Puugid ja kirbud ootavad samuti kevadet!

Liina Laaneoja, veterinaarparasitoloog

Natuke veel ja kauaoodatud suur soe on käes. Loodus tärkab ja elavneb ning aktiivseks muutuvad ka parasiidid. Edukalt talvitunud puukide ja kirpude jaoks on käes väga hea aeg – nende toidulaud muutub rikkalikumaks. Kui talvel pidid puugid metsas leppima näiteks metskitsede peal toitumisega, siis kevade saabumisega pakuvad looduses koos oma lemmikloomadega liikuvad inimesed meeldivat vaheldust. Kuna puugid vajavad elutegevuseks ja paljunemiseks verd, siis seda nad looduses liikuvatelt inimestelt ja loomadelt ka saavad. Piisav toit aga viib puukide aktiivsuse ja arvukuse suurenemiseni.

Metsas, niidul ja heinamaal elav puuk teeb oma arengus läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra verest ja tal ei ole vahet, kelle verd imeda - olgu selleks siis kas näriline, lind, metsloom, lemmikloom või inimene. Oma ohvri tuvastab puuk lihtsalt ning haagib ennast mööduva looma või inimese külge. Mõnda ega liigub ta oma uue peremehe kehal ja asub siis sobival kohal verd imema. Kui tema toidukord sisaldab verega ülekantavat patogeeni, kannab puuk selle järgmisel toitumisel juba uuele peremehele (inimesele või loomale) üle.

Lemmikloomadele ohtlikud puuksiirutatud haigused on borrelioos ja anaplasmoos ning peamiselt reisidelt kaasa toodav erlihhioos ja babesioos. Kuna inimesed ja lemmikloomad elavad lähikontaktis ning puugid liiguvad vabalt loomadelt inimestele ja vastupidi, vajavad puuksiirutatud haiguste eest kaitset nii loomad kui inimesed. Päris kindlalt ei saa ennast tunda ka tubased lemmikloomad, ega täiesti tubased inimesed. Kui õues käivatel lemmikloomadel on puugitõrje tegemata, toovad nad elusad puugid tuppa, kus need leiavad omale uue peremehe – inimese või looma. Seega tuleb kevadest sügiseni kasutada oma lemmikloomadel puugitõrjevahendeid ning kui talv on soe ja lumevaba, tuleb puugitõrjet teha aastaringselt. Eelistada võiks selliseid puugitõrjevahendeid, mis on puuke peletava ja toitumisvastase toimega ning ei lase puukidel looma nahale kinnituda ja verd imeda. Puuke peletav toime ei tähenda seda, et puugid peletatakse kuhugi eemale kellegi teise peale, kus nad saaksid oma röövretke jätkata, vaid et puugid ei saa looma verd imeda ning kukuvad hoopis looma pealt maha ja surevad ära.

Ka kirbud vajavad paljunemiseks verd. Nende elu on talvel tunduvalt lihtsam kui puukidel, kuna kirbud suudavad edukalt hakkama saada ka siseruumides. Sageli märkavadki inimesed kirbuprobleemi just sügis-talvisel perioodil, kui kirbud toiduotsingutel pigem tubastes tingimustes tegutsevad. Kirpude rünnaku alla sattumine on kahjuks väga lihtne. Selleks ei pea isegi mitte lemmiklooma omama. Kirbu võib inimene üles korjata kõikjalt. Ja kui see juhtub, on tegu väga tüütu probleemiga. Kirbuhammustused on valusad ja sügelevad ning paranevad pikka aega. Lisaks võivad kirbud levitada paelussi, kuna on Dipylidium caninum´i vaheperemeesteks. Kirpudest lahtisaamiseks on olemas efektiivsed tõrjevahendid. Pindadel kasutamiseks on soovitav valida pikatoimelised vahendid, et õnnestuks kirbuprobleemi pikka aega vältida. Loomade jaoks kasutatavate preparaatide osas tuleks pidada nõu loomaarsti või apteekriga.

Mõistlik on oma lemmikloomadele teha regulaarselt nii välis- kui siseparasiiditõrjet, kuna parasiidid on väga levinud ja paljud neist ka inimestele ohtlikud.

Oled oodanud pikalt seda hetke, et end paksudest vammustest välja kaevata, kuid oh häda – peegelpildilt vaatab vastu kahvatu, pisut sinaka supikananaha karva tegelane. On aeg koorida selle alt välja rõõmus ja roosakas jume!

Pikk talv, läbipõetud viirused, pingeline elutempo ja napp ööuni räsivad nahka, muutes selle tuhmiks ja elutuks. Külmakraadide taandudes nahapunetus ja kiskuv tunne küll leebuvad, kuid kevadõhk võib olla siiski veel kuiv ja väljas lendlev õhusaaste ja õietolm ärritada nahka, silmi ja hingamisteid. „Just pärast talve tundub nahk väsinum ja nahatoon hallikas,“ nendib kosmeetik Kaia Roos Kuidas sellist nahka taas särama panna?