Eesti Kontserdi aastaraamat 2022

SA Eesti Kontsert 2023

arvud, faktid, kommentaarid

Kertu Orro

JUHATUSE LIIGE

Eesti majandusmaastikul oli 2023. aasta jätkuvalt ebakindel ja see pakkus pidevalt uusi ootamatuid väljakutseid. Kiirenev inflatsioon survestas nii publikut kui ka ettevõtteid, muutes keeruliseks ka Eesti Kontserdi tegevuskeskkonna. Samuti avaldasid olulist mõju Ukraina sõjast ja koroonapandeemia järelmõjudest tingitud geopoliitilised pinged, mis muutsid turu ebastabiilseks ning nõudsid organisatsioonilt kohanemisvõimet.

Oma missiooni ja eesmärkide täitmiseks oleme teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et säilitada finantsstabiilsus ja leida uusi viise väärtuse pakkumiseks meie nõudlikule publikule ning toetajatele. Üldist majanduslikku olukorda arvestades oleme pidanud läbi vaatama eelarvestrateegia ja optimeerima tegevuskulusid, et kohaneda ressursinappuse ja tõusvate hindadega. Seejuures oleme pidanud oluliseks hoida loometöös kõrgtaset.

Vaadates tagasi 2023. aastale, võime tõdeda, et hoolikalt valitud kontserdiprogrammid on toonud märkimisväärseid tulemusi. Sihtasutuse põhitegevuse tulem mitmekordistus ja ulatus 1 242 000 euroni, mis kujunes varasemaga võrreldes suisa 274,8% suuremaks. Rahaline tulem oli samuti muljet avaldav: see ulatus 2023. aastal 795 000 euroni ja ületas varasemate aastate tulemusi märkimisväärselt.

Need saavutused on tunnistus meie meeskonna pühendumisest, professionaalsusest, kirest ning võimest kiirelt kohaneda pidevalt muutuva keskkonnaga. Koos suudame ületada raskusi ning jätkata oma missiooni, pakkudes külastajatele mitmekülgseid ja kvaliteetseid kontserdielamusi, panustades samal ajal Eesti kultuuripärandi rikastamisse ja publiku muusikalise silmaringi laiendamisesse. Sellest annavad tunnistust kontserte iseloomustavad arvud ja publiku lojaalsus.

2023. aastal korraldas Eesti Kontsert kokku 743 kontserti, neist 417 olid koolikontserdid ja 326 meie hooajakontserdid. Eesti Kontserdi korraldatud kontserte külastas 202 037 inimest, keskmine publikuarv kontserdi kohta oli 272 inimest. Võrreldes 2022. aastaga on keskmine publikuarv tõusnud 28%. Piletihindu oleme tõstnud keskmiselt 10%.

2023. aasta jooksul korraldasime üle Eesti seitse festivali, neist viis toimusid väljaspool Tallinna. Koostöös Eesti Draamateatri ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga tõime lavale silmpaistva lavateose „Macbeth“, mis teenis publikult jäägitu poolehoiu. Suure publikumenu tõttu toimusid lavastuse lisaetendused ka 2024. aasta alguses.

Eesti Kontserdi

hallatavad kontserdimajad

Vanemuise kontserdimaja on 2023. aastal teinud märkimisväärseid finantsilisi ning loomingulisi edusamme. 2023. aasta põhitegevuse tulem ületas ootusi ning oli planeeritud summast (275 000 eurot) lausa 51% suurem. Suuremast tulemusest oli 26 000 eurot algselt planeerimata sihttoetus Vanemuise kontserdimaja fassaadi remondile. See tõstis meie põhitegevuse tulemit veelgi ning osutus lõpuks 67 000 euro võrra planeeritust paremaks.

Märkimisväärselt kasvas ka koolikontsertide arv: 2023. aastal korraldasime 417 koolikontserti. Lisaks tähistasime Vanemuise kontserdimaja 25. sünnipäeva ning tõime publikuni erilise, muljet avaldava juubelikontserdi.

Majandamiskulude osas suutsime leida olulisi kokkuhoiukohti, mis mõjutasid positiivselt meie finantsseisu. Kulud olid kokku 25 000 euro võrra planeeritust madalamad, seda eeskätt tänu hoonete madalamatele majandamiskuludele ja kulude rangele kontrollile. Lisaks jäi kasutamata osa eelarveeraldisest ettenägemata remonditööde jaoks, samuti vähenesid hoone korrashoiu- ning elektrikulud.

Hoolimata mõningatest ootamatustest, nagu vajadus teha fassaadi remonditöid, suutsime ka selliste kuludega edukalt toime tulla, kasutades selleks kultuuriministeeriumi investeeringu sihttoetust. Kokkuvõttes võib öelda, et Vanemuise kontserdimaja on edukalt jätkanud oma kultuurimissiooni ja olnud majanduslikult jätkusuutlik. Seda on võimaldanud teha publik ja toetajad, kellele oleme siiralt tänulikud.

Pärnu kontserdimaja näitas 2023. aastal oma põhitegevuste tulemustes märkimisväärset edasiminekut. Põhitegevuse tulem ületas planeeritut lausa veerandi võrra. Edu tulenes suuresti kontserdimaja omatulust, mis ületas planeeritut 125 000 euro võrra. Olulise panuse andsid suuremad saalirenditulud ning nendega seotud toitlustustulud.

Investeerimise sihttoetust kasutati 81 000 euro ulatuses, mis suunati kontserdimaja kapitaalremonditöödeks. Remonti tehti sanitaarruumides ja parendati ventilatsioonisüsteemi, värske ilme said ka muusikakooli ruumid. Lisaks parandati ära suure saali põrandaautomaatika, mis läks maksma 78 000 eurot ning valmis jaanuaris 2024.

Majandamiskulude osas tuli meil seista silmitsi tõsiste ülesannetega, kuna kulud ületasid planeeritut 21 000 euro võrra. 2021. aastal alanud kontserdimaja kapitaalremondi järeltööd jäid ehitushindade jätkuva tõusu perioodi.

Kuigi kontserditegevuse kulud olid planeeritust veidi väiksemad, jätkab Pärnu kontserdimaja oma kultuurimissiooni pakkuda publikule kvaliteetset ja meeldejäävat programmi. Raskustest hoolimata on kontserdimaja suutnud säilitada kaaluka rolli kohalikus kultuurielus ning on jätkuvalt hea ja usaldusväärne partner teistele kontserdi- või sündmuste korraldajatele.

Jõhvi kontserdimaja. Hoolimata Ida-Virumaa majanduskeskkonna raskustest suutsime mõõdukalt parandada Jõhvi kontserdimaja piletitulu. Planeeritust jäi see siiski veidi väiksemaks (10%). Seda kompenseeris aga märkimisväärselt suurem rendisaalide tulu, mis ületas planeeritut lausa 65%.

Toetused ületasid oluliselt ootusi ning olid 69 000 euro võrra planeeritust suuremad. Valdav osa sellest kulus Jõhvi kontserdimaja kapitaalremondiks, kuhu suunasime kultuuriministeeriumi eraldatud sihttoetuse, mis oli 78 000 eurot suurem kui alguses kavandatud. Kokku investeeriti 492 000 eurot ja tehti kontserdimajas veel 36 000 euro eest väiksemaid remondi- ja hooldustöid.

Hoonete majandamiskulud olid aga planeeritust oluliselt suuremad ning kasvasid 31 000 euro võrra, seda peamiselt täiendavate remonditööde tõttu. Inventarikulu ületas samuti oodatut 8000 euro võrra, kuna tuli teha planeerimata, ent hädavajalikke heli- ja videotehnika uuendusi.

Kontserditegevuse kulud olid planeeritust märkimisväärselt suuremad ning kasvasid 35 000 euro võrra. Selle taga olid peamiselt Jõhvi balletifestivali programmi lisandunud Ukraina rahvatantsuansambli kontsertidega seotud kulud, samuti kolm algselt planeerimata kontserti, mis toimusid sügishooajal.

Kokkuvõttes töötab Jõhvi kontserdimaja tublilt edasi, et pakkuda publikule kvaliteetset kultuurikogemust, pidades samal ajal silmas majanduses toimuvat ning püüdes sellega kohaneda parimal võimalikul viisil.

Peterburi Jaani kiriku kasutusõiguse leping kehtib ning sellega seoses on sihtasutusel rahalised kohustused. 2023. aastal kirikus aktiivset tegevust ei toimunud. Eesti Kontserdil puudub endiselt juurdepääs kiriku ruumidesse ja oma varadele ning kommunaalkulude arved meieni ei jõua. Aasta keskel hages Peterburi Jaani kiriku kogudus Eesti Kontserti, kuid Peterburi kohus ei võtnud kaebust menetlusse. Ka teises kohtuastmes ei saavutanud kogudus edu. Esialgu on edasikaebamisest loobutud ning praeguse seisuga on kaebuse menetlus lõppenud.

Eesti Kontserdi edu võtmetegur on meie meeskond, kelle professionaalsus ning erakordne pühendumus on kujundanud mitmekesise ning kvaliteetse loomesisu, mis mitte ainult ei tugevda organisatsiooni positsiooni, vaid toetab selle kestlikkust tervikuna. Meie meeskonna tihe koostöö, loovus ja jäägitu pühendumine on loonud kindla aluse organisatsiooni jätkuvale arengule ning tänastele saavutustele. Oleme selle saavutuse üle uhked. Koos suudame läbi tulla ka kõige keerulisematest aegadest. On hea meel, et kogu meeskonnale on jagunud nii publiku, kolleegide, partnerite, heade toetajate kui ka esinejate tänu ja imetlust. Maailmas on väga palju suurepäraseid meeskondi, kuid Eesti Kontserdi tiimil on üks eriline omadus – me kõik armastame muusikat.

Toomas Siitan

EESTI KONTSERDI NÕUKOGU ESIMEES

Eesti Kontserdi 2023. aasta oli säravalt sisukas. Ajalukku jääb see ilmselt Ojasoo-Semperi-Eltsi „Macbethi“ aastana, kuid samuti näitasid Eesti Kontserdi küpsust suurte koostööprojektide osalisena Pärdi-Wilsoni „Aadama passiooni“ etendused Roomas ja Eesti Rahvusmeeskoori kontserdiseeria SWR Sümfooniaorkestriga Saksamaal. Tublisti kasvanud publikuhulk tervitas nii tippkvaliteedis klassikalisi kui ka innovaatilisi kontserdiprojekte ning julgelt vaatab tulevikku noore muusiku mentorprogramm „Lift“.

Tänan südamest Eesti Kontserdi nais- ja meeskonda pühendunud töö eest ja soovin jätkuvat muusikakirge!

Maarit Kangron

PEAPRODUTSENT

Aasta algas ülimenuka uusaastakontserdiga, mis tähistas seekord maestro Paavo Järvi 60. sünnipäeva. Rohkearvulise publiku rõõmuks soleerisid nii Pärnus kui ka Tallinnas särav Ksenija Sidorova akordionil ja maailmalavadel armastatud eesti ooperitäht Ain Anger

Kohe hooaja alguses õnnestus teoks teha kolme suure asutuse – Eesti Draamateatri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ning Eesti Kontserdi ühisprojekt „Macbeth“. Nüüd teame, et Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi lavastus ei pälvinud mitte ainult publiku heakskiitu, vaid ka arvukalt preemiaid. Hõljume siiani kõrgustes, kuhu Lepo Sumera muusika meid lennutas. „Macbethi“ edu saab mõõta ka meid kõiki hämmastanud kiirusega: müüki paisatud piletid müüdi välja paari tunniga. Plaanisime samasse aastasse kohe kordusetendused.  Kevadhooaja 2023 üheks kõrghetkeks võib lugeda ka suurepärase islandi pianisti Víkingur Ólafssoni kontserdi.   Eesti Kontserdi suureks eesmärgiks möödunud aastal oli kaasata võimalikult palju eesti muusikuid. Age Juurikas andis lummava sooloõhtu, ühendades Tubina ja Rahmaninovi teoseid; esinesid vanameister Kalle Randalu ning Viini Volksoperi solist Annely Peebo. Samuti on Eesti Kontserdi hooaja eesmärkide hulgas alati kaks-kolm külalisorkestrit, kelleks seekord olid Helsingi Barokkorkester ja Manchester Camerata Inglismaalt. Hooaja lõpetas Soome Raadio Sümfooniaorkester Nicholas Colloni juhatusel.

Suve tippude hulka kuulus sulnil õhtul Haapsalu lossivaremetes toimunud vabaõhugala maestro Neeme Järvi ning Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga. Haapsalu Valgete Ööde festival oli terviklik ning täidetud kauni muusikaga. Sügis algas Max Richteri rekompositsiooniga, mis põhineb Antonio Vivaldi teosel „Aastaajad“, laval olid Sinfonietta Rīga ja Mari Samuelsen. Teine hooaja alguse suurkontsert tõi publiku ette maestro Neeme Järvi ning Mahleri sümfoonia nr 2. Viisime kokku andekad eesti lauljad Mirjam Mesaku ja Tuuri Dede ning koos segakoor Latvijaga oli tulemus vaimustav.

Festivalil TubIN soleerisid suurepärased eesti solistid: Mihkel Poll, Heili Rosin-Leivategija ja rahvusvahelist tunnustust pälvinud Hans Christian Aavik Aavikute duo esines ka novembris mitme kontserdiga, tuues kaasa sõbrad Euroopast ning esitades Enescu oktetti, mida siinne publik kuuleb haruharva.

Möödunud aasta oli muusikamaastikul suurte juubelisünnipäevade aasta. Tegime kummarduse Rein Rannapi loomingule, dirigeeris Kristjan Järvi ja lavale astus ka sünnipäevalaps. Aastal 2022 alanud minifestival Keelpillifookus tõi 2023. aasta novembris kodupubliku ette suurepärased esinejad: Calidore keelpillikvarteti, Florian Dondereri, Kolja Blacheri jt. Detsembrikuu valikus oli hulgaliselt publikumagneteid. Täissaali kontserdid olid „Beethoveni viies“ (ERSO koostööprojekt), „Jõulugala. Anett & Ola Onabulé“ (New Wind Jazz Orchestra koostööprojekt) ja „Eesti gruuv 1970–80ndad“ (Estonian Funk Embassy koostööprojekt). Vaadates tagasi 2023. aastale võib rahule jääda nii kontserdikorralduse kui ka esituste kvaliteediga.

Möödunud aasta suurim uussaavutus oli noore muusiku mentorprogrammi „LIFT“ käimalükkamine. Loodetavasti õnnestub pilootprojekti kolmel kandidaadil lennata Eesti Kontserdi abi ja toega karjääri kõrgematesse sfääridesse. Selleks aastaks on noortele muusikahuvilistele plaanitud mitmekülgne tegevus meie põhisuundadel: jätkame telekonkurssi „Klassikatähed“ ja mentorprogrammi „LIFT“, jätkub UNESCO muusikalinna sari Tallinna koolides, mille programm kogu aeg täiustub, ning jätkub ka koostöö festivaliga KRATT.

Külalisorkestrite nimekiri saab sel aastal eriti uhke ning festivalidest toimuvad nii Pärnu ooperipäevad kui ka festival KLAVER, mille fookuses on seekord naispianistid. Aasta 2024 kontserditegevuse märksõnadeks on kvaliteet, erilisus ning loomingulisus.

Lauri Aav

PRODUTSENT

2023. aastal ei juhtunud midagi raputavat. Loodetavasti saame kunagi kaugemas tulevikus tagasi vaadates tõdeda: kõik halvad asjad olid juba toimunud kas 2020. või 2022. aastal ning head lahendused ei olnud veel saabunud. Ülemaailmne pandeemia oli vaibunud igapäevaseks köhaksnohuks, sõda Ukrainas ei olnud kahjuks enam uudis, publik oli kontserdisaalidesse naasnud ning olukord peaaegu sama mis 2019. aastal, kui agentuuride arvates oli külalisorkestrite kontserdireiside suurimaks taksituseks nende tekitatav ökoloogiline jalajälg. Väike valikuline ülevaade aasta jooksul minu korraldatud kontsertidest ning nende vastukajadest, niipalju kui on leida meedia hääbunud muusikakriitikast.

Legendaarne Briti vokaalgrupp The King´s Singers leidis taas tee Eestisse ning andis 12.–14. jaanuarini kolm väljamüüdud kontserti Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Jah, me kõik teame neid, sest nad on Eestis käinud rohkem kordi kui on ühe käe sõrmi. Teame neid, ja samas ei tea: pole enam nende ridades värvikat kontratenorit David Hurleyt, tenor Bob Chilcotti ega bass Stephen Connollyt, kes 1994. aastal esimesel Eesti tuuril enne kontserti Estonia kontserdisaali ja välisministeeriumi vahelisel muruväljakul jalgpalli mängisid. Koosseisud muutuvad, aegade jooksul on ansamblist läbi käinud 28 lauljat. Üks, mis muudab The King’s Singersi just meie jaoks eriliseks, on nende eriline suhe ja kiindumus eesti koorimuusikasse. Seekordne kava „Põhjala valgus. Virmalised“ („Northern Lights“) oli nende uusim ja saanud tugevalt mõjutusi just eesti muusikast.

[---] imeilus. Sama sõna sobinuks ka kontserdi lõppu, kui lisapalana esitatud Gustav Ernesaksa laulu „Mu isamaa on minu arm“ peale tõusis kogu saalis viibinud publik püsti ning laulis ansambliga kaasa – esiti mõned üksikud hääled, aga mida salm edasi, seda julgemalt. Naljaga pooleks võin nüüd minagi väita, et olen laulnud koos The King’s Singersiga! Kindlasti mitte nii kõlavalt kui rida tagapool istunud Eesti Rahvusmeeskoori bassirühma liikmed, aga siiski.

Kai Kiiv. „Algus on ilus“, Sirp, 03.02.2023

Paljuski juhuste kokkulangemiste tõttu oli ansambel Estonian Voices veebruaris-märtsis publiku ees kahe õnneks väga eriilmelise kavaga. 12.–16. veebruarini toodi koos Muusikalikooli ja Janno Trumpi ansambliga publikuni kontsert pealkirjaga „Telepoiss. ETV lastelaulud läbi aegade“. Selleks kaevati arhiividest välja ning anti värske kuub selga paljudele unustatud lauludele ja tegelastele „Lasteekraani“ saadetest. Samuti leiti telemaja laost üles toonased kostüümid ja rekvisiidid. Laval olid Mõmmi, Vandersellid, Leopold ja Äpu, Kessu ja Tripp, Tipp ja Täpp, Hunt Kriimsilm, Kardemoni linna röövlid ja paljud teised. Publiku rõõm oli sedavõrd suur, et 22. aprillil anti Tallinnas korduskontsert.

Muusikalises mõttes väga erilised olid Estonian Voicesi kontserdid 9.–11. märtsini Tallinnas, Tartus ja Pärnus, kus lavapartneriks oli ansambel Eliit ja Vaiko Eplik ning sisuks viimase looming läbi aastate.

Mis tunne on olla veidi üle neljakümnesena klassik? Ei kujuta ette. Et klassiku katse kontsert ajalukku jäädvustada ei läheks lörri, olgu mainitud, et loos „Pöördumatult soe“ mängis Vaiko Eplik Estonia kontserdisaalis nähtavasti esimest korda elektrisitarit, mille kõla on päris veider, aga tõepoolest sobib looga. Aga jah, klassik, mitte pelgalt parketikõlbulik – seda on Valgetähe IV klassi teenetemärgi omanik juba ammu. Ja varsti vanameister, mis siin salata [---] Vaiko Eplik nentis, et talle täitsa meeldib selline töö, et saab Steinwayd klõbistada ja Estonian Voicest kuulata. Kontsert oli mu meelest nauditav, ehkki vahest iga noot ei raputanud seekord maailma –see-eest päästab selle armastus! (Nõnda kinnitati viimase lisalooga.) Minu meelest on Eesti Kontserdil päris hea mõte kutsuda Epliku ja teiste tasemel popmuusikute abil kontserdisaali rahvast, kes muidu ehk ei taipaks sinna oma jalga tõsta. Kui oli kõlanud n-ö ametliku kava lõpulaul „Lauludest ja muust“, siis oli kuulda sellist müdistamist ja huilgamist, millesarnast ei ole Estonia kontserdisaalis kuulnud ammu.

Maria Mölder. „Pöördumatult soe klassika“, Sirp, 17.03.2023

16. märtsil Pärnu kontserdimajas ja 18. märtsil Estonia kontserdisaalis realiseerus Saale Fisheri ja ansambli Floridante hullumeelne idee tuua lavale Monteverdi kadunud ooper „Ariadnet otsides“ („Arianna à la recherche”), mille ainus säilinud fragment on kuulus „Lamento d’Arianna“. 2017. aastal rekonstrueeris ooperi maailma üks tunnustatumaid vanamuusikaeksperte, dirigent ja harfimängija Andrew Lawrence-King, kes ise, otsekui peidetud aare, elab juba aastaid siinsamas Pirital teletorni lähedal keset metsa. Käepäraste vahenditega lavastatud ooperi kandsid ette Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja solistid ning Floridante barokkorkester.

„Ariadnet otsides“ on suurepärane näide, kuidas minevikuhõlma jäänud teoseid on võimalik ulatusliku töö ja pühendumisega autentselt taastada. Ka tänapäeva helilooja võib tabada möödunud ajastu vaimu ning anda mõne suurteose säilinud fragmendile konteksti ja uue hingamise. On oluline mõista, et minevikus loodut ei pea tingimata puutumatuna pjedestaalile asetama, vaid ka täna saab mõtestatult sellele tähendust ja kohta otsida. Andrew Lawrence-King on seda meisterlikult teinud ning loodetavasti avanud sellega muusikamaailmas mõne uue ukse.

Luisa Susanna Kütson. „Ariadnet kaotades, otsides ja leides“, Muusika, 20.05.2023

Õhtu staariks võib pidada Andrew LawrenceKingi juhatusel mänginud orkestrit, mille tuumiku moodustasid ansambel Floridante mängijad. Lawrence-King jagas end mitme pilli vahel, kuid kõige nauditavam on alati tema harfimäng. Sel korral jätsid eriti sügava mulje harfi saatel kõlanud monoodiad. Orkestri kontsertmeister, USA ja Soome päritolu viiuldaja Anthony Marini rõõmustas kuulajaid taas oma fantastilise mänguga. [---] Eesti Filharmoonia Kammerkoor oli kaasatud kahes rollis: iseenesestmõistetavalt koorina, aga ka kõik solistid tulid selle ridadest. Kooriga oli tehtud väga head tööd barokkmuusika esitamiseks sobiliku kergema ja sirgema tooni saavutamisel ning kuigi lavalise paigutuse mõttes jäid nad suures osas orkestri taha varju, oli nende kohalolekut ja ka laval toimuvasse sekkumist kogu aeg tunda. [---] EFK on koor, kus iga laulja võiks olla solist. Ometigi oli mingil määral üllatus, et vaid koorilauljatega on võimalik barokkooper niivõrd kõrgel tasemel ette kanda. Eredaimad rollid tegid need, kellel on suurem solistikogemus. Kõige sügavama mulje jättis Yena Choi Ariadne osas.

Äli-Ann Klooren. „Kadunud ooperi otsinguil“, Sirp, 24.03.2023 Sügisese kontserdihooaja avakontsertide kava ühendas viimase aja kombe kohaselt sajandeid vanu helitöid kaasaja kõlailmaga. Kesksel kohal troonis Max Richteri ikooniline Vivaldi-tõlgendus. Esitajateks Sinfonietta Rīga, solistiks Mari Samuelsen (viiul, Norra)

Eesti Kontserdi 83. hooaeg sai suurejoonelise avalöögi

16. septembril, kui Estonia kontserdisaalis astusid publiku ette norra tippviiuldaja Mari Samuelsen ning Sinfonietta Rīga. Olen voogedastusplatvormidel kuulanud üsna mitmeid mõjusaid teoseid Mari Samuelseni soleerimisel. Ma ei osanud aga unistadagi, et teda elavas ettekandes kuulda saan ja veel omaenda kodulinnas. On üks asi kuulata meisterlikku esitust heli- või videosalvestise vahendusel. Hoopis teine asi aga näha interpreeti reaalajas teosega suhestumas, tajuda tema emotsionaalset sidet muusikaga ning oma silmaga näha tema erakordset tehnilist meisterlikkust. Kontserdi kava moodustas elegantse terviku, ühendades esimeses pooles kaasaegsete heliloojate, nagu Caroline Shaw’, Anne Mülleri ja Hildur Guðnadóttiri loomingu varasemate aegade komponistide – Nicola Matteis’ jr, Hildegard von Bingeni teostega. Austust avaldati ka Baltimaade suurkujudele Pēteris Vasksile ja Arvo Pärdile.

Max Richteri „The New Four Seasons. Vivaldi Recomposed“ on kindlasti üks maagiline teos, mida elavas ettekandes kuulda. See nõuab nii solistilt kui orkestrilt mehaanilist täpsust ja peent loojutustusoskust. Mari Samuelsen ja Sinfonietta Rīga tegid selle esitamisel suurepärast tööd ning ka kestvad ovatsioonid tõestavad, et eesti publik oskab kvaliteetset helikunsti hinnata. Igal juhul oli Eesti Kontserdi hooaja avakontsert minu jaoks üks viimase aja muusikalisi kõrghetki. Sellistel momentidel tundub, et võibolla muusika ongi kõige olulisem asi maailmas.

Luisa Susanna Kütson. „Mulje. Vivaldi recomposed“, Muusika, 11.11.2023

Suures plaanis möödus kogu september Gustav Mahleri sümfooniate valguses. Kui kuu alguses korraldas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Mahleri 8. sümfoonia gigantsed ettekanded, siis kuu lõpul toimusid Eesti Kontserdi korraldusel Mahleri 2. sümfoonia ettekanded.

Septembris on mind ees ootamas kaks tõeliselt suurt asja – Mahleri 8 sümfoonia ja sinna otsa kohe Mahleri 2 sümfoonia ettekanne. Parituurid on laual, kogu aeg valmistun. Need on kaks geniaalset teost, mille järjestikune ettekandmine siin väikeses Eestis on suursündmus. Mul ei olegi põhjust enam juhatada reakontserte, mida ma elu jooksul olen nii palju teinud. Kui midagi ette võtta, siis tõeliselt suurt ja väärtuslikku. Ainus probleem on see, et nüüd tuleb välja nii, et ma isegi ei tea, kumba sümfooniat ma rohkem armastan…?

Neeme Järvi

22. septembril Estonia kontserdisaalis, 23. septembril Pärnu kontserdimajas „Mahleri teine“. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Segakoor Latvija, solistid Mirjam Mesak ja Tuuri Dede, dirigent Neeme Järvi

Neeme Järvi on dirigent, kelle oskus kujundada dramaturgilist tervikut oluliste vormielementide operatiivse ja meisterliku käsitlusega, ei oma võrdväärseid kolleege vähemalt minu kõrvaringi raamides. Ta mahutas sümfoonia ettekande Pärnus ca 80 minutisse nii, et midagi ei läinud kaotsi ülimahukast partituurist ega hetkekski ei väsinud ka kuulaja keskendumisvõime. Samas sisaldas ettekanne ka lausa geniaalseid nn üleminekuid vormiosade ja ka detailsemaid lausa fraasidevahelisi, mis tekitasid nauditavaid imetlushetki [---]

Pärnu kontserdihooaeg 2023/24 sai avakontserdi, mis siiski on päris vaimustav ime, ma ei häbene seda sõna. Puupüsti lõhki saalitäis publikut tänas Mahleri 2. sümfoonia („Ülestõusmine“) esitajaid püstiseistes marulise aplausiga ja oleks ilmselt ka ära kuulanud teose korduse kogumahus.

Toomas Velmet, Pärnu Postimees

2023. aasta oli juubelite aasta: ikka need Tallinna Muusikakeskkooli ühe klassi poisid, sündinud 1953. aastal. Legendaarne seltskond, kes annab siiani tooni meie muusikaelus – üks nendest Rein Rannap Tema juubelikontserdid, mis said mingil hetkel pealkirjaks „Minu muusika“, pidid alguses tulema klassikalise ülesehitusega ja pigem akadeemilised. Nagu oli aimata, muutusid kontserdid korralduse käigus tehnilises mõttes saatanlikult keerukaks ja mastaapseks, milles võib kindlasti pidada kaassüüdlaseks dirigent Kristjan Järvi otsivat vaimu. Lõpptulemus tegi siiski õnnelikuks nii publiku, juubilari enda kui ka kõik ülejäänud esinejad, kes tuuri lõpul võrdlesid esituskoosseisu suure perega.

Rein Rannapi autorikontsert „Minu muusika“. Tütarlastekoor Ellerhein, Eesti Rahvusmeeskoor,

kammerorkester Kristjan Järvi Ensemble, Riivo Kallasmaa (oboe), Piibe Talen (klavessiin) ja Mari Kalkun (laul), dirigent Kristjan Järvi. Kavas Rein Rannapi looming, sh uudisteose „Cantus borealis“ esiettekanne.

Oli see nüüd kaval valik või sünnitas täielik õnnestumine kohapeal illusiooni, ometi mõistsin, et kõlav muusika oli leidnud parima võimaliku esituse. [---] Rätsepatöö, mitte juhusobivus. Sümbiootilisus kas ilmneb loomuldasa või ei tekigi. [---] Igatahes pakatas kõnealune õhtu sisemisest väest niivõrd, kuivõrd Rannapi võrdlemisi lihtne ja läbipaistev orkestratsioon võimaldas.

Õhtu kõrgpunktiks osutus kantaadi „Cantus borealis“ esiettekanne. Eelnimetatuile lisandus solistina Mari Kalkun, kel tunnetus Järviga harmooniline ja hääl loo jaoks otse täiuslik. Teose viis osa koos sisse- ja väljajuhatava ulaka loitsuga moodustasid maalilise rännaku läbi põhjala looduse. Lageda tundra, hüpnootiliselt tammuva porokarja või värvirammusa sügismaastiku kujutamise kontrastid eretasid vaieldamatult kirkalt, ent kulgesid piisava sisseelamise jaoks liigagi kiiresti. Joiguv laululaad, hoolimata ehedusvõlust, ja üksnes foneetiline, tekstilise tähenduseta vokaal ümardasid kompositsiooni ehk pisut ülearu homogeenseks. Ah, muidugi on mu vastuokslik hinnang lihtsalt rumal, sest tegelikult jagus ju vastandtoone meeshäälte

,,Mahleri teine“ Neeme Järvi Foto: Gunnar Laak

tuiutavast sitkusest viiulite läbipaistvate noodiniitide ja külmvärisevate tremolo’teni küllaga.

„Minu muusika“ peegeldas vaid üht killukest Rannapi loomest [---] Esitus oli tõesti perfektne, kava hoolsalt kaalutlet ning publik ilmselgelt kuulduga rahul.

Katrin Aller. „Siiruse kiirgus“, Sirp, 20.10.2023

Mõned päevad pärast Rannapi kontserte jõudis Eestisse koosseis, kelle esinemist väga oluliseks pidasin ja ootasin. Taanlaste Theatre of Voices ning New Yorgis resideeriv American Contemporary Music Ensemble tõid Paul Hillieri juhatusel publikuni varalahkund Islandi helilooja Jóhann Jóhannsson kaasaegse oratooriumi „Drone Mass“. Hüpnootilise ja salapärase teose, mida võiks kohati võrrelda Arvo Pärdi või Henryk Górecki meditatiivse minimalismiga. Droon kui muusikaline orelipunkt või burdoon oli madala bassinoodina teost läbiv ankur. Droon lennumasina kurjakuulutavas tähenduses lisas aga toimuva sõja tõttu teosele täiendavaid kõlakihte. Suurepärane teos ja meisterlik esitus kannatasid õnnetu kokkulangevuse tõttu vähese publikuhuvi käes, kuna täpselt samal ajal toimus Alexela kontserdimajas sarnast auditooriumi kõnetav Nils Frahmi soolokontsert.

Detsember on teadupärast kontsertide külastatavuse poolest eriline kuu. Rahvast on liikvel palju ja nii võitlevad aasta lõpul potentsiaalselt rohkearvulise publiku nimel kõik kontserdikorraldajad. Klassikapublikust pisut laiemale kuulajaskonnale mõeldud rütmimuusika põhjaga kontserdid täitsid seekord oma ülesannet kenasti ja saalid olid väljamüüdud. Jõulugalana pealkirjastatud kontserdil olid laval meie noortest džässmuusikutest koosnev New Wind Jazz Orchestra, solistideks Eesti Muusikaauhindade aasta nais- ja popartisti tiitli võitja Anett ning rahvusvaheline kuulsus, Briti-Nigeeria juurtega laulja-laulukirjutaja Ola Onabulé. Värvikat ning kokkuvõttes ehk pealkirjas lubatust vähem jõululikuks kujunenud kontserti väärindasid peale esinejate meisterlikkuse New Wind Jazz Orchestra kunstilise juhi ja kontserdi dirigendi Lauri Kadalipu keerukad, kuid maitsekad seaded.

Juba paarkümmend aastat väldanud „Pühademuusika“ traditsioonilised kontserdid olid seekord pealkirjastatud „Eesti gruuv. 197080ndad“. Kontserdid tegid kummarduse raudse eesriide kiuste Eestisse imbunud läänemaailma mõjulise funk’i, souli ja džässimuusika siinsetele autoritele ja esitajatele. Kõlas Apelsini, Marju Kuudi, Els Himma, Raivo Tammiku, Uno Naissoo, Gunnar Grapsi ja Jaan Kumani looming, sekka tol ajal Eesti Raadio esimeses stuudios öösiti poolsalaja salvestatud originaalpalu ja lääne autorite laule, mille kodumaised versioonid loodi Soome raadiost kuuldud Detroidi Motowni, New Yorgi Atlanticu või Columbia Recordsi artistide esituste põhjal.

KOHTUMINE LEGENDIGA: reede õhtul oli Alexela kontserdimajas üliäge 70ndate muusika kontsert „Eesti gruuv“. Rita Ray, Robert Linna ja Ivo Linna, Lexsoul Dancemachine ja EÜNSO sümfooniaorkester. Külalisesinejateks legendaarne saksofonist Lembit Saarsalu ja värske muusika elutöö preemia laureaat Tõnu Naissoo. Oli vist aasta parim kontsert Mäksi juubelikontserdi kõrval!

Priit Hõbemägi kontserdijärgne sotsiaalmeediapostitus Lõpetuseks mainin tagasihoidlikult, et artiklis leidsid kajastamist suuremad projektid, mille korraldamisega olen olnud aasta jooksul seotud. Muidugi mitte mina üksi, mistõttu on sobilik teha siiralt aupaklik kummardus kõigi Eesti Kontserdi kallite kolleegide ees, kes on ikka veel mõistvalt suhtunud suurte projektide pingelistesse, tuhandete muutujatega olukordadesse. Eriline imetlus ja tänu produtsendi assistentidele Birke Jakobsonile ja Gerde Kadi Kuusele, ilma kelleta poleks ilmselt pooledki nendest kontsertidest saanud toimuda. Artiklis on kajastatud kokku 27 kontserti, millest 15 olid väljamüüdud, kogudes kokku 18 857-pealise publiku. Lihtne arvutus näitab keskmiseks külastajaarvuks 698 inimest kontserdi kohta. Seda kõike kokku lugedes satun vastuollu oma artikli esimese lausega ja pean lõpetuseks tõdema, et oli päris toimekas ja elamuslik muusika-aasta.

Eesti gruuv. 1970-80ndad Foto: Gunnar Laak

Tuuli Metsoja

PRODUTSENT

Minu produtsendiaastasse Eesti Kontserdis paigutus 86 kontserti, nende hulgas kaks festivali, lisaks üks minifestival. Oli väga tihedaid perioode, aga ka aega, mil igapäevast korraldustööd oli vähem. Sain võimaluse süveneda uutesse ideedesse, kuulata rohkem ja erinevat muusikat ning esitusi.

Eesti Kontserdi korraldatavate kontsertide arv veidi vähenes möödunud aastal. Olen veendunud, et see on õige suund. Kultuuriüritusi toimub väga palju, paratamatult on ka meie piletihinnad majanduse praeguses olukorras tõusnud, ja nii on potentsiaalne kuulajaskond pidevalt raske valiku ees. Teeme vähem, teeme süvenenumalt ja kvaliteetsemalt. Minu jaoks on produtsenditöö endiselt pidevas arengus ja mul on ikka huvitav. Kontserdid tekivad enamasti kolmel eri eeldusel: teema pakub mulle endale nii suurt huvi, et püüan leida sobiva kava ja esitaja; koostöö heade partneritega; muusikute enda algatus ja idee, millega lähen kaasa. Kõik need võimalused on võrdselt olulised ja inspireerivad.

Aasta alguses toimus taas MustonenFest, mis tõi publikuni kõrgetasemelised kontserdid ja mitmekesise programmi. Selle festivali kavades on ikka olnud tähtsaim kontseptuaalne sisu ja vaimne sõnum – kaastunne ja lootus, ning loomulikult silmapiiri avardav muusika. Tallinnas, Laulasmaal, Tartus ja Viljandis toimunud kontsertidel astusid publiku ette Sinfonietta Rīga, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Eesti Rahvusmeeskoor, mainekas tšellist Mario Brunello ja oriendi muusikamaailma eksootilised artistid. Rõõmustav oli näha ja kuulda festivalile kutsutud, maailmas õppivaid noori tunnustatud Eesti muusikuid. Festivalil toimus seitsme erineva programmiga üheksa kontserti, külastajaid oli u 1700.

Minu suur armastus on kammermuusika. Paraku eeldab see intiimne ja poeetiline musitseerimisvorm enamasti nn edasijõudnud publikut, mis pole just tihti liiga arvukas. Oleksin ma ise muusik, kes läheb kammerkontserdil koos ansamblikaaslastega lavale ja avab oma südame, tunneksin end üsna

kehvalt, kui muusikasse pandud hing ja suur töö puudutaks nii vähest publikut. Just seetõttu olen püüdnud välja mõelda midagi, mis aitaks kõnetada laiemat publikut. Sel korral katsetasime koos M4GNET kvarteti ja Kristiina Ehiniga eesti muusika ja luule sümbioosi. Paistab, et meil õnnestus puudutada laiemat kuulajaskonda ning tutvustada luulehuvilistele muusikat ja muusikahuvilistele luulet.

Armastan väga ka vokaalkammermuusikat, ja lauljatest tegid ilusad soolokontserdid meie metsosopranid: alati oodatud Annely Peebo tuntud suurepärases kvaliteedis, samuti noor ja tõusev täht Karis Trass, kellele see oli esimene suurem soolokontsert.

Kontsert, mis tõi Estonia kontserdisaali publikut täis, oli islandi pianist Víkingur Ólafssoni sooloõhtu. Víkingur on publikumagnet kõikjal maailmas – väga rõõmustav, et kontsert ka Eestis tähelepanu köitis. Tema koostatud põnev kava tutvustas Mozarti kaasaegsete muusikat. Seda ei esitata just liiga sageli ja peamiselt seepärast, et Mozarti kõrvale saab endale muud muusikat lubada vaid väga briljantne ning erakordselt karismaatiline interpreet.  Vägeva suurvormiaasta sissejuhatuseks kõlas suurel reedel ja lähipäevil Tallinnas, Tartus ja Pärnus Verdi unustamatu reekviem, mille iga ettekanne on suursündmus. Peagi järgnesid Mahleri monumentaalsed koorisümfooniad. Oli eriliselt võimas hooaeg, mil suured koosseisud tuletasid taas meelde sellisteks ettekanneteks sobiva saali puudumist Tallinnas.

Pillifondi gala tõi publikuni Vivaldi ja Piazzolla „Aastaajad“ ning täitis saalid tänulike kuulajatega.

Rõõmu tegi meie rahvusvaheliselt edukaima noore tšellisti Marcel Johannes Kitse ja Sten Heinoja kammermuusikaõhtu, mille unustamatuks elamuseks kujunes Rahmaninovi tšellosonaadi esitus. Nende muusikute omavaheline keemia toimib alati, peale selle on tegemist meie parimate

instrumentalistidega, kellel on alati väga hoolikalt läbimõeldud kava – polnudki rohkem vaja, kõik oli vaimustav!

Hooaja lõppkontserdiks tõid muusikalist külakosti meile põhjanaabrid. Soome Raadio Sümfooniaorkester koos uue peadirigendi Nicholas Colloniga andsid kõrgetasemelise kontserdi Bernsteini ja Raveli muusikaga. Pean tunnistama, et üsna tagasihoidlik publikuhuvi polnud seekord kuidagi vastavuses kontserdi taseme ja põhjanaabrite erakordselt kõrge orkestrikultuuriga.

Ja siis järgnes üks minu viimaste aastate lemmikaegu: juuni lõpus toimub Haapsalu Valgete Ööde festival. Festival kannab endas Tšaikovski festivali vaimu ning romantilise ja muretu suveaja ergast püüdu kauni muusika poole. Sellel on järjest kindlam koht Eesti kultuurisuves. Festivali kõrgetasemelisse ja vaheldusrikkasse muusikaprogrammi on pikitud eriilmelisi ettevõtmisi, köitvat on nii muusikagurmaanile kui ka suvitajast huvilisele. Seekord oli festivali kõrghetk uhke vabaõhugala maestro Neeme Järvi ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ning Eesti Rahvusmeeskoori osalusel, kõlasid eesti publiku jaoks märgilised teosed Tobiase, Kapi, Elleri ja Sibeliuse loomingust. Neeme Järvi kohaolu sel festivalil on juba omaette teetähis ning saavutus. Festivali tundmuslikeks pidepunktideks olid ka erilise ja põneva repertuaariga kammerkontserdid: Schuberti laulutsükkel „Ilus möldrineiu“ Heldur Harry Põlda ja Sten Heinoja esituses, noorte muusikute ja suure keelpilliansambli romantiline kontsert „Ööviiulid“, Tallinna Kammerorkestri ergas Sibeliuse ja Tšaikovski esitus jpm. Haapsalu raekoda korraldas populaarseid suvitaja jalutuskäike ja kultuuriloolisi vestlusi, kavas oli ka öökinoseanss. Festivaliga

kõlasid kokku Haapsalu erilised kontserdipaigad –kirikud, võimas lossihoov, kuursaal, Uuemõisa mõis, aga ka promenaad ning mõnusalt suvine peatänav kohvikute ning lillelõhnalise kuurordimeluga.

Sügis algas taas uue hoo ja värskete ideedega. Olen väga rõõmus, et sain olla abiks, kui lavale jõudis kogupereooper „Mängime Sevilla habemeajajat“ Rossini ainetel, MTÜ Ooperiga Söbraks, Pärnu Linnaorkestri ja Eesti Kontserdi koostöös. Ain Angeri ja tema sõprade suurejooneline ettevõtmine tuua ooper lavale eesti keeles ja veidi kärbituna, et ka ooperikaugemad inimesed ning noorem põlvkond saaksid esimeseks tutvuseks osa kõrgkvaliteedis ja sobilikus mõõtmes legendaarsest meistriteosest. Ja mis peamine, et ei kohkuks ära, vaid astuksid edaspidigi ooperimajade ustest sisse.

„Ainult hulludele“ oli erakordselt põneva kavaga lavastatud kontsert Ansambel U: 20. sünnipäevaks. Paratamatult on meie ilus avar saal selliste sündmuste jaoks veidi suur. Siinne uue muusika kuulajaskond pole just liiga rohke, aga need, kes tulevad nautima seda kõrget, n-ö edasijõudnute kunsti, saavad alati erakordse elamuse osaliseks.

Minu kontserdiaasta teine lemmikaeg oli keelpillimuusikale pühendatud nädalalõpp. Teist korda toimunud minifestival Keelpillifookus hoidis luubi all keelpillid ja neile loodud muusika. Erilised tõlgendused, virtuoossed esitused ja rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud solistid-ansamblid tõid kuulajateni lisaks tavapärasele harva esitatavat ja ülinõudlikku repertuaari. Avakontserdil esines hinnatud solistide ansambel armastatud Florian Dondereri juhtimisel. Õhtu peateosena kõlas

Arnold Schönbergi kultuslik ja ebamaiselt kaunis „Kirgastunud öö“ keelpillisekstetile. Koos Tallinna

Haapsalu Valgete Ööde festival Foto: Gunnar Laak

Kammerorkestriga esinevat Kolja Blacherit Eesti kontserdipublik juba teab ja hindab; kavas olid Antonio Vivaldi „Aastaajad“ ning Richard Straussi erakordsed „Metamorfoosid“. Peale enam levinud keelpillide nagu viiul ja tšello püüab Keelpillifookus tuua publikuni alati midagi erilist. Sel korral esines Kadrioru lossis gambaansambel, mille eestvedaja on hinnatud soome viola da gamba-kunstnik Markus Kuikka. Festivali üheks eriliseks hetkeks oli ülimalt kvaliteetse Calidore keelpillikvarteti kontsert, kavas keelpillikvartetile Viinis loodud märgilised teosed.

Järgnesid kaks väga erilist, pikalt oodatud ning ettevalmistatud autorikontserti – Sven Grünbergi autorikontsert plaadi „OM“ materjaliga Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambli esituses ning Tõnu Kõrvitsa ja Doris Kareva uue teose „Laulud valu allikalt“ ettekanne Maria Valdmaa, Jacob Reuveni ja M4GNET kvarteti esituses.

Alati on heameel, kui õnnestub korraldada mõni lastekontsert, mis tõesti korda läheb: meeldib lastele, on õpetlik, muusikaliselt kõrgel tasemel ja samal ajal ka emadele-isadele huvitav. See ongi väga raske žanr, aga ilma noorele publikule kontserte korraldamata ju tõepoolest kuidagi ei saa. Seekord oli lausa võrratu, et Piibu ja Tuudu ning Tuuri Tede ja Annaliisa Otsa lauldudnäideldud Hansu ja Grete lugu nii paljusid lapsi ja nende kaaslasi kõnetas. Hea lastekontsert on väga keeruline ülesanne, mille täimisse tuleb panustada palju energiat.

Edasi liikusime juba mitme aastakümne pikkuse traditsiooni jälgedes. Enne jõule esitasid Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja Tõnu Kaljuste Mozarti c-moll missa. Pärast jõule toimusid Tallinna Kammerorkestri aastalõpukontserdid ning nüüdseks juba kolmel aastal toimunud Euroopas õppivate noorte muusikute orkestri kontsert „Jõuluks koju“. Rohkearvuline publik võttis kõik väga hästi vastu. Eriti puudutas seekord Tallinna Kammerorkestri ja Sten Heinoja Haydni-kava klaverikontserdi ja „Lahkumissümfooniaga“.

Kokkuvõttes olen tänulik kolleegidele, kellega koos saame teha ilusaid asju, suuri ja väikseid. Olen tänulik, et on olnud võimalus nii pikalt tegutseda selles vallas. Et olen õppinud usaldama oma vaistu ja ära tundma häid ideid ning olen saanud võimaluse olla eriliste muusikasündmuste kujunemise juures eriliste inimeste energiaväljas. Soovin, et me ei kaotaks empaatiavõimet ja uudishimu, et jaksaksime käia rohkem kontsertidel, elada kaasa muusikutele ja publikule ning ka teistele korraldajatele väljapool oma asutust, teispool oma harjumuste piire. Et me ei teeks järeldusi ühekordsete ebaõnnestumiste põhjal ja eeldaksime endalt alati sama palju kui kolleegidelt ja partneritelt.

Kolja Blacher Foto: Gunnar Laak

Piip ja Tuut Foto: Gunnar Laak

Ülle Lehtmäe

KOOLIKONTSERTIDE PRODUTSENT-TOIMETAJA

Pakkusime 2023. aastal koolidele üle 50 loengkontserdi kava. Valikus olid klassika, rahvamuusika, rahvaste muusika, popp jm. Suuremad koolikontsertide tellijad olid Harjumaa, Tallinna ja Tartumaa koolid. Kõige rohkem tellisid meie kontserte Saue Kool (16 kontserti) ning Tartu Kivilinna Kool, Maardu Gümnaasium ja Jõhvi Põhikool (kõik 9 kontserti aastas).

Aitäh toreda, lustaka ja hariva kontserdi eest! Reigo ja Johan olid suurepärased!

(„Teatrimaagia“)

Mõned väljavõtted laste ja õpetajate kirjadest toimunud koolikontsertide kohta.

Aitäh, väga meeleoluka kontserdi eest (ikkagi kohe nagu päris kontserdil oleks!), meeldis nii õpetajatele kui lastele. Meil olid kontserdil ka Vaida Põhikooli kolme klassi õpilasaed ja jäime väga rahule.

Kontsert meeldis! Lapsed olid väga positiivselt üllatunud ning nautisid kontserti väga.

(„Motivatsioon & muusika koos räppar AGga“)

Kontsert „Ilvesed tulevad külla“ võeti meie õpilaste poolt väga hästi vastu. Oli tõesti meeleolukas ja inspireeriv. Süda lausa laulis kaasa. Üks noormees ütles, et sai täiesti uue kogemuse, et poleks arvanudki, et talle selliste pillidega tehtud muusika meeldib.

Mina soovitan küll soojalt kõikidele koolidele. See on kohe mitme muusikatunni eest. Oleks mulle lapsena koolis selliseid kontserte pakutud, siis oleks minu elu võibolla hoopis teistsugune olnud. Ma avastasin kahjuks ise selle alles 15aastaselt ja maalt ei olnud võimalik linna käia. Nii et minu muusikaõpingud algasid alles 16aastaselt. Ilvesed võiksid küll teha ka kontserdisarja lausa 6aastastele. See 45 minutit läks linnulennul, aga hea soe tunne on sees jätkuvalt.

(„Kolm Ilvest tulevad külla“)

Tahtsin tänada võimaluse eest, et saime oma sünnipäevale toreda esineja ja Jan oli just õige valik antud sündmusele. Koolipere jäi väga rahule ja oli vahelduseks lustlik aktus.

(„Kuidas huumor meid elus edasi kannab“)

Kontsert õnnestus. Lapsed tutvusid pillide, pillimänguga ja said uusi teadmisi pillidest. Interpreedid olid oma ala professionaalid ja lastel oli huvitav.

(„Keelega, meelega“)

Imeline kontsert! Imelised muusikud!  („Muusikalikarussell“)

POPULAARSEMAD KAVAD JA ESINEJAD 2023

TELLIMUSTE ARV:

1. Tik-Tok live ansambliga Brassical 38

2. Kuidas huumor meid elus edasi kannab? (Jan Uuspõld) 37

3. Muusikat noortelt noortele (Merit ja Märten Männiste) 31

4. Teatrimaagia (Reigo Tamm ja Johan Randvere) 25

5. Muusikatund Tanja ja Mihkliga (Tanja Mihhailova ja Mihkel Mattisen) 24

6. Kõik algab esimesest naelast ehk laske maailmal heliseda! (Silver Sepp) 21

7. Tõnu Tubli ja elektroonilised trummid 15

8. Tiivakandjad (Miksteater) 13

9. Laule filmidest (Hanna-Liina Võsa ja Olav Ehala) 13

Kontsert oli meil hoogne ja lustlik!

Lastele meeldis, kuigi oli varane hommik Siimustis.  Eriti tore, et lapsi kaasati rütmilistesse tegevustesse (Rütmisõu)

Soovin kogu meie Saku Gümnaasiumi kontserdil osalejate poolt öelda, et ansambli KVART kontsert oli suurepärane punkt enne vaheajale minekut. Nende kvaliteet oli väga kõrge, kava oli hästi läbimõeldud. Esinejatega oli hea ja soe suhelda. Kontsert oli väga mõnus ja vastas igati meie ootustele. Muusikud olid vahetud suhtlejad ja oskasid kuulajaid nii laulma kui rütmi plaksutama saada. Olime valinud kuulama kindlasti ka õige publiku, 9.–12. klass ja õpetajad. Aitäh järjekordse muusikaelamuse eest!

(„Uue aja vokaalmuusika trioga KVART“)

Kuidas huumor meid elus edasi kannab? (Jan Uuspõld)

Muusikat noortelt noortele (Merit ja Märten Männiste)

UNESCO MUUSIKALINN TALLINN

Karin Sarv

KOOLIKONTSERTIDE PRODUTSENT

Kevadel 2023 toimus UNESCO muusikalinn Tallinna koolikontsertide sarjas kokku 32 kontserti, neist 28 koolides ja neli suurkontserti Estonia kontserdisaalis: kaks vanemale kooliastmele (7.–12. klass) ja kaks nooremale kooliastmele (1.–6. klass). Koolikontserdid toimusid 55 Tallinna koolis, kuulajaid oli ühtekokku üle 7300, täpsemalt 7387 õpilast/õpetajat.

Kontsertidel esinesid Eesti Filharmoonia Kammerkoor dirigent Tõnu Kaljustega, puhkpillikvartett Brassical, Sten Heinoja (klaver) ja Triinu Piirsalu (viiul), keelpillikvartett Reisikud, Reigo Ahven (löökpillid), Villu Vihermäe (tšello) ja Sander Mölder, Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkester dirigent Rasmus Puuriga (suurkontserdid vanemale kooliastmele) ja Tallinna Kammerorkester dirigent Rasmus Puuriga (suurkontserdid nooremale kooliastmele).

Sügisel 2023 ei toimunud suurkontserte Estonia kontserdisaalis, ent interpreedid käisid 27 Tallinna koolis ja kontsertidest sai osa ligi 4700 õpilast. Programm ulatus Eesti Rahvusmeeskoori etteastest Reigo Ahvena rütmitöötoani, pakkudes võimaluse kuulata Tallinna Kammerorkestri keelpillitriot, duot Hans Christian Aavik ja Karolina Aavik, duot Villu Vihermäe ja Sander Mölder ning keelpillikvartetti LÕÕM, kes tõi klassikalise keelpillikvarteti lähemale popmuusikakultuurile, jäädes siiski oma liistude juurde. Johan Randvere ja Reigo Tamm viisid koolinoorteni teatrimaagia, Siim Aimla tutvustas oma puhkpillikvartetiga eri muusikastiile ning Kaspar Uljas ja Martin-Eero Kõressaar viisid kuulajad muusikarännakule Vahemere äärde. Laias valikus mitmekesised koolikontserdid on olnud nii populaarsed, et soovijaid on rohkem, kui suudame pakkuda. Mitte väheoluline pole ka see, et UNESCO muusikapealinn Tallinn pakub kontserte tasuta.

Elav muusika aitab kinnistada klassiruumis õpitut. Seepärast olen programmi kokku pannes mõelnud

muusikaõpetajatele, et neil oleks võimalik valida oma kooli õppekavaga kõige paremini sobiv kontsert. Kevadel tahame siiski innustada koole tulema Estonia kontserdisaali. Nii õpetame lastele, kus asub Estonia ja mida seal tehakse ning kuidas kontserdisaalis käituda, toetades ühtlasi ka teatriliidu kampaaniat „Märka, et oled teatris!“ – meie puhul siis „Märka, et oled kontserdisaalis!“.

Mõned tagasisidekillud (nii palju kasulikke arvamusi, et raske on valida):

Kontsert oli väga tore! Reigo energia on vapustav, ta leiab inimestega kiiresti ühise keele ja teenib välja publiku austuse. Õpetajate kaasamine oli väga värskendav kogemus! Õpetajatena saime nii hea emotsiooni ja saime olla ka lastele eeskujuks. Laval orkestrina musitseerides oli täitsa tunne, et oskamegi! Väga õnnestunud, hea energiaga, kõiki kaasav ja hommikul energilise äratusena mõjunud kontsert! Loodame, et sellest saab osa veel ja veel koole!

Aktiivne ja hea energiaga esitus ja kõigi osalejate kaasamine. Positiivsus ja ka väike põige meelde tuletamaks, et olla parem ja sõbralikum inimene ning et erinevused rikastavad.

Huvitav oli see, mida esinejad oma tegevusest, instrumentidest ja esitamisele tulnud paladest ise rääkisid.

Õpilastel oli võimalus osa saada muusikast, mida nad omal algatusel võibolla kuulama ei kipu, ja sellisel moel nende kultuurialane teadlikkus kindlasti kasvas. Selline üritus tõi kindlasti värve argihallusesse.

Muusika vahetu viimine õpilasteni – paljude jaoks on see esimeseks kokkupuuteks muusikaga, mis ei tule kõrvaklappidest.

1. Tik-Tok live ansambliga Brassical

See haarab  ka neid õpilasi, kelle kodus ei ole kontsertidel käimine prioriteet. Avardab teadmisi muusikast.

Klassikalise muusika kooli toomine ja koolikontsertide idee on väga oluline, eriti just julgustamaks noori klassikalist muusikat kuulama ka väljaspool muusika õppeainet. Oleks tore ka edaspidi programmis osaleda.

Kuna suur(em) osa õpilasi ei käi eriti tihti kontsertidel ning eriti vähe tuntakse klassikalist muusikat, on koolikontsertidel väga tänuväärne roll ka seda osa kultuurist noortele avada.

Mulle meeldis, kuidas nad koos laiendasid seda klassikalist tšellomuusikat tehnikaga. Mulle jäi meelde tšelloesitus „Luiged“, mida laiendati tehnikaga. Järgmisel korral võiks olla näiteks kitarrimuusika.

Tagasiside põhjal võib öelda, et programm on oluline ning muusikud peavad samuti pingutama, et publik oleks asjatundlik ning leiaks tee kontserdisaali.

TURUNDUSJUHT

Riina Aamisepp Silver Kuusik

KOMMUNIKATSIOONIJUHT

Eesti Kontsert on oma avalikus kommunikatsioonis pidanud alati oluliseks sõbralikku väljapeetust. Kuna tegemist on Eesti vanima järjepidevalt tegutseva kontserdikorraldajaga, on sihtasutusel välja kujunenud oma avaliku suhtluse stiil, mida oodatakse ja hinnatakse. Sellest oleme ka kinni pidanud. Küll aga ei ole meile võõrad ka meedia- ja kommunikatsioonimaastikule jõudvad uuendused. Hoiame neil silma peal ja kohaneme nendega, hoolitsedes selle eest, et säiliks meie unikaalne nägu ja kõrge kvaliteet.

2023. aastal jätkas Eesti Kontsert kommunikatsioonitava, kus tutvustasime oma suuremaid ja eriilmelisemaid kontserte nii traditsioonilises kui ka sotsiaalmeedias. Kuna konkurents kultuurimeedia veergudele on ülimalt tihe ning eelisseisus on visuaalkultuur, panustame suuresti sotsiaalmeediale ja oma kanalitele. Samal ajal leiame eksklusiivsete kontsertide juures vaatenurki, mis kõnetaks võimalikult laia kultuurihuviliste hulka, ning tutvustame neid nii trükimeedia, televisiooni kui ka raadio vahendusel.

Traditsiooniliselt sai 2023. aastal tähelepanu Rémy Martini ja Eesti Kontserdi uusaastakontsert. Tegemist on oodatud sündmusega, mille vastu on suur huvi nii publikul kui ka meedial. Kontserti kandis üle Eesti Rahvusringhääling, kohal olid fotograafid ning kontserdi järelkaja ilmus pea kõigis suuremates väljaannetes.

Suve suursündmus nii lavateoste kui ka meedia vaates oli Saaremaa ooperipäevad. Festivali rikkalik sisu, kvaliteetne korraldus ja lojaalne publik on andnud sündmusele kullaproovi. Suvise ooperifestivali vastu tunneb huvi ka meedia. 2023. aasta Saaremaa ooperipäevadest valmis ETV-l Marko Reikopi juhtimisel erisaade. Sellele eelnesid ja järgnesid mitmekülgsed kajastused nii trüki, tele- kui ka raadioväljaannetes, seda nii Eesti Rahvusringhäälingu kanalites kui ka teiste meediamajade väljundites. Nii said Saaremaa ooperipäevadest osa ka need kultuurisõbrad, kel polnud võimalik kohapeale festivali nautima minna.

Rémy Martini ja Eesti Kontserdi uusaastakontsert Foto: Kalev Lilleorg

Lisaks Saaremaa ooperipäevadele pälvisid märkimisväärset meediatähelepanu ka Eesti Kontserdi teised festivalid: Haapsalu Valgete Ööde festival, Seitsme Linna Muusika, Jõhvi balletifestival ning festival TubIN.

Festivalivälistest kontsertidest pälvisid 2023. aastal suurt huvi eesti heliloojate loomingut tutvustavad kontserdid, üks säravam näide oli Sven Grünbergi legendaarsele albumile „OM“ pühendatud kontsert. Rohke tähelepanu osaliseks sai aasta lõpus kõlanud kontsert „Eesti gruuv“, mis tõi lavale unustamatud ja aastakümnete eest armsaks saanud hitid levimuusika varasalvest.

Eesti Rahvusmeeskoor pakkus meediale huvi kontserdi tuuriga Saksamaal. 2023. aasta septembrikuus tuuritas rahvusmeekoor koos Saksamaa ringhäälinguorkestrite eliiti kuuluva SWR Sümfooniaorkestriga Saksamaal ning esitas kuuel kontserdil Šostakovitši 13. sümfooniat „Babõn Jar“. Kontserte juhatas orkestri peadirigent Teodor Currenzis.

Nii kodu- kui ka välismaises meedias pälvis tähelepanu 31. märtsil ja 1. aprillil Rooma Ooperis ette kantud Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni „Aadama passioon“ ning Eesti Rahvusmeeskoori kontserdid maikuus Londonis ja Manchesteris.

Kontserdivälistest teemadest pälvisid ulatuslikku meediahuvi Peterburi Jaani kirikuga seotud vaidlused, mis jätkuvad 2024. aastal, ning ansambli Hortus Musicus pikaaegse kunstilise juhi Andres Mustoneni esinemine Venemaal pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse ning sellele järgnenud kultuurikoostöö lõppemist Eesti ja Venemaa vahel. Juhtumi järel oli Eesti Kontsert sunnitud Mustoneniga koostöö lõpetama.

Eesti Kontsert oli 2023. aastal oma tegevusega meediapildis mitmekülgselt ja hästi esindatud ning hoidis meedias esinedes traditsioonilist väljapeetult viisakat suhtlusjoont.

2023. aasta tarbimiskeskkonna prognoosimisel olime ettevaatlikud kontserdikülastaja huvi ja ostuvõime osas, arvestades 2022 lõpul ennustatavaid majanduslanguse hinnanguid ning üldise heaolu- ja julgeolekutunde nõrgenemise märke. Turundustegevustes hoidsime konservatiivset joont ja järgisime sissetöötatud ning toimivat tegevuskava, reageerides kontsertide piletitulu trendidele. 2023. aasta piletitulu tegelik tulemus ületas 49% eelneva aasta piletitulu, saavutasime selle planeeritust väiksemate turunduskuludega.

Toetajate partnersuhetes oleme hoidnud selget joont, et kindlustada pikaajalised koostöösuhted olemasolevate partneritega ning oleme selles olnud sihikindlad ja tulemuslikud: 2023. aastal jätkasid meiega koostööd peatoetaja Admirals Group, suurtoetajad Liviko, Veho Eesti AS, Jazz Pesulad; Saaremaa ooperipäevade peatoetajana Olerex ning suurtoetajatena BLRT Grupp, Balbiino ja Selver. Haapsalus on Valgete Ööde festivali osas suur ja igal aastal kasvav panus olnud pikaajalisel toetajal Coop Haapsalu (Haapsalu Tarbijate Ühistu). 2023. aastal pani Haapsalu Valgete Ööde festivalile õla alla ka Morobell OÜ. Teame, et ettevõtlus- ja ärikeskkond on väga turbulentne ning seda suurema tänukummarduse teeme nendele, kes usuvad nii Eesti Kontserdi programmi kui ka organisatsiooni toimimisse ja kultuuri panustamisse terviklikult.

Haapsalu Valgete Ööde festival Foto: Gunnar Laak

Jana Moosar

EESTI RAHVUSMEESKOORI JUHT

Eesti Rahvusmeeskoori 2023. aasta kevadhooaeg oli tihe ja vaheldusrikas: rahvusmeeskoor tähistas mitme helilooja juubelit, esines mõneaastase vahe järel väljapool Eestit, andis välja kaks albumit, osales lisaks suurvormide ettekannetel ja festivalidel, uudisteoste esiettekannetel, andis koolikontserte, salvestas plaadifirmale Chandos Records ning Eesti Rahvusringhäälingule.

2023. aasta algas tempokalt: jaanuaris salvestas rahvusmeeskoor Klassikaraadio fonoteegi tarbeks Arnold Schönbergi muusikat ja osales Mustonenfestil paarisajaliikmelise chorus mysticus’e koosseisus. Veebruaris tähistasime briti helilooja Gavin Bryarsi 80. juubelit kontsertidega Tallinnas ja Pärnus. Kohal viibis ka helilooja, kellele saime vahetult üle anda õnnesoovid. Bryarsiga seob meeskoori aastatepikkune koostöö, ta on rahvusmeeskoorile kirjutanud kuus uudisteost. Veebruar on Eesti vabariigi sünnipäevakuu ja pidupäevakontserdid toimusid Narvas, Järva-Jaanis, Türil, Lool ja Riisiperes, koori dirigeerisid lauljaist dirigendid.

Traditsiooniliselt väisab rahvusmeeskoor igal aastal Eestimaa koole, märtsis jõuti koolikontsertidega Viimsisse, Läänerannale, Põlvasse ja Tallinnasse. Märtsikuusse jääb ka meie pikaajalise koostööpartneri, norra helilooja Henrik Ødegaardi uudisteose „Dolor Matris“ esiettekanne. Teos valmis rahvusmeeskoori tellimusel ja ettekandel laulis sopranisoolot Iris Oja, koori juhatas Mikk Üleoja.

Plaadifirma Toccata Classics andis 2023. aasta märtsis välja helikandja „Galina Grigorjeva muusikat meeskoorile“, esitajaiks Eesti Rahvusmeeskoor, tšellist Theodor Sink ja dirigent Mikk Üleoja. Album sai kriitikutelt kiitva hinnangu (Gramophone, Fanfare Magazine jt)

Aprillis osalesime Verdi reekviemi ettekannetel Pärnus, Tallinnas ja Tartus ning XVII rahvusvahelisel koorifestivalil „Tallinn 2024“. Kuu lõpus sõitis koor Tamperesse, et esitada koos Tampere Sümfooniaorkestriga Dmitri Šostakovitši 13.

Mikk Üleoja

PEADIRIGENTKUNSTILINE JUHT

Anu Huntsaar

JUHI ASSISTENT-TOIMETAJA

sümfooniat ja Arvo Pärdi teost „De profundis“ dirigent John Storgårdsi käe all. Koostöö Storgårdsiga jätkus maikuises Manchesteris, siis oli partneriks Manchesteri BBC orkester, kõlasid Šostakovitš ja Pärt. Kontserdijärgselt salvestati mõlemad teosed, heliplaadi annab välja mainekas Chandos Records. Rahvusmeeskoori a cappella kava kõlas Londonis Kings Place’is, esitasime Veljo Tormise, Giovanni Bonato, Gavin Bryarsi, Justė Janulytė ja Santa Ratniece loomingut. Kontsert kuulus Songlines Encounters Festivali programmi. Väärib märkimist, et koor on oma pika ajaloo jooksul laulnud küll Šotimaal ja Walesis, aga Inglismaal esines esimest korda.

Mai alul tähistasime Rein Rannapi juubelit kavaga „Raagus sõnad“ Tallinnas ja Pärnus, viimases oli see ka hooaja lõppkontserdiks. Kontserdikava esitles Rannapi laule uutes meeskooriseadetes, mille on teinud rahvusmeeskoori jaoks Riivo Jõgi, Kuldar Schüts ja Siim Aimla. Samas kuus andis plaadifirma SOOND välja albumi „Baltic Contrasts“, salvestisel kõlab Baltimaade heliloojate Pēteris Vasksi, Justė Janulytė ja Erkki-Sven Tüüri looming, kaastegev on Leedu Kammerorkester, dirigent Mikk Üleoja.

Juunis osalesime kolmel festivalil: „Eesti muusika pidupäevad Hiiumaal: Rudolf Tobias 150“, Haapsalu Valgete ööde festivalil ja Suure-Jaani muusikafestivalil. Kavaga „Rudolf Tobias 150“ esinesime Haapsalus, Kärdlas ja Kullamaal.

Juunikuus lõpetas rahvusmeeskoori juhina töö Indrek Umberg ja andis teatepulga üle Eesti Rahvusmeeskoori esimesele naisjuhile – Jana Moosarile, kes sukeldus meeskoori suvepuhkusel olles koori sügishooaja ning septembrisse planeeritud Saksamaa kontserdituuri korralduse ettevalmistusse.

Septembris, enne ringreisi, osales rahvusmeeskoor ERSO korraldatud Gustav Mahleri kaheksanda sümfoonia suurejoonelistel ettekannetel. Ja käes ta oligi, kaks tulipalavat septembrinädalat Saksamaal! Koos maineka SWR sümfooniaorkestri

ja bassisolisti Alexander Vinogradoviga kanti kuuel korral ette Dmitri Šostakovitši 13. sümfoonia orkestri karismaatilise peadirigendi Teodor Currentzise käe all. Ettekanded täissaalidele viisid rahvusmeeskoori suurendatud koosseisu Stuttgarti, Freiburgi, Mannheimi ning Hamburgi Elbphilharmonie suurde saali.

Oktoobris ootas koori ees kolm kodustele täissaalidele antud kontserti, mis olid pühendatud Rein Rannapi loomingule, dirigent oli Kristjan Järvi. Vaid nädal hiljem tegi koor koostööd tunnustatud Saksa Rascher-saksofonikvartetiga, et anda kaks nüüdismuusikast kantud kontserti Mikk Üleoja juhatusel.

Novembrisse jäid koorile olulised koolikontserdid ning koostöö armeenia helilooja Vache Sharafyaniga. Autori valvsa silma all ning Mikk Üleoja käe all jõudis kahe kontserdiga Eesti publiku ette helilooja teine tšellokontsert „Some ohter Paradise“. Uudisteose ettekandel osalesid koori kõrval ka tšellist Theodor Sink ning pianist Ralf Taal

Detsembrisse mahtus nii väikekeskustes antud jõulukontsert, suurejooneline Tallinna Kaarli kiriku oreli pühitsemiskontsert kui ka Gustav Ernesaksa sünniaastapäeva märkiv meeskooride gala Estonia kontserdisaalis. Rahvusmeeskoor lõpetas aasta kauni jõulukavaga hollandi päritolu Eestis elava noorema põlve dirigendi Lodewijk van der Ree nägemuses.

Hortus Musicus

ANSAMBEL

Robert Staak

Ansambel Hortus Musicus töötab 2023. aastast SA Eesti Kontsert nõukogu otsusel poole koormusega. Ansambli jaoks tähendab see vähem kontserte. 2023. aasta märtsis pandi ootele ka ansambli kunstilise juhi Andres Mustoneniga kavandatud kontserdiprojektid. Põhjuseks oli tema kontserdireis Venemaale. Suvel lahkus meie seast ansambli kauaaegne klahvpillimängija, üks kollektiivi alustalasid Ivo Sillamaa.

Hortus Musicus andis 2023. aastal 28 kontserti, kuulajaid oli üle 2700. Ansambli koduses Väravatornis toimus 15 kontserti, mis olid üldjuhul väljamüüdud. Tallinnas esines ansambel veel Jaani kirikus, Niguliste muuseumis ja Tallinna Filharmoonia Mustpeade majas. Väljapool Tallinna esineti Pärnu kontserdimajas, Tartu Jaani kirikus, Arvo Pärdi Keskuses, Lüdigi saalis Vändras ja Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Märtsikuus andis Hortus Musicus kolm kontserti Iisraelis (Naatsaretis, Tel Avivis ja Jeruusalemmas). Juulis toimus juba  13. korda Hortus Musicuse suvefestival „In horto regis“

Hortus Musicuse koosseisu kuuluvad:

Anto Õnnis – tenor, löökpillid

Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid

Riho Ridbeck – bass, löökpillid

Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkflöödid, duduk

Valter Jürgenson – tromboonid

Tõnis Kuurme – dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid

Imre Eenma – violone, viola da gamba

Taavo Remmel – kontrabass

Ansambli kavu on ette valmistanud ja proove teinud Tõnis Kaumann. Klahvpillidel on kontsertidel külalismuusikuna osalenud Lembit Orgse. Hortus Musicuse produtsent-toimetaja on Robert Staak.

Marika Pärk

PÄRNU KONTSERDIMAJA JUHT

Pärnu kontserdimajas toimus 2023. aastal 140 üritust, mida külastas kokku ligi 65 000 inimest – peaaegu 17 500 külastajat enam kui aasta varem. Järk-järgult on külastajate arv pärast koroonapandeemiat tõusnud, kuid 2019. aasta tulemusest jäi endiselt puudu veidi üle 7000 külastuse. Samas oli üle aastate kontsertide keskmine külastatavus rekordkõrge, küündides 463 inimeseni.

Võrreldes aasta varasemaga suurenes Eesti Kontserdi kontsertide külastatavus 4300 inimese võrra ning piletimüük 54 000 €. Kuigi publikuarv ei ületa viimase kümnendi rekordaastaid, lähenes keskmine publikuarv kontserdi kohta ning piletimüük rekordtasemele (vastavalt 407 ja üle 200 000). Eesti Kontserdi korraldatud kontsertidest oli kõige populaarsem uusaastakontsert ligi 900 kuulajaga, täismaja saavutasid ka „Eesti gruuv 1970–80ndad“, „Piip ja Tuut ooperis: Hansuke ja Greteke“ (2 kontserti), kogupereooper „Mängime Sevilla habemeajajat“ (2 kontserti), hooaja avakontsert „Mahleri teine“ ning „Telepoiss. ETV lastelaulud“.

Teiste korraldajate kontsertidest toimusid täissaalile Pärnu Linnaorkestri levimuusikapäev, Pärnu Muusikafestivali kontserdid, Prime Orchestra „Rock sympho show“, Viini Filharmoonia Straussi Orkestri kontsert, Tallinna Linnateatri „Valter Ojakäär 100“; Ines, Jaagup Kreem, Ott Lepland „Kolm kõla“ ning „Abba Chique“. Kõige publikurohkemad kuud olid traditsiooniliselt juuli ja detsember.

Peale Pärnu Muusikafestivali oli kontserdimajal au võõrustada noorte laulupeo seminare ja proove, politsei- ja piirivalveameti aastapäeva galat, „Pärnu võrkpall 100“ galat, Äripäeva konverentse, Eesti meistrivõistlusi fitnessis ja kulturismis, Pärnu restoranide nädala galaõhtusööki ja Eesti vabariigi aastapäevale pühendatud Pärnumaa kontsertaktust.

Mihhail Kastritski

JÕHVI KONTSERDIMAJA JUHT

Muusika ei ole mitte ainult elu suurim objekt, vaid muusika on elu ise.

Inayat Khan

Jõhvi kontserdimaja jaoks tähendas 2023. aasta uut loomingulise ärkamise etappi. Püüdsime rikastada Kirde-Eesti kultuurielu, pakkudes publikule mitmekesisemat ja põnevamat programmi. Aasta jooksul muutis meie meeskond iga ürituse meeldejäävaks sündmuseks täis muusikat ja kunsti.

Üheks peamiseks tegevussuunaks, millel on Jõhvi kontserdimajas juba pikk ajalugu ja traditsioonid, oli festivalide korraldamine. Eelmise aasta kultuuripärliks kujunes XV Jõhvi balletifestival. Selle peaeesmärk oli jätkuvalt edendada Eesti balletikunsti ning populariseerida kõrgetasemelist balletti Ida-Virumaal. 2023. aastal laiendas Jõhvi balletifestival oma haaret, ulatudes väljapoole Ida-Virumaad ja rõõmustades vaatajaid ka Pärnus ja Tallinnas. Mõkola Lõssenko nimeline Harkivi rahvuslik ooperi- ja balletiteater näitas Ida-Virumaa elanikele kõrgtasemel klassikalist balletti, samas kui Pavlo Virskõi nimeline Ukraina riiklik rahvatantsuansambel pakkus Pärnu ja Tallinna publikule unustamatuid emotsioone rahvatantsude värvilisest ja vaatemängulisest esitusest. Festivalil toimus viis kontserti, mida külastas üle 2300 inimese. Ukraina artistide tulek XV Jõhvi balletifestivalile polnud juhuslik – püüdsime festivaliga neid toetada Ukraina jaoks raskel ajal.

Üks 2023. aasta silmapaistvamaid sündmusi IdaVirumaal oli XXV juubelifestival „Seitsme linna muusika“. Festivali algne kontseptsioon, mis nägi ette seitsme kontserdi korraldamist seitsmel päeval seitsmes linnas laienes veelgi, ja sel aastal korraldasime kümme põnevat kontserti eri lavadel üle kogu Ida- ja Lääne-Virumaa, sealhulgas Toilas, Saka mõisas, Aseris, Kohtla-Järvel, Narva-Jõesuus, Jõhvis, Illukas, Liimala külas ja Narvas. Festival meelitas ligi tuhat külastajat, kes said nautida mitmekesist muusikat, sh klassikat, džässi ja

koorilaulu.

Jõhvi kontserdimajas toimus 2023. aastal 179 avalikku üritust, mida külastas 35 882 inimest. Aasta jooksul toimus kontserdimajas 68 kontserti, 43 seminari, 19 konverentsi, 17 teatrietendust, 9 filmiseanssi ning 23 mitmesugust vastuvõttu ja pidulikust sündmust.

Külastajate seas olid 2023. aastal populaarsemad järgmised üritused: ansambli Nensi kontsert (808 külastajat), Viljandi laste- ja noorteteatri Reky etendus „Pipi Pikksukk“ (806 külastajat), kontsert „Eesti gruuv 1970–80ndad“ (689 külastajat). Publikuarvud osutavad suurte kontsertide ja salongiõhtute külastatavuse kasvutrendile, samuti tuleb eraldi märkida, et edukad olid teatrietendused ja noorele vaatajale suunatud üritused.

Oktoobris tervitas Jõhvi kontserdimaja uue kohviku avamist, mis sai kiiresti külaliste lemmikkohaks. Kohvik on elavdanud vana külalislahkuse traditsiooni ja võimaldanud külastajatel nautida peale kultuurisündmuste ka hubast atmosfääri ja maitsvat toitu.

Jõhvi kontserdimajas oli 2023. aasta kultuurielu elustumise aasta pärast keerulist koroonaaega. See näitas, kui oluline kultuurikeskus on Jõhvi kontserdimaja mitte ainult Ida-Virumaa, vaid kogu Eesti jaoks.

VANEMUISE KONTSERDIMAJA 2023. AASTAL

Sander Tamm

VANEMUISE KONTSERDIMAJA JUHT

Lõuna-Eesti kultuuri- ja muusikaelu kese, Vanemuise kontserdimaja, tähistas 2023. aastal veerandsaja aasta täitumist Eesti Kontserdi ühtehoidvas perekonnas. Need aastad on olnud mitmekülgsed ning pakkunud kauneid elamusi ka kõige nõudlikumale maitsele. Vanemuise kontserdimaja on tõestanud, et on võimeline läbi tulema ka väga keerulistest kriisidest, kaotamata sealjuures loomingulisust, optimistlikku tulevikuvaadet ja kokkuhoidvat koostöövaimu.

Vanemuise kontserdimajas 2023. aastal toimunud kultuurisündmustele tuginedes võib julgelt väita, et Tartu on eesti kultuuri keskus, sügavate traditsioonidega avatud ja arenev kultuuri- ning loomelinn. Tartlased ja linna külalised naudivad Tartu ergast vaimset atmosfääri, aktiivset ja kultuurile avatud linnaruumi ning võimalusi kultuuris osalemiseks.

Tartlased on endiselt väga aktiivsed kultuuritarbijad: hinnatakse rahvuslikku kultuuripärandit, rahvusvähemuste omakultuuri, maailmakultuuri ning klassikalist professionaalset kõrgkultuuri.

Vanemuise kontserdimajal on Tartu linnas ja Lõuna-Eestis täita tipptasemel kultuurisündmuste korraldamise ning võõrustamise roll. Kõnealuse aasta jooksul korraldati Vanemuise kontserdimajas 39 Eesti Kontserdi kontserti 14 128 külalisele (2022. aastal 39 kontserti 9064 külalisele) ning 101 erakorraldajate sündmust.

Menukaimad kontserdid: hooaja avakontsert, „Eesti gruuv. 1970ndad-80ndad“, „Telepoiss. ETV lastelaulud“, Estonian Voices ning Vanemuise sümfooniaorkestri kevadkontsert.

Väärtustame kõrgelt laste ja noortega seotud tegevusi nii huvitegevuse kui ka professionaalseks karjääriks ettevalmistavas faasis. Toimusid järgmised kontserdid: „Tulevikumuusikud“, „Telepoiss. ETV lastelaulud“, Pillifondi gala, „Meistri jälgedes“ ning „Piip ja Tuut ooperis“.

Kunstilise juhi Mihhail Gertsi eestvedamisel jätkus Eduard Tubina sümfooniate tutvustamise ja nendega seonduvate sündmuste ning teemade mõtestamine festivalil TubIN.

Eelkirjeldatud sündmused tõid kontserdisaali kultuurija loometuriste kogu maailmast.

Vanemuise kontserdimaja, olles renoveeritud 25 aastat tagasi, on üldjoontes väga heas tehnilises korras. Kõnealuse aasta alguses tekkis kartus, et külma, jää, vihma, tuule ning päikese tagajärjel vajunud ligi kaheksakilosed fassaadiplaadid võivad möödujatele ohtu kujutada. Seetõttu võeti ette avariiremont, mis lõppes vahetult enne uue hooaja algust. Samade töödega jätkame sisehoovis järgmisel kalendriaastal.

Töötajate arv ning koosseis on Vanemuise kontserdimajas püsinud pea muutumatuna kümme aastat, 2023. aastal toimus aga kaks märkimisväärset muutust – vahetus kontserdimaja juht ning loodi haldusjuhi positsioon.

Peame jätkama professionaalse kultuurikorraldusega: leidma aktiivselt võimalusi teha rahast kultuuri ja vastupidi; olema arvestatav partner Tartu linnale, siinsetele kultuuri- ja haridusasutustele, senistele ja uutele koostööpartneritele ja toetajatele; leidma enam võimalusi erivajadusega inimeste ligipääsu tagamiseks; pakkuma interaktiivset külastuskogemust; tooma lavale variatiivseid ja žanriteüleseid produktsioone esitamiseks nii tuntud kui vähem tuntud kontserdipaikades Tartus, Tartumaal ja kogu LõunaEestis; teadlikult tegelema meediaga – fookuses on sisu ning kvaliteet on kõige alus.

Olen kindel, et Vanemuise kontserdimaja on jätkuvalt armastatud kontserdi- ning konverentsikeskus – koht, kus lisaks kaunile muusikale leiavad hea kõla- ja kasvupinna ka targad mõtted ning rikkalikud teadmised. Soovime üheskoos anda oma panuse, et Vanemuise kontserdimaja hoiaks ja kasvataks oma publikut, kes on meie kõige suurem koostööpartner.

Kontserdikalender Eestis

EESTI KONTSERT 2023

JAANUAR

P 1. JAANUAR

Estonia kontserdisaal

Rémy Martin’i ja Eesti Kontserdi uusaastakontsert

Ain Anger (bass)

Ksenija Sidorova (akordion, Läti)   Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Dirigent Paavo Järvi    Wagner, Mascagni, Verdi, Bizet, R. Strauss, Gershwin, Schmidt, A. Kapp, Ravel

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

N 12. JAANUAR

L 21. JAANUAR Väravatorn

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia keelpilliüliõpilased ja keelpilliosakonna juhataja

Arvo Leibur (viiul)

Vivaldi, katkendid

Tiziano Scarpa raamatust „Stabat Mater“

26. JAANUAR – 3. VEEBRUAR

MustonenFest

N 26. JAANUAR

Vanemuise kontserdimaja

R 27. JAANUAR

Arvo Pärdi Keskus

MustonenFest

Mario Brunello (tšello, Itaalia)

Estonia kontserdisaal

R 13. JAANUAR

Vanemuise kontserdimaja

L 14. JAANUAR

Pärnu kontserdimaja

Northern Lights

The King´s Singers

Patrick Dunachie (kontratenor)

Edward Button (kontratenor)

Julian Gregory (tenor)

Christopher Bruerton (bariton)

Nick Ashby (bariton)

Jonathan Howard (bass)

Grieg, Kreek, Alfvén, Tormis, Gjeilo, The Real Group

N 19. JAANUAR

R 20. JAANUAR

L 21. JAANUAR

E 23. JAANUAR

T 24. JAANUAR

K 25. JAANUAR

Estonia kontserdisaal

MACBETH

Tekst: William Shakespeare’i „Macbethi“ ainetel

Lavastajad, lava- ja videokujundajad: Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo

Dirigent ja muusikajuht Olari Elts   Valguskunstnik Jussi Ruskanen (Soome)

Laval: ERSO, Priit Võigemast, Mait Malmsten, Ivo Uukkivi, Tambet Tuisk, Gert Raudsep, Jaak Prints, Ursel Tilk, Rasmus Kaljujärv, Kaie Mihkelson, Helena Lotman, Hanna Jaanovits (EMTA lavakunstikool)

Eesti Draamateatri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Kontserdi ühisprojekt

Esietendus 19. jaanuaril 2023

Triinu Piirsalu (viiul)

Simon Svoboda (tšello)

Rasmus Andreas Raide (klaver)

Tanel-Eiko Novikov, Heigo Rosin, Elias Linus Gustavsson (löökpillid)   Šostakovitš, Knaifel, Pärt

N 26. JAANUAR

Estonia kontserdisaal

MustonenFest

Öökontsert – BACH

Mario Brunello (tšello, Itaalia)   Bach, Weinberg

Koostöös Itaalia Suursaatkonnaga

L 28. JAANUAR

Estonia kontserdisaal

MustonenFest

Sinfonietta Rīga

Eesti Filharmoonia Kammerkoor   Mario Brunello (tšello, Itaalia)

Iris Oja (alt)

Siret Sui (flööt)

Dirigent Andres Mustonen   Sõlvestrov, Bernstein, Haydn, Bach Koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkooriga ja  Itaalia Suursaatkonnaga

P 29. JAANUAR

Estonia kontserdisaal   MustonenFest

Collegium Musicale, dirigent Kristel Marand   Tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Ingrid Kõrvits    Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja

Estonia Seltsi Kammerkoor, dirigent Ksenija Grabova  EMTA koor, dirigent Hyonah Song   Byrd, Tallis, Purcell

VEEBRUAR

K 1. VEEBRUAR

Tallinna Filharmoonia

Mustpeade maja

MustonenFest

Ansambel Floridante:

Maria Valdmaa, Yena Choi (sopranid)

Kristo Käo (theorb)

Villu Vihermäe (viola da gamba)   Saale Fischer (klavessiin)

Couperin. „Pimeduse tunnid“ (Leçons de ténèbres)

N 2. VEEBRUAR

Tallinna Filharmoonia

Mustpeade maja

MustonenFest

Maria Valdmaa (sopran)

Alma Mayer (ajaloolised puhkpillid)

Helsingi barokkorkestri solistid:

Minna Kangas, Aira Maria Lehtipuu (viiul)

Riitta-Liisa Ristiluoma  (vioola)

Hortus Musicus, kunstiline juht

Andres Mustonen Schütz, Scheidt

R 3. VEEBRUAR

Tallinna Jaani kirik

L 4. VEEBRUAR

Viljandi Pärimusmuusika Ait MustonenFest

Nissim Lugasi (laul)

Niri Sadeh (naiflööt)

Hortus Musicus

Kunstiline juht Andres Mustonen

Araabia ja Lähis-Ida maade muusika

N 2. VEEBRUAR

Pärnu kontserdimaja

R 3. VEEBRUAR

Vanemuise kontserdimaja

L 4. VEEBRUAR

Estonia kontserdisaal

ECM LIVE Helsinki Songs

Trygve Seim Quartet

Trygve Seim (saksofonid, Norra)

Kristjan Randalu (klaver)

Mats Eilertsen (kontrabass, Norra)   Markku Ounaskari (löökpillid,  Soome)

K 8. VEEBRUAR

Vanemuise kontserdimaja

N 9. VEEBRUAR

Estonia kontserdisaal

Pühendumus

Karis Trass (metsosopran, Rahvusooper Estonia)

Sten Lassmann (klaver)

Schumann. Laulutsükkel „Naise elu ja armastus“ op. 42

Brahms, Ravel, Fauré

L 11. VEEBRUAR

Pärnu kontserdimaja

P 12. VEEBRUAR

Estonia kontserdisaal

AVASTA! Helilooja Gavin Bryars 80

Eesti Rahvusmeeskoor

Pärnu Linnaorkester

Siret Lust (kontrabass)

Dirigent Mikk Üleoja

P 12. VEEBRUAR

Estonia kontserdisaal

T 14. VEEBRUAR

Vanemuise kontserdimaja

K 15. VEEBRUAR

Pärnu kontserdimaja

N 16. VEEBRUAR

Jõhvi kontserdimaja

ETV lastelaulud. Telepoiss

Estonian Voices

Muusikalikool

Janno Trumpi ansambel

Lavastaja Reeda Toots

Koreograaf Märt Agu

Idee autor Kelli Uustani

Lauluõpetajad: Kelli Uustani, Rasmus Erismaa, Maria Väli

T 14. VEEBRUAR

Jõhvi kontserdimaja

N 16. VEEBRUAR

Estonia kontserdisaal

T 21. VEEBRUAR

Vanemuise kontserdimaja

K 22. VEEBRUAR

Pärnu kontserdimaja

Puudutus

Kristiina Ehin (tekstid, sõna)

Keelpillikvartett M4GNET

Robert Traksmann (viiul)

Katariina Maria Kits (viiul)

Mart Kuusma (vioola)

Siluan Hirvoja (tšello)

Ehin, Tobias, Eller, Kõrvits

L 18. VEEBRUAR

Väravatorn

Hispaania kuldne ajastu

Hortus Musicus

Kunstiline juht Andres Mustonen

L 18. VEEBRUAR

Estonia kontserdisaal

Víkingur Ólafsson (klaver, Island)     Mozart, Haydn, C. Ph. E. Bach, Cimarosa, Galuppi

MÄRTS

R 3. MÄRTS

Vanemuise kontserdimaja

Harry Traksmann (viiul)

Robert Traksmann (viiul)

Vanemuise sümfooniaorkester

Dirigent Risto Joost

Mahler. Sümfoonia nr 5   Koostöös Vanemuise teatriga

N 2. MÄRTS

R 3. MÄRTS

L 4. MÄRTS

E 6. MÄRTS

T 7. MÄRTS

K 8. MÄRTS

Estonia kontserdisaal

MACBETH

N 9. MÄRTS

Vanemuise kontserdimaja

R 10. MÄRTS

Pärnu kontserdimaja

L 11. MÄRTS

Estonia kontserdisaal

Estonian Voices:

Maria Väli, Mirjam Dede, Kadri Voorand, Mikk Dede, Rasmus Erismaa, Aare Külama

Eliit:

Vaiko Eplik (laul, klahvpillid)   Sten Šeripov (kitarr, süntesaator, laul)

Kostja Tsõbulevski (bass, laul)   Kallervo Karu (trummid)

N 16. MÄRTS

Estonia kontserdisaal

L 18. MÄRTS

TÜ aula

Mustlaslaulud

Annely Peebo (metsosopran)

Pantelis Polychronidis (klaver)   Priit Volmer (bass, RO Estonia), Aleksandra Kogerman (mustlastants)

Dvořák, A. Mahler

N 16. MÄRTS

Pärnu kontserdimaja

L 18. MÄRTS

Estonia kontserdisaal

Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja solistid

Koormeister Lodewijk van der Ree Floridante barokkorkester

Kunstiline juht ja dirigent Andrew Lawrence-King (Guernsey/Eesti)

Rinuccini/Monteverdi/ Lawrence-King. „Arianna a la recherche” lavastuselementidega kontsertettekanne

Koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkooriga

L 18. MÄRTS

Väravatorn

Madalmaade juveliirid

Hortus Musicus

Kunstiline juht Andres Mustonen  Dufay, Binchois, des Prez

K 22. MÄRTS

Vanemuise kontserdimaja

N 23. MÄRTS

Pärnu kontserdimaja suur saal   L 25. MÄRTS

Estonia kontserdisaal

Kalle Randalu (klaver)

Beethoven. Klaverisonaat nr 8 c-moll op. 13

Beethoven. Klaverisonaat nr 23 f-moll op. 57

Beethoven. Klaverisonaat nr 29

B-duur op. 106

N 23. MÄRTS

Estonia kontserdisaal

R 24. MÄRTS

Vanemuise kontserdimaja    Eesti Rahvusmeeskoor   Dirigent Mikk Üleoja

Iris Oja (metsosopran)

Kuldar Schüts (tenor I), Reio Blond (tenor II)

Ott Indermitte (bariton), Mait Männik (bass)

Puhkpillikvintett:

Maria Luisk (flööt)

Riivo Kallasmaa (oboe)

Taavi Orro (klarnet)

Jakob Peäske (fagott)

Kreete Jacob (metsasarv)

Löökpillid:

Aleksandra Kremenetski, Tanel-Eiko Novikov

Bonato. „Tenebrae factae sunt“    Grigorjeva. „Diptühhon“  Ødegaard. „Dolor Matris“ (2023, esiettekanne)

R 24. MÄRTS

Lüdigi saal (Vändra Gümnaasiumi aula)

Hortus Musicus

Kunstiline juht Andres Mustonen

L 25. MÄRTS

Väravatorn

Johann Sebastian Bach

Hortus Musicus

Kunstiline juht Andres Mustonen

K 29. MÄRTS

Estonia kontserdisaal

Manchester Camerata (ÜK)

Jean-Efflam Bavouzet (klaver)

Dirigent Gábor Takács-Nagy

Shaw, Mozart

APRILL

N 6. APRILL

Vanemuise kontserdimaja

Tulevikumuusikud

Heino Elleri Muusikakooli noored solistid

Eller Sümfoniett

Vanemuise Sümfooniaorkester

Dirigent Mikk Murdvee

Koostöös Heino Elleri Muusikakooli ning Vanemuise teatriga

N 6. APRILL Pärnu kontserdimaja

R 7. APRILL Estonia kontserdisaal

L 8. APRILL Vanemuise kontserdimaja

Verdi. Reekviem

Anush Hovhannisyan (sopran, Armeenia)

Monika-Evelin Liiv (metsosopran)

Ji-Min Park (tenor, Lõuna-Korea)

Liudas Mikalauskas (bass, Leedu)

Vanemuise ooperikoori naiskoor

Voces Tallinn naiskoor

Eesti Rahvusmeeskoor

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Dirigent Risto Joost

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

L 8. APRILL

Niguliste muuseum

Via Dolorosa

Hortus Musicus

N 13. APRILL

Pärnu kontserdimaja suur saal

R 14. APRILL

Vanemuise kontserdimaja

P 16. APRILL

Estonia kontserdisaal

Pillifondi gala

Eesti Pillifondi solistid

Vivaldi. „Aastaajad“

Piazzolla. „Buenos Airese neli aastaaega“

Koostöös Pillifond, Sparebankstiftelsen DNB ja Suomen Kulttuurirahasto

N 13. APRILL

Estonia kontserdisaal   Öökontsert

Janno Trump Clarity Ensemble:   Janno Trump (bass, helilooming)

Joel-Rasmus Remmel (klaver)

Ramuel Tafenau (trummid)

Linda-Anette Verte (viiul)

Mari-Katrina Suss (viiul)

Ann Mäekivi (vioola)

Andreas Lend (tšello)

K 19. APRILL

Jõhvi kontserdimaja

N 20. APRILL

Estonia kontserdisaal

Rahmaninov 150

Klaveriduo Johan Randvere –Justas Šervenikas (Leedu)

Rahmaninov. Süit nr 1 op. 5 kahele klaverile (Fantaisie-tableaux)

Rahmaninov. Süit nr 2 op. 17 kahele klaverile

Rahmaninov. „Sümfoonilised tantsud“ seade kahele klaverile

R 21. APRILL

Estonia kontserdisaal

Hugo Ticciati (viiul, Rootsi)    Johan Bridger (marimba, Rootsi)   Collegium Musicale

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester   Dirigent Andres Kaljuste

Pärt, Tavener, Vasks, Schnelzer, Broström

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

L 22. APRILL

Estonia kontserdisaal   ETV lastelaulud. Telepoiss   Estonian Voices   Muusikalikool

Janno Trumpi ansambel   Lavastaja Reeda Toots   Koreograaf Märt Agu

Idee autor Kelli Uustani

Lauluõpetajad: Kelli Uustani, Rasmus Erismaa, Maria Väli

N 27. APRILL

Estonia kontserdisaal

Rahmaninov 150

Age Juurikas (klaver)

Tubin, Rahmaninov

R 28. APRILL

Vanemuise kontserdimaja

L 29. APRILL

Estonia kontserdisaal

Rahmaninov 150

Marcel Johannes Kits (tšello)

Sten Heinoja (klaver)   Stravinski, Britten, Rahmaninov

L 29. APRILL

Väravatorn

Viimane truväär

Hortus Musicus

MAI

N 4. MAI

Estonia kontserdisaal

Jiyoung Kim (klaver)

Eesti Kontserdi preemiakontsert Tallinna pianistide konkursi laureaadile

Haydn, Skrjabin, Tüür, Barber

L 6. MAI

Estonia kontserdisaal

R 12. MAI

Pärnu kontserdimaja

Raagus sõnad. Rein Rannapi laulud  Eesti Rahvusmeeskoor

Dirigent Mikk Üleoja

Kooriseaded Siim Aimla, Kuldar Schüts, Riivo Jõgi

R 12. MAI

Vanemuise kontserdimaja

L 13. MAI

Jõhvi kontserdimaja

Jõhvi kontserdimaja ja Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja

lõppkontsert

Vanemuise sümfooniaorkester   Solist Martin Kuuskmann (fagott)

Dirigent Risto Joost

Puur, Kõrvits, Rahmaninov Koostöös Vanemuise teatriga

N 18. MAI

Estonia kontserdisaal

Öökontsert. ÆR

Aino Peltomaa (laul, keskaegne harf, Soome)

Harmen Fraanje (klaver, Holland)  Mikko Perkola (viola da gamba, elektroonika, Soome)

L 27. MAI

Estonia kontserdisaal

Soome Raadio Sümfooniaorkester

Jonas Silinskas (trompet)

Dirigent Nicholas Collon

Raitio. „Vesipatsas“

Weinberg. Trompetikontsert op. 94 Bernstein. Sümfoonilised tantsud „West Side Story“

Ravel. Valss

JUUNI

L 3. JUUNI

Räpina valla kultuurikeskus

Raagus sõnad. Rein Rannapi laulud   Eesti Rahvusmeeskoor

Dirigent Mikk Üleoja

L 17. JUUNI

Kärdla kirik

E 19. JUUNI

Suure-Jaani õigeusu kirik

T 20. JUUNI

Kullamaa kirik

L 29. JUULI

Simuna kirik

Rudolf Tobias 150   Eesti Rahvusmeeskoor

Piret Aidulo (orel)

Dirigent Mikk Üleoja

Tobias, Kapp, Kreek

15.–18. JUUNI

Haapsalu Valgete Ööde festival

N 15. JUUNI

Uuemõisa mõis

Haapsalu Valgete Ööde festival

Heldur Harry Põlda (tenor, Rahvusooper Estonia)   Sten Heinoja (klaver)

Schubert. Vokaaltsükkel „Ilus möldrineiu“

N 15. JUUNI

Haapsalu Kuursaal

Haapsalu Valgete Ööde festival    Isabel Bermejo (vokaal, Hispaania/ Holland)

Trio Maag:

Kaspar Uljas (bandoonium)

Marek Talts (kitarrid)

Mingo Rajandi (kontrabass)

R 16. JUUNI

Villa Friedheim

Haapsalu Valgete Ööde festival   Neeme Järvi autogrammitund

R 16. JUUNI

Haapsalu toomkirik

Haapsalu Valgete Ööde festival   Rudolf Tobias 150

Eesti Rahvusmeeskoor

Piret Aidulo (orel)

Dirigent Mikk Üleoja

R 16. JUUNI

Haapsalu linnuse hoov

Haapsalu Valgete Ööde festival

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Indrek Leivategija (tšello)    Eesti Rahvusmeeskoor

Dirigent Neeme Järvi

Gulda, Sibelius, V. Kapp, Lüdig, Eller Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

R 16. JUUNI

Haapsalu Jaani kirik

Haapsalu Valgete Ööde festival

Triin Ruubel, Birgit Katriin Born, Joosep Reimaa, Triinu Piirsalu (viiulid)

Kaija Lukas, Hanna-Maria Semper (vioolad)

Levi-Danel Mägila, Theodor Sink (tšello)

Eda Peäske (harf)   Mendelssohn, Mahler

L 17. JUUNI

Haapsalu raekoda

P 18. JUUNI

Haapsalu raekoda    Suvitaja jalutuskäik

L 17. JUUNI

Haapsalu promenaadi kõlakoda   Haapsalu Valgete Ööde festival   Promenaadikontsert

L 17. JUUNI

Iloni Imedemaa hoov

Haapsalu Valgete Ööde festival    Vestluskohtumine Riina Roosega

L 17. JUUNI

Haapsalu Jaani kirik

Haapsalu Valgete Ööde festival   Vivaldi ja Scarpa

Arvo Leibur (viiul) ja EMTA keelpilliüliõpilased

L 17. JUUNI

Haapsalu toomkirik

Haapsalu Valgete Ööde festival

Tallinna Kammerorkester   Kontsertmeister Harry Traksmann    Sibelius, Tšaikovski, Tobias

L 17. JUUNI

Haapsalu kultuurikeskus   Öökino

„Tšaikovski naine“ (2022)

P 18. JUUNI

Haapsalu kultuurikeskus

Haapsalu Valgete Ööde festival

Tantsi mulle muusikat

Ketlin Oja (Eesit Rahvusballett)

Cristiano Principato (Eesti Rahvusballett)

Johan Randvere (klaver)

P 18. JUUNI

Haapsalu Jaani kirik

Haapsalu Valgete Ööde festival

Kirill Ogorodnikov (kitarr)

Keelpillikvartett Four Est

Egert Leinsaar (viiul)

Linda-Anette Verte (viiul)

Sandra Klimaitė (vioola)

Theodor Sink (tšello)

Boccherini, Haydn, CastelnuovoTedesco, Maaker

29. JUUNI – 6. JUULI

Seitsme linna muusika XXV

N 29. JUUNI

Jõhvi kontserdimaja

Seitsme linna muusika

Tallinna Saksofonikvartett

Olavi Kasemaa (sopransaksofon, altsaksofon)

Villu Veski (altsaksofon, sopransaksofon)

Valdur Neumann (tenorsaksofon)    Joonas Neumann (baritonsaksofon)

JUULI

L 1. JUULI

Kohtla-Järve linnavalitsuse esine väljak

Seitsme linna muusika  @itude

L 1. JUULI

Toila Valgevilla siseõu

Seitsme linna muusika

Keelpillikvartett Prezioso

Hanna-Liis Nahkur (viiul)

Mari-Katrina Suss (viiul)

Helena Altmanis (vioola)

Andreas Lend (tšello)

Bach, Mozart, Dvořak, Elgar, Rääts, Valgre, Porter

L 1. JUULI

Toila Oru park

Seitsme linna muusika   Öökino „Suvitajad“

P 2. JUULI

Saka mõis

Seitsme linna muusika

Lotte ja Roosi kogupere mõisakontsert

E 3. JUULI

Meresuu Spa & Hotel restoran Meloodia

Seitsme linna muusika

Henno Kelp (basskitarr)

Borka (löökpillid)

Rain Rämmal (klahvpillid)

E 3. JUULI

Jõhvi Mihkli kirik

Seitsme linna muusika

Kammerkoor Kolm Lindu

Dirigendid Hirvo Surva, Stijn Claerhoudt     Bruckner, Kreek

K 5. JUULI

Illuka mõis

Seitsme linna muusika

Lauri Liiv (vokaal)

Johan Randvere (klaver)

K 5. JUULI

Tulivee rannarestoran

Seitsme linna muusika

Ott Lepland

N 6. JUULI

Aseri koolimaja õu

Seitsme linna muusika   Laura

Jakko Maltis (klahvpill)

N 6. JUULI

Vaba Lava Narva siseõu   Seitsme linna muusika

Jaak Sooäär (kitarr)

Ara Yaralyan (kontrabass)

Markku Ounaskari (trummid)

N 6. JUULI

Kadrioru loss

Suveklassika Kadriorus

Heldur Harry Põlda (tenor, Rahvusooper Estonia)

Sten Heinoja (klaver)   Schubert. Vokaaltsükkel „Ilus möldrineiu“

11.–13. JUULI

XIII In horto regis

T 11. JUULI

Väravatorn

In horto regis

Hortus Musicus

16.–17. sajandi inglise muusika –Dowland, Purcell

K 12. JUULI

Väravatorn

In horto regis

Hortus Musicus

14.–17. sajandi prantsuse ja madalmaade muusika – Machaut, Dufay, Binchois

N 13. JUULI

Kadrioru loss

In horto regis

Monteverdi ja tema aeg

Kädy Plaas (sopran)

Iris Oja (metsosopran)    Hortus Musicus

N 13. JUULI

Kadrioru loss

Suveklassika Kadriorus

Kädy Plaas (sopran)

Iris Oja (metsosopran)

Hortus Musicus

Itaalia 17. sajandi muusika

N 20. JUULI

Kadrioru loss

Suveklassika Kadriorus    Rene Laur (saksofon)

Joonatan Jürgenson (klaver)   Tubin, Milhaud, Franck

25.–29. JUULI

Saaremaa ooperipäevad

T 25. JUULI

Kuressaare lossi ooperimaja  Saaremaa ooperipäevad

Puccini. „Turandot“

Maria Bieşu nimeline Moldova rahvusooper ja -ballett

K 26. JUULI

Kuressaare lossi ooperimaja  Saaremaa ooperipäevad

Puccini. „Boheem“

Maria Bieşu nimeline Moldova rahvusooper ja -ballett

N 27. JUULI

Kuressaare lossi ooperimaja  Saaremaa ooperipäevad

Tšaikovski. „Luikede järv“

Maria Bieşu nimeline Moldova rahvusooper ja -ballett

R 28. JUULI

Kuressaare lossi ooperimaja  Saaremaa ooperipäevad

Verdi. „Aida“

Maria Bieşu nimeline Moldova rahvusooper ja -ballett

R 28. JUULI

Kesköösalong Opera Royal  Saaremaa ooperipäevad

Funkifize – Lauri Pihlap/Marianne Leibur

L 29. JUULI

Kuressaare lossi ooperimaja  Saaremaa ooperipäevad Ooperigala

Maria Bieşu nimeline Moldova rahvusooper ja -ballett

L 29. JUULI

Kesköösalong Opera Royal

Saaremaa ooperipäevad

Rolf Roosalu live-bänd

P 30. JUULI

Kuressaare lossi ooperimaja

Saaremaa ooperipäevad

Laste balletigala

Tallinn Ballet Gala Junior

Kunstiline juht Kaie Kõrb

Rahvusvahelisel Tallinna balleti meistrikursustel osalevad noored balletiartistid ja balletikoolide õpilased

AUGUST

N 3. AUGUST

Kadrioru loss

Suveklassika Kadriorus

Duo ObSolute

Jaanika Kuusik (sopran)

Riivo Kallasmaa (oboe)

Orlande de Lassus, Hildegard von Bingen, Uusberg, Maimets, Puur

N 10. AUGUST

Kadrioru loss

Suveklassika Kadriorus

Kirill Ogorodnikov (kitarr)

Keelpillikvartett FourEst

Egert Leinsaar (viiul)

Linda-Anette Verte (viiul)

Sandra Klimaitė (vioola)

Theodor Sink (tšello)

Boccherini, Castelnuovo-Tedesco, Maaker

P 13. AUGUST

Tudulinna linnamägi

Eesti Rahvusmeeskoor

Dirigent Mikk Üleoja

N 17. AUGUST

Kadrioru loss

Suveklassika Kadriorus

Valle-Rasmus Roots (tšello)

Irina Zahharenkova (klaver)   Chopin, Saint-Saëns

19.–25. AUGUST

KRATT

Rahvusvaheline klassikalise muusika festival noortele

T 22. AUGUST

MUBA suur kammersaal

KRATT

Kammeransamblite kontsert

N 24. AUGUST

MUBA suur saal

KRATT

Väikese Orkestri ja Arsise kellade ansambel

Väike Orkester

Helin Hallik (kitarr)

Dirigent Achim Fiedler   Arsise kellade ansambel

Dirigent Aivar Mäe

N 24. AUGUST

Estonia kontserdisaal

KRATT

Kammerorkestri kontsert

Jakob Täht (metsasarv)

Dirigent Andres Kaljuste   Mozart, Holst, Haydn

R 25. AUGUST

Estonia kontserdisaal

KRATT

Sümfooniaorkestri kontsert

Susanne Rull (flööt)

Aksel Vürst (klarnet)

Joonas Neumann (altsaksofon)

Patrick Mauer (fagott)

Bruno Ančāns (trompet)

Oliver Rähni (klaver)

Dirigent Olari Elts

Schwantner, Tamberg, Enescu, Rahmaninov

SEPTEMBER

R 8. SEPTEMBER

Vanemuise kontserdimaja

Marcel Johannes Kits (tšello)

Vanemuise ooperikoor

Vanemuise sümfooniaorkester

Dirigent Risto Joost

Kõrvits, Elgar, Holst

Koostöös Vanemuise teatriga

R 15. SEPTEMBER

Jõhvi kontserdimaja

L 16. SEPTEMBER

Estonia kontserdisaal

Vivaldi Recomposed

Sinfonietta Rīga

Mari Samuelsen (viiul, Norra)    Shaw, Pärt, Vasks, Müller

Max Richter. „The New Four Seasons. Vivaldi Recomposed“

L 16. SEPTEMBER

Väravatorn

5784

Hortus Musicus

R 22. SEPTEMBER

Estonia kontserdisaal

L 23. SEPTEMBER

Pärnu kontserdimaja

Mirjam Mesak (sopran)

Tuuri Dede (metsosopran)

Segakoor Latvija (Riia)

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Neeme Järvi

Mahler. Sümfoonia nr 2 c-moll („Ülestõusmine“)

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

K 27. SEPTEMBER

Pärnu kontserdimaja

R 29. SEPTEMBER

Jõhvi kontserdimaja

P 1. OKTOOBER

Estonia kontserdisaal

Mängime „Sevilla habemeajajat“

Muusika: Gioachino Rossini

Libreto: Pierre-Augustin

Beaumarchais / Ott Kilusk

Lavastaja Kaili Viidas

Kunstnik Johannes Valdma   Kostüümikunstnik Kätlin Haak

Valgus: Priidu Adlas

Rosina – Dara Savinova, Sandra Laagus

Krahv Almaviva – Mehis Tiits (Rahvusooper Estonia)

Figaro – Tamar Nugis (Rahvusooper Estonia)

Doktor Bartolo – Ain Anger

Don Basilio – Pavlo Balakin

Berta – Annaliisa Pillak

Korravalvur – Peeter Veltmann   Pärnu Linnaorkester

Dirigent Henri Christofer Aavik

Koostöös MTÜga Ooperiga Söbraks

28. SEPTEMBER – 1. OKTOOBER  Festival TubIn

N 28. SEPTEMBER

Vanemuise kontserdimaja   Kontserdieelne vestlusring Joonas Hellerma/Mihhail Gerts

R 29. SEPTEMBER

Estonia kontserdisaal

Kontserdieelne vestlusring

Joonas Hellerma/Mihhail Gerts

Festival TubIN

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Mihkel Poll (klaver)

Dirigent Mihhail Gerts

Pärt. Sümfoonia nr 1

Rahmaninov. „Rapsoodia Paganini teemale“ op. 43

Tubin. Sümfoonia nr 8

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

R 29. SEPTEMBER

Vanemuise kontserdimaja   (avatud proov gümnasistidele)

Festival TubIN

Vanemuise sümfooniaorkester

Dirigent Mihhail Gerts

Tobias/Tubin. Prelüüd ja fuuga d-moll

Tubin. Sümfoonia nr 7

Koostöös Vanemuise teatriga

R 29. SEPTEMBER

Elleri Muusikakooli Tubina saal ja Elleri saal

Festival TubIN

Teemaõhtu „Rännakud Rudolf Tobiasega“

Karmen Puis (sopran)

Urmas Taniloo (orel)

Keelpillikvartett M4GNET

Robert Traksmann (I viiul)

Katariina Maria Kits (II viiul)

Mart Kuusma (vioola)

Siluan Hirvoja (tšello)

Katrin Aller (ettekanne)

Koostöös Heino Elleri Muusikakooliga

L 30. SEPTEMBER

Tartu südalinn

Festival TubIN

Kultuuriretk koos

Enn Lillemetsaga

L 30. SEPTEMBER

Heino Elleri Muusikakooli

Tubina saal

Festival TubIN

Kontsert vestlusring

Joonas Hellerma ja Jaan Aruga

Keelpillikvartett M4GNET

Robert Traksmann (I viiul)

Katariina Maria Kits (II viiul)

Mart Kuusma (vioola)

Siluan Hirvoja (tšello)

Mihhail Gerts (klaver)

Tubin, Sibelius

Koostöös Heino Elleri

Muusikakooliga

OKTOOBER

P 1. OKTOOBER

Eesti Rahva Muuseum

Festival TubIN

Muusikaline rännak Konrad Mäe maalimispaikadesse

Heili Rosin-Leivategija (flööt)

Mihhail Gerts (klaver)

Konrad Mäe senitundmatutest maalidest räägib Eero Epner.

Sibelius, Roussel, Respighi, Tubin

P 1. OKTOOBER

Vanemuise kontserdimaja

Festival TubIN

Vanemuise sümfooniaorkester

Hans Christian Aavik (viiul)

Dirigent Mihhail Gerts   Mendelssohn-Bartholdy. Avamäng „Rahulik meri ja helge merereis“ op. 27

Bruch. Viiulikontsert nr 1 g-moll  Tobias/Tubin. Prelüüd ja fuuga d-moll

Tubin. Sümfoonia nr 7  Koostöös Vanemuise teatriga

NOVEMBER

K 1. NOVEMBER

Vanemuise kontserdimaja

N 2. NOVEMBER

Estonia kontserdisaal

Hans Christian Aavik (viiul)

Karolina Aavik (klaver)

Kaastegevad Kronbergi akadeemia ja eesti keelpillimängijad

Dmitry Udovichenko (viiul)

Hana Chang (viiul)

Sào Soulez Larivière (vioola)

Anouchka Hack (tšello)

Triinu Piirsalu (viiul)

Liisa Randalu (vioola)

Marcel Johannes Kits (tšello)

Kristjan Randalu. „CATCH 23“ (esiettekanne), Enescu

L 4. NOVEMBER

Jõhvi kontserdimaja

Hans Christian Aavik (viiul)

Karolina Aavik (klaver)

K. Randalu, Schubert, Enescu

R 10. november

Rakvere Vabaduse Kool

Eesti Rahvusmeeskoor

Dirigent Mikk Üleoja

9.–12. NOVEMBER

Keelpillifookus

N 9. NOVEMBER

Estonia kontserdisaal

Keelpillifookus

Kirgastunud öö

Florian Donderer, Triin Ruubel (viiul)

Xandi van Dijk, Andres Kaljuste (vioola)

Johannes Välja, Theodor Sink (tšello)

Mozart, Schönberg, Kõrvits

R 10. NOVEMBER

Kadrioru loss

Keelpillifookus

Fantaasiad

Markus Kuikka (tiiskantgamba, Soome)

Anthony Marini (tenorgamba, USA/ Soome)

Johanna Randvere (tenorgamba)

Villu Vihermäe (bassgamba)

Claude Le Jeune,  Alfonso

Ferrabosco II, Thomas Tomkins, William Byrd

R 10. NOVEMBER

Jõhvi kontserdimaja

L 11. NOVEMBER

Estonia kontserdisaal

Keelpillifookus

Kolja Blacher (viiul, Saksamaa)

Tallinna Kammerorkester

Vivaldi. „Aastaajad“ RV 269-315-293-297

Strauss. „Metamorfoosid“ keelpillidele TrV 290

Koostöös Tallinna Filharmooniaga

L 11. NOVEMBER

Pärnu kontserdimaja

P 12. NOVEMBER

Estonia kontserdisaal

Keelpillifookus

Calidore keelpillikvartett (USA)

Jeffrey Myers (viiul)

Ryan Meehan (viiul)

Jeremy Berry (vioola)

Estelle Choi (tšello)

Beethoven, Korngold, Choi

R 10. NOVEMBER

Vanemuise kontserdimaja

Vanemuise kontserdimaja sünnipäevakontsert

Läti Rahvusorkester

Georg Sarkisjan (viiul)

Dirigent Mihhail Gerts   Vasks, Brahms, Wagner

L 11. NOVEMBER

Väravatorn

Uus kunst – ars nova Hortus Musicus

Guillaume de Machaut (1300–1370) ja tema aeg

15.–19. NOVEMBER

XV Jõhvi balletifestival

K 15. NOVEMBER

Pärnu kontserdimaja   N 16. NOVEMBER

Alexela kontserdimaja

XV Jõhvi balletifestival

Pavlo Virskõi nimeline Ukraina Riiklik Rahvatantsuansambel

R 17. NOVEMBER

Jõhvi kontserdimaja

XV Jõhvi balletifestival   Giselle

Adolphe Adami ballett 2 vaatuses

Mõkola Lõssenko nimeline Harkivi Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater

L 18. NOVEMBER

Jõhvi kontserdimaja

XV Jõhvi balletifestival   Balletigala

Mõkola Lõssenko nimeline Harkivi Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater

P 19. NOVEMBER

Jõhvi kontserdimaja

XV Jõhvi balletifestival

Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi

Mõkola Lõssenko nimeline Harkivi Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater

R 17. NOVEMBER

Pärnu kontserdimaja

L 18. NOVEMBER

Estonia kontserdisaal

Some other Paradise

Eesti Rahvusmeeskoor

Theodor Sink (tšello)

Ralf Taal (klaver)

Oliver Povel (tenor)

Andres Alamaa (bass)

Margus Vaht (löökpillid)

Sulev Teppart (sõna)

Dirigent Mikk Üleoja

Tormis, Agopov, Miškinis Vache Sharafyan. „Some other Paradise“ (esiettekanne)

L 18. NOVEMBER

Arvo Pärdi Keskus

Knaifel & Mustonen 150

Hortus Musicus

Dirigent Andres Mustonen

Vox Clamantis

Dirigent Jaan-Eik Tulve

N 23. NOVEMBER

Estonia kontserdisaal

R 24. NOVEMBER

Pärnu kontserdimaja

P 26. NOVEMBER

Jõhvi kontserdimaja

T 28. NOVEMBER

Vanemuise kontserdimaja   Laulud valu allikalt

Maria Valdmaa (sopran)

Jacob Reuven (mandoliin)

Keelpillikvartett M4GNET

Robert Traksmann (viiul)

Katariina Maria Kits (viiul)

Mart Kuusma (vioola)

Siluan Hirvoja (tšello)

Tõnu Kõrvits / Doris Kareva. „Laulud valu allikalt“ (esiettekanne)

R 24. NOVEMBER

Vanemuise kontserdimaja

L 25. NOVEMBER

Estonia kontserdisaal

OM. Sven Grünberg

Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel, Sven Grünberg

Valguskunstnik Priidu Adlas   Sven Grünbergi plaadimuusika elav ettekanne

DETSEMBER

R 1. DETSEMBER

Estonia kontserdisaal

L 2. DETSEMBER

Pärnu kontserdimaja

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Kristjan Randalu (klaver)

Dirigent Andres Kaljuste

Kodály. „Galánta tantsud“

Gershwin. „Rhapsody in blue“

Beethoven Sümfoonia nr 5 c-moll op. 67

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

L 2. DETSEMBER

Iisaku rahvamaja

P 3. DETSEMBER

Estonia kontserdisaal

Signum magnum

Eesti Rahvusmeeskoor

Aare Tammesalu, Levi-Danel Mägila (tšello)

Dirigent Mikk Üleoja   Bonato, Gabrieli

P 3. DETSEMBER

Estonia kontserdisaal

E 4. DETSEMBER

Estonia kontserdisaal

T 5. DETSEMBER

Vanemuise kontserdimaja

K 6. detsember

Pärnu kontserdimaja

N 7. DETSEMBER

Jõhvi kontserdimaja

Piip ja Tuut ooperis: Hansuke ja Greteke

Laval on Piip ja Tuut

Maris Liloson (sopran)

Tuuri Dede (metsosopran)

Siim Selis (klaver)

Lavastajad: Haide Männamäe ja Toomas Tross

T 12. DETSEMBER

Estonia kontserdisaal

Gustav Ernesaks 115

Meeskoor Sakala (dirigent Liisi Toomsalu)

Saaremaa Meeskoor SÜM (dirigent Ester Soe)

Inseneride Meeskoor (dirigent Kuldar Schüts)

Eesti Teaduste Akadeemia

Meeskoor (dirigendid Andrus

Siimon ja Igor Nikiforov)

Rahvusooper Estonia noormeestekoor (dirigent Hirvo Surva)

Eesti Rahvusmeeskoor (dirigent Mikk Üleoja)

Ernesaks, Härma, Vettik, Toi  Koostöös Eesti Meestelaulu Seltsiga

N 14. DETSEMBER

Vanemuise kontserdimaja

R 15. DETSEMBER

Pärnu kontserdimaja

L 16. DETSEMBER

Estonia kontserdisaal

Jõulugala

Anett, Ola Onabulé

New Wind Jazz Orchestra   Dirigent Lauri Kadalipp

L 16. DETSEMBER

Väravatorn

Uus rõõm – nova gaudia Hortus Musicus

K 20. DETSEMBER

Jõhvi kontserdimaja

N 21. DETSEMBER

Tartu Jaani kirik

L 23. DETSEMBER

Tallinna Jaani kirik

Rahvusmeeskoori jõulukontsert

Dirigent Lodewijk van der Ree

Tulve, de Machaut, Gombert, de Rore, Poulenc jt

N 21. DETSEMBER

Estonia kontserdisaal

R 22. DETSEMBER

Vanemuise kontserdimaja

Mozart. Missa c-moll K 427

Yena Choi (sopran)

Maria Listra (sopran)

Heldur-Harry Põlda (tenor)

Alvar Tiisler (bass)

Eesti Filharmoonia Kammerkoor

Tallinna Kammerorkester

Dirigent Tõnu Kaljuste

Koostöös Eesti Filharmoonia

Kammerkoori ja Tallinna Filharmooniaga

R 22.DETSEMBER

Alexela kontserdimaja

E 25. DETSEMBER

Pärnu kontserdimaja

T 26. detsember

Jõhvi kontserdimaja

K 27. DETSEMBER

Vanemuise kontserdimaja   Eesti gruuv 1970–80ndad

ÜENSO orkester

Dirigent Riivo Jõgi

Rita Ray, Robert Linna, Ivo Linna   Lexsoul Dancemachine

Erikülalised Lembit Saarsalu, Tõnu Naissoo

Koostöös Estonian Funk Embassyga

R 29. DETSEMBER

Tartu Jaani kirik

L 30. DETSEMBER

Väravatorn

Aastalõpumeeleolu koos Hortus Musicusega

L 30. DETSEMBER

Pärnu kontserdimaja

E 1. JAANUAR

Estonia kontserdisaal   Rémy Martin’i ja Eesti Kontserdi uusaastakontsert

Mirjam Mesak (sopran)

Carolina Eyck (teremin)

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester       Dirigent Kaspar Mänd

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

L 30. DETSEMBER

Jõhvi kontserdimaja

P 31. DETSEMBER

Vanemuise kontserdimaja

P 31. DETSEMBER

Estonia kontserdisaal   Sten Heinoja (klaver)

Tallinna Kammerorkester   Haydn. Klaverikontsert nr 11 D-duur Hob. XVIII/11

Haydn. Sümfoonia nr 45 fis-moll („Lahkumissümfoonia“)

Koostöös Tallinna Filharmooniaga

P 31. DETSEMBER

Estonia kontserdisaal   Jõuluks koju

Euroopas õppivate noorte Eesti muusikute orkester

Dirigent Henri Christofer Aavik   Wagner, Schumann

P 31. DETSEMBER

Tallinna raekoda

P 31. DETSEMBER

Tallinna raekoda

Hetk enne pidu

Marten Altrov (klarnet)

Theodor Sink (tšello)

Johan Randvere (klaver)

Brahms, Tüür, Jürjendal, Plakidis

Kontserttegevus arvudes 2023

KONTSERDID EESTIS JA VÄLISMAAL

KONTSERDID VÄLISMAAL

AVALIK KONTSERDITEGEVUS EESTIS, KÜLASTAJAD MAAKONDADE KAUPA

(ilma koolikontsertideta)

EESTI RAHVUSMEESKOORI KONTSERDITEGEVUS

SA Eesti Kontsert töötajad

SEISUGA 31.12.2023

Tallinna struktuuriüksused

Kertu Orro juhatuse liige

Toomas Siitan nõukogu esimees

Arno Jevgrafov haldusjuht

Reelika Jaanverk sekretär-juhiabi

Vallo Vanaaseme jurist-personalispetsialist

Finantsosakond

Ruta Juzulenaite finantsjuht

Aili Toonverk raamatupidaja

Liina Lääts raamatupidaja

Muusikaosakond

Maarit Kangron peaprodutsent

Lauri Aav produtsent

Tuuli Metsoja produtsent

Evelin Kõrvits muusikateadlane

Jana Moosar kontserdiinfo toimetaja (käsundusleppe alusel)

Birke Elisabeth Jakobson produtsendi assistent

Gerde Kadi Kuusk produtsendi assistent

Turundus- ja müügiosakond

Riina Aamisepp turundusjuht, osakonna juhataja

Silver Kuusik kommunikatsioonijuht

Jelena Poverina-Tšernõh kommunikatsioonispetsialist

Annaliis Heinla turundusspetsialist

Eva Nukk kujundaja

Madli Vallikivi-Päts infotoimetaja

Kleer-Keret Tali turundusdisaini spetsialist

Laura Põldma turundusspetsialist

Merje Müürsepp-Kuntu piletimüügi administraator

Ave Kinks piletikassapidaja

Logistikaosakond

Mart Schifrin osakonna juhataja

Ivar Kaadu autojuht

Janno Sillat autojuht

Haldus- ja lavatehnikaosakond

Virve Hallik peaadministraator

Kaisa Kullamäe haldusspetsialist

Taivi Lippmaa administraator

Voldemar Arder vanemlavameister

Rando Mälton helitehnik (käsundusleppe alusel)

Juri Seredenko lavameister-valgustaja

Meriino Rammo lavameister

Ene Randvee infotöötaja

Laine Uibopuu infotöötaja

Hiise Orro infotöötaja

Sania Denissova puhastusteenindaja

Galina Popel puhastusteenindaja

Valentina Voronaja puhastusteenindaja

Vanamuusikaansambel Hortus Musicus

Olev Ainomäe instrumentalist-solist

Imre Eenma instrumentalist-solist

Valter Jürgenson instrumentalist-solist

Tõnis Kaumann vokalist-solist

Tõnis Kuurme instrumentalist-solist

Taavo Remmel instrumentalist-solist

Riho Ridbeck instrumentalist-solist

Robert Staak produtsent

Anto Õnnis vokalist-solist

Eesti Rahvusmeeskoor

Jana Moosar RAMi juht

Mikk Üleoja peadirigent-kunstiline juht

Anu Huntsaar juhi assistenttoimetaja

Priidu Aardam laulja

Andres Alamaa laulja

Aleksander Arder laulja

Arvo Aun laulja

Reio Blond laulja

Mikk Dede laulja

Jüri Eensoo laulja

Madis Enson laulja

Rasmus Erismaa laulja

Ero Esko laulja

Peeter Hillep laulja

Hanno Hint laulja

Ott Indermitte laulja

Arno Jürjens laulja

Oleksandr Kadyrov laulja

Aivar Kaldre laulja

Rene Keldo laulja

Taavi Kendra laulja

Andrus Kirss laulja

Olev Koit laulja

Mart Kroon laulja

Aare Kruusimäe laulja

Kaarel Kukk laulja

Hyun Woo Lee laulja

Priit Lehto laulja

Markus Leppoja laulja

John William Marthre laulja

Nikita Mištšenko laulja

Lennart Mängli laulja

Mait Männik laulja

Reigo Männiste laulja

Valnar Neidre laulja

Igor Nikiforov laulja

Andrus Poolma laulja

Oliver Povel laulja

Alo Rammo laulja

Ants Reinhold laulja

Grigori Rutškin laulja

Kuldar Schüts laulja

Andrus Siimon laulja

Stanislav Šeljahhovski laulja

Rihards Zarinš laulja

Juss Tamm laulja

Ranno Tamm laulja

Karel Tohv laulja

Margus Vaht laulja

Mati Valdaru laulja

Margus Vellmann laulja

Roland Viilukas laulja

PÄRNU KONTSERDIMAJA

Marika Pärk kontserdimaja juht

Margus Luur kontserdimaja haldusjuht

Jaana Kaljulaid peaadministraator

Eveli Loorents müügijuht

Margus Heinsoo helitehnik

Meelis Kiviselg lavameister

Ave Martin valgustaja

Krädli Mihhailova vanempiletikassapidaja

Marika Mäeväli infotöötaja

Sigrid Schants infotöötaja

Malle Väli infotöötaja

Birgit Pärk kohviku juhataja

Pille Koppel kohviku teenindaja

Anne Jõesaar-Pakka kohviku teenindaja

Siim Artur Kalvet majahoidja

VANEMUISE KONTSERDIMAJA

Sander Tamm kontserdimaja juht

Marje Metsis sekretär-toimetaja

Ülle Lehtmäe koolikontsertide produtsent

Tuuli Seim peaadministraator

Astrid Vakker administraator

Piret Villmann müügijuht

Mait Karm helitehnik-helirežissöör

Rauno Kruus lavameister-haldusjuht

Remi Teras valgustaja-lavameister

Allan Urvet lavameister-valgustaja

Alo Õun lavameister-autojuht

Tiina Sõrmus vanempiletikassapidaja

Aile Aadla piletikassapidaja

Merle Aadla puhastusteenindaja

Viktoria King    puhastusteenindaja

Monika Ojamaa puhastusteenindaja

JÕHVI KONTSERDIMAJA

Mihhail Kastritski kontserdimaja juht

Jüri Leemets peaadministraator

Urmi Püve sekretär

Anastassia Kozulina müügijuht

Oleg Markitahhin vanemlavameister

Riho Unt lavameister-helitehnik

Aleksandr Platunov valgustaja

Irina Adaikina piletikassapidaja

Elbe Kaste vanempiletikassapidaja

Tiia Jagula infotöötaja

Rita Kirpu infotöötaja

Tamara Part infotöötaja

Aigi Orro infotöötaja

Tamara Part infotöötaja

Valentina Gribanova puhastusteenindaja

Marianne Kullus puhastusteenindaja

Janika Lentso puhastusteenindaja

Galina Zhdanova puhastusteenindaja

SA Eesti Kontsert nõukogu

NÕUKOGU ESIMEES

Toomas Siitan Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

LIIKMED

Kristiina Alliksaar Kultuuriministeerium

Olari Elts muusik

Andres Kaljuste muusik

Elina Kink Rahandusministeerium

Ivo Lille Kultuuriministeerium, nõukogu aseesimees

SA Eesti Kontsert loomenõukogu

Risto Joost muusik

Kristjan Hallik Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Maarit Kangron SA Eesti Kontsert

Madis Kolk muusikateadlane, muusikaprodutsent

Sten Lassmann Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Madli-Liis Parts Kultuuriministeerium

Jaak Sooäär Eesti Jazzliit

Jaan-Eik Tulve muusik

Kertu Orro SA Eesti Kontsert

Toomas Velmet Eesti Interpreetide Liit

Lisete Velt Eesti Rahvusringhääling

SA Eesti Kontsert toetajad ja koostööpartnerid

.

Admirals Group AS  (Eesti Kontserdi hooaja peatoetaja)

Liviko AS (Eesti Kontserdi ja Saaremaa ooperipäevade suurtoetaja)

Olerex AS (Saaremaa ooperipäevade peatoetaja)

BLRT Grupp AS (Saaremaa ooperipäevade suurtoetaja)

Arensburg OÜ

Balbiino AS

Corrigo OÜ

Eesti Kultuurkapital

Haapsalu Tarbijate Ühistu (Haapsalu Valgete Ööde festivali peatoetaja)

Jazz Pesulad OÜ

Integratsiooni Sihtasutus

Jõhvi vallavalitsus

Kohtla-Järve Linnavalitsus

Megafort OÜ

Moldova Vabariigi Suursaatkond Morobell OÜ

My Fitness AS

Narva linnavalitsus

Narva-Jõesuu linnavalitsus

Selver AS

Tallinna Kaubamaja AS

Tartu linnavalitsus

Toila vallavalitsus

Veho AS

Viru-Nigula vallavalitsus

VKG OÜ

WOW elamuskeskus