Littera19

LITTERA

Nutisõltuvus – kas probleem ka meie koolis?

Seoses kooli uue kodukorraga, mis keelab nutiseadmete kasutamist vahetunnis, uurisime meie kooli õpilaste käest, mida nemad arvavad uutest reeglitest ja millised on nende mõtted, kuidas teha vahetunnid huvitamaks, ilma et peaks õue minema ja/või telefonis olema.

Neljale küsimusele vastas 131 õpilast.

Küsisime õpilastelt järgmised küsimused:

Kas Sulle meeldib, et peab minema õue, kui tahad telefonis olla?

Vaid 14% vastanutest meeldib, et peab õue minema, et nutiseadmes olla. 86% vastanutest see idee ei meeldinud.

Kas oled läinud õue, et olla telefonis?

Ligi 86% õpilastest ei ole läinud õue, et olla telefonis, kuigi kodukorra reegel nõuab seda. Ainult 14% vastanutest on teinud seda.

LITTERA

Kas oled telefonis isegi siis, kui tehakse märkuseid?

60% küsimustikule vastanud õpilastest on vahetunnis telefonis isegi siis, kui tehakse neile märkuseid, ülejäänud reageerivad nendele.

Viimase küsimusena küsisime õpilastelt, et mida nad arvavad uuest kodukorrast ning mida võiks muuta, et vahetundides oleks lõbusam ja ei peaks minema õue.

Mida võiks kool teha, et õpilased poleks telefonis ja sisutaksid enda vahetundi teisiti?

Õpilased pakkusid järgmisi variante:

 69 õpilast pakkus, et vahetundides võiks korraldada erinevaid mänge (nt tantsu- ja mänguvahetunnid, õuemängud, lauamängud).

 41 õpilast ei teadnud, mida tuleks teha, et vähendada nutiseadme kasutust vahetundides.

 12 õpilasel oli idee, et kui jäädakse vahele, siis võib õpetaja telefoni ära võtta ja panne selle kuni õppepäeva lõpuni telefonikasti.

 Veel pakuti, et võiks rohkem olla lesimiskohti, poes käimise luba, muuta kooli raamatukogu asukohta, koolimajas võiksid olla nii lauatennis kui ka koroonalaud.

Küsitlusest võib järeldada, et enamik õpilasi ikkagi kasutavad vahetundides telefoni ning vähem, kui pooled panevad nutiseadme vahetunnis kotti, kui õpetaja seda nõuab. Õpilastele pigem ei meeldi idee, et peab õue minema, kui soovivad telefonis olla. Vahetundidesse soovitakse rohkem tegevusi nii õue kui ka koolimajja, sest see vähendaks nende meelest sõltuvust ja tahet olla telefonis. Samuti oldi nõus telefonide konfiskeerimisega. Luba poes käimiseks, luua lesimiskohad ja et muuta raamatukogu asukohta, pakkusid vaid üksikud õpilased.

Lisete Suvi ja Meribel Pärn

Kes on targem, kas ema Ingrit või isa Ahti?

EMA INGRIT

1. Õige või vale? Harfil on 7 pedaali. VALE

2. Kes on kõige suurem koerlane? ŠAAKAL

3. Mis on papüürus?

A. papüürusroost saadud paberitaoline toode

B. papist karp

C. väike liblikas

4. Milliseid arve on võimalik jagada nulliga? KÕIKI

5. Millist lindu kutsub vanarahvas jäälõhkujaks? JÄÄLINDU

6. Mitme aasta tagant toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised? NELJA

7. Millal asutati Tallinna Loomaaed?

A. 1925

B. 1939

C. 1947

D.1956

8. Milline neist põõsastest on Eestis võõramaine: sirel, sarapuu, mage sõstar, lodjapuu? MAGE

9. Millistel mandritel (neid on 2)ei ela kaslasi? ARKTIKA JA ANTARKTIKA

10. Mitu geograafilist poolust on Maal? 2

ISA AHTI

1. Õige või vale? Harfil on 7 pedaali. VALE

2. Kes on kõige suurem koerlane? DOGI

3. Mis on papüürus?

A. papüürusroost saadud paberitaoline toode

B. papist karp

C. väike liblikas

4. Milliseid arve on võimalik jagada nulliga? KÕIKI

5. Millist lindu kutsub vanarahvas jäälõhkujaks? JÄÄLINDU

6. Mitme aasta tagant toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised? NELJA

7. Millal asutati Tallinna Loomaaed?

A. 1925

B. 1939

C. 1947

D.1956

8. Milline neist põõsastest on Eestis võõramaine: sirel, sarapuu, mage sõstar, lodjapuu?

MAGE SÕSTAR

9. Millistel mandritel (neid on 2)ei ela kaslasi? PÕHJA JA LÕUNAPOOLUSEL

10. Mitu geograafilist poolust on Maal? 2

Teele Rensner

Õiged vastused: 1. õige 2. hunt 3. A 4. mitte ühtegi arvu 5. linavästrikku 6. nelja

7. 1939 8. mage sõstar 9. Austraalias ja Antarktises 10. 2 (põhja- ja lõunapoolus)

Kaua töötanud õpetajad – hinnatud ja armastatud üle 30 aasta

Miks hakkasite õpetajaks?

Olin oma kooliajal aastaid nooremate klasside rühmajuht. Meil oli siis pioneeriorganisatsioonide aeg. Suviti töötasin Väinjärve pioneerilaagris. Sealt sain innustust, arusaama, et mulle meeldib õpilastega tegeleda. Keskkoolis õpetati pedagoogikat. Käisime lasteaedades praktikal. Mul oli vahva vanaema maal, kes suunas mind õppima Tallinna Pedagoogilisse Instituuti. Kuna mu 2 tädi töötasid eesti keele ja loodusainete õpetajatena, olid nemad minu eeskujudeks.

Mulle meeldis see mõte juba algkoolis. Sain mitmeid kordi asendada „päris“ õpetajat ja tore oli teisi õpetada, veidi tähtis olla. Olin üsna aktiivne ning hea õpilane ja mind jätkus igale poole.

Keskkoolis oli meil valikainena pedagoogika. Käisime lasteaias ka praktikal ning suvel kuu aega tööl. Amet meeldis ja ei osanud muud ala ette kujutadagi.

Paide 1. keskkooli kutsus mind tööle tollane direktor Eha Teppo. Olin ise selle kooli lõpetanud ja võtsin pakkumise vastu. Töötasin klassivälise töö organisaatorina (tänapäeva huvijuht). Hiljem nii ajalooõpetajana kui ka klassijuhatajana.

Palun meenutage esimesi tööaastaid

Esimesed tööaastad olid põnevad. Oma vanasse kooli oli hea tulla, maja tuttav, mitmed kolleegid olid mu endised õpetajad. Mind võeti kiirelt omaks. Esimesel tööpäeval tahtis koristaja mind küll klassist välja visata, sest arvas, et olen võõras inimene klassis. Olin julge ja aktiivne, korraldasin ainenädalaid, sain kergesti kontakti oma õpilaste ja lastevanematega. Vanemad olid aktiivsed klassiüritustes kaasalööjad, aitasid organiseerida ekskursioone, näidendite lavastamist, suusamatku jne. Kooli kogu õpetajaspere hoidis kokku. Käisime väljasõitudel, kohtusime sõpruskoolidega, õpetajatel oli oma lauluansambel, vahel tegime orkestrit.

Õpetajana alustasin 52 aastat tagasi erikoolis. Lõpetasin ülikooli ja tegin oma tööd, nagu oskasin. Alates 1979. aastast töötan Paides.

Mul on olnud mitmeid erinevaid klasse, kes kõik on omal moel olnud armsad, toredad ja töökad.

Esimestest tööaastatest on jäänud meelde väga aktiivsed noored, kes muutsid koolielu huvitavaks. Nende eestvedamisel toimusid huvitavad koolipeod, mälumängud, osalemine televisioonis toimunud võistlustel. Meelde on jäänud ka tollele ajale iseloomulikud tsiviilkaitsealased õppused: gaasimaski pähepanek aja peale ning rivivõistlused. Seal juhtus päris palju naljakaid asju.

Klassidega on meelde jäänud ekskursioonid, matkad, klassiõhtud ning töö kartulipõllul ja metsas.

Lisaks iga-aastane klasside remont, kus õpilased värvisid pinke ja põrandat.

Fotod: Maris Raudsepp

Kuidas on kool ja õpilased aastatega muutunud?

Kool on loomulikult muutunud. Muutunud on õpetamismeetodid, õpilaste arv klassides, tehniline varustus. Õppekirjandust oli vähe, kriit ja tahvel olid peamised abimehed. Mul oli esimestel tööaastatel abiks väike trükimasin „Erika“ tunni- ja kontrolltööde paljundamiseks. Trükkisin läbi kupeeri 4 lehte korraga. Klassis oli mul kuni 39 õpilast. Iga päev tassisin vihikupakid tööde parandamiseks koju. Kool töötas kahes vahetuses. Ei olnud kohta, kus vihikute kontrolli koolis teha. Aga lapsed tahtsid õppida, olid heatahtlikud, rõõmsameelsed. Söömas käisime samas söökla, kus praegugi. Peamiselt olid supipäevad. Magustoitu ei antud kunagi.

Mulle meeldib minu kool. Olen siin oma hariduse saanud, minu lapsed on siin koolis õppinud. See on minu esimene ja viimane töökoht. Olen uhke oma kooli üle!

Kool on muutunud ikka paremaks: ruumid, sisustus, tehnika.

Tänapäeval on õpilased targemad, iseseisvamad, teavad oma õigusi, aga vahel mitte kohustusi. Õige sõna ja teoga saab ka kõige väänikum õpetatud. Mulle meeldib mu töö ikka ja veel!

Tänapäeval on kool remonditud ja puhas. Tollal vedasid koolielu keskkooliõpilased, praegu on suur vastutus üheksandikel.

Suhtumine õppetöösse oleneb igal ajal õpilasest endast. Alati on palju tublisid ja motiveeritud õpilasi.

Tollal kindlasti loeti rohkem ja eneseväljendusoskus oli parem.

Miks hakkasite õpetajaks?

Mul oli väga tore esimene õpetaja, kes on mulle siiani suur eeskuju ja suurepärane sõber. Tema oli see, kes pani mind mõtlema õpetaja elukutse peale. Kaalusin ka ajakirjanduse õppimist, aga otsustasin lõpuks ikkagi õpetajaameti kasuks. Ja ma pole kahetsenud.

Meeldis juba kooli ajal teisi õpilasi matemaatikas õpetada ja aidata ning näha, et sellest ka kasu oli. Juba kaheksandas klassis hakkasin mõtlema, et võiksin saada matemaatikaõpetajaks.

Mulle meeldib lapsi õpetada. Keskkooli ajal töötasin suvel lasteaias ja sealt ka see mõte, et töö väikeste lastega meeldib mulle.

Fotod: Maris Raudsepp

LITTERA

Palun meenutage esimesi tööaastaid Tööle tulin 1.augustil 1985. aastal. Olin siis väga noor ja esimene õpetaja, keda koolimajas kohtasin, oli õpetaja Erika Kranich. Tema pidas mind õpilaseks, kes tuli suvetööd tegema. Oli päris tore segadus, mida meenutame mõlemad siiani muigega.

Sel aastal tuli kooli kolm uut ja noort õpetajat, kes ka siiani koolis õpetavad: õp. Elna Ilus, õp. Tiina Mäeots ja mina. Kahel järgneval aastal tuli veel kolm õpetajat, kellest siiani koolis õp. Lorina Kukk. Noored õpetajad olid aktiivsed ja tegusad ning korraldasid õpilastele palju toredaid ettevõtmisi. Näiteks ristisid just noored õpetajad uusi gümnasiste, korraldasid õhtuseid pidusid ja diskosid. Meenub näiteks unelaulude konkurss. Klasside ansamblid ja ka õpetajad ise esitasid unelaule, riietuti samuti vastavalt. Noored õpetajad käisid lastega roheliste rattaretkedel, ka klassidega võeti ette mitmepäevaseid rattaretki.

Koolitöö peale mõeldes oli õppimine ikka samasugune nagu praegu. Oli tublisid ja vähem tublisid õpilasi. Küll aga muretsesid õpilased oma hinnete pärast palju enam kui praegu ja püüdsid ikka kõik ained korda teha. Halvad hinded ja rumalus ei olnud popid.

Esimesel aastal oli enamasti tundide andmine ja nende ettevalmistamine. Siis oli kool kahes vahetuses tööl.

Minu tööpäev algas kell 8.00 ja üldjuhul lõppes 17.30. Ega siis suurt midagi muud teha ei jõudnudki. Aga sai õpilastega käidud nii jalgratta- kui suusamatkadel. Kõige kaugem punkt oli Koola poolsaar.

Minu esimesteks õpilasteks olid 6aastased lapsed, kes hakkasid koolis õppima eelklassis. Töö oli väga huvitav.

Kuidas on kool ja õpilased aastatega muutunud?

Koolimaja on ikka sama, aga vahepeal on juurde ehitatud C-korpus. Vana võimla asemel on nüüd uhke spordihall. Maja on remonditud. Kui mina õpetajaks tulin, polnud koolis veel ühtki arvutit, ammugi ei teadnud keegi midagi internetist ega nutitelefonidest. Peamiselt õppisime ikka pliiatsi, paberi ja õpiku abil. Armastati mälumängu. Lugemine oli popp. Koolis toimusid vahvad viktoriinid kõikidele vanuseastmetele.

Aga lapsed olid sama toredad ja nutikad nagu praegu!

Varemalt suhtuti õpetajatesse austusega, nüüd on õpilastel rohkem sõnaõigust.

Lapsed on alati olnud uudishimulikud ja vahvad. Kool muutub koos ajaga. Palju on juurde tulnud tehnilisi võimalusi ja see muudab koolielu kogu aeg põnevamaks.

Pea peale pööratud nädal

Ajavahemikus 27.- 30. märts osales meie kool projektis Pea Peale Pööratud nädal. See tähendab seda, et tundide andjaks olid õpilased. Õpetajad olid mentorid, kellega koos tund ette valmistati. Õpilased soovisid anda tunde paljudes erinevates ainetes.

Seda projekti tegid Järvamaal paljud koolid ja lasteaiad ning projekt ise on alguse saanud IdaVirumaalt. Loodetavasti jätkub see ka järgmisel aastal.

Osalesid kõik õpilased 1.-9. klassini. Igale klassile oli määratud, millises aines nad klassi tagurpidi pöö-

ravad. Mõnedes klassides oli projekt nii populaarne, et tunde tehti esialgsest plaanitust rohkem ja tunde anti ka kahel nädalal.

Õpilaste tagasiside oli positiivne. Nad said teada, kui suur töö tuleb õpetajal enne õpilaste ette tulekut ära teha. Klassi ees seismine polegi nii lihtne ja kogu klassis olevaid õpilasi aidata ja õppimisel abistada nõuab palju pingutust.

Suur kiitus ja tänu õpetajatele, kes oma õpilastele sellise toreda võimaluse andsid.

Õpetaja Kairit Wirth

LITTERA Mõista, mõista, mis see on?

Mõistatuste lahendamises panid end proovile 9.a ja 9.b klass.

1. Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane.

9.a: nimi

9.b: kummitus

2. Kui sa mind näed, siis ei näe sa kedagi, aga kui sa mind ei näe, siis näed igaühte?

9.a: pimedus

9.b: udu

3.Silmad paneb nutma, kuid südant ei liiguta?

9.a: sibul

9.b: sibul

4. Kasvab ja kahaneb, otsa ei saa kunagi?

9.a: kuu

9.b: temperatuur/elutahe

5. Hõbekepp ja kuldnupp?

9.a: kuu ja päike

9.b: rakett

6. Ümber ilma ulatub, ümber pea ei ulatu?

9.a: päike

9.b: kosmos

7. Mees kaheteistkümne näoga?

9.a: aasta

9.b: aasta

8. Härg tuuakse koju, sooled jäetakse metsa?

9.a: kuusepuu

9.b: puu

9. Kaks korda sünnib, üks kord sureb? 9.a: hambad 9.b: inimene

10. Vanamees istub aia peal, hallid püksid jalas? 9.a: käärid

9.b: vares Vastused:

Andra Miia Vaher, Mirjam Kalmus, Mia-Mai Kirss

KEVADE SÕNARÄGASTIK

O Y D

KEVAD LIBLIKAD LILLED LINNUD LINNULAUL MURU PÄIKE SOE TULP Andra Miia Vaher

Littera 19 valmimisele aitasid kaasa Andra-Miia Vaher, Lisete Suvi, Mirjam Kalmus, Mia-Mai Kirss, Meribel Pärn, Teele Rensner