Tervise Osuti Mai 2019 by eestimeedia

UNI

NR 2 (19) MAI 2019

Hea une hüvanguks saab palju ise ära teha, kuid mõnikord tasub pöörduda ka arsti poole

RINNAVÄHK

PÄIKESEPÕLETUS

Vähiravis tuleb järgida arsti nõuandeid, sest vaid nii võib ravi viia soovitud tulemuseni

Päikesekreem, peakate ja õhku läbilaskvad riided on suvel asendamatud abilised hoidmaks nahka liigse UV-kiirguse eest.

rinnavähk

2 Mai 2019

Raske võitlus rinnavähiga innustas aitam Vähiravis on erakordselt oluline järgida arsti nõuandeid ja igal juhul hoiduda isetegevusest. Vaid nii võib ravi viia soovitud tulemuseni ja tervis hakkab taastuma.

Marilin Vikat marilin.vikat@postimees.ee

ui Merike Värik oli kolmeaastane, ei suutnud ta hinge mahtuda, et ema ei võta teda enam sülle ja et peab terve nädala tädide kantseldada olema – aga ema taastus parasjagu rinnavähi operatsioonist. Geneetilise eelsoodumuse tõttu sai ta haiguse hilisemas elus ka ise ja on pärast raske lahingu võitmist aidanud rinnavähikabineti nõustajana üle 5000 patsiendi. «Kuna mu emal oli vähk, olin kogu aeg teadlik, et mul võib see tulla,» tõdeb Merike, kes on Põhja-Eesti Vähihaigete Ühenduse juhatuse esimees ja PõhjaEesti Regionaalhaigla teabetoas nõustaja. Tema ema,

REKLAAM

kes elas pärast operatsiooni veel 30 aastat ja lahkus hoopis teise haiguse tõttu, oli vähidiagnoosi ja ravi ajal 36-37aastane. Selles vanuses pabistas ka Merike oma tervise pärast kõige rohkem. «Kui sain 37, mõtlesin, et olen pääsenud sellest. Ma enam ei muretsenud nii väga. Mõtlesin, et mul on tervislikumad eluviisid, olen palju sporti teinud ja et mul ei pruugi seda tulla. Aga ikkagi tuli, sest see on geneetiline.» Merike kannab BRCA1 geeni, mille tõttu oli tal rinnavähki haigestumise tõenäosus üle 80 protsendi, aga seda sai ta teada alles pärast haigeks jäämist geeniproovi tehes. «Ma ei olekski sellest pääsenud. Hea on, et ma siiski nii õigel ajal jõudsin. Mul oli teine staadium, kui avastasin, et mul on muna rinnas. Aga oleksin pidanud veel tihemini kontrollis käima, et veel varem jaole saada,» ütleb Merike. Tal oli ka enne olnud rinnas tsüste, mis tõmmati aga tühjaks ja elu läks edasi. Tol korral, 2010. aasta kevadel oli vähk 2,2sentimeetrise läbimõõduga. Selle avastamise järel lõigati rinnast ära sektor ja kaenla alt lümfisõlmed. Kuu aega hiljem algas keemiaravi. Kuna sellele vaatamata jäid alles «munakesed», mis olid nüüd juba mõlemas rinnas, otsustas ta rindade eemaldamise kasuks. Järgmisel aastal läbis Merike bilateraalse masektoomia operatsiooni ja rindade rekonstruktsiooni ekspandriga. Eemaldada tuli ka munasarjad, sest selleta pole rindade eemaldamisest kasu. Merikesel oli haigusega võitlemise ajal veel teinegi raskus ületada. Enne vähidiagnoosi saamist oli Merikese isa saanud insuldi. Varem sai ta käia koristamas ja poest asju toomas, keemiaravi ajal polnud see võimalik, tuli võtta haige isa enda juurde elama. «See oli päris karm. Mul endal oli nii raske haigus ja siis pidin teda ka veel hooldama. Teiste inimeste pärast me suudame aga rohkem asju teha, kui iseenese pärast. Pidin voodist üles tõusma hommikul, et talle süüa anda. Ma pidin ennast kokku võtma! Ja kui

”

«Kuna mu emal oli vähk, olin kogu aeg teadlik, et mul võib see tulla,» tõdeb Merike.

ma ei saanud hakkama, pidin kellegi käest abi paluma. Kohustus isa ees sundis mind üles tõusma,» leiab Merike raskustes ka positiivset.

Töölt ei tasu ära tulla Merike sattus vähiga võitlemise ajal üsna kriitilises seisus ka haiglasse – uriinis oli verd, keha valutas kohutavalt ja ta suutis vaid meeletu jõupingutuse ajel end kodus püsti ajada, kuna koer ta kõrval oli hakanud järeleandmatult ulguma. Peeglisse pilku heites vaatas talle vastu lubivalge ja siniseks tõmbunud huultega vare. «Kui haiglas voolikute all olin, siis küll tundsin, et kergem oleks olnud ära surra kui edasi elada. Mul oli ikka nii halb.» Kuid asjad läksid paremuse poole. Haigusele ei tasu alla vanduda. Merike ütleb, et haigusega võitlemise perioodil ei suutnud ta end tihtilugu isegi riidesse panna, enesetunne oli väga halb. Kõigele vaatamata sai ta vunki juurde töökaaslastelt, kes utsitasid ikka koosolekule ja jõulupeolegi tulema. «Mul oli parukas viltu peas, näost valge, aga nii palju asju lükkasid mind tagant. Mul võimaldati kodus tööd teha, see oli ka üks väga hea asi. Kui seal haigena lamasin, aga keegi helistas – hääletoon muutub ja võtad ennast kokku! Nii et keegi ei osanud arvatagi, et tegelikult olin haige,» räägib Merike. Kas või hetkeline ergastumine aitab tema arvates vaimselt paremini vastu pidada. «Ütlen kõigile ka, et ärge tulge töölt ära! Käige nii kaua tööl, kui saate. Sellega lisandub palju positiivsust, et sa pead kuhugi minema, kuulud kuskile – inimesed vajavad seda. Kui jääd koju sussi lohistama, pikali, siis sealt välja tulemine on väga raske.» Iga tugi on vähihaigele oluline, leiab Merike. Tema sattus Põhja-Eesti vähiühingusse ajal, mil talle tehti keemiaravi. «Läksin, tilguti veenis, Hiiule ühingu koosolekule. Vaatasime seal asju, nägin neid inimesi ja see andis mulle palju jõudu. Kui inimesed arvavad, et seal ühingus ainult nutetakse ja heietatakse rasket saatust, see nii ei ole. Seal keskendutakse terveks saamisele. Nendele edulugudele, mis on aidanud ja elus edas viinud.» Nüüd korraldab ta ise iga kuu viimasel teisipäeval Hiiul infopäevi. Sõna võtavad lümfiterapeudid, arstid, toitumisspetsialistid, psühholoogid. Seal käivad ka inimesed, kellel on olnud vähk ammu. «Kui näed kedagi, kellel on üle 30 aasta tagasi olnud vähk, ta elab, naerab, laulab, see innustab ja ei lase jääda nurka ainult oma haigusest mõtlema.» Kui haigus oli seljatatud, kutsuti Merike ühingut juhtima. Samal ajal hakkas ta tegelema ka nõustamisega rinnavähi kabinetis. «Nende aastatega on see välja kujunenud, et mind teatakse ja inimestel on kerge minuga rääkida, kuna olen seda tööd juba nii kaua teinud. Arvan, et teadmine, et olen nii kaua elus püsinud, annab ka neile täiendavat usku.» Ehkki Merike on kõrgharidusega kultuuritöötaja ja magistrikraad on tal majanduses, pidas ta tarvilikuks minna teadmisi täiendama Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse erialale. «Läksin sinna kooli, et aidata ennast ja teisi paremini.» Merike teab, kuidas olulised protseduurid käivad ja oskab seletada, kui küsitakse. Ta rõhutab, et tuleb kohe pöörduda arsti juurde, kui tunned, et midagi on valesti, olenemata vanusest. Naised võiksid rutiinselt duši all käies ka oma rindu ja kaenlaalust piirkonda katsuda, et tuvastada muutused. Sõeluuringu kutsest ei tohiks kõrvale hiilida.

MMSist tuleb hoida kauge kaarega eemale Merike paneb aga kõikidele südamele, et haigena tuleb arsti kuulata ja teha täpselt soovituste järgi. Võtta ravimeid ettekirjutuse järgi, mitte võrrelda naabrinaisega, sest iga haiguslugu ja raviskeem on erinev. Näiteks talle kirjutati toona 21 tabletti ja neid ta ka võttis. Tihtipeale need, kellel on hormoontundlik vähk, jätavad poole peal näiteks viieks aastaks tehtud raviskeemi järgimise. Kui esimesel aastal on hea olla, samuti teisel, siis kolmandal aastal ei pea inimene tablettide võtmist vajalikuks. Merike toonitab, et peaks hoiduma igasugusest isetegevusest. «See paneb mind nutma, kui inimene näiteks loobub vähiravist ja hakkab MMSi tegema. See on kohutav! Nii kurb. Kui keegi teab kedagi, kes nii teeb, siis palun püüdke talle mõistus pähe panna!» Ka teda üritasid sõbrad vähivõitluses aidata ja suunasid ta ühe posija jutule. Kuna Merike ei tahtnud neid keeldumisega solvata, läkski. Seal pakuti talle rohelist vedelikku ja kärbseseene tilkasid, millest ta loomulikult keeldus. Kui inimene ei pane vastu, kasutab alternatiivset kraami ja kui talle tehakse keemiaravi, siis see kõik on talle kahjulik ja tervist laostav. «Palun ärge ravige ennast ise! See ei ole viimane õlekõrs, vaid võib hoopis muutuda surmavaks.» Keemiaravi saades ei tohi võtta ka toidulisandeid ja vitamiine ega tarbida mett. Magusat muidugi ei ole soovitav palju süüa, aga suhkur on lubatud, mis on etem kui suhkruasendajad. Oluline on süüa mitmekesiselt, eriti olulised on vähihaigele valgud. Kauges kaares peaks eemale hoidma igasugustest eridieetidest. Inimene peab tarbima kõiki toidugruppe, et organism saaks end korralikult üles ehitada. Ülimalt oluline on ka enda eest seismine. «Kui keegi ütleb, et võta see tool ja tõsta – kui sa seda teha ei tohi, sa seda ei tõsta! Tean omast käest, jube raske on öelda ei. Oleme harjunud läbi vere ja pisarate kõik asjad ära tegema. Kui sul on juba nii raske katsumus olnud, siis pead mõistlikult enda keha säästma.» Alates eelmise aasta algusest on ka avatud palliatiivravi keskus, kus on olemas nii valuraviarstid, hingehoidjad, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, nüüd ka kogemusnõustaja, valuravi õde. Sinna pöördudes saavad kõik vähihaiged patsiendid valuravi ja psüh-

rinnavähk

Mai 2019 REKLAAM

SHUTTERSTOCK.COM

ma saatusekaaslasi

HINGEGA ASJA JUURES: Vähiliit tunnustas Merike Värikut (fotol) eelmisel kuul rinnavähi ennetusja teavitustöö eest.

holoogilist nõustamist, viimane on vabalt kättesaadav ka nende lähedastele. Palliatiivravi infopäev on iga kuu viimasel neljapäeval. Merikesel on suur unistus, et rinna eemaldamise korral kompenseeriks Haigekassa rinnaproteesid ja et kõik keemiaravile suundujad saaksid tasuta paruka. Praegu saadavad neid Eestisse Merikese välismaa sõbrad. «Vähekindlustatud inimestele on see nii oluline, sest tuleb Narvast vanaproua, kes ütleb, et ei lähe ravile, tahab väärikalt surra. Aga kui saame talle rääkida, et ta saab siit tasuta paruka, tehku ravi läbi, siis see aitab seda ravi vastu võtta. Ütlen, et näete, ka minul oli vähk ja ma elan.» Rindade taastamise operatsioone ja ekspandereid Haigekassa praegu juba kompenseerib.

Merike tõdeb, et mõnikord tehakse oma haigusest monument, mille all istudes ununeb muu elu täiesti ära. Ta ütleb kõigile alati, et tuleb teha midagi toredat. Leida endale hobi. Merike on avastanud enda jaoks näitlemise, kus ta saab teha väljalülitusi muudesse maailmadesse, ja samuti naudib tihti põnevaid koolitusi. «Minu juurde tulevad ju inimesed siis, kui neil on väga pahasti ja ka mina pean kuskilt tuge saama.» Merike soovib, et inimesed rohkem hindaksid oma aega. «Vanasti oli minulgi ainult laps, pere, töö ja töö – mul enda jaoks ei olnud absoluutselt aega. Seda tuleb ikkagi võtta, sest elu on kui küünlaleek. Tuleb suur tuul ja ongi läbi, sa ei tea kunagi, kui palju sul aega on jäänud. Tuleb midagi toredat teha!» ütleb Merike naeratades.

Toimetaja: Johanna Heinmaa, johanna.heinmaa@postimeesgrupp.ee

Reklaamitoimetaja: Kadri Kunst, kadri.kunst@epostimeesgrupp.ee

Kujundaja/küljendaja: Helle Eimre, helle.eimre@postimeesgrupp.ee

Väljaandja: AS Postimees Grupp Trükk: AS Kroonpress Ajakirja Tervise Osuti toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. Autoriõigused AS Postimees Grupp, 2019

Keeletoimetaja: Tiina Vabson, tiina.vabson@postimeesgrupp.ee, Miia Rubis, miia.rubis@postimeesgrupp.ee

VARAKULT AVASTATUD RINNAVÄHK ON RAVITAV ÄRA JÄÄ HILJAKS! Sel aastal ootame sõeluuringule ravikindlustatud naisi, kes on sündinud aastatel:

1951, 1952, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 Lisainfo: www.haigekassa.ee 669 6630

uni

Kehv uni röövib tervise Uni ei ole ühelgi inimesel elukaare algusest lõpuni ühesugune, vaid muutub ajaga päris palju.

Anu Villmann anu.villmann@parnupostimees.ee

ea une hüvanguks saab ise palju ära teha, ent une juures on ka asjaolusid, mille puhul targem otsida abi arstilt. Kuna unekvaliteedist sõltub meie igapäevaelus väga palju, ei maksa magamisse ja uneprobleemidesse kergekäeliselt suhtuda. Hea uni on olulise tähtsusega meie tervisele – nii päevasele enesetundele, töövõimele, meeleolule kui ka suhetele, ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla kopsuarst-vanemarst ja Confido erameditsiinikeskuse kopsuarst-unearst Eve Sõõru. 4kliiniku Hea Une Keskuse unearsti ja psühhiaatri ning kognitiivkäitumusliku teraapia terapeudi Tuuliki Hioni sõnutsi on ebapiisav uni üks levinu-

”

maid inimese enda poolt oma tervisele põhjustatud kahjustusi. «Kasu, mida me oma tervisele ja heaolule saame piisavast ja kvaliteetsest unest, on tohutu ja enamusele meist tasuta käes. Uni on odavaim erguti, mälu ja meeleolu parandaja ja heale toimetulekule kaasa aitaja,» tõdeb doktor Hion.

Unevajadus, nagu ka varase või hilise une eelistus, on geneetiliselt ette antud.

Kui palju und on parasjagu? Ütlus «magab nagu beebi» pole asjata käibel – imikud vajavad ööpäevas oluliselt rohkem und kui suuremad lapsed või täiskasvanud ning nad uinuvad kiiresti ja lihtsalt. Keskmisest enam magavad ka eakad inimesed. Täiskasvanute unevajadus on 7–8 tundi ööpäevas. Reaalsus on aga statistilisest keskmisest märksa varieeruvam. Unemeditsiinispetsialistide uurimistööde põhjal on kujundatud unevajaduse kohta kokkuvõtlik hinnang: keskmine unevajadus vastsündinutel on 14– 17 tundi, 4–11kuustel imikutel 12–15, 1–2aastastel lastel 11–14, 3–5aastastel lastel 10–13, 6–13aastastel lastel 9–11, 14–17aastastel 8–10, 18–64aastastel 7–9 ja üle 65aastastel 7–8 tundi. Unevajadus, nagu ka varase või hilise une eelistus, on geneetiliselt ette antud. Nii võib juhtuda, et paarisuhtes eelistab üks pikemat uneaega kui teine. Näiteks üks inimene vajab väljapuhkamiseks seitse, teine kümme tundi ööund. «Kui pikema unevajadusega partner peaks magama pikemat aega alla oma unenormi, siis kujuneb tal unevõlg, mis soodustab terviseprobleemide teket,» märgib Sõõru. Üks võib eelistada varasemat magamaminekut ja varasemat tõusmist, teine aga hilisemat magamaminekut. Üks on võimeline mõt-

te- ja keskendumist vajavad tööd tegema varasetel hommikutundidel, teisele inimesele võib see olla täiesti võimatu ülesanne. «Inimesed jaotatakse aktiivsusaja eelistuse alusel hommikutüüpideks ehk «lõokesteks» ja õhtutüüpideks ehk «öökullideks». Enamik inimesi ei ole selekteeritavad selgelt kummassegi kronotüüpi ja on teada, et aktiivsusaja eelistus varieerub erinevas vanuses. See on valdkond, kus veel palju põnevat on avastamata,» tõdeb Sõõru. Normaalseks saab Sõõru ütlust mööda pidada uneaega öötundidel, mis on kestusega 6,5–11 tundi. Magamaminek võiks toimuda kell 21–01 ja ärkamine ajavahemikus kell 06–10. «Sellise ajastuse korral jääb tavaliselt uneaja sisse kaks olulist tsirkadiaanset markerit – maksimaalne melatoniini kontsentratsioon ja madalaim kehatemperatuur – need koos tagavad efektiivse une,» lisab omalt poolt Qvalitase arstikeskuse perearst Katre Altmets. Nädalavahetustel ei soovitata magada üle kolme

REKLAAM

KUI HING IHALDAB PUHKUST, KUID AEGA NAPIB Puhkus on puhkus, isegi kui see kestab vaid päeva. Ühes puhkusepäevas on 4 protseduuri ja valikus on: • käsimassaaž (20 min) • aromaatne ravivann • lokaalne mudaravi • jugadušš ehk Chargot’ dušš • osokeriit-paraﬁin • soolakamber • ja palju muud (nimekirjaga saab tutvuda kodulehel)

www.ravispa.ee Info ja broneerimine: tel 359 9529, 5344 7779 info@narvajoesuu.ee

LISAKS PROTSEDUURIDELE KUULUB PAKETTI: • 1 öö majutust kahe- või ühekohalises toas (checkin kl 14.00, check-out kl 14.00) • buﬀet-hommikusöök, lõunasöök ja õhtusöök • hommikumantlite kasutamine • hommikusauna ja basseini kasutamine • Saunamaailma ja jõusaali piiramatu kasutamine Hind: al

62 €/inimene

SHUTTERSTOCK.COM

4 Mai 2019

tunni kauem kui tööpäeviti. Voodisse minnes võiks uni tulla umbes 30 minuti jooksul ja ärkamisi võiks olla keskmiselt 1–2 korda une jooksul.

Miks uni muutub? Unevajaduse muutumise põhjuseks on une füsioloogia, mis teiseneb kogu elu: muutuvad nii une pikkus, struktuur kui unetsüklite pikkus, unefaaside proportsioon ja päevase uinaku vajadus. Mõned unega seonduvad mustrid hakkavad ka korduma. «Näiteks paljud vanaemad-vanaisad eelistavad sarnaselt lasteaialastega samal ajal päevase uinaku tegemist,» räägib Sõõru. Alates 55. eluaastast pee-

uni

Mai 2019

«Inimesed teevad otsuseid oma magamise pikkuse kohta elukorraldust silmas pidades. Nii jääb geneetiliste tegurite osakaaluks umbes kolmandik määramaks inimeste tegelikku une pikkust,» nendib Hion. Lühiajalist une häirumist või unenappust kogeb elu jooksul enamik inimesi. Põhjuseks võib olla lein, stress või mõni muu isikliku eluga seotud asjaolu või siis tervisehäire. Lühiajalist unetust peetakse kõige sagedasemaks uneprobleemiks igas vanuses inimestel. Vahel võivad unehäired kesta pikemat aega, häirides nii päevast toimetulekut kui üldist tervist. Unepuudust ei pruugi unehäire all kannataja ise tajuda. «Kui on probleem magama jäämisega, korduvate ärkamistega unest, kui tualetti külastatakse üle ühe korra öö jooksul või hommikul ärgates on väljapuhkamatuse tunne, siis tõenäoliselt on uni häiritud,» selgitab Sõõru. Kroonilises unepuuduses inimene ei pruugi oma und ega päevast toimetulekut adekvaatselt hinnata. Samuti võib teatud sotsiaalsete olukordade või töökohustuste vältimine krooniliste unehäiretega inimesele nii omaseks saada, et seda ei osata pidada haiguslikuks. Väsimust ja unehäireid põhjustavad sageli ka kroonilised haigused nagu kehvveresus, südamepuudulikkus, kilpnäärme alatalitus, suhkurdiabeet ja liigeshaigused. takse päevast uinakut kestusega kuni 30 minutit lausa soovituslikuks. Vanusega muutuvad ka unehäired, näiteks paljud väikelapse eas normiks peetavaid käitumusi peetakse täiskasvanueas unehäireteks. Teismeliseeast varase täiskasvanueani võib esineda unefaasi loomulikku nihkumist hilisemale ajale. Une kvantiteedi ja kvaliteedi langus ning unefaasi varasemaks nihkumine käib üldiselt kaasas loomuliku vananemise protsessiga. Oma rolli mängib une puhul ka sugu – naiste unekvaliteet on meeste omast kehvem, eriti postmenopausi ajal. «Seega on naissugu ja vanus põhilised unehäirete riskitegurid,» märgib Sõõru. Sestap on üsna tavaline, et üleminekueale iseloomulikud vaevusedki – öised kuuma- ja higistamishood ja öine urineerimine – halvendavad unekvaliteeti. Vananedes muutub ka uinumine raskemaks. Vanemas eas uni enam ei kosuta, see on kergem, sagedamini on ärkamisi ja rohkem esineb unetust. «Eakad inimesed võivad öö jooksul ärgata mitmeid kordi, kuna kannatavad sagedamini mitmete erinevate haiguste all. Seepärast võib eakas inimene tunda, et vajab rohkem und. Nad magavad jaokaupa ja täiendavad oma viie-kuue tunni pikkust öist und väiksemate päevaste uinakutega,» selgitab Altmets. Geneetika ja vananemise kõrval mõjutab meie und mõistagi ka igapäevaelu. Doktor Altmetsa sõnul on üks oluline unekvaliteedi rikkuja öötöö. «Une- ja ärkveloleku tsükli häirete all kannatab enamik vahetustega töötajaid, kelle tegelik uneaeg ei kattu tsirkadiaanse ehk sisemise uneajaga,» sedastab Altmets. Vahel ei saa me arugi, et vajame rohkem und või et tervisehädade põhjuseks on just nimelt kehv uni. Suur töökoormus, ergutavate ainete või und häirivate ravimite kasutamine ja õhtune nutiseadmete tarvitamine on tavalisemad põhjused, miks inimene ei puhka end öö jooksul välja.

Mida aga inimene omal käel saaks parema une heaks ära teha? Perearst Altmets ütleb, et inimese võimuses on palju. Unekvaliteedi parandamiseks on tähtis kindel voodisse mineku ja sealt väljatuleku aeg. Kasuks tuleb seegi, kui end päevasel ajal piisavalt liigutada ja treenida. Voodis olles peab olema välistatud: söömine, töötamine, mängimine ja muretsemine. «Kaks tundi enne magamaminekut tuleb lülitada välja ekraanid, lõpetada töö ja muud aju aktiveerivad tegevused. Vältida tuleks aktiivset mõtlemist, erutava filmi vaatamist või raamatu lugemist,» toonitab Altmets. Parem on kui magamaminekule eelneva nelja tunni jooksul ei suitseta ega tarbita alkoholi või kohvi. Ka liigne vedeliku tarbimine ja raskesti seeditava toidu söömine enne voodisse heitmist ei aita organismil puhkuserežiimile ümber lülitada. Magamistuba

Kuidas oma unekvaliteeti hinnata? Hioni ütlust mööda on piisava või kvaliteetse une tunnusteks see, et unisus kaob varsti pärast ärkamist, enamiku päevast tuntakse end ärksana. Meeleolu on hea, mälu ei vea alt, tähelepanu saab edukalt vajalikule koondada. Ebameeldivate tunnetega saadakse mõne aja jooksul hakkama, inimene ei ärritu kergesti. Ebapiisava või ebakvaliteetse une tunnusteks on kurnatustunne või pidev väsimustunne, vajadus teha uinakuid, ettevõtlikkuse vähenemine, mälu halvenemine ja raskused emotsioonide kontrollimisel. Une muudavad kehvaks ka mitmed kehalise ja vaimse tervise häired. «Inimene tunneb, et uni ei kosuta ja pea võib ärgates valutada. Kehva une tunnuseks on ka see, kui käia üle ühe korra öösel tualetis, öine higistamine, suukuivusega ärkamine, norskamine, rasketel juhtudel esineb hingamises uneaegseid pause, vilistavat hingamist, südamekloppimist, väga kiiret või väga aeglat pulssi ja õhupuudusega ärkamist,» kirjeldab Hion. Ebapiisava ja mittekosutava une tunnuseid on veelgi ja need puudutavad meie elu ja tervise kõiki aspekte – üldist enesetunnet ja tuju, immuunsust ning töö- ja õppimisvõimet. Halvimal juhul võib halvasti magamine viia veresoonkonna ja südamehaiguste kujunemiseni. Inimesel endal võib olla keeruline objektiivselt oma und hinnata, mistõttu on targem pöörduda spetsialisti poole.

peab olema pime, vaikne ja paraja temperatuuriga. Mõttekas on tuba enne voodisse heitmist tuulutada. «Kui oled voodis ja uni kuidagi ei tule, siis mine voodist välja ja loe mõnda ajakirja või lahenda ristsõnu. Kui oled valmis magama jääma, heida uuesti voodisse,» soovitab Altmets. Kergemate unehäirete korral võib abi olla ka uinumist soodustavatest ravimtaimeteedest, looduslikest droogidest valmistatud tablettidest või mikstuuridest, mis on apteegis müügil. «Hea tulemuse saab uinumist soodustavast õhtusest rutiinist: mõni rahulik ja meelepärane tegevus nagu jalutuskäik, lugemine, näputöö või lõdvestav vann enne magamaminekuaega aitab paremini uinuda,» sõnab Altmets. Oma osa kosutava uneni jõudmisel on meie magamisasemel ja isegi voodipesul. «Ükski madrats, tekk ega padi pole mõeldud eluaegseks kasutamiseks, vahel on abi ka nende väljavahetamisest või voodipesu sagedasemast pesemisest ja triikimisest,» ütleb Sõõru.

PÖÖRDUGE ARSTI POOLE, KUI TEIL ESINEB: >> >> >> >> >> >> >> >> >> >> >>

Unetus ajal, mil eelistatakse magada Liigunisus ajal, mis eelistatakse ärkvel olla Üle kuu kestev kehv uni Sagedased öised ärkamised Pidev norskamine ja muud uneaegsed hingamishäired Uneaegsed liigutushäired Seletamatu väsimustunne Mälu, tähelepanu ja infotöötlemise kiiruse häired Öine higistamine Lastel ka voodimärgamine pärast viiendat eluaastat Sagedased ülemiste hingamisteede infektsioonid

Andmed: Erve Sõõru, Confido Erameditsiinikeskuse kopsuarst-unearst ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla kopsuarst-vanemarst Katre Altmets, Qvalitase Arstikeskuse perearst Tuuliki Hion, 4kliiniku Hea Une Keskuse unearst ja psühhiaater, kognitiivkäitumusliku teraapia terapeut

REKLAAM

Pakume tööd

pakub hoolekandeteenust eakatele, dementsussündroomiga ning puuetega inimestele

• Majutus • Toitlustus neli korda päevas • Ööpäevaringne hooldus • Võimaluste loomine, et tegeleda hobide ja huvialadega • Arsti konsultatsioon (ettevõttel on õendushaigla tegevusluba)

• Kohapealne meditsiiniline teenindus • Hooldusvahendid ja materjalid • Paketi hinnas ravimid kuni 30 eurot kuus. Paketi hind

790 € kuus

Info telefonil 5330 4252, 766 9761

KODUÕELE

Viljandimaal, Põltsamaal, Järvamaal ja Lääne-Virumaal Tööülesanded: Õendusplaani koostamine Patsiendi nõustamine ja põetamine Raviprotseduuride ja teatud uuringute tegemine Nõudmised kandidaadile: Õendusalane (kõrg)haridus Arvutikasutamise oskus Valmisolek iseseisvaks tööks Eesti keele oskus kõnes ja kirjas, vene keele oskus suhtlustasandil Töökogemus õendusvaldkonnas Isikliku sõiduki kasutamise võimalus Ettevõte pakub: Erialast täiendkoolitust Kompensatsiooni isikliku sõiduki kasutamise eest Arenguvõimalusi Paindlikku tööaega Töö tüüp: Osaline- või täistööaeg

• • • • • • • • •

•

• • •

CV on oodatud e-postile tnp.konsultatsioonid@gmail.com Info tel 5556 5681, 5560 2892

Tel 325 8644, 5669 4345.

küüneseen

6 Mai 2019

Ravimata küüneseen võib jätt Küüneseen on haigus, millest eriti ei räägita, kuid kimbutab paljusid. Haigus, mida on õige ravi korral lihtne seljatada, võib ligi hiilida nii trennis käies kui sõbralt kingi laenates. Ravimata jättes võib see lihtne pahalane tekitada palju kahju.

seene vormid pole nakkuslikud. «Teist tüüpi seen (candida), mis algab küünevallist, on seotud krooniliste haigustega nagu vereringehaigused, diabeet, immuunpuudulikkus, krooniline astma. Need tekivad ise, kuna candida seent esineb loomulikul moel ka terve inimese nahal. Seda seent esineb sageli neil, kel on sage kokkupuude veega ning hakatuseks saadakse küünevallipõletik, mis liigub küüneplaadile, nakatades ka seda,» tutvustab Lehari. Dermatoveneroloog Tiina Toomsoni sõnul levib küüneseen nakkuse teel kõige sagedamini inimeselt

”

inimesele põrandate kaudu või kasutades haigestunud inimese pediküürivahendeid, jalanõusid, rätikuid. Seehulgas võib seenhaiguse saada üldkasutatavatest duširuumidest, perekonnaliikmelt, paljajalu avalike kohtade laudistel käimisel ja nii edasi. Eriarstikeskuse doktor Miron Zagnini sõnul algab küüneseen sageli ravimata jäänud nahaseenhaigusest ning haiguse teket soodustavad jalgade ja käte liigne higistamine, mehaaniline trauma, verevarustuse häired ja kroonilised haigused.

Küüneseenest võib jagu saada ka käsimüügis pakutavate preparaatidega.

Kui väikesest probleemist saab suur

Angela Aavik Toimetaja

SHUTTERSTOCK.COM

enu apteegi proviisor Margot Lehari sõnul esineb küüneseent umbes 8–10 protsendil inimestest ja vanuse kasvades sellesse nakatumine suureneb. Kõige levinum on küüne otsmises osas ja küljelt algav seen. Selline seen on nakkushaigus, mis saadakse kelleltki teiselt. Näiteks ujulatest, veekeskustest jne. Kuid kõik küüne-

Küüneseen levib järkjärguliselt. «Alguses on seenega nakatunud vaid üks küüs, mille kahjustus algab üldjuhul küüne välimisest nurgast. Kõige sagedasemateks tunnusteks on paksenenud, kollakas, pragunenud või irdunud küüneplaat. Harvem võivad sümptomiteks olla valged laigud ja ebatasasused küüneplaadil. Küüs on narmendav ning rabe,» kommenteerib Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloogia-immunoloogia keskuse õde Kuznetsova. Seenhaiguse sümptomiteks on nahasügelus, ketendamine, ebameeldiv lõhn, jalgade rohke higistamine, lõhede tekkimisel ka kipitus ja valu. Seenhaigus ei pruugi jääda paikseks. «Kui ka varbavahel on seenhaigus, võib see ajaga küünele jõuda või vastupidi,» räägib Toomson, «samuti võib ajaga varbaküünelt sattuda kubemesse, sõrmeküüntele ja mujale nahale.» Seetõttu on oluline ravida seenhaigus õigeaegselt välja, et vältida hilisemaid suuremaid komplikatsioone.

REKLAAM

Terve ja koolitatud töötaja on investeering ettevõtte edusse!

Töökeskkonna Haldus OÜ (majandustegevusteade 199983) pakub töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda puudutavaid teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud.

Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast!

Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses „KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID“ teeme erinevaid tervisekontrolle: • Mootorsõidukijuhi tervisetõend • Toidukäitleja tervisetõnd • Tervisekontroll ettevõtete/asutuste töötajatele • Haridustöötaja tervisetõend • Hooldus- ja sotsiaaltöötaja tervisetõend • Ilu- ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend • Meremehe tervisetõend • Väikelaevajuhi tervisetõend

öö alates

79€ 110-150€

Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst dr Annika Küüdorf Õismäe tee 179, Tallinn Arstikeskus registratuur@tkhaldus.ee • Tel 5693 1828, 661 6812

Töökeskkonna Haldus OÜ pakub: • Töökeskkonna riskianalüüs ja kirjalik tegevuskava terviseriskide vähendamiseks • Töötervishoiu- ja tööohutusalase dokumentatsiooni vormistamine • Töökeskkonnaspetsialisti teenus • Töötervishoiu- ja tööohutusalased koolitused • Töötajate tervisekontroll • Terviklahendus töötervishoiu ja tööohutuse teenuse osas • Tervisekontroll tervisetõendi vormistamiseks Õismäe tee 179, Tallinn Koolituskeskus info@tkhaldus.ee Tel 553 2238, 654 1050, 661 6812

Korraldame ettevõtete/asutuste siseseid eesti-, vene- ja ingliskeelseid koolitusi, mille programm koostatakse vastavalt tellija vajadustele ja eesmärkidele Esmaabikoolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus 16 ak h, hind 75 € Esmaabiandjate täienduskoolitus 8 ak h, hind 55 € Tuletööde tegemise koolitus 6 ak h, hind 75 € Evakuatsiooni ja tuleohutuse eest vastutava isiku koolitus 8 ak h, hind 90 € Töökeskkonnaspetsialistide, volinike ja nõukogu liikmete koolitus 24 ak h, hind 155 € Töökeskkonnaspetsialistide, volinike ja nõukogu liikmete täiendkoolitus 8 ak h, hind 90 € Tõstukijuhi koolitus (pädevustunnistuse kehtivuse pikendamine) 8 ak h, hind 97 € Tõstukijuhi koolitus praktikaga (pädevustunnistuse omandamine) 16 ak h, hind 155 € Troppija (sild-, pukk-, torn-, autokraanad, telfrid) 8 ak h, hind 93 € Ehitusplatsi koordinaatori koolitus 8 ak h, hind 87 € Töökeskkonna Haldus OÜ on Eesti Töötukassa koostööpartner!

küüneseen

Mai 2019

ta küünteta «Küüneseen levib kubemesse, teistele küüntele ja inimestele. Varvaste vahele võivad tekkida lõhed, mis soodustavad roospõletiku teket. Laialdase seenhaiguse puhul on haaratud nii küüned kui nahk ning seeneosised satuvad nahale ja põhjustavad sügelust või ekseemi.»

Milline on ravi? Küüneseen ise ei parane. Benu apteegi proviisor Margot Lehari sõnab, et seenhaigus pole küll surmav, kuid ravimata jättes hävitab küüne lõpuks täielikult. «Inimesed, kellel esineb küüneseenele geneetiline eelsoodumus või suurenenud vastuvõtlikkus (vanemad inimesed, suhkruhaiged) võivad tõenäoselt kogeda haigust uuesti ja seda ka vaatamata edukale suukaudsele ravile,» nendib Kuznetsova. Küüneseene ravi sõltub sellest, kui kaugele on seenhaigus levinud. Kui muutus on vaid küüne servas, siis võib Toomsoni sõnul proovida kahjustunud osa eemaldada ning kasutada kas käsimüügi või retseptiga saadavaid lakke ning vedelikke. Kui muutus on üle poole küüneplaadi ulatuses, siis on tavaliselt dermatoveneroloogi kinnitusel vajalik mitu kuud kestev ravi tablettidega. Kergema vormi või algava seennakkuse korral võib küüneseenest jagu saada ka käsimüügis pakutavate preparaatidega, mis loovad spetsiaalse tehnoloogia abil seene arenguks ebasoodsa pinnase ja takistavad levikut, kinnitab Apotheka apteeker Kerli Valge. Kuna varbaküüned kasvavad üsna aeglaselt, on ka tulemused aeglased tulema. Seega võib esimeste tulemuste märkamiseni minna mitmeid kuid või isegi kuni aasta. Ravi pikkus sõltub küüne kasvu kiirusest ja patsiendi järjepidevusest vahendi kasutamisel, kommenteeris Valge. «Kahjuks ei suuda vahendid

taastada sellist küünt, mida seen on juba aastaid kahjustanud ja mis on silmnähtavalt paksenenud.» Seetõttu on seene varajane avastamine ja ravi alustamine äärmiselt oluline. Doktor Miron Zagnini sõnul sõltub ravi pikkus veelgi enam inimesest endast. Et ravimid saaks teha head tööd, peab ka inimene ise oma elukorralduslike muudatustega ravi toetama. «Suur abi on ravimisel kindlasti heast hügieenist ja ravipediküüri kabineti regulaarsest külastamisest. Ravi efektiivsus sõltub ka suurel määral inimesest endast ehk kui regulaarselt külastab ta arsti, järgib hügieeninõudeid, täidab korrektselt arsti korraldusi ja ettekirjutusi.» Enne ravima asumist tasub veenduda, et murele on leitud õige lahendus. Valge hoiatab, et iga muutus varbaküüntel ei pruugi alati olla tingimata just küüneseen – võimalusi on mitmeid onühholüüsist psoriaasini, samuti võib küüneplaat küüneloožist lahti tulla ka trauma tagajärjel. Seetõttu on nahaarsti konsultatsioon ja küünekaape võtmine õige ravi jaoks väga oluline.

Targem on ennetada Küüneseene puhul on oluline pärast raviga alustamist välistada uut nakatumist. Sokke tuleb pesta alati 60kraadise veega, võimalusel vahetada välja jalatsid või kasutada vähemalt spetsiaalseid puhastavaid ja ennetavaid vahendeid. Samuti tuleb kodu puhastada spetsiaalsete vahenditega, pesta vaibad, kasutada ühiskasutatavates vannitubades plätusid ja kasutada muid ennetusmeetodeid. Et puhastusel tagada maksimaalne toime, tuleb desinfitseerivatel toodetel alati jälgida pakendil märgitud säilivusaega.

KUIDAS KÄIB KÜÜNESEENE TESTIMINE JA RAVI? >> Seeninfektsiooni kinnitavad seenepreparaat, seenekülv

või harvem koeuuring (histoloogia). Kuu aega enne arsti juurde tulekut ei tohi küüsi lakkida ega ühtegi seenhaiguste vastast käsimüügil olevat meditsiinilist ega loodusravimit tarvitada. >> Küünest proovi võtmisel lõigatakse ära küüne tipuosa ning küüneplaadi alt ja küüneloožist kaabitakse proovi jaoks kahjustunud kihti. Proov saadetakse transpordiümbrikus laborisse, kus tehakse mikroskoopiline uuring kui ka seene külv. Proov kasvatakse tavaliselt vähemalt nelja nädala jooksul. Küüneseene puhul on tavaliselt vajalik suukaudne ravi, mida määrab arst. Küüneseene ravi on pikaajaline ja kestab 3–4 kuud, vajaduse korral kauem. Kasutusel on nii seenevastased suukaudsed preparaadid kui ka küünele kantavad ravilakid. Kreemid, lakid võivad parandada ja mõnikord ravida küüneseent vaid kerge küüne kahjustuse korral, mis piirdub vähem kui poolega küüne välimisest servast. Üldjuhul ei suuda need vahendid üksinda küüneseent välja ravida, kuna nad ei imendu piisavalt läbi küüneplaadi. Nad on aga kasulikud kombinatsioonis suukaudsete ravimitega. >> Kreeme, geele ja lahuseid kasutatakse tavaliselt 1–2 korda päevas, lakki 1–2 korda nädalas. Neid kan-

takse nii küüne peale, aga ka võimalikult sügavale küüneserva alla. Oluline on regulaarselt eemaldada kahjustunud küüneosa ja puderjat massi küüne alt. Paremaks toimeainete imendumiseks tuleb lihvida kahjustunud küüneosa pinda ja seda kindlasti enne ravilaki pealekandmist. Küüsi lõigatakse sirgelt, vältimaks nende sissekasvamist. >> Ravi ajal tuleb hoolt kanda jalgade hügieeni eest, pesta jalgu iga päev ning jalatseid desinfitseerida.

Pärast pesemist kuivatada nii jalad kui varvaste vahed, kuna seened vohavad hästi niiskes keskkonnas. Meeles peab pidama ka seda, et pediküürivahendid oleksid isiklikud. Sokke/sukki kanda vaid üks kord jalas ja pesta neid minimaalselt 60 kraadiga. Kõiki jalanõusid tuleks regulaarselt 2–3 korda nädalas desinfitseerida. Spaas, trennis, üldkasutatavates duširuumides kasutada plätusid. Pärast plätude kasutamist kuivatada neid ja lasta Cutaseptiga üle.

REKLAAM

Enamik inimesi märkab siin ainult ühte ebameeldivust. Jalaseent on raske märgata, aga see on täpselt sama kohutav.

9,., , EXOD·ERI[ Naftifln1 hydrochloridum

.. Exoderil® 10mg/rnl nahalahus

-----

Irina Kuznetsova, Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloogia-immunoloogia keskuse õde

nahapõletus

8 Mai 2019

Päikesest põlenu Mida teha, kui oled endale päikesevõtuga või ka niisama väljas viibides liiga teinud ja saanud nahapõletuse?

Anu Villmann anu.villmann@parnupostimees.ee

äikesekreem, peakate ja õhku läbilaskvad riided on asendamatud abilised hoidmaks nahka liigse UV-kiirguse eest. Ometi võib teinekord juhtuda, et üks või kaks neist abivahenditest ununeb õue minnes ära – ilusa suveilmaga on ju lihtne ettevaatlikkusel minna lasta ja päikese käes ära põleda. Mida teha, kui oled endale rannas peesitades või ka niisama väljas viibides-töötades liiga teinud ja saanud nahapõletuse?

Varju, juua, jahedust!

SHUTTERSTOCK.COM

Qvalitase arstikeskuse perearst Katre Altmets ütleb, et päikesepõletuse korral tuleb kohe minna tuppa. Pelgalt varju minekust, näiteks puu või päikesevarju alla, ei ole suurt abi, kuna UV-kiired mõjuvad ka varjus. Tuppa jõudes tuleks võtta end riidest lahti, et võimaldada õhu vaba ligipääs nahale. Järgmine samm on juua palju vedelikku ja jahutada end jaheda duši all. Sobivam on just jahe, mitte päris jääkülm vesi, toonitab Altmets. Pärast duši all käimist tuleks kitsaid, liibuvaid ja suruvaid rõivaid vältida, sest need ei lase nahal hingata. Parem on panna selga naturaalsest materjalist ja laiema lõikega riided.

Hästi mõjub seegi, kui määrida kipitavale nahale kohe pärast dušši midagi rahustavat. „Põlenud piirkonnale võib määrida jahutavat ja valu leevendavat geeli, mis sisaldab teepuuõli või aaloed. Ja kui nahk on väga valus ja enesetunne halb, siis tuleks võtta valuvaigistit, kas paratsetamooli või ibuprofeeni,“ räägib Altmets. Geelitamisel tuleb meeles pidada, et ville ei tohi katki teha ja kui nahale midagi määrida, siis tuleb seda teha väga õrnalt ja tasakesi. Nõukogudeaegset kommet jahutada tulitavat nahka külmkapikülma hapukoorega, ei soovita perearst järgida. „Hapukoorega määrimine on vale, kuna see takistab õhu ligipääsu nahale ja seeläbi ka naha jahtumist,“ selgitab Altmets. Kui koduapteegist vaevuste leevendamisest midagi sobilikku ei leia, siis tuleks asetada põletada saanud nahale puhta külma veega niisutatud või külmkapis jahutatud puhas linane rätik või siis rahustada nahka uuesti jaheda dušivee all. Punetust või villidega väikest põletust võib julgelt kodus ise ravida. Selleks sobib perearsti ütlust mööda Prontosani haavageel, mis hoiab niiskust ja on antiseptilise toimega. Paranemisfaasis soovitab Altmets kasutada dekspantenooli sisaldavat salvi või kreemi, mis pehmendab nahka ja toetab naharakkude uuenemist. „Suuremat ala haarava nahapõletusega peab pöörduma arsti juurde,“ rõhutab Altmets. „Arsti poole peab pöörduma siis, kui lisaks nahaärritusele tekivad muud sümptomid, mis viitavad päikesepistele või kuumarabandusele. Sellisteks sümptomiteks on nõrkus, peapööritus, peavalu, uimasus, sagenenud hingamine, külmavärinad, kehatemperatuuri tõus, isutus, iiveldus ja kõhulahtisus.“

Kreemita, kata, väldi! Kerge päikesepõletus paraneb üldjuhul kahe-kolme päevaga. Naha tervenemisele ehk normaalse olukorra taastamisele aitab kaasa see, kui vältida otsest päikese käes viibimist. Päikese eest on mõistlik hoiduda keskpäeval ehk kella 11–15 paiku. Soovitatav on selles ajavahemikus olla puude ja päikesevarjude all või jääda üldse siseruumidesse. Kui keskpäeval õues liikuda, siis tuleks kanda UVkiirguse eest kaitsvat riietust, päikeseprille ja laiaservalist peakatet. Rõivastuse valimisel tasub meeles

REKLAAM

! t s a i r t s u A d i ardo ja Med Trust light e t o o t i d e e b a lik di ellion Leon ania i 2019

n Kuni 31. juuli

Lai va

Pärnu - Tervis Ravispaahotell, L02235, tel: 447 9230 Viljandi - Helve Kansi OÜ, L03510, tel: 433 4634 Võru - OÜ Perearst Marje Toom, L03636, tel: 782 2580 Räpina - Perearst Anne Kaldoja, L03092, tel: 796 2495 Paide - Vee Perearstikeskus, L03402, tel: 385 1887 Jõhvi - Corrigo OÜ, L02747, tel: 333 1100 Rakvere - Rakvere Haigla, L03788, tel: 322 9780 Põlva - Taimi Laur OÜ, L03429, tel: 799 4541

W 2 + 1 kampa e d a ib tr s te veresuhkru

Wellion Leonardo testribad sobivad Leonardo glükomeetritele.

Wellion Medfine plus insuliinipliiatsi nõelad 4 mm, 5 mm, 6 mm, 8 mm, 10 mm, 12 mm. Maksimaalse mugavuse tagab eriti peen silikoonkattega nõel. Sobivad kõigi insuliinipliiatsitega. EN ISO116082:2012.

Med Trust testribad sobivad Calla glükomeetritele.

Wellion Lantsetid 28G ja 33G on ülipeene nõelaga, mis põhjustab tunduvalt vähem valu. Mugavas väikses karbis 50 tk. Sobivad enamus torkeseadmetele.

Ostes korraga kaks karpi testribasid, saate ühe karbi tasuta lisaks. Kampaaniaostuga kehtib üks tasuta glükomeeter ühe aasta jooksul. Kampaaniatooteid küsige hästi varustatud Benu apteekidest või tellige e-poest www.onemed.ee

Enne meditsiiniseadme kasutamist palun lugege kasutusjuhendit! Vajaduse korral konsulteerige spetsialistiga.

nahapõletus

Mai 2019

ud nahk tahab kiiret turgutamist „Ka tomatimahla määrimine punetavale nahale rahustab ja jahutab põletikulist ja punetavat nahka,“ räägib Merimaa. Abi saab ka õunaäädikast. Jahedasse vannivette võib valada törtsu õunaäädikat või siis kasta nahka õunaäädikaveega. Ühe klaasi vee kohta tuleks võtta üks supilusikatäis õunaäädikat. Mõneti kummalisena kõlab soovitus soputada jahedasse vannivette tassitäis kaerahelbeid- või jahu, kuid tuleb välja, et kaerast on põlenud naha turgutamisel palju kasu. Merimaa ütlust mööda pehmendab kaer hästi nahka, aidates leevendada päikese põhjustatud kahjustusi. Kel kodus vanni pole, võib teha jahedas kaeravees leotatud käterätikuga kompressi. Kartulistki, just toorest kartulist, saab valmistada suurepärase koduse ravimi. Tärkliserikas köögivili rahustab kuumavat nahka ja aitab sel toibuda. Toores kartul tuleks blenderis ühtlaseks massiks purustada ja võida siis kartulipastaga tulitavat nahka. Kartulikompressi võiks lasta nahal täielikult ära kuivada ja siis selle jaheda veega maha pesta.

”

pidada, et mida tumedamat ja tugevamat tooni kangas ning mida tihedam on kanga kude, seda vähem UV-kiirgust riidematerjali läbib. Kindlasti tuleks päikeseküllasel ajal kasutada päikesekreeme. Seda ka siis, kui otseselt päikese käes ei viibita. Altmets räägib, et igal inimesel on individuaalne punetuslävi, millest suuremate UV-dooside juures hakkab nahk punetama ja kuumeneb. „Keskpäeva paiku suvepäikese käes veedetud pool tundi on piisav, et heleda nahaga inimene ületaks punetuskünnise. Eriti tuleb seda arvestada kevadel ja suve alguses esimeste kiirguskoormuste puhul,“ toonitab Altmets. Lapsevanemad peavad arvestama, et alla kuuekuused imikud ei tohiks üldse olla otsese päikesevalguse käes. Nii pisikeste laste nahale ei soovitata ka päikesekaitsekreemi kanda. „Liigne ultraviolettkiirgus, nii looduslikest allika-

SHUTTERSTOCK.COM

Enne rahustavaid ja niisutavaid kompresse tuleb punetav nahk esmalt maha jahutada ja lasta sel hingata.

test kui ka solaariumitest, on kõikide nahavähi vormide oluliseks riskiteguriks,“ meenutab doktor Altmets olulist fakti, mis inimestel pruuni jume ihalemisel ikka ja jälle ununema kipub.

Kurki, kartulit, kaera! Punetav, kuumav, valus ja päikesest kahjustunud nahk nõuab kiiret reageerimist, kuid alati ei ole meil apteegiravimeid käepärast võtta. Sellisel juhul tasub järgida vanaemade tarkusi ja pakkuda nahale leevendust koduste vahenditega. Taimetarga ja rahvameditsiini tundja Mercedes Merimaa sõnutsi leidub meie ümber palju väega taimi ja vilju, millest saab päikesepõletuse korral tõhu-

salt abi. Kui poed-apteegid on kaugel või kinni, aga punetav nahk teeb valu, siis tasub kiigata aeda, sahvrisse või kööki, kust leiab kindlasti midagi ebamugavustunde leevendamiseks. Nagu tohter Altmets, rõhutab ka Merimaa, et enne rahustavaid ja niisutavaid kompresse tuleb punetav nahk esmalt maha jahutada ja lasta sel hingata. Alles seejärel võib nahale midagi määrida. Maa-andidest sobib päikesest põlenud naha niisutamiseks mahlaks tavaline kurk, mis on niisutava, nahka värskendava ja põletikku leevendava toimega. Merimaa soovitab päikesekahjustunud nahka õrnalt kurgiviiludega tupsutada. Võib ka valmistada kurgist või kurgist ja meest püreed ning võida sellega õrnalt kirvendavat nahapiirkonda.

Aaloemahl ja õlid Meie ümber kasvab hulgaliselt teisigi vilju ja taimi, millest huugav ja punetav nahk saab leevendust. Üks tõhusamaid avitajaid on kahtlemata aaloe, mille mahl aitab eriti hästi just põletuskahjustuste korral. Aaloetaime lehega võib julgelt põletuse saanud kohti määrida ja teha seda mitmeid kordi kuniks nahk enam ei tuika. Et aaloe toimet tugevdada, on paslik aaloeleht enne protseduuri mõneks minutiks külmikusse pista. Meeles peab pidama vaid seda, et nahka tupsutatakse katki lõigatud aaloelehe alumise poolega, kust värske mahl välja nõrgub. Päikesest kahjustunud nahka ravivad ka viinamarjaseemne-, oliivi-, nisuidu- ja kibuvitsamarjaõli.

REKLAAM

Parimad hetked

TERVIS PUHTAST LOODUSEST!

Spaa Hotellis Viiking! Kuni 30.06 pakume päevaravipaketti „Luksuslik päevaspaa“

SOODUSHINNAGA 25 € (tavahind 32 €)

Vee- ja saunakeskus

Viiking Saaga Omapärase sisekujundusega lõõgastav „viikingite oaas“, kus asuvad:

Puhkusepakett alates

€

• suur bassein lõõgastavate atraktsioonidega • 6 erinevat sauna • mullivannid • Jaapani bassein • lastebassein jne

Lisainformatsiooni Viiking Spaa Hotellis pakutavate teenuste kohta leiate meie kodulehelt www.viiking.ee Spaa Hotell Viiking • Sadama 15, Pärnu 449 0500, 449 0514 info@viiking.ee

Sinu e südam! a spa

Selle KUPONGI alusel Viiking Saaga vee- ja saunakeskuses 3 tunni üksikpilet NB! Topeltsoodustused ei kehti. Kupong kehtib kuni 31.12.2019.

inetu mure

10 Mai 2019

Paula Rõuk paula.rouk@postimees.ee

irm samasuguste veenilaiendite ees, nagu olid emal või vanaemal, toob kirurgi juurde ka noori, kuid paraku pole erilist mõtet võib olla veel väljakujunemata veenilaiendeid kohe korrigeerima hakata. Veenilaiendid on üks healoomulise kroonilise sidekoenõrkushaiguse liik, mis on otseses sõltuvuses kehas toimuva hormonaalse kõikumisega. Kuigi veenilaiendid süvenevad naistel üldjuhul raseduse ajal ning menopausis, on tegelikult võimatu täpselt ette ennustada, millises vanuses ja kui kiirelt veenilaiendid välja ilmuvad. See sõltub eelkõige hormonaalsest aktiivsusest. Üllataval kombel on Ida-Tallinna Keskhaigla veresoontekirurg Veronika Palmiste sõnul tavapärane, et esmased laienenud võrgustikud jalgadel või üksikud laienenud veenikomud tulevad esile juba puberteedieas. Valdavalt on veenilaiendid jalgadel ehk varikoos eelkõige päriliku eelsoodumusega haigus. «Kui vanematel ning vanavanematel on olnud juba noorena veenilaiendid, on ootuspärane, et ka nende järglastel on veenilaiendid,» rääkis kirurg. Kuigi väga paljud otsivad just pärilikke veenilaiendeid kartes võimalust varikoosi ennetada ning välja ravida, ei ole see kahjuks seni veel õnnestunud. Palmiste nentis, et sellist efektiivset tabletti, määret, geeli või võimlemisharjutust ei ole olemas, mis väldiks veenilaiendite teket. Enamikul juhtudest jäävad juba tekkinud veenilaiendid inimesele elu lõpuni.

Piinlik kosmeetiline mure Veenilaiendid jalgadel ei ole iseenesest terviserisk, vaid siiski kosmeetiline probleem. Küll võib veenilaiendite haigus aastate jooksul põhjustada säärel naha toitehäiret, mis avaldub naha tumenemisena sääre alumises kolmandikus. «Selline nahk on õrn ning selles piirkonnas nahavigastuse korral tekkiv haavand on tülikas ning paraneb väga kaua,» selgitas Palmiste. Mitte kõik vanemas eas, 70.–80. eluaastates tekkivad veenilaiendid ei ole põhjustatud jalal olevast pindmise veenisüsteemi puudulikkusest. «Mida vanemaks me saame, seda rohkem mõjutab erinevate haiguste kulgu meie südame jõudlus – ka veenilaiendid arenevad jäsemetel kiiremini, kui muudele haigustele lisandub südamepuudulikkus,» nentis arst ning lisas, et just sel põhjusel võivad veenilaiendid uuesti ilmneda. Sageli pöörduvad Palmiste vastuvõtule noored veenilaienditega patsiendid, kelle eesmärk varikoosi korrigeerimisel on: «et jalad ei muutuks selliseks, nagu olid minu 80aastasel vanaemal». Loomulikult saab ka nende patsientide mure kosmeetiliselt korrigeeritud, kuid sellist garantiid, et veenilaiendeid enam kunagi ei tule, keegi kahjuks anda ei saa. «Olen tähele pannud, et patsiendid ning veenilaiendeid korrigeerivad spetsialistid saavad kosmeetilisest veenilaiendite korrigeerimisest aru erinevalt,» avaldas Palmiste. Patsiendi jaoks on tema sõnul kõige olulisem nähtavate veenikomude või -võrgustike eemaldamine, kuid nendega tegelevale spetsialistile on eelkõige tähtis see, mis toimub naha all – kui kaugele haigus seal ulatub.

Veenilaiendite kosmeetiline eemaldamine Visuaalsed veenikomud eemaldatakse nahahaava kaudu kahe protseduuri – miniflebektoomia ja variektoomia – käigus. Nende kahe tehnika vahe on ainult haava ja hiljem armi suuruses, seletas Palmiste. «See, miks mõnel juhul valitakse miniflebektoomia asemel suuremat armi jättev variektoomia, võib sõltuda nii veenilaiendi suurusest, varasemalt läbipõetud veeniseinapõletikest kui ka kirurgi harjumusest väikese nõelaaugu kaudu veenilaiendit eemaldada. Kui veenikomu on väga suur, ei saa seda väikese nõelaaugu kaudu ka parimal tahtmisel eemaldada,» rääkis kirurg. Tema sõnul on Eestis järjest rohkem levimas veenilaiendite korrektsioonimeetod nimega sklero-

teraapia, mis meeldib kirurgile endale väga. Kindlasti on oluline valida skleroteraapia jaoks õige patsient – seda mitte ainult veenilaiendi suuruse poolest, tuleb olla ka kindel, et patsient mõistab, mida selline protseduur temalt nõuab ja et tegemist on väga aeglaselt tekkiva tulemusega. Skleroteraapia käigus süstitakse peenikese nõela kaudu laienenud veeni sklerosanti. See on aine, mille eesmärk on teatud osas veeniseina kahjustada, soodustamaks veeni kärbumist ning seeläbi ka nähtava veenilaiendi kadumist. Sklerosanti võib organismi viia nii vedeliku kui ka vahu kujul. Kuna aine muutub mitteaktiivseks verega kokku puutumisel, siis see on põhjus, miks vahu kujul sklerosant on enamikel juhtudel efektiivsem kui ainult vedelik – veen tühjeneb verest paremini ja ravim toimib rohkem. «Ükskõik millist meetodit patsiendile korrektsiooniks pakutakse, on oluline meeles pidada, et korrektsiooni eesmärk on eemaldada nähtav varikoos ning vähendada pindmisest veenisüsteemi puudulikkusest tingitud naha toitehäiret. Ükski veenilaiendi korrektsioon ei ole elupäästev tegevus,» pani Palmiste südamele. Tema hinnangul ei peaks veenilaiendite kosmeetiline korrektsioon toimuma enne 18. eluaastat. Noorte puhul tuleb teada, et tegu on siiski korrigeerimisega, mitte tervistava raviga ning veenilaiend võiks korrektsiooni hetkeks olla juba väljakujunenud ja stabiilse suurusega. Samal põhjusel ei pea veresoontekirurg õigeks ka veenilaiendite korrigeerimist raseduse ajal.

Fotol enne (vasakul) ja kaks kuud pärast operatsiooni (paremal). Patsient läbis miniflebektoomia Varady meetodil, mille eeliseks on armide puudumine.

Samuti ei ole võimalik ette prognoosida, millal tekivad pärast mistahes korrigeerimise meetodi kasutamist uued veenilaiendid. «Eelkõige on ikkagi tegemist kroonilise haigusega. Kindlasti on tähtis, mida patsient ise ette võtab – on ära näidatud, et regulaarne kompressioonravi sukkade või sukkpükstega hoiab teatud tüüpi, eriti just kobrutavat varikoosi paremini kontrolli all,» lisas Palmiste.

”

Sageli pöörduvad Palmiste vastuvõtule noored veenilaienditega patsiendid, kelle eesmärk varikoosi korrigeerimisel on : «et jalad ei muutuks selliseks, nagu olid minu vanaemal 80aastasena».

REKLAAM

TERVISEKAUPLUS

tegutseb Pärnu kesklinnas aastast 1994 ja juba kaua aega asume Endla teatrimajas Keskväljak 1. Pakume erinevaid tugikaitseid, ortopeedilisi jalanõusid, veenisukki, tallatugesid ja liikumisabivahendeid. Meie poodi tasub tulla SPORTI HARRASTAVAL tugevam rõhk all hüppeliigese juures, ülespoole rõhk INIMESEL, kui on tarvis lisatoestust mõnele liigesele. järk-järgult väheneb. Selline surve aitab kiirendada Pakume suures valikus erinevaid verevoolu alt jalgadest ülespoole tugesid firmadelt Mediroyal, südame suunas. See on oluline, kui on MÜÜME McDavid ja Ottobock. tarvis pikema aja jooksul seista või JA LAENUTAME istuda. Tugisukad sobivad kandmiseks • riikliku soodustuse alusel ORTOPEEDILISTEL JALANÕUennetusena, kuid tagavad ka tõhusat abivahendeid vastavalt DEL on toestatud piki- ja ristileevendust väsinud, valutavate jalgade sotsiaalhoolekande seadusele võlv. Sellised jalanõud sobivad ja sotsiaalkaitseministri ning veeniprobleemide korral. Saadaval määrusele. hästi nendele inimestele, kes on erineva survega ja erinevas värvivali• arsti tõendi ja abivahendi kaardi peavad palju seisma või kõndikus sukad, põlvikud ja sukkpüksid. alusel ortopeedilise sisetallaga jalanõusid ja tallatugesid. ma. Kvaliteetsed Austria ja Saksa Leidub ka spetsiaalseid tooteid meestele • digiretsepti alusel erinevaid jalanõud on nahast, reguleeritaning avatud pöiaga tooteid. ortoose (tugisidemeid). vate rihmadega ja spetsiaalsest • digiretsepti alusel haigekassa materjalist, mis võimaldab vajaLIIKUMISABIVAHENDID – kepid, kargud, nimekirjas olevaid ortoose dusel venida ja seega neid saavad käimisraamid ja rulaatorid on abiks (tugisidemeid) ja kompressioonikanda ka moondunud jalgadega tasakaalu parandamisel ja toetavad tooteid venoose puudulikkuse ja haavandite raviks. inimesed. Erinevad geeltooted liikumist tervisekahjustuse või operatvarvastele ja jalataldadele kersiooni järgselt. gendavad samuti haigete jalgade probleeme. Meie kaupluse tootevalikusse kuuluvad ka RINNATervisekaupluses on suurim valik rõhuga SUKA- PROTEESID ja spetsiaalsed RINNAHOIDJAD ning TOOTEID. Erineva rõhuga sukatoodetel on kõige TRIKOOD rinnaproteesi kandjatele.

Keskväljak 1, Pärnu, tel 447 2686 • E–R 10–18 • www. ylejoeapteek.ee

FOTO: IDA-TALLINNA KESKHAIGLA

Veenilaiendid tekitavad palju meelepaha, kuid kahjuks pole ka erilisi viise nende ennetamiseks.

FOTOD: ERAKOGU

Veenilaiendid – paratamatu haigus, mida leevendab vaid kosmeetiline ravi

Kirurg Veronika Palmiste sõnul kahjuks veenilaiendeid efektiivselt ennetada pole võimalik.

toit

Mai 2019

Õli on hea rasva allikas, ent sellegi tarvitamise puhul võib levida eksiarvamusi – näiteks võtab nii mõnigi inimene hommikul lihtsalt lusikatäie oliivi-, kanepivõi muud õli. Kas seda aga tasub teha ning kuidas kasutada õli toidus muul viisil, selgitab toitumisnõustaja Reelika Õigemeel.

Paula Rõuk paula.rouk@postimees.ee

üllastumata rasvhapete (oomega-9-, oomega-3-, oomega-6-rasvhape) piisavaks saamiseks on kõige targem tarbida igapäevaselt 2–3 peotäit pähkleid, seemneid ja õlivilju. «Õli võiks tarbida vähem, kuna see on olemuselt siiski töödeldud toiduaine – tegemist ei ole enam terviktoiduga, mida on pähklid, seemned ja õliviljad tervetena,» rääkis Õigemeel. Õli valmiskujul looduses ei eksisteeri, see on ini-

mese loodud produkt. «Tervise seisukohalt on aga oluline, et sööksime võimalikult terviklikult ehk toitu, mis ei ole eelnevalt töödeldud, vaid on n-ö tervik, samasugusel kujul, nagu ta eksisteerib looduses,» selgitas toitumisnõustaja. Näiteks oomega-9-rasvhappe rikkad on mandlid, seesamiseemned, avokaado ja oliivid. Oomega3-rasvhapet leidub ohtralt Kreeka pähklites ning kanepi-, tšiia- ja linaseemnetes, mis tuleb enne söömist purustada. Oomega-6-rasvhapetele pole Õigemeele sõnul vaja eraldi tähelepanu pöörata, kuna suurem osa pähkleid-seemneid ja muid taimseid toiduaineid sisaldab neid piisavalt, pigem on oht, et seda saame toidust liiga palju. «Kui aga valida toiduks õli, tuleks eelistada külmpressi meetodiga toodetud ja kindlasti rafineerimata õli. Päris supilusikaga õli sisse võtta ei soovita, pigem võiks seda tarbida toidu koostisosana,» rääkis Õigemeel. Ta soovitab kasutada kanepi-, tudra-, rapsiõli näiteks salatites ja sinna võiks lisada ka seemneid. Rapsiõli tuleks aga spetsialisti kinnitusel tarbida kindlasti rafineerimata kujul. Extra virgin oliiviõli sobib toidu valmistamiseks, see kannatab 170-180kraadist kuumust. Hea on kasutada seda suppides, hautistes, ahjuroogades ja kastmetes. Samuti sobib see hästi nii pudru kui ka vokiroa sisse. «Praadimist ja frittimist tuleks pigem vältida, siis ei teki ka ohtu õli liigseks kuumutamiseks ja sellest tulenevate kantserogeensete ühendite sissesöömiseks,» lausus ta. Kotlette võib valmistada toitumisnõustaja sõnul edukalt ka ahjus. Pannkooke tuleks aga küpsetada võimalikult madalal kuumusel neid pruunistamata, selleks sobib väga hästi näiteks kookosrasv.

SHUTTERSTOCK.COM

Kas tervislikke õlisid peaks lusikaga sisse sööma?

RASVHAPETE TÜÜBID

ALLIKAD

Küllastunud rasvhapped

Või, juust, liha, lihatooted (viinerid, sardellid, hamburgerid), piim ja jogurt (kõrge rasvasisaldusega), kondiitritooted, kõvad margariinid, pekk, palmija kookospähkliõli

Monoküllastumata rasvhapped

Oliivid, rapsiseemned, pähklid (pistaatsia, mandlid, sarapuu- ja pekanipähklid), maapähkel ja neist valmistatud õlid ning avokaado

Oomega-3 polüküllastumata rasvhapped

Lõhe, heeringas, forell; rapsiseemned, sojaoad, linaseemned ning neist valmistatud õlid

Oomega-6 polüküllastumata rasvhapped

Päevalilleseemned, nisuidud, seesamiseemned, pähklid, sojaoad, mais ja neist valmistatud õlid

Transrasvhapped

Mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad, mida kasutatakse pagaritoodetes: küpsistes, tortides, pirukates Allikas: Tervise Arengu Instituut

REKLAAM

Ladu

s! k a j tüh

RAAMID

KÕRVITSASEEMNEÕLI sisaldab oomega-3-, oomega-6- ja oomega-9-rasvhapet, mis kaitsevad südamehaiguste ja diabeedi eest. • Eriti hinnatud eesnäärmeprobleemide korral. • Õli sisaldab looduslikke fütoöstrogeene, mis turgutavad postmenopausis naiste tervist. • Vähivastane toime tänu seleeni ja tsingi sisaldusele. • Leevendab põievaevusi. • Mõjub hästi silmadele. • Oomegarasvhapped kaitsevad südamehaiguste ja diabeedi eest. • Sisaldab une- ja õnneharmoone melatoniini ja serotiini. • Aitab sooleparasiitide vastu. • Aitab kehasse kogunenud vedelikke väljutada. • Kosutab mineraalide vaeguse korral (kaaries, haprad küüned, juuksed). • Mõjub nahale noorendavalt. • Aitab ennetada ja leevendada päikesepõletust, paraneda haavadel ja luuvigastustel. Annustamine: maksimaalse tervisekasu saamiseks 1-2 spl päevas.

KANEPISEEMNEÕLI teeb väärtuslikuks kõrge küllastamata rasvhapete osakaal: 50–58% on linoolhape (oomega-6-rasvhape) ja 14–20% alfalinoleenhape (oomega-3-rasvhape). Just kanepiseemneõli oomegarasvhapete vahekorda 3:1 peetakse ainevahetusele kõige kasulikumaks. Vähendab kolesteroolisisaldust, leevendab reumaatilist artriiti, aitab neurodermatiidi, kontaktdermatiidi, psoriaasi ja ekseemi puhul. Toob hea une ja kiirendab seedimist. GLA-rikas kanepiseemneõli aitab ennetada arteroskleroosi, südameinfarkti ja insulti. Ainukesena toiduõlidest sisaldab 1,5–6% gamma-linoleenhapet (PGE1), mis tõrjub põletikke, nahahaigusi, allergiat, immuunsüsteemihäireid, mõjub hästi silmadele. Õli ei kuumutata. Kasutatakse salatites, kastmetes, smuutides, suppides, putrudes ja jogurtis. 2 spl päevas annab ideaalse koguse oomegarasvhappeid.

Pakume ka tervislikku avokaado- ja linaseemneõli. TARTU, Kalda tee 1c (Tartu Eeden), Ringtee 75 (Tartu Lõunakeskus), Puusepa 1A (Maarjamõisa polikliinik) NARVA, Tallinna mnt 41 (Astri Keskus) • JÕHVI, Keskväljak 1A (Tsentraal Keskus) VILJANDI, Tallinna mnt 41 (Uku Keskus)