Thomas Nagel Mida see kõik tähendab?
Thomas Nagel Mida see kõik tähendab? Väga lühike sissejuhatus filosoofiasse
INGLISE KEELEST TÕLKINUD MARI OLLINO
Algupärand: Thomas Nagel What Does It All Mean? A Very Short Introduction to Philosophy Oxford University Press, 1987 Copyright © 1987 by Thomas Nagel “What Does It All Mean?” was originally published in English in 1987. This translation is published by arrangement with Oxford University Press. Postimees Kirjastus is solely responsible for this translation from the original work and Oxford University Press shall have no liability for any errors, omissions or inaccuracies or ambiguities in such translation or for any losses caused by reliance thereon. Raamatu väljaandmist toetas Postimehe Fond. Inglise keelest tõlkinud Mari Ollino
Autoriõigus. Tõlge eesti keelde.
Toimetanud Jürgen Tamme
Mari Ollino, 2021
Korrektuuri lugenud Lembi Kaasik
Eestikeelse väljaande autoriõigus:
Kujundanud Britt Urbla Keller
AS Postimees Grupp, 2021
Küljendanud Liina Valt
Postimees Kirjastus
Projektijuhid: Katrin Jaaska, Merit Kask
kirjastus.postimees.ee
Kõik õigused kaitstud. Selle raamatu ühtegi osa ei tohi reprodutseerida ega edastada ühelgi kujul ega ühegi vahendiga ilma autoriõiguse omaja kirjaliku loata. ISBN (trükis) 978-9916-603-76-5
ISBN (elektrooniline väljaanne)
Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda
978-9916-603-77-2
Sissejuhatus 7 Kust me üldse midagi teame? 13 Teised teadvused 25 Keha ja vaimu probleem 33 Sõnade tähendus 43 Vaba tahe 51 Õige ja vale 63 Õiglus 79 Surm 89 Elu mõte 97
sissejuhatus
See raamat on põgus sissejuhatus filosoofiasse inimestele, kellel pole sellest ainest vähematki aimu. Harilikult hakkavad inimesed filosoofiat õppima alles ülikoolis ja enamik lugejaid ongi tõenäoliselt ülikooliealised või vanemad. Ent selles pole süüdi filosoofia olemus ning oleksin väga rõõmus, kui raamatu võtaksid kätte ka abstraktsete ideede ja teoreetiliste argumentide vastu huvi tundvad intelligentsed keskkooliõpilased. Meie analüüsivõime on sageli kõrgelt arenenud juba siis, kui me maailmast veel kuigi palju ei teagi, ning neljateistkümnenda eluaasta paiku hakkavad paljud inimesed mõtlema filosoofilistele küsimustele − mis on päriselt olemas, kas me üldse midagi teame, kas miski on õige või vale, kas elul on mõte, kas surm on lõpp. Neist küsimustest on kirjutatud tuhandeid aastaid, kuid nii-öelda filosoofilist toormaterjali ei saa me muistsetest kirjatöödest, vaid otse maailmast ja meie
Mida see kõik tähendab?
7
suhtest sellega. Seetõttu kerkivadki eelmainitud küsimused üles üha uuesti ja uuesti inimeste mõtteis, kes pole neist teemadest sõnakestki lugenud. Raamatus käsitletakse üheksat filosoofilist probleemi, mille mõistmiseks pole tingimata tarvis tunda mõttelugu. Ma ei räägi kuulsatest iidsetest filosoofilistest kirjutistest ega nende kultuuritaustast. Filosoofia tuum peitub teatud küsimustes, mis mõtleva inimese segadusse ajavad, ja filosoofiaõpinguid on kõige parem alustada otseselt nende üle mõtiskledes. Kui oled seda teinud, oskad paremini hinnata nende mõtlejate tööd, kes püüdsid lahendada samu probleeme. Filosoofia erineb loodusteadustest ja matemaatikast. Erinevalt loodusteadustest ei põhine see eksperimentidel ega vaatlustel, vaid ainult mõistusel. Erinevalt matemaatikast puuduvad filosoofias otsesed tõestusmeetodid. Filosoofia seisneb küsimuste esitamises, argumenteerimises, ideede järeleproovimises, võimalike vastuargumentide kaalumises ja ideede toimimise üle juurdlemises. Filosoofia uurib peamiselt sääraseid levinud ideid, millega puutume kokku iga päev neile pikemalt mõtlemata. Ajaloolane võib küsida, mis juhtus millalgi minevikus, kuid filosoof küsib, mis on aeg. Matemaatik võib uurida arvudevahelisi seoseid, kuid filosoof küsib, mis on arv.
8
thomas nagel
Füüsik uurib aatomi ehitust või püüab mõtestada gravitatsiooni, kuid filosoof küsib, kuidas me teame, et väljaspool meie teadvust üldse miski eksisteerib. Psühholoog võib uurida, kuidas lapsed keele ära õpivad, kuid filosoof küsib, mis annab sõnale tähenduse. Igaüks võib mõelda, kas piletita kinosaali hiilimine on vale tegu, kuid filosoof küsib, mis teeb teo õigeks või valeks. Me ei saaks elada, pidamata enesestmõistetavaks aega, arve, teadmisi, keelt, õiget ja valet, kuid filosoofias uurime nende olemust ja püüame seeläbi õppida paremini mõistma maailma ja iseendid. See pole mõistagi lihtne. Mida elementaarsemaid ideid sa uurid, seda vähem tööriistu on sinu käsutuses. Mitte midagi ei saa eeldada ega enesestmõistetavaks pidada. Filosofeerimine on seetõttu kerget peapööritust tekitav tegevus ning enamik selle tulemusi ja tõdesid seatakse varem või hiljem kahtluse alla. Kuna usun, et filosoofiat on kõige parem õppida konkreetsetele küsimustele keskendudes, ei ürita ma mõtteteaduse olemust pikemalt lahata. Üheksa filosoofilist küsimust, mida selles raamatus käsitlen, on järgmised: Teadvusvälise välismaailma tundmine Teiste inimeste teadvuse tundmine Teadvuse ja aju seos Kuidas toimib keel
Mida see kõik tähendab?
9
Vaba tahte võimalikkus Kõlbluse alused Millised ebavõrdsused on ebaõiglased Surma olemus Elu mõte Need on vaid mõned filosoofilised probleemid väga paljudest. Selles raamatus lähtun neid küsimusi uurides iseoma arusaamadest, mitte tingimata enamiku filosoofide tõekspidamistest. Ilmselt ei leia me nagunii ühtegi nende küsimustega seotud veendumust, mis oleks omane enamikule filosoofidele. Filosoofid pole sugugi ühel meelel ja igal filosoofilisel probleemil on rohkem kui kaks tahku. Mina arvan, et enamik neid probleeme on endiselt lahendamata ja vahest ei leitagi mõnele küsimusele iialgi vastust. Ent minu eesmärk siin ei ole anda vastuseid − ka mitte vastuseid, mida ma ise õigeks pean −, vaid põgusalt tutvustada sulle küsimusi, et saaksid nende üle ise juurelda. Enne paljude filosoofiliste teooriate kallale asumist on mõistlikum mõtiskleda filosoofiliste küsimuste üle, millele need teooriad vastata üritavad. Parim viis seda teha on uurida võimalikke lahendusi ja analüüsida nende puudusi. Püüan jätta küsimused lahtiseks, ent isegi kui ütlen, mida mina arvan, ei pea sa mind uskuma, kui mu vastused veenvad ei tundu.
10
thomas nagel
Kirjutatud on palju suurepäraseid sissejuhatavaid tekste, millesse on kätketud vana ja uuema aja suurte filosoofide mõtteid. Minu õhuke teos ei täida nende aset, kuid loodan, et see tutvustab sulle mõtteteadust võimalikult selgelt ja arusaadavalt. Kui otsustad pärast minu üllitisega ühele poole saamist asja lähemalt uurida, avastad, et siin käsitletavatest probleemidest saab rääkida märksa pikemalt.
Mida see kõik tähendab?
11
Thomas Nagel
Mida see kõik tähendab? Väga lühike sissejuhatus filosoofiasse
„Mida see kõik tähendab?“ pakub põgusa sissejuhatuse filosoofiasse neile, kel ei ole selle teadusega varem kokkupuuteid olnud. Filosoofia tuum peitub küsimustes, märgib raamatu autor, USA filosoof Thomas Nagel (s 1937): küsimuste esitamises, argumenteerimises, ideede järeleproovimises. Kui ajaloolast huvitab, mis juhtus minevikus, siis filosoof küsib, mis on aeg. Kui füüsik mõtestab gravitatsiooni, siis filosoof uurib, kuidas me teame, et väljaspool meie teadvust üldse miski eksisteerib. Nagel võtab ette üheksa klassikalist filosoofilist probleemi nagu küsimuse elu mõttest, surma olemusest, vabast tahtest ja nende üle arutledes näitab, kuidas filosoofia toimib. Seejuures ei anna autor selgeid vastuseid, vaid ärgitab lugejat teemade üle sügavuti juurdlema.