Eesti Kontserdi ajakiri Aplaus / sügis 2018 by Eesti Kontsert

APLAUS

, s r e g n i S s g n i K The Eesti Kontserdi muusikaajakiri nr 23 s체gis 2018

Leelo Tungal p채채stab p천lvkondi

Vanemuise kontserdimaja 20

Uued kontserdisarjad

juhtkiri

ILUSAT HOOAEGA SOOVIDES

Keskmine kütusekulu 5,6–8,9 l/100 km ja CO2-emissioon 148–203 g/km

Ahvatlev afäär. Uus Mercedes-Benz CLS. Mõnikord piisab vaid ühest saatuslikust pilgust, et igavese lummuse kütkeisse jääda. Enesekindel disain. Ikooniline selgus. Köitev intelligents. Uus Mercedes-Benz CLS hoiab Sind kaasaegse maailmaga ühenduses, täiendab Sinu juhiomadusi võimekaimate abisüsteemidega ning hellitab. Hellitab Su lõplikult ära. Mugavusfunktsioonidega, mis vastavad Sinu meeleolule. Materjalidega, mis vastavad Su puudutusele. Häälega, mis räägib Sulle oma ürgsest jõust. Uus Mercedes-Benz CLS on tulnud, et võtta koht Sinu elus.

eie 100aastases Eestis on suur kontserdiorganisatsioon eksisteerinud tervelt 77 aastat. Kas tõesti saab matsirahvas, nagu meid vahel püütakse defineerida, uhkustada sellise saavutusega? Aga tõsi ta on! Võimas ja veel kord... võimas! Lisame leili juurde! Äsja lahkusid Saaremaalt rahulolevatena, vaimustatud meie looduse ilust ja inimestest Shanghai Ooperiteater ning Ungari Riigiooper. Vähe sellest! Septembris avame hooaja Berliini Kontzerthausi Sümfooniaorkestriga, kes on pärit just sealtsamast kuldsest Berliini saalist, kus 2018. aasta kevadel kõlas meie esituses Arvo Pärdi „Aadama passioon“. Siis veel! Vanahärra Legrande lubas talve poole Tallinnast läbi astuda... ning Jeruusalemma Filharmoonikud nägid lõpuks tõelist valgust ja ootavad, pillikastid käes, millal tuleb kapellmeister Mustonen ja viib nad 2019. aasta kevadel Eestisse. Meie klaveriorkester jõuab peagi Brasiiliasse ning Eesti Rahvusmeeskoor hõivab septembris peaaegu terve Jaapani. 100aastases kaunis Eestis aga jätkuvad klassikaliselt kaunid hetked kogu hooaja vältel. Näed siis, mis tempe teeb rahva omanduses olev Eesti Kontsert. Ja kui ongi matsirahvas, siis tegus ja tasemel, rõõmus ja kõigele avatud – mitte ainult Tallinnas, Pärnus, Tartus, Jõhvis ja Peterburis, vaid igas maakonnas ning maailmajaos. Hoidke meie lähedale ja maailm kõlab teile kõigile.

Jüri Leiten

Eesti Kontserdi juhatuse liige Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee

ESTONIA KONTSERDISAAL Estonia pst 4, 10148 Tallinn telefon 614 7771 e-post info@concert.ee VANEMUISE KONTSERDIMAJA Vanemuise 6, 51003 Tartu telefon 737 7533 e-post vkm@concert.ee PÄRNU KONTSERDIMAJA Aida 4, 80011 Pärnu telefon 445 5810 e-post parnu@concert.ee JÕHVI KONTSERDIMAJA Pargi 40, 41537 Jõhvi telefon 334 2003 e-post johvi@concert.ee PETERBURI JAANI KIRIK Dekabristide 54a, Peterburi telefon +781 2710 8446 e-post jaanikirik@concert.ee

AINULT HEAD VALIKUD

Eesti Kontserdi ajakiri www.concert.ee/ajakiri-aplaus Väljaandja Eesti Kontsert aplaus@concert.ee Toimetaja Silver Kuusik Trükikoda Ecoprint

Esikaanel The King´s Singers Foto © ??????????????????

SISUKORD 6

Hooaja uued sarjad

Vanemuise kontserdimaja 20

Maailmaklassi tähed kontserdisaalis

Saaremaa ooperipäevad 2019

The King’s Singers: poolsada aastat kokkukõla

Kristjan Port: mis ajas me oleme?

28 Maailma erilisim muusikapäev 32

Leelo Tungal päästab põlvkondi

40 Bob Mintzeri kontsert vaimustas publikut 42

Suvefestivalid pildis

46 Klaver läbi aastasadade 49 Hooajakava 70 Karl Vilhelm Valter: et ennast väljendada, on vaja end esmalt leida eestikontsert.ee

uued sarjad

UUE HOOAJA UUED SARJAD Sügishooajal rõõmustab Eesti Kontsert publikut mitmete uute kontserdisarjadega, mis pakuvad rännakuid kaugetesse aegadesse, paitavad kõrva kaunite romanssidega, seovad üheks muusika ja tehnoloogia tippsaavutused ning pakuvad põnevat elamust alateadvuse ja muusika ühendamisel. Tekst: SILVER KUUSIK I Fotod: ARHIIV

romansikontserdile poeesianüansi. Publiku ette jõuab meeldejääv sümbioos muusikast ja luulest kogu selle rikkuses ja ilus. Sarja järgmised kaks kontserti jõuavad Maarjamäe lossis publiku ette kevadhooajal: 2. märtsil esinevad Tamar Nugis Vanemuise teatrist, klaveril Ilana Lode, poeesiat loeb Kärt Tammjärv. Kõlab Rahmaninovi, Medtneri ja Tšaikovski muusika ning Ahmatova, Jessenini ja Puškini luule. Sarja lõpetab 6. aprillil Ukraina juurtega bass Pavlo Balakin koos pianist Sten Lassmanniga. Esitatakse Tšaikovski, Rubinsteini, Glinka ja Sviridovi loomingut. Kontserdisari valmib koostöös Eesti Ajaloomuuseumiga.

„VENE SALONG“ Sügishooajal avab äsja renoveeritud Maarjamäe lossis uksed romantiline vene salong, kus põimitakse kokku sõna- ja helikunst, luues atmosfääri, mis pakub elamusi nii silmale kui ka kõrvale. Vene romanss on sümbioos vene heliloomingust ning luulest. Publikuni jõuab muusika ja poeesia imeline sulam, milles kehastub ehtne vene hing – see kaebleb ja kahetseb, juubeldab ja kannatab, valutab maailma pärast südant ja naudib põhjani oma hingevalu. Ometi ei mõju muusika ülepaisutatult ega ebausutavalt, vastupidi, see on erakordselt siiras ja sugestiivne. Kontserdisarja avaõhtul, 15. septembril kell 17 esitavad Priit Volmer, René Soom ja Jaanika Rand-Sirp Sviridovi, Tšaikovski, Dargomõžski,

APLAUS I SÜGIS 2018

Rahmaninovi laule, aga ka vene rahvamuusikat. Seda kontserti on igati sobilik nimetada muusikaliseks etenduseks oma ajastu salongi võtmes, rahvusooperi suurepärased solistid Priit Volmer ja René Soom on igati veenvad ja nauditavad laval ka näitlejatena. Sarja „Vene salong“ teine kontsert toimub Maarjamäe lossis 1. detsembril ning siis esitab romansse tenor Vjatšeslav Reznitšenko, luulet loeb Jaak Jõekallas ning klaveril musitseerib Riina Pikani. Kõlavad Rahmaninovi, Tšaikovski, Fomini, Prozorovski, Vertinski romansid ning Puškini ja Severjanini luule. Vjatšeslav Reznistšenko on kõrgelt hinnatud rahvusvaheliste konkursside laureaat, keda on esile tõstetud just vene romansside tundeküllase esitajana. Jaak Jõekallas lisab aga võimeka näitleja ning lauljana

„EESTI AJASTUD“ Eesti sajanda sünnipäeva puhul jõuab sügishooajal kuulajate ette kontserdisari „Eesti ajastud“, mis käsitleb olulisi perioode meie maa ajaloos ning muusikat, mis on kodumaal kõlanud. Eesti Ajaloomuuseum juhib igal kontserdil tähelepanu mõnele tutvustatava perioodi iseloomulikule esemele. Sõnalise sissejuhatuse kultuuri- ja muusikaruumi teeb igal kontserdil ajaloolane Jaak Juske. Uus kontserdisari võtab esimesena luubi alla Rootsi aja. 20. septembri õhtul kell 19 esineb Tallinnas Suurgildi hoones ansambel Triskele, kes tutvustab rootsi ja rannarootsi muusikat, mille mõjud meie rahvamuusikas, eriti Lääne-Eestis ja saartel, on laialt levinud. Ansambel on 20 tegut-

semisaasta jooksul töötanud läbi erinevate maade ja rahvaste muusikatraditsioonid, loonud oma unikaalse kõlapildi ning muljetavaldava pillikogu. Lisaks rahvapärasele laulmisviisile kõlavad eesti rahvapillid nagu kandled, mandoola, torupill, parmupill, aga ka Euroopa keskaja instrumendid nagu lauto, flöödid, fiidel, rebekk ja erinevad trummid. Sarja teine kontsert jõuab publiku ette 22. novembril, kui Suurgildi hoones esineb hansa-aja muusikaga ansambel Rondellus. Kavas on muusika, mis kõlas hansaliidu aegadel nii Tallinna kaupmeeste gildides kui ka tänavatel. Nii nagu kaupmehed rändasid ühest maailma otsast teise, nii oli parim muusika renessansiaegses Euroopas rahvusvaheline. Kuigi tolle aja inimesel ei olnud kasutada meiega võrreldavaid transpordi- ja kommunikatsioonivahendeid, levisid kõige tuntumad laulud üle merede, maade ja riigipiiride. Nii võib mõnest populaarsest meloodiast leida versioone kümnetes erinevates väljaannetes ja käsikirjades üle terve Euroopa. Sageli inspireerisid need viisid heliloojaid omi seadeid looma, nii on meloodia algset autorit mõnikord lausa võimatu kindlaks teha. Kevadhooajal saavad kuulajad sarjas „Eesti ajastud“ osa venestusperioodi muusikast, 21. veebruaril esinevad armastatud laulja Iris Oja ning temaga tihedat loomingulist koostööd tegev kitarrist Kirill Ogorodnikov ning 2. mail pakume kuulata ärkamisaegset koorimuusikat noore kammerkoori Encore esituses Karin Kuulpaki juhendamisel. Kontserdisari valmib koostöös Eesti Ajaloomuuseumiga.

eestikontsert.ee

uued sarjad „MÄNGUD ALATEADVUSEGA“ Kontserdisari „Mängud alateadvusega“ ühendab muusika psühholoogia ja ajuteadusega. Eesti inimene huvitub enesearengust ja vaimsest tervisest ning hakkamasaamisest elus ning nüüd seotakse psühholoogia muusikaga. Uues sarjas on muusika ja sõnumi vastuvõtuks loodud head tingimused, kus kõik segav on viidud miinimumini. Sarja esimene osa kannab pealkirja „Muusika ja aju“ ning jõuab publiku ette 24. oktoobril kell 19 Vaba Lava saalis, kus ajuteadlane Jaan Aru räägib huvitavaid ja naljakaid lugusid sellest, kuidas meie aju toimib. Toredaid näiteid ja võrdlusi jagub nii tuntud inimeste kui ka laste ja loomade kohta. Aru viib kohapeal publikuga läbi ka eksperimente. Muusikat teevad Silvia Ilves tšellol ja hollandi viiuldaja ning uue festivalisuuna edukas korraldaja Anastasia de Haan. Muusikast ja lugudest on moodustatud sisulised paarid, mida ilmestab visuaal. See on omamoodi sissejuhatus järgnevatele kontsertidele, mis toimuvad koostöös Muusikateraapia Keskusega.

uued sarjad Hooaja jooksul on tulemas kuus kontserti, mille muusika paneb jooksma elavad kujutluspildid: „Skrjabin – värvid ja ekstaas“, „Bach ja marimba – meditatsioon“, „Chopin ja Liszt – romantism ja tunded“, „Beethoven – revolutsioon ja dramatism“, „Kodumaastikud“, „Helirännakud ruumis – džäss-vokaal-improvisatsioon“. Esinejateks on valitud need, kes kõige eredamalt seda muusikat teevad. Kontserdid toimuvad Vabal Laval. Igale kontserdile teeb sissejuhatuse muusikaterapeut Alice Pehk, kes viib kuulajad muuhulgas vastuvõtlikumasse, teadvust avardavasse seisundisse, mis võimaldab paremini iseendasse vaadata, ulatudes teadvuse sügavamate kihtideni, kuhu argirütmis ei pruugi küündida, ja võimaldades seeläbi tuua esile informatsiooni, milleni inimene seni ei ole ulatunud. Kontsert kulgeb süvenemises, ilma aplausita. Pärast kava kuulamist saab osaleda arutelul muusikaterapeudi ja esinejatega. Kontserdisari valmib koostöös Muusikateraapia Keskusega. „TEHNOLOOGIA“ Kontserdisari „Tehnoloogia“ toob publiku ette kaksikpaketi: uusimad tehnoloogilised lahendused ja nendega koos loodud või haakuv muusika. Sarja autor on Heili Vaus-Tamm, kes saab vaevalt hakkama nutitelefoni kasutamisega, aga tal on idee ja ta on sarjaga liitnud tõelised spetsialistid. Sarja välismaine nõustaja on Kathleen Cohen Los Angelesist. Eestist on head nõu andnud tehnoloogiagurud Sten Saluveer ja Sten Tamkivi. Sarja avapäeval, 8. novembril, on Estonia kontserdisaalis avatud tehnoloogianäitus, mis toob publiku ette Eestis tegutsevate tehnoloogiafirmade põnevad tooted. Näitusel on mitu alajaotust: teadus, mängud, muusika, õpe. Kõiki eksponaate saab ise proovida ja nendega midagi kohapeal ka valmis teha (nt 3D printimine, mõtte abil roboti juhtimine, virtuaalreaalsusprillide uute võimaluste katsetamine jpm). Koolidel võimaldame eelregistreerimisega tulla ka klasside kaupa. Fuajees liugleb ringi ja tervitab rahvast Hansabi robot, kes hakkab mängima halastajaõde ja laulma elektroonilises ooperis. Audiokinetica esitleb aga trummi, mida mängib tehisintellekt. Näitus on kõigile tasuta. Kuna selle sarja kontserdid on loomult väga erinevad, toimuvad need erinevates Tallinna saalides: Erinevate Tubade Klubis, Telliskivi keskuse Mustas saalis, Kultuurikatlas, Estonia kontserdisaalis. Sarja avab 8. novembril kell 18 Estonia kontserdisaalis kontsert „Vaata enda ümber, vaata enda sisse“, kus musitseerib ansambel U: ning elamust pakub virtuaalreaalsus. Eesti heliloojad Tatjana Kozlova-Johannes, Märt-Matis Lill ja Liisa Hirsh kirjutavad ansamblile U: kohaspetsiifilised teosed, mis on inspireeritud valitud kohtadest Eesti looduses. Need kohad filmitakse 360 kraadi kaamerate abil ning materjalist sünnib koos

APLAUS I SÜGIS 2018

muusikaga hoolikalt kujundatud terviklik kunstiteos. Publik saab kontserdil kasutada VR-peaseadmeid, mille abil on kuulajatel võimalik viibida looduses, kaugel kontserdisaalist – vaadata ringi, vaadelda detaile, süveneda valguse vahetusele ning kohtade meeleoludele. Samas mängivad U: muusikud kontserdisaalis kohapeal

ning kuulajaid ümbritsevad ka eelsalvestatud või elektrooniliselt kujundatud helid. Tulemus on mitte pelgalt põnev eksperiment, vaid sügav, sissepoole suunduv ja kunstiliselt tugev personaalne kogemus. Sarja järgmised kontserdid on publiku ees kevadhooajal. »

Muusika Sinu autole! www.jazzpesulad.ee

Vanemuise kontserdimaja 20

VANEMUISE KONTSERDIMAJA SAAB NOVEMBRIS JUBA 20AASTASEKS!

novembril 1998 kell 19 algas Ferenc Liszti sümfoonilise prelüüdiga uus epohh tartlasele – valmis sai põhjalikult renoveeritud kontserdisaal, milles hakkas tegutsema maja haldav ning kontserte toimetav meeskond. Ühtlasi oli see Eesti Kontserdi esimene saatkond, kes alustas aastaringse kontserdielu kujundamisega väljaspool Tallinna. Nüüd võime uhked olla toona ellu kutsutud uue organisatsiooni, Vanemuise kontserdimaja vajalikkuses. Kahe aastakümne vältel oleme pakkunud maja paljudele konverentsidele ja kongressidele, rääkimata väikesemahuliste seminaride korraldamisest. Kontserdimaja lavalaudadel on tsirkuseetenduste numbrites tantsinud koerad, kassid, mitmel korral tatsanud ka karud. Praegu, tuleb tunnistada, ei ole enam mesikäpad turvakaalutlustel esinema lubatud. Seevastu eriilmelised kontserdid, nagu koolide aastapäevagalad, sümfooniaorkestrite kontserdid, akustilised kammermuusikaprojektid, helivõimendatud džäss- ja folkmuusikaõhtud, kõrvulukustavad ning eksklusiivsed rokkbändide etteasted on olnud aga valdavad žanrid majas, mil nimeks Vanemuise kontserdimaja. Kontserdimaja tegevuste alla saab lahterdada lisaks statsionaarile veel paljude Tartus toimunud suurürituste korraldamise ja kaaskorraldamise. APLAUS I SÜGIS 2018

Enamik neist on leidnud aset Tartu laululaval, seotuna laulu- ja tantsupidudega. Kahekümne aasta jooksul on külastanud Vanemuise kontserdimaja kaks miljonit inimest, seda ühtekokku 3900 üritusel, millest Eesti Kontserdi ja Vanemuise kontserdimaja produtseeritud on ligi 1500 avalikku kontserti 25 000 muusikuga. Vanemuise kontserdimaja kõige esimene akord enne kontserdimaja hoone valmimist oli Tartu raekoja platsil maailmakuulsa soprani Montserrat Caballé kontserdi korraldamine juunis 1998.

Ühtlasi oli see ka n-ö proovitöö Eesti Kontserdilt vastloodud Vanemuise kontserdimaja väikesele kollektiivile. Kontsert õnnestus ja vaatamata korralikule äikesevihmale jäi publik, keda oli ligi 6000, oma kohtadele ning nautis õhtut täiel rinnal. Aasta hiljem helises Tartus sama kaliibriga hispaania tenor José Carreras, aga seda juba Tartu lauluväljakul „täis majale“. Lehitsedes muusikasündmusi viimasel 20 aastal, meenutame uhkuse ja tänutundega kõiki neid tippkollektiive ja muusikuid, kes on pakkunud Tartu publikule meeldejäävaid elamusi: Tšehhi Filharmoonikud, Utrechti SO (sümfooniaorkester) Hollandist, Bochumeri SO Saksamaalt, Peterburi SO, Bremeni Filharmoonikud Saksamaalt, Leedu kammerorkester, Berliini RSO, Kremerata Baltika, Pihkva SO, Novosibirski SO, Tšaikovski Suur SO Moskvast, Iisrael Camerata, Moskva Novaja Opera SO, Uppsala kammerorkester Rootsist, SWR SO Saksamaalt, Frankurdi SO, Tampere SO Soomest,

Moskva Kammerorkester, Norra Kammerorkester, Jaapani Filharmoonikud, BBC Šoti SO, Korea Kammerorkester jpm. Usun, et ilma Eesti Kontserdi abita poleks Tartus laulnud ega mänginud sellised nimed nagu Chanticleer USAst, Cosmos Lätist, Swingle Singers Prantsusmaalt, Timo Korhonen Soomest, The King’s Singers Inglismaalt, Descendance Austraaliast, Kimmo Pohjonen Soomest, The Real Group Rootsist, Man Sound Ukrainast, Cameron Carpenter USAst, Viini Poistekoor Austriast, Freddy Cole ja Lonnie Smith USAst jpt. Nimetamata ei saa jätta ka koolikontserte, mida on toimunud üle Eesti 2500 ja mis on Eesti Kontserdi juhi Jüri Leiteni sõnul Vanemuise kontserdimaja edulugu. Aastate jooksul on viljaka töö tulemusena tekkinud üle-eestiline muusikaõpetajate ja huvijuhtide võrgustik, kellega koostöö sujub laitmatult. Kavad, mida koolidele pakume, on kaasahaaravad, õpetlikud ja värsked, esitatud valdavalt noorte muusikute-talentide poolt. eestikontsert.ee

Vanemuise kontserdimaja 20

Kakskümmend aastat on organisatsioonile väga pikk aeg. Sellesse mahub tohutul hulgal sündmusi erinevatel aegadel, sealhulgas „masu“ ajal halvenenud finantsiline olukord eeskätt kontserdipileti käibemaksu 15% tõusuga, mis ka erakorraldajate hulgas korrektuure tegi. Raske oli, kuid Vanemuise kontserdimaja elas need aastad üle. Vanemuise kontserdimaja, nagu paljud kultuurikorraldusega tegelevad asutused, saab jätkusuutlikult eksisteerida ainult lisatoetuse abil, kuna piletitulu selles valdkonnas ei suuda katta toimimiseks vajalikke kulusid. Tänusõnad Eesti riigile, kelle kultuuriline regionaalpoliitika on olnud Vanemuise kontserdimajale kõik see aeg toetav ja tunnustav. Eriline tänu Tartu linnale ja linnapeadele Andrus Ansipile, Laine Randjärvele, Urmas Kruusele ja Urmas Klaasile, kes ka kõige keerulisematel aegadel on toetanud moraalselt kontserdimaja arengut ning leidnud võimalusi stabiilse rahalise toe abil pakkuda rõõmu nii suurele hulgale publikule. Sügav kummardus ka kõikidele sponsoritele ja koostööpartneritele viljakate aastate ja õnnestunud sündmuste kordamineku eest. Siinkohal jõuan tuntud ütluseni „kaadrid otsustavad kõik“. See 80 aasta tagune mõttevälgatus sobib endiselt ka tänasesse päeva ning kehtib suurepäraselt Vanemuise kontserdimaja meeskonna kohta, sest kaader on meil tugev ning staažikas. Laiapõhjalise tegevuse juures peavad ühise eesmärgi täitmise nimel vastutama kõik meeskonnaliikmed musketärlikult – üks kõigi, kõik ühe eest. „Mõisa köie lohistamine“ ei tule kõne alla, sest maja erinevates osakondades töötab reeglina üks inimene, APLAUS I SÜGIS 2018

nimetagem teda kas või osakonnajuhatajaks. Tahan tänada Vanemuise kontserdimaja töötajad, kellest enamik igapäevaselt pildile ei pääse, kuid kelle panus tööprotsessis on möödapääsmatu ja vajalik: koolikontsertide produtsent Ülle Lehtmäe, müügijuht Piret Villmann, sekretär-toimetaja Merili Sõber, praegu lapsehoolduspuhkusel olev sekretär-toimetaja Marje Metsis, peaadministraator Tuuli Seim, administraator Astrid Vakker, vanempiletikassapidaja Tiina Sõrmus, piletikassapidaja Aile Aadla, helimeister Mait Karm, valgusmeister/ lavameister Allan Urvet, valgusmeister/lavameister Remi Terras, vanemlavameister Rauno Kruus, lavameister/autojuht Alo Õun, puhastusteenistuja Anne Opmann, puhastusteenistuja Jelena Bronzova, puhastusteenistuja Monika Levkin. Ja loomulikult meie 20 suurepärast klienditeenindajat publikusektoris, kellest enamik õpivad Tartu kõrgkoolides. Vanemuise kontserdimaja läheb vastu algavale 21. kontserdihooajale suurte ootuste, rõõmu ja teotahtega, lootes suurepäraseid muusikaelamusi pakkuda teile, kallis publik, kelleta meid olemas ei oleks! 8. novembril kell 19 tähistab Vanemuise kontserdimaja oma 20. sünnipäeva Leonard Bernsteini koomilise opereti „Candide“ kontsertettekandega, mis on selle teose esmaettekanne Eestis. Olete oodatud! »

Teie Kulvo Tamra

Vanemuise kontserdimaja juht

sügise tähed

pilk peale

Sügis toob kontserdisaali maailmaklassi tähed iga kontserdi sündmuseks. Eesti publik saab The King’s Singersi kontserdist osa 23. oktoobril kell 19 Tartus Vanemuise kontserdimajas, 24. oktoobril kell 19 Pärnu kontserdimajas ning 25. oktoobril kell 19 Tallinnas Estonia kontserdisaalis.

esti Kontserdi sügishooaeg toob publiku ette hulga maailmakuulsaid muusikuid, kes täidavad lõppeva aasta meeldejäävate esinemistega. Sügise suurim orkestrikontsert toob lavale sümfoonikud Berliinist. Eesti Kontserdi sügishooaja avab 29. septembri õhtul kell 19 Estonia kontserdisaalis maailmakuulus Kontzerthausorchester Berlin. Ajaloolise Berliini kontserdimaja orkester on maailmas kõrgelt hinnatud muusikaline kollektiiv, mis annab üle saja kontserdi aastas. Lisaks kodulavale on orkester sage külaline nii Aasias, USAs kui ka Euroopas. Eesti publiku rõõmuks on nende tihedasse esinemisgraafikusse sel sügisel mahtunud ka kontsert Tallinnas. Tipptasemel välisorkestrite kontserdid on harvad ja seetõttu klassikalise muusika sõprade hulgas väga oodatud. 2018. aasta suurim orkestrikontsert rõõmustab kuulajaid juba septembris ning pakub väärikalt rikkalikku elamust. Maailmalavadel säravate muusikatähtede paraad jätkub juba oktoobris, kui ülipopulaarne vokaalansambel The King’s Singers jõuab oma 50. tegutsemisaastale pühendatud maailmaturnee raames ka Eestisse ja annab kolm erilist kontserti. Lauljate britilik sarm ning muusikaline võimekus on võitnud sadade tuhandete kuulajate südamed. Ansambel on oodatud külaline maailma suurimatel lavadel Londoni Royal Albert Hallist Sydney Ooperimaja ja New Yorgi Carnegie Hallini. King’s Singersi saavutuste hulka kuuluvad teiste seas kaks Grammyt, Emmy ja koht ajakirja Gramophone kuulsuste koja nimekirjas. The King’s Singersi trump on väljapaistev muusikaline mitmekesisus. Repertuaar ulatub popist klassikani. Ansambli tänane koosseis on noor ja särav. Nende täiuslik vokaaltehnika ja kaasahaarav esitus muudavad APLAUS I SÜGIS 2018

Detsembrikuus jõuab publiku ette filmimuusika elav legend Michel Legrand. Maailmakuulus helilooja, džässpianist ja dirigent Michel Legrand on kolme Oscari, Kuldgloobuse ja viie Grammy auhinna võitja. Ta on loonud muusika enam kui 200 filmile ja telesaatele, kirjutanud mitmeid muusikale ning salvestanud üle saja albumi. Legrandi looming on ülipopulaarne üle kogu maailma. 1964. aastal valminud kultusfilmi „Cherbourg’i vihmavarjud“ muusika tõi Legrandile maailmakuulsuse, neli aastat hiljem valminud laul „Tuuleveskid“ teenis autorile aga esimese Oscari ning tõusis ülemaailmseks hitiks. Mõlemad laulud on tuttavad ka eestimaalastele. Laulu „Jään sind ootama“ filmist „Cherbourg’i vihmavarjud“ laulsid 1960. aastate keskel tuntuks Tiiu Varik ja Kalju Terasmaa ning laul „Tuuleveskid“ oli populaarne ansambli Collage esituses. Michel Legrand on teinud koostööd teiste hulgas Frank Sinatra, Charles Aznavouri, Barbara Streisandi ja Liza Minnelliga. Sel sügistalvel astub maestro Eesti publiku ette oma maailmaturnee raames, et esitada klaveril surematuid meloodiaid, saatjateks laval Estonian Dream Big Band ja külalisesinejad. Michel Legrand särab Tallinnas Alexela kontserdimaja laval 11. detsembril kell 19. »

SAAREMA OOPERIPÄEVAD 2019 Tekst: SILVER KUUSIK Fotod: GUNNAR LAAK

toovad publiku ette muusikalavastuse „Mister Georg Ots“ maailma esmaettekande

ärgmise aasta Saaremaa ooperipäevade peaesineja on Moskva Helikon Opera ning Kuressaares jõuab lavale muusikalavastuse „Mister Georg Ots“ maailma esmaettekanne. Tänavuste Saaremaa ooperipäevade avaüritusel allkirjastasid Eesti Kontserdi juhatuse liige Jüri Leiten ja Moskva Helikon Opera juht Dmitri Bertman ulatusliku koostöölepingu. Leping on aluseks suurele Eesti-Vene kultuuriprojektile, millega tähistatakse unustamatu Georg Otsa 100. sünniaastapäeva. Eesti Kontserdil ja Helikon Operal on muusikalavastusega „Mister Georg Ots“ plaanis kolm suurt ringreisi, mis hõlmaksid Venemaad, Balti riike, Valgevenet, Ukrainat ning Soomet. Ringreisidega soovivad korraldajad tõmmata naaberriikide publiku tähelepanu Eestile ja siinsele kultuurile. Ringreiside ajaks on kavandatud ka rändnäitus Georg Otsa elust ning filmi „Georg“ linastused. Saaremaa ooperipäevad on värske muusikateose „Mister Georg Ots“ maailma esmaettekandeks

ideaalne festival, sest aastatega on suveüritus kasvatanud endale lojaalse publiku, kes tuleb parimatest elamustest osa saama kas või sadade kilomeetrite tagant. Helikon Opera juht Dmitri Bertman ütles, et Saaremaa ooperipäevad on tema tutvusringkonnas kõrgelt hinnatud ning leidub neidki, kes eelistavad näiteks Verona asemel nautida ooperit just Saaremaal. „Turistid käivad vaatamas lagunevat Veronat ja ka sealne ooper on lagunemas. Aga siin on kõik täies elujõus,“ rääkis Bertman. Helikon Opera esituses saab järgmise aasta Saaremaa ooperipäevadel nautida lisaks muusikalavastusele „Mister Georg Ots“ veel Pjotr Tšaikovski „Padaemandat“, Kurt Weilli kammerooperit „Seitse surmapattu“, Giuseppe Verdi „Nabuccot“, Francis Poulenci ooperit „Karmeliitide dialoogid“, kogupereetendust „Ooperimuinasjutt“ ning suurejoonelist ooperigalat. Järgmised Saaremaa ooperipäevad algavad 2019. aasta 23. juulil. » eestikontsert.ee

kaanelugu

kaanelugu King’s Singers on fenomen. 50 aasta pikkune karjäär on harukordne saavutus ning kuigi selle Cambridge’i ülikooli King’s kolledžist välja kasvanud vokaalansambli liikmed on pika tegevusaja jooksul vahetunud, on kõla ja kvaliteet jäänud samaks.

TheKing’s Singers :

Küsis AURI JÜRNA Fotod: PRESSIFOTOD

POOLSADA AASTAT KOKKUKÕLA APLAUS I SÜGIS 2018

eestikontsert.ee

kaanelugu Kuna oktoobri lõpus on neid taas Eestisse oodata, vestles Auri Jürna kuue ansambliliikmega juubeliaastast, populaarsusest, ajapuudusest ja hetke väärtustamisest. Auri Jürna: Härrased, õnnitlen juubeliaasta puhul! Viis aastakümmet on väga pikk karjäär enamiku esinejate, ansamblite, telesaadete, isegi firmade jaoks. Mis on sel aastal teistmoodi? Kas on teine tunne? Kõik läbisegi (naerdes ja lõunat süües): Me oleme palju rohkem väsinud! Jonathan Howard, bass: Mina liitusin King’s Singersiga paar aastat pärast selle 40. sünnipäeva ja tundub, et sealt alates on iga aasta muutunud intensiivsemaks, aga tänavu on kulminatsioon. Mitte ainult kontsertide arvu, vaid ka esinemiskohtade ja reisimise poolest – kõik kuulsad kontserdisaalid, erinevad riigid, suured linnad. On selline tunne, et sel aastal on kõik maksimaalne. Ja muidugi on pelgalt ühe aasta jooksul kõigis meie lemmikpaikades ja mainekamates saalides esinemine tõeliselt erakordne ja inspireeriv.

Christopher Gabbitas, bariton: Mulle tundub, et publiku reaktsioon on sel aastal teistsugune: nad tulevad kontserdile kui peole. King’s Singersi

kaanelugu kontserdid on muidu ka üsna lõbusad, kuid sel aastal kõlab oluliselt rohkem aplausi, publik on oma poolehoiu ja ajaga väga helde. See soe tunne, millega publik meid kõikjal vastu võtab, on nii armas. Oleme küll King’s Singersi praegused kuus liiget, kuid oleme osa pikast traditsioonist, millele osa publikust on elanud kaasa juba enne meie sündi. (Teised mehed muhelevad, sest Chris G. on grupi üks vanimaid.) Jah, isegi enne minu sündi! Terve see aasta on üks suur hellusehetk, täis armastust ja rõõmu, ning pakub meile tohutult inspiratsiooni. Tunne on imeline! Timothy Wayne-Wright, kontratenor: Meil on ka spetsiaalsed kingitused – imeilus juubeliraamat, kus on intervjuud meie ja varasemate King’s Singersi lauljatega. Lisaks kolme plaadiga album, mis valmis oma poolteist aastat. Leidsime tihedates graafikutes suure vaevaga aega salvestamiseks ja oleme lõpptulemuse üle äärmiselt uhked. Nii et selle ainulaadse aasta puhul on meil palju uut ja põnevat. AJ: Räägime King’s Singersi pikast ajaloost: miks see teie arvates publikule siiani korda läheb? Mis on ansambli pikaealisuse saladus? Jonathan: Arvan, et meie muusikas on siirust, mida kerges, lõbusas ja populaarses muusikas tihti pole.

King’s Singers on alati keskendunud meisterlikkusele, kõlale ja muusika esiletõstmisele, isegi kui see muusika on segu kõigest, renessansist moodsa popini. Kuni muusika ja meisterlikkus on fookuses, pole kunagi tegu pelgalt moevooluga, vaid mõtestatud muusikalise väärtuse ja sihi otsimisega. Ja sellisena ei tüdine ka publik ära, kuna ta tajub protsessi väärtust. On olnud palju imetlusväärseid ansambleid, kes on küll olnud populaarsed omas ajas, kuid jäänud sinna ka kinni. King’s Singers ei püüa moega kaasas käia ja seetõttu on meie publik 50 aasta jooksul alles jäänud. Timothy: A cappella muusika on viimase kümnendi jooksul justkui uuesti sündinud. Paljud muusikafilmid ja teleseriaalid on a cappella laulmise muutnud uuesti populaarseks, samas kui kahekümne aasta eest oli see üsna nohiklik tegevus. Praeguseks on koorilaul uuesti moekaks saanud ning me näeme selle tulemust ka oma töötubades ja meistriklassides, mis igal aastal aina kasvavad. Julian Gregory, tenor: Oma nelja lühikese aasta jooksul King’s Singersi lauljana olen pärast kontserte kuulnud publiku tänulikke kommentaare, et ansambli kõla pole aastate jooksul muutunud. Muidugi on meil kõigil erinev lauluhääl ja see toob uusi nüansse, aga oleme suutnud King’s Singersi äratuntava kõla säilitada. Minu jaoks on just see kõla lihvimise protsess kõige väärtuslikum ja hingelähedasem – need proovid, mil laulame akorde ja häälestume omavahel. See on viiekümneaastane traditsioon.

APLAUS I SÜGIS 2018

Chris G: Kõigile meile meeldib vaadata, kuidas midagi keerulist tehakse näilise kergusega. Näiteks nagu spordis, kui meisterlik golfimängija või võimleja esineb, justkui oleks see kõige lihtsam asi maailmas, kuid ometi teame, et me pole samaks võimelised. King’s Singers oli alguses lihtsalt kuus noormeest, kellele meeldis laulda. Nii lihtne see oligi. Ja nii on siiani – oleme tänagi lihtsalt kuus meest, kellele meeldib laulda ja kõla tekitada ning teha seda maksimaalse kergusega. Arvan, et siin ongi konks, mis publikut ligi tõmbab – vaadata laval kuut tüüpi, kes laulavad, nagu oleks see kõige kergem tegevus maailmas. Meil kõigil on hääl, me kõik suudame laulda, seega igaüks saab meiega samastuda, aga ometi on see keeruline. Oleme nagu luik, kes näib vee peal tüüne, kuid sõuab veepinna all suure hoolega. See on ligitõmbav, arvan, et see on osa meie edust. AJ: King’s Singersi ajalugu on pikem kui teie karjäärid ja eludki. Kas te mäletate esimest korda, kui esmakordselt selle ansambli muusikat kuulsite või nägite? Mis teid selles nii võlus, et nüüd siin olete? Patrick Dunachie, kontratenor: Minu esimene kokkupuude King’s Singersi muusikaga oli 12aastasena, kui läksin oma taskurahaga kodukoha poe väiksesse muusikaosakonda ja ostsin King’s Singersi plaadi. See kütkestas mind kohe. Mõned aastad hiljem kuulsin neid esinemas 40. sünnipäeva eestikontsert.ee

kaanelugu kontserdil Royal Albert Hallis. Kusjuures samal kontserdil oli ka Christopher Bruerton, keda ma tol hetkel ei tundnud, kuid nüüd oleme mõlemad King’s Singersi liikmed. See kontsert oli tõeliselt lummav ja mõte, et kümme aastat hiljem annan ise lauljana samasuguseid juubelikontserte, oli tol hetkel mõeldamatu. Timothy: Minu esimene kohtumine oli 1990. Aastal, kui King’s Singers andis kontserdi katedraalis, kus ma ise poisina laulsin. Mäletan imetlust, nende esinemine oli nii meelelahutuslik ja samas võis tagumisse ritta kuulda iga sõna, heli ja hingetõmmet. See oli fantastiline, kuidas nad alustasid tõsisema repertuaariga ja liikusid aina lõbusama ja kaasaegsema poole. Kaheksa-aastane tõeliselt nautis nende esinemist ning see on mu mällu sööbinud.

kaanelugu AJ: Kes valib repertuaari? Kui tellimustööd kõrvale jätta, siis kes otsustab, millist klassikalist, kaasaegset või kombinatsiooni King’s Singers järgmiseks õppima hakkab? Jonathan: Me kõik otsustame. King’s Singersi puhul on huvitav, et meil pole juhti, ei kunstilist ega kommertsjuhti, vaid kõik toimib partnerlusega. Igaüks meist panustab sellesse partnerlusse võrdselt ning igaühel on muusikavalikus sõnaõigus, sest lõpuks oleme just meie need, kes peavad seda laval esitama. Osaliselt on repertuaarivalik ka tsükliline: ansambli repertuaar on viie aastakümnega kasvanud üle 3000 muusikapala suuruseks, millest osa kasutame rohkem ja osa vähem. Et meil lauljatena igav ei hakkaks, hoiame lugusid oma kontsert-

Meil on kõigil nii palju ideid ja väljaspoollava koos olles saame neid üksteisele põrgatada. 20

kavades paar hooaega ja paneme siis n-ö riiulisse puhkama, kuni tekib isu uuesti esitada. Sellisest tsüklilisusest sõltub, mida me esitame täna ja mida paari aasta pärast. Muusikavalik sõltub suuresti ka lauljate maitse-eelistustest. Kõik kuus ansambliliiget on kasvanud üles koorimuusikat kuulates, aga meie erinevad taustad määravad, mis meile meeldib ja mis mitte. Meie repertuaar kujunebki kuue muusikamaitse kohtumispunktist. Mis puutub konkreetse kontserdi muusikavalikusse, siis osa sellest on fikseeritud ja publikule nähtav ning osa, tavaliselt kava viis viimast pala, valime alles samal päeval. Neid lugusid valime vaheldumisi ja järjekorras. Selle asemel et iga päev pikki arutelusid korraldada, saab igaüks meist ühel korral kuue kontserdi jooksul otsustada, mida viimaste lugudena laulda.

AJ: Millist muusikat te kuulate vabal ajal, ringreisi välisel ajal? Või kas üldse on muusikat, mis ei ole potentsiaalne King’s Singersi repertuaar? Timothy: Vaba aeg? Mis see on? (Kõik naeravad.) Julian: Olen meist ainus, kes pole läbinisti melomaan. Püüan nüüd küll rohkem muusikat kuulata, sest arutame omavahel pidevalt, mida veel laulda ja oma repertuaari lisada. King’s Singers on oma eluea jooksul väga palju ära teinud kaasaegsete heliloojate propageerimisel ja nendelt uue muusika tellimisel, kuni sada uut pala või seadet aastas. Saksamaal sõidame üsna tihti ise lennujaamast linnadesse, kus esineme, ning ükskord koos Patricku ja Chris B’ga sõites kuulasime kõikvõimalikku erinevat muusikat. Chris lihtsalt sirvis Spotifys järjest erinevaid artiste ja ma tutvusin tänu sellele artistide ja žanritega, mida polnud kunagi varem sattunud kuulama. See on suurepärane – meil on kõigil nii palju ideid ja väljaspool lava koos olles saame neid üksteisele põrgatada. Vaba aeg on meil tavaliselt siiski kalendrites fikseeritud: kuus nädalat suvel, paar jõulu ajal ja paar lihavõttel, mis on eriti olulised Timothy and Chris G jaoks, kes püüavad siis isakohustusi täita. Ringreiside ajal on meil ka mõned vabad päevad, et ikka mõistuse juures püsida. Patrick: See on amet, mida on keeruline välja lülitada. Kuna see on samas ka hobi, on töö ja lõbu piir üsna hägune ning King’s Singersi lauljana on meie töötamise kellaajad üsna ebatavalised. Vaba aja leidmine on üsna vaevarikas, kuid ometi tuleb see leida. Jonathan: Sageli võib jääda tunne, et muru on mujal rohelisem. Meil pole oma isikliku graafiku osas eriti palju sõnaõigust. Ei saa alati olla sõprade pulmas või pereliikmete sünnipäeval. See võib vahel olla raske. Samas on muude ametitega võrreldes regulaarsed puhkused suvel, jõulude ajal ja lihavõttel ka suhteliselt harukordsed. Need on selle töö nüansid, millega harjumine võtab aega, kuid me oleme tänulikud.

KONTSERDID Oma 50. lava-aastat tähistav The King’s Singers esineb Golden World Touri raames 23. oktoobril kell 19 Tartus Vanemuise kontserdimajas, 24. oktoobril kell 19 Pärnu kontserdimajas ning 25. oktoobril kell 19 Tallinnas Estonia kontserdisaalis.

APLAUS I SÜGIS 2018

AJ: King’s Singers on tuntud ka selle poolest, et kuus ülimusikaalset lauljat, kes esitavad keerulist muusikat uskumatu kergusega, on laval väga vahetud ja sümpaatsed. Viskate nalja, vestlete inimesega ning publik tunneb end teie seltsis hästi. Kuidas te sellise vahetu oleku saavutate? Christopher Bruerton, bariton: Kuna ma olen kõige sümpaatsem King’s Singersi laulja, siis vastan siinkohal ise. (Teised muhelevad ja noogutavad.) Usun, et eelkõige on oluline jääda endaks, sest eestikontsert.ee

kaanelugu publik tunneb selle ära. Väga lihtne on laval olla ebasiiras, aga see paistab välja. Oleme kuus väga erinevat isiksust ja laval olles püüame seda ka näidata. Oleme oma eraelus tõepoolest väga erinevate maailmavaadete ja eelistustega inimesed, kuid kuna laval on meil ühine eesmärk, siis toimib meie kombinatsioon ülihästi. Julian: Ma ütleks nii, et see on sarnane näitlejate ja ooperilauljatega, kes kannavad laval grimmi, mis rõhutab nende miimikat ja ekspressiivsust. Avastasin, et kui oleksin laval täpselt mina ise, midagi muutmata või rõhutamata, oleksin ma ehk natuke igav. Aga kaaslaste pealt olen õppinud, kuidas oma loomuomaseid väljendusvahendeid maksimumini viia, et mu sõnum publikuni jõuaks. See ongi nagu muusikaline grimm, sest publikuni jõuab see siirusena. See on olnud minu jaoks oluline õppetund, sest teisiti ei pruugi publik mõista, mida ma öelda soovin.

Patrick: Üks detail, mida meie teeme paljudest teistest ansamblitest erinevalt ja mis aitab meid publikule lähendada, on see, et me räägime nendega terve kontserdi jooksul. Igal esinemisel anname kuulajatele ise teada, mis pala või tsükkel järgmisena esitusele tuleb ja miks. Dialoog, mil kõneleme tavahäälega, mitte lauldes, aitab vähendada esinemise formaalsust ja tuua meid publikule palju lähemale. Chris B: Veel enam – Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias, Itaalias, Jaapanis ja muidugi kõikides ingliskeelsetes maades kõneleme nende maade emakeeles. See loob suurepärase kontakti. AJ: Uute lauljate vastuvõtust: te olete kõik ühel või teisel hetkel kogenud tunnet, et olete küll kõige uuem liige, kuid kogu King’s Singersi ajalugu ja publiku ootused saavad laviinina teie osaks. Kui kaua võttis gruppi sisseelamine aega, et muutuda lihtsalt lauljast King’s Singersi lauljaks? Jonathan: See on keeruline küsimus ja siin on kaks olulist punkti. Esiteks on King’s Singers sõltuv sellisest uuestisünnist, vastasel juhul seda ansamblit enam ammu ei eksisteeriks. Nii et kuigi uue inimesena on küll korraks tunne, nagu saaks kogu ansambli traditisoonide, ootuste ja kuulsusega justkui vastu nägu, on inimesed tegelikult väga mõistvad. Kõik saavad aru, et King’s Singers muutub ja areneb uute lauljate kaudu ning keegi ei nõua pidevat enesetõestust – pigem vajab ansambel ellujäämiseks iga uut lauljat. Teine asi on see, et kuigi olen nüüd King’s Singersi laulja olnud kaheksa aastat ja vahel arvan, et olen selle eluga harjunud – näinud kõige suuremaid saale ja

APLAUS I SÜGIS 2018

kaanelugu fänne –, siis ikka ja jälle miski üllatab. Ikka ja jälle kohtud inimestega või satud olukordadesse, mil ansambli populaarsus ja kuulsus rabab.

Sotsiaalmeedia on võimas vahend, mida King’s Singersi lauljatel paarikümne aasta eest ei olnud, seega me oleme tõesti õnnega koos.

Julian: Kui ma King’s Singersiga liitusin, võttis harjumine natukene aega, aga publik on alati väga meeldiv. Ansambli liikmeks saamise määrab sobiva kõla tekitamise oskus – see ei pruugi kohe alguses õnnestuda, aga potentsiaal peab olemas olema. Ja kui publikust tuleb keegi pärast kontserti ütlema, et „ma tean, see oli sinu esimene esinemine King’s Singersi lauljana ja sa kõlad imeliselt”, siis see on tohutult inspireeriv. Liitudes on sul juba oma hääl ja isikupära olemas ning alles siis hakkad arenema King’s Singersi lauljaks.

Timothy: Nagu Jonathan ütles, on publikuga koos olemine ja selle erakordse juubeli tähistamine tohutult nauditav, aga väga oluline on ka see, et saame olla vaid kuuekesi, et nautida ja püüda aduda, mille osa me ise oleme. Eriti tähenduslik on see aasta mulle ja Chris G-le, sest me liigume selle aasta lõpus uutele jahimaadele ning King’s Singers saab omale kaks uut liiget. Nii et sellest aastast osasaamine on meie jaoks nagu luigelaul ja ma tõesti loodan, et suudame oma publikut ja lava õigesti hinnata.

Timothy: Kuna King’s Singersi ettelaulmised ja uute lauljate valimisprotess on väga pingelised, annab selle läbimine suure enesekindluse. Teadmine, et oled läbinud mitu vooru, andnud endast parima ja saanud ansambli liikmeks, loob tunde, et oled oma uut positsiooni väärt. Olgu esimesed esinemised nii hirmutavad kui tahes, säilib alati teadmine, et meid ei valitud suvaliselt kuskilt konservatooriumist, vaid meid on proovile pandud ja teadlikult kutsutud kui parimaid. Aga muidugi on see siiski väljakutse.

Chris G: Tundub, et kui aasta algus, mil meil olid esimesed juubelikontserdid Londonis ja Cambridge’is, oli kuidagi eriti tempokas, on nüüd veidi rahulikum. Viimastel nädalatel olen tajunud endas mingit aeglustumist ja rahunemist, mistõttu oleme saanud veidi hinge tõmmata ja toimuvat

jälgida. Loodan, et seda rahulikkust jagub, sest õige pea on juba jõulud ja siis ongi meie viimane kontserdireis läbi. Ega meil omavahel ja peredega ei tulegi tegelikkuses mingit pidu, sest ühist aega leida pole võimalik. Ja ma arvan, et see oleks ka veidi forsseeritud, sest me oleme kuuekesi niikuinii pidevalt koos. Nii et elame seda juubeliaastat päevhaaval ja püüame seda aega võimalikult palju väärtustada. Christopher B: Iga kord, kui võtan hetke, siis mõistan, kui väga meil on vedanud, et oleme King’s Singersi liikmed just praegu. Neid lauljaid ja toetajaid, kelle tõttu on tänavune juubel üldse võimalik, on nii palju, ning nüüd elame ja hingame selle tulemust just meie. See on tõeliselt vägev ja arvan, et hiljem meenutame seda aega kui hüppelauda järgmiseks viiekümneks aastaks. Ma tahaksin küll järgmisel juubelil publiku seas olla. Patrick: King’s Singers 100! »

AJ: Lisaks raamatule, albumile ja kontserditele – kuidas te tähistate King’s Singersi juubelit omavahel?

Jonathan: Oleme koos. Uus raamat näitab hästi ilmekalt, et King’s Singers pole ainult meie kuus, vaid kõik need inimesed, kes on sel teekonnal nii lauljate, heliloojate kui ka lavataguste jõududena olnud 1968. aastast saati. See aasta on toonud palju väga armsaid sündmusi, oleme saanud esineda väga erilistel kontsertidel Londonis, Pariisis, New Yorgis ja mujal, mil oleme kõiki olulisi teekonnakaaslasi saanud avalikult tänada. Ja üldse on see aasta eriline selle poolest, kui paljudes kohtades me esineme ja kui paljusid inimesi saame nende panuse eest esile tuua. Niimoodi tähistamegi peamiselt. Julian: Timothy on selle aasta jooksul korduvalt öeldnud: „Sõbrad, peame nautima seda imelist aastat!” Sest aeg lendab, kui on kiire. Eriti kuna me nii palju reisime. Püüan Timothy sõnu endale kogu aeg meelde tuletada. Eks see on kohati raske, aga tänapäeval aitab sotsiaalmeedia üsna palju kaasa – see aitab fikseerida ja meenutada meie seiklusi ning muidugi pidevalt suhelda publiku ja lähedastega kõikjal maailmas. Patrick: Jah, tõepoolest – fakt, et saame oma publikuga ja nemad meiega otse suhelda, pakub suurt tuge, sest kus iganes oleme, elavad nad meile kaasa ja on alati huvitatud, mida teeme ja kus esineme.

Ma tahaksin küll järgmisel juubelil publiku seas olla.

eestikontsert.ee

mis ajas me oleme?

„Muusikategemisel kasvab oluliselt tehisintellekti roll“

poleks saanud olemas olla, sest seda ei tee enam inimesed. Näiteks eelmise aasta lõpus oli Spotify edetabelis lugu, mille oli loonud tehisintellekt. See oli väga äge lugu. Aga käsu tehisintellektile annab inimene, see on siiski ju inimese abil sündinud looming? Inimene annab ainult selle käsu, et lülitab masina sisse. Masinast saab looja. Meie anname ainult sisendi: näiteks, palun tee mulle üks nagu seda tänapäeval nimetatakase chillout meloodia ehk siis rahulik taustamuusika. Chillouti tarbitakse väga palju, seega peab selle tootmine olema odav, sest kui see kuskil baaris kogu aeg taustaks mängib, kes jaksab autoritasu kinni maksta. Sellepärast saab panna sellist tüüpi muusikat looma tehisintellekti, kes suudab ka analüüsida, mis inimestele meeldib.

Tehisintellekt on üks protsesside segapundar, mis läheb arvatavasti veel segasemaks.

me oleme hinnanud muusikut, inimest, kes tuleb ja laulab või mängib pilli. Nüüd aga oleme sealmaal, kus muusikat saab väga lihtsalt ja odavalt kopeerida ning salvestada ja autori tähtsus on vähenenud. Muusiku roll kahaneb. Ja seda põhjustab tehnoloogia. Kas see tähendab, et jõuame aega, mil muusikat hakkavad tegema inimesed, kel eeldusi – muusikalist kuulmist, rütmitunnet, viisipidamist – ei olegi? Kindlasti. See on ühest küljest tore, sest see annab võimalusi ja julgust neile, kes ise oma võimetega laulukoori või muusikakooli kunagi sisse ei saaks. Klassikaliselt on muusikat teinud ainult muusikud. Aga nüüd suureneb nende inimeste osakaal, kes saavad ka luua. Tänapäeval võib sisuliselt oma kodus arvuti abil stuudio püsti panna, erinevad pillid sisse mängida ilma instrumenti tegelikult oskamata. Armastusest asja vastu, puhtalt amatöörlusest võib samuti sündida põnevaid asju. Samas on üldine seisukoht, et ega muusikaline üldpilt pole demokratiseerumise tagajärjel pare-

Tehisintellekti tööprotsessi kontrollijal mingit loomingulist panust selle juures ei ole. Kohe tekib siinkohal küsimus, kellele sel moel sündinud muusika kuulub. Kas tehisintellektil on autoriõigused?

Spordibioloog ja tehnoloogiaekspert Kristjan Port kinnitab, et tehnoloogia mõju muusikale toob kaasa olulised muutused. Need puudutavad nii muusika tegemist kui ka õpetamist. Küsis: KRISTI KOOL I Fotod: SCANPIX, SHUTTERSTOCK Kas meil on võimalik panna paika, millal hakkas tehnoloogia muusikat mõjutama? Arvan, et algus on juba muusikainstrumentide loomise juures. Kui esialgu pandi tähele, et mõni looduses leitav asi tekitab heli või rütmi, siis instrumendi loomine on juba tehnoloogiline protsess. Nii et hiilivalt on mõju olnud juba pikka aega, ei saa öelda, et midagi oleks toimunud üleöö. Mida aga inimesed tehnoloogia mõju all ilmselt rohkem silmas peavad, on arvutite pealetung. Muusika puhul võib rääkida kolmest mõjuaspektist. Üks APLAUS I SÜGIS 2018

on toodang ehk produkt – muusika ise, kuidas on tehnoloogia seda mõjutanud. Teine on selle produkti loomine ja kolmas tootmisprotsess, kuidas on olnud mõju muusikatööstusele. Võtame siis muusikateose kui sellise. Süntesaatorite levikuga eelmisel sajandil toimus oluline muutus, nüüd sai tuua kuuldavale helisid, mida varasemad instrumendid ei võimaldanud. Lisaks on heli, muuhulgas inimese häält, suudetud tehnoloogiliselt nii palju töödelda, et selle tulemusena kõlab muusika teisiti, kui varem osati ette kujutada. Ja on tekkinud muusikat, mida varem

Jõudsimegi tehnoloogia mõjuni muusika tootmisprotsessis. Produtseerimisel tuleb ju õiguste põhjal jagada hüved ehk raha. See on eri riikide puhul defineeritud erinevalt. Näiteks ei saa patenteerida ehk intellektuaalomandit võtta süsteemidele, protsessidele ja algoritmidele, aga tehisintellekt just see ongi. Kui inimene joonistab mingi figuuri, saab ta õigused oma valminud tööle, aga ta ei saa patenteerida oma käe liikumist. Aga tehisintellekt on üks protsesside segapundar, mis läheb, arvatavasti veel segasemaks, mille tulemusena pole kokkuvõttes ei omanikku ega ka vastutajat. Võtame isejuhtiva auto. Kui see teeb avarii, kes vastutab? Tootjafirma ütleb, et juhtunu põhjustas mitte nende sõiduk, vaid liiklusolukord. Siis oleks loogiline siiski jõuda selleni, kes kirjutas algoritmi, mille järgi masin otsustab, inimlik faktor, kes võtab vastutuse. Kunstis nimetame vastutaja ümber kangelaseks, kes ilusa teose inimestele kinkis. Kes on autor? Siin jõuame juba edasi huvitava küsimuseni – kas inimene hindab muusikat või muusikut. Ajalooliselt eestikontsert.ee

mis ajas me oleme?

See tähendab, et muusika tegemiseks enam õppima ei peagi? Koolituse vajadus hakkab muutuma ja see on mõttekoht meie ülikoolidele kõigis valdkondades. Kindlasti on heliloominguga tegelemise eelduseks muusika tunnetamine, see on ikka oluline. Aga selleks ei pea valdama instrumenti, vaid näiteks arvuti klaviatuuri. Sellegipoolest on vaja ideed ja inspiratsiooni, tunnet, mida oma loominguga edasi anda. Aga jah, vajadus olla meisterlik instrumentalist hakkab vähenema. Ja arvatavasti suureneb üha enam tehisintellekti roll muusika esitamisel. Kui instrumentalistil võib tipptaseme saavutamiseks minna 20 aastat, siis robot saab hakkama näiteks ühe ööga.

Samas ei saa öelda, et klassikalise muusika kogukond ei oskaks tehnoloogia arengust lugu pidada ja seda ka oma huvides kasutada. Eelmisel sügisel võttis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eestis kasutusele ainulaadse heli ja video ülekande tehnoloogia LoLa ehk low latency, mis võimaldab eri riikides asuvatel muusikutel reaalajas koos proove teha ja esineda. Ja eks peagi ülikool ajaga kaasas käima, et ka uute põlvkondade tudengeid õppima meelitada. Jah, see aitab meelitada ja teiselt poolt aitab see klassikalist muusikat elus hoida, seda maitset kuulajaskonnas säilitada. Sest kui sa kuulajaskonnani ei jõua, võid ju teha imelist muusikat, aga kõik ütlevad ikka, et mulle meeldib räpp. Või et ma olen harjunud ainult vinkut ja makaroni sööma, ärge mulle millestki muust rääkige. Kuna muusika on muutunud nii kättesaadavaks, on mainstreamist kõrvalejäänutel sellega väga raske konkureerida. Spotify ja teised online streamingu teenused analüüsivad pidevalt, mida kõige rohkem tarbitakse, ja nii hakkab teatud maitse domineerima teiste üle ning muusikamaailm keskpärastub. Kardetavasti hakkavad seni väärtustatud muusikaliigid nišistuma või kaovad hoopis. Või muutuvad hoopis elitaarseks ja kalliks? Et seesama päris muusik, kes oskab oma kätega viiulit mängida, on veel eriti kõva tegija. Võib-olla küll, aga tuleb arvestada, et kui tarbijaid on hästi vähe, siis ta ilmselt rikkaks ei saa. Järjest enam on inimestele oluline emotsiooni kiire kätte-

saadavus, muusikat kuulatakse millegi muu tegevuse taustaks kaasaskantavatest seadmetest. Päris isetehtud muusika osakaal kahaneb, kuid see võib muutuda tõesti ka väärtuslikumaks. Aeg näitab. See on muutuse paratamatus. Kui hindame asju lihtsalt heaks või halvaks, teeme arvatavasti endale kiiresti emotsionaalse lõksu. Läbi ajaloo on ajastuid märgistatud mingi -ismiga – romantism, klassitsism, modernism. Milline tuleb meie sajandi nägu? Või oleme selleks alles oma sajandiga liiga algusjärgus, et iseloomustav sõna leida? Meie sajandi iseloomustavaks omaduseks ongi muutuste kiirus. Kui minna kaks põlvkonda tagasi, siis esivanemate pealt näeme, et see eriala, mille inimene õppis, jäi talle elu lõpuni, sellega läks ta pensionile. Praegu aga ei jää tööjõuturule sisenev noor enamasti elu lõpuni samasse ametisse. Üha rohkem räägitakse kompetentsidest, tööandjat ei huvita sinu diplomi väljaandja, vaid see, mida sa teinud oled. Me ei näe enam olukordi ette. Meie sajandit iseloomustab pidev muutus. Ja sellega oleks vaja kaasas käia. Vana kooli kunstiinimene on konservatiivne ja tundubki ebaõiglane, et enam ei tähenda muusikuks saamine tundidepikkust heliredelite harjutamist. Emotsionaalselt annavad tehnoloogilised muutused kindlasti pigem negatiivset mõju. Seda näeme ju kõigis valdkondades, kus inimesed digivõimalustele jalgu jäävad. Muutused on vahel rasked. Aga ma olen kuulnud üht head ütlust: sa ei saa midagi teha muutuste suhtes, aga sa saad valida, kuidas sa neile reageerid. Seda peamegi kõige rohkem endas treenima. Viha teeb pimedaks ja agressiivseks, kuid paindlikkus, ettenägelikkus ja arenemine – see käib kokku loomingulisusega! »

MASERATI LEVANTE – keskmine kütusekulu 7,2–10,9 l/100 km; CO2 emissioon 189–253 g/km.

maks muutunud. Aga siin võib olla ka see põhjus, et oleme alles muutumisprotsessi alguses, peaksime ehk veel ootama, enne kui saame hinnangut anda.

On aeg väärtustada enda eeliseid! Levante. Maasturite Maserati. Pehmest vaikusest mäslevaks maruks – see Maserati sai oma nime vahemerelise tuule levante järgi. Maserati Levantega tunned end omas elemendis igas olukorras – garanteeritud on inspireeriv sõidukogemus ja väikseima detailini lihvitud mugavus. Elegantsi ja voolujoonelisuse, sportlikkuse ja maastikuvõimekuse, tipptasemel ergonoomika ja erakordse inseneritöö poolest silma paistev Maserati Levante viib Su maasturite maailmas järgmisele tasandile.

Valitud laoautodele soodustused kuni 10 000 €! Tutvu pakkumistega www1.silberauto.com/maserati/laoautod. AS SILBERAUTO – MASERATI AMETLIK ESINDAJA EESTIS SILBERAUTO EESTI AS, PETERBURI TEE 50A, TALLINN Telefon: 6056 950, e-mail: maserati@silberauto.ee www.maserati.ee • www.facebook.com/maseratieesti

APLAUS I SUVI 2018

muusikapäev

MAAILMA ERILISIM MUUSIKAPÄEV

RAM laulab Solarise keskuses.

Tekst: IA REMMELI Fotod: RENE JAKOBSON, AMANDA TENDER, AULI UIBOUPIN

ALUSTUSEKS MÕNED PÕHIFAKTID • • •

Rahvusvaheline muusikapäev, mida tähistatakse 1. oktoobril, sai alguse 1975. aastal kuulsa viiuldaja ja rahvusvahelise muusikanõukogu tollase esimehe Yehudi Menuhini ideest. 2002. aastal hakkas Eesti Muusikanõukogu sel päeval välja andma oma muusikapreemiaid, 2008. aastal liitus oma preemiatega kultuurkapitali helikunsti sihtkapital 2013. aastal tähistati muusikapäeva Eesti Muusikanõukogu eestvedamisel esmakordselt kontsertidega üle kogu Eesti. Sel korral jõudis publikuni 125 ülesastumist.

MEIE MUUSIKAPÄEV ON AINULAADNE KOGU MAAILMAS Kas teadsite, et sellist muusikapäeva nagu Eestis – tasuta kontserdid üle kogu maa ja ka ebatraditsioonilistes kohtades nagu bussis, trammis, rongijaamas, sõjaväeosades, haiglates, kontorites, muidugi ka muusikakoolides, üldhariduskoolides, kirikutes ja kontserdisaalides – korraldatakse ainult Eestis? See on Eesti oma ainulaadne bränd. Kui kõnelen muusikapäeva meeskonna suurepäraste korraldajatega, ütlevad nad, et nende soov on, et muusika jõuaks sellel päeval ka sinna, kuhu see elavas esituses muidu õieti ei jõuagi. Ka muusikud ise saavad sel päeval oma kuulajatele lähemale tulla, kuulajad aga üha rohkemaid andeid tundma õppida. See päev pakub mõlemapoolseid avastusi ja üllatusi.

29 Ühtlasi on muusikapäeva kontserdid prelüüd juba kauniks traditsiooniks saanud õhtusele pidulikule auhinnatseremooniale, kus muusikaelu tublisid tegijaid preemiatega tunnustatakse. „IGAL LAPSEL OMA PILL“ Selle aasta muusikapäeva eripära on see, et oluliseks osaks kontserdikavast on eriprogramm „Igal lapsel oma pill“. Nelja aasta vältel on „Eesti Vabariik 100“ raames muusikakoolide, huvikoolide, lasteaedade, muusikastuudiote ja üldhariduskoolide lastele kingitud üle 2700 pilli. Lõppakordina annavad nüüd pille saanud lapsed oma kaaslastega kokku 60 kontserti. KLASSIKATÄHED JA VIRTUAALSED ANSAMBLID

TRAMMIS mängivad Jennifer Marisse Cohen (vokaal) ja Luisa Lõhmus (klahvpillid).

APLAUS I SUVI 2018

Muusikapäeval on alati kaasa löönud ka meie klassikatähed. Tänavu lähevad värskelt televiisorist jälgitud noored anded suurtesse kontserdisaalidesse. Pärnu kontserdimajas esinevad TanelEiko Novikov, Kristin Müürsepp ja Sven-Sander Šestakov, Jõhvi kontserdimajas ja Tartu Vanemuises Ingely Laiv, Johannes Põlda ja Arko Narits. See on harukordne võimalus kuulda, kuidas musitseerivad koos sädemeid pritsiv Tanel-Eiko vibrafonil, elegantne Kristin flöödil, pianist-helilooja Sven-

Sander ning üdini muusik Ingely oboel, virtuoosne viiuldaja Johannes ja efektne pianist Arko. Trajektooril Tallinn–Värska toimub tänavusel muusikapäeval midagi ennekuulmatut. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on korraldanud nii, et ekraani abil saab kokku viia eri muusikuid ning anda kontserte üheaegselt eri kohtades. Värska Tsäimajas ja EMTA kammersaalis mängivad kokku pianist Mihkel Poll (Tallinnas) ja tšellist HenryDavid Varema (Värskas). Hiljem kordavad sedasama džässmuusikud Laura Põldvere Värskas ning Jaak Sooäär ja Tanel Ruben Tallinnas. KONTSERDID VIRUMAAL, TARTUMAAL, LÄÄNEMAAL Väga palju kontserte on tänavu Lääne- ja IdaVirumaal. Eesti Kaevandusmuuseumis laulab ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel. Nemad lähevad ka Tapa sõjaväeossa. Sillamäe muusikakoolis ja Palmse mõisas saab kuulda noorusvärsket ja inspireerivat džässikontserti esinejate koosseisult Laura Rull (vokaal), Elina Salumäe (vokaal), Joosep Järve (vokaal), Harald Soosalu (löökpillid), Paul-Gunnar Loorand (basskitarr), Lukas Haavel (kitarr) ja Eduard Kuzovlev (klaver). Virumaa uhkeimas kaubanduskeskuses Põhjakeskus rõõmustab ostjaid kaitseväe orkester dirigent Peeter Saani juhatusel. eestikontsert.ee

muusikapäev

MUSITSEERIMINE sõdurpoistele kaitseväe staabi- ja sidepataljonis Lauri Kadalipp (saksofon) ja Maimu Jõgeda (akordion).

31 ELINA NECHAYEVA esineb koos Helin Kapteniga Tallinna Keskraamatukogus.

Tartumaal Maarja külas esineb kitarriduo Siim Kartau – Sulo Kiivit. Kontsert on kõigile avatud. Sama duo toob muusikalist külakosti ka Loovusaita. Ehe setu ansambel Kiiora oma värvirõõmsates rahvariietes kutsub rahvast kuulama Tartu Aparaaditehasesse ja Eesti Rahva Muuseumi. Elleri-koolis mängib Eller Sümfoniett Lilyan Kaivi juhatusel. Mando Trio oma mandoliinidel läheb päikselist meeleolu looma nii Haapsalu Neuroloogilisse Rehabiliteerimiskeskusse kui ka Haapsalu pitsikeskusse. TIPPINTERPREEDID ÜLE EESTI Meie tippinterpreedid on sel päeval üle Eesti ülimalt hõivatud. Tšellist Valle-Rasmus Roots ja pianist Sten Lassmann mängivad SuureJaani koolis. Viljandi muusikakoolis annab suure soolokontserdi pianist Age Juurikas, sama teevad Noarootsi gümnaasiumis Kristi Kapten ja Kadrina rahvamajas Marko Martin. LõunaEestisse sõidavad Karmen Puis (sopran), Peeter Paemurru (tšello) ja Piia Paemurru (klaver), et tuua muusikaelamusi Vastseliina gümnaasiumi ning Antsla kultuuri- ja spordikeskusse. APLAUS I SUVI 2018

Plokkflöödiansambel Gamut Consort koosseisus Reet Sukk, Taavi-Mats Utt, Anne Jalakas, Andres Siitan ja Markus Kariis mängib Kohila mõisakoolis ja Rapla keskraamatukogus. Valga raudteejaamas esinevad sopran Maris Liloson ja bariton René Soom, klaveril Siim Selis. Kel käimata – Valga raudteejaam on väga uhke, kaunilt restaureeritud hoone, mille ootesaalid annavad täiesti välja pärissaalide mõõdu! Aruküla mõisas ja Paide raekojas musitseerib inspireeriv ansambel Pirjo Jonas (sopran), Ivo Posti (kontratenor) ning varajase muusika ansambel Floridante. Muusika Lihulasse toomise on oma südameasjaks võtnud Endrik Üksvärav (tenor) ning Peep Lassmann (klaver). Põltsamaal esinevad Karis Trass (metsosopran), Ann Meeta Teppo (viiul) ja Jakob Teppo (klaver). Harjumaal on tohutult rikkalik muusikapäev. Küll Vääna mõisakoolis, küll Eesti Kaitseväe Ämari baasis või Kostivere mõisas ja Kose kultuurikeskuses esinevad lauljad Ksenia Kuchukova, Arete Teemets ja Maria Veretenina, nende pianistidest partnerid Helin Kapten ja Mihkel Poll, klassikatähtedest tuntud Katariina Maria Kits ja Auli Lonks, kandlemängija Kristi Mühling, kitarrist

Jelena Ossipova ning põnev suur koosseis Tallinna Muusikakeskkoolist. TALLINNA MUUSIKATERVITUSED Mõistagi toimub suur hulk muusikapäeva sündmusi Tallinnas. Haaratud on lennujaam, ühistransport, haiglad, filmiarhiiv, saun, turg – ja veel mitmeid erilisi kohti. Jaani kirikus on ulatuslik muusikaprogramm kella 10.30st 13ni. Esineb tšello-akordioni duo Andreas Lend ja Allan Jakobi, koor Collegium Musicale Endrik Üksvärava juhatusel, organist Kristel Aer fagotimängija Peeter Sarapuuga, Eesti Akadeemiline Vaskpillikvintett ja organist Aivar Sõerd. Kirjanike majas saalis on muusikat ja sõna ühendav kontsert, kus Leelo Tungla tekstidele loodud loomingut esitab armastatud helilooja Olav Ehala koos laulja Aurelia Eesperega. Väga põnev saab olema muusikapäeval Filmiarhiivis, kus arhiivitöötajad valivad vaatamiseks kaks filmi: 1913. aastast pärineva „Laenatud naese“, mis on teadaolevalt esimene eesti mängufilm, ning dokumentaalfilmi Estonia teatrist.

Nendele tummfilmidele loovad juurde oma muusika Marten Altrov ja Johan Randvere. Tallinna lastehaiglasse viib külakosti VHK keelpilliorkester koos dirigent Rasmus Puuriga. Mati Turi annab koos Hain Hõlpusega kontserdi Eesti Lastekirjanduse Keskuses, kuhu on oodatud ka pere kõige pisemad. Oma kavva lubasid muusikud lisada ka rohkesti lastele sobivat. Ka trammid ei jää sel aastal muusikata. Mikk Langeproon mängib trammis nr 4 sõitjatele akordionimuusikat. Balti jaama turul rõõmustab rahvast The Swingin’ Sisters. Bussijaamas aga kutsub inimesi muusika juurde keelpillikvartett Prezioso. Kontoritesse ja ministeeriumidesse viivad tänavu muusikat lauljatar Jennifer Marisse Cohen ja pianist Luisa Lõhmus, Kristjan Kannukene (vioolakitarr ja vokaal) ning Tallinna Muusikakeskkooli õpilased. Üks liigutavamaid muusikapäeva üritusi on „Muusikamaraton Mati Palmi mälestuseks“ Vene kultuurikeskuses. Kontserdid toimuvad igal täistunnil kella üheteistkümnest seitsmeni. Esinejate hulgas on ka Mati Palmi õpilasi ning iga esineja jagab oma mälestusi suurest lauljast. Mati Palm oli palju aastaid truu muusikapäeva esineja. » eestikontsert.ee

persoon

Leelo Tungal

persoon

päästab põlvkondi

Tekst: KAIRE-KÜLLI VAATMANN I Fotod: SCANPIX, ÜLO JOSING/ERR, HEIDI MAASIKMETS/ERR)

„Isa-ema pajatasid, et leiutasin värsse juba enne kaheaastaseks saamist. Ise ma siis teadagi kirjutada ei osanud ja seetõttu on säilinud ainult paar naljakat salmi, mille ema kirja pani,“ ütleb poeet ja kirjanik Leelo Tungal. „…Ma kirjutan kui teisedki ja nutan taga kaske…“ (1975. aasta) Leelo Tungla (71) sajad hingepugevad luuletused ja kümned raamatud ei pane kedagi kahetsema, et sellepärast on maha võetud paar kena kaske. Tema raamatute jaoks ohverdatud puud on aidanud seni ja küllap veel ka tulevikuski kasvada nüüd juba mitmeid põlvkondi arukamateks ja paremateks inimesteks. Nüüd palub poeet koos helilooja Priit Pajusaarega lastelavastuses „Pillihunt“ vaatajal maailma näha kurja hundi silme läbi. „Andsime kriimsilmale ka võimaluse oma kunagisi pahategusid lahti seletada,“ selgitab Leelo Tungal. Võib olla polegi hunt tegelikult kuri ehk kõik ei ole alati see, mis esialgu tundub. Miks, kuidas ja kas on lastele kirjutamine kergem/raskem? Eks need žanride piirid ole sageli üpris ähmased: näiteks „Seltsimees lapse“ esimest raamatut kirjutades olin kindel, et sellest tuleb lasteraamat, kuid pikapeale selgus, et nii see polnud. Tegelikult meeldib mulle lastele kirjutamine – eriti viimasel ajal – aina rohkem, juba kas või sellepärast, et lasteluule armastab riimi ja rütmi. Rütm on minu jaoks väga oluline! Aga lastele hakkasin kirjutama alles päris mitu aastat pärast esikkogu „Kummaliselt kiivitajad kurtsid“ ilmumist. See väike värsivihik ilmus APLAUS I SUVI 2018

kassetis „Noored autorid 1965“ – ja seal avaldatud luuletused olid kirjutatud 15–17aastaselt, kui pidasin ennast vägagi täiskasvanuks. Kummalisel kombel on peaaegu pooltest selle raamatu luuletustest saanud laulud, millest tuntuimad on ilmselt Valter Ojakääru viisistatud „Oma laulu ei leia ma üles“ ja Priit Pajusaare „Samblalõhnaline laul“. Esimesed lasteluuletused aga kirjutasin tudengina, kui töötasin suvevaheaegadel Tähekese ja

Mulle meeldib lastele kirjutamine juba kas või sellepärast, et lasteluule armastab riimi ja rütmi. Pioneeri toimetuses. Esimene lastekogu, mille kokku panin, oli „Koera elu“ – lootsin, et ta ilmub enne mu esimese lapse sündimist, kuid tollal võttis kirjastamine ja trükkimine nii palju aega, et raamatu trükist tulles oli Maarja juba kolmene. Praegu on noortel lastekirjanikel Eestis ikka hoopis lihtsam ennast avaldada – raamatud ilmuvad kiiresti, üks ilusam kui teine. Minu noorpõlves ei saanud algaja autor kõvade kaantega raamatust unistadagi, need ilmusid peamiselt kirjanike juubeliteks… Nojah, kaanehinnad olid tookord küll pisikesed ja tiraažid praegustega võrreldes ikka hiiglaslikud – ikka üle kahekümne tuhande kindlasti, aga ka neljakümne tuhandene trükiarv polnud midagi erilist. eestikontsert.ee

persoon

persoon Rein Aguri käe all mängisid sellised hiilgavad näitlejad nagu Hendrik ja Maie Toompere, Helle Laas, Heino Seljamaa, Tõnu Raadik, Urmas Alender ja mitmed teised. Mäletan, et „Saabastega Kass“, millele kirjutas muusika minu abikaasa Raimo Kangro, meeldis meie tüdrukutele nii, et nad vaatasid ära kaks etendust järjest ja küllap oleksid vaadanud veelgi, kui vaid oleks saanud, ning kodus mängiti siis sama lugu oma jõududega uuesti. Ka rokkooperit „Põhjaneitsi“ mängisid lapsed kodus lindimuusikat taustaks kasutades omal viisil: kõigiks osatäitjateks olid nukud, kusjuures üks hästi priske nukk, nimetati kultuuriministriks. Seda rolli küll lavastuses ei olnud, kuid oma teraste kõrvadega olid tüdrukutirtsud pealt kuulnud, kuidas Raimo koos teise helilooja, Andres Valkoneniga, siunas tollast kultuuriministrit, kes tahtvat „nõukogudevastast“ rokkooperit ära keelata. Õismäe kodu lasteteatris kukutati see kultuuriminister koos plekist nukunõudega koleda lärmi saatel tugitooli seljatoelt põrandale. LEELO koos tütre Maarja Kangroga.

Lapsed kurja kriitikat ei tee, aga kui märkad, et neile kipub haigutus peale ja tähelepanu hakkab hajuma, siis tead, et asi läheb igavaks, tuleb midagi muuta. Lastekirjanikke võib jagada kolme liiki: osa kirjutab peamiselt enda lapsepõlvest, osa kirjeldab tänapäevast olustikku, osa armastab fantaseerida. Mina olen ilmselt „segatüüpi“ – päris paljud lapsepõlveseigad on mulle inspiratsiooni andnud, kuid muidugi andsid palju ideid ja süžeesid ka mu oma lapsed. Ja fantaseerida ning sõnadega mängida meeldib mulle samuti. Praeguse lastepõlvkonnaga – eriti nende koolilastega, kes armastavad ise luuletusi ja jutte kirjutada – olen tihedalt seotud ajakirja Hea Laps kaudu, mida olen toimetanud juba üle 24 aasta. Aga kui meenutada noorpõlve töid, siis kirjutasin üsna pikka aega ainult luuletusi, proosale hakkasin mõtlema alles pärast oma laste mudilaseikka jõudmist. Teemadest ju puudust ei tulnud! Lasteaiajärjekorda me ei jõudnudki ära oodata – need olid nõukogude ajal nelja-viie aasta pikkused. Ega väikelaste emasid tööle ju tahetud, aga takkajärele saan aru, et kolme lapsega kodus olles õppisin neilt nii mõndagi. Põhiliseks kirjatööajaks oli mul tollal küll ainult laste lõunauinakute aeg, kuid üht-teist jõudsin siiski kirja panna ja päris palju sai tehtud ka tõlketööd. Nagu vanarahvas ütleb: poegadega kass on hea hiirepüüdja! APLAUS I SUVI 2018

Kes olid teie esmased kriitikud (lasteraamatutele), teie tütred? Jah, enamjagu käsil olnud töödest sai neile ette loetud. Lapsed ju kurja kriitikat ei tee, aga kui märkad, et neile kipub haigutus peale ja tähelepanu hakkab hajuma, siis tead, et asi läheb igavaks, tuleb midagi muuta. Mõnel korral mõtlesime koos tütardega lugudele pealkirju välja. Kirjastus Eesti Raamat tellis mult maaelust jutustava lasteraamatu käsikirja ja sellele pakkusid lapsed eriti romantilise pealkirja „Sinililled ja meelespead“. See on mul siiani veel kasutamata, sest raamat sai pealkirjaks hoopis „Kartul, lehm ja kosmonaut“. Minu laste jaoks olid hiilgeajaks need aastad, kui töötasin nukuteatris kirjandusala juhatajana: tollal vaatas kõik uuslavastused üle kunstinõukogu, kes otsustas, kas näidendid on ikka kunstiliselt (ja muidugi ka poliitiliselt) vajalikul tasemel, ning nende etenduste publikuks olid enamasti teatriinimeste lapsed, kes sellal, kui tähtsad onud-tädid asja arutasid, said nukke, dekoratsioone ja muid imeasju omavahel olles uudistada. Teater polnud tollal küll majanduslikult eriti heal järjel, kuid

Teie lapsed on suureks kasvanud, kes on nüüd teie esmased kriitikud? Lapselapsed? Lapselastele pole ma oma lugusid ja luuletusi ette lugenud pooltki nii palju kui oma tütardele: tänapäeva mudilastel on rohkesti muid tegemisi. Koolilapsest tütretütar Eva Katarina on küll jõu-

luvanale ettelugemiseks ka minu luuletusi pähe õppinud, aga kolmeaastase Felixi rõõmustamiseks peaksin hakkama ennast harima masinaehituse alal – tema põhiliseks huviks on praegu nimelt autod, ekskavaatorid ja helikopterid. Lavastuses „Pillihunt“ tahab hunt vaid pilli mängida ja näidata, et ta pole suur kuri hunt, nagu ta on läbi muinasjuttude ja lugude. Miks on vaja hundi mainet parandada ja talle kaasa tunda? Tunnistan ausalt, et seda muusikamuinasjuttu hakkasime koos Priit Pajusaarega kirjutama enne, kui võsavillem eesti rahvusloomaks kuulutati. Koos Heli Vaus-Tammega otsisime tollal tegelast, kes kõnniks julgesti ühe pillimängija juurest teise juurde, teeks natuke nalja ja uuriks seejuures välja ka üht-teist huvitavat iga instrumendi kohta. Aga andsime kriimsilmale ka võimaluse oma kunagisi pahategusid lahti seletada ja välja vabandada. Igaühel võib ju elus üht-teist ette tulla! Kas teil on kõrgelt arenenud kaastunne, empaatiavõime ja õiglustunne? Kuidas on see kolmik teie elu mõjutanud? Seda ei oska ma enda kohta öelda. Selleks, et midagi kirjutada, on kahtlemata igal kirjanikul lisaks andele vaja kõiki kolme, muidu jääksid nii MUUSIKALINE LASTELUGU „PILLIHUNT” 30. septembril kell 12 Estonia kontserdisaalis 8. oktoobril kell 12 Vanemuise kontserdimajas 17.oktoobril kell 12 Pärnu kontserdimajas Leelo Tungal kasutab muusikalises lasteloos meile juba tuttavaid hundilugusid. Hunt on justkui kõigis varasemates lugudes ( Punamütsike", " Kolm põrsakest") olnud oma nõrkuste ja veid" rustega üks ja seesama tegelaskuju. Tegelikult olevat ta aga juba kõigis oma eelmistes seiklustes ka muusikat teha. Seni osutus see võimatuks, sest kõik võtsid teda kurja hundina ja publiku meelitamise asemel külvas ta hirmu. Nii läkski tema muusikategemise soov luhta. Oma naljakashaledal moel ootab ta nüüd lastelt mõistmist ja toetust ning ehk saabki temast nüüd päris muusik. • • • • •

Tekst: Leelo Tungal Muusika; Priit Pajusaar Nutipillihunt - Andero Ermel (Tallinna Linnateater) Pillid ja loomad - Pärnu Linnaorkestri vähendatud koosseis Kunstnik: Liivika Põvat-Straus

eestikontsert.ee

persoon

„Üle vainude valendav aur, vahulillede udune voodi. Igaühel on südamelaul, igaühel on see isemoodi.“ „Oma laulu ei leia ma üles“ (1963. aasta)

„Oma laulu ei leia ma üles“ oli tõepoolest esimene minu luuletustest, mis sai lauluna tuntuks – kahtlemata on selle menus põhilisteks „süüdlasteks“ helilooja Valter Ojakäär ja andekad interpreedid: esimesel korral esitas seda laulu Heli Lääts 1966. aasta lauluvõistlusel ning nelikümmend aastat hiljem hakkas see kõlama Metsatöllu esituses. Mõlemad interpretatsioonid olid mulle suureks üllatuseks: esimest kuulsin 19aastase Tartu tudengina oma Supilinna toakeses ja kuna mu Sirios polnud just eriti hea helitasemega, siis näis mulle, et keegi on ilmselt minu esikkogus ilmunud luuletusest kõvasti kujundeid näpanud. Seda, et Heli Lääts, üks mu lapsepõlvelemmikutest, võiks minu teksti laulda, ei osanud ma küll oodata… Minu mäletamist mööda sai laul aastalõpuvõistlusel teise koha ja õige peatselt leidis Ojakäär mu kirja teel Tartust üles. Meie esimene silmast silma kohtumine oli aga üpris kummaline: nagu tollal oli üliõpilastel kombeks, sõitsin minagi autostopiga hääletades Tartu ja Tallinna vahet, ning ühel ilusal päeval võttis mind Tähtveres oma Moskvitši peale abielupaar, kelles tundsin ära Ojakääru ja ta kaasa, pianist Heljo Sepa. Mina neid ju ajakirjanduse kaudu tundsin, kuid nemad mind nägupidi ei teadnud, nii et üllatus oli suur. Ojakäärud naersid, et kui sellist juhust oleks raamatus või filmis kirjeldatud, siis oleks see mõjunud äärmiselt ebatõenäolisena.

APLAUS I SÜGIS 2018

luuletused kui ka proosateosed tühjaks sõnakõminaks. Üks mu varase nooruse lemmikluuletajatest Paul-Eerik Rummo on öelnud: „Kerge on hukka mõista, tarvis on mõista.“ Sellel mõttel on tänini kindel põhi all. Olen püüdnud ikka aru saada nendestki, kelle arusaami ma pole jaganud, aga mulle näib, et tänapäeva kiire elutempo juures on inimestel üha vähem aega iseendasse ja oma lähedastessegi põhjalikumalt süveneda, saati siis lahti mõtestada endast erinevate inimeste arvamusi või tegusid. Elektrooniline suhtlemine pakub küll suurepäraseid võimalusi sidet pidada sadade või ka tuhandete inimestega, aga kas Facebookis sõbraks tituleeritu on ikka tõeline sõber, kui sa teda tänaval kohates ei pruugi äragi tunda? Ja kas kergel käel klikitud „laikimine“ väljendab ikka siirast mõistmist ja heakskiitu, mida me päris elus harva välja näitame? Hukkamõistmine ei vaja muud kui tusast meelt ja krõbedat sõnavara, mõistmiseks on vaja hoolivust ja head tahet. Imelik küll: kõik need targad nutiseadmed peaksid meile justkui rohkesti vaba aega kinkima, aga enamjagu meist on pidevalt ajahädas. Ajapuudus on selles mõttes hea, et pole aega igavust tunda, kuid ma kurvastan juba pikemat aega selle üle, et üha harvemaks jäävad pikemad vestlused ja kohtumised vanade armsate sõpradega… Kas ja millal olete tundnud, et teid on elus vääriti mõistetud ja võibolla isegi hukka mõistetud? Jah, olen seda tundnud ja üpris raskelt üle elanud, eriti nooruses. Takkajärele sellele mõeldes mõjuvad niisugused rängad elamused siiski justkui vaktsineerimisena, mis aitavad (või vähemasti peaksid aitama) edaspidiseid hoope ja pettumusi kergemini taluda ning vahel isegi vältida. Nõges jääb nõgeseks, ja kui sa ikka kuplasid ja kõrvetusevalu pelgad, siis ei tasu teda paljaste käsivartega kallistada, ning seejärel on kohatu ahastada, et mille eest?! Teie suhted ema Helmesega muutusid, kui ta naasis Siberist. Mu ema oli tark naine, ja kogenud pedagoogina oli ta ka hea lastetundja. Muidugi mõistis ta, et neli ja pool aastat Komi ANSV vangilaagrites viibimist ei teinud teda nooremaks, mina aga olin kodus teda oodates vaadanud tema pilte, millelt naeratas vastu õnnelik noor naine. Sunnitöölaagriaastad kaugel põhjas olid nõrgendanud ema kuulmisja haistmismeelt ja tekitanud nõgestõve, kuid optimismisäde oli ta hingepõhjas alles ja õige peagi sain minagi üle oma esimesest pettumusest ja põdesin oma esialgse võõrastamise pärast üsna tõsiselt. Mu onutütar, kes jõudis koos oma ema ja õega asumiselt Krasnojarski kraist tagasi veidi varem, kui ta isa vangilaagrist vabanes, tunnistas, et ka tema ei tundnud Balti jaama perroonil ära

oma habetunud isa ja pistis jooksu, kui see võõras vatikuues mees tahtis teda kallistada. Selliseid lugusid juhtus viiekümnendatel aastatel „maailma kõige õnnelikumate lastega“ nõukogudemaal palju… Minu kolme tütre sündimise järel ütles ema, et saatus tasus talle kolmekordselt selle eest, et ta ei saanud näha oma lapse kasvamist: lapselastega sai ta suurepäraselt läbi. Kas teie kartsite emaks saada, nõukaaja ebastabiilsus jne? Kuidas teie oskate oma lastega nii hästi läbi saada? Emaks saada ma küll ei kartnud, kõik kolm last sündisid armastusest ja see aitas ning küllap aitab praegustelgi noortel inimestel muredest üle saada. Tollane emapuhkus kestis küll ainult 56 päeva ja ega rahagagi hoobelda saanud, aga raha polnud tollal nii tähtis kui praegu. Toona võttis oma korteri saamine väga palju aega: olime rõõmsad, kui saime enne teise lapse sündi kirjanike liidu kaudu 15-ruutmeetrise ateljeepinna Pikale tänavale. Sellal kui heliloojast abikaasa klaveri taga töötas, hulkusin mina lapsevankriga mööda vanalinna ringi – küll need kõnniteede ääred olid tollal kõrged! Küttepuud tuli tassida keldrist kolmandale korrusele ja külmaveekraan ning WC asusid koridoris – aga hakkama saime. Nojah, selja taha vaadates tundub noorusaeg teadagi roosilisemana, aga eks tegelikult oli olmeprobleeme ikka küllaga. Mäletan, et see võttis küll muigama, kui heliloojad Jaan Rääts ja Eino Tamberg meil katsikul käies kinnitasid, et nad meid kadestavad – pakkusin välja, et vahetame meelsasti oma kodu nende Imanta tänava korterite vastu, aga hiljem sain aru, et kadestusväärsed polnud ei kitsuke tuba ega ruumipuudusel külaliste tulekuks klaverikaanele tõstetud häll, vaid see noore pere ühtehoidmine ja lootusrikas olemine – et kõik läheb peatselt paremaks. Alles kolmanda lapse tõime sünnitusmajast oma koju: Raimo sai heliloojate liidult kolmetoalise korteri Õismäel, kuhu meil esialgu polnud peale klaveri, voodite, heliplaatide ja raamatute midagi kolida. Ühte tuba

Minu kolme tütre sündimise järel ütles ema, et saatus tasus talle kolmekordselt selle eest, et ta ei saanud näha oma lapse kasvamist

„Las jääda ükski mets lindude jaoks alles las jääda ükski nurk nukruste jaoks alles las jääda ükski laas leidmiste jaoks alles...“ (1974. aasta) Teine helilooja, kellega sai juba tudengipõlves koostööd tehtud, oli Andres Valkonen – tollal oli küll temagi veel üliõpilane TPIs ja Tartus käis ta esinemas oma Väntorelinimelise bändiga. Ülikooli kohvikus, kus me tutvusime, sai lubatud talle mõned laulutekstid teha – ja nüüdseks on neid „mõnesid“ saanud juba ligi poolsada. Pluss veel koostöö rokkooperi „Põhjaneitsi“ juures, mille muusika kirjutas Andres koos mu abikaasa Raimo Kangroga, tekstilise osa tegime kahasse Andres Jaaksooga. Kõige tuntumaks on meie koostööst saanud ehk „Las jääda ükski mets“, „Leib jahtub“, „Moonika“ ja esimene eurolaul „Muretut meelt ja südametuld“.

Kui Ojakäär valis laulutekste enamasti luulekogudest, siis on kõik Valkoneni laulud saanud alguse meloodiatest, mis Andresel kõrvus kõlasid. Tõnis Mägi, kelle repertuaaris on „Las jääda ükski mets“ siiamaani, ütleb, et tänapäeval on see sõnum niisama oluline nagu tollal, kuigi otsustajad, kes on endale võtnud õiguse Eestimaa loodusega hoolimatult ümber käia, on muutunud. Loodan väga, et kurikuulsa Rail Balticu rajamisel ei lähtuta ainult mõne laienenud kukruga asjamehe tulusoovist, vaid võetakse siiski kuulda ka teadlaste ja looduskaitsjate seisukohti.

eestikontsert.ee

persoon

„Ah, juba lumi maas – mis ime seegi, ses õhtus niikuinii mul külmetavad jalad“ (1966. aasta) Laul viis meid kokku ka abikaasaga: kohtusime raadiomajas, kus noor lauljatar Marje Aare tutvustas mind konservatooriumi viimase kursuse tudengi Raimo Kangroga, kes oli parajasti just kirjutanud laulu ajakirjas Noorus trükitud minu luuletuse järele. Ühes tühjas stuudiotoas istus Raimo klaveri taha ja Marje laulis selle laulu – „Ah, juba lumi maas“ – mulle ette. Laul oli ilus ja isevärki – meenutas rohkem kammerteost kui levilaulu, ja mulle see meeldis. Aga kes võis arvata, et sellest laulust saab alguse enam kui kahekümne seitsme aastane kooselu.

kutsusime harjumuse jõul „tühjaks toaks“ veel ka siis, kui seal oli juba mööbel sees. Lapsed olid meile kõiges abiks juba maast-madalast: vahel imestasid külalised, kuidas ma julgen mudilastel lasta taldrikuid ja hapraid tasse lauale kanda, aga nad said kõigega suurepäraselt hakkama. Usaldus kohustab ja õpetab! Ka maal olid tüdrukud majaehituse juures jõudumööda abiks ja jagasid oma isa mõtet, et kui inimene tahab midagi saada, siis peab ta selleks ka tegutsema. APLAUS I SÜGIS 2018

Te olete alates oma esimest luulekogust tänaste teosteni liikunud loomingulisel laineharjal ja pole näha veel lainelt lahkumise märke, kuidas te olete seda suutnud? Oi, mul on olnud mitmeid mõõnu ja eneses kahtlemise aegu ja küllap neid tuleb veelgi. Mõnikord, kui tunnen, et olen liiga palju töid käsile võtnud ja ajapuudus läheb juba ülejõukäivaks, siis lohutan ennast sellega, et selliseid hetki on ennegi olnud – ja ennäe, mingil kombel on neist üle saadud. Aegajalt meenutan oma spordiveteranist isa nõudmist: „Selg sirgu ja lõbus-lahke nägu pähe!“ – see aitab toonust tõsta. Aga annan endale aru, et tuleks ikka õppida ei ütlema, kui tunnen, et töölained löövad laksudes pea kohal kokku. Eks näis, ehk läheb see kunagi ka korda. Mitu ideed ootab teil sahtlis? Kui päris aus olla, siis ootavad mu sahtlid lihtsalt kordategemist – jah, seal on küll mitmeid seisma jäänud käsikirju ja värsijuppe kaugetest aegadest, kuid kes teab, kas neist asja saabki. Aga paar-kolm suuremat asja on hoopis arvutis pooleli ja loodetavasti saan need veel enne aasta lõppu südamelt ära. Ma pole küll ebausklik, aga pooleli olevatest asjadest ei tahaks sellegipoolest kõnelda, enne kui need on enam-vähem valmis. Äsja saatsin Alo Põldmäele ära ooperilibreto, mis loodetavasti juba jõudis sellesse staadiumi, kuigi tean, et muusikateoste puhul võib alati mingeid muudatusi ja parandusi vaja minna. Aga vahepeal võiks tulla ka selline aeg, kui kirjutan vaikselt omaette midagi ilma mingite tähtaegadeta arvestamata… »

kontsertelamus

Bob Mintzeri

kontsert täitis saali vaimustunud publikuga 27. mail andis maailmakuulus Bob Mintzer koos Estonian Dream Big Bandiga Tallinnas meeldejääva kondserdi. Vene Teatri saal oli publikut täis ning kuulajate vaimustus oli suur. Saksofonist Lauri Kadalipp jagas kontserdimuljeid Aplausiga. Fotod: GUNNAR LAAK

Kontsert jäi mulle meelde oma väga ameerikaliku kõla ja viksi visuaalse mulje poolest. Kontsert toimus Vene Teatris, mille saal on meeletult kaunis ning täis rohkeid detaile, mis teevad kontserdieelse meelestuse väga meeldivaks. Lavale astus 20-aastane Estonian Dream Big Band ning lõpuks ka legend Bob Mintzer. Muusika, mis kõlas, oli kõik Mintzeri kirjutatud – mõned uuemad ning ka vanemad kompositsioonid, mis hõlmasid džässmuusika juuri bluesi ja rhythm changesi. Lood olid kohati väga komplekssed ning oli näha, kuidas EDBB pingutas, et seda muusikat õigesti mängida, kuid kindlasti kontrollis 20-aastase kogemusega bigbänd seda repertuaari hästi ja enesekindlalt. Bob Mintzer on erakordne saksofonist, arranžeerija, bigbändijuht. Ta suudab kõik kolm elukutset ühendada ääretult professionaalselt ja orgaaniliselt, andes välja mitmeid õppematerjale saksofonimängimise ja muusikateooria kohta, mängides erinevates legendaarsetes bändides (nt Yellowjackets), kirjutades loendamatul hulgal kompositsioone nii väiksematele kui ka suurematele bändidele ning reisides üle maailma, juhatades erinevaid bigbände. Tema muusikal on olnud väga tugev mõju bigbändi muusika arengule. Võib öelda, et tänapäevane džässorkestrimuusika kõla poleks kaugelt selline, kui poleks Bob Mintzerit. Fakt, et suursugune džässmuusika gigant on Eestis käinud, näitab, et järjest rohkem jääb Eesti oma naaberriikidega suurte A+ kategooria artistide huviorbiidile, mis on ääretult kasulik ka meie muusikaekspordile. Loomulikult ka meie džässipublikule, kes ei pea suurte džässistaaride nägemiseks sõitma välismaale.» APLAUS I SÜGIS 2018

eestikontsert.ee

suvefestivalid sõnas ja pildis

SUVEFESTIVALID PAKKUSID RIKKALIKKU ELAMUST Möödunud suvel rõõmustas Eesti Kontsert publikut mitmete suvefestivalidega, mis pakkusid rikkalikku elamust ning kunstilist naudingut. Meeldejäävatest elamustest said osa tuhanded muusikasõbrad üle kogu Eesti. Küsis: Tekst: SILVER KUUSIK I Fotod: GUNNAR LAAK, ARHIIV

28.–30. juunini toimus teist korda Haapsalu Tšaikovski festival. Peakülaliseks oli Peterburi Suur Sümfooniaorkester, solistid Peeter Laul, Lev Klõtškov, Jelizaveta Soina, Andrei Breus ning Peterburi Riiklik Akadeemiline Koorikapell. Festivali kolme päeva jooksul kõlas üheksa kontserti ning külastajaid oli kokku ligi 3500.

APLAUS I SÜGIS 2018

29. juunist 15. juulini sai IdaVirumaal nautida 20. korda toimunud suvist muusikafestivali Seitsme Linna Muusika. Ühtekokku anti 20 kontserti, kus astusid üles Peterburi Riiklik Akadeemiline Koorikapell, Peterburi Suur Sümfooniaorkester, Liisi Koikson, Marko Matvere, Birgit Sarrap, Hedvig Hanson, ansambel Hortus Musicus jpt. Rikkalikult mitmekülgse kavaga suvefestivali nautis ligi 4000 inimest.

eestikontsert.ee

suvefestivalid sõnas ja pildis 5.–7. juulini rõõmustasid ooperisõpru Pärnu ooperipäevad. Üle aasta toimuvate Pärnu ooperipäevade külalisteater oli Moskva Boriss Pokrovski nimeline Kammermuusikateater. Publik sai osa Kalevi Aho ooperist „Frida ja Diego“, Gioachino Rossini ooperist „Türklane Itaalias“ ning galaõhtust „Maailma maitsed“. Festivali külastas ligi 1200 inimest.

suvefestivalid sõnas ja pildis Festivalisuvele pani meloodilise punkti Tallinna XXXII rahvusvaheline orelifestival, mis pakkus elamust 4.–12. augustini. Tallinnas andsid kontserte maailmanimed: Amsterdami Concertgebouw organist Erwin Wiersinga ja Saksamaa orelikorüfee Gerhard Weinberger. Üles astusid orelivirtuoosid Lätist ja Leedust ning loomulikult pea kõik meie tegevad kontsertorganistid. Suvist orelifestivali külastas ligi 1150 inimest.

45 19.–28. juulini andsid Baltimaade suurimal ooperifestivalil, Saaremaa ooperipäevadel, külalisetendusi Shanghai ooperiteater, Ungari Riigiooper ja Teater Vanemuine. Kuulda sai nii kullaprooviga klassikat kui ka uudisteoseid. Shanghai ooperiteatri esituses sai publik osa Georges Bizet’ ooperist „Carmen“, kus tegi kaasa ka Saaremaa lastekoor, suurejoonelisest tantsugalast „Mere unelm“ ning Wen Deqingi moodsast ooperist „Riskantne mäng“. Teater Vanemuine tõi lavalaudadele Tauno Aintsi lasteooperi „Guugelmuugelpunktkomm“ ning Ungari Riigiooper pakkus elamust Mozarti „Figaro pulma“, Verdi „La Traviata“ ning Johann Straussi „Mustlasparuniga“. Saaremaa ooperipäevi nautis ligi 13 400 inimest.

Väiksematest suvekontsertide sarjadest rõõmustas kuulajaid Hortus Musicuse suvefestival In Horto Regis, mis pakkus muusikalist elamust neljal juulikuu päeval.

APLAUS I SÜGIS 2018

eestikontsert.ee

klaver läbi aastasadade

52ja 36valmustget a, kõlakamber ümber

KAS TEADSID, ET...

Tekst: ERE UIBO Fotod: SHUTTERSTOCK

• • • • • • •

klaveritootmise 300-aastane ajalugu „Ma polnud kunagi mõelnud, kui õudne võib olla klaverimängija ja tema instrumendi suhe – pianist peab pilli täitma eluga, omaenda hingetõmmetega. Ta peab klaveri taltsutama, panema mängima nii, nagu mängija seda soovib. Klaver on aga lihtsalt klaver. Tehtud puust ja metallist,“ on öelnud ameerika kirjanik James Baldwin. Lihtsate mustvalgete klahvide taga on peidus harmoonia ilu, hinge sügavus. Justkui tagasihoidlikult oodates, et sinna maailma pääseb seiklema vaid see, kes tõesti julgeb ja tahab avada oma hinge, luua midagi ilusat. Kui pillide kuningaks peetakse orelit, võiks klaver olla prints – kuninglik ja väärikas, kuid lõbusam ja seiklevam. Klaveri võimsust näitab ka suur heliulatus – madalaima ja kõrgeima noodi vahele mahub kõikide orkestripillide heliulatus. Oktoobris Tallinnas toimuva rahvusvahelise klaverifestivali eel on paslik meenutada, kuidas jõudis majesteetlik klahvpill just siia, kus ta praegu on. ESIALGNE NIMETUS PIANOFORTE Tänapäeval tuntud klaveri kõige lähedasema esivanema ehitas 18. sajandi alguses itaalia klaverimeister Bartolomeo Cristofori. Kuigi pill valmis 1709. aastal, sai laiem avalikkus selle loomisest teada 1711. aastal, kui Cristofori pilli ajakirjas kirjeldas. Kui seda pidada klaveri sünniaastaks, võib eakas

APLAUS I SÜGIS 2018

pill pidada tänavu 307. sünnipäeva. Kui palju klavereid Cristofori ehitas, pole teada, kuid kolm tema valmistatud pilli on praeguseni alles, need 1720. aastatest pärit instrumendid puhkavad New Yorgi, Rooma ja Leipzigi muuseumides. Aja jooksul pill täienes – summutuspedaal jõudis klaveri lahutamatuks osaks 18. sajandi lõpus. Kui pedaali vajutada, liigub löökmehhanism koos haamritega paremale ning kõla sumbub. Selleks ajaks oli toimunud veel üks suur muudatus – haamrikesi hakati katma naha asemel vildiga, mis muutis kõla värvi ja iseloomu. Klaverit kutsuti alguses itaalia keeles pianoforteks, mis tähendab, et sellel saab mängida vaikselt (piano) ning valjusti (forte). Enam-vähem samal ajal Cristoforiga tegutses Saksamaal oreli- ja klaverimeister Gottfried Silbermann, kelle pille hakkas katsetama tuntud helilooja Johann Sebastian Bach. Esialgu pidas Bach neid klavereid küll keeruliseks ning liiga nõrgakõlaliseks, aga kui pillimeister oli neid täiendanud, sattus helilooja neist vaimustusse. Esimese pianiino valmistas 1739. aastal Itaalias Domenico del Mela. Tänapäevase, kodudes levinud pianiino konstrueeris 1800. aastal Viini meister Matthias Müller. Tööstuslik klaveritootmine sai alguse siis, kui Inglismaal asutati vabrik John Broadwood & Sons, mis tegutseb tänapäevani.

Ettevõte on tuntud ka selle poolest, et meister Thomas Broadwood kinkis 1817. aastal Ludwig van Beethovenile uue klaveri. Kuulus helilooja oli selleks ajaks jäänud peaaegu kurdiks ning raha otsa lõppenud. Tugevama kõlaga pill võimaldas tal aga taas helisid kuulda ning loominguga tegeleda. 1853. aastal rajas Saksamaalt pärit pere New Yorki klaveritööstuse Steinway & Sons. Asutaja Heinrich Englehard Steinway ehitas esimese klaveri oma koduköögis Saksamaal Seesenis. Tänapäeval väljub vabrikust igal aastal üle 1200 klaveri. Kui soovid neilt head tiibklaverit, tuleb välja käia üle 100 000 dollari. PARIM KLAVERIPUU KASVAB AEGLASELT Eesti klaveriehituse ajalugu on põhjalikult uurinud muusik, muusikateadlane ja klaverikollektsionäär Alo Põldmäe. 2013. aastal avati Tartumaal Luunjas Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi Ernst Hiisi nimeline filiaal. Klaverinäituse koostas Alo Põldmäe. Loomisel on klaverimuuseum Valgamaale Helme mõisa. Põldmäe on kirja pannud, et ka Eestis valmistati klavereid juba 18. sajandil. Kirjalikku tunnistust sellest annab 1779. aastal ajalehes ilmunud teade, kus klaverimeister Johann Friedrich Gräbner pakkus müüa oma toodangut.

keskmisel klaveril on umbes 220–230 keelt; maailma kalleima klaveri valmistas Kanada tootja Heintzmann – läbipaistvat klaverit mängiti esimest korda 2008. aasta Pekingi olümpiamängude ajal ning see müüdi hiljem oksjonil 3,22 miljoni dollari eest; maailma suurima klaveri, mis on 5,7 meetrit pikk ja kaalub 1,4 tonni, valmistas UusMeremaa klaverimeister Adrian Mann; uut klaverit tuleks häälestada neli korda aastas, hiljem kaks korda; klaverid seisavad paremini hääles, kui nad pole liiga niiskes või kuivas keskkonnas; klaveri valgeid klahve tehti kunagi elevandiluust, kuid asendati plastikuga 1940. aastatel; klaverist saab parimat soovitud heli, kui kõik selle sees asuvad 7500 osakest töötavad ideaalselt. Allikas Singspiel

Talle järgnesid paljud teised meistrid, kuid klaveritööstusele andsid tugeva hoobi II maailmasõda ja nõukogude võim. 1894. aastal avas klaverimeister Mihkel Aleksander Oss Tartus oma töökoja, mis tegutses 1925. aastani. Siiani leidub selle töökoja klavereid paljudes kodudes. 1922. aastal Tartus asutatud Astroni klaverid olid tuntud ka rahvusvaheliselt, neid pille arendas Eesti üks tuntumaid klaverimeistreid Ernst Hiis. Luunjas sündinud Ernst Hiis õppis klaveriehitust Robert Rathke vabrikus Tartus. Kui vabrik 1892. aastal Peterburi kolis, töötas Hiis ka seal klaverivalmistajana ning avas oma klaveritöökoja. Aastal 1927. asutas ta ka Tartus oma klaverivabriku, mis hiljem Tallinna üle kolis. Ta jätkas klaveritootmist pärast II maailmasõda. Nõudlus klaverite järele oli suur, sest Tallinna pommitamisel olid hävinud mitmete esindushoonete klaverid. Ajaloost on teada fakt, et ta valmistas Stalinile sünnipäevakingiks klaveri ning tänu sellele saabus Moskvast 1950. aastal käsk koondada kogu tootmine Estonia klaverivabrikusse, mis on praegu Eestis ainuke klaverivabrik ning hoiab au sees Hiisi põhimõtet, et tippkvaliteediga klavereid tuleb valmistada käsitsi. Estonia klaverivabriku klaverite kõlalauad valmistatakse parimast resonantskuusest. Sellel kuusel on väga tihedalt asuvad kasvurõngad, lülipuidu kiud on heledad ning värvus muutub aastate jooksul vähe. Selliseid kuuski kasvab kõrgel Šveitsi ja Itaalia Alpides, kus puud kasvad aeglaselt. Estonia klaveritööstus on iseloomustanud oma klaverite kõla nii – kuulake meie klaverite kõla, see meenutab Põhjamaade maastikke, Eesti puutumata loodust, Euroopa ajalugu ja traditsioone. » eestikontsert.ee

hooajakava L 8. september kell 16 Väravatorn Tahir Aydoğdu (kanun, Türgi) Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: traditsiooniline türgi muusika

R 14. september kell 19 Vanemuise kontserdimaja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontsert Beethoven. „Missa solemnis“ op. 123 Yuka Yanagihara (sopran, Jaapan/Saksamaa) Helen Lepalaan (metsosopran) Oliver Kuusik (tenor) Simon Robinson (bass, Saksamaa) Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor ning Tartu Noortekoor Dirigent Mihhail Gerts Kontsert on Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt

L 15. september kell 17 Maarjamäe loss T 23. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja Kontserdisari „Vene salong“. „Romansid ja luule“ Priit Volmer (bass, Rahvusooper Estonia) René Soom (bariton, Rahvusooper Estonia) Jaanika Rand-Sirp (klaver)

Priit Volmer ja René Soom on mitmekülgsed artistid, kes võitnud publiku südamed rahvusooperi laval. Andekate interpreetide eestvedamisel saab publik nautida muusikaelamust, kus haaravaks tervikuks sulavad vene muusika ja luule. Kontserdisari valmib koostöös Eesti Ajaloomuuseumiga.

T 18. september kell 19 Estonia kontserdisaal N 20. september kell 19 Vanemuise kontserdimaja Kontserdisari „i nagu interpreet“ Valle-Rasmus Roots (tšello) Sten Lassmann (klaver) Kavas: Rahmaninov. Sonaat tšellole ja klaverile g-moll op. 19, Šostakovitš. Sonaat tšellole ja klaverile d-moll, op. 40, Prokofjev. Sonaat tšellole ja klaverile C-duur op. 119 Kõlavad 20. sajandi tšellorepertuaari suurteosed – Rahmaninovi, Šostakovitši ja Prokofjevi sonaadid tšellole ja klaverile. Kuigi kolmel vene klassikul on need ainsad teosed selles žanris, toob iga sonaat ainulaadselt esile tšello intensiivse laulvuse, virtuoosse võimekuse ja annab ka hea stiilinäite helilooja loomingust. Vene tšellosonaatides ühinevad romantiline kirglikkus, eleegiline lüürika ja jõuline dramaturgia unustamatuks tervikuks. Kontserdisari valmib koostöös Eesti Interpreetide Liiduga. eestikontsert.ee

hooajakava N 20. september kell 19 Suurgildi hoone Kontserdisari „Eesti ajastud“. „Rootsi aeg“ Ansambel Triskele Tarmo Tabas (laul) Ergo-Hart Västrik (laul) Heikki-Rein Veromann (flöödid, torupill, parmupill, laul) Toivo Sõmer (lauto, ud, mandoola, kandled, laul) Janno Mäe (trummid, kellamäng, kannel, laul) Sissejuhatus: Jaak Juske Kavas Rootsi kogukondade rahvamuusika (Rannarootsi, Vormsi jm) Eesti sajandat sünnipäeva tähistav kontserdisari käsitleb olulisi perioode meie maa ajaloos ning muusikat, mis on meie aladel kõlanud. Igal kontserdil juhib Eesti Ajaloomuuseum tähelepanu mõnele tutvustatava perioodi iseloomulikule esemele, sõnalise sissejuhatuse kultuuri- ja muusikaruumi teeb ajaloolane Jaak Juske.

Ansambel Triskele tutvustab kontserdisarjas rootsi ja rannarootsi muusikat, mille mõjud meie rahvamuusikas, eriti Lääne-Eestis ja saartel, on laialt levinud. Ansambel on 20 tegutsemisaasta jooksul läbi töötanud eri maade ja rahvaste muusikatraditsioonid, loonud oma unikaalse kõlapildi ning muljetavaldava pillikogu. Lisaks rahvapärasele laulmisviisile kõlavad eesti rahvapillid nagu kandled, mandoola, torupill, parmupill, aga ka Euroopa keskaja instrumendid nagu lauto, flöödid, fiidel, rebekk, erinevad trummid. Kontserdisari valmib koostöös Eesti Ajaloomuuseumiga.

L 22. september kell 16 Väravatorn Akkarai Sisters (viiulid, laul/ India) Akkarai Sisters (õed Subalakshmi ja Sornalatha) on pärit kuulsast rahvamuusikute dünastiast ja on ühed kõige tähelepanuväärsemad India muusikud tänapäeval. Nende hingestatud musitseerimine on liigutanud kuulajaid üle terve maailma. Kavas on india rahvamuusika.

L 22. september kell 19 Jõhvi kontserdimaja Jõhvi kontserdimaja hooaja avakontsert „Elu kui paljutõotav algus“ Kalle Randalu (klaver) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Nikolai Aleksejev Kavas: Brahms. „Traagiline avamäng“ op. 81, Grieg. Klaverikontsert a-moll op.16, Šostakovitš. Sümfoonia nr 15 Kontserdi ja raamatu „Elu kui paljutõotav algus“ ilmumisega meenutatakse ERSO endist peadirigenti Peeter Liljed (1950–1993). Orkestri ette astuvad Peeter Lilje head sõbrad: koolikaaslane Leningradi konservatooriumi päevilt ja ERSO endine peadirigent Nikolai Aleksejev, kelle kontaktid ERSOga said alguse 1987. aastal just tänu Peeter Liljele, ning kauaaegne lavapartner ja mõttekaaslane Kalle Randalu, kellega koos musitseeriti nii Eestis kui ka paljudes Nõukogude Liidu linnades. Kontserdi kava on Peeter Lilje nägu. Avateosena kõlab Brahmsi „Traagiline avamäng“, järgneb Griegi klaverikontsert, mis oli 1980. aastatel sageli tema repertuaaris nii Peep Lassmanni kui ka Kalle Randalu soleerimisel. Kontserdi teises pooles tuleb ettekandele Šostakovitši viimane, 15. sümfoonia, mida Peeter Lilje samuti mitmel korral juhatas.

APLAUS I SÜGIS 2018

hooajakava P 23. september kell 18 Kadrioru loss Kontserdisari „Helisevad šedöövrid“ Aleksander Listratov (barokktšello, Moskva) Aleksei Ševtšenko (haamerklaver, Moskva) Kunstiteadlase sissejuhatus: Aleksandra Murre  Kavas: Beethoven, Handoškin, Karaulov, Vielgorski, Hessler. Moskvas tegutsev ajaloolistel instrumentidel musitseeriv duett alustas tegevust 2002. aastal. Ansambli repertuaar on kirev ja ulatub varabarokist kaasajani. Kavas kõlab kõrvuti Beethoveni teostega vähetuntud vene juurtega heliloojate looming. Duett on esinenud Moskva ja Peterburi esindussaalides, festivalidel ja kontserdisaalides nii Venemaal kui kõikjal Euroopas. Aleksander Listratov on Venemaa väljapaistev barokktšellomängija, ansambli Kuldne Sajand kunstiline juht. Aleksei Ševtšenko on universaalne muusik, klavessinist, organist ja pianist, kes omandas muusikalise hariduse Moskva konservatooriumis, kus ta nüüd ise ajaloolisi klahvpille õpetab. Ta on mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat ja hinnatud solist ning kammeransamblist. Kontserdisari valmib koostöös Kadrioru kunstimuuseumiga.

K 26. september kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Lõunamuusika“ „Vasemasin Brassical“ Mihkel Kallip (trompet) Märt Metsla (trompet) Margus Toompere (tromboon) Imre Leopard (tuuba) Kavas: EV juubeliaasta 12 kuud tähistavad arranžeeringud inimesi kõnetavatest lugudest Brassical on 2011. aasta sügisel noorte vaskpillimängijate ellukutsutud ansambel. Maailmakuulsa Mnozil Brassi eeskujul loodud koosseisu peamine eesmärk on esitada muusikat, mille mängimisest rõõmu tunda ning ka publikule mitmekülgset humoorikat kontsertetendust pakkuda. Kava, mis koosneb maailmakuulsatest hittidest Brassicali originaalseadete kastmes, paneb publiku senisest märksa enam vaskpille imetlema, sest ansambli liikmed on mitte ainult suurepärased pillimehed, vaid nende esinemine on täis lavalist liikumist ja isegi laulmist.

L 29. september kell 19 Estonia kontserdisaal Eesti Kontserdi hooaja avakontsert Tallinnas Konzerthausorchester Berlin Iveta Apkalna (orel) Dirigent Juraj Valčuha Kavas: Nicolai. Avamäng ooperile „Windsori lõbusad naised“, Jongen. Sinfonia concertante orelile ja orkestrile op. 81, Beethoven. Sümfoonia nr 3 op. 55 „Eroica“ 1952. aastal loodud Konzerthausorchester Berlin saavutas tunnustuse ja rahvusvahelise tuntuse peadirigendi Kurt Sanderlingi käe all. Alates hooajast 2017/18 on orkestri esimene külalisdirigent Juraj Valčuha. Orkester annab üle saja kontserdi aastas, esineb nii oma kodusaalis Berliini Konzerthausis kui ka tuuridel Aasias, USAs ja Euroopa riikides. Konzerthausorchester inspireerib publikut uute kontserdiformaatide ning ebatavaliste ja põnevate projektidega. Koos üllatuslike, spontaansete soovikontsertidega, avalike proovidega korraldavad nad unikaalset kontserdisarja „Right in the Middle“. Selle sarja raames on publikul võimalus osaleda kontserdil otse laval – istudes orkestrantide vahel. 2017. aastal võitis orkester Saksa orkestrite fondi prestiižse innovaatilise orkestri auhinna.

hooajakava

hooajakava P 30. september kell 12 Estonia kontserdisaal E 8. oktoober kell 12 Vanemuise kontserdimaja K 17. oktoober kell 12 Pärnu kontserdimaja Muusikaline lastelugu „Pillihunt“ Tekst: Leelo Tungal Muusika: Priit Pajusaar Pillihunt: Andero Ermel (Tallinna Linnateater) Pillide ja loomade rollis on Pärnu Linnaorkestri vähendatud koosseis Kunstnik: Liivika Põvat-Straus „Pillihunt“ viib lapsed osalusseiklusele orkestripillide maailma. Stsenarist Leelo Tungal kasutab meile juba tuttavaid hundimuinasjutte („Punamütsike“, „Kolm põrsakest“ jne), kus hunt oma nõrkuste ja veidrustega ikka otsekui üks ja seesama olnud. Tegelikult olevat ta ka kõigis oma eelmistes seiklustes tahtnud hoopis muusikat teha. Teda võeti aga ikka ja jälle kurja hundina ja muusikategemise soov läks luhta. Oma halenaljakal moel ootab ta lastelt mõistmist ja toetust.

R 5. oktoober 19 Jõhvi kontserdimaja L 6. oktoober 19 Vanemuise kontserdimaja „Armastus esmaspäeviti“ („Любовь по понедельникам“) Komöödiaetendus vene keeles Osades: Andrei Tšernõšev, Vjatšeslav Razbegajev, Maria Dobržinskaja, Žanna Epple. „Armastus esmaspäeviti“ on kiirete süžeepööretega komöödia, milles on arvukalt segaseid olukordi ja tegevuse keerdkäike. Kaasahaarav huumor ja andekad näitlejad muudavad õhtu kergeks romantiliseks meistriteoseks.

L 6. oktoober kell 16 Väravatorn Adriano Banchieri 450 Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: Banchieri, Monteverdi, Mainerio, Marini jt

Lavateos on soovitatav lastele vanuses 6–11 eluaastat. Toetavad: kultuurkapital, Eesti Autorite Ühing, haridus- ja teadusministeerium, Insplay, T. A. Bussid

OKTOOBER E 1. oktoober kell 12 Pärnu kontserdimaja Rahvusvaheline muusikapäev Klassikatähed 2018 Tanel-Eiko Novikov (löökpillid) Kristin Müürsepp (flööt) Sven-Sander Šestakov (klaver) Juba neljandat korda toimunud telekonkursil Klassikatähed osalenud noored muusikud on vaieldamatult kõik eriliselt andekad ja väga tugeva lavanärviga säravad isiksused, kes õppisid konkursi jooksul muusikat senisest veel enam austama. Nüüd rõõmustavad nad taas kontserdikülastajaid. E 1. oktoober kell 12 Vanemuise kontserdimaja E 1. oktoober kell 18 Jõhvi kontserdimaja Rahvusvaheline muusikapäev Klassikatähed 2018  Arko Narits (klaver)  Johannes Põlda (viiul)  Ingely Laiv (oboe) Konkursilt Klassikatähed tuttavad noored interpreedid pakuvad muusikapäeva puhul rikkalikku elamust ning toovad kuulajate ette parimad meloodiad.

APLAUS I SUVI 2018

L 6. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja Pärnu kontserdimaja hooaja avakontsert Saksamaa noorte sümfooniaorkester Solist Pijus Paškevičius (oboe, Leedu) Dirigent Vilmantas Kaliunas (Leedu /Saksamaa) Kavas: Weber. Avamäng ooperile „Nõidkütt“, Mozart. Oboekontsert C-duur, K.314/271k, Brahms. Sümfoonia nr 3 F duur op. 90 Saksamaa Noorte Sümfooniaorkester on 1982. aastal Saarimaa liidumaa muusikanõukogu algatusel loodud kollektiiv, mis koosneb 14–20aastastest muusikutest. Üle liidumaa valitud noored kogunevad kaks korda aastas proovisessioonidele ning töötavad nii grupi- kui ka orkestriproovides professionaalsete juhendajate käe all. Noorteorkestri esinemised on kodusel liidumaal väga populaarsed, nende kontserdikalender on tihe. Tänavu oktoobris on noorteorkester Saksamaa Liitvabariigi Kultuuriministeeriumi toetusel ringreisil Lätis, Leedus ja Eestis. P 7. oktoober kell 16 Jõhvi kontserdimaja Etendus „Kloun ja kassid“ („Клоун и кошки“) Juri Kuklatšovi kassiteater (Moskva) Maailmas ainulaadsesse tsirkusetruppi kuulub paarsada kassist-koerast artisti. Etendus on vene keeles. eestikontsert.ee

hooajakava XI RAHVUSVAHELINE FESTIVAL KLAVER 2018 Festival Klaver on unikaalne klaverinädal, mis on suurima külastajate arvuga klassikafestival Eestis. Ühtviisi prestiižne on kuuluda festivali esinejaskonda ning saada muusikast publikuna osa.

P 7. oktoober kell 12 Estonia kontserdisaal Festival Klaver „Aastaajad“ Laval eesti noored pianistid Kavas: Tšaikovski. Klaveripalade tsükkel „Aastaajad“ op. 37bis

Balti- ja Põhjamaade suurim klaverifestival sündis 1998. aastal selle asutaja ja kunstilise juhi, pianist Lauri Väinmaa visioonist ja soovist tuua Eesti muusikapublikuni siin veel tundmatuid suurepäraseid pianiste ja tutvustada maailma muusikaelus puhuvaid värskeid tuuli. See toimus enne Youtube’i plahvatuslikku levikut. Festivaliga soovitakse au sees hoida juba 150-aastast klassikalise klaveriõhtu vormi.

Tšaikovski „Aastaajad“ on tuntuim ning armastatuim romantiliste klaveripalade tsükkel, mille poeetilised kujundid ning kaunid meloodiad haaravad kuulaja jäägitult oma lummusesse. Klaverifestivalil esitavad selle palade kogumiku parimad Eesti noored pianistid Tallinna Muusikakeskkoolist, Georg Otsa nim muusikakoolist ning Tartu Heino Elleri nim muusikakoolist.

Festivali kunstiline juht on Sten Lassmann

5.– 12. oktoobrini esinevad Tallinnas maailma tipppianistid Leif Ove Andsnes (Norra), Rudolf Buchbinder (Austria), Jeremy Denk (USA), klaveriduo Katia ja Marielle Labèque (Prantsusmaa), Brazil PianOrquestra jpt.

R 5. oktoober kell 18 Estonia kontserdisaali fuajee Näituse „Klaveri soolo“ avamine  Näituse koostaja Virge Joamets   Kui 19. sajandi alul oli soolopianist üksnes üks kontserdil üles astuvatest muusikutest, siis 1850. aastaks oli klaveri sooloõhtu kujunenud enam-vähem seesuguseks, nagu me seda tänapäeval teame. Eelkõige tänu Ferenc Liszti, Sigismond Thalbergi ja Clara Schumanni tegevusele kujunes klaveriõhtu üheks kõige armastatumaks kontserdiliigiks. Ning ehkki uuema aja meelelahutusviiside pealetung on sooloklaveriõhtu populaarsust aja jooksul tublisti vähendanud, on see endiselt euroopaliku kontserdielu üks tähtsamaid vorme. Näitus „Klaveri soolo“ käsitleb klaveriõhtu traditsioonide ja esteetika kujunemist.

hooajakava

R 5. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Festival Klaver Katia ja Marielle Labèque (klaver, Prantsusmaa) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Olari Elts Kavas: Debussy. Prelüüd müsteeriumile „Püha Sebastiani ohverdus“ („Le Martyre de saint Sébastien“), Vivier. „Siddhartha“, Poulenc. Kontsert kahele klaverile ja orkestrile d-moll, Skrjabin. „Ekstaasipoeem“ („Le poème de l’extase“) op. 54. Õed Katia ja Marielle Labèque on klassikalise klaveriduona tegutsenud pool sajandit ning salvestanud ligemale poolsada albumit juhtivatele plaadifirmadele. Nende mäng on ergas ja kaasahaarav nii Berio, Boulezi või Ligeti ülikeerukates modernistlikes teostes kui ka minimalistlikes palades või muusikaliseadetes. Tallinnas mängivad Labèque’id Francis Poulenci kaunikõlalise kontserdi kahele klaverile ja orkestrile (1932), milles põimuvad džässi, prantsuse šansooni ning indoneesia gamelani mõjud. Klaverifestivali avakontserdil kõlavad Olari Eltsi ja ERSO esituses veel Maurice Raveli „Valss“ (1920) ning Kanada helilooja Claude Vivieri monumentaalne modernistlik eepos „Siddharta“ (1976).

L 6. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Festival Klaver Rudolf Buchbinder (klaver, Austria) Kavas: Bach. Inglise süit nr 3 g-moll, BWV 808, Beethoven. Sonaat nr 23 f-moll op. 57 „Appassionata“, Schubert. Klaverisonaat B-duur, D960. Esmakordselt Eestis esinev vanameister Rudolf Buchbinder on 71-aastasena endiselt tippvormis ning annab igal nädalal paar-kolm kontserti üle maailma. Algselt imelapsena Viinis furoori tekitanud Rudist on saanud klaverimaailma gigant: ta on salvestanud pea kogu Viini klassikute, Haydni, Mozarti, Beethoveni ja Schuberti loomingu. Beethoveni 32 klaverisonaati on ta terviktsüklina esitanud üle kogu maailma enam kui viiekümnel korral. 2018. aastal kuuekümnendat lavasünnipäeva tähistav Buchbinder esitab Tallinnas muuhulgas ka Beethoveni legendaarse appassionata-sonaadi.

APLAUS I SUVI 2018

P 7. oktoober kell 17 Estonia kontserdisaal Festival Klaver Leif Ove Andsnes (klaver, Norra) Kavas: Schumann. Kolm romanssi, op. 28, Janáček. I osa tsüklist „Rohtunud rajal“ („Po zarostlém chodníčku“), Chopin. Ballaad nr 3 As-duur op. 47, Bartók. Kolm burleski, op. 8c Sz. 47, Schumann. „Karneval“ op. 9 Oma hiilgava tehnika ja läbitungiva interpretatsiooniga on kuulus norra pianist tähelepanu võitnud kõikjal üle maailma. Tema diskograafiasse kuulub enam kui 30 üliedukat plaati plaadifirmale EMI Classics – soolosalvestused, kammermuusika, orkestrikontserdid. Andsnes on innukas kammermuusik, Rosendal Kammermuusika Festivali asutaja, endine Risør Kammermuusika Festivali üks kunstilistest juhtides ja California Ojai Music Festivali muusikadirektor. Ta on valitud New Yorgi Juilliardi (2016) ja Bergeni Norra Ülikooli (2017) audoktoriks. Sel hooajal on Leif Ove Andsens New Yorgi Filharmoonikute resideeriv artist, kes annab kontserte Lincolni Keskuses ja teistes maailma esindussaalides koos järgmiste orkestritega: New Yorgi Filharmoonikud, Tonhalle Zürich, Saksa Berliini Sümfooniaorkester, Baieri Raadio Sümfooniaorkester, Bergeni, Londoni, Oslo ja Prantsuse Raadio filharmoonilised orkestrid, New World Symphony jt.

E 8. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Festival Klaver Irina Zahharenkova (klaver) Kavas: Debussy. Klaveripalade tsükkel „Lastenurk“, Ravel. „Öine Gaspard“ („Gaspard de la Nuit“), Rahmaninov. Sonaat nr 1 d-moll op. 28 Irina Zahharenkova on üks armastatumaid ja rahvusvaheliselt edukamaid Eesti pianiste, kelle esinemisi iseloomustavad tugevalt isikupärane stiil, loomulik musikaalsus ning võrratu klaverikäsitlus. Zahharenkova on salvestanud Bachi „Goldbergi variatsioonid“ ja albumi Scarlatti sonaatidega Moskva plaadifirmale Classical Records. 2018. aastal ilmub album Mozarti sonaatidega ning valmimas on ka Bachi kuue partiita salvestus. Klaverifestivalil esitab Zahharenkova erakordselt nõudliku soolokava – kui Raveli kolmeosaline „Öine Gaspard“ on tuntud kui kõrgeima pianistliku virtuoossuse proovikivi, siis Rahmaninovi gigantne Goethe „Faustist“ inspireeritud esimene klaverisonaat on niivõrd kompleksne ja sisutihe, et sellega on publiku ette söendanud tulla vaid vähesed pianistid.

T 9. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Festival Klaver Lauri Väinmaa (klaver) Vahetekstid: Jüri Aarma Kavas: Sisask. „Põhjapolaartaevas“ (4. osa koguteosest „Tähistaeva tsükkel“, 2018, esiettekanne) Urmas Sisaski aastakümneid kestnud töö oma tähistaeva-tsükliga, milles helilooja on püüdnud muusikasse seada kõik 88 tähtkuju, kulmineerub viimase, neljanda osaga „Põhjapolaartaevas“. Sisaski maagiliselt loitsiv muusika on leidnud austajaid nii mängijate kui ka publiku hulgas ning „Tähistaeva“ valmimine on Eesti muusika suursündmus. Tunnustatud pianist ja kauaaegne festivali Klaver kunstiline juht Lauri Väinmaa on paljude Sisaski teoste esmaettekandja ning ka tähistaeva-tsükli viimane osa on valminud tihedas koostöös heliloojaga. eestikontsert.ee

hooajakava K 10. oktoober kell 16 Estonia kontserdisaal Festival Klaver „Läänemere kõlad“ Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveritudengid Leo Dubovski, Maria Magdik, Piret Mikalai, Arko Narits ja Sven-Sander Šestakov Kavas: Čiurlionis, Eller, Englund, Nielsen, Sibelius, Paderewski, Stenhammar, Sumera, Vītols Kontsert on pühendatud Eesti ja Läti vabariikide sajandale sünnipäevale, kõlab eesti ja meie Läänemereäärsete naabrite muusika.

K 10. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal N 11. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja R 12. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja L 13. oktoober kell 19 Cēsise kontserdisaal (Läti) Festival Klaver Brazil PianOrquestra / Brasiilia klaveriorkester Claudio Dauelsberg Marina Spoladore Masako Tanaka (Mako) Priscilla Azevedo Veronica Fernandes Kavas: Bach, Dauelsberg, Rimski-Korsakov, VillaLobos, Santoro, Pärt jt

PianOrchestra kasutab klaverimänguks ebaharilikke tehnikaid. Teosed on seatud nii, et muusikud esinevad ühel ja samal klaveril, kasutades klaverit nii seest kui ka väljast. Brasiilia pianisti Claudio Dauelsbergi loodud ja juhitud ansambel esitab brasiilia muusikat klassikalise ja pop-muusika radadelt (Villa-Lobos, Tom Jobim, Milton Nascimento), kõlavad ka samba, bossa nova, coco, maracatu ja ciranda rahvaviisid. Muusikud tantsivad, mängivad jalgpalli, suhtlevad publikuga ning kõik klaveri sees toimuv on kuvatud ekraanile. Tulemuseks on lummav ja üllatusipakkuv elamus, mis rõõmustab nii lapsi kui ka täiskasvanuid.

N 11. oktoober kell 16 Estonia kontserdisaal Festival Klaver Daniel Lebhardt (klaver, Ungari) Kavas: Schubert. Klaverisonaat G-duur, D.894, Rahmaninov. Klaverisonaat nr 2 b-moll op. 36 Daniel Lebhardt võitis 2014.–2015. aastatel mainekate muusikaagentuuride noore artisti valikmängimised nii New Yorgis kui ka Londonis ning kuulub oma põlvkonna lootustandvaimate klaverikunstnike hulka. Lebhardti mängu iseloomustavad noore muusiku kohta hämmastavalt hea tervikutaju ja süvenemisvõime.

N 11. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Festival Klaver Jeremy Denk (klaver, USA) Kavas: Beethoven. Viis variatsiooni teemal „Rule Britannia“ D-duur, Adams. „Taskuvariatsioonid“ („Pocket Variations“), Bizet. Kromaatilised kontsertvariatsioonid, Mendelssohn. Variatsioonid d-moll („Variations sérieuses“), Beethoven. Tsükkel „Kaugele armastatule“ („An die ferne Geliebte“), klaverile seadnud Ferenz Liszt, Schumann. Fantaasia C-duur op. 17 Jeremy Denk on Ameerika Ühendriikide üks hinnatumaid klassikalisi pianiste, keda on pärjatud paljude preemiatega, sh Avery Fisheri auhinna ja ajakirja Musical America aasta instrumentalisti auhinnaga. Tema energiline ja väljendusrikas mäng puudutab publikut otsekõnega, mis kannab endas veendumust ja kirge. Festivalil esitab Denk põneva valiku klaverivariatsioone erinevatelt heliloojatelt.

APLAUS I SUVI 2018

hooajakava R 12. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Festival Klaver Sten Lassmann (klaver) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Vello Pähn Kavas: Debussy. Kolm nokturni, Stravinski. Süit balletist „Tulilind“, Prokofjev. Kontsert klaverile ja orkestrile nr 2 op. 16 Festivali Klaver 2018 lõppkontserdil esitab kunstiline juht Sten Lassmann Sergei Prokofjevi monumentaalse teise klaverikontserdi, mida loetakse üheks keerulisemaks teoseks kogu klaveriliteratuuris. Lisaks tulevad ettekandele kaks pöördelise tähtsusega orkestriteost, mis mõjutasid kogu kahekümnenda sajandi muusikat: Claude Debussy „Nokturnid“ ja Igor Stravinski süit balletist „Tulilind“. Debussy „Nokturnid“ on esimene mitmeosaline orkestriteos, mis on harmooniliselt ja vormiliselt täielikult vabanenud hilisromantismi tupikust, kuulutades uut heliesteetikat. Stravinski kirjutas fantastilise „Tulilinnu“ legendaarse impressaario Sergei Djagilevi tellimusel. „Tulilinnu“ 1910. aasta esmaettekandest Pariisis sai alguse Stravinski rahvusvaheline tähelend.

L 13. oktoober kell 16 Väravatorn „Baroki suured meistrid“ Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: Bach, Vivaldi

P 14. oktoober kell 14 Tallinna toomkirik „In memoriam Helle Mustonen“ Ansambel Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kontsert on tasuta.

P 14. oktoober kell 18 Kadrioru loss Kontserdisari „Helisevad šedöövrid“ „Eesti romanss“ Kunstiteos: Ado Vabbe „Lauljatar“ Kunstiteadlase sissejuhatus: Kertu Männiste Arete Kerge (sopran) Mihkel Poll (klaver) Kavas: Saar, A. Kapp, E. Kapp, Oja, Vedro, Auster, Aavik, Vettik, Tõnu Kõrvits Kõlab läbilõige eesti soololaulu varamu tuntud ja vähemtuntud pärlitest. Kontserdil esitatav on komponeeritud läbi saja väärika aasta ja sobib ideaalselt kodumaa looduse ilu ja igatsust ülistavate tekstidega tähistama Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva.

T 16. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal N 18. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja Kontserdisari „i nagu interpreet" Juhan Tralla (tenor) Sten Heinoja (klaver) Kavas Mart Saare soololaulud Mart Saare soololaulude tähtsus eesti muusikaloos on eriline ning see kannatab välja võrdluse parimate omas žanris näidetega maailmas. Tema lauludes on märkimisväärsed ka keerulised ja väljendusrikkad klaveripartiid, mis on võrdsel kohal laulupartiiga. Saare laulude tekstid räägivad ennekõike surmast, armastusest või kodumaa loodusest. Rahvusvahelise lauljahaardega Juhan Tralla on Mannheimi Rahvusliku Teatri solist, kuid kaasa teinud ka Rahvusooper Estonias ning Aacheni, Bielefeldi ja Münsteri teatreis, Halle ooperis, Moskva Novaja Operas, Brüsseli La Monnaie teatris, Luzerni teatris jm. Juhan Tralla on ka suurepärane laulupedagoog, juhendades lauljaid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Klassikatäht 2016 Sten Heinoja konkursivõitude rida on pikk ja sinna mahuvad säravad tulemused – peapreemiad VIII Eesti pianistide konkursilt, konkursivõidud Leedust, Lätist, Türgist jm. Ta on solistina üles astunud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri jpt orkestrite ees. 2015. aasta lõpus toimunud RCM Gateway konkursil saavutas Sten edu ning preemiaks olid kontserdid Londoni kuulsamates saalides.

eestikontsert.ee

hooajakava

hooajakava T 16. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja K 17. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal N 18. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja Kammerorkester Musica Viva (Moskva)  Dirigent ja solist Aleksander Rudin (tšello, klaver) Kavas: Beethoven. Avamäng balletile „Prometheuse lapsed“ („Die Geschöpfe des Prometheus“), Haydn. Tšellokontsert C-duur, Hob.VIIb:1, Mozart. Sümfoonia nr 40 g-moll KV. 550   Tippmuusikutest koosnev orkester, kes on kogunud rahvusvaheliselt tuntust ajastutruude interpretatsioonidega, teinud koostööd maailma parimate solistidega ning andnud kontserte mainekates saalides. Aleksander Rudin on Venemaa muusikaavalikkuse säravaim täht. Maailmas tunnustatud tšellist, dirigent, pianist, erakordne ansamblist, Moskva konservatooriumi professor, vanamuusika asjatundja, orkestreerija ja paljude kontserdisarjade looja –kõikides nendes rollides on ta olnud võrdselt edukas.

K 17. oktoober kell 13 ja kell 19 Jõhvi kontserdimaja T 13. november kell 13 ja 18 Pärnu kontserdimaja K 14. november kell 13 ja 18 Pärnu kontserdimaja „Karlsson katuselt“ Helilooja Tauno Aints, libretist Wimberg Lastemuusikal Astrid Lindgreni samanimelise jutustuse ainetel Rahvusooper Estonia etendus „„Karlsson katuselt“ Estonia laval lähtub täpselt kõigest sellest, mis Karlssonis peab olema: siin on üks tore ja end veidi üksikuna tundev poiss, keda kutsutakse Väikevennaks. Siin jaurab Majasokk, hiilivad pätid Fille ja Rulle, siin tehakse muumiat ja muidugi lennatakse Vaasalinna katuste kohal. See on lugu poisist, kes igatseb oma ellu midagi või kedagi täiesti erilist ja kes selle ka saab: maailma parima Karlssoni!“ ütleb lavastaja Ain Mäeots.

L 20. oktoober kell 18 Tallinna raekoda Kontserdisari „Pihtimused. Šostakovitš“ Keelpillikvartett Prezioso Hanna-Liis Nahkur (viiul) Mari-Katrina Suss (viiul) Helena Altmanis (vioola) Andreas Lend (tšello) Kavas: Šostakovitš. Keelpillikvartett nr 1 C-duur op. 49, Šostakovitš. Keelpillikvartett nr 7 Fis-duur op. 108 Sel hooajal jõuab lõpuni Šostakovitši keelpillikvartettide sari – tervik, mis ehiks iga kontserdimaja maailmas. Läbi kolme hooaja ning 12 erineva keelpillikvarteti esituse jõuavad publikuni kõik 15 Dmitri Šostakovitši keelpillikvartetti.

T 23. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja K 24. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja N 25. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal THE KING’S SINGERS. Golden World Tour Patrick Dunachie (kontratenor) Timothy Wayne-Wright (kontratenor) Julian Gregory (tenor) Christopher Bruerton (bariton) Christopher Gabbitas (bariton) Jonathan Howard (bass)

The King’s Singers tähistab oma 50 aasta juubelit arvukate kontsertidega üle maailma. Ansambli ametlik sünnikuupäev on 1. mai 1968, selle asutasid kuus äsja kõrgkooli lõpetanud noort muusikut. Ansambli kõige väljapaistvamaks omaduseks on muusikaline mitmekesisus. King’s Singers esineb popmuusika seadetega tihti televisioonis, lauljate britilik sarm ning muusikaline võimekus on võitnud kuulajate südameid kõikjal maailmas. Vokaalgrupi paljude saavutuste hulka kuuluvad ka kaks Grammy-võitu, Emmy ja koht ajakirja Gramophone kuulsuste koja nimekirjas.

K 24. oktoober kell 19 Vaba Lava Kontserdisari „Mängud alateadvusega“ „Muusika ja aju“ Anastasia de Haan-Kozlova (viiul) Silvia Ilves (tšello) Kaastegev aju-uurija Jaan Aru Sari ühendab muusika ja psühholoogia ajuteadusega. Eesti inimene huvitub enesearengust ja vaimsest tervisest ning hakkamasaamisest elus. Avakontserdil räägib ajuteadlane Jaan Aru huvitavaid ja naljakaid lugusid sellest, kuidas meie aju toimib. Näiteid ja võrdlusi jagub nii tuntud inimeste kui ka laste ja loomade kohta. Aru viib publikuga läbi ka eksperimente. Publik saab kontserti nautida mugavatel kott-toolidel. Kavas: Ravel. Sonaat viiulile ja tšellole (II, „Très vif“), Bach. Kahehäälsed inventsioonid, Kodály. Duo viiulile ja tšellole op.7 (I Allegro serioso, non troppo), Glass. Duett viiulile ja tšellole nr 1, Clarke. „Hällilaul“, SaintSaëns. „Surmatants“ op. 40 („Danse Macabre“ seade viiulile ja tšellole), Händel/Halvorsen. Passacaglia

APLAUS I SUVI 2018

eestikontsert.ee

hooajakava NOVEMBER L 3. november kell 19 Estonia kontserdisaal Ansambel Resonanz (Hamburg) Dirigent Enno Poppe Kavas: Rebecca Saunders. „Ire“ vioolale ja keelpillidele, Helmut Lachenmann. „Grido“ keelpillikvartetile, Helena Tulve. „Hõbevalge“ flöödile ja keelpillidele, Enno Poppe. „Wald“ neljale keelpillikvartetile. Oma ebatavalise mängurõõmu ja kõrge kunstilise kvaliteediga Ensemble Resonanzi loetakse maailma üheks parimaks kammerorkestriks. Nende kodu on Hamburgis asuv Elbphilharmonie ja maailma esimene kammermuusika klubi St. Paulie. See on nn punker, kus sündinud paljud muusikute innovaatilised ideed. Kontserdi fookuses on kaasaegne helikeel, kõlab tänapäeva muusikamaailma absoluutsesse tippu kuuluvate Rebecca Saundersi ja Helmut Lachenmanni muusika, lisaks Enno Poppe, Helena Tulve ja Monika Mattieseni uudislooming. Kontsert toimub koostöös festivaliga Afekt.

L 3. november kell 19 Pärnu kontserdimaja P 4. november kell 16 Estonia kontserdisaal „Ülistuslaul“ (Tallinnas kontserdisari „Lõunamuusika“) Segakoor HUIK! Uue Tänava Orkester Solistid: Arete Kerge (sopran) Tuuri Dede (metsosopran) Mehis Tiits (tenor, RO Estonia) Dirigent Kaspar Mänd Kavas: Mendelssohn. Sümfoonia nr 2, „Ülistuslaul“ Pärast ülipopulaarset Itaalia-sümfoonia loomist ning seitsmeaastast pausi pöördus Mendelssohn tagasi sümfooniažanri juurde ning nimetas oma uue teose kantaat-sümfooniaks pealkirjaga „Ülistuslaul“. Teos on pühendatud trükipressi leiutamise 400. aastapäevale ja ülistab uut ajastut, mis selle märgilise sündmusega inimkonna ajaloos alguse sai. Kohe pärast esiettekannet sai teos ülituntuks ja oli helilooja eluajal üks tema enimkõlanud teoseid.

hooajakava N 8. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja Vanemuise kontserdimaja 20 Leonhard Bernstein. „Candide“ Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja ooperikoor

N 8. november kell 12–20 Estonia kontserdisaali fuajee Kontserdisari „Tehnoloogia“ Uue tehnoloogia näitus Kõik eksponeeritavad tooted on aktiivsed – saab katsetada nii mänge kui ka 3D-printimist. Kohal on toodete võimalusi tutvustavad ettevõtete esindajad: TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory, Hansab AS, EjaT, Maru VR Productions, Robotex, Digital Sputnik, InsPlay, Audiokinetica, Droonipood, mänguarendajad, kultuuriministeerium jt. Sarja kontsertide tehnoloogiast on esindatud trumm, mida mängib tehisintellekt, ja maailma esimene droonipill. Sissepääs tasuta, klassidel palutakse eelregistreerida.

N 8. november kell 18, 19, 20 ja 21 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Tehnoloogia“ „Vaata enda ümber, vaata enda sisse“ Ansambel U: ja VR 360˚ Helena Tuuling (klarnet) Levi-Danel Mägila (tšello) Merje Roomere (viiul) Tarmo Johannes (flööt) Vambola Krigul (löökpillid) Taavi Kerikmäe (klaver) VR režissöör: Rein Zobel (Maru VR Productions) VR-versioon valmis koostöös: Mark Gill (SCSU Visualization Lab), Tammo Sumera (Kõlavärv) Kavas: Hirsch, Lill, Kozlova-Johannes, Miller

Projekt ühendab Eestimaa erakordse looduskeskkonna, tipptasemel eesti nüüdismuusika ja tehnoloogilise innovatsiooni unikaalseks audiovisuaalseks kogemuseks.

Uue Tänava Orkester alustas tegevust 2016. aastal ja koosneb valdavalt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli üliõpilastest ja vilistlastest. Orkestri kunstiline juht ja eestvedaja on dirigent Kaspar Mänd, kelle käe all on aastaid tegutsenud ka segakoor HUIK!, mis paistab Eesti koorimaastikul silma koosseisu suuruse ja võimsusega. Kaspar Mänd ühendab kaks oma juhendatavat kollektiivi ja tulemuseks on noorte professionaalide ergas esitus helilooja energiast pakatavast muusikast.

T 6. november kell 19 Estonia kontserdisaal K 7. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja N 8. november kell 19 Jõhvi kontserdimaja Telekonkusi Klassikatähed 2018 võitja auhinnakontsert Tanel-Eiko Novikov (löökpillid) Telekonkursi Klassikatähed 2018 peapreemia võitnud Tanel-Eiko Novikov õpib Tallinna Muusikakeskkoolis Kristjan Mäeotsa juures. 2016. aastal osales Novikov kolmel rahvusvahelisel konkursil, neist kaks olid USAs korraldatud videokonkursid ENKOR ja Great Composer’s Competition, millest mõlemal saavutas esikoha; samal aastal võitis ta Venemaal toimunud konkursil St. Petersburg Open Youth Percussion Competition soolomarimba kategoorias I koha ning žürii eripreemia, mis andis võimaluse esineda solistina 2017. aastal Maria Teatri kontserdisaalis. Tanel-Eiko Novikov on esinenud Vilniuses Baltimaade vaskpillide festivalil (2015), Tallinnas Põhjamaade löökpillifestivalil Percussion Plus 2016, Prahas toimunud Ida-Euroopa WASBE konverentsil, soleerinud Eesti Noorte Kontsertorkestriga ning osalenud paljude orkestrite koosseisus. Ta on täiendanud ennast arvukatel meistrikursustel Belgias, Venemaal, Itaalias ja Eestis. APLAUS I SUVI 2018

eestikontsert.ee

hooajakava T 13. november kell 19 Jõhvi kontserdimaja K 14. november kell 19 Vaba Lava N 15. november kell 19 Pärnu kontserdimaja Kontserdisari „Mängud alateadvusega“ „Aleksander Skrjabin – värvid ja ekstaas“ Miroslav Kultõšev (klaver, Peterburi) Kaasategev muusikaterapeut Alice Pehk Publik saab osa muusika, teaduse ja psühholoogia puutepunktist – õhtust, mis avab loovuse, avardab arusaamist ajust ning psüühikast. Kõik segav on viidud miinimumini – publik on ümber esineja hämaras kott-toolidel, pärast kontserti toimub arutelu muusikaterapeudiga kogetust. Miroslav Kultõšev on noor Peterburi pianist, kelle Skrjabini-tõlgendus haarab ohjeldamatu ekstaatilisuse ja haigettegeva õrnusega. Interpreet, kes on võitnud Tšaikovski konkursi, ei vaja rohkem tutvustamist ega teiste konkursivõitude lisamist. Selline saavutus avab uksed kogu maailmas. Kultõšev esineb parimates saalides, nagu Viinis Musikverein, Salzburgi Mozarteum, New York City Linkolni Keskus, Tokio Santorio saal, Amsterdami Konzertgebau, Londoni Wigmori saal jne. Teda on kutsutud Salzburgi festivalile, muusikapäevadele Kissinger Sommer Saksamaal, festivalidele „Elba – Euroopa muusikaline saar“ Itaalias ning „Kaasaegse pianismi näod“ ja „Rok Danterones“ Prantsusmaal, Mikkeli festivalile Soomes, Ruhri klaverifestivalile Saksamaal jm. NB! Jõhvis toimub kontsert ainult akadeemilise kontserdina. Sari valmib koostöös Vaba Lava ja Muusikateraapia Keskusega. Toetavad asutused, kes hoolivad vaimsest tervisest: Gustav Adolfi Gümnaasium, Meremuuseum, IdaTallinna Keskhaigla, Tallinna Ülikool, Eventech, Transferwise, Puskupusku, Funrent OÜ.

T 13. november kell 19 Estonia kontserdisaal T 20. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja Kontserdisari „i nagu interpreet" Ralf Taal (klaver) Kavas: Schubert. Sonaat B-duur D 960, Mozart. Sonaat D-duur K 576, Liszt. „Réminiscences de Don Juan“ S 418 Kava esimeses pooles kõlavat Schuberti sonaati B-duur võiks nimetada kokkuvõtteks inimese elust. Peateema plastiline kantileen ja sellele järgnev müstiline bassiliikumine viib meid juba teispoolsesse maailma. Heledamad nüansid meenutavad kaotatud õnne. Kava teine pool on pühendatud Mozarti muusikale ja päädib ülivirtuoosse ooperimuusikast inspireeritud Liszti teosega „Réminiscences Don Juan“ – teos, mida legendaarne pianist Ferruccio Busoni on pidanud pianismi tipuks. Eesti klaverimängu kõrgklassi kuuluv soolopianist ja hinnatud ansamblist Ralf Taal on läbi ja lõhki romantiline muusik, kes on tuntud virtuoosse tehnika ja nõudlike kavade poolest. Ta on esinenud Eestis, Soomes, Rootsis, Norras, Saksamaal ja Lätis ning soleerinud peaaegu kõigi Eesti orkestrite ees, esitanud ligi 20 instrumentaalkontserti (sealhulgas Raimo Kangro ja Tõnis Kaumanni uudisloomingut) ning teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Eri Klas, Paavo Järvi, Arvo Volmer, Olari Elts, Tõnu Kaljuste, Anu Tali, Jüri Alperten, Leo Krämer jt. Kontserdisari toimub koostöös Eesti Interpreetide Liiduga.

L 17. november kell 16 Väravatorn „Kuldne keskaeg“ Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: Euroopa keskaja muusika

hooajakava P 18. november kell 18 Kadrioru loss Kontserdisari „Helisevad šedöövrid“ Duo Telluur Heli Ernits (oboe, inglissarv) Kirill Ogorodnikov (kitarr) Kunstiteos: Peet Aren. „Tantsijanna“ Kunstiteadlase sissejuhatus: Kerttu Männiste Kavas: Granados, Schubert, Danican-Philidor jt 2015. aastal loodud Duo Telluur sai oma nime keemilise elemendi järgi, mis on haruldane, hõbedane ja habras justnagu ansambli kõla. Kitarr ja inglissarv on harva esinev pillikooslus. Muusikuid inspireerib instrumentide sumedakõlaline sobivus ja võimalus mängida värsket heliloomingut ja oma lemmikteoste erilisi seadeid. Kontserdisari toimub koostöös Kadrioru kunstimuuseumiga.

K 21. november kell 19 Estonia kontserdisaal N 22. november kell 19 Pärnu kontserdimaja R 23. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja BeatleJazz Brian Melvin (löökpillid, Eesti/USA ) David Kikoski (klaver, USA) Piotr Lymancyk (kontrabass, Poola) Meistertrummimängija Brian Melvin tähistab oma 60. sünnipäeva ülimenuka ansambliga BeatleJazz. Temaga koos on laval kolmekordne Grammy-võitja, džässpianist David Kikoski, ja paljude autasudega pärjatud bassist Piotr Lemanczyk. BeatleJazzi iseloomustab elav kujutlusvõime ja loomingulisus. Nende nelja CD-d on saatnud suur rahvusvaheline edu, mida näitab ka nende jõudmine USA raadiokanalite parima kümne hulka. Grupp näitab kätte teeotsad, millega Ameerika ja Aafrika blues, jazz, gospel, rock ja soul on biitleid inspireerinud. Kes armastab meloodiat, soovib avastada fantastilist harmooniamaailma ja põnevaid rütme, armub BeatleJazzi muusikasse.

N 22. november kell 19 Suurgildi hoone Kontserdisari „Eesti ajastud“ „Hansa aeg“ Ansambel Rondellus Sissejuhatus Jaak Juske Kavas on muusika, mis kõlas Hansaliidu aegadel nii Tallinna kaupmeeste gildides kui ka tänavatel. Nii nagu kaupmehed rändasid ühest maailma otsast teise, nii oli parim muusika renessansiaegses Euroopas rahvusvaheline. Kuigi tolle aja inimesel ei olnud kasutada meiega võrreldavaid transpordi- ja kommunikatsioonivahendeid, levisid kõige tuntumad laulud üle merede, maade ja riigipiiride. Nii võib mõnest populaarsest meloodiast leida versioone kümnetes erinevates väljaannetes ja käsikirjades üle terve Euroopa. Sageli inspireerisid need viisid heliloojaid omi seadeid looma, nii on meloodia algset autorit mõnikord lausa võimatu kindlaks teha. Eesti sajanda sünnipäeva tähistamiseks kokkupandud kontserdisari käsitleb olulisi perioode meie maa ajaloos ning muusikat, mis meie aladel kõlanud on. Kontserdisari toimub koostöös Ajaloomuuseumiga, kes juhib igal kontserdil tähelepanu mõnele tutvustatava perioodi iseloomulikule esemele, sõnalise sissejuhatuse kultuuri- ja muusikaruumi teeb ajaloolane Jaak Juske. Kontserdisari toimub koostöös Eesti Ajaloomuuseumiga.

APLAUS I SÜGIS 2018

eestikontsert.ee

hooajakava R 23. november kell 18 Jõhvi kontserdimaja Lasteetendus „Kolm kassi: sünnipäev“ Kaunil päikeselisel hommikul valmistuvad kolm kassipoega oma ema sünnipäevaks. Kuni kassiema hommikust jalutuskäiku teeb, on pojad koos isaga kibedasti ametis, sest mis oleks sünnipäev ilma lõbusa tuju, üllatuste ja kingitusteta Kontsertetendus toimub nii laval kui ka saalis, mis võimaldab igal külastajal saada etenduse osaliseks. Etendus on vene keeles.

R 23. november kell 19 Jõhvi Mihkli kirik L 24. november kell 19 Niguliste kirik P 25. november kell 19 Tartu Jaani kirik „Tournai missa“ Ansambel Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen

Hortus Musicus viib kuulajad varajase mitmehäälsuse imelisse maailma. Kõlab teadaolevalt esimene kirjalikult säilinud ordinarium-missa, mille käsikiri taasavastati Belgias 19. sajandil Tournai katedraalis. Leitud materjal on kogumik erinevate tundmatute autorite missatsükli osadest.

L 24. november kell 18 Jõhvi kontserdimaja Ekstsentriline džässkomöödia „Kullake, see on Peterburi!“ („Это Питер, детка!“) Lavastaja Dmitri Sarvin Muusikaline kujundus Billy Novik Billy Novik Jazzband (Peterburi) Kirill Uljanov, Marianna Semjonova, Anna Tšusova/Veronika Panaitova, Artjom Bordovski

hooajakava K 28. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja N 29. november kell 19 Estonia kontserdisaal R 30. november kell 19 Pärnu kontserdimaja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Emmanuel Tjeknavorian (viiul, Austria) Dirigent Risto Joost Kavas: Enescu. „Rumeenia rapsoodia“ nr 1, Sibelius. Viiulikontsert, Tšaikovski. Sümfoonia nr 5 Emmanuel Tjeknavorian pälvis võimsa tähelepanu rahvusvahelisel kontserdiareenil pärast viimast Sibeliuse-konkurssi, kus ta võitis 2. preemia, publikupreemia ning Sibeliuse viiulikontserdi parima interpretatsiooni preemia. Hooajal 2017– 2018 valiti ta tõusvate tähtede sarja Euroopa mainekaimates kontserdimajades ja tänaseks on tema kontserdigraafik nii solisti kui ka kammermuusikuna väga tihe. Eestis on Tjeknavorian esinenud mitmel korral, kõigepealt vahetult pärast 2015. aasta Sibeliuse konkurssi, hiljem Kadriorus lossimuusika sarjas ning nüüd on meil võimalus kuulata tema esituses Sibeliuse viiulikontserti. Emmanuel Tjeknavorian mängib Antonio Stradivari (Cremona) viiulil. Kontsert toimub koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, kontserdiga tähistab Rumeenia suursaatkond Eestis oma riigi 100. sünnipäeva ning Pärnu kontserdimaja oma sünnipäeva.

DETSEMBER L 1. detsember kell 16 Väravatorn „Kolm suurt S-i“ Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: Schütz, Schein, Scheidt

Esimene džässlavastus koos armastatud Peterburi muusiku Billy Novakiga. Tundlik etendus balansseerib kusagil draama ja farsi piirimail. Lavalugu kulgeb aeglaselt (kuigi närviliselt), viies meid imepäraselt kauni, omapäraselt kummalise ning intelligentselt imelise Peterburi õhkkonda. Etendus on vene keeles.

L 1. detsember kell 17 Maarjamäe loss Kontserdisari „Vene salong“  Vjatšeslav Reznitšenko (tenor) Riina Pikani (klaver)  Luulet loeb Jaak Jõekallas

P 25. november kell 15 Viljandi Pärimusmuusika Ait T 27. november kell 19 Estonia kontserdisaal R 30. november kell 19 Väike-Maarja seltsimaja RAMi regi. Eesti Rahvusmeeskoor  Kaastegevad: Celia Roose (rahvapillid), Tuule Kann (kandled), Robert Jürjendal (kitarrid, elektroonika) Dirigent Mikk Üleoja

Kavas on Rahmaninovi, Tšaikovski, Fomini, Prozorovski ja Vertinski romansid ning Puškini ja Severjanini luule.

Regilaul on laul, mis vajab laulmist. Iidsetesse tekstidesse kätketud sõnumid kõnetavad inimesi ka tänapäeval. Meile nii aktuaalsetena tunduvad teemad on juba ammu meie esivanematel välja lauldud. Seda tuleb teha ikka taas ja taas. Meeshäälte sõnumit rikastavad ja seavad muusikalistesse mustritesse ansambli ambientlikud kandle-, kitarri- ja elektroonikakõlad.

APLAUS I SÜGIS 2018

Vene romanss on imelise muusika ja kauni poeesia sulam. Selles kehastub vene hing, mis kaebleb ja kahetseb, juubeldab ja kannatab, valutab maailma pärast südant ja naudib põhjani oma hingevalu. Ometi ei mõju muusika sugugi ülepaisutatult ega ebausutavalt, vastupidi, see on erakordselt siiras ja sugestiivne. Vjatšeslav Reznistšenko on rahvusvaheliste konkursside laureaat, keda on esile tõstetud just vene romansside tundeküllase esitajana. Jaak Jõekallas võimeka näitleja ning lauljana lisab romansikontserdile poeesianüansi. Igapäevaselt tegutsevad mõlemad rahvusooperi kooris lauljatena. Kontserdisari toimub koostöös Eesti Ajaloomuuseumiga.

eestikontsert.ee

hooajakava

E 3. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja Slava kontsertprogrammiga „Avameelselt“ Ebatavaline, sensuaalne ja siiraid tundeid tulvil vokaal, vahetu publikusuhtlus, vanad ja armastatud hitid, soe atmosfäär ja üllatused – see kõik ootab teid ühe säravaima vene pop-artisti ja näitlejanna Slava kontserdil.

K 5. detsember kell 19 Vaba Lava Kontserdisari „Mängud alateadvusega“ „Bach ja marimba – tasakaal ja meditatsioon“ Karl Johann Lattikas (marimba) Kaastegev muusikaterapeut Alice Pehk Noor löökpillimängija Karl Johann Lattikas toob oma pehmekõlalisel marimbal esile selle meditatiivse rahu ja tasakaalu, mis 18. sajandi barokimeistri Bachi loomingus tänapäeva inimest kõnetab.

2014. aastal loodud ansambli tuumiku moodustavad Kesk-Euroopas ajaloolist interpretatsiooni õppinud noored muusikud Meelis Orgse ja Saale Fischeri eestvedamisel, kellele antud kavas lisandub kontratenor Ivo Posti jt muusikud. Ansambli repertuaar ulatub varabarokist klassitsismini.

Karl Johann Lattikas on Helsingi Sibeliuse Akadeemia magistrant, noor löökpillimängija, kes alustas õpinguid pianistina. Pärast Tallinna Muusikakeskkooli lõpetamist suundus ta Helsingisse, kus on õppinud mitmete eri rahvusest suurkujude juures ja esinenud SibA Percussion Ensemble koosseisus uue muusika festivalidel. Orkestrandina on ta mänginud ERSO, Eesti Festivaliorkestri, Eesti Sinfonietta ja paljude Soome orkestrite koosseisus lisaks lähiriikidele ka Peruus, Iraanis ja viimati Viini Musikvereini Kuldses saalis. Tema stiili iseloomustavad tundlikkus ja artistlikkus.

T 11. detsember kell 13 ja 18 Pärnu kontserdimaja K 12. detsember kell 13 Pärnu kontserdimaja Tšaikovski. „Pähklipureja“ Rahvusooper Estonia etendus

Publik saab osa muusika, teaduse ja psühholoogia puutepunktist – õhtust, mis avab loovuse, avardab arusaamist ajust ning psüühikast. Kõik segav on viidud miinimumini – publik on ümber esineja hämaras kotttoolidel, pärast kontserti toimub arutelu muusikaterapeudiga kogetust.

P 9. detsember kell 16 Vanemuise kontserdimaja T 18. detsember kell 16 Estonia kontserdisaal Ansambel Floridante (Tallinnas sari „Lõunamuusika“) Ivo Posti (kontratenor) Meelis Orgse (viiul) Mari Targo (viiul) Johanna Vahermägi (vioola) Tõnu Jõesaar (tšello) Mati Lukk (kontrabass) Saale Fischer (klavessiin, orel) Kristo Käo (barokk-kitarr/teorb) Kavas: Händeli aariad ja Vivaldi virtuoossed orkestripalad

Kontsert valmib koostöös Vaba Lava ja Muusikateraapia Keskusega. Toetavad asutused, kes hoolivad vaimsest tervisest: Gustav Adolfi Gümnaasium, Meremuuseum, IdaTallinna Keskhaigla, Tallinna Ülikool, Eventech, Transferwise, Puskupusku, Funrent OÜ

N 6. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja „Armastusavaldus“ Peterburi tantsuteatri Ahvatlus tantsugala Kuidas avaldada armastust ning väljendada tundeid sõnagi lausumata? Võimalusi on mitmeid, kuid üks ilmekamaid on tantsukeel. Peterburi tantsuteater Ahvatlus pakub publikule ülevaatekava trupi parimatest koreograafianumbritest.

P 9. detsember kell 14 Pärnu kontserdimaja „Jõuluootus“ Esinevad Pärnu Kunstide Maja õpilased.

P 9. detsember kell 18 Kadrioru loss Kontserdisari „Helisevad šedöövrid“ Virgo Veldi, Ene Nael Virgo Veldi (saksofon) Ene Nael (klavessiin) Kunstiteos: Felix Randel. „Kontsert“ Kunstiteadlase sissejuhatus: Aleksandra Murre „Idee panna koos mängima saksofon ja klavessiin on mul mõlkunud meeles juba pikka aega, ja et Ene Nael sellega kõhklemata kaasa tuli, oligi asi otsustatud. Kadrioru loss on selleks kontserdiks suurepärane. Klavessiini ja saksofoni maailmale esitlemist eraldab 400 aastat ning see teebki kontserdi kõla eriliseks. Kõlab nii vana- kui ka kaasaegne muusika,“ ütleb saksofonist Virgo Veldi. Kontserdisari toimub koostöös Kadrioru kunstimuuseumiga.

Ben Stevensoni imepärase lavastusega algab Estonias jõulukuu! Ka kõige võimatumad unenäod muutuvad imekauniks ja ahvatlevaks reaalsuseks. Tšaikovski kaunis muusika viib vaataja koos Klaraga maiustuste, Hiirekuninga, mängusõdurite, lendavate kokkade, hiiglasliku jõulupuu, jõuluõhtu ja tantsu võlumaailma. Tšaikovski „Pähklipureja“ on helilooja tuntumaid ja armastatumaid teoseid, mille muusika on inspireerinud paljusid koreograafe jutustama tantsukeeles E. T. A. Hoffmanni ja Alexandre Dumas sen. värvikat jõulumuinasjuttu. Koreograaf: Ben Stevenson (Texase Balletiteater, USA) Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Risto Joost, Lauri Sirp Kunstnik: Tom Boyd (Houstoni Ballett, USA) Lavastaja: Timothy O’Keefe (USA) Soovituslik vanus: 4+

T 11. detsember kell 19 Alexela kontserdimaja Michel Legrand World Tour Michel Legrand (klaver) Pierre Boussaguet (kontrabass) François Laizeau (trummid) Estonian Dream Big Band Michel Legrand toob oma kontserdil meieni õhtutäie kauneid meloodiaid ja vaimukaid seadeid. Filmimuusika elav legend on praegugi särav džässpianist ja dirigent. Ta on kolme Oscari, Kuldgloobuse ja viie Grammy laureaat, 20. sajandi ühe kuulsaima laulu „Tuuleveskid“ („The Windmills Of Your Mind“) ja oma ajastu sünonüümiks muutunud filmi „Cherbourg’i vihmavarjud“ muusika autor. Koostööpartnerid: Hotell Telegraaf, Restoran Maikrahv

APLAUS I SÜGIS 2018

eestikontsert.ee

hooajakava K 12. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal N 13. detsember kell 19 Pärnu kontserdimaja R 14. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja Gustav Ernesaks 110 Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja Rahvusooper Estonia poistekoor, dirigent Hirvo Surva

hooajakava R 14. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja Carl Zeller. „Linnukaupleja“ Rahvusooper Estonia etendus

R 21. detsember kell 19 Tartu Pauluse kirik L 22. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tallinna Kammerorkester Dirigent Risto Joost Kavas: Händel. Kroonimishümnid „Zadok de Priest“ HWV 258, „Let Thy Hand Be Strengthened“ HWV 259, C. Ph. E. Bach. „Magnificat“ Wq 215, H.772. Hilisbaroki kuulsaim helilooja, Georg Friedrich Händel oli omal ajal tõeline rahvuskangelane. Tema ooperid, oratooriumid, instrumentaalteosed puudutasid kuulajat, tema loodud aariaid lauldi kodudes ning tema muusika kõlas kõikidel tähtsamatel pühadel. Nii heliseb kuni tänaseni iga uue Briti monarhi kroonimisel ka kroonimishümn „Zadok de Priest“. Johann Sebastian Bachi tuntuim poeg Carl Philipp Emmanuel Bach oli silmapaistev klahvpillimängija, muusikateoreetik ja helilooja. Tema looming on täis väljendusrikkust ja kiirelt vahelduvaid tundeid. „Magnificat“ on komponeeritud 1749. aastal Berliinis, mil Carl Philipp Emmanuel Bach töötas Friedrich Suure õukonnamuusikuna. Koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga

L 22. detsember kell 16 Väravatorn „In natali Domini“ Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas jõulumuusikat aastate tagant

L 22. detsember kell 17 Jõhvi Mihkli kirik P 23. detsember kell 15 Tallinna Jaani kirik Rahvusmeeskoori pühadekontsert Eesti Rahvusmeeskoor Ene Salumäe (orel) Dirigent Rasmus Puur Selleaastased rahvusmeeskoori jõulukontserdid on teistmoodi. Kava keskne teos on Rasmus Puuri Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaaasta lõppu loodud ebatraditsiooniline teos, mis meenutab aegu, mil pühad olid hoopis teistsugused. Jõulud on alati olnud meile väga olulised, seetõttu on ka rasketel aegadel kirjutatud nendest pühadest palju häid ja puudutavaid tekste. Teistsugustest jõuludest. APLAUS I SÜGIS 2018

K 26. detsember kell 15 Niguliste kirik Tallinna Poistekoori jõulukontsert Tallinna Poistekoor Peadirigent ja kunstiline juht Lydia Rahula Kontsertmeister ja dirigent Tomi Rahula Tallinna Poistekoori traditsiooniline jõulukontsert jõuab väärika tähiseni – esimesest toimumiskorrast jõulu teisel pühal saab 20 aastat!

P 30. detsember kell 17 Jõhvi kontserdimaja E 31. detsember kell 12 Vanemuise kontserdimaja E 31. detsember kell 17 Estonia kontserdisaal Eesti Kontserdi ja Hennessy aastalõpukontsert Tallinna Kammerorkester Dmitri Sinkovski (viiul, kontratenor, dirigent / Venemaa) Kavas: Vivaldi. Kontsert viiulile ja keelpillidele RV 277 („Il Favorito“), Geminiani. Concerto grosso d-moll op. 5 nr 12 („La folia“), Händel. Aaria ooperist „Rodelinda“ HWV 19 („Dove sei amato bene“), Vivaldi. Sümfoonia keelpillidele h-moll, RV 169 (Sinfonia al Santo Sepolcro), Vivaldi. Kontsert viiulile ja keelpillidele d-moll, RV 242 („Per pisendel“), Händel. Aaria ooperist „Rinaldo“ HWV 7 („Venti turbini Prestate“). Kontsert toimub koostöös Tallinna Filharmooniaga.

E 31. detsember kell 14 Estonia kontserdisaal Aastalõpukontsert Hando Nahkur (klaver) Keelpillikvartett Prezioso Hanna-Liis Nahkur (viiul) Mari-Katrina Suss (viiul) Helena Altmanis (vioola) Andreas Lend (tšello) Kavas: Sven Helbig. „Pocket Symphonies“ kammerversioon (pühendatud keelpillikvartetile Prezioso)

E 31. detsember kell 15 Tallinna raekoda E 31. detsember kell 17 Tallinna raekoda „Aastalõpu meeleolus“ Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen

P 30. detsember kell 17 Pärnu kontserdimaja T 1. jaanuar kell 18 Estonia kontserdisaal Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontsert Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Olari Elts Kavas: Bernstein. Valik muusikanumbreid muusikalidest, filmi- ja orkestrimuusikast. Tänavu tähistati etenduste, kontsertide ning kinoretrospektiividega kõikjal maailmas armastatud dirigendi ja helilooja Leonard Bernsteini (1918–1990) 100. sünniaastapäeva. Traditsioonilisel uusaastakontserdil kõlavad parimad numbrid tema ülimenukatest muusikalidest, filmi- ja orkestrimuusikast. See on energiapomm, mille paneb plahvatama Olari Eltsi loominguline särts. Kontsert toimub koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga.

eestikontsert.ee

Karl Vilhelm Valter Foto: SCANPIX

kolumn

TELESAATE „Rakett 69“ 7. hooaja võitja, noor muusik

Palutud on kirjutada tekst, mis räägiks muusikast. Kahjuks puudub mul akadeemiline muusikaline haridus ning seetõttu ei ole ma võimeline ega ka kvalifitseeritud kirjutama muust kui minu ning mind ümbritsevate inimeste suhetest muusikaga. Olen avastanud, et muusikaga armastava, produktiivse ja rikastava suhte omamine on hoopis väärtuslikum kui muusikakoolide lõpudiplomid. Enne kui pihta hakkan, defineerin, mida mõtlen mõiste „muusika“ all. Muusika on minu jaoks eneseväljendus läbi rütmilise, meloodilise ja/või sõnalise meediumi. Selle järgi kuulub muusika hulka ka John Cage’i „4’33“ jms teosed, kuid see sõltub kontekstist ning sellest, kas vaikuse kaudu püütakse midagi väljendada. Alustame kitkumist sellest kanast, mis on minu aju tagasopis juba aastaid redutanud – väike trauma nimega muusikakool. Suurem osa inimesi, kes oma elus pillimängu või laulmisega kokku puutuvad, teevad seda muusikakoolis. Tavaliselt toimub see kokkupuude tänu vanemate entusiasmile, kes lapsed sinna registreerivad ja igakuiseid makseid teevad ning siis ootavad, et väikesest Mardist üleöö Mozarti-laadne muusikaline lapsgeenius saab, kuid siis selgub, et asjad nii libedalt ei käi. Muusikakoolid muutuvad tahtmatult vabrikuteks, sest nende kliendiks ei ole laps, kellel aidata end muusikaliselt leida ning seejärel väljendada, vaid lapsevanem, kes toob ukse taha Mari või Jüri, keda jätab pillimäng, rääkimata Beethovenist, täiesti külmaks, ning kes huvitub hoopis jalgpallist. Eeldusega, et järgmisel õhtusöögil teeks võsuke silmad ette kõikidele vanade klassiõdede juntsudele, kasutades peotrikki, mida tahaks nimetada muusikaks. APLAUS I SÜGIS 2018

Mina ning paljud mu sõbrad-tuttavad on olnud seisus, kus nad ei taha minna muusikakooli lähedalegi ja juba idee pillimängimisest toob pisara silma, sest kogu protsess on olnud nii ebameeldiv. Elus ei olegi kogu aeg lihtne ja lõbus, vahel ongi raske ning kui sellest läbisaamiseks on vaja valada mõni pisar, siis olgu nii. Kuid on vale, kui pärast muusikakooli lõpetamist ei võta inimene enam kunagi pilli kätte, sest tema jaoks on muusika olnud ebameeldiv kohustus ja õudusunenägu, mida kõik need aastad paar korda nädalas pidi üle elama. Lõpuks on ta sellest vaba. See on kurb, teades, kui palju rõõmu muusika minu ellu toob, kuidas see raskel hetkel aitab püsti tagasi, kuidas inimestega koos kodus, proovikas või laval olles saab leiduda selline ühishingamistunne, kus kogu ülejäänud maailm korraks haihtub. Lahendust on raske leida ja see süsteem on parim, mida sadade aastate pikkuse töö ning arengu tulemusena oleme välja mõelnud. Oma nooruslikus arrogantsuses proovin siiski unistada. Probleemi süda lasub minu meelest õpilase ja õpetaja suhtes. Mitmed õpetajad astuvad klassiruumi üleolevalt, näidates igas õpetussõnas, kuidas nemad on õpilasest paremad. Tegelikult on aga ainult kaks inimest, kes on võrdsed ning austavad teineteist. Juba see elementaarne asi võib muuta klaveritunni põrgu asemel meeldivalt harivaks vestluseks, kus mängitakse ka klaverit. Muusika on ennekõike eneseväljendus ja selleks, et ennast väljendada, on vaja end kõigepealt leida ning avada. Selleks peab õpetaja ning õpilase vahel olema sügav usaldus, sest mõlemad peavad tegema end avades haavatavaks. Alles siis on võimalik õpetajal hakata õpilast muusikaliselt juhendama. Minu päästis, tehes seda kõike, üks imeline trompetist, kuid minu jaoks alati eelkõige imeline inimene, Taavi Kuntu, kellega alustasime koostööd, kui olin kümneaastane. Olen alati olnud üpris hüperaktiivne ning käitumisraskustega laps, kuid Taavi näitas aastate jooksul üles nii külma närvi kui ka sellist empaatiavõimet, mida olen kohanud väga vähestel. Tihti juhtus, et esimesed 20 minutit tunnist lihtsalt rääkisime juttu, et siis ehmatusega märgata, et peaks pillid ka kotist välja võtma. Tema õpetas mulle trompetit, mina vahel talle klaverit, et saaksime teineteist koos saata ja jämmida. See ei olnud õpetaja ja õpilase suhe, see oli sõprus ja koostöö, mis tiirles ümber muusika. Nüüd on muusika nii integreeritud osa minust ja mu elust, et ma ei kujuta end ilma selleta ette. Loodan, et aina rohkem inimesi avastavad muusika enda jaoks ning saavad selle rütmis kirglikult elada ja armastada.»

Ehedad muusikaelamused sünnivad kooskõlas

Eesti Kontserdi suurtoetaja

MEISTERLIK MAITSETE HARMOONIA

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.