TSÜKLODROOM Selle talve üks suuremaid huviväärsusi Pariisis on hr Guignard’i leiutis tsüklodroom, mis hiljuti avati Montmartre’i bulvaril majas nr 14. Rullikutele paigutatud jalgratas ei ole enam kellelegi uudis ning paljud meist parandavad oma kehalist olekut just sellistel aparaatidel harjutades. Nüüd on kõik rattavõidusõitjad tänu võlgu Pariisi antreprenöörile hr Murelile, kelle sisevõidusõidurajal võib korraldada põnevaid jalgrattavõiduajamisi ohutult ning ilmastikutingimustest täiesti sõltumata. Neli sõitjat istuvad rataste selga. Iga sõiduki tagumise ratta alla paigutatud rullik on ühendatud mõõteriistaga, mis näitab nii kiirust kui ka läbitud vahemaad, ning pisikese jalgrattamudeliga, mis liigub järeletehtud võidusõidurajal. Nelja väikese jalgratta liikumine vastab täpselt tõeliste võistlejate poolt läbitud vahemaale, nii et pealtvaatajad võivad jälgida võistluse käiku nagu päris võidusõidurajal. Kõlab püstolipauk ja võiduajamine algab. Sedamööda, kuidas kiirus kasvab, kummarduvad sõitjad üha sügavamale juhtraua kohale. Kiirusenäitaja osuti roomab aeglaselt mööda skaalat: 25 miili tunnis, 30, 32 ... Publiku hulgast kostab ergutushüüdeid. Õhujalgrattur [1888]
Tsüklodroom [1897]
18
VELODUŠŠ Üks kuulus Inglise firma tutvustas hiljuti Pariisi jalgrattanäitusel põnevat uudist – velodušši. See riist ühendab täiuslikul viisil hommikuse pesemise kehalise harjutusega. Velodušš on jalgratta ja duši kombinatsioon, milles jalgade väntamise töö ei lähe raisku; see kasutatakse ära vee pumpamiseks paagist. Mida kõvemini pedaalidele vajutada, seda tugevam on veejuga. Veepaagi alla võib paigutada veesoojendi ja niiviisi võtta kuuma dušši. Meie arvamist mööda on velodušš eriti kasulik jalgrattaklubides ja koolides, mida on viimasel ajal tublisti juurde siginenud. [1897]
Kodune treeninguseade [1888] Võistlejad heidavad salaja pilgu mõõteriistale ja suurendavad kiirust. Juba voolab higi nende otsaesiselt, kuid kiirus aina kasvab ... 35 ... 40 miili tunnis ... Üks võistleja jõuab pikkamööda teistest ette, tema kiirusemõõtja ronib 45. jaotiseni ja siis üle selle. Vägevate kiiduavalduste saatel jõuab ta uskumatu kiiruseni: 50 miili tunnis! Et läbida tuleb 30-miiline teekond, siis on pealtvaatajad ikka veel elevil. Kui võidukas sõitja viimaks lõpujoone ületab, puhkeb aplaus. Sellega tänab publik suurepärase spordivõistluse eest, mis võis toimuda tänu hr Guignard’i tsüklodroomile, kuigi väljas oli paks lumesadu ja teed jäätunud.
Harperi “Unitsikkel” [1894]
19
ELUPÄÄSTJA Hr Traugott Beck Newarkist New Jersey osariigist Ameerika Ühendriikides on leiutanud elupääste aparaadi. Selle ülemine osa kujutab endast ujuvpoid, mille sees kandja oma käsi ja pead vabalt liigutada võib. See annab õnnetule merehädalisele peale võimaluse veepinnal püsida ka täieliku kaitse halva ilma eest. Ülemisse ossa saab paigutada toidumoona ja joogivett kuuks ajaks. Kui meri on tormine, võib ülemise osa sulgeda, sest merehädaline saab välja vaadata aknast ning õhku saab ta kõvera õhutoru kaudu. Elupäästja on valmistatud veekindlast purjeriidest, mis on kinnitatud metall rõngaste külge, kuna veekindlad püksid ja metall äärtega kummisaapad annavad kaitset kõvade kivide ja ablaste kalade eest. [1877]
Uus ujumisvahend [1880]
PEAKAITSEKIIVER Praegu, mil reisimine maal ja merel nii tormiliselt areneb, on kummaline, et leiutajad on pööranud vähe tähelepanu elupäästevahenditele. Ameeriklane hr Francis P. Cumberford on leiutanud kiivri, mis võib mereõnnetuse korral olla suureks abiks. Kiiver on tehtud kummist ja hoiab tihedalt pea ning kaela ümber. Silmade kohal on klaasist aknad ja kukla pool tühi ruum, mis on auke täis ja vormitud nii, et selle kaudu võib imeda hingamiseks õhku. Õõnsusesse tunginud vesi valgub ära kiivrisse pääsemata. Kiivris on suu kohal auk, mida saab sulgeda kummist punniga. Vajaduse korral võib punni asendada häält kõvendava pasunakujulise kõnetoruga. Seda kiivrit võib kasutada ka laevades, et anda kaitset vihma ja lume eest. Kergemat mudelit võivad daamid kanda kui ujumismütsi.
UJUMISVAHEND Hr Gamonet Lyoni linnast Prantsusmaal on leiutanud kasuliku aparaadi neile, kes ei oska ujuda. Käepide, mida ujuja liigutab parema käega, paneb käima taga asuva seadme, mis on ehitatud nii, et kui seda edasi tõmmata, on ta koos, kui aga tagasi lükata, läheb laiali. Tänu sellele liigubki ujuja edasi. India kummist täispuhutud kotid hoiavad ujujat vee peal.
Beeki elupäästja [1877]
71
MASIN ERAKORRALISTE ELAMUSTE TEKITAMISEKS Hr Carron, insener, kes elab Prantsusmaal Grenoble’i linnas, on välja mõelnud masina, mis peaks tekitama vaimustust kõigis, kes armastavad teravaid elamusi. Seda masinat kavandades pidas leiutaja silmas ennekõike neid, kes tunnevad rõõmu rammestavaist tundmustest, mida tekitab kõrgel kiigel kiikumine või väga kiiretel kelkudel järskudest mäenõlvadest alla kihutamine. Et välja kutsuda sellest veel tugevamaid elamusi, kavatseb ta anda publikule võimaluse 325 jardi kõrguselt vabalt alla langeda. Seda võimaldab Eiffeli torn, mis on just nii kõrge. Kui hr Carroni arvestused on õiged, saavutatakse niisuguse vaba lennu lõpul kiirus 84 jardi sekundis ehk 172 miili tunnis. See on kiirus, millega pole varem liikunud ükski inimolend. Võrdluseks olgu teada, et meie kõige kiiremad rongid läbivad umbes 32
jardi sekundis ehk umbes 65 miili tunnis. Niisugune vaba langemine oleks tõepoolest peadpööritav kogemus. On kerge 325 jardi alla kukkuda, kuid tänase päevani on kaheldud, kas inimene suudab sellega toime tulla ja ellugi jääda. Leidur on selle mure murdnud. Ta kavandas mürsukestakujulise puuri, milles on 13 jala kõrgune ümmargune kamber läbimõõduga 10 jalga. Kambris on viieteistkümne inimese jaoks ringikujuliselt paiknevad hästi polsterdatud tugitoolid. Põrandaks on 20-tolliste spiraalvedrudega madrats. Mürsu alumine pool koosneb mitmest üksteise sees olevast metallkoonusest, mis suurendavad vetruvust. Seadeldise kogukõrgus on peaaegu 3 jalga ning ühes elektrivalgustusaparaatidega kaalub ta kümme tonni.
Sellel hiiglaslikul mürsul kavatsetakse lasta alla kukkuda 325 jardi kõrguse Eiffeli torni tipust. Et mitte pihuks ja põrmuks puruneda, langeb mürsk šampanjaklaasikujulisse tiiki, mis on vett täis. See tiik on 60 jardi sügav ja tema suurim läbimõõt on 54 jardi. Vesi ongi löögi summutaja. Hr Carron kinnitab, et selle iseärasuse ja samuti sees olevate vedrude tõttu ei ole maandumisel tuntav tõuge seesolijatele üldse ebameeldiv. Kui nad on väljunud, võib hiigelmürsu uuesti Eiffeli torni tippu vinnata, et anda teistele seikluseotsijatele võimalus tunda kukkumisest erutavat võbinat. Leiutaja arvates saab mürsku kasudega pruukida, kui võtta igalt sõitjalt kakskümmend franki, mis ei ole nii peadpööritava elamuse jaoks sugugi mitte liiga kõrge taks. [1891]
Vasakul: veega täidetud tiik; keskel: mürsuehitamise üksikasjad; paremal: 15 reisijat mahutava kambri sisemus [1891]
84