Aplaus.09.2015 Eesti Kontsert by Eesti Kontsert

APLAUS muusikaajakiri

nr 14 sügis /talv 2015 h in d 2 . 5 0 €

Vaata hooaja kontserdikava

lk 12!

Frank Sinatra

100 Aadama passioon välismeedias

Hiiglase hääl

Rahvusvaheline Muusikapäev Eesti muusikute uus sügisvisiit Hiina

Rahvusmeeskoor Kanadas

Ain Anger

sisukord

42 40

Esikaanel Ain Anger Foto © Harrison Parrott

SISUKORD

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST. KUI JOOD, ÄRA SÕIDA! WWW.PRIKE.EE

Lehvikute ajaloost Euroopas

Hiiglase hääl. Ain Anger

Kontserdihooaja kava

Frank Sinatra 100

Aadama passioon rahvusvahelises meedias

„Mine tea, ehk päästabki muusika maailma“

Popkooripidu Hiina külaliskooridega

Eesti muusikute uus sügisvisiit Hiina

Rahvusmeeskoor Kanadas

Saaremaa ooperipäevad 2015

www.concert.ee

SÜGIS/TALV 2015 APLAUS

juhtkiri

ESTONIA KONTSERDISAAL Estonia pst 4, 10148 Tallinn telefon 614 7771 e-post info@concert.ee

VANEMUISE KONTSERDIMAJA Vanemuise 6, 51003 Tartu telefon 737 7533 e-post vkm@concert.ee

PÄRNU KONTSERDIMAJA Aida 4, 80011 Pärnu telefon 445 5810 e-post parnu@concert.ee

JÕHVI KONTSERDIMAJA Pargi 40, 41537 Jõhvi telefon 334 2003 e-post johvi@concert.ee

PETERBURI JAANI KIRIK Dekabristide 54a, Peterburi telefon +781 2710 8446 e-post jaanikirik@concert.ee

APLAUS Eesti Kontserdi ajakiri www.concert.ee/ajakiri-aplaus Nr 13 kevad/suvi 2015 Väljaandja Eesti Kontsert Indrek Poolak aplaus@concert.ee Teostus Menu Toimetaja Katrin Streimann Kujundaja Sirli Siniväli Trükikoda Uniprint

Uus hooaeg on uus

ga muusikahuviline võib nimetada esitaja või autori, kellega seostuvad elamused, kellega meeldib taaskohtuda. Tahaksime aga ka laiendada oma silmaringi, avastada uut “oma muusikat“, mis lisaks ellu ülevust ning tunderikkust. Tutvudes Eesti Kontserdi algava hooaja sadade kontsertidega, kas siitsamast “Aplausi” kontserdikalendrist, või EK koduleheküljelt www.concert.ee, kus teavet ja taustu põhjalikumalt, peaks küll millise tahes maitse või stiilieelistusega muusikasõber leidma nii ammuseid sümpaatiaid kui ka huviäratavaid tundmatuid. Siiski, pigem on uus ja uudislik, mis loob uuele hooajale kui tervikule oma näo. Näiteks uued kontserdisarjad. “Romantiline klaver” – Eesti pianistide klaveriõhtud läbi hooaja, muusikaga, kus sarja koostaja Sten Lassmanni sõnul “põimuvad väljenduslik bravuur ja virtuoosne sära ülima intiimsuse ja poeetilise väljendusrikkusega.” ”Aladini imelamp” - saali on oodatud emad-isad koos lastega, et ühiselt muinasjuttu ja muusikat kuulata. “Dream Big Jazz” – pealkiri, maakeeles ehk “suurelt unistamise džäss”, viitab mitme kavaga osalevale Estonian Dream Big Band’ile. Sarja alateemaks on kummardused legendidele nagu Frank Sinatra, Miles Davis, Evald Vain. ”Muusika ja aja lood” - otse Vabaduse väljaku kõrval saab argikarussellist välja astuda seinte vahele, mis häälestavad mõttelennule ning süvenemisele. Kontsertide sissejuhatuseks on filosoof Mihhail Lotmani vestlused väga erinevate teadja-inimestega nagu Vello Salo, Sten Tamkivi, Lauri Mälksoo. Retkeks puutumatule pinnale on uudisteoste esiettekanded, mida jagub algavasse EK hooaega üle kahekümne. Peeter Vähi heliloojaresidentuuri lõpetab “Müstilisel Kaydara-maal”, suurejooneline oratoorium, mis põhineb Lääne-Aafrikas asuva fulani rahva eeposel. Helitööle annavad koloriidi pillid ja videomaterjal, mida autor on kaasa toonud Aafrika-reisidelt. Eesti Kontserdi täiesti uueks algatuseks on EK:Labor, mitme-aastane programm noortele muusikasündmuste korraldajatele. Rühmituse AudioKinetica etendus “Mehhaaniline klaver” põimib teatrivahendeid, Aleksandr Žedeljovi live-muusika, kineetilisi objekte, kalligraafia, videomappingu. Eesti LAB Orkestri “(V)iha & armastus”, audiovisuaalne kontsert Mihhail Bulgakovi “Meistri ja Margarita” ainetel soovib ellu kutsuda muusikateatri uue vormi, emotsioonide raamatu. Värske kraam! Madis Kolk Eesti Kontserdi peaprodutsent

www.concert.ee

SÜGIS/TALV 2015 APLAUS

uudised

Lehvikute ajaloost Euroopas Lehvik on unikaalne ese, mis ühendab endas nii praktilised, tseremoniaalsed kui ka esteetilised funktsioonid. Lehviku peamine eesmärk on pakkuda jahutust palavuse eest; samas on sel olnud oluline osa seltskondlikus etiketis ning selle käeshoidmise viisiga sai edastada väga erinevaid sõnumeid. Lisaks on oma ala parimate meistrite käe all valminud unikaalse dekooriga lehvik ka kordumatu kunstiteos.

Lehvik. Jaapan, 1850-1900. Kilpkonnaluu, pärlmutter, siid, lakkmaal.

Volditud maailm

Lehvikud Eesti Kunstimuuseumi kogudest Mikkeli muuseumis Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni kuulub üle 30 esemest koosnev mitmekesine ajalooliste lehvikute kogu, milles on esindatud need 18.–20. sajandi esimese poole olulised moeaksessuaarid nii Lääne-Euroopast ja Venemaalt, kui ka Hiinast ja Jaapanist. Peamiselt kingitustena muuseumisse jõudnud lehvikute väljapanek jätkab Mikkeli muuseumi Eesti erakogusid tutvustavate näituste sarja. avatud kuni 11.oktoobrini

Lehvikut on tuntud peaaegu kõikides kultuurides ja ajastutes. Euroopas hakkas see ese laiemalt levima 16. sajandil, kui siin sai tuntuks Jaapanist pärit kokkuvolditav lehvik – vorm, millisena me tänapäeval lehvikut peamiselt tunneme. 17. sajandil sai lehvikumoes tooniandvaks Prantsusmaa, kes määras selle eseme arengut ka järgnevate sajandite jooksul. Euroopa lehvikukultuuri kõrgaeg oli 18. sajand. Lehvikust sai aksessuaar, mida kasutati nii sees kui ka väljas; erinevad lehvikud olid kirikuskäigu ja balli, pulmade ja leinaperioodi jaoks. Tolleaegsed etiketiõpikud pühendasid peatükke sellele, kuidas lehvikut õigesti käes hoida. Samal ajal kujunes galantses seltskonnaelus välja spetsiaalne nn lehvikukeel, mille puhul võis lehviku eri asenditega edastada keerukaid sõnumeid, enamasti daami ja kavaleri omavahelises suhtlemises. Viis, kuidas daam lehvikut käes hoidis, seda avas või sulges, andis lehvikukeele oskajale palju teada tema tunnete ja kavatsuste kohta. Erisugustel andmetel oli lehvikukeeles üle saja märgi. Tegemist polnud siiski mingi kirja pandud „sõnastikuga”, märgid võisid ilmselt ka seltskonniti varieeruda. Näiteks andis lehviku aeglaselt sulgemine vestluspartnerile lootust omavahelisele kokkusaamisele lehviku omanikuga ning kohtumise täpsema kellaaja sai välja lugeda nähtavale jäetud lehviku ribide arvust. Lehvikuga parema põse puudutamine tähendas jaatust, vasaku põse puudutamine eitust. Kui daam keerutas lehvikut paremas käes, andis ta vestluspartnerile mõista, et armastab kedagi teist. Kui vasakus käes, siis juhtis see tähelepanu asjaolule, et vestlejaid jälgitakse. Lehvik huulte juures oli luba daami suudelda ning üle põse tõmmatuna kõige selgem armastusavaldus. 18. sajandil olid põhilisteks teemadeks, millega lehvikuid kaunistati, stseenid antiikmütoloogiast ning galantsest õukonnaelust. Tihti olid lehviku maalingute eeskujuks kaasaegsed suuremõõtmelised maalid, mida lehvikukunstnikud meisterlikult väikese pinna jaoks kohandasid. Omaette kunstiteosed olid

APLAUS SÜGIS/TALV 2015

Pitslehvik. Prantsusmaa, 1870. aastad. Pärlmutter, pits, paber.

Lehvik daamiga tualettlaua ääres. Prantsusmaa, 18. saj. III v. Elevandiluu, siid, guaššmaaling, metallniitidega tikand.

Lehvik „Bacchus ja Veenus“. Prantsusmaa, 18. saj. III v. Elevandiluu, pärgament, akvarell.

kallihinnalistest materjalidest nagu elevandiluu, pärlmutter, kuld- ja hõbepanused, valmistatud lehviku ribid. 19. sajandi lehvikute kuju oli otseses seoses tolleaegse rõivamoega, vastates daamide tualettide proportsioonidele. Sajandi algul, ampiirperioodil, kui kleidi siluett oli lihtne, sirge, kasutati väikseid lehvikuid. Järk-järgult aga valmisid üha suuremad lehvikud, saavutades oma mõõtmete tipu 19. sajandi teisel poolel, nn teise rokokoo perioodil, kui naised kandsid laiu, krinoliinile toetuvaid ning paljude kaunistusdetailidega kohevaid seelikuid. 19. sajandi 20. aastatest levisid litotehnikas trükitud stseenidega lehvikud, mis hiljem käsitsi koloreeriti. Kaunistatud olid need värvikad lehvikud paljufiguuriliste stseenidega, mis kujutasid inimesi „vanaaegses“, näiteks 18. sajandi või siis kaasaegses, enamasti Lõuna-Euroopa sugemetega rõivastuses. 1890. aastateks oli pitsist saanud kõige populaarsem lehvikute valmistamise materjal. Seda soodustas masinpitsi levik, kuid peenemate lehvikute puhul kasutati siiski peent käsitööpitsi. Pitsi kõrval kasutati 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul lehvikute puhul kõige erinevamaid materjale ja tehnikaid, ka väga kallihinnalisi, mida on näha parimates kullassepatöökodades valminud aksessuaaride juures. Tol ajal taandus lehvik moodsa naise garderoobist siiski kiiresti, jäädes esialgu dekoratiivseks aksessuaariks mõnel konservatiivsema etiketiga üritusel ning kadudes Teise maailmasõja alguseks peaaegu täiesti käibelt. Tundub siiski, et praegu, võib-olla seoses üldise kliima soojenemisega, teeb lehvik taas võidukäiku, olles daamile kuumal suvepäeval nii vajalik tarbeese kui kaunis aksessuaar. Kersti Kuldna-Türkson

“KAHEKSA” 2015. aasta Viljandi kitarrifestivali eriprojektides on tähenduslik number kaheksa: kaheksas kitarrifestival, kaheksa eesti helilooja kaheksa uudisteost, kaheksa eesti muusikut mängimas erinevat tüüpi kitarre, kaheksa minutit kestvad heliteosed. Valides projekti heliloojaid ja kitarrimängijaid, püüdsin ette kujutada, kes kellele komponeerib, otsisin nö muusikalist intriigi. Olav Ehala komponeeris Andre Maakerile, kes mängib seitsmekeelset nailonkeeltega kitarri, Tõnu Kõrvits Riho Sibulale, kes mängib baritonkitarri, Kristjan Randalu Ain Vartsile, kes mängib metallkeeltega akustilist kitarri ning Margo Kõlar Paul Danielile, kes mängib Fender elektrikitarri. Tauno Aints kirjutas Virgo Sillamaale, kes mängib elektrikitarri, Sven Grünberg Ain Aganale, kes mängib fretlesskitarri, Liis Viira Robert Jürjendalile, kes mängib kvinthäälestuses kitarri, ning Mai Agan komponeeris basskitarrile. Uudisteosed on komponeeritud kitarrisolistile, keelpillikvartetile Prezioso ja Madis Metsamardile, kes musitseerib erinevatel löökpillidel. Kontserdile “KAHEKSA” lisab erilisust ja põnevust fakt, et kaasatud on ka heliloojad, kes videosalvestuse vahendusel räägivad oma tööst ja uudisteose saamisloost. Väärib tähelepanu, et 2015. aasta Viljandi kitarrifestivali eriprojekti “KAHEKSA” võttis oma 2016. aasta kavva Eesti Kontsert, kellega koostöös toimuvad kontserdid kõigis Eesti Kontserdi kontserdimajades. Ain Agan N 21. jaanuar kell 19 Vanemuise kontserdimaja R 22. jaanuar kell 19 Pärnu kontserdimaja L 23. jaanuar kell 19 Jõhvi kontserdimaja P 24. jaanuar kell 17 Estonia kontserdisaal “KAHEKSA” kaheksa kitarrisolisti: Andre Maaker, Riho Sibul, Virgo Sillamaa, Robert Jürjendal, Ain Agan, Paul Daniel, Mai Agan, Erki Pärnoja kaheksa uudisteost: Olav Ehala, Tõnu Kõrvits, Tauno Aints, Liis Viira, Sven Grünberg, Margo Kõlar, Mai Agan, Kristjan Randalu Keelpillikvartett Prezioso, Madis Metsamart (löökpillid)

Koostöös Viljandi kitarrifestivaliga Lehvik. Prantsusmaa, 1820-1830. Sarv, kullavärviga maaling.

www.concert.ee

SÜGIS/TALV 2015 APLAUS

kaanelugu

Hiiglase hääl Kõrge kasv, uhke hoiak, läbitungiv pilk. Selles mehes elavad nii põrgulik Mefisto kui julm Suurinkvisiitor, fanaatiline prohvet Joonas kui õilis Sarastro. Lauldes maailmalavadel, puudub temas superstaarile omane vajadus end eksponeerida. “Lihtsus on kõige põnevam,“ teab maailmakuulus eesti bass, kes ei armasta end kuulata ei raadiost, televisioonist ega plaatidelt.

uuni algus tõi Ain Angerile vaimustust väljendavad arvustused Joonase rolli kohta Leipzigi Gewandhausis. Enne igasuvist Saaremaa ooperifestivali ja ülesastumist sealsel galakontserdil jõudis Anger veeta neli päeva New Yorgis, et siis taas üle ookeani purjetada ja anda kontsert Tanglewoodis, Bostoni filharmoonikute suvelaval, kus Andris Nelsonsi dirigeerimisel tuli ettekandele Mahleri Kaheksas, kuulamas 13 000 inimest. Augustis tervitas lauljat taas kodumaa pind. “Mul on enda jaoks alati aega,” märgib Anger, “mis see laulmine muud on kui enese jaoks aja võtmine.“ Iseasi, kas aega on teiste, sõprade ja pere jaoks. Kas end lahti laulma peab tõesti iga päev? “Kuule, ma olen bass!” Angeri silmad naeravad. Parem võiks minna maale ja teha füüsilist tööd – see oleks sisukam, kui vahetpidamata enda häälega tegeleda! Anger kergitab kulme, pungitab silmi, tema lõug vajub allapoole. “Kas teil piima on?” küsib ta “maskis” häälega. Tõsinedes: “See ei tähenda, et üldse ei tuleks laulda. Aga ei tohi üle töötada!“

Iseloomuga kaljumürakas

Peale tänavu 7. juunil toimunud kontserti Leipzigi Gewandhausis Neeme Järvi juhatusel seisid inimesed püsti. Leipziger Volkszeitung kirjutas Joonast kehastanud Angeri kohta: “Tumeda ja sooja hääletämbri mõju tugevdasid veenvad žestid, millega ta selle “kaljumüraka” iseloomu kujutas“. Tobias kuulutab Joonase kaudu

APLAUS SÜGIS/TALV 2015

meile teed vaimsele iseseisvumisele ja sisemisele jõule. 12. ja 13. septembril näeb “kaljumüraka iseloomu“ ka kodupublik. “Sageli tehakse oratooriume nii, et paar proovi, laulad noodid ära, ilus muusika ja ongi tehtud,” nendib Anger, “ma tõesti püüdsin läbi enda anda edasi Joonase karakterit.” Joonase lähetamine on Angeri jaoks eelkõige missiooniprojekt. “See on ju nagu Mahleri Kaheksas – sama võimas, sama vali, sama mõjuv ja sama lõputu. Aga igaüks, kes kuulab Mahlerit esimest korda elus, peab tõdema, et selle mõistmine nõuab aega.“ Laulja meenutab esimest Joonase proovi: “Koor, orkester, solistid olid segaduses – mis muusika see selline on?” Ja siis tuli Neeme Järvi ja pani kõik paika. “Kui selge ja täpne. Ta on ainus, kes seda niisugusel viisil teha suudab,” usub laulja, „teha nii, et ka teised dirigendid julgeksid seda teost oma repertuaari võtta.“ Anger ise õppis Joonast kõikjal teel olles, nii Viinis kui Clevelandis. Kus iganes ta viibis, otsis kohapealt endale toeks ühe kontsertmeistri: „Sa küll seda lugu ei tunne, aga teeme! Ja kontsertmeister siis jälle lappas, lappas, lappas – suur ja raske noot, oo, aga see on ju väga põnev, ah et niimoodi läheb!” „Kui juba oma 10–20 dirigenti võtaks ette „Joonase lähetamise“, mis sellest siis veel saaks?“ mõtiskleb Anger ja võrdleb muusikateost maaliga, mis hakkab oma tõelist elu elama alles siis, kui ta tuuakse keldrist välja valguse kätte. Ooperi kohta räägitakse vana nalja: millal hakkab publik plaksutama – siis,

kui ta tunneb loo ära. Ega siis Wagneritki ei hakatud kohe armastama. Teda õpiti tundma ja hindama tasemel esituste kaudu. Kõigi karikatuuride ja kriitika kiuste. „Kui ühel dirigendil pole piisavalt kogemust, aga ta hakkab dirigeerima Wagneri “Parsifali“, siis see võib mõjuda väga lärmakalt, segadust tekitavalt ja tüütult. Kui aga dirigeerib näiteks Christian Thielemann, kõlab kogu see tohutu suur ja vali muusika nii, et midagi ilusamat olla ei saa – sest see paistab läbi, ja sa sulad selle muusika sisse ära.“

Wagneri-lauljaks ristitud

Anger on ainuke eestlane, kes on esinenud Wagneri-armastajate mekas, ainulaadses Bayreuthi ooperimajas. Wagneri bassirollidest on tal seni tegemata vaid kaks. Olemasolevatega rändab ta mööda maailma: viimatine debüüt oli märtsis, kui üheks maailma parimaks Wagneribassiks – tsiteerides The Guardiani – nimetatud Angeri kapten Daland vallutas Washingtoni Rahvusooperi lava. Kas nüüd on silt küljes ja muud tööd jäävad kõrvale? “Sugugi mitte! (Rõhuga) Lisaks kõigele muule olen hea Wagneri-laulja,” naeratab bass. Mis salata, Wagner erutab teda küll rohkem kui näiteks Verdi. “Aga need ajad on läbi, kui Wagneri-lauljal teiste heliloojate partituuride juurde enam asja polnud,” väidab Anger, kes peatsel galakontserdil Tartus ja Tallinnas esitab aariaid Wagnerist Rossinini. Maailmas pole palju neid superstaare, kes saavad lubada endale luksust öelda www.concert.ee

Laulja kaitseingel on toetav dirigent Ain Anger on esinenud maailma kuulsaimate ooperidirigentidega: Riccardo Muti, Donald Runnicles, Lorin Maazel, Christian Thielemann, Seji Ozawa, Zubin Mehta, Esa-Pekka Salonen, Franz Welser-Möst, Semjon Bõtškov.

www.concert.ee

SÜGIS/TALV 2015 APLAUS

kaanelugu

Ain Anger lähiajal Eesti lavadel • 27. augustil ja 3. septembril RO Estonia: Mefistofeles Gounod’ ooperis “Faust” • 29. augustil Tartus Vanemuise kontserdimajas ja 5. septembril RO Estonia: Vana Tallinn Gala • 12. septembril Tartu Pauluse kirikus ja 13. septembril Estonia kontserdi saalis: Rudolf Tobiase oratoorium “Joonase lähetamine” • E 28. märtsil 2016 Estonia kontserdi saal TTÜ Akadeemilise meeskoori juubelikontsert

ära töid. “Häid lauljaid on üle mõistuse palju,” teab Anger. Ja nii mõnigi laulja on kuulus pigem ilusate jalgade kui isikupärase tämbri pärast.

Halvast dirigendist tasub eemale hoida

Ooperisse ei tulda vaatama ainult kauneid lauljaid või kuulama head häält. “Isiksust tullakse vaatama,” teab Anger, kes ei ole laval lihtsalt üks tavaline inimene. “Ei saa lihtsalt ilusasti oma partiid esitada, peab olema midagi ütelda.” Väike konflikt dirigendiga on isegi teretulnud – see kasvatab pinget. “Nagu tennisemäng – kui löögid on ettearvatavad, kaob pinge.” Kui aga ei tea, mida oodata, peab vaim

lavastajast midagi välja, kõik lihtsalt istusid proovis,” meenutab Anger kokkupõrget vene mentaliteediga. “Bõtškov ütles, et mis istute siin, passite niisama. Lähme üles ja teeme muusikalist tööd!” Peale kaht tundi istus ülejäänud seltskond ikka edasi. Aga dirigent ja laulja teadsid üksteise nägemust viimse nüansini, pisimate hingamiskohtadeni. Siis veel Franz Welser-Möst. “Ta ei ütlegi lauljatele midagi!” Anger on temaga töötanud aastaid ja kuulnud seni vaid üht märkust: “Ära laula nagu neandertaallane!” (Kuigi hiiglane Fafner Wagneri “Reini kullas” peaaegu et seda just on.) “Aga isegi hiiglase rollis tuleb säilitada teatud kultuur. See on tõesti ainus märkus, ülejäänu „ütlevad“ need käed! Või kasvõi Andris Nelsons. Olgugi ta minust noorem, aga kuidas laseb mul laulda, annab ruumi, hoides samas terviku raamides. ” Aga on ka dirigente, kellega koostöö üldse ei toimi. Leidub tänapäevalgi Toscanini-tüüpi dirigente, kes karjuvad esimeses järjekorras lauljate peale. “Sina tegid valesti!“ käratab ta lauljale. “Ma ei jõudnud veel laulma hakatagi, maestro…” Mida paremad ooperimajad, seda kergem on laulda, võtab Anger teema kokku. Ei teki küsimusi, et miks ei saa ansamblit kokku, mis juhtus? “Mina ju ei tea. Kui dirigent ka ei tea, kes siis üldse peab teadma?”

Ei saa lihtsalt ilusasti oma partiid esitada, peab olema midagi ütelda. olema ärkvel ja värske, siis on huvitav. “Kui tegime Riccardo Mutiga „Figaro pulma“, sundis ta meid süvenema sõnadesse – teatud sõnade rõhutamisel tekkis kahemõttelisus ja inimesed hakkasid saalis naerma,” meenutab Anger. Mutiga töötas ta ükskord tunde väikse retsitatiivijupi kallal. “Mitte, et ma poleks enne osanud, aga selles oli lihtsalt nii palju võimalusi peidus.” Õnneks leidub veel dirigente, kes hindavad põhjalikkust. “Suurepärane oli teha Mussorgski „Hovanštšinat“ Semjon Bõtškoviga. Ta nägi, et hetkel ei pigista

APLAUS SÜGIS/TALV 2015

Kihelkonna poiss

Juulikuus saab Ain Angerit pea alati kohata Saaremaal, kus ta on tavapäraselt esinenud ooperipäevadel. Eelmisel aastal andis ta seal isegi oma esimese meistrikursuse, tänavu ei jäänud selleks aega. “Tahaksin väga õpetada ja tundub, et oleks isegi üht-teist öelda, aga sellele tuleks siis korralikult pühenduda,” mõtiskleb laulja. Anger on ka see laulja, kes on laiendanud Saaremaa ooperipäevade kontserdipaikade ringi. Ooperilavast enamgi meeldib talle linnuse kapiitlisaalis, mis on kahjuks küll väiksevõitu, ja Laurentiuse kirikus. Viimastel aastatel on publiku tung ooperifestivalile aina suuremaks läinud. Kas suvefestival peaks eeskätt rõhuma žanri populariseerimisele või kõrgele tasemele? “Kui ooperit teha väga hästi, siis inimestel ongi hea. Ei ole võimalik, et tehakse hästi ja publik ei saa sellest aru,” usub Anger, kes pole kunagi nõus tegema mööndusi, et kellelegi meeldida. Ta toob näiteks Tanglewoodi. “Ma olin tõesti vaimustuses!” Sellist festivali ei ole tema arvates üle mõistuse raske teha. “Ei pea isegi telki olema.” Eriti hindab ta väliüritusi, kus osatakse ära kasutada naturaalset akustikat, nagu näiteks Savonlinnas, ja nupukeerajat-helimeest ei olegi vaja.

Laulja lähim tugi

Neil on alati kapp, mis on maast laeni noote täis. Mida täna laulda? Tuhnib kapis ja võtab sealt noodi, mis kubiseb märkustest. “See dirigent teeb siin laienduse, aga see dirigent ei tee. Kõik on klaviiris kirjas ja see teave on kuldaväärt,” kinnitab Anger. “Kus on üldse paremaid kontsertmeistreid kui Viinis?“ www.concert.ee

küsib ta retooriliselt, hoidudes kedagi esile tõstmast, “nad on kõik head.” Aga kontsertmeister ei ütle, et ava kõri või lase lõug alla. Ain Angeri õpetaja oli Matti Pelo.“Temalt sain teadmised, kuidas igas seisus, olgu või haigena, minna tagasi nullpunkti ja end taastada.” Lauluõppimine ei tähenda ju ainult suure hääle otsimist. Väike hääl on võti, millest alustada, et tundma õppida aparaadi iga hoovakest. Meenutame Soome soprani Soile Isokoski vapustavat kontserti tänavustel Saaremaa ooperipäevadel – kui täiuslikult valdab see laulja oma instrumenti, osates laulda ka vaikselt. “Bassid peavad sopranitelt õppima, sest „paks“ hääl ei lähe üle orkestri, ka suures hääles peab olema täpsus ja teravus,” leiab Anger. Laulmist võib võrrelda tippspordiga, aga mitte füüsilise, vaid mentaalse energia mõttes. Et teha rekordit, peab iga detail olema läbi mõeldud ja paigas. Ettevalmistus, keskendumine, psüühika. “Inimesed ju kõik ootavad, oled üksi laval, pead pakkuma elamust,” teab ta. Tõlgendusvõimalusi on lõputult. “Viinis ütleb kontsertmeister mulle vahel, et laula lihtsalt läbi. Ära otsi liiga palju asju sealt seest!”

Saaremaa poiss pole sõnaseadja

Artistil peab olema vajadus minna lavale, end eksponeerida. “Mulle meeldib ooper väga ja mulle meeldib laulda, selle sisulise poole pärast. Töö rollidega on põnev.” Aga meedias figureerib laulja nii vähe kui võimalik, oma eraelu hoiab perele. Ain Angerile ei meeldi ennast kuulata ka salvestustelt. “Ma mängin publikule, mitte mikrofoni jaoks – minu kunst sünnib sel hetkel ja lindistus pole mitte kunagi samaväärne.” Samuti ei armasta Anger raadio- ega teleintervjuusid. “Ma tahan olla vahetu. Mis mul on öelda, see väljendub muusikas,” arvab Anger. Isegi koolikirjandeid kirjutades tundus talle, et ta ei oska ajada ilusat juttu, mida oodatakse. “Minu mõtted olid liiga lihtsad, et neid paberile panna!” Nüüd on Ain Anger õppinud, et lihtsad mõtted ongi kõige põnevamad. “Ka lihtsus laval – see on ehe ja see jõuab kohale. Laulan nii hästi kui saan ja tulen sellega inimesele lähedale.“

Hea ooperimaja retsept

Eestlaste ooperihuvi saab edendada ainult siis, kui tõsta esituse kvaliteeti, arvab Ain Anger. “Estonia teater peaks olema koht, kus noor inimene saab sellise elamuse, www.concert.ee

Ain Anger • Sündinud 17. juunil 1971 Kuressaares • Abikaasa Liina Anger, tütar ja kaks poega

et ta tahab ise lauljaks saada. Ja minna just sinna lavale, mitte Eestist ära,” ütleb laulja. Seni pole Eestis kahjuks korralikku ooperimaja – praegune lava ei ole muusikateatrile ehitatud. “Hea ooperimaja retsept on lihtne – raha peab olema,” ütleb Anger. Siis ei jookse head mängijad laiali ja saab kutsuda häid soliste. Uus ooperimaja ei peaks olema üksnes kultuuri-, vaid ka äriringkondade siht; ooper võiks olla ka turismiobjekt. Igal pool maailmas on ooperimaja visiitkaardiks, sinna minnakse ise, viiakse sõpru ja külalisi, saadakse kokku. Hoone peab olema arhitektuuriliselt ilus ja sisult mitmekesiselt väärtuslik.

Lapsed laulavad, kui isa pole kodus

Ain Angeri kodus kasvavad kaks poega ja tütar. Poisid mängivad mõlemad tšellot, tütar õppis klaverit, nüüd kitarri. “Nad kõik laulavad, aga siis, kui mind kodus ei ole,” ütleb laulja, “kardavad, et ma olen kõige järsem kriitik.” Kas lastest võiksid

saada lauljad? Anger räägib seepeale loo: “Ükspäev olin tänaval pisema pojaga ja siis tuli üks vanem naisterahvas – te peate kindlasti oma poja balletti viima! Mina vastu, et mitte mingil juhul. Ma olen näinud, mida see tähendab, kuigi mulle meeldib tantsu vaadata.“ Kõige raskem on otsustada, kas sundida last pilli harjutama või mitte. Varem oli lihtsam, kui valikuvõimalusi oli lastel vähem. Täna võtab energia ja aja infovool, arvuti, televisioon. “Me ei tea veel, kas see kõik on hea. Kogu inimkonna mõttelaad on muutumas ja täna me ei tea, kuidas. Aga instrumendile pühendumine on suur töö.” Muusikas on keskpärasus kõige hullem asi, leiab Anger. Kui paljud keelpilimängijad on alustanud 5-aastaselt, aga neil puudub omapära, olgugi et nad on pühendanud harjutamisele kogu oma elu. Ja kui palju on samas meie ümber võimekaid lauljaid, kes on õppinud arstiks või juristiks. “Kui need inimesed tulevad ooperisse ja seda naudivad – see ongi tähtis!” SÜGIS/TALV 2015 APLAUS

kava

EESTI KONTSERDI HOOAEG 2015/2016

Kontserdid Tallinnas lk 12-21 Kontserdid Tartus lk 21-23 Kontserdid Pärnus lk 23-24 Kontserdid Jõhvis lk 24-26 Kontserdid mujal Eestis lk 26-28 Kontserdid välismaal, sh Peterburis lk 28

MONTREAL GUITAR TRIO (Kanada)

Uus kontserdisari “Aladini imelamp” "TUHKATRIINU"

Evelin Võigemast (muinasjutuvestja, Tallinna Linnateater), Pärnu Linnaorkester, dirigent ja muusikajuht Elmo Tiisvald Kavas: Ravel, Fauré, Elgar, Tšaikovski Eesti Kontserdi uus muinasjutukontsertide sari alustab ühe tuntuma muinasjutu, “Tuhkatriinu” esitusega. Eesmärk ei ole anda etendust, vaid kuulata koos muinasjuttu ja sinna juurde hoolikalt valitud muusikat. Kontsert võiks olla koht, kuhu on tore tulla terve perega, et teha pühapäeval midagi ühiselt, võib-olla otsida hiljem üles raamat ja kuulata koos ka kõlanud muusikat.

"Kuldne klassikaTšaikovski": KALLE RANDALU (klaver), MARCEL JOHANNES KITS (tšello), JÜRI ALPERTEN (klaver, dirigent) Tallinna Kammerorkester Kavas: Tšaikovski, Mozart

“Komodo Awards“

"Eliitkontserdid" REIN RANNAP

Löökpilliansambel KOMODO (Rootsi)

Meie koostööpartnereid hooajal 2015/2016: Eesti Interpreetide Liit (“Eliitkontserdid”), EV kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Teater Vanemuine, Rahvusooper Estonia, SA Tartu Pauluse Kirik, Tartu linnavalitsus, Mustjala festival ja Loovüksus MTÜ, Eesti Kunstimuuseum, Ungari Instituut Tallinnas, Eesti Kooriühing, festival IDeejazz, EELK Tallinna Jaani kogudus, Estonian Record Productions, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, festival Fiesta de la Guitarra, Poola Vabariigi kultuuri ja rahvusliku pärandi ministeerium, Viljandi kitarrifestival, kontserdiagentuur Corelli Music, Eesti Keelpilliõpetajate Ühing, Eesti Muusika Päevad, rahvusvaheline klavessiinifestival, Eesti Klavessiinisõprade Tsunft

(klaver)

Keelpillikvartett Prezioso Kavas: Rein Rannapi teosed ja töötlused Rein Rannap on viimastel aastatel silma paistnud erakordselt viljaka heliloojana, kelle looming puudutab inimesi nii Eestis kui mujal. Tema helikeel on heakõlaline ja selles puudub piir klassikalise ja kergemuusika vahel. Rannap on öelnud: “Minu jaoks on kogu muusika olemuslikult ühtne”.

APLAUS SÜGIS/TALV 2015

www.concert.ee

SÜGIS/TALV 2015 APLAUS

kava

KONTSERDID TALLINNAS

Solist Sofia Rubina (vokaal) Eesti džässmuusika lipulaev Estonian Dream Big Band annab “lahkumiskontserdi” enne kontsertreisi Hiina, kus muuhulgas esinetakse mainekal Shanghai džässifestivalil.

L 29. august kell 19 Estonia kontserdisaal "Hiina muusika aasta Eestis" HONGKONGI HIINA ORKESTER Kunstiline juht ja dirigent Yan Huichang Värviküllane Hiina muusika suurekoosseisulise tipporkestriga!

Rohkesti külaliskontserte andev orkester on esinenud Viini Musikvereini kuldses saalis, New Yorgi Lincoln Centeris, Manchesteri Bridgewater Hallis, Brüsseli Bozaris, Berliini Komische Operis. Esitatakse Hiina kaasaegsete heliloojate komponeeritud või seatud muusikat.

L 24. oktoober kell 16 Väravatorn Ansambel Hortus Musicus Inglise muusika: Dowland, Purcell

EVELIN VÕIGEMAST P 20. september kell 14 Estonia kontserdisaal Uus kontserdisari “Aladini imelamp” "TUHKATRIINU" Evelin Võigemast (muinasjutuvestja, Tallinna Linnateater), Pärnu Linnaorkester, dirigent ja muusikajuht Elmo Tiisvald Kavas: Ravel, Fauré, Elgar, Tšaikovski

Eesti Kontserdi uus muinasjutukontsertide sari alustab ühe tuntuma muinasjutu, “Tuhkatriinu” esitusega. Eesmärk ei ole anda etendust, vaid kuulata koos muinasjuttu ja sinna juurde hoolikalt valitud muusikat. Kontsert võiks olla koht, kuhu on tore tulla terve perega, et teha pühapäeval midagi ühiselt, võib-olla otsida hiljem üles raamat ja kuulata koos ka kõlanud muusikat. P 20. september kell 18 Kadrioru loss Ansambel Hortus Musicus Kavas: Schütz, Schein, Scheidt

MONIKA-EVELIN LIIV P 27. september kell 17 Kadrioru loss “Helisevad šedöövrid Kadriorus”: Sander Mölder (elektroonika), Kirke Karja (klaver) Kavas: sõjaväega seotud muusikat 19. sajandi algusest T 29. september kell 19 Estonia kontserdisaal "Sibelius 150": Monika-Evelin Liiv (metsosopran), Marje Lohuaru (klaver)

OKTOOBER N 1. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal RAHVUSVAHELISE MUUSIKAPÄEVA GALAKONTSERT Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Arvo Volmer Lavastaja Veiko Tubin

NEEME JÄRVI P 13. september kell 17 Estonia kontserdisaal Eesti Kontserdi ja ERSO hooaja avakontserdid RUDOLF TOBIAS. “JOONASE LÄHETAMINE” Susanne Bernhard (sopran, Saksamaa), Annely Peebo (metsosopran) Dominik Wortig (tenor, Saksamaa), Ain Anger (bass), Johann Tilli (bass, Soome) Rahvusooper Estonia poistekoor, kammerkoor Voces Musicales, segakoor Latvija Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Neeme Järvi

T 15. september kell 19 Okupatsioonide muuseum Uus kontserdisari “Muusika ja aja lood” Reval Ensemble Kavas: Pärt, Kantšeli Sissejuhatus: Mihhail Lotman vestleb Vello Saloga L 19. september kell 16 Estonia kontserdisaal JOHANNES BRAHMS. “SAKSA REEKVIEM” Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester, Kristina Hansson (sopran, Rootsi), Jakob Högström (bariton, Rootsi), dirigent Paul Mägi L 19. september kell 16 Väravatorn Ansambel Hortus Musicus Muusika Vana Testamendi tekstidele

APLAUS SÜGIS/TALV 2015

P 18. oktoober kell 17 Kadrioru loss “Helisevad šedöövrid Kadriorus”: Peeter Sarapuu (barokkfagott), Imbi Tarum (klavessiin), Tõnu Jõesaar (viola da gamba). Kunstiajalooline sissejuhatus: Tiina-Mall Kreem T 20. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal “Romantiline klaver”: Irina Zahharenkova Kavas: C. P. E. Bach, Schumann Kell 18.15 kõneleb romantismist muusikateadlane Toomas Siitan

SEPTEMBER

L 17. oktoober kell 17 Estonia kontserdisaal FLÖÖDIGALA: JAAN ÕUN 70 Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri flöödirühm, Eesti flöödimängijad, Heiki Mätlik (kitarr), õhtujuht Jüri Aarma

KALLE RANDALU L 3. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal "Kuldne klassika: Tšaikovski": KALLE RANDALU (klaver), MARCEL JOHANNES KITS (tšello), JÜRI ALPERTEN (klaver, dirigent) Tallinna Kammerorkester Kavas: Tšaikovski, Mozart

ARVO LEIBUR T 22. september kell 19 Estonia kontserdisaal “Eliitkontserdid”: Arvo Leiburi keelpillikvintett Arvo Leibur (viiul), Harry Traksmann (viiul), Toomas Nestor (vioola), Johanna Vahermägi (vioola), Aare Tammesalu (tšello) Kavas: Mozart, Brahms, Marianna Liik K 23. september kell 19 RO Estonia Talveaed “Džässimprovisatsiooni meistrid Prantsusmaalt”: Dominique Pifarély (viiul), Claude Tchamitchian (kontrabass) T 24. september kell 19 Estonia kontserdisaal Uus kontserdisari “Romantiline klaver”: Kai Ratassepp Kavas: Mendelssohn, Chopin, Schumann Kell 18.15 kõneleb romantismist kontserdisarja kunstiline nõustaja Sten Lassmann

“Kuldse klassika” sari keskendub uuel hooajal vene muusika kuldsele klassikule Pjotr Tšaikovskile, kelle 175. sünniaastapäeva muusikamaailm sel aastal tähistab. Solistideks on konkursi “Klassikatähed 2013” võitja Marcel Johannes Kits ning legendaarne klaveriduo Kalle Randalu – Jüri Alperten. Viimati oli see magus hetk 2007. aastal, kui kontserdisaalis kõlas duo esituses Mozarti kahe klaveri kontsert. Võib arvata, et paljud toona saalis viibinud sooviksid taas kohal olla. T 6. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal "Eliitkontserdid": Mati Turi (tenor), Martti Raide (klaver) Kavas: Wolf, Sibelius, Medtner, Silvestrov, Grigorjeva (esiettekanne) N 8. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Uus kontserdisari "Dream Big Jazz": ESTONIA DREAM BIG BAND

www.concert.ee

PEETER VÄHI P 11. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal PEETER VÄHI ORATOORIUM “MÜSTILISEL KAYDARA-MAAL” (esiettekanne) Tanel Padar (jutustaja), Mati Turi (tenor), Rauno Elp (bariton), Priit Volmer (bass) Visuaalid: Jaanus Nõgisto, Olivia Verni, Robin Nõgisto Eesti Rahvusmeeskoor, tütarlastekoor Ellerhein (Tallinna huvikeskus Kullo) Projekti toetab Tiit Pruuli CHUAN-YUN LI (viiul, Hiina), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Mihhail Gerts

“Müstilisel Kaydara-maal” on Lääne-Aafrikas asuva fulani rahva eepos. Kolm sõpra asuvad teele varjude maailma, mille valitsejaks on nähtamatu Kaydara, teadmiste ja kulla jumal. Mitmed varasemadki Peeter Vähi teosed on saanud inspiratsiooni kaugetest eksootilistest maadest. Oratoriaalse suurvormi idee hakkas idanema ekspeditsioonil “African Round”, mis viis rändajad 2012/2013. aastal 24 Aafrika riiki. Teosele annavad koloriidi fulani keel ja aafrikalikud rütmid. Sümfooniaorkestri löökpilliarsenal on täienenud pillidega, mille helilooja on kaasa toonud Aafrika-reisidelt; ka videoosa toetub ekspeditsiooni materjalidele. Suurteose esiettekanne on lõppakordiks Peeter Vähi residentuurile Eesti Kontserdis. Teistsuguse kauge kultuuri saadik on esiplaanil kontserdi esimeses pooles. Vahetusprojekti "Hiina muusika aasta Eestis" raames esineb solistina Hiina kuulsaim viiulivirtuoos Chuan-yun Li. Li võitis juba teismelisena olulisi konkursse, on esinenud paljudes maades sümfooniaorkestrite ees, sh koos dirigentidega nagu Valeri Gergiev, Jiří Bělohlávek, Vladimir Ashkenazy, Neeme Järvi. "Kui Hiina soovib endale suurt viiuldajat, siis siin ta on." (Ruggiero Ricci) E 12. oktoober kell 9, 11, 13 Estonia kontserdisaal Lastepäev “Teeme ise muusikat!” Pakume lastele isetegemise rõõmu muusika õpitubades! N 15. oktoober kell 19 Kanuti Gildi saal Heigo Rosin (löökpillid), Jonas Weitling (löökpillid, Taani) Kavas: Koppel, Morag, Dorman, Marino, Csaba, Yariv, Eespere, Sisask (esiettekanne) L 17. oktoober kell 16 Väravatorn Ansambel Hortus Musicus Madalmaade suured meistrid Dufay, Binchois jt

www.concert.ee

REIN RANNAP T 10. november kell 19 Estonia kontserdisaal "Eliitkontserdid": REIN RANNAP (klaver) Keelpillikvartett Prezioso Kavas: Rein Rannapi teosed ja töötlused

Rein Rannap on viimastel aastatel silma paistnud erakordselt viljaka heliloojana, kelle looming puudutab inimesi nii Eestis kui mujal. Tema helikeel on heakõlaline ja selles puudub piir klassikalise ja kergemuusika vahel. Rannap on öelnud: “Minu jaoks on kogu muusika olemuslikult ühtne”. N 12. november kell 19 Estonia kontserdisaal "Sibelius 150": Vanemuise sümfooniaorkester, Nils-Erik Sparf (viiul, Rootsi), dirigent Paul Mägi Kavas: Sibelius, Berg L 14. november kell 16 Väravatorn Ivo Sillamaa 60 Andres Mustonen (viiul), Ivo Sillamaa (klavessiin), Taavo Remmel (kontrabass)

MILES DAVIS N 29. oktoober kell 15 Estonia kontserdisaal “TRIBUUT MILES DAVISELE” LOGAN RICHARDSON (saksofon, USA) The Paris Trio: Tony Tixeir (klaver, Prantsusmaa), Joachim Govin (kontrabass, Prantsusmaa), Brian Melvin (trummid, Eesti, USA)

Miles Davist peetakse džässmuusika üheks suurimaks uuendajaks: tema olulisel osalusel tekkisid cool jazz, modaalne džäss, džässrokk; ta mõjutas oluliselt teisi džässi- ja popmuusikavoolusid: bebop, third stream, avantgarde, ambient, world music. Logan Richardsoni rabavalt originaalne, värske ja elav stiil on kiiresti kasvatanud tema reputatsiooni nii helilooja kui mängijana, kelle esinemisi New Yorgis ja mujal jälitab fännide hulk. L 31. oktoober kell 18 Tallinna raekoda Hingedepäeva kontsert: Tuule Kann (kandled, laul, rahvamuusika harf, gusli), Juhan Uppin (eesti lõõts), Jaak Sooäär (kitarr), Piret Päär (jutuvestja)

NOVEMBER T 3. november kell 19 Okupatsioonide muuseum Insomnia kvartett Kavas: Šostakovitš, Górecki, Dessau Sissejuhatus: Mihhail Lotman vestleb Toomas Hiioga L 7. november kell 17 Telliskivi loomelinnaku roheline lava “Unustatud laulud” Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Ants Soots Segakoor Huik, dirigent Kaspar Mänd

VELJO TORMIS P 15. november kell 14 Estonia kontserdisaal ”Aladini imelamp”: Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Villu Veski (saksofonid), dirigent Kaspars Putninš Muusika Veljo Tormis Stsenarist ja lavastaja Margus Kasterpalu Kunstnik Iir Hermeliin Videokunstnik Taavi Varm Kontsert toob publikuni sünkroonses video- ja kontsertettekandes viis Eesti muinasjuttu, mis on filmitud Eesti looduses ja Vabaõhumuuseumis. Kaasa tegid näitlejad Kaie Mihkelson, Hele Kõrve, Guido Kangur, Tambet Tuisk ja Aleksander Eelmaa ning rahvatantsuansambel Leigarid. Eesti Filharmoonia Kammerkoor esitab Veljo Tormise rahvalaulutöötlusi, mida omavahel seovad Villu Veski saksofoniimprovisatsioonid. Pühendatud Veljo Tormise 85. sünnipäevale T 17. november kell 19 Estonia kontserdisaal ”Romantiline klaver”: Utrechti rahvusvahelise Ferenc Liszti konkursi kuldmedali võitja Mariam Batsašvili (Gruusia) Kavas: Liszt Kell 18.15 kõneleb romantismist kunstiteadlane Mart Kalm

SÜGIS/TALV 2015 APLAUS

kava N 19. november kell 15 Estonia kontserdisaal Ansambel Rüüt

ANSAMBEL RÜÜT

P 22. november kell 17 Kadrioru loss “Helisevad šedöövrid Kadriorus”: Heiki Mätlik (kitarr), Urmas Vulp (viiul), Toomas Nestor (vioola). Kunstiajaloolase sissejuhatus: Tiina-Mall Kreem Kavas: Johann Friderich la Trobe “Divertismendid”

Tanel Nurk, Karl Saluveer, Anastassia Dratšova, Martina Tramberg, Markus Köcher Eesti LAB Orkester projekt soovib ellu kutsuda muusikateatri uue vormi, mille eesmärk on ühendada klassikaline muusika teiste kunstivaldkondadega (kirjandus ja visuaalkunst) ning panna erinevad valdkonnad kaasaegses vormis suhtlema. Toetudes Mihhail Bulgakovi romaani “Meister ja Margarita” ainestikule, esitab Eesti LAB Orkester kava meile kõigile olulisi küsimusi. L 28. november kell 16 Väravatorn Ansambel Hortus Musicus Kavas: Monteverdi ja tema kaasaegsed

R 20. november kell 19 Jaani kirik IIRI JÕULUD Christy O’Leary (vokaal, torupill, vilepill, viiul; Iirimaa), Olof Ericsson (viiul, arranžeeringud; Rootsi), Örebro Keelpilliorkester (Rootsi) Kavas: Iiri jõululaulud, džiigid, valsid; Vivaldi, O'Carolan

Unikaalne kooslus, kus koos kammerorkestriga esinevad Iiri multiinstrumentalist Christy O’Leary ja viiuldaja Olof Ericsson. Kontserdikava juured on iiri rahvamuusikas, lisaks kõlavad Kristuse sünnist pajatavad jõululaulud ja klassikaline repertuaar. Christy O’Leary on sündinud kuulsa Sean O’Riada (helilooja, Iiri rahvusliku muusikatraditsiooni elluärataja) naabruses Kilgarvanis, seega iiri rahvamuusikale omane muusikatunnetus on tal veres. Tema laulmismaneer on unikaalne, paljude instrumentide valdamine fenomenaalne. Örebro Keelpilliorkester koosneb Rootsi Kammerorkestri keelpillimängijatest ning on andnud kontserte pea kõikjal maailmas.

LINNATEATRI NÄITLEJAD T 24. november kell 19 Estonia kontserdisaal "OPTIMIST" – Evald Vain 100 Tallinna Linnateatri näitlejad: Hele Kõrve, Liis Lass, Maiken Schmidt, Andero Ermel, Mikk Jürjens, Veiko Tubin, Mart Toome, Rain Simmul. Ansambel Maano Männi ja Jaak Jürissoni juhatusel. Kava koostaja Riina Roose

Evald Vain (1915–1970) oli andekas ja viljakas komponist, kelle looming on jäänud tänamatult unustusse. Vainu helikeel meenutab Gershwini või Valgret, kuid on kordumatu oma põnevate harmooniate ning selgete karakteritega. Vainuga samal 1915. aastal on sündinud Edith Piaf, Billie Holiday, Frank Sinatra. Tema põlvkonnakaaslased on Edgar Arro, Raimond Valgre ja Boris Kõrver. Vainu, tema kaasaegsete ja neid mõjutanute loomingut avavadki meile Tallinna Linnateatri näitlejad. K 25. november kell 19 Estonia kontserdisaal "Sibelius 150": Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Pasi Hyökki (Soome) Kavas: Sibelius ja tema kaasaegsed

Pasi Hyökki on mitme Soome koori kunstiline juht, sh Ylioppilaskunnan Laulajat ja Tapiola koor, ning tunnistati parimaks koorijuhiks vokaalkunsti festivalil Tamperes (1997), “In ... Canto sul Garda” konkursil Itaalias (2001) ja Harald Anderséni kammerkooride konkursil (2003). K 25. november kell 21 Kultuurikatel N 26. november kell 18 ja kell 21 Kultuurikatel EK:Labor esitleb: ”MEHHAANILINE KLAVER” Rühmituse AudioKinetica audiovisuaalne etendus Helilooja Aleksandr Žedeljov, lavastaja Artjom Garejev, helikunstnik Katrin Kvade, metallikunstnik Dmitri Mjatšin, Hara Alonso (klaver), Aleksander Paal (saksofon), Ilja Šarapov (löökpillid), Insomniakvartett, näitlejad

MARÍA CRISTINA KIEHR L 21. november kell 19 Keila-Joa loss MARÍA CRISTINA KIEHR (sopran, Argentiina), Manfredo Kraemer (viiul, Argentiina), vanamuusika ansambel The Rare Fruits Council

Varajase muusika maailmas parimaks sopraniks peetav María Cristina Kiehr on oodatud tähtesineja juhtivatel vanamuusikafestivalidel, regulaarne partner kuulsaimatele dirigentidele ja vanamuusikaansamblitele. The Rare Fruits Council on olnud publiku ja kriitikute lemmik asutamisest peale (1997). "Plahvatab nagu tulevärk", on iseloomustatud ansambli esitust.

APLAUS SÜGIS/TALV 2015

Rühmituse AudioKinetica etendus ühendab mõjuvaks tervikuks teatrivahendid, Aleksandr Žedeljovi live-muusika, kineetilised objektid (sh CYCLOTRON), kalligraafia, videomapping’u. Kasutatud on Kurt Vonneguti romaani “Player Piano” ainestikku. EK:Labor on Eesti Kontserdi nelja-aastane publiku- ja haridusprogramm, milles osalevad noored muusikasündmuste korraldajad. N 26. november kell 19 Vene kultuurikeskus EK:Labor esitleb: “(V)IHA & ARMASTUS” Emotsioonide raamat – audiovisuaalne kontsert Bulgakovi ainetel Eesti LAB Orkester

HORTUS MUSICUS L 28. november kell 19 Estonia kontserdisaal "Kuldne klassika: Tšaikovski": GERHARD REICHENBACH (kitarr, Saksamaa) Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Nikos Haliassas (Kreeka) Kavas: Tšaikovski, Skalkottas, Pärt, Giuliani

Gerhard Reichenbach on oma põlvkonna juhtivaid kitarrivirtuoose Euroopas, San Juani rahvusvahelise kitarrikonkursi “Casa España” võitja (1989). Tema soolokontserdid rahvusvahelistel festivalidel ja kontserdisaalides (nt Berliini Filharmoonias) on hooaja tippsündmused.

DETSEMBER L 5. detsember kell 16 Väravatorn Ansambel Hortus Musicus “Chiara luce" – saksa heliloojate muusikat L 5. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal MONTREAL GUITAR TRIO (Kanada) Montreal Guitar Trio on Kanada kitarriansambel, kes juba 15 aastat vaimustab kuulajaid energiast laetud virtuoossete kavadega, mis võluvad sädeleva huumori ja loomingulisusega. Kontserte on antud kõikjal maailmas, sh BB King Club New Yorgis, Rundetårnet Kopenhaagenis, Concertgebouw Amsterdamis. Kõlavad eksootilised idamaade meloodiad, Lõuna-Ameerika, Hispaania ja Balkani kuumad rütmid ja Quebeci muusikatraditsioonidele tuginevad improvisatsioonid. P 6. detsember kell 12 Estonia kontserdisaal “Aladini imelamp”: Lembit Ulfsak (muinasjutuvestja, Eesti Draamateater), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, dirigent ja muusikajuht Toomas Vavilov Kavas: Rimski-Korsakovi sümfooniline süit “Šeherezade” T 8. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal "Eliitkontserdid": Händeli ja Bachi galakontsert Barokkansambel Floridante K 9. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal "Sibelius 150": HELSINGI FILHARMOONIKUD

www.concert.ee

kava YEFIM BRONFMAN (klaver, Iisrael/USA), SOILE ISOKOSKI (sopran, Soome), dirigent JOHN STORGÅRDS (Soome) Kavas: Sibelius, Beethoven Soome orkestrite lipulaev Helsingi Filharmoonikud esineb Tallinnas päev pärast Sibeliuse 150. sünniaastapäeva kontserti Helsinki uues kontserdimajas. Soile Isokoski on enim hinnatud lüürilisi sopraneid maailmas, oodatud külaline kõige mainekamatel lavadel Viini Riigiooperist Metropolitan Operani. Grammy auhinnaga pärjatud pianist Yefim Bronfman on võitnud publiku ja kriitikute poolehoiu erakordselt virtuoosse, tehniliselt meisterliku ning omapäraselt lüürilise esituslaadiga. Hooajal 2013/2014 oli Bronfman resideeriv artist New Yorgi Filharmoonikute juures. Kontserti juhatab orkestri peadirigent John Storgårds. L 12. detsember kell 19 Tallinna Jaani kirik BACHI "MAGNIFICAT" CAPELLA CRACOVIENSIS – solistid, koor ja orkester (Poola) Dirigent ja orelisolist Jan Tomasz Adamus

Capella Cracoviensis on tuntumaid Poola muusikakollektiive, esitab peamiselt varajast muusikat, aga ka nüüdisheliloojate loomingut. Lisaks kontserttegevusele on Capella Cracoviensis menukalt esitanud Händeli, Mozarti ja Glucki oopereid ning osalenud paljudel festivalidel, sh Haydn Festspiele Brühlis, Bachfest Leipzigis, SWR Festspiele, Händel Festspiele Halles. P 13. detsember kell 18 Kadrioru loss Ansambel Hortus Musicus "Heinrich Schütz ja tema aeg" E 14. detsember kell 13 Estonia kontserdisaal VENNO LOOSAARE LASTELAULUD Getter Jaani, Karl-Erik Taukar, Piip ja Tuut, Venno Loosaar, Meero Muusiku laululapsed, ansambel Ain Vartsi juhatusel Kontserti juhivad Piip ja Tuut

L 19. detsember kell 16 Väravatorn Ansambel Hortus Musicus Kavas: Schütz, Bach L 19. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal JÕULUKONTSERT OLAV EHALA MUUSIKAGA Olav Ehala (klaver), Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Hanna-Liina Võsa (laul), Lauri Liiv (laul), dirigent Kaspar Mänd

T 22. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal ”Romantiline klaver”: VIII Eesti pianistide konkursi võitja Sten Heinoja (klaver) Kavas: Beethoven, Schubert Kell 18.15 kõneleb romantismist luuletaja Viivi Luik K 23. detsember kell 18 Tallinna Jaani kirik “Puhas muusika” Eesti Rahvusmeeskoori jõulukontsert Dirigent Edmar Tuul L 26. detsember kell 15 Niguliste Tallinna Poistekoori jõulukontsert Kunstiline juht ja dirigent Lydia Rahula, dirigent ja kontsertmeister Tomi Rahula

N 31. detsember kell 14 Estonia kontserdisaal Aastalõpukontsert Klaaspärlimäng Sinfonietta, solist Ksenija Sidorova (akordion, Läti), dirigent Andres Mustonen Kavas: Vivaldi, Tormis, Mozart, Schnittke N 31. detsember kell 16 Väravatorn N 31. detsember kell 18 Väravatorn Ansambel Hortus Musicus "Aastalõpu ilutulestik"

APLAUS SÜGIS/TALV 2015

N 1. jaanuar kell 18 Estonia kontserdisaal Eesti Kontserdi ja Hennessy aastalõpukontsert EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER Dirigent TÕNU KALJUSTE Kavas: Saint-Saëns, Viini operett E 4. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal BACHI GALA: Klaaspärlimäng Sinfonietta; solistid: Julia Zilberquit (klaver, USA), Mari-Liis Uibo (viiul), Olev Ainomäe (oboe), Peter van Dijk (orel, Holland), dirigent Toomas Vavilov

P 24. jaanuar kell 17 Estonia kontserdisaal “KAHEKSA” kaheksa kitarrisolisti: Andre Maaker, Riho Sibul, Virgo Sillamaa, Robert Jürjendal, Ain Agan, Paul Daniel, Mai Agan, Erki Pärnoja kaheksa uudisteost: Olav Ehala, Tõnu Kõrvits, Tauno Aints, Liis Viira, Sven Grünberg, Margo Kõlar, Mai Agan, Kristjan Randalu Keelpillikvartett Prezioso, Madis Metsamart (löökpillid) Koostöös Viljandi kitarrifestivaliga T 26. jaanuar kl 19 Estonia kontserdisaal “Eliitkontserdid”: Indrek Vau (trompet), Heigo Rosin (marimba), Johan Randvere (klaver) Kavas: Nyman, Fenton, Rannap

VEEBRUAR K 3. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal MustonenFest GIORA FEIDMAN (klarnet, Iisrael), Guido Jäger (kontrabass), Enrique Ugarte (akordion) Kavas: klezmer-muusika

MustonenFest on pea igal aastal toonud lavale ühe muusikamaailma tõelise legendi. Sel korral kohtume Argentina päritolu klarnetisti Giora Feidmaniga, kes kuulub meie aja suurte muusikute hulka. Ta on särav džässiartist, mängib klassikat, ladinaameerika ja muidugi klezmer-muusikat. N 4. veebruar kell 15 Estonia kontserdisaal MustonenFest Hortus Musicus, Keren Hadar (sopran, Iisrael)

MOSKVA VIRTUOOSID

E 21. detsember kell 15 Estonia kontserdisaal Eesti Akadeemiline Vaskpillikvintett Kavas: Holborne, Bach, Arnold, Hillborg

N 31. detsember kell 13 ja kell 15 Tallinna raekoda Aastalõpu kammerkontsert Tobiase keelpillikvartett, Lily-Marlene Puusepp (harf)

T 16. detsember kell 19 Nordea kontserdimaja “FRANK SINATRA 100”: STEPHEN TRIFFITT (vokaal, Inglismaa) Sofia Rubina (vokaal), Estonian Dream Big Band

JAANUAR

P 20. detsember kell 17 Kadrioru loss “Helisevad šedöövrid Kadriorus”: kammerkoor Collegium Musicale, kunstiline juht Endrik Üksvärav. Kunstiajaloolase sissejuhatus: Aleksandra Murre Kavas: Palestrina

L 26. detsember kell 16 Väravatorn Ansambel Hortus Musicus Jõulumuusikat aastate tagant

FRANK SINATRA

kava R 5. veebruar kell 19 Nordea kontserdimaja “PLANEEDID” EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER, dirigent NIKOLAI ALEKSEJEV Kavas: Pärt, Britten, Holst

Mitme kosmoseteemalise filmi loojana tuntust kogunud režissööri Duncan Coppi ja NASA koostööna valminud film “Planeedid – HD Odüsseia” pakub koos Gustav Holsti suurteosega “Planeedid” põnevat, uuematel kosmoseuuringutel põhinevat vaatemängu. T 9. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal “Romantiline klaver”: Marko Martin Kavas: Schubert, Liszt Kell 18.15 kõneleb romantismist kunstiteadlane Sirje Helme P 14. veebruar kell 17 Kadrioru loss “Helisevad šedöövrid Kadriorus”: Olga Zaitseva (sopran), Siim Selis (klaver). Kunstiajaloolase sissejuhatus: Aleksandra Murre T 16. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal “Eliitkontserdid”: Mari-Liis Uibo (viiul), Andreas Lend (tšello), Irina Zahharenkova (klaver) Kavas: Beethoven, Rahmaninov, Mendelssohn

CLUB FOR FIVE

ANDRES MUSTONEN

L 9. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal Vokaalgrupp CLUB FOR FIVE (Soome)

29. jaanuar – 7. veebruar MUSTONENFEST Festivali kunstiline juht ANDRES MUSTONEN

Club for Five on tuntud hoogsa esituse ja suurepärase vokaaltehnika poolest, mis tihti kompab inimhääle võimete piire. Musitseeritakse klassikast heavy metal’ini ja džässist folgini, jäädes samal ajal eksimatult omanäoliseks. Club for Five on mitmekülgsemaid ja parimaid a cappella gruppe maailmas.

R 29. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal MustonenFest “BÜTSANTSI MISSA” BORISS BEREZOVSKI (klaver, Venemaa) Segakoor Latvija, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Andres Mustonen Kavas: Rahmaninov, Raskatov

N 14. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal SUUR HIINA UUE AASTA KONTSERT Laval parim Hiina suur traditsioonilise muusika orkester!

Eesti Kontserdi 2016. aasta helilooja residentuuri avasündmus L 16. jaanuar kell 16 Väravatorn Ansambel Hortus Musicus

N 31. detsember kell 17 Estonia kontserdisaal Aastalõpukontsert Dirigent ja viiulisolist HENNING KRAGGERUD (Norra) Tallinna Kammerorkester Kavas: Grieg, Warlock, Kraggerud, Rutter

P 17. jaanuar kell 17 Kadrioru loss “Helisevad šedöövrid Kadriorus”: Krista Citra Joonas (bansuri), Jaak Johanson (kitarr, tanpura). Kunstiajaloolase sissejuhatus: Kerttu Männiste Kavas: India klassikaline muusika, omalooming

Tallinna Kammerorkestri aastalõpukontserdid on oodatud oma kõrge esituskultuuri ja hoolikalt valitud kavadega. Sel korral soleerib ja dirigeerib eesti publikule tuttav ja vaimustusega vastu võetud norra viiuldaja Henning Kraggerud, kellele on omistatud Norra prestiižne Griegi preemia ning 2007. aastal Sibeliuse preemia. Kraggerud mängib 1744. aastal valminud Guarneri del Gesù viiulil.

T 19. jaanuar kell 15 Estonia kontserdisaal TUBIN. “REEKVIEM LANGENUD SÕDURITELE” Eesti Rahvusmeeskoor, Iris Oja (metsosopran), Indrek Vau (trompet), Vambola Krigul, Anto Õnnis (löökpillid), Piret Aidulo (orel), dirigent Mikk Üleoja L 23. jaanuar kell 16 Väravatorn Ansambel Hortus Musicus

www.concert.ee

Aleksandr Raskatovi “Bütsantsi missa” kogu ulatuses maailmaesiettekanne on täiesti erakordne muusikasündmus Eestis. Pärast Tallinna kontserti tuleb teos Andres Mustoneni juhatusel ettekandele ka Helsingis ja Riias, vastavalt Helsingi Filharmoonikute ja Läti Rahvusorkestri esituses. Rahmaninovi III klaverikontserdi solistiks on Boriss Berezovski, kes on maailma tippkontserdisaalides eriti hinnatud just vene romantilise klaverimuusika interpreteerijana. L 30. jaanuar kell 16 Jaani kirik MustonenFest Segakoor Latvija (Läti), Hortus Musicus, dirigent Andres Mustonen Kavas: Nystedt, Tavener, Eesti ja Läti autorite uus muusika L 30. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal MustonenFest BORISS BEREZOVSKI (klaver, Venemaa) Kavas: Bach, Liszt, Rahmaninov Maailma parimate hulka kuuluv klaverikunstnik, Tšaikovski-konkursi kuldmedali võitja (1990) Boriss Berezovski astub legendaarsete Vene pianistide jälgedes. Tema kontserdid vääristavad prestiižseid kontserdisaale, kontserdigraafik esinemisteks nimekate orkestrite ja dirigentidega on ülitihe. Seetõttu on haruldane võimalus kuulata teda kahel järjestikusel õhtul, solistina sümfooniaorkestri ees ning seejärel akadeemilise soolokavaga. P 31. jaanuar kell 19 Niguliste MustonenFest Bütsantsi vaimuliku muusika koor (Serbia), kunstiline juht Nikola Popmihajlov

www.concert.ee

N 4. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal EESTI KONTSERT 75! MustonenFest Kammerorkester MOSKVA VIRTUOOSID, dirigent ANDRES MUSTONEN Kavas: Tšaikovski, Bach, Rota

Moskva Virtuoosid – maestro Vladimir Spivakovi orkester – on tänaseks tähistanud juba 35. tegevusaastat. Vene muusikakultuuri sümboliks kujunenud orkestri kontserte tervitatakse tormiliselt kõikjal maailmas. Andres Mustoneni ja orkestri koostöö on mitmel kontserdil Moskvas ovatsioonidega vastu võetud. Nüüd on nende ühist esinemist võimalik nautida ka Eestis. R 5. veebruar kell 19 KUMU auditoorium MustonenFest Art Jazz Kvartett Andres Mustonen (viiul), Jaak Sooäär (kitarr), Taavo Remmel (kontrabass), Tanel Ruben (löökpillid), Virgo Sillamaa (kitarr), Meelis Vind (klarnet), Raivo Tafenau (saksofon), keelpillikvartett Prezioso L 6. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal MustonenFest GALA Giora Feidman (klarnet, Iisrael), Keren Hadar (sopran, Iisrael), Eesti Rahvusmeeskoor, Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Andres Mustonen

GIORA FEIDMAN

R 19. veebruar kell 19 Kumu auditoorium ESTONIAN DREAM BIG BAND Siim Aimla (kunstiline juht, saksofon, flööt), Hedvig Hanson (vokaal), Kadri Voorand (vokaal) Kavas: teoseid eesti džässi varasalvest vol. 2 L 20. veebruar kell 16 Väravatorn Ansambel Hortus Musicus L 20. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal "Kuldne klassika: Tšaikovski" RAHVUSOOPER ESTONIA SÜMFOONIAORKESTER, dirigent VELLO PÄHN Solist: 2015. aasta Sibeliuse-nimelise viiuldajate konkursi finalist Kavas: Tšaikovski, Prokofjev P 21. veebruar kell 14 Estonia kontserdisaal “NUKITSAMEES” Tiit Sukk (Eesti Draamateater), tütarlastekoor Ellerhein (Tallinna Huvikeskus Kullo), ansambel Olav Ehala juhatusel, dirigent Ingrid Kõrvits Olav Ehala muusika filmist “Nukitsamees” R 26. veebruar kell 19 Okupatsioonide muuseum Riho Sibul (laul), Ulla Krigul (harmoonium) Riho Sibula laulud Vladislav Koržetsi, Andres Langemetsa, Joel Sanga jt eesti luuletajate tekstidele Sissejuhatus: Mihhail Lotman vestleb Sten Tamkiviga

MÄRTS T 1. märts kell 19 Estonia kontserdisaal “Romantiline klaver”: Ralf Taal Kavas: Chopin, Brahms, Ravel Kell 18.15 kõneleb romantismist kirjandusteadlane Rein Veidemann L 5. märts kell 16 Väravatorn Ansambel Hortus Musicus N 10. märts kell 19 Estonia kontserdisaal BACH. "MATTEUSE PASSIOON" Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, solistid, dirigent Risto Joost, lavastaja Lembit Peterson (Theatrum)

Õhtumaa kultuuri monumentaalse tähtteose dramaatilist jõudu võimendab Lembit Petersoni lavastus.

SÜGIS/TALV 2015 APLAUS

kava P 13. märts kell 17 Kadrioru loss “Helisevad šedöövrid Kadriorus”: meesansambel Credo Kunstiajaloolase sissejuhatus: Aleksandra Murre T 15. märts kell 19 Estonia kontserdisaal “Eliitkontserdid”: Mati Mikalai (klaver) Kavas: Couperin, Ravel, Rahmaninov, Liszt R 18. märts kell 19 Estonia kontserdisaal “Sula” EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER, EESTI RAHVUSMEESKOOR Solist Mihkel Poll (klaver), dirigent Mikk Üleoja Kavas: Bryars, Tulve, Bonato (esiettekanne)

Eesti Rahvusmeeskoori seob pikaaegne koostöö nii Inglise helilooja Gavin Bryarsi kui Itaalia helilooja Giovanni Bonatoga. Giovanni Bonato esiettekandele tulev vokaalsümfooniline uudisteos “Vana vale” tähistab 100 aasta möödumist I maailmasõjast. Bonato: “See on minu isiklik lugupidamisavaldus kõigile neile, kes selles kohutavas sõjas võitlesid.” Teoses on kasutatud Hildegard von Bingeni ja 20. sajandi alguse poeetide tekste. L 19. märts kell 19 Estonia kontserdisaal BEARDLESS QUINTET (Peterburi)

Beardless Quinteti muusika on segu kaasaegsest jazz’ist ja funk-stiilist. Ansambel koosneb Peterburgi parimatest mängijatest.

kava

Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor tähistab 70. sünnipäeva ning see tähendab pingelist kontserttegevust. Tallinna kontserdiks saabub kodumaale maailmanimega eesti bass Ain Anger, et esitada koos kooriga juubelikava, mis mõni päev varem kõlab Londonis Southbank Centre´is rahvusvahelisel koorifestivalil.

E 18. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal BALTIC SEA YOUTH PHILHARMONIC Dirigent KRISTJAN JÄRVI Anne-Liisa Bezrodny (viiul), Jan-Erik Gustafsson (tšello, Soome) Kavas: Brahms, Sibelius, Stravinski

K 4. mai kell 15 Estonia kontserdisaal ”AASTAAJAD” Hans Davidsson (orel, Rootsi). Tantsusolistid ja koreograafia: Jonatan Davidsson, Gabriel Davidsson (Eesti Rahvusballett). Tambet Tuisk (sõna), Eesti Rahvusballeti tantsijad

APRILL

T 19. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal MAHAN ESFAHANI (klavessiin, Iraan/USA)

P 3. aprill kell 19 Vaba Lava saal ”Ai Heit Mjuuzik!” Kontsertkavas astuvad üles muusikat armastavad/ vihkavad artistid: Maris Liloson, Haide Männamäe, Toomas Tross ja Siim Selis T 5. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal ”Romantiline klaver”: Mihkel Poll Kavas: Schumann, Chopin Kell 18.15 kõneleb romantismist ajaloolane Lauri Vahtre K 6. aprill kell 15 Estonia kontserdisaal Vabariikliku keelpillikonkursi võitjate galakontsert K 6. aprill kell 19 Mustpeade Maja Valge saal Gesualdo "Armastus ja surm" Hortus Musicus, Helen Lokuta (metsosopran, RO Estonia), Pavlo Balakin (bass, RO Estonia) jt, kunstiline juht ja dirigent Andres Mustonen Carlo Gesualdo madrigalid ja instrumentaalmuusika

Mahan Esfahani on esimene klavessinist, kes pälvinud BBC Radio 3 Uue Generatsiooni Artisti tiitli. Just Esfahani on tõestanud, et klavessiin on kaasaegne kontsertpill, ja esinenud BBC Promsil esimese klavessiini soolokavaga. K 20. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal KONKURSI “KLASSIKATÄHED 2016” GALAKONTSERT Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts

Eesti Kontserdi ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös toimunud ja ülipopulaarseks osutunud noorte interpreetide telekonkurss “Klassikatähed”, Eesti Rahvusringhäälingu populaarseima telesaate tiitli pälvinud võistlus toimub kolmandat korda. Kontserdil astuvad üles konkursi kolm finalisti. KOMODO

R 8. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal "Eesti heliloojad Berliinis: Tobias, Pärt, Reinvere" Keelpillikvartett Insomnia, vahelugeja Harry Liivrand Koostöös Eesti Muusika Päevadega

BEARDLESS QUINTET P 20. märts kell 14 Estonia kontserdisaal “Aladini imelamp”: Priit Võigemast (muinasjutuvestja, Tallinna Linnateater), Hortus Musicus Kavas: idamaade muusika ja muinasjutud E 21. märts kell 15 Estonia kontserdisaal "GEORG OTSA JÄLGEDES" Maarja Aarma (laul), Kaspar Uljas (akordion, bandoneon), Mihkel Mälgand (kontrabass), Paul Daniel (kitarr)

Kaspar Uljas on koostanud põneva nägemusega kava, kus Georg Otsa laulud kõlavad peamiselt džässivõtmes. T 22. märts kell 19 Okupatsioonide muuseum Ansambel Una Corda. Kavas: Kreek, Eller, Mägi, improvisatsioonid Sissejuhatus: Mihhail Lotman vestleb Lauri Mälksooga P 27. märts kell 17 Tallinna Jaani kirik ÜLESTÕUSMISPÜHA KONTSERT Corelli Barokkorkester, Tallinna Poistekoor, solistid, dirigent Martin Sildos Händel. Oratoorium "Ülestõusmine" E 28. märts kell 19 Estonia kontserdisaal TEHNIKAÜLIKOOLI AKADEEMILINE MEESKOOR 70 AIN ANGER (bass), Peeter Perens (dirigent), Siim Selis (dirigent, klaver) Kavas: Thompson, Saint-Saëns, Loewe, Britten, Wagner, Tormis, Tubin, V. Kapp, Tauno Aints (esiettekanne)

20 APLAUS SÜGIS/TALV 2015

T 12. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal “Eliitkontserdid”: Age Juurikas (klaver), ansambli YXUS keelpillikvartett Kavas: Šostakovitš, esiettekandel Toivo Tulevi ja Mirjam Tally teosed N 14. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal Tütarlastekoor Ellerhein (Tallinna huvikeskus Kullo), Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja Muusikat suurele segakoorile – laval on 120 lauljat. Esitamisele tulevad Rudolf Tobiase motetid, sh harva esitatav "Kephas", ning Cyrillus Kreegi ja Mart Saare suurt koosseisu nõudvad segakooriteosed. L 16. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal Andres Uibo 60 Klaaspärlimäng Sinfonietta, Orthodox Singers, dirigent Valeri Petrov, Collegium Vocale, dirigent Endrik Üksvärav, Mari-Liis Uibo (viiul), Andres Uibo (orel) Kavas: Bach, Uibo P 17. aprill kell 14 Estonia kontserdisaal ”PEETER PAAN” Andrus Vaarik (muinasjutuvestja, Tallinna Linnateater), Georg Otsa nim muusikakooli keelpilliorkester, Neeme Punder (muusikajuht, flöödid), kunstnik Riina Vanhanen Kavas: Henry Purcelli “Haldjakuninganna“ P 17. aprill kell 18 Tallinna raekoda Patrick Ayrton (klavessiin, Suurbritannia)

L 21. mai kell 19 Estonia kontserdisaal HOOAJA LÕPPKONTSERT "Kuldne klassika: Tšaikovski": Vanemuise sümfooniaorkester, Aleksandra Kovalevitš (metsosopran, Helikon Opera, Moskva), dirigent Paul Mägi Kavas: Elgar, Martucci, Tšaikovski

SEPTEMBER

L 12. september kell 19 Tartu Pauluse kirik Eesti Kontserdi ja ERSO hooaja avakontserdid RUDOLF TOBIAS. “JOONASE LÄHETAMINE” Susanne Bernhard (sopran, Saksamaa), Annely Peebo (metsosopran) Dominik Wortig (tenor, Saksamaa), Ain Anger (bass), Johann Tilli (bass, Soome) Rahvusooper Estonia poistekoor, kammerkoor Voces Musicales, segakoor Latvija Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Neeme Järvi Kontserdiga avatakse pidulikult äsja renoveeritud Pauluse kirik.

FOTOL: ain anger

T 26. aprill kell 19 Okupatsioonide muuseum Lauri Saatpalu (laul), Raivo Tafenau (saksofonid, akordion), Peeter Rebane (kitarr) “Sa oled hea” 1960.–70. aastate laulud Sissejuhatus: Mihhail Lotman vestleb Hans H. Luigega

R 29. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal "Kuldne klassika: Tšaikovski" EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER, solist STEN HEINOJA (klaver), dirigent ARVO VOLMER Kavas: Ravel, Prokofjev, Tšaikovski

MAI T 3. mai kell 19 Estonia kontserdisaal “Romantiline klaver”: Sten Lassmann Kavas: Liszt, Medtner, Rahmaninov Kell 18.15 kõneleb romantismist teoloog Toomas Paul

www.concert.ee

Eesti esimene oratoorium, Rudolf Tobiase “Joonase lähetamine” tuli esiettekandele 1909. aastal Leipzigis; kodupubliku ette jõudis see tervikuna alles 1989. aastal ja kujunes suursündmuseks Eesti taasiseseisvumise teel. Tartu Pauluse kirikukompleks on Eesti 20. sajandi kirikuarhitektuuri üks väljapaistvamaid ansambleid ning ainus juugendstiilis ehitatud kirikuhoone. Kiriku projekteerinud Soome arhitekti Eliel Saarineni

www.concert.ee

Chuan-yun Li. "Kui Hiina soovib endale suurt viiuldajat, siis siin ta on." (Ruggiero Ricci) T 13. oktoober kell 9, 11, 13 Vanemuise kontserdimaja Lastepäev “Teeme ise muusikat!” Pakume lastele isetegemise rõõmu muusika õpitubades! K 14. oktoober kell 19 Vanemuine kontserdimaja Heigo Rosin (löökpillid), Jonas Weitling (löökpillid, Taani) Kavas: Koppel, Morag, Dorman, Marino, Csaba, Yariv, Eespere, Sisask (esiettekanne) P 18. oktoober kell 16 Vanemuine kontserdimaja Bea Palya (vokaal, Ungari), Balázs Szokolay Dongó (puhkpillid, Ungari) Kavas: Ungari mustlasmuusika, Balkani pärimus- ja maailmamuusika

L 21. mai kell 16 Väravatorn "Carmina burana": ansambel Hortus Musicus

KONTSERDID TARTUS

N 21. aprill kell 13 Estonia kontserdisaal “Komodo Awards“ Löökpilliansambel KOMODO (Rootsi)

R 18. september kell 19 Vanemuise kontserdimaja Vanemuise kontserdimaja ja Vanemuise teatri hooaja avakontsert JOHANNES BRAHMS. “SAKSA REEKVIEM” Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester, Kristina Hansson (sopran, Rootsi), Jakob Högström (bariton, Rootsi), dirigent Paul Mägi

T 10. mai kell 19 Estonia kontserdisaal “Eliitkontserdid”: Sigrid Kuulmann (viiul), Aare Tammesalu (tšello), Marko Martin (klaver) Kavas: Mozart, Rahmaninov

P 22. mai kell 17 Kadrioru loss “Helisevad šedöövrid Kadriorus”: Hortus Musicus Kunstiajaloolase sissejuhatus: Kerttu Männiste Kavas: karnevalimuusikat renessansiaegsest Veneetsiast

L 9. aprill kell 16 Väravatorn Suur Muusikaakadeemia: Andres Mustonen (viiul), Ivo Sillamaa (klavessiin), Taavo Remmel (kontrabass) P 10. aprill kell 17 Kadrioru loss “Helisevad šedöövrid Kadriorus”: Reinut Tepp (haamerklaver), Meelis Orgse (barokkviiul), Villu Vihermäe (barokktšello). Kunstiajaloolase sissejuhatus: Kerttu Männiste Kavas: J. Chr. Bach, inglise kammermuusika

L 7. mai kell 16 Väravatorn Ansambel Hortus Musicus

loomingus on ehitis samuti tähelepanuväärsel kohal. Tartu Pauluse kirik on arhitekti ainuke säilinud Soome-perioodil rajatud pühakoda Euroopas ning seetõttu on sellel märkimisväärne koht nii Eesti kui ka Soome arhitektuuriloos.

ARVO LEIBUR K 23. september kell 19 Vanemuise kontserdimaja “Eliitkontserdid”: Arvo Leiburi keelpillikvintett Arvo Leibur (viiul), Harry Traksmann (viiul), Toomas Nestor (vioola), Johanna Vahermägi (vioola), Aare Tammesalu (tšello) Kavas: Mozart, Brahms, Marianna Liik L 26. september kell 19 Vanemuise kontserdimaja “Džässimprovisatsiooni meistrid Prantsusmaalt”: Dominique Pifarély (viiul), Claude Tchamitchian (kontrabass) T 29. september kell 19 Vanemuise kontserdimaja Tennessee Williams. “Klaasist loomaaed” Sõnalavastuses osalevad Moskva teatri- ja filminäitlejad: Olga Ostroumova, Olga Arntgolts, Kirill Safoniv, Anatoli Smiranin

T 27. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja “TRIBUUT MILES DAVISELE” LOGAN RICHARDSON (saksofon, USA) The Paris Trio: Tony Tixeir (klaver, Prantsusmaa), Joachim Govin (kontrabass, Prantsusmaa), Brian Melvin (trummid, Eesti, USA)

Miles Davist peetakse džässmuusika üheks suurimaks uuendajaks: tema olulisel osalusel tekkisid cool jazz, modaalne džäss, džässrokk; ta mõjutas oluliselt teisi džässi- ja popmuusikavoolusid: bebop, third stream, avantgarde, ambient, world music. Logan Richardsoni rabavalt originaalne, värske ja elav stiil on kiiresti kasvatanud tema reputatsiooni nii helilooja kui mängijana, kelle esinemisi New Yorgis ja mujal jälitab fännide hulk. N 29. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja Hingedepäeva kontsert: Tuule Kann (kandled, laul, rahvamuusika harf, gusli), Juhan Uppin (eesti lõõts), Jaak Sooäär (kitarr), Piret Päär (jutuvestja)

NOVEMBER

OKTOOBER N 1. oktoober kell 15 Vanemuise kontserdimaja Rahvusvaheline muusikapäev KLAVERIORKESTER: Nata-Ly Sakkos – Toivo Peäske; Kai Ratassepp – Mati Mikalai; Reet Kopvillem-Ruubel – Piret Habak; Piret Väinmaa – Lauri Väinmaa Kavas: Glinka, Wagner, Ravel, Smetana, Rääts, Sisask K 7. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja "Eliitkontserdid": Mati Turi (tenor), Martti Raide (klaver) Kavas: Wolf, Sibelius, Medtner, Silvestrov, Grigorjeva (esiettekanne) L 10. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja PEETER VÄHI ORATOORIUM “MÜSTILISEL KAYDARA-MAAL” (esiettekanne) Tanel Padar (jutustaja), Mati Turi (tenor), Rauno Elp (bariton), Priit Volmer (bass) Visuaalid: Jaanus Nõgisto, Olivia Verni, Robin Nõgisto Eesti Rahvusmeeskoor, tütarlastekoor Ellerhein (Tallinna huvikeskus Kullo) CHUAN-YUN LI (viiul, Hiina), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Mihhail Gerts

Kolm sõpra asuvad teele varjude maailma, mille valitsejaks on nähtamatu Kaydara, teadmiste ja kulla jumal. Peeter Vähi teosele annavad koloriidi fulani keel ja aafrikalikud rütmid ning Aafrika-reisidelt kaasa toodud pillid. Eksootilisest kaugusest on ka Mendelssohni viiulikontserdi solist, Hiina kuulsaim viiulivirtuoos

REIN RANNAP N 5. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja "Eliitkontserdid": REIN RANNAP (klaver) Keelpillikvartett Prezioso Kavas: Rein Rannapi teosed ja töötlused

Rein Rannap on viimastel aastatel silma paistnud erakordselt viljaka heliloojana, kelle looming puudutab inimesi nii Eestis kui mujal. Tema helikeel on heakõlaline ja selles puudub piir klassikalise ja kergemuusika vahel. Rannap on öelnud: “Minu jaoks on kogu muusika olemuslikult ühtne”. R 6. november kell 19 Tartu Ülikooli aula “Unustatud laulud” Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Ants Soots Segakoor Huik, dirigent Kaspar Mänd (Tallinnas) Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, dirigent Triin Koch (Tartus)

SÜGIS/TALV 2015 APLAUS

kava R 6. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja Festivali IDeejazz avakontsert. Laval parimad Eesti džässmuusikud R 13. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja "Sibelius 150": Vanemuise sümfooniaorkester, Nils-Erik Sparf (viiul, Rootsi), dirigent Paul Mägi Kavas: Sibelius, Berg R 20. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja "OPTIMIST" – Evald Vain 100 Tallinna Linnateatri näitlejad: Hele Kõrve, Liis Lass, Maiken Schmidt, Andero Ermel, Mikk Jürjens, Veiko Tubin, Mart Toome, Rain Simmul. Ansambel Maano Männi ja Jaak Jürissoni juhatusel. Kava koostaja Riina Roose.

DETSEMBER N 3. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja MONTREAL GUITAR TRIO (Kanada)

Montreal Guitar Trio on Kanada kitarriansambel, kes juba 15 aastat vaimustab kuulajaid energiast laetud virtuoossete kavadega, mis võluvad sädeleva huumori ja loomingulisusega. Kontserte on antud kõikjal maailmas, sh BB King Club New Yorgis, Rundetårnet Kopenhaagenis, Concertgebouw Amsterdamis. Kõlavad eksootilised idamaade meloodiad, Lõuna-Ameerika, Hispaania ja Balkani kuumad rütmid ja Quebeci muusikatraditsioonidele tuginevad improvisatsioonid. P 6. detsember kell 16 Vanemuise kontserdimaja "Eliitkontserdid": Händeli ja Bachi galakontsert Barokkansambel Floridante T 8. detsember kell 12 Vanemuise kontserdimaja VENNO LOOSAARE LASTELAULUD Getter Jaani, Karl-Erik Taukar, Piip ja Tuut, Venno Loosaar, Meero Muusiku laululapsed, ansambel Ain Vartsi juhatusel Kontserti juhivad Piip ja Tuut R 11. detsember kell 19 Tartu Pauluse kirik BACHI "MAGNIFICAT" CAPELLA CRACOVIENSIS – solistid, koor ja orkester (Poola) Dirigent ja orelisolist Jan Tomasz Adamus

Capella Cracoviensis on tuntumaid Poola muusikakollektiive, kes esitab peamiselt varajast muusikat, aga ka nüüdisheliloojate loomingut. Lisaks kontserttegevusele on Capella Cracoviensis menukalt esitanud Händeli, Mozarti ja Glucki oopereid ning osalenud paljudel festivalidel, sh Haydn Festspiele Brühlis, Bachfest Leipzigis, SWR Festspiele, Händel Festspiele Halles. E 14. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja “FRANK SINATRA 100”: STEPHEN TRIFFITT (vokaal, Inglismaa) Sofia Rubina (vokaal), Estonian Dream Big Band

APLAUS SÜGIS/TALV 2015

Stephen Triffitt, maailma tuntuim Frank Sinatra muusika esitaja, on esinenud pea kõikjal: Las Vegases, paljudes USA, Kanada ja Euroopa produktsioonides, Lononi Royal Festival Hallis jm. Ta on laulnud maailma võimukandjatele ja esinenud nimekate orkestritega. Tema hääl on kõlanud arvukates filmides ja teleshow’des. R 18. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja JÕULUKONTSERT OLAV EHALA MUUSIKAGA Olav Ehala (klaver), Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Hanna-Liina Võsa (laul), Lauri Liiv (laul), dirigent Kaspar Mänd

Kontsert annab läbilõike Olav Ehala, Eesti ühe armastatuma laululooja töödest – kõlavad lood muusikalidest “Lumekuninganna” ja “Arabella”, filmidest “Nukitsamees”, “Karoliine hõbelõng”, “Kallis härra Q”. T 22. detsember kell 19 Tartu Jaani kirik “Puhas muusika” Eesti Rahvusmeeskoori jõulukontsert Dirigent Edmar Tuul P 27. detsember kell 15 Tartu Jaani kirik Ansambel Hortus Musicus Jõulumuusikat aastate tagant N 31. detsember kell 12 Vanemuise kontserdimaja Aastalõpukontsert Dirigent ja viiulisolist HENNING KRAGGERUD (Norra) Tallinna Kammerorkester Kavas: Grieg, Warlock, Kraggerud, Rutter

JAANUAR R 15. jaanuar kell 19 Vanemuise kontserdimaja SUUR HIINA UUE AASTA KONTSERT Laval parim Hiina suur traditsioonilise muusika orkester!

Kolme aastatuhande muusikapärimus! Alates esimesest külaliskontserdist Viini Musikvereini kuldses saalis 1998. aastal on The Grand Chinese New Year Concert kogunud maailmas üle saja tuhande vaimustatud kuulaja. Igal aastal valib ekspertide komitee välja selle aasta parima traditsioonilise Hiina muusika orkestri; iga kord uuest regioonist, et rõhutada Hiina muusika eripäraseid etnilisi stiile. N 21. jaanuar kell 19 Vanemuise kontserdimaja “KAHEKSA” Kaheksas kitarrifestival, kaheksa uudisteost, kaheksa kitarrisolisti: Andre Maaker, Riho Sibul, Virgo Sillamaa, Robert Jürjendal, Ain Agan, Paul Daniel, Mai Agan, Erki Pärnoja Keelpillikvartett Prezioso, Madis Metsamart (löökpillid) Kavas uudisteosed soolokitarridele, keelpillikvartetile ja löökpillidele Eesti heliloojatelt: Olav Ehala, Tõnu Kõrvits, Tauno Aints, Liis Viira, Sven Grünberg, Margo Kõlar, Mai Agan, Kristjan Randalu Koostöös Viljandi kitarrifestivaliga L 30. jaanuar kell 19 Tartu Jaani kirik MustonenFest Bütsantsi vaimuliku muusika koor (Serbia), kunstiline juht Nikola Popmihajlov

kava P 31. jaanuar kell 17 Vanemuise kontserdimaja ''Pruut laenuks'' Sõnateatri etenduses mängivad Aleksandr Mihhailov, Elena Proklova, Julia Takšina, Maria Dobrozivskaja, Mihhail Bezobrazov (Moskva)

VEEBRUAR

N 7. aprill kell 19 H. Elleri nim Tartu muusikakooli Tubina saal “Eliitkontserdid”: Age Juurikas (klaver), ansambli YXUS keelpillikvartett Kavas: Šostakovitš, esiettekandel Toivo Tulevi ja Mirjam Tally teosed

R 5. veebruar kell 19 Vanemuise kontserdimaja OOPERIGALA

K 13. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja Tütarlastekoor Ellerhein (Tallinna huvikeskus Kullo), Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja

N 11. veebruar kell 19 Vanemuise kontserdimaja “Eliitkontserdid”: Mari-Liis Uibo (viiul), Andreas Lend (tšello), Irina Zahharenkova (klaver) Kavas: Beethoven, Rahmaninov, Mendelssohn

L 13. veebruar kell 18 Vanemuise kontserdimaja Huumoriõhtu “Kõverpeegel” (“Кривое зеркало”) Etendus on vene keeles

K 20. aprill kell 12 Vanemuise kontserdimaja “Komodo Awards“ Löökpilliansambel KOMODO (Rootsi)

L 20. veebruar kell 19 Vanemuise kontserdimaja ESTONIAN DREAM BIG BAND Siim Aimla (kunstiline juht, saksofon, flööt), Hedvig Hanson (vokaal), Kadri Voorand (vokaal) Teoseid eesti džässi varasalvest vol. 2

MÄRTS

L 23. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor 70 René Soom (bariton, RO Estonia), Tartu Poistekoor, Siim Selis (klaver), dirigendid Peeter Perens ja Siim Selis Kavas: Thompson, Saint-Saëns, Loewe, Britten, Wagner, Tormis, Tubin, V. Kapp, Tauno Aints (esiettekanne)

N 10. märts kell 19 Vanemuine kontserdimaja “Praha” EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER, dirigent PAAVO JÄRVI Bedřich Smetana. “Minu kodumaa”

Paavo Järvi: “Smetana “Minu kodumaa” on minu jaoks olnud alati väga eriline ja tähtis teos. Kui tavaliselt kantakse ette selle üksikuid osi, eriti kuulsat “Vltavat”, siis seekord esitame tsükli tervikuna.” Maailma nõutuimate dirigentide hulka kuuluv Paavo Järvi alustab hooajal 2015/2016 tööd Jaapani NHK sümfooniaorkestri kunstilise juhi ja peadirigendina. Samas jätkab ta koostööd Pariisi Orkestri ja Bremenis resideeriva Saksa Kammerfilharmooniaga. L 12. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja BACH. "MATTEUSE PASSIOON" Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, solistid, dirigent Risto Joost, lavastaja Lembit Peterson (Theatrum)

Õhtumaa kultuuri monumentaalse tähtteose dramaatilist jõudu võimendab Lembit Petersoni lavastus. R 18. märts kell 12 Vanemuise kontserdimaja “Aladini imelamp”: Priit Võigemast (muinasjutuvestja, Tallinna Linnateater), Hortus Musicus Kavas: idamaade muusika ja muinasjutud T 29. märts kell 19 Tartu Ülikooli aula Mihkel Poll (klaver)

APRILL L 2. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja “Ai Heit Mjuuzik!” Kontsertkavas astuvad üles muusikat armastavad/ vihkavad artistid: Maris Liloson, Haide Männamäe, Toomas Tross ja Siim Selis T 5. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja Gesualdo "Armastus ja surm" Hortus Musicus, Helen Lokuta (metsosopran, RO Estonia), Pavlo Balakin (bass, RO Estonia) jt, kunstiline juht ja dirigent Andres Mustonen Carlo Gesualdo madrigalid ja instrumentaalmuusika

www.concert.ee

MAI T 3. mai kell 19 Vanemuise kontserdimaja “AASTAAJAD” Hans Davidsson (orel, Rootsi). Tantsusolistid ja koreograafia: Jonatan Davidsson, Gabriel Davidsson (Eesti Rahvusballett). Tambet Tuisk (sõna), Eesti Rahvusballeti tantsijad

Nimeka Rootsi orelikunstniku Hans Davidssoni ja tema Eesti Rahvusballetis tantsivate poegade Jonatan ja Gabriel Davidssoni ühine kava, kus põimuvad klassikaline orelimuusika, spetsiaalselt loodud koreograafiaga ballett ja meeleolukas luule. R 20. mai kell 19 Vanemuise kontserdimaja HOOAJA LÕPPKONTSERT "Kuldne klassika: Tšaikovski": Vanemuise sümfooniaorkester, Aleksandra Kovalevitš (metsosopran, Helikon Opera, Moskva), dirigent Paul Mägi Kavas: Elgar, Martucci, Tšaikovski

KONTSERDID PÄRNUS P 30. august kell 19 Pärnu kontserdimaja Pärnu kontserdimaja hooaja avakontsert "Hiina muusika aasta Eestis" HONGKONGI HIINA ORKESTER Kunstiline juht ja dirigent Yan Huichang Värviküllane Hiina muusika suurekoosseisulise tipporkestriga!

www.concert.ee

SEPTEMBER L 19. september kell 19 Pärnu kontserdimaja Uus kontserdisari “Aladini imelamp” "TUHKATRIINU" Evelin Võigemast (muinasjutuvestja, Tallinna Linnateater), Pärnu Linnaorkester, dirigent ja muusikajuht Elmo Tiisvald Kavas: Ravel, Fauré, Elgar, Tšaikovski

Eesti Kontserdi uus muinasjutukontsertide sari alustab ühe tuntuma muinasjutu, “Tuhkatriinu” esitusega. Eesmärk ei ole anda etendust, vaid kuulata koos muinasjuttu ja sinna juurde hoolikalt valitud muusikat. Kontsert võiks olla koht, kuhu on tore tulla terve perega, et teha pühapäeval midagi ühiselt, võib-olla otsida hiljem üles raamat ja kuulata koos ka kõlanud muusikat. N 24. september kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal “Džässimprovisatsiooni meistrid Prantsusmaalt”: Dominique Pifarély (viiul), Claude Tchamitchian (kontrabass)

OKTOOBER N 1. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja Rahvusvaheline muusikapäev EMTA OOPERISTUUDIO KONTSERT-ETENDUS Lavastaja Taisto Noor Kostümeeritud ja lavastatud meeleolukas ooperietendus tuntud aariatega Händelilt, Tšaikovskilt, Donizettilt, Verdilt, Leoncavallolt ja Puccinilt P 4. oktoober kell 17 Pärnu kontserdimaja "Kuldne klassika: Tšaikovski": KALLE RANDALU (klaver), MARCEL JOHANNES KITS (tšello), JÜRI ALPERTEN (klaver, dirigent) Tallinna Kammerorkester Kavas: Tšaikovski, Mozart

“Kuldse klassika” sari keskendub uuel hooajal vene muusika kuldsele klassikule Pjotr Tšaikovskile, kelle 175. sünniaastapäeva muusikamaailm sel aastal tähistab. Solistideks on konkursi “Klassikatähed 2013” võitja Marcel Johannes Kits ning legendaarne klaveriduo Kalle Randalu – Jüri Alperten. Viimati oli see magus hetk 2007. aastal, kui kontserdisaalis kõlas duo esituses Mozarti kahe klaveri kontsert. Võib arvata, et paljud toona saalis viibinud sooviksid taas kohal olla. E 5. oktoober kell 10.15 ja 11.45 Pärnu kontserdimaja Lastepäev “Teeme ise muusikat!” Pakume lastele isetegemise rõõmu muusika õpitubades! R 23. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja Verdi “LA TRAVIATA”. Rahvusooper Estonia etendus K 28. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal “TRIBUUT MILES DAVISELE” LOGAN RICHARDSON (saksofon, USA) The Paris Trio: Tony Tixeir (klaver, Prantsusmaa), Joachim Govin (kontrabass, Prantsusmaa), Brian Melvin (trummid, Eesti, USA)

helilooja kui mängijana, kelle esinemisi New Yorgis ja mujal jälitab fännide hulk. R 30. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal Hingedepäeva kontsert: Tuule Kann (kandled, laul, rahvamuusika harf, gusli), Juhan Uppin (eesti lõõts), Jaak Sooäär (kitarr), Piret Päär (jutuvestja)

NOVEMBER N 12. november kell 19 Pärnu kontserdimaja "Eliitkontserdid": REIN RANNAP (klaver) Keelpillikvartett Prezioso Rein Rannapi teosed ja töötlused

Rein Rannap on viimastel aastatel silma paistnud erakordselt viljaka heliloojana, kelle looming puudutab inimesi nii Eestis kui mujal. Tema helikeel on heakõlaline ja selles puudub piir klassikalise ja kergemuusika vahel. Rannap on öelnud: “Minu jaoks on kogu muusika olemuslikult ühtne”. L 21. november kell 19 Pärnu kontserdimaja "OPTIMIST" – Evald Vain 100 Tallinna Linnateatri näitlejad: Hele Kõrve, Liis Lass, Maiken Schmidt, Andero Ermel, Mikk Jürjens, Veiko Tubin, Mart Toome, Rain Simmul. Ansambel Maano Männi ja Jaak Jürissoni juhatusel. Kava koostaja Riina Roose

Evald Vain (1915–1970) oli andekas ja viljakas komponist, kelle looming on jäänud tänamatult unustusse. Vainu helikeel meenutab Gershwini või Valgret, kuid on kordumatu oma põnevate harmooniate ning selgete karakteritega. Vainuga samal 1915. aastal on sündinud Edith Piaf, Billie Holiday, Frank Sinatra. Tema põlvkonnakaaslased on Edgar Arro, Raimond Valgre ja Boris Kõrver. Vainu, tema kaasaegsete ja neid mõjutanute loomingut avavadki meile Tallinna Linnateatri näitlejad. L 28. november kell 19 Pärnu kontserdimaja Esinevad Pärnu Kunstide Maja kollektiivid koos sõpradega Lätist, Leedust, Armeeniast ja Venemaalt. P 29. november kell 17 Pärnu kontserdimaja "Kuldne klassika: Tšaikovski": GERHARD REICHENBACH (kitarr, Saksamaa) Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Nikos Haliassas (Kreeka) Kavas: Tšaikovski, Skalkottas, Pärt, Giuliani

DETSEMBER K 2. detsember kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal MONTREAL GUITAR TRIO (Kanada)

SÜGIS/TALV 2015 APLAUS

kava K 9. detsember kell 12 Pärnu kontserdimaja VENNO LOOSAARE LASTELAULUD Getter Jaani, Karl-Erik Taukar, Piip ja Tuut, Venno Loosaar, Meero Muusiku laululapsed, ansambel Ain Vartsi juhatusel Kontserti juhivad Piip ja Tuut P 13. detsember kell 17 Pärnu kontserdimaja “FRANK SINATRA 100”: STEPHEN TRIFFITT (vokaal, Inglismaa) Sofia Rubina (vokaal), Estonian Dream Big Band

EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER, solist STEN HEINOJA (klaver), dirigent ARVO VOLMER Kavas: Ravel, Prokofjev, Tšaikovski

K 14. oktoober kell 17 Jõhvi kontserdimaja kammersaal Viljandi Pärimusmuusika Ait esitleb: kontsertkohtumine

MAI

MÄRTS

L 7. mai kell 19 Pärnu kontserdimaja Jõhvi Balletifestivalilt: “AASTAAJAD” Hans Davidsson (orel, Rootsi). Tantsusolistid ja koreograafia: Jonatan Davidsson, Gabriel Davidsson (Eesti Rahvusballett). Tambet Tuisk (sõna), Eesti Rahvusballeti tantsijad

N 22. oktoober kell 18 Saka mõis “Helisevad šedöövrid Kadriorus”: Peeter Sarapuu (barokkfagott), Imbi Tarum (klavessiin), Tõnu Jõesaar (viola da gamba). Kunstiajalooline sissejuhatus: Tiina-Mall Kreem

L 5. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor 70 Juubeli gala “Ballaadid” Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor, René Soom (bariton, RO Estonia), Pärnu Kunstide Maja poistekoor, Siim Selis (klaver), dirigendid Peeter Perens ja Siim Selis Kavas: Thompson, Saint-Saëns, Loewe, Britten, Wagner, Tormis, Tubin, V. Kapp, Tauno Aints (esiettekanne) N 10. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal “Eliitkontserdid”: Mati Mikalai (klaver) Kavas: Couperin, Ravel, Rahmaninov, Liszt R 18. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal “Helisevad šedöövrid Kadriorus”: meesansambel Credo. Kunstiajaloolase sissejuhatus: Aleksandra Murre

R 25. detsember kell 17 Pärnu kontserdimaja Arsise kellade ansambel K 30. detsember kell 19 Pärnu kontserdimaja Eesti Kontserdi ja Hennessy aastalõpukontsert EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER Dirigent TÕNU KALJUSTE Kavas: Saint-Saëns, Viini operett

N 31. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja “Ai Heit Mjuuzik!” Kontsertkavas astuvad üles muusikat armastavad/ vihkavad artistid: Maris Liloson, Haide Männamäe, Toomas Tross ja Siim Selis

JAANUAR

APRILL

R 15. jaanuar kell 19 Pärnu kontserdimaja “Helisevad šedöövrid Kadriorus”: Krista Citra Joonas (bansuri), Jaak Johanson (kitarr, tanpura). Kunstiajaloolase sissejuhatus: Kerttu Männiste

R 8. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal Gesualdo "Armastus ja surm" Hortus Musicus, Helen Lokuta (metsosopran, RO Estonia), Pavlo Balakin (bass, RO Estonia) jt, kunstiline juht ja dirigent Andres Mustonen Carlo Gesualdo madrigalid ja instrumentaalmuusika

R 29. jaanuar kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal MustonenFest Bütsantsi vaimuliku muusika koor (Serbia), kunstiline juht Nikola Popmihajlov

VEEBRUAR N 11. veebruar kell 19 Pärnu kontserdimaja Ralf Taal (klaver) L 20. veebruar kell 19 Pärnu kontserdimaja “NUKITSAMEES” Tiit Sukk (Eesti Draamateater), tütarlastekoor Ellerhein (Tallinna Huvikeskus Kullo), ansambel Olav Ehala juhatusel, dirigent Ingrid Kõrvits Olav Ehala muusika filmist “Nukitsamees”

L 27. veebruar kell 14 ja 19 Pärnu kontserdimaja LUDWIG MINKUSE BALLETT "BAJADEER" Libreto ja originaalkoreograafia: Marius Petipa, Sergei Hudjakov; uusredaktsiooni koreograaf-lavastaja Toomas Edur. Rahvusooper Estonia etendus

L 26. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja ÜLESTÕUSMISPÜHA KONTSERT Corelli Barokkorkester, Tallinna Poistekoor, solistid, dirigent Martin Sildos Händel. Oratoorium "Ülestõusmine"

R 22. jaanuar kell 19 Pärnu kontserdimaja “KAHEKSA” Kaheksas kitarrifestival, kaheksa uudisteost, kaheksa kitarrisolisti: Andre Maaker, Riho Sibul, Virgo Sillamaa, Robert Jürjendal, Ain Agan, Paul Daniel, Mai Agan, Erki Pärnoja Keelpillikvartett Prezioso, Madis Metsamart (löökpillid) Kavas uudisteosed soolokitarridele, keelpillikvartetile ja löökpillidele Eesti heliloojatelt: Olav Ehala, Tõnu Kõrvits, Tauno Aints, Liis Viira, Sven Grünberg, Margo Kõlar, Mai Agan, Kristjan Randalu Koostöös Viljandi kitarrifestivaliga

APLAUS SÜGIS/TALV 2015

kava

T 12. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja Lauri Saatpalu (laul), Raivo Tafenau (saksofonid, akordion), Peeter Rebane (kitarr) “Sa oled hea” – 60.-70. aastate laulud L 16. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja Tütarlastekoor Ellerhein (Tallinna huvikeskus Kullo), Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja

Muusikat suurele segakoorile – laval on 120 lauljat. Esitamisele tulevad Rudolf Tobiase motetid, sh harva esitatav "Kephas", ning Cyrillus Kreegi ja Mart Saare suurt koosseisu nõudvad segakooriteosed. R 22. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja “Komodo Awards“ Löökpilliansambel KOMODO (Rootsi)

KONTSERDID JÕHVIS SEPTEMBER R 25. september kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaal “Džässimprovisatsiooni meistrid Prantsusmaalt”: Dominique Pifarély (viiul), Claude Tchamitchian (kontrabass) E 28. september kell 19 Jõhvi kontserdimaja Tennessee Williams. “Klaasist loomaaed” Sõnalavastuses osalevad Moskva teatri- ja filminäitlejad: Olga Ostroumova, Olga Arntgolts, Kirill Safoniv, Anatoli Smiranin.

P 25. oktoober kell 17 Jõhvi kontserdimaja Trio Romanss K 28. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja Irina Dubtsova autorikontsert R 30. oktoober kell 18 Jõhvi kontserdimaja suur saal Lasteetendus “Fiksi-show” R 30. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaal “TRIBUUT MILES DAVISELE” LOGAN RICHARDSON (saksofon, USA) The Paris Trio: Tony Tixeir (klaver, Prantsusmaa), Joachim Govin (kontrabass, Prantsusmaa), Brian Melvin (trummid, Eesti, USA) Miles Davist peetakse džässmuusika üheks suurimaks uuendajaks: tema olulisel osalusel tekkisid cool jazz, modaalne džäss, džässrokk; ta mõjutas oluliselt teisi

OKTOOBER N 1. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja Rahvusvaheline muusikapäev Harry Traksmann (viiul), Robert Traksmann (viiul), Peeter Traksmann (viiul), Aleksander Traksmann (tšello), Marrit GerretzTraksmann (klaver) Kavas: duod, triod, kvartetid ja kvintetid kammermuusika kuldrepertuaarist T 6. oktoober kell 10 ja 12 Jõhvi kontserdimaja Lastepäev “Teeme ise muusikat!” Pakume lastele isetegemise rõõmu muusika õpitubades! R 9. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja “JÕHVI KONTSERDIMAJA 10” Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, Eesti Rahvusballett, Vanemuise ballett, Tallinna Balletikool Dirigent Kaspar Mänd, solistid Miroslav Kultõšev (klaver, Venemaa), Katariina Maria Kits (viiul), Alika Boitšuk (klaver), õhtu juht Anu Välba Kavas: Tšaikovski, Sarasate, Tubin, Sumera, Tormis, Rasmus Puur (esiettekanne)

Pidukontserdi kava kajastab muusikas, tantsus, filmi- ja videoekraanil kontserdimaja edulugusid, vaimset sidet piirkonna suurkujude Veljo Tormise, Kaljo Kiisa ja Eduard Tubinaga, kontserdimaja ühtekuuluvust Jõhvi linna ning kogu Ida-Virumaaga. Mitmekülgne sündmus tõstab esile uue muusikutepõlvkonna: kontserdimaja juubeliks avamängu komponeerinud Rasmus Puur, klassikatäht Katariina Maria Kits, dirigent Kaspar Mänd, viimase Tšaikovski-konkursi võitnud pianist Miroslav Kultõšev. Kontserdist teeb otseülekande ERR. L 10. oktoober kell 18 Jõhvi kontserdimaja Adolphe Adam. “GISELLE” Peterburi klassikalise balletiteatri Vene Ballett külalisetendus

www.concert.ee

Naudi kooskõla

džässi- ja popmuusikavoolusid: bebop, third stream, avantgarde, ambient, world music. Logan Richardsoni rabavalt originaalne, värske ja elav stiil on kiiresti kasvatanud tema reputatsiooni nii helilooja kui mängijana, kelle esinemisi New Yorgis ja mujal jälitab fännide hulk.

NOVEMBER P 1. november kell 15 Purtse linnus Hingedepäeva kontsert: Tuule Kann (kandled, laul, rahvamuusika harf, gusli), Juhan Uppin (eesti lõõts), Jaak Sooäär (kitarr), Piret Päär (jutuvestja) K 11. november kell 19 Jõhvi kontserdimaja "Eliitkontserdid": REIN RANNAP (klaver) Keelpillikvartett Prezioso Kavas: Rein Rannapi teosed ja töötlused

Rein Rannap on viimastel aastatel silma paistnud erakordselt viljaka heliloojana, kelle looming puudutab inimesi nii Eestis kui mujal. Tema helikeel on heakõlaline ning selles puudub piir klassikalise ja kergemuusika vahel. Rannap on öelnud: „Minu jaoks on kogu muusika olemuslikult ühtne”. L 21. november kell 18 Jõhvi kontserdimaja Valentin Gafti loominguline õhtu (Moskva teater Sovremennik)

P 22. november kell 17 Jõhvi kontserdimaja "OPTIMIST" – Evald Vain 100 Tallinna Linnateatri näitlejad: Hele Kõrve, Liis Lass, Maiken Schmidt, Andero Ermel, Mikk Jürjens, Veiko Tubin, Mart Toome, Rain Simmul. Ansambel Maano Männi ja Jaak Jürissoni juhatusel. Kava koostaja Riina Roose.

Evald Vain (1915–1970) oli andekas ja viljakas komponist, kelle looming on jäänud tänamatult unustusse. Vainu helikeel meenutab Gershwini või Valgret, kuid on kordumatu oma põnevate harmooniate ning selgete karakteritega. Vainuga samal 1915. aastal on sündinud Edith Piaf, Billie Holiday, Frank Sinatra. Tema põlvkonnakaaslased on Edgar Arro, Raimond Valgre ja Boris Kõrver. Vainu, tema kaasaegsete ja neid mõjutanute loomingut avavadki meile Tallinna Linnateatri näitlejad. N 26. november kell 19 Jõhvi kontserdimaja “Juhan” Riho Sibul (kitarr, vokaal), Jaak Sooäär (kitarr, hammond-orel), Henno Kelp (basskitarr), Andrus Lillepea (löökpillid) Jaak Sooääre laulud Juhan Liivi tekstidele P 29. november kell 13 ja kell 18 Jõhvi kontserdimaja Imre Kálmáni operett "TSIRKUSPRINTSESS". Rahvusooper Estonia külalisetendus

kava DETSEMBER

JAANUAR

N 3. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja Estraadikontsert R 4. detsember kell 11 Jõhvi kontserdimaja (eesti keeles) ”Aladini imelamp”: Lembit Ulfsak (muinasjutuvestja, Eesti Draamateater), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, dirigent ja muusikajuht Toomas Vavilov Kavas: Rimski-Korsakovi sümfooniline süit “Šeherezade”

L 16. jaanuar kell 19 Saka mõis “Helisevad šedöövrid Kadriorus”: Krista Citra Joonas (bansuri), Jaak Johanson (kitarr, tanpura). Kunstiajaloolase sissejuhatus: Kerttu Männiste

R 4. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaal MONTREAL GUITAR TRIO (Kanada)

L 23. jaanuar kell 19 Jõhvi kontserdimaja “KAHEKSA” Kaheksas kitarrifestival, kaheksa uudisteost, kaheksa kitarrisolisti: Andre Maaker, Riho Sibul, Virgo Sillamaa, Robert Jürjendal, Ain Agan, Paul Daniel, Mai Agan, Erki Pärnoja Keelpillikvartett Prezioso, Madis Metsamart (löökpillid) Kavas uudisteosed soolokitarridele, keelpillikvartetile ja löökpillidele Eesti heliloojatelt: Olav Ehala, Tõnu Kõrvits, Tauno Aints, Liis Viira, Sven Grünberg, Margo Kõlar, Mai Agan, Kristjan Randalu Koostöös Viljandi kitarrifestivaliga

Montreal Guitar Trio on Kanada kitarriansambel, kes juba 15 aastat vaimustab kuulajaid energiast laetud virtuoossete kavadega, mis võluvad sädeleva huumori ja loomingulisusega. Kontserte on antud kõikjal maailmas, sh BB King Club New Yorgis, Rundetårnet Kopenhaagenis, Concertgebouw Amsterdamis. Kõlavad eksootilised idamaade meloodiad, Lõuna-Ameerika, Hispaania ja Balkani kuumad rütmid ja Quebeci muusikatraditsioonidele tuginevad improvisatsioonid. K 9. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja “Ballett. Tsirkus. Jää” Tšaikovski “Pähklipureja” Moskva Klassikalise Balleti Teatri etenduse maailmaesiettekanne P 13. detsember kell 13 Jõhvi kontserdimaja Jõulutsirkus Osalevad tsirkuseartistid ning dresseeritud loomad K 16. detsember kell 12 Jõhvi kontserdimaja VENNO LOOSAARE LASTELAULUD Getter Jaani, Karl-Erik Taukar, Piip ja Tuut, Venno Loosaar, Meero Muusiku laululapsed, ansambel Ain Vartsi juhatusel Kontserti juhivad Piip ja Tuut K 17. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja “FRANK SINATRA 100”: STEPHEN TRIFFITT (vokaal, Inglismaa) Sofia Rubina (vokaal), Estonian Dream Big Band

Stephen Triffitt, maailma tuntuim Frank Sinatra muusika esitaja, on esinenud pea kõikjal: Las Vegases, paljudes USA, Kanada ja Euroopa produktsioonides, Londoni Royal Festival Hallis jm. Ta on laulnud maailma võimukandjatele ja esinenud nimekate orkestritega. Tema hääl on kõlanud arvukates filmides ja teleshow’des. P 20. detsember kell 16 Jõhvi Mihkli kirik ”Puhas muusika“ Eesti Rahvusmeeskoori jõulukontsert Dirigent Edmar Tuul P 20. detsember kell 17 Jõhvi kontserdimaja Huumoriõhtu: Sergei Drobotenko E 21. detsember kell 18 Jõhvi kontserdimaja “Fiksi show” Jõuluetendus lastele vene keeles K 30. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja Aastalõpukontsert Klaaspärlimäng Sinfonietta, solist Ksenija Sidorova (akordion, Läti), dirigent Andres Mustonen Kavas: Vivaldi, Tormis, Mozart, Schnittke

26 APLAUS SÜGIS/TALV 2015

K 20. jaanuar kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaal “Eliitkontserdid”: Indrek Vau (trompet), Heigo Rosin (marimba), Johan Randvere (klaver) Kavas: Nyman, Fenton, Rannap

L 30. jaanuar kell 18 Jõhvi kontserdimaja ''Pruut laenuks'' Sõnateatri etenduses mängivad Aleksandr Mihhailov, Elena Proklova, Julia Takšina, Maria Dobrozivskaja, Mihhail Bezobrazov (Moskva)

VEEBRUAR K 3. veebruar kell 19 Jõhvi kontserdimaja MustonenFest Kammerorkester MOSKVA VIRTUOOSID, dirigent ANDRES MUSTONEN Kavas: Tšaikovski, Bach, Rota

Moskva Virtuoosid – maestro Vladimir Spivakovi orkester – on tänaseks tähistanud juba 35. tegevusaastat. Vene muusikakultuuri sümboliks kujunenud orkestri kontserte tervitatakse tormiliselt kõikjal maailmas. Andres Mustoneni ja orkestri koostöö on mitmel kontserdil Moskvas ovatsioonidega vastu võetud. Nüüd on nende ühist esinemist võimalik nautida ka Eestis. P 14. veebruar kell 17 Jõhvi kontserdimaja Huumoriõhtu “Kõverpeegel” (“Кривое зеркало”) Etendus on vene keeles E 22. veebruar kell 12 Jõhvi kontserdimaja “NUKITSAMEES” Tiit Sukk (Eesti Draamateater), tütarlastekoor Ellerhein (Tallinna huvikeskus Kullo), ansambel Olav Ehala juhatusel, dirigent Ingrid Kõrvits Olav Ehala muusika filmist “Nukitsamees” T 23. veebruar kell 18 Jõhvi kontserdimaja ESTONIAN DREAM BIG BAND Siim Aimla (kunstiline juht, saksofon, flööt), Hedvig Hanson (vokaal), Kadri Voorand (vokaal) Kavas: teoseid eesti džässi varasalvest vol. 2.

MÄRTS L 5. märts kell 19 Jõhvi kontserdimaja "Oled olemas" Marie Vaigla (vokaal), Raul Vaigla (basskitarr), Robert Vaigla (kitarr) P 20. märts kell 17 Jõhvi kontserdimaja kammersaal BEARDLESS QUINTET (Peterburi)

kava Beardless Quinteti muusika on segu kaasaegsest jazz’ist ja funk-stiilist. Ansambel koosneb Peterburgi parimatest mängijatest.

L 19. september kell 16 Mustvee kirik P 20. september kell 16 Rõuge kirik Ott Indermitte (bariton), Piret Aidulo (orel)

P 27. märts kell 13 Jõhvi kontserdimaja kammersaal Kuklatšovi kassiteater

E 21. september kell 19 Kuressaare kultuurikeskus Ansambel Hortus Musicus

APRILL

K 23. september kell 17 Põltsamaa muusikakool N 24. september kell 18 Põlva muusikakool Mati Turi (tenor), Martti Raide (klaver)

R 1. aprill kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaal ”Ai Heit Mjuuzik!” Kontsertkavas astuvad üles muusikat armastavad/ vihkavad artistid: Maris Liloson, Haide Männamäe, Toomas Tross ja Siim Selis N 7. aprill kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaal Gesualdo "Armastus ja surm" Hortus Musicus, Helen Lokuta (metsosopran, RO Estonia), Pavlo Balakin (bass, RO Estonia) jt, kunstiline juht ja dirigent Andres Mustonen Carlo Gesualdo madrigalid ja instrumentaalmuusika T 19. aprill kell 12 Jõhvi kontserdimaja “Komodo Awards” Löökpilliansambel KOMODO (Rootsi)

Võitjaid esitletakse kategooriates: 100 meetri soolotrumm, parim poistebänd ja aasta kastanjetimängija. Kohal on õhtujuht, majabänd ja külalisesinejad. Kõike kroonib huumor, hullus ja arutu löökpillipark. Komodo on Rootsi säravamaid teatraalseid ansambleid. K 20. aprill kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaal “Eliitkontserdid”: Sigrid Kuulmann (viiul), Aare Tammesalu (tšello), Marko Martin (klaver) Kavas: Mozart, Rahmaninov L 30. aprill kell 17 Jõhvi kontserdimaja "Kuldne klassika: Tšaikovski" EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER, solist STEN HEINOJA (klaver), dirigent ARVO VOLMER Kavas: Ravel, Prokofjev, Tšaikovski

MAI R 6. mai kell 19 Jõhvi kontserdimaja Jõhvi balletifestival Ludwig Minkuse ballett "DON QUIJOTE" VALGEVENE RAHVUSLIK OOPERI- JA BALLETITEATER L 7. mai kell 19 Jõhvi kontserdimaja Jõhvi balletifestival BALLETIGALA VALGEVENE RAHVUSLIK OOPERI- JA BALLETITEATER

KONTSERDID MUJAL EESTIS SEPTEMBER NB! hooaja kevadpooles (jaanuar-mai) Eesti väiksemates paikades lisandub siinnäidatutele arvukalt kontserte, mille kavandamine praegu töös. Neist teavitame edaspidises infos, sh veebilehel www.concert.ee. L 5. september kell 18 Vigala kirik K 16. september kell 19 Mooste folgikoda “Tormis üle maa” Kammerkoor Collegium Musicale Dirigent Endrik Üksvärav Valimik Veljo Tormise kooritsüklist “Unustatud rahvad”

www.concert.ee

K 23. september kell 19 Suure-Jaani Kondase maja N 24. september kell 19 Märjamaa rahvamaja Marcel Johannes Kits (tšello), Rasmus Andreas Raide (klaver N 24. september kell 19 Vastseliina rahvamaja R 25. september kell 19 Neeme rahvamaja “Sa oled hea” Lauri Saatpalu (vokaal), Raivo Tafenau (saksofon, akordion), Paul Daniel (kitarr) R 25. september kell 19 Narva kultuurikeskus Geneva "Sibelius 150": Monika-Evelin Liiv (metsosopran), Marje Lohuaru (klaver) T 29. september kell 18 Kärdla muusikakool K 30. september kell 18 Paldiski muusikakool Kitarriduo Donato D’Antonio (Itaalia) – Tiit Peterson K 30. september kell 18 Valga muusikakool Rahvusvaheline muusikapäev KLAVERIORKESTER: Nata-Ly Sakkos – Toivo Peäske; Kai Ratassepp – Mati Mikalai; Reet Kopvillem-Ruubel – Piret Habak; Piret Väinmaa – Lauri Väinmaa

OKTOOBER N 1. oktoober kell 19 Kostivere Kultuurimõis R 2. oktoober kell 19 Alatskivi loss L 3. oktoober kell 19 Riisipere kultuurimaja Kitarriduo Donato D’Antonio (Itaalia) – Tiit Peterson N 1. oktoober kell 18 Kuusalu kunstide kool Klaverikvintett Kodumaine Viisik N 1. oktoober kell 19 Abja kultuurimaja R 2. oktoober kell 19 Põltsamaa kultuurikeskus L 3. oktoober kell 18 Kärdla kultuurikeskus E 5. oktoober kell 19 Loo kultuurikeskus T 6. oktoober kell 19 Antsla kultuuri-ja spordikeskus Estonian Voices E 5. oktoober kell 18 Räpina muusikakool Peeter Sarapuu (barokkfagott), Imbi Tarum (klavessiin), Tõnu Jõesaar (viola da gamba) L 10. oktoober Käina huvi- ja kultuurikeskus Eesti Raadio Laste Laulustuudio, Sten Lassmann (klaver), dirigendid Kadri Hunt ja Kaie Tanner Kavas: Arvo Pärdi ja Veljo Tormise lastemuusikat P 11. oktoober kell 13 Karula kirik Pirjo Jonas (sopran), Kristo Käo (kitarr) N 15. oktoober kell 19 Kuressaare kultuurikeskus R 16. oktoober kell 19 Puurmanni loss Ansambel Hortus Musicus Madalmaade suured meistrid Dufay, Binchois jt R 16. oktoober kell 19 Türi kultuurikeskus L 17. oktoober kell 18 Põltsamaa kultuurikeskus Heigo Rosin (löökpillid), Jonas Weitling (löökpillid, Taani)

www.concert.ee

Kavas: Koppel, Morag, Dorman, Marino, Csaba, Yariv, Eespere, Sisask (esiettekanne) P 18. oktoober kell 17 Narva kultuurikeskus Geneva “Romantiline klaver”: Irina Zahharenkova Kavas: C. P. E. Bach, Schumann N 22. oktoober kell 19 Abja kultuurimaja L 24. oktoober kell 19 Kuressaare Kultuurivara N 29. oktoober kell 19 Tapa Kultuurikoda Rein Rannap (klaver), keelpillikvartett Prezioso R 23. oktoober kell 19 Paide kultuurikeskus Ansambel Hortus Musicus E 26. oktoober kell 18 Valga muusikakool “Kontra poolt” Taavo Remmel (kontrabass), Heikko Remmel (kontrabass), Joel Remmel (klaver) R 30. oktoober kell 20 Märjamaa rahvamaja L 31. oktoober kell 19 Lasva rahvamaja "Oled olemas" Marie Vaigla (vokaal), Raul Vaigla (basskitarr), Robert Vaigla (kitarr)

NOVEMBER P 8. november kell 18 Elva Huviala- ja Kultuurikeskus Sinilind P 29. november kell 17 Rõuge rahvamaja "Oled olemas" Marie Vaigla (vokaal), Raul Vaigla (basskitarr), Robert Vaigla (kitarr) E 2. november kell 17 Põltsamaa muusikakool Klaverikvintett Kodumaine Viisik

R 20. november kell 19 Tapa kultuurikoda E 23. november kell 18 Paldiski vene põhikool T 24. november kell 18 Valga muusikakool K 25. november kell 19 Türi kultuurikeskus "Vene klassikalise romansi šedöövrid": Jana Boiko (metsosopran), Pavlo Balakin (bass, RO Estonia), Sten Lassmann (klaver) R 20. november kell 18 Kõrgessaare Vaba Aja Keskus "Kallis õhtu II" Henn Rebane (akordion), Juhan Viidingu tekste esitab Tõnis Rätsep L 21. november kell 16 Põltsamaa kultuurikeskus P 22. november kell 15 Valga kultuuri- ja huvialakeskus Eesti Raadio Laste Laulustuudio, Sten Lassmann (klaver), dirigendid Kadri Hunt ja Kaie Tanner Kavas: Arvo Pärdi ja Veljo Tormise lastemuusikat N 26. november kell 19 Viljandi baptisti kirik "Sibelius 150": Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Pasi Hyökki (Soome) Kavas: Sibelius ja tema kaasaegsed P 29. november kell 16 Käina huvi-ja kultuurikeskus "Eliitkontserdid": REIN RANNAP (klaver) Keelpillikvartett Prezioso Kavas: Rein Rannapi teosed ja töötlused

T 3. november kell 18 Räpina muusikakool K 4. november kell 18 Põlva muusikakool N 5. november kell 18 Vastseliina muusikakool K 11. november kell 18 Kuusalu kunstide kool N 12. november kell 19 Türi kultuurikeskus R 13. november kell 19 Neeme rahvamaja P 29. november kell 15 Kilingi-Nõmme klubi “Kontra poolt” Taavo Remmel (kontrabass), Heikko Remmel (kontrabass), Joel Remmel (klaver)

P 29. november kell 17 Suure-Jaani kooli aula "Vahel harva, härmas aasal ... " Riho Sibul (vokaal, kitarr)

N 5. november kell 19 Karksi valla kultuurikeskus R 6. november kell 19 Mooste Folgikoda N 12. november kell 19 Antsla kultuuri- ja spordikeskus R 13. november kell 19 Kilingi-Nõmme klubi T 24. november kell 19 Kuressaare Kultuurivara K 25. november kell 19 Loo kultuurikeskus N 26. november kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaal “Juhan” Riho Sibul (kitarr, vokaal), Jaak Sooäär (kitarr, hammond-orel), Henno Kelp (basskitarr), Andrus Lillepea (löökpillid) Jaak Sooääre laulud Juhan Liivi tekstidele

R 4. detsember kell 18 Narva kultuurikeskus Geneva (vene keeles) ”Aladini imelamp”: Lembit Ulfsak (muinasjutuvestja, Eesti Draamateater), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, dirigent ja muusikajuht Toomas Vavilov Kavas: Rimski-Korsakovi sümfooniline süit “Šeherezade”

K 14. november kell 19 Lüllemäe kultuurimaja R 20. november kell 19 Riisipere kultuurimaja Ansambel Rüüt N 19. november kell 19 Paide kultuurikeskus "OPTIMIST" – Evald Vain 100 Tallinna Linnateatri näitlejad: Hele Kõrve, Liis Lass, Maiken Schmidt, Andero Ermel, Mikk Jürjens, Veiko Tubin, Mart Toome, Rain Simmul. Ansambel Maano Männi ja Jaak Jürissoni juhatusel. Kava koostaja Riina Roose.

DETSEMBER K 2. detsember kell 18 Valga muusikakool E 7. detsember kell 18 Paldiski muusikakool VIII Eesti pianistide konkursi võitja Sten Heinoja (klaver) Kavas: Beethoven, Schubert

P 6. detsember kell 15 Abja kultuurimaja Eesti Raadio Laste Laulustuudio, Sten Lassmann (klaver), dirigendid Kadri Hunt ja Kaie Tanner Kavas: Arvo Pärdi ja Veljo Tormise lastemuusikat P 6. detsember kell 16 Karksi valla kultuurikeskus P 13. detsember kell 17 Jõgeva kultuurikeskus Nele-Liis Vaiksoo (vokaal), keelpillikvartett Prezioso, Oksana Sinkova (flööt), Andrus Rannaääre (klaver) P 20. detsember kell 16 Paide Püha Risti kirik Jõulukontsert ETV tütarlastekoor, dirigent Aarne Saluveer E 21. detsember kell 16 Riisipere kultuurimaja “Puhas muusika”

SÜGIS/TALV 2015 APLAUS

146. HOOAEG

kava Eesti Rahvusmeeskoori jõulukontsert Dirigent Edmar Tuul P 27. detsember kell 19 Tõrva kirik- kammersaal Ansambel Hortus Musicus Jõulumuusikat aastate tagant T 29. detsember kell 19 Põlva kultuurikeskus Aastalõpukontsert Klaaspärlimäng Sinfonietta, Henri Zibo (akordion), dirigent Andres Mustonen Kavas: Vivaldi, Tormis, Mozart, Schnittke

JAANUAR R 29. jaanuar kell 19 Narva kultuurikeskus Geneva “Helisevad šedöövrid Kadriorus”: Olga Zaitseva (sopran), Siim Selis (klaver) Kunstiajaloolase sissejuhatus: Aleksandra Murre R 5. veebruar kell 19 Paide kultuurikeskus Riho Sibul (laul), Ulla Krigul (harmoonium)

VEEBRUAR P 21. veebruar kell 17 Narva kultuurikeskus Geneva ESTONIAN DREAM BIG BAND Siim Aimla (kunstiline juht, saksofon, flööt), Hedvig Hanson (vokaal), Kadri Voorand (vokaal) Kavas: teoseid eesti džässi varasalvest vol. 2 K 24. veebruar kell 13 Paide kultuurikeskus Estonian Voices

MÄRTS T 8. märts kell 19 Paide kultuurikeskus “Eesti mees” Rene Soom (bariton, RO Estonia), Siim Selis (klaver) Armastatud ja unustatud laulud eesti autoritelt: Oit, Naissoo, Raudmäe, Podelski, Vain, Veevo T 22. märts kell 19 Narva kultuurikeskus Geneva "GEORG OTSA JÄLGEDES" Maarja Aarma (laul), Kaspar Uljas (akordion, bandoneon), Mihkel Mälgand (kontrabass), Paul Daniel (kitarr)

Kaspar Uljas on koostanud põneva nägemusega kava, kus Georg Otsa laulud kõlavad peamiselt džässivõtmes.

APRILL N 7. aprill kell 19 Paide kultuurikeskus Villu Veski (saksofonid), Tiit Kalluste (akordion) L 23. aprill kell 19 Narva kultuurikeskus Geneva Ansambel Hortus Musicus

MAI N 5. mai kell 19 Rakvere teater Jõhvi balletifestival “AASTAAJAD” Hans Davidsson (orel, Rootsi); tantsusolistid ja koreograafia: Jonatan Davidsson, Gabriel Davidsson (Eesti Rahvusballett); Tambet Tuisk (sõna), Eesti Rahvusballeti tantsijad

28 APLAUS SÜGIS/TALV 2015

KONTSERDID VÄLISMAAL SEPTEMBER N 24. september kell 19 Peterburi Jaani kirik "Sibelius 150": Monika-Evelin Liiv (metsosopran), Marje Lohuaru (klaver) 28. september – 3. oktoober Weimar Eesti Rahvusmeeskoori kontsertreis Saksamaal

OKTOOBER L 3. oktoober kell 19 Riia, Spikeri kontserdisaal P 4. oktoober kell 16 Daugavpils, Ühtsuse Maja kontserdisaal Koostööprojekt Baltic Concert Express Mari Poll (viiul), Mihkel Poll (klaver) Kavas: Mozart, Brahms, Schönberg, Enescu T 6. oktoober kell 19 Peterburi Jaani kirik Hooaja ja kontserdisarja "Romantiline klaver" avakontsert Peterburi Sümfooniaorkester (kunstiline juht ja peadirigent Sergei Stadler) Solistid: Kalle Randalu (klaver), Jüri Alperten (klaver), Marcel Johannes Kits (tšello) Dirigent Jüri Alperten Kavas: Tšaikovski, Mozart 16.–26. oktoober Eesti Rahvusmeeskoor Hiinas N 22. oktoober Shanghai Symphony Concert Hall Shanghai Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, Lübecki Kooriakadeemia, solistid, dirigent Peter Ruzicka Kavas: Arnold Schönbergi “Gurre-laulud” R 23. oktoober Eesti Rahvusmeeskoori a cappella kontsert Shanghais Kavas: MacMillan, Bonato, Grigorjeva, Tormis L 24. oktoober Eesti Rahvusmeeskoori a cappella kontsert Pekingis Kavas: MacMillan, Bonato, Grigorjeva, Tormis L 24. oktoober Poly Theatre, Peking Shanghai Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, Lübecki Kooriakadeemia, solistid, dirigent Peter Ruzicka Kavas: Arnold Schönbergi “Gurre-laulud” 18.–19. oktoober Shanghai rahvusvahelisel etenduskunstide festivalil P 18. oktoober kell 14.30 Pargilava, Shanghai Klaveriorkester E 19. oktoober kell 19.30 Shanghai kontserdisaal Klaveriorkester Kavas: Wagner, Glinka, Ravel, Smetana, Rääts, Sisask N 29. oktoober kell 19 Peterburi Jaani kirik "Romantiline klaver": klaveriduod Nata-Ly Sakkos – Toivo Peäske ja Piret Väinmaa – Lauri Väinmaa

NOVEMBER K 18. november kell 19 Peterburi Jaani kirik Peterburi Jaani kirik 155 Ka Bo Chan (kontratenor), Mari-Liis Uibo (viiul), Aare Tammesalu (tšello), Andres Uibo (orel)

esitleB K 25. november kell 19 Peterburi Jaani kirik "Eliitkontserdid": REIN RANNAP (klaver) Keelpillikvartett Prezioso Kavas: Rein Rannapi teosed ja töötlused

DETSEMBER N 3. detsember kell 19 Peterburi Jaani kirik "Romantiline klaver": Tanel Joamets K 23. detsember kell 19 Peterburi Jaani kirik “Euroopa jõulud”: Oksana Sinkova (flööt), Alina Sakalouskaya (mandoliin), Kadri Ploompuu (orel) P 27. detsember Leedu Rahvusfilharmoonia kontserdisaal, Vilnius Estonian Voices E 28. detsember Klaipėda kontserdisaal Estonian Voices

JAANUAR R 8. jaanuar kell 19 Peterburi Jaani kirik Kontsertetendus “Diiva”: Annaliisa Pillak (metsosopran), Marko Hilpo (klaver) Lavastaja Paavo Piik (Tallinna Linnateater) N 21. jaanuar kell 19 Peterburi Jaani kirik "Romantiline klaver": Irina Zahharenkova (klaver)

VEEBRUAR E 1. veebruar kell 19 Peterburi Jaani kirik MustonenFest GIORA FEIDMAN (klarnet, Iisrael), Guido Jäger (kontrabass), Enrique Ugarte (akordion) Kavas: klezmer-muusika N 11. veebruar kell 19 Peterburi Jaani kirik “Romantiline klaver”: Marko Martin Kavas: Schubert, Liszt

MÄRTS

Carmen

N 10. märts kell 19 Peterburi Jaani kirik "Romantiline klaver": Sten Lassmann (klaver) K 23. märts kell 19 Peterburi Jaani kirik "GEORG OTSA JÄLGEDES" Maarja Aarma (laul), Kaspar Uljas (akordion, bandoneon), Mihkel Mälgand (kontrabass), Paul Daniel (kitarr)

APRILL N 21. aprill kell 19 Peterburi Jaani kirik "Romantiline klaver": Peeter Laul (klaver, Peterburi)

MAI P 15. mai Konzerthaus, Berliin "Eesti heliloojad Berliinis: Tobias, Pärt, Reinvere" Keelpillikvartett Insomnia

www.concert.ee

GeorGes Bizet’ ooper Muusikajuht ja dirigent paul mägi — Lavastaja-koreograaf giorgio madia osades aleksandra kovalevitš — Boldizsár lászló või luC roBert Janis apeinis või Jevgeni CHreBtov — diana HigBee või anna denisova märt JakoBson — pirJo Jonas või sigrid mutso— karmen puis — taavi tampuu simo Breede — rasmus kull — Jaan Willem siBul — kalli pikas

25.09, 15.10, 5.11, 22.11, 15.01, 7.02 Vanemuise suures majas

Legend

Frank Sinatra

menukus juba pisut tuhmuma. Sellele vaatamata leiame Suurbritannia 1954. aasta edetabeli tipus ka Frank Sinatra singli „Three Coins In The Fountain”. Viiekümnendatel alustas menulaulja ka oma filminäitleja karjääri, mis tipnes kõrvalosa Oscari auhinnaga linateoses „From here to eternity” („Siit kuni igavikuni”, 1953). Kuid muusikalisse rambivalgusesse pöördus Frank Sinatra tagasi veel korduvalt, kuni 1980. aastateni välja.

100

Frank Sinatra 100 Estonian Dream Big Band, solistid Stephen Triffitt (Inglismaa) ja Sofia Rubina

Tänavu 12. detsembril saanuks kuulus USA menulaulja, tähelepanuväärne legend juba oma eluajal Frank Sinatra (1915–1998) saja aastaseks.

• 13. detsember Pärnu kontserdimaja • 14. detsember Vanemuise kontserdimaja • 16. detsember Nordea kontserdimaja • 17. detsember Jõhvi kontserdimaja Maailmas tuntuim Frank Sinatra muusika esitaja Stephen Triffitt on selles rollis esinenud pea kõikjal, alates Las Vegasest, USA, Kanada ja Euroopa produktsioonideni. Ta on laulnud maailma võimukandjatele ja esinenud nimekate orkestritega. Tema hääl on kõlanud arvukates filmides ja teleshowdes.

tekst: IGOR GARŠNEK

rank Sinatra kui kadestamisväärselt mitmekülgse – ennast ka filminäitlejana jäädvustanud laulja loometee kestis kokku enam kui pool sajandit. Sellesse ajavahemikku mahtusid mõistagi nii Sinatra peadpööritavad tõusud (XX sajandi neljakümnendatel aastatel) kui ka mõningad tagasitõmbed (viiekümnendatel), mitmed come back’id (nt 1960. aastate lõpus ja ka kaheksakümnendatel) ning isegi aktiivne kaasalöömine USA poliitikatandril. Kui pidada silmas Frank Sinatra toetust „nõu ja jõuga” president John F. Kennedyle tema valimiskampaania ajal aastal 1960. Võib ilmselt liialdamata öelda, et Frank Sinatra kui Itaalia emigrantide järeltulija elu oli Ameerika unelma, american dream’i üheks kõige säravamaks näiteks XX sajandi USAs. Kuid see pikalt kestnud lauljakarjäär, mis tipnes väidetavalt 250 miljoni heliplaadiga, mis Sinatra kokku müünud on – algas suhteliselt tagasihoidlikult ja võrdlemisi kitsastes oludes. Väike Francis Albert Sinatra sündis 12. detsembril 1915 Hobokeni väikelinnas New Jersey osariigis. Koolipoisina olevat Sinatra olnud väikest kasvu, kõhetu ja kidura kehaehitusega, kuid vaatamata sellele riiaka iseloomuga. Mistõttu nii mõnigi koolivend, kes

30 APLAUS SÜGIS/TALV 2015

teda solvama juhtus, sai tunda ka väikese Sinatra rusikaid. Kuid vähesed mõistsid tollal, et selle riiaka noormehe tõeliseks kireks pole mitte rusikavõitlus, vaid muusika. Täpsemalt meelelahutusmuusika sel kujul, milliseks see USAs pärast I maailmasõda kujunes. 1930. aastad oli Ameerika Ühendriikides teadupärast bigbändide tekkimise ja svingorkestrite õitsengu ajastuks. Sellised nimed nagu Benny Goodman orkestrijuhina ning Bing Crosby lauljana olid tollal muusikalise meedia tulipunktis. Broadwayl kogusid vaatajaid muusikalid, teiste seas ka George Gershwini muusikalised lavateosed. Selline oli siis see keskkond, kuhu noor, seni veel tundmatu Frank Sinatra oli valmis sukelduma. Tähelepanuväärne on see, et oma muusikuteed alustas Frank Sinatra kohe n-ö suurtel lavadel – 1939. aastal kõigepealt Harry Jamesi orkestri, pisut hiljem Tommy Dorsey bigbändi tausta- ja nn refräänilauljana. Sealt saigi Frank Sinatra niisuguse vokaalse „koolituse” ja lavakogemuse, et ta alustas aastal 1943 oma soolokarjääriga. Juba Frank Sinatra esmane menu tuli väga kiirelt, oli lausa plahvatuslik ja seninägematult tohutu. Vaid paari aastaga

saavutas ta kuulsus sellise taseme, et Frank Sinatra talendi austajad andsid talle lühikese, kuid tabava hüüdnime The Voice („Hääl”). Tasub ka teada, et Frank Sinatra oli kogu popmuusika ajaloo esimene menulaulik, kes pani oma kontsertidel naiskuulajad mitte ainult vaimustuma, vaid ka sõna otseses mõttes hüsteeriliselt hulluma. Igatahes 1945. aastal oli USAs üle 2000 Sinatra austajate klubi. Ja üks neist, muuseas, kandis nime „Tüdrukud, kes ohverdaksid oma elu ja sureksid Frank Sinatra eest”. Sellega on vist kõik öeldud! Kui proovida muusikaliselt analüüsida Frank Sinatra tohutu menu tagamaid 1940. aastate USAs (ja hiljem mõistagi ka mujal maailmas), siis ühetähenduslikku vastust siin vist ei leia. Peale kordumatu hääletämbri võlus publikut kindlasti ka Sinatra kui laulja lai ampluaa – tema repertuaar ulatus toonastest lööklauludest igihaljaste jazzilugude ja muusikalide hittideni. Teine asi, millele on tähelepanu juhtinud ka jazzmuusika „elav entsüklopeedia” Valter Ojakäär, on intiimse värvinguga laulmisvõte crooning (to croon, ümisema ingl k), mille Frank Sinatra võttis üle Bing Crosbylt ja mida ta valdas täiuslikult. 1950. aastatel, mil USAs alustas oma võidukäiku rock’n’roll, hakkas Sinatra www.concert.ee

Stephen Triffitt

välismeedia

“Aadama passioon”

rahvusvahelises meedias

Eesti Kontserdi suurprojekti, Arvo Pärdi – Robert Wilsoni “Aadama passiooni” esietendusele 12. mail Noblessneri Valukojas oli saabunud üle 30 välismaa ajakirjaniku. Sündmusele ongi järgnenud ulatuslik piiritagune meediakaja. fotod: KRISTIAN KRUUSER JA KAUPO KIKKAS

ahukad uudislõigud olid eetris Saksa kanalis ZDF ning Yle telekanalis. Nüüdseks on ka artiklid ilmunud, väljaannete hulgas rida autoriteetseid ajalehti ning ajakirju – “Frankfurter Allgemeine Zeitung”, “Musical America”, “Süddeutsche Zeitung”, Türgi ingliskeelne päevaleht “Today’s Zaman”, “Der Standard” (Viin), “Helsingin Sanomat”. Enamasti on hinnangud lavastusele tunnustavad, kohati väga: “kahe uni-

32 APLAUS SÜGIS/TALV 2015

kaalse kunstniku õnnestunud koostöö“, “vaikse, hingematva intensiivsuse hetki“, “rahutukstegev unelm, mida on võimatu unustada“, ““Aadama passiooniga” loob Robert Wilson meditatiivse elamuse, millele võrdset intensiivsust vaevalt suudaks pakkuda kes tahes teine meie aja lavastaja“, “Eesti, kus elab napilt 1,3 miljonit inimest, demonstreeris, milline peab olema kultuuritöö meediaajastul“. Loomulikult leidub ka kriitilisi toone. Juba enne esietendust ilmusid ulatuslikud tutvustavad artiklid päevalehtedes

“Die Welt” ja “Corriere della Sera”. Nimekal muusikafilmide tootjal Accentus Music (Leipzig) on koostöös ERR-i, Eesti Kontserdi ja EAS-iga äsja valminud kontsertfilm “Aadama passioonist” ning dokfilm etenduse sünnist. Filmide kino-esilinastus toimub 8. septembril kinos “Sõprus”, järgnevad tele-esilinastused ETV-s 10. ja 11. septembril. Arvo Pärdi juubelisünnipäevale 11. septembril järgnevatel nädalatel jõuavad filmid paljude maade telekanalitesse, sh ARTE, BBC, NHK (Jaapan), Põhjamaade telekanalid. www.concert.ee

Opernnetz

Frankfurter Allgemeine Zeitung

Zenaida des Aubris: . . . Meditatiivne, eleegiline, suurejoonelised kujundid, ruum ja valgus. Eesti helilooja Arvo Pärdi ning ameerika lavastaja Robert Wilsoni loomingu tundja jaoks on tegu tunnustega, mis iseloomustavad mõlemat. Seda üllatavam, et tegu on Pärdi ja Wilsoni esmakordse koostööga. . . . Lucinda Childs, kuulus, nüüd 75-aastane tantsijanna ja koreograaf, on oma skulptuurses elegantsis vapustav; Michalis Theophanous kehastab mehelikku ideaalkuju. . . . Orkester, koor, vokaal- ja instrumentaalsolistid asetsevad galeriidel üleval publiku taga. Nagu Bayreuthis, vallutab muusika kuulajad nähtamatult, nii selle spirituaalne mõõde on veelgi mõjusam. Ka esituspaik, Noblessneri allveelaevatehas, 1913 Alfred Nobeli vennapoja poolt ehitatud, on sellele teosele väga sobiv. Üle 20 meetri kõrge betoonhalli tõeliselt grandioosne akustika ja mahajäetud tööstushoone aura võimendavad elamust. . . . Standing ovations Pärdile, Wilsonile, samuti kogu esitusmeeskonnale. Paljudelt kuulajatelt kostis, et võiks kogu teost kohe otsast peale uuesti vaadata.

(suurima rahvusvahelise levikuga Saksa kvaliteetleht, loetakse igapäevaselt 150 riigis) Max Nyffeleri artiklist “Paiskuge sügavikku, akordid!”: . . . Esituspaik oli valitud strateegiliselt: mahajäetud tehasehall Eesti pealinna Tallinna sadama-alal. Hoonet kasutati tsaaride ajal allveelaevade tootmiseks vene sõjalaevastikule. Aastast 2009 on see piirkonna kaugeleulatuva urbaniseerimisprogrammi raames kohandamisel kultuurisündmusteks. . . . Ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, mille ülesandeks on riigi rahvusvahelise mõju suurendamine, on kultuur kõrge prioriteet. Tundlikult mõistes Pärdi muusika vaimselt mobiliseerivat potentsiaali, ollakse “Aadama passiooni” projekti suurtoetaja. . . . Tunglemine esietendusel oli tohutu, ja põhjuseks mitte ainuüksi lavastaja Robert Wilsoni kuulsus. Pressikonverentsil oli produktsiooni meeskonnale suunatud tosin telekaamerat, väiksesse Eestisse oli saabunud erialainimesi kolmelt mandrilt. . . . Eesti, kus elab napilt 1,3 miljonit inimest, demonstreeris, milline peab olema kultuuritöö meediaajastul. . . . Koos lühikese uudisteosega “Sequentia”, mis oli terviku suhtes avamängu rollis, moodustus pooleteisetunnine dramaturgiliselt kompaktne kõlatabloo. Poodiumile publiku taha asetatud Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester ning külgedele paigutatud kolmteist solisti, dirigendiks Tõnu Kaljuste, lõid meeliköitva kõlaruumi. . . . Kuna muusikute ja lava vahele jäi avar distants, tekkis üle kogu suure halli võlvuv jõuväli, publikuga keskmes. . . . Sõnatult tegutsevate lavakujude aegluubilikud liikumised ja rafineeritud, nõeltäpsed valguslahendused, Wilsoni personaalstiili iseloomulikud komponendid, tõid koosmõjus Pärdi muusikaga esile üllatavaid kvaliteete. Narratiivseid elemente kasutati kõige napimalt. Lava ja muusika koosmõjus sündis kõrgepingeliste ootusseisundite dramaatika. . . . Need aspektid kannavadki “Aadama passiooni”, luues ühisteoses, kus enamasti puudub läbiv tegevustik, vahel ka tekst, vaikse, hingematva intensiivsuse hetki.

www.concert.ee

SÜGIS/TALV 2015 APLAUS

välismeedia

Musical America

Der Standard (Viin)

Rebecca Schmidi artiklist “Arvo Pärt + Robert Wilson = Profound Abstraction”: . . . Homogeenselt kõlavad koor ja orkester asetsevad altarit meenutaval platvormil publiku taga, luues surround-heli mulje. . . . See kõik on klassikaline Wilson, kõike oleme varem näinud. Kuid lavastuse unenäoline esteetika ei koorma kuskil Pärdi helidepaletti, ja loob õhtu targa muusikalise dramaturgia toel veenva vormikaare. . . . Wilsoni briljantse valgusrežii, meditatiivse ajatunnetuse, ning Pärdi hõljuvate tekstuuride kombinatsioon osutub hüpnootiliseks – kahe unikaalse kunstniku õnnestunud koostöö.

Robert Quitta: . . . Sündmust iseloomustati kahe geeniuse tippkohtumisena, kahe minimalismi meistri koostööna. Vastavalt suured olid ka erutatud ootused ja rahvusvaheline huvi Arvo Pärdi “Aadama passiooni” maailmaesiettekande vastu, Robert Wilsoni lavastuses. Muljetavaldav oli juba esituspaik, kunagine Noblessneri valukoda Eesti pealinna Tallinna äärelinnas. . . . Lavastuses kohtab pinnalist sümboolikat ning puhtvisuaalselt on vahel monotoonne. . . . Pärdi muusika avaldab – sõltumatult millisest tahes optikast – seegi kord katkematut meditatiivset mõju, lummusena, mis püsib. Seda loomulikult esmajärjekorras tänu meistri “esimesele apostlile”, dirigendile Tõnu Kaljustele, kes on aastakümneid pühendunud Pärdi loomingule. Siin saavutab ta koos oma orkestri ja kooriga, ja tänu selle mureneva tööstuskatedraali või hiiglasliku allveelaevade hauapaiga erakordsele akustikale, järjekordse suurepärase tulemuse.

Today’s Zaman (Türgi ingliskeelne päevaleht) Alexandra Ivanoff: . . . Väike Balti riik Eesti (elanikke 1,5 miljonit) peab nii oluliseks kunsti – eriti omamaise kunsti – inspireerivat jõudu, et on valmis paigutama kaaluka eelarve väljapaistvasse kunstiprojekti, et paremini tutvustada oma maad laiale maailmale. . . . Projekt on ka omaette cause célèbre, hõlmates koostöösse kaks kunstigiganti. . . . Theophanouse meisterlikus teostuses vangistas meeli Aadama teekond, mille käigus sai uueksloodud maailma alasti imeasjast ülikonnastatud, sihitult ekslev nüüdisinimene. . . . Tantsijad liikusid kõige aeglasemalt mida võimalik ette kujutada, lavast publikusse ulatuval kitsal catwalk’il, tulemuseks unenäoline mõju. Tegelaskujude toimetamised, välja valgustatud kiirgava valgega sinistel ja purpursetel taustadel, mõjusid nii mõistatuslike kui ka inspireerivatena. Praeguse kiiruse ja tulemuslikkuse sõltuvuses kultuuriga harjunud vaatajal on tegu, et kannatamatust alla suruda. . . . jõudes “Tabula rasani” hakkas koitma, et on vaataja enese ülesanne tekitada skript, ja täita see emotsioonide ja tõlgendustega. Wilsoni visioon on loonud ainukordse sideme Pärdi muusika valgustkumava olemusega, on sügav, skulptuurne, aegluubis unelm – rahutukstegev unelm, mida on võimatu unustada. . . . Ettevalmistamisel on “Aadama passiooni” rahvusvahelised ringreisid, kõrvuti filmidega firmalt “Accentus Music”, tutvustamaks Pärdi-Wilsoni koostööd üle maailma. Istanbul on nimekirjas.

Der Neue Helsingin Merker online Sanomat

Opernnetz Rebecca Schmidi artiklist “Intensiivne meditatsioon”: . . . Wilsoni jaoks oli suur väljakutse luua ruum, mis ei juhi vaataja tähelepanu muusikast eemale. See on tal täielikult õnnestunud. . . . Ilmub helendav rõhtjoon, seejärel püstjas. Sobiv visuaalne kujund mitte ainult ruumile ja ajale, vaid ka Pärdi tintinnabuli-tehnikale, kus üks hääl moodustab kolmkõla, teine liigub naabertoonidel. . . . Äärmiselt homogeenne vokaalkõla, intensiivne panus muusikutelt. . . . Isegi kui Wilsoni pildid on kohati kitšilähedased, loovad need narratiivi, mis ühtib mõjusalt Pärdi vaimuliku muusikaga. . . . “Aadama passiooniga” loob Robert Wilson meditatiivse elamuse, millele võrdset intensiivsust vaevalt suudaks pakkuda kes tahes teine meie aja lavastaja.

Ursula Wiegand: . . . Suured olid maailma-esietenduse eelsed ootused, ja ilmselt veelgi suurem on eestlaste armastus ja lugupidamine Arvo Pärdi, nende maailmakuulsa helilooja vastu. . . . Suurejooneline on ka karm-askeetlik mängupaik, kunagine Noblessneri laevatehas, mida nüüd kasutatakse kultuurisündmusteks. Kunagises valukojas, kus ehitati venelastele allveelaevu, tuleb nüüd ellingutelt Arvo Pärdi “Aadama passioon” . . . Nüüd on kaks geniaalset minimalisti ühes paadis, ja ühendavad meile paljuski tuttavat suurepärast muusikat visuaalse lavastusega. . . . Etenduse käigus saab selgeks, et selle laeva tüürimees on Arvo Pärt, suuresti kuna Eesti Filharmoonia Kammerkoor toob, Pärdi-eksperdi Tõnu Kaljuste pühendunud dirigeerimisel, helilooja meditatiivsete nootide kanga parimal tasemel kuulajani. . . . Kokkuvõttes tuleb Pärdi ja Wilsoni koostöö eksperiment, hoolimata mõnest kummalisest visuaalsest lahendusest, lugeda kordaläinuks. . . . Eesti on kuulutanud 2015. aasta muusika-aastaks, ning soovib siit lähtudes suurendada eesti muusikakultuuri tuntust kogu maailmas.

Süddeutsche Zeitung Michael Stallknecht: . . . Esietendusega kaasnesid oluliste ansamblite esinemised, nagu “Hortus Musicus”, kellega Pärt avastas ajaloolise esituspraktika ajastu algul barokieelset muusikat, või “Vox Clamantis”, kelle kavad ühendavad praegu Pärdi muusikat gregoriaani koraaliga. . . . teose lõpupoole tõmbub visuaalne liin veelgi enam tahaplaanile, kuna Wilson kummardub Pärdi ees, hoides pilte veelgi rahulikumana kui tal kombeks. Sellise aeglusega loob ta ruumi muusikale, mis olulisel määral kasvab välja vaikusest, mis ei tungi esile, vaid on süvenenud oma tekstidesse.

APLAUS SÜGIS/TALV 2015

www.concert.ee

Samuli Tiikkaja: . . . “Aadama passioonis” asetatakse kõrvuti erinevatele koosseisudele, erinevatele tekstidele, erinevatel kümnenditel kirjutatud teosed, aga siiski tundub, et tulemuses need kuuluvad kokku. . . . Peaosas tantsiva Michalis Theophanouse kehavalitsemine peaaegu tabamatutes järkjärgulistes liikumistes on suurepärane. . . . Dirigent Tõnu Kaljuste on tähtsas rollis terviku loojana. . . . Viiulisolistid Harry ja Robert Traksmann ja pianist Marrit Gerretz-Traksmann olid “Tabula rasas” silmapaistvaks solistide ansambliks.

YLE online Jussi Mankkinen: . . . Pärt ja Wilson kohtusid kuus aastat tagasi Vatikanis, väljendasid vastastikkust lugupidamist kummagi loomingu üle, ja otsustasid teha koos midagi väga erilist. Ja seda “Aadama Passioon” oma üldilmelt ka on: küllaltki abstraktne, vabadest assotsiatsioonidest kantud, kaunilt väljavalgustatud visualisatsioon, mille piltjutustuse tempo on väga, väga larghissimo. . . . Kuigi “Aadama passioon” on kaugel tabusid murdvast, anarhistlikust eksperimenteerimisest, on selle selgeks sihiks raputada kontseptsioone, avardada Pärdi spirituaalse muusikalise kuvandi mõistmist, ehk uuendadagi.

Turun Sanomat Kimmo Lilja . . . Maailma esiettekanne ning järgnevad etendused kujunesid ulatuslikuks rahvusvaheliseks meediasündmuseks. . . . “Aadama passioon” on Pärdi ja ameerika lavastaja Robert Wilsoni ilmselt ladusalt kulgenud koostöö tulemus. Nii ladusa, et see veidi lausa häirib. Vähemalt esmavaatamisel näib Wilsoni panus esteetikana esteetika pärast. . . . Vanas, seest algupärasena säilinud tehasehallis toimuv etendus on samas tõepoolest väga kaunis visuaalne pidu. Muljetavaldav on juba saal ise, kuid Wilson täidab selle esiosa valguse, värvide ja näitlejate/tantsijate äärmiselt aeglaste liikumistega. SÜGIS/TALV 2015 APLAUS

välismeedia

Reisikindlustus kontserdisõbra taskusse Juba ammu ei piirdu Eesti muusikasõbrad omamaiste kontserdikülastustega – muusikaelamusi käiakse üha sagedamini nautimas üle piiri. Sõltumata, kas kontsert toimub Soomes või USAs, tuleks reisi planeerimisel kaaluda kindlustuse soetamist. Õigesti valitud kindlustuskaitse säästab nii kontserdikülastaja rahakotti kui aega ning aitab vältida tülikaid sekeldusi, mis võivad reisimuljeid sootuks rikkuda. Kindlustuslepingu sõlmimisel tuleks kõigepealt arvestada piirkonnaga, kuhu reisitakse ja läbi mõelda riskitegurid. Kindlasti soovitame osta tervisekindlustuse, mille puhul pakub Salva 30 000 ja 70 000 euro suurust katet. Euroopast väljapoole reisides on mõistlik valida kõrgema kattega kindlustus, sest tõsisemate juhtumite nagu pikema haiglaravi või raske trauma korral võivad kohapealsed ravikulud ületada 30 000 euro piiri. Lisaks tervisele on soovitav ära kindlustada ka kogu reisipakett, mis võimaldab kindlustuselt hüvitist nõuda ka siis, kui planeeritud reis jääb ära enda või mõne lähedase ootamatu haigestumise tõttu. Sageli hüvitame just sedalaadi kulusid väikeste lastega peredele, keda kipuvad haigused ootamatult kimbutama tõmmates kriipsu peale kogu pere reisiplaanidele. Samuti maksab kindlustus kinni kulud siis, kui reisile minnes läheb katki või satub liiklusõnnetusse auto, buss või rong, millega plaanitakse jõuda reisi alguspunkti. Hüvitame ka ärajäänud või katkenud reisi kulud mõne koduse ootamatuse – tulekahju või sissemurdmise korral.

36 APLAUS SÜGIS/TALV 2015

www.concert.ee

Nendele lahendustele on mõistlik kaaluda ka täiendavaid laiendusi. Esimeseks, just kontserdi- või teatrikülastajale oluliseks võimaluseks on ürituse ärajäämisega seotud kulude hüvitamine. Näiteks kui reisi eesmärk on kontserdi, teatrietenduse, spordivõistluse või mõne muu ürituse külastamine välisriigis, mis mõnel põhjusel tühistatakse, hüvitab kindlustus transpordi ja majutusega seotud kulud ning korraldaja poolt tagastamisele mittekuuluva pileti hinna. Oleme korduvalt Salva klientidele hüvitanud kontsertide ja teatrietendustega seotud kulutusi, kuna muutunud on ürituse ajakava või on see üldse ära jäänud. Näiteks oleme klientidele välja maksnud Londonis toimuma pidanud muusikali külastamise kulud, mis puudutasid nii majutuse kui ka lennupileteid. Samamoodi oleme hüvitanud Viini ooperietenduse ajakava muudatuse tõttu ärajäänud reisi kulud. Täiendavaid võimalusi kindlustuskaitse valikul on veelgi ning võimalusi turvaliseks reisiks palju. Muusikasõber, nagu iga teinegi reisija, peab arvestama eelkõige reisi eripära ja sihtriigiga. Seejärel tuleb muuhulgas kaaluda ka kontserdi või mõne muu külastatava sündmuse ärajäämise võimalust ning lähtuvalt sellest teha lõplik otsus kindlustuskaitse valikul. Kindlasti ei ole mõistlik reisile tormata uisapäisa ilma kindlustuseta ning lihtsalt loota, et midagi ei juhtu.

Salva Kindlustuse AS reisikindlustuse osakonna juhataja

muusikapäev

Marili Jõgi:

“Mine tea, ehk päästabki muusika maailma?” Muusikapäeva projektijuht Marili Jõgi räägib, mis muudab tänavuse Muusikapäeva eriliseks, ning sellest, et klassikaline muusika ei hammusta. tekst: BRIGITTA DAVIDJANTS fotod: MIKK KASK, TIIU SAARIST

Mis on selle Muusikapäeva erilised hetked, millele tähelepanu juhiksid? Muusikapäeva meeskonnal hullumeelsetest ideedest puudust ei tule ning üllatusi on meil tänavu mitmeid. Eks iga kontsert olegi omaette väikene muusikaline üllatus, sest kontserdielamus on siiski kordumatu ning tabab Muusikapäeval tihti ootamatult. Astume ka esimesed sammud rahvusvahelisuse suunas, sest lennutame torupillivirtuoosi Sandra Sillamaa ja tenori Oliver Kuusiku 1. oktoobril riigipiiridest väljapoole. Nimelt toimub kontsert kümme kilomeetrit tavapärasest kõrgemal, otse lennukipardal! Kes sel päeval aga lennureisi ei planeeri, võib olla mureta – programm pakub kuulamisrõõmu igale maitsele alates Eesti esipianistide tervituskontserdist Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ja klaveriorkestri etteastest Vanemuise kontserdimajas, kuni ERSO tervituseni Riigikogus ja lühikontsertideni bussides, trollides, ujulates, haiglates ja mujal. 1. oktoober toob sel aastal rohkem kui 200 tasuta kontserti. Päevale paneb punkti traditsiooniliselt 1. oktoobril toimuv muusikapreemiate tseremoonia, mis muusika-aastal toimub meie muusikakultuuri ühes tähtsaimas saalis, Estonia kontserdisaalis. Piduliku sündmuse täidab muusikaliselt Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Arvo

38 APLAUS SÜGIS/TALV 2015

Volmeri juhatamisel. Veiko Tubina lavastatud rännakut läbi muusikapreemiate ajaloo on võimalik jälgida kõigil huvilistel ETV otseülekande vahendusel.

Eesti Rahvusmeeskoor 2014. a Muusikapäeval Paide kirikus

Kuuldavasti on selle aasta Muusikapäeval hulga kontsertide kõrval ka erilised lisaprogrammid? Jah, näiteks kutsume programmi „Muusika ja teadus” raames Tallinna Tehnikaülikooli avastama just nende valdkondade ühiseid põnevaid tagamaid. Juttu tuleb nii võnkumistest, lainetest, siinustest ja koosinustest, trigonomeetriast, robotiehitusest ning heli levimisest – ja seda kõike otse loomulikult seoses muusikaga. Haridusliku momendi annab aga kindlasti ka võimalus kohtuda armastatud heliloojate Olav Ehala ja Ülo Kriguliga, kes kõnelevad Apollo kinosaalides filmimuusika loomeprotsessidest. Muusika saadab meid pea igal sammul, sel aastal on võimalik anda oma hinnang restoranide ja kohvikute taustamuusikavalikule. Muusikapäeva eesmärk on ju siiski muusika tähtsusele ja rollile meie igapäevaelus tähelepanu juhtida.

sikuid ja muusikaloojaid, keda paraku paljud ei tea. Võimalus neid tutvustada ja rahvale lähemale tuua on käimapanev jõud. Mulle meeldib julgustada inimesi kontsertidel käima ja tutvuma eri žanridega, ning Muusikapäev annab selleks oma mõnusate väikeste formaatidega suurepärase võimaluse. Inspireeriv on ka Muusikapäeva võimalusterohkus, atraktiivne lähenemine ja meeskonna tugev missioonitunne. See on üks tohutu ühine jõud, Muusikapäeva esinejate, kontserdipaikade, koostööpartnerite ja korraldajate sünergia, mis selle sündmuse teoks teeb ning muusika olulisust ja selle nimel töötamise vajalikkust teadvustab ja meeles hoiab.

Mis muudab Muusikapäeva sinu jaoks atraktiivseks ettevõtmiseks? See kõlab klišeena, kuid muusika on võimas jõud! Eestis on suurepäraseid muu-

Räägi, kuidas sattusid Muusikapäeva tiimi? Rahvusvahelist Muusikapäeva on Eestis tähistatud juba aastaid muusi-

Marili Jõgi

www.concert.ee

kapreemiate tseremooniaga, kus Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital jagavad meie silmapaistvatele kultuuritegelastele preemiaid. Kolm aastat tagasi tekkinud idee tähistada rahvusvahelist muusikapäeva suurejoonelisemalt ning teha seda praegusel kujul tundus piisavalt põhjendatud ja parajalt hullumeelne. Niisiis haarasime Kadri Lassmanni ja Paula Toomeliga härjal sarvist ja korraldasime ühe hooga lisaks 1. oktoobri tseremooniale 125 tasuta kontserti üle Eesti. Nähes pärast kaheaastast koostööd, kuidas huvi sündmuse vastu aina kasvab, oleme nüüdseks Muusikapäeva meeskonda muidugi suurendanud. Kuidas soovitaksid klassikalise muusikaga tutvust teha inimesel, kes seda varem kuulanud pole? Minge kontserdile! Võtke aeg, et kuulata, mitte ainult kuulda. Muusikapäev pakub näiteks väga head võimalust klassikalise muusikaga tutvumiseks, sest suur osa Muusikapäeva programmist kuulub just www.concert.ee

klassikale. Kontserdikavas on mitmeid rahvusvaheliselt tunnustatud tippkollektiive ja muusikuid. Kõik Muusikapäeva kontserdid toimuvad tasuta ning on keskmiselt 30 minutit pikad, seega just hea võimalus katsetamiseks! Ja kuna kontserte üle Eesti toimub 1. oktoobril mitusada, siis vähemalt ühe neist võiks ikka üles leida... Kas mulle tundub õigesti, et Muusikapäeva korraldamine nõuab parajas koguses idealismi, arvestades meie turumajanduslikku ühiskonda? Jah, üht parajat annust idealismi, teotahet ja missioonitunnet see retsept tõesti sisaldab. Tahan siiski loota, et ka siinses turuühiskonnas mahume teineteise kõrvale ilusasti ära. Pärast kolme aastat Muusikapäeva kontserdiprogrammi korraldamist on rõõm tunda, et Muusikapäev hakkab meie kultuurielus oma kohta leidma ning sellest hakkab kujunema omaette märk. Ja siiski – Muusikapäev on ju heatahte projekt, ühiskonnale andmise päev.

Ideaalis kasvatab Muusikapäev ühiskonna huvi ja teadlikkust muusikakultuuri suhtes, nii individuaalselt kui grupitasandil. Kuna Muusikapäevas on ühendatud sotsiaalsed, majanduslikud ja tervisepoliitika aspektid, koondab see nõnda erinevaid kogukondi ning juhib meid intelligentsema, tolerantsema ja oskuslikuma ühiskonna poole. Mine tea, ehk päästabki muusika maailma. Vaata lisa: www.muusikapäev.ee

Rahvusvahelise Muusikapäeva galakontsert • N 1. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal • Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Arvo Volmer • Lavastaja Veiko Tubin

SÜGIS/TALV 2015 APLAUS

seltskond

Popkooripidu Hiina külaliskooridega 27. juunil osalesid kaks hiina koori – Baodingi ülikooli segakoor ja Hainani pedagoogikaülikooli segakoor – 2015. aasta suve suurimal muusikasündmusel Lõuna-Eestis: IV Popkooripeol. Lisaks umbes viiele tuhandele eesti koorilauljale olid laval Estonian Dream Big Band ning armastatud Eesti vokalistid. Väga meeleolukat kontserti ilmestas hiinakeelne Wang Taili laul (seade Siim Aimla) 小蘋果 („Õunake“), kus solistidena astusid üles Chen Jie, Yin Yixuan, Zheng Shuang ja Su Meiyue, dirigent Veronika Portsmuth. Loomulikult laulsid hiina koorid ka eestikeelseid laule („Tiigrikutsu“, „Kuula“, „Ulila“). Lisaks eestikeelsetele meediaväljaannetele jõudis info popkooripeost ka miljonite hiinlasteni telekanali CCTV News China kaudu. Koostööprojekt oli osa programmist " Hiina muusika aasta Eestis". Chen Jie, Yin Yixuan, Zheng Shuang, Su Meiyue Birgit Anne Veski

Hainani pedagoogikaülikooli segakoor

Veronika Portsmuth, Ivo Linna, Tanja Mihhailova

Ott Lepland

APLAUS SÜGIS/TALV 2015

www.concert.ee

Liisi Koikson

muusikaeksport

Estonia klaverid Hiinas: messil ja kontserdilavadel Klaveriorkester esineb Shanghais Estonia klaveritel. Selline võimalus avanes, kuna Estonia Klaverivabrik osaleb esmakordselt Shanghai messil Music China 2015 (14.-17. oktoober). Music China on Aasia suurim muusikainstrumentide mess, mis toimub partnerluses Frankfurdi Musikmesse’ga. Eelmisel aastal oli messi külastajate arv üle 70 000 kokku 86 riigist, esindatud oli 1775 erinevat brändi ja tarnijat kõikjalt maailmast. Klaverivabriku osalust messil on ette valmistanud koostöölepe Hong Kongis registreeritud maaletoomisfirmaga Estonia Piano China, Estonia kaubamärkide registreerimine Hiinas, www.estoniapiano.com hiina keelde tõlkimine ja Eesti klaverimeistrite poolt käsitsi valmistatud tiibklaverite saatmine Hiinasse kahes konteineris. Messiplatsil on välja pandud neli Estonia klaverimudelit - 168, 190, 210 ja 274 (numbrid on mudelite pikkused sentimeetrites) ja 8 klaveritooli, niisiis esinemislava Klaveriorkestri täiskoosseisu demonstratsioonesinemisteks messi tuhandetele külastajatele. Eritellimusel on tehtud kontsertklaveri 274 klaviatuur, mille valged klahvikatted on mammutiluust. See eriti kallis klaviatuur sai tellitud peamiselt oreliklaviatuure valmistavast firmast Laukhuff Saksamaal. Teiste mudelite klaviatuurid on tehtud kas Estonia Klaverivabrikus või Steinway firmale kuuluvas firmas Kluge. Pärast messi lõppemist annab Estonia Piano China väljapaneku klaverid. Klaveriorkestri käsutusse ansambli kontsertidel Shanghais. Esimene Estonia klaver jõudis Hiinasse aasta tagasi, selle ostis 7-tärni luksushotell Dalianis. Sel kevadel sai ka Eesti suursaatkond Pekingis endale uhiuue Estonia 210 tiibklaveri. Eesti Suursaadik Toomas Lukk uue Estonia klaveriga saatkonnas, Pekingis

Klaveriorkestri ja Estonia Klaverivabriku koostööprojekti Hiinas toetavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Majandusministeerium. Indrek Laul Klaveriorkester Shanghai festivali veebi avalehel

Eesti muusikute uus sügisvisiit Hiina Eelmisel sügisel leidis Eesti Kontserdi eestvedamisel aset eesti muusika ekspordi suurprojekt – osalemine Balti Muusika Festivalil Hiinas. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, käsikellade ansambel Arsis, tšellokvartett C-JAM ja soolopianist Rein Rannap esinesid kokku 20 kontserdiga kuues Hiina suurlinnas. Sel sügisel korraldab Eesti Kontsert uue ulatusliku Eesti muusikute visiidi Hiina. Eesti Rahvusmeeskoor esineb koos Shanghai sümfooniaorkestri, Lübecki kooriakadeemia, kohalike kooride ja rahvusvaheliste solistidega 22. oktoobril Shanghai sümfooniaorkestri suurejoonelises uues kontserdimajas, ja 24. oktoobril Pekingis Poly teatris. Kavas Arnold Schönbergi oratoorium “Gurre-Lieder“, dirigendiks Peter Ruzicka. 23. oktoobril annab RAM Mikk Üleoja juhatusel a cappella kontserdi Pekingis Orange Stage’is, dirigent Mikk Üleoja. Estonian Dream Big Band osaleb 14.-17. oktoobril Pekingi jazzfestivalil ning JZ Festival’il Shanghais kokku kolme kontserdiga. Shanghais esinetakse ka festivali avatseremoonial. Vokaalsolistidena on laval Sofia Rubina ja Coco Zhao. Zhao on silmapaistev Hiina džässlaulja, kes on võitnud suure tunnustuse esinemisega televisiooniprogrammis „The Voice of China“ ning on esinenud ka Euroopa džässilavadel. Klaveriorkester koosseisus Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Piret Habak, Reet Kopvillem-Ruubel, Nata-Ly Sakkos, Toivo Peäske, Piret Väinmaa ja Lauri Väinmaa osalevad kontsertidega rahvusvahelisel festivalil China Shanghai International Performing Arts Festival, 18. oktoobril festivali vabaõhulaval ning 19. oktoobril Shanghai kontserdisaalis. Ansambel külastab samuti Shanghai Ülikooli, tutvustades tudengitele loeng-kontserdiga eesti muusikat, ning annab näidiskontserte Estonia klaveritel messil Music China 2015. Hiina kontserdilavadel esinetakse nime all Estonian Piano Orchestra. Kollektiivide kontserdireise toetab Kultuuriministeeriumi programm “Eesti kultuur maailmas”. Svea Ideon-Marks

Estonian Dream Big Band

APLAUS SÜGIS/TALV 2015

www.concert.ee

SÜGIS/TALV 2015 APLAUS

muusikaeksport

Rahvusmeeskoor

Kanadas

Norman Illis Reintamm

Alates 17. maist kuni 1. juunini oli Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) tuuril Kanadas, külastades mitmeid linnu Ontario provintsi lõunaosas. Koor peatus Tartu Kolledžis Torontos ning andis kontserte Ottawas, Peterborough’s, Torontos, Hamiltonis, Exeteris ja Guelphis. Kõik kontserdid olid välja müüdud ja lõppesid väljateenitult tormiliste kiiduavaldustega. Tuuri korraldasid Choirs Ontario ja Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas Norman-Illis Reintamme juhtimisel.

Roman Toi ja Mikk Üleoja kontsert Torontos

tekst: NORMAN-ILLIS REINTAMM fotod: PEETER PÕLDRE, ANU HUNTSAAR, JAAN KRIVEL

kontsert Ottawas

irigent Mikk Üleoja juhatusel esitasid koorilauljad suurepäraselt ülesehitatud kava, mis oli kombinatsioon uuest ja vanast ning keskendus peamiselt Veljo Tormise loomingule.

APLAUS SÜGIS/TALV 2015

Tuuril oli ka hariduslik eesmärk: RAM korraldas meeskooride töötubasid Ottawas ja Peterborough’s. Töötubades osalejad kutsuti mitmel kontserdil esinema koos Eesti Rahvusmeeskooriga, mis andis osalejatele võimaluse rakendada õpitut praktikas.

Heliloojate töötubades oli noortel heliloojatel võimalus töötada koos Eesti Rahvusmeeskooriga. Lisaks paluti noorel Kanada heliloojal Sarah Burnellil luua RAMile ühe Kanada laulu seade, mis esitati Ottawa kontserdil. Olulisemaid sündmusi, mida ei tohi www.concert.ee

kindlasti jätta mainimata, oli RAMi Toronto Ehatare külastus. Ehatare vanadekodus elavad paljud vanemad LõunaOntario eestlased, sealhulgas ka maestro Roman Toi, kelle auks korraldati eriline sünnipäevakontsert, mis kulmineerus elutöö auhinna üleandmisega Eesti suursaawww.concert.ee

diku Gita Kalmeti poolt. Tuuri pressikajastus oli ulatuslik ning esinemisi näidati nii riigitelevisioonis kui paljudes ida- ja lääneranniku telekanalites. Kohalik raadio-, televisiooni- ja trükimeediakajastus oli samuti suurepärane. Sel moel jõudis info koori külastusest

kanadalasteni, millest andsid tunnistust välja müüdud kontserdid. Loodetavasti külastab Eesti Rahvusmeeskoor Kanadat peagi uuesti ning rahvusvaheliselt tunnustatud “Eesti suursaadik” jõuab ka teistesse Kanada paikadesse. SÜGIS/TALV 2015 APLAUS

suve suursündmus Saaremaa Ooperipäevad kogusid rekordilised, üle 13 000 külastaja. Järgmise aasta festivalipiletitest on ligi neljandik juba müüdud!

Rossini. Sevilla habemeajaja

hetk enne Gala algust

Saaremaa

Ooperipäevad 2015

operipäevad pole enam ammu ainult õhtustest etendustest koosnevad, vaid tervet päeva täitev sündmuste rida, alates keskpäevastest Ooperikohviku avalikest raadiosaadetest Arensburgi hotelli õuel, arvukatest kammerkontsertidest kuni jätkupidudeni kesköösalongis Opera Royal, mis tänavu erakordselt populaarseks osutusid. Tänavuste ooperipäevade peakülaliseks oli võrratu Teatro di Milano ooperi sünnimaalt, Itaaliast, mis oli teadaolevalt üleüldse esmakordne Itaalia ooperiteatri külaskäik Eestisse. Kõik suure saali etendused Verdi "Rigoletto”, Puccini "Madame Butterfly”, Rossini "Sevilla habemeaja” ja Ooperigala olid juba enne ooperipäevade algust välja müüdud. Saaremaa ooperipäevad 2016 tulevad

APLAUS SÜGIS/TALV 2015

tublisti pikemad ja festivali sisse mahub koguni kaks nädalavahetust. Järgmise aasta peakülaliseks on üks tegusamaid Poola muusikateatreid, Wrocławi ooperiteater, mis on portaali Operabase andmetel muusikateatrite seas avalike etenduste arvu poolest Poolas esikohal ning maailmas kuueteistkümnendal kohal. Keskmiselt on teatrihooajal kavas 45 erinevat ooperi ja balletilavastust, 200 avalikku etendust; 96% se saalitäituvuse juures mängitakse 150 000 inimesele. Saaremaale tuuakse järgmisel aastal kaasa kolm suurlavastust: Georges Bizet’ „Pärlipüüdjad”, Giuseppe Verdi “Othello”ning Poola algupärand Karol Szymanowski “Kuningas Roger” . Lisaks ooperitele on poolakate õlul traditsiooniliselt ka suur Ooperigala, mis järgmisel aastal saab olema suur lavastatud ja kostümeeritud vaatemäng.

2016 aasta Ooperipäevi ilmestavad kaks Eesti heliloojate uute ooperite maailmaesiettekannet. Rein Rannap, kelle koostööpartneriteks Andrus Kivirähk ja Wimberg kirjutab maailma esimese action-opera pealkirjaga „Nurjatu saar“. Ülo Kriguli ja Kristiina Ehini ooper räägib armastusest ja arhitektuurist, pealkirjaks “Luigeluulinn” Teos pälvis hiljuti maineka Monaco Prints Pierre’i Fondi muusikapreemia. Traditsiooniliselt olid ooperipäevade toimumise ajal müügil järgmise aasta piletid, mida tänavu osteti eriti innukalt. Müüdud üle 3000 pileti on ligikaudu veerand üldse järgmiseks aastaks müügile tulevatest pääsmetest. Uuesti tulevad 2016 aasta piletid müügile veebruaris, mil toimub Saaremaa ooperipäevade traditsiooniline esitlus Kuressaares. www.concert.ee

Maris ja Enn Kunila

Taavi Rõivas ja Imre Sooäär

Siim Kallas Estonian Dream Big Band

Erin Klas ja Eri Klas

www.concert.ee

Paavo Nõgene ja Aivar Mäe

Gala dirigendid Mihhail Gerts ja Gianmario Cavallaro

SÜGIS/TALV 2015 APLAUS

Keskmine kütusekulu 6,9 - 11,9 l / 100 km, CO2-emissioon 180 - 278 g / km.

Mercedes-Benz GLE Coupé. Teistsugune luksusmaastur. Mercedes-Benz GLE Coupé on teistsugune kui tavapärane luksusmaastur: sportlik, stiilne ja vajadusel maastikusuutlik. See auto ühendab omavahel Mercedes-Benzi maasturite ja kupeede parimad omadused.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee