Kirjastus Eesti Raamat suvi 2019 by eestiraamat

R a a m a t u k a t a l o o g

PĂľnevat lugemist suvekuudeks Eesti Raamat juuli-august 2019

SISUKORD

Lk 2

VANA ARMASTUSKIRI Tiina Tamman

ILUKIRJANDUS

Ah, see kiri, see kiri! Olen kindel, et see on adresseeritud Konstantin Pätsile, sest selles on viide riigivanemale, ja ometi olen täielikus segaduses, kuidas niisugune kiri Giffeyde paberite hulka sattus. Oletasin kirja silmates, et see on Giffey kiri Pätsile. Siis plahvataski mu peas uskumatuna tunduv lootus, sellepärast tahtsingi kirja endale. Oletasin, et Giffeyl oli mingi põhjus Pätsile kirjutamiseks ja et üks väike avastus viib järgmiseni ... Aga tegelikkus on karm: kiri ei ole Giffeylt, autoriks on keegi tundmatu. Allkirjaks on märgitud vaid üks täht – L. Kindlasti naisterahvas, see on kirja sisust selge. See on armastuskiri. Käsitsi kirjutatud, vene keeles, Tallinnas, ilusa käekirjaga, kuupäevaks 6. veebruar 1931, algab sõnadega „Kallis Konstantin“. Pehmekaaneline, lakkadega 140x210, 240 lk ISBN 978-9949-683-26-0 Ilmub 3. juulil 2019

1931. aastal saabub noor lesk Lisa Gulkoff Pariisist Tallinna. Kohtuma Konstantin Pätsiga, et uuesti abielluda ja kindlustada oma laste tulevik. Rongis tutvub ta Soome saatkonna atašee Vartilaisega, kes kutsub ta oma sünnipäevapeole. Seal on külaliste hulgas ka Konstantin Päts. Peolt lahkudes saab Luisa mehele üle anda kutse kohtuda Mustpeade maja baaris, seal aga teeb ta kohe julgelt abieluettepaneku. Päts mõistagi üllatub, ent kuna naine meenutab tema kadunud Helmat, siis kutsub ta Luisa endale Kloostrimetsa külla. Kuid ajad on keerulised ja Tallinnas liigub nii Briti kui ka Venemaa salateenistuse töötajaid, kelles säärane tutvus huvi äratab. Romaanis esinevad ajalooliste isikute kõrval ka väljamõeldud tegelased, samas on autor püüdnud jääda võimaliku ajaloolise tõe piiridesse. Tõde ja fantaasiat põimides on Tiina Tamman kirjutanud haarava armastus- ja spiooniloo, milles avaneb endise riigivanema inimlik pool.

Raamatuesitlused toimuvad septembris „Kes tundis kodanik Konstantin Pätsi“ 5. septembril kell 17.30 Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst 8) suures saalis arutelu teemal „Kes tundis kodanik Konstantin Pätsi“ Tiina Tamman, Olev Remsu ja Urmas Vadi. Arutelu juhib ajaloolane Jaak Valge.

Raamatuesitlus Kadriorus Kirjandustänava festivalil 14. septembril algusega kell 16.00.

Kuula järjejuttu Kuula ka katkendeid raamatust ERRi Raadioteatri arhiivist (1.07–5.07.2019) https://vikerraadio.err.ee/953970/jarjejutt-tiina-tammanvana-armastuskiri-3 Tiina Tamman (sünd 1948) käis koolis Türil, õppis inglise keelt Tartus ja ülikooli lõpetamise järel läks elama Inglismaale. Mitu aastat töötas ta ühes Londoni veiniäris, siis kakskümmend aastat BBC-s, kus tema ülesandeks oli Eesti Raadio uudiste kuulamine. Seejärel kaitses ta Glasgow’ Ülikooli juures doktorikraadi. Väitekiri ilmus ka eestikeelse raamatuna „August Torma – sõdur, saadik, salakuulaja“ (2011). Järgnesid veel kaks biograaﬁat: ingliskeelne „Portrait of a Secret Agent“ (2014) ja eestikeelne „Paul Oras – punane admiral“ (2016). Tamman on kirjutanud ka romaane: „Ärkamine“ (1999), „Tihe udu Tallinnas“ (2000), „Õie teekond“ (2001) ja „Pärandus“ (2018).

ARMASTUSE ANTARKTIS

ILUKIRJANDUS

Sara Stridsberg Ühe lühikese hetke oli ta olnud siin maailmas, selle ihade, igatsuse ja hirmu vallas. Kuni keegi otsustas tema eluküünla kustutada ja tema kehaosad laiali puistata. Aga alles on Valle ja Solveig, kes kord olid olnud tema lapsed. Võimud võtsid nad oma hoole alla ja paigutasid kuskile. Endiselt on alles ka tema vanemad Raksha ja Ivan, kes ekslevad läbi Stockholmi ja surnute kadunud maailma. Alles on surmahetk, mis ei lõpe kunagi.

Kõvakaaneline 140x210, 282 lk ISBN 978-9949-683-20-8 (köites) Ilmub 3. juulil 2019

Sara Stridsbergi uus romaan kõneleb absoluutsest kaitsetusest, julmusest, üksindusest ja emaarmastusest. Sellest, mis siiski alles jääb, kui kõik on kadunud. See on südantlõhestav eksistentsiaalne draama, kus Strindsbergile iseloomulikult segunevad suur kirjanduslik raskus ja kättesaadavus, kus põimuvad hirm ja ilu, igatsus ja must meeleheide. See on brutaalne jutustus ootamatust armastusest, õrnusest ja valgusest kõikehõlmavas pimeduses.

Ja oli juuni, hea kuu, et kaduda, et olla tükkhaaval leitud, et jääda ilma oma peast, keelest ja häbemest. Sara Stridsberg (snd 1972) on üks Rootsi nüüdiskirjanduse säravamaid esindajaid. Tema keel on omanäoline ja Rootsi kirjanduses erandlik. 2016. aastal valiti Stridsberg Nobeli kirjandusauhinda jagava Rootsi Akadeemia 13. liikmeks, 2018. aastal astus ta protestiks akadeemia liikme kohalt tagasi. Eesti keeles temalt ilmunud romaan „Armastuse gravitatsioon“ (2017).

Ma lamasin metsa all ja vaatasin puude tumedaid juuri, mis tungisid aeglaselt järvevette, ja kõik oli nii vaikne, et nähtavaks muutus isegi kõige aeglasem liikumine, üleval tasa kõikuvad puude ladvad, iga lilleõie alumisel poolel ronivad putukad ja okstelt kukkuvad veetilgad, mis laiali pahvatasid ja ülikiiresti maapinna poole paiskusid, läbi õhu lõputult aeglaselt lendavad tillukesed veepeeglipärlid, ja nüüd oli külm, mööda mu jalgu voolas uriin ja veri ja väljaheide. Ma mõtlesin, et puud on inimese ja jumala vahel, et nad sirutavad oma ladvad taeva poole ja et juured haakuvad draakoni küüntena mulda, kus elavad surnud, kus varsti olen ka mina. Nüüd oli hilja abi paluda, liiga hilja, et palvetada, aeg oli parandamatult läbi. Ta ütles: „Lase põlvili.“ Ja mina langesin musta rohu peale põlvili. „Nüüd ma seon su silmad kinni. Niimoodi on lihtsam,“ ütles ta. „Nii tore,“ ütlesin mina ja mõtlesin, et huvitav, kelle jaoks see nüüd lihtsam on. „Nüüd ma kägistan sind ja siis ei saa sa rohkem midagi öelda.“ „Lase käia,“ laususin mina, „mul ei ole nagunii midagi öelda.“ Ja nüüd lõikab ta seitsmeks tükiks selle, mis mu kehast alles on, ja paneb kahte valgesse reisikohvrisse. Pea heidab ta solgiauku, mille pind on sama ereroosat värvi nagu okse. See auk on üsna järve lähedal, sinna viib läbi metsa väike jalgtee, ta on kõik paika pannud vana orienteerumiskaardi järgi. Ta seisab hetke ja vaatab solgiaugu laisalt mullitavat pinda, siis laseb mu pea aeglaselt kukkuda. Heitvee kohal siksakitavad rohelised ja mustad kärbsed ning helklevad kiilid, ja minu pea vajub aeglaselt põhja, auk ei ole eriti sügav, üksnes paar meetrit. Kuni pea liigub, püsivad tumedad juuksed üleval nagu langevari, ja keegi ei leia mu pead üles, sest happed lõhustavad selle ruttu ära. See pilt tuleb minu juurde kogu aeg tagasi: minu juuksed vees, kuidas need püüdlevadnagu ülespoole, kuni pea vastu põhja prantsatab, kuni paigale jääb. Ja seejärel? Ta läheb mööda rada tagasi. Päike loojub teisele poole järve. Metsale langeb tasane vihm. Ma olen alati vihma armastanud. Alati, nii lühikest aega kui see oli. Nii lühikest aega kui mu elu oli.

ILUKIRJANDUS

Tähendab, me olime metsas. Oli justkui videvik, aga päikest ei olnud, maastikule langes pruunikas vihmavalgus. Kas ma oleksin saanud kellelegi helistada? Ei, ei oleks, sest isegi kui mul oleks olnud kedagi kellele helistada, siis oleks aeg otsa saanud. Nüüd oli ainult uppuv veealune valgus ja suured puud ja hiigelpiisad, mis langesid okstelt nagu groteskselt suurte olendite pisarad, ja olime ainult meie – tema ja mina – ja tunne, et olen üksinda maailmas, oli nii tugev, et tegelikkus poleks seda mingil moel muuta saanud. Ei meile vastu sõitvad autod, ei valgustatud telefoni putkad, millest möödusime, ei raadiosaade, kus keegi pidas pehmelt nurruva häälega loengut, mis kõlas nagu jumalateenistus. Helid tekitasid silme ette pildikesi. Neitsi Maarja suure ohtliku ingliga, neitsi Maarja väikese paksu lapsega, kes tiivutult, kuid maa gravitat sioonist sõltumata kõigil maalidel tema rinna ümber tiirleb. Ja lõpuks neitsi Maarja üksi, ilma oma lapseta, kui viimane enam maa peal ei olnud.

Kõvakaaneline, 140x210, 438 lk ISBN 978-9949-683-22-2

ILUKIRJANDUS

Ilmub 9. augustil

Anna Kerrigan on kaksteist aastat vana, kui külastab koos oma isaga Dexter Stylesi, meest, kes tüdruku arusaamise kohaselt tema isa ja kogu nende perekonna ellujäämise seisukohast otsustavat rolli mängib. Tüdrukut paeluvad nii meri maja taga kui ka plahvatusohtlik saladus, mis tundub kahte meest ühendavat. Aastaid hiljem on tüdruku isa teadmata kadunud ja USA osaleb sõjas. Anna töötab Brooklyni dokis, kuhu naisi lubatakse tööle, mida kunagi tegid mehed, üksnes seetõttu, et neist on nüüd saanud teispool merd võitlevad sõdurid. Temast saab esimene naistuuker, kõige ohtlikuma ja suletuma kutseala esindaja, kelle ülesandeks on riigil sõda võita aitavate laevade remontimine. Ühel õhtul kohtub ta ööklubis taas Dexter Stylesiga ning hakkab tasapisi mõistma oma isa elu keerdkäike ja põhjuseid, mis võisid olla mehe kadumise taga. Pulizeri preemia laureaadi Jennifer Egani nn musta põneviku stiilis kirjutatud ajalooline romaan viib lugeja Anna ja Stylesi jälgedes maailma, mille asukateks on gangsterid, meremehed, tuukrid, pankurid ja ametiühingutegelased. „Manhattan Beach“ on põnevalt kirjutatud ja lugema innustav ülevaade hetkedest, mis saavad määravaks nii Ameerika kui kogu maailma meeste ja naiste elu ning identiteedi seisukohast. Romaani teeb erakordseks ka asjaolu, et see on üks väheseid naisautori kirjutatud teoseid, mis vaatleb New Yorki naise pilgu läbi.

USS Franklin D. Roosevelt Brooklyni mereväe laevatehasest lahkumas 1945. aastal mööda East Riverit. Jennifer Egani uue raamatu peategelane on Anna, kes teostab oma unistuse ja töötab II maailmasõja ajal Brooklyni mereväe laevatehases. Ta on esimene naistuuker. Harry Harrise foto.

„Inglid on lihtsalt parimad valetajad, seda arvan mina,“ lausus Nell mornilt. Hetke pärast küsis ta: „Kas sina oled ingel, Anna?“ Anna tajus teravalt sügislehtede krabinat kõnniteel, Nelli lõhnaõli gardeeniahõngu. Mitte keegi polnud talle kunagi varem sellist küsimust esitanud. Kõik lihtsalt eeldasid, et ta seda on. „Ei,“ vastas Anna. „Ma ei ole ingel.“ Tema pilk kohtus Nelli omaga ning nad mõistsid teineteist. Nell haaras Anna käsivarrest ning ta meeleolu muutus reipa¬maks. Nad jalutasid linnamajade vahel, mis paistsid kui käsitsi valmistatud juveelikarbid. „Sa varjad seda väga hästi,“ lausus ta mahedalt. „Võib-olla on see hea.“ „Sa võiksid olla spioon või detektiiv. Mitte keegi ei teaks, kes sa tegelikult oled või kelle heaks sa töötad.“ „Ma tahan saada tuukriks,“ ütles Anna.

KAHE PALEE VAHEL Nagib Mahfuz Kõvakaaneline, 140x210, 448 lk Sari "Nobeli laureaat" Ilmub 25. augustil 2019

Raamatut on võimalik tellida Nobeli laureaadi ümbrispaberiga ISBN 978-9949-683-42-0 (köites, ümbrispaberiga) ja ilma ümbrispaberita

ILUKIRJANDUS

ISBN 978-9949-658-91-6 (köites)

Siinsete kaante vahel avaneb huvitatud lugejale Nagib Mahfuzi kõige tuntum teos „Kahe palee vahel“ (Bajn al-Qasrajn). Selles jutustab autor Ahmed Abd al-Gawwadi ja tema naise ning laste loo. Raamatu tegevuspaik ja ühtaegu ka oluline tegelane on 20. sajandi alguse Kairo vanalinn. Ahmed Abd al-Gawwad ühendab endas patriarhaalse perekonnapea vastuoksuslikud jooned; teda kujutatakse elujanulise seltskonnainimesena, armastusväärse sõbrana, muusika ja luule hindajana ning kaunite naiste lembust nautiva armastajana, samas aga ka armutu türannina, kelle valitsuse all naine, tütred ja pojad värisevad. Oma ebakindla jalgealuse tõttu satuvad Ahmed al-Gawwadi perekonnaliikmed mitmetesse ebasoodsatesse olukordadesse. Tema naine Amina söandab esimest korda pärast abiellumist tänavale minna – see toob temale ja ta lastele suuri pahandusi. Poeg ja tütar armuvad õnnetult, mis põhjustab neile hingelisi kannatusi – sest perekonnas saab ju olla ainult üks, endastmõistetavalt isa tahe. Väljas tänavatel aga toimuvad meeleavaldused, millega nõutakse Briti protektoraadi lõppu. Raamat kuulub „Kairo triloogiasse”, mille moodustavad Kairo vanalinna tänavate nimesid kandvad romaanid Bajn al-Qasrajn (1956), Qasr al-Šawq (1957) ja Al-Sukkarija (1957).

Nagib Mahfuz on kirjutanud 34 romaani, üle 350 jutustuse, viis näidendit ja tosinkond filmistsenaariumit. Neist tuntumad on 1959. aastal ilmunud romaan „Meie tänava lapsed”, mis kujutab patriarh Gabalawi („mäeline”, s.t „ülev, kõrge”) ja tema laste näol inimkonna ajaloo võtmeisikuid Kaini ja Aabelit, Moosest, Jeesust ja Muhammadit. Teostega „Tuhande öö ööd” (1981; eesti keeles 2004) ja „Ibn Fatuma reis” (1983) süüvib autor klassikaliste araabia lugude maailma. Mahfuzi tuntumate teoste hulka kuulub Kairo vanalinna elanikke kujutav Zuqaq al-Midaqq („Midaqqi tänav, 1947), mille põhjal on valminud ka Eesti Televisioonis näidatud film. Ning mainimist väärib autobiograafilist laadi teos „Peeglid” (1972), milles autor jutustab juhtumistest/kohtumistest lapse- ja noorpõlves, mis tema mällu jälje on jätnud. Kesksel kohal tema teoste hulgas on „Kairo triloogia”, mille moodustavad Kairo vanalinna tänavate nimesid kandvad romaanid Bajn al-Qasrajn (1956), Qasr al-Šawq (1957) ja Al-Sukkarija (1957). Neis romaanides jutustatakse patriarhaalse perekonnapea Ahmed Abd al-Gawwadi ja tema naise ning laste lugu Esimesest maailmasõjast kuni 1950. aastate alguseni, mil kukutati kuningas Faruq. Nende romaanide õlul on Mahfuzi võrreldud Dickensi, Balzaci ja Dostojevskiga.

ILUKIRJANDUS

Araabia maailma arvatavasti tuntuim kirjanik, egiptlane Nagib Mahfuz tunnistati oma aastakümnetepikkuse suurekaalulise loomingu eest Nobeli kirjandusauhinna vääriliseks aastal 1988. Mahfuz sündis 1911 Kairos riigiametniku perekonnas seitsmenda lapsena. Tema ema, vaimuliku kõrgkooli õpetlase tütar, tutvustas lapsele maast-madalast Egiptuse kultuuri vaatamisväärsusi. Nagibi vanemad olid usklikud muslimid ning ühes hilisemas intervjuus on ta tunnistanud: „Kes oleks võinud arvata, et sellisest perekonnast tuleb esile kirjanik?” Seitsmeaastase poisi hinge jättis sügava jälje Egiptuse revolutsioon aastal 1919; ta on öelnud, et see oli sündmus, mis kõige enam raputas tema lapsepõlve. Juba lapsena luges Nagib Mahfuz palju; Kairo ülikoolis ﬁlosooﬁat õppides luges ta innukalt Lääne mõtlejate ja kirjanike teoseid. Mahfuz suri aastal 2006.

KOSJASOBITAMINE ALGAJATELE Maddie Dawson

Pehmekaaneline, lakkadega Sari "Tõlkes leitud" 140x210, 354 lk ISBN 978-9949-683-37-6

ILUKIRJANDUS

Ilmub 9. augustil 2019

Marnie MacGraw ihkab tavalist elu – abikaasa, lapsed, väikebuss ja elu äärelinnas. Ja nüüd, mil teda ootab abielu unistuste mehega, on see kõik käeulatuses. Siis kohtub Marnie Blix Holliday, oma peiu temperamentse kosjasobitajast tädiga, kes on juhtumisi suremas ja kõik muutub – täpselt nii, nagu Blix tüdrukule lubas. Kui Marnie abielu kahe vaevalise nädala pärast lõpule jõuab, on tüdruk mõistagi šokis. Veel suurem šokk aga ootab teda siis, kui ta saab teada, et Blix pärandas talle koos oma lõpetamata jäänud „projektidega“ – murtud südamega mees, kiiksuga sõbrad ja oma õnne eest ummisjalu pagevad naabrid – ka väärika kinnisvara Brooklynis. Marnie ise küll ei ole endast kuigi heal arvamusel, aga miskipärast pidas Blix teda ideaalseks kandidaadiks, kes sobiks ta kosjasobitaja karjääri üle võtma.

Ja lisaks oli Blixil õigus ka paljude muude õppetundide osas, mille omandamine Marniel üle kivide ja kändude kulgeb: armastust on raske ära tunda ja sageli tõrjuvad armastust just need inimesed, kes seda tegelikult kõige enam vajavad.

POOLPÄRIS Margaret Kalm

Kõvakaaneline 140x210, 112 lk ISBN 978-9949-683-33-8 Ilmub 10. augustil 2019

Nagu sellest veel vähe oleks, on naise näol sügavad lõikehaavad ja ta ei mäleta juhtunust midagi. Kas Claire üldse on Claire? Mis on päris ja mis mitte? Algab vanemate visa võitlus tütre päästmise nimel. Psühhiaater Adam Loori abil jõutakse aastatetaguse tragöödia ja uskumatuna näiva tõeni.

Noore autori Margaret Kalmu põnevikus „Poolpäris” põimuvad ulme ja tegelikkus, pannakse proovile peresidemed ning näidatakse, kui õrn on piir armastuse ja kinnisidee ning geniaalsuse ja hulluse vahel.

ULMEKIRJANDUS

Ühel tavalisel suveõhtul kaob paljutõotav noor kunstnik Claire Gelling jäljetult ja on põhjust arvata, et ta on röövitud. Kui Claire aasta hiljem ootamatult koju naaseb, asendub vanemate rõõm peagi hämmelduse ja õudusega, sest nende tütrega on midagi väga valesti. Claire on tuim, ükskõikne ja käitub masinlikult. Ta on justkui ... robot.

RÖÖVEL HOTZENPLOTZ SEIKLEB JÄLLE Otrfried Preussler

Kõvakaaneline 170x240, 120 lk ISBN 978-9949-683-41-3 (köites) Ilmub 13. augustil 2019

LASTERJANDUS

Röövel Hotzenplotz on tagasi! Vanaema, Kasperl, Seppel ja vahtmeister Dimpfelmoser on hirmul. Tõeline ehmatus saabub siis, kui Hotzenplotz teatab kavatsusest oma röövlikaabu varna riputada ja korralikuks hakata. Aga millised on seitsme noa ja piprapüstoli omaniku tegelikud plaanid ...

Preussleri kerge, ladus ja stiilipuhas kirjutamismaneer muudab erinevas vanuses lugeja jaoks nauditavaks kõigi nende kohutavate, süngete ning naljakate juhtumiste jälgimise, mis toimuvad röövel Hotzenplotziga ja tema ümber. Hotzenplotzi lugude sarjas on seni ilmunud kaks raamat – „Röövel Hotzenplotz” ja „Röövel Hotzenplotzi uued seiklused” – ning röövlisaladusi paljastav „Rangelt salajane röövli käsiraamat“ (autor Martin Verg), järgnevalt on ilmumas „Röövel Hotzenplotz ja kuurakett”. Hotzenplotzi lood kuuluvad koos „Krabati“ ja „Väikese nõiaga“ Otfried Preussleri tuntuimate teoste hulka.

Pöörane röövlimürgel praevorstide ja paukseentega Otfried Preussleri raamatu „Röövel Hotzenplotzi uued seiklused” põhjal On üks väike linnake, kus kõik on imehästi: sõbrad Kasperl ja Seppel püüavad kala ja teevad tempe; Kasperli vanaema praeb neile neljapäeviti vorste ja hapukapsaid; ülemvahtmeister Dimpfelmoser patrullib keskväljakul; selgeltnägija proua Schlotterbeck näeb maagilise kristallkuuli kaudu kõike, mis parasjagu maailmas toimub... Ning pritsimajas istub luku taga linnaelanike hirm, kohutav röövel Hotzenplotz. Ühel täiesti tavalisel neljapäeval pääseb Hotzenplotz aga vabadusse ning pistab Kasperli vanaema majas nahka kõik praevorstid ja hapukapsad, mis vanaema on valmistanud Kasperlile ja Seppelile. Sõbrad seda asja juba nii ei jäta – alatu vorstivaras tuleb kinni nabida! Algab hoogne röövlijaht, kus vahetatakse maske ja rolle, nii et keegi ei pruugi olla see, kellena alguses paistab. Sõpruse, mängurõõmu ja huumori toel saab ületada kõikvõimalikud takistused ning piiluda ka kõige hirmuäratavamate maskide taha.

Esietendub 15. septembril 2019 Nukuteatris, Ferdinandi saalis.

KRIMI JA PÕNEVIKUD

VETEVALD Menukate kriminaalromaanide „Piirimaa“ ja „Sisemaa“ järg on valminud!

Pehmekaaneline, 140x210, 320 lk ISBN 978-9949-683-35-2

Sam Bergerit kahtlustatakse mõrvas, mida ta ei ole toime pannud, ja tema partner Molly Blom on koomas. Berger põgeneb saarestikku ja ootab kaitsepolitsei juhtkonnalt korraldusi. Peale politsei ajab teda taga ka Carsten, kaitsepolitsei raudvara, kes on poolt vahetanud ja töötab nüüd terroristide heaks. Stockholmi ähvardab terrorioht ja tagaotsitav mõrvar – kes on pealegi röövinud ühe tüdruku – võib pääseda. Kas Berger on lahendus või osa probleemist?

Ilmub 10. augustil 2019 R a h v u s va h e l i s e h a a r d e ga k r i m i n a a l r o m a a n i s „Ve te va l d “ i l m u ta b A r n e D a h l s a m a s u g u s t m e i s te r l i k ku s t n a g u r o m a a n i d e s „ P i i r i m a a “ j a „ S i s e m a a “. Pehmekaaneline 140x210 304 lk Ilmus 2017

Selles triloogias ei ole mitte miski nii, nagu näib. Pealispind on petlik. Niipea kui tekib tunne, et asjade seos hakkab selguma, jooksevad niidid jälle puntrasse. „Vetevallas” leiavad eelmistes raamatutes salapäraseks jäänud sündmused oma koha suures mosaiigis. Tüdrukute röövimine saab seletuse, paljastatakse kaitsepolitsei reeturid, terror hoitakse ära. Põnevus ei rauge hetkekski. Lisaboonuseks on Arne Dahlile omane keeleline kvaliteet, maalilised kirjeldused ja viited kirjandusklassikale.

Pehmekaaneline 140x210 320 lk Ilmus 2018

KRIMI JA PÕNEVIKUD

KES ON OHVER NR 55? Enne teda oli ohvreid 54. Kellest saab ohver number 55? Põnevik, milles tapja on pidevalt teiega ja mille lõpp paneb teid õhku ahmima. Wilbrook on Lääne-Austraalia äärealal asuv unine linnake, mis piirneb miilide ulatuses metsiku loodusega, kuhu inimese jalg pole kunagi astunud. Linn on koduks politseiseersant Chandler Jenkinsile, kes juhib uhkustundega sealset väikest politseijaoskonda. Põhiliselt tuleb tal tegeleda kodutülide ja kaebustega lärmi üle. Kõik muutub ühel kuumal päeval, kui Chandleri jaoskonda vaarub vigastatud mees. Teda katab kuivanud veri. Ta nimi on Gabriel. Mees räägib Chandlerile kõigest, mida mäletab. Ta uimastati ning sõidutati mägedes olevasse majakesse, kus ta käed ahelaisse pandi. Mehe nimi, kes ta sinna viis, oli Heath. Heath ütles Gabrielile, et temast saab number 55. Tema viiekümne viies ohver. Heath on sarimõrvar. Kui algab jaht mõrvarile, satub samasse jaoskonda Heathi-nimeline mees, kes väidab, et keegi Gabriel võttis ta vangi. Gabriel oli Heathile öelnud, et temast saab ohver number 55. Gabriel on sarimõrvar. Kaks kahtlusalust. Kaks täpselt ühesugust lugu. Kumb neist räägib tõtt?

Pehmekaaneline, 140x210, 320 lk ISBN 978-9949-683-24-6 Ilmub 10. augustil 2019

James Delargy on kirjutanud ühe 2019. aasta põnevaima debüütloo. Ta kirjeldab meisterlikult kauget LääneAustraalia linna ja selle elanikke, kes kõik on haaratud jahist sarimõrvarile. Romaani põhjal on valmimas ka ﬁlm.

KRIMI JA PÕNEVIKUD

Politseiuurija Ira Teveri kuues juhtum menuautor Marje Ernitsalt

OODATUD LAPS Marje Ernits

Pehmekaaneline, 140x210, 320 lk ISBN 978-9949-683-43-7 Ilmub 19. augustil 2019

Mõr va mü stee riu m i l a h en da m is e kä ig us tu l eb uu ri ja Teve ri l l a h ti ha r utad a su h te pu nt ra id n in g il m sik s t ul eb pa l j u m u u d ki, m is sen i kii va l t sa l ad u se s h oitu d .

Loo sündmustik areneb väikeses maakonnalinnas, kus inspektor Ira Tever juba aastaid töötab. Tal tuleb koos jaoskonna uue ülemaga lahendada oma kodutrepist alla tõugatud naise surmajuhtum. Vägivallatunnused laibal viitavad nii mõnelegi lähikondsele, kuid faktiliselt pole kedagi süüdistada. Ainsad tunnistajad, kes võiksid juhtumi kohta midagi täpsemalt teada, on lapsed: naise väike poeg ja kõrvalmajas elav teismeline tüdruk, kes laiba leidis. Naabrid pole aga midagi näinud ega kuulnud, vaikivad või siis esitavad juhtunust oma versioone, mis osutuvad ebatõesteks. Nii jääb Irale mulje, nagu oleks noor naine ise teinud kõik selleks, et märkamatuks jääda ning seda ka oma elu viimasel hetkel.

2019. aasta menuraamatuid

Liitu Eesti Raamatu Klubiga Eesti Raamatu Klubi liikmena saate kĂľigilt tĂ¤ishinnaga raamatutelt meie veebipoes 10% soodustust.

Kirjastus Eesti Raamat www.eestiraamat.ee