SÜDA Mikroinfarkt jääb sageli märkamata, sest süptomid on ebatavalised, mistõttu on seda ka raske diagnoosida.
SPORT
RASKE TÖÖ
Imenippi jooksuvigastuste ärahoidmiseks ei ole, kuid kindlasti tuleb korralikult venitada ja vältida ülekoormust, milleks kogu skeletilihaste süsteem valmis pole.
Aastakümneid rasket füüsilist tööd teinud inimesi ajab arsti juurde peamiselt liigesevalu.
SINU NAHA TERVISE HEAKS Eestimaisest mahekanepist MÜÜGIKOHAD
HOOLDUSED
TUNNUSTUSED
JÄLGI
Parimad pakkumised ja nõu LUMI e-poes luminordic.com
Facebook luminordic Instagram luminordic
kohalikud tervisemured
FOTO: PRIIT SIMSON / POSTIMEES
2 Mai 2018
Raske maatöö Riina Martinson Maa Elu toimetaja
MILLISED HAIGUSED KIMBUTAVAD? Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi näitajad aitavad võrrelda Eesti inimeste tervist 2006. ja 2016. aastal. Kasvanud on haigestumine lihasluukonna haigustesse +32% Uute vähijuhtude arv on tõusnud +37% Haigestumus tuberkuloosi on langenud -54% Uute HIV-juhtude arv on langenud -65% Suremus on langenud -10% Suremus vigastustesse on langenud -45% Allikas: TAI
Kuna maal tehakse rasket tööd nii põllul, laudas kui metsas, on seal inimeste seas üsna levinud kaugelearenenud liigeshaigused.
FOTO: MAILIIS OLLINO / PÄRNU POSTIMEES
H
aiged liigesed on üks sagedasem põhjus, mis maainimesi arsti juurde ja apteeki sunnib minema. Koonduvad ju noored oma probleemidega järjest sagedamini suurematesse keskustesse ja kaugetesse küladesse jääb üha vananev elanikkond, kes aastakümneid põllul ja laudas rasket füüsilist tööd teinud. Vaheldumisi Valgas ja Sangastes apteegis tööl käiv Kärt Kurvits tõdeb, et maal on enamik kliente üpris eakad. «Inimesed on end pikkade aastate jooksul ära töötanud, mistõttu on liigesed haiged. Mina soovitan alati, et just liigeseid tugevdavaid asju võiksid maainimesed rohkem süüa, nii on lootust kauem terve püsida,» ütleb ta. Tõstamaa perearst Madis Veskimägi nendib, et kuna maal on inimesed teinud rasket tööd nii põllul, laudas kui metsas, on tõepoolest enam levinud kaugelearenenud liigeshaigused. «Töötamine põrisevatel masinatel on põhjustanud vibratsioontõbe ja lisaks veel paljud muud erinevad haigused, mille ühine nimetaja on füüsiline ülekoormus,» nimetab Veskimägi. Perearst räägib, et maapiirkonna patsient mõtleb enamasti enne tohtri juurde tulekut üksjagu kaua, kas ikka tasub tulla ja kas üldse arst saaks tema heaks midagi teha ning kui lõpuks otsustab minna, on sageli juba paar-kolm täiesti erinevat probleemi, millele tuleb hakata lahendusi leidma. «Elanikkond vananeb ja kõrges eas on raske leida inimest, kes oleks terve. Kaks kuni viis kroonilist haigust, teist sama palju ravimeid, see on üsna igapäevane,» märgib ta. Kui linnas lendab patsient pahatihti kiirelt perearsti kabinetist läbi, siis maal saab ka teisiti. «Kui vanem patsient pöördub vastuvõtule, siis püüan leida aega vähemalt 30 minutit,» räägib Veskimägi. «Ega ma kohe ei alustagi läbivaatusega, vastuvõtt algab, julgeksin öelda, inimliku ja mõnusa vestlusega: kuidas läheb, mis teeb rõõmu, mis muret? Kuidas läheb lastel-lastelastel? Tasapisi liigume lähemale põhjuseni, mis on muutunud, et nüüd otsustas patsient pöörduda vastuvõtule. Järgneb haige füüsikaline uurimine See on hästi tuntud vaatlus, kuulatlus, katsumine, koputlus. Järgnevad analüüsid ja uuringud aparaatidega.»
Tõstamaa perearst Madis Veskimägi ütleb, et ega maainimese arsti juurde tulek kerge ole – ühest küljest inimeste loomupärane tagasihoidlikkus, teisalt on suureks probleemiks puuduv transport.
Raske tee arstini Veskimägi tõdeb, et ega maainimese arsti juurde tulek kerge ole – ühest küljest juba nimetatud tagasihoidlikkus, teisalt on suureks probleemiks sobiliku transpordi nappus. Hea, kui nooremad sugulased elavad ligidal, aga sageli tuleb kutsuda noorem pereliige teisest Eesti otsast või pöörduda abi küsimiseks naabrite poole. «Minu tähelepanek on, et igas külas on kujunenud üks avala hingega inimene, nimetan neid külahaldjateks, kes täiesti vabatahtlikult, südame häält kuulates jälgib oma kandi vanakeste toimetamisi ja muresid,» kirjeldab Veskimägi. «Nemad võtavad vajadusel ühendust arstiga, korraldavad transpordi, aitavad vastuvõtule ja pärast toovad ka ravimid.» Kui juhtub õnnetus või ootamatult tekib muu tõsine tervisehäda ja vaja kiirabi kutsuda, siis Veskimägi sõnutsi sõidab kiirabi isegi kaugetesse maakohtadesse välja küll, inimene saab abi ja vajadusel viiakse ta haigla erakorralise meditsiini osakonda ehk EMOsse. Tõsist peavalu teeb hoopis see, kuidas inimene EMOst koju saab. «Haigla ei ole kummist ja samuti mitte hotell,» tõdeb maa-arsti ameti kõrvalt veel Pärnu haigla EMOs valveid tegev Veskimägi. «Teinekord on väga
REKLAAM
Elu Ratastel OÜ on elektriliste liikurite Shoprider ainus ametlik maaletooja Eestis. Tegeleme liikurite müügi ja rendiga, võimalik taotleda ka järelmaksu. Müügil suur valik statsionaarseid ja kaasaskantavaid kaldteid. Oleme Sotsiaalkindlustusameti lepinguline partner. Shoprideri sõidukite eesmärk on lihtsustada liikumisraskusega inimeste argipäevaelu ja -toimetusi, et liikumine ei jääks unistuseks. Liikurite kasutamine on väga lihtne, kiirust saab ise vajadusel reguleerida. Ühe akulaadimisega on võimalik läbida kuni 50 km. Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond
Kontrollisid oma nahka ja LEIDSID KAHTLASE SÜNNIMÄRGI? Saa kiiresti nahaarsti hinnang oma kodu lähedalt! Sünnimärgi uuringu pakkujad leiad: www.dermtest.ee
Eestis enim müüdud!
Eesti tuleviku heaks
Uuri veebist või broneeri kohe: Võimalik on valida 3- ja 4rattaliste Shoprideri sõidukite ja elektriliste invatoolide vahel. Täpsem info meie kodulehel www.eluratastel.ee ja tel 526 5554.
Toimetaja: Johanna Vahuri, johanna.vahuri@eestimeedia.ee
Reklaamitoimetaja: Kadri Kunst , kadri.kunst@eestimeedia.ee
Kujundaja/küljendaja: Helle Eimre , helle.eimre@eestimeedia.ee
Ajakirja Tervise Osuti toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.
Keeletoimetajad: Katrin Vunk, katrin.vunk@eestimeedia.ee,
Väljaandja: AS Eesti Meedia
Tiina Vabson, tiina.vabson@eestimeedia.ee
Trükk: AS Kroonpress
www.dermtest.ee
Pärnu - Tervis Ravispaahotell, L02235, tel: 447 9230 Viljandi - Helve Kansi OÜ, L03510, tel: 433 4634 Võru - OÜ Perearst Marje Toom, L03636, tel: 782 2580 Räpina - Perearst Anne Kaldoja, L03092, tel: 796 2495 Paide - Vee Perearstikeskus, L03402, tel: 385 1887 Jõhvi - Corrigo OÜ, L02747, tel: 333 1100 Rakvere - Rakvere Haigla, L03788, tel: 322 9780
Tegemist on tasulise teenusega
Autoriõigused AS Eesti Meedia, 2018
kohalikud tervisemured
Mai 2018
3
jätab külarahva tervisele jälje raske pöörduda patsiendi omaste poole hilisel õhtutunnil, kuid midagi ei ole teha. Olen korraldanud ka südaöise taksosõidu Pärnust umbes 35 kilomeetri kaugusele hooldekodusse. Vanaprouad ja hooldekodu personal olid rõõmsad, sest 30 eurot ei olegi nii kallis hind, võrreldes hommikuni istumisega üsna rahutus EMOs.»
On ju jutud, et väiksed apteegid kinni pannakse, inimesi alatasa kummitamas. Maal tegutseva perearstina näeb Veskimägi, et maaapteegid vajaksid kindlasti toetust. Hea, kui apteek on avatud vähemalt ühelgi päeval nädalas, kuid tegelik vajadus oleks suurem. «Nii mõnigi ärimeesapteegipidaja ütleb: «Sotsiaalobjekt, puudub kasum,» tõdeb ta. «Siit olen aastaid arendanud mõtet riigiapteekide võrgust, kus apteeker saaks palka selle eest, et on kohapeal olemas ja haiged saavad ravimeid. Mitte läbimüük ei ole määrav.» Veelgi enam, Veskimägi arvates võiks maale paigalda apteegiautomaadid. «Midagi sarnast kommi ja niksi-näksi automaatidega. Automaadis oleks 40–50 sagedasemat nimetust ravimeid, töötab digiretsept, ekraanil jookseb info ravimist, vajadusel nõustab apteeker videopildi teel ja kõik võiks toimida,» usub ta.
Apteegiautomaat appi? Võrumaal Varstus oma eraapteeki pidav Lagle Tikk pani läinud sügisel kinni oma teise, Harglas asunud apteegi. «Rahvast lihtsalt polnud enam, küla on nii väikseks jäänud,» nendib pea 30 aastat apteekri ametit pidanud naine. Nüüd uurivad Varstu murelikud kliendid alatasa temalt, et ega seegi apteek kinni lähe. Praegu hoiab ta oma apteeki lahti 2 päeval nädalas ja ülejäänud päevadel käib tööl Valga apteegis. Tikk tõdeb, et temagi klientuur on pidevalt vananev. Eks linnas tule ka vanemaid inimesi järjest juurde, aga seal on noori rohkem kõrval. Maal jääb lapsi aina vähemaks ja nii kipuvad lastele mõeldud rohud tihti maa-apteegis aeguma. Ehkki eakatel on teinekord raske arstile ja apteeki liikuda, pakuvad siin suurt abi sotsiaaltöötajad, kes viivad patsiendi vajadusel arstile ja toovad rohud. Tõsi, pisut teeb see karuteene kohalikule apteegile, sest kui rohud linnast tuuakse, väheneb maaapteegi niigi napp käive, teisalt ei tea apteekrid õiges koguses ravimeid varuda, kui vahel ostetakse kohapealt, vahel linnast. «Raske on otsustada, kas võtta ravim sisse või mitte,» nendib Tikk. Hargla apteek asus samas majas, kus Tikk isegi elab ja siis käisid inimesed tihtilugu puhkepäevadel ja õhtul ukse taga abi küsimas. Kui aga apteek kaob, tuleb pikk linnatee ette võtta.
FOTO: ARVO MEEKS / LÕUNA-EESTI POSTIMEES
Viina mõju väheneb Võrumaal Varstus eraapteeki pidav Lagle Tikk pani läinud sügisel kinni oma teise, Harglas asunud apteegi, sest küla on väikeseks jäänud ja kliente lihtsalt polnud piisavalt.
Sangaste apteeker Kärt Kurvits toob linna ja maaapteegi põhierinevusena välja, et maal on 99 protsenti püsiklientuur. «Kliendid on tuttavad ja sa tead, mida ta enne ostis. Lisaks on linnas palju erinevaid apteeke, mille vahel inimesed jooksevad,» nimetab ta. «Mul on hea meel, et perearstikeskus asub kõrval ja perearstiga on hea koostöö. Inimene tuleb otse arsti juurest apteeki ja kui vaja, saab tagasi arsti juurde lisa küsima minna. See on suur pluss.» Lisaks toob Kurvits välja, et maal on apteeki astuvad inimesed väga sõbralikud, nad oskavad hinnata, kui suur väärtus on kodukohas avatud rohupood.
Kui aga rääkida alkoholi mõjust inimeste tervisele, siis Veskimägi sõnutsi on nii, et kui võrrelda 20 aasta taguseid aegu praegusega, siis alkoholist tingitud vigastusi ja haigestumisi on jäänud märgatavalt vähemaks. Kuid neid on ikkagi palju. «See korreleerub alkoholitarbimise statistikaga. Kui 1990ndate aastate keskel oli alkoholi tarbimine 12 liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta, siis nüüd on kuskil 9 liitri kandis,» räägib ta. Oma EMO töös nähtu põhjal ütleb Veskimägi, et enam-vähem võrdselt annavad tööd alkohol, sport ja olmeõnnetused.
Tervisekäärid eri paigus Tervise Arengu Instituudi (TAI) koostatud Eesti
inimeste tervise ülevaatest nähtub, et üldised trendid on üsna sarnased: oodatava eluea väike kasv viimase 10 aasta jooksul, rahvastiku vananemine ning ülekaaluliste ja rasvunud elanike osatähtsuse suurenemine. TAI vanempetsialist Maali Käbin toob aga välja, et maakondade vahel on väikese riigi kohta võrdlemisi suur ebavõrdsus. Näiteks kui vaadata meeste tervena elatud aastaid, siis kõigub see 62 aastast Läänemaal 42 aastani Põlvamaal. Kõige paremaks hindavad oma tervist Läänemaa inimesed, kellest koguni 64 protsenti peab oma tervist heaks, kõige kehvemaks aga ida-virumaalased, kellest vaid pisut üle veerandi on tervisega rahul. Veel võib huvitava näitena tuua, et kõige rohkem ülekaalulisi täiskasvanuid elab Võru- ja Põlvamaal ja kõige vähem Harjumaal. Küsimusele, kas Eesti inimeste tervis läheb paremaks või halvemaks, üheselt vastata ei saa. Statistikast võib küll välja lugeda, et mõnda haigust registreeritakse rohkem, aga haigusi tuleb statistikasse juurde ka siis, kui meditsiin areneb ja arstid haiguseid lihtsalt rohkem diagnoosida oskavad. Kindlasti on aga meie inimeste haiguste struktuur muutunud, seda mõjutab nii rahvastiku vananemine, elukeskkonna muutused, ravi ja ennetamise võimalused. «Näiteks üheksakümnendatel aastatel tõusis koos sotsiaalmajandusliku olukorra ja tervishoiu suurte muutustega tuberkuloosi, vigastuste ja HIVi nakatunute arv, mis on nüüdseks vähenemas,» räägib Käbin. «Jätkub krooniliste haiguste kasv, näiteks on vähihaigestumus kasvanud, seda ka nooremates vanusrühmades. Haigekassa andmetel on ka teise tüübi diabeedi ravijuhtude arv kasvutrendis.»
REKLAAM
Võitis Brüsselis parima maitse auhinna 2017. Matcha on pulbriks jahvatatud roheline tee, mis on rohelisest teest veelgi tervislikum, sest matcha atcha a pulber lahustub ning keha omastab teda paremini. Koostis: 63% orgaaniline kookospiimapulber, orgaaniline line line kookospiimasuhkur, 11% orgaaniline matcha, orgaaniline galucuma pulber, naturaalne vanill. Laktoosivaba, sobib veganitele. Mahetoode. Valmistamine: Puista kuhjaga teelusikatäis pulbrit kõrgema ma teetassi põhja. Vala kõrgelt peale keedetud vesi (60 °C), siis seguneb tee paremini ja pinnale tekib kaunis vaht. Naudi. i.
• 1 klaass matchatt võr võrdub õ dub b an anti antioksüdantide tiok oksü süda dan ntide ja toitainete sisalduselt 10 klaasi rohelise teega, võrreldes kohvi 2 tunniga energiat 6 tundi • kiirendab ainevahetust, viib välja mürgid ja põletab kaloreid • alandab kolesterooli ja veresuhkrut • võitleb viiruste ja bakterite vastu • annab organismile C-vitamiini, tsinki, kroomi, magneesiumit • tõstab tuju ja suurendab keskendumisvõimet • rahustab ja lõdvestab • kuidainerikas Tootja: Tšehhi Maaletooja: ELUVÄGI OÜ www.eluvagi.ee
Kevade tervisemured lahendab Lamberts! Lambertsi tooteid osta apteekidest üle Eesti või meie e-poest www.lambertseesti.ee Soodustusega tooted leiad Euroapteekidest üle Eesti.
Soodne maikuus!
REKLAAM
JAGATUD MURE ON POOL MURET! Mai rinnavähi teadvustamise ja selle vastu vþitlemise kuu.
RINNAVĂ„HI SĂ•ELUURING ON TERVISEUURING, mis on mĂľeldud
eelkþige tervetele, ilma kaebuste ja sßmptomiteta naistele rinnavähi varaseks avastamiseks. 2018. aastal kutsutakse rinnavähi sþeluuringule ravikindlustatud naisi sßnniaastaga 1949, 1950, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966 ja 1968. Et nimeline kutse saadetakse postiga rahvastikuregistris olevale aadressile, on vajalik kontrollida, kas see on þige. Seda saab teha riigiportaalis. Kui sealsed andmed on ebatäpsed, ei pruugi kþik kutsed adressaadini jþuda. Koos paberkutsega genereeritakse ka elektroonne kutse, mis saadetakse E-Tervise patsiendiportaali. Iga kutse saanu saab seda oma saatekirjade alt vaadata.
Oluline on kontrollida oma rindu regulaarselt ßks kord kuus. Vaata rindu esmalt peeglist käed kþrval ja seejärel kuklal: ¡ kas rinnad on tavapärase suuruse ja kujuga ¡ kas nahk on sile ja ßhtlane, tavalist värvi ¡ kas rinnanibud näivad normaalsed ja liiguvad tþstes kätt ßlespoole Kþige kergem on rindu katsuda pesemisel, kui nahk on seebitatud, siis on ebatasasused ja vþimalikud sþlmekesed libeda käe all kergesti tuntavad. Rindu kombatakse sirgete sþrmedega kergelt vajutades. Alustatakse rinnanibust, liikudes kergete ringjate liigutustega väljapoole. Selliselt kombatakse läbi kogu rind ja kaenlaalune piirkond. Tähelepanu tuleb pÜÜrata valututele sþlmedele, mis ei kao vaid suurenevad!
PĂ–Ă–RDU KOHE PEREARSTI POOLE, KUI MĂ„RKAD:
¡ uut „tĂźkki“ vĂľi tihendit rinnas vĂľi kaenla all ¡ muutust rinna kujus, suuruses vĂľi nahavärvis ¡ rinnanibu vĂľi naha sissetĂľmmet ¡ eritist nibust ¡ valu vĂľi ebamugavustunnet Ăźhes rinnas ¡ rinna punetust, apelsinikooretaolist nahka, haavandumist y VXXUHQHQXG NDHQODDOXVHLG OžPČ´V¡OPL
Varakult avastatud rinnavähk on enamikel juhtudel ravitav!
Eesti Vähiliidu tasuta nþuandetelefon pakub abi igal tÜÜpäeval kella 10st 12ni ja 18st 20ni. Lauatelefonilt helistades vali 800
mobiililt 631
1727.
2233,
VÄHIPATSIENTIDE TEABETOAD: Pþhja-Eesti regionaalhaigla, Tallinn, Sßtiste tee 19, Registratuur 7. Tel 617 2306. Lþuna-Eesti vähißhing,
Tartu, Tiigi 11. Tel 734 1092.
Ăœle Eesti saab abi ja tuge vähipatsientide Ăźhingutest. Lisainfot Ăźhingute kohta leiab Eesti Vähiliidu kodulehelt www.cancer.ee Tallinnas on vĂľimalik liituda vähipatsientidele mĂľeldud loovteraapia grupiga. Loovteraapias osalemine vĂľib abiks olla uute oludega kohanemisel ning oma eluga paremini toime tulemisel. Aega ja protsesse ei saa tagasi pÜÜrata, ent Ăźheskoos on vĂľimalus oma päevad helgemaks muuta. Huvi korral vĂľta Ăźhendust grupi juhi Eve Usinaga, eve@hersoni.ee, tel 523 3342. (HVWL 9ÂŚKLOLLW WRRE PDDOH 6DNVD Č´UPD 7KÂŚPHUW ULQQDSURWHHVH spetsiaalseid rinnahoidjaid ja ujumistrikoosid. Nende valimisel on abiks ja konsulteerib rinnavähi patsiente mammoloog dr Astrid Järvet. VastuvĂľtule registreerimine tel 631 1730. Vähiliidust on vĂľimalik laenutada ravi ajaks ka parukaid, lisainfo www.cancer.ee
.XWVHLG HL VDD QHHG QDLVHG NHV HHOPLVHO DDVWDO PDPPRJUDDȴOLVHO XXULQJXO MXED käisid, kellel puudub kehtiv kindlustuskaitse vþi kellel on andmekogus mittetäielik aadress (näiteks ainult linna täpsusega). Kutsel on märgitud raviasutused, kuhu saab end uuringule kirja panna. ¡ Uuringul osalemiseks ei pea kutset ootama jääma. Kui teie sßnniaasta on tänavuste kutsesaajate nimekirjas, tuleb lihtsalt helistada kþige sobivamasse tervishoiuasutusse. Tervishoiuasutuste kontaktandmed (rinna- ja emakakaelavähi varajase avastamise uuringud) y /LLNXYDWH PDPPRJUDDȴDEXVVLGH DMDNDYD infot vaata kaardirakenduselt.
Vähk on haigus, millesse haigestumine kogu maailmas Ăźha kasvab. Igal aastal diagnoositakse ligikaudu 14 miljonit uut haigusjuhtu ja registreeritakse 8,8 miljonit surma. Eestis on vähk surmapĂľhjusena teisel kohal. Saame ise palju teha, et mitte haigestuda: tervislikult toituda, olla fßßsiliselt aktiivne, teha endale aeg-ajalt tervistavaid kuure ravimtaimedega, positiivselt mĂľelda. Jah, on leitud, et isegi positiivne mĂľtlemine aitab organismil tervistuda. Oma Ăźhingus tahame toetada inimest ja anda tuge, et tema mĂľtted ja teod oleksid suunatud lootusele, tervenemisele. Rahvusvaheline vähivastane liit kutsub inimesi mĂľtlema, mida meie Ăźhiskonnas vĂľi mida isiklikult saab ära teha vĂľitluses vähiga. Ei tohi aga unustada, et haigust on lihtsam ennetada kui ravida.Vähk ei tule äkki. Sellele eelneb alati teatud seisund kroonilise muutumise vĂľi haiguse kujul, mille Ăľigel ajal avastamine ja ravi ennetavad vähi vĂľimalikku teket. Otsige teavet internetist, käige vähihaigete Ăźhingutes, kontrollige pidevalt oma tervist ja vĂľidelge oma laiskusega – olge fßßsiliselt aktiivne, toituge tervislikult! Ja Ăľpetage kĂľike seda ka oma lähedastele, et meie inimeste terviseteadlikkus suureneks. Meid on vähe, mĂľelge sellele! Kui teid kutsutakse sĂľeluuringule, siis tuleb minna, kui ei kutsuta ja on mure, minge ikka! Rinnavähi sĂľeluuringus on avastatud palju uusi vähijuhte, kus naine veel ei tundnudki oma kehas toimunud muutusi. VähktĂľbi on ainult 8 protsenti pärilik haigus, kuid oma olemuselt geneetiline haigus. Geeni kahjustamine vĂľib toimuda väliskeskkonnas (Ăľhk, vesi, maapind), kuid ka täiesti välisärritajatest puhtas keskkonnas organismi sisemiste protsesside tulemusena. Euroopa Patsientide Ă•iguste Harta toob välja neliteist Ăľigust, mille eesmärk on kaitsta inimese tervist. Näiteks Ăľigus ennetavatele meetmetele, see tähendab ka elanikkonna teadlikkuse tĂľstmist, tasuta ja regulaarset terviseprotseduuride tagamist erinevatele riskirĂźhmadele jne. Igal inimesel on Ăľigus saada just selliseid terviseteenuseid, mida tema tervis vajab. Inimene, kes vajab ravi, kuid ei suuda ravikulusid tasuda, on Ăľigus saada teenust tasuta. Veel on Ăľigus privaatsusele, Ăľigus vältida mittevajalikku kannatust ja valu jne. Praegu on paljud Ăľigused muutunud kĂźsitavaks. Inimesed on hädas, kes oma raske majandusliku olukorra tĂľttu vĂľi ei leia haigekassa vĂľimalust rahastada ravimeid ja protseduure. Suure tÜÜ teevad ära heategevuslikud organisatsioonid, kes koguvad meie endi käest veidi raha, et toetada hädasolijaid. Nende tÜÜ on hindamatu! Me saame rohkem aru ja mĂľistame, kui Ăśeldakse, et inimesel on sĂźda haige. SĂźda on meile lähemal, ta tuksub, ta valutab. Me teame kujutluses isegi ta kuju ja värvi. Aga vähk? Kus? Mis? Missugune? On vist nii, et me ei karda surma, kui seda, kuidas oleme määratud surema. Ei taha surmahaiguse kannatusi endale ega oma lähedastele. Teadmatus teeb murelikuks, aga vähk käib inimesega kaasas ja pĂźsib sama kaua kui inimkond. Järvamaa vähihaigete Ăźhing tegutseb juba 21 aastat. Oleme kohtunud paljude huvitavate lektoritega: onkoloog Vahur Valvere, onkoloog-valuravi Ăźlemarst Pille Sillaste, psĂźhholoog Heili Laido, kinesioloog Viigi Viil, Lille Lindmäe, Kreet Rosin, Kaia-Kaire Hunt, 5HQH %žUNODQG PHWVDPRRU ΖUMH .DUMXV SVžKKRORRJ 0DGH 7RURNRÎ? (QJHOEUHFKW MW 0HLH Ăźritused on avatud kĂľigile ja me ei nĂľua liikmeks hakkamist. Meile on tähtis info jagamine nii lihtsalt kui vĂľimalik, tähtis on ka hingerahu ja elurþþmu toetamine. Lisaks loengutele käime ka reisidel, teatris, väljasĂľitudel, teeme harjutusi keha energia aktiviseerimiseks, käime Ăźhistel jalutuskäikudel, tähistame koos tähtpäevi jne. Nagu Ăśeldakse Ăźhes laulusalmis: „Elu veereb Ăźlesmäge kuni oled teisel pool â€Śâ€œ Ăœlle Kiivet Järvamaa vähihaigete Ăźhingu esimees
suitsetamisest loobumine
Mai 2018
5
Uued soovitused: kuidas suitsetamine maha jätta? Tervise arengu instituudi ekspert ja tubakast loobumise nõustaja Tiiu Härm jagab näpunäiteid, kuidas tubakast võimalikult kergelt ja tõhusalt loobuda ning kiusatustele vastu panna. EESTI ÜHE STAAŽIKAMA NÕUSTAJA TIIU HÄRMI SOOVITUSED TUBAKAST LOOBUMISEKS:
Heilika Leinus Terviseportaali reporter
E
estimaalased suitsetavad järjest vähem – iga päev suitsetavate täiskasvanute osakaal on langenud 22 protsendini. Kuid kes on suitsetanud, see teab, et tubakast loobumine võib olla küllaltki keeruline protsess ja esimesel katsel see kõigil õnnestuda ei pruugigi. Leidub inimesi, kes suudavad loobuda päevapealt, ent enamikule on tubakast loobumine pikk protsess. Võõrutus kestab esimesest suitsuvabast päevast alates keskmiselt kaheksa kuni kümme nädalat, loobumine aga kuni aasta. Kõige olulisem on teha otsus tubakast loobuda, astuda esimene samm ja juhusliku ebaõnnestumise järel mitte alla vanduda. Kui tundub, et kaheksa nädalat on liiga pikk aeg, tasub esialgu püstitada väiksem ja jõukohasem eesmärk. Alustada võib näiteks neljast suitsuvabast päevast või ühest nädalast ja seejärel edasi liikuda. Just kolm esimest päeva ongi kõige keerulisemad. Pärast seda läheb ainult lihtsamaks. Proovi jõuda selgusele, mis sind kõige enam suitsetamisest loobuma motiveerib. Kas on tekkinud terviseprobleemid, planeerid lapse saamist, hakkab suitsude ostmine rahakotile või on see midagi muud?
Tee suitsetamisest loobumise eel kahenädalane ettevalmistusperiood, mil ... • Võta suitsetamiseks eraldi aeg, ära tee seda muude tegevuste kõrvalt ega puhkehetkede ajal. Näiteks kui oled harjunud autoroolis suitsetama, siis nüüd peata auto kinni ja tule suitsetamise ajaks autost välja. • Aseta sigaretid, välgumihklid, tuhatoosid ja muu selline ebaharilikesse kohtadesse. Tee endale kodus suitsetamisvabad piirkonnad ja laienda neid järjest! • Kirjuta üles põhjused, miks sa tahad suitsetamisest loobuda. • Palu, et pereliikmed ja sõbrad sinu läheduses ei suitsetaks või loobuks sinuga koos. Vastastikune leping annab innustust eesmärgi saavutamiseks. • Määra suitsetamise lõpetamiseks kindel kuupäev ja pea sellest kinni. • Ära karda abi küsida. Loobumine on palju tulemuslikum, kui teed seda spetsiaalselt koolitatud nõustaja kaasabil – pöördu oma perearsti poole või otsi üles lähim tubakast loobumise nõustamise kabinet. Sealt saad psühholoogilist abi ja vajadusel ka ravimeid. NB! Suitsetamisest loobumise esimese kahe nädala vältel hoidu alkoholist. Järgmise kahe kuu vältel võid tarvitada väiksemas koguses alkoholi seltskonnas, kus ei suitsetata. Esimene tubakavaba päev: • Leia suitsetamisele asendustegevus, mis mõtted mujale viib – näiteks tervisesport, köitev raamat või alusta uut hobi. • Ole aktiivne ja hoia end tegevuses – külasta mittesuitsetavaid sõpru, mine jalutama. • Proovi vältida närvilisi olukordi. • Pea päevikut – pane kirja mõtted ja motivatsioonid, miks sa loobumise ette võtsid. Teine tubakavaba päev: tuleb võidelda võimaliku nikotiininälja vastu • Joo kuus kuni kaheksa klaasi vett päevas. • Närvilises olukorras hinga kopsud sügavalt õhku täis, hoia mõned sekundid hinge kinni ja hinga seejärel rahulikult välja. Tee seda mitu korda järjest. • Tegele spordiga ning mine välja koos mõne oma mittesuitsetajast sõbraga. • Näri suhkruvaba närimiskummi. • Hoidu magusast. • Tuleta meelde põhjused, miks sa loobumise ette võtsid.
Suitsetamisest loobumine on keeruline protsess, kuid paar nippi võivad sellele tublisti kaasa aidata. FOTO: CHRIS ROBBINS/PICTURE ALLIANCE/MOODBOARD/SCANPIX
REKLAAM
Toidulisand suitsetajatele Arjuna puukoorest pärinevate saponiinidega aitab hoida südame tervist ning toetab maksa tööd. Saponiinid on taimset päritolu bioaktiivsed ained, millele omistatakse mitmeid kasulikke omadusi, sh antioksüdantset toimet. Toidulisand toetab organismi toimetulekut oksüdatiivse stressiga ning kaitseb rakke vabade radikaalide eest. Preparaat sisaldab rohkelt C-, D3- ja E-vitamiini, samuti B-grupi vitamiine ja koensüümi Q10, mille varud organismis suitsetamise tagajärjel vähenevad. Suitsetamise käigus vabaneb suitsust suur kogus vabu radikaale, mille kahjutuks tegemine viib kehast välja mitmed vitamiinid ning antioksüdandid, eriti aga C- ja E-vitamiini. Samuti on suitsetajatel mittesuitsetajatega võrreldes ka madalam B12-vitamiini ja foolhappe tase. Toode on mõeldud suitsetajatele, kuid ka neile, kes enam tubakat ei tarbi ja soovivad taastada organismi loomulikku talitlust. Meravita tooted on müügil www.meravita.ee terviseportaalis, Rimi keti hüpermarketites, Selveri keti marketites, COOPi süsteemi Konsumites ja Maksimarketites, Keila Rõõmu Kaubamajas, Saue kaubanduskeskuses, kaupluses Biomania, kaupluses Loodusand, Ravikunsti koolitus- ja teraapiatoas Väike Uba ja MEIE kaubandusketi suuremates kauplustes.
veenilaiendid
6 Mai 2018
Ebameeldiv ja inetu mure, mis kimbutab paljusid Kuigi veenilaiendid on üks sagedasemaid kroonilisi healoomulisi haigusi, ei ole see teema inimestele tavaliselt enne oluline, kui märgatakse muutuseid oma kehal. mus. Mida rohkem on perekonnas teada erinevate veenilaiendite vorme, seda tõenäolisem on, et ka konkreetsel inimesel kujunevad elu jooksul välja veenilaiendid.
Triin Ärm Terviseportaali reporter
K
õige sagedamini esinevad inimestel nahasisesed kapillaarsed laiendid. Need kimbutavad 88 protsenti naistest ja 79 protsenti meestest. Peamiselt tekivad kapillaarsed laiendid jalgadele, rääkis Ida-Tallinna Keskhaigla veresoontekirurg Veronika Palmiste. Kirurg vastab levinumatele veenilaienditega seotud küsimustele.
Kas nahasisesed veenilaiendid on seotud ulatuslikuma veenilaiendite haigusega? Kuigi haigus algab sageli väikese võrgustikuna jalal, mis alguses väga ei häiri, võib aja möödudes haiguse ulatus siiski muutuda. Laienevad nahaaluses koes olevad veenid, mis on omavahel seotud. Seetõttu on oluline meeles pidada, et ilma korraliku, täpsustava uuringuta, ei peaks korrigeerima isegi süütut pindmist võrgustikku.
Miks need tekivad? Kõige olulisem mõjutaja on geneetiline eelsoodu-
Teine põhjus võib olla varasem vigastus ja eelkõige nahatrauma. Seetõttu on väga oluline teada varasemat anamneesi ehk haiguse eellugu ja teha ka täpsustav uuring, sest nii saab leida parima taktika veenilaiendite korrigeerimiseks.
Kas elustiil mõjutab veenilaiendite teket? Minult küsitakse pidevalt, kas veenilaienditega patsient võib kanda kõrgeid kontsi ja istuda jalg üle põlve. Tegelikult ei ole sellealast tõestust keegi maailmas suutnud välja tuua. Samas on kindlasti oma mõju veenilaiendite kui haiguse arengul väheliikuval elustiilil ja ülekaalul – need soodustavad kindlasti veenilaiendite teket. Lisaks on probleem pikemaajaline istumine. Nagu on teada, veenivere tagasijõudmiseks südamesse, on väga oluline, et inimese sääre- ja reielihased töötaksid ja aitaksid verd edasi pumbata.
Veenilaiendite teket mõjutab geneetiline eelsoodumus.
sioonsukki või -sukkpükse, isegi kui see tundub alguses võimatu.
Kas selle mure vastu aitavad kreemid või tabletid?
Kas veenilaienditega inimene võib käia saunas?
Kuigi apteegis ja postimüügis pakutakse väga palju erinevaid preparaate, pole neist ükski suutnud tõestada oma toimet veenilaiendite eemaldamises pikemaajalisel kasutamisel. Soovi korral võib loomulikult kasutada ka kosmeetilisi vahendeid, näiteks peitekreemi, et veenilaiendid ei oleks nii silmapaistvad.
Kas sel juhul võib joosta? Veenilaienditega inimesed võivad joosta. Soovitan kindlasti olla füüsiliselt aktiivne, kuid võtmesõna on siiski mõõdukus. Selleks, et veenilaiendite arengut aeglustada, tuleks kanda treeningu ajal kompres-
REKLAAM
Hoolitse oma liigeste eest! 1
Saunaskäimine ei ole veenilaiendite puhul vastunäidustatud. Soojas saunas viibides on veenilaiend küll suurem ja nähtavam, kui näiteks jahedas ruumis olles, kuid see on täiesti normaalne ja ootuspärane muutus. Nimelt püüab keha ennast jahutada kuumas ruumis viibides ning lisaks suuremale higistamisele laienevad selleks ka kõik jäsemete veresooned. Kuna veenilaiendi puhul on veen nagunii normaalsest laiem, muutub veenikomu saunas korraks veelgi suuremaks. Ühelgi inimesel pole aga mõistlik ette võtta ekstreemsusi, näiteks saunamaratoni, sest siis pole vahet, kas inimesel on veenilaiendid või mitte, risk terviserikkeks on nii või naa suurem.
Toidulisand
FOTO: ERAKOGU
Millal pöörduda arsti poole? Veenilaiendid on eelkõige kosmeetiline probleem ja arsti poole võiks pöörduda sel juhul, kui on soov sellega agressiivselt tegeleda. Soovitan alustada täpsustavate küsimustega perearstist ning kirurgi juurde minna ainult siis, kui on soov ja valmisolek agressiivseks korrektsiooniks. Selle haiguse kontrolli all hoidmiseks on aga hädavajalik kompressioonravi.
REKLAAM
6
2 3
4
5 KOLLAGEEN GLÜKOOSAMIIN
VITAMIIN C KONDROITIIN INGVERIJUURE EKSTRAKT HÜALUROONHAPE Kastani-sireli tinktuuri kasutatakse välispidiselt liigeste ja lihaste vaevuste korral. Tinktuur aitab vähendada raskustunnet jalgades, aitab säilitada normaalset vereringet. Aitab ennetada ämblikneevuste teket ja leevendab naha punetust.
Suukaudse lahuse pulbrid.
Tõhus traumajärgse turse vastu. Imendub kiiresti ja hellitab nahka meeldiva loodusliku lõhnaga. Hobukastan tugevdab veeniseinu ja kaitseb kapillaaride tervist. Sirel leevendab valu ja väsimust.
1 pakike päevas lahustada klaasis soojas vees, segada hoolikalt ja juua.
Glükoosamiinsulfaat ja kondroitiin on liigeskõhre struktuuri olulised komponendid. Hüaluroonhape on peamine Kes peaksid kasutama liigesevedeliku koostisosa. Kollageen on inimkeha üks olulisematest ´i? valkudest, mida leidub inimesed, kes on füüsiliselt aktiivsed kõhredes, kõõlustes ja teistes kudedes, mis vastutavad ülekaalulised meie liikumise eest. Tänu vanemaealised kollageenile on koed postmenopausis naised elastsed, paindlikud ja kõik, kes soovivad põhjalikult vastupidavad. Ingverijuure hoolitseda oma ekstrakt toetab liigeste liikuvuse säilitamist ning liigeste eest vitamiin C aitab kaasa kollageeni sünteesile. Maaletooja: AS Surgitech Pärnu mnt 148, 3. korrus Tallinn 11317 Tel 646 0660, epood.surgitech.ee
Sobib suurepäraselt otse pinges olevatele piirkondadele kandmiseks, sealhulgas treeningjärgseks kasutamiseks. Ei sisalda sünteetilisi värv-, lõhnaega säilitusaineid.
www.vipis.eu
SAADAVAL APTEEKIDES
spordivigastused
Mai 2018
7
Ortopeed Mihkel Mardna: liigse koormusega on jooksuvigastus kerge tulema Ortopeed Mihkel Mardna väitel imenippi jooksuvigastuste ärahoidmiseks pole – piisab, kui tegeled peale jooksu lihasetreeninguga, venitad korralikult ning väldid ülekoormust. N
O /P
ST
IME
ES
FOTO : L II S
TR
EIM
AN
ütles Mardna. Treeningut võib tema sõnul alustada ka kõnniga, edasi minna üle kiirkõnnile ja seejärel jooksmisele – nii valmistatakse keha aktiivseks liikumiseks paremini ette. Samuti ei maksa trennist välja jätta venitusharjutusi, mis aitavad lihastel elastsena püsida.
Maiken Mägi Terviseportaali reporter
M
ardna nimetab vigastuste peamise tekkepõhjusena seda, et spordiharrastaja tugiaparaat ehk kogu skeletilihaste süsteem koos luude-lihaste-kõõlustega pole valmis talle peale sunnitud koormuseks. «Jooksmisel pole tähtis ühekordse treeningu maht, pigem tuleks teha vähem ja tihedamini kui harvemini ja palju korraga,» tõdes ta. Näide koormusega ülepingutamisest on tema sõnul weekend warrior'i tüüpi inimesed, kes töötavad esmaspäevast reedeni ning arvavad, et nädalavahetusel tuleb kõik tasa teha, võttes kummalgi päeval ette näiteks 20-kilomeetrise jooksutreeningu.
Mitmekülgsus ennekõike Lisaks ülekoormusele mängivad vigastuste tekkes rolli vale tehnika, ebasobivad jalatsid või riietus ning ühekülgne treening. Tuleb ka märkida, et mõnele inimesele lihtsalt sobib jooksmine, teisele jällegi mitte, samuti avaldub tugevam koormus lihastele ja liigestele ülekaalus inimese puhul. Mardna väitel aitab vigastusi vältida eelkõige mitmekesine treening. Kindlasti võiks jooksutreeningu osa olla jõutreening, mis parandab lihastoonust ning aitab kaasa jooksmisel töötavate lihaste funktsioneerimisele. Peale jooksu võiks julgelt harrastada ka muud meelepärast spordiala (ujumine, rattasõit, pilates jm). «Kui treening piirdub ainult jooksuga, näiteks panna tossud jalga, joosta kümme kilomeetrit ja minna koju duši alla, ja tasapisi kasvatada sellise ühetaolise treeningu mahtu, siis ei tasu imestada, et kergesti võivad tekkida ülekoormusvigastused,»
Enim vigastusi ülekoormusest Jooksuga seotud vigastused jagab ortopeed kaheks: ägedad traumad ja ülekoormusvigastused. Viimased tekivadki liigsest koormusest, valest tehnikast või spordivahenditest. Ägedad traumad on näiteks villid, küünepiirkonna vigastused, maastikujooksus esineb sagedasti hüppeliigese nikastusi, lisaks lihaste (mikro)rebendid. Arvuliselt on rohkem ülekoormusvigastusi, üks levinumaid neist kannakõõluse tendinoos. Selle põhjustavad enamasti välised faktorid, nagu ebasobivad jalatsid või pinnas. Näiteks kaldega teeservas jooksmine, mistõttu tuleb kannakõõlusele väike nurk sisse ning tekib ülekoormus. «Kannakõõlust peetakse tugiaparaadi tugevaimaks kõõluseks, selle abil toimub jõuülekandemehhanism, mis aitab pöida kasutada ja jooksmisel tõugata,» selgitas Mardna. Veel tuleb ette kannakõõluse kinnituskoha probleeme, mille tingivad samuti suurenenud treeningkoormus seoses säärelihaste elastsuse vähenemisega, aga on tihti seotud ka anatoomiliste iseärasusega. Valu põlvedes viitab sageli põlvekedra kõhre ülekoormussündroomile, mille põhjustab tihti lihaste vähene treenitus koos suure koormusega põlvedele. Ette tulevad ka pinged säärelihastes ehk kompartmentsündroomid, mis on samuti seotud treeningkoormuse intensiivistumisega. Kui pingeid mitte leevendada, võib sellest saada krooniline probleem. Mardna soovitab harrastajatel treeningkoormust suurendada maksimaalselt kümme protsenti nädalas, samas ei saa sedagi lõpmatuseni teha. Koormuse kasvatamine on individuaalne, kuna mõni organism võtab selle paremini omaks, teine vajab rohkem harjumist.
REKLAAM
TerviseOaas on sündinud maailma selleks, et muuta inimeste suhtumist, nagu sõltuks nende tervis kõigest muust välisest, välja arvatud neist endist. Aitame teil keskenduda iseenda tervendamisele, pakkudes kõige olulisemaid toidulisandeid ning abivahendeid, kuidas pingetest-valudest-tõbedest vabaneda.
Pesupesemispähklid Magneesiumihelbed jalavannideks Vitamiin D3 tilkadena (4000 IU) Vitamiin C (1000 mg) Pau d` arco e. sipelgapuukoor (1000 mg) Vietnami salv Inhalatsioonipulgad Valuplaastrid Salonpas Helista 514 8841 või kirjuta FB TerviseOaas
Kohtume Türil lillelaadal!
”
Pigem tuleks joosta vähem ja tihedamini kui harvemini ja palju korraga MIHKEL MARDNA, ortopeed
Kvaliteetne jooksujalats kaitseb Rääkides mainitud vigastuste vältimisest, ei saa unustada häid spordijalatseid. «40 või 50 aastat tagasi mängisid korvpallurid toona tuntud Põhjala ketsidega. Nad võivad endale vastu rinda taguda küll, et meie omal ajal tegime suuri koormusi selliste jalanõudega, aga tõsiasi on see, et enamikul neist on juba puusa- või põlveliigesed ära vahetatud,» sõnas Mardna. Pikemas perspektiivis on seetõttu jalanõul tähtis roll tugiaparaadi pikaealisuse kindlustamisel. Tänapäeva spordipoodides pole enam raske leida hästiistuvaid jalatseid jooksmiseks või muuks spordialaks. Mardna rääkis, et jalatsitootjad pööravad tähelepanu põrutust pehmendavale efektile, mistõttu võiks võimalusel valida ketsi asemel siiski kvaliteetse toestatud jalatsi. Tänu põrutust absorbeerivale mõjule ei pea kartma ka asfaldil jooosta – see hirm on ortopeedi arvates veidi ülepingutatud. «Ideaalne pinnas jooksmiseks on küll tasane metsatee, aga tänapäeva jooksusussid on konstrueeritud selliselt, et kannatavad väga hästi ka asfaldil jooksmist,» märkis ta. Ka siin võiks valida mitmeke-
sisuse, näiteks joosta aeg-ajalt nii kõva kattega teel, metsas kui ka vahelduval maastikul. Kui läheduses on hea rada, kus oht end vigastada on väike, võib vahel proovida joosta ka paljajalu. «Paljajalu käimise efekt seisneb peamiselt selles, et treenitakse pöia tallavõlvi väikseid lihaseid, mida on seal piirkonnas üle kuuekümne. Kui kasutame hästi toestatud jooksujalatsit, siis ei pea me teatud väikeste lihastega vaeva nägema ja nende toonus seetõttu ka langeb,» rääkis Mardna. Siin tuleb märkida, et kui inimene pole harjunud paljajalu jooksma, pole ka tallanahk sellega kohanenud. Kui treeningumaht on suur, võib paljajalu jooksmine treeningusse vahelduse mõttes kuuluda. Tossude elueast rääkides ütles Mardna, et jooksujalats peab vastu umbes 500 kilomeetrit. Selle möödudes on jalats enamasti juba väsinud ega pruugi jalga enam piisavalt toetada. Kui harrastajale tähendab see ehk üht-kaht tossupaari aastas, siis professionaalsel pikamaajooksjal tuleb jalatsid välja vahetada peaaegu iga kuu.
FOTO: PANTHERMEDIA.NET / LEUNG CHO PAN
Asfaldil jooksmist ei pea kartma, kui varnast on võtta head, põrutust pehmendavad jalatsid.
allergia
8 Mai 2018
Said herilaselt sutsaka ja ei läinudki paiste? Kiirabiarst selgitab, miks järgmine kord võib hullemini minna Äge allergiline reaktsioon võib inimest tabada isegi siis, kui varem pole sama põhjus allergiahoogu vallandanud.
Terviseportaali reporter
A
llergiline reaktsioon on see, kui organism reageerib liialdatult mingile ainele. Liialdatud reaktsioon võib inimesele tähendada kõigest tagasihoidlikke paikseid sümptomeid või koguni eluohtlikku anafülaktilist šokki. Näiteks paari aasta eest suri herilaselt nõelata saanud Vastseliina päästekomando meeskonnavanem Madis Soesoo allergilise šoki tagajärjel. «Anafülaktilises šokis tekivad üldsümptomid väga kiiresti. Patsient ei saa enam hingata või kaotab teadvuse vererõhu languse tõttu. See võib lõppeda surmaga, mida aga esineb õnneks väga harva,» rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabiosakonna ülemarst-osakonnajuhataja Lilian Lääts. Tema hinnangul esineb kergemat allergilist reaktsiooni üsna tihti, raskemaid reaktsioone aga harvem. Raskemaid reaktsioone tekib sagedamini lastel. «See võib olla sellest, et täiskasvanud teavad enda kohta, millele nad allergilised on, ja oskavad sellest hoiduda,» lisas ta. Kõige sagedamini põhjustavad ägedat allergilist reaktsiooni mõned toiduained, ravimid ja putukahammustused. Allergiat põhjustavatest toiduainetest oskavad inimesed tavaliselt hoiduda. «Suviti puutume nii kiirabis kui ka erakorralise meditsiini osakonnas sagedamini kokku reaktsiooniga mesilase ja herilase nõelamisele,» rääkis Lääts. Seetõttu soovitab arst hoiduda suvel joomast plekkpurgist või läbipaistmatust pudelist, sest pole näha, ega sinna mesilast või herilast pole roninud. «Nii saadakse tavaliselt nõelata keelde või kõrri, millele võib järgneda kiiresti arenev turse, mis võib olla väga ohtlik,» hoiatas ta. Allergeeniga kokku puutudes võib sellele kohale tekkida punetus, valu või turse. Üldsümptomitena võivad inimest tabada hingamisraskused, hääl võib minna kähedaks ja astmaatikutel võib tulla peale astmahoog. Nahale võib tekkida sügelev kublaline lööve. Mida kiiremini allergia üldsümptomid tekivad, seda ohtlikuma reaktsiooniga on tegemist ja seda kiiremini tuleks midagi ette võtta. «Kui lööve tekib mitu tundi hiljem, siis tõenäoliselt see ka taandub iseenesest mõne aja möödudes. Kui aga sümptomid avalduvad mõne minutiga, tuleb kindlasti kohe kiirabi kutsuda,» ütles Lääts. Eriti kiire on eraldatud maakohas, kuhu kiirabi ei pruugi nii kiiresti jõuda.
toime võib saabuda alles siis, kui ravimit on juba paar päeva võetud. Lääts lisas, et kindlasti peaks esimesest allergilisest reaktsioonist rääkima perearstile, kes oskab anda nõu, milliseid ravimeid kodus varuks hoida ja kas on vaja teha allergiatest, sest tihtipeale pole muidu võimalik välja selgitada, mis hoo vallandas.
Kurikuulus
U
Triin Ärm
jookseb plasma kudedesse ja vererõhk langeb alla kriitilise piiri. Sel juhul on tegemist anafülaktilise šokiga,» selgitas Lääts. Kõriturse on üks hirmutavamaid ja ohtlikemaid sümptomeid – eriti lastel. Väikese lapse kõri võib kinni pigistada kõigest millimeetrine turse hingetorus. Pärast kiirabi kutsumist tuleks anda lapsele allergiaravimeid, kasutada võimalusel laste adrenaliini automaatsüstalt või teha inhalaatoriga auru, et kõri avatuna hoida. Aur peaks olema kindlasti jahe, mitte kuum, sest kuumus soodustab turset veelgi. «Kindlasti tuleks esimesel võimalusel lõpetada kontakt allergeeniga,» rõhutas arst. Näiteks mesilase nõel välja võtta või nahale sattunud aine maha pesta. Kui allergia põhjustajat hingati sisse auruna, tuleks sellest ruumist kiiresti värske õhu kätte minna. Suures ehmatuses aga sageli selle peale ei tulda. Tasub teada, et isegi kui inimesel pole varem näiteks herilase nõelamisele tugevat reaktsiooni olnud, ei tähenda see, et seda ei teki kunagi. «Esimene kord allergeeniga kokku puutudes organism alles õpib sellele reageerima, järgmisel korral võib tekkida samale ärritajale raske üldreaktsioon,» hoiatas Lääts. Iga allergilise reaktsiooni korral ei ole kindlasti vaja kiirabi kutsuda. Numbrile 112 tuleks helistada eelkõige kõri-, keele- või näoturse puhul või kui nahalööve tekib väga kiiresti, mõne minutiga. Kui sellised sümptomid arenevad aeglaselt, näiteks paari tunni jooksul, võib inimene ise erakorralise meditsiini osakonda pöörduda. Kergemate allergiliste reaktsioonide puhul peaks otsima abi apteegi käsimüügiravimitest. Küll aga ei pruugi need kohe mõjuda –
FO
ER TO :
AK
OG
”
Tasub teada, et isegi kui inimesel pole varem näiteks herilase nõelamisele tugevat reaktsiooni olnud, ei tähenda see, et seda ei teki kunagi. LILIAN LÄÄTS, Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabiosakonna ülemarstosakonnajuhataja
Kivimäe perearstikeskuse perearst Karmen Jolleri sõnul temalt väga sageli ägeda allergilise reaktsiooni kohta ei küsita. «Enamik inimesi teab, et see reaktsioon on väga tõsine ja hirmutav, mistõttu ollakse sellest kuulnud,» lisas ta. Ka ei saa perearsti hinnangul öelda, et suviti küsiksid inimesed sagedamini adrenaliini automaatsüstla retsepti. «Enamasti tekib allergiline reaktsioon seoses toiduga ja reaktsiooni tugevus võib mõnel allergikul sõltuda ka söödud toidu kogusest,» lausus ta. Joller lisas, et kui inimene teab, et tal võib tekkida üliäge allergiline reaktsioon, tasuks adrenaliinisüstal endaga alati kaasa võtta. Lisaks oleks mõistlik selle kasutamine endale ja lähedastele kohe pärast soetamist selgeks teha. «Anafülaksia ei tule kindlasti tühjalt kohalt, sellele eelneb tavaliselt varasem kokkupuude sama ainega, enamasti eelneb ka kergem allergiline reaktsioon,» lausus perearst. Ta lisas, et kui näiteks herilase, mesilase või muu putuka hammustusest tekib ulatuslik turse käel või jalal, tuleks sellele kohale asetada külma. «Selline turse ei vaja EMO-sse pöördumist, vaid laheneb iseenesest, aega võib kuluda isegi mitu nädalat,» ütles Joller ja soovitas mure korral pöörduda perearstikeskusse.
Kuidas aidata Üksinda kodus olev inimene peaks ägeda allergilise reaktsiooni puhul kutsuma kiirabi. Kui inimene teab oma allergiaid, võiks tal kodus olla allergiavastased tabletid, mida leiab apteegi käsimüügist. Matkale või suvilasse sõites tasuks need alati kaasa võtta. «Kui inimesel on esinenud rasket allergilist reaktsiooni, peaks tal alati kaasas olema adrenaliini automaatsüstal, sest varasem raske allergiline reaktsioon tõstab märkimisväärselt tõenäosust, et see tuleb kunagi veel,» lisas ta. Iga järgmine reaktsioon võib olla raskem ja kulgeda kiiremini. Inimene võib sattuda eluohtlikku seisu lausa mõne minutiga. Äge allergiline reaktsioon ei tähenda alati vaid kõriturset, reageerida võib ka südame-veresoonkond. «Veresoonte läbilaskvus suureneb allergilise reaktsiooni tulemusena ja piltlikult võib öelda, et verest
Suvel ei tohiks juua läbipaistmatutest pudelitest ega purkidest, sest alati ei pruugi sinna ronivat herilast või mesilast märgata. FOTO: PANTHERMEDIA / SCANPIX /GIUSEPPE ANELLO
allergia
Mai 2018
9
Allergoloog: positiivne testitulemus ei tähenda alati allergiat Koos taimede õitsemisega ägenevad allegikute sümptomid, talvel ja sügisel jäetakse aga ninakinnisus ja köhatamine märkamata.
Paula Rõuk Terviseportaali reporter
K
evade saabudes suurenevad taas allergia all kannatajate kaebused. Sageli märgatakse just kevadel ja suvel puude ja taimede õitsemise ajal tekkivaid kaebusi – vesine nohu ja ninakinnisus, silmade sügelus ja vesisus, kuiv köha, õhupuudus, vilistav hingamine, rääkis Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog-immunoloog Krista Ress. Mõnikord tekivad sümptomid erinevate puu- ja juurviljade või pähklite söömisel – nohu ägenemine, sügelustunne suus või kurgus, huulte turse, lööve suuümbruses, harvem ka kõhuvalu ja hingamisraskus. «Samas võib sügisel ja talvel jääda märkamata pidev hommikune ninakinnisus, nuuskamisvajadus ja köhatamine,» rääkis Ress.
Oma tähelepanekutega tuleks pöörduda arstile Kui sellised kaebused tunduvad tuttavad, siis võib allergoloogi sõnul olla põhjuseks allergia näiteks õietolmudele, erinevatele loomadele või kodutolmulestadele. Allergia diagnoosimisel on oluline leida, kus, millal ja millega kokkupuutel haigusnähud tekivad.
«Seejärel tasuks oma tähelepanekutega pöörduda arsti juurde, kes hindab uuringute teostamise vajadust ning teeb uuringud,» sõnas Ress. Allergia diagnoosimisel kasutatakse nii erinevaid nahateste allergeenidega või määratakse vereanalüüsideks allergeenide vastaseid IgE tüüpi antikehi.
Ainult analüüside põhjal ei saa diagnoosi panna «Kindlasti ei tasuks rutata apteegis müüdavaid allergiateste tegema, laborist ise analüüse tellima ja selle põhjal ise haigust diagnoosima hakata – positiivsed uuringutulemused ei tähenda alati allergiat,» ütles Ress. Allergoloogi sõnul kahtlustavad inimesed sageli nahalöövete põhjusena erinevaid toiduallergiaid ja jätavad oma toidust ära terve rea erinevaid toiduaineid. «Kindlasti ei tohiks hakata ise analüüside alusel oma toidus piiranguid tegema – mõnikord võib valesti tõlgendatud analüüsi tulemuste alusel põhjustada endale, või veel hullem kui oma lapsele, edaspidi hoopis suuremat kahju,» seletas ta. Inimesed kahtlustavad sageli nahalöövete põhjusena erinevaid toiduallergiaid ning jätavad terve rea toiduained oma menüüst välja. FOTO: ANDRIY POPOV / PANTHERMEDIA / ANDRIY POPOV
Allergiaravimid on tõhusad Tänapäeval on kasutusel mitmeid efektiivseid ravimeid allergiliste kaebuste raviks ning õigesti tõlgendatud uuringutulemuste alusel saab arst määrata ka parima võimaliku ravi. «Esmase abivahendina kergete allergiakaebuste korral oleks antihistamiinikum, näiteks loratadiin, tsetirisiin, desloratadiin, levotsetirisiin, bilastiin, ebastiin, rupatadiin, mis on enamikus ka käsimüügist saadaval,» sõnas Ress.
Pikemat aega kestvate ja raskemate kaebuste korral on tema sõnul soovitatav nõu pidada perearsti või allergoloogiga, sest allergiahaiguste raviks on võimalik kasutada erinevaid kaebusi kontrollivaid ravimeid. Ainuke haiguse kulgu muutev ravimeetod on allergeenimmuunravi, mida teostavad allergoloogid ja allergoloog-immunoloogid. «Selle raviga kujunda-
takse organismis kaebusi põhjustava allergeeni suhtes taluvus ning seeläbi võib õnnestuda allergiakaebustest ka täielikult vabaneda. Seega, allergiatestide teostamine ja nende põhjal raviotsuste tegemine peaks kindlasti toimuma koostöös allergoloogiga, et leida igale patsiendile kõige sobivam ravim,» nentis allergoloog.
REKLAAM
ATOOPILINE DERMATIIT JA PSORIAAS Kuopio ülikooli uuringute järgi vähendab "Finola" kanepiseemneõli tarvitamine vajadust kasutada atoopilise dermatiidi ravimeid ja leevendab nahasügelust. Proovi päevas 2 spl kanepiõli ja LUMIderm kanepiõliga nahatooteid, mis rahustavad nahka, niisutavad sügavuti ja tugevdavad selle niiskusbarjääri.
Hoolimata oma väiksusest on Eesti suuruselt teine kanepikasvataja Euroopas. Uurime, kuidas seda iidset supertaime kasutada tervise turgutamiseks.
Lisaks on oluline maandada stressi, kasutada ökopesuvahendeid, kanda mahepuuvillaseid rõivaid ja vältida klooriga basseinivett. Hüperaktiivne naha imuunsüsteem ajapikku rahuneb ja põletikulised kolded vähenevad.
AKNE Akne üks olulisi põhjuseid on linoolhappe osakaalu vähesus rasus. See teeb rasu jäigaks ja kleepuvaks, mis koos surnud naharakkudega tekitab ummistusi. Kanepiseemneõli sisaldab rohkelt linoolhapet ja on null-komedogeenne. Proovi LUMI Tundra sarja, mis lisaks sisaldab looduslikke AHA-BHA happeid (glükoolhape, piimhape, salitsüülhape). Need tegelevad juba olemasolevate ummistustega, lisaks on toodetes põletikuvastased taimeekstraktid. Paari kuuga treenid oma aknelise naha taas normaalseks. Lisaks jälgi toitumist: rohkelt kiudaineid, ei piimatoodetele ja kõrge glükeemilise koormusega toidukordadele (kommid-küpsised-suhkrud jms).
AINEVAHETUSE PROBLEEMID NAHA VANANEMISE JA KUIVUSEGA VÕITLUS Ideaalses vahekorras oomega-3- ja oomega-6-rasvhape, keramiidid ja E-vitamiin teeb kanepiõlist suurepäraselt niisutava nahapäästja. Proovi LUMI põhisarja tooteid, mis sisaldavad lisaks kanepiseemneõlile kasulikke taimeõlisid, ekstrakte ja bioaktiivaineid. Väga oluline on, et need tooted on naha mikrobioota sõbralikud ja ei tapa nahal kasulikke baktereid. Tihtipeale on ülitundlikkuse aluseks sünteetilistest toodetest sassi läinud mikroobide ökosüsteem.
JUUSTE KUIVUS Teada on, et töötlemine, külm ja kuum vähendavad keramiidide hulka, mis juuksekarva silendavad ja juuksekarval soomuseid koos hoiavad. Kanepiõlis on looduslikult just neid keramiide eriti rohkelt, lisaks vitamiine ja mineraale. Sega kokku kodune keramiidipomm: 100 ml kanepiõli, 1 spl õunaäädikat, 2 spl mett ja 2 spl mahejogurtit. Hoia segu peas 30 minutit, seejärel loputa. Tulemuseks on särav ja siidine juuksepahmaks.
Kanepi kiudaine lisamine küpsetistesse, piimatoodetesse ja smuutidesse on hea viis suurendada lahustumatute kiudainete osakaalu oma dieedis, kiirendada ainevahetust ja väljutada toksiine.
FÜÜSILINE VÕI PSÜÜHILINE STRESS Eestis kasvatatud "Finola" mahekanep.
Kanepiseemned sisaldavad 30% täisväärtuslikku proteiini, sealhulgas kõiki asendamatuid aminohappeid, ohtralt E-vitamiini, magneesiumi ja kaltsiumi. See teeb neist hea toidu stressirikkas situatsioonis. “Menüü, mis sisaldab külmpressitud õlide, rasvase kala, pähklite-seemnete ja avokaado poolest aitab hoida naha pehme ja elastsena, toita juuksejuuri ja vähendada küünte murdumist.” Toitumisterapeut dr Annely Soots
Tooted leiad e-poodidest luminordic.com, perfectplant.ee ja hästi varustatud apteekidest.
silmade tervishoid
10 Mai 2018
Silmaarst: levinumate silmavaevuste leevendamiseks peaks piisama kunstpisara panemisest Silmaarsti sõnul on paljud igapäevased silmavaevused, nagu vesised silmad, silmade väsimus ja punetamine, seotud silmade kuivusega.
Paula Rõuk Terviseportaali reporter
K
onditsioneerid ja küttesüsteemid kuivatavad õhku ja ekraanile vaadates ei pilguta inimene piisavalt silmi ning nende pind muutub kuivaks,» loetles 30-aastase töökogemusega silmaarst Merike Meren silmade kuivuse põhjuseid. Arst lisas, et kui silm kuivab, siis on see vastuvõtlik haigustele ja tundlik välismõjudele ning hakkab kergesti vett jooksma. Kuivast ruumist välja külma, tuule ja päikese kätte minemine ärritab pisaranääret, mis hakkab seepeale tootma rohkem pisaraid, et taastada silmade normaalne niiskustase. «Kiiruga toodetud pisarate koostises ei ole piisavalt kõiki neid komponente, mis hoiaksid pisara laugude taga, ja see voolab kergesti üle lauääre,» sõnas Meren. Lisaks ei suuda ohtralt voolavat pisarat ära imada nn silmalau pumbasüsteem, mis peaks pisara viima silmast ninna. See funktsioon langeb ka vanusega, sest laugude toonus väheneb. Vanemas eas esineb silmade kuivust tihedamini, sest organism jääb vananedes kuivemaks.
Abiks on kunstpisar Tõsisemaks võib silmade kuivus osutuda siis, kui silma sarvkestale tekib kuivakahjustus. «Kuival silmal ei ole kaitsebarjääri, bakterid ja viirused satuvad silma pinnale ning põletik tekib oluliselt kergemini,» rääkis Meren. Nii tekib arsti sõnul surnud ring, sest põletik omakorda soodustab kuivust. Silmaarst rõhutas ka veetarbimist, mis parandab üleüldist keha niiskuse taset. «Liigse kuivuse ja silmade vesisuse korral tuleb uurida, kas kilpnääre, liigesed ja veresuhkur on korras,» ütles tohter. Samuti võivad silmi kuivaks teha ravimid, eriti antidepressandid ning vererõhu- ja südamerohud. Võimalusel tuleks vahetada ravim sellise arstimi vastu, mis ei kuivata organismi. Silmade kuivuse ravi on arsti sõnul kunstpisar, mis taastab normaalse niiskustaseme ning seda ei ole võimalik üledoseerida.
Silmaarst Merike Meren Kreutzwaldi silmakeskuses.
”
Silmade kuivuse ravi on kunstpisar, mis taastab normaalse niiskustaseme ning seda ei ole võimalik üle doseerida. MERIKE MEREN, silmaarst
REKLAAM
LIIGESED JA SELG ON KANGED, TEEVAD HAIGET? NANOHAP™ mai lõpuni jälle kõigile tellijatele SOODUSHINNAGA! Kasutage võlusõna nanohind.
Andke oma kehale võimalus
olla terve!
www.nanohap.eu · Telefonitellimused 5567 0607 NB! Nanohapid leiate kindlasti ka Rakvere polikliiniku apteegist ning Kiisa apteegist Harjumaal.
Hästi tuntud nanomeetriline toidulisand liigestele
NANOHAP™ Kapslites olevad nanokristallid aitavad organismil toime tulla liigeseprobleemidega, mõjudes otse nende põhjustele. Positiivne toime on tajutav juba nädala-kahe jooksul tarvitamise algusest. Tulemuse kinnistumiseks kasutada järjest 2-3 kuud, hiljem taas vajadusel. Toote nanoosakestel ei ole kahjulikke kõrvalmõjusid.
FOTO: EERO VABAMÄGI / POSTIMEES
Odraiva kui ägeda launäärme põletiku ravimiseks ei piisa aga kunstpisaratest ega sageli ka põletikuvastastest tilkadest. «Odraiva korral toimib kõige paremini antibiootikumi ja hormooni sisaldav salv, mida saab välja kirjutada ka perearst,» ütles Meren. Odraiva paranemine on silmaarsti sõnul pikk protsess ja põletikukolde lõplik kadumine silmalault võtab aega. Arsti sõnul on selge märk paranemisest juba see, kui seisund ei lähe halvemaks – salviga peavad kaduma valu, turse ja punetus. «Kui põletikukolle ei kaogi ära ja häirib kosmeetiliselt, siis on võimalik lau pisioperatsiooni teel see eemaldada,» seletas Meren. On olemas ka tasasem launäärme põletik – rahetera. See on krooniline põletik, mille kadumine võtab veel kauem aega. Odraiva ja rahetera on soovituslik soojendada ja õrnalt masseerida. «Kinnist silma võib soojendada lambiga või kasutada rahvameditsiini meetodit – keeta muna, panna see riide sisse ja hoida haige koha peal. Päris kuuma ei tohi silmale panna,» õpetas Meren. Rahva seas levinud kuldsõrmusega hõõrumine aitab arsti arvates mõnikord seetõttu, et masseerimisega pääseb näärmete toodetav rasu ja põletikuline mäda koldest välja. Lauäärte põletikku põhjustab ka sinna kogunenud rasu. See peaks segunema pisaravedelikuga, et parandada pisarate koostist, aga mingil põhjusel seda ei juhtu ning rasutäpid tekitavad lauserva ärritusnähte ja põletikku. «Seega on oluline puhastada lauservi ning näo pesemine ei ole vajalik ainult ilu jaoks, vaid ka silmade terviseks,» rääkis Meren. Neil, kellel see probleem esineb, soovitas ta teha märja ja sooja vatipadjaga kompressi, masseerida lauääri ning puhastada lõpuks lauserva märja vatitikuga.
Ülekoormus tekitab valu Silmavalu, mis leeveneb siis, kui panna silmad kinni, tuleb silmade kuivusest ja väsimusest. Silmade pilgutamine niisutab silma ning annab neile puhkust. «Silmalihased, nagu ka kõik teised organismi
lihased, võivad ülekoormusel valulikuks muutuda,» rääkis Meren. Seda pingutust tekitab lähedale vaatamine, eriti telefoniekraani puhul, sest seal on tekst väga väike ja see on silmale lähemal kui muud ekraanid. Kuna nii silmad kui ka aju vajavad puhkust, soovitas Meren vahepeal teha midagi, mis ei koorma silmi. «Lugemine, televiisori, telefoni ja arvuti vaatamine pingutavad ühtviisi silma, mistõttu tuleks jälgida, et arvuti tagant ei mindaks kohe televiisorit vaatama ja siis lugema,» ütles silmaarst. Kindlasti on kasu suuremast ekraanist ja sellest, et ekraan on silmade kõrgusel, sest silmadest kõrgemal olev ekraan koormab neid rohkem. Ka enne televiisori vaatamist või pikalt arvutiga töötamist võiks panna silmadesse kunstpisarat, mis aitab silmal tervena püsida.
Parimad on ühepäevased läätsed Kui läätsedega magama jääda, siis ei tohiks neid ärgates kohe ära võtta, ütles silmaarst. «Öösel on pisarate tootmine väiksem, lääts on silma külge kleepunud ning kui see kohe eemaldada, võib sarvkest viga saada,» seletas ta. Sellisel juhul soovitab Meren panna kunstpisarat ja veidi oodata. Seejärel tuleb läätsed ära võtta ja sellel päeval ei tasu läätsi enam silma panna. Eelkõige soovitas silmaarst kasutada ühepäevaseid läätsi, sest need on kõige silmasõbralikumad. «Kui läätsede puhul on tunda mingit ebamugavust, tuleks lääts kohe silmast ära võtta,» ütles Meren. See on oluline, sest puru võib olla läätse ja sarvkesta vahele sattunud ning tekitada seal vigastust ja põletikku. Ka tuleks kontaktläätsed kohe ära visata, kui inimene tunneb end haigena, isegi kui läätsed on uued. «Kui inimesel on nohu ja silmades põletik, siis haigustekitajad lähevad kontaktläätsede sisse ning kui pärast terveks saamist nakatunud kontaktläätsed uuesti silma panna, tekib taas silmapõletik,» seletas Meren.
tervisenõuanded
Mai 2018
11
Tervisenõuanded Kui tihti oleks aga mõistlik silmi puhata ja kuidas seda teha? Silmade puhkamisega on nii, et aega, kui palju päevas peab puhkama, ei ole võimalik öelda. Kõik sõltub sellest, millega inimene päeva jooksul tegeleb. Mina olen soovitanud eelkooliealistele lastele mitte üle poole tunni korraga istuda raamatu, arvuti või teleri taga, joosta siis natuke ringi ja hiljem võib veel poole tunni kaupa selliseid tegevusi harrastada.
Triin Ärm Terviseportaali reporter
Mõned inimesed unustavad end sageli tundideks ekraane vaatama. Kui palju peaks päevas silmi puhkama?
Liigutamine teeb head, teler ei aita Koolilaste puhul tuleks teha nagu koolitunnis – 45 minutit tööd ja siis puhkus. Lugemise või arvutitöö järgse pausi ajal teleri vaatamine ei ole puhkus! Füüsiline koormus tuleks väga kasuks ja siis võib jälle 45 minutit tööd teha. Täiskasvanute puhul oleks hea teha iga tunni tagant kerge silmalihaste lõõgastus – vaadake aegajalt kaugusesse! Kahe tunni tagant võiks laua tagant tõusta ja ennast pisut liigutada. Pärast seda kulgeb töö ka efektiivsemalt.
Küsimustele vastab Kreutzwaldi Silmakeskuse silmaarst Merike Meren:
Puugilt võib saada entsefaliidi või borrelioosi.
Mida puugihammustuse korral teha ja mida kindlasti vältida?
Mõnikord võib pärast jalutuskäiku metsas leida oma riietelt või kehalt puugi. Kuidas eemaldada puuki? Küsimustele vastab perearst Mare Torn.
Silmi tasub hoida ja mitte liialt üle koormata.
FOTO: PANTHERMEDIA / SCANPIX / DMITRIY SHIRONOSOV
FOTO: PANTHERMEDIA / SCANPIX / SASCHA PREUSSNER
Puuk tuleb peale avastamist eemaldada nii ruttu kui võimalik. Enne puugi eemaldamist ei tohi hammustuskohale midagi peale määrida, kuna see suurendab puukborrelioosi nakatumise ohtu. Puugi eemaldamiseks tuleb spetsiaalse puugieemaldusvahendi või sõrmeotstega haarata puugi peast võimalikult nahapinna lähedalt ja tõmmata, kuni puuk laseb lahti. Hoiduda tuleb puugi kehale surumisest.
Mida teha, kui osa puugist jääb sisse? Juhul, kui puugi suised jäävad sisse, pole neid vaja eemaldada, need eemalduvad hiljem ise. Peale puugi eemaldamist tuleb hammustuskohta töödelda desinfitseeriva vahendiga. Puugieemaldusvahendeid saab osta apteegist.
Millal pöörduda perearsti poole? Peale puugihammustust tuleb terviseseisundit jälgida kuni kuu aega ja kui tekivad palavik, peavalu, nahalööve või muud nähud, pöörduda perearsti poole.
REKLAAM
• KUIVSILMATEST • SILMARÕHU MÕÕTMINE • PRILLIDE PISIREMONT • OPTILISED PÄIKESEPRILLID VASTUVÕTUD: 16. mail kl 10 23. mail kl 10 28. mail kl 10 24. mail kl 10 30. mail kl 10 31. mail kl 10 1. juunil kl 10 4. juunil kl 10 11. juunil kl 10
Võhma linnavalitsuses. Rakke kultuurikeskuses. Koeru vallamajas. Koonga perearstikeskuses. Tapa arenduskojas. Avinurme vallamajas. Aegviidu rahvamajas. Suure-Jaani vallamajas. Väike-Maarja hooldekodus.
20. juunil kl 10 21. juunil kl 10
Tõstamaa seltsimajas. Märjamaa kultuurimajas.
Tel Tel Tel Tel Tel Tel Tel Tel Tel
437 7212. 5323 2454. 5323 2454. 5323 2454. 5323 2454. 5323 2454. 5323 2454. 5323 2454. 5656 4959, 501 6825. Tel 5323 2454. Tel 482 0075, 5656 4614.
Vajalik eelnev kirjapanek!
Paketis: kaks ööd majutust, 6 toidukorda, 12 protseduuri (massaaž, parafiinkindad, mullivann, aurusaun, soolakamber jne).
Hind: 100 € Info ja broneerimine tel 5400 4482. mooste.tervisekeskus@gmail.com
Riina Runnel Hambaarst, Tartu Ülikooli suu- ja hambahaiguste õppejõud
Ksülitool on looduslik magusaine, mida leidub mitmetes puuviljadest. Erinevalt kristalsest valgest suhkrust, ei suuda meie suuõõnes elavad bakterid seda lagundada. Seepärast jääb ksülitooli söömise järgselt hambapinda nõrgestav happerünnak toimumata. Veelgi enam, kaariest tekitavad bakterid jäävad energiapuudusesse ega paljune enam. Ksülitooli on kasutatud aastakümneid ja eriti populaarne on ta Soomes, kus ksülitoolitoodete kasutamine pärast toidukorda on riiklikul tasandil kaariese ennetusprogrammis organiseeritud nii koolides kui viimastel aastatel ka lasteaedades. Enamus kliinilisi uuringuid ongi tehtud just lastel, kes on kaariesele kõige vastuvõtlikumad. Hiljuti suhulõikunud hammas ei ole veel „küpsenud“. Selleks, et hambaemail oma lõpliku tugevuse saavutaks, kulub umbes aasta. Selle aja jooksul on kaariest tekitada suutvatel bakteritel tunduvalt lihtsam hambaemailist läbi pääseda. Seepärast on ksülitoolist kõige enam kasu lastel.
Kõige tulemuslikum on ksülitooli kasutamine pärast söömist. Ksülitool tõrjub hambakatust kaariest tekitada võivad suhkrud välja. Hamba pind, mis muidu kaotaks hammast tugevdavaid kaltsiumi ja fosfori osakesi, säilitab oma tugevuse. Uuringud on näidanud, et ksülitooli sisaldav hambakatt aitab süljest kasulikke mineraale hambaemaili juurde tuua. Toiduainetööstuses lisatakse ksülitooli eeskätt „näksidele“ – need on tooted, mida kõige enam tarvitatakse põhitoidukordade vahel. Liiga sagedased vahepalad on peamine põhjus, miks kaaries tekib. Kui tavaolukorras saab hambapind toidukordade vahel süljest mineraalaineid ja hambakoe tugevus taastub, siis näksimisel tekib uus happerünnak ja email nõrgeneb. Näksid, kus suhkur on asendatud ksülitooli või muu kaariest mitte tekitava ainega, on hambale ohutud. Mida kauem ksülitool hammastega kokku puutub, seda parem. Seepärast on ühtviisi head nii ksülitooli sisaldavad närimiskummid, mis suurendavad süljeeritust ja seeläbi puhastavat toimet, kui ka imemispastillid, mida suus hoitakse. Pastillides on ksülitooli hulk enamasti suurem kui teistes toodetes (kuni 98%) ja nende toime seetõttu tõhus.
Enamikule ksülitooliga samasse klassi kuuluvatele looduslikele magusainetele on iseloomulikuks kõrvaltoimeks kergelt lahtistav efekt. Päevane soovitatav kogus, milleks on 7–10 grammi ksülitooli päevas, jaotatuna nelja-viie toidukorra järgsele tarbimisele, on kordades väiksem. Pealegi kasvab ksülitooli taluvus selle regulaarsel kasutamisel veelgi. Ksülitooli on kasutatud ka ravimite magustamisel. Haiguse ajal on suuõõs kuivem ja hambad ilma tavapärase sülje kaitseta. Ksülitooli soovitatakse lastel, kes põevad sageli kõrva-nina-kurguhaiguseid samal põhjusel miks hambakaariese ennetamisel. Ksülitoolist toitunud bakter kinnitub hambapinnale või limaskestale nõrgemini ja organism suudab tema eemaldamisega kergemini toime tulla. Võimalik, et kõigest sellest jääb mulje nagu oleks ksülitool vahend kõigi probleemide vastu. Päris nii see ei ole – tervislikku toitumist ja head suuhügieeni ei asenda miski, kuid nende kõrval on ksülitool suurepärane toetav vahend.
Osta kohe ja loe lisa
www.frenzy.ee
eksamiperiood
Mai 2018
13
Mis oleks vähese unega kõige ohutum: kohv, energiajook või tabletid? Kui öösiti tuleb koolitööde, lapsekasvatamise või millegi muu pärast pikalt üleval olla, siis tarbitakse tihti mingis vormis kofeiini.
Triin Ärm Terviseportaali reporter
J
uuakse palju kohvi, aga viimases hädas tarbitakse ka energiajooke või võetakse kofeiinitablette. Nii tekkiski toimetuse poole pöördunud õppuril küsimus, mis vormis kofeiini manustamine tervist kõige vähem kahjustaks. Kas eelistada mitut tassi kohvi, energiajooki või kofeiinitablette? Või oleks mõistlik valida hoopis midagi muud, kui pingelisel perioodil saab öösiti magada umbes viis tundi või vähemgi. Kofeiini tarbimise maksimaalne päevane ohutu ülempiir tervetel täiskasvanutel on 400 mg, ütles toitumisnõustaja Laura Paju. Sellise koguse saab tema sõnul kätte umbes kolmest-neljast tassist kohvist või kahest energiajoogist. Kofeiinisisaldus eri
jookides võib varieeruda sõltuvalt kohvi kangusest ning energiajoogi koostisest. Suures koguses kofeiini tarbimine võib põhjustada peavalu, unetust, ärevust, seedehäireid ning koormata südant. «Silmas tuleks pidada, et tundlikkus kofeiinile on erinev – osale inimestest piisab ühest-kahest tassist, et tekiksid ärevus ja uneprobleemid,» rääkis Paju. Ta lisas, et kohv ja kofeiini sisaldavad joogid häirivad keha loomulikke energiatootmise mehhanisme, mistõttu järgneb nende tarbimisele mõne aja pärast esialgsest suurem väsimus ja keskendumisvõime langus. «Kui valida variantide kohv, energiajook ja kofeiinitabletid vahel, soovitaksin pigem kohvi, kuna energiajoogid sisaldavad ka suures koguses suhkrut, magusaineid ning toiduvärve, kofeiinitabletid võivad sisaldada ka lisa- ning täiteaineid,» ütles Paju. Kui inimene soovib öösiti pikalt üleval olla ja õppida, siis soovitab toitumisnõustaja ka öisel ajal regulaarselt süüa ning tarbida ka vahepalu. «Niimoodi saab energiat ka toidust, mitte üksnes stimuleerivatest jookidest,» põhjendas ta oma nõuannet.
KOHVI ASEMEL SOOVITAB TOITUMISNÕUSTAJA LAURA PAJU PROOVIDA ROHELIST TEED. Tee sisaldab väikeses koguses kofeiini (umbes 30 mg tassi kohta), kuid lisaks on selles ka teaniini – aminohapet, mis aitab vähendada stressi ning tõstab õppimis- ja keskendumisvõimet. Teaniini suuremas kontsentratsioonis manustamiseks on võimalik võtta seda ka toidulisandina. «Kui rääkida toidulisanditest, siis energiseeriva toimega on ka B-grupi vitamiinid, koensüüm Q10 ning ženženn,» lisas toitumisnõustaja. Kohvi mõju võib sõltuda inimesest.
REKLAAM
FOTO: PANTHERMEDIA / SCANPIX / MYKOLA LUNOV
südamehaiguste ennetamine
14 Mai 2018
Esimene tõsine südamehaiguste häirekell põetakse sageli läbi märkamatult Väike südamearteri ummistus ehk mikroinfarkt ei too endaga kaasa küll olulist südamekahjustust nagu suurem infarkt, kuid kuna sel on ebatavalised sümptomid – väsimus, valu peas, ka kõhus ja seljas, ängistus ja survetunne, siis on seda raske diagnoosida ning tihti jääbki see tuvastamata.
Paula Rõuk Terviseportaali reporter
K Tegutseda tuleks kiirelt.
FOTO: PANTHER MEDIA / SCANPIX / WAVEBREAKMEDIA LTD
REKLAAM
Terve töötaja on investeering ettevõtte edusse! Töökeskkonna Haldus OÜ pakub töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda puudutavaid teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud.
Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast! Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses „KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID“ teeme erinevaid tervisekontrolle:
Töökeskkonna Haldus OÜ pakub järgmisi teenuseid:
• Tervisekontroll ettevõtete/asutuste töötajatele • Autojuhi tervisetõend • Toidukäitleja tervisetõnd • Haridustöötaja tervisetõend • Hooldus- ja sotsiaaltöötaja tervisetõend • Ilu- ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend • Meremehe tervisetõend • Väikelaevajuhi tervisetõend
• Tööohutuse- ja töötervishoiualase dokumentatsiooni vormistamine • Riskianalüüsi teostamine • Töökeskkonnaspetsialisti teenus
Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst dr Annika Küüdorf
Tutvu soodushindadega: www.tkhaldus.ee
Töökeskkonna Haldus OÜ korraldab: avatud koolitusi ja koolitusi ettevõtetes/asutustes kohapeal. Avatud koolitused on eesti, vene keeles. Ettevõttesiseseid koolitusi saab tellida eesti, vene ja inglise keeles. Esmaabikoolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus 16 ak h, hind 70 € Esmaabiandjate täienduskoolitus 8 ak h, hind 50 € Tuletööde tegemise koolitus 6 ak h, hind 78 € Evakuatsiooni- ja tuleohutuse eest vastutava isiku koolitus 8 ak h, hind 88 € Töökeskkonnaspetsialistide, volinike ja nõukogu liikmete koolitus 24 ak h, hind 140 € Töökeskkonnaspetsialistide, volinike ja nõukogu liikmete täiendkoolitus 8 ak h, hind 80 € Tõstukijuhi koolitus (pädevustunnistuse kehtivuse pikendamine) 8 ak h, hind 97 € Tõstukijuhi koolitus praktikaga (pädevustunnistuse omandamine) 16 ak h, hind 138 € Troppija (sild-, pukk-, torn-, autokraanad, telfrid) 8 ak h, hind 82 € Ehitusplatsi koordinaatori koolitus 8 ak h, hind 86 € Kontoriergonoomia koolitus 3 ak h, hind 45 € Tööstusergonoomia koolitus 4 ak h, hind 50 € Asbestikoolitus (Eesti ettevõtete töötajatele) 8 ak h, hind 95 € Õismäe tee 179, Tallinn Arstikeskus registratuur@tkhaldus.ee • 5693 1828, 661 6812 Koolituskeskus info@tkhaldus.ee • 553 2238, 654 1050, 661 6812
ardioloog Margus Viigimaa sõnul pöörduvad paljud patsiendid torkiva valuga südames nii perearsti ja kardioloogi juurde kui ka EMOsse, kuid enamasti ei ole tegemist mikroinfarktiga. «Sellele peaks mõtlema eelkõige inimesed, kelle lähisugulaste seas on infarkti esinenud nooremalt kui 60aastaselt, kuid mida varasemas eas lähisugulasi infarkt on tabanud, seda suurem on ka pärilik risk,» ütles Viigimaa. Lisaks pärilikkusele muudavad mikroinfarkti või infarkti saamise tõenäolisemaks diabeet, ülekaalulisus ja suitsetamine. Kuigi üle 70aastasena võib südamehaigus tabada igaüht, on kardioloogi sõnul varajane infarkt just meeste haigus. «Naiste infarkti sümptomid on väga ebatüüpilised ja varjatud ning seetõttu jõuavad naised südamehaigustega arsti juurde hiljem,» rääkis kardioloog. Mikroinfarkti läbi elanud Irina rääkis, et tal kulges haigus väga märkamatult ja pigem andis tunda hiljem. Samuti ei olnud tema lähisugulaste seas noorena infarkti esinenud. «Olin siis 37aastane ning meil oli abikaasaga raske periood, mõtlesin, et lähme lahku, mõne kuu jooksul oli lõpmatult skandaale ja nutsin iga päev. Üks hommik hakkasime jälle tülitsema ja tundsin, et olen sellest väsinud. Mäletan ainult seda, et ta ütles, et tahab eraldi elada ja minestasin,» lausus Irina. Pärast seda tundus naisele alguses, et kõik on korras. Varsti aga koges ta aeg-ajalt südamepiirkonnas valuhooge. «See ei olnud otse südames, vaid laiemalt ümber südame, rinnus. Samuti oli mul raske hingata ja tundsin pidevat väsimust. Minestasin väga tihti ja olin nii nõrk, et ei saanud isegi kolmandale korrusele kõndida,» meenutas ta. Esmalt läks Irina perearsti juurde, kes suunas ta edasi kardioloogi juurde. «Perearst pidas seda algul küll rohkem stressiks, kuid saatis igaks juhuks südamearsti juurde kontrolli,» rääkis naine. Kardioloogi juurde minnes oli tookordsest tülist abikaasaga möödunud umbes kuu aega. «Südamearst tegi kardiogrammid, Holteri uuringu ja ütles mulle, et oli olnud mikroinfarkt. Õnneks ei pidanud ma palju ravimeid võtma hakkama, kuid käin pidevalt südant kontrollimas,» ütles Irina. Ta lisas, et pärast mikroinfarkti on tema südamerütm olnud häiritud. «See väljendub näiteks nii, et kui ärritun, siis ei saa ma enam normaalselt hingata,» kirjeldas ta. Viigimaa sõnul on stressist tulenev mikroinfarkt pigem harv juhus, kuid võimalik. Sellisel juhul tuleb see enamasti südamelihase spasmist, mida stress põhjustab. Seda aga mitte kroonilisest stressist, vaid pigem raskest stressirikkast sündmusest, nagu lähedase kaotus, õnnetus või lahkuminek. Kuna väiksekoelise infarkti puhul esineb tihti just seda, et patsient ise südamehäirest aru ei saagi, siis halvemal juhul areneb haigus edasi ja järgmine infarkt on juba tõsisem. Seetõttu on oluline jõuda õigel ajal uuringute ja vajaliku ravini. «Suuremakoelisest infarktist jääb kardiogrammi jälg alles, kuid mikroinfarkti on tavaliselt EKGs näha vaid 2–3 nädalat peale kahjustuse teket. Hiljem võivad hakata terved südamelihased kahjustanud lihasekahjustust varjama,» rääkis kardioloog. Suure infarkti puhul on kiire abi elupäästev ning Viigimaa sõnul saab kõige rohkem teha esimese kolme tunni jooksul. Enamasti tuvastab infarkti esimesena EKG uuring, mis näitab südame rütmi, kuid sellelt saab tuvastada ka infarkti, kas siis ägedat või juba läbipõetut. Mikroinfarktil ei ole aga sageli
tavalisi infarkti sümptomeid, nagu äge valu südames ja õhupuudus. Viigimaa soovitaski ebatavaliste sümptomitega nagu äkki tekkinud valu või väsimus, pöörduda perearsti poole. Seda eriti siis, kui patsiendil on ka üks või mitu südamehaigusi soodustavat riskifaktorit. Kardioloogi sõnul on südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamiseks vajalik hoida vererõhk, veresuhkur ja kolesterool normis, samuti olla eriliselt tähelepanelik, kui infarkt on esinenud lähisugulastel. Siis saabki teha esmalt EKG uuringu ning vereanalüüsid, millest perearst järeldab edasi, kas süvauuringud on vajalikud. Kui tegemist oli ka väikesekoelise infarktiga, tuleb ravima hakata ateroskleroosi. See tähendab kolesteroolitaseme alandamist, aspiriini kasutamist vere vedeldamiseks, vererõhu normaliseerimist ja suitsetamisest loobumist kui vaja. Kuigi mikroinfarkt on esimene väga tõsine haigussignaal, siis kui peale seda elustiili muuta, ei pruugi edasisi südameatakke kunagi tulla.
Kuidas ennetada südamehaigusi? Olenemata vanusest soovitatakse kõigile südamehaiguste ennetamiseks toituda tervislikult ja liikuda mõõdukalt iga päev. Toidus tuleks vältida liigset rasva, eriti loomsetja transrasva. Samuti tarbida rohkesti puu- ja köögivilju ning süüa paar korda nädalas rasvast kala. Igas nädalas võiks teha vähemalt 2,5 tundi mõõdukat aeroobset treeningut, nagu tempokas kõndimine või vähemalt tund ja 15 minutit energilisemat treeningut nagu jooksmine või sörkimine. Samuti kahel päeval nädalas harjutusi kõigile lihasgruppidele.
20ndad • Leia endale hea perearst ja kontrolli tervist regulaarselt. • Ole füüsiliselt aktiivne. • Ära suitseta ja väldi passiivset suitsetamist. Kui oled teismelisena suitsetama hakanud, on nüüd õige aeg lõpetada. 30ndad • Tee kogu pere elu südamesõbralikuks. • Tea oma suguvõsa südamehaiguste ajalugu. • Ohjelda stressi. 40ndad • Kuigi ainevahetus aeglustub, siis proovi tervisliku eluviisiga kaalus juurdevõtmist vältida. • Kontrolli oma veresuhkru taset. • Ära vaata norskamisele läbi sõrmede, sest see võib olla uneapnoe. 50ndad • Söö tervislikult. • Ole teadlik infarkti ja insuldi sümptomitest. Insuldi puhul ei pruugi inimesed kogeda alati tuimust ning infarkt ei põhjusta kõigil tugevat valu rinnas. Samuti võivad naiste sümptomid meeste omadest erineda. • Jälgi oma raviplaani, sealhulgas ka toitumisja elustiilisoovitusi. 60ndad • Lase uurida, kas sul võib esineda perifeerseid arterihaigusi, nagu tromb või ateroskleroos. • Jälgi oma kaalu. Su keha vajab vananedes vähem kilokaloreid. • Õpi tundma, millised on infarkti või insuldi ohumärgid, et saada kiiret abi. Kuigi levinuim sümptom nii naistel kui meestel on valu või ebamugavustunne rinnas, siis naistel esineb tihti ka õhupuudust, iiveldust, oksendamist ning selja- või lõuavalu. Allikas: Ameerika südameassotsiatsioon
nutiseadmete vead
Mai 2018
15
Eesti eksperdid selgitavad: miks vþib pulsikell vahel kummalisi näite anda Populaarne on jälgida oma pulssi, lasta nutiseadmel kokku lugeda päevas tehtud sammud ning isegi uneaeg. Päris iga seadme näite ei tasu aga ßleliia tþsiselt vþtta, sest on tegureid, mida kell ei arvesta vþi ei oska lugeda.
M
Spordibioloog Kristjan Port Ăźtles, et pulsikellale on
KRISTJAN PORT, spordibioloog
s
Seadmed kipuvad vahel eksima
�
Pulss on piisavalt kþrge infoväärtusega ning seadmetes populaarne registreeritav signaal, kuid ometi vþivad eri seadmed anda ßsna erineva pulsinäidu.
ri Ma
aris Huopolainen ostis pulsikella mullu juunis, sest tahtis aimu saada oma pulsist jooksmise ajal ning jälgida igapäevast aktiivsust ja unereŞiimi, ßhtlasi soovis ta lisamotivaatorit, mis utsitaks veidi tegutsema neilgi päevil, mil laiskus kallale kipub. Kell annab märku, kui liiga pikalt ßhe koha peale istuma jääd, ja þhtul on ikka tore vaadata, kui soovituslik aktiivsus on sada protsenti täis saadud. Kella plussina vþib esile tuua, et niisama käe raputamisest aktiivsust juurde ei tule nagu sammulugejatega kipub olema, nii et tuleb end ikka päriselt liigutada, rääkis ta. Huopolaineni kellaga käib kaasas pulsivÜÜ, mis tähendab, et pulssi näeb ainult siis, kui vÜÜd kanda, ja ta on seadistanud kella treeningreŞiimile. Paigalolekus kell pulssi ei näita. Trennis on olnud kßll hämmingut, kui mþnikord väga kerge jooksu ajal pulss ootamatult kþrge on vþi vastupidi, nentis ta. Huopolainen jälgib aeg-ajalt ka oma kaalu ja loeb toidust saadud kaloreid, viimased märgib ta MyFitnessPali mobiiliäppi. Äpp ßhildub kellaga ja nii lisandub arvepidamisse automaatselt ka treeningust vþi päevasest aktiivsusest tulenevalt vaja minev lisakalorite hulk. Minu meelest see natuke kergendab kalorite jälgimist, et keha ei jääks väga suurde energiadefitsiiti ka trennipäevadel. Samuti ßritan tuhat treeninguminutit kuus kokku saada ja kella abil saab neid väga kergelt jälgida, lisas ta.
MA RIT MĂ„ND
Terviseportaali reporter
ÂŤĂœlesanne muutub seda raskemaks, mida keeru- noortel rahuolekus isegi vaid 40–50 lÜÜki ning sel lisemaks muutub signaal. Ka väidetavalt und moni- juhul näitab see sĂźdame head treenitust. Pulss vĂľib toorivad äpid vĂľi käel kantavad seadmed registree- kiirem olla rasedal, aga ka palavikus vĂľi haigel inirivad väga väikese ja suure variatiivsusega signaalide mesel ning haigusest taastumise ajal, ja seegi on noralamosa, mille praktiline väärtus on väga väike ega maalne. sobi unekvaliteedi Ăźle otsustamiseks. Uneuurijad ÂŤOn selliseid inimesi, eriti sellised saledamad ja neid oma tÜÜs ei kasuta,Âť tĂľdes ta. pikemad, enamasti naised, kellel on pulsisagedus kiiKa PĂľhja-Eesti regionaalhaigla sĂźdametervise ka- rem ja vererĂľhk madal – see on individuaalne isebineti Ăźlemarst, professor Margus Viigimaa Ăźtles, et ärasus. Isegi tippsportlastel, kes ei tegele vastupidapulsikellad ja aktiivsusmonitorid vusaladega, ei olegi alati pulsisagedus nii madal, lähevad järjest täpsemaks, et see iseloomustaks treenitud sĂźdant. kuid vĂľivad ikkagi vaTeatud iseärasused indiviidide puhul hel eksida. Kiiret sĂźon olemas ja seda tuleb lihtsalt dame lÜÜgisageaktsepteerida,Âť rääkis Viigimaa. dust aitavad tema Seepärast ei tasugi tervel inimesĂľnul täpsemini sel oma pulsi pärast Ăźleliia mulugeda seadmed, ret tunda. Näiteks treeningutega uuesti mis Ăźhilduvad pulalustades soovitab arst inimestel sivÜÜga. Hu . op jälgida, kas nad on jooksu vĂľi kiirÂŤOlen näinud sialu ola ais i n M e t n ja t i kĂľnni ajal vĂľimelised veel kaaslasega tuatsioone, kus inimesel i r ema elukaaslane P isegi väga hea pulsikell ei määrääkima. Treenitus vĂľib areneda Ăźsna kiiresra sĂźdame lÜÜgisagedust Ăľigesti. Kui on ti ja nii tunnevad inimesed, et suudavad veel rääkiliiga odavad seadmed, siis vĂľib olla, et need polegi da aina kĂľrgema pulsi juures. ÂŤTavaliselt on inimestel kindlad distantsid, mida päris kvaliteetsed ega tÜÜta hästi. Sama on ka vererĂľhuaparaatidega, mida mĂľned iga päev kasuta- nad läbivad, ja kui jäävad seisma, siis soovitan vaavad,Âť seletas ta. data, kuidas pulsi kiirus taastub Ăźhe minutiga ja teiPulsi puhul oleks hea, kui inimene oskab seda ise se minutiga. Kui pulss hakkab paremini taastuma, katsuda, sest nii saab kontrollida kella Ăľigsust. Abi on kohe näha, et treeningutest on kasu olnud,Âť räävĂľib paluda ka perearstilt vĂľi pereliikmelt. Ka vere- kis Viigimaa. Eriti hea on see, kui inimene Ăľpib iserĂľhu vĂľiks Viigimaa sĂľnul ära mþþta arsti juures, et end mistahes tegevuse juures rohkem tundma ja osmitte teha ise ainult koduse aparaadi näidule tugi- kab hinnata, kas tema enesetunne läheb kokku nedes valesid raviotsuseid. sellega, mida kell randmel parajasti näitab. Vahel vĂľib kiire pulss siiski viidata haigusele – näiteks kilpnäärme Ăźletalitlusele –, aga kindlasti vĂľib Liialt muretseda pole vaja see esineda ka arĂźtmia jm sĂźdamehäirete puhul. Kui Viigimaa Ăźtles, et pulsinäidust ja ka vererĂľhust on sĂźda on rĂźtmist väljas vĂľi kui on Ăźksikud vahelÜÜeriti huvitatud inimesed, kes teevad regulaarselt gid, on keeruline ka pulsikella jälgida. trenni vĂľi alles alustavad sellega ning soovivad, et ÂŤKui inimest on uuritud, haigusi tal pole, ta tunneed oleksid hästi mþþdetavad näitajad. neb end hästi ja sĂźda tÜÜtab kiiremini, siis on see Normaalseks pulsisageduseks loetakse 60–90 lÜÜ- nende omapära. Loomulikult peaks lÜÜgisagedus ki minutis, kuid sĂźdamearsti sĂľnul vĂľib see olla ini- jääma alla 90. Kui on stabiilselt suurem, siis peab kĂźll meseti väga erinev, näiteks treenitud inimestel ja mĂľni haigus olema,Âť lisas Viigimaa. FO TO :
Maiken Mägi
sßdame lÜÜgisagedust mþþta ßsna lihtne tehniline ßlesanne, kuid selliste seadmete peamine kriteerium on kulutþhusus ehk millist hinda peab info eest maksma. Kþrge väärtusega info on enamasti madala intensiivsusega ja see þigustab kalleid seadmeid, millega need nþrgad signaalid mßrast eristatakse. Madala väärtusega info on tavaliselt intensiivne ja selle registreerimiseks piisab odavatest vahenditest, rääkis ta. Pulss on tema sþnul piisavalt kþrge infoväärtusega ning seadmetes populaarne registreeritav signaal, kuid ometi vþivad eri seadmed anda ßsna erineva pulsinäidu. Sßdame tÜÜ ei kajasta koormuse muutust väga täpselt: kui jätta kehalise tÜÜ koormus samaks, siis vþib pulss tþusta ka erutuse, veekaotuse, eelmise päeva koormuse jm tþttu. Seetþttu vþib pulsipþhiselt mþþdetud tÜÜ hulka (tavaliselt näidatakse kalorites) pidada sedavþrd suure veaga tulemuseks, et sellega pole suurt midagi teha. Pulsikell vþi mobiiliäpp vþib näidata koormust oluliselt suurema vþi väiksemana, selgitas ta. Peale pulsi jälgimise on populaarne lugeda samme, kuid Port märkis, et nendegi hulk ei pruugi kajastada kogu kehale mþjuvat koormust, kuna pole arvestatud näiteks kþndimist kaldpinnal, vastu- vþi taganttuult jm.
REKLAAM
,1 2
VAEGKUULJATE JA KURTIDE ABIVAHENDITE KESKUS KADRIMARDI
" +$ , - ./ ! - , (! (0 !"#$% KUULMISABIVAHENDID
!"#$% ! && ' ( )*
(kuuled ja saad väga hästi aru, mida räägitakse);
BLUETOOTH JUHTMEVABAD KUULMISABIVAHENDID.
(saad rääkida KOHE mobiiliga, mis on kotis, teises toas vþi oled unustanud kÜÜki);
TEAVITUSABIVAHENDID
(monitorsaatjad, juhtmeteta vastuvþtjad, olulised turvaseadmed, kasutamiseks kodus ja nßßd ka tÜÜl olles);
IGALE VAEGKUULJALE JA KURDILE LEIAME AINULT TEMALE VAJALIKU ABIVAHENDI LAHENDUSE:
A
B
333* *
4 5 - 678 998 :; < = *
- ,1 4 11 8> ) ,?"@0
â&#x20AC;˘ MITTE AINULT KODUS KASUTAMISEKS, VAID KA EDUKALT TĂ&#x2013;Ă&#x2013;LKĂ&#x201E;IMISEKS; â&#x20AC;˘ PEAME ARU JA ANNAME NĂ&#x2022;U; â&#x20AC;˘ MEIE PAKUTAVAD TOOTED ON USALDUSVĂ&#x201E;Ă&#x201E;RSED JA KVALITEETSED, SAMAS TASKUKOHASE HINNAGA.
Info ja tellimine: tel 511 5340 Kadrimardi OĂ&#x153; www.kadrimardi.ee
HYDRONIQUE ® uuenduslik hüdrogeelsüsteem
3 jahutavat plaastrit sisaldab 5% mentooli
Vähendab turset, leevendab valu Parim kasutamiseks: à traumajärgne tursH à põrutus à nikastus Tegemist on meditsiiniseadmega. Enne kasutamist lugege hoolikalt kasutusjuhendit, vajadusel konsulteerige arsti või apteekriga.
HYDRONIQUE ® uuenduslik hüdrogeelsüsteem
3 soojendavat plaastrit sisaldab kapsaitsiini ja glükoolsalitsülaati
Vaevuste leevendamiseks: à alaseljal à kuklal à lihastel ja liigestel Tegemist on kosmeetikumiga. Enne kasutamist lugege hoolikalt kasutusjuhendit, vajadusel konsulteerige arsti või apteekriga.
PM-EE-2018-5-282
Soojendava toime saamiseks