MESi JUHATUSE LIIGE MEELIS ANNUS:
POSITIIVSET MÕJU NÄITAB SEE, ET LAENUSAAJAD
EI OLE PANKROTISTUNUD JA ELASID PANDEEMIAST
TINGITUD KEERULISE AJA ÜLE.
AJALEHT ETTEVÕTLIKULE MAAINIMESELE
SAAREMAA MAHEMUNA ASUTAJA HAKKAS DIGIKANU MÜÜMA JA PAARI NÄDALAGA OLI PÕLLUMEHEL OMA ETTEVÕTTE PÄÄSTMISEKS 65 000 EUROT.
PROOVIME MAASIKAID
MAA ELU UURIS, KAS KEVADISED MAASIKAD SOBIVAD SÜÜA VÕI PAKUVAD VAID SILMAILU.
SILVI
LUKJANOV
Maa Elu
õjapõgenikest on tööjõuna palju abi, kinnitavad nii köögiviljakasvatajad kui ka põllumees, sest pakku tulnud ukrainlastest tahavad tööd teha ka 13–15aastased, rääkimata nende vanematest ja vanavanematest, nad ei pelga ka kõige tavalisemaid koristus- ja puhastustöid.
Tartumaal Luunja vallas tegutseva Grüne
Fee Eesti ASi juht Raivo Külasepp (pildil) ütles, et neilgi on esimesed töövestlused ukrainlastest sõjapõgenikega tehtud ja kolme inimesega töölepingud allkirjastatud. Nii tõdeb ta, et ukrainlaste töölevõtt on ettevõtjale kindlasti üks täiendav võimalus. Nemad on püsinud ettevõttena, kel olnud tootmisel ja turustamisel prioriteediks koduturg ja ka tööjõu osas on seni hakkama saadud kohaliku tööjõuga.
UKRAINLASTEST SÕJAPÕGENIKE VOOLUGA EESTISSE PARANEB TÖÖJÕUGA VARUSTATUS VALDKONDADES, KUHU ON VAJA OHTRALT NAISTÖÖJÕUDU, KUID MEESTÖÖJÕU VAJADUST SEE EI MUUTNUD.
Külasepal on kogemusi, et tööturul olev eestimaist päritolu tööotsija on väga valiv. Samas on töökoha vahetusi tulnud ette väga tihti. Nii ta pigem rõõmustabki, et nüüd on
tekkinud ukrainlaste näol ettevõttele uus võimalus ja ka neil kui Eesti ühel suuremal katmikalal värske kurgi ja maitserohelise kasvatajal on nüüd välismaise tööjõu värbamise kogemus. Seni küll väga värske, sest need kolm naist, kes siin varem elanud sugulas-
te juurde Ukrainast sõja eest põgenenud, teevad kurgikasvuhoonetes abitöölistena tööd alles esimesi päevi.
KAKS TUNDI JA
TÖÖ EI SOBINUD
„Kogemus küll veel uus ja värske, kuid tööintervjuu põh-
jal küll tundus, et inimesed olid meie poolt pakutavast motiveeritud, et saaks siin elamise ajal ennast ise üleval pidada, tehes seda tööd, mida meie pakkuda saame,” lausus ta.
Tõsi, Külasepal on ka kogemus ühe varasema ukrainlan-
nast sõjapõgeniku töölevõtuga, kes tuli ja pärast paaritunnist töötegemist tunnistas, et talle see töö ikka ei sobi. Aga samas on seegi mehe meelest arusaadav, sest avalikkusest teada faktina on ligi 60 protsenti sõjapõgenikena Ukrainast Eestisse tulnud naised ju
MÕTE TEELE ÜPRUS peatoimetaja
Täna algav Maamess toob üle kahe aasta kokku toidutootjad, loomapidajad, metsaomanikud ning kindlasti on hea üle tüki aja taas oma ala inimestega mõtteid vahetada. Tänavu üsna hilja peale jäänud kevad laseb ka põllumehel seekord rahuliku südamega messile tulla.
Tänases lehes räägivadki põllumehed taliviljade hetkeolukorrast. Tänavu on viljasaagil aga hoopis teistmoodi tähendus kui varem, sest Euroopa viljaaidas käib ju sõda. Oma riigi elanike äratoitmine on sel aastal märksa olulisem.
Samas tõdes üks talupidaja, kes tellis väetise novembris ja sai selle kätte hinnaga 650 eurot tonn, et võrreldes praeguste hindadega sai nagu poole hinnaga, aga aastatagusega võrreldes kolm korda kallimalt. Õnneks on tõusnud ka vilja müügihinnad.
Sõja eest pakku tulnud ukrainlased ei pelga tööd. Foto on illustreeriv.
ELMO RIIG / SAKALA
kõrgharidusega ja enamasti suurtest linnadest ning pole sellise tööga varem kokku puutunud.
Ta kinnitas, et ASis Grüne Fee on töötingimused kõigile töötajatele täpselt samad, vahet töötajatel ei tehta ja küllap tulevik näitab, kuidas tööle asunud kolm naist püsima jäävad. „Kuna oleme aastaringselt tegutsev ettevõte, sai nendega tehtud kohe pikaaegne leping,” täpsustas Külasepp, lisades, et tööle asunutest on ema koos täisealise lapsega ja õitsvas keskeas olev naisterahvas.
Nende tööülesanneteks on kõik kasvuhoones tegemist vajavad tööd alates tööst taimedega kuni valmistoodangu pakkimiseni.
Kuna ettevõttes on töökorraldus siiani kakskeelne, nii eesti- kui ka venekeelne, siis keelega pole probleemi ette näha. Külasepp selgitas, et ka nende piirkonna Eesti kogukond on enamjaolt jäänud venekeelseks. „Mingil põhjusel pole eesti keel ka Eestis sündinutel siin omaseks saanud,” nentis ta.
Kuna Grüne Feel laiub klaaskasvuhooneid kuuel hektaril, usub Külasepp, et nende ettevõttes on hea tahte ja piisava motivatsiooni korral kõigil töötajatel ka arenemisvõimalusi ja seda mitte ainult ühest kasvuhoonest teise. „Ka meil on inimesi, kes 20 aastat tööl olnud ja kel hakkab kätte jõudma pensioniiga. Nii võib tekkida olukord, mis loob teistele uusi võimalusi,” märkis ta.
Grüne Fee märtsikuu palgalehel oli 110 inimest, kas neid
on ka rohkem juurde vaja kui esimesed tööle võetud kolm sõjapõgenikku, seda Külasepp täpselt ei ütle. „Praegu on küll kõik tööjõuvajadused täidetud, kuid küsida võib alati, sest juba homme võib olla olukord muutunud,” kõneles ta. Seegi on arusaadav, kui ettevõtte töötajate vanused jäävad 30–70 eluaasta vahele.
ASi Sagro tootmisjuhina töötanud Madis
Kahu (pildil) tõdes, et ukrainlastest
sõjapõgenike
vooluga Eestisse paraneb tööjõuga varustatus neis valdkondades, kuhu on vaja ohtralt naistööjõudu, kuid meestööjõu vajadust see ei muutnud. Kus on meestööjõudu olnud puudu seni, seal on seda puudu ka nüüd, ütles ta pikaaegse töökogemuse pealt.
„Kuna Sagro sellest aastast enam köögivilja ei külva, istuta ega kasvata, ei tööta mina enam Sagros, vaid tegutsen nüüd omaette ja seni jätkub mulle oma eestlastest meestööjõust. Paar naist on hooajaliselt tulemas abiks ka Ukrainast, kuid needki juba varasemate kokkulepetega,” täpsustas ta.
RAHVUS EI MÄÄRA TÖÖTINGIMUSI Kahu toimetab enda sõnutsi Sagrost mitu korda väiksemates mastaapides ja sellest on vaid väike maht köögiviljakasvatust. „Enamik maad on teravilja all, kus on kindlad partnerid, kellele kasvatame,” ni-
metas ta. Kuna kogu toodang läheb värskelt müüki, langeb ära suur tööjõu vajadus. Kuid selles on mees kindel, et kui tal taas on rohkem tööjõudu vaja, pole vahet, kas ettevõttes on tööl eestlane, venelane või ukrainlane. „Töö, mis vaja ära teha, on kõigile üks ja sama. Kui see on hästi tehtud, siis tasu selle eest tuleb maksta rahvusest sõltumata.”
Pärnumaal põllumajanduse ja piimakarjakasvatusega tegeleva ettevõtte Halinga OÜ juht Raul Peetson (pildil) märkis, et tema ettevõttes on tööd ukrainlaste abiga tehtud juba õige mitu aastat. Neid on olnud tema ettevõttes tööl kümme kuni neliteist ja neist rohkem mehi kui naisi. Nüüd sõja puhkedes said kõik need, kes olnud tööl Halinga OÜs ja tahtsid oma pered siia sõja eest pakku tuua, seda ka teha.
Ka tööd on neile pakkuda kõigile just nii palju, kui siiatulnud soovivad teha. Ja soovivad nad palju, sest Peetsonil on neile juurde saabunud nelja perega kogemus, et sõja eest pakku tulnud ukrainlane tahab tööd teha. „Meil on neile pakkuda nii välis- kui ka sisetöid, nimekiri tegemist ootavatest töödest on pikk ja neid soovivad tulla tegema ka 13–15aastased perepojad, lasteaias käivate laste vanematest rääkimata,” lausus ta ja tõi näite, et noored pesevad heal meelel kasvõi laudaaknaid. Kõik needki korrastus- ja pu-
hastustööd on farmides väga olulised, mida on kiiremate tööde tõttu pidevalt tulnud edasi lükata. „Väikeste lastega emadele saab töögraafikuid koostades olla vägagi paindlik,” selgitas ta. Peetsonit motiveerib tegutsema põhimõte, et inimene, kes tahab teha tööd, peab seda saama teha. Kui farmis ja farmi ümbruses saab tänu ukrainlastest sõjapõgenike abiga olema iga päev selline kord, kui seda on enne avatud talude päevi, siis see on mehe meelest kõigi kahepoolne kasu.
LIIVAKASTIS MÄNGIDES
POLE KEELEPROBLEEMI
Peetson on sõjapõgenikke aidanud ka majutuse leidmisel kogukonnas ja koha saamisel lasteaeda. Nii on ta märganud sedagi, et siingi on kasu kahepoolne. Ka lasteaias on au sisse tõusnud pensioniealised, aga vene keelt oskavad töötajad ja mõne päeva lasteaias käinud lapsed suhtlevad liivakastis juba igasuguste keeleprobleemideta. Nii usub Peetson, et ukrainlased kohanevad siin kenasti ja praegu, kus on vaja aidata, pole eestlastel õige koht muretseda tulevikus tekkida võivate probleemide pärast. „Meiesugusele rahvusele, kes on kannatanud ja keda on aidatud, on sõja eest põgeneva rahvuse aitamine pigem auasi,” lausus ta. Peetson räägib vene keelt ohtrate ukrainakeelsete väljenditega. Need sai ta enda sõnutsi külge, teenides kolm aastat, 1987–1990, Musta mere laevastikus, kus ta teenistuskaaslased olid ukrainlased.
Aasta tagasi ütles pangaanalüütik Maa Elu veergudel, et 2021. a märtsis jõudis Euroopas nisu börsihind korraks 250 euroni tonni kohta, mis oli kõrgeim hind 2013. aastast. Praegu jääb see hind veidi alla 400 euro tonni kohta. Nüüd tuleb vaid loota, et ilmataat helde oleks ja saagid head tuleksid. Lisaks tuleb loota, et mõni põllumees olukorra tõsidust ei unusta ja hetkeolukorras ahneks ei lähe. Toidujulgeolek üleüldse on praegu märksa päevakajalisem teema kui veel kolm kuud tagasi. Ka Maa Elu tõstatab oma Maamessi otsesaadetes seda teemat mitmel korral, täpsema ülevaate saatekavast ja -külalistest saate kuuendalt leheküljelt. Ent ka maaeluminister Urmas Kruuse pidas toidujulgeoleku teemal esmaspäeval Riigikogu ees kõne, kus ta tõi välja, kui tähtis on säilitada maksimaalne toidutootmise võimekus ning et sisendihindade tõusu tõttu tootjad tänavu oma tegevust ei lõpetaks.
Nüüd võime ju mõelda, et riik peab neid aitama, toetama, turgutama, aga tegelikult saame ka ise kaasa aidata, kui jälgime, mida ostukorvi laome. Valime eestimaist liha, tarbime kodumaiseid mune, ka teraviljatooteid saab eestimaiseid valida, ärme unustame ka köögivilja- ja marjakasvatajaid. Või kohalikku kala.
Ma ei räägi seda juttu siin veerul esimest korda, aga see on praegu veel tähtsam kui varem, sest kui meil ühel hetkel ei ole enam ühtegi seakasvatajat, oleme kriisiolukorras sealihata. Või mis iganes muu tooraineta, mille kasvatajaid enam jaguma ei peaks.
Niisiis hoiame silmad lahti, tarbime eestimaist ja ehk võtame ka kinni ministri mõttekäigust: „Igal perekonnal võiks olla kodu lähedal oma tuttav toidutootja, keda ta usaldab.”
Peatoimetaja Teele Üprus teele.uprus@maaelu.ee, telefon 5667 6270
Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee
Makett Jaanus Koov, küljendus Ain Kivilaan Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Kadri Pajanin kadri.pajanin@postimeesgrupp.ee, telefon 515 7326
Väljaandja AS Postimees Grupp Tartu mnt 80, 10112 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja ja Järva Teataja vahel igal neljapäeval, Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal reedel (v.a riigipühad).
Tellimine, telefon 666 2525
levi@postimees.ee
Autoriõigused: AS Postimees Grupp, 2022
Maaeluminister Urmas Kruuse pidas esmaspäeval Riigikogu ees kõne Eesti toidu- ja maaelupoliitika ülesannetest muutuvas majandus- ja julgeolekukeskkonnas.
Ministri kõne keskmes oli toidujulgeoleku tagamine. „Toidujulgeoleku ja varustuskindluse olulisust on näidanud nii koroonakriis kui ka sõda Ukrainas. Praeguses julgeoleku- ja majandusolukorras on hinnatõus jõudnud toidu tootja ja tarbijani. On ülioluline, et säiliks piisav toidutootmise võimekus ja tootjad tegevust ei lõpetaks,” sõnas minister. „Maailm ei ole enam selline, mis enne 24. veebruari – toidujulgeolek on muutunud samaväärseks muu julgeolekuga.”
Kruuse puudutas oma kõnes ka teisi tähtsaid maaelu edendamise viise –ühistegevust, projekti „Kodu maale” ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uute kohalike arengustrateegiate koostamist. Maaeluminister Urmas Kruuse kõnet saab täistekstina lugeda Maa Elu digilehest maaelu.postimees.ee.
Teisipäeval otsustas valitsuskabinet lisaeelarves eraldada põllumajandussektorile ligikaudu 9,1 miljonit eurot erakorralist toetust toidu varustuskindluse tagamiseks, lisaks otsustati erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär langetada miinimumtasemele, milleks on 21 eurot 1000 liitri kütuse kohta. Lisaks eraldati Maaeluministeeriumi ettepanekul 450 000 eurot, mis võimaldab hoiustada Eestis delegeeritud laovaruna ca 45 000 tonni teravilja ning suurendada seeläbi riiklikku toidujulgeolekut. (ME)
Eesti looduskosmeetika brändid AESTI ja HOIA homespa on astunud jõulise sammu Jaapani turule sisenemiseks ning nende sealsed esindajad on alustanud Eestist pärit kaubamärkide registreerimist, teatas Eesti maheettevõtteid koondav katusorganisatsioon Organic Estonia MTÜ.
„Jaapan on Eesti mahetootjate jaoks eksporditurg, kuhu sisenemine on üldjuhul pikaajaline strateegiline teekond. Üks olulisemaid edutegureid on see, kui kaubamärkidel õnnestub sõlmida koostöö sealse distribuutoriga,” selgitas Organic Estonia MTÜ tegevjuht Krista Kulderknup.
Organic Estonia Jaapani ekspordinõunik Janne Funk selgitas, et Eestist
on Jaapanis tekkimas kuvand kui puhta loodusega maheriigist. Jaapanlased on väga hästi vastu võtnud Eesti looduskosmeetika tooted, palju tähelepanu on pälvinud AESTI toodetes kasutatav Eesti turvas.
„Kosmeetikatoodete import Jaapanisse on üks keerukamaid, kuna selleks on vaja litsentseeritud importööri, kes kaupadega detailselt tutvub ja need registreerib. Eesti kosmeetikaettevõtetel on see õnnestunud. Distribuutorid näevad toodetes sedavõrd head potentsiaali, et on alustanud Eesti kaubamärkide registreerimist. See on meie looduskosmeetika ettevõtete jaoks esmakordne,” kinnitas Funk. (ME)
Eesti ettevõtte seentest tuvastati keelatud pestitsiidide jääke
Leovandar Grupp OÜ seentest tuvastati Euroopa Liidus seenekasvatuses lubamatu pestitsiidi jääk, mis ületas piirnormi. Ettevõte on seente kasvatamise lõpetanud, kuid turustab Poola päritolu seeni.
Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Kairi Sisaski sõnul tuvastati eelmisel kevadel ettevõtte seentest lubamatu pestitsiidi (2-fenüülfenool) jäägi piirnormi ületus. „Toimeaine on Euroopa Liidus registreeritud kasutamiseks nii biotsiidi kui ka taimekaitsevahendina, kuid Eestis antud toimeainet seenekasvatuses kasutada ei tohi. Piirnormi ületus tulenes keelatud biotsiidist, mida kasutatakse seente kasvatamisel desinfitseerimisvahendina. Nõuetele mittevastavad seened eemaldati kaubandusvõrgust ja ettevõtte tegevus peatati,” selgitas Sisask.
Sügisel alustas ettevõte taas seenekasvatust, kuid ka
siis tuvastas PTA ettevõtte seentest sama toimeaine piirnormi ületuse. „Kuna saastumise allikat ei õnnestunud kindlaks teha, lõpetas ettevõte seente kasvatuse. Ettevõte vahendab edaspidi Poola päritolu seeni, millel amet pestitsiidide jääkide piirnormi ületusi pole tuvastanud,” kirjeldas Sisask.
Pestitsiidid on ained, millega tõrjutakse, ennetatakse või hävitatakse kahjureid. Pestitsiidi ja taimekaitsevahendit kasutatakse sageli samas tähenduses, kuid tegelikult on pestitsiid laiem termin, mille hulka kuulavad lisaks taimekaitsevahenditele ka biotsiidid. Biotsiid on toode, mis võitleb inimesele kahjulike organismide vastu, taimekaitsevahend võitleb taimekahjustajate vastu. Sama toimeaine (nt 2-fenüülfenool) võib olla registreeritud kasutamiseks nii biotsiidis kui ka taimekaitsevahendis. (ME)
Kileruute nähes jätke need paigale, Maa-amet korjab pärast pildistamist need ise ära.
Tänavu kevadel katab Maa-amet aerofotodega riigi põhjapoolse osa koos väikesaartega Hiiumaast Narvani ning lõunasuunal Lihula-Vändra-Põltsamaa-Kallaste jooneni. Seoses aeropildistamisega alustavad Maa-ameti töötajad pildistatavatel aladel maastikupunktide markeerimist valgete kileruutudega.
Alltech Eesti O‹ on Alltech Inc. t¸tarettevıte, mis tegutseb Eestis alates 2001. aastast. Alltech Inc. on rahvusvaheline erakapitalil pıhinev loomatervishoiu- ja biotehnoloogia ettevıte. www.alltech.com
Sinu peamised ¸lesanded: loomakasvatusalane nıustamine; sˆˆtmise ja sˆˆtmisalase tarkvara haldamine; Alltech¥i uuenduslike lahenduste nıustav m¸¸k Eesti pıllumajandusettevıtetele; aktiivne suhtlemine klientidega ¸le Eesti ning Alltechíi kompetentsi ja toodete pakkumine loomakasvatuse konkurentsivıime tıstmiseks. Tˆˆ on liikuv, vaheldusrikas ja annab vıimalusi eneset‰iendamiseks.
Kandideerimisel tuleb kasuks:
ï kiire ıppimisvıime, hea suhtlemisoskus
ï oskus tˆˆtada iseseisvalt ja meeskonnas
ï pıllumajanduslik haridus
ï tˆˆkogemus pıllumajanduses
ï heal tasemel eesti ja inglise keele ning suhtlustasemel vene keele oskus
Šampinjonid.
Väike-laukhani mister Blue saabus Eestisse
Nädal tagasi saabus koos kaaslastega Eestisse mister Blue – Euroopa ühe ohustatuma haneliigi väike-laukhane isend.
Kolmapäeva, 13. aprilli hommikul märgati seiretöödel Hiiumaal Euroopa ühe ohustatuma haneliigi väikelaukhane salka, mis koosneb umbes 60 isendist. Teiste seas on ka mister Blue – 2018. aastal Norras GPS-kaelarõngaga varustatud väike-laukhani, kelle rändeteed jälgivad mitme riigi ornitoloogid.
Väike-laukhaned saabusid siia otse Ungarist, kevadrännet alustasid nad talvitamisaladelt Kreekas. Pärast puhkepeatust Hiiumaa rohumaadel ja rannaniitudel liiguvad linnud kahe-kolme nädala pä-
rast Soome ja sealt pesitsusaladele Norras.
Väike-laukhani on Eestis I kaitsekategooria liik, punases nimestikus on ta läbirändajana määratletud kui kriitilises seisundis olev liik. Praegu on Fennoskandia asurkonna arvukushinnang 90–120 isendit. (ME)
Markeeringud jäävad mõõdistuslendudel pildile ning neid kasutatakse aerofotode plaaniliseks ja kõrguslikuks sidumiseks maapinnaga. Maa-ameti töötajad paigaldavad markeeringud Tallinna, Tartu, Pärnu, Viljandi, Võru, Otepää linnadesse ja nende lähiümbrusesse ning Kihnu saarele. Sobivate ilmade kestmisel pildistatakse-laserskaneeritakse ka Eesti lõunapoolses osas asuvaid väikelinnu ja asulaid majade ja ehitiste 3D-andmete jaoks.
Markeeringuks on valged kileruudud (suurus 60 × 60 cm), mis paigaldatakse maastikule ja on varustatud sildiga „Aeropildistuse maamärk”. Markeeringuid on ligi 400. Maa-amet palub markeeringuid mitte puutuda ega rikkuda. Maa-amet korjab paigaldatud markeeringud maastikult ära pärast aeropildistamise hooaja lõppemist. (ME)
Ettevıte pakub v‰ljaıpet, koolitusi ja pınevaid projekte, vıimalust tˆˆtada rahvusvahelises meeskonnas ning luua tugev ekspertidest koosnev suhtlusvırgustik, motiveerivat tˆˆtasu, autokompensatsiooni ning stabiilset ja pikaajalist tˆˆsuhet.
Kui see tˆˆkoht vıiks just sulle sobida, siis kandideeri: saada CV e-posti aadressile ppuskar@alltech.com vıi helista telefonil 505 2846, Alltech Eesti O‹ juhataja Pilleriin Puskar.
• 21. aprill
11.45 Ajalehe Maa Elu peatoimetaja Teele Üpruse tervitus
12.00 Maamessi avavad
Täna algab 28. Maamess. See pidanuks olema juubelimess, ent vahepealsed koroonaaastad lõid selle plaani sassi.
See aga ei heiduta korraldajaid, sest paus ei ole kehvasti mõjunud – eksponentide huvi osaleda on endiselt suur, väliskülalisi on oodata kaheksast riigist ja juubelimessi ehk 30. messi saab nüüd pidada 2024. aastal, mil Tartu koos LõunaEestiga kuulutatakse Euroopa kultuuripealinnaks.
Vahepealse pausi tõttu on mess kindlasti veelgi oodatum, sest kaua pole ju kokku saadud, muljeid vahetatud, näost näkku kliendisuhtlusi peetud ja uute masinatega tutvuminegi on põllu- ja metsameestel viimasel ajal interneti vahendusel käinud.
Ka meie oleme Maamessil kohal. Kajastame kohapeal toimuvat meie digilehes maaelu. ee, teeme B-hallis asuvast Maa Elu stuudiost otsesaateid ning suhtleme tellijatega. Kõik, kes teevad messil mõne Postimees Grupi väljaande tellimuse, saavad kaasa väikese meene, lisaks toimuvad auhinnaloosimised ja nutikamad saavad meilt ka tasuta kohvi.
Ilmataatki lubab soojakraadide ja päikesega helde olla, niisiis kohtume Maamessil!
maaeluminister Urmas Kruuse, Tartu linnapea Urmas Klaas ja ASi Tartu Näitused juhataja Alo Pettai
12.15 Intervjuu Maamessi projektijuhi Margus Kikkuliga
15.00 Vestlus päevakajalistel maaelu teemadel maaeluministri Urmas Kruusega
16.00 Soome suursaatkond ja Euroopa Komisjon esitlevad: „Kuidas julgeolekuolukord mõjutab rohepööret põllumajanduses ja metsanduses?”, vestlusringis osalevad Soome suursaadik Timo Kantola, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela, Maaeluministeeriumi kalanduse ja välissuhete asekantsler Siim Tiideman ning Neste Eesti ASi turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste.
• 22. aprill
11.15 „Seakasvatussektori mured.” Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees Anu Hellenurme.
13.00 „Tööjõukriis maal.” Eesti Maasikas – Kindel Käsi OÜ esindaja Helen Kaskema ja Agrone OÜ juhatuse liige Margus Muld.
15.00 „Linnast maale või maalt linna?” Järva valla vallavanem Toomas Tammik.
Vestlusi juhib Lauri Hermann, raadio Elmar saatejuht
Ka sel aastal ei puudu Maamessilt messinaelad ehk põnevamad ja silmapaistvamad eksponaadid. Tänavu leidub neid väetisest ja robotniidukist teraviljakombaini ja loodust säästva traktorini välja. Jätkame traditsiooni ka Maa Elus ja anname messinaeladest ülevaate, neid on sel aastal 14.
CRIMPERROLLERI HALJASMASSI RULL
LEHEKORISTUSHAAGIS FORESTEEL HLT-2200
HLT-2200 on kodumaise tootja Foresteel uudismudel lehekoristushaagiste tooteseerias, mis on loodud väikese kuni keskmise suurusega (5000 kuni 200 000 m2) haljasalade kiireks ja lihtsaks, väiksema tööressursiga koristuseks lehtedest ja murujäätmetest. Tooteseeria moodus-
tavad Foresteeli professionaalsed lehekoristushaagised, mis leheimuri abil imevad, purustavad ja juhivad purustatud lehed, rohu ja prahi masina kasti, mida on lihtne kallutussüsteemi abil tühjendada.
Maamessil: VP-27, FS Production OÜ
Eestis toodetud CrimperRoller muljub maha haljasmassi taimed ja töötleb mullapinna vastavalt vajadusele. Rullil paigutatud terade abil purustatakse haljasmass ja selle kasv pidurdub. Multš takistab hästi umbrohtude arengut ja parandab mulla struktuuri, toitainesisaldust ja säilitab pinnase niiskust. Rulli
trumlit saab täita veega, et lisaraskuse abil muuta töö veel efektiivsemaks.
Terad on polditavad ja kahepoolsed, ühel pool terav serv lõikamiseks ja purustamiseks ning teisel nüri serv mahasurumiseks ja muljumiseks.
Maamessil: VP-41, AGRIMET OÜ
End juba tõestanud 600-seeria kerel põhinev elektrimootori ja Li-Ion akutehnoloogiaga E6 sobib omanikule, kes peab lugu rohelisest keskkonnast ja/või vajab masinat, mis peab suure osa ajast töötama kinnises või poolkinnises keskkonnas, nagu laut, tall jne. Nagu igale Avantile kohane, on valikus suur hulk tööseadmeid, et masin saaks teha maksimaalselt palju tööülesandeid.
Maamessil: VP-10, Sami Masinakeskus OÜ
MAHUHAAGIS PT9820 FLOW Konveierpõhjaga mahuhaagis PT9820 Flow on Palmse Traileri tootmise ajaloos kõige keerukam haagis. Sellise universaalse haagisega saab tänu liikuvale põhjale vedada vilja, haket, silo, samas võib tõstukiga asetada lindile heinapalle, kaubaaluseid jm. Kõrgenduste lisamisega suureneb maht kuni 49 kuupmeetrini ja vilja üm-
berlaadimine teoga saab toimuda kiirusega kuni 15 kuupmeetrit minutis. Kogu konveieri süsteem ja ümberlaadimine on kaugjuhitavad. Kõrgtehnoloogiline juhtimissüsteem saab aru, kas tegu on hüdraulilise luugi või ümberlaadimisteo konfiguratsiooniga.
Maamessil: VP-15, Palmse Metall OÜ
METSATÕSTUK PALMS X100
Palms X100 on uus Eestis toodetud üle 10 m tööulatusega metsatõstuk. Valatud pöördkasti uuenduslikud lahendused garanteerivad sellele profiklassi tõstukile senisest veelgi pikema eluea. Optimeeritud hüdraulikasüsteem tagab metsatööks vajaliku tõstevõime, tegemata kompromisse liikumiskiiruses ka mitme liigutuse samaaegsel kasutamisel. Palms
X100 tõstukit on võimalik tellida näiteks positsioonitundlike hüdraulikasilindritega peanoolel, jätkunoolel ning teleskoobis, mis viivad tõstuki intelligentse juhtimise ja kasutusmugavuse täiesti uuele tasemele, võimaldades ühe juhtkangi liigutusega kontrollida kuni kolme funktsiooni korraga.
Maamessil: VP-48, Palmse Mehaanikakoda OÜ
Hüdraulikapumpade ja -mootorite diagnostika, remont ja müük
Hüdraulikasilindrite remont ja müük
Oleme abiks sinu masina või seadme tehnilise probleemi lahendamisel.
OÜ HÜDRAKS, Pärnu
Tel 5553 6366
E-post info@hydraks.ee
UUE PÕLVKONNA HARVESTER NISULA N6
Enam kui kümme aastat turul olnud Nisula N-seeria harvendusraie harvester on põhjalikult uuendatud, et see vastaks paremini harvendusraie vajadustele. Uue konstruktsiooni idee oli välja töötada harvendusharvester, mis oleks võimalikult praktiline ja täiendaks teisi harvestereid. Kuuerattalise poolroomiku pinnasurve on pii-
savalt väike, et seda saaks kasutada ka suvel. Tagasiside põhjal on paljud metsaomanikud kinnitanud, et Nisula kuuerattaline harvendusharvester sobib töötama ka suvisel ajal turbasel maastikul. Uus N6 on tõeline harvendusharvester nii omaduste kui ka tehniliste näitajate poolest.
Maamessil: VP-17, Taure AS
KÄNNUPUUR DIPPERFOX
Dipperfoxi kännupuur on ekskavaatori noole otsa kinnitatav profitööriist, mille lõiketerad pannakse pöörlema patenteeritud käiguvahetiga varustatud hüdroajamiga, mis reguleerib kiirust ja võimsust automaatselt sõltuvalt kännu, mulla või juurte vastupidavusest. Kännupuur ei lõhu pin-
nast ja purustab kände võrreldes analoogidega kuni kümme korda kiiremini –ühe 45 cm läbimõõduga kännu purustamiseks kulub kakskümmend sekundit. Kännupuur on disainitud ja toodetud Eestis.
Maamessil: VP-164, Dipperfox OÜ
(kontsentreeritud lõhnatu biohuumus ehk vermikompost)
Vihmaussisõnnik on valmistatud veisesõnnikust. Sobib kõikidele taimedele, millel on juured. Soovitav on segada
1:3–1:5 kasvupinnasega või lisada istutusauku. Istutatud taimedele panna sentimeetrine kiht taime juurekrooni peale. Parandab pinnase agrokeemilisi omadusi. Kiirendab idanemist, juurdumist ning suurendab saagikust. Vähendab põllumajandustoodete nitraadisisaldust ja taimede haigusi. Ei ole inertne ega sisalda patogeenseid organisme. Üledoseerimise ohtu ei ole. Soovitav tarbida 5 aasta jooksul. Saadaval 2 l, 5 l, 20 l, 50 l ja 1000 l pakendis.
Universaalse toitevedeliku kontsentraat on valmistatud vihmaussisõnnikust (vermikompostist). Toitelahus on tasakaalustatud toiteainete kogum, mis on ökoloogiliselt puhas ja naturaalne. See sisaldab vihmaussisõnnikus olevaid humiinaineid, fulfo- ja aminohappeid, vitamiine, looduslikke fütohormoone, mulla mikroorganismide eoseid, mikro- ja makroelemente. Sobib toa- ja välitaimede kastmiseks, aedja puuviljade kasvatamiseks. Aitab tõsta taimede
immuunsust, saagikust ja idanevust. Parandab kasvupinnase agrokeemilisi omadusi. Seemnete idandamisel teha segu 1:10, kastmisel 1:50 ja taimede välispidiseks (varre ja lehe kaudu) kastmiseks 1:100. Üledoseerimise ohtu ei ole. Kontsentraat on ohutu keskkonnale, loomadele ja mesilastele. Saadaval 0,5 l, 1 l, 5 l ja 1000 l taaras. Soovitav kasutada 2 aasta jooksul.
TERAVILJAKOMBAIN CLAAS TRION
Maamessil näeb uut Trioni kombaini, mis pälvis 14. märtsil Farm Machine 2022 auhinna. Trioni motole „Fits your farm” („Sobib teie ettevõttesse”) tuginedes pakub see masinasari niisugust variantide ja varustuse paljusust nagu ei ükski teine selles teraviljakombainide klassis. Trion sobib igale turule. Olenemata sellest, kas ette-
LOODUSLIK VÄETIS
BIOON
Bioon on looduslik väetis, mis on tehtud biogaasi kääritusjäägist. Bioon näeb välja nagu turvas, aga väetab nagu sõnnik. Bioonil pole ebameeldivat lõhna, on kodumaine, ringmajanduse loodustoode, kus ei ole umbrohuseemneid ega haigustekitajaid.
Biooni saab kasutada nii vedelas kui tahkes olekus.
Tahke Bioon on 25liitrises kotis ja vedel Bioon viieliitrises kanistris. Vedel Bioon sobib ka looduslikuks universaalseks lillede ja toataimede väetamiseks. Aiamaal on Bioonil ka multšiefekt.
Kuna Biooni on enne pakendamist 70 kraadi juures tund aega kuumutatud, siis Biooni peale kukkunud maasikat või õuna võib julgelt süüa.
Maamessil: VP-316, Biometaan OÜ
võtte aastane viljapeksuala on 200 või 1000 ha, kas koristatakse nisu, rapsi, maisi, sojauba või riisi või kas maastik on künklik või tasane, eesmärk on pakkuda maksimaalset viljapeksu tõhusust ja kasutuslihtsust igas ettevõttes ning mis tahes oludes.
Maamessil: VP-28, Baltic Agro Machinery AS
UNIVERSAALHAAGIS HUMUS BY PMT Ilmselt suurim traktorihaagis, mis kunagi Eestis toodetud. Humus by PMT toob Maamessil 2022 välja universaalhaagise, mille 52kantmeetrine mahutavus on umbes 20% suurem kui sarnastel konkurentide haagistel. Haagise kasutajale tähendab see märkimisväärset efektiivsuse kasvu.
Humuse universaalhaagise kaalukas pluss lisaks suurele mahutavusele ja 30tonnisele kandevõimele on mater-
jali kokkupakkimise ja kiire mahalaadimise võimekus. Lükkav sein on eriti kasulik olukorras, kus kõrgus ja manööverdamise võimekus on piiratud ning kallurhaagist kasutada ei saa.
Lisaks on Humuse universaalhaagise kast valmistatud kulumiskindlast Hardoxi terasest, mis tagab pika kasutusea ja väiksema haagise tühimassi.
Maamessil: VP-25, PMT OÜ
EKSKAVAATOR VOLVO EC300E HYBRID
Volvo ainulaadse hüdraulilise hübriidtehnoloogiaga ekskavaatoril kasutatakse poomi langetamisel vabanevat energiat aku laadimiseks ja salvestatud energiat omakorda veosüsteemi abimootori toi-
VAALUTEISALDAJA SIP AIR 350
Uuenduslikud vaaluteisaldid Air on vaalutustehnoloogia uusim samm. Patenditud ja paindlik kogurseade, rootorikiirendi ja konveierilint võimaldavad saada õhulised ja ühtlaselt jaotatud vaalud. Koguritehnoloogia väldib õrnade lehtede kadu ning mulla, liiva ja kivide vaaludesse sattumist, tagades kvaliteetse sööda.
Segmenteeritud paindlik kogurseade on äärmiselt kohanduv, kuna kopeerib maa-
teks. Tänu selle on EC300E kütusetõhusus tavalise mudeliga võrreldes kuni 17% suurem ilma vähimagi järeleandmiseta võimsuses ja jõudluses.
Maamessil: VP-156, Swecon AS
pinda. Kogurseadme vedrupiid on kaardus sõidusuunale vastupidi, seetõttu veetakse neid järel, nii tõstetakse sööt maapinnalt üles ettevaatlikult ja kiiresti, vältides selle saastumist.
Eesmine vaaluteisaldi tõstab sööda maapinnalt üles ja paigutab külgvaalu. Vaalutamise ajal ei sõida traktorirattad söödast üle ja säilib sööda kvaliteet.
Maamessil: VP-56, Wihuri OÜ
ROBOTNIIDUK AMBROGIO
TWENTY ZR
Twenty ZR on uhiuus, kompaktne, kerge, võimas ja nobe robotniiduk, mis ei vaja niidetava ala perimeetritraadiga piiritlemist.
Robot on varustatud uusima tehnoloogiaga, mis võimaldab hallata, kaardistada ja õppida aia eripära. ZR-tehnoloogiasse integreeritud tehisintellekti ja radaritega tuvastatakse muru, liikuvad ja liikumatud objektid, peenraservad ja perimeeter.
Maamessil: VP-13, Stokker AS
METAANITRAKTOR NEW HOLLAND T6.180 METHANE
POWER
Aastast 2013 on New Holland välja töötanud metaanitraktorit ja aastast 2022 on see jõudnud seeriatootmisse. Lisaks on T6.180 Methane Power pälvinud auhinna jätkusuutlikkuse kategoorias ehk on kõige enam loodust säästev traktor.
T6.180 Methane Power on esimene seeriatootmises olev
metaani/CNG peal töötav traktor, mille mootori karakteristika on sama võrreldes sama mudeli diiselmootoriga. Samas on heitgaaside hulk palju väiksem, 99% vähem peeneid tahked osakesi. Kui kasutada CNGd, on CO2 heide 10–15% väiksem kui diiselmootoril.
Maamessil: VP-1, Tatoli AS
Tartu:
Tallinn:
T1, Sikupilli, T‰hesaju, Mustikas
Vıru tn 79, Kalda tee 41 Narva: Fama
P‰rnu:
Rakvere:
Papiniidu 42
L.Koidula 2
Viljandi: M‰nnim‰e
Saaremaa: Auriga
82 ja tritik 200 hektaril. Eesti parima taimekasvataja tiitliga tunnustatud Lepp viskas esimese pilgu taliorastele enne munapühi.
ärnumaa ühe suurima põllumajandusettevõtte ASi
Vändra tegevjuhi Margus
Lepa arvates lubab jürikuu keskpaigani vindunud kevad põllumeestel veel puhata ja nad võivad rahuliku südamega maamessi külastada. Aga aeg kihutab tagant ja esimene künniproov on Vändramail kuu alguses tehtud, kuid siis kamandas ilmataat lumemeistrid taas tööle ning maa jäi ootele. Sellel nädalal proovitakse jätkata suviviljapõldude ettevalmistamisega, taliviljade orased aga hakkavad alles oma õiget nägu näitama.
Eesti suurimate toidutootjate kontserni Agrone kuuluv AS Vändra kasutab 4400 hektarit maad, millest talinisu kasvab 775, taliraps 503, rukis
HINNAVÕRDLUSES EI
OLE RUKIS PARAKU
KONKURENTSIVÕIMELINE, SEST
KUI TONNI KVALITEETNISU EEST
MAKSTAKSE LIGIKAUDU 400, SIIS RUKKIST VAID 250 EUROT.
„Enamjaolt on nad talve üle elanud, kahjustusi on mõnes kohas, kus on palju lund või vett pikalt peal olnud, aga nad ei näita seda veel välja,” võttis ta nähtu kokku.
Rapsipõldude seis on Lepa hinnangul hea, varased külvid on ilusti talvitunud, sest pika ja sooja sügisega suutsid taimed tugevaks kasvada.
„Nüüd näitas päikest ja tulid esimesed soojad, põllud tahenevad ja saame alustada väetamisega, turgutame oraseid natukene ja kui tuleb aeg, hakkame taimekaitset tegema,” mainis Lepp.
TALINISU JULIE LUBAB
HEAD SAAKI
Vändra põllumajandajad varusid väetise enne selle hinna laest läbihüppamist ja teevad panuse talinisule, mille kasvatamine annab ka tulu. Ligemale 40hektarisel põllul kaevas Lepp lõokese lõõrituse saatel välja paar taime sinna külvatud Juliet, mida majand kasvatab esimest korda, sest viljelusvõistlustel on see meie kliimasse sobiv sort silma paistnud saagikusega.
„Külvasime selle põllu au
gusti lõpupäevadel, taimed on elujõulised, jõudsid sügisel areneda päris kaugele, võrsumissõlm ja juured on tugevad, nii et elu käib täiega,” kirjeldas Lepp orast uurides.
Lepa esmapilgu järgi on talvest veidi kahjustunud tritiku külvid, mille põllud jäid liigvee alla. Rukis näeb hea välja, seda kasvatatakse söödaks oma karjale, sest müügihind jääb nisule tunduvalt alla.
Talinisu Julie põllult loodab Lepp saada põllumehe töötasuna vähemalt seitse tonni hektarilt. Läinud põuasuvega aastal ulatusid ASi Vändra talinisu saagid kuue tonnini hektarilt.
Mereäärsest Pärnumaast lõuna poole võttes kasvatab Põlvamaal Lutsu talu peremees Janno Rüütle 250 hektaril talinisu ja taliotra ning loodab saagiks saada keskeltläbi seitse tonni hektarilt.
„Talvitumine on parem kui möödunud aastal, orased on ilusamad, talvekahjustusi on vähem, pilt paistab küllaltki lootustandev,” hindas Rüütle kogemusele tuginedes. „Nisud on päris ilusad ja taliodral paistab, et tänu sügisesele pritsimisele, mis sai tehtud enne külmade tulekut, on oras roheline. Laupäeval lõpetasin esimese väetise paneku ringi,
nüüd tahan minna talinisu oraseid äestama.”
Lutsu talu tellis vajaliku väetise novembris ja sai selle kätte enne Ukraina sõja puhkemist hinnaga ümmarguselt 650 eurot tonn. „Praeguste hindadega võrreldes nagu sai poole hinnaga, aga aastatagusega võrreldes kolm korda kallimalt,” tõdes Rüütle.
Põlva külje all on liivakad maad sedavõrd tahenenud, et Rüütle sõnul hakatakse seal sel nädalal külvama. Ta on rahul talinisuga Olivin, mis sai mulda 10. septembri paiku ja on ilmastikukindel.
RUKIST AINA VÄHEM
Arvandmete järgi väheneb aga meie ajaloolise leivavilja rukki kasvupind, moodustades kasvatatavast teraviljast vaid kolm protsenti. Eesti Rukki Seltsi president agronoom Vahur Kukk mainis ühe põhjusena seda, et põllumehed jälgivad tähelepanelikult hinnamuutusi, samas on paljudel neist pikaajalised lepingud, mis kohustavad müüma määratud koguses kindlaid liike. Hinnavõrdluses ei ole rukis paraku konkurentsivõimeline, sest kui tonni kvaliteetnisu eest makstakse ligikaudu 400, siis rukkist vaid 250 eurot. Kuid Ukraina sõjast ja tarneahelate katkemisest ning si
• Teravilja kasvupinnast (367 117 ha) moodustasid suviviljad 51 ja taliviljad 49%.
• Enim vähenes rukki (43%), suurenes tritiku (24%), talinisu (15%) ja taliodra (9%) kasvupind.
• Teravilja saak oli 1,29 miljonit tonni (21% väiksem kui 2020. a).
• Taliteravilja saak vähenes 7 ja suvivilja saak 38%.
• Eestis tõusis rukki hind võrreldes 2020. a 39%, rapsi hind 33%, nisu ja odra hind 22%.
• Tonnist nisust maksti 199, rukkist 156 ja tritikust 173 eurot.
• Teravilja 2021. a saagiks külvati eelmisel sügisel 205 900 ha, mis on võrreldes 2020. aastaga 17% rohkem ning on läbi aegade suurim kasvupind.
Andmed: Maaeluministeeriumi 2021. aasta ülevaade
sendite kallinemisest tulenevalt võib sügiskülvi tehes eeldada pööret suhtumises.
„Rukis on teravili, mille kasvatamiseks võib kasutada näiteks võrreldes nisuga vähem nii väetisi kui ka taimekaitsevahendeid ja seejuures saada võrreldavaid majandustulemusi,” arvas Kukk.
Eesti Taimekasvatuse Instituudi aretaja Ilme Tupits märkis, et lõuna poolt pärit rukkisordid on nakatunud lumiseenega ja on ka hukkunud taimi, kuid eelmise aastaga võrreldes vähem.
„Kuna vegetatsiooniperiood ei ole veel alanud, siis on raske öelda, kas tugevalt nakatunud taimed hukkuvad või jäävad ellu,” nentis Tupits. „Nakatunud lehed kuivavad päikese käes kiiresti ja nakkus ei levi, aga kui mõnel sordil on võrsed hävinud, siis kui kasvu
kuhik on elus, kasvavad uued võrsed, mis aga ei ole nii produktiivsed kui sügisel kasvanud võrsed.”
Sama instituudi teadur Reine Koppel lisas, et talinisu on üldiselt hästi talvitunud, kuid Eestis olid lumeolud mitmesugused ja see võib tuua erinevusi sortide talvitumises.
„Oleneb ka, kui tihe lehestik sügisel arenes,” mainis Koppel. „Näiteks taimekasvatuse instituudi koostöökatses osaühinguga Rannu Seeme on näha, et talinisud olid mingil hetkel vähem kahjustatud kui tritik, millel oli sügisel kujunenud rohkem lehemassi.”
Koppeli jutu järgi esines vähesel määral lumiseent ja tüfuloosi, kuid tema arvates taastuvad needki sordid, mis olid mingil määral kahjustatud. Jõgeval on taimekasvatusinstituudi talinisu sordiaretuskatsetes näha, et puhitud seemnest kasvanud taimed on keskmiselt kuni hästi talvitunud. Mahekatsetes, kus puhtimist ei kasutata, on aga kahjustus suurem. „Samas olid katsed võib-olla ka veidi erinevates lumeoludes,” möönis Reine Koppel.
Harvester HR46x on valmistatud just harvendusraie ideaalseks teostamiseks. Masina jıu¸lekanne on t‰ielikult h¸drostaatiline, mis tagab sujuva liikumise puude vahel ja vıimaldab v‰ikest pˆˆrderaadiust. Harvesteri tıstuk on varustatud k¸lgkallutusega ja k¸lgkallutuse automaatikaga, mis vıimaldab harvendada puid teiste puude tagant metsa kahjustamata. Need vıimalused lisavad tootlikkust ja v‰hendavad k¸tusekulu, mis t‰hendab ettevıtja jaoks suuremat tulukust.
HR46x on parim valik harvendusraie tegemiseks. Kuna harvendusraiesttulevad sortimendid on tavaliselt madalama hinnaga kui lıppraiest tulevad sortimendid, siis on oluline hoida harvendusraie kulud kontrolli all. Harvendusraie tagab metsa kiirema juurdekasvu ja vıimaldab saada tulu mitu korda enne lıppraiet.
Sampo Rosenlew on klientide vajadusi arvestades valmistanud v‰ljavedaja FR28, mis on optimaalne harvendusraieks, aga kasutusel ka muude raieliikide korral. V‰ljavedaja on 10-tonnise kandevıimega v‰ljaveotraktor, mille v‰ike omakaal ning v‰ike pˆˆrderaadius vıimaldavad k‰rmesti ja tıhusalt toimetada puidu metsast tee ‰‰rde ñ eriti populaarne pehmetel pinnastel.
taime eest hoolitseda. Suve teises pooles saadavad kliendid aiandile tagasi pilte oma tõeliselt uhketest amplitest, mis veel sugugi väsimuse märke ei näita.
• Amplisse aiamuld ei sobi, kasuta õhulist kasvuturvast.
• Lisa turbasse niiskust hoidvat geeli.
uvelilli ette kasvatava Audru Aiandi perenaise Anu Vinnikovi tööpäevad venivad juba mitmendat kuud täpselt nii pikaks, kui päevavalgust jagub. Veebruaris mulda pistetud noortaimed avavad kasvuhoones esimesi õisi, et enne emadepäeva täisilus ostjate ootel olla.
Tänavune jahe kevad on lillekasvatajale kulukas, sest kütta on vaja palju. Kuna üks kasvuhoone on puuküttel, tuleb ka öösel kütmas käia. Tööd on sedasi küll palju, aga taimedele meeldib puuahju soojus, kinnitab pikki aastaid lilli kasvatanud Vinnikov. Viiesajal ruutmeetril laiuvates kasvuhoonetes tegutseb ta mehega kahekesi.
OSTJA TULEB KOJU
Audru Aiand müüb oma taimi
Pärnu turul, kuid suur osa taimedest läheb ostjaile otse kasvuhoonest. Aastatega on välja kujunenud kindel klientuur, kes saadetakse koju täpsete juhistega, kuidas väljavalitud
Mis siis on lopsaka ampli saladus? Väetamine. „Nagu inimene tahab iga päev süüa, nii ka lilled,” kostis Vinnikov.
Suure lillepalli ihaleja peab valima suureõielise sordi ja väetama-väetama-väetama.
„Igasse kastmiskorda peab ka väetis minema,” kinnitas Vinnikov. „Mida suurem lill, seda rohkem süüa ja juua see tahab.”
Suvelilleväetist leiab poest eri sorte, aga eelistada tasub vees lahustavat, seda omastab taim kiiremini.
Osa ostjaist tuleb kohale kindla teadmisega, mida tahab, teised käivad kasvuhoones ringi ja valivad silmadega. Ühtedele meeldivad suureõielised, teised eelistavad väikeseõielisi. Igal lillel oma plussid.
Näiteks suureõielised petuuniad näevad küll uhkemad välja ja neist kasvab suurem lillepall, aga väikeseõielistega on jällegi vähem tööd. On ju vaja suureõielistel kõik äraõitsenud õienupud ükshaaval küljest noppida, väiksemaõielistega seda teha vaja pole. „Bacopa’d ja puispetuuniad on laisa inimese lilled, anna aga
• Esimene õis nopi ära.
• Igasse kastmisvette lisa väetist.
• Suureõielise petuunia äraõitsenud nupud nopi küljest.
• Kui lubab öökülma, too ampel ööseks siseruumidesse.
väetist ja muud muret polegi,” iseloomustas Vinnikov.
Kui ampel panna rippuma lageda taeva alla, siis meie tuulises ja vihmases suves kipub suureõieline pahatihti niruks minema, aga väikeseõielised taastuvad vintsutustest kiiremini.
VAPRAD VÕÕRASEMAD
Kui suvelilleampleid enne maid õue ilmselt jaheduse tõttu tuua veel ei saa, siis aprilli keskel istutatakse juba julgelt välja võõrasemasid, mis elavad üle ka öised 4–5 miinuskraadi. Võivad küll longu vajuda, kuid peaksid siiski taastuma. Vähemalt Eesti kliimas kasvatatud ja karastatud lilled, kinnitab varem pikalt taimepoes töötanud Vinnikov. Kaugelt soojast toodud taimed võivad kahjuks külmadega välja minna küll.
Jutuajamise käigus liigume kasvuhoones ringi ja ühe pisikese petuuniataime juures, mis oma esimese imeilusa fuksiaroosa õie avanud, näpsab Vinnikov õie küljest. Jah, nii tuleb teha, kui tahad, et taim ennast ära ei kurnaks ning tal jaguks jõudu suureks ja tugevaks kasvada. Inimestel on tihtipeale kahju esimest õit küljest murda ja noorte taimede otsi kärpida, aga kõik see annaks taimele jaksu kaharamaks kasvada. „Eriti suureõielistel tuleb esimesed õied ära näpistada, otsad ka, seda tihedamaks siis läheb,” kinnitas ta ja lisas, et inimesel on tavaliselt raske seda teha ja ega temagi tahaks esimest õit ära võtta, aga tuleb süda kõvaks teha – hiljem taim tänab teid selle eest.
Pelargoonid, nii tavalised kui ka rippuvad, on väga vastupidavad ja õitsevad suve lõpuni välja. „Kui ikka väetada ja hooldada korralikult,” lisas Vinnikov veel kord.
Lilled armastavad päikest, kui aga tegu põhjapoolse rõdu või terrassiga, võib sinna kasvama panna pigem rohelised taimed, näiteks maajala või hõbepaela.
TAHAKS MIDAGI ERILIST
Millegi erilise ihkajale soovitab Vinnikov vaadata näiteks tunbergiaid. Need kollaste-oranži-
de-punakate õitega taimed kasvavad umbes kolmemeetriseks. Amplis rippudes venivad lillesambad kuni maani välja, aga need võib ka ülespoole ronima sättida. Kasvab kenasti isegi poolvarjus. Või harilõug, mis on natuke lõvilõuga meenutavate õitega. Lastele pakuvad alati elevust kassisabad oma lõbusate „karvaste” õisikutega.
Kes aga ise amplisse meeldivaid lilli sättima hakkab, arvestagu, et tavamõõdus 25sentimeetrise diameetriga amplipotti mahub kuus liitrit mulda ja sinna võiks istutada kolm lilletaime. Mullaks on kõige parem valida spetsiaalne suvelillemuld. Kui panna tavalist aiamaa mulda amplisse, siis selles taimed hästi kasvada ei taha, kerges kasvuturbas on taimedel hea juuri laiali kasvatada. Vinnikov kiitis Matogardi suvelillemuldasid.
Kui ümberringi kogu kauba hind tõuseb, ei saa suvelillede hind paigal püsida. Mis hinnaga lõpuks taimed müüki lähevad, Vinnikov aprilli keskel veel öelda ei osanud. Oodatakse ära kuu lõpp, siis on selge, kui palju kütte peale kulus, sinna otsa kallima hinnaga soetatud potid, mullad, väetised. „Kindlasti on taimed kallimad kui aasta tagasi,” ohkas naine.
Tahan maasikaid! Ostame maasikaid,” lunib poodi kaasatulnud laps ega taha uskuda mu vastuväidet, et praegu pole maasikad hea maitsega. Kodus arvutis lööb ette maasikamüüja postitus, milles juba esimeses lauses lubadus, et tegu väga magusate marjadega.
Võib-olla tõesti olen ammusesse kogemusse kinni jäänud ja praegusel ajal on ka kevadised lõunamaa viljad magusad kui maasikad. Mis muud, kui tuleb järele proovida.
Nii mööduski nädalavahetus meie peres munade- ja maasikapüha tähe all. Kodulähedases Maximas sisseoste tehes võtsime kaasa kaks karpi maasikaid. Ühe kauplusest, 500grammine karbitäis Kreekast toodud maasikaid maksis
3,49 eurot. Poe eest EwBerry väliletilt valisime karbi maasikatega, mille kõrval olev kiri ütles samuti Kreeka päritolu marjade kilohinnaks 6,90. Seega hinnatase sarnane.
Kodus pesin marjad ja poole kutse pealt olid tüdrukud juba õhinal laua taga, et oma panus leheloo sündi anda.
Väljanägemiselt olid mõlema karbi marjad ilusad, poe omas kõik ka plekitud, välileti
karbist lendasid kaks kohe prügikasti. Kahju, sest iga mari selles õuest soetatud karbis tundus esmapilgul imeilus ja väga suur. Ühe mõõtsime ära, tuli seitse sentimeetrit.
Hakkasime maitsma ja iga ampsuga elevus pisut jahtus. Välimuselt küll ahvatlevad, kuid maitse siiski pigem hapukas. Ei, mitte vastikult hapu, pigem selline mitte päris valmis ploom. Magusust polnud kummagi karbi viljades. Õue kaunitarid tunnistasid tüdrukud selles duellis võitjaks, aga paar viimast marja jäid söömata.
Selle kogemuse põhjal ütleks, et kui on vaja mõnda kooki või muidu pidulauda kaunistada, siis ikka võib osta, aga sööginaudingu eesmärgil tasub siiski suveni venitada. Eriti kui plaanite õhtueinet sumeda küünavalguse saatel ja ainuke viljade pluss, imeilus välimus, täielikult te meeli haarata ei suuda.
Järgmisel päeval oli asja Lidlisse ja seal olid päevapakkumises esiplaanile seatud 500grammised maasikakarbid, hinnaga 1,99. Seega kõige soodsamad. Kirjade järgi on marjad pärit Hispaaniast. Läbipaistvast plastist karpide seast valisime selle, kus kõige suuremad ja punasemad marjad. Huupi haarates oleks võinud korvi sattuda ka pigem pise-
mad ja kolmveerandpunased marjad.
Degusteerijatest tüdrukute esimene kommentaar oli, et nendel on seni proovitutest kõige rohkem maasika maitset. Jah, peenralt nopitud marjade tuttav maasikamaitse oli juures küll, erinevalt kreeklaste toore ploomi maitsest, aga magususest polnud siingi juttu, selgelt hapud viljad.
Nüüd otsisin näoraamatust üles väga magusate maasikate lubaduse ja panin järgmiseks päevaks tellimuse teele. Kohe oli ka vastus postkastis, et homme õhtul on kolmekilone kastitäis ukse taga. Paraku selgus järgmisel õhtul järelepärimist tehes, et müüja oli päeval kõik marjad juba maha müünud ja kui soovime, siis saaks järgmisel nädalal ehk.
Nii kaua oodata küll kannatust polnud ja järgmisel päeval tõime Rimist koju poolekilose maasikakarbi. 3,49 maksev karbitäis oli samuti pärit Kreekast. Karp sisaldas nii suuri kui väikeseid marju, kõik enam-vähem punased. Ampsates selgus, et neis marjades on isegi õrnalt magus maitse olemas ja meie pere tunnistaski need kõige maitsvamaks.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et kui soovite aprillis maasikaid kaunistuseks, siis kõige ilusamad on EwBerry marjad ja maitsvaimad Rimist soetatud.
Saaremaa Mahemuna asutaja Tanel Tang hakkas digikanu müüma ja paari nädalaga olid kõik sada kana kaubaks läinud ning põllumehel oma ettevõtte päästmiseks 65 000 eurot.
Kõik sai alguse möödunud aasta lõpus, kui osaühingu Tang kanade toodang langes paari päevaga 30 protsenti ja aasta alguseks juba 50. Kaks aastat tagasi kanala asutanud ettevõtjal polnud toona veel aimugi, mis võiks olla valesti. „Kanad laudas liiguvad normaalselt ringi, ära ei sure. Aga mune tuleb napilt tuhat. Üle 3000 kana kohta on see hukutavalt vähe,” rääkis ta toona.
Pärast asja uurimist selgus, et vesi ja kanalisatsioon olid need, millele ta piisavalt tähelepanu ei pööranud. Nii sai paariaastase kogemusega põllumees vastu näppe ja päris tugevalt. Rahas oli kaotus umbes 20 000 eurot. See seadis ohtu ka farmi ellujäämise. Nii küsis ta oma kodupangalt laenu 10 000 eurot, mida oli Maaelu Edendamise Sihtasutus valmis käendama 80 protsendi ulatuses. Siiski mullu 145 000eurose käibega ettevõte laenu ei
saanud ja tuli leida teine lahendus.
Soovituse peale võttis Tang ühendust idufirmaga Ignium, mille kaudu saab näiteks luua ja emiteerida digitaalseid väärtpabereid.
Kuigi Tang rääkis, et idufirma keskendubki temasugustele väikeste ja mikroettevõtete ühisrahastuse tegemisele, läks asi segaseks, kui jutt jõudis NFTdele, ja mõtte tahtis settida.
NFT ehk Non-Fungible Token on Eesti Krüptoraha Liidu seletust mööda digitaalsete varade eriklass, mis esindab midagi unikaalset ning mida ei saa omavahel vahetada ega jagada väiksemateks väärtusteks nagu enamikku valuutasid. NFTd võivad olla mistahes üksused alates kogutavatest spordikaartidest kuni virtuaalse kinnisvara ja isegi digitaalsete tossudeni.
Veidi asja üle juurelnud, mõistis Tang, et mõte on selles, et kuna ta ühismeedias oma tegemisi aktiivselt jagab, on tal tekkinud oma jälgijaskond ja kliendisuhte võib viia järgmisele tasemele. Selleks saidki inimesed digikanade abil võimaluse end ettevõttega tugevamalt siduda.
Nii tõi Tang müüki kana pildiga NFTd, mis saadetakse digikana ostjale. „See on nagu väärtpaber, aga ta on ilus väärtpaber,” lausus Tang ja rääkis, et digikana illustreerib kogu tema ettevõtmist pildiliselt, andes emotsiooni ja mängulisust. Digikana ostja sai endale justkui klubikaardi. „See ei ole päris annetus, mis ettevõtlusega kokku ei puutu, vaid saad osa sellest ettevõttest,” lausus Tang. Tema lahenduse puhul munevad digikanad mune ehk siis nende omanike vahel jagatakse edaspidi ära viis protsenti ettevõtte saadavast kasumist ja nii laekub raha elu lõpuni. Tang ütles, et kuna tal on plaanis veel arendustöid, näiteks
Dmitri Pastuhhov
Maksu- ja Tolliameti meediasuhete spetsialist
Maksu- ja Tolliamet kajastab NFTd krüptovarana. NFTsid seostatakse tihti näiteks digitaalse kunstiga. NFT maksustamisel tuleb lähtuda tehingu sisust nii looja kui ka ostja vaatest. Kui füüsiline isik ostab ja müüb NFT selleks, et teenida tulu, siis kuulub NFT võõrandamisest saadud kasu deklareerimisele vara võõrandamisena. Kui füüsilisest isikust NFT looja saab oma NFT edasimüügilt iga kord tasu, siis on tegemist autoritasuga. Autoritasu kuulub deklareerimisele füüsilise isiku tuludeklaratsioonis litsentsitasuna.
kohviku loomine, saavad klubilised kaasa rääkida ka selle logo ja disaini kujundamisel ning olla justkui osa Saaremaa Mahemuna kogukonnast. Märtsi lõpul müüki tulnud sada eurot maksvad digikanad läksid kiirelt kaubaks ja kahe nädalaga olid kõik 650 tükki müüdud. Ettevõtja lisas, et ta ei välista, et sellist müüki tuleb veel, sest tagasiside oli väga entusiastlik. „Kindlasti soovitaks teistele minusugustele ettevõtjatele ka. Siiamaani muidugi kahetsen, et selle 20 000 eurot omale kahju tegin, aga see viis mu uuele ja ägedale probleemi lahendusele. Olen ju võtnud selle kõige primaarsema sektori põllumajanduse ja ühendanud kõige uuema tehnoloogilise trendiga,” ütles Tang.
Parima talu tiitli üleandmine
Jõeääre talu pererahvale
Laivi ja Urmas Laksile tegi ka
üleandja ehk maaeluminister
Urmas Kruuse tuju rõõmsaks
Läinud neljapäeval peeti Tallinnas Swissotelis maha talunike tänuüritus, kuhu sõitsid talupidajad üle Eesti. Kui tavaliselt peab Eestimaa Talupidajate Keskliit seda pidu sügisel, et üheskoos hooajale joon alla tõmmata, siis sel korral lubas koroonaolukord pidu alles aprilli keskpaigas pidada. See aga ei võtnud peohoogu kuidagi vähemaks ning üle anti ka hilissügisel välja kuulutatud parima talu ja parima talutoidu auhinnad. Ukraina toetuseks leinaminutiga alanud üritusel tõid sõnavõtjad esile tänavuse aasta erakordsuse, sest koroonaajast ja sõjast tingitud hinnatõusud on põllumajanduses vägagi aktuaalsed.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg mainis ära Lidli tuleku Eesti turule, mis paraku kohalike tootjate toodangut ei müü, ent see ei heiduta talunikke, kelle jaoks on jätkuvalt prioriteet kvaliteetse kohaliku toidu kasvatamine.
Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Merry Aart aga meenutas, et nii kaua kui tema põllumajandusega kokku puutunud on, ei ole ta muud kuulnudki, kui et põllumajanduses on kriis. Tema sõnul on Eesti põllumees siiski hea kohaneja, kes sõltumata kliimast, valitsusest, majanduslikust või poliitilisest olukorrast ikka ja alati kohaneb. (ME)
ESIMENE AVALIK ESITLUS MAAILMAS
Maamessil, 21- 23. aprillil 2022
VÄIKESED DETAILID. SUUR UUENDUS.
Põllumeeste jaoks on muutunud aktuaalseks väetisehoidlate, kütusekanistrite ja vanametalli valvamine, sest viimaste hinnad on mitu korda tõusnud.
Väetiste suur hinnatõus ning sanktsioonidega kaasnevad tarneprobleemid on pannud põllumajanduse keerulisse olukorda. „Viimane aasta väetiseturul on olnud kiires muutumises,” nentis Linas Agro OÜ tegevjuht Mihkel Hang. Hinnad hakkasid tõusma juba eelmise aasta juunis ja praegu ei ole näha, et olukord turul muutuks ning hinnad langeksid.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar märkis, et turul napib väetise pakkumisi ja kõrged hinnad panevad põllumehe raske valiku ette. Kokkuvõttes kergitab see hindasid ja mis sügisel saab, ei oska keegi prognoosida. Põllumeestele tähendab see eelkõige palju ebakindlust.
„Kuna väetised on varasemast rohkem hinnas ja mitmed põllumehed on väetist juba hooaja jagu ette varunud, oleks mõistlik väetisel silm hoolikalt peal hoida. Sellisteks juhtumiteks on spetsiaalne valvesüsteem, mis on mõeldud kohtadesse, kus puudub elektriühendus või kuhu ei saa vedada keerulisi videosüsteeme ja kaableid,” ütles
G4Si kommunikatsioonijuht
Maxim Tuul.
Keeruline on olukord ka metallitööstuses. Kui möödunud aastal toimus üle kahe korra rohkem metallivargusi kui 2020. aastal, siis uus aasta on alanud varaste jaoks veel aktiivsemalt. Metallivargusi on esimese kolme kuuga toimunud juba nii Ida-Virumaal, Raplamaal, Pärnumaal kui ka Saaremaal.
G4Si turvalahenduste osakonna juhi Ramon Kaju sõnul võib varguste arvu tõusu põhjus olla tõsiasi, et ehitusmaterjalide hinnad on tõusnud. „Musta ja värvilise metalli hinnatõusu mõõdetakse kordades,” märkis Kaju. „Tihenenud on vargused objektidelt ning taas on päevakorral ehitusmaterjalide kaod ja sellest tingitud varaline kahju koos ehitustähtaegade pikenemisega.” (ME)
Tule tutvu maailma ühe uuenduslikuma täppiskülvikuga Väderstad Proceed
Väderstad Proceed suudab millimeetri täpsusega paigutada väikseima seemne ideaalsele sügavusele, võimaldades märkimisväärselt parandada saagikust ning muuta mullaharimise, taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise vajadust. Üksainus masin, mis suurendab paljude põllukultuuride – nt nisu, odra, rapsi, herne, maisi jpm – saagipotentsiaali.
Ootame Sind Maamessil, stend VP-9, kus Väderstad Proceed on avalikul esitlemisel esmakordselt maailmas!
Miks just Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti?
veebruarist tööd alustanud Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Meelis Annus sõnab, et pilootprojektina alustanud kaaslaenu meede võiks olla hea hoob, kuidas maale toimekaid elanikke ja maksumaksjaid juurde tuua. Lisaks vajaksid maaettevõtjad senisest rohkem ettevõtlusnõu, et juba eos äriplaani riskid ja võimalused välja selgitatud saaksid.
Meie lugejale ei ole teie nimi võõras. Miks otsustasite oma töised toimetused MESiga siduda?
Pakkumine kandideerida tuli personalifirmast ja algul kahtlesin, kas tahan nii suurt ettevõtet uuesti juhtima hakata.
Kevili (Eesti teravilja- ja rapsikasvatajate ühistu – toim.) juhileping oli mul lõppenud aasta tagasi enda teadlikul otsusel. Aga sain aru, et mu taust on täpselt õige: olen pikalt panganduses olnud, tunnen hästi põllumajandussektorit, seega minu teadmised sobivad sihtasutuse teenuste arendamisse ja juhtimisse, et maal oleks parem elu ja rohkem inimesi.
VÕRUMAAL EHITADES ON PANGAST VÕIMALIK SAADA
EHK POOL RAHAST.
Et maale inimesi juurde tuleks, alustas MES mullu aasta lõpus eluaseme kaaslaenu pilootprojekti Ida-Virumaal ja KaguEestis. Kui suur huvi selle vastu on olnud?
Märtsi lõpu seisuga on meile jõudnud 13 taotlust, MESilt on taotletud kaaslaenu 670 000 euro ulatuses, pangast lisaks veel 807 000 eurot ehk maale kolimiseks on tublisti üle miljoni euro laenu taotletud.
Praegu on sõlmitud seitse lepingut ja MES on andnud kaaslaenuks 413 000 eurot. Kolme laenu kasutatakse IdaVirumaale oma kodu loomiseks, teised maale kolijad asuvad Võru- ja Põlvamaal.
Kui ehitada Tallinnasse maja, siis tõenäoliselt maksab see enam-vähem sama palju kui maja ehitamine Lõuna-Eestisse, aga Tallinnas on maa väärtus suurem ega teki tagatisega probleeme. Võrumaal ehitades on pangast võimalik saada ehk pool rahast.
See otsus on küll tehtud enne minu tööle asumist, aga pilootprojekti jaoks tehti analüüs, mis on need piirkonnad, kus oleks kõige rohkem sellist toodet vaja. Aga olen veendunud, et ka Kesk-Eestisse Paide või Türi kanti kodu luues on mured sarnased.
Kas tulevikus oleksid ka teiste piirkondade elanikel sarnased võimalused?
Meie eelarve on praegu viis miljonit eurot – kui see kasutatud saab, võtame tulemused kokku, analüüsime, mis on antud laenude mõju piirkonnale ja kuidas raha kasutati.
Kui maapiirkonnas on võimalik inimestel luua omale korralik kodu, siis tõenäoliselt jäädakse maale püsima – see on selle projekti suurem idee. Laenu taotleja ei pea samas maakonnas töötama, võib teha kaugtööd, aga sissekirjutus peab olema tal seal, kuhu ta oma kodu loob. See võiks olla väga hea meede ka mujal, et tuua maale hästi teenivaid inimesi ja omavalitsustele maksuraha, et piirkonda arendada.
Kas on tehtud kokkuvõtteid,
MILLAL PÖÖRDUDA MESi POOLE?
kuidas koroonakriisi mõju leevendamiseks mõeldud laenuraha meede, mis oli avatud 2020. aastal, ettevõtteid on aidanud? Laenude keskmine pikkus oli 72 kuud. Kas on märke sellest, kuidas tagasimaksetega lood on?
Positiivset mõju näitab see, et laenusaajad ei ole pankrotistunud ja elasid pandeemiast tingitud keerulise aja üle. Paljudel laenajatel olid maksegraafikus pikad maksepuhkused, nende tagasimakse tähtajad hakkavad alles suvel tulema, nii et vara on praegust maksevõimet hinnata.
POSITIIVSET MÕJU NÄITAB SEE, ET LAENUSAAJAD EI OLE PANKROTISTUNUD.
Kahjuks on praegu uus kriis kohe peale tulemas ja nii Euroopa Liidu kui ka valitsuse tasemel otsitakse, kuidas sõjaga seonduvalt tekkinud kriisis maaettevõtlust aidata.
Ka meie peame vaatama, kuidas saame neile, kes seni pole kriisiabi vajanud, anda aega, et kriisist läbi tulla.
Ka Covid-laenu mõte oli aidata ettevõtjaid üle sellest segasest ajast, kus plaane on keeruline teha, ja anda aega, et vajadusel ümber orienteeruda. Aga kui olukord normaliseerub, siis on mõistlik, et need laenud refinantseeritakse pankades.
MESil on tegelikult mitu meedet. Kas praeguse pika
KES KÄENDAKS MINU LAENU?
Maa Elu palus Meelis Annusel sõnastada probleeme, mille puhul MES saab maaettevõtjatele abiks olla.
KUST LEIAN ÄRI KASVATAMISEKS LAENURAHA?
kriisiperioodi jooksul on näha, et üks või teine neist on aktuaalsem? Milline on huvi näiteks põllumaa kapitalirendi vastu? Põllumaa kapitalirent on mõeldud selleks, et kui kunagi on soetatud käibevahendite abil põllumaad, sest selle omamine on tootmise stabiilsuse jaoks oluline, siis kapitalirendi abil on see raha võimalik võtta uuesti käibesse näiteks tarvikute või energia hinnatõusust tulenevate aukude lappimiseks. Seda ei ole palju kasutatud, mis näitab, et koroonaajal põllumajanduse esmatootjad ei saanudki nii kõvasti pihta, pigem on toiduainetööstus ja muud valdkonnad hädas, aga nendel ei ole põllumaad.
Põllumaa kapitalirent on ikkagi esmatootjate hea võimalus tekkinud likviidsusprobleeme lahendada. Kuigi lahendusi pakuvad ka mitmed äriettevõtted, siis nende tingimustes võib peidus olla mõni konks ja lõpuks jäädakse oma maast üldse ilma. MES on ikkagi riigile kuuluv sihtasutus ja meie huvi on igal juhul põllumehi aidata, vajadusel muuta tagasimakse graafikuid, mitte nende maad ära võtta. Ja näeme rõõmuga, et nad ostavadki maa uuesti endale tagasi.
JUURDE OLEKS VAJA
NÕUSTAMIST, MILLISED ÄRIMUDELID ÜLDSE VÕIKSID TOIMIDA.
KUST LEIAN INVESTEERINGUKS LAENURAHA?
Näeme esitatud projektide kaudu palju elustiilitalunikke, kes tahavad maale elama jääda ja otsivad võimalusi, kuidas enda perele sissetulek tekitada. Enamiku äride algus on väga kapitalimahukas ja eeldab kohe suuri investeeringuid. Meie pakume paindlikke tagasimaksevõimalusi ja pangaga võrreldes väiksemaid tagatisi, et head äriplaanid saaksid teoks tehtud. Nendest võib tulevikus sündida mõni suurem edulugu.
Kas MESil võiks olla veel mõni n-ö toode, mida maapiirkond vajaks?
Lisaks MESi pakutavatele laenudele ja käendustele jõuab maapiirkonda mitmesuguseid toetusi, näiteks Leaderi programmi ja PRIA vahendusel. Usun, et kui on hea idee, leiab maal tegutsev ettevõtja endale ka vahendid. MESis tegeleb 64 nõustajat iga päev sellega, et nõustada maaettevõtjaid toetuste taotlemises, looma- ja taimekasvatuses. Lisaks saab nõu tööohutuse, maksunduse, keskkonna jms osas – need on päris keerulised õigusaktid, mis neid ümbritsevad. Seda kõike endale selgeks teha ja olla kursis kõigi muudatustega ongi võimatu. Suures ettevõttes on selleks eraldi inimesed palgal.
Aga juurde oleks vaja nõustamist, millised ärimudelid üldse võiksid toimida. Sageli rahas ei olegi küsimus, pangad toimetavad meil hästi, aga väiksemate, alla 100
KUIDAS SAAN PÕLLUMAA MUUTA TAAS KÄIBEVAHENDIKS?
SEADUSI JA NÕUDEID ON NII PALJU, KES ANNAB LOOMAJA TAIMEKASVATUSNÕU?
EHITAKS MAALE KODU, AGA PANGAST SAAN AINULT POOLE RAHAST?
000euroste summadega laenutaotlejad ei pääse sageli haldurini, et saaks personaalsemalt oma äriplaani arutada. Kuidas raha tagasi teenida siis, kui laen on käes?
Maale kolinutest paljud töötavad linnas, toovad ka oma toidukraami kaubanduskeskustest, aga arvan, et see võib muutuda, kui vaadata, mida kütusehinnad teevad. See võib-olla on võti, et lõpuks saaks ka maal väiksemates tootmistes müüa oma toodangut kohapeal hinnaga, mis tagab püsimajäämise.
Selleks peab olema ka tarbijaid.
Eestis ringi sõites näen, et maju, mida on korda tehtud ja kus toimetatakse, tekib aina juurde. Ja seesama kaaslaenuprojektki: kui sõlmitud lepinguid saab olema näiteks 30, siis on ikkagi 30 peret ja teenuste-toodete tarbijat juures. Meil oli kunagi üks põllu meestele suunatud üritus, kus Jaan Kaplinski käis rääkimas. Mulle meeldib korrata tema mõtet, et linnad on olnud ajalooliselt nagu surmalõksud –meelitavad inimesi linnadesse elama, lubades kõigile helget elu ja külluses sissetulekuid, aga vähesed selle külluse sealt leiavad. Enamik rabab ennast töötades surnuks. Vanasti olid üks põhjus katk, aga tänapäeva katk on stress ja naabrist paremaks saamine.
MES on seoses pooleli oleva uurimisega teinud läbi korraliku raputuse. Kas töörahu on taastunud? Jah, tänada tuleb meie pühendunud töötajaid ja Leho Verki, kes võttis juhtimise ajutiselt enda peale ning hoidis sihtasutuse töövõimelisena. See pole olnud meie töötajatele kerge. Loomulikult kõik ootavad selgust, mida ja kas üldse valesti tehti.
Infopäevadel selgitatakse taotlejatele 2022. aastal rakendatavate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, sh muudatusi võrreldes eelmiste aastatega ning taotlemist uues e-PRIA keskkonnas. Koolitused toimuvad veebiseminari vormis. Lisainfo ja registreerumine kodulehel www.pikk.ee.
Infopäevad on osalejatele TASUTA.
Tegevust toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD).
Arvo Aller ja Heiki Unt
Ulvi Ajalik ja Toomas Tırra
Lilia Kulli ja Vaike Nıu
Ulvi Ajalik ja Toomas Tırra
Arvo Aller ja Heiki Unt
Ell Sellis ja Liia Lust
Olavy S¸lla ja Hillar Lilleste
Lilia Kulli ja Vaike Nıu
teisip‰eval, 26. aprillil 2022
teisip‰eval, 26. aprillil 2022
kolmap‰eval, 27. aprillil 2022
kolmap‰eval, 27. aprillil 2022
neljap‰eval, 28. aprillil 2022
reedel, 29. aprillil 2022
Lisainfo:
Inimesed tahavad välja vahetada vananenud Vene tehnikat ja investeerivad mugavusse. Näeme igal aastal, et järjest vähem kasutatakse Vene tehnikat.” Just nii kommenteeris põllutehnikat müüva ettevõtte Nordamus OÜ müügijuht Aijar Kangus kriteeriume, mille alusel traktoreid soetatakse.
Nordamus OÜ müüb Aasia traktoreid, peamiselt Jaapani päritolu masinaid. Kanguse sõnul lähevad Jaapanist pärit kasutatud traktorid hästi kaubaks nende koostöökvaliteedi pärast. „Kõige populaarsemad traktorid meil on Kubota, Yanmar, Iseki, Mitsubishi. Kubota on juba aastakümneid üks müüduim ja kvaliteetseim oma suurusklassis,” rääkis Kangus. Nordamus OÜ müüb igal aastal 250–300 traktorit.
Ka Peetri Talutehnika OÜ pakub traktorite osas peamiselt Aasia toodangut, LõunaKorea ja Hiina tehnikat. „Mõlemad on klientide seas populaarsed, kuna on ajakohased, mugavad, kvaliteetsed ja soodsad,” rääkis tegevjuht Indrek Pungar.
Wihuri Agri müüdud John Deere’i traktorid, mida toodetakse USAs ja Saksamaal, on müügijuht Marek Peensalu sõnutsi olnud hinnatud töökindluse ja mugavuse tõttu. „Kliendile tuleb pakkuda integreeritud lahendusi ja täppisviljelusvahendeid põllutöö tegemiseks. John Deere’i traktorite müük Eestis on viimasel ajal pigem kasvanud.”
TURGU JA HUVI ON
Suur küsimärk lasub Belarussi traktorite kohal. Traktorite ametlik edasimüüja Eestis Türi BelEst annab kodulehekül
Indrek Pungar: „Pigem nähakse tehnika ostu investeeringuna, mis võimaldab maalapi või metsatüki olemasolul sõltumatult majandada.”
ERAKOGU
jel teada, et seoses kujunenud poliitilise olukorraga ja Euroopa Liidu sanktsioonidega Valgevene riigi vastu lõpetab ettevõte traktorite ja varuosade tarnimise Minski Traktoritehasest.
Ettevõtte juhatuse liikme Arvi Tammeli sõnul on neil laos piisavalt traktoreid ja varuosi, et täita juba sõlmitud lepingud ja jätkata müüki järgnevatel kuudel. „Otsime alternatiivseid võimalusi Belarussi traktorite varuosade hankimiseks väljastpoolt Valgevenet,” seisab koduleheküljel.
Enne sõja algust oli huvi Belarusside vastu Tammeli sõnul jätkuvalt suur. „Ükski ettevõte ei tegeleks valdkonnaga üle 30 aasta, kui puuduks tõsine vajadus selle toote järele,” kommenteeris ta. Tema sõnul ei ole mõtet rääkida ka sellest, et Eesti põllumees eetilistel kaalutlustel hakkaks traktorit päritolumaa pärast välja vahetama. „Traktori väljavahetamine ei ole „Vene vodka” asendamine eetilistel kaalutlustel teise margiga.”
Wihuri Agri müügijuht Marek Peensalu usub, et traktorite päritolumaa mängib ostuotsust tehes ja traktorit välja valides kindlasti rolli. „Enamasti otsitakse kvaliteetset toodan
gut. Kindlasti võib Belarussi traktorite kadumine turult tuua kaasa selle, et suureneb teiste väiksemate traktorite müük,” pakkus ta.
Ka Peetri Talutehnika OÜ tegevjuhi Indrek Pungari sõnul võib traktoriturul täheldada, et enam ei joosta Vene või Valgevene tehnikat ostma. „Põhjuseks teadmine, et tulevikus on nendest riikidest tarnetega lõpp,” uskus ta.
Pungar nentis, et tähtsat rolli mängivad ka standardid, millele traktor vastab. „Valgevene tehnikat, nn odavat Belarussi on juba aastaid müüdud sellisena, et sellega avalikele teedele minna ei tohi, sest traktor ei vasta Euroopa Liidus kehtestatud emissioonistandarditele. Kui aga osta Belaruss, millel on ELi tüübivastavustunnistus, siis on hinna ja kvaliteedi suhe juba selline, et eelistatakse igal juhul Aasia või lääne toodangut,” arutles Pungar.
SÕJA MÕJU
TRAKTORITURULE
Pungari sõnul sõja mõju masinate müügis tunda ei ole, sest inimesed mõistavad, et ka sõjaolukorras tuleb elada ja töötada. „Pigem nähakse tehnika ostu investeeringuna, mis võimaldab maalapi või metsatüki olemasolul sõltumatult majandada,” rääkis ta.
Eetilistel k põllumees juba olemasolevat tehnikat välja vahetama ei hakka, küll aga on
Marek Peensalu:
„Kindlasti võib Belarussi traktorite kadumine turult tuua kaasa selle, et suureneb teiste väiksemate traktorite müük.”
EGERT KAMENIK / POSTIMEES
tõttu tulevikus väiksemaks. „Võib eeldada, et mingil hetkel hakkab ka põllumajandusmasinate tootmiseks vajaminevate toorainete saadavus põllumajandustehnika müüki mõjutama,” arutles ta.
Aijar Kangus: „Kõige populaarsemad traktorid on meil Kubota, Yanmar, Iseki, Mitsubishi.”
ERAKOGU
Sõja mõju traktorite tootmisele jääb Pungari sõnul kindlasti kestma, kuni sõda käib. „Üks probleem on toormehinnad, teiseks energia kallinemine. Sanktsioonid on mõju avaldanud eelkõige sisseostetavate kaupade hüppelise hinnatõusu näol,” nentis ta.
Kuna masinad koosnevad peamiselt metallist, siis metalli hinnatõus on Pungari väitel olnud kolossaalne ning tuleviku hinnad seetõttu ettearvamatud. „Euroopa Liidu tootjad põhjendavad hinnatõusu sellega, et Venemaalt on raua ost peatunud ja teised terase pakkujad on tõstnud hinda vähemalt 100%. Niikaua kui sõda käib, ei saa loota hindade stabiliseerumisele,” rääkis ta.
Wihuri Agri müügijuht Marek Peensalu usub, et VenemaaUkraina sõja mõjul jääb investeerimisvõimekus põllumajandussisendite hinnatõusu
Pungari sõnul mõjutab sõda Ukrainas ka äriotsuseid, mida traktoreid müüvad ettevõtted vastu võtavad. „Valgevenest saadeti meile alles paar nädalat tagasi koostööpakkumine, mille lükkasime tagasi. Arvame, et äri ja poliitika käivad koos ning oleks alatu ja ebaeetiline agressorriigi ettevõtetega äri ajada,” oli ta resoluutne.
KUNA MASINAD KOOSNEVAD PEAMISELT METALLIST, SIIS METALLI HINNATÕUS ON KOLOSSAALNE JA TULEVIKU HINNAD SEETÕTTU ETTEARVAMATUD.
Pungar leiab, et Venemaa ja Valgevene agressiooni tõttu ei tohiks ükski Euroopa Liidu ettevõte nende riikide ettevõtetega äri ajada. „Kahjuks peame häbi ja kurvastusega tõdema, et näiteks põllumajandustehnika müük Venemaale ei ole Euroopa Liidu poolt siiani sanktsioneeritud ning mitmed ELi masinatootjad ajavad seal oma äri edasi,” tõdes ta pettumusega.
Igakevadiste põllukahjude vähendamise üks lahendus on põllumeeste teadlik koostöö, et peletada rändel peatuvad haned põldudelt valitud rohumaadele ehk nn turvaaladele. Nii võiksid lõpuks hanede poolt põhjustatud kahjud ka vähenema hakata.
Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli vanemlektor Ivar Ojaste selgitas, et haneliste ja laglede kevadrände kulg on seotud oludega rändeteel: linnud liiguvad saja-kahesajakilomeetriste rändehüpetega põhja poole oma pesitsusala suunas. „Kui ees ootab halb ilm, nagu meil siin aprilli alguses, siis tekib lihtsalt viivitus ja nad jäävad eelmisesse peatuspaika, kuid tulemata nad ei jää,” sõnas ta. Nüüd, kui ilmateenistus lubab taas rohkem soojakraade, on oodata ka suuremat hanede saabumist. Juba märtsikuise soojalainega saabus päris palju hanesid ja laglesid, eeskätt Lääne-Eestisse.
Eestis korraga peatuvate hanede ja laglede koguarv ulatub viimastel aastatel maksimaalselt poole miljoni linnuni. Ojaste sõnul näitavad aga rahvusvahelised seireandmed, et vähemalt valgepõsk-lagle populatsioon on siiski kasvufaasist väljumas ja stabiliseerumas. „Keskkonna kandevõime on jõudmas lihtsalt sinna, et hakkab juba ise hanede arvukust reguleerima,” selgitas ta. Ent täie kindluse selles saab mõne aasta pärast: ka stabiliseeruval populatsioonil võib mõne aasta seiretulemus näidata tõusvat arvukust, kuid see võiks tasanduda järgneva aasta väiksema arvukusega.
SÕJA MÕJU TEADMATA
Peamiselt tekitavad põllukahjusid siit läbi rändavad suur-
laukhani, rabahani ja valgepõsk-lagle. Siberi tundraaladel pesitsevate laglede arvukus hakkab Ojaste sõnul juba stabiliseeruma. Kui suur-laukhane kohta näitavad kohalikud seireandmed veel tõusu, siis rabahanede viimane loendus näitas, et Eestis peatus isegi kolm korda vähem linde kui aastal 2017. „Seal võis küll olla ka mingi rändenüanss juures: ehk nad liikusid kiiremini siit läbi või põhimass möödus meist lõuna poolt,” selgitas Ojaste. Nimelt kui valgepõsklagle rändetee on üsna piiritletud ja nad lendavad Hollandist, kus nad talvituvad, otse pesitsusaladele üle Eesti, siis suur-laukhaned ja rabahaned võivad liikuda eri rändekoridorides kas üle Eesti või hoopis üle Valgevene. Kuid Valgevenes toimub väga aktiivne kevadine hanejaht, mis võib linde suunata kasutama lennuteed üle Eesti ja Läti. Kindlasti mõjutab hanelisi ka Ukrainas käiv sõjategevus. „Üle Ukraina käib näiteks Kesk-Euroopas Rumeenias, Bulgaarias ja Ungaris talvituvate hanede ränne põhja oma pesitsusaladele,” täpsustas ta. Linnud on sõjategevusest häiritud, rohkem lennus, nende energiavaru on väiksem ja see mõjutab nende pesitsusvõimekust: linnud on pesitsusalale jõudes kehvemas füsioloogilises seisundis, seega võivad paljud pesitsuse üldse vahele jätta, arvas Ojaste. Milline on mõju tegelikult, selgub ikkagi hiljem seireandmetest.
LAHENDUS VAJAB
KOOSTÖÖD
Kuigi populatsioonid näitavad stabiliseerumise märke, on vastuseis põllumajandustootjate ja rändlindude vahel terav igal kevadel. Eesti Maaülikooli ekspertide poolt haneliste kaitse ja ohjeldamise tegevuskava jaoks lähtealuse koostamist juhtinud Ojaste sõnul on lahenduse leidmine igal juhul pikaajaline protsess. „Selge on see, et haned olid, on ja jäävad meile. Küsimus on selles, kui-
das kahjusid minimeerida,” sõnastas ta.
Ojaste sõnul võiks olla lahendus nn turvaalade loomises lindude ööbimispaikade ja toitumispõldude vahele. „Need turvaalad peaksid olema eeskätt märgadel rohumaadel, kuid selleks, et hanesid sinna suunata, oleks vaja organiseeritud ja põllumeeste vahel koordineeritud püsivat hirmutamist kevadkuudel. Siis õpivad haned, et mõistlikum on süüa vähem kvaliteetset toitu rohumaal,” selgitas ta.
Ojaste vahendas uuringut, mille järgi olukorras, kus hanesid keskmiselt kuus korda päevas põllult ära aetakse, hakkab hanedel tekkima energiavajak ja nad pigem lähevad toituma alale, kus neid ei häirita. Kuna toit pole rohumaadel nii kvaliteetne kui põllul ning lisaks hakkab sellistel aladel mõju avaldama ka konkurents toidu pärast, võiksid sellisel juhul ka pesitsusaladele jõudvad linnud olla veidi kehvemas seisus ja populatsioon võiks järeltulijate vähenemise näol hakata stabiliseeruma.
KUI HANESID KESKMISELT KUUS KORDA PÄEVAS PÕLLULT ÄRA AETAKSE, LÄHEVAD NAD PIGEM TOITUMA ALALE, KUS NEID EI HÄIRITA.
Ojaste sõnul ollakse liikumas ka sellekohase uuringu poole, kus märgistatakse teatav hulk linde saatjatega ja vaadatakse, kuidas linnud käituvad. „Hirmutamine peab aga käima üle Eesti. Muidu haned lihtsalt kolivad naabrimehe põllule ning üldine hanekahju-
de vähendamise eesmärk jääb saavutamata.”
Tema sõnul tähendab see aga talunikele ilmselt kuuks ajaks eraldi inimese palkamist ja sõi-
dukulusid. „See ei ole kõige odavam, aga ühel hetkel saabub ikkagi tasuvuspunkt,” ütles ta, lisades, et tegu pole kindlasti lihtsa lahendusega. „See on pikaaja-
line protsess, muutus ei pruugi sündina viie ega isegi kümne aastaga, aga kui me seda praegu ei tee, lükkub lahendus veel kaugemale,” võttis ta kokku.
kg
LEHMIKUD 1,50ñ2,20 €/kg Ostame
PULLIKUD 2,00ñ2,70 €/kg
PÕLDUDEL TULEB SÕITA KAKS KORDA PÄEVAS: HOMMIKUL, KUI HANED JÄRVE PEALT TÕUSEVAD, JA ÕHTUL, KUI NAD ÜLE PÕLLU JÄRVELE TAGASI LENDAVAD.
Haned on põllumehele suur nuhtlus, suur on ka aja- ja energiakulu, mis läheb nende peletamisele teraviljapõldudelt. Kui seda ei tee, söövad nad tärkava taime aga lihtsalt ära.
Väike-Maarja
Põllumeeste Seltsi juht Jaak Läänemets (pildil) on rahul, et hiline kevad on nende kandi põldudelt haned siiani eemal hoidnud. „Ka viimasel kahel-kolmel päeval (vestlus toimus neljapäeval – toim.) olnud aktiivsemad ülelennud veel peatuma ei jäänud. Meil pool põllupinnast alles hakkab lume alt välja tulema,” lausus ta. Samas hõisata pole veel midagi, sest kogu jant on ees, tulemata nad ei jää. „Haned on üks suur nuhtlus, kohutav ajaja energiakulu, mis läheb nende peletamisele,” kurtis ta. Peletamiseks kasutavad nende kandi põllumehed nii gaasipaugutajaid, ilutulestikurakette kui ka laserkiirega jälitamist. Laserkiirega saab näidata küll kaugele, kuid aitab see vaid hetkeks, märkis Läänemets, tõdedes, et hästi aitab ka vana hea hernehirmutis. „Tühjadest väetisekottidest teeme hernehirmutise, helkurvest selga ja harjavarre otsa. Aitab hästi, tuleb vaid tihti kohti põllul vahetada.”
ÜHEST PIISAB
Ent kõige efektiivsem peletus praeguse hanede arvukuse tõusu juures on Läänemetsa sõnutsi hanedele tina anda. „Üks hukkunud lind karjast on piisavalt hea heidutus. Üks püssipauk mõjub pikemalt ja säästab meid sadadest tühja
lastud paukudest. Kahju, et siiani otsitakse põhjusi, miks seda ei tohi teha,” kinnitas ta. Võrtsjärve lähedal Ranna Farm OÜs agronoomina töötava Margus Algo meelest on kõige mõistlikum väljapääs hanede arvukuse tõusust tingitud olukorrale letaalne jaht. Seda nii lindude arvukuse ohjeldamisel kui ka põllumajandustootmise läheduses elavate inimeste seisukohast.
„Kaks aastat tagasi, mil seda teha võis, näitas statistika, et maha lastud hanede arv oli olematult väike ja jäi lubatud maksimumnormist mitmekordselt puudu, kuid kasu põllumehele oli meeletu,” kinnitas ta, lisades, et hanede laskmisega põldudel saab neid edukalt suunata neile vähem väärtuslikele rohumaadele, kus nad võivad südamerahuga rohtu süüa.
Seni aga, kui seda ei tohi, tuleb selleks, et mitte kaotada saaki, teha aprilli algusest kuni mai keskpaigani kestva hanede rände ajal suurt lisatööd. „Meile, piimakarjakasvatajatele, on äärmiselt oluline esimene siloniide. See on kõige väärtuslikum ja saagikam. Kui selle aga haned lihtsalt ära söövad, on seis üsna keeruline. Rahaline kahju on suur, 40hektariliselt põllult üle kümne tuhande euro,” selgitas ta. Seda teab Algo tehtud katselt, kui nad neli aastat tagasi, mil alustati letaalse jahi uuringuga, hoidsid 40hektarilise hanede lemmikpõllu puhtana ja saavad sellelt üle kümne tonni rohkem saaki. „Lausa suu vajus lahti, sest ettevõttele tähendab see kümme-üksteist tuhat eurot lisa,” märkis ta.
Ka sel aastal saab Algo veel mõneti nautida eelmiste aastate töö tulemust, sest hanedel on hea mälu ja piisab vaid
autoga sõitmisest põlluteedel, kui haned ära lendavad. Põldudel tuleb sõita kaks korda päevas: hommikul, kui haned järve pealt tõusevad, ja õhtul, kui nad üle põllu järvele tagasi lendavad. „Tuleb olla olemas ja häirida hanesid põldudele laskumisel. Olen täheldanud, et haned hakkavad vaikselt aru saama, et jahti enam ei toimu, ja muutuvad julgemaks,” nimetas ta. See ei tõota põllumehele head, sest silma tuleb peal hoida ligi tuhandel hektaril. Haned võtavad muidu lõivu nii taliviljapõldudelt kui ka ootavad ära suvivilja tärkamise ja see on põllumehele veelgi suurem kaotus.
PAUGUD HÄIRIVAD
INIMEST
Tänavune külm kevad vähendas muret hanedega ka Viru-Nigula teraviljakasvatajal Olav Kreenil (pildil), kelle taimekasvatusettevõtte Rabaveere Farm OÜ ligi 600 hektarit asuvad kuue kilomeetri kaugusel merest. „Teine meie võit tänavusel hanede heidutusel põldudelt on see, et põllutööd pole veel alanud. Nii saame pühenduda hanede tõrjele ja seda seni, kuni loodus laseb hakata tegema põllutöid,” rääkis ta.
Et haned nende tärkavale teraviljaorasele vähem kahju tekitaksid, kasutavad nad hanede hirmutamiseks väiksematel põldudel stardipüstolit ja rakette, suurematel ja elumajadest kaugemal asuvatel põllumaadel gaasipauguteid. Mees selgitas, et paukude mõjumiseks peavad olema vähemalt kolmelasulised seeriad, laskude vahega vähem kui 20 minutit. Siis on paugud lindudele häirivad, ka inimene ei tohi paugutite läheduses olla
kõrvaklappideta. Kreen teab, et heli häirib ka inimesi, kes elavad pooleteise kuni kolme kilomeetri kaugusel. Sellepärast soovivadki põllumehed häirivate paugutamiste asemel pidada hanedele heidutusjahti.
„Soovime saada õigust hanesid kevadel jahipüssiga peletada, see vähendab nii inimeste häirimist kui ka õpetab lindudele kiiremini, et nad pole siin oodatud,” selgitas Kreen, lisades, et sedasi saaks teha ka ornitoloogidega soovitud koostööd ja suunata hanesid aladele, kus nad võiksid üleliigse rohu söömisega hooldada muidu kinni kasvavaid alasid ning pesitsuse ajaks rasva koguda. See oleks ka loodusele kasulik.
Kreen ei mõista, miks aastaid on põllumeestele vassitud haneliste arvukusest ja tal tuli endal läbi töötada mitmeid ingliskeelseid Euroopa veelindude uuringuid, millest selgus, et erinevaid hanesid ja laglesid on enam kui kolm korda rohkem. Selgus seegi, et Eesti linnu-uurijad on sellest teadlikud vähemalt 2017. aastast. Kreenile on siiani arusaamatu, mis huvi on olnud neil sellest siiani vaikida. „Arvukuse kasvu põhjusena toodi uuringus välja looduskaitset ehk siis vähenenud jahtimist, samuti talvitumisaladel Hollandis, Saksamaal juba eelmisel sajandil suurenenud toidubaasi,” sõnas ta.
Kui teiste metsa- ja põllulindude rollist ökosüsteemis saab Kreen väga hästi aru, sest nad aitavad putukate söömisega hoida põllul ja metsas kontrolli all kahjureid, siis hani sööb vaid taimi. „Nii võiks hani olla nagu tavapärane rohusööja uluk, kuid erinevus on rändeline eluviis, mis välistab ka looduslike vaenlaste väljakujunemist,” arutles ta.
võsa ja lehtpuistu raieõigust (kraavid, teeääred, muud võsastunud alad) võsastunud ja lamapuiduga alusmetsa raieõigust lehtpuu enamusega lageraiet vahelattu virnastatud võsa ja raidmeid koondamata võsa ja raidmeid langil saetööstuste jääke (pinnud jms)
e-post allan@energywood.ee • tel 508 2501
Kui veel veebruari keskel oli usku ja lootust, et ehk sel kevadel saab veidi hinge tõmmata ja normaalsus taastub, siis tegelikkus on vastupidine. Keegi ei tea, kas üldse ja millal hakkab turg tavapäraselt toimima.
hituskaupade poodides süveneb hoolimata aina kerkivatest hindadest kaubapuudus. „Täna ei saa nimetada tooteid, mille hind ei oleks tõusnud või ei tõuseks kohe-kohe,” ütles Decora tegevdirektor Eike Tubli-Müür. „Suur osa hinnatõusust tuleneb kütuste kallinemisest, sest materjalide transpordile kulub palju rohkem raha. Hullem on seis kaupadega, mille toore tuleb sõdivatest riikidest. On kaupu, mida hetkel pole, ja kaupu, mille hind on tõusnud mitu korda.”
Hinnatõusust hoolimata valitseb praegu ehituskaupade turul kliendi jaoks olukord: kui sul midagi päriselt tarvis on, mine poodi täna, sest homme on hullem. „Mina ei näe küll praegu, et miski võiks lähi-
tulevikus odavamaks minna,” kinnitas Tubli-Müür.
Enim on tõusnud metallitoodete hinnad. Näiteks ehituses möödapääsmatu armatuurterase eest tuleb välja käia mitte protsentides, vaid mitu korda rohkem eurosid kui mõni aeg tagasi. Sisuliselt sama on seis kõikide üldehitusmaterjalide ja keemiatoodetega. Aianduskaupadest on suurimad raskused väetistega. Venemaalt pärit väetistele on
alternatiivid olemas, aga nende hinnad ei kannata võrdlust.
TEIBIPUUDUS
„Võtame näiteks teibid. Neid lihtsalt ei tule, sest mingit tootmiseks vajalikku komponenti ei saa sõjas olevatest riikidest osta. Analoogid on juba märksa kallimad. Kui homseks ootad koormat kaubaga, mida kliendid pikisilmi ootavad, on tavaline, et saad teate, et ei tu-
le mingit koormat ja millal tuleb, ei tea. Kaevata pole kellelegi. Kauba saamine on kindel alles siis, kui seda saab käega katsuda. Uues reaalsuses asjade korraldamine nõuab kõva tööd. Meie personal töötab mitmekordse pinge all, aga küll me hakkama saame,” rääkis tegevdirektor.
Juba kolmandat aastat töötavad ehituskaupade müüjad olukorras, kus ümber tuleb orienteeruda sisuliselt iga päev.
„Tuleb arvestada, et olukord, mis oli enne pandeemiat ja nüüd siis sõda, enam ei taastu,” tõdes Tubli-Müür. „Nii töötavadki kõik ehituskaupade müüjad teistel suundadel ja otsivad alternatiivseid tarnekanaleid. Meie jaoks teeb situatsiooni topeltraskeks asjaolu, et uusi turge, uusi partnereid ja uusi tootjaid otsivad kõik ning eelis on ettevõtetel, mis tegutsevad suurte turgudega riikides. Meie siin Eestis oleme oma tellimusmahtudega seisus, et paratamatult ootame järjekorras, kaupa saame siis, kui jätkub.”
Eesti ehitusettevõtted ja mõningal määral ka eraisikud mõistsid tema hinnangul juba märtsis, et kui midagi vähegi mõistliku hinna eest saada tahad, tegutse kohe. Märtsis toimus suur materjalide kokkuostmine. Tarneprobleemide ja hinnatõusu süvenemist polnud raske ennustada. Aprillis on müügimaht langenud iga päevaga, ju siis on materjale nüüdseks piisavalt ette kogutud. Eks kahaneb ka inimeste ostu-
jõud ja hirm tuleviku ees paneb suuremaid kulutusi vältima.
IGANÄDALASED SOODUSKAMPAANIAD LÕPPEVAD
Paljud ehituskaupade ostjad on harjunud, et mitu ketti teevad igal nädalal mitmepäevaseid sooduskampaaniaid, mil kaupu saab osta mitukümmend
protsenti soodsamalt. Peagi selline võimalus kaob, sest muutub tarbijakaitse seaduse osa „Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded”. Muutmise põhjus on ELi direktiivi 2019/2161 ülevõtmine Eesti seadustesse. Muudatused jõustuvad 28. mail. „Selle tulemusena pole senised üldallahindluskampaaniad enam nii tihti võimalikud. ELi
ja sealhulgas meie ametnikud arvavad, et tarbijaid muudkui eksitatakse ja petetakse allahindlusprotsentidega. Kindlasti ongi selliseid ettevõtteid, kes enne kampaaniaid hindu tõstavad ja siis näitavad, et lasid suure protsendi võrra hinda alla. Aga neid on minu hinnangul ikkagi vähemus,” avaldas tegevdirektor. Nüüd rakendub kolmekümne päeva reegel:
„Igakordsel hinna alandamisest teavitamisel tuleb esitada varasema hinnana alandamisele eelnenud 30 päeva jooksul kaubale kohaldatud madalaim hind.”
Mida see kaasa toob? Tub-
AIANDUSKAUPADEST
li-Müür tõi näite: „Plaanime näiteks kampaaniat, kus neljapäevast pühapäevani on kõik kaubad 26 protsenti odavamad. Tore! Nädala või kahe pärast teeme jälle sarnase kampaania, aga nüüd peame seaduse kohaselt lähtuma juba eelmisest soodushinnast ja lahutama veel kord 26 protsenti. See ei ole ju mõeldav. Seega, sooduskampaaniaid ei saa varasemal kujul enam korraldada igal nädalal või tihedamalt kui 30 päeva möödudes. Ei tea ettevõtjad, mida edasi teha, ja tarbijatele läheb asi veelgi keerulisemaks, nemad kaotavad samuti. Kõik kaubandusettevõtjad murravad pead, kuidas edasi, sest allahindlusprotsent on kujunenud ikkagi kõige mõjusamaks müügiargumendiks.”
Tubli-Müür lisas, et nüüd peab hakkama iga sooduskampaania korral, näiteks kui mingit kaupa on palju lattu jäänud ja seda saaks odavamalt pakkuda, vaatama viimase 30 päeva soodsaimat hinda ja soodusprotsendi näitamisel lähtuma sellest. „Praegu muutuvad sisendite hinnad sisuliselt üle päeva ja sellega ei jõua meiesugune suure sortimendiga ehituskaupade müüja kuidagi kaasas käia.”
neil kell kolm, siis automaatika kastab neid. Päeval kastmist ei toimu, et taimekarbid
KÕIK ALGAS LASTEST
allinnas Lasnamäel laoplatsil asuvas merekonteineris tegutsev Urban Farm on viinud kauplustesse taimekasvatuskapid, kust klient saab vast tärganud võrseid soetada kõige värskemal kujul ja ka kodus edasi kasvatada.
Seni leidub analoogseid kappe neljas Tallinna ja Viimsi kaupluses, kuid Urban Farmi asutaja Artur Sirkeli ambitsioon on neid paigutada üle Eesti kõikide suuremate jaekaubanduskettide kauplustesse. „Meie missioon on teha tervislik toitumine lihtsaks, läbipaistvaks ja kõigile kättesaadavaks. Seepärast kasvatatakse taimi kauplustes otse kliendi silme all. Tarbija saab tuua tükikese loodust endale koju ja otse n-ö peenralt taldrikule lõigata,” selgitas Sirkel. Kaup lustes kasvavad taimed väga hästi, sest seal on õhus palju süsihappegaasi ja õhuringlus hea. Taimekasvulambid taimede kohal lülitatakse öösel mõneks tunniks välja, siis saavad taimed puhata. Hommik algab
Sirkel alustas võrsete kasvatamist siis, kui perre sündisid lapsed ja ta hakkas mõtlema tervisliku toidu peale. Nii asus ta koos naisega uurima, kuidas meelitada lapsi köögivilju sööma. Sirkel avastas internetist mikrovõrsed, kus oli juures ka teadusinfo nende kasulikkuse kohta. „Kasvatad aknalaual, sööd natukene ja lapsed saavad vajaliku vitamiinikoguse kätte,” kirjeldas Sirkel. Nii ta tegigi, hakkas kodus aknalaual kasvatama, lastele meeldis vaadata, kuidas taimed kasva vad ja olla ise protsessi juures. Laste suhtumine köögiviljades-
Et asja tõsisemalt võtta, ehitas ta kortermaja katusele kasvuhoone ja hakkas juba suuremas koguses kasvatama. Seejärel rentis ta ühes kasvuhoones pinda, kuid sügise hakul oli sunnitud ikkagi tagasi oma kasvuhoonesse kolima, mis sundis leiutama, kuidas väikest ruumi võimalikult efektiivselt kasutada. Seejärel kirjutas ta projekti, sai noortaluniku toetuse ja rajas kasvatuse merekonteinerisse.
Esimesed kliendid olid sõb-
rad, tuttavad ja kodu lähedal asuvad restoranid. Sirkeli sõnul erineb vertikaalfarm maal asuvatest kasvatajatest efektiivsuse, ressursitõhususe, ökoloogilise jalajälje, klientide ja tarnijate läheduse poolest. „Saame vahetult pakkuda kõige värskemaid taimi. Meil ei ole vahelülisid hulgiladude näol,” nimetas Sirkel. Kaupa veetakse linKeskmiselt kasvab farmis 35 kuni 40 kultuuri köögivilju, maitsetaimi ja ilutaimi, enamjaolt on need köögiviljade ja maitsetaimede võrsed. „Midagi kasvatame ka järgmisesse kasvufaasi. Näiteks oblikat, basiilikuid või melissi. Need on pisut suuremad taimed,” tutvustas Sirkel. Võrsete kasvukiirus on kultuuridel erinev, aga enamasti seitse kuni üksVõrsed on kõige kasulikumad ja maitsvamad vahetult pärast tärkamist. Kõige rohkem ostetakse herne-, brokoli-, lehtkapsa-, päevalillevõrseid. Väga armastatakse ka nisuvõrseid, sest nendest saab teha mahla ja seda ka kasside-
Taimekasvatuskappideni jõudmine võttis Sirkeli sõnul kaua aega. Ajendiks oli soov pakku-
Taimekasvatuskappideni jõudmine võttis Artur Sirkelil kaua aega, ajendiks oli soov pakkuda ostjatele kõige värskemaid võrseid.
da ostjatele kõige värskemaid võrseid. „Tahtsime jagada seda tunnet, mida ise kogeme. Ainult kasvatajad saavad tunda taimede kõige värskemat maitset,” lausus Sirkel. Võrsed on
tas üks külv, aednikel võib-olla rohkem, siis meie külvame kolm korda nädalas. See on hästi rutiinne protsess, ma ei saa lubada seda, et meie nähtud vaev läheb lihtsalt prügi-
kasti. See energia, ressurss, tooraine, pakend, seemned ja muld, mis kulub – ja tulemuseks on enamjaolt närtsinud ülikallid taimed plastkarbis, see oli vastukarva. Nii see idee sündiski,” meenutas ta.
Kapid asuvad Tallinna Kaubamajas, Järve Keskuse Selveris, Lasnamäe Centrumi Rimis ja Viimsi Delice’is ja peagi kaupluste loetelu pikeneb. Kapid on üsna kallid ja neid finantseeritakse omavahenditest.
Kõik võrsed lõpuks realiseeritakse. Need kas jõuavad restorani või siis kuivatatakse ja tehakse pulber, mida saab tarvitada smuutide või muu toidu sees.
Urban Farmis ei kasutata võrsete kasvatamisel ühtegi keemilist väetist, ka turvas ja seemned on mahedad. Kohekohe saab nende toode mahemärgi. „Sertifitseerimise protsess käib,” lisas Sirkel. Ta on veendunud, et taimed nagu ka inimesed koosnevad sellest, mida nad söövad. „Kui toita neid keemilise lahusega ja taime juured ei ole mullas, siis on küsitav, kas see on ikka tervislik toitumine,” arutles Sirkel.
KONKURENTS TOIDAB
TEADLIKKUSE KASVU
Konkurents kasvab võrsete turul nädalatega. See on kiiresti arenev sektor, mida aga riigiametid ei tunnista. Farmid on väikesed, aga põllumeheks saadakse Sirkeli sõnade kohaselt alates ühest hektarist põllumaa kasutamisest. Seega pole ette nähtud ühtegi toetust, nende tootmispinnad ei ole põllumajandusregistris. „See on suur mure, mis ei võimalda
sektoril kasvada, üritame seda aiandusliiduga lahendada,” lausus Sirkel.
Konkurents on tihe, aga klientide teadlikkus pole kiita. Suuri kauplusi võib nädalavahetusel külastada üle 30 000 inimese päevas, aga võrseid ostetakse napilt. „Tänu tihedale konkurentsile teevad tublid kolleegid kõvasti reklaamitööd ja teadlikkus tasapisi kasvab,” rääkis ta.
Tema tarbib võrseid peamiselt hommikuti, kui keha on just ärganud ning võtab vastu ja omastab hästi kõik vitamiinid. „Päeva alguseks on selline vitamiinipomm väga hea. Mää-
rin Muhu Pagarite rukkisepikule hummust, lisan avokaadoviilud ja siis üritan tekitada võimalikult suurt kuhja,” kirjeldas ta. Võrsete ja idandite suur eelis on see, et seemne tärkamisel lagunevad biokeemiliste protsesside tagajärjel valgud, süsivesikud ja muu hea. Nii on seemnetesse peidetud vägi inimese jaoks kergesti omastatav. Noored tõusmed sisaldavad sedasama, mida suured taimed või nende viljad, kuid kontsentreeritud kujul. Et seda veel täiendada, on vaja lisada külmpressitud õli või avokaadot, mis aitavad veelgi paremini kasulikke ai-
Nordkalk pH+ Natural on kırgeima kaltsiumisisaldusega kohalikku p‰ritolu lubiv‰etis.
ï Suurem saak
ï Suurendab kaltsiumisisaldust mullas
ï V‰hendab kiiresti mulla happelisust
ï V‰iksem lisav‰etamise vajadus
ï Sobib mahepıllunduses kasutamiseks
+16% Rohkem saaki!
Maikel J‰tsa tel 5804 3839
neid omastada. „Kui lisada veel värskelt jahvatatud musta pipart ja paar tilka laimimahla, on efekt maksimaalne,” rääkis Sirkel.
Tema klientide hulgas on mitmeid ravitsejaid, kes on võrsete omadusi väga kiitnud, väites, et vajadus köögiviljade järele väheneb. Lisaks on võrsed väga ilusad. „Inimene sööb ju silmadega.”
Kuigi matkahooaeg ei ole Eestis veel alanud, on mitmesuguste matkatarvete nõudlus järsult suurenenud. Võib lausa öelda, et kuu ajaga on tehtud poole aasta müügid. Osa kaubast on ostetud Ukrainasse saatmiseks, paljud vajalikud esemed soetati kriisitagavaraks.
Matkamaailma müügijuht
Pille Tamkõrv tõdes, et tegelikult tõusis matkatarvete nõudlus juba koroonaaja alguses, kui inimesed otsisid võimalusi vabas õhus liikumiseks. Niipea aga, kui Venemaa Ukrainale 24. veebruaril kallale tungis, tõusis huvi matka- ja militaarvarustuse vastu hüppeliselt. Tema sõnul on Ukrainasse kohapeale saadetud väga palju Matkamaailmast ostetud kaupa.
„Siin käis palju Ukraina prouasid, kes saatsid oma meestele asju,” avaldas Tamkõrv. Esialgu osteti palju sooja
Suurepärane käive võiks ju müüjaid rõõmustada, kuid Tamkõrv tunnistas, et tegelikult ei ole sugugi tore kaupa pakkuda, kui tead, et ostjad sõidavad otse rindele. „Mis neid seal ees ootab? See ei ole lihtne,” sõnas Tamkõrv murdunult ja tunnistas, et ei ole ime, kui vahel tuleb kaupa pakkides pisaraid tagasi hoida. Ta li-
jagub kõigile, kes soovivad linnakära ja infomüra eest põgeneda ning selle asemel uusi matkaradu avastada ja linnulaulu nautida,” lõpetas Tamkõrv kurva teema rõõmsa noodiga.
SUUR HUVI MATKAPLIITIDE VASTU Põhikaubaks, mida praegu matkapoest küsitakse, nimetab Tamkõrv matkapliite ja põleteid. Kui enamasti osteti neid
ühekaupa, siis nüüd on olnud juhuseid, kus üks klient ostab lausa kolm või neli pliiti korraga. Veepuhastusja säilitusvahenditest osteti ladu tühjaks põhimõtteliselt ühe päevaga. Õnneks läks korda laovaru täiendada. Mõnede toodete puhul müüs Matkamaailm kuu ajaga lausa poole aasta kauba.
Ennenägematu huvi oli müügijuhi sõnul põletite, tulepulkade, veepuhastustablettide, veefiltrite, otsmikulampide vastu. „Ka matkatoidud olid vahepeal täiesti nullis,” kõneles Tamkõrv ja lisas, et nüüd on neid taas saada. Inimesed valmistusid, et kriisi ajal oleks valgus, toit ja soojus olemas. Rakveres asuva matkatarvete kaupluse Anome pika staažiga klienditeenindaja Ma-
VEEPUHASTUS- JA
SÄILITUSVAHENDITEST OSTETI
LADU TÜHJAKS ÜHE PÄEVAGA.
ÕNNEKS LÄKS KORDA
LAOVARU TÄIENDADA.
ret kõneles, et nii matkapliitide, priimuste, magamiskottide kui ka madratsite müük kasvas märtsi algusest, kui oli näha, et Venemaa rünnak Ukrainale ei pruugi kiirelt lõp„Hästi palju osteti matte ja magamiskotte Ukrainasse saatmiseks,” sõnas 13 aastat Anomes klienditeenindajana töötanud Maret. Väga paljud ostavad magamiskotte ka koduseks kriisivaruks. Väga minevaks kaubaks on ka Rakveres osutunud matkapliidid ja kõik sellega seonduvad tarvikud. „Inimesed on hakanud ostma selliseid asju, mida läheb vaja, kui ei ole elektrit või vett,” selgitas klienditeenindaja.
Tema sõnul on paljud ostjad hankinud tagavarasid naiskodukaitse telefonirakenduse Ole Valmis soovituste järgi. Klienditeenindaja sõnul on väga nõutud kaup veepuhastustabletid, mida praegu ei olegi saada. Paljudel kaupadel on tavapärasest pikemad tarneajad.
Aias toimetada on tore, aga vahel ei leia poest sobivat vidinat või pole mahti sinna rahvamassi sekka tunglema minna. Mis muud, kui tuleb ise vajaminev valmis meisterdada. Eriti hea, kui saab muidu prügisse minevatele asjadele ajapikendust anda.
Kel midagi põnevat juba kasutusel, oleks tore, kui teistegagi oma ideid jagate. Ootame pilte ja kirjeldusi teie leiutistest aadressil maaelu@ajaleht.ee aprillikuu lõpuni. Pildisaatjate vahel loosime välja Maa Elu pleedi, lõikelaua ja tormikindla vihmavarju.
Esimesed lugejad on Maa Elule oma leiutised juba teele pannud. Marju Reismann
Paidest saatis pildi oma kastmissüsteemist.
„Proovisime eelmisel aastal tomatite kastmist läbi toru. Väga hea lahendus,” kirjutas ta ja lisas, et tänu sellele süsteemile pole nad enam kimpus vesiheinaga, sest maapind oli pealt kuiv. Tomatitaime istutamise ajal sai toru ots juurtega sama sügavale, täpsustas ta.
Annika ja Valter Parve koduaias Pärnus on mitmeid nutikaid aialeiutisi. Näiteks kastmiseks juhivad nad vee kasvuhoone vundamenti läbivate torudega kasvuhoonesse. Valamuid täidetakse üldjuhul ämbriga, aga kui veetünn täis saab, siis ühte neist tuleb vihmavesi ka ülevoolutorust. Puhas mugavus, sest kasvuhoone on kitsavõitu.
Nende aeda ehib ka põnev peeglikompositsioon. „Et varjata naabrite biolagunevate jäätmete kasti, pidin ehitama plangu, aga see tundus suur ja sünge. Kui kaks aastat tagasi end koroonapausile panin, hakkasin otsima tegevust. Ostsin klaasilõikamise töökojast peegliribasid ja tegin lained,” kirjeldas Valter Parve. Peeglite ees peenral kasvavad maapirnid – suvel kerkivad „kõrkjad” ja sügisel pole merd enam nähagi. „Puhas mängulust,” lisas ta. (ME)
Vihmaveetünnist voolab vesi kastidesse ja sealt voolikuga läbi vundamendi otse kasvuhoonesse. VALTER PARVE
Vanadele saabastele võib enne lõplikku äraviskamist veel värvika suve kinkida. SHUTTERSTOCK
Purk, traat ja nöör ning ongi suvelatern valmis, kuhu vajadusel sääsepeletusküünal pista. SHUTTERSTOCK
Kui ettekasvatatud taimed mulda istutatud, saab pottidele suveks lõbusa rakenduse nuputada. SHUTTERSTOCK
Põhja-Eesti tuntuimas kuurordis Võsul asuva Meidi kodurestorani
perenaine Irene Heidmets oli tõeliselt üllatunud, kui kliendid jätkasid sügisel pärast rannahooaja lõppemist tema restorani külastamist ja neid jagus suisa terveks talveks.
Suvel külalistest Võsul enam puudust ei ole, aga siis avavad uksed juba paljud toitlustusasutused. Mullu oli neid kokku kümne ringis. Talveks jäi Meidi kõrval avatuks vaid O Kõrts.
„Polnud ühtegi päeva, kui kliente ei käinud,” sõnas Irene. Septembris pani ta restorani kinni nagu teisedki, kuid kahe nädala möödudes otsustas, et nii ei jõua ka kuhugi, ning avas taas uksed. Esialgu ta arvas, et küll tuleb ka rahulikke päevi, kus saab ainult oma asjadega tegelda, aga võta näpust, kliente muudkui tuli.
MAJA, KUS ELU KEES Majas, kus restoran asub, elas Irene vanatädi Meidi. Meidi oli seltskondlik inimene, kes töötas Võsu puhkekodu juhi abina. Aga ta ka laulis ja käis näiteringis, pidas lehma ja oli kohalike jaoks piimatädi. Tema maja oli külalistele avatud, seal elati seltsielu ja tehti lauluproove. Majas käis ka Leningradist suvitajaid. Irene mäletab, et majas oli kogu aeg külalisi. Tema eesmärk ongi majale uus elu anda ja Meidi-aegne õhkkond taastada.
„Ma olen õnnelik, et selline koht on olemas,” sõnas Irene. Ta on kodurestoraniga täitnud ka oma ema Anne unistuse Võsul kohvik avada.
Maja seisis vahepeal tühjana ning Irene tunnistas, et kui ta poleks restorani avanud, poleks siin praegu elu. Aga on. Nii ka Võsul üldisemalt. Tondilosse peaaegu pole ja talveõhtutelgi põleb järjest rohkemates akendes tuli.
Pool ajast elab Irene siiski veel Tallinnas, kus ta lapsed käivad koolis, ent kindel plaan on elu siiski Võsuga rohkem siduda. „Siin on nii mõnus,” kinnitas ta, et on uhke võimaluse üle Võsul elada ja restorani pidada.
Meidi restoran on enne hooaja algust avatud hommikul üheksast kella neljani pärastlõunal, reedel ja laupäeval pikemalt. Suvel tulevad muidugi teised ajad ja menüüsse lisanduvad grilltooted ja suupisted. Hommikuti on menüüs muu hulgas pudrud, päeval lõunapakkumised. Hommikusöök on Võsul eriti oluline, sest kohalikud majutusasutused toitlustust üldse ei paku.
„Elame siinsamas, püüame võtta nii, et kõik kliendid on meie külalised. Oleme hästi paindlikud, teeme süüa sellest,
mida parasjagu on,” selgitas Irene. „Hästi põnev on.”
Restorani kõrvalt pakub Irene catering’i. Siingi on ta väga paindlik ja pakub seda, mida klient soovib, vaagnate täitmisest kuni teeninduse ja baari täislahenduseni. Toitlustatud on nii Tallinnas kui ka Tartus. Peamiselt siiski lähemal, sest transport on kallis. Kõik tööd tehakse ära pereliikmete ja sugulastega. Köögis aitab teda väga palju tädi Erika.
Abiks on ka Irene suur sõpruskond. Paljud sõbrad töötavad teistes valdkondades, aga neile meeldib tulla vahelduseks toitlustuses kätt proovima. Suveks tuleb Irene hinnangul siiski ka tööjõudu palgata.
KASVANUD
Toit on Irene jaoks kogu aeg tähtis olnud. „Kõik keerleb ju selle ümber,” lausus ta. Vanaema õpetas teda süüa tegema, kui Irene oli alles viiene. Köögis töötamise oskused on ta ise õppinud, lisaks on läbinud veebikursu-
SEPTEMBRIS PANI TA RESTORANI KINNI NAGU TEISEDKI, KUID KAHE NÄDALA MÖÖDUDES OTSUSTAS, ET NII EI JÕUA KUHUGI, JA AVAS TAAS UKSED.
oli väga vahva suvi. Kuna maja ja köök olid sel ajal kehvas seisus, toimus kõik õues. Kui suve lõpus kohvikuga lõpetati, oli kohe tunne, et teeks järgmisel aastal uuesti.
Läinud aastal võeti majas ette põhjalik remont. Püsti jäid vaid palkseinad. Majale pandi uus katus, ehitati uued seinad ja põrandad. Kuna ehituse ajal ei saanud restorani pidada, tegutses ta Võsul rendipindadel. Jaanipäevast jõudis ta koju tagasi. Hoov oli veel ehitusma-
Kliimaseade O‹ pakub koostˆˆd firmadele, kel on p‰devus ja kogemus
Meie poolt professionaalsed koolitused ja objektid ¸le kogu Eesti.
kapsarullid, kotletid, rulaad, singirullid, täidetud munad. „Isegi noortele meeldivad need toidud väga,” märkis Irene.
Võimalikult palju toorainet soetab ta otse tootjatelt ja kodu lähedalt. Talle läheb korda, millistest tingimustest tooraine pärineb. Loomade puhul ka, kuidas nad elavad ja millest toituvad.
Sealiha tulebki väikestest farmidest rümpadena ja sellest kasutatakse ära iga viimane kui tükk. Kontidest valmib lõpuks puljong. Seda keedetak-
Irenel on tuleviku osas mitu plaani, aga ta ei taha neid ära sõnada. Küll aga nimetas ta, et plaanib kaasamüügi osa kasvatada. Juba läinud sügisel valmistas ta pasteeti, sülti ja käsitöövorste. „Toitlustus on suur valdkond, kogu aeg saab teha midagi uut,” märkis Irene rõõmsalt.
Kui tema edu innustab kedagi veel Võsul restorani aasta läbi lahti hoidma, siis oleks Irene väga õnnelik. „Mida rohkem on siin elu, seda rohkem tuleb ka külalisi,” põhjendas ta.
Tarbija peaks juba kaupluses teadlikke valikuid tegema.
Rohepööre algab inimesest endast ja tema valikutest poes – ilma neid muutmata pole meil võimalik eesmärkideni jõuda, tarbija peab oma valikutega kaasa aitama. Selleks aga on talle tarvis pakkuda senisest enam infot – selget teavet toidu pakendil, kirjutas Maablogis maaeluminister Urmas Kruuse.
Rohepöörde osaks oleva Euroopa Komisjoni strateegia „Talust taldrikule” eesmärk on, et meie toidusüsteem muutuks kestlikuks.
Mida see tähendab? Praegune toidusüsteem ei ole pikas plaanis enam jätkusuutlik. Prognoositakse, et maailma elanikkonna kasvu tõttu suureneb aastaks 2050 nõudlus toidu järele 50–70%. Senisel kujul jätkates tõuseb ka toidusüsteemiga seotud kasvuhoonegaaside teke 30–40%.
Et neile katsumustele vastu astuda, peame raiskama vähem toitu ning toituma teadlikumalt ja tervislikumalt. Selle juures on oluline roll ühelt poolt tootjatel, aga teisalt ka tarbijatel – üleminek kestlikule toidusüsteemile ei saa
toimuda ilma toitumisharjumusi muutmata.
Mõjus vahend toitumisharjumuste suunamiseks on pakendi esiküljel esitatav toitumisteabe märgisüsteem. Oleme harjunud, et toitumisteave (energia, suhkru, rasva jm sisaldus) on pakenditel väikeses kirjas. Nii on teavet paraku keeruline märgata ja raske mõista, kas toode on tervist toetava koostisega.
Hea lahendus oleks see, kui pakendile lisada lihtne visuaal toote tervislikkuse kohta, et ostes oleks kergem olulist teavet pilguga haarata. Tarbijauuringud on näidanud, et paremini saadakse aru sellistest märgisüsteemidest, kus on kasutatud värve ja antakse hinnang toitainelisele koostisele.
Ka teave toidu päritolu kohta toetab tarbijat teadlike ja kestlike toiduvalikute tegemisel. Praegu on pakendil päritolu märkimine kohustuslik vaid osa toitude puhul, eesmärk on päritolu märkimise kohustust laiendada.
Miks on päritolu märgistamine oluline? Kestliku toidusüstee-
mi üks eeldus on lühike tarneahel. Päritolumärgistus pakendil soodustab kohaliku tooraine ja toidu eelistamist, mille tulemusena peaksid muutuma toidutarneahelad lühemaks ja vähenema mõju keskkonnale.
Toidu raiskamist aitaks teiste tegevuste seas vähendada säilimisaja ehk parim enne ja kõlblik kuni märgistuse selge ja arusaadav kasutamine. On teada, et Euroopa Liidus tekib igal aastal kuni kümnendik toidujäätmeid seepärast, et nii käitlejad kui ka tarbijad mõistavad säilimisaja märgistust valesti. Probleem võib tekkida sõnade ja kuupäeva paiknemisest pakendil. Kuupäev peaks paiknema sõnade parim enne ja kõlblik kuni juures.
Niisamuti tasuks tootjatel analüüsida, kas neil on tooteid, mille puhul võiks kõlblik kuni asemel kasutada parim enne märgistust. Hea näide on kodumaalt võtta –mullu sügisel Maaeluministeeriumi eestvedamisel ja koostöös sektoriga selline asendus mitme piimatoote puhul tehti. (ME)
Kuna mängu kaudu käib tee pärisellu, siis on tõelisi töömasinaid imiteeriv tehnika lastetoas teretulnud. Ent nagu seesuguste mänguasjade müüjad ütlevad, ei saa minivariandis tehnika omanikeks pelgalt lapsed, vaid ka täiskasvanud tunnevad lelude vastu huvi.
„Need, kellel päris masinad olemas, ostavad öökapi peale väikese traktori ka,” lausus Silver Vahejõe, kes on Tartumaal asuva osaühingu Agraarkeskus tegevjuht. Aastaid on nad suure tehnika kõrval põllumajanduslikke mänguasju müünud ja ostjaskond on ülimalt mitmekesine.
On lapsevanemaid ja põllumehi, aga ka neid, kel endal päris traktorit vaja pole ning kes ostavad siis mängutraktori. „See käib läbi emotsiooni, et näed suuri ja see kutsub väikseid ostma,” pakkus ta.
Viljandimaal tegutseva Flint Kaubanduse juhataja Jaan Sihvi sõnul on mänguasjad ikkagi väikese põllumehe arsenal. „Kui isa ostab suure, siis laps tahab väikest,” märkis ta. Lapsed on kaasatud samadesse töödesse ja tahavad oma toimetusi teha oma masinatega. See on aastaid nii olnud ja
kui neil oli poes veel mänguasju vähe, käidi kataloogi järgi kohapeal ja päriti, kas seda või teist on tulemas või saada.
OST KÄIB HOOAJA JÄRGI
Mänguasju valitakse hoolega ja oluline on hooaeg. Kui kätte jõuab heinateo aeg, on vaja sellekohast tehnikat, ning kui müügil on kaarutaja, siis ega seda enne ei taheta, kui niiduk juba olemas. „Kõik käib täpselt päris tööde järjekorras. Hoo
Sama on märganud ka Silver Vahejõe, kelle juhitav Agraarkeskus samuti tõelisele tehnikale spetsialiseerunud. Ta ütles, et ei teagi, mis võlu neil leludel on, aga seesugused mänguasjad lähevad laatadel ja messidel kaunis kiiresti müügiks.
Tähtis olla veel, et need oleksid võrdlemisi sarnased päris masinatega, mida ettevõte müüb. Tegevjuht lisas, et ega nad selliseid vidinaid sisse võtagi, mis ei meenuta õieti ei ühte ega teist.
„Nad on väiksemad, aga täpsed koopiad,” märkis Jaan Sihv. „Ehedus on oluline, sest need on nagu päris masinad: uksed käivad lahti, kraanad töötavad ja vastupidavad on ka. Ei ole päris nii, et läheb kuskile vastu ja on katki.”
Lastele paistavad seesugused tõetruud masinad vägagi meeldivat.
ajale vastavalt peab olema ka mänguasi,” toonitas Jaan Sihv.
Flint Kaubanduse poes on müügil peaaegu kogu Bruderi toodang. Bruder on maailma üks juhtivaid mängusõidukite loojaid Saksamaalt ja toodangu valmistamisel kasutatakse sama plasti, mida päris autode tootmisel.
Flint Kaubandusse jõudis mängusõidukite müük ühe töötaja kaudu, kelle noorem poeg käib veel lasteaias. „Algul
sai väikesele poisile ostetud, aga sõbrad ja tuttavad hakkasid ka tahtma ja nii ta läks. See on meil kõrvaltegevus,” rääkis juhataja ja nõustus, et sestap on ka hinnad soodsamad kui mänguasjapoes.
EHEDUS MÄÄRAB Igatahes on mängutööriistad ja -tehnika päris masinatele ja varuosadele keskendunud Flint Kaubanduses vägagi nõutud kaup.
Flint Kaubandus on juba aastaid müünud suure tehnika kõrval masinaid väikestele põllumeestele. Ikka selleks, et igaühel oleks oma masin, millega tööd teha.
ERAKOGU
Alles hiljuti andis kolm Tallinna lasteaeda Flint Kaubandusele suured tellimused, samuti on Sihv juba teist aastat märganud, et lastele kingitakse sünnipäevaks raha ja koos vanemate või vanavanematega tullakse poodi, et kink välja valida. „Tihtipeale toovad nad oma autod ja asjad leti juurde ja küsivad, kas raha üle ka jäi ja mis selle eest veel saaks,” jutustas ta. Pakkuda on veel kõiksugu väikeseid vidinaid alates töömeestest ja loomadest kuni plastist heinapallideni välja.
Veel lisas Sihv, et kliendid jälgivad aktiivselt, milline uus masin või tehnikavidin on mänguasjavalikusse lisandunud, ning uurivad siis, kas see on juba müügil. „Aasta lõpul tulid just matkaautod välja ja kohe küsiti, kas juba on olemas,” tõi ta näiteks.
Issi, kas sa tead, et rongid teevad kukerpalle?” küsis meie neljaaastane laps ühel hommikul mu abikaasalt, kui nad lasteaia poole jalutasid. Mõni hetk hiljem saab issile selgeks, et kukerpalle teevad siiski rongad. Meie päevi täidavad sel kevadel arutlused, miks meie kortermaja katusel pesitseb hõbekajakas, aga mitte naerukajakas; kas mööda lendas hakk, põlluvares või äkki siiski ronk, sest just selle linnu on meie pesamuna oma lemmikuks valinud. Kui hakki, hallvarest või künnivarest oleme linnakeskkonnas palju näinud, õnnestus hiljuti Lääne-Virumaal ära näha ka puu otsas rongapesa ja suhtlev rongapaar. No on ikka ühel raamatul suurepärane mõju, mõtlesin omaette, kui laps, südamest rõõmsana ja puulatvu pikalt jälgides, lõpuks kuulis ära ronga taevast lõhestava kronksuva hääle. Nimelt on kõikide nende teadmise algallikas Marko Mägi 2020. aastal ilmunud „Meie lapse linnuraamat”.
Mis seal salata, kuigi nii mõnigi lind oli mulle lapsepõlvest tuttav, tunnen neid ikka häbiväärselt vähe. Nii on väike linnuhuviline oma küsimistega ja igaõhtuse palvega õhtujutuks lugeda kaks linnulugu ka mind omajagu harinud. Ja raamat on mulle heaks toeks, sest uudishimulikel lastel tekib ju iga päev ümbrust vaadates kümneid küsimusi.
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog
Marko Mägi on oma tekstid kirja pannud nii, et lugedes justkui ei saagi aru, et sulle doseeritakse lindude kohta omajagu faktiteadmisi lisaks sellele, kuidas nad oma igapäevast elu korraldavad. Enamasti nii ongi, kui teadmisi jagab jutuvestja andega inimene. Tekst on lihtsas, aga mitte last alahindavas keeles, nii et ühtviisi mugav on seda lugeda nii sel, kel vanust neli, kui ka lapsevanemal, kel neljaga algav vanus pigem lähedal kui kaugel. Rohkelt kiidusõnu väärib ka raamatu illustraator Grete Alt, kelle pildid on imeilusad ja olid kindlasti raamatupoes lasteraamatuid uurides üks määraja, miks see raamat meile koju jõudis. Tore on see, et ilmselt on mul lähiajal võimalus saada veel targemaks, sest samalt autorilt ja illustraatorilt ilmus mullu ka „Meie lapse loomaraamat” imetajatest. Seda pole minu väike õpetaja veel sirvida saanud, sest see ootab peidus tema sünnipäeva maikuus, aga mina olen seda juba lugeda saanud ja nii mõneltki teadmiselt n-ö tolmu maha puhunud. Kui linnuraamatus olid Grete Alti joonistused lummavad, siis imetajate raamatus on igaüks kui kunstiteos.
Lisaks jagab Mägi mõlema raamatu lõpus näpunäiteid linnu- või loomavaatluseks ja pakub mängulisi tegevusi, mida looduses teha, et teadmisi kinnistada.
Ainult suur rõõm, et targad inimesed võtavad vaevaks ja teevad lastele häid eestikeelseid raamatuid. Endalgi on tore õppida koos lapsega, rõõmuga.
leks soov. Tootmisettevõttes
Otepää lihatööstuse asutaja ja pikaaegse juhi Maie Niidu tähelepanekute järgi on aastate jooksul paljude inimeste töömoraal alla käinud. Sestap on tema sõnul viimane aeg, et töö ja töötamine taas püünele tõsta. Hiljuti möödus 30 aastat päevast, mil Vana-Otepää külas asuv lihatööstus Edgar alustas tööd. Vaadates tagasi algusaegadele ja tõmmates paralleele nüüdisajaga, ütleb Lõuna-Eestis teada-tuntud lihatööstur Maie Niit (83), et muutusi on olnud omajagu. „Algus oli keeruline, eriti raha ja inimeste poolest. 30 aastaga on toimunud areng ja meist on saanud ühtne, töökas ja jätkusuutlik meeskond. Oleme laienenud, asendanud mõned vanad seadmed uutega ning värskendus on toimunud ka personali poole peal,” rääkis Niit, kes on koos tütarfirmaga tööandjaks 45 inimesele.
TÖÖTAJATE NÕUDLIKKUS
SUUREM
Tema sõnul on tööjõupuudus maapiirkondades loonud tööle asujatele soodsad tingimused, ent tihti tahetakse veel ja veel – nõudlikkus ettevõtte vastu on suurenenud. „Soovitakse, et töö oleks kerge, stressivaba, puhata saaks suvel ja vabu päevi täpselt siis, kui sel-
tuleb aga arvestada, et kui üks lüli puudub, peab tema töö ära tegema keegi teine, kel omagi tööülesanded vajavad täitmist,” selgitas ta. Niit on pannud tähele, et märkuste tegemisel pole harv ka solvumine. „Muidugi seatakse ultimaatumeid ka palgaootuse osas. Ent igal ajal on oma head ja vead. Muutumatuks on jäänud see, et rasketel aegadel saame loota ainult oma inimestele. Nemad veavad koorma mäe otsa,” kõneles ta. Tänaseni töötab ettevõttes 20aastase tööstaažiga ligi 15 inimest, on ka 30aastase kogemusega tegijaid.
NII NÄRVILIST AEGA
EI MÄLETAGI
Rääkides aga sellest, mis on 30 aasta jooksul kõige enam muutunud, ütles ta kohe, et töömoraal on alla käinud. Ta on 22. eluaastast peale juht olnud, aga sellist asja, mis nüüd on juhtunud, ei ole tema hinnangul kunagi varem olnud.
„Kõige raskemaks ongi läinud inimestega,” jätkas ta, nõustudes samas, et kõik inimesed teevad vahel vigu ning ega ka juhid inglid ole. „Tööjõupuudus on suur, inimesi ei ole võtta. Seetõttu on nii, et paljud ei pea juhti enam mitte kellekski. Ähvardatakse päevapealt töölt lahkuda, öeldakse halvasti, solvatakse. Mina näen, et paljud inimesed on harjunud laisklema. Mitte kõik, paljud on väga vaprad ja teevad kõiksugust tööd ning ühtegi halba sõna ei ole öelda. Kuid neid on ikkagi piisavalt, kes mõnulevad heaolu peal.”
Kõneledes laiemalt praegu
ühiskonnas toimuvast, on legendaarne lihatööstur märganud, et tarkus devalveerub tasapisi ning vohama kipub rumalus. „Pidevalt paljuneb jalutajate-pidutsejate seltskond, kes oskavad järjest enam nõuda, aga ise nad... Ühiskond liigub lodevuse ja laiskuse poole. Samas on õnneks ka ülitöökaid ja õppivaid ning ühiskonda vedavaid noori, andekaid arendajaid ja julgeid vastutuse võtjaid.”
Neli ja pool aastat tagasi andis Maie Niit tegevjuhtimise üle miniale Maire Niidule, kellega ta on koos külg külje kõrval ettevõtte juures algusest peale.
„Algusaastate töötajad olid täis teotahet, entusiasmi ja vastutustunnet, oli olemas distsipliin, mis tegi koos töötamise lihtsaks. Tänane põlvkond on erinev,” leidis Maire Niit. „Tihti jääb vajaka teotahtest, distsipliinist ning puudub ka enesekriitika. See on muutnud töö väljakutsuvamaks nii ettevõtjale kui ka kogenumatele kolleegidele.”
RÄÄKIDES AGA SELLEST, MIS ON 30 AASTA JOOKSUL KÕIGE ENAM MUUTUNUD, ÜTLEB TA KOHE, ET TÖÖMORAAL ON ALLA KÄINUD.
Maie Niit, kes pärast juhtimise üleandmist tegeleb oma ettevõttes väiksemate töödega, räägib, et nii närvilist aega, kui praegu on, ta ei mäletagi. „Iial ei tea, mida homne päev toob. Ja närvilisus sööb inimesi. Oli koroonaaeg, saime hakkama, aga nüüd tuli sõjaolukord ja suur hinnatõus. Täna-
vune aasta on jälle nii raske, et kohe on raske. Midagi kerget ei ole.”
ROHEPÖÖRE JUBA
AMMU TEHTUD
Aga millise tervisega on 30aastane maapiirkonnas tegutsev ettevõte? „Minu meelest on päris normaalne,” kinnitas ta. „Firmal läheb üldiselt hästi. Eelmisel aastal oli isegi kasumit. Saime autosid uuendada, sest kaupa tuleb ise vedada. Nüüd käib ehitamine, laiendame. Selleks peab raha olema ja saime ka PRIA toetust.” Laiendusse tuleb komplekteerimisosakond ja sügavkülmaladu.
Tegevjuht Maire Niit lausus, et muutused tootmises juurduvad veel seoses rohepöördega, mis on ajaloole tagasi vaadates Otepää lihatööstu-
Kuigi Otepää lihatööstuse rajaja ja üks omanikke Maie Niit pani juba mitu aastat tagasi tegevjuhi ameti maha, töötab ta ettevõttes edasi – ta lihtsalt ei oska tegevusetult elada. ARVO MEEKS / LÕUNA-EESTI POSTIMEES
ses 40–50% ulatuses juba tehtud: nad kasutasid endise suurfarmi hoonete sobivad osad lihatööstuse loomiseks.
„Oleme ettevõtte rajamisel taaskasutanud kahe küüni hooned, kaalukoja, endise lüpsiplatsi, millest nüüdseks on saanud parkimisplats, renoveerinud alajaama ja pumbajaama. Viimane neist varustab ka Vana-Otepää maju veega. Lisaks ei saa jätta mainimata, et koostöös Tartu Ülikooliga oleme töötanud välja reoveepuhastusmehhanismi ja rakendanud vajalikud tehnoloogiad.”
Muide, Maie Niidu kabineti kõrval infotahvlil on üleval säärane mõte: ettevõttes võib olla väga hea ja moodne tehnika, aga inimene on ikkagi see, kes selle käima paneb ja seda käigus hoiab.
probleemid ning leida neile uuenduslikke lahendusi. Innovatsiooniprogrammi kandideeris 19 projekti, mille seast valiti välja kümme. Üks neist oli
käinud ja tiimijuhi Sandra Salomi sõnul on töö olnud üsna intensiivne. „Selleks, et aru saada, kuidas põllumajandustootjad näevad
dest välja joonistunud, et rohepöörde sisu ei ole tootjatele alati päris selge ja nad ootavad arusaadavamaid sõnumeid. „Tootjad on te-
lüüsime probleeme teistmoodi, pöördudes kohe ka tootjate poole,” sõnas ta. „Loodetavasti on leitud lahendused sellised, mida tootjad hea meelega
Arvuta, kui palju tulu Sul täna
saamata jääb ja võid võita
kvaliteetse DJI Mini 2 drooni!
Mine lehele eagronom.com/et/ susinikuprogramm-pollumeestele/. Sisesta enda ettevõtte põldude info ja kontaktinfo enne 1. maid 2022.
Mai esimesel nädalal loosime välja ühe õnneliku, kes võidab drooni DJI Mini 2. Loosimine toimub eAgronomi Facebooki keskkonnas.
Maamessi eripakkumine!
Võida droon
DJI Mini 2!
esti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) alustab järjekordse monitooringuga maikuus, mis on juba üheksas hooaeg. Monitooringu eesmärk on koguda infot levinumate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest teraviljadel, rapsil, põldhernel ja -oal.
Soovime määrata kahjustaja leviku ulatust ja selle järgi soovitame keskkonnasäästlikku ja majanduslikult otstarbekat taimekaitse lahendust. Taimehaiguste monitooring annab lähipiirkonna põllumeestele informatsiooni, millal on õige aeg enda põldudel tõrjet alustada.
Monitooringuvaatlusi tehakse Eesti eri piirkondades aktiivsel taimekaitseperioodil
igal nädalal maist juulini. Kogutud informatsioon kuvatakse interaktiivsete kaartidena, millel on näha põldude asukohad, täpsem informatsioon kultuuri ja agrotehnika kohta ning konkreetsetele oludele vastav tõrjesoovitus. Monitooringutulemusi koos haiguse- ja kahjuritõrje soovitustega saab jälgida ETKI kodulehel etki.ee/ monitooring.
Lisaks meie tööle saab põllumees ise oma põlde monitoorida rakenduse tase.etki.ee abil. Rakendus võimaldab saada konkreetsele põllule professionaalsed soovitused kahjurite ja umbrohu tõrje ning taimehaiguste kohta. Sisestatud andmete põhjal soovitatakse efektiivne tõrjevahend ja selle kulunorm. Soovitame teil end registreerida rakenduse kasutajaks, nii leiate alati päringutele genereeritud tõrjesoovitused ühest kohast. Ent rakendust saab kasutada ka sisse logimata. Siis kuvatakse tulemus ekraanile, millest saab salvestada PDF-faili.
Põldude monitoorimine ja taimekahjustajate leviku info kiire edastamine võimaldavad alustada tõrjet õigel ajal, suurendavad taimekaitsetöö efektiivsust ja vähendavad taimekaitsevahendite kasutamist.
FUNGITSIIDID
SEENHAIGUSTE TÕRJEKS
Teadusuuringud on näidanud, et sõltuvalt aastast ja haigustest mõjutavad fungitsiidid saaki 15–40%. Tähtsamad tegurid fungitsiidide valimisel on pikaajaline toime, lai toimespekter ja väga kiire imendumine. Haigustõrje eesmärk on terved ja elujõulised taimed põllul. Iga päev, mil taim ei ole haigusest kahjustatud, suurendab saaki.
Taimekaitsetööde efektiivsust mõjutab ilmastik. Temperatuur, vihm ja päikesekiirgus võivad vähendada fungitsiidi de mõjuaega. Päikesekiirgus võib põhjustada fungitsiidi lagunemist. Vihm võib fungitsiidi toimeained taimelt maha pesta. Maikuus toimuv esime-
Tule liitu meie tiimiga!
PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA
Töö kirjeldus
• põllumajandustehnika aktiivne müük Pärnu-, Viljandi- ja Raplamaal.
Tootevalikusse kuuluvad: Kubota traktorid ja haakeseadmed, JCB teleskooplaadurid, McHale, Joskin, Grimme
Kandidaadilt ootame
• keskharidust
• soovitavalt teadmiseid põllumajandusest ja varasemat kokkupuudet põllutehnikaga
• soovi pakkuda põllumajandusklientidele parimat lahendust
• varasemat aktiivse müügitöö kogemust
• väga head suhtlemisoskust ja müügile orienteeritust
• iseseisva töö oskust
• tahet ja suutlikkust tegeleda erinevate tööprotsessidega
• head pingetaluvust
• eesti keele valdamist, inglise keele oskust suhtlustasandil
• arvutioskust
• B-kategooria autojuhiluba
Ettevõte pakub
• tööd toetavas ja professionaalses meeskonnas
• häid töötingimusi ja töövahendeid
• toote- ja müügikoolitusi
• konkurentsivõimelist tulemustest sõltuvat töötasu
• toredaid ühisüritusi ja sporditoetust või tervisekindlustust
• ametiautot
Töökoht asub Pärnus Tallinna mnt 91 asuvas Stokkeri tööriistakeskuses
CV ja sooviavaldus saata 24. aprilliks meiliaadressile personal@stokker.com
ne (T1) fungitsiidide pritsering talivilja 1.–2. kõrresõlme kasvufaasis võib sõltuvalt aastast toimuda külmades ja äärmuslikes tingimustes. Talinisul levib sel ajal nisu-pruunlaiksus, helelaiksus ja jahukaste, võib esineda ka silmlaiksust. Taliodral hakkab levima võrklaiksus, äärislaiksus ja jahukaste.
T1 pritsering tehakse haigustekitajatele ennetavas kasvufaasis. Hiljem lipulehe kasvufaasis tehtava T2 pritsimise eesmärk on hoida taimed haigusest puhtad. Fungitsiidi rohendav mõju väldib ennakvalmimist ja kaitseb saagipotentsiaali. Lipulehe faasi ajal toimub tera täitumine.
INTEGREERITUD
Tootsi Turvas otsib
Tootsi Turvas pakub sulle:
• erialaseid t‰ienduskoolitusi liikuva iseloomuga tˆˆd ¸le Eesti (Harjumaa, L‰‰nemaa ja L‰‰ne-Virumaa) ametiautot
• stabiilset ja pikaajalist tˆˆd, ıigel ajal makstavat kindlat tˆˆtasu
Ametikoha eesm‰rk on kindlustada turba kaevandamine vajaliku tootmistehnikaga.
Peamised tˆˆ¸lesanded:
• tootmistehnika (masinad ja seadmed)
tehnilise korrasoleku j‰lgimine
• tootmistehnika nıuetekohase ekspluatatsiooni, tehnohoolduse ja remondi tagamine ja kontroll, ohutustehnika nıuete t‰itmise j‰lgimine
• tehnika remondikulude planeerimine ja j‰lgimine
• tagavaraosade ja m‰‰rete varustusk¸simuste lahendamine
• tehnika hoiustamine ja konserveerimine
• ettepanekute tegemine uue tehnika ostmiseks
• tootmisseadmete m¸¸k
• koostˆˆ alltˆˆvıtjatega lepinguliste kohustuste t‰itmisel
• arvestuse pidamine ja aruandlus vastavalt kehtestatud korrale
• ostuarvete kontroll ja kinnitamine
Ootused tehnikajuhile:
• rakendus- vıi bakalaureuseharidus tehnikavaldkonnas (soovitav masinaehitus, mehaanika jne)
• tˆˆkogemus sarnasel ametikohal
• oskus ennast kehtestada ja l‰bi r‰‰kida valdkonnas orienteerumine, meeskonnatˆˆle ja tulemustele orienteeritus, planeerimisoskus, strateegiline mıtlemine v‰ga hea eesti keele oskus, inglise keele valdamine suhtlustasemel autojuhiluba
Kui see tˆˆkoht vıiks sulle sobida, siis kandideeri l‰bi CV Keskuse.
K¸si lisainformatsiooni e-posti vıi telefoni 525 7780 teel, CV Keskuse v‰rbamiskonsultant Kristiina J¸risoo.
CV Keskuse klient Tootsi Turvas on ¸ks suuremaid turbakaevandajaid Eestis, mis kuulub Soome Neova Gruppi. Tegeletakse turba kaevandamise, pakendatud kasvu- ja k¸ttet¸kkturba ning hakkpuidu tootmisega. Rohkem infot: www.tootsiturvas.ee
või hoida nende esinemist allpool majandusliku kahju tekitamise ulatust, pöörates samal ajal tähelepanu liigirikkuse säilimisele. Seega integreeritud taimekaitse põhineb ennetusel. Taimehaigustest ja kahjuritest tingitud saagikadu aitavad vähendada nõuandesüsteemide järgimine, fungitsiidide efektiivsuse hindamine ja sordiomase haigusresistentsuse jälgimine. Nii saab teha läbimõeldud ja õigeaegset tõrjet.
Uute tehnoloogiate kasutamine on muutunud üha olulisemaks, tuues kaasa muudatusi uueks programmiperioodiks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamises, kirjutasid Maablogis Põllumajanduse Registrite ja Informat
siooni Ameti (PRIA) arendusnõunik
Mariell Viinalass ja Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna nõunik Veronika VallnerKranich.
VIKIPEEDIA TEADUSUURINGUD ON NÄIDANUD, ET SÕLTUVALT AASTAST JA HAIGUSTEST MÕJUTAVAD FUNGITSIIDID SAAKI 15–40%.
Integreeritud taimekaitse tähtsus suureneb, kuna taimekaitse vajadus kasvab, samal ajal peab keemiline tõrje vähenema. Taimekasvataja eesmärk on teha taimekaitset optimaalsel ajal ja hoida taimed võimalikult terved kogu kasvuperioodi jooksul, sedasi saavutatakse aastate lõikes stabiilne saak ja tulu.
Peamurdmist pakub Euroopa roheleppes püstitatud taimekaitsevahenditega seotud riski ja kasutatavate koguste vähendamine. Põllumehed tunnetavad sisendite hinna hüppelist kasvu, samuti teeb muret taimekaitsevahendite toimeainete vähenemine.
Taimekasvatajatel on rasked ajad, kuid monitooringu ja rakendusega pakume lihtsaid ja kiireid lahendusi.
Uus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmiperiood (aastad 2021 kuni 2027) toob kaasa
pinnaseire kohustusliku rakendamise.
Sellest saab üks elemente ühtses haldus ja kontrollisüsteemis (IAKS).
IAKS moodustub
erinevatest elementidest: põldude identifitseerimise süsteem, taotluste süsteem, pinnaseiresüsteem, toetusesaajate identifitseerimise süsteem, loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem ning kontrolli ja karistuste süsteem. Igal Euroopa Liidu liikmesriigil on kohustus tagada, et otsetoetuste ja maaelu arengukava pindala ja looma
põhistele sekkumistele seatud tingimused oleksid õigesti rakendatud. Seda aitab teha IAKS. IAKSi rakendamisel on Eestil pikaajalised kogemused, see töö on jäänud suuresti PRIA kanda. IAKSi on kohaldatud nüüdseks enam kui 15 aastat. Varsti aga tehakse selles süsteemis uuendus, sinna lisatakse pinnaseire. Seda tuleb rakendada järgmise aasta 1. jaanuarist, mil algab uus Euroopa Liidu programmi
periood koos uute tingimuste ja nõuetega toetuste taotlejatele. Pinnaseiresüsteemi alusel vaadeldakse, jälgitakse ning hinnatakse regulaarselt ja süstemaatiliselt põllumajandustootja põllumajanduslikke tegevusi ja järgitud tavasid põllumajandusmaal. Süsteemi aluseks on peamiselt programmi Copernicus raames kasutatavad Sentineli satelliitide pildid või muud vähemalt samaväärse väärtusega andmed. Pinnaseiresüsteem asendab lõviosa põllumajandustootja juures tehtavaid kontrolle.
Kuna väga suur osa Euroopa Liidu rahast on suunatud põllumajandussektorisse, soovib Euroopa Komisjon, et põllud oleksid hoitud võimalikult heas korras. Lisaks on komisjoni eesmärk võtta senisest rohkem kasutusse tehnoloogilisi vahendid, millega saaks lihtsustada ja vähendada asutuste ja põllumajandustootjate halduskoormust. Pinnaseire võimaldab asendada seni kasutatava pindalatoetuste nõuete täitmise kohapealse kontrolli viiel protsendil põldudest põldude täismahus seiramisega. See laseb tootjatel keskenduda põllutööde tegemisele, ilma et ametnikud neid kohapeal käikudega häiriks. Näiteks taotletakse Eestis igal aastal toetusi enam kui 175 000 põllule.
Uuel programmiperioodil hakatakse pinnaseire abil tuvastama muudatusi maakasutuses, toetusõigusetuid elemente, põllumajanduslikke tegevusi (niitmine, harimine, karjatamine) ja põllumajanduskultuure. (ME)
aen lageraie vastu on Eestis varasemast rohkem toonud päevakorrale püsimetsanduse, aga seda mõistetakse erinevalt. Püsimetsanduse kui majandamisviisi sisu selgitab Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus.
Muu hulgas juhib professor Hardi Tullus KIKi rahastatud projekti, mille tulemusena luuakse üle Eesti püsimetsanduse näidisalad, mida huvilised metsaomanikud saavad külastada, tutvudes ka konkreetse ala kujundamise taustaandmetega. „Teeme Eesti eri piirkondades uusi katsetusi turberaietega ja metsade kujundamisega püsimetsa suunas ning mõõdame looduses üle varasemaid säilinud katsetusi,” ütles Hardi Tullus. Näidisalad asuvad valdavalt RMK metsades, aga ka maaülikooli Järvselja õppekatsemetskonna metsades ja entusiastlike erametsaomanike maadel. Peale muu on neist metsakasvatuslikest võtetest koostamisel juhend. „Realistlik juhend,” rõhutas Tullus.
Projekt „Turberaie, valikraie ja püsimetsanduse näidiskatsealade võrgustik ning ju-
seda, mida majandatakse nagu vanasti talumetsa (võetakse oma jaoks tarbepuitu, muu kasvab omasoodu), samuti seda, kus majandamine käib püsimetsanduse põhimõtteid silmas pidades ja pidevalt tegutsedes. Mis teie silmis püsimets on?
Millise nime metsaomanik oma metsale mõtetes annab, on igaühe enda otsustada. Meedias ja poliitikute sõnavõttudes olen tihti märganud sedagi, et lageraietelt püsimetsandusele ülemineku nõudjad pole keeleliselt ilusatest mõistetest „püsimets ja valikraie” kaugemale mõelnudki. Mina saan lähtuda metsaseaduses ja metsa majandamise eeskirjas kirjas olevast, meie metsanduse pikaajalistest kogemustest ja siinsetest looduslikest tingimustest.
Üldisemalt on püsimetsanduse sisu mõistmisel üks nüanss, mida tuleb arvestada: kui otsitakse eeskujusid ja võrreldakse eri riikides rakendatavaid metsakasvatuse võtteid ja süsteeme, tuleb endale selgeks teha, mida konkreetselt ühe või teise metsandusliku mõistega eri riikides tähistatakse.
Palju segadust tekitavad tõlked saksa ja inglise keelest. Isegi näiteks selles osas, kui
nevad definitsioonid. Segadust suurendab, kui pole selgeks tehtud, mis tähendus on ELi metsanduslikes dokumentides kasutatud mõistetel.
Olete öelnud, et püsimetsa kujundamine võib aega võtta isegi sada aastat. Millest lähtudes?
Sest ideaalses püsimetsas peaks olema väga suures vanusevahemikus puid, sealhulgas kõige rohkem noori puid. Osa puude vanus võiks ületada traditsioonilist lageraiega majandamise küpsusvanust. Eestis tavapäraselt majandatud metsas enamasti sellist vanuselist koosseisu pole.
Majandatavas püsimetsas tuleb teha pidevalt valikraiet –näiteks iga kümne aasta järel. Raiuda tuleb kõigist jämedusastmetest puid ja hoida mets piisavalt hõredana, et toimuks pidev uute puude teke ja ellujäämine.
Püsimetsandust ja valikraieid on aegade jooksul edukalt rakendatud Kesk-Euroopa metsanduses intensiivse metsamajandamise meetodina ja sealsete peamiste puuliikide korral (tamm, pöök, nulg, kuusk). Majanduslikuks eesmärgiks on olnud kallite, jämedate ja oksavabade tüvede kasvatamine. Tänapäeval väärtustatakse valikraiet lageraie alternatiivina, et vältida puistute arengutsüklis raiesmiku faasi.
Kui metsaomanik tahab kujundada oma metsa püsimetsaks korduvate valikraiete abil, siis tuleb arvestada metsaseadusega, mis nõuab, et mets oleks alustamisel sama vana, kui on nõutud lageraie või turberaie tegemiseks. Männiku korral ongi see umbes sada aastat. Järgmise saja aastaga on teoreetiline võimalus saada mets, mis koosneb puudest vanuses 1–100 aastat ja loodetavalt on alles ka mõned eelmisest metsast pärinevad, siis juba 200aastased puud. Selline on teoreetiline mõttekäik.
Mis on peamised püsimetsa kujundamise eeldused ja võtted?
Hea eeldus on, kui mets ongi juba mingil põhjusel hõre, aga kasvamas on piisavalt elujõulisi, tugeva elusvõraga puid. Sellist metsa veelgi hõrendades saab loota uute puukeste teket ja kasvama jäämist.
Kuigi ideaalses püsimetsas
peaks toimuma metsa pidev looduslik uuenemine, on edu kindlam, kui metsaomanik pärast vana metsa tugevat hõrendamist puid juurde istutab ja neid metsloomade eest kaitseb. Seda näeb nii Kesk-Euroopas kui ka meil juba olemasolevate püsimetsale ülemineku katsetuste korral.
TÄNAPÄEVAL VÄÄRTUSTATAKSE VALIKRAIET LAGERAIE ALTERNATIIVINA, ET VÄLTIDA PUISTUTE ARENGUTSÜKLIS RAIESMIKU FAASI.
Püsimetsa kujundades peab metsaomanik arvestama, et lisaks valikraiele tuleb korduvalt teha ka noorendiku hooldamise põhimõttel valgustusraiesarnast hooldust, raiudes neid puid ja eriti põõsaid, mis takistavad soovitud puuliikide kasvu ja säilimist puistu koosseisus. Tihti tuleb tõrjuda – niites või muul moel – noorte puukeste ümbert intensiivselt kasvavat rohttaimestikku.
Hõredaks raiutud vanametsa alla uute puude tekkeks aitab kaasa maapinna mineraliseerimine vagudena. On spetsiaalne külviseade vagude tegemise ketasadra küljes, mis üheaegselt vao tegemisega ka puuseemne mulda viib. Tegemist on eduka meetmega uute puukeste kasvama saamiseks, paraku ei ole need vaod vahetult pärast tegemist KAH (kõrgendatud avaliku huviga) aladel kohalikule kogukonnale visuaalselt meeldivad ja seetõttu tuleb lihtsalt puutaimi juurde istutada.
Aga püsimetsa kujundamise sotsiaalne eeldus on, et metsaomanik ei sea esikohale puidust saadavat tulu ja on valmis tegema kulutusi erivanuselistest puudest koosneva metsa kujundamisse. Ja ei piisa, kui metsaomanik peab silmas püsimetsa kujundamist paarikümne aasta jooksul, sest kui jätta seejärel järgmiste aastakümnete jooksul valikraied tegemata, kasvab mets tihedaks ja uus noorte puude kiht jääb tekkimata.
Miks metsa hõredus püsimetsanduses nii tähtis on?
Eestis on valikraiet ja ka turberaievõtteid paaril viimasel sajandil teadaolevalt korduvalt katsetatud ja propageeritud, aga alati pettutud ja suurema-
hulisest rakendamisest loobutud.
Põhjus ei ole mitte lihtsalt lageraie eelistamises ehk selles, et lageraiega lõppev metsa raiering on kõige ökonoomsem, kõige lihtsam, selgelt mõõdetav ja piirangutega hästi reguleeritav, suurt puiduproduktsiooni andev metsa kasvatamise ja majandamise viis.
On üks selge ökoloogiline põhjus, miks põhjamaades ei ole valikraied nii edukad nagu näiteks Lõuna-Saksamaal või Austrias. Kesk-Euroopas on viljakad mullad ja rohkelt sademeid, seal on toitaineid mullas piisavalt ja puude konkurents metsas käib valguse pärast. Kui sellises metsas ühe suure puu ära raiume, jõuab valgus maapinnale ja uued puukesed saavad kasvama hakata.
Meie metsades, näiteks männikus jõuab piisavalt valgust maapinnale, aga uusi puukesi ei teki. Põhjus on selles, et boreaalsetes metsades on esikohal puude konkurents toitainete, eriti lämmastiku ja kuivadel kasvukohtadel ka vee pärast, seda nimetatakse juurkonkurentsiks. Just sellepärast on hõredus tähtis – mets tuleb raiuda väga hõredaks, et tekiksid uued puukesed, et neile jätkuks toitaineid ja nad saaksid elujõulisena kasvada.
KUIGI IDEAALSES PÜSIMETSAS PEAKS TOIMUMA METSA PIDEV LOODUSLIK UUENEMINE, ON EDU KINDLAM, KUI METSAOMANIK PÄRAST VANA METSA TUGEVAT HÕRENDAMIST PUID JUURDE ISTUTAB.
Milliste metsakoosluste korral on Eestis mõtet planeerida püsimetsa ja kus tegelikult mõtet ei ole?
Kuna Eesti looduslikes tingimustes – st meie kliimas, muldadel ja puuliikide korral – on kõige rohkem vähegi kordaläinud püsimetsanduse näiteid männikutest, mida on uuendatud aegjärksete raietega, pakun kõige eelistatavamaks metsakoosluseks männikut.
Seda ka seetõttu, et võimalike kliimamuutuste suhtes on mänd majandatavatest puuliikidest kõige püsikindlam.
Kuusk võiks sobida oma varjutaluvusest lähtudes, aga arvestades tormihellust ning haiguste ja putukate riski,
kuuske väga ei soovita. Rääkides männi püsimetsa sobivusest, ei pea silmas pidama männi puhtpuistu kujundamist. Mändide vahel võivad kasvada kuused ja ka teised puuliigid, mis samas ei pruugi metsa ülarindesse jõudagi, näiteks tammed Saaremaal männiku koosseisus.
Metsaseadus loeb püsimetsanduse raieviisiks valikraie. Üks metsaomanik rääkis, kuidas lageraie on selleks hoopis parem ja paindlikum. Palun kommenteerige. Nagu ütlesin, nõutakse metsaseadusega valikraieks sama vanust või küpsusdiameetrit kui lageraie korral. See tähendab, et keskealises metsas pole üldse võimalik valikraiet teha. Viimased muudatused aastast 2017 metsaseaduses ja metsa majandamise eeskirjas võimaldavad küll metsa raiuda hõredamaks kui varem kehtinud piirangud, kuid ka see pole piisav, et vanade puude alla tekiks elujõulist uuendust, mis suurteks puudeks kasvaksid. Pealegi jäi keskkonnakaitseorganisatsioonide nõudel ja looduskaitseseaduse muudatuse kaudu piiranguvööndi metsades puistu valikraiejärgse suurema ristlõikepindala nõue kehtima.
Aga metsades, kus lageraie on lubatud, saame tõesti edukalt asuda püsimetsa kujundama lageraie nime all, jättes säilikpuude nime all rohkem puid alles, näiteks 60 vana metsa puud hektaril või täiusega 20%. Samuti võime aegjärkse raie viimasel etapil (seal, kus lageraie ei ole lubatud) jätta rohkelt vanu puid kasvama. Siis on mets piisavalt hõre, et algaks uute puude edukas teke ja kasv. Üht sellist näidisala võib näha RMK metsas Tartumaal Kastre vallamaja kõrval KAH-alal.
Seega paradoksaalsel kombel on kehtiva seaduse taustal ametliku valikraiega raske püsimetsale üle minna. Uuendusraied, sh lageraie võimaldavad seda loominguliselt edukamalt. Hea seaduslik „abimees” väikemetsaomanikule on aga metsaomaniku õigus raiuda aastas 20 tm puitu kinnisasja kohta raieviisi määramata ja metsateatist esitamata. Ja ega valikraiet ei pea tegema ühtlaselt üle puistu pinna. Võib teha häiludena või tugevalt harvendades vaid puistu üht nurka.
• Püsimetsana majandamine metsaseaduse tähenduses on välja raiutud või välja langenud puude pidev asendumine või asendamine uute, kasvukohale looduslikult omaste puudega.
• Püsimetsana majandamise raieviisiks loeb seadus valikraiet, mida tehakse üksikute puude ja väikehäilude (läbimõõt kuni 20 m) raiumisega.
Allikas: Metsaseaduse § 28, lg 8
• Alustada seal, kus mets juba on erivanuseline ja mitmerindeline – nt metsastunud endine puisniit või liigselt harvendatud mets. Väikemetsaomanikule on abiks õigus raiuda aastas loominguliselt 20 tm kinnisasja kohta ja kujundada oma metsa soovitud suunas.
• KAH (kõrgendatud avaliku huviga) aladel, kus on huvi kujundada püsimetsa, tuleks alustada raietega, millega vanametsa täius viia 20–30 protsendini.
• Raietegevuse esimesed etapid teha turberaiete sarnaselt.
• Püsimetsa kujundamisega saab alustada ametlikult lageraie nimetuse all, mis annab valikraiega võrreldes tegijale suurema loomingulise vabaduse. Seda, kui palju säilikpuid lageraiega nõutust rohkem kasvama jäetakse, ei piira keegi.
• Püsimetsandus sobib: väikemetsaomaniku metsa, teede ja ehitistega liigestatud metsa, kaitse- ja hoiufunktsiooniga metsa, rannikumännikusse, luitemännikusse, loo-aladele, metsastunud puisniitudele, männikusse.
• Püsimetsanduse õnnestumine on kaheldav: kuusikutes, haavikutes, kaasikutes.
Üks olukord, kus saab uuendusraieks nõutavast vanusest nooremas metsas valikraiet rakendada, on harvik, kui see on mingil põhjusel tekkinud. See on mets, mille täius on alla 40% ja mida võib seetõttu noorelt ära raiuda. Aga ka seal on võimalus sobiva puuliigi tugevad eksemplarid alles jätta ja asuda noorematest puudest koosnevat püsimetsa kujundama. Ja loomulikult tuleb tõrjuda harvikus kasvama hakanud ebasobivat võsa.
Kui riik oleks rikkam, võiks muidugi maksta püsimetsale üle läinud metsaomanikele toetust, korvamaks puidust saamata jäänud tulu.
täiskuu kuldkollane ratas kerkiski soojatoojana vastu pühapäeva meie taevasse ja kuigi öö tõi veel maha korraliku hallavaiba, siis päev oli liblikatest ja lilledest kirju. Seda esimest sooja nautisid nii linnud kui inimesed. Ja kuigi sooja on paras näputäis, siis talvejope võib nüüd nädala jooksul pesumasinast läbi lasta, aga enne jaanipäeva ei tasu seda veel suvekorterisse pakkida.
Munapühad on praegu kõigil lindudel, kes meil talvitusid ja kes kiiresti kohale jõudsid tulla. Mu nädal tagasi jõudnud kuldnokapaar on juba mõni päev saladuslikult vait, tean, et esimese muna pessa ilmumise järel hakkab kuldnokaisa jälle rõõmsalt hõiskama.
Varblastelgi on vist midagi juba pesakastis, järjekindlalt võtavad nad igal hommikul kell seitse oma maja katusel tõusva päikese vanne, just siis, kui nina kevadõhu nuusutamiseks magamistoa aknast välja pistan. Kõige naljakamad tüübid mu linnakodu aias on aga harakad. Tänavune pesa on kenasti toominga roheliste pungadega looritatud, aga harakapaar käib liivakasti kõrval tantsimas. Millise väärikusega seisab emand Harakas, kui mustvalge Rüütel ta ümber tantsib, tantsib suuri ringe ja sügavaid kummardusi.
Ka suuremad linnud on oma pessa mune veeretanud. Kaja Kübar räägib, kuidas ta Pärnumaal Nigula raba serval asuva kodu elektriposti otsast pühapäeval rõõmsat nokaplagistamist kostis, veel eelmisel päeval oli kurepaar koos konnakoibi taga ajamas käinud, aga nüüd istub emalind lösutades pesal. Ka Looduskalender.ee kaamerast on näha, kuidas must-toonekurel on pesas juba kaks muna. Munad on ka kaamera-kanakullil ja -kaljukotkal. Gennadi Skromnov ütleb, et kotka kahest munast hakkab nädala pärast juba kopsimist kostma. Linnumehed räägivad käo ja suitsupääsukese kohalejõudmisest, eks päevasooja saab nüüd olema. Põnev oli nädala jooksul vaadata, kuidas kevadveed pahinal jooksma hakkasid. Kelts ja jää tõstis jõeveed luhtadele nii Soomaal, Emajões kui ka Pedja jões. Teedelagunemine on täies hoos. Käisin pärast Siimusti raamatukogus esinemist uurimas, mis on saanud Kaavere nõiaallikast. Sealsed väikesed teed olid nii tümad ja veel kohati lume all, et kartsin, et pean järgmisesse raamatukokku jõudmiseks traktori abi kasutama. Aga allikas oli pilgeni täis ja rohkemgi veel. Jäämäed järvede ääres aga sulavad visalt. Konnad ei lase ennast jääl ja lumel segada ja konnade pulmajooks käib üle asfaltteede, ikka üksteise kukil, loodame, et paljud siiski pääsevad oma unistuste vetele.
Kummaline on sel aastal lillekevad. Eelmisel neljapäeval olid äkki Ida-Eestis majade servades võililled lahti, ei mäletagi, et see nii vara oleks juhtunud. Samas on alles nüüd täisõitsengus sinililled. Sel aastal on üllatavalt palju punaseid sinililli, mis vanarahva ennustuste järgi kehva vilja-aastat tõotavad. Aga õitsevad esimesed ülased, aasta puu pihlaka pungad on suured ja karvased. Kõik pungad on pakatamas, sealt paistab juba leherohelist ja õievalevust. Pajutibud on täis kimalasi ja mesilasi. Inimesed räägivad aga aina rohkem sellest, kuidas loodus loodusele kahju teeb – üraskid purevad kuuski ja kormoranid kudevaid kalu, samas unustavad need inimesed, et ainus, kes neile ohvritele kõige hirmuäratavam on, on inimene ise.
kevadel otsitakse ikka loodusest abi, et oma keha puhastada. Puutume ju iga päev kokku toidu, kosmeetika, riietega, mis võivad sisaldada kemikaalide jääke. Lisaks tekivad ainevahetuse käigus kehasse jääkained. Taimravis on erinevatele kehaprobleemidele omad taimed. Puhastamiseks sobivad mahlad, smuutid, taimeteed.
Taimeteed parandavad neerude tööd. Kui valmistada teesegu, on hea lisada sinna ka kaselehti. Loodusest leiab juba samuti abi, sest kasemahlahooaeg on käes, seda saab sügavkülma panna või kääritada, nii jätkub seda kauemaks. Kel neerudega probleeme, võiks kasemahla hoida järgmise hooajani. Juba on nina välja pistnud esimesed nõgeselehed, roomav madar, kortslehed, nurmenukulehed, võilill, karulauk.
Lümfisüsteemi puhastaja on kolmisruse, eriti kui on allergiaid ja nahk sügeleb. Veel on head lümfisüsteemi puhastajad teeleht, saialilleõied, võilillelehed, takjajuur, põdrakanep, valge ja punane ristik, hobumadar ja roomav madar. Tee valmistamiseks võtta 2 sl taimepuru 0,5 l kuuma vee kohta, lasta tõmmata 15 min, kurnata ja juua päeva jooksul lonksudena.
Veresoonte puhastamiseks on head tatraõied, angervaksaõied, viirpuumarjad, harilik mailane. Taimed valada üle keeva veega ja lasta tõmmata 10–15 min. Viirpuumarju tuleks keeta 30 min ja lasta sama kaua tõmmata. Võib valmistada ka termoses, valades üle kuuma veega ja lasta tõmmata 6–8 tundi. Neid teesid võib kasutada pikemat aega. Kui on juba probleeme, sobivad need igapäevaseks teeks. Viirpuumari ja tatraõis muudavad veresooned tugevamaks ja elastsemaks ning puhastavad veresoonte seinu.
Harilik mailane puhastab
ja tärkav kraam võiks olla iga päev toidulaual. Pildil võilillesalat. KAREPA RAVIMTAIMEAED
veresoonte seinu, parandab verevarustust, alandab kolesterooli, aitab uimase pea ja kõrvakohina vastu. Veresoontele on kasulikud ka punased tikrid, ploomid, peet.
MAKS, NEERUD, SOOLESTIK Maksa puhastavad võilillejuur, saialill, raudrohi, kõrvenõges, kibuvitsamari, takjajuur, kaselehed. Taimesegu valada üle kuuma veega, lasta tõmmata 15–20 min ja juua 30 min enne sööki või söögiaegade vahel. Ka kevadise vahtramahlaga kuurid ning noortest võilille ja muudest lehtedest salatid on maksale head. Sapieritust soodustavad mõru maitsega taimed, näiteks võilill, raudrohi,
jõhvikad. Jõhvikamahl peaks olema naturaalne ja ilma suhkruta.
Liigeste puhastamiseks sooladest ja streptokokkidest sobib soopihl. Soopihla tuleb keeta 30 min või hoida termoses 6–8 tundi. Mõned kasutavad ka tinktuurina: 1 osa soopihla, 5 osa viina, lastakse seista 2–3 nädalat ja tarvitatakse 1 sl 3 korda päevas. Naati on kasutatud liigeste puhastamiseks nii teena kui toidus. Kohe on naadihooaeg käes. Aga ka teed ja segud angervaksast, kaselehtedest, põldosjast, linnurohust, metskuldvitsast ja kummelist. Hingamisteede puhastamiseks on head taimed paiseleht, Islandi samblik, kassinaeris, teeleht, üheksavägise õied. Taimed valada kuuma veega üle ja lasta tõmmata 20 min. Islandi samblik vajab keetmist 30 min ja siis tõmbamist.
Soolestiku puhastamiseks sobivad linaseemned nii toidus kui leotisena. Võtta 1 sl seemneid, valada üle klaasi 60kraadise veega ja lasta seista, kuni muutub limaseks. Juua hommikul või õhtul. Soolestikku puhastavad ka kõik teised seemned (kõrvitsa-, tšiiaseemned) ja kliid, ka altee juur, kassinaeri lehed, õied ja juur, kiudainerikkad aedviljad ja varsti loodusest saadav karulauk.
Parasiitidest puhastamiseks on kasutatud soolikarohtu, seda võib tarvitada koos raudrohu ja koirohuga tinktuurides. Tinktuuri võetakse 20 kuni 30 tilka enne sööki. Tinktuuri võib tilgutada kuuma vee sisse ja lasta seista, et alkohol ära auraks. Raskmetallidest puhastavad organismi tammekoor, lepakoor ja -käbid, punase siilkübara juur, sellest tehakse tinktuur.
samuti kibuvitsamarjad, neid peetakse ka puhastava toimega taimedeks. Kellel on sapikivid, peaksid ettevaatlikud olema.
Neerude puhastamiseks sobivad raudrohi, kortsleht, kaselehed, petersell, roomav madar, rukkililleõied. Bakteritest põhjustatud põletike korral metskuldvits. Tee valmistamine: 1–2 sl taimepuru valada üle 300–400 ml kuuma veega, lasta tõmmata 10–20 min ja juua päeva jooksul. Põldosja tuleb keeta 30 min.
Soolade ainevahetust parandab linnurohi, kellel kivid või liiv, saab abi linnurohutõmmisest. Kuur võiks kesta 7–14 päeva. Väga head neerude puhastajad on ka kasemahl ja
AITA ISE KAASA
Puhastuskuuri ajal ära tarbi valget suhkrut, rafineeritud jahutooteid, valmistoitu, limonaade, kartulikrõpse, kiirtoite. Kasulikud on toormahlad või smuutid, mida saab valmistada juur- ja puuviljadest. Organismi turgutamiseks sobivad kõrvenõges ja peet – kui valmistad peedimahla, peaks see seisma 20 min, muidu võib tekitada spasme. Smuutide sisse saab lisada tärkavat rohelist, idusid ja rohejahusid. Kevadel saab valmistada salateid ja pestosid: kortslehed, naadid, võilillelehed, nurmenuku, musta sõstra ja pärna noored lehed koos laukude ja õliga võiksid iga päev laual
Arbuusitaimed on mõistlik musta kilega kaetud peenrasse istutada, nii hoiab soojust ja niiskust ning umbrohi ei pääse lämmatama.
Kui seeme liiga vara mulda saab või jahe kevad pikalt vinduma jääb, venivad taimed liialt välja.
Kel soov tänavu arbuusi- ja melonikasvatusega katsetada, siis on paras aeg seemneid varuda. Arbuusiseemned võib ettekasvatamiseks potti pista aprilli lõpunädalal, aga kiiremakasvulise meloniga tasub oodata mai alguseni.
Pärnumaal Mäetoa talu põllult korjatakse juba aastaid muljet avaldavalt rikkalik arbuusisaak. Talu peremees Indrek Teor rääkis, et seemnete muldapankul on oluline õige ajastus. Tõsi, õige hetke tabamine on paras loterii – külmaõrnad taimed saab välja istutada alles siis, kui öine temperatuur alla 10 kraadi ei lange.
Kui plaan arbuuse ja meloneid kasvuhoones kasvatada, võib seemned ka pisut varem külvata, kuid kogenud kasvatajate praktika näitab, et normaalse suveilma korral kasvab avamaal ilusam saak. Tegelikult võib seemned mais ka lihtsalt peenrasse külvata ja kattelooriga katta. Kui valite varajase sordi ja tuleb soe suvi, saab ka nii saaki.
Mäetoa talu põllul kasvab kuni tuhat arbuusitaime. Sordi kohta ütles Teor, et see on nende endi aretatud – nad võtavad igal aastal ilusaimatest viljadest seemne ja sellest järgmise aasta taimed kasvatavadki. Kevadel müüvad osa istikuid Pärnu turul. Poes saada olevatest sortidest väärib tema sõnul kasvatamist tuntud ‘Sugar Baby’ ja ‘Crimson Sweet’, need saavad normaalsel suvel avamaal kenasti valmis.
Nagu öeldud, saab toas või kasvuhoones ettekasvatatud taimed avamaale istutada alles siis, kui öökülmaoht möödas, tavaliselt juuni esimesel nädalal. Selleks ajaks võiks istik kolme või nelja pärislehega olla. Tärkamise kiirendamiseks võib seemneid esmalt soojas vees leotada. Külvake iga seeme eraldi potti, et hiljem taimi ümberistutamisega võimalikult vähe traumeerida.
Taimed on päris võimsa kasvuga ja nende vahe peenral võiks olla 80–100 sentimeetrit. Istutamisel ei tohi vigastada juuri, sest vigastatud taimed hukkuvad. Kindlasti tuleks taimed kattelooriga katta. Kui ilmuvad õied, siis võtke kate ära, et tolmeldajad oma tööd teha saaksid.
Arbuus ja melon on mõlemad soojalembesed viljad, kuid vajavad pisut erinevaid kasvutingimusi. Arbuus ei taha viljakat mulda, melon aga armastab sarnaselt kurgiga just viljakat pinnast. Arbuus kui kõr-
betaim talub hästi põuda, melon armastab niiskust.
Mõlemad taimed oleks hea istutada musta kilega kaetud peenrasse, sest must kile neelab hästi soojust, hoiab niiskust ega lase umbrohtudel võimust võtta.
Käes on kevadise vitamiinipommi karulaugu aeg. Õnnega on koos need, kes head karulaugu kasvukohta teavad, kes aga mitte, võib neid otsima minna lehtmetsa. Kuna karulauk kuulub III kategooria looduskaitse all olevate liikide sekka, siis tuleb kasvukohas korjates säilitada mõistus: mitte tallata lehtede peal, murda neid ettevaatlikult ja korjata vaid nii palju, kui ise ära süüa jõuab, sest metsast korjatud karulauku müüa ei tohi. See keeld kehtib ka söögikohtadele.
Küll aga tohib müüa omakasvatatud karulauku. Näiteks kui olete metsast korjanud karulaugu seemneid ja neist uued taimed kasvatanud. Karulaugu seemned on poes kenasti saadaval, kuid nende kasvamasaamine pole sugugi lihtne ka kogenud taimekasvatajal ning korraliku saagi kasvatamiseks kulub vähemalt paar aastat.
Karulaugule tuleks luua aias sarnased tingimused, nagu neil metsas on. Kindlasti pole mõtet seemneid külvata peenrale, pigem sobib puude ja põõsaste alune, mida mullaharimise ja riisumisega üle ei hooldata, sest karulaugule meeldivad puudelt kukkunud lehed, millel lastakse loomulikult kõduneda ja mis pakuvad karulaugu seemnetele, väikestele sigisibulatele ja noortele taimedele varju, niiskust ja talvekatet.
Klassika on küüslauku meenutava lõhna ja maitsega karulauku salati sisse ja võileiva peale lõigata ning pestoks segada, veel võib seda lisada supi sisse, teha maitsevõid, marineerida ja kuivatada, et talvel rohejahuna kasutada saaks. Karulauk sisaldab väävliühendeid, mis puhastavad soolestikku, karulauk annab vitamiine ja klorofülli. Ilmselt seepärast armastabki pärast pikka talvist paastu karu oma soolestikku karulauguga turgutada. C-vitamiini-rikkal karulaugul on mikroobe ja nugilisi hävitav toime. (ME)
Meilt leiad
Pakume kõike vajalikku: peenrakile, tilkkastmisvoolikuid, väetisi ja muid tarvikuid
