VIIRUS
NR 3 (17) OKTOOBER 2018
Külmetushaigusi ei ole olemas, selle asemel kimbutavad hoopis viirused, mis sageli ka arsti juurde ajavad.
MEHED
DEMENTSUS
Lõpuks on hakanud ka mehed mõistma, et arsti rsti juures tuleb kontrolliss käia ka siis, kui kaebused ussed puuduvad.
Kuigi raske haigus hirmutab nii kannatajat kui lähedasi, saab sellega siiski inimväärselt elada.
kĂźlmetus ja viirused
2 Oktoober 2018 REKLAAM
Viirushaiguste aeg s Eestis kestab Ăźlemiste hingamisteede haiguste kĂľrghooaeg oktoobrist aprillini ehk Ăźle poole aasta. On tĂľeline vedamine, kui Ăľnnestub viirustest puutumatult sĂźgisest kevadesse jĂľuda. Helista julgelt 566 00 428
Viljandi haiglas 2., 16., 30. novembril ja 7. detsembril.
Anu Villmann
Vþimalik tellida tallatugesid, ortopeedilisi jalatseid, jala-, käe- ja seljaortoose.
T
Eelnev kirjapanek telefonil 655 6326.
äiskasvanud pþevad ßlemiste hingamisteede viirusnakkusi keskmiselt 2–5 korda aastas, lapsed keskmiselt 7–10 korda. Kßmme korda pþdeda tähendab ßht haigestumist igal kuul ja kaks suvekuud puhkust – ja need on täiesti tavalised normaalse immuunsusega lapsed, tþdeb Tabasalu perearstikeskuse perearst Piret Rospu. Haigeks ei taha keegi jääda, ent viiruste läbipþdemisel on ka hea kßlg – see on nimelt ainus viis tekitada nende suhtes immuunsus. Erandiks on siin gripp, kuid selle vastu saab vaktsineerida, ßtleb Rospu.
www.ortoosikeskus.ee
See tßßtu nohu
Pärnus Mai perearstikeskuses (Metsa 28) 25. oktoobril, 22. novembril, 13. detsembril.
FOTO: SHUTTERSTOCK.COM
anu.villmann@parnupostimees.ee
20. oktoobrini
kĂľik jalatsid -20% (suurused 35-48)
Kehtivad erisoodustused isikliku abivahendi kaardi omanikele.
Enda jalatsite sisse pakume ainulaadseid tugitaldu. Tutvu Biore tervisestuudio teenuste ja toodetega Rakveres Laada 5.
www.biore.ee
TOETA OMA SEEDIMIST LOOMULIKUL MOEL! Kvaliteetsed ja puhtaimad seedeensßßmid: ainult toimeained ei sisalda Ăźhtegi lisa- ega täiteainet $-u|† फ़ѴbhooŃ´bv |;vা|†7 |-blv;Ń´ v†0v|u--7bŃ´ hÂ†Ń´ŕŚžÂˆ;;ub|†7 ˆ-0holrŃ´;hv|oo|;7 hoov rbbl_-rr;0-h|;ub|; f- ˆb|-lbbmb7;]Seedeensßßmid on mĂľeldud selleks, et: -b7-|- v;;7b7- ˆ-Ń´h;ġ vৠvbˆ;vbh†b7 f- u-vˆ† ol-v|-7- |ob|-bm;b7 f- ˆb|-lbbm; Ń´;;ˆ;m7-7- ;ubm;ˆ-b7 v;;7blbv;v| |†Ѵ;m;ˆ-b7 h༗_†l†u;vb7 m-]† ]--vb7ġ r†_b|†v;7ġ Âˆŕ˘œvbl†v r;-Ń´; vŕĽ˜ŕĽ˜lbv|ġ ৠѴ;ĹŠ f- -Ń´-h--Ѵġ fŕ˘œŕ˘œh-bm;|; ho]†m;lbm;
Ăœlemiste hingamisteede haiguste sĂźmptomid on Ăźldjuhul kĂśha, nohu, kurguvalu ja palavik. Ilmselt on just nohu see, mis talveperioodil praktiliselt igaĂźht vähemalt korra kimbutab. Kui täiskasvanu ei pruugi tilkuva ninaga peale nuuskamise suurt midagi ette vĂľtta, ehkki peaks, siis lapse nohusse ei tohi nii kergekäeliselt suhtuda – vesisest ninast vĂľib alguse saada mĂľni tĂľsisem haigus. Rospu rĂľhutab, et nohu ravi eesmärk ei ole sekreedist kiiremini lahti saada – see lihtsalt pole tänaste teadmiste juures vĂľimalik. Nohu ravi on puhtalt sĂźmptomite leevendamine, ent seda tuleb tĂźsistuste ennetamiseks siiski teha. ÂŤNohu ravi alustalaks on tursevastased ravimid, mis vähendavad turset pĂľletikulises ninalimaskestas,Âť seletab Rospu. ÂŤNinasse avanevad Ăźhendused keskkĂľrva, ninakĂľrvakoobaste ja silmadega, turses limaskest paneb kĂľik need Ăźhendused kinni ja seetĂľttu on nohu seotud pĂľskkoopapĂľletiku ja keskkĂľrvapĂľletikuga. Turse alandamine aitab need Ăźhendused uuesti käima saada, kaasnevaid pĂľletikke ära hoida vĂľi vähemalt nende kulgu leevendada.Âť Lastel on nohu ravis päris tĂľhusad soolveel pĂľhinevad ninaloputusvahendid, täiskasvanutel on need Rospu hinnangul pigem ebaefektiivsed. Keilas tegutseva Kibuvitsa perearstikeskuse perearst Aleksandra GarkuĹĄa Ăźtleb, et veresooni ahendavate tilkade, nagu Xymelin vĂľi Otrivin, kasutamine on Ăľigustatud väga kinnise nina puhul. Ent neid peaks tarvitama lĂźhiajaliselt, mitte rohkem kui kolm-neli päeva. Suukaudsetest ravimitest soovitab ta looduslikku Sinupretti vĂľi siis pseudo-
�
Haigustest paranemine on organismi jaoks ressursse nĂľudev protsess. Tuleb vĂľtta aeg maha, rahulikult haige olla ja paraneda.
FOTO: SHUTTERSTOCK.COM
efedriini sisaldavaid preparaate (Sudafed ja Actifed), ent neid ei tohiks manustada kauem kui nädal. Tavaliselt nädalaga nohu pareneb iseeneslikult. Kui ei parene, siis on aeg pÜÜrduda arsti juurde, et selgitada välja vþimalikud tßsistused. Täielikult nohusse haigestumist vältida pole perearstide hinnangul vþimalik. Nohusse haigestumise ennetamiseks on meil apteegivþrgus saadavad niisugused ninaspreid, mis peaks ninalimaskestale tekitama kaitsva kihi, millest haigustekitajad läbi ei pääse. Kui tþhusad need tegelikult on, jään vastuse vþlgu, lisab Rospu.
Tuleb end ravida ja hoida Kurguvalu korral aitavad meid mesi, kurku pehmendavad þli baasil spreid ja vajadusel valuvaigistid, kehva enesetunnet vþivad leevendada kurgupastillid. KÜha puhul julgustab Rospu samuti mett kasutama. Vþi siis magusainetega kÜharohtusid. KÜharohtusid on apteegis mitme riiuli jagu ja valida vþiks sellise, mis parasjagu maitseb – tþhususe osas neil olulist vahet ei ole, avaldab ta. Lastel vþib leevendust tuua rindkere määrimine mentooli vþi tärpentini sisaldavate salvidega. Sitke ja raskesti välja tuleva rÜga korral peaks kasutama sekreeti veeldavaid vahendeid, apteegis on saadavad nii sßnteetilised kui looduslikud variandid, sþnab Rospu ja täpsustab kohe, et kÜha pärssijaid tohib kasutada ainult kuiva kÜha korral, rÜgaeritusega kÜha maha suruda ei tohi. Madalamat palavikku soovitavad perearstid alla vþtta siis, kui see enesetundele väga kehvasti mþjub. Kþrge, ßle 38,5 °C palavik tuleb alla vþtta paratsetamooli vþi ibuprofeeniga. Aspiriini ei tohi lastel kasutada, kuid täiskasvanutel vþib. Garkuťa hoiatab, et kþrge palavikuga ei tohi ennast paksult riidesse panna ega sooja teki alla ronida. Nii kßtame kehatemperatuuri ßles ja palavik tþuseb veelgi. Haigeks jäädes ei tohiks ära unustada vedeliku tarvitamist – haiguste korral on suurenenud nii vedeliku kaod kui vajadus. Tuleb juua rohkelt teed sidruni, vaarika, mee vþi ingveriga ning toituda pigem kergemalt ja kalorivaesemalt. Meeles peaks pidama sedagi, et haigustest paranemine on organismi jaoks ressursse nþudev protsess. Tuleb vþtta aeg maha, rahulikult haige olla ja paraneda.
Haigusi on mingil määral vþimalik ka ennetada Perearstide kinnitusel on kþige tþhusam meede hoida haigetest eemale, lisaks sage kätepesu. Aevastada tuleb varrukasse vþi taskurätikusse, mitte pihku. Kui aevastus juhtubki pihku minema, siis tuleb kohe käsi pesta. Uuringutes on tþhusaks osutunud ka mþþdukas
$†|ˆ† ;ubm;ˆ-|; |oo7;|; f- bm=ol-|;uf-Ń´b7;]- --7u;vvbŃ´
www.seedeensßßmid.ee
Kasuta e-poes sooduskoodi seedimine15ġ saad esimeselt tellimuselt 15% allahindlust! "oo7†vhoo7 h;_া0 h†mb Ć’Ć?ÄşĆ?Ć?ĺƑĆ?Ć?Ńś
Toimetaja: Johanna Heinmaa, johanna.heinmaa@eestimeedia.ee
Reklaamitoimetaja: Kadri Kunst, kadri.kunst@eestimeedia.ee
Kujundaja/kĂźljendaja: Helle Eimre, helle.eimre@eestimeedia.ee
Ajakirja Tervise Osuti toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.
Keeletoimetaja: Tiina Vabson, tiina.vabson@eestimeedia.ee
Väljaandja: AS Eesti Meedia
TrĂźkk: AS Kroonpress
AutoriĂľigused AS Eesti Meedia, 2018
JALARAVI SPETSIALISTI VASTUVĂ•TT:
külmetus ja viirused
Oktoober 2018
aab hoo sisse füüsiline koormus, normaalne arv unetunde ööpäevas, päikesekiirgus, toetavad sotsiaalsed suhted ja sage kallistamine (mitte tõbisena, ikka tervena),» loetleb Rospu. Imikutel aitab haigestumisi vähendada rinnaga toitmine. Mingit mõju on Rospu jutu järgi leitud ka rohelisel teel ja profülaktilisel kurgu kuristamisel tavalise veega, samuti võib piiratud määral tõhus olla tsink tablettidena. «Vastuolulisi andmeid on saadud probiootikumide ja punase päevakübara kasutamisel. D-vitamiinist on kasu ainult sellisel juhul, kui on tõeline vitamiinipuudus,» ütleb Rospu ja lisab, et uuringutes ei ole haiguste ennetamises tõhusaks osutunud C- ega A-vitamiin, küüslauk, greibiseemnete ekstrakt, ženšenn ega homöopaatia.
PÖÖRDU KINDLASTI PEREARSTI POOLE:
Vaktsiin hoiab gripi eest Ägeda algusega palavikuhaigus gripp on tavalisest ülemiste hingamisteede viirusnakkustest märksa kurjem tõbi ja võib halvimal juhul lõppeda surmaga. Gripile on iseloomulikud peavalud, külmavärinad, halb enesetunne, lihasvalud, higistamine, kuiv köha, neelamise valulikkus, liigestevalud ning silmade valguskartus. Grippi põhjustab gripiviirus. Rospu ütleb, et gripi kahtlustamisel annab tuge epidemioloogiline situatsioon – gripilaine ajal on enamik haigestunuid gripiga ja teisi viiruseid ringleb vähem. «Klassikaline A-gripp algab üsna järsku, patsiendid mõnikord kellaajaliselt ütlevad, millal nad haigeks jäid. Tõuseb kõrge palavik, kaasneb ääretult
Oleme harjunud talveperioodil põetavaid viirusi kutsuma külmetushaigusteks.
• kui palavik palavikualandajatele üldse ei allu • kui on kõrvavalu • valulik hingamine, vilistav ja kiunuv hingamine, roostevärvi röga • imikutel toitmisraskused või hingamispausid (apnoed) • ka siis, kui haigusnähud jäävad venima või pärast esialgset paranemist tekib uus halvenemine • kui laps on loid Andmed: Perearstid Piret Rospu ja Aleksandra Garkuša
vilets üldine enesetunne, lihaste-liigeste valud, silmade liigutamise valud, peavalu. Köha on pigem kuiv, nohu vähene, kurguvalu. Lastel võib gripiga kaasneda kõhulahtisus,» iseloomustab Rospu. Gripiviiruse eritumine on maksimaalne kolmel esimesel haiguspäeval. Neljandal-kuuendal haiguspäeval väheneb see järsult ja püsib minimaalsena veel seitsmendal-kümnendal haiguspäeval. «Lastel on viiruse eritumine intensiivsem ja kestab kauem,» märgib Garkuša. Õnneks saab gripi vastu vaktsineerida. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Vaktsineerimise tähtsust on Rospu meelest raske alahinnata. Eriti riskigruppides, kuhu kuuluvad eakad, väikelapsed, rasedad, kroonilisi haigusi põdevad patsiendid (südame- või kopsuhaigused, diabeet, kasvajad, immuunsust alla suruvat ravi saavad patsiendid, sh reumaatiliste haigustega), tugevalt rasvunud (kehamassiindeks >40 kg/m2) inimesed. Valdav enamik gripisurmadest esineb Eestis just nimelt riskigruppide patsientidel.
Kas viirus ja külmetus on ikka üks ja seesama asi? Perearst Piret Rospu sõnul on külmetushaigus lihtsalt kõnekeelne väljend viiruslike ülemiste hingamisteede haiguste kohta. Ülemiste hingamisteede nähtusid nagu köha, nohu või kurguvalu, tekitavad ikka erinevad viirused, selgitab ta. Perearst Aleksandra Garkuša lisab, et meditsiinis sellist diagnoosi nagu külmetushaigus ei eksisteeri. «Kui inimene saab külma, siis tema veresoonte läbilaskvus väheneb, kudede verevarustus halveneb ja organism muutub erinevatele haigustekitajatele vastuvõtlikumaks,» kirjeldab Garkuša. Rospu sõnutsi on külma ja haigestumiste vahelist seost püütud eksperimentaalselt uurida. «On leitud näiteks, et külma õhu käes tõmbuvad ninalimaskesta veresooned kokku ja limaskestarakkudel olevad väiksed ripsmed, mis tavaliselt liigutavad ninna sattunud lima koos tolmu ja haigustekitajatega väljapoole, lõpetavad liikumise juba +4 °C juures,» räägib ta. Samuti on Rospu jutu järgi leitud,, et jalgade külma vette v panemine põhjustab ninas põh veresoonte kokver kutõmbumist. ku Madalama temM peratuuri ja väpe henenud vereh varustuse tingimustes aeglustub ka hingamisteede limaskestas asuvate immuunrakkude tegevus. FOT FOTO O :P PIXA XABA B Y.CO COM
Külmal ajal ei tohi unustada ruumide tuulutamist. Külma õhu niiskustase on madal ja keskküttega elamises on õhu niiskustase veel madalam. Kuiv õhk soodustab ninas ja bronhides lima paksenemist. «Kui muidu kleepuvad viirused ja bakterid hingamisteedes lima külge ja need väljutatakse ripsepiteeli abil ülesse, siis kuiva ja külma õhuga keskkonnas, on lima liiga paks ja selle liikumine bronhides raskendatud,» kirjeldab Garkuša. Ära ei maksa unustada õiget riietustki. Rõivastuda tuleb nii, et õues ei hakkaks külm ega ka palav. Higistades jahutab tuul keha kiiresti ja käivituvad samad mehhanismid, mis külmetamise puhulgi.
Kas külm ilm teeb haigeks?
• kui kõrge palavik püsib üle kolme päeva
Värske õhk teeb head
«Katsetes, kus külma käes ja soojas olnud inimesi püütakse viirustega nakatada, on tulemused olnud vastukäivad – mõnes uuringus haigestuvad külma käes olnud rohkem ja mõnes uuringus pole vahet. Kuid näiteks külmkambrites töötavad inimesed haigestuvad ülemiste hingamisteede haigustesse sagedamini,» räägib Rospu. Ilma ja haigestumise seoste kohta arvatakse meil vahel, et soojal ja niiskel talvel levivad viirused kergemini. Paukuv pakane seevastu hävitab pisikuid ja tõkestab viiruste levikut. Rospu toob välistemperatuuri ja haigestumiste kohta huvitava näite. «1933. aastal tehti üks katse isoleeritud arktilises kogukonnas, kus elas umbes 500 inimest. Väga külma talvega haigestumiste arv järk-järgult langes, kuni praktiliselt kadus – seda seostatakse ringlevate viirusetüvede suhtes resistentsuse tekkimisega suletud kogukonna elanike hulgas. Pärast reisilaeva saabumist tõusis haigestumiste arv ligi 100 juhuni nädalas, kuid reisilaev ju ometi ilmastikku ei muutnud,» kirjeldab ta. «Meie muidugi ei ela kuskil isolatsioonis,» jätkab Rospu. «Arvatakse, et paukuva pakasega piiravad inimesed oma liikumist ja vähenevad kokkupuuted teiste inimestega ehk võimalusi uute haigustekitajatega kohtumiseks on vähem. Käreda pakasega on lastel külmapühad ja just kooliealised kipuvad olema see grupp, kes paljusid haigusi ise põevad kergelt või vaevumärgatavalt, levitades samas viirust haavatavamatele pereliikmetele nagu vanavanemad või nooremad õed-vennad.» Perearst Aleksandra Garkuša ütleb, et väliskeskkonna madal temperatuur haigestumiste sagedust otseselt ei mõjuta. «Nagu praktika näitab, siis nii soojal (0 kuni +5 °C) kui ka külmal talvel (-10 kuni -20 °C) haigestuvad inimesed ühtemoodi,» lisab ta. Küll aga mõjutab haigestumist temperatuuri järsk muutumine ja talvine tubane eluviis. «Sügistalvel veedavad inimesed rohkem aega siseruumides ja rahvarohketes kohtades nagu näiteks kaubanduskeskused ja ühistransport, kus viirusnakkustega kokku puutumine on tõenäolisem,» tõdeb Garkuša.
REKLAAM
MAGNEESIUM –
HEA TERVISE NURGAKIVI
LAICA INHALAATOR
Zechstein Inside tooted on looduslik ja puhas magneesiumiallikas tervele kehale!
on tõhus vahend hingamisprobleemide ravis.
Toodetes sisalduv magneesiumkloriid (looduslik sool) pärineb 250 miljonit aastat tagasi eksisteerinud Zechsteini merest, mis praegu asub umbes 1600 m sügavusel. Soola ammutatakse Hollandis. Tootesarja kuuluvad: • Magneesiumiõli ja magneesiumigeel nahale määrimiseks. • Magneesiumihelbed jala- ja ülekehavannideks. Magneesiumigeel ja -õli õlli sobivad otse pinges olevatele piirkondadelee kandmiseks, sobib hästi ka pärast treeninguid. Kõiki tooteid võivad kasutada ka rasedad ja imetavad emad.
3
KADRIMARDI KUULMISABIVAHENDID TEAVITUSABIVAHENDID
(monitorsaatjad, juhtmeteta vastuvõtjad, äratuskellad, suitsu-, vingugaasi- ja mobiiliandurid
IGALE VAEGKUULJALE JA KURDILE VAJALIK ABIVAHEND:
Sobib kasutamiseks lastele ja täiskasvanutele.
• KOJU, TÖÖLE, TÄNAVALE • PROOVIME JA TELLIME
KIIRESTI VAJALIK ABIVAHEND ILMA JÄRJEKORRATA ÜLE EESTI:
KONTAKTIVABA MICROLIFE TERMOMEETER,
TALLINN, PÕHJA-, KESK-EESTI, MULGIMAA JA SAARED: · Kaarel Saluste, 511 5340, ks@kadrimardi.ee
millega saab mõõta nii kehatemperatuuri kui ka toidutemperatuuri (piima temperatuur lutipudelis).
PÄRNU JA PÄRNUMAA: · Endla Moon, 5645 9014, endlamoon1@hot.ee
Mõõtmiseks kulub ainult 3 sekundit, sobib ideaalselt beebi kehatemperatuuri kiireks mõõtmiseks.
Tooted leiab www.tipatapa.ee
TARTU JA TARTUMAA: · Heli Veide, 5805 1988, heli.veide@mail.ee
RAKVERE JA LÄÄNE-VIRUMAA: · Kersti Leppik, 5330 4937, kerstileppik@hotmail.com VILJANDI JA MULGIMAA · Kaarel Saluste, 511 5340, ks@kadrimardi.ee LÕUNA- JA KAGU-EESTI: · Janno Kuus, 5554 6228, kuulmisabi@gmail.com Info ja tellimine tel 511 5340 FB Kadrimardi | www.kadrimardi.ee
meeste tervis
4 Oktoober 2018
Karta tuleb haigust, mitte Saabuvale meestekuule ehk novembrile mõeldes on igal mehel paslik meenutada oma viimast käiku uroloogi juurde.
Anu Villmann anu.villmann@parnupostimees.ee
O
li see aasta, kümne või 20 aasta eest? Või pole uroloogi-androloogi juures kunagi käinud? Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliinikumi ja Ida-Tallinna viljatusravikeskuse meestearst Kristjan Pomm möönab, et mehed lükkavad tohtri juurde minekut võimalikult kaugele, ent samas on märgata ka arusaamade paranemist: mehed on hakanud mõistma, et tervisest peab hoolima ning kaebuste ja murede korral tuleb arsti poole pöörduda. «Eesti mehed on aina avatumad, et rääkida oma erinevatest seksuaaltervisega seotud probleemidest,» avaldab Pomm. Sama kinnitab ka Lääne-Tallinna keskhaigla ja MedTIM erakliiniku uroloog-androloog Gennadi Timberg. Siiski, võrreldes naistega, on mehed jätkuvalt märksa passiivsemad arsti juurde minejad. Statistika põhjal on Eestis mehi, kes ei ole regulaarse arstliku kontrolli all, kaks korda rohkem kui naisi. Meie meestest tervelt 70 protsenti moodustavad need, kes pole arsti külastanud viimased viis aastat ja 25 protsenti mehi ootaks arstile minekuga nii kaua kui võimalik. «Alles viimasel aastakümnendil on see seisukoht tänu meeste terviseteadlikkuse tõusule muutumas,» tõdeb üle 45 aasta uroloogi-androloogina töötanud Timberg.
Muret ei tohi häbeneda Uroloogi-androloogi vastuvõtule pöörduvad mehed siiski üldjuhul üsna viimases hädas ehk alles siis, kui probleem on muutunud neile väljakannatamatuks. Sagedasemad uroloogilised probleemid, millega tohtri juurde tullakse, on seotud seksuaaltervise ja viljakusega. Meeste peamised seksuaalprobleemid on omakorda seotud erektsioonihäiretega, mis võivad olla kombineeritud ka seksuaaliha langusega. Teisele kohale jäävad seemnepurskega seotud probleemid ja väiksema osa moodustavad muud seksuaalhäired. Soospetsiifilised tervisemured puudutavad igas vanuses mehi. «Meestekliinikus näeme mehi noortest kuni väga eakateni välja,» räägib Pomm. «Nooremas eas patsientidel on mureks ennekõike seksuaaltervist puudutavad küsimused, nagu näiteks erektsioonihäired, mis seotud esimese seksuaalsuhte kerge ärevusega või ka seksuaalsel teel levivate põletikega seotud probleemid ja ka kuseteede-, sealhulgas eesnäärmepõletikud.» Vanemas eas patsiente vaevavad valdavalt erinevad kusemishäired ja eesnäärmehaigused, aga ka erektsioonihäired. Samas on seksuaalhäired meeste jaoks äärmiselt hell teema, millest ei julgeta paraku alati täiel määral arstile rääkida. Häbenemine ei aita aga leida õiget ravi ega muret lahendada.
Timberg julgustab mehi olema doktoriga avameelne. «Esimesel uroloogi külastusel öeldakse tihtilugu, et soovitakse teha rutiinset kontrolli või et oli juhuslik kaitsmata vahekord,» räägib Timberg. «Kui siis selgub, et standarduuringud on korras, võib tegelik sisuline probleem jääda lahendamata. Tulemuseks on see, et patsient otsib lihtsalt uut võimalust teise arsti juures ja kui sealne situatsioon on sama, võib tegelik probleem jäädagi lahendamata.» Seksuaalmurede mittelahendamine toob omakorda kaasa probleeme perekondlikus elus ja sotsiaalses suhtlemises, mis tähendab kokkuvõttes ühiskonnale täisväärtusliku inimese kaotust.
Esimene visiit Meestearsti juurde tulevad mehed enamasti omal initsiatiivil, aga tihti ka perearsti või mõne teise eriarsti suunamisel. «Kuna ligi 25 protsendil eesnäärme pahaloomulisse kasvajasse haigestunutest võib protsess kulgeda sisuliselt väga märkamatute sümptomitega, on see minu hinnangul väga positiivne tendents, et iga vähegi kahtlasema kõrvalekalde korral konsulteeritakse androloogide-uroloogidega,» hindab Timberg. Leidub ka ettevõtteid, mis pakuvad oma töötajatele eriarsti külastust ning tuleb ette sedagi, et sõbrad või perekond kingib mehele tähtpäevaks tasulise tervisekontrolli meestearsti juures.
SÜMPTOMID, MILLE ILMNEMISEL TULEB UROLOOGI JUURDE PÖÖRDUDA: • Urineerimishäired (valulik urineerimine, väga sage urineerimisvajadus, us, urineerimistungi järsk tekkimine, kusepidamatus- ja peetus) • Valulikkus seemnepurskel • Valu alakõhu, alaselja, munandite, lahkliha piirkonnas • Eesnahapõletikud või eesnaha liikuvusega seotud probleemid • Erektsioonihäired, seemnepurskehäired, seksuaalhäired • Munandite suuruse, kontsistentsi muutus, liigtundlikud munandid • Peenisevalu Andmed: Meestearstid Kristjan Pomm ja Gennadi Timberg
”
Häbenemine ei aita aga leida õiget ravi ega muret lahendada.
«Meeste endi tagasiside sellistel juhtudel on alati positiivne,» märgib Pomm. Üpris sageli jõuab mees arsti juurde naise tungival palvel. See on ka mõistetav, kuna lähedased inimesed täheldavad igapäevaelus tekkinud kõrvalekaldeid esimesena. «Näiteks kui abikaasa märkab, et mehel tekivad sagedased öised urineerimise vajadused. Või ei soovi mees enam käia pikaldastel koosviibimistel, külastada kino või teatrit või võtta pideva urineerimistungi tõttu ette pikemaid reise,» kirjeldab doktor Timberg peamisi põhjuseid, miks naine palub mehel uroloogi juurde minna. Samas ei peaks esimese visiidiga meestearsti juurde ootama seni, kuni ilmneb mõni tervisemure. Lapsevanemad võiks poja meestearsti või noortenõustamiskeskuse noormeeste nõustaja/arsti poole juurde viia juba lapsena. Seal kontrollitakse, kas poisil on munandid korralikult munadikotti laskunud, kas nende areng on olnud normipärane, kuidas on suguti seisund, kas eesnaha liikuvus on normipärane. «Muidu võib tulla hiljem üllatusi, et miks minu pojal pole ühte munandit või et pissimise ajal lapsel moodustub nagu «pall» suguti otsa, kus põhjuseks on eesnaha kitsenemine,» hoiatab Timberg. Puberteedieas noormeestel oleks mõttekas kontrollida ka nooruki hormonaalset seisundit, seemnevedeliku kvaliteeti ja vajadusel teha ka eesnäärme uuring. Pomm ütleb, et esimesel meestearsti visiidil võiks nooruk saada kaasa teadmise, et tema keha on arenenud nii nagu see peaks ja ka esmase info selle kohta, mida on oluline seksuaaltervist silmas pidades oma tervisekäitumises arvesse võtta.
REKLAAM
Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond
Eesti tuleviku heaks
Elu Ratastel OÜ on elektriliste liikurite Shoprider ainus ametlik maaletooja Eestis. Tegeleme liikurite müügi ja rendiga, võimalik taotleda ka järelmaksu. Müügil suur valik statsionaarseid ja kaasaskantavaid kaldteid. Oleme Sotsiaalkindlustusameti lepinguline partner. Shoprideri sõidukite eesmärk on lihtsustada liikumisraskusega inimeste argipäevaelu ja -toimetusi, et liikumine ei jääks unistuseks. Liikurite kasutamine on väga lihtne, kiirust saab ise vajadusel reguleerida. Ühe akulaadimisega on võimalik läbida kuni 50 km. Eestis enim müüdud!
Võimalik on valida 3- ja 4rattaliste Shoprideri sõidukite ja elektriliste invatoolide vahel. Täpsem info meie kodulehel www.eluratastel.ee ja tel 526 5554.
meeste tervis
5
FOTO: SHUTTERSTOCK.COM
Oktoober 2018
meestearsti KUIDAS MÕJUB MEESTE VILJAKUSELE NUTITEHNIKA KASUTAMINE? Doktor Kristjan Pomm: Veenvat tþenduspþhist kinnitust, Veenva et nutiseadmed, mobiiltelefoni taskus kandmine mehe tervist rikub, ei ole. Doktor Gennadi Timberg: Millegipärast on patsiendid seda minult korduvalt kßsinud. Olen siiani vastanud, et praegu selles valdkonnas teaduspþhised tþenduslikud uuringud puuduvad.
Regulaarne kontroll Kui seksuaaltervise, urineerimise, erektsiooni osas ei ole kaebusi, samuti ka riske, et vþidaks olla haigestunud mþnda seksuaalsel teel levivasse haigusesse ning ka laste saamisega kulgeb kþik ladusalt, vþiks järgmine eesnäärme kontroll Pommi hinnangul toimuda 40ndates eluaastates. Timberg aga leiab, et ka siis, kui midagi justkui häda ei ole, vþiks mehed enne 40aastaseks saamist käia uroloogi-andoloogi juures iga viie aasta tagant eesnääret kontrollimas. Regulaarne kontroll on vajalik eeskätt seetþttu, et mitmed sugulisel teel levivad haigused kahjustavad ka eesnääret, jättes organismi pþletikulised nähud.
Sellisteks tekitajateks on näiteks klamßßdia, ureaplasma, mĂźkoplasma, trihhiomonoos, gonorrĂśa, sageli ka tugevad kĂźlmetused ja viiruslikud haigestumised. Haigusliku kahjustuse tagajärjel vĂľib areneda alaägedalt eesnäärme pĂľletik – prostatiit, mis vĂľib mitteavastamisel muutuda krooniliseks protsessiks ja avalduda sĂźmptomitena alles aastate mÜÜdudes. Kesk- ja vanemas eas peaks uroloogi juures käima kontrollis igal juhul tihemini kui iga viie aasta tagant. Vananedes tuleb ju tervisemuresid juurde. Ăœheks selliseks mureks on keskeas tekkivad erektsioonihäired, mis vĂľivad olla seotud sĂźdame-veresoonkonnahaigustega. Ka algav ateroskleroos vĂľi ka kĂľrge vererĂľhk vĂľivad esmase kaebusena avalduda hoopiski erektsiooniprobleemidena.
REKLAAM
!"#
$%&'
(
) *+' ,-
$%&
(
) *&' , .
&/ %$ $%& ) - 0
!"# $%& "" ' !() * +++ &,
Sellisel juhul on väga oluline kontrollida ka mehe sßdame tervist, sest risk haigestuda sßdameinfarkti vþi ajuinsulti on meestel, kel esinevad erektsioonihäired ja kes ei saa adekvaatset sellekohast ravi, kþrgem, hoiatab Pomm. Vananedes kasvab ka risk haigestuda eesnäärmevähki, mis on ßhtlasi ßks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid meestel. See salakaval vähivorm ei tekita algstaadiumis reeglina mingeid kaebusi. Eesnäärmevähi varajaseks avastamiseks on olemas vereanalßßs, PSA ehk eesnäärme spetsiifilise antigeeni määramine verest. Testi vþiks teha 50. eluaastal vþi juhul kui perekonnas on olnud eesnäärmevähki vþi ka teisi pahaloomulisi kasvajaid 45. eluaastal, soovitab Pomm.
Timberg rþhutab, et lisaks PSA testile tuleks kindlasti käia uuringutel ka uroloogi juures. Meie tervisekeskuste perearstidel ei ole tavaks palpeerida rektaalselt eesnääret, vaid teostatakse ainult PSA määramine. On aga teada, et 15-25% meestest vþib olla eesnäärme pahaloomuline kasvaja, ent PSA näit on samas normaalse näidu tasandil. Pahaloomulist kasvajat aitavad sellisel juhul välistada ainult rektaalne palpatoorne uuring ja rektaalne UH-uuring, pþhjendab ta. Eesnäärmevähki haigestumus on viimaste kßmnendite jooksul kþikjal tþusul – keskmiselt suureneb selle diagnoosiga inimeste arv 4% aastas. Eestis avastatakse igal aastal 55-75aastaste meeste hulgas eesnäärmevähk kuuest mehest ßhel.
vitamiinid
6 Oktoober 2018
Vitamiinid – kas vþtta Anu Villmann anu.villmann@parnupostimees.ee
A
pteegiriiulid on värvilisi vitamiinipurke täis. Valik on tohutu ja tekib tunne, et ainult rumal jätab viiruste kþrgajal toidulisandid vþtmata. Kas vitamiinid on tþepoolest väikesed imetegijad ja aitavad meil talveperioodi terve(ma)na ßle elada? Viljandi Vana Apteegi proviisori Karin Alamaa-Aasa sþnul päris nii see siiski pole. Kui inimene on terve, sÜÜb mitmekesiselt ja tervislikult, liigub piisavalt värskes þhus, siis ei ole vaja vitamiine lisaks vþtta. Ent kui on teatud tervisehädad vþi inimene on lihtsalt väsinud ja organism kurnatud, siis vþib ennast vitamiinidega turgutada kßll, ßtleb ta. Ees on ootamas pikk pime talv ja vaevalt et meil on kellelgi siis jaksu ßlearu. Levivad ju viirushaigused ja immuunsßsteemi ßldine vastupanuvþime langeb. Alamaa-Aas soovitab kßlmetushaiguste hooajal vþtta D-vitamiini ja tsinki. Need kaks on ained, mis tugevdavad immuunsßsteemi, räägib Alamaa-Aas ja lisab, et organismi ßldist vastupanuvþimet haigustele tþstavad ka C-vitamiin ning probiootikumid, mis aitavad soolestikus meile vajalikke vitamiine sßnteesida ja tugevdavad seeläbi immuunsßsteemi. Samas märgib proviisor, et vitamiinidest tþhusam kaitse on siiski gripivaktsiin. Kes pole veel jþudnud end gripi vastu vaktsineerida, siis nßßd on paras aeg seda teha.
D-vitamiin D-vitamiini ehk päikesevitamiini vajaduse ßle on ajakirjanduses palju vaieldud. On leitud, et talveperioodil on see Pþhjamaa inimestele väga vajalik vitamiin ja meie organismis on siis sellest puudu. Samas on ka arvamusi, et mitmekßlgselt toitudes ja piisavalt þues viibides ei ole talvel vaja D-vitamiini eraldi manustada.
Et teada saada, kas organismis on optimaalselt Dvitamiini, on kþige kindlam viis teha laboriuuring veeniverest. Apteegis me näeme, et arstid määravad inimestele ßsna sageli D-vitamiini ja siis tulevad patsiendid kohe ka konkreetse arsti antud soovitusega. Mina ei peagi þigeks väga suurte annuste D-vitamiini soovitamist ilma, et arst oleks vastava soovituse andnud, räägib Alamaa-Aas. Väike- ja koolilastel soovitab proviisor vþtta talveperioodil kalaþlikapsleid vþi kalamaksaþli. Kalamaksaþlist saavad lapsed ja noorukid kätte vajalikud oomega-3-rasvhapped ning A-, E- ja D-vitamiinid. Sellised preparaadid toetavad närvisßsteemi ja luude arengut, ßtleb ta. Kuna lastele mþeldud kalaþlidele on tavaliselt vitamiine lisatud, siis þli tarvitades eraldi D-vitamiini pole vaja juurde vþtta. Kßll aga tuleb jälgida, kui palju D-vitamiini konkreetne kala- vþi kalamaksaþli sisaldab. Kui kalamaksaþli ei taha, siis D-vitamiini vþiks ikka vþtta, lisab Alamaa-Aas. Talveajal on selle vitamiini sobivas koguses annustamine vajalik meile kþigile, sþltumata vanusest. Jälgida tulekski vaid seda, et iga pereliige manustab talle sobiva koguse D-vitamiini – vanemaealised rohkem ja nooremad vähem. Tervel täiskasvanul on soovituslik D-vitamiini päevaannus 10–25 mikrogrammi, vanemaealistel ja tubastel inimestel on see proviisori sþnul kindlasti suurem, 30–50 mikrogrammi päevas.
Stressi vastu B-vitamiiniga Noored, kellel on koolis väga stressirohke aeg, aga ka pingelise eluviisiga täiskasvanud, vþiksid talvekuudel teha aeg-ajalt B-vitamiinide kuure. Toetav preparaat tulekski valida inimese eluviisist ja tervisest lähtuvalt – kui ßhel inimesel on vaja tugevdada silmi, teisel jällegi sßdant, siis ei saa nad ßhest ja samast asjast abi, tþdeb Alamaa-Aas ja soovitab vitamiinide valiku kßsida osas nþu perearstilt vþi apteekrilt. Samas reklaamitakse meil, iseäranis palju just viirushaiguste hooajal, igasuguseid kompleksseid multivitamiine. Neid on eraldi nii meestele kui naistele ning ka lastele. Ka kþige tervem inimene vþib pimedal talvel end väsinuna tunda ning siis mþjuvad turgutust lubavad preparaadid paljutþotavalt. Alamaa-Aas tunnistab, et tema multivitamiinide suur austaja ei ole. Sellised vitamiinikomplekse, kus on vþimalikult palju erinevaid vitamiine ja mineraalaineid väikestes kogustes koos, ei ole minu meelest vaja vþtta. Enamiku vajalikest ainetest saab ikkagi toidust kätte ja neid vitamiine, mida oleks vaja, on nendes preparaatides sageli liiga vähe. Kui ßldse, siis multivitamiinide tarvitamine vþiks olla näidustatud paari kuu
FOT F O OTO O:: S SHUTT HUTT HUT UTT TTER ERS ERST S OCK. OC OCK CK COM OM O M
vältel kevadel, kui me enam toidust vajalikku kogust vitamiine ja mineraalaineid ei saa, leiab ta. Erandiks on siinkohal taimetoitlased, kelle menßßs on mitmetel vitamiinidel oma kindel koht. On nimelt väga palju aineid, mida vegetaarlased taimsest toidust kätte ei saa. Nagu näiteks B12- ja D-vitamiin. Kuna B12-vitamiini saadakse loomsest toidust ja enamus D-vitamiinist ka, peaks taimetoitlane neid preparaate kindlasti tarbima. Õnneks on meie taimetoitlased ßsna teadlikud toitujad ja teavad, mida nad preparaatidena juurde vþtma peavad, lausub Alamaa-Aas.
Ikka parasjagu Vitamiinid on seega vajalikud, sest mängivad kogu meie organismis väga olulist rolli, osaledes erinevates organismi elutegevuse protsessides ja olles mþnel juhul ka organismi ehitusmaterjaliks. usmaterjaliks. Me ju teame, et teatud vitamiinide puudusel tekivad haiguslikud seisundid, did, näiteks C-vitamiini puudusel vþib tekkida skorbuut, korbuut, D-vitamiini puudusel lastel rahhiit jne, ne, toob proviisor välja.
Nagu eespool mainitud, osalevad B-vitamiinid närvissßsteemi tÜÜs ning kui on pingeline ja stressirohke periood, siis on B-vitamiinide tarbimine täiesti omal kohal. Rasedust planeeriv ja rasestunud naine vþiks tarbida foolhapet, kuna foolhappe puudusel vþivad loote närvisßsteemi arengul tekkida häired. On terve rida haigusi, mille puhul organism mingit vitamiini toidust ei omasta ja siis peab kindlasti konkreetset vitamiini juurde vþtma. Soovides vitamiinivaegust vþi haigust kiiresti seljatada, on aga oht vitamiinide sÜÜmisega liiale minna. Igal vitamiinipurgil on soovituslik päevane doos täpselt kirjas. Kui vþtta ßhe kapsli asemel korraga mitu vþi jätta toidulisand mitu päeva järjest vþtmata, minetab vitamiin oodatud mþju. Väga vähe vþttes pole preparaadist mingit kasu ning vastupidi FOTO: SHUTTERSTOCK.COM
Kui suvekuudel kogutud energia jätab meid talve saabudes maha, otsivad paljud abi vitamiinidest.
REKLAAM
7RRWHLG VDDE RVWD PHLH H SRHVW www.bodyfood.ee MD +DDEHUVWL 7DOOLQQ 5RFFD DO 0DUH 0\)LWQHVV $YDWXG (r5 NO r WHOHIRQ
MAITSEV JA TERVISLIK %RG\)RRG RQ HHVWODVWH WUDGLWVLRRQLOLQH OHPPLNUXNNLNDPD PLGD RQ ULNDVWDWXG KXOJD OLVHOW SĂ€KNOLWH VHHPQHWH PDUMDSXOEULWH MD UDYLPWDLPHGHJD %RG\)RRG WRHWDE LJDSĂ€HYD VHOW RUJDQLVPL WĂ’Ă’G QLL HW VLQX WHUYLV ROHNV KĂ€VWL KRLWXG MD NHKDNDDO NRUUDV
KIIRE JA LIHTNE %RG\)RRGL WRLGXSXOEULWHVW YDOPLVWDG NLLUHOW MD YDHYDWD PDLWVYD VPXXWL KRPPLNXNV WRLWYD YDKHSDOD NRQWRULVVH YĂ‘L HQQH WUHQQL MD WHUYLV OLNX PDJXVWRLGX Ă‘KWXNV 2UJDQLVP YDMDE LJDSĂ€HYDVHOW WRLWDLQHULNDVW WRLWX PLV KRLDNV PHLG WXJHYDQD MD WHUYHQD YDOPLV NRRUPX VHNV
PAAST r SXOEHU RQ WĂ‘KXV YDKHQG RUJDQLVPL SXKDVWDPLVHNV QLQJ VHHGH KĂ€LUHWH NRUUDO ENERGIA r VXXUHSĂ€UDQH OLVDWRLW VSRUWODVWHOH YĂ‘LVWOXVSHULRRGLO YĂ‘L WUHHQLQJ
TOIDULISANDITE TARBIJATE PROTSENT 2–74aastaste eestimaalaste hulgas
ODDJULV 6RELE KĂ€VWL ND WDLPHWRLWODVWHOH GLHHGLSLGDMDWHOH VXXUH NRRUPXVH SXKXO YĂ‘L VHHGHKĂ€LUHWH NRUUDO
RELAX r WĂ‘KXV OLVDWRLW VXXUH NRRUPXVH NRUUDO YĂ‘L SLQJHMĂ€UJVHO SHULRRGLO YĂ‘LVWOXVHG WUHHQLQJODDJHU GHSUHVVLLYQH SHULRRG
PROTEIIN r VLVDOGDE Ă˜OH YDONX QLQJ VRELE VHHWĂ‘WWX OLVDWRLGXNV VXXUH NRRUPXVHJD VSRUGLKDUUDVWDMDWHOH WDLPHWRLWODVWHOH QLQJ GLHHGLSLGDMDWHOH
Vanus
Mehed
Naised
2–9 aastat
36%
37%
10–17 aastat
21%
20%
18–64 aastat
21%
36%
65–74 aastat
17%
33%
Allikas: Eesti rahvastiku toitumise uuring 2014
vitamiinid
7
Oktoober 2018 REKLAAM
või mitte? KOMMENTAAR Eestimaalased on pigem tagasihoidlikud toidulisandite kasutajad Aastatel 2013–2015 viis Tervise Arengu Instituut (TAI) läbi ulatusliku küsitlusuuringu, millega koguti andmed ligi 4500 eestimaalase toitumise, tervisekäitumise- ja hoiakute kohta. Saamaks ülevaadet nende viimase ööpäeva toidusedelist, viidi osalejatega (laste puhul vanema või hooldajaga) läbi kaks 24 tunni toitumisintervjuud. Muuhulgas küsiti, kas uuritav tarbis küsitluspäeval vitamiine, mineraale või muid toidulisandeid. Veidi alla kolmandiku (29 protsenti) 2–74aastastest eestimaalastest tarvitas toidulisandeid vähemalt ühel küsitluspäeval. See on pigem madal võrreldes USAga, kus toidulisandite kasutajaskond küünib pooleni rahvastikust. Samuti jääb Eestis toidulisandite tarbimine alla Põhja-Euroopa riikidele, kus tarbijate osakaal varieerub täiskasvanute hulgas kolmandikust kuni rohkem kui pooleni. Seevastu Lõuna-Euroopas tarbitakse toidulisandeid vähem. Nagu paljudes teisteski riikides, kasutasid ka Eestis toidulisandeid rohkem naised kui mehed – eriti eakad, aga ka tööealised. Laste ja teismeliste hulgas soolist erinevust ei esinenud, kuid teismeliste puhul oli tarbijaid märksa vähem kui laste seas. Nii et numbriliselt ei ole tõesti Eesti inimene eriti agar toidulisandite kasutaja. Ühest küljest on see positiivne, sest kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained peaksimegi me saama tasakaalustatud toidust.
”
Toiduga ei saa vitamiine üle annustada, küll aga on see võimalik vitamiinipreparaatidega.
Erandiks on vaid vitamiin D, mida meie kliimavöötmes elades oleks soovituslik kõigil inimestel, sõltumata east ja soost, vähemalt septembrist aprillini toidulisandina juurde võtta. Kuni kaheaastaste laste puhul ja alates 60. eluaastast on soovitav tarbida vitamiin D preparaate aasta ringi. Arvestades aga eestimaalaste vähest kalalembust, kui peamist vitamiin D allikat toidus, siis võiks aastaringne tarbimissoovitus olla kõigile, eriti juhul kui tegu on ka päikesevaese suvega. Kui nüüd vaadatagi toitumise uuringu tulemusi vitamiin D seisukohast, siis parimal juhul iga seitsmes inimene võttis täiendavalt juurde toidulisandit, mille koostises esines vitamiin D. See näitab ilmselgelt, et Eesti rahva teadlikkus selles osas on veel tagasihoidlik. Muret tekitab ka see, et pisut rohkem kui neljandik toidulisandite tarbijatest kasutas multivitamiine. See viitab meelevaldsele tarbimisele, sest toidulisandite tarbimine peaks olema kontrollitud ja neid tuleks võtta vaid kindla näidustuse korral, üldjuhul siiski mõne üksiku vitamiini- või mineraalainevarude taastamiseks lühiajaliselt arsti soovitusel.
ehk siis üle annustades võivad tekkida tervisehädad,» hoiatab Alamaa-Aas.
Kahte sorti vitamiine Vitamiinid jaotatakse kahte suurde gruppi – rasvlahustuvad ja vesilahustuvad vitamiinid. Rasvlahustuvad on A-, D-, E- ja K-vitamiinid. Need vitamiinid vajavad imendumiseks rasva olemasolu organismis ja enamasti on need ka ise loomset päritolu või siis leidub neid taimsetes õlides ja pähklites. «Rasvlahustuvad vitamiinid talletuvad organismis moodustades depood ja siin on suurem üleannustamise oht,» hoiatab Alamaa-Aas. Toiduga ei saa vitamiine üle annustada, küll aga on see võimalik vitamiinipreparaatidega. «Olen kuulnud, kui öeldakse, et D-vitamiini ei ole võimalik üle annustada. On küll võimalik ja liigne tarbimine võib viia näiteks neerukahjustuseni. Liigsel D-vitamiini tarbimisel koguneb kaltsiumit verre liiga palju ja see hakkab ladestuma pehmetesse kudedesse, näiteks südamelihasesse või neerudesse,» kirjeldab Alamaa-Aas. Teine vitamiinide grupp on vesilahustuvad vitamiinid – C- ja B-vitamiinid. «Nendega on asi natuke lihtsam, kuna nad püsivad organismis lühemat aega ja lagunevad kergesti ning enamasti väljutatakse liigne kogus uriiniga. Kuid siiski võib ka näiteks C-vitamiini üleannustamisel tekkida kõhulahtisus ja iiveldus,» toonitab Alamaa-Aas. B-vitamiinide ületarbimisel võivad tekkida ainevahetushäired, meeleolumuutused ja apaatia. Seega ei maksa vitamiiniannustega liiga julgeks minna ja tuleb kinni pidada pakendil toodud või siis arsti või apteekri soovitatud kogusest.
Eha Nurk, TAI toitumisuuringute osakonna juhataja
Päikesevitamiin · Kahe erineva tugevusega: D-Pärlid 1000 ja D-Pärlid 3000 · lahustatud külmpressitud oliiviõlis, mis tagab hea imendumise ja välistab GMO päritolu · väike ja kergelt neelatav želatiinkapsel · aitab hoida luid, hambaid ning immuunsüsteemi talitlust normaalsena · blisterpakend hoiab kapslid hügieenilisena kuni kasutamise hetkeni · kõrge kvaliteet rahvusvaheliselt tunnustatud tootjalt
REKLAAM
Lisainformatsiooni toodete kohta ja uudiskirjaga liituda saate aadressil www.pharmanord.ee
www.pharmanord.ee
EE_D-Pearls_AD_Postimees_93x386_0918
FOTO: SHUTTERSTOCK.COM
Ok valitu toobris d apte soodu ekides shind !
ilukirurgia
8 Oktoober 2018
Ilulõikus pole vaid rikaste ja Põhjus, miks inimene vajab plastikakirurgi abi, võib olla meditsiiniline, aga ka esteetiline. Ent mõningatel juhtudel on vajadus kombineeritud: rippuvad silmalaud segavad nägemist ja samas tahaks värskem välja näha.
Tamme nentis, et just noored naised on talle tagantjärele tunnistanud, et on pidanud eemale hoidvate kõrvade pärast omal ajal palju muret ja vaeva läbi elama. Eemale hoidvate kõrvade probleem on tihtilugu kaasa sündinud, emal või isal on samasugused. Paljud vanemad lasevad lapse kõrvad Tamme ütlust mööda enne kooli minekut korda teha, ehk siis opereerida, et vältida enda kogetud hingevalu, kui keegi halvasti ütleb. Tamme kõige nooremad patsiendid ongi esimesse klassi minevad poisid või tüdrukud. Tohtri ütlust mööda on tema teinud kõrvade ilulõikusi, aga nii, et patsiendil on tulnud endal tasuda. Võib juhtuda, et Tallinna ja Tartu kliinikutes saab operatsioonile ka tervisekindlustuse alusel. Siingi on tingimused üsna ranged, kõrvalekallet mõõdetakse millimeetrites ja üldiselt on Tamme sõnutsi vähenemas nende juhtude arv, mida haigekassa on nõus kompenseerima.
Traumad rikuvad elukvaliteeti Sirle Matt sirle.matt@parnupostimees.ee
E
steetilise kirurgia erakliiniku Clinica juht ja tippkirurg Peep Pree seletust mööda pole plastikakirurgia ainult tavamõistes ilukirurgia. Plastikakirurgia on suur kirurgia distsipliin, millest osa on seotud välimusega, osa ei ole. Juhul kui tegu on meditsiiniline näidustusega ehk keha funktsioon vajab taastamist, teeb tema jutu järgi üldjuhul operatsiooni konkreetse anatoomilise piirkonna erialaspetsialist. Näiteks eakal inimesel alla langevaid ülemisi silmalauge opereerivad ka mõningad silmaarstid. «Kui räägime traumade, teatud haiguste, operatsioonijärgsetest või kaasa sündinud välimusprobleemidest, räägime plastikakirurgiast rekonstruktiivkirurgia mõistes. See on eraldi distsipliin,» seletas Pree erinevust, et spetsialiste leidub Tartu Ülikooli Kliinikumis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Taastava Kirurgia Kliinikus Tallinnas. Clinicas tehakse samamoodi silmalaugude plastikat, eemaldatakse arme ja sünnimärke, aga Pree kinnitusel tema poole pöörduvad patsiendid peamiselt esteetilise näidustusega. Pealegi puudub Clinical leping haigekassaga. Haigekassal on Pree seletuse järg nimekiri, milliseid operatsioone ravirahast kompenseeritakse. «Iluoperatsioonide eest maksumaksja ei maksa ja polegi aus selleks teiste tervise jaoks kogutavat raha kulutada,» sõnas ta. Näo- ja lõualuukirurg Tiia Tamme töötab Tartu ülikooli kliinikumis, õpetab Tartu ülikoolis tudengeid ja teeb teadust, ent pühendub omanimelises erakliinikus näo esteetilisele kirurgiale, mida peab hobiks ja kireks. Tamme sõnas, et piiri esteetilise ja meditsiiniliselt põhjendatud juhtude vahel võib olla küllaltki keeruline tõmmata. Alla vajunud silmalaud häirivad nägemist. «Kui selle ära parandad, siis paraneb ka inimese välimus,» tõi ta näite. Siiski on need Tamme teada pigem harvad juhud, kui silmalaugude lõikus kompenseeritakse terviserahast. Tamme juurde on sattunud patsiente, kelle silmaarst on suunanud laugude korrigeerimiseks eraarstile. «Need on erilised diagnoosid,» tähendas Tamme, et meditsiinilise näidustuse puhul teeb vajaliku lõikuse üldjuhul silmaarst ise. Tamme kõneles, et välimust puudutav olukord võib viia muude probleemidenigi. Kas või väheneb oluliselt inimese elukvaliteet. Sel põhjusel vaadeldakse iga juhtumit eraldi. Aastaid tagasi opereeris Tamme teismelist tüdrukut, kellel olid peast eemale hoidvad kõrvad. Iluviga oli nooruki nii endast välja viinud, et ta keeldus kooli minemast, kuna teda seal narriti. Võtted, millega laps püüdis ise olukorda lahendada, langesid juba äärmusesse: ta kleepis endal kõrvu plaastriga kinni. Lõpuks pöördus sotsiaaltöötaja abi saamiseks tohtrite poole, sest iluviga mõjutas juba oluliselt nooruki elukäiku.
Tamme on aidanud mitut patsienti, kellel on trauma tagajärjel jäänud pehmete kudede defekt: auk põses. Või pole õigel ajal diagnoositud sarnaluu murdu ja kui paistetus taandub, märkab inimene, et üks näo pool on veidralt sile. «Selline viga ei häiri söömist, aga inimese elu kvaliteet on rikutud», kõneles tohter. Üks patsinet, kes ise oli harjunud armiga näos, rääkis arstile, kuidas ta kuulis kõrvalt, kui tema kohta öeldi: «Ma ei tea tema nime, aga see, kellel on kole arm näos.» «Sinu nime ei märgata, aga märgatakse sinu välimust, see paratamatult mõjub,» märkis Tamme, et emotsionaalnegi mõju on oluline. Rääkides ilulõikustest, esimene asi, mida inimesed näo piirkonnas soovivad, on Tamme kogemuse kohaselt ikkagi silmalaugude plastika. Rippuvad laud võivad Tamme sõnade kohaselt mõnele probleeme
”
Esteetiline kirurgia ei tohi jätta märke näkku. See peab jätma sulle värske välimuse, aga mitte tegema võltsiks. TIIA TAMME
põhjustada juba 40ndates: hommikuti on silmad turses, ilme on väsinud. Kõige rohkem patsiente on vanuses 45-65. Tamme kõige vanem patsient oli 74aastane proua, kes töötas veel ja sugulased kinkisid talle ülalaugude plastika. Proua oli tulemuse üle väga õnnelik. Üks teine patsient, kellel olid rasked laud, märkis pärast operatsiooni, et nüüd on kinouksed talle taas avatud. Tamme seletas, et raskete langevate lagudega ei saa hästi üles vaadata, peab kogu pead liigutama ja lõuga tõstma, et ülespoole näha. «Sa ei tule selle peale, kui endal sellist probleemi pole,» tähendas ta.
Ennetuseks tervislikud eluviisid Kõige olulisem, mida saad enda jaoks ära teha, on Tamme sõnutsi tervislikud eluviisid. Ei tohi suitsetada ja peab hoiduma enese päikese käes pruuniks praadimisest. Kui investeerida iluprotseduuridesse palju raha ja samas sõita kuumale maale ja seal ennast süsimustaks päevitada, on see tohtri meelest justkui ühe käega andmine ja teise käega tulemuse nullimine. «Suitsetamine annab palju vanust juurde, nahk ei ole elastne, on tuhm ja elutu,» kõneles Tamme, et üldiselt saab ta näonahka vaadates aru, kas inimene on tubakasõber. Suitsetajatel tekivad päris tihti pärast operatsiooni hilishematoomid. Näiteks isegi kuu aja pärast võib füüsilise pingutuse tagajärjel näkku tekkida väike verevalum. «Kapillaarid on hapramad,» põhjendas Tamme. Tamme jutustas, et vananemine puudutab kogu näo skeletti, mitte ainult silmalauge. Noorukite silmakoopad on ümmargused rattad, aga vananedes muutuvad külgsuunas suuremaks. «Sel põhjusel on vanainimestel auku vajunud silmad,» märki arst. Tamme osales hiljuti konverentsil Itaalias, kus oli kõne all vananemisvastane meditsiin. Tohter vahendas seal kuuldut, et juba 40–45 a vanusest alates soovitatakse alustada vananemisvastase meditsiini teenustega. Saab kindlaks teha, kui palju on veres hormoone, telopeptiide, teatud biokeemilisi ühendeid ning määrata, mida peaks patsient juurde tarbima. Lisaks räägitakse Euroopas juba ka uuest vananemisvastasest tabletist, kus on sees aspiriin, melatoniin ja metformiin. Kõik tuntud arstirohud, mida siiani on kasutatud teistel meditsiinilistel näidustustel, kuid nüüd nähakse neis ka vananemisvastast ja vanadusega kaasnevate haiguste profülaktikas olulist rolli. Täitesüstidega on Tamme sõnutsi nii, et nendega ei saa kõiki probleeme lahendada. Omaette küsimus on, millise väljaõppega inimesed võivad süste teha. «Kui inimene läbib paaripäevase koolituse, ostab kotitäie täitesüste ja süstib valimatult, keda iganes, kes uksest sisse tuleb, siis nii ei tohi,» sõnas ta. Täitesüste kombineeritakse tihtilugu teiste protseduuriga, et ilus, loomulik tulemus saavutada. «Esteetiline kirurgia ei tohi jätta märke näkku. Esteetiline meditsiin peab pakkuma «restarti»,
Tiia Tamme kõige nooremad patsiendid on esimesse klassi FOTO: SILVER ILVEST / POSTIMEES
mitte inimese nägu transformeerima. See peab jätma sulle värske välimuse, aga mitte tegema võltsiks,» leiab Tamme, et kõige suurem kompliment arstile on, kui patsient paistab välja klass noorem, ent mitte pundunud näoga. «Samade hüaluroonhappe süstidega ei saa elu lõpuni end nooreks jätta,» tähendas ta.
Ilukirurgia sobib kõigile Tamme patsiendiks ilukliinikus on olnud nii kokk kui laotööline. «See on vale arvamine, et käivad ülirikkad,» sõnas ta, et igast eluvaldkonnast inimesed lasevad ennast kohendada. Venelannad aga on Tamme sõnutsi rohkem ilule orienteeritud kui eestlannad ega varja nii metsikult, et kasutavad iluoperatsioone. Tihtilugu tulevadki sõbrannad või ema ja tütar koos vastuvõtule. Eestlased lasevad ennast diskreetsemalt kõpitseda ega taha, et kõik see oleks nii väga avalik.
Tiia Tamme kõneles, et täitesüstidega ei saa kõiki probleeme lahendada. Neid kombineeritakse teiste protseduuridega, et tulemus oleks loomulik.
FOTO: SILVER ILVEST / POSTIMEES
ilukirurgia
Oktoober 2018
9
kuulsate privileeg
”
Sinu nime ei märgata, aga märgatakse sinu välimust, see paratamatult mõjub. TIIA TAMME
minevad poisid-tüdrukud ja kõige vanem 74aastane proua, kes lasi ülalaugusid kohendada.
10–15 protsenti Tiia Tamme patsientidest on mehed, kes lasevad nii süstida kui kohendada silmalaugusid ja teha näo ringlõikust. Seda viimast on meestel raskem teostada kui naistel, sest tuleb arvestada mitme erinevusega. «Nahka ei saa igale poole paigutada, sest mees ei saa kõrva sees ega taga habet ajada,» kirjeldas ta nüansse. Tamme sõnade järgi tuleb kõige sagedamini nõutaval silmalaugude opereerimisel arvestada umbkaudu tuhande euroga. Kui on soov kohendada nii ülemist kui alumist laugu, tõuseb summa paari tuhande kanti. Iluoperatsiooni hind sõltub keerukusest ja Pree sõnade järgi pole võimalik üldiselt vastata, kui kallid on ilulõikused. Mõnel on võib-olla lõua otsas väga kole sünnimärk, mis inimest väga häirib. Selle saab ära opereerida mõnesaja euro eest. Kui on vähkkasvaja eemaldamise tõttu alles jäänud vaid üks rind, võib teise taastamine erakliinikus maksta tuhandeid eurosid ja võimalik, et on vaja teha mitu operatsiooni.
KOMPENSATSIOON VAID MEDITSIINILISTE NÄIDUSTUSTE KORRAL Haigekassa tasub ainult meditsiinilistel näidustustel tehtavate teenuste, protseduuride ja operatsioonide eest. Ilukirurgia kui ilu taastamine sellise määratluse alla ei mahu. Teenuste loetelus on küll olemas plastikaja rekonstruktiivkirurgia operatsioonid, kuid need ei ole ilukirurgia, vaid nende korral tegeletakse defektide (näiteks armid, vigastusejärgne koedefekt vms) korrigeerimisega ja keha funktsiooni taastamisega. Andmed: Vivika Tamra, haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse peaspetsialist
REKLAAM
Kui põskede punetusest saab igapäevane mure ... kahju võib tekitada ka vale nahahooldus. Lisaks keskkonnateguritele ja elustiilist tulenevatele harjumustele on rosaatsea tekke puhul oluline roll ka eelsoodumusel ja naha vananemisel. Kuidas põskede punetusest vabaneda? Tõhusaim ravi punetusele on IPL fotovalguse ravi. IPL valgussähvatused neelduvad kapillaarides, mille järel veresooned tõmbuvad kokku. Samuti hakkab tööle kollageeni tootmine, mis tugevdab Kõigepealt tuleb mõista probleemi olemust Mõlemad – nii kuperoosa kui rosaatsea esinevad veresoonte seinu ja need ei lõhke enam nii kergesti. punetusena. Lihtne eristamise viis on aga see, et Oluline on mõista, et rosaatsea ja kuperoosa on kuperoosa puhul on nahapind tavaliselt sile ja näha kroonilise iseloomuga ja neid ei saa päris välja on veresoonte võrgustikud, rosaatsea puhul näeb ravida, kuid IPL raviga on võimalik nahamuutusi nahk välja rohkem põletikuline ning võib esineda leevendada ja kontrolli all hoida. Tulemuste nahast kõrgemaid punnikesi, mistõttu vahel saavutamiseks on vajalik läbida IPL ravi kuur, mis koosneb 3–5 protseduurist (oleneb probleemi aetakse seda segamini täiskasvanu aknega. Kuperoosaks nimetatakse laienenud veresooneke- ulatusest). Protseduuride vahele peab jääma minisi, mis on läbi naha nähtavad punetuse ning peeni- maalselt 4 nädalat, seega võib lõpptulemuse keste punaste või sinakate joontena. Tähelepaneli- avaldumine võtta aega mitu kuud. Juba pärast kul vaatlemisel näevad laienenud kapillaarid nahal esimest protseduuri on tunda naha seisukorra välja nagu peened punased kiired või võrgustik, paranemist – väheneb valulikkuse ja kipituse tunne mida nimetatakse ka veresoonte “ämblikuks”. ning nahk muutub siledamaks. Pärast eduka kuuri Kuperoosa peamised tekkepõhjused on kapillaa- läbimist on punetus oluliselt vähenenud või ride pärilik nõrkus, kliima, elustiil ja ka hormo- täielikult kadunud ja kontrolli all tavaliselt umbes naalsed muutused kehas. Kuperoosa tekib sageda- 1–2 aastaks. Kuna probleem on sisemine ja tingitud mini õhukesel, kuival ja tundlikul nahal ning lokali- veresoonte seinte nõrkusest, siis välisfaktorite mõjul ja ebatervisliku eluviisi tõttu võib punetus seerub tavaliselt näol, kaelal ja dekoltee piirkonnas. tagasi tulla. Seega on probleemi kontrolli all Rosaatsea on nahahaigus, mille korral näonahale hoidmisel tähtsal kohal ka elustiil ja õige igapäetekib punetus, nahk on ülitundlik, kiskuv ja kipitav. vane nahahooldus. Haiguse arenedes võivad tekkida ka punased sõlmekesed, mädavillid ja veresoonte laiendid. Rosaatsea on Kuidas igapäevaselt ise punetuse probleemi kroonilise iseloomu ja ägenemistega kulgev haigus ja kontrolli all hoida? esineb u 10% elanikkonnal, lokaliseerub kõige sage- Esteetilise meditsiini õde Yulia Dotsenko puutub damini näo keskosas – otsmikul, põskedel, ninal ja rosaatsea ja lõhkenud kapillaaride probleemiga Medemis Clinicus kokku igapäevaselt. „Ütlen oma lõual. Kuperoosa ja rosaatsea on põhjamaade hädad. patsientidele alati kolm põhilist asja, kuidas nad Külm, tuuline ja niiske kliima on naha suhtes kõige omalt poolt saavad haigust kontrolli all hoida,“ kiuslikum. Külma-sooja vaheldumine ning ütleb Dotsenko ning loetleb, mida teha tuleb: 1. vältida provotseerivaid faktoreid (nt alkohol, küttesüsteemi tõttu kuivaks muutunud toaõhk suitsetamine, saun) soodustavad naha ärritumist ja veresoonte lõhke2. kaitsta nahka liigse päikesekiirguse eest ning mist. Üheks soodustavaks faktoriks loetakse 3. kasutada õigeid nahahooldustooteid. ultraviolettkiirguse doosist tekkinud nahaveresoonte kahjustust ja nahapõletiku teket. Päikesega „Rõhutan alati, et IPL fotovalguse protseduur on tuleb olla ettevaatlik, sest liigne päevitamine punetuse ravi osa. Sama tähtis ravi osa on õige laiendab veresooni ja soodustab kapillaaride igapäevane nahahooldus. Vaid koostöös on meil lõhkemist. Ka vürtsikas toit, suitsetamine ja võimalik saavutada silmnähtavalt hea ja püsiv alkohol vähendavad kapillaaride elastsust ning tulemus,“ kinnitab Dotsenko. „Kuperoosse naha Õhetav punetus põskedel võib viidata kuperoosale või rosaatseale. Tihti on rosaatseat põdev nahk ülitundlik, kiskuv ja kipitav. Ebamugav “põletav” tunne nahas võib olla igapäevaselt häiriv mure. Kuidas vabaneda häirivast punetusest ja ebameeldivast tundest nahas? Milliste lahendustega on võimalik rosaatseat ja kuperoosat kontrolli all hoida?
puhul on soovituslik kasutada pehmeid, nahka mitteärritavaid tooteid. Kindlasti ei tohi kasutada tugevaid abrasiivkoorijaid ja kuivatavaid näopesugeele. Hästi sobivad apteegis saadaval olevad Bioderma Sensibio sarja tooted, mis on punetavale nahale loodud. Rosaatsea puhul sobivad hästi aselaiinhappega kreemid, mis vähendavad põletikku nahal. Sesderma Azelac sari on üks nendest. Samuti pakub La Roshe Posay väga häid punetusvastaseid ja tundliku naha jaoks mõeldud kreeme, mis annavad punetavale ja õrnale nahale mugavustunde,“ soovitab spetsialist ning julgustab tulema konsultatsioonile, kui õige nahahooldustoote valimisel tekib kahtlusi või on soov saada punetuse ravi osas rohkem nõu. Pireti IPL punetuse ravi kogemus Tihti jääb lahendus probleemile leidmata, sest ei osata teha esimest sammu, või nagu Pireti puhul, ollakse juba mitmeid meetodeid proovinud, kuid tulemuseta. “Minul on arvatavasti oma emaemadelt päritud punetavad põsed ja mida vanemaks olen saanud, seda rohkem on nähtavale tulnud väikeseid veresooni põskedel ja ninal. Olen ise teinud ja mulle on tehtud erinevaid näoprotseduure, kuid paraku punetus põskedelt ei ole taandunud. Mõned protseduurid on lausa ärritavalt mõjunud nahale, seega olen muutunud üsna skeptiliseks uute toodete ja aparaadihoolduste suhtes,” kirjeldas Piret oma muret esimesel konsultatsioonil. “Sõbranna kutsus mind Medemisse ja seal tutvustati mulle uut IPL aparaati, millega on võimalus punetusest vabaneda, kuid et kindlasti tuleb teha 2–3 protseduuri. Millegipärast jäi konsultatsioonis mulle väga usaldusväärne tunne ning olin nõus proovima.” Protseduuri käik “Esimesele protseduurile eelnes põhjalik konsultatsioon. Spetsialist seletas, mida protseduur endast kujutab, millised on võimalikud ohud ja riskid ning kuidas pean oma nahka pärast protseduuri hooldama. Seejärel heitsin protseduuritooli ning kõigepealt kanti mu näole jahutav geel. Protseduur ise oli kiire – kestis umbes 10 minutit – ning oli alguses hirmutav, kuna ma ei olnud eelnevalt fotosähvatusi oma näol tundnud. Pigem oli see siiski ehmatav, ja sellega seoses ka ebameeldiv, kuid kindlasti mitte valus. Pärast protseduuri oli nägu
Enne ja pärast IPL ravi kuuri
üsna punetav ja tulitav, kuid õnneks see taandus umbes tunni jooksul. Veel järeldusi teha ei julgenud. Järgmisel päeval oli aga näha juba esimesi märke, kus nahk oli sile, pehme, klaar ning punetust oli poole vähem kui tavaliselt olen harjunud meigita peelgisse vaadates nägema. Terve kuu jooksul kasutasin vaid paaril korral jumestuskreemi, kuna näonahk oli ühtlane, sile ja hele – mis on super, kuna tõesti nii head tulemust ei oleks osanud oodata. Järgnevatel kordadel ei olnud protseduur enam üldse nii ebameeldiv ning läks väga kiirelt ja ka punetust sellisel hulgal peale protseduuri ei olnud, samuti kõrvetuse tunnet mitte. Näonahk on täiesti klaar, vaid üks suurem veresoon on veel põsel näha, kuid ülejäänud punetus on täiesti kadunud. Sain teada, et suurematele veresoontele ja kapillaarikestele näiteks nina tiibadel või jalgadel on ka Medemises laserravi näol lahendus olemas – ehk järgmisel korral proovin. Olen aga juba praegu tulemusega väga rahul ning soovitan kõigile, kellel on punetusega probleeme – proovige kindlasti!” IPL fotoravi puhul on tegemist meditsiinilise protseduuriga, mida võivad teostada vaid meditsiiniharidusega spetsialistid (arstid ja õed). Medemise nahakliinikus teostatavate IPL fotoravi ja kapillaaride laserravi võimalustega saab tutvuda kliiniku kodulehel www.medemis.ee ning personaalne raviplaan pannakse paika spetsialisti konsultatsioonil.
Medemis Clinic Narva mnt 7, Tallinn Tel 699 8333 www.medemis.ee
madal vererõhk
10 Oktoober 2018
Madal vererõhk võib põh SOOVITUSED VE VERERÕHUMÕÕ MÕÕTURI KASUTAMISEL • Aparaat peab olema tehniliselt korras ja mansett sobiva suuruse ja kujuga. • Enne mõõtmist tuleb 5–10 minutit olla rahulikult ning istuda mugavas asendis. • 30 minutit enne mõõtmist peaks vältima kehalist koormust, söömist ja suitsetamist ning kohvi joomist. • Eemaldage kitsad riided õlavarrelt. • Istuda tuleb mõõtmise ajal laua taga, seljatoega toolil, paigutada mansett küünarnukist kõrgemale ning voolik peab kulgema käsivarre siseküljel ja olema keskmise sõrmega samal joonel. • Käsi peab olema pingevaba ja mansett peaks jääma südamega samale kõrgusele, jalad ei tohi olla ristatud. • Mõõtmise ajal tuleb normaalselt hingata ning rääkimist vältida. • Kahe mõõtmise vahel peaks olema 1–2 minutiline paus. Vahetult järjestikused mõõtmised ei anna sama tulemust. Vererõhu näitaja ei ole püsiv, see muutub kogu aeg. • Tuleb mõõta sellel käel, kust varasematel mõõtmistel on olnud kõrgenenud vererõhuväärtused. • Tuleb arvestada, et kodus ning arsti juures mõõdetud vererõhuväärtused võivad olla erinevad (valge kitli sündroom). Allikas: Südameapteek
Ku kõrge vererõhk Kui ei pruugi enesetundes märku anda ja on tervisele ohtlik, siis madal vererõhk on reeglina tervisele ohutu ja raskem taluda, kuid eakad peaksid ka madala vererõhuga olema ettevaatlikud.
Silja Joon Vabakutseline ajakirjanik
S
eda nimetatakse ortostaatiliseks hüpotensiooniks,» ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla kardioloog Anu Hedman olukorra kohta, kui tekib vererõhu liigne langus pärast püsti tõusmist. «See ei ole tõsine haigus, kuid kui see jääb tähelepanuta, siis selle kordumine võib viia aju verevarustuse häireteni ning traumaatiliste kukkumisteni. Seda esineb sagedamini üle 65aastastel inimestel ja on seotud veresoonkonna lupjumise protsessiga,» räägib südamearst. Sageli langeb vererõhk liigselt just püsti seistes. «Õige pildi saamiseks oleks mõistlik vererõhku mõõta ka püsti seismise ajal,» märgib dr Hedman.
Erinevail andmeil esineb seda seisundit 5–30 protsendil vanemaealisest rahvastikust. «Vererõhuhaiguse ravi tihtipeale päris ära jätta ei ole võimalik, kuna ravimata vererõhuhaigus on kindlasti ohtlikum kui ajutine vererõhu langus. Vererõhu ülemäärast langust on teatud situatsioonides võimalik lihtsate võtetega ära hoida, kui on teada, mis olukordades vererõhu langus toimus,» räägib dr Hedman, lisades, et kõige olulisem on piisava vedeliku tarbimine. Madala vererõhu sagedasemateks sümptomiteks on jõuetus, iiveldus, peavalu, kaelavalu, peauimasus, nägemishäired, mäluhäired. «Erinevate uurimuste järgi on ortostaatilisest hüpotensioonist enim ohustatud näiteks suhkruhaiged, hüpertoonikud, Parkinsoni haigusega patsiendid, kõhnemad inimesed ning läbipõetud aju- ja südameinfarktiga patsiendid. Põhjus võib olla pooltel juhtudest ka ravimitest tingitud, seda on sagedamini täheldatud vererõhuravi (aga ka muid ravimeid) saavatel inimestel,» selgitab dr Hedman. Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili selgitab, et kui vererõhk on madal, jõuab ajusse hapnikku liiga vähe ja see põhjustab enesetunde halvenemise. «Aju hapnikuvaegus kutsub esile minestuse või peapöörituse. Kui see on seotud haiguse või mõne haigusseisundiga, tuleb ravida põhihaigust. Leevendust võib saada sellest, kui midagi jahedat juua,» pakub ta. Džaniašvili jutu järgi võib madala vererõhu põhjuseks olla depressioon, unehäired, väsimus, sealhulgas krooniline väsimus, see võib esineda kõhnadel noortel inimestel või perekondliku eelsoodumuse korral, kaasneda stressi või vähese kehalise aktiivsusega. Proviisor selgitab, et räägime inimestest, kelle normaalne vererõhk on madal ehk100 mmHg/60 mmHg. Sel juhul madalat vererõhku ei ravita, pigem
tuleb õppida oma keha kuulama ja sümptomeid leevendama. Tasub teada, et madalat vererõhku võib põhjustada aneemia, kõhulahtisus, naatriumi puudus, aga ka ühekülgne veganitoitumine. Madala vererõhu võivad kaasa tuua erinevad haigused nagu kilpnäärme alatalitlus, südamepuudulikkus, südame rütmihäired, äge südamelihase infarkt, suured verejooksud, aga ka näiteks diabeedist tingitud närvisüsteemi kahjustus. Arsti juurde tuleb pöörduda, kui madal vererõhk püsib pikemat aega, näiteks nädala. Hästi mõjub igasugune liikumine, võimlemine. See ergutab vereringet, aga üle pingutada pole samas tarvis. Kohvi võib tarbida, ent mitte sellega liialdada. Hea on juua puhast vett, vedelikupuudusel ei tohi lasta tekkida ja süüa hommikuti korralikult, hästi toituda ja mitte liialdada alkoholiga. Madalat vererõhku aitab normaliseerida hea uni, vereringet turgutab massaaž, mis tõstab toonust ja parandab üldist enesetunnet. Vererõhku tõstvad looduslikud vahendid on eleuterokokk, ženšenn, guaraana ja kuldjuur. Proviisor Mariana Džaniašvili nendib, et vererõhu tase sõltub erinevatest teguritest: eluiga, sugu,
MIDA VÄLTIDA, KUI PEA KIPUB RINGI KÄIMA • Suurt kõhutäit, süsivesikurikast toitu, magusaid jooke, liigset alkoholi, kuuma keskkonda • Vedelikupuudust • Pikaaegset seismist ja liikumatust • Kiiret püstitõusmist • Käte tõstmist üle õlavöötme • Füüsilist ülepingutamist, palavat ruumi • Ülemäärast pingutust WCs
REKLAAM
TERVIS PUHTAST LOODUSEST!
Naised-mehed, kiirustage! Lääne-Eestis looduskaunis kohas on avatud sanatoorium.
Seeniorpakett 39
€ (P–N)
(R, L 45 €) ühele ööpäevas
Pakett sisaldab: • arsti vastuvõttu • 2 raviprotseduuri • majutust • 2 söögikorda päevas • sauna- ja basseinipargi külastust
Puhka kauni Võrumaa looduse ja ilusa männimetsa keskel! • Hotell • Spaa- ja saunakeskus • Spaahoolitsused • Restoran • Nõupidamine • Unekliinik • Haanjamehe Talu
Meie elulaulul on olnud palju ilusaid salme, aga refrääniks jääte alati teie... Hind kehtib Eesti pensionitunnistuse esitamisel. Paketti on võimalik võtta minimaalselt 5 ööpäevaks.
Puhkusepakett alates
45€
Ranna tee 2, 90403 Haapsalu Männiku 43A, Võru • Tel +372 50 45 745 info@kubija.ee • www.kubija.ee
framare@framare.ee | www.framare.ee
madal vererõhk
Oktoober 2018
11
hjustada traumasid geneetika, väliskeskkonna faktorid. Alates 40. eluaastast peaks südame- ning veresoonkonnahaiguste ennetamiseks külastama perearsti üks kord iga kahe aasta tagant. Kui perekonnas on infarkti, insulti, sugulaste vererõhuhaigus, varem esinenud kõrgenenud vererõhk, tuleb külastada arsti vähemalt kord aastas. Vererõhu kontrollimine annab võimaluse varakult diagnoosida ning ravida kõrge vererõhuga kaasnevaid riske ja haiguseid.
ORTOSTAATILIST HÜPOTENSIOONI ON VÕIMALIK ÄRA HOIDA, KASUTADES LIHTSAID VÕTTEID: • Jooge klaas vett enne voodist tõusmist. • Tehke jalalaba harjutusi või istudes „marssimist” enne püsti tõusmist, istmikulihaste pingutusharjutusi. • Sööge vähem, ent sagedamini. • Suurendage vedeliku- ja soolatarbimist – pool liitrit vett tõstab vererõhku juba 5–10 minuti pärast.
Aparaat vali hoolikalt Kodus vererõhu mõõtmiseks võib kasutada erinevat tüüpi aparaate. Džaniašvili sõnade kohaselt on enim kasutatavad vererõhumõõturid täisautomaatne õlavarrelt mõõtev aparaat, automaatne aparaat randmelt mõõtmiseks ja mehaaniline vererõhumõõtur. «Tänapäeval on vererõhuaparaadid väga kvaliteetsed, tänapäevase tehnoloogiaga, lihtsalt kasutatavad, usaldusväärsed ning täpsed. Need on läbinud kliinilised uuringud, testitud ning Terviseameti poolt heaks kiidetud,» nendib proviisor. Kõige tuntumad kaubamärgid on Omron ja Microlife. Aparaadid mõõdavad vererõhu puhul kahte näitajat – süstoolset ehk ülemist ning diastoolset ehk alumist rõhku. Aparaadi valikul soovitab Džaniašvili tähelepanu pöörata õige suurusega manseti valimisele. Enamikul vererõhuaparaatidest on universaalsuuruses mansetid (22–42 cm). Vale suuruse korral võib aparaat anda ka vale tulemuse. Valikus on pehmed tavalised mansetid ning uuemad kõvad õlavarre ümber isevormuvad mansetid. Ostes mõõturi, tuleb esmalt enne kasutamist läbi lugeda kasutusjuhend. Kui aparaadi kasutajaks on vanem inimene, siis võib abiks olla selline vererõhumõõtur, millel on
manseti õige paigaldamise kontroll, mis annab märku, kui pead mansetti kohendama. Proviisor õpetab, et esimesel korral tuleks vererõhku mõõta mõlemalt käelt, vaadata, kumma käe tulemus oli kõrgem ning jäädagi sellelt mõõtma. Kõrgem vererõhk on tavaliselt paremal käel. Väga head on aparaadid, mis suudavad kindlaks teha südame rütmihäireid. Sageli inimene ei teagi, et tal võib selline probleem olla ja see avastatakse täiesti juhuslikult. Kui oled oma südame rütmihäiretest teadlik, võiksid eelistada just selle funktsiooniga mõõtjat, sest see suudab ka rütmihäirete korral vererõhku täpsemini mõõta. Selline mõõtur on näiteks täisautomaatne õlavarrelt vererõhku mõõtev aparaat ( foto): seda on lihtne kasutada, see on mugav ja täpne. Mõnel mõõturil on näiteks keha liikumise tuvastus (Intell Wrap mansett), mis tähendab, et mõõturi mõõtmistsoon on 360 kraadi ning see edastab täpsed mõõtmistulemused igas manseti asendis. Samuti on mõnel mõõturil mitme kasutaja režiim, kolme mõõtmistulemuse keskmise arvutamine ning samuti võimaldab see tuvastada südame kodade virvendusarütmiat.
• Jooge 1–2 tassi kohvi söögiga koos. • Kasutage tugisukki või -põlvikuid (eriti väljendunud veenilaiendite puhul). • Planeerige rohkem elutegevust õhtusele ajale, kuna madal vererõhk esineb reeglina enne lõunat. • Tõstke voodi peapoolt 5–20 kraadi. Allikas: Ida-Tallinna Keskhaigla
Aparaadil on taustavalgusega ekraan, suured nupud ja ekraan, karp või kott seadeldise hoiustamiseks ning arvutiühenduse võimalus. Lisaks on pakkumises veel automaatne aparaat vererõhu mõõtmiseks randmelt. See on kompaktne, täpne ja kaasaskantav. Aparaat paigaldatakse randmele ning ühe nupulevajutusega mõõdab see nii vererõhku kui ka pulsisagedust. See mõõtur on populaarsem nooremate inimeste seas. Vanema inimese randmeveresooned on väiksemad ega ole nii elastsed ning seetõttu võivad randmeaparaatidel mõõtmisvead olla pisut suuremad. Randmeaparaati on mugav kaasas kanda ja mõõta saab üsna märkamatult ka töö juures või reisil. Mehaanilise vererõhumõõturiga mõõtmist peab tegema teine inimene. Mõõtmiseks tuleb õlavarre rõhkmansetti ise pumbata. Mansett täidetakse rõhuga üle oodatava süstoolse vererõhu väärtuse. Rõhk mansetis tuleb langetada ventiili avamise teel, samal ajal kuulata stetoskoobi abil pulsilööke küünarliigese sisepinnalt. Sellega ei ole võimalik mõõta pulsisagedust ega saa kasutada inimesed, kelle kuulmine ei ole terav ja kelle käeline tegevus on raskendatud.
Täisautomaatne õlavarrelt vererõhku mõõtev aparaat. FOTO: SILJA JOON
REKLAAM
Terve töötaja on investeering ettevõtte edusse! Töökeskkonna Haldus OÜ pakub töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda puudutavaid teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud.
Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast!
Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses „KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID“ teeme erinevaid tervisekontrolle: • Tervisekontroll ettevõtete/asutuste töötajatele • Mootorsõidukijuhi tervisetõend (A, AM, B, BE, C, CE, D, DE, alarmsõiduk) • Toidukäitleja tervisetõnd • Haridustöötaja tervisetõend • Hooldus- ja sotsiaaltöötaja tervisetõend • Ilu- ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend • Meremehe tervisetõend • Väikelaevajuhi tervisetõend
Tegevusloa nr 199983
Töökeskkonna Haldus OÜ pakub ettevõtetele/asutustele terviklahendust: • Töökeskkonna riskianalüüs ja kirjalik tegevuskava terviseriskide vähendamiseks • Töötervishoiu- ja tööohutusalase dokumentatsiooni vormistamine • Töökeskkonnaspetsialisti, -voliniku väljaõppe • Esmaabiandjate koolitus • Töötajate tervisekontroll
KÕRVITSASEEMNEÕLI sisaldab oomega-3-, oomega-6- ja oomega-9-rasvhapet, mis kaitsevad südamehaiguste ja diabeedi eest. • Eriti hinnatud eesnäärmeprobleemide korral. • Õli sisaldab looduslikke fütoöstrogeene, mis turgutavad postmenopausis naiste tervist. • Vähivastane toime tänu seleeni ja tsingi sisaldusele. • Leevendab põievaevusi. • Mõjub hästi silmadele. • Oomegarasvhapped kaitsevad südamehaiguste ja diabeedi eest. • Sisaldab une- ja õnneharmoone melatoniini ja serotiini. • Aitab sooleparasiitide vastu. • Aitab kehasse kogunenud vedelikke väljutada. • Kosutab mineraalide vaeguse korral (kaaries, haprad küüned, juuksed). • Mõjub nahale noorendavalt. • Aitab ennetada ja leevendada päikesepõletust, paraneda haavadel ja luuvigastustel. Annustamine: maksimaalse tervisekasu saamiseks 1-2 spl päevas.
Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst dr Annika Küüdorf Õismäe tee 179, Tallinn Õismäe tee 179, Tallinn Arstikeskus registratuur@tkhaldus.ee • Tel 5693 1828, 661 6812
Koolituskeskus info@tkhaldus.ee Tel 553 2238, 654 1050, 661 6812
Töökeskkonna Haldus OÜ korraldab avatud koolitusi ja koolitusi ettevõtetes/asutustes kohapeal. Avatud koolitused on eesti, vene keeles. Ettevõttesiseseid koolitusi saab tellida eesti, vene ja inglise keeles. Esmaabikoolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus 16 ak h, hind 75 € Esmaabiandjate täienduskoolitus 8 ak h, hind 55 € Tuletööde tegemise koolitus 6 ak h, hind 83 € Evakuatsiooni- ja tuleohutuse eest vastutava isiku koolitus 8 ak h, hind 88 € Töökeskkonnaspetsialistide, volinike ja nõukogu liikmete koolitus 24 ak h, hind 145 € Töökeskkonnaspetsialistide, volinike ja nõukogu liikmete täiendkoolitus 8 ak h, hind 85 € Tõstukijuhi koolitus (pädevustunnistuse kehtivuse pikendamine) 8 ak h, hind 97 € Tõstukijuhi koolitus praktikaga (pädevustunnistuse omandamine) 16 ak h, hind 150 € Troppija (sild-, pukk-, torn-, autokraanad, telfrid) 8 ak h, hind 93 € Ehitusplatsi koordinaatori koolitus 8 ak h, hind 87 € Kontoriergonoomia koolitus 3 ak h, hind 45 € Tööstusergonoomia koolitus 4 ak h, hind 50 € Asbestikoolitus (Eesti ettevõtete töötajatele) 8 ak h, hind 95 € Asbestitööde koolitus töötamiseks Soomes, hind 1230 €
KANEPISEEMNEÕLI teeb väärtuslikuks kõrge küllastamata rasvhapete osakaal: 50–58% on linoolhape (oomega-6-rasvhape) ja 14–20% alfalinoleenhape (oomega-3-rasvhape). Just kanepiseemneõli oomegarasvhapete vahekorda 3:1 peetakse ainevahetusele kõige kasulikumaks. Vähendab kolesteroolisisaldust, leevendab reumaatilist artriiti, aitab neurodermatiidi, kontaktdermatiidi, psoriaasi ja ekseemi puhul. Toob hea une ja kiirendab seedimist. GLA-rikas kanepiseemneõli aitab ennetada arteroskleroosi, südameinfarkti ja insulti. Ainukesena toiduõlidest sisaldab 1,5–6% gamma-linoleenhapet (PGE1), mis tõrjub põletikke, nahahaigusi, allergiat, immuunsüsteemihäireid, mõjub hästi silmadele. Õli ei kuumutata. Kasutatakse salatites, kastmetes, smuutides, suppides, putrudes ja jogurtis. 2 spl päevas annab ideaalse koguse oomegarasvhappeid.
dementsus
Oktoober 2018
13
Dementsussündroom inimväärset elu ei välista Statistika kohaselt on Eestis ligikaudu iga kaheksas eakas inimene dementsusega.
Meelis Kalme meelis.kalme@parnupostimees.ee
K
ui levinud eelarvamuse kohaselt on tegu vanainimeste haigusega, mis elu täielikult rikub, on selle esinemisel tegelikult võimalik siiski veel nautida täisväärtuslikku elu. Tõsi, seda vaid siis, kui esimesel võimalusel abi otsida ning probleemidele kiiresti lahendused leida. Dementsust võib nimetada sündroomiks ja sümptomite kogumiks, mis kahjustavad inimese vaimseid võimeid, räägivad Pärnu haigla õendusjuht ja õendushoolduskeskuse juhataja Margit Seppik ning õendushoolduskeskuse vanemõde Aita Kütt, mis haigusega täpsemalt tegu on. Enim on selle põhjuseks Alzheimeri tõbi, mis on ravimatu haigus, kuid kokku on dementsust põhjustavaid haigusi üle saja. Samas on olemas ka pöörduvaid dementsussündroome, mille kulgu on asjakohase raviga võimalik aeglustada või koguni peatada.
Haigus hõlmab muuhulgas mälu ja mõtlemisvõime allakäiku, samuti hälbinud käitumist ning kahjustab tõsiselt võimet tulla toime tavaliste tegevustega, sealhulgas söömine, riietumine ja isiklik hügieen. Samas on see vanemate inimeste kõrvalisest abist sõltumise ja toimetulematuse peamine põhjus ning mõjutab väga tugevalt dementsete inimeste ja nende hooldajate elukvaliteeti. Üldlevinud arvamuse kohaselt on dementsuse puhul tegemist vanainimeste haigusega. Kuigi noortel seda tõepoolest ei esine, siis spetsialistid kinnitavad, et koos vanusega ei pea haigus siiski ilmtingimata kaasnema. «Eakas ei pruugi olla dementsusega, sellel on ikkagi mingisugune põhjus,» ütleb Kütt. «Mälu jääb halvemaks ikka, see on füsioloogiline vananemine, aga dementsusega kaasnevad ka isiksusehäired.» Kuigi üks haiguse riskifaktoreid on geneetiline, on siiski võimalik üht-teist ka inimesel endal ära teha, et vanuse kasvades vähem muret tundma peaks. Näiteks on avastatud, et haigust põevad rohkem suitsetajad, depressioonis ning füüsiliselt vähem aktiivsed inimesed. Samuti võib määravaks osutuda ka haridustase – kuigi dementsus diagnoositakse
MIS ON DEMENTSUS? Dementsus on progresseeruv kesknärvisüsteemi haigus, mille tagajärjel hukkuvad närvirakud peaajus. Haiguse tagajärjel kaotab inimene järk-järgult võimekust taju, tunnetuse ja eesmärgipärase käitumise osas, kuni see hakkab oluliselt segama tema igapäevast toimetulekut. Üldjuhul peetakse dementsuse all silmas pöördumatut ajuhaigust, kuid esineb ka dementsuselaadseid seisundeid, mis on kiire ja asjakohase ravi korral osaliselt või täielikult tagasipöörduvad. Allikas: Dementsus.ee
hilisemas elus, hakkavad ajus muutused tekkima juba aastaid varem, seepärast on vaimselt aktiivsetel inimestel ka väiksem tõenäosus haigestuda. Kütt toob võrdluseks, et kui anum on suur ja sealt lusikaga võtta, siis tühjeneb see aeglasemalt kui väikese anuma puhul. Seppik rõhutab siiski, et kindlustatud ei ole keegi ning ka äärmiselt kõrge haridustasemega inimesed haigestuvad. «Intelligentsete inimeste dementsuse sümptomid on vastavalt nende isiksuse eripäradele ka omapärasemad,» ütleb Kütt lisaks.
Dementsusega inimene võib tunda hirmu toimuva ees
”
Eakas ei pruugi olla dementsusega, sellel on ikkagi mingisugune põhjus. AITA KÜTT
«Tal on hirm,» räägib Kütt. «Sest ta saab aru, et teeb midagi valesti, aga ei oska seda endale põhjendada.» Seppik täiendab, et dementsed inimesed lähevad ajas tagasi – sealtmaalt, kus aju töös häireid veel ei olnud, on mälestused eredad. «Põhiline on see, et dementsussündroomiga inimestel lähimälu halveneb, aga kaugemad sündmused on meeles,» selgitab ta. Suhtlemisel aitabki see, et tekkinud segadust ei tohiks rõhutada, vaid pigem tuleks temaga koos ajas
tagasi minna. Niimoodi saab dementse inimesega kõige paremini kontakti luua. Näiteks pikalt kokana töötanu võib olla huvitatud toidutegemisest ning õpetajatega maksab rääkida koolijutte. «Meil on siin olnud arsti haridusega inimesi, siis tahab ta näiteks käia koos meiega visiidil,» kirjeldab Seppik.
Esimeseks märgiks on asjade unustamine Esimeste sümptomitena toob Kütt välja, et tekivad mäluprobleemid. Kui inimesel on pidevad mured asjade meenutamisega, asjad kaovad või tekivad probleemid dokumentidega, ei pea küll kohe muretsema hakkama, kuid tasuks siiski märke tähelepanelikumalt jälgima hakkama. Keskendumisvõime langus on samuti ohu märk. «Näiteks inimene luges enne kogu aeg raamatuid, aga ühel hetkel ütleb, et ei, mind need enam ei huvita,» kirjeldab ta. Sealt edasi tekivad juba emotsionaalsed probleemid. Kas siis tõmbub haigusega inimene endasse, kui saab aru, et temaga midagi toimub või vastupidi, hakkab ärrituma ja muutub agressiivseks. Tekkida võivad kahtlustused ning ta võib hakata lähedasi oma probleemides süüdistama. >> lk 14
REKLAAM
dementsus
14 Oktoober 2018
”
Kindlalt väidan, et kodus hooldamine on parim võimalus. AITA KÜTT
NÕUSTAMINE JA TOETUSGRUPID MTÜ Elu Dementsusega eesmärgid ja põhitegevus on suunatud kognitiivsete ja dementsussündroomiga inimeste, oma lähedaste hooldusega seotud isikute ja erialaspetsialistide ühendamisele, toetamisele ja esindamisele tagamaks parim võimalik elukvaliteet ja toimetulek sobilikus keskkonnas. 3. oktoobril saab alguse ühingu organiseeritav koolituste tsükkel Alzheimeri tõve patsiendijuhendist, mida finantseerib ning korraldab Eesti Haigekassa. Koolitajate hulgas on ühingu liikmed ning koolitusele registreerimine ja selle läbiviimise haldamine toimub sotsiaalmeedia, kodulehekülje ja muude kanalite kaudu. Esimene koolitus toimub Tallinnas, kuid järgmisel aastal on tulemas veel 5 koolitust üle Eesti – Tartus, Pärnus, Jõhvis ja veelkord ka Tallinnas ning 2 koolitust toimuvad venekeelse sünkroontõlkega. Tugigrupid on mõeldud dementsusega inimeste lähedastele emotsionaalse toetamise ja hariduslikul eesmärgil ning neis jagavad osalejad oma isiklikke hoolduskogemusi ja saavad teistelt juhiseid, kuidas erinevaid haigusega seotud olukordi lahendada. Samuti on oluline aspekt oma tunnete väljendamise võimalus. Allikas: MTÜ Elu Dementsusega
REKLAAM
Järgmiste etappidena saab välja tuua segadused ajast ja kohast aru saamisega, kõnelemise ja kirjutamisega, otsustusvõime halveneb, need toovad omakorda kaasa ka meeleolu ja isiksuse muutused. Tähele aga tasub panna, et teatud muutused on vananedes paratamatud. Muretsema peaks eriti siis, kui on näha, et eakal tekivad juba probleemid igapäevase eluga hakkama saamisel. Paraku ei ole ebatavaline, et eakas lähedane saab ise küll hästi aru, et temaga toimuvad mingid muutused, kuid ta ei räägi neist kellelegi. «Nad peidavad neid märke,» avaldab Kütt ning ütleb, et mida intelligentsema ja sõnaosavama inimesega tegu, seda paremini ta probleeme tegelikult varjata suudab. «Ta valib teisi sõnu, läheb teistele juttudele, kui mõnda hetke ei mäleta. Need on sellised sümptomid, mida on raske märgata,» räägib ta. Seetõttu on eriti oluline, et vanemaid inimesi üksi ei jäetaks. Kui eaka ema või vanaema juures vaid kord kuus külas käia, ei pruugi spetsialistide sõnutsi sümptomeid aastaid tähele panna. Samas aga iga päev käies on väikesedki muutused palju paremini märgatavad. Esimeste märkide esilekerkimisel ei tasu aga külaskäiku spetsialistide juurde edasi lükata. Seda hoolimata sellest, et tavaliselt ei taha eakad seda minekut kuidagi ette võtta ning proovivad lähedasi veenda, et midagi erilist tegelikult lahti polegi. Selle põhjusena toob Kütt jälle asjatu kartuse. Tegelikult on nii, et mida varem sümptomitele jälile saadakse, seda varem saab ka vajaliku ravi või ennetustööga alustada ning samavõrra kauem võib nautida inimväärset elu. «Kes meieni jõuavad, neil on tavaliselt koduses elus toimetulekuraskused. Üks, mis paneb lähedasi mõtlema, on see, et hakatakse tõrjuma enesehooldust, tekivad hügieeniprobleemid,» räägib ta, et tihti lükatakse uuringuid põhjendamatult edasi.
Parim koht sündroomiga inimese hooldamiseks on kodu Dementsuse alane teadlikkus ja mõistmine jätab täna ühiskonnas veel soovida. Teadmiste nappus
Pärnu Haigla õendushoolduskeskuse vanemõde Aita Kütt tõdeb, et parim koht dementsussündroomiga inimesele on kindlasti kodu. FOTO: URMAS LUIK / PÄRNU POSTIMEES
takistab aga näiteks õigeaegset diagnoosi panemist ning kahjustab perekondade toimetulekut. Spetsialistide sõnutsi oleks ideaalne olukord selline, kus lähedasega pöördutakse koos perearsti poole. «Siis tuleb koostöö. Me saame natukene teada inimese isiksusest, kes ta elus on olnud. Seejärel saame leida nipid hakkama saamiseks ning need edasi anda,» kirjeldab Kütt. Samuti saavad arstid, õed ja hooldajad ühtse meeskonnana anda nõu,
kuidas korraldada igapäevaseid protseduure nagu pesemine ja söömine. Lisaks saavad nad anda teadmisi, kuidas näiteks lühimälu puudumisega toime tulla. Üheks abinõuks on siltide kasutamine, mida võib kinnitada pea igale poole ning mis aitavad igapäevases segaduses korda luua. Õendusjuht ja õendus- ja hoolduskeskuse vanemõde kinnitavad kui ühest suust, et parim koht dementsele inimesele on ikkagi tuttav ja kodune
dementsus
Oktoober 2018 REKLAAM
Pärnu Haigla õendusjuht ja õendushoolduskeskuse juhataja Margit Seppik ütleb, et paljudele dementsussündroomiga inimestele tuleb kasuks, kui neil on pidevalt lihtsamat tegevust. FOTO: URMAS LUIK / PÄRNU POSTIMEES
keskkond, sest seal on nende jaoks turvaline ning seetõttu on nad seal ka rahulikumad. «Meile tulles on siin uus keskkond. Olenevalt kontakti saamisest, kolm-neli päeva võib inimesel täiesti segadus olla,» tõdeb Kütt ning lisab, et rutiin on sellistel puhkudel alati asjakohaseim. Tasub tähele panna, et kuigi dementsussündroomiga inimesed ei taha liigselt suhelda, siis igapäevasest elust kõrvale isolatsiooni jätta neid kindlasti ei maksaks. Pigem tasub nendega arutada igapäevaseid asju ning kaasata neid jõudumööda toimetustessegi. Samuti võib keeruliseks osutuda uute olukordadega hakkama saamine. Kuigi võib tunduda, et näiteks pensionäride ühingus teiste omaealistega suhtlemine võiks eakale inimesele rõõmu pakkuda, siis alati ei pruugi see siiski parim lahendus olla. Võib ka näida, et perega koos peenes restoranis käimine oleks meeldiv vaheldus igapäevarutiinile, kuid seegi ei pruugi väljaarenenud dementsusega ja kergesti segadusse sattuvale inimesele enam hästi sobida. «Need uued olukorrad ei sobi talle. Parem juba käia külas, kus saab vestelda kahekesi. Nelja inimese vestlust ei suuda nad võib-olla jälgidagi,» tõdeb Kütt.
Erinevad sildid aitavad raskemate mäluprobleemidega inimestel ümbritsevas paremini orienteeruda. Pärnu Haigla õendushoolduskeskuses on üles pandud ka patsientidele tuttavad sildid. FOTOD: URMAS LUIK / PÄRNU POSTIMEES
Siiski on selge, et mis sobib ühele, ei pruugi kõikidele sobida, seetõttu on alati vaja individuaalset lähenemist. «Ka dementsussündroomiga inimene on ikkagi inimene oma iseloomuga, oma kogemustega,» selgitab Seppik. «Kindlalt väidan, et kodus hooldamine on parim võimalus,» ütleb Kütt lõpetuseks. «Aga lähedased vajavad just seda julgustamist, nõustamist ja arutamist.» Selleks on Eestis juba olemas ka näited ühiskonna toetusest dementsushaigetele ja nende lähedastele. Näiteks MTÜ Elu Dementsusega ongi loodud just selleks, et aidata leida uutele olukordadele parimaid lahendusi. Selleks korraldatakse koolitusi ning üheksas linnas on loodud tugigrupid, kus saab jagada kogemusi ning leiab tuge rasketes olukordades toime tulemiseks. Samuti rõhutab Kütt, et omakse hooldusel peab kaasatud olema terve pere. «Näiteks lapsed mõjuvad neile väga hästi,» kinnitab ta ning lisab, et tegelikult on isegi koduloom väljaarenenud dementsusega inimesele suureks toeks ning lubaks hooldajatel kergemini tööl käia, samal ajal, kui ustav loom eakale seltsiks on.
15