Relatoriu Jestaun Administrador Munisipiu Liquiçá, Períodu 2011-2020

Page 8

MUNISIPIU LIQUIÇA IHA FAZE UKUN AN 1.

Historia badak

Timor-Leste hahú ninia Auto-Governasaun, no hahu husi entra em vigor Konstituisaun Republika Demokrátika de Timor-Leste iha loron 20 Maiu 2002 em simultaneo ita selebra serimonia restaursaun independénsia iha dia, 20 de Maio de 2002 ho prezensa Nasoens Unidas liu husi Governo Tranzitorio UNTAET no ita hahu ho prosesu Konstrusaun Estadu. Governo Tranzitorio UNTAET ho Lideres Timor-Oan sira, hahu instala orgaun no instituisaun sira hodi prienxe komponentes estadu nian, hodi hala’o governasaun no desenvolvimentu hodi fo atendimentu no fo resposta ba povu nia necesidade. Timor-Leste iha Ambitu Transitoriu Timor-Leste molok restaura ninia independensia iha tinan 2002, transitoriamente ninia Admiistração Públika jere husi Organizasaun Nasaun Unidas (UNO sigla ingles), baseia ba resolusaun 1264 Konsellu Seguransa hodi assume trasisaun ba independensia Timor-Leste. No Kriasaun Konsellu Konsultivu Nasional-Konsellu Nasional haktuir Resolusaun no, 1272 Konsellu Seguransa; kona-ba kria Administrasaun Transitoria Nasaun Unidas sira iha Timor Leste (UNTAET sigla inglesa). UNTAET iha ninia funsionamentu hahu halo instalasaun ba servisus espesifikus relasionadus ba futuru instalasaun servisus diresaun hodi presta atendimentu no responde ba nesesidade publiku ba komunidade sira durante misaun transitoria sira, mak hanesan; Defesa, Seguransa, Saude, Edukasaun, Administrasaun Publika, Agrikultura, Terras Propriedades, Rejistu Sivil, no Seguransa Sivil. Munisipiu Liquiça iha ámbitu hafoin Restaurasaun Independénsia; Iha sekuénsia rekoñesimentu internasionál ba independénsia Repúblika Demokrátika Timor-Leste, ne’ebe akontese iha 20 Maiu 2002, ho simultanemente transformasaun Timor-Leste ba Estado soberanu no independente. Ho konsiderasaun ba entrada em vigor Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste, iha loron ne’ebe hanesan, no atu konkretiza iha futuru ho lei ba estabelsimentu politika desentralizasaun no kria orgaun representantivu podér lokal hodi responde ba prinsipiu aprosimasaun servisus administrasaun públika ba populasaun, haktuir dispostu iha Parte I, “ Prinsipius Fundamentais iha nia artigu 5.o Desentralizasaun, no Parte III, Titulu I, iha nia artigu 71.o “Organizasaun Administrativa” no artigu 72.o Poder Lokal. Nune’e katak; ho forma ida atu permite funsionamentu ba estruturas munisipais, presisa defini dadaun asaun balun mak bele atua liu husi Adminstradores Distritais hodi asegura bom andamentu ba prestasaun bens no produsaun servisus hodi apoiu komunidade resolve problema sosial. No politikamente hafoin lalaok Administrasaun Publika, maka Governu Sentral iha tinan 2004, hamusu Autoridade Lokal liu-husi Lei no.o 5/2004, 14 abril, hodi lejitima papel autoridade lokal ne’ebe konjuga Administradór Distritu no Administradór Sub Distritu sira. Maibe funsionalmente Administrasaun Publika mak hala’o husi Adiministrador Distrital, funsiona hanesan hierarkia Governu Sentral nu’udar Orgaun Administrativa Direta, formalmente atu administra no jere nesesidades no ninia kestaun moris sira mak komunidade hasoru loron-loron hodi relata ba Governu Setral, liu husi Ministeriu Administrasaun Estatal no Orgaun sira seluk.

vii" "


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.