AJAKIRI TEADLIKULE TARBIJALE
d u l u Jo
Detsember 2019
KÜLM VESI
KOMBED
VÜRTSKOOGID
Talisuplus teeb õnnelikuks, kinnitavad harrastajad ja eksperdid. Loe lk 4–5
Laias maailmas joostakse jõululaupäeval martigi. Loe lk 11–13
Õpetused, kuidas teha piparkookidest magusroogi. Loe lk 16–17
Säravaim täht pidulaual Bresto juustuvalik kinkekarbis
kin Hea giid ee!
/EPiimJuust
epiimjuust
wwww.epiim.ee
Lauanõud ja köögitarvikud Täiuslik toiduelamus saab alguse kaunitest nõudest, mis õigesti valitult annavad täpse aktsendi vastavalt interjöörile ja meeleolule. Ka kõige kaugematele kohtadele oleme käegakatsutavalt lähedal oma e-poe kaudu:
www.gastrolink.eu Tutvu meie tootevalikuga uues valgusküllases esindussalongis Tallinnas, Linnahalli kõrval
AS Gastrolink • Sadama 7, Tallinn • tel 640 8969 • info@gastrolink.eu
juhtkiri
Pühad nuhtluseta
T
egin uudishimust internetis otsingu, kas ja mida on teadlased jõulupühadega seoses viimasel ajal uurinud. Tööd, milles otsitakse seoseid pühade ja vaimsete probleemide vahel, ei üllatanud. Hoopis huvitavam tundus teemapüstitus sellest, kust pärineb tänapäeva ettekujutus noist talvistest pühadest. Leidus mitmeid käsitlusi, mis seostasid jõulupühi nostalgiaga. Meid kipub valdama igatsus vanade heade aegade järele, mil lund oli rohkem, jõulupraad mekkis paremini ning inimesed olid rõõmsamad. Küsimus on, kas kõik see, mida olnuks peame, ka tegelikult aset leidis. On artikleid, kus leitakse, et osal sellest, mida igatseme, pole mingit pistmist tõelisusega, vaid pärineb hoopis filmikunsti, reklaamitööstuse loodud süžeedest ning postkaardipiltidelt. Ehk lühidalt: tänapäeva ettekujutust jõuludest on vorminud meelelahutus- ja reklaamitööstus. Mul on au koostada pühadeteemalist eriväljaannet juba mitmendat korda ning varasemast meenub artikkel, mille tarvis intervjueeris ajakirjanik hingetohtreid. Spetsialistid hoiatasid ebarealistlike ootuste eest, mis inimestel seoses puhkuste ja pidupäevadega tekivad. Oodatakse, et kõik on jõululaupäeva saabudes heas tujus, õnnelikud, päev kulgeb naerusuiselt maitsekalt dekoreeritud kuuse all ja imelist toitu nautides. Justkui filmis. Ma ei taha olla tujurikkuja, kuid reaalsus on sageli teine. See, et kalendris lööb ette kuupäev 24.12, ei muuda inimestevahelisi suhteid ega võ-
lu lauale seapraadi. Ebakõla ootuste ja tegelikkuse vahel võib olla suur. Pettumus viib süüdlase otsimiseni, sealt aga hakkab veerema pingete lumepall, mille tulemuseks tülid. Netiotsingu, millest alustasin, käigus jõusin välja terminini “sotsiaalne nuhtlus” ning seda tarvitati just jõulupühade kohta. Eelnev paneb küsima, kas saab ka teisiti? Usun, et jah. Selle väljaande kaante vahel annavad peokorraldajad nõu kollektiivile jõuluürituste korraldamiseks. Enne organiseerimisega alustamist võiks meeskonnalt küsida, mida pidupäevalt oodatakse. Kas koosolemine peaks olema tunnustusüritus, tugevdama meeskonnavaimu, inimesi arendama või on siht lihtsalt lõõgastuda. Kui eesmärk
teada ja sellest lähtudes tegevused paika panna, on õnnestumise tõenäosus suurem. Seda nõuannet võiks kuulda võtta ka perega aega planeerides. Mis see pere muud on kui väike kollektiiv. Meid ootab ees pea nädal vaba aega – mida sellega pihta hakata. Kui peres on näiteks sport au sees, siis miks mitte veeta aega liikumisharrastustega. See on täiesti okei. Ei pea sunniviisiliselt laua ääres või kirikukontserdil istuma, kui see korda ei lähe. Lehe esimese loo peategelased kastavad end näiteks rõõmu pärast külma vette. Talisuplus on see, mis teeb neid õnnelikuks ning neil on keeruline selleta päevagi mööda saata. Ilmselt ei jää karastamiseta jõulupühadki. Mõtlemisainet selle üle, mis teeb inimesi meie ümber õnnelikuks, annab artikkel, kus uuritakse, kuidas veedavad pühi lastekodulapsed, hooldekodudes elavad vanurid. Eeldame, et teame, mida need inimesed vajavad, kuid kas see peab paika? Lehest ei puudu siiski traditsioonilised ja lustakad lood ning loomulikult leiab näpunäiteid, mida panna lauale ja kuuse otsa. Loodan, et tänavustest jõuludest kujunevad teie jaoks pühad, mis on just ja ainult teie või teie pere nägu ning mida te tõeliselt naudite. Kaunist jõuluaega!
”
Meid kipub valdama igatsus vanade heade aegade järele, mil lund oli rohkem, jõulupraad mekkis paremini ning inimesed olid rõõmsamad. Väljaande koostas: Siiri Erala, Pärnu Postimehe peatoimetaja siiri.erala@parnupostimees.ee Reklaamitoimetaja: Heli Bernhardt, heli.bernhardt@epostimeesgrupp.ee Keeletoimetaja: Tiina Vabson, tiina.vabson@postimeesgrupp.ee Küljendaja: Helle Eimre, helle.eimre@postimeesgrupp.ee Trükk: AS Kroonpress Väljaandja: AS Postimees Grupp Ajakirja Tervise Osuti toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.
Autoriõigused AS Postimees Grupp, 2019
REKLAAM
MIDA SUL VAJA OLEKS? väikelaen
holmbank.ee
Finantsteenuse pakkuja on Holm Bank AS. Iga laen on finantskohustus. Kaalu oma otsust hoolikalt – tutvu laenulepingu tingimustega ja vajadusel pea nõu asjatundjaga. Krediidi kulukuse määr on 33,85 % järgmistel näidistingimustel: laenu summa 2000 €, lepingutasu 60 €, lepingu periood 36 kuud, fikseeritud intressimäär 15,9 % laenusummalt aastas, maksete kogusumma 3000,74 € ja tagasimaksete summa 3000,74 €.
Detsember 2019
3
talisuplus
Külma abil tervemaks ja õnnelikuma Kadrin Karner
Kui loetleda üles vaid peamised kasud, mida regulaarne talisuplus inimkehale annab, tekib küsimus, miks juba kõik Eestimaal elavad inimesed end mõned korrad nädalas külma vette kastmas ei käi.
R
ohkem teatakse talisuplusega seoses paranenud immuunsusest, elavnenud vereringest ja ainevahetusest, vähenenud külma- ja valutundest. Üha rohkem saab talisuplus tähelepanu ka seoses positiivse mõjuga vaimsele tervisele ja sugutungile. 2018. aasta andmetel esineb Eestis depressiooni hinnanguliselt kuuel kuni seitsmel inimesel sajast. Kas võrreldes varasemate aegadega ujutakse tänapäeval pigem vaimse tervise nimel või selleks, et vaimse tervisega seotud raskusi peletada, ei ole täpselt uuritud, kuid kindlaks on tehtud talisupluse sarnane toime antidepressantidega. Nimelt mõjutab talisuplus sarnaselt depressiooniravimitega serotoniini, noradrenaliini ja dopamiini tasakaalu nendes aju osades, mis reguleerivad meeleolu, reaktsiooni stressile ja füüsilisi tunge, nagu uni, söögiisu ja seksuaalsus, kirjutab Sille Simson sel aastal Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis kaitstud lõputöös „Talisuplemine: harrastajate motivatsioon ja enesehinnang tervisele.“ Töös küsitleti tervelt 437 talisuplejat Eestis ning enim vastanuid oli vanuses 35–44 eluaastat. Vastanutest 40 protsenti olid mehed ja 60 protsenti naised. Kui tööst veel veidi numbreid tuua, siis 70 protsenti vastanutest tunnistas, et tänu talisuplusele on nende tervis paranenud, 65 protsenti tunnistas paranemist ka vaimse tervise vallas. Simson küsis vastajatelt, millised on peamised põhjused, miks nad sügistalvisel perioodil külma vette lähevad. Enim, tervelt 82 protsenti tõi esile soovi end proovile panna, kogeda midagi uut ja tulla oma mugavustsoonist välja. Jätkamise põhjustena tõi tervelt 89 protsenti välja hea enesetunde pärast ujumist, samuti tundis 72 protsenti talisuplejatest külmataluvuse paranemist. Taliujumine.ee portaali andmetel arvatakse Eestis kokku olevat umbes 1000 talisuplejat, samal ajal kui Soomes on neid erinevatel andmetel 100 000 kuni 120 000. Ühe Soomes tehtud 12nädalase teadusuuringu tulemusena leiti, et kolm korda nädalas 0–2kraadises vees ujumine tõstis inimese noradrenaliini taset kaks kuni
4
Detsember 2019
kolm korda. Peamiselt seostati taseme tõusu külma vee tekitatud valu leevendamise vajadusega, kirjutab Simson lõputöös. Külma veega karastamine parandab mitokondrite, mida nimetatakse ka raku energiajaamadeks, tööd. Kui inimese mitokondrid on istuva eluviisi, halbade toitumisvalikute või keskkonnamürkide tõttu halvas seisus, võib see soodustada erinevate haiguste, nagu näiteks Sclerosis Multiprex teket, selgub lõputööst. Ühe äärmiselt huvitava faktina tõi Simson välja ajakirjas Cell avaldatu, mille kohaselt mõjutab talisuplus meie seedekulgla soolebaktereid. Need samad soolebakterid aga on just need, kes aitavad kaasa sellele, et talisuplus meie kehale n-ö treeningefekti tekitaks. „Teadlased tegid katseid hiirtega ja selgus, et külma keskkonda sattumisel korraldavad soolebakterid enda elutegevuse ümber. See suurendab rasva põletamist, mis võimaldab kätte saada ka täiendavaid glükogeenivarusid,“ kirjutab Simson töös ning lisab, et see leid võib osutuda huvitavaks ravivõimaluste väljatöötamisel ülekaalulisuse ja ainevahetuse häirete tarvis. Simson soovis oma lõputöös leida vastust ka sellele, kas talisuplejad on harrastusest sõltuvuses ja selgus, et 38 protsenti vastanutest olid kindlad, et nad seda on. 41 protsenti ei välistanud sõltuvust, vastates võib-olla ning vaid 21 protsenti olid kindlad, et neil sõltuvust pole. Kuna kokkuvõttes tajub viiest vastanust neli sõltuvuslikke aspekte, usub Simson, et sõltuvuse teemat seoses talisuplusega oleks vaja täiendavalt uurida. Tartu Ülikooli inimese füsioloogia professor Eero Vasar ütleb, et kaheminutilise ujumisega külmas vees saavutatakse sama energeetiline efekt nagu tavalise tunniajalise ujumisega. Miks võtab esimene minut külmas vees hingetuks? „See viitab organismis tekkinud hapnikuvõlale. Külmas vees ujumisel tegutseb organism olukorras, kus lihaste varustatus vere ja hapnikuga väheneb kiiresti,“ selgitab Vasar ja lisab, et verevarustuse vähenemisel kasutab lihas ära oma varud ja anaeroobse ainevahetuse tulemusena hakkavad kuhjuma happelised ainevahetuse produktid, mis viib kiiresti lihasväsimuseni. Vasar toob näite maailmakuulsa Titanicu uppumisest ja selgitab, et külmaga mittekohastunud inimene hukkub jääkülmas vees, miinus kahe kraadi juures umbes 15 kuni 30 minutiga. Surma põhjuseks on tema sõnul pigem kehalised reaktsioonid soojakaole ja külmale veele kui hüpotermia ehk võimetus säilitada püsivat kehatuumatemperatuuri.
”
Simson soovis oma lõputöös leida vastust ka sellele, kas talisuplejad on harrastusest sõltuvuses. Selgus, et 38 protsenti vastanutest olid kindlad, et nad seda on.
”
Sille Simson: ujus 36
70 protsenti vastanutest tunnistas, et tänu talisuplusele on nende tervis paranenud, 65 protsenti tunnistas paranemist ka vaimse tervise vallas.
Lausa 20 protsenti jääkülma vette sattunud inimestest sureb juba kahe minuti jooksul tekkinud külmašoki tulemusel. „Paanika, kontrollimatult kiire hingamine ja õhu ahminime, mis põhjustab vee sissehingamist, vererõhu massiivne tõus ja südame ülekoormus viivad südame seiskumiseni.“ Samal ajal külmaga kohastunud inimesel kulub nullkraadises vees 30 minutit enne kui kehatemperatuur langeb hüpotermilise väärtuse ehk 35 kraadini. Vasara väitel arvatakse, et suur osa inimesi on võimelised jääkülmas vees vastu pidama suisa 60 minutit.
V
õib vast öelda, et riigiametis töötava Sille Simsoni meelitasid talisuplema tuttavad harrastajad ja kirjutamist ootav ülikooli lõputöö. „Kuna Eestis ülikoolitasemel selliseid uuringuid varem tehtud ei ole, siis oli väga intrigeeriv teha just sellel teemal oma ülikooli diplomitöö,“ selgitas Simson, kuidas ja miks ta talisuplemisega tegelema hakkas. Selleks, et oma teemat töös võimalikult põhjalikult käsitleda ja osata küsida õigeid küsimusi, võttis Simson ette vaat et hullumeelse eksperimendi. Kuid kuna talisuplemine tundus talle alguses ületamatu raskuse ja ebamõistlikult vastiku asjana, alustas ta erinevalt paljudest hoopis vastu suve – 20. mail 2018. Esimene verstapost asus saja päeva peal, kuid eesmärgile jõudes lükkas ta lõpetamist üha edasi. Kui mais oli vesi umbes 16 kraadi ja juunis langes korraks 11 peale, siis oktoobri lõpus oli vesi juba 10 kraadi ja alla selle, mis tundus Simsonile ikka päris külm. „Ujudes hakkas üle keha torkima nagu nõeltega ja käed ja varbad andsid valusasti tunda,“ meenutas naine, kel oli algusest peale eesmärk ujuda iga päev täpselt sada tõmmet. Saja tõmbe juurde on ta jäänud tänaseni, kuigi igapäevase
REKLAAM
Käsitööna valmistatud salvid mõjuvad kiirelt ja neid on lihtne kasutada, kanda õhukese kihina leevendust vajavale piirkonnale. tel 528 3210 irja.suvisild@gmail.com FB/Irja Salvid EDASIMÜÜJAD: Tartus: Irjara OÜ, tel 518 5246 Tartumaal: Taluturg TÜ, Lõunakeskuses Andre Talupood, Andre Juustufarm OÜ, Talvikese küla Tallinnas: Eliksiiri Järve keskuse kauplus, tel 606 0811. Lillepood Anemoon, Ravi 27, (Kesklinna lastepolikliinik) Pärnus: Irjara OÜ, tel 5328 5444 Raplas: Kullo OÜ, Viljandi mnt 3, tel 5568 7181 Paides: Rüütli Käsitöökoda OÜ, Posti 8, tel 552 5226 Jõgeval: AK Kaubandus OÜ, Põik 2, tel 776 0227 Põlvas: Tillu kodukohvik, Jaama 52. Irjara OÜ, tel 528 3210
Imesalv Liigesevalud, külmetushaigused, nohu, köha, kurguvalu, haavad, põletikud, igemepõletik, putukahammustused Kanepiõlisalv Nahaprobleemid (leevendab psoriaasi ja allergilisi reaktsioone), lihaspinged, unetus, nahasügelus, akne Elujõusalv Veenide probleemidid, väsinud ja valutavad jalad, jalakrambid, vereringet parandav, hemorroidid, eesnäärme probleemid, mehe potentsi parandav Kuusevaigusalv Huultele, eriti kuivale ja lõhenevale nahale, kannalõhed Taruvaigusalv Haavade ja haavandite korral, põletushaavadele Beebisalv Eriti õrnale ja tundlikule nahale, mähkmepiirkonnale, ilma eeterlike õlideta Ilusalv Ideaalne näo-, käte- ja kehakreemina, noorendav, toitev, pehmendav, pinguldav ja kortse vähendav Küllusesalv Pehmendav, niisutav, nahka toitev, sobib ka intiimpiirkonnale ja rinnamassaažiks Jalasalv Jalaseene, küüneseene, seennakkuste leevendamiseks Tõrvasalv Paisetele, haavadele ja põletustele, psoriaasile
talisuplus
Eestis tehtud uuringu järgi ajab sügisel ja talvel inimesi külma vette soov end proovile panna ja saada uut kogemust. FOTO: MADIS SINIVEE
aks
65 päeva järjest – iga päev ujumise eksperiment sai aasta täitudes läbi. Nüüd käib ta vees keskmiselt kolm korda nädalas. Oma talisuplemise rutiinidest rääkides kõneleb Simson, et enne vette minemist püüab ta olla natuke aega ilma hommikumantlita ja tajuda õhutemperatuuri. Hingata paar korda sügavalt sisse ja välja või sirutada end pikaks ja teha mõned käteringid. Vette läheb ta tempokalt ning veetemperatuurile üldse ei mõtle. Tegelikult ta lausa ootab seda esimest hetke, kui üleni vette saab, tunnistab Simson. „See on kuidagi nii vabastav. Ei ole hirmus nagu alguses, vaid vastupidi. Kui olen umbes 30 tõmmet ära teinud, siis tunnen kuidas neerupealsed õnnehormoone nõristama hakkavad. Lihtsalt kaif.“
Naine tõdeb, et armastab ujudes ikka tõmbeid lugeda, sest see aitab tal keskenduda. „Viimasel ajal meeldib isegi silmad kinni ujuda. Siis saab kuidagi parema tunnetuse ja veelgi paremini keskenduda. See on hetk iseendaga“. Veest välja tulles valdab teda n-ö vabanemise tunne, nagu oleks uuesti sündinud või massaažis käinud, püüab ta kogetut sõnadesse panna. Mullu detsembris käis naine ka Lõuna-Eestis toimunud taliujumise MM-il. Koos Tallinna Kalaranna talisuplejatega osaleti 25 meetri teatevõistlusel. Individuaalselt tuli Simson 50 meetri vabas stiilis ujumises pronksile. Sel aastal vabariigi aastapäeval ehk 24. veebruaril moodustati ühissuplemise käigus Kalarannas inimestest kujund 101. „Kriips, ring ja kriips. Pärast pildilt tuvastasime, et kujundis oli kokku 108 inimest. Eesmärk oli aga 101.“
Sille Simsoni (fotol vasakult teine) algatusel loodi uus talisuplusgrupp Riisiperre. Kusjuures kõik liikmed peale tema on talisuplemises uued. Ujumas käiakse igal teisipäeval ja neljapäeval alates oktoobrist. FOTO: ERAKOGU
Meelis Ventsel naasis esimeselt võistluselt kahe medaliga
1
2 aastat järjepidevalt võrkpalliga tegelenud ehitusel töötav pereisa Meelis Ventsel jõudis talisuplemiseni nii: „Kevadel oli plaan võrkpalliga lõpetada või vähemalt paus sisse teha, sest viimased kolm aastat oli löögikäsi üha valusamaks läinud ja arstid ei saanud ka aidata. Aga sporti tahtsin edasi teha. Mingit muud ala ja taliujumine tundus kõige sobivam.“ Ventsel mäletab samuti väga täpselt, mis päeval ta esimesed sammud taliujumise medalite suunas tegi. Nimelt läks ta pärast mitme kuu pikkust arupidamist esimest korda külma duši alla selle aasta 20. augustil. Ise ütleb ta selle kohta nii: „Külm dušš on hullem kui jõgi.“ Selliselt asus Ventsel end ette valmistama jões ujumiseks. Läbi ja lõhki spordihingega mees aga ilma võistlemata ei saa. Ei trennis ega ka mitte külmas vees. „Kui sel alal võistelda ei saaks, siis ma ei tegelekski sellega. Kui ma trennis käin, siis ma
võistlen endaga. Vaatan kella kogu aeg, sest niisama sporti teha ei ole huvitav,“ räägib pereisa, kes end taliujumise võistlusvormi treenis omal käel. Isegi ujumas käib ta üksi. Sügisel ja talveperioodil suunab peale tööpäeva autotuled jõeveele ning sulpsab kaks kuni kolm korda nädalas jahedasse vette. Kuna Ventsel töötab ehitusel välitingimustes, kimbutasid teda jahedamal ajal nohu ja köha, millest vabanemine tänu harrastusele oleks suureks boonuseks, kuid veel on vara tulemusi oodata. Temagi toonitab, et külm vesi mõjub hästi liigestele, mistõttu loodab ta vargsi, et äkki teeb taliujumine haige õlagi korda. Elu esimestel taliujumise võistlustel Lätis Jelgavas pani Ventsel end kirja alguses neljale alale ning lisas hiljem veel kaks. „Kui ma poleks end viimasele 50 meetrit rinnuli distantsile kirja pannud, poleks ühte medalit saanud,“ räägib ta ning lisab, et 25 meetri rinnuli ujumises tal jäi 0,16 sekundit pronksist puudu. Kuhu edasi? „Järgmine plaan on Eesti meistrivõistlused detsembri keskpaigas,“ on tal vastus valmis.
Elu esimeselt taliujumise võistluselt medalitega naasnud Meelis Ventselil oli töölt vaba päev, mis võimaldas tal valgel ajal koos mõne teise talisuplejaga viiekraadist jõevett nautida. FOTO: URMAS LUIK
REKLAAM
Detsember 2019
5
jõuluturud
Pakane lisab põhjanaabr Karoliine Aus
FOTO: TARTU MESSIKESKUS
REKLAAM
Klassika armastajatele! Klassikaline taastusravipakett
(alates 5 ööst ja vabade kohtade olemasolul) ajavahemikel 15.–21.12.2019, 26.−30.01.2020 ja 9.−13.02.2020
hinnaga alates 37 €/öö/inimene
Lõõgastav puhkus on parim kingitus! Üllata jõuluajal oma lähedasi ja sõpru meeldejääva spaaelamusega. Osta kinkekaart aegsasti Viiking Spaa Hotelli e-poest! Valikus on mitmesuguse hinnaga kinkekaardid, vee- ja saunakeskuse piletid ning päevaspaa paketid. Vaata lähemalt meie kodulehelt.
NB! Viiking Spaa Hotell ning vee- ja saunakeskus „Viiking Saaga“ on talvepuhkuseks suletud 5.−18.01.2020.
Tihti kipub ununema, et nagu poeski, on tarbijal õigus saada tšekk ka laadal ja turul. „Alla 20eurose summa puhul võib tarbija nõusolekul tšeki väljastamata jätta, muul juhul peab see olemas olema,” toonitas Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kommunikatsioonispetsialist Anne-Mai Helemäe (pildil).
M
Laadalt või turult ostes peab tarbija olema ka ise tähelepanelik. Enne ostu sooritamist või siis ostu ajal on soovitav uurida müüjalt, kuidas saab probleemide korral ühendust võtta. Tarbijal on kaheaastane pretensiooni esitamise õigus. Kuna ka turul kaupa müües on tegemist kaubandustegevusega, siis peab müüja kindlasti järgima kaubandustegevuse seaduses sätestatud nõudeid. Muuhulgas peab ka turul tegutsev kaupleja tagama tõese ja nõuetele vastava teabe andmise müüdava kauba või teenuse kohta ning tähistama tegevuskoha kaupleja ärinime ja teabega kauplemisaja kohta.
”
Meie parimad pakkumised leiad kodulehelt
www.viiking.ee
Lisainfo aadressil info@viiking.ee või tel 449 0500 (hotelli vastuvõtt) või 449 0505 (müük)
KAS KA LAADAL JA TURUL PEAB KAUPLEJA ANDMA TŠEKI?
FOTO: TTJA
Tartu messikeskuse jõululaadale on edu toonud koguperetegevuste pakkumine.
Soojades käpikutes käed hoiavad tassikest kuuma glögi, ninna poeb mõnus piparkoogihõng ning kõrvu jõuavad laste rõõmuhõiked ja jõuluvana äratuntav naer. Helded kauplejad kutsuvad telki oma toodanguga tutvuma – olgu selleks maiustused, käsitöö või mahetoit. Nõnda kujutavad vast paljud ette perfektset jõuluturgu.
Spaa Hotell Viiking Sadama 15, Pärnu
Siseruumides toimuval laadal on mugavam nii kauplejal kui ostlejal, sest praegusel aastaajal on ilmaolud heitlikud. ANNIKA PETTAI-URBEL
6
Detsember 2019
arko Põldsam on käinud alates 1997. aastast erinevatel laatadel müümas oma tooteid: kukekomme, mandelid ning talvel glögi. Hiljem lisandusid tootevalikusse šokolaadiõunad ja -maasikad. Peagi laiendas ta tegevusala üle piiri Lätti, Leetu, Soome, Poola ning kord isegi Londonisse. Ühel aastal oli detsembris tema müügipunkte suisa 32 erineval laadal viies riigis. Põldsam jutustas: „Kui Soomes on miinus 20 kuni miinus 30 kraadi, siis see nii müüjaid kui ostlejaid ei sega, vaid on täiesti loomulik.” Balti riikides on aga laadal ajaveetmiseks kümme külmakraadi maksimum, sest inimesed ei ole harjunud sellest krõbedama pakasega väljas käima. Maailmarändur tõi võrdluseks, et Soomes on kohvikukultuurgi hoopis teine. Kui Eestis korjatakse suve lõpuga terrassid kokku, siis seal istutakse ja nauditakse õueelu ka talvel, käes õllevõi veiniklaas ning ümber gaasisoojendid. „Ligi 10 aastat tagasi Tampere jõuluturul, mis kestis 21 päeva ja kõige soojem neist oli miinus 18 kraadi, nägime, kuidas igal päeval tuli kuni kolm lasteaiaealiste gruppi liuväljale tunnikeseks uisutama,” meenutas Põldsam lugu, mis illustreerib hästi soomlaste suhtumist pakasesse. Leelo Mäesep, kes hakkas umbes neli aastat tagasi vahvleid müüma Krõbevahvli nime alt, on kõik tegutsemisaastad jõululaatadel oma toodangut müünud. Kuigi Mäesepa staaž ei ole nii pikk kui Põldsamil, on ta sellegipoolest märganud pühadeaegse kliendi eripärasid. „Jõuluperioodil on klient valdavalt selline uudishimulik: tunneb huvi, millest vahvlid tehtud on ja kus,” muljetas naine. Kuid need ostlejad, kes jõuavad ostlema viimasel minutil, vahetult enne pühi, kipuvad rahmeldama, kiirustama. Kahjuks on viimati kirjeldatud kliente üsna palju. „Inimesed tulevad ikka jõuluoste tegema vahetult enne jõule,” kommenteeris Krõbevahvli omanik. Üks olulisemaid faktoreid, mis jõulukülad muinasjutuliseks muudab, on kindlasti lumi. Kuid ka põhja pool on Põldsam sattunud vihmastele laatadele. „Kõige hullem ongi vihm,”
jõuluturud
rite jõuluturgudele vürtsi tõdes kogenud laadaline, „sest siis on hästi raske saada inimesi kohale.” Jõulumeeleolu uhutakse minema koos piiskadega. Põldsamist on tänu oma kogemustele saanud nõustajagi ja ta jagab oma teadmisi laatade korraldajatele. Näiteks kuidas valgustust paigutada või telke ja majakesi asetada nii, et uudistajad käiksid loogilist rada pidi, ei tekiks tuulekoridori ning silmale oleks ilus vaadata. „Tegin oma esimesed laadad talvel ning siis öeldi mulle, et olen täiesti segane vend,” meenutas Põldsam, kellele öeldi seepeale, et talvel laatadel ei käida. Kui aga praegu laadakalender lahti lüüa, vaatab sealt vastu ligi sada säärast üritust – nii sees kui väljas. Põldsam kardab, et kõikidesse kohtadesse lihtsalt ei jätku müüjaid ning sellistel puhkudel võib laadalt leida sama kaupa, mida tavapoestki. AS Tartu Näitused korraldavad sel aastal Tartu Näituste messikeskuses laata 23. korda. „Varajane registreerimine võimaldab meil välja selgitada tõsised huvilised ning parimal võimalikul moel vastavalt temaatikale hallidesse paigutada,” tutvustas kauplejate valimise protsessi jõululaada projektijuht Annika Pettai-Urbel. Nad lähtuvad sellest, et igal aastal oleks külastajatel võimalik laadalt osta põnevaid tooteid nii kingitusteks kui kohe tarbimiseks. Meenutades kõige maagilisemat jõuluturgu, tuli Põldsamil esimesene pähe Rovaniemi – Soome põhjapoolseim linn ning Lapi maakonna keskus. „Jõuluvana juurde pääs maksis 25 eurot, suur summa, et paar sõna juttu ajada,” muigas Põldsam, „kuid nii kui seda jõuluvana nägime, läksime naisega mõlemad!” See jõuluvana oli niivõrd efektselt välja mängitud, et laadaline pole õigemat jõuluvana ei varem ega hiljem enam näinud.
Kuid kõik jõuluturud ja -laadad ei ole lumised talvevõlumaad, vaid mitmed on kolinud siseruumidesse. „Siseruumides toimuval laadal on mugavam nii kauplejal kui ostlejal, sest praegusel aastaajal on ilmaolud heitlikud,” seletas Pettai-Urbel asukoha valikut. Soojades paviljonides on kaup ilmastiku eest kaitstud ning ta leiab, et külastajad viibivad laadal sedamoodi kindlasti kauem. Mäesepki on selsamal üritusel aastaid osalenud. Ta leiab, et mõistlikumad ongi laadad, mis toimuvad lühema perioodi jooksul. Näiteks Tartu Näituste messikeskuse jõululaat kestab kolm päeva. Kauakestvad laadad kipuvad venima ning rahvast lihtsalt ei jagu. Tartu Näituste messikeskuse jõululaata külastas eelmisel aastal üle 13 000 inimese. Projektijuht rääkis, et nende populaarsus seisneb esiteks
pikaaegses traditsioonis ja kogupere tegevustes: töötoad, miniloomaaed, jõuluvana. Sama märkis ka Põldsam, et kindlasti peaks lisaks tootevaliku uudistamisele muudki tegevust jaguma. Vahvlimüüja meenutas, mida enim talviti laatadel leiab ning tõi välja käsitöökaubad, küünlad, jõuluehted. „Erinevaid kudumeid, mis ei ole kuskilt sisse toodud, ostetakse minu meelest päris palju,” muljetas Mäesep, kellel on silma jäänud mitmeid müüjaid, kes leti taga istudes juba uusi sokke ja käpikuid koovad. „Ostetakse seda, mida reaalselt ka tarbitakse,” rõõmustas naine, „nii-öelda tolmukogujaid pigem harvemini.” Nii suurel laadal, kus juba ligi 200 kauplejat, nagu seda on Tartuski, soovitab Mäesep teha eeltööd ning tutvuda juba enne seal pakutavaga. Mõelda, kellele milliseid kinke osta. „Meie
”
Inimesed tulevad ikka jõuluoste tegema vahetult enne jõule. LEELO MÄESEP
juurde on mitmeid kordi tuldud jutuga: „Oi, nägime, et olete siin müümas, seega tulime kohale!”,” meenutas vahvlimüüja. Eesti kuulsaim on vast siiski Tallinna jõuluturg. Mäesep leidis, et tema sinna müüma ei kipu, sest üritus on ülipikk. "Novembri keskel algab ning kestab isegi jaanuaris,” rääkis vahvliküpsetaja, kes veab oma äri veel muude tööde kõrvalt. Põldsam lisas, et kahjuks on kauplejatele pealinnas osalemine väga kallis.
Tallinna jõuluturg on kujunenud turismimagnetiks, kuid kohaliku väikekaupleja jaoks on seal osalemine üsna keeruline.
FOTO: MIHKEL MARIPUU
REKLAAM
JÕULUKINGIKS TERVIS PUHTAST LOODUSEST!
Kinkekaart alates*
Väärt kingitus perele, sõpradele, kollegidele ja koostööpartneritele – puhkus Võrumaa looduse ja ilusa männimetsa keskel!
25
€
Osta sobiva väärtusega kinkekaart meie kodulehelt www.kubija.ee Kinkekaardi kehtivusaeg on ostukuupäevast 6 kuud. * Pakettide hinnad alates 49€/inimene. Kinkekaardi tingimused ja meie pakettide valiku leiad meie kodulehelt.
Detsember 2019
7
firmapeod
Sirje Niitra
Firmade jõulupidusid ei peeta enam detsembris hardal pühadeajal. Rahuliku jõulusöömingu asemel korraldatakse uue aasta algul glamuurseid hommikuni kestvaid koosviibimisi.
Firmade aastavahetus pakuvad üllatusi
Ü
ritusturundus- ja produktsioonifirma Milestone Events loovjuht Maris Altsoo: „Üldiselt on aastalõpu või -alguse peod mõeldud firma saavutuste tähistamiseks. Üritused on aina personaalsemad, soovitakse et nendest oleks rohkem kasu ja et need oleksid seotud laiema turundusstrateegiaga”. Ta lisas, et kindlasti on olulisel kohal üllatusmomendid, efektne atmosfäär ja põnevad detailid, mis on omavahel nutikalt ühendatud. Näiteks eelmisel aastal korraldas firma ühele oma kliendile jõulupeo, mille jaoks püstitas Tallinnas kesklinnas asuvale tühermaale suure klaastelgi, kust paistis meri. Dekoraatorid ehitasid telgi laest alla rippuva metsa ja keset saali kuldse puu. „Saime öelda, et oleme kesklinnas, metsa sees ja mere ääres. Keegi ei osanud sellist atmosfääri oodata ning see üllatas külalisi väga positiivselt. Kõik need detailid olid aga tegelikult seotud ettevõtte endaga, muutes ürituse väga personaalseks. Sama üritus sai ka rahvusvaheliselt tunnustatud auhinna „Best Gala of the Year 2019”, ” rääkis Altsoo.
Riiulipakkumised ei huvita Ta lisas, et söökide-jookide osas on soovid läinud keskkonnateadlikumaks. Olulisel kohal on eestimaine tooraine, mahetoit, taaskasutatavad pakendid ja muu selline. Palju pannakse rõhku loomingulisusele. Populaarsed on eriprojektid muusikutega, kvaliteetne huumor, heategevus, vahetud emotsioonid ja inimestega suhtlemine. Oodatakse seltskonda kõnetavaid ideid, mis ei ole otse „riiulist võetud”. Firmapeo eelarve on seinast seina, oleneb ürituse eesmärkidest ja soovidest. Mida suurem on eelarve, seda rohkem võimalusi. Küsimusele, millised on olnud kõige pöörasemad peod, REKLAAM
8
Detsember 2019
vastas Altsoo, et selliseid on pigem vähemaks jäänud. Mis ei tähenda aga, et vähem lõbus oleks. Kehtib reegel: mida värskemad ideed, seda pöörasemad emotsioonid ka külalistel. Samas valdkonnas tegutseva Elamusstuudio tegevjuhi Mihkel Lubi sõnul on viimase aja suundumus pigem heategevuse ja ühistegevuse poole. Suuri pidusid nii palju ei korraldata. „Vähem on selliseid „vaatame, mis laval meile pakutakse” üritusi. Paljud eelistavad ka jõulugaalat, kuhu ettevõtted saavad laudu osta, saades nii osa suuremast peost ja säästes pisut eelarves,” märkis ta. Täpselt nii palju kui on firmasid, on ka soove ja arvamusi. Ühtset mudelit ja soovide kogumit ei osanud Lubi välja tuua. Peod varieeruvad pidulikest õhtusöökidest klubimeeleoluga lõbustusteni välja. Päris oma pidu korraldades tuleks aga arvestada vähemalt
”
Vähem on selliseid „vaatame, mis laval meile pakutakse” üritusi. MIHKEL LUBI
150 euroga inimese kohta. Viimastel aastatel on kõik hinnad olnud tugevalt tõusutrendis ja detsembri ajagraafikud kõigil korraldajatel üsna täis. Samas on lisandunud uusi peokohti ja restorane. Tallinnas on näiteks populaarsust kogumas Fotografiska, Proto avastustehas, Kai keskus ja Põhjala tehase ruumid. REKLAAM
Kuna esimesed jõulpeod on juba novembris, siis on ürituskorraldajail praegu käed-jalad tööd täis. Lubi sõnul on valdkond, kus ta tegutseb, heas sõiduvees. Elamusstuudios on aasta lõpp seekord veel eriti tempokas, sest ette on võetud eksperimentaalse Black Food toidufestivali korraldamine Põhjala tehases.
firmapeod
se peod
Koos on soodsam Pärnu Strand SPA ja Konverentsihotell kutsus tänavu juba kolmandat korda ettevõtteid suurele ühisele jõulupeole. Tegevdirektori Aime Vilgase sõnul sündis idee soovist pakkuda ka väiksematele ettevõtetele võimalust suurejoonelisemalt oma kollektiiviga jõule tähistada. Varase tellija hind oli umbes 90 eurot inimese kohta. Selles sisaldus söök, jook ja programm. Peaesinejaks on seekord ansambel Smilers. Lisaks peole Strandis toimub ametlik järelpidu ööklubis. Huvi oli suur ja kõik piletid on juba ammu välja müüdud. Eks sellele aitas kaasa varasemate aastate hea kogemus. Ja seegi, et teiste ettevõtetega ühinedes saab kulusid jagada. „Igal aastal on programm erinev, aga hea toit, õhtujuht ja muusika käivad alati asja juurde,” ütles hotelli tegevjuht. Järgmise aasta peo kuupäev on juba välja kuulutatud. Strandi suurimas konverentsi- ja peosaalis saab korraga vastu võtta 500 inimest. „On võimalik korraldada nii ühist suurt ettevõtete jõulupidu, täita ühe ettevõtte tellimust või teha mõlemaid korraga. Teeme nii nagu nõudlust on,” lausus Vilgas.
”
Saime öelda, et oleme kesklinnas, metsa sees ja mere ääres. MARIS ALTSOO
nimi oli aga „Alice imelisel muinasjutumaal” ning seal kohtas kõikvõimalikke muinasjututegelasi. Paremad kostüümid saavad alati ka vääriliselt auhinnatud. Lähtuvalt peo teemast on kujundatud peoruum, valitud esinejad, toimuvad erinevad töö- või õpitoad ning isegi menüü koostamisel ja laua katmisel on teemaga arvestatud. „Tore on see, et töötajad panustavad alati palju oma aega ja fantaasiat põnevate kostüümide väljamõtlemisse – pool või isegi rohkem osalejatest on pidudel kostümeeeritult. Aktiivselt võetakse osa ka peol pakutavatest tegevustest, populaarne on enda jäädvustamine fotonurgas koos kolleegidega. Aeg peol möödub väga kiiresti ja muljeid sellest jätkub veel nädalateks,” rääkis Laever.
SOOVITUSED KOLLEKTIIVI PEOKS Mõelge, mida üritusega oma külalistele ja töötajatele öelda ehk miks seda korraldate. Küsimuse võiks esitada nii korraldajale kui kollektiivile. Kui vastus on olemas, siis on lihtsam ootustele vastata. Kaasake oma majast tuumiktiim või vastutaja ja andke neile piisavad volitused otsustamiseks. Arvestage, et vaid oma jõududega läbi ajades panustavad töötajad korraldusse oma energiat ja aega ning neil ei pruugi olla piisavalt aega oma põhitööks. Kui põhitöö ei tohi kannatada, võiks mõelda professionaalide kaasamisele. Pidage meeles, et pidu ei lõpe uste sulgudes. Õppige tehtust ja analüüsige toimunut meeskonna ja kui kaasasite abilisi väljaspoolt, siis ka nendega. Allikas: Elamusstuudio OÜ
Töötajad ootavad
Milestone Events korraldas mullu peo, mis sai rahvusvahelise tunnustuse „Best Gala of the Year 2019”. FOTO: MILESTONE EVENTS
”
Tore on see, et töötajad panustavad alati palju oma aega ja fantaasiat põnevate kostüümide väljamõtlemisse – pool või isegi rohkem osalejatest on pidudel kostümeeeritult. KRISTA LAEVER
Kalevi ja Põltsamaa tehaste omanikfirma Orkla Eesti personalidirektor Krista Laever kinnitas, et uusaastapidu on suurim ja tähtsaim ühine koosviibimine, kuhu on kutsutud kõik töötajad. Selle peoga avaldab ettevõtte tänu oma töötajatele nende panuse eest lõppenud aastasse. Autasustatakse möödunud aasta parimaid ning õnnitletakse tööjuubilare. Personalijuhti rõõmustab, et Kalevi kommivabrikust pärinev uusaastapidude traditsioon on tänaseks hästi omaks võetud ka Põltsamaa tehases. Pidu toimub tavaliselt jaanuari keskpaigas või teises pooles. Algselt sai aasta algus peo jaoks valitud seetõttu, et detsember oli ettevõtte müügi- ja logistika tiimidele kõige töömahukam ja kiirem periood. Enamasti on selle suure ettevõtte uusaastaüritused olnud stiilipeod, kuhu soovijad saavad tulla temaatilises kostüümis või teemasse sobivate aksessuaaridega. Näiteks on olnud pidu „Nõiduslik öö”, mis toimus 13. kuupäeval ja reedel. Sinna olid oodatud kõik nõiad, vampiirid ja muud maagilised olendid. Veel on peetud pidu stiilis „Elu nagu filmis”, kus olid kohal filmitegelased nii kinolinalt kui kaadri tagant. Viimase peo
Orkla uusaastaüritused on olnud stiilipeod. Mullu oli teemaks muinasjutumaailm.
FOTO: ORKLA
REKLAAM
www.piletimaailm.com Siit saab pileti osta
kiiresti ja mugavalt! Pileti saad osta teatrisse ja kontserdile ka Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti. Ja kui vajad kingitust, küsi müügipunktis
Piletimaailma kinkepiletit! Detsember 2019
9
ESTONIA Resort Hotel & Spa****
5 head kingimõtet
Kingi PUHKUST, HEAOLU ja EMOTSIOONI!
Telli kinkekaart: www.spaestonia.ee/resort ESTONIA Resort Hotel & Spa**** | A.H.Tammsaare pst 4a/6, PÄRNU Tel 372 440 1017 | resorthotel@spaestonia.ee
kombed meilt ja mujalt
Jõulutraditsioone üle maailma. Kreeka lapsed jooksevad marti ja Argentiinas tantsitakse hommikuni
FOTO: SHUTTERSTOCK.COM
Argentiinas võib jõulude paiku väljas olla kuni 38 kraadi sooja ning päikest jagub iga päev umbes 15 tunniks.
Hetlin Villak-Niinepuu
”
Lapsed puhkavad koolist ja neid võib karussellidel lõbutsemas näha tihti lausa kella kaheni öösel.
REKLAAM
EUGENIA CHIAPPE
Kuidas tähistatakse jõule mujal maailmas? Seda uurisime nelja eri rahvusest naise käest, kes elavad praegu Portugalis, kuid on oma elu jooksul kolinud-töötanud väga paljudes riikides.
M
eile oma perede jõulutraditsioone tutvustanud naised kinnitavad justkui ühest suust, et kuigi rännatud on palju ja eri kultuuridega kokkupuuteid enam kui küll, ei kao lapsepõlves mälusoppi jäänud kombed kusagile. Isakodust pärinev võetakse igale poole kaasa.
Vatiga kaunistatud puu Argentiinast pärit Eugenia Chiappe sõnul on nende rahvusvahelise pere jõulud segu erinevate kultuuride traditsioonidest. „Kuigi katoliku usu tõttu on ka Buenos Airese jõuludes usuhõngu, siis tegelikult on pühad seal pigem üks suur aasta lõppemise ja suve tähistamise pidu,” rääkis Eugenia. Argentiinas on nimelt aasta lõpp ka kooliaasta lõpp, seega tähistamist jagub seal küllaga.
Kui Eestis on jõulud enamasti ikkagi pime ja külm aeg, siis Argentiinas võib sel ajal väljas olla kuni 38 kraadi sooja ning päikest jagub iga päev umbes 15 tunniks. Eugenia sõnutsi on argentiinlase jaoks väga keeruline eristada jõule aastavahetusest. Pigem käib see nende kultuuris nii, et jõuludega alustatakse nädalapikkust pidude seeriat, mis lõpeb uue aasta saabumisega. „Lapsed puhkavad koolist ja neid võib karussellidel lõbutsemas näha tihti lausa kella kaheni öösel. Rahvas tuleb tänavale, sõpruskonnad peavad ühiseid õhtusööke,” seletas Eugenia ja lisas, et koos on kõik: pere pisimatest kuni kõige vanemateni välja. Argentiinas on naise sõnul olulisel kohal ka sõprus ja sõpradegi jaoks leitakse pühade paiku aega. „See on meie jõulupidudsid ameeriklaste ja eurooplaste omast eristav. Ükskõik, kui suur su pere ka ei ole, siis südapäeval, pärast kingituste avamist, kiirustame ikka oma sõpradega kohtuma,” selgitas ta tradistioone. „Meie peres on ka vahva tantsimise komme. Kui lapsed olime, siis panid vanemad muusika valjusti mängima ning naabrid, sõbrad ja pere kutsuti meie juurde tantsima. Mäletan, kuidas tantsisime koos õdede ja sõpradega alati Buenos Airese erinevates kohtades ning jõuluöö lõppes tavaliselt alles kell kuus järgmisel hommikul,” rääkis Eugenia. Üks, mida Argentiinas armastatakse teha, on lumise kuuse ehtimine. „Kunstkuusele puistatakse vatist tehtud lund peale, et see pisutki meenutaks päris talve. Minu arvates on see pööraselt naljakas,” muigas Eugenia.
>> lk 12 Detsember 2019
11
kombed meilt ja mujalt FOTOD: SHUTTERSTOCK.COM
<< lk 11
Santimine jõuluõhtul Kreeklanna Leta Lazaridou jaoks on jõulud samuti väga oluline püha. Tema sõnul tähistatakse riigisiseselt pühi küll pisut erinevalt, kuid üks, mis on väga tähtis, on kesköömissale minek. „Jõulupuud hakati Kreekas ehtima alles 1833. aastal. Enne seda ehtisid inimesed oma paate. See on seni Kreekas traditsiooniline ja tegelikult on oma paadi ehtimisest saanud viimasel ajal üsna populaarne tegevus,” tutvustas Leta kohalikke traditsioone. Laevaehtimise populaarsusest saavad osa ka kõik Thessalonikis (Kreeka suuruselt teises linnas) olijad. Nimelt ehitakse seal suure jõulupuu kõrval ära ka kolmemastiline laev. See on Leta sõnul ka väga populaarne turismiatraktsioon. „Jõuluõhtul lähevad lapsed tänavatele kalantat (Kreeka jõululaule – H.V.) laulma. Neile jagatakse laulmise eest maiustusi, pähkleid ja mõnikord isegi natuke raha,” rääkis Leta traditsioonist, mis meenutab meie mardi- ja kadripäeva. Letaga rääkides selgub, et eestlastel on
nendega sarnaseid uskumusi. Kui Eestis uskus vanarahvas kratti, kes käis varandust kokku kahmamas ja pahandust tegi, siis kreeklastel teeb sarnaseid tempe jõulude ajal Kallikantzaroi – pikk, kiitsakas halb vaim. Uskumuse järgi pärinesid nood tegelased maakera sisemusest ning pääsesid majadesse korstna kaudu. „Kallikantzaroi kustutas tule ahjus, ajas piima maha ning kiusas naisi ja lapsi. Ainus, mida nad kardavad, on elav tuli ja seepärast on jõulude ajal traditsiooniks hoida ahjus tuld kogu aeg,” tutvustas Leta legendi. Peamine jõulusöök on kreeklastel seapraad või hakkliha ja pähklitega täidetud ahjukana. „Selle kõrvale pakutakse palju erinevaid salateid ja ka näiteks juustupirukat või aedviljapirukat.” Saartel elavad kreeklased armastavad aga jõululauale panna ka lamba- või lausa kitsepraadi. Väga oluline toit on kreeklase jõululaual ka christopsomo ehk Kristuse leib. „See on selline ümar magus sai, millele on maitseks lisatud roosivett, kaneeli, apelsini, seesamiseemneid ja nelki.”
Väga oluline toit on kreeklase jõululaual christopsomo ehk Kristuse leib, millele annab meki roosivesi, kaneel, apelsin ja nelk.
”
Neile jagatakse laulmise eest maiustusi, pähkleid ja mõnikord isegi natuke raha. LETA LAZARIDOU
Kanada ja Taani ühisjõul Kanadalanna Amanda MacFarlane rääkis, kuidas tema traditsioonilised Kanada jõulud on ajaga saanud tänu abikaasale Taani mõjutusi. „Lapsena oli meie peres alati nii, et jõuluõhtul tulid sõbrad külla ja igaüks tohtis avada ühe kingituse. Enamasti oli see alati vanavanemate poolt kingitud uus pidžaama, mille siis kohe ka selga panime,” alustas Amanda. Öösel, kui pere magas, käis jõuluvana, kelle jäetud kingitused hommikul avati. „Järgmisel päeval kandsime ka alati vanavanemate kingitud pidžaamasid ja lõunaks sõime mereannihautist.” 26. detsember veedeti alati vanavanemate juures. Vanavanemad on kanadalaste jaoks väga olulised perekonnaliikmed. „Minu taanlasest abikaasa lapsepõlvejõulud olid aga alati rohkem euroopalikud, seega nemad sõid riisipudingut ja martsipanist põrsaid,” rääkis Amanda ning lisas, et kinke avati tema abi-
Kanadas on kombeks kanda jõulupäeval pidžaamat.
kaasa peres jõululaupäeval ning ülejäänud pühad veedeti mõnusalt perekeskis puhates. „Nüüd oleme aga kahe erineva riigi traditsioone omavahel seganud. Meil on suur söömaaeg ja kingituste avamine ning lapsed avavad jõululaupäeval alati ühe kingituse ikka pidžaamas olles. Öösel käib jõuluvana ning pärast suurt kingiavamist me lihtsalt puhkame ja sööme mereannihautist,” õhkas Amanda.
REKLAAM
Soojad lõngad, pehmed hinnad! 9.–15. detsembrini KÕIK LÕNGAD e-poes
-12%
www.liann.ee
Soodustus kehtib kõikidele tavahinnaga lõngadele ja ei lisandu püsikliendisoodustusele.
12
Detsember 2019
SUVA esinduskauplus Kaubamaja 3, I korrus, Tallinn
SUVA Mustika keskuses Karjavälja 4, I korrus, Tallinn
SUVA vabrikupood Vana-Kalamaja 16, Tallinn
SUVA Tartu Küüni 4, Tartu
www.suvasocks.com
Ostes 12 € eest – tasuta kinkepakend
kombed meilt ja mujalt Küpsist ja piima Londonis sündinud, kuid oma šotlasest isa ja brasiillasest emaga alates kuuendast eluaastast Brasiilias elanud Sarah Philipi sõnul järgiti tema peres pigem isapoolseid Šoti traditsioone. „Jõulutrall algas juba 1. detsembril, mil ehtisime kuuse ning ootasime siis 24. detsembrit, et kuuse alt kingid leida,” rääkis Sarah. 24. detsembril jäeti alati kuuse alla jõuluvanale ka küpsist ja piima. „Hommikul kinke avades kuulasime alati jõululaule ja isa hakkas jõululõunat valmistama. See oli ka aeg, mil sugulased ja sõbrad meie juurde tulid ning kõik koos ühiselt kinke avasime,” seletas Sarah. Lõunaks söödi Sarah peres tavaliselt ananassi ja ploomidega jõulusinki, kalkunit röstitud kartulitega ning magusat jõulupudingut. „Seega oli meil laual segapudru Inglise ja Brasiilia jõulukommetest,” lisas Sarah.
”
Seega oli meil laual segapudru Inglise ja Brasiilia jõulukommetest. SARAH PHILIP
Oma pere ja lastega järgib ta enamasti enda kodust kaasa saadud kombeid, kuid proovib toidulauda siiski pisut rohkem mitmekesistada. „Eelmisel aastal sõime näiteks tapasid. Kuid kõige muu osas järgime ikka traditsioone,” seletas Sarah ja lisas, et ka tema 23aastane tütar ei väsi igal aastal lapselikust kingiootuse õhinast. „Kuigi jõuludega kaasneb alati palju kinke, siis tegelikult on jõulude osas kõige olulisem ikkagi pere ja lähedastega veedetud aeg,” tõdes Sarah.
REKLAAM
”
Öösel käib jõuluvana ning pärast suurt kingiavamist me lihtsalt puhkame ja sööme mereannihautist. AMANDA MACFARLANE
Šotlastel on komme jätta 24. detsembril kuuse juurde jõuluvanale küpsist ja piima.
REKLAAM
Kinkekorvid Kaupmehest KLIENDILE, ÄRIPARTNERILE, TÖÖTAJALE, KOLLEEGILE, SÕBRALE Täpsem info kinkekorvide ja -karpide sisu kohta www.kaupmees.ee või Kaupmehe kauplusladudes.
Nr 1 Hispaania veinisari Eestis* - Uus välimus - Keeratav kork - Endiselt poolmagusa maitsega * -pudeliveinides
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.
kaupmees.ee
KaupmeesKO
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.
Detsember 2019
13
advendikalender
LEIA LETILT
REKLAAM
Pärnu Postimehe töötajad testisid viie advendikalendri sisu. FOTO: MIRELL PÕLMA
Haapsalu Tagalahe ravimuda suurepärane lihasvaevuste leevenduseks ja naudingurikkaks saunamaskiks: • jääkaineid väljutav • sügavpuhastav • niisutav
Advendikalendrite katses võidutses tuntud tegija
”
Ravimuda sobib kasutada kosmeetilistel hooldusprotseduuridel, saunamudana, mee- ja mudamassaažiks.
Advendikalendrite šokolaadi kallal maiustajad pidasid parimaks krõbedaima hinnaga jõulumaiust.
Vaata lisa: www.ravimuda.ee, tel 5648 4141.
Mirell Põlma
Meie toimetuse 13 liiget mekkisid pühade eel advendikalendrite sisu. Võrdlemiseks valiti välja viis šokolaadi sisaldavat kalendrit.
M AS TEASPON PAKUB LAIAS VALIKUS voodipesu, aknakatteid, kardinaid, laudlinu, köögitekstiile, froteetooteid, ööriideid, tekke ja patju ning töörõivaid toitlustus- ja teenindusfirmadele Lai 11, 80011 Pärnu Turu 14, 51004 Tartu Tellimisinfo www.teaspon.ee
14
Detsember 2019
uide, poest leiab näiteks kummi- ja puuviljakommidega variantegi, rääkimata siis sokke ja ilutooteid peitvatest kalendritest. Kallimast hinnaklassist osutusid valituks Merci (12,99 eurot) ja Lindti (9,89), keskmisest Milka (7,49), madalamast PJ Masksi (1,79) ja Only (1,25) advendikalender, kuid katsetajatele ei öeldud ühegi hinda. Miks tehti katse täiskasvanute hulgas? Sest selleks, et advendikalender koju väikesteni jõuaks, tuleb kõigepealt suurtele silma jääda. Osalejatel paluti advendikalendreid hinnata viiepallisüsteemis. Katses kaasalööjail aitas otsust langetada mitu tegurit: sisu, šokolaadi kuju, pakendi kujundus, kaal, kas tegemist on assortiiga või ei ning kui lihtne on akent avada ja maius kätte saada. 13 degusteerija hinnangul on viiest advendikalendrist parim Merci (4,3), järgnevad Milka (4) ja Lindt (3,7) ning Only (2) ja PJ Masksi (1,9) kalender.
Luksuslikkusest plönnideni Mis tagas Merci võidu? Mekkijad tõid esile kaunist, kuldset ja luksuslikku kujundust ning tugevat šokolaadimaitset. Vähetähtis pole seegi, et selle kalendri aknaid oli katsetajate meelest lihtsam avada kui näiteks Lindti oma. Merci plussina nimetati veel seda, et tegu on assortiiga: niisiis on iga päev lootust saada uus maius. Kusjuures isegi mitut, sest mõne suurema akna taga peitub kaks või kolm šokolaadikest. Vastukaaluks leidis üks osalistest, et komm, mida ta maitses, ei olnud millegi poolest eriline. „Võib-olla ülejäänud variandid on
paremad,” lootis ta. Niisiis iga päev ei pruugi kalendriomanik maitseelamust saada. Teine mekkija nimetas miinusena tõsiasja, et kalendriakent avades vaatab vastu saksakeelne soov, mille mõistmiseks vajaks ta tõlgi abi. Milka kalendri puhul toodi esile muinasjutulist ja jõululikku kujundust, magusust, maitsvat piimatäidist. Samuti mainiti, et akna tagant leiab huvitavaid erikujulisi šokolaadikesi: ühele katsetajale jäi näppu tuletõrjeauto, teisele majake, kolmandale saabas. Üks katsetajatest väitis, et nii tekib hommikul elevus, kui akent avades ei tea täpselt, mis kujuga maiuse eest leiad. Lindti kalendrist ootas osa katsetajaid enamat, sest tegu on nimeka firma toodanguga. Tuli aga välja, et šokolaad maitseb küll hästi, ent ei paku elamust. Selle kalendri kujundust nimetati armsaks, kommide kuju kohta öeldi sama. „Sain nunnu mõmmišokolaadi, maitses hästi, polnud liiga magus,” hindas üks osalejaid. Only ja PJ Masksi advendikalendrit pidas enamik proovijaid sarnaseks, ühtviisi kehvaks. Kui Only kalendrit säästeti kriitikast, öeldes, et pakendi kujundus pole kõige koledam, siis PJ Masksi suhtuti karmilt. „Karbi sees on haledad plönnid, maitseb samamoodi nagu Only oma, aga PJ Masksil pole Fairtrade’i märki,” võrdles maiustaja edetabeli viimaseid. Üks lapsevanematest teadis öelda, et PJ Masksi kalendril kujutatakse multifilmitegelasi, kes mudilaste seas lööksid rohkem laineid kui täiskasvanute seas, kuigi üks mekkijatest nimetas selle kujundust hirmsaks ja mittejõululikuks.
Kas tasub osta kalleimat? Katse tulemuste ja hinna järgi oleks mõistlik osta Milka advendikalender, sest umbes kaheksa euro eest saab pea parima kraamiga maiustada ja iga päev vaatab vastu eri kujuga šokolaadike. Kuna Merci kalendri hind on tunduvalt kõrgem, aga katses ei teeninud märkimisväärselt paremat hinnet, ei pruugi see väljaminek end ära tasuda. Seda enam, et assortiist võid heal päeval leida lemmikšokolaadi, aga mõnel muul päeval midagi sellist, mis kuidagi alla ei lähe. Milka puhul saab aga piimašokolaadisõber kindel olla, et teda ei üllatata näiteks tumeda kohvimaitselise šokolaadiga. Kui kukkur nii palju ei kannata, tasub kahe soodsama seast eelistada Only kalendrit, sest see teenis pisut kõrgema hinde ja väiksema raha eest saate kümmekond grammi rohkem kui viimase koha omanik.
vorstitegu
Omatehtud verivorst toob toidulauale jõuluhõngu
V
erivorst on üks vanimaid lihatoite, mida on mainitud isegi 5000 aasta vanustes tekstides. See on ka mõistetav, sest saakloomade küttimisel ja koduloomade kasvatamisel on veri alati kõrvalproduktiks. Sellest tulenevalt on verivorst maailmas laialt kasutusel ning varieerub koostiselt ja maitseomadustelt palju. Eestisse jõudis verivorst lätlaste ja rannarootslaste vahendusel 19. sajandi lõpul. Aja jooksul on verivorst muutunud eestlaste jaoks üheks põhiliseks rahvustoiduks. Eestis on uuesti au sisse tõusnud traditsiooniliste toitude kodus valmistamine. Siis teame täpselt, mida oma toidu sisse paneme ja saame maitset enda eelistuste järgi timmida.
”
S
Ühte korralikku jõululauda ei kujuta ette ilma verivorstita. Miks mitte võtta nendel jõuludel eesmärgiks pakkuda külalistele enda tehtud verivorste.
750 g odrakruupi 1,9 l vett 1 kg sealiha 500 g seaverd 45 g soola 7 g musta pipart 270 g sibulat 7 g majoraani
M
te
n
AU
Tiit Efert
Palju on räägitud leivaküpsetamisest, õlle- ja veiniteost. Tundub, et verivorstide valmistaminegi kogub populaarsust. Vorstitegu on suhteliselt lihtne, kuid protsessis on mõned etapid, millele tuleks erilist tähelepanu pöörata. Lääne-Virumaal Huljal asuva väikeettevõtte Matsimoka retseptimeister Sten Inno õpetab: „Verivorstidel on peamine, et kasutataks ehtsat verd, mitte kuivatatud verepulbrit või midagi muud. Kui pole kasutatud päris verd, on erinevus kohe tunda. Veel on tähtis, et vorstid oleksid sea- või lambasooles, mitte tehiskestas ja et verivorsti sees oleks parajal hulgal kvaliteetset liha.” Verivorstitegu koosneb mitmest osast, Inno peab olulisimaks kruubi keetmist. „Kruup peab pärast keemist jääma natuke krõmps, ei tohi päris pudruks keeda, sest edasi segatakse kruup kokku maitseainete, vere ja lihaga. Kui kruup on pehmeks keenud ega seo enam vett, siis jääb verivorst seest vedela tekstuuriga, sest veri ja liha eraldavad kuumtöötlemise käigus palju vett, mille kruup peab ära siduma.”
5 KILO VERIVORSTIDE VALMISTAMISEKS LÄHEB VAJA:
In n
o.
E FOTO: M
S E LI
ME
IL
B
Kui pole kasutatud päris verd, on erinevus kohe tunda.
Panna odrakruup keevasse vette ja keeta tasasel tulel kümme minutit. Selle aja jooksul paisub kruup nii palju, et kruubi peale jääb õhuke veekiht. Seejärel lülitada pliit välja ja lasta kruubil 15 minutit paisuda. Kruup peab jääma kergelt krõmpsuv. Pärast kruubi jahtumist lisada kruubile tükkideks lõigatud sealiha, seaveri, sool, must pipar, tükeldatud sibul ja majoraan ning segada kogu mass ühtlaseks. Must pipar ja majoraan on parimad, kui need on jahvatatud vahetult enne kasutamist. Seejärel tuleb verivorstimass seasoolde pressida. Seda saab teha näiteks lehtrit ja sobiva jämedusega puupulka kasutades. Soovitud pikkusega vorstide saamiseks tuleb soolele sõlmed peale keerata. Kui sool läheb katki, siis sellest ei maksa heituda. Soolele tuleb sõlm peale teha ja saab uute juppide pressimisega alustada. Verivorstiteo juures on tore see, et korraga saab valmis teha suurema hulga, et neid jaguks terveks pühadeajaks. Kõigepealt tuleks vorste tasasel tulel 15–20 minutit keeta. Maha jahutatult saab neid külmkapis hoida ja paraja portsu ahjus või pannil kuumutada.
Verivorstitegu on suhteliselt lihtne, kuid protsessis on mõned etapid, millele tuleks erilist tähelepanu pöörata. FOTO: LIIS TREIMANN
Artikkel on varem ilmunud Maa Elu nõuenderubriigis.
REKLAAM
Parim verivorsti kõrvale!
ISE TEHTUD KODUÕLU MALTOOSAST 15 liitrit keedetud vett jahutada 25 kraadini. 50 grammi presspärmi ja u 1 kg suhkrut (vastavalt maitsele) segada omavahel kuivalt ning jätta toatemperatuuril käärima. Toatemperatuurini jahutatud veele lisada 3 pudelit maltoosat, noaotsatäis ingverit, kaneeli või piparmünti ja pärmi-suhkru segu, hoolikalt segada. Käärivat virret hoida üks ööpäev toas lahtises nõus, seejärel anum sulgeda ja viia jahedasse. Paari päeva pärast on õlu valmis. Müügil Coopi, Grossi Toidukaupade ja Kaupmees ja KO kauplustes
RAKVERE PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA OÜ Puiestee 2, 44201 Sõmeru, Lääne-Virumaa Теl 327 0868, 527 8308 | rpmt@rpmt.ee | maltoosa@rpmt.ee | www.rpmt.ee
Detsember 2019
15
toit
FOTO: SHUTTERSTOCK.COM
Vürtsiküpsis leiab prügikasti asemel tee koogi ja kommi sisse
Mirell Põlma
Pühade eel ja ajal krõbistan piparkooke kahe suupoolega, aga pärast jõule ei sirutu käsi enam nende küpsetiste järele. Mida ette võtta üle jäänud piparkookidega, kui nende tee kõrvale krõmpsutamisest on villand saanud, kuid tahaks neile rakendust leida?
K
ondiiter Kristina Helery Hiiu soovitab piparkooke pista magustoitudesse, koogi- ja tordipõhja, trühvlikommidesse. Üldiselt ei mängi piparkoogi paksus suurt rolli, sest kõiki saab jahvatada. Koogipõhjaks kõlbavad pea kõik, tuleb lihtsalt samuti talitada nagu küpsiste puhul: piparkoogid purustada -jahvatada ja sulavõiga segada, ehkki Hiiu hinnangul sobivad õhemad põhja valmistamiseks paremini. Paksud võivad jääda muredad. Kui piparkooke kipub üle jääma, võiks neid tarvitada nii koogipõhja kui kommikatte valmistamiseks.
REKLAAM
Linnutalu muna on parim jõululaua kaunistus
Linnu talu võib leida Kaupmees&Ko's,Coop'is, Selveris, Tallinna ja Tartu Kaubamajas, Stockmannis, Comarketis, A1000 Marketites.
Tagula küla, Valga vald, Valgamaa | Tel 767 9425 | e-post linnutalu@linnutalu.ee | www.linnutalu.ee
16
Detsember 2019
FOTO: SHUTTERSTOCK.COM
toit „Kihilise magustoidu puhul kasutage õhemaid, kui tahate kiiremini maiustama asuda,” juhendas Hiiu. „Need imavad vedelikku paremini ja jäävad pehmemad.” Kui otsustate jämedamate kasuks, ei ole midagi katki: tuleb vaid maiusel lasta üle öö külmikus seista, et mahl, moos ja kreem jõuaksid vürtsiküpsistesse imbuda. Kondiitri sõnade kohaselt tuleb piparkoogikiht nii paksem ja maitsekam. Lisanditega jõuluküpsiseid passib küll kasutada, aga tuleb arvestada, et puru sekka kipub jääma tükke. „Rosinatega piparkooke ei saa hästi jahvatada, kuna rosinad on niisked,” tõi kondiiter näite. Vürtsikad küpsised sobivad nii trühvlite sisse kui ka peale. Tambitud piparkoogid passivad Hiiu õpetuse kohaselt täidisesse hästi. „Hea on panna käega purustatud tükke, et hamba all krõmpsuks,” jagas Hiiu nippi. „See-eest jahvatatud küpsisepuru sees võib kommikesi veeretada.” Isegi tiramisulaadset maiust annab kondiitri sõnul valmistada: selleks puhuks tuleks võtta õhukesed piparkoogid ja immutada neid näiteks apelsinimahla või kohviga, laotada kihid tihedamini kui tiramisu puhul, kasutada võib klassikalist kreemi.
REKLAAM
”
Lisanditega jõuluküpsiseid passib küll kasutada, aga tuleb arvestada, et puru sekka kipub jääma tükke.
Lilleline porganditort lt ook vahetu u Kaunista k id u m eerimist, t enne serv is g o o k ed imavad lill kaotavad niiskust ja kuju. pikapeale
Kusjuures meekookigi annab piparkookidega jäljendada. „Pange kiht õhukesi piparkooke, selle peale hapukoor natukese suhkruga, siis jälle piparkooke ja nii edasi,” juhendas Hiiu, lisades, et küpsiseid eraldi immutama ei pea.
PIPARKOOGIVAHT (neljale) 150 g toorjuustu (Farmi omaga tuleb kõva vaht) 400 ml vahukoort 5 tl suhkrut 2 tl vanillisuhkrut 150 g piparkooke (pigem õhukesi) (1 korgitäis Vana Tallinna likööri) 200 g pohli või pohlamoosi karamellipähkleid kaneeli Pange pohlad vähese suhkruga potti tulele ja keetke kümmekond minutit, seejärel jätke jahtuma ja ajage läbi sõela. Kui kasutate valmis pohlamoosi, tuleks see köögikombainis või kannmiksris purustada, et tükke ei jääks. Soovi korral lisage pohlakastmele kaneeli. Kuniks pott tulel, jahvatage piparkoogid. Seejärel vahustage toorjuust kreemjaks ja vähehaaval lisage sellele vahustamist jätkates vahukoort. Lisage suhkur. Segage vahu sekka piparkoogijahu. Soovi korral lisage Vana Tallinna likööri. Kaunistage pohlakastme, karamellipähklite ja piparkoogitükikestega.
PIPARKOOGI-KODUJUUSTUMAIUS (neljale) 2 apelsini mahl 200 ml vahukoort 400 g väherasvast kodujuustu 60 g suhkrut 200 g piparkooke 200 g pohli või pohlamoosi Pange pohlad vähese suhkruga potti tulele ja keetke kümmekond minutit, seejärel jätke jahtuma ja ajage läbi sõela. Kui kasutate valmis pohlamoosi, tuleks see köögikombainis või kannmiksris purustada, et tükke ei jääks. Vahustage koor ja lisage vahule kodujuust. Segage sekka suhkrut. Immutage piparkooke apelsinimahlas.
Küpseta meeldejäävaks sündmuseks üks uhke ja lilleline tort • • • • • • • •
4 keskmist muna 2 dl suhkrut 0,5 tl soola 170 g nisujahu 2 tl Dr. Oetkeri küpsetuspulbrit 1 tl Dr. Oetkeri soodat 150 g peenelt riivitud porgandit 150 ml õli
Kreem: • 400 g maitsestamata toorjuustu • 400 g paksu hapukoort (Saare) • 200 g maitsestamata kohupiima • 1 dl suhkrut • 0,5 tl Dr. Oetkeri vanillpastat • 1 laimi koor • 4 kiivit Kaunistamiseks: • 1 ananass • Dr. Oetkeri lehekesi • Dr. Oetkeri kullavärvi kuule
1
Valmista lilled eelmisel päeval. Lõika ananassist terava noaga imeõhukesed, peaaegu läbipaistvad rattad. Patsuta viilud köögipaberiga kuivaks ja pane 100kraadisesse ahju vähemalt tunniks ajaks. Kui viilud on servadest pisut jumet võtnud ja üsna kuivad, tõsta need muffinipanni pesadesse lillekuju võtma. Jäta nad sinna üle öö tahenema.
2
Vahusta munad suhkruga hästi heledaks vahuks. Lisa väikeste koguste kaupa õli, porgand ning küpsetuspulbri ja soodaga segatud jahu. Kalla tainas 24 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi ja küpseta 180 kraadi juures kuni 1 tund.
3
Lase koogil täielikult jahtuda ja lõika horisontaalselt kolmeks. Biskviidi võid samuti eelmisel päeval valmis teha. Sega omavahel toorjuust, hapukoor, kohupiim ja suhkur. Maitsesta laimikoore ja mahevanilli pastaga.
4
Pane mõlema kihi vahele kreemi ja tükeldatud kiivisid. Kata kook pealt kreemiga, tõsta lilled peale ja pista kullapärlid lille südameteks. Kui vaja, kasuta nende kohalpüsimiseks tilgakest mett. Aseta lillede vahele rohelised lehed.
Serveerige kihiti: kõige alla immutatud piparkoogid, nende peale moos ja vahukreem, jätkake kihtide ladumist. Kui kasutasite õhukesi piparkooke, on maius paar tundi pärast külmas seismist valmis. Kui aga pakse, mekib see paremini järgmisel päeval.
Detsember 2019
17
heategevus
Jõuluimest saame ikka Igas peremajas omamoodi
Hetlin Villak-Niinepuu
Jõulud on enamikule aeg, mis veedetakse pere seltsis. Ometi leidub Eesti lastekodudes, hooldekodudes ja varjupaikades neid, kel päris oma kodu ja pere pole. Kuidas mööduvad nende pühad?
T
uleb välja, et jõulutundest ei jää ilma keegi. Igaühe jaoks on kuskil koht, kus teda oodatakse, jõulurooga pakutakse ja ka kink kätte pistetakse. Harjumaal Haiba lastekodus elab praegu 22 last, kelle hulgas on nii eelkooliealisi põngerjaid kui ka juba suuremaid lapsi. „Jõuluimest saame me ikka kõik osa,” ütleb sealne juhataja Sirje Just. REKLAAM
18
Detsember 2019
Lapsed ootavad ikka jõuluvana, teavad lastekodude juhatajad. FOTO: PEETER LANGOVITS.
„Meie majas on jõulud nagu jõulud kodudeski, oleme ju lastele kodu,” rääkis Harjumaal toimetava Haiba lastekodu juhataja Sirje Just. Tema juhitavas asutuses on perekodu süsteem, kus lapsed elavad kuni kaheksakesi ühes peres. Sarnaselt toimivad paljud Eesti lastekodud. „Tavaperedele sarnaselt on ka meie peredes kombed erinevad, aga üldiselt ikka kaunistatakse kuuske, tehakse koos süüa ja ollakse perega koos,” avaldas Leena Masing, kes juhib Tallinna lastekodusid. Siin elavad lapsed kuni kuuekesi peremajades.
Masingu sõnul otsustab majarahvas ise, kuidas jõule tähistatakse. „Kuulatakse laste soove ja unistusi ning seda, mida jõulud laste jaoks tähendavad. Millised on olnud laste varasemad kombed, selle järgi proovitaksegi jõuluõhtuid planeerida,” kirjeldas Masing. Kui juhtub, et mõni ligikaudu 150 lapsest on pärit kodust, kus jõuludest ettekujutust ei tekkinud, kindlaid kombeid polnud, siis mõeldakse koos maja täiskasvanutega, milliseid traditsioone võiks ellu kutsuda, millised võiksid jõulud olla. Üks kindel toiming siiski on, märgib Haiba lastekodu juhataja Just. Jõululaupäeval tuleb lastele külla jõuluvana või jõulumemm. „Lapsed ootavad ikka jõuluvana,” ütleb ta ja lisab, et juba praegu õpivad lapsed selleks õhtuks usinalt salme. Aga kust tulevad kingitused? Nii Just kui Masing kiidavad taevani heldeid päkapikke ja vahvaid sõpru ning oma suurt koostööpartnerit SEB Heategevusfondi, kelle abita oleksid laste jõulud ilmselt pisut teistsugused. Paljud perekodudes elavad lapsed saavad just tänu fondile oma elukohas jõuluvanaga kohtuda. „Mõnel perel on varasemast mõni tuttav jõuluvana, kes on iga-aastane külaline olnud,” rääkis Masing. Laste jõulusoovid lähevad igal aastal üles ka SEB Heategevusfondi poolt korraldatavale Jõulupuule, kus siis annetajad saavad teha annetusi nendele kingitustele, mis neid kõnetavad. „Lisaks teevad lapsed kinke omavahel sõprade, koolikaaslastega ja ka peremajasiseselt,”
rääkis Masing. Paljudel lastel on ka bioloogilised pered, sugulased või tuttavad, kes samuti neid meeles peavad. Masingu sõnul muutuvad inimesed tavaliselt jõulude ajal väga heldeks ning lastekodule pakutakse väga palju annetusi ja ka kommi. „Oleme viimasel ajal pigem proovinud eelistada tervislikumaid alternatiive nagu pähklid, kuivatatud puuviljad. Laste tervis on meile väga oluline, kuigi komme pakutakse neile ka perekodus, aga sel juhul siis töötajad jälgivad, et kogused jääksid mõistlikuks,” täpsustas juhataja. Tallinna lastekodude kasvandikest noorim on praegu kuuekuune ja vanim saab peagi 19aastaseks, seega on tihti ka laste vajadused erinevad ja komm ei pruugi just kõige vajalikum olla. Nii soovitab Masing neil, kes soovivad annetust teha, otse ühendust võtta ja uurida, mida lapsed parasjagu vajaksid.
”
Millised on olnud laste varasemad kombed, selle järgi proovitaksegi jõuluõhtuid planeerida. LEENA MASING
heategevus
kõik osa Jõulud hooldekodus Oma koduseinte vahel ja pere keskis ei saa pühi pidada osa eakamatestki. Pärnumaal toimetava Tammiste hooldekodu elanikud saavad igal aastal jõulude ajal nautida mitmeid kontserte, mis ehk muidu kuulmata jääksid. Asutuse juhataja Riido Villupi kinnitusel on neil oma elanikele ka sel aastal korralik jõuluaegne meelelahutusprogramm välja pakkuda. Ja seda kõike tänu kohalikele vahvatele taidlejatele.
„Kuna meil on hoolealuste hulgas ka õigeusulisi, siis peame jõulupidu mitu korda, On olnud aastaid, kus meil oli detsembrikuus lausa 12 esinemist. Kuna see oli meie klientidele natuke väsitav, siis seekord teeme natukene tagasihoidlikuma programmi,” rääkis Villup. Tammiste hooldekodul on neli hooldusmaja Pärnus ja üks hooldusmaja Jõõpres", märkis Villup. „Seega jagub kontserte igasse majja. Suuremate esinemiste puhul on hooldusmajja
Tammiste hooldekodu kliente ootab rikkalik meelelahutusprogramm.
FOTO: MAILIIS OLLINO
oodatud ka teiste majade elanikud,” märkis Villup. Kokku on Tammiste hooldekodus Pärnus kohti 140 hoolealusele ning Jõõpres 17 hoolealusele. „Kuigi osutame teenust täiskasvanutele alates 18. eluaastast, siis peamiselt on klientide näol tegemist üle 80aastaste väärikatega.” Hooldekodu asukate jõulud ei piirdu vaid muusikalise meelelahutusega. „Jõulupeo ajal pakume toekamat jõulusööki nagu lihapraad, verivorst, hapukapsas ning kindlasti ei puudu ka pisikene vein,” rääkis Villup. Jõulude puhul saavad kõik hoolealused kingituseks kommikoti. Isegi need, kellele suhkur keelatud, nende koti sisu on spetsiaalselt erivajaduse järgi valitud. Kojuminevaid loomi on jõulude paiku palju.
Neljajalgsetel käivad külalised Eestis leidub kahjuks ka hulk lemmikloomi, kel kodutundest puudus. Pärnu loomade varjupaiga juhataja Seyle Jussi sõnutsi on pühade ajal nende juures tavapärasest rohkem sagimist ja külalisi. „Väga tore on, et paljud helistavad või kirjutavad enne külastust, et uurida, mida kingitusena kaasa tuua,” rõõmustas Juss ja lisas, et enamasti kulub neil kõige rohkem kassikonserve ja kassiliiva. Lisaks on käimas kindel rahakogumiskampaania: „Nagu eelmisel aastal, siis ka seekord on Pärnu varjupaigal kindel eesmärk, mille jaoks me raha kogume. Seekord on soov parandada varjupaika saabunud kasside elutingimusi.” Milline on aga jõuluõhtu? Loomadele jagatakse rikkalikult konservi ja pikki paisid, töötajatele korraldatakse seltskondlik jõululõuna. Helded annetajad peavad pühadeaegu meeles ka Pesaleidja varjupaika. „Eelmise aasta jõuludel saime meeletus koguses kuivtoitu ja konserve, seega kindlasti on inimesed siis heldemad,” rääkis sealne juhataja Johanna Miedel. Ka kojuminevaid loomi on jõulude paiku palju.
FOTO MAILIIS OLLINO
”
Eelmise aasta jõuludel saime meeletus koguses kuivtoitu ja konserve. JOHANNA MIEDEL
Pesaleidja meeskond, mis koosneb peamiselt vabatahtlikest, saab tavaliselt kokku ühisel jõulupeol, kus meenutatakse vanu aegu ja rõõmustatakse selle üle, kuhu tänaseks oma tööga jõutud on. Üksteisele kingituste tegemise asemel tuuakse kiisudele meelehead. „Hoiukodude kiisud saavad ka oma hoiuperedelt kingitusi,” lisas Miedel.
REKLAAM
Parim kingitus Eestis Kasuta kinkekaarti Apollo kauplustes, Apollo kinodes, O´learyses ja Ice-Cafés ning Blendermahla- ja kohvibaarides
Detsember 2019
19
jõululuule
„Jõuluvana, küll on FOTO: SHUTTERSTOCK.COM
Helle Kirsi. Jõulu- ja talveluulet leiab Kirsi luulekogust „Kirsikivimaja” ja kunstnik Pusaga ühistöös valminud lasteraamatust „Kool ei murra konti”.
Johanna Roos
JÕULUVANALE
J
õululuule on pühade-eelse ootusaja üks osa, mis tervitab detsembrikuul nii lapsi kui täiskasvanuid. Olgugi et lõbusate jõulusalmide päheõppimine ja ettelugemine pigem lapseikka jäävad, on pühadeluule kerge ja mõnus lugemine ka suurematele. Nii jõululuuletused kui -laulud tekitavad mõnusat meeleolu isegi siis, kui akna taga veel lumehangesid pole ja jõululaupäev kauge tundub. Kui esialgu võivad jõululuuletused seostuda vaid lastele mõeldud loomingu, helguse ja rahuliku talveajaga, siis kirju poeesiamaailm pakub tegelikult naudingut neilegi, kes armastavad tõsise sisuga poeeme, nalja või hoopis midagi kolmandat. Selliseid mitmelaadilisi luuletusi leiab näiteks Ilmar Trulli, Ott Arderi ja Leelo Tungla loomingust. Väga meeleolukas on näiteks ka Aino Perviku „Elevandi jõulususs”. Nende autorite nüüd juba aastakümneid vana lüürika on luulesõpradele väga tuttav. Küll aga luuakse igal aastal üha uuemaid ja omanäolisemaid jõululuuletusi. Vanade tegijate kõrvale ilmub uusi nägusid. Nende hulgas näiteks
Helle Kirsi Läinud aastal sinu käest kingi kergelt kätte sain, kui su habemele tegin lihtsalt ühe pika pai. Tundub – sellel aastal rohkem tuleb vaeva näha mul, sest et habe õige pikaks ette kasvanud on sul. Õnneks olen aasta läbi paid ma hoolsalt treeninud. Selle eest küll priske kingi olen välja teeninud.
Jõulud on teema, mis on luulemeistrite seas populaarne. Seda kinnitab paari aasta eest rahvusringhäälingu korraldatud konkursist osavõtt. Võistlusele laekus üle 1500 omaloomingulise luuletuse.
REKLAAM
VANAISA
VANAEMA
ISA
EMA
KÕIK KINGITUSED MEILT! Parima kingituse leidmine kõikidele lähedastele on nii lihtne! Tervis ravispaahotelli ja Tervise Paradiisi ühise kinkekaardi saad Sa kinkida nii
oma kallimale, emale, isale, tütrele, pojale või sõbrale!
20
Detsember 2019
KARL
LISETTE
Tervis ravispaahotell Seedri 6, 80010 Pärnu Tel 447 9200 sales@spatervis.ee www.spatervis.ee Tervise Paradiis spaa-hotell & veekeskus Side 14, 80010 Pärnu Tel 447 9219 sales@spa.ee www.terviseparadiis.ee
jõululuule
hea, kui mind ikka meeles pead …” Lugejate lemmikud
Leonora Palu
Kadri Kõrre
Anneli Rabbi
Helena Randlaht
aljakatele, jõuluigavust kehvasti peletavatele nupahalaps-pogodi või tiliseb-tiliseb-küünlake luuletustele eelistan pigem heade eesti luuletajate lihtsalt talveteemalisi luuletusi. Jagan teiega üht oma lemmik jõululuuletust geniaalse Ilmar Laabani sulest:
äletan, et 1970ndate lõpus ja 80ndate alguses sai näärivanale vana-aastaõhtul lauldud selliseid igihaljaid lugusid nagu „Oh, kuusepuu“, „Me kolmekesi tuleme präänikute maalt“, „Kes elab metsa sees”, „Läbi lume sahiseva“, „Aisakell“, „Üle lume lagedale” ja „Meil metsas sirgus kuuseke”. Kolmandas klassis õppisid kõik lapsed viimase kenasti ka vene keeles selgeks. Alati sobisid ka muud toredad talvelaulud, nagu „Küll on kena kelguga“, „Radi-ridi-ralla”, „Tali väljas, tore jää”, „Hei, kelgule”, „Suusalumi”, „Sõitsid saanid, sõitsid reed”, „Lapsed, tuppa!”. Ja kui mõni ulakam laps oli salmi õppimata jätnud, siis päästis alati välja „Näärivana punanina / hüppas üle laualina / laualina kärises / näärivana värises.“ Tuntumad jõululaulud õppisime selgeks alles 90ndatel, aga selleks ajaks olin juba suureks kasvanud. Uuel aastatuhandel hakkasin vanu lemmikuid juba oma lastele õpetama.
äletan selgelt üht näärivana, kes tegelikult nägi välja nagu jõulusokk. Ilmselt oli mõni tore naabrimees selleks tarbeks lambanahkse kasuka pahupidi selga pannud, peas oli tol aga Salvo kollasetriibuline kohvikannu soojendaja. Üheks lemmikluuletuseks on aga pikka aega olnud Leili Andre „Kui langeb täht, kas öelda suudad sa oma soovi otsemaid? ”
õululuuletustega on mul alati kitsas olnud. Jõulud ja jõuluvana tulevad igal aastal kuidagi ootamatult. Aga kõik muutus siis, kui läksin bändi nimega John Stuart Mill. Kuna laulutekstid olid eestikeelsed ning paljud neist ka eesti luuletajate tekstidele tehtud, siis see muutis mu elu imelihtsaks. Meenub, kui lugesin jõulupaki lunastamiseks Milvi Sepingu luuletust, mis oli üsnagi melanhoolne ja sellega kogu seltskonna tuju alla tõmbasin ning vanaema veel mainis, et see küll jõululuuletus ei ole. Aga sokid sain kätte! Siit ka rida luuletusest illustreerimaks olukorda: „Maadligi päevil oli mulla kutse nii valjuhäälne, lohtulubav ja hell …”
N
Koeral on jõuluõhtul kompvekikarpidest keha ja lapsed jõulupuu ümber naeravad kui ta kargab ringi lagunedes oma osadeks aga vana-aasta õhtul kui karbid on söödud tühjaks koguneb neist uuesti koer kes neelab ainsa suutäiega kogu järgneva aasta
M
M
J
Helle Kirsi
K
ui laps olin, siis meil pigem lauldi jõuluvanale, aga minu isa luges küll aastast aastasse üht ja sama luuletust. Pidulikult deklameerides, alati ütles autori ja pealkirja ka. „Igav liiv ja tühi väli / taevas pilvine. / Jõuan tulles metsa äärde / lasen püksid poolde säärde ... /” jne. Naljaga pooleks võiks öelda, et see oli minu esimene kokkupuude Juhan Liivi luulega ja loomulikult tabas mind koolis üllatus, kui luuletus "Nõmm" lõppes hoopis teistmoodi, kui mu isa luges ... Mulle endale meeldivad nii südamlikud kui head naljaluuletused. Labased luuletused jõuluaega kindlasti ei sobi.
Ave Teeääre
Õ
ppisin lasteaias pähe kaks luuletust – „Sinitaeva täheke” ja „Õnnelaps”. Teine läks mulle eriti südamesse. Saime lasteaias kingituseks luulevihiku, mille tagakaanel see oli. Tatsasin koju ja õppisin pähe. „Õnnelapse” luuletus on mu paati kandnud igasugu elulainetel.
REKLAAM
ES I T LEB
KINGI KULDA, SEE KESTAB! P IIR AT U D A RV P I L E T E I D M Ü Ü G I L
Tellimistingimused: www.tellimine.ee/kuldsari või helista 617 7717, märgusõna „LR kuldsari”
16.12 Rakvere kirik kell 19 | 17.12 Pärnu Kontserdimaja kell 19 18.12 Paide kirik kell 19 | 19.12 Kuressaare kirik kell 19 21.12 Tallinna Kaarli kirik kell 19 | 22.12 Haapsalu Kultuurikeskus kell 17 23.12 Siidrifarm, Virla kell 19 | 26.12 Viljandi Pauluse kirik kell 19 27.12 Tartu Peetri kirik kell 19 | 28.12 Mooste Folgikoda kell 17 29.12 Rapla kirik kell 19
Detsember 2019
21
tee ise
Taaskasutus kuuse otsas ehk jõuluehted vanast seelikust ja lõngajuppidest
Kadrin Karner
K
auplused meelitavad meid sädeleva ehtekraamiga alates novembri esimesest poolest, olles seejuures letid nii rikkalikult katnud, et patt on midagi ostmata kogu virvarrist mööda minna. Aeg-ajalt aktiviseeruva käsitöölisena otsustasin sel aastal aga oma jõulupuu kaunistusi värskendada seisma jäänud kanga- ja lõngajääkide abil.
Iga käsitööga kokku puutunud inimene teab, et alati jääb mõni lõngajupp ja riideriba üle ning need passivad imehästi isemeisterdatud jõuluehetesse panna. Kel kodus lapsed, neil on kindlasti ka kõikvõimalikke poolikuid projekte, kive, kastaneid, kuivatatud lehti ja otse loomulikult väikeseks jäänud lasteriideid. Ringikujuliste jõuluehete aluseks valisin peenest puuoksast keeratud ringid, mis vedelesid lapse toas juba pikemat aega, oodates kannatlikult oma õiget aega. Halloween´i kostüümi kaunistamisest olid meil järele jäänud kirjud suled, ühe riba jagu lapse kleidi küljest lõigatud musta pehmet tülli ja veel üks tüllseelik, mida juba teiste kostüümide ja kaunistuste tegemiseks kasutatud.
SUUR EHE • Keera peenikesed puuoksad eri suurustega ringideks ja lase mõned päevad kodus kuivada. • Vali sobivad lõngad ja keera vaba käega ümber puuokste. Sõlmi lõngajuppide otsad kokku. • Niidi või traadiga saad oksaringile kinnitada mõned suled või muud värvilised tutid. • Helesinine ja must tüll on oksaringi ümber lihtsalt sõlme seotud. • Kaunista mõne sädeleva nööbi, kuuliga ning kinnita need liimipüstoli abil (kui püstolit kodus pole, teeb sama töö ära ka nõel ja niit, lihtsalt veidi rohkem on mässamist).
REKLAAM
22
Detsember 2019
Lühikese aja jooksul on võimalik seisma jäänud kanga- ja lõngajääkidest mitu omanäolist ehet meisterdada. FOTO: KADRIN KARNER
”
Iga käsitööga kokku puutunud inimene teab, et alati jääb mõni lõngajupp ja riideriba üle ning need passivad imehästi ise meisterdatud jõuluehetesse panna.
SULEKIMBUGA EHE • Keera oksad ringi või laena juba ringi keeratud oksad lapse käest. • Vali sobivad tutid, värvilised suled kimpudesse ja kinnita need meelepärase paela või heegelniidiga oksaringi külge. Mingit liimi ega niiti, nõela polegi vaja. • Lisa mõni lipsuke või õmble, liimi külge mõni sädelev detail.
MUST EHE • Võta väiksem oksaring. • Keera vaba käega ringi ümber musta või värvilist tülli, mõnda paela või muud meelepärast materjali ning sõlmi otsad kokku. • Minul tekkis sõlmides ühte otsa väike lehvik, mis saigi ehte kandvaks detailiks. Väikese värvilaigu tarbeks lisasin kuldsest heegelniidist lipsu.
U L L A U U D J
a la Finlandia
Jõulud pole enam merede taga, mistõttu on MS Finlandia Rootsi laud kaetud ehedate jõulumaitsetega. Buffet Eckerö jõulumenüüs ootavad Sind peale traditsiooniliste jõuluroogade ka üllatusi täis liha- ja kalahõrgutised ning uudsed taimetoidud. Vähe sellest, MS Finlandia viib sind päkapiku kiirusel jõulumaale. Ja seda mitu korda päevas. Nii Helsingis kui ka mujal Soomes leidub rohkelt häid ostu-, söögi- ja puhkekohti igale maitsele ja eelistusele. Avasta jõuluehteis Soome, ühenda see pisikese puhkusega ja naudi Eckerö hotellipakette Helsingisse!
Lisainfo ja broneerimine: www.eckeroline.ee