Pesast välja! Kuidas küll?

Pesast välja!

KUIDAS KÜLL?

Iga kevad toob paljudele inimlastele uue eluetapi – pesast lahkumise. Iseseisvumise. Sotsiaalmeedia on täis emotsionaalseid pilte õnnelikest vanematest ja noortest, kes lõpetavad kooli. See on ühelt poolt nii põnev, teisalt aga hirmutav aeg. Selles on nii palju võimalusi, aga samapalju ka künkaid ja karisid.

TEKST: HOLISTILINE TERAPEUT KATRIN ALUJEV l FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

See, kuidas noor tuleb toime pesast lahkumisega, sõltub paljudest asjaoludest. Need tegurid jaotuvad üldjuhul kahte kategooriasse – kaasasündinud loomuomadused ja kasvatus.

Loomuomadused, tugevused ja nõrkused

Ükski loomuomadus ei ole halb või hea, igaühel on vaja lihtsalt leida üles oma tugevad ja nõrgad küljed ning püüda oma elu üles ehitada nende järgi. Paraku on meie kultuuriruumis tugevustega töötamisel natukene halb maik. Rääkides oma tugevustest, paistab see justkui eputamine ja uhkustamine. Samas on sobiva teeraja terapeut Katr in A lu j e v

leidmiseks vaja noorel ennast tunda, et isiklike tugevuste põhjal üles ehitada oma karjäär.

Noori takistab ka see, et ses vanuses sõltuvad nad tugevalt teiste arvamusest, moevooludest ja välisest edumudelist. Seetõttu valivad nad tihti suuna, mitte

keskmest ehk oma tugevustest ja väärtustest lähtuvalt, vaid hoopis väliste ootuste järgi. See võib mõnikord tuua kaasa küll rahalise edukuse, kuid samas ka tühjusetunde ja lõpuks läbipõlemise.

Lisaks võrdlevad noored end pidevalt teistega, kuid sellega õõnestavad nad oma enesekindlust ja rahulolu. Tänapäeval süvendab probleemi sotsiaalmeedia, mis loob võrdluskuvandeid, mis pole alati tõesed. Isegi kui presenteeritav ja ahvatlev elu on tõene, ei näe noored selle taga olnud higi ja pisaraid. Ei näe teekonda nende saavutuste ja elustiili juurde, sest see piltidel ei kajastu.

Mida varem õpib noor tundma oma tugevusi ja nõrku külgi ning selgitab välja oma sisemised väärtused, seda kiiremini saab ta hakata teadlikumalt looma sellist elu, mis teda täidab. Nii on tal lihtsam endale sihte seada ja oma otsuseid hinnata. Kui tal on päriselt endast lähtuvad eesmärgid ja ta ei püüa nii palju vastata välistele ootustele ja moevooludele, on ka lihtsam raskustest läbi murda. Raskusi ületades muutuvad siis lihtsad ja rutiinsed tööd karjääriredeli olulisteks pulkadeks.

Teadlik elu loomine eeldab enamasti seda, et on vaja õppida ka oma hirmudega toime tulema ning sisemise kriitikuga koostööd tegema, et julgeda eristuda ja väljakutseid vastu võtta. Mida tagasihoidlikum ja arglikum noor oma loomult on, seda enam vajab ta vahendeid ja tuge, mis aitavad tal pesast välja lennata.

Mõned küsimused noortele sisekaemuseks

• Millist elu sa endale soovid?

Mida sa soovid oma elus kogeda? • Miks just sellist elu ja neid kogemusi? Miks see sulle tähtis on? • Mida tähendab sinu jaoks edu? • Kas eelnev ikka toetab sinu isiklikke väärtusi või on see pigem seotud väliste ootuste ja standarditega?

Kui sa seda tõesti tahad, siis küsi endalt:

• Mida sellise elu saavutamine ja elamine sinult päriselt eeldab ning kaasa toob? • Mida sa pead selle saavutamiseks ja hoidmiseks iga päev tegema? • Kas sa oled selleks päriselt valmis?

Seejärel tee plaan esimeste sammude jaoks. Kui lähtud oma tegemistes sisemistest väärtustest, leiad sa endas palju rohkem energiat ja motivatsiooni ka raskeid asju teha. Kui sa pole nendeks pingutusteks valmis, siis lase minna ja jätka töötamist oma nägemusega enda elust.

Kasvatus

Vanemad tahavad oma järeltulijatele parimat ja seda, et lastel oleks kergem elu kui neil.

Paraku kipuvad lapsevanemad selle käigus tegema lastele hoopis karuteene– nad teevad oma laste eest liiga palju ära. Praegustelt lapsevanematelt oodati lapsepõlves enamasti tõesti rohkem, kui oleks pidanud. Nii mõnelegi meenuvad suvest vaid mustasõstrapõõsad, umbrohi ja kartulivaod. Kodus oli kogu aeg vaja koristada, süüa teha ja nooremat õde hoida. Osa hakkas kooli kõrvalt tööl käima juba 14–15aastaselt ja seda mitte taskuraha teenimiseks, vaid pigem pere toetamiseks.

Tänapäeval annavad vanemad sageli lastele võimaluse olla kaua lapsed. Samas osutub seetõttu vahel pesast väljumine šokeerivaks. Reaalsus tabab noori ootamatult liiga paljude ja üllatavate kohustustega.

Mida saavad vanemad teha, et noored oleksid rohkem iseseisvaks eluks valmis?

Anna varakult lastele majapidamises ülesandeid, et nad võtaksid eakohast vastutust kodutöödes. Mida varem nad harjuvad omaosalusega, seda vähem vastupanu kohtad, kui lisad aastatega ülesandeid.

Mul on kodus kaks tütart ja selleks, et vältida igapäevaste tööülesannete pärast nägelemist ja luua süsteemi, on meil kasutusel kodutööde tabel, kus on tavalised majapidamistööd, mida lapsed teevad. Kuna võrdsus on tähtis, on tabelis kuupäevad ja nii on täpselt teada, kelle kord on. Minul piisab perefoorumisse saata vaid pilt nõudest nõudepesumasinas või näiteks täis prügikastist.

See vähendab vajadust korduvalt selgitada, miks ja millal on midagi vaja teha. Tihtipeale teevad vanemad aga pigem asjad ise ära, sest nii on kiirem ja nad pääsevad järjekordsest vaidlusest lapsega.

Sageli on vanemates ka palju liigset perfektsionismi ja neile tundub, et kui ise ära teha, on asjad ikkagi rohkem korras. On küll, kuid mida see tulevikuks lastele õpetab? Selline elu on mugav, seega miks peaks ise pingutama ja tahtma pesast välja lennata?

Täiskasvanud ja ülikooli lõpetanud laps, kes elab veel

vanematekodus, on võrdväärne elukaaslane, mitte tasuta kõikhinnas hotellis elav klient. Sageli lastakse täiskasvanud lastel kodus tasuta elada, et nad koguks oma elamiseks raha. Tegelikult kulub raha aga pigem uutele riietele ja meelelahutusele.

Laste kasvatamisel ei ole just väga palju musta ja valget, õiget ja valet. Lihtsalt igal otsusel, reeglil ja viisil on oma tulemus. Me ei tea kunagi 100%, kuidas üks või teine asi lapsele mõjub. Loomuse erinevuse tõttu võivad kahe sama pere lapse puhul samad reeglid erinevaid tulemusi tuua. Laste kasvatamine on ja jääb katseeksituse meetodiks.

Seega, kui sa mingeid reegleid kodus kehtestad, proovi esmalt analüüsida, mis võib olla selle tulemus pikemas vaates. Proovi oma valikute juures mõelda, kas su otsus toetab noore iseseisvumist või pigem takistab. Kas sa annad lapsele kala või õnge? Ütlen sageli oma lastele, et olen teie ema, mitte sõber, mu otsused ei pea teile meeldima ja nende vajadust mõistate võibolla alles 20 aasta pärast.

Täiskasvanud laps, kes elab veel vanematekodus, on võrdväärne elukaaslane, mitte tasuta kõik-hinnas hotellis elav klient.

Noored, ärevus ja depressioon

Vaimse tervise probleemide tagamaad on mitmekülgsed. Minu juurde tulevad 14aastased noored, kes on kimpus ärevushäire või depressiooniga, mille on põhjustanud sageli hirm tuleviku ees. Juba siis pabistavad nad, kas saavad täiskasvanuna õigetele töökohtadele. Paljud neist tunnevad tugevat survet saada õigesse gümnaasiumisse, sest nad on veendunud, et kui see ei õnnestu, siis on nende edul kriips peal.

Kindlasti on selles roll ka välisel inforuumil, aga kui palju on oma osa vanemate hirmudel ja ootustel lastele? Kas lapsevanemal on nägemus, milline tema lapse elu peab 30aastaselt olema? Mida ta teeb, omab ja oskab? Kas ta muretseb pidevalt lapse tuleviku pärast, olles seetõttu ka liiga kriitiline ja kontrolliv?

Depressiooni taga on allasurutud tunded. Oluline on olla oma lapse jaoks emotsionaalselt olemas. Teda kuulata. Kui laps räägib oma murest, ei tasu õpetada, näägutada ega pisendada ta muret. Kuni laps pole nõu küsinud, vaid räägib oma murest, on mõistlik sioonide purunemise koht.

Elame kultuuriruumis, kus püüame kõrvaldada igasuguse kannatuse. Tihtipeale soovivad vanemad, et nende lastel oleks kogu aeg hea, kerge ja tore. Paraku kasvame ja areneme pigem läbi raskuste ja valu. See karastab. Muidugi on ka siin tasakaal vajalik, sest muidu räägime juba traumast. Me tassime oma lapsi kooli ja koju; püüame neile võimaldada kõike, mida meie ei saanud; me ei lase neil igavleda ja ostame katki läinud asja asemel kohe uue. Kas kõik see on ka tasakaalus eakohaste kohustuste, pingutuse, kaotuste, ebaõnnestumiste, pettumuste ja muude negatiivsete tunnetega? Kas noor on saanud praktikas õppida ka elu keerulisemate nüanssidega toimetulekut?

teda lihtsalt kuulata. Ta küsib ka nõu ja õpib sellest, kui näeb, et vanem esmalt toetab teda emotsionaalselt.

Nii kiireid muutusi pole maailmas veel kunagi olnud kui praegu. Noored on kasvanud internetis, mängudes ja ajas, kus info on sekundiga mobiiltelefonist käes, seda ei pea entsüklopeediast

otsima minema. Toit tuleb kulleriga koju ja kleidi saab kohe poest tellida. Iga asja jaoks on olemas äpp ning igale probleemile leiab Youtube’ist lahenduse. See paneb alateadlikult ootama, et kõik peakski kiiresti kätte tulema.

Ent karjääri loomine ei käi kiirelt. See on sageli esimene illu

Tihtipeale soovivad vanemad, et nende lastel oleks kogu aeg hea, kerge ja tore. Paraku kasvame ja areneme pigem läbi raskuste ja valu.

Maailm muutub, tööelu muutub

Näen, kuidas lapsevanemad ja tööandjad on noorte tööharjumustega rahulolematud. Halenaljakaid näiteid kuuleb ja näeb kogu aeg. Generatsiooni teooria uurijad toovad ka välja, et Y ja Zgeneratsiooni esindajate tööharjumused on oluliselt teistsugused. Esimest korda ajaloos on väga tugev lõhe isegi sama vanuserühma esindajate harjumustes. Ka siin on juured kasvukeskkonnas.

Tööharjumused võivad ja isegi peavad muutuma, kuid paljud kalduvad esialgu äärmustesse. Ühelt poolt esineb praegu liialt palju läbipõlemist ja kroonilist stressi. Isiklik elu jääb pahatihti tagaplaanile ja selleks puudub ka energia. Noored on kõrvalt näinud, kuidas nende vanemad on kogu aeg tööl, näost hallid ja aega ei jagu ei hobidele ega perele. Nad näevad varakult infarkti ja kõrgvererõhuga maadlevat keskealist ema. Noored ei taha sellist elu. Nad tahavad elada. Nad tahavad teha asju, mis neile meeldib.

Ka siin tuleb lapsevanemal esmalt peeglisse vaadata. Enne töö, pärast lõbu on väljend, mis mind emotsionaalseks muudab. Vaadates vaimse tervise koolitustel inimesi, siis kahtlustan, et paljud on väga tugevalt sellega äärmusesse kaldunud. Nagu noortel on vanematelt õppida, on ka vanematel noortelt ühtteist õppida, et liikuda mõistliku tasakaalu poole.