Hea olemise leht – ilmub aastast 1993 tervis.postimees.ee Mäluprobleemid pärast koroonat Miks pärast koroona põdemist kimbutavad paljusid mäluprob3 leemid?
See paha alkohol! Levinud jook süvendab ärevust, tõstab kaalu ja nõrgestab immuunsust. 4
Suus peituv oht Katkised hambad ja põletikus igemed võivad anda löögi üldtervisele. 6 Nr 7 (1312)
JUULI 2022
NÜÜD ka Tartus
Liituge läbimurdega kuuldeaparaatide tehnoloogias. Arusaadavam k õnemüras*
Õhem Laadige Tavalisest parem Androidi ja iPhone’i Signia disain liikvel olles kuulmine* ühenduvus Assistant
Küsige meilt uue Augmented Focus™ tehnoloogia kohta. Uued Pure Charge & Go AX kuuldeaparaadid koos tehnoloogiaga Augmented Focus™ suudavad kõne mürast eraldada, et aidata teil kõnest paremini aru saada nii vaikses kui ka mürarikkas keskkonnas, olles samal ajal teadlik ümbritsevatest helidest. Tegelikult saavad kasutajad oma vana kuuldeaparaadiga võrreldes kõnest rohkem kui 25% paremini aru. Uuri lähemalt ja kuula ise: signia.net
Pure Charge&Go AX kaasaskantava laadijaga
Audiomed OÜ ▪ TALLINN: Kotka 12, C korpus, II korrus, tel 5331 1099, e-post: parema@kuulmiseni.ee TARTU: Õpetaja 9 a, tel 506 0916, e-post: tartu@kuulmiseni.ee ▪ www.kuulmiseni.ee
2
JUULI 2022 TERVISELEHT
UUDISED Unetuse varjus hiilib stress
KOLUMN
Vundamendi tervisele loovad lihtsad asjad
T
erves kehas terve vaim! Selle vana üteluse taha on kogunenud ohtralt teaduslikku tõendust. Keha tugeva ja terve hoidvad harjumused ei aita eemal hoida mitte ainult depressiooni, vaid ka mälestuste jälgi ja aju hävitavaid haigusi. Kunagisest uuringust selgus suisa, et pooltund argist jalutamist kasvatas veidi mahtu hipokampusel, mis on mälujälgede tekke ja ruumitajuga seotud ajuosa. Liikumine, tervislik mitmekesine toitumine, kosutav uni, alkoholist ja suitsetamisest hoiTasakaalus keha dumine, aga ka sotsiaalsed kontaktid ja meeldivate elaja vaim panevad muste juurutamine ellu annaparemini vastu vad lõviosa tervisekapitalist. ka viirushaiguste Igapäevaelu nõudmiste keskel tuleb mõnikord meelde tuletahooajale. da, millised väikesed rõõmud pakuvad kosutavat lõõgastust ja vaimutoitu. Rahulolu õitsema panevate tegurite heasse kombinatsiooni kuuluvad jutuajamised, kokkusaamised ja ühistegevus, teinekord aga rahulik aeg iseendale. Ja kui kimbutavad probleemid, tasub neist rääkida pigem vara kui hilja, et vältida lumepalliefekti. Tasakaalus keha ja vaim panevad paremini vastu ka viirushaiguste hooajale. Iga päev naeratust näole toovat mõõdukalt sooja suve jätku!
Unetus on sagenev kaebus, põhjustades ühtaegu päevast unisust, motivatsiooni- ja energiapuudust, tähelepanu- ja keskendumisraskusi ning meeleoluhäireid, nendib Confido meditsiinikeskuse uneõde ja Eesti uneliidu juhatuse liige Laura Nulk. «Uuringutega on leitud seos une kvaliteedi ja ühiskonna üldise stressitaseme, nutisõltuvuse ja ülekaaluga. Seoseid on veelgi,» selgitab Nulk. Enamasti on lühiajalise unetuse põhjuseks pinged ja stress, aga ka häiriv keskkond, nagu ere valgus, müra või äärmuslikud temperatuurid. Uneõe sõnul võivad unetust põhjustada Pexels/Cc0 Licence
ka vahetustega töö, liigne kofeiin ja alkohol. Tänapäeval ei saa üle ega ümber ka arvutitehnoloogia ja erksa valguse mõjust unele. Mõnel jääb unetus ehk insomnia püsima kauemaks, muutudes iseseisvaks krooniliseks häireks. Pikaajalise või kroonilise unetuse (unehäired ilmnevad ühe kuu jooksul vähemalt kolm korda nädalas) põhjuseks võib olla näiteks depressioon, krooniline stress, uneaegsed hingamishäired või uneaegsed liigutushäired. Unetust võivad põhjustada ka mõne ravimi kõrvaltoimed. Kvaliteetse une jaoks on tõestatult oluline füüsiline aktiivsus – mõõdukas treening aitab öösel paremini uinuda. Päevas tuleks regulaarselt liikuda vähemalt 30 minutit, aga trenn lõpetada organismi «maharahunemiseks» hiljemalt 2–3 tundi enne uneaega. Neli tundi enne magamaminekut tuleks kindlasti vältida alkoholi joomist ning raske ja vürtsika toidu söömist. PM Tervis
Toimetaja: Marilin Vikat, marilin.vikat@postimees.ee Kujundaja: Helle Eimre, helle.eimre@postimeesgrupp.ee Keeletoimetaja-korrektor: Miia Rubis, miia.rubis@postimeesgrupp.ee Reklaamitoimetaja: Kairi Piip, kairi.piip@postimeesgrupp.ee
Marilin Vikat Terviselehe toimetaja
Trükk: AS Kroonpress Väljaandja: AS Postimees Grupp
Terviselehes avaldatud autoriõigusega kaitstud teoste reprodutseering võib toimuda vaid toimetuse eelneval nõusolekul. Toimetus jätab endale õiguse artiklite, lugeja kirjade jt kaastööde toimetamiseks (lühendamine, pealkirjade muutmine jne). Toimetusse laekunud kaastöid ei tagastata. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.
Koroonaviirus võib liiga teha ka veresoonkonnale. FOTO: Shutterstock
Covid-19 tõttu kerkivat diabeediohtu maandab liikumine Pärast Covid-19-sse haigestumist on ka suurem tõenäosus haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse ja diabeeti, eriti kolme kuu jooksul pärast nakatumist, leidsid Briti teadlased PLOS Medicine avaldatud uuringus. Covidit põdenud inimestel diagnoositi nelja nädala jooksul pärast nakatumist 81 protsendi võrra rohkem diabeeti ja nende risk haigestuda diabeeti oli 27 protsenti suurem koguni 12 nädala jooksul, selgitasid välja Londoni King’s College’i teadlased. Covid-19 seostati ka südame-veresoonkonna diagnooside, suures osas ebaregulaarsete südamelöökide ja kopsude verehüüvete arvu kuuekordse suurenemisega. Teadlased leidsid, et kardiovaskulaarse seisundi tekkerisk hakkas vähenema viis nädalat pärast nakatumist ja langes algtasemele või madalamale 12 nädala kuni aasta pärast. Uuring näitas aga, et Covid19 ei pruugi olla seotud südameveresoonkonna haiguste ja diabeedi pikaajalise sagenemisega
ning et patsiendid võivad pärast haigusest paranemist oma võimalusi uute haiguste tekkeks vähendada regulaarse treeningu ja tervisliku toitumisega. Uurijad analüüsisid Inglismaal enam kui 428 000 Covid-19 patsiendi ja sama arvu Covidit mitte põdenu haiguslugusid, et teha kindlaks, kas nakkus on seotud diabeedi ja südame-veresoonkonna haiguste suurenenud riskiga. Üha enam teadlasi nendib, et Covid-19 on mitut elundisüsteemi hõlmav seisund, mis võib põhjustada haigusi kogu kehas, kirjutasid uuringu autorid. Nad lisasid, et Covid-19 põhjustav viirus käivitab tõenäoliselt immuunvastused, mis tekitavad põletikku ja võivad põhjustada ka muid haigusi. Uuringus osalenud Covid-19 patsiendid olid aga ka suurema tõenäosusega ülekaalulised ja neil oli muid tervisehäireid, mis võisid mängida rolli diabeedi ja südame-veresoonkonna haiguste tekkes. PM Tervis
KÕIK D A J D A P A J D TEKI A G I D O O K S SOODU " I N U M E R "PA
-15%
WWW.WENDRE.EE SOODUSKOOD KEHTIB KUNI 13.08
TERVISELEHT JUULI 2022
KEHA JA VAIM
3
Koroonaviiruse põdemise mõjul pistavad paljud rinda hägustunud mõttetegevuse ja mäluprobleemidega Kayt Sukel
C
ourtney Shukis ootas lõunat: ta oli just koroonast toibunud ja oli rõõmus, et saab taas oma sõpradega kohtuda. Enne oma Texases asuvast kodust lahkumist vaatas ta kalendrit ja jättis meelde, kus ja millal ta restoranis olema pidi. «Aga selle asemel, et sinna minna, istusin oma autosse ja sõitsin täiesti teise kohta,» meenutab naine. Istusin pool tundi laua taga, vaatasin oma telefoni ja mõtlesin, kus kõik on. Mu aju oli täielikus udus.» Seda juhtus rohkem kui korra. Pärast koroona põdemist esines Shukisel sageli mälukaotuse episoode. Ta unustas õhtusööki valmistada, tal oli raskusi asjade kirjeldamisega ja temas tekitasid segadust kellaajad, millal ta oma lastele kooli järele pidi minema. «Mul ei olnud selliste asjadega kunagi varem raskusi olnud. Mulle tundus, et mu aju lihtsalt ei tööta enam nii nagu peab.» Shukis on üks miljonitest inimestest maailmas, kes pärast koroona põdemist on teatavat kognitiivse võimekuse langust täheldanud. Seetõttu on laiemat kõlapinda hakanud saama ka nn ajuudu* probleem. «Paljud erinevate probleemidega patsiendid on öelnud, et see on nende tegutsemisvõimet pikka aega seganud,» ütleb Dublini Trinity College’i neuroteadlane Sabina Brennan. Loodetavasti tähendab kõrgenenud huvi, et selle probleemi all kannatavatele inimestele on varsti võimalik ka paremini abi anda. «Kui pandeemiast midagi positiivset välja tuua, siis asjaolu, et teadusringkond pöörab tänaseks ajuudule palju rohkem tähelepanu,» ütleb Brennan. Ajuudu mõiste võeti esimest korda kasutusele 1800. aastate alguses, mil saksa arst Georg Greiner kirjeldas esmakordselt kognitiivset defitsiiti sõnadega «udus mõistuse valgus» ja «teadvuse hägustumine». Ajuudu kui terminit on sellest ajast peale kasutatud loiu kognitsiooni kirjeldamiseks lainetena, kuid 1990. aastatel hakkas see taas populaarsust koguma. Siis hakati sellega kirjeldama kroonilise väsimuse sündroomi ja mõnede autoimmuunhaigustega elamise kogemust. Iseenesest ei ole ajuudu siiski meditsiiniline seisund ja selle diagnoosimiseks pole ka selgeid kriteeriume. Pigem on tegemist üldise mõistega, mis hõlmab paljusid kognitiivseid sümptomeid, sealhulgas mõtteselguse puudumist, mäluprobleeme ja keskendumisraskusi. «See on viis öelda, et inimese mõtlemine, mälu või keskendumine ei ole enam samal tasemel kui varem,» selgitab Andrew Budson Bostoni veteranide tervishoiuasutusest. Tänaseks seostatakse ajuuduga kümneid erinevaid seisundeid, sealhulgas allergiaid, menopausi, aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH) ja neerupuudulikkust, aga ka vaimse tervise häireid nagu ärevus ja depressioon. «Inimesed
on ajuudu terminit kasutanud kognitiivsete sümptomite kirjeldamiseks, mis väga paljude pikaajaliste meditsiiniliste probleemidega kaasa tulevad,» ütleb New Yorgi Weilli meditsiinikolledži neuroloog Anna Nordvig. Seetõttu on pea võimatu eitada statistikat ajuudu laia leviku kohta, kuid Nordvig usub, et see on isegi tavalisem, kui paljudes kliinikutes hinnatakse. Me saame öelda, et ajuudu on enamat kui lihtsalt mööduv tunne. Enamik meist on mingil eluhetkel kogenud, et mõtted pole selged või ei liigu kuigi kiiresti. Ehk pärast nakkushaiguse põdemist, ravimite võtmist või isegi raskemat joomatuuri. Üldiselt möödub selline uimasus võrdlemisi kähku, kuid paljude jaoks kestab ajuudu nädalaid, kuid või isegi aastaid, rõhutab California Cedars-Sinai meditsiinikeskuse töötaja Suzanne Gilberg-Lenz. «Kui keegi leiab, et tal on ajuuduga regulaarselt probleeme – tema mälu ei ole enam see, mis varem ja see segab tema elu –, siis on see tõsine probleem ja sellega tuleb midagi ette võtta,» ütleb Gilberg-Lenz. Kogemuse ajuudust teeb subjektiivsemaks asjaolu, et see seisund ei pruugi kahel inimesel üldse sarnane olla. Neuroteadlane Julie Dumas ütleb, et see teebki sellest eriti «salakavala» termini. «Mõnel inimesel on probleeme mäluga, teisel tähelepanuga. Kolmandad on lihtsalt väga väsinud,» ütleb ta. Seetõttu on keeruline ka selle seisundi mõõtmine ja see on üheks põhjuseks, miks sellest nii vähe räägitud on. Dumas’ sõnul langevad ajuudu kogevad inimesed standardseid kognitsiooniteste tehes normaalse funktsiooni vahemikku isegi siis, kui nad tunnevad, et nende aju on hääbumas.
MIS ON AJUUDU *Ajuudu ei ole ametlik eestikeelne meditsiiniline termin, sest kõnealuse seisundi kohta konkreetset omakeelset vastet veel polegi. Ajuudu on otsetõlge ingliskeelsest fraasist «brain fog». Tõenäoliselt vene keele mõjul on varem nende sümptomite kogumi kirjeldamiseks kasutatud ka kõnekeelset väljendit «udus aju».
Ja nagu mõned teised neuroloogilised probleemid, näiteks migreen, mõjutab ajuudu ebaproportsionaalselt palju just naisi ning seetõttu pole Brennani sõnul kliinikud seda probleemi eriti tõsiselt võtnud. «Arstid ei ole sellesse alati tõsiselt suhtunud, sest nad kipuvad arvama, et naised kas liialdavad või katastrofiseerivad nendega toimunut,» ütleb ta. Pandeemia tõttu ajuudu
enam ignoreerida ei saa. Ligi 10– 25 protsendil koroonaviirusega nakatunutest tekib pikk Covid, mida iseloomustavad infektsiooniga seotud uued, taasesinevad või jätkuvad terviseprobleemid. Kuigi paljud inimesed on raporteerinud väsimust, lihasvalu ja seedehäireid, on ajuudu nende probleemide esikolmikus, millest kõige sagedamini teada antakse. Eelmisel aastal leiti USAs ligi tuhandele pikka Covidit kogenud täiskasvanule tehtud uuringus, et pea pooled kogesid kestvat ajuudu, mälu- ja keskendumisprobleeme.
Tõenäoliselt on tegu mööduva nähtusega Mis siis ühe inimese peas juhtuma peab, et tulemuseks on selline kognitiivne düsfunktsioon? Et meie aju hästi töötaks ja ümbritsevast maailmast saadud infot töödelda ja reguleerida suudaks, peab aju eri piirkondades asuvatel neuronitel olema võimalik üksteisega tõhusalt suhelda. Teiste organite kohta tehtud uuringutest on selgunud, et suur osa koroonaviirusega seotud kahjustustest on tingitud üliaktiivsest immuunvastusest. Sellest lähtuvalt on paljud teadlased järeldanud, et põhjuseks võib olla kõrgendatud immuunreaktsioonist tekkinud ajupõletik, mis takistab neuronite tööd ja viib teatud rakukahjustuste ja surmadeni, mis omakorda takistab ajurakkudel üksteisele signaale saatmast. Idee on usutav. COVCOG uuringus leiti, et mida raskem on haigus, seda suuremad on kognitiivsed probleemid. Oxfordi ülikooli teadlane Gwenaëlle Douaud on oma töörühmaga võrrelnud 401 inimese meditsiinilisi andmeid enne koroonasse haigestumist ja pärast taastumist. Muuhulgas vaatasid nad ka ajupilte ja seal nägid nad ka koekahjustusi teatud piirkondades, näiteks hipokampuses, mis on aju mälukeskus. Kuid Douaud’ sõnul ei ole ka nii võimalik öelda, kas need koemuutused on tingimata seotud ajuuduga. «Meil pole mingit võimalust teada, kas keegi uuringutes osalenutest ajuudu koges,» ütleb ta. «Kuid suuremat kognitiivset langust nähti info töötlemise kiiruses ja tegevuste täitmises nakatunud osalejate puhul. Neil oli keerulisemate ülesannetega keerulisem.» Nordvig usub siiski, et koroonaga seotud ajuudu «mutrite ja poltide mehhanismid» on komplitseeritumad kui ainuüksi põletik. Näiteks teame, et SARSCoV-2 infektsioon võib mõjutada vereringet ning on võimalik, et sellest tekkivad muutused veresoontes mõjutavad aju-vere barjääri, mis aju ülejäänud kehas toimuva eest kaitseb. Nordvigi enda uurimused näitavad, et koroona ei pruugi alati ajupiirkondade kahjustusi põhjustada, vaid tulemuseks on pigem «koed, mis on ohus». Seda mitmel põhjusel – põletikust kahjustunud veresoonteni. Nii võib juhtuda, et mõnedes ajupiirkondades ei suuda rakud enam vastu võtta toitaineid ega vere-
voolu, mida nad normaalseks funktsioneerimiseks vajavad. «Praeguseks on tehtud mitu uuringut, kus on juttu aju vähenenud võimest toitaineid kätte saada,» kinnitab ta. «See on üsna lünklik, mõjutada saavad erinevad väikesed piirkonnad.» See võib selgitada, miks inimestel nii erinevad kogemused ja ajuudu raskusaste on. «Tegelikult on see ka hea uudis: koed on endiselt olemas ja toimivad, ehkki mitte nii hästi, kui võiksid. See tähendab, et neid on võimalik taastada ja inimesed võiksid paraneda.» Tõenäoline on ka see, et paljudel inimestel süvenevad enne koroonaviiruse põdemist juba olemas olnud terviseprobleemid, mis samuti ajuuduga seotud võivad olla. Nende hulgas unehäired, näiteks uneapnoe, mis teadaolevalt kognitsiooni mõjutada võib, sama ka migreeni ja ATH puhul. Ka depressioon ja ärevus on ajuudu sarnaste sümptomitega seotud ning need võivad koroona põdemisel tekkida või süveneda. «Me näeme oma kliinikus palju kaasuvaid probleeme,» ütleb Nordvig. «Need seisundid, sama palju kui koroona ise, võivad üldisele kognitiivsele düsfunktsioonile kaasa aidata.» Uuringutulemused näitavad ka ühiseid jooni koroonajärgsete ajuprobleemide ja muude ajuuduga seotud seisundite vahel. Näiteks suurenenud põletikutase esineb nii menopausi kui ka depressiooni, ärevuse ja enamuse autoimmuunsete haiguste puhul. Kõik see teeb selle ravimise keerulisemaks. «Me saame pidevalt uutest nüanssidest teada ja oleme õppinud, et ajuudu on tõesti keeruline. Siin pole tegu ainult ühe asjaga, mida mõõta ja siis parandada,» ütleb Nordvig. «Tõenäoliselt on peale põletiku olemas veel kümneid erinevaid tegureid, mis mõjutavad kehas palju erinevaid süsteeme, mis lõppkokkuvõttes selle kognitiivse düsfunktsiooni tekkeni viivad.» Kuid isegi neid asjaolusid arvesse võttes on konsensus, et probleem on pöörduv. Teadlaste sõnul on ajuudu pigem kognitiivne düsfunktsioon kui kahjustus. Kahjustusega on konnotatsioon, et miski on jäädavalt kadunud ja seda tõenäoliselt tagasi ei saa. Kuigi täpset statistikat ei ole, viitab enamik uuringuid, et kui ajuuduga seotud meditsiiniliste seisunditega tegeletakse, hakkavad inimesed kolme kuu jooksul paranema. Dumas ütleb, et sellepärast on väga oluline rääkida oma arstiga mitte ainult ajuudust, vaid ka muudest sümptomitest, mis esineda võivad. Parim, mida teha saab, on tema sõnul «ravida kõike, mida saab ravida». Shukisega see juhtuski, kuigi arstil ei olnud talle erilist leevendust pakkuda. «Põhimõtteliselt ütlesid nad, et see probleem peaks iseenesest lahenema ja umbes kolme kuu pärast see juhtuski.» Vaatamata ravivõimaluste nappusele võivad Brennani sõnul
FOTO: Pexels
Ajuudu probleem jääb keerukaks ja salapäraseks, kuid uuringud jätkuvad. sageli aidata elustiilimuutused. Hea koht, kust alustada, on uni, sest unepuudus just ajuuduga seostatava aegluse- ja hägususetundesse panustabki. «Oleme pikalt teadnud, et mis sobib südamele, on hea ka ajule,» ütleb Brennan. «Sealhulgas põletikuvastane toidulaud nagu on Vahemere dieedis ja ka liikumine. Füüsiline aktiivsus on üks parimaid asju, mida teha, et oma aju tervena hoida. Palju on abi isegi lühikestest jalutuskäikudest alustamisega, kui siis koormust järk-järgult suurendada.» On teada, et uni, toitumine ja treening aitavad põletiku taset terves kehas ja ka ajus vähendada, kindlasti on sellest kõigest kasu. Aga selgitusi on teisigi. Arvatakse, et uni soodustab jääkainete eemaldamist ajust, eemaldab molekulaarset «prügi», mis närvisignaalide edastamist takistab. Tervislik toitumine, näiteks Vahemere dieet, tagab, et aju saab optimaalseks toimimiseks vajalikke toitaineid. «See, mida sa suhu paned, mõjutab seda, mis su ajust välja tuleb,» selgitab Brennan. «Tervislik toitumine on parim viis saada toitaineid, mida su aju vajab, et parimal võimalikul moel töötada.» Mis puutub treeningutesse, siis see stimuleerib tserebraalse neurotroofse faktori tootmist – kemikaal, mida mõnikord nimetatakse «ajuväetiseks», sest see aitab parandada ja suurendab aju-
rakkude vaheliste ühenduste tulemuslikkust. Samuti pumpab sportimine ajuni rohkem verd. «Kui treenima hakkad, kannab su ajusse voolav veri neuronitele lisahapnikku ja toitaineid, mis signaalide liikumist optimeerivad,» ütleb Brennan. «Regulaarse treeninguga paraneb inimestel mälu, tähelepanu ja info töötlemise kiirus.» Ka kognitiivne käitumisteraapia võib mõnedel juhtudel inimestel ajuudu mõjudega, näiteks vähenenud töövõimega, toime tulla. On näidatud, et tegevusteraapia aitab mõnedel ajuuduga inimestel õppida uusi strateegiaid tähelepanu- või mäluprobleemide leevendamiseks. Samuti võib aidata teraapia, kus tegeletakse ärevuse ja depressiooniga. Teadlased uurivad muutusi rakkude ainevahetusega seotud väikestes metaboliitideks nimetatavates molekulides, et näha, kas nende abil saab ennustada, kellel on suurim risk koroonaviiruse järgse ajuudu tekkimiseks. Nordvig ja tema meeskond otsivad ajuudu sümptomitega seotud bioloogilisi molekule eesmärgiga mõista ajus toimuvat ja et tuvastada võimalikud sihtmärgid raviks. «Kuna näeme väga palju kattumisi teiste seisunditega, võivad meil olla paremad võimalused teatud molekulide, antikehade või muude immuunmolekulide tuvastamiseks, mis koroonaviiruse või muude terviseprobleemide tagajärjel väljenduvad,» ütleb Nordvig. «Võimalik, et leiame mõne väikese molekuli, mis ühel hetkel ajuudu ravile võib kaasa aidata. Aga see võtab aega.» Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub AS Postimees Grupis väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Mariliis Kolk.
4
NÕUANNE
JUULI 2022 TERVISELEHT
Mitmed tervisetoidud pole tegelikult tervislikud Mitmed tervisetoidud on liigselt töödeldud ja suurendavad kehakaalu. Mahlad sisaldavad küll vitamiine, kuid toitumisteadlaste sõnul saab organism tervest puuviljast rohkem kasulikke mineraale ja kiudaineid. Mahla tegemisel läheb kaduma enamik puuviljades leiduvatest kiudainetest ning suureneb suhkru sisaldus. Mahla asemel on soovitatav süüa paar erinevat puuvilja päevas ning juua vett. Smuutidest on samuti osa kiudainetest kaduma läinud, kuid mahladega võrreldes on need siiski tervislikumad. Teadlased soovitavad juua smuutisid aeglaselt, et vältida järsku veresuhkru sisalduse kõikumist. Juurviljakrõpsud pole eriti tervislikumad kui tavalised kartulikrõpsud. Sageli on tegemist kartulikrõpsudega, millele on lisatud juurviljade pulbrit või värvaineid. Seetõttu tuleks pakendilt uurida, kui palju juurvilju krõpsudes tegelikult leidub. Juurviljakrõpse on võimalik ahjus ilma õli ja värvaineteta ise teha. Poemüslid ja müslibatoonid on sageli tervisetoitude letis ning ka toitumiskavades tervislike hommikusöökide all, kuid tegelikult on need lisatud suhkruga töödeldud teraviljad. Töötlemisprotsessi käigus läheb kaduma osa toitainetest ja mineraalidest, mis hiljem juurde lisatakse. Lihtsam, odavam ja tervislikum on süüa täisteratooteid või valmistada ahjus ise
Isetehtud müslibatoonid. FOTO: Shutterstock
müslit mee, melassi ja pähklitega. Valgubatoonid sisaldavad lisaks valgule sageli sama palju suhkrut kui šokolaadid. Tihti on tegemist varjatud suhkruga ehk mõne teise magusainega, mis ei ole sugugi tervislikum kui tavaline suhkur. Valgubatoonides leiduv valk on üldjuhul vadakuvalk ehk lehmapiimast eraldatud valk. Teadusuuringutest on selgunud, et mehed, kes tarbivad tavatoidule lisaks vadakupulbrit või batoone, kannatavad sageli rindkere või selja piirkonna akne käes ning nende testosterooni tase on madalam. Allikas: Nutrition Facts, PubMed
Millal teha teine tõhustusdoos?
E
esti immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel peaksid ennast Covid-19 vaktsiini teise tõhustusdoosiga vaktsineerima eeskätt riskirühmad, edastab haigekassa. Riskirühma kuuluvad kõik üle 60-aastased inimesed ning üle 12-aastased, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suurem risk põdeda Covid-19 haigust raskelt. Teise tõhustusdoosi võiksid inimesed teha kuue kuu möödumisel viimasest doosist või haiguse põdemisest. Juhul kui nakatumise kasvutrend püsib madal ja haiglakoormus ei hakka märkimisväärselt kasvama, soovitab komisjon võimaldada teist tõhustusdoosi Covid-19 riskirühmadele aktiivselt alates augusti teisest poolest. Esimesel võimalusel peaksid teise tõhustusdoosi tegema kõik hooldekodude elanikud, sealsed
töötajad ja tervishoiutöötajad, kes puutuvad kokku patsientidega. Samuti peaksid vaktsineerima esimesel võimalusel inimesed, kes ei ole vaktsineerimiskuuriga veel alustanud või teinud esimest tõhustusdoosi. Alates 18. juulist on kõigil soovijatel võimalik endale teiseks tõhustusdoosiks aega broneerida digiregistratuuris, kui viimasest doosist või Covid-19 põdemisest on möödas vähemalt kuus kuud. Kuigi ekspertkomisjon on andnud soovituse, et neljanda doosi võiksid teha eeskätt riskirühma kuuluvad inimesed, saavad soovi korral ennast vaktsineerida ja selleks digiregistratuuris aega broneerida ka kõik riskirühma mittekuuluvad inimesed. Ühtlasi on võimalus minna neljandat doosi saama ka oma valitud vaktsineerimiskabinetti, kus on võimalik ennast vaktsiShutterstock
neerida nii ette registreerides kui ka ilma eelnevalt registreerimata. Kõikide avatud vaktsineerimiskabinettide registreerimise ja lahtiolekuaegade kohta igas maakonnas, samuti vaktsineerimisega seotud küsimuste korral on informatsiooni võimalik leida aadressil www.vaktsineeri.ee. Osaliselt vaktsineerivad praegu inimesi ka perearstid ning selleks peaks võtma ühendust oma perearstikeskuse registratuuriga. Liikumispuudega inimestel on võimalik vaktsiinisüst saada kodus ja vaktsineerimist viivad sel juhul läbi koduõed. Kodus vaktsineerimise soovist peaks inimene teada andma oma perearstile või Tervisekassa klienditeeninduse telefonil +372 669 6630. Võimalik on ennast vaktsineerida ka apteekides üle Eesti. Nende nimekiri on leitav aadressil www.vaktsineeriapteegis.ee ning infot on võimalik küsida ka Tervisekassa klienditeenindusest. Inimesi nõustavad individuaalselt vaktsineerimise küsimustes eelkõige perearstid, kuid seda teevad ka kõik teised vaktsineerivad tervishoiuteenuse osutajad. Vaktsineerimiseks saavad inimesed aega broneerida digiregistratuuris või võttes ühendust vaktsineerijaga. Meditsiinilist nõu saab küsida perearsti nõuandetelefonil 1220 ja üldiste vaktsineerimisega seotud küsimuste korral saab informatsiooni riigi infotelefonilt 1247 või tervisekassa klienditeeninduse telefonilt +372 669 6630. PM Tervis
Shutterstock
Kakao aitab vastu panna stressile Kakaol, šokolaadi peamisel koostisosal, mis on saadud kakaotaime seemnest, on omadusi, mis võivad olla kasulikud nii kehale kui ka vaimule. Puhas kakao on väga toitev ja võimas antioksüdantide allikas – viimased on ained, mis võivad vabade radikaalide põhjustatud rakukahjustusi ära hoida või aeglustada. Kõige tervislikum šokolaaditüüp onj tume šokolaad, mis sisaldab suures koguses kakaod. Iraani Isfahani meditsiiniülikooli teadlased uurisid, kuidas mõjub rottidele tumeda šokolaadi tarbimine. Selgus, et kõik tumeda šokolaadi tarbimise harjumused vähendasid nii rottide muu toidu tarbimist kui ka kehakaalu. Katsed näitasid ka, et tumeda šokolaadi söömine võib leevendada isolatsioonist tekkiva stressi kahjulikku mõju ajule ja see toob omakorda kaasa parema mälu ja õppimisvõime. Nutritional Neuroscience/ Medical Xpress
Alkohol süvendab ärevust ja kahjustab immuunsust Tiiu Liebert TTÜ emeriitdotsent Alkoholi tarbimisest probleemid ei kao, hoopis kuhjuvad. Mõned uuringud on näidanud, et ka alkohol ise võib stressireaktsiooni käivitada: alkohol vähendab ajus serotoniini ja teiste neurotransmitterite taset, mis võib ärevust süvendada. Alkoholist tingitud ärevus võib kesta mitu tundi või isegi terve päeva pärast joomist.
Ärevus tuleb võimendatult tagasi Alkohol võib mõnel inimesel lühiajaliselt stressi vähendada, kuid see ei kesta kaua ja ärevus tuleb võimendunult tagasi. Kahjuks kasutavad naised depressiooni ja ärevuse leevendamiseks alkoholi sagedamini kui mehed. Naissoost alkohoolikuid on küll vähem, kuid nende suremus on märgatavalt suurem kui meestel, seda eelkõige enesetappude, alkoholiga seotud õnnetuste, südamehaiguste, insuldi ja tsirroosi tõttu. Seega peaksid naised alkoholiga liialdamisest kindlasti loobuma ega tohiks meestega napsutamises mõõtu võtta. Meestele ja naistele, kes joovad sama koguse alkoholi, isegi kui nad on sama vanuse, pikkuse ja kaaluga, ei mõju alkohol ühtemoodi. Meestel on suurem maks kui naistel, mistõttu suudavad
nad alkoholi kiiremini töödelda. Teadlased on avastanud, et naised toodavad väiksemas koguses ensüümi alkoholdehüdrogenaas, mis vabaneb maksas ja lagundab organismis alkoholi. Üldiselt on meestel lihasmass suurem ja rasva vähem. Keskmiselt on naiste kehas vett 52 protsenti, meestel aga 61 protsenti, mistõttu on meeste verekogus samuti suurem ning alkoholi kontsentratsioon veres väiksem.
Tõstab kaalu Lisaks tasub teada, et alkohoolsed joogid, kuid mitte ainult õlu, kiirendavad kehakaalu tõusu, kuna maks on hõivatud alkoholi, mitte rasva töötlemisega, mille tagajärjel koguneb meestel rasv vöökohta. Rasv ladestub ka siseorganitesse (maks, pankreas jt) ja nende vahele. Seda nimetatakse kõvaks õllekõhuks ehk tiksuvaks ajapommiks, kuna sellega suureneb märgatavalt paljude haiguste risk – näiteks ohustavad rohkem teist tüüpi diabeet, kõrge
Suures koguses alkoholi tarbimine kahjustab ka immuunsüsteemi, vähendades selle võimet võidelda haigustekitajatega.
Alkoholist loobumine võib aidata ära hoida vähktõve tekkimist. FOTO: Shutterstock vererõhk ja kolesteroolitase, südamehaigused. Naistel, vastupidiselt meestele, koguneb naissuguhormooni östrogeeni tõttu rasv puusadele ja reitele. Sinna kogunev rasv ei ole seotud samade terviseprobleemidega nagu kõhurasv. Kui aga naise rasvakogumise kohad – puusad ja jalad – on täidetud, võib ka temal tekkida õllekõht. Kui naised jõuavad menopausiikka, langeb östrogeenitase ja keha hakkab varuma rasva puusade ja jalgade asemel kõhule. See selgitab, miks osal vanematel naistel on ees nn õllekõht. Pudel õlut sisaldab umbes 200 kcal. Sageli juuakse korraga kolm-neli õlut ning juurde süüakse rasvast toitu. Nii saadakse korralik energiapomm. Nii mõnigi usub, et pohmelli saab ravida alkoholiga. Ei ole olemas võlupilli ega imerohtu, mis pohmelli leevendaks – ainult aeg. Suures koguses alkoholi tarbimine kahjustab ka immuunsüsteemi, vähendades selle võimet võidelda haigustekitajatega. Hea tervise nimel tuleks alkoholi tarvitada võimalikult vähe.
TERVISELEHT JUULI 2022
TEADUS
5
Glükeemilise indeksi tähtsust ei tasu ülehinnata Grace Wade
Ameerika Toitumisühingu veebikonverentsil esitati 15. juunil uuringut, mille leidude kohaselt kogevad eeldiabeediga inimesed samu toite süües väga erinevat veresuhkru tõusu. Need ja ka varasemad tulemused viitavad sellele, et glükeemiline indeks (GI) pole veresuhkru taseme ennustamiseks nii usaldusväärne, kui me seni uskunud oleme. GI mõte on iseenesest lihtne – toite hinnatakse selle põhjal, kui kiiresti need veres glükoositaset suurendavad. Kõrge GI-ga toitudeks nimetatakse neid, mille skoor on suurem kui 70, st need toidud tõstavad veresuhkru taset kiiresti. Toidud, mille skooriks on 55 või vähem, kuuluvad madala GI rühma ning tõstavad veresuhkrut aeglasemalt. Kuid tegelikkuses on asi keerulisem. Tõendid näitavad, et kõigi inimeste seedimine töötab
ULATUSLIKUD UURINGUD Mitmed ulatuslikud uuringud on näidanud seost kõrge GI-ga toitumisharjumuste ning suurenenud südame- ja veresoonkonnahaiguste ja enneaegse surma riski vahel.
omamoodi. Näiteks leidis 2016. aastal läbi viidud 63 osalejaga uuring, et saia GI võib olenevalt inimesest olla 35–103. Kui samu eksperimente korrati, varieerusid veresuhkru tasemed isegi üksikisiku tasemel umbes 20 protsenti. «See asetab saia kõikidesse GI kategooriatesse (madal, keskmine, kõrge), mis näitab, et GI metoodika ei ole üheselt määratav isegi väga standardiseeritud tingimustes,» ütles selle uuringu juhtiv autor Nirupa Matthan Tuftsi ülikoolist eelmainitud konverentsil.
Teadlastel on nüüd tõendid sellest, et veresuhkru taset võib mõjutada suur hulk tegureid – näiteks sinu viimane õhtusöök või võileivaeelistus. Uues uuringus keskendus Texase Naiste ülikooli teadlane Mindy Patterson oma meeskonnaga inimestele, kellel on diagnoositud eeldiabeet. Tegemist on seisundiga, kus haige veresuhkru tase on normaalsest kõrgem, kuid mitte piisavalt kõrge, et seda 2. tüüpi diabeediks nimetada. Nad palusid kaheksal osalejal järgida identset dieeti, mis koosnes n-ö vastupidavatest tärklistest, mida leidub veresuhkrut reguleerivates toitudes nagu kaerahelbed ja oad. Nii nädala alguses kui ka lõpus andsid teadlased osalejatele klaasi šokolaadipiima ning mõõtsid seejärel nende veresuhkru taset. Osalejate glükoosi näitajates oli lai variatsioon mitte ainult nädala alguses, vaid ka lõpus – isegi pärast samal dieedil olemist, ütleb Patterson. Veel läbivaatamisel olevad leiud toetavad teadlaste ideed sellest, et kindlad toidud ei mõjuta veresuhkrut konstantselt ühtemoodi. «Glükeemilise indeksi kasu-
FOTO: Chaideer Mahyuddin
likkus on väga piiratud,» ütleb Patterson, «inimesed mõtlevad, et madala GI-ga toitude tarbimine on nende jaoks tervislikum, kuid tegelikkuses nad ei tea, kuidas nende keha sellele toidule reageerib.» Kas on aeg glükeemilisest indeksist täielikult loobuda? 40 aasta eest GI idee loonud Toronto ülikooli teadlane David Jenkins nii ei arva. «See, et mitmed tegurid kujundavad veresuhkru reaktsiooni toidule ja et inimesed on neid erinevusi märganud, on suurepärane,» ütleb ta, kuid lisab, et tuleb meeles pidada, et GI on ainult üks toidu omadusi kirjeldav näitaja. Mitmed ulatuslikud uurin-
gud on näidanud seost kõrge GIga toitumisharjumuste ning suurenenud südame ja veresoonkonna haiguste ja enneaegse surma riski vahel, kuid need tulemused
VERESUHKRU MÕJUTAJAD Teadlastel on nüüd tõendid sellest, et veresuhkru taset võib mõjutada suur hulk tegureid – näiteks sinu viimane õhtusöök või võileivaeelistus.
võivad peegeldada asjaolu, et kõrge GI-ga toiduained, nagu sõõrikud või sooda, on ka üldiselt vähem tervislikud. GI pärast muretsemise asemel soovitavad Patterson ja Matthan mitmekesist, tervislikku toitumist: söö kala, täisteratooteid ja köögivilju ning piira punase liha ning magusate jookide tarbimist. Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel (https://www.newscienti st .com/ar ticle/2326018glycaemic-index-is-a-poor-predictor-of-how-foods-raise-bloodsugar/) ilmub AS Postimees Grupis väljaande loal. Inglise keelest tõlkinud Anna-Maria Sepp.
Rasvane toit ohustab uue uuringu järgi mälu PM Tervis
R
asvased toidud ei pruugi mitte ainult suurendada vöökohta, vaid ka kahjustada aju, näitas uus uuring. Hiirtel, kelle toit oli 30 nädala jooksul kõrge rasvasisaldusega, mille tulemuseks oli diabeet, vähenesid kognitiivsed ehk mõttetegevuse ja mäluga seotud võimed, süvenesid ärevus, depressioon ja Alzheimeri tõbi. Tuleb märkida, et hiiri oli geneetiliselt muudetud moel, et neil juba eelnevalt Alzheimer esineks. Ajakirjas Metabolic Brain Disease leiud avaldanud neuroteadlane Xin-Fu Zhou ja biokeemik Larisa Bobrovskaja ütlevad Medical Xpressis, et uuring lisab tõendeid andmetele, mis seostavad kroonilist rasvumist ja diabeeti Alzheimeri tõvega, mida põeb prognooside kohaselt 2050. aastal sada miljonit inimest. «Rasvumine ja diabeet kahjustavad kesknärvisüsteemi, süvendades psühhiaatrilisi häireid ja kognitiivset langust. Näitasime seda oma uuringus hiirtega,» ütleb Bobrovskaja. Uuringus määrati hiired standardtoidule või kõrge rasvasisaldusega dieedile 30 nädalaks, alates kaheksandast elunädalast. Toidu tarbimist, kehakaalu ja glükoosi taset mõõdeti erinevate ajavahemike järel, tehti insuliinitolerantsuse teste ning uuriti kõrvalekaldeid käitumises.
Alzheimer toob kaasa mitmete funktsioonide halvenemise. FOTO: Shutterstock
Suure rasvasisaldusega dieedil olnud hiired võtsid kaalus palju juurde, neil tekkis insuliini-
55% Rasvunud inimestel on umbes 55 protsenti suurem risk depressiooni tekkeks ja diabeet kahekordistab selle riski.
resistentsus ja nad hakkasid tavatoidul olevate hiirtega võrreldes ebanormaalselt käituma. Neil täheldati mälu ja mõtteprotsesside olulist halvenemist ja patoloogilisi muutusi ajus. «Rasvunud inimestel on umbes 55 protsenti suurem risk depressiooni tekkeks ja diabeet kahekordistab selle riski,» ütleb Bobrovskaja. «Meie leiud rõhutavad ülemaailmse rasvumisepideemiaga tegelemise tähtsust. Rasvumise, vanuse ja diabeedi kombinatsioon põhjustab suure tõenäosusega kognitiivsete võimete langust, Alzheimeri tõbe ja muid vaimse tervise häireid.»
, e g r e k l a j a l Kuuma ! t i o t v e t i o t a tervislik j yfood.ee www.bod
6
JUULI 2022 TERVISELEHT
ENNETUS
Põletikust priid igemed aitavad head tervist hoida Marilin Vikat
Eesti inimesi kimbutavate suu- ja hambahaiguste hulgas on kaks kõige levinumat haigust hambakaaries ehk hambaaugud ning igemepõletik ehk gingiviit, mis ravimata areneb edasi parodontiidiks. Ravita jäävad probleemid suus mõjuvad halvasti ka üldtervisele, nendib Unimed Kliinikute hambaarst Hedvig Alasi. «Parodontiit on krooniline põletikuline haigus, mida iseloomustab hamba kinnituskudede järkjärguline hävimine. Parodontiit kujuneb tavaliselt välja mitme aasta ja aastakümne vältel ning ohustab eelkõige keskealisi ja vanemaid patsiente,» ütleb Alasi.
Põletik annab bakteritele pääsu vereringesse «Parodontiidi korral taandub hammast ümbritsev luu ning ka igemed. Hamba ümbrusesse ning igemetaskusse kogunenud ham-
bakivi ärritab iget ja ige nii-öelda põgeneb selle eest. Ravimata jätmisel hakkavad hambad liikuma, kuni lõpuks kukuvad välja.» Parodontiidi mõju üldtervisele on näidanud Alasi sõnul mitu uuringut. Kindlad seosed on leitud südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi ning raseduse ebasoodsate tulemustega. «Põletikus igemed loovad bakteritele ja nende elutegevuse produktidele võimaluse pääseda süsteemsesse vereringesse. Krooniline põletik suuõõnes halvendab kahtlemata elukvaliteeti ja ras-
SUUHOOLDUS AITAB HOIDUDA VÄHIST New Yorgi Ülikooli teadlased analüüsisid bakteriproove. Neil, kelle suuõõnes oli ohtralt Tannerella forsythia ja Porphyromonas gingivalis’e nimelisi baktereid, oli 21 protsenti suurem tõenäosus söögitoruvähi tekkeks. Readers Digest
kendab üldhaiguste ravimist.» Arsti sõnul on parodontiidi arengut soodustavaid riskitegureid mitu. Üks märkimisväärsemaid on kindlasti tubaka tarvitamine. «Suitsetajatel esineb kuni kuus korda suurema tõenäosusega parodondi kudede kahjustus, nende ravitulemus on halvem ning suurem risk on haiguse taastekkeks.»
Kaaries võib lõppeda hamba eemaldamisega «Õigel ajal ravimata jäetud kaariesekahjustuse korral levivad bakterid hambaõõnde, kahjustades sealset hambanärvi ning veresooni. See tekitab hambanärvi põletiku ning selle tüsistusena ka hamba juurealused põletikud,» kirjeldab Alasi. Sellisel juhul on vaja juureravi, mille käigus puhastatakse juurekanalid ning hiljem täidetakse need hermeetiliselt. Kui aga hammas on juba nii lagunenud, et ravida ei ole seda enam võimalik, tuleb see eemaldada. «Kindlasti tasub pöörduda hambaarsti juurde kohe, kui igemed hambaid harjates veritsevad, kui hambad on tundlikud magusale, külmale või kuumale,
Veritsus hambaid pestes on üks parodontiidi tunnus. esineb püsivat valu või valuhooge näiteks kokku hammustamisel,» kirjeldab Alasi. Hambaarsti juures tuleks käia regulaarselt korra aastas kontrollis, isegi kui mingeid kaebusi ei ole tekkinud. «Tihti on nii, et kui hammas juba valutab, siis on probleemil lastud liiga kaua süveneda. Ei kaaries ega igemehaigused teki üleöö. Tavaliselt on need pikaajalise kehva suuhügieeni ning toitumisharjumuste tulemus,» tähendab arst.
Kuidas hambaid hooldada? Alasi sõnul on oluline vältida näksimisi. Hambasõbralik toitumine tähendab vähemalt kolmekuni neljatunniseid pause söögikordade vahel. Toidukordade vahel tohib juua ainult puhast vett. Ka gaseeritud veed või «tervislikud» sid-
runiveed kahjustavad sagedasel tarbimisel hambaid. Arst soovitab kasutada fluoriidi sisaldavat hambapastat – see vähendab suurel määral kaariese esinemissagedust. Soovitatav on pärast hammaste pesu üleliigne pasta välja sülitada, kuid mitte enam veega üle loputada. Sellisel juhul pikendatakse seda aega, mil hambapastas olevad fluoriidid on kontaktis hammastega. «Soovitan kasutada elektrilist hambaharja, kuna uuringud on näidanud, et elektrihambahari eemaldab tunduvalt efektiivsemalt hambakattu. Tavaharja puhul peaks harjased olema pehmed või ülipehmed. Keskmise või kõvema tugevusega harjade kasutamisel on väga suur risk hambaemaili kahjustada. Hammaste harjamisel tuleb puhasta-
FOTO: Shutterstock
da nii hammaste esi- ja tagaküljed kui ka mälumispinnad,» annab Alasi nõu. Hambaid tuleb harjata kaks korda päevas: hommikul ning õhtul ja vähemalt kaks minutit. Kui ollakse harjunud hambaid pesema pärast söömist, siis peab olema söömisest möödas vähemalt pool tundi. Kui harjata hambaid kohe pärast söömist, on suur oht hambaemaili kulutada ning tulevikus võivad hambad liiga tundlikuks muutuda. Õhtul tuleb hambad pesta enne magamaminekut. Iga päev tuleb kasutada ka hambaniiti, kuna hambaharjaga Alasi sõnul hammaste vahelt kattu eemaldatud ei saa. Pärast iga toidukorda võiks närida suhkruvabu ksülitooli sisaldavaid pastille või närimiskummi.
HEA TEADA
Mis paneb kõhu valutama? Heidi Ruul
Pole vist olemas inimest, kellele kõhuvalu võõras oleks. Millistel erinevatel põhjustel võib kõht valutada, selgitab perearst Sergey Saadi. Kõhus asuvad elundid nagu magu, soolestik, maks, sapipõis, põrn, neerud ja kõhunääre, kuid seal paiknevad samuti keha suurim arter ja veen. «Kõige sagedamini on kõhuvalud funktsionaalse päritoluga. See tähendab, et kõhuvalu on tingitud erinevate elundite ja organismi osade talitluse häirest, mis ei tekita olulisi või püsivaid kahjustusi,» selgitab arst. «Kõhuvalu ja puhitus võib tekkida näiteks pärast vürtsika toidu söömist. Sel juhul läheb valu ise mõne minuti või tunniga üle, harvemini kestab see mitu päeva ja äärmiselt harva võib see kesta ka kuid või aastaid,» ütleb Saadi. Ebamäärane kõhuvalu võib aga tulla ja minna, paikneda kord ala-, siis jälle ülakõhus või naba piirkonnas. «Ebamääraseks kõhuvaluks nimetatakse sellist valu, mille põhjuste, iseloomu, kestuse ja lokaliseerimise osas puudub selgus nii arstil kui ka patsiendil,» sõnab Saadi. «Mõnikord võib see sõltuda ka söögist. Kõhuvalu võib vaevata järjest näiteks nädal aega ja siis paariks kuuks jälle kaduda. Samas võib see ka üsna kaua püsida, olles samas hästi talutav, teisi sümptomeid põhjustamata. Selliste valu-
Silikoonist massaažikupud
de puhul ei pruugi ka erinevate uuringute abil vastuseid saada.» Kodustes tingimustes võib lühiajalist kõhuvalu leevendada vaid siis, kui puuduvad tõsised sümptomid nagu verejooks, kõrge palavik, tugev nõrkus, oksendamine või valu rinnus. «Korduvat või kroonilist kõhuvalu võib kodus leevendada juhul, kui patsienti on juba eelnevalt uuritud ja tõsisemat terviseprobleemi selle käigus tuvastatud ei ole,» rõhutab perearst. «Valu võib leevendada sooja kompressiga või sooja veega täidetud pudeliga. Selle eesmärgiks on ärritada sooja retseptoreid ning nende kaudu põletikuliste ainete, nagu prostaglandiinid ja bradükiniinid, tootmist vähendada. Nii väheneb ka valu – see aitab kõhuseina ja selle taga olevate elundite lihaseid lõõgastada ning antud piirkonna vereringet suurendada,» selgitab Saadi.
Valu võib leevendada sooja kompressiga või sooja veega täidetud pudeliga
Millal võib kõhuvalu põhjustada pimesool?
Kõhuvalu puhul on pigem soovituslik tarbida vedelikuna vett või rahustavat ja lõõgastavat taimset teed. «Seda muidugi juhul, kui pereõde, arst või kiirabi töötaja ei ole teisiti soovitanud.
Silikoonkupud
Samuti on soovituslik kergelt paastuda ja võimalusel vähendada vürtsika, praetud, rasvase toidu ja alkohoolsete jookide tarbimist,» ütleb perearst. Kõhuvalu raviks võib proovida ka koduses apteegis leiduvaid ravimeid. «Tasub võtta valuvaigistit Paracetamol, söekapsleid Sorbex või savipulbrit Smecta, mis võivad puhitust vähendada ja töötada sorbendina. Lisaks võib katsetada antatsiide nagu Rennie või Maalox, No-spa tablette, mis on spasmide vastase toimega, muid vahendeid ja käsimüügiravimeid, millel on seedekulgla limaskesti kaitsev ja siseelundeid lõõgastav toime.» Tasub meeles pidada, et vältida tuleb aspiriini või muude sarnaste valuvaigistite võtmist, kuna need võivad kõhuvalu tugevdada. Sellisteks valuvaigistiteks on veel näiteks Ibuprofen, Diclofenac ja Naproxen. «Tõsisematel juhtudel sõltub ravi põhjusest ja seisundi raskusest ning sellest, kui kaua on valu kestnud. Vajadusel määratakse antibiootikume või tugevamaid põletikuvastaseid ravimeid, ka operatiivne ravi ei ole välistatud,» sõnab perearst.
Kummikupud
Pimesoolepõletik ehk apenditsiit on väikese, umbes 5- kuni 10sentimeetrise moodustise ehk ussripiku põletik. Apenditsiit algab tavaliselt valuga keskkõhus, mis võib tekkida hooti või siis vastupidiselt
pidev olla. «Mõne tunni jooksul liigub valu paremale alakõhtu, kus tavaliselt pimesool asub, ning muutub pidevaks ja tugevaks. Sellele piirkonnale vajutamine, köhimine või kõndimine võib valu veelgi tugevdada,» räägib doktor Sergey Saadi. «Võib kaasneda isutus, tekkida iiveldus, kõhukinnisus või -lahtisus ning palavik.» Saadi sõnul võivad harva valud lokaliseeruda ainult keskkõhus või ainult paremal alakõhus ilma eelneva valuta keskkõhus. «Võib valutada hoopis alaselg paremal pool – see peegeldab pimesoole asetsust kõhuõõnes.» Umbes 10 kuni 12 tunniga alates kõhuvalu või muude sümptomite tekkest on kogu pimesoole sein juba põletikust haaratud ning keskmiselt kahe ööpäeva jooksul hakkab pimesoole sein lagunema, sellele järgneb pimesoole seina lõhkemine. «Sõltuvalt põletiku intensiivsusest võib see aega võtta maksimaalselt kolm kuni neli päeva ja lõhkemine saab toimuda ainult siis, kui operatsiooni õigeaegselt ei teostata,» lisab perearst. «Kui valu mingiks ajaks vaibub, aga peatselt tekib veel tugevam kõhuvalu, siis on suur tõenäosus, et pimesool on lõhkenud – seda loetakse tõsiseks ja eluohtlikuks tüsistuseks.» «Pimesoolepõletikuga sarnaseid sümptomeid võib anda näiteks põiepõletik või muu kuseteede infektsioon, mao- ja soolepõletik, kõhukinnisus, raske ärritunud soole sündroom, vaagnaelundite infektsioon,» selgitab arst.
KÕIGE LEVINUMAD PÕHJUSED, MIS VÕIVAD OLLA KA EBAMÄÄRASTE KÕHUVALUDE PÕHJUSTEKS, ON: ● gastroenteriit ehk mao- ja peensoole põletik ● ärritunud soole sündroom ● toidumürgitus ● kõhukinnisus või kõhulahtisus ● maohappe refluks ehk maosöögitoru tagasivooluhaigus ● mao- või soolehaavandid ● seedehäirest tingitud kõhupuhitus ● sapiteede ja sapipõie põletik ● kõhunäärmepõletik ● pimesoolepõletik ● soolesulgus ● südamelihase põletik ● südame verevarustuse häired ● kopsu- ja kopsukelme põletik ● emaka või munasarjade haigused ning menstruatsioonivalud ● kuseteede haigused ● kasvajad, eriti pikaajaliste ebamääraste kõhuvalude puhul, millega kaasneb isutus, kaalulangus, kõhu suurenemine, nõrkus või muud kestvad ebatavalised sümptomid Arsti, kiirabi või EMO poole tuleks ebamäärase kõhuvaluga pöörduda siis, kui: ● kõhuvalu on olnud tugev ja tugevneb veelgi ● kõhuvalu kiirgab rinnaku taha, kaela või vasakusse kätte ● kõhuvaluga kaasneb verejooks tupest või pärasoolest ● kõhuvaluga kaasneb valu munandikotis ● kõhuvaluga kaasneb oksendamine ● kõhuvaluga koos märkasite verd uriinis või väljaheites ● kõhuvaluga kaasneb kusepeetus või roojapeetus ● kõhuvaluga kaasneb õhupuudus, nõrkus, südame rütmihäired ● kõhuvaluga kaasneb palavik
Allikas: Dr Sergey Saadi
Klaaskupud kummist pumbaga
d 35mm, d 50 mm
Komplektis 4 tk
Massaažisõrmused
HACHI magnetkupud
Klaaskupud
Komplektis 12 tk
Komplektis 12 tk
Epsomi sool Magneesiumsool 1 kg
Pumbaga vaakumkupud Komplektis 12 tk
Muay masaažikreem 100 g
Muay massažiõliõli 120 ml
Palsam Metsik Tiiger
Feng You Jing
3g
3 ml
Eliksiir luudele ja liigestele
MASSAAŽI JA TERVISETOOTED HIINA RAHVAMEDITSIINI TA R V I K U D
www.aivel.ee tel 510 9870
7
Shutterstock
TERVISELEHT JUULI 2022
80 €
8
LIIKUMISRÕÕM
JUULI 2022 TERVISELEHT
Ka vanemas eas tuleb kasuks lihaseid treeninguga toonuses hoida Sander Jürs füsioterapeut
Kogu maailmas kerkivad vananemisega kaasnevad tervisehädad üha aktuaalsemalt esile. Kui aastal 2004 oli maailmas üle 65-aastaseid inimesi enam kui 461 miljonit, siis aastaks 2050 prognoositakse selleks arvuks kaks miljardit. Selline olukord paneb väga suure koormuse sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile, sest sageli kaasnevad vananemisega mitmed terviseprobleemid, mille hulgas on tugev väsimustunne, pidevad infektsioonid, seletamatu kaalukaotus, kukkumisohu suurenemine, segadusseisund ja võimetus iseseisvalt toime tulla. Sageli on võimetus ise hakkama saada seotud eri organsüsteemide taandarenguga, mis on vanadusega kaasnev loomulik nähtus. Teatud piirini on eespool nimetatud terviseprobleemid normaalsed. Tihti muutuvad need elu segavaks liiga vara ja liiga paljudel, mille üheks põhjuseks on madal või puuduv füüsiline aktiivsus ja kehv toitumine. Eestis pole eakate (vanus 65 ja vanemad) füüsilise aktiivsuse kohta häid uuringuid tehtud.
Küll aga näiteks ilmneb USAs tehtud uuringutest, et 2021. aasta seisuga täidab 23 protsenti eakatest ettenähtud füüsilise aktiivsuse kriteeriumeid.
Mis on jõutreeningu kasu organismile? Jõutreening aeglustab sarkopeeniat ehk lihasmassi kadu. Lihasmassi kaoga väheneb ka lihasjõud ja -võimsus, seega aitab jõutreening aeglustada ka nende vähenemist. Lihasvõimsuse kadu on isegi suurem probleem kui jõu kadu, sest esimene mõjutab igapäevategevustega toimetulekut rohkem. Regulaarne jõutreening aitab säilitada luude normaalset tihedust, vähendab vistseraalset rasva (siseelundite vahel olev rasv).
Jõutreening aitab kiirendada anaboolseid ehk ülesehitavaid protsesse organismis ja mõjub hästi insuliini ainevahetusele ehk aitab hoida veresuhkrut normi piires. Võrreldes noorte inimestega esineb eakatel rohkem kroonilist põletikku. Järjepidev ja mõõdukas füüsiline aktiivsus, sealhulgas jõutreening, on näidanud põletikunäitude alanemist veres. Jõutreening parandab toimetulekut igapäevaste tegevustega. Nii pikeneb aeg, kus eakas inimene saab rohkem aastaid iseseisvalt hakkama ning seeläbi paraneb ka elatud aastate kvaliteet. Regulaarne jõutreening vähendab vigastuste riski, mis eakatel on tihti seotud kukkumisega. Lisaks parandab jõutreening
MAAILMA TERVISEORGANISATSIOONI SOOVITUSED EAKATE INIMESTE FÜÜSILISEKS AKTIIVSUSEKS: ● 150 minutit mõõduka intensiivsusega (nt tempokam jalutamine) või 75 minutit kõrge intensiivsusega aeroobset koormust nädalas (nt tantsimine). ● Paremate tulemuste saavutamiseks 300 minutit mõõduka intensiivsusega või 150 minutit kõrge intensiivsusega aeroobset koormust nädalas. ● Kaks või enam korda nädalas peamisi lihasgruppe hõlmav jõutreening.
• Inhalaatorid • Tallatoed • Tugisukad • Tugivööd • Ortoosid • Bandaažid • Songavööd • Rinnaproteesid • Tugikepid • Ortopeedilised jalatsid • Füsioteraapia ja massaaži vahendid • Kinesioteibid ja palju muud vajalikku TRAUMA- JA OPERATSIOONIJÄRGSED OTROOSID DIGIRETSEPTIGA
90% SOODUSTUSEGA.
märgatavalt eakate inimeste psühhosotsiaalset ehk vaimset ja sotsiaalset heaolu.
Eakate jõutreening peaks olema kohandatud Jõutreening on nii tervetele kui ka erinevate terviseprobleemidega eakatele turvaline füüsilise aktiivsuse vorm. Terviseprobleemide korral on vajalik lihtsalt jõutreeningu kohandamine. Jõutreeningu ülesehitus eakatel võiks olla järgmine: • 1-2 harjutust ühele lihasgrupile, kokku 8–10 harjutust treeningu kohta. • Algajatel üks seeria harjutuse kohta, edasijõudnutel 2-3 seeriat harjutuse kohta. • Algajad võiks ühes seerias teha 10–15 kordust, edasijõudnud 6–12 kordust. Raskus võiks olla valitud selliselt, et seeriad ei ole sooritatud suutlikkuseni ehk pärast viimast kordust on tunne, et jäi varu (see väldib liigset koormust liigestele). Kui esineb luude hõrenemist ehk osteoporoosi või kõrgvererõhutõbe, siis tuleks valida kerged raskused. Algajad või eakad, kellel esineb probleeme tasakaalu ja koordinatsiooniga, võiks valida treeninguks jõumasinad või näiteks jõutreeninguks mõeldud kummilindid. Edasijõudnutele ja tõsisemate terviseprobleemideta eakatele sobivad ka vabad raskused
Vanemas eas tasub ka lihaseid treenida. (hantlid, sangpommid, tõstekangid jne). Igapäevategevustega toimetuleku parandamiseks võib lisaks traditsioonilisele jõutreeningule võtta kavva ka võimsust ja liigutuste kiirust parandavaid jõuharjutusi, sel juhul on harjutuse sooritamise tempo kiire ja raskused kergemad. Igapäevaeluga toimetulekut aitavad parandada ka harjutused, kus on korraga töösse haaratud mitu liigest (kükid, väljaasted jne) ning erinevad tasakaalu ja koordinatsiooni parandavad harjutused.
Kasekäsna ekstrakt Vaimne heaolu, eluenergia
MÜÜK ISIKLIKU ABIVAHENDI KAARDIGA, KÕIK MAAKONNAD ÜLE EESTI * *vastavalt hetkel kehtivale korrale
Salutaris OÜ Kalevi 4, Tartu. E–R kl 10–18, L kl 10–14 www.salutaris.ee, tel 734 0001
Mumio ekstrakt Tugev immuun- ja närvisüsteem
FOTO: Shutterstock
Liikumine valu korral Kindlasti ei ole mõistlik harjutusi teha tugeva valu korral ja niiöelda hambad ristis valu kannatada. Samas, läbi mõõduka valu liigutamine on mõistlik. 2017. aastal avaldatud uuringuid hõlmavas teadusartiklis toodi välja, et kui kroonilise lihas-ja skeletivalude korral sooritada harjutusi läbi mõõduka valu, siis lühiajalised (≤ 3 kuud) tulemused valuravis olid paremad võrrelduna sellega, kui harjutustel välditi valu. Valu ei tohi aga liikudes muutuda kurnavaks.