istutati puid ja kaevati pikki kanaleid, et saada basseinide jaoks vett. Praegu tegutseb Kadrioru lossis kunstimuuseum. Pargis pakuvad silmailu Luigetiik, rosaarium ja lilleaed. Viikingite küla Viikingite küla teemapark pakub kõigile võimalust eemalduda hetkeks kiirest elutempost ja saada osa viikingite ajastu eluolust. Viikingite külas asub muinaslinnus, sepikoda, suitsusaun ja püstkoda. Ei puudu ka palkidest vahitornid, kiviheitemasin ja teadjanaise loitsukoda. Proovida saab viikingite sõjavarustust ja isegi pealiku sängis pikutamist. Lisaks näeb teemapargis Eesti suurimat šamaanitrummi ja ligi 300 aasta vanuse vahtrapuu sisse ehitatud kaminat. Soovi korral võib osaleda aardejahil koos viikingilaeva ja sõjapealikuga või omaenda püütud kalaga keha kinnitada. Mõistagi pakutakse ka elamusmajutust. See, kes leiab Viikingite külast luukere, saab majaemandalt kingituse. Tallinna loomaaed
Kadrioru loss ja park Kadrioru loss kuulub Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimate näidete sekka. Selle ehitamist alustati 1718. aastal Peeter I korraldusel. Loss kavandati
16
Tallinna loomaaed avas külastajatele väravad 25. augustil 1939. aastal Kadriorus. Üheks esimeseks eksponaadiks oli ilves Illu, kelle Eesti Laskurliidu võistkond oli Helsingi MM-võistlustelt kingitusena kaasa toonud.
HARJUMAA
184 koopiat, kahureid, miine ja palju muud põnevat. Vembu-Tembumaa
Illut on kujutatud ka loomaaia embleemil. 1983. aastal koliti loomad Kadrioru pargi servalt Veskimetsa, kus varem asusid sõjaväelaod. Järk-järgult on loomaaias avatud uusi aedikuid ja põnevaid ekspositsioone. Praegu kuulub loomaaia kollektsiooni üle 11 000 isendi enam kui 500 liigist. See on Põhjamaade parim valik. Muu hulgas saab näha maailma suurimat kalju kitsede ja mägilammaste esindust. Tallinna loomaaed on avatud iga päev. Lennusadam Lennusadama ja vesilennukite angaari rajamist alustati Tallinnas 1916. aastal tsaar Nikolai II korraldusel. Angaar on iseenesest tõeline ehitusmälestis. Nii suuri ilma sisemise toestuseta raudbetoonkupleid polnud enne seda kuskil maailmas. Praegu tegutseb Lennusadamas meremuuseum, mis kuulub Põhja-Euroopa kõige uhkemate hulka. Üks populaarsemaid muuseumi eksponaate on allveelaev Lembit – see on maailmas kõige kauem vees olnud allveelaev. Ühtlasi on Lembit ainus enne Teist maailmasõda ehitatud sõjalaev, mida Baltikumis näha saab. Lisaks on võimalik Lennusadamas uudistada aurik-jäämurdjat Suurt Tõlla, kuulsa Briti vesilennuki Short
Eesti vanim kogupere-mängupark asub Kurtnas Raplamaa piiri lähistel. Vembu ja Tembu on Uno Leiese lastelavastusest tuttavad ahvipärdikud, kes põgenesid loomaaiapuurist vabadusse ning hakkasidlinnas lõbusaid vempe ja tempe korda saatma. Vembu-Tembumaa on üles ehitatud nii, et seal jätkuks tegevust terveks päevaks kõigile pereliikmetele alates väikelastest kuni vanavanemateni. Külastajad saavad lustida batuutidel, basseinides, vesiliumägedel, sõita kartauto ja ATV-ga ning leida huvitavaid tegevusi mängudemajas. Üks põnevamaid atraktsioone on Tembu-hüpe, mis võimaldab teha hüppeid ja saltosid kuni 8 m kõrgusele. Pargis on mitu söögikohta, aga soovi korral võib ise head-paremat kaasa tuua ja kohapeal grillida.
LOOD JA LEGENDID Vana Toomas Kunagi ammu toimus Tallinnas ammu laskmise võistlus, kus tuli alla lasta posti otsa kinnitatud papagoi kuju. Kui pikka aega keegi linnule pihta ei saanud, otsustas võistlusi jälginud Toomase-nimeline poiss samuti kätt proovida. Suur oli kõigi üllatus, kui tal õnnestuski märk alla lasta. Poiss oli madalast seisusest ja talle ei olnud võimalik auhinda anda. Selle asemel saadeti noormees linna kulul kooli ja võeti hiljem teenistusse linnavahina. Toomas sirgus uhkete vuntsidega meheks. Kui ta
17
HARJUMAA
Niguliste muumia
vanaks jäi, hakati teda hüüdma Vanaks Toomaseks. Pärast Toomase surma otsustasid raehärrad tema auks tellida tuulelipu, et kõik mäletaksid tublit kodanikku, kes oli alati valmis kodulinna kaitsma. Ülemiste vanake Igal sügisel tõuseb Ülemiste järvest üks hall vanamees, läheb Tallinna linnaväravasse ja küsib väravavahilt: „Kas linn on juba valmis või on ehitamine veel pooleli?” Tavaliselt on linnades ikka mõni ehitustöö käsil. Kui aga ehitamine on tõesti seisma jäänud, ei tohi väravavahid kohtu korraldusel seda mingil juhul järvevanale öelda. Nimelt on teada, et vanamees tahab linna ära uputada, kui see valmis saab. Iga kord peavad vahid vastama, et linn pole sugugi valmis ja seda ehitatakse veel mitu aastat. Seepeale vangutab hall vanamees tigedalt pead, pobiseb arusaamatuid sõnu, pöörab ringi ja läheb järve tagasi. Ülemiste järv paikneb all-linnast märksa kõrgemal ja vanasti voolas järvevesi suurvee või tormi tõttu mitu korda linna. Küllap seetõttu sündis ka legend järvevanakesest.
18
Põhjasõja päevil vangistasid rootslased Narva lahingus hertsog Charles de Croy, kes sõdis Peeter I poolel. Mees saadeti Tallinna ja lasti seal ausõna peale vabaks. Tallinnas veetis de Croy aega veini juues ja täringuid mängides ning laenas selleks sageli raha. Kui hertsog ootamatult suri, otsustasid võlausaldajad takistada surnukeha matmist seni, kuni sugulased on ta võlad tasunud. Nii pandigi de Croy kirstu ja viidi Niguliste keldrisse hoiule. 100 aastat hiljem avastati, et surnukeha on muutunud muumiaks. Arstid arvasid, et see toimus tänu salpeetrile, mida kasutati kiriku ehituskivide vahel sideainena. Rahvas oletas aga, et mumifit seerumise põhjuseks oli hoopis alkohol. Muumiast sai mitmeks aastakümneks Niguliste kiriku vaatamisväärsus. Alles 1879. aastal sängitati hertsogi säilmed krüpti.
PÜHAPAIGAD Lehmja tammik Lehmja tammik asub Jüri alevikus ja hõlmab 12 ha ala. Enamik Lehmja h iiepuudest on 200 või 300 aastat vanad, vanimate tammede iga aga ulatub 4 sajandini. Lehmja tammik on kõige põhjalikumalt uuritud hiis Eestis. Arvatakse, et tammik on samal kohal kasvanud juba 6000 aastat. Rahva suu teab rääkida mitut lugu puudeks muutunud pulmalistest. Seetõttu on usutud, et Lehmja tammed on tegelikult inimesed ja kui puid vigastada, voolab neist verd. Tammede vahel kasvavad sarapuud ja pärnad. Hiiesalu edelaosas paikneb pärnadest moodustunud ring, mida on peetud ohvrikohaks või Rootsi sõdurite hauaks.
HARJUMAA
Saula Siniallikad Siniallikad asuvad Kose vallas Tallinna-Tartu maantee ja Pirita jõe vahel. See on paik, kus kümned tõusuallikad moodustavad kolm allikajärvikut. Eri värvitooni tõttu kutsutakse neid Siniallikaks, Mustallikaks ja Valgeallikaks.
Pärimuse järgi käidi Siniallika juures ohverdamas ja abi otsimas mitmekümne versta tagant. Kõige rohkem on siin ravitud silmaja nahahaigusi. Ravimisel pesti haiget kohta allikaveega. Vett viidi kaasagi. Kõige kergem on haigustest lahti saada vana kuu neljapäeva ehk reede öösel. Selleks et allikas tõesti aitaks, toodi talle enne vee võtmist ande, näiteks hõberaha või viljateri.
P Õ N E V A I D ➦ Eesti suurim ohvrikivi on Muusika külas asetsev Ukukivi. Ukukivi kõrgus on 5,7 ja ümber mõõt 35 m. Kivil asub kausjas lohk. Usuti, et lohku kogunenud vihmaveel on ravivad oma dused. Kui lohus vett ei olnud, võis seda sinna ise valada.
➦ Assaku nõiakivil on rohkem lohke kui ühelgi teisel Põhja-Euroopa kivil. Kokku on nõiakivil loendatud 405 väikest lohukest. Vanasti viisid inimesed kivile ande: viljateri, jahu ja vahel ka hõbemündi.
➦ Meie
ametlik lumekihi paksuse rekord pärineb Lasnamäelt. 1924. aastal mõõdeti Lasnamäe nõlval veebruari viimase kümne päevaku lume keskmiseks sügavuseks 104 cm.
F A K T E Lumekihi paksuse mõõtmisega tehti Eestis algust 1891. aastal.
➦ Suur-Pakri
on tänapäeval meie suurim elaniketa saar. Teise maailmasõja päevil võttis Nõukogude sõjavägi Pakri saared enda kont rolli alla ja kohalikud elanikud pidid lahkuma. Hoolimata nimest jääb Suur-Pakri pindala poolest Väike-Pakrile alla.
➦ Harjumaal
asub kõige rohkem Eesti eelajaloolisi leiupaiku. Kõige suurem muinasvara on leitud Kose alevikus. 1982. aastal avastati seal kraavi kaevates üle 1700 mündi, mis pärinesid 10.–12. sajandist. Enamik münte on vermitud Saksamaal.
19
