Digimaailm – tervishoiu käepikendus

Eestist kui digiriigist räägitakse palju. Seda fakti Eesti kohta teab enamik võõramaalasi. Tervishoiuski on digilahendused üha enam abiks ning on lootus, et juba lähitulevikus tuleb neid kasutusele ka apteekri ja patsiendi ning arsti ja apteekri suhtluses.

TEKST: LY ROOTSLANE, proviisor, Eesti Proviisorapteekide Liidu juht l ILLUSTRATSIOONID: ADOBE STOCK

Digiretsept võeti Eestis kasutusele enam kui 10 aastat tagasi ja see on siiani väga oluline verstapost apteegi digiteerimise ja innovatsiooni protsessis. Nüüdseks Eesti inimestele nii igapäevasena tunduv lahendus on nii mõnegi Euroopa riigi jaoks kättesaamatu. Raske on ette kujutada, et peaksime retsepti saamiseks minema arsti juurde, võtma talt allkirjastatud paberi, kandma seda käekotis kaasas ja esitama iga kord apteegis proviisorile allkirja dešifreerimiseks, et enda või lähedase ravimid kätte saada. Digiretsept on alus mitmele teisele innovaatilisele lahendusele, näiteks nõustamisele e-apteegis.

Mugav e-apteek

Eestis töötab viis e-apteeki. Apotheka e-apteek loodi kõige varem ja see on pakkunud inimestele teenust juba üle 10 aasta. Eesti e-apteekidest saab tellida nii käsimüügi- kui ka retseptiravimeid, samuti muid tervisetooteid.

Ravimite ostul on alati abiks ka apteeker, kes nõustab ja aitab ravimi valikul. Nõu saab ka siis, kui ravimit ei osteta ja seda kuni hilisõhtuni telefoni ja jutuakna kaudu. Apteegitoodete kättesaamine on tehtud lihtsaks – suuremates linnades saab toote kätte juba mõne tunniga, võimalik on kasutada uksest ukseni kullerteenust ja pakiautomaati saatmist. Tasuta saab tellimuse kätte, kui valida kättesaamiskohaks lähim apteek.

Koroonaepideemia suurendas e-apteegi teenuse populaarsust ning see mugav teenus on jätkuvalt oluliselt kohal ravimite kättesaadavuse suurendamisel. Tõeliselt mugav on sel moel tellida apteegikaubad ka oma lähedastele, suunates need otse saajale lähimasse kättesaamise kohta – emalt pojale või pojalt emale. Lähemaid kasutusjuhiseid leiab Apotheka e-apteegi teenuste kohta veebilehel apotheka.ee

Rakendused ja digiravimid

Apteekides on müügil seadmed, millel on liidesed nutiseadmetega. Näiteks vererõhumõõtjad, mis saadavad tulemused otse telefoni. Apteekrid on juba päris osavad ja oskavad enamasti seadme ja telefoni omavahel suhtlema panna. See on kindlasti tulevikuteema, sest patsiendikeskseid rakendusi tuleb järjest juurde. Küllap juba varsti liigub vererõhunäit sõltuvalt inimese valikutest elektroonselt edasi ka otse perearstile või lähedastele ning miks mitte ka otse terviselukku.

Siit järgmine samm ongi digiravimid. Aasta 2022 alguses asutati Eesti Digiravimi Tootjate Liit DTx Estonia, mis koondab kodumaiseid tervisetehnoloogiaettevõtteid. Liidu liikmete sõnul pole Eestis kunagi olnud tugevat traditsioonilist ravimitööstust, kuid arvestades meie IT-sektori suutlikkust, tervishoiusektori andmepõhisust ning teisigi eeliseid, on suur võimalus digiravimitööstuse sünniks just Eestis. Digiravimite all mõeldakse kliiniliselt testitud tarkvararakendusi haiguste ennetamiseks, jälgimiseks või raviks. Eestis on välja töötatud või väljatöötamisel nahatervise digitaalne tööriistapank Dermtest, digitaalne peavalukliinik Migrevention ja laste vaimse tervise ennetustegevusse panustav Triumf Health. Mitmes riigis saavad arstid selliseid digiravimeid juba ka välja kirjutada. Eestis me veel nii kaugel ei ole, kuid koostamisel on hindamisraamistikud, mis võimaldaksid selliseid ravimeid kasutusele võtta.

Kaugteenused ja e-konsultatsioonid

Eraldi valdkond on teenused, mida saab pakkuda tehnoloogia abil. COVID-19 muutis tublisti nii tervishoiutöötajate kui ka patsientide suhtumist kontaktivabasse vastuvõttu ja nõustamisse.

Eesti tervishoius räägitakse viimasel ajal palju e-konsultatsioonidest ja kaugteenustest. Mida need endast täpsemalt kujutavad ja kes neid saavad kasutada?

Kaugteenus on tervishoiuteenuse pakkumine distantsilt turvalise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) abil. Selle alla kuulub meditsiinilise informatsiooni edastamine teksti, heli, video või muul kujul, et ennetada, diagnoosida, ravida ja monitoorida haigusi. Selle mõiste alla mahuvad väga erinevad teenused, mis toimivad kas otseselt inimesega suheldes või talle sõnumeid saates, samuti veebi juhendeid üles pannes. Kaugteenused on näiteks vastuvõtuaja broneerimine; SMS-i teel saadetavad meeldetuletused; veebilehed, kust saab vaadata tervisega seotud õppefilme või juhendmaterjale.

Kõige sagedamini mõistetakse tervishoiu kaugteenusena aga siiski vastuvõttu, kus arst, õde või mõni teine tervishoiuspetsialist suhtleb oma töökohalt patsiendiga, kes asub mujal. Eestis kasutatakse nii telefoni- kui ka videovastuvõtte, kus meditsiinitöötaja suhtleb inimesega kas helistades või videokaamera abil. Lisaks saab vastuvõttu korraldada ka veebivestlusena. Sellise sünkroonse kaugteenuse korral on oluline patsiendi tuvastamine ja otsesuhtlus, võimalus esitada küsimusi ja pidada dialoogi. Näiteks tubakast loobumise teenuse korral on mõistlik teha esimene kohtumine inimesega silmast silma, kuid edaspidi nõustada ja jälgida arengut ka video või telefoni teel. Inimesega toimub 4–6 kohtumist, milleks iga kord pole oluline füüsiliselt kokku saada.

Distantsilt saab teha ka teraapiaid, näiteks kaugfüsiloogiat, -logopeedidat aga ka tegevusteraapiat. Samuti on võimalik arstil ja õel distantsilt jälgida inimese tervisenäitajaid.

Pere- ja eriarsti koostöö

Arstid on kokku leppinud võimalustes, kuidas omavahel turvaliselt suhelda. E-konsultatsioon on perearsti võimalus tervise infosüsteemi kaudu konsulteerida eriarstidega, et täpsustada oma patsiendi diagnoosi ja määrata ravi. E-konsultatsioon parandab kindlasti perearstilt eriarstile liikuva info kvaliteeti, sest kogu info on kenasti dokumenteeritud. Eriarstiga konsulteerib perearst elektroonselt ning kogu ravi toimub perearsti koordineerimisel. Lisaks säästab see patsientide aega, sest enam ei pea inimene alati ise eriarsti poole pöörduma ja vaba vastuvõtuaega ootama. Kui aga eriarst otsustab e-konsultatsiooni käigus, et patsient vajab siiski eriarsti abi või lisauuringuid, on konsulteerinud raviasutusel võimalik patsient vastuvõtule kutsuda. Sisuliselt tähendab see e-kirjade vahetamist, aga liikuva info turvalisus on tagatud tervise infosüsteemi abil.

Tõhus ja mugav raviteekond Arutusel on olnud e-konsultatsioonid arsti ja apteekri vahel, et vahetada infot mõne konkreetse ravimi või patsiendi raviskeemi hindamise teemal. Konkreetseid lahendusi veel välja pakutud ei ole, sest apteeker tervise infosüsteemi ei pääse, kuid on lootust, et need peagi leitakse.

Ka iseravimisel, terviseedendusel ja haiguste ennetusel on digilahendustel järjest suurem tähtsus. Küsimustikud patsientidele, tervisenäitajate jälgimine ja videoõpe aitavad inimestel ise oma tervise eest hoolitseda, seda ka juba diagnoositud haiguse korral.

Elektrooniline andmevahetus, digitaalsed suhtluskanalid ja tehnoloogilised seadmed on tervishoius üha sagedamini kasutusel. Need muudavad raviteekonna patsiendile mugavamaks ning tagavad selle, et tervishoiutöötajad saavad tõhusamalt nõustada ja abistada.