R a a m a t u k a t a l o o g
PĂľnevat lugemist sĂźgiseks Eesti Raamat september 2019
RAAMATU-UUDISED Rootsi parim krimiromaan 2018 Stina Jacksoni debüütromaan "Hõbedatee" valiti Rootsi krimiakadeemia poolt möödunud aasta parimaks teoseks. Palju õnne! Stina Jacksoni järgmine põnevik ilmub juba 2020. aastal!
Ane Rieli romaan jõuab suurele ekraanile Taani autori Ane Rieli menukil "Vaik" põhinev film jõuab Taani kinodesse 25. detsembril. Filmi esilinastus toimub juba 10. septembril Toronto filmifestivalil.
"Kolm sekundit" kinos alates 27.09.2019 Rootsi krimiparemikku kuuluva teose alusel vändatud mängufilmis pealkirjaga "Informaator" mängivad Joel Kinnaman (The Killing, Suicide Squad), Rosamund Pike (Gone Girl, Jack Reacher), Clive Owen (Closer, Children of Men, Sin City), Common (Selma, Suicide Squad) ja Ana de Armas (Blade Runner 2049).
2
MOUNTOLIVE
ILUKIRJANDUS
Lawrence Durrell Leila oli ta pahupidi pööranud, nagu tõstetakse üles vana kohver, lüües selles kõik segamini. Ta kahtlustas, et pole muud kui võltspaatoslik verisulis nooruk, kellel pole mingeid jõuvarusid. Otsekui vihaga sai ta aru, et nüüd oli tal lõpuks käes midagi, mille eest ta võiks surra, miski, mille tooruses oli tiivuline teade, mis läbistas teda teadvuse põhjani. Isegi pimedas tundis ta end punastavat. See oli absurdne. Armastada oli absurdne, nagu oleks keegi ta kaminasimsilt maha virutanud.
Kõvakaaneline 140x210, lk ISBN 978-9949-683-14-7 Ilmub 23. septembril 2019
„Mountolive“ on kolmas raamat Lawrence Durrelli neljaosalisest romaanist „Aleksandria kvartett“. Osa kannab selle peategelase, Egiptuse suursaadiku David Mountolive’i nime, nii nagu kõik teisedki osad kannavad selle tegelaste nimesid: „Justine“, „Balthazar“ ja „Clea“. Kolmas osa erineb teistest selle poolest, et siin ei ole minategelane Aleksandrias elav inglise keele õpetaja ja kirjanik Darley, kes jutustab lugu esimeses, teises ja neljandas köites. Kolmandas osas, mille tegevus toimub 1930. aastate Aleksandrias, räägib lugu jutustaja hääl. Igas järgnevas osas selguvad varasemate sündmuste põhjused. Selliste kompositsioonivõtetega meelitab autor lugejat kätte võtma romaani iga järgmist osa, sest avades tegevustiku tagaplaane järkjärgult saab lugejagi aimu asjadest, mida varasemates osades pole selgitatud.
Lawrence Durrell on 20. sajandi menukamaid Briti kirjanikke, matkamees Gerald Durrelli vanem vend. Indias sündinud Briti kosmopoliit elas suurema osa elust Vahemere saartel ja selle äärsetes suurlinnades. "Aleksandria kvartetti" peetakse tema kõige õnnestunumaks teoseks. Lisaks kuuluvad tema loomingu paremikku viis "Avignioni kvinteti" romaani ja hulk kultuuriloolisi reisikirju. Ta oli kahel korral Nobeli kirjandusauhinna kandidaat.
Lawrence Durrelli reisiraamatud Kirglik reisimees, terava pilguga vaatleja ja mõnusa huumoriga jutuvestja. Sellisena meenutavad Lawrence Durrelli tema sõbrad. Nüüd saab tema reisikirju ka eesti keeles lugeda.
3
ILUKIRJANDUS
LAWRENCE DURRELLI LOOMING EESTI KEELES
4
KIRJAD KRISTOFERILE
ILUKIRJANDUS
Liine Roos
Ma ei oska oma üüratut kurbust ja segadust kuidagi enda sees taltsutada. Sellised asjad ei juhtu ju meiega, sellised asjad juhtuvad kellegagi kusagil kaugel. Meie ei pea ometi matma oma last? Isegi see on valus, kui seda peavad tegema teised kusagil kaugel. Kuidas ometi elada edasi teadmisega, et oled oma elu lõpuni surnud lapse ema?
Kõvakaaneline 140x210, 160 lk ISBN 978-9949-683-45-1 (köites) Ilmub 3. septembril 2019
See on päris lugu. Lugu sellest, kuidas elada edasi Liine Roosi tõsielul põhinev kiriromaan on siiras ja hingeminev lugu suurest kaotusest, igatsusest, leinast, segastest tunnetest ja sellest, kuidas leida jõudu edasi elamiseks. Ema avameelsed ja pihtimuslikud kirjad oma seitsmeaastasele pojale aitasid tal oma hingevaluga tegeleda ja sellega toime tulla. Kirjadest sai raamat lootuses, et sellest kurvast loost on abi ka teistele lähedase kaotanud inimestele. „Kirjad Kristoferile“ on Eesti Kirjanike Liidu 2019. aasta romaanivõistlusel esile tõstetud ja Margus Karu Sihtasutuse eriauhinna pälvinud teos.
Kertu Rakke kirjutas sellest raamatust oma blogis: Ema kirjad oma õnnetuse läbi surma saanud väikesele pojale. Kirjutamist soovitavad leinateraapiana paljud psühholoogid, see lugu aga on rohkem kui ühe ema eneseravi. See on väga mõjus lugu. Just sellisena, nagu see on – äärmiselt lihtsa ja ausana, eriti toimetama seda ei peakski. Teraapiline raamat – aitab mõista igasugust kaotust paremini, selles mõttes lausa õpik, võib olla tulevikus kindel teos psühholoogikabinetis, kuna sarnaste kogemuste lugemine on teraapiline (ka autor tunnistab seda). Autor on uudishimulik ja tahab selgust, et kuidas asjad on, kas on siis hing ja millal ja kuidas see rahu leiab, kas igatsemisega hoitakse hinge tagasi, nii et see ei saa minna, kuhu vaja. On nii usku kui ebausku, palveid, selgeltnägijaid, paremaid ja halvemaid päevi. Kuigi teema on väga õudne, ei ole lugeda õudne. Tegemist pole kaugeltki mitte pisarakiskujaga, aga pisaraid tuleb küll. Siiras ja väga isiklik lähenemine loovad loole ootamatult positiivse varjundi. See lugu näitab, et eluga tuleb edasi minna ning et sa pole sellepärast veel halb ema, et julged saada uue pesamuna. Väga hea lugu. Väga. Hea.
ILUKIRJANDUS
5
Pehmekaaneline, lakkadega 140x210, 384 lk ISBN 978-9949-683-56-7
REISIRAAMATUD
Ilmub 25. septembril
6
1925. aastal suundus Briti maadeuurija Percy Fawcett Amazonasesse otsima vana tsivilisatsiooni, lootes teha ühe ajaloo kõige olulisematest avastustest. Eurooplased uskusid sajandeid, et maailma suurimas džunglis on peidus särav El Dorado kuningriik. Tuhanded olid seda otsides surnud ja veennud paljusid teadlasi, et Amazonas on inimeste suhtes tõeliselt vaenulik. Aga Fawcett, kelle söakad ekspeditsioonid olid inspiratsiooniks Conan Doyle’i „Kadunud maailma“ kirjutamisel, oli aastaid kogunud teaduslikke tõendusmaterjale. Sütitanud miljonite inimeste kujutlusvõime üle kogu maailma ja olles otsustanud tõestada, et vana tsivilisatsioon – mida tema nimetas Z-iks – oli olemas, võttis Fawcett endaga kaasa oma kahekümne ühe aastase poja. Siis tema ekspeditsioon kadus. Fawcetti saatus ja õrritavad vihjed, mis ta Z-i kohta jättis, muutusid kinnismõtteks sadadele, kes talle kaardistamata ürgloodusse järgnesid. Teadlased ja seiklejad on aastakümneid otsinud tõendusmaterjale Fawcetti rühma ja kadunud linn Z-i kohta. Lugematu hulk on kadunud, sattunud vangi hõimude kätte või läinud hulluks. Mida sügavamale Fawcetti kadumist ja Amazonast ümbritsevatesse saladustesse Grann kaevus, seda tugevamini tõmbas teda, nagu temale eelnenud põlvkondi, džungli roheline põrgu. Tema tõeotsingud ja avastused Fawcetti saatuse ja Z-i kohta moodustavad selle läbipõimunult kaasahaarava jutustuse tuuma.
7
Percy Fawcett (18.08.1867 – 1925, fotol paremal ääres) oli Briti geograaf, sõjaväelane, kartograaf ja maadeuurija. Ta oli veendunud, et tema kogutud tõendusmaterjalid osutasid millelegi tõenäoliselt veel võimsamale kui inkade Machu Picchu varemed: senitundmatu tsivilisatsiooni jäänustele Amazonase südames, kus konkistadoorid olid sajandite kaupa otsinud iidset kuningriiki – paika, mida nad kutsusid El Doradoks. Oma hüpoteesi tõestamiseks pöördus ta ikka ja jälle tagasi armastatud džunglisse, kus ta 1925. aastal salapärasel kombel kaduma läks. COURTESY OF THE LIBRARY OF CONGRESS
Suur mõistatus, mis jäi sajandite jooksul lahendamata. Sensatsiooniline kadumine, mis jõudis ajalehtede esikülgedele üle kogu maailma. Tõeotsing, mis viib surma, hullumeelsuse või kadumiseni need, kes püüavad seda lahendada. „Kadunud linn Z“ on märuliseikluslik jutustus sellest, mis toimus Amazonase läbitungimatu džungli varjus. Olles komistanud hinnalistele peidetud päevikutele, otsustab New Yorgi kirjanik David Grann lahendada 20. sajandi suurima maadeuurimisega seotud mõistatuse: mis sai Briti maadeuurija Percy Fawcettist ja tema püüust leida kadunud linn Z?
KORSIKA
Graniitsaare portree Dorothy Carrington Kõvakaaneline, 140x210, 486 lk Sari "Saareraamat" ISBN 978-9949-683-47-5 Ilmub 23. septembril 2019
SAARERAAMAT
Raamat pakub teravapilgulist sissevaadet korsiklaste keerulisse olemusse ja armastusega kirja pandud elavaid kirjeldusi saare metsikutest ja erakordsetest maastikest. See jutustab kohalikest kangelastest, bandiitidest ja veritasust, nõiakunstist ja legendidest ning saare uhkete ja mõnevõrra karmide asukate igapäevaelust. Raamat kasvas välja autori Korsikal elatud aastate jooksul nähtus.
8
Raamat heidab esimest korda valgust Korsikale kui Euroopa ülitähtsale elemendile: äärmiselt individualistlik saarekultuur, mille kandjateks olevad inimesed on alati kalliks pidanud armastust vabaduse ja poliitilise õigluse vastu ning hinnanud kõrgelt uhkust, külalislahkust ja luulet. See on elegantses stiilis kirja pandud külluslik kooslus ajaloost, etnograafiast ja isiklikest tähelepanekutest.
Esimene põhjalik eestikeelne ülevaade Korsikast, saarest, mida iseloomustavad mäed ja oliivipuud, makja joobnustav aroom ja graniitkülade askeetlik ilu.
Järgmisena ilmumas: Edward Burmani "Sardiinia: müütide ja maagia saar"
SAARERAAMAT
Sarjas "Saareraamat" ilmunud raamatud
Jan Morrise "Veneetsia" 9
LISSABON. MEREDE VALITSEJANNA Barry Hatton
Pehmekaaneline, lakkadega 140x210, 318 lk I Ilmub septembris või oktoobris 2019
REISIRAAMATUD
Lissaboni võlu on legendaarne, kuid linna 2000 aasta pikkune elust pulbitsev ajalugu, alates Rooma-aegadest ja lõpetades sajandeid kestnud mauride valitsusajaga, ei ole eriti tuntud. Linna teekond sadamalinnast Portugali pealinnaks pole kulgenud tõrgeteta – 1755. aastal laastas linna võimsaim uusaegset Euroopat tabanud maavärin, millele järgnesid hävitav tsunami ja kuus päeva väldanud tulemöll, milles liiv klaasiks muutus.
10
Barry Hatton toob väljendusrikkas ülevaates Lissaboni värvikast minevikust ja olevikust päevavalgele ammu unustatud mälestused, äratades raamatu lehekülgedel ellu linna piiramise 1147. aastal teise ristisõja käigus, kuninga tapmise, vabariigi asutamise ja kaasaegse diktatuuriga kaasnenud sünged ajad.
Autor tutvustab lugejale Portugali metropoli – konkurentsitu Merede Kuninganna ja Atlandile avaneva värava valvuri rikast rahvusvahelist pärandit.
Aga kui nukralt sentimentaalne saabumishetk välja arvata, jääb Lissabon oma olemuselt raskesti tabatavaks. Selle vaim jäi kättesaamatuks isegi linna suurimale kaasaegsele eestkõnelejale, Fernando Pessoale, kelle sulest postuumselt ilmunud sajaleheküljeline reisijuht „Lissabon. Mida turist siin nägema peaks“ nägi trükivalgust alles 1992. aastal ja annab lahkelt teada, et „Mere poolt läheneva ränduri jaoks kerkib Lissabon isegi kaugusest otsekui unenäoline visioon, selged jooned, mille päikesekuld helkima paneb, joonistumas säravsinise taeva taustale“. Linna nõidusliku ajaloo kirja pannud Barry Hattoni jaoks „esindab Lissabon meeleolu“, mida „ei ole võimalik edasi anda reisibüroo brošüüris või kodulehele üles pandud fotodega“. Tema meelest muudab linna eriliseks just kirgastav valgus, mis langeb siniste plaatidega kaetud seintele ja valgetele kivisillutistele tugevusega, mis on kõike muud kui Euroopale omane ja meenutab pigem Portugali kunagisi kolooniaid Aafrikas, Indias ja Brasiilias. „Selle mitmekihiline sära, koorekarva kuma, on ühtaegu erk ja siidjas.’ Lissaboni teise ainulaadse elemendina on üks Portugali ajaloolasest on kirjeldanud kui „kultuuridevahelise ülemineku ja hübridiseerumise piirkonda, kus kristluse ja moslemi mõjutused enam kui kuskil mujal sulanduvad’. Nobeli kirjanduspreemia laureaadi José Saramago sõnul on varjab linna vaim end just sellest särtsaka mekiga kultuurikompotis, „ja just see vaim muudab linna igavikuliseks“. Lissaboni kultuuripaabelil on erinevaid väljendusvorme: jalgpallur Eusébio (pärit Lourenço Marquesest) — tema monument seisab Benfica staadioni juures, „jalg löögiks tõstetud“; Belémi torn — mille loonud arhitekt töötas kaks aastat Marrakeshis ja imiteeris sealset mošeed; ja São Domingose väljak — kust soovija saab endale soetada Ouidah’st pärit voodoo-nõiduse, rüübata Roheneemesaartelt pärit kurku kriipivat tulivett ja süüa Angoolast pärit kizombamuusikat kuulates silmi vett jooksma panevalt vürtsikat Mosambiigi karrirooga. Kuus sajandit roomlaste ja veel viis mauride (mil linn Al-Uxbuna nime kandis) käes olnud Lissabon sai täisealiseks (kui Lixboa) alles aastaid pärast seda, kui ristisõdijad linna (1147. aastal) tagasi vallutasid. Seejärel, Hispaania põrgutule ja vee vahele lõksu sattudes otsustasid portugallased „faute de mieux“ ehk märjakssaamise kasuks. Suurte maadeavastuste ajastu, mis sai alguse 1415. aastal, Ceuta vallutamisega Henrique (poolenisti inglise verd) Meresõitja poolt ning jätkus kiires ja hiilgavas tempos – Bartolomeu Dias seilas 1488. aastal ümber Hea Lootuse neeme, Vasco da Gama jõudis 1498. aastal välja Indiasse ja Pedro Cabral heitis 1500. aastal ankru Brasiilia rannikul — tõi Lissabonile ootamatu külluse ja kuulsuse, muutes selle „kohaks, kus olla, nende jaoks, keda huvitasid uudised või kuulujutud kogu maailmast“, nagu seda kirjeldas üks tähtis ülik, üritades Hispaania kuningale Felipe III selgeks teha, et just Lissabonist peaks Madridi asemel saama Ibeeria pealinn.
REISIRAAMATUD
11 Pariis, Veneetsia, Montevideo, Kaplinn, Hobart. On teatud linnad, mis sarnaselt fado’ga meie hingekeeli puudutavad. „Milline ilu avaneb esmakordselt Lissaboni nähes!“ ahhetas Byroni Childe Harold. Kakssada aastat hiljem on Portugali pealinn endiselt Merede Kuninganna.
RÖÖVEL HOTZENPLOTZ JA KUURAKETT Otrfried Preussler
Röövel Hotzenplotzi seni avaldamata neljas raamat nüüd ka eesti keeles! Kõvakaaneline 170x240, 64 lk ISBN 978-9949-683-53-6
LASTERJANDUS
Ilmub 18. septembril 2019
12
Ülemvahtmeister Dimpfelmoser on endast väljas – kurikuulus röövel Hotzenplotz on taas vangistusest põgenenud. Kasperl ja Seppel otsustavad lüüa korra majja ja saata ümbruskonna kõige ohtlikuma röövli Kuu peale. Selle röövliloo kirjutas Otfried Preussler nukulavastusena. Pärast taasavastamist valmistas selle raamatuks ette autori tütar Susanne Preußler-Bitsch. Raamat ilmus Saksamaal 2018. Eesti keeles ilmub teos esmakordselt. Preussleri kerge, ladus ja stiilipuhas kirjutamismaneer muudab erinevas vanuses lugeja jaoks nauditavaks kõigi nende kohutavate, süngete ning naljakate juhtumiste jälgimise, mis toimuvad röövel Hotzenplotziga ja tema ümber. Hotzenplotzi lugude sarjas on seni ilmunud kolm raamat – „Röövel Hotzenplotz”, „Röövel Hotzenplotzi uued seiklused” ja „Röövel Hotzenplotz seikleb jälle” – ning röövlisaladusi paljastav „Rangelt salajane röövli käsiraamat“ (autor Martin Verg). Hotzenplotzi lood kuuluvad koos „Krabati“ ja „Väikese nõiaga“ Otfried Preussleri tuntuimate teoste hulka.
LASTERJANDUS
Maailma kuulsaima röövli seiklused uus värviliste piltidega väljaanne
13
"Röövel Hotzenplotz" alates 15. septembrist 2019 Nukuteatris, Ferdinandi saalis.
VANATÄDI VALGED ELEVANDID Kalju Saaber
Kalju Saaberi mõnusad lastelood!
Kõvakaaneline 300 lk Ilmub septembris või oktoobris 2019
LASTERJANDUS
Siinsetes lugudes püütakse hoida põlvkondi koos, et nad ei hajuks ilmaruumi ega netti laiali. Ühel vanatädil on valged õnneelevandid, teisel aga aitab vana õunapuu meenutada suurt sugupuud. Vanaema sahver asub raamatu keskel – eks sinagi ole seal salaja maiustamas käinud? Ning kusagil ääremaal palub viga saanud poisike (mitte just Väike Prints), et joonistaksid talle lamba. Sedasi leiame kodustel radadel varsti õige suuna nagu Ott udus.
14
Uute lugude juures tunnen end sama noorena, nagu olete teie! Ja 75 eluaasta asemel on mul kange kiusatus kirjutada 7,5. Käsib ju raamatu toimetajatädi panna koma õigesse kohta! Aga ilmamerel ujuvad vana vaal ja vana vaat, elusloodus ja prügi. Ja meil kõigil on nende pärast tõsine mure. Kalju Saaber
Kogumikus „Vanatädi valged elevandid“ on 20 lahedat lastejuttu. Pealtnäha täiesti tavalised tegemised ja toimetamised on lihtsas vormis köitvateks ja meeldejäävateks lugudeks kirjutatud. Kalju Saaberi heatahtliku huumoriga läbi pikitud lugude puhul on moraal peidetud sageli sügavamalegi, kui esialgu tundub.
Rootsi krimi paremikku kuuluv Roslundi ja Hellströmi põnevik "Kolm sekundit" uus väljaanne. nüüd ka kinos pealkirjaga
INFORMAATOR
Raamatu "Kolm sekundit" uus väljaanne ilmub 25. septembril!
16
KRIMI JA PÕNEVIKUD
KADUNUD KÜLA Camilla Sten
Pehmekaaneline, 140x210, 324 lk ISBN 978-9949-683-51-2 Ilmub 16. septembril 2019
On möödunud kuuskümmend aastat sellest, kui väikse kaevandusküla Silvertjärni terve elanikkond haihtus. Keegi ei tea, mis juhtus. Kas see oli õnnetus, massienesetapp või oli mängus fanaatilise usuliikumise käsi? Alice on noor filmitegija, kes on üles kasvanud lugudega Silvertjärnist, mida vanaema talle jutustas. Nüüd tahab ta lõpuks tõe välja selgitada. Koos oma meeskonnaga kavatseb ta veeta viis päeva eraldatud ja mahajäetud linnakeses ning filmi jaoks materjali koguda. Kuid niipea, kui nad kohale jõuavad, hakkavad nad kuulma kummalisi hääli ja nägema seletamatuid asju. Varsti peavad nad endalt küsima, kas möödunud ajad on ikka möödunud või neelab küla ka nemad. Põnevik, mis haaras mind esimesest leheküljest viimaseni ja viis mõtted Stephen Kingile. Camilla Sten on kirjanik, kellel tasub silma peal hoida. Camilla Grebe
Camilla Sten sündis aastal 1992 ja on varem avaldanud düstoopilise romaani „Teine koidik“ (2016). Ta kirjutab ka kriitikute poolt kiidetud põnevussarja koos Viveca Steniga, mille esimene osa „Süvahaud“ ilmus aastal 2016. Uut raamatut „Kadunud küla“ on juba enne ilmumist müüdud viieteistkümnesse riiki ja Nordisk Film on ostnud filmiõigused. Lisaks kirjutamisele õpib Camilla Sten Uppsala ülikoolis psühholoogiat.
Ei juhtu iga päev, et keegi teeb rahvusvahelise läbimurde, seega on hea näha, kui see juhtub. Camilla Sten on kirjutanud häid raamatuid ennegi, kuid selle raamatuga saavutab ta rahvusvahelise staaristaatuse. Liiga lihtne oleks teda kirjeldada kui uut Stephen Kingi, sest ta on palju enamat. „Kadunud külaga“ paneb ta aluse põhjamaisele õudusromaanižanrile, mis on inimesi köitev õõvatekitav ilukirjandus, kuid samal ajal jutustab midagi tähtsat ka täiesti reaalsest ohust, mis meid tänapäeval ähvardab. Küla, mis kaob, on Silvertjärn – väike eraldatud kaevandusasula Lõuna-Norrlandis. Kaevandus suleti viiekümnendate lõpul, tekkis kriis ja ühel augustikuu päeval aastal 1959 kadus terve elanikkond. Kohvitassid seisid köögilaual, pesu kuivas nööri peal, just nagu oleksid kõik äkitselt õhku haihtunud. Kui inimesed paar päeva hiljem linna uurima tulid, leiti ainult posti külge kinni seotud naine, kes oli kividega surnuks loobitud, ja elus vastsündinu. Kõik ülejäänud, ligikaudu tuhat elanikku, olid kadunud ja neid ei leitud kunagi.
17
KRIMI JA PÕNEVIKUD
Raamatuga „Kadunud küla“ saab Camilla Stenist uus rahvusvaheline staar!
Alice'i sugulased elasid selles linnas ja ta on lapsest saati kuulnud lugusid sellest mõistatusest. Nüüd on ta noor filmitegija ja kuuskümmend aastat hiljem tahab ta lahendada selle müsteeriumi ning teha filmi Silvertjärnist. Tal õnnestub saada toetajaid ja kokku panna viieliikmeline meeskond. Nad plaanivad veeta mahajäetud linnas viis päeva ja koguda filmi jaoks materjali. Viimased kuuskümmend aastat on linnake lihtsalt seisnud ja lagunenud. Päevad kummituslinnas saavad olema tõeliselt õudsed, enne kui tõde päevavalgele ilmub. Camilla Stenil on tohutult hea võime ehitada üles hirmutekitavat õhkkonda igapäevases keskkonnas. Kaasaegsed viis tegelaskuju arenevad välja elavateks indiviidideks, keda kujundavad nende erinevad elulood, mis viivad selles väikses seltskonnas keerukate olukordadeni. Samal ajal kirjutab ta paralleelselt ka jutustust, kus peategelaseks on Alice'i vanavanaema Elsa. Ta elab Silvertjärnis koos oma abikaasaga, kes kaotas töö kaevanduses, ja ühe tütrega. Teine tütar, kellest saab Alice'i vanaema, on kolinud Stockholmi. Läbi Elsa saame me teada, mis juhtus selles väikses linnakeses viiekümnendate lõpus. Olen hiljuti lugenud palju Hans Fallada loomingut ning läbi tema raamatute saanud ettekujutuse tavainimeste elust hiliste kahekümnendate Saksamaal. Mis juhtub kriisi ajal, mis juhtub, kui institutsioonid lagunevad, kui kerge on leida lihtsaid vastuseid eluhädade põhjustele, leida suurt „tõde“, eriti siis, kui seda avaldab karismaatiline liider. Ühineda konstrueeritud „meie“ alla, kus kõik, kes pole „meie“, on vaenlased, ohtlikud võõrad, kelle peab hävitama. Ja igal hommikul loen ma hommikusöögi kõrvale ajalehtedest seda, mis toimub praegu paljudes maades, kus kasvab hirm ja viha kõige selle vastu, mis tundub võõras. Maailmad, mis tõmbuvad kokku väikesteks tugeva meie-tundega suletud enklaavideks, ohtlikud monokultuurid, kus valitsevad populistlikud „tõed“, mida väljendavad karismaatilised rahvuslikud liidrid. Kõigest sellest jutustab Camilla Steni raamat „Kadunud küla“; seda ei öelda otse välja, kuid see on ometi ilmne. Jutustuse õud ja oht on samal ajal fantastiline lugemine ja kõmisev hoiatuskell, kus pisike Silvertjärn on tugevaks pildiks sellest täiesti reaalsest ohust, mida me nägime näiteks kahekümnendate aastate Saksamaal ja mida me näeme tänapäevalgi. Anders Kapp 05.04.2019
KRIMI JA PÕNEVIKUD
18
PÖÖRITUS Annika Widholm
Pehmekaaneline, lakkadega 140x210, 300 lk Sari "Mirabilia" ISBN 978-9949-683-49-9 Ilmub 16. septembril 2019
Clara sai abielumees Markusega tuttavaks siis, kui too maastikuarhitektina tema töökohta kujundas. Pärast mõnda aega kestnud salatsemist ja varjamist tunnistab Markus viimaks oma naisele Sarale üles, et tahab lahku minna. Samal ööl leitakse Sara metroorööbastelt ... Kui Clara on Markuse juurde kolinud, tabavad teda müstilised minestamishood. Ta ärkab ootamatutes kohtades ega tea, kuidas ta on sinna sattunud. Pealegi on tal ebameeldiv tunne, et teda jälgitakse. Tema psühholoogiaõpingutest saab viis, kuidas oma elus juhtuvaga toime tulla, aga see viib teda ka üha sügavamale tundmatusse. Mis Markuse endise naisega tegelikult juhtus? Ja miks üks tubadest alati lukus on?
Annika Widholmi esikromaan „Pööritus“ on haarav psühholoogiline triller.
Autor ei lekita enneaegu tarbetut informatsiooni, vaid hoiab lugeja samasuguses teadmatuses nagu on peategelane. See kruvib pinget ja muudab raamatu tõeliselt heaks. Clara sai abielumees Markusega tuttavaks siis, kui too maastikuarhitektina tema töökohta kujundas. Pärast mõnda aega kestnud salatsemist ja varjamist tunnistab Markus viimaks oma naisele Sarale üles, et tahab lahku minna. Samal ööl leitakse Sara metroorööbastelt ja temast ei jää maha mitte ainult Markus, vaid ka kaks tüdrukut. Kui lein on vaibunud, alustab Markus uuesti Claraga suhtlemist ning too kolib „sandistatud“ perekonna juurde. Siiski on suure korteri üks tuba alati lukus ‒ see on Sara kabinet. Samal ajal kui Clara otsustab valmis kirjutada oma lõputöö psühholoogiast, algavad tal minestamishood. Mõnikord ärkab ta isegi kusagil mujal kui seal, kuhu kukkus. Olles välistanud võimaluse, et minestamishoogude põhjuseks on mingi kehaline viga, kasutab ta oma psühholoogiaalased teadmisi, et välja selgitada, mis selle kõige taga on. Ta on ka mitu korda avastanud, et teda jälitab mingi mees, kes, nagu hiljem selgub, oli olnud seotud Markuse surnud naise Saraga. Äkitselt pole miski nii, nagu tundub ... Hoolimata lugemise käigus kerkivatest mitmesugustest võimalikest lahendustest, on raamatu lõpp üllatav. Et kõige taga on midagi hämarat, on kohe selge, kuid mitte seda, mis, kuidas või miks.
Sarjas "Mirabilia" viimati ilmunud raamatud
19
KRIMI JA PÕNEVIKUD
"Pööritus“ on tõeline põnevik, mis köidab esimesest leheküljest alates.
KRIMI JA PÕNEVIKUD
20
MÕRV VIIRPUU VILLAS Betty Rowlands
Pehmekaaneline, 140x210, 312 lk ISBN 978-9949-683-54-3 Ilmub 25. septembril 2019
Saage tuttavaks, see on Melissa: kassiarmastaja, hell ema, krimikirjanik ... julge ja vapper detektiiv Melissa Craig on oma uuest elust vanas päevinäinud majakeses tohutus vaimustuses, kavatsedes veeta oma päevi roose kärpides ja naabri punase Binkie-nimelise kassiga tutvust sobitades. Ta soovib vaid seda, et oleks taibanud juba varem maale kolida. Aga koputus uksele toob uudiseid šokeerivast avastusest ning naine leiab end ühtäkki jahmatava mõistatuse keskpunktist: tema maja tagant metsast leiti äsja noore naise luud. Ehk ei olegi väike Ülem-Benbury külake nii idülliline, kui esimesel pilgul tundus? Veidrad öised telefonikõned veenavad Melissat, et politsei on kõike muud kui õigel teel, niisiis ei suuda naine kiusatusele vastu panna ja hakkab ise väikest viisi nuhkima. Bingosaali, ilusalongi ja mujalegi oma nina toppides torgib ta üksjagu herilasepesi ning toob päevavalgele mõned selle küla kõige skandaalsemad saladused, kuid kurjami tabamisele see teda lähemale ei vii ... Sahtlist leitud vana päevinäinud foto on viimane kild, mida ta asja lahendamiseks vajab, aga kas Melissa, uustulnukas kokku hoidvas kogukonnas, suudab üksinda selle erakordse mõrvamüsteeriumi tuumani jõuda?
Kas te arvasite tõesti, et maalilistes Inglise külakestes valitsevad rahu, vaikus ja idüll? Kahjuks peame selle mulli purustama ...
mis ei jää maalilisuse osas sugugi alla telest tuntud Midsomerile. Melissa Craigi lood on ehe külakrimi parimal kujul: kaunis ümbrus, (enda meelest) kole kavalad amatööruurijad, kassid, koogid, skandaalsed kuriteod, kuulujutuveskid ja kukalt kratsima panevad müsteeriumid, mis kohaliku külakogukonna ja muidu nii uniselt kulgeva elu Ülem-Benburys põhjalikult kihama panevad.
Mõnus kerge krimilugu sobib ideaalselt kõigile, kes hindavad üle kõige vana head vajaduspõhist kuritegu ja loevad oma lemmikuteks Miss Marple’i (Agatha Christie) ja Jessica Fletcher („Mõrv sai teoks“) stiilis lugusid „Midsomeri mõrvadele“ omases keskkonnas. Kas te arvasite tõesti, et maalilistes Inglise külakestes valitsevad rahu, vaikus ja idüll? Kahjuks peame selle mulli purustama ...
MÕRV KOIDIKUL
Melissa Craigi müsteeriumid. Teine raamat Sarja teises raamatus otsustab krimikirjanikust isehakanud küladetektiiv Melissa Craig hakata kohalikus kolledžis loomingulist kirjutamist õpetama, aga komistab peagi ehtsa kuriteo otsa. Kooli sekretär on oma armukadeda kallima käe läbi otsa leidnud – ja ei pea kaua ootama, kui Melissa juba mõrvauurimise kaunis kunstis kätt proovima asub.
15
KRIMI JA PÕNEVIKUD
Kas te arvasite tõesti, et maalilistes Inglise külakestes valitsevad Betty vaikus Rowlands meile väljamõeldud külakest, rahu, ja tutvustab idüll? Kahjuks peame selleÜlem-Benbury mulli purustama ...
Palju soodsaid pakkumisi Eesti Raamatu kodulehel www.eestiraamat.ee
Eripakkumised raamatukogudele. Kogude täiendamiseks palju vanemaid raamatuid eriti soodsate hindadega.
Kirjastus Eesti Raamat