6 minute read
Saared nagu väikesed paradiisid
Puhkuse veedame kõik saarte peal, võiks parafraseerida üht tuntud laulu. Eesti on aga nii saarterikas, et ka ainuüksi väikesaarte ja laidudega tutvumiseks peaks tegema plaani mitmeks aastaks.
Toimetas Einar Ellermaa
Advertisement
Mugavusega harjunud ja mitte väga kogenud matkaja mõtleb saarepuhkust planeerides tõenäoliselt neid saari, millega on püsiühendus. Ja neidki pole vähe: Lääne-Eestis Saaremaa ja Muhumaa, Hiiumaa, Vormsi, Kihnu, Manilaid, Ruhnu, Põhja-Eestis Aegna ja Naissaar ning Prangli.
Naissaar on väga populaarne suvepäevade ja etendusete korraldamise paik ja seal on ka palju erilisi vaatamisväärsusi, alustades raudteest ja lõpetades Peeter Suure merekindluse suurtükipatareiga. Patarei koosnes kahest suurest betoonehitisest ja nendevahelisest komandopunktist, mis oma kolme korruse ja 15 meetriga oli merekindluse kõrgeim kaitserajatis.
On terve rühm saari, kuhu reisiseltskonna jaoks lähimast mandri sadamast
Aegna saar
sõiduvahendi tellimine ei ole kuigi raske. Ainuüksi nimetatud saartel käimine ja elu nautimine võtab rohkem kui ühe puhkuse. Aga seda võiks teha.
Statistika aga ütleb, et Eestis on 2222 meresaart ja 133 siseveekogude saart.
Lääne-Eesti saared on näiteks valitud UNESCO programmi "Inimene ja biosfäär" alaks. Puhka Eestis lehekülg ütleb, et seal kohtud pärisloodusega, naudid saarte traditsioonilist toitu ning koged eripärast loomingut, mis inspireeritud merest, maast ja metsast.
Eesti suuruselt seitsmenda saare Kihnu elustiil on ka kantud UNESCO pärandi hulka. Suuruselt neljandal saarel Vormsil on maailma suurim rõngasristide kogu. Suuruselt teine saar Hiiumaa on arvatavalt maailma vanima lakkamatult töötanud majakaga.
Saared pakuvad palju puutumatut loodust ja kordumatut kultuuriajalugu, mida matkates avastada.
Naissaar
Põneva ajalooga lage Osmussaar
Põnev koht on Osmussaar, mis paistab hästi Eesti mandriosa loodetipust Põõsaspea neemelt. Pikliku saare mõõtmed on 4,6 × 1,3 km. Osmussaarele saab ette tellida paadisõidu Dirhami sadamast. Sõit kestab 20 – 30 minutit ja korraga mahub peale kuni 10 inimest.
Osmussaart on esimest korda mainitud umbes aastal 1250 (Hothensholm). Kui paljud meie saared on metsarikkad, siis Osmussaar on metsavaene ja seal on palju kadakaid. Osmussaar kuulub Euroopa Liidu kaitsealade võrgustikku. Saar on põnev ka selle poolest, et Osmussaarest 10 km kirdes mere põhjas asub
Eesti suurim, kuni 20 km läbimõõduga meteoriidikraater, kolm ringahelikku, mis paljanduvad 15 – 25 meetri sügavusel. Kraatri tekkimine umbes 535 miljoni aasta eest toimunud meteoriidiplahvatuse tagajärjel leidis lõplikku kinnitust alles 1998. aastal. Osmussaare ümbrus on Eesti seismiliselt aktiivseim piirkond. Võimsaim Eestis teadaolev maavärin on 25. oktoobril 1976 toimunud Osmussaare maavärin, mille epitsenter oli Osmussaare põhjatipu lähedal merepõhjas. Maavärina magnituud oli 4,75, intensiivsus 6...7
palli MSK-64 skaala järgi. Saare kirderannal järsul pangal tekkisid suured varingud. Saare keskel asuvasse kivimajja tekkis pragu, mis ulatus räästast maapinnani. Ka Tallinnas oli värinat selgelt tunda.
Osmussaar on just paraja suurusega, et jalgsi läbi saare matkata ja avastada looduslikke vaatamisväärsusi, põnevaid militaarobjekte, vana kabeli varet koos kalmistuga, mille ristidel rootsi nimed, sest Nõukogude okupatsioonini oli saar asustatud rootslastega. Et rohkem teada
Osmussaar
saada, saab tellida ka giidi. Saarel on saun ka. Päevitada ja ujuda saab ka.
Suvehooajal saab majaka juures asuvast puhkekeskusest ka kohvi, teed, jäätist ja limpsi.
Ettetellimisel saab süüa Konksmooride koduköögis, kuhu tuleb aga alati laud ette broneerida. Konksmoorid valmistavad maitsvaid hommiku-, lõuna- ja õhtusööke ning soovi korral saab toidu ka kokkulepitud ajaks ükskõik millisesse saare otsa ette tellida.
Päikesesaar Vilsandi
Eesti kõige läänepoolsem asustatud saar Vilsandi pindalaga on 9,4 km² on suuruselt Eesti kümnes saar ja koos ümbritsevate aladega kuulub Vilsandi rahvuspargi koosseisu ning on kuulus oma merelinnustiku, hallhüljeste ja enam kui 30 liigi orhideede poolest. Kaks kolmandikku Vilsandi rahvuspargist moodustab meri koos enam kui 150 saare, laiu ja rahuga.
Saart on esmakordselt mainitud 1645 kui Fylsandt. Vilsandi on kuulus oma rikkaliku merelinnustiku poolest, aga
Vilsandi saart võib pidada üheks Eesti päikesepaistelisemaks paigaks, kuna tavaliselt liiguvad pilved saarest kiiresti üle ja jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal. 1997. aastal mõõdeti Vilsandil päikesepaiste kestuseks aasta lõikes 2226 tundi ehk 52% võimalikust, mis oli sel ajal uus Eesti rekord. Ka varasem Eesti rekord oli mõõdetud Vilsandil, kui 1975. aastal tuli päikesepaiste kestuseks kokku 2338 tundi. 2011. aastal registreeriti Saaremaal Roomassaares aga vastavaks näitajaks 2440 tundi ehk 54% võimalikust.
Vilsandi on oma asukoha tõttu Eesti kõige merelisema kliimaga paik. Sealsed
talved on tavaliselt kõige soojemad Eestis. 1809. aastal ehitati saarele tuletorn.
Vilsandi saarele saab paadiga Saaremaalt Papissaare sadamast. Vilsandi Vikati sadam asub saare lõunarannikul, kuhu jõudmiseks tuleb läbida Käkisilma kanal. Kuna Käkisilma kanalis ristuvad paaditee ning üle laidude ja läbi mere minev traktoritee, siis Vilsandi Vikati sadamasse paadiga pääsemiseks ei tohiks paadil olla süvist rohkem kui 0,6–0,9 meetrit.
Vilsandil elas 1970. aastatest kuni surmani 1990. aastal lastekirjanik Heino Väli ja praegu elab seal Jaan Tätte. Vilsandi
Paradiislik Viirelaid
Kui otsida veel väiksemat lapikest meres, kui on Osmussaar või Vilsandi, siis võib peatuma jääda Viirelaiul. See on väike viirg maad mandri ja Muhumaa vahel. Esimest korda mainiti saarekest 1556. aastal, kuid legendi järgi teinud 1227. aasta talvel mandrilt üle jää saari alistama tulnud ristisõdalased Viirelaiul peatuse puhkuseks ja palvetamiseks. Vanadel merekaartidel on saare nimi Paternoster, mis ladina keeles tähendab Meie Isa. Praeguse nime Viirelaid sai saar alles 1933. aastal, arvatavasti merelinnu viirese järgi. Viirelaiu tuletorn on Eestis teadaolevalt vanim metalltuletorn.
Viimastel aastatel käib Viirelaiul jälle vilgas elu. Suvel elab saarekesel lisaks inimestele ka 500 lammast. Metsik loodus, rahu ja vaikus sobivad üksinduse otsijale, aga saarel leiab ka aktiivset tegevust. Toimuvad lastelaagrid, surfi- ja joogalaagrid.
Külastajaid ootab laiul Majakavahi puhkekompleks, mis sobib nii äri- kui ka eraviisiliseks kasutamiseks – saab veeta aega justkui omaette riigis. Majakavahi peakokalaud pakub toiduelamusi Eesti kuulsate peakokkadega.
Augustis toimub Viirelaiul tulefestival Burning Island, kus huvilisi ootavad erinevad töötoad, arvamuskojad, tulega seotud tegevused ja puhkus ning õhtused riitused, tuletantsijad, tulelava ja valgusinstallatsioonid.
Virtsust või Kuivastust kulub kaatriga Viirelaiule sõiduks 10–15 minutit.
Tallinn ei lõppe kaiga: võta meretakso ja uudista pealinnalähedasi saari!
MERETAKSO
Lennusadama tagant kailt on võimalik juba neljandat aastat leida Meretakso, mis viib huvilised sõitma Tallinna lahele, tutvustab pealinna ainsat saart ja näitab, kui põnev võib olla merel aega veeta. 5. juunil alustaski meretakso Gundel taas sõitudega liinil Lennusadam–Pirita. Avatud on ka uus liin Lennusadama ja Aegna saare vahel.
„Ma tahangi näidata inimestele, et Tallinn ei lõppe kai betoonist äärega. Meri on ka osa Tallinnast, Aegna saar on ka osa Tallinnast. Nii pakumegi sellel suvel võimalust sõita Aegnale. Veeta seal mõned tunnid – olla rannas, jalutada, külastada kohvikut –, kuid saab jääda ka ööseks ja tulla tagasi järgmisel hommikul,” räägib meretakso Gundel kipper Marko Amboja.
Hetkeplaanide kohaselt sõidetakse nii Aegnale kui ka Piritale vaid nädalavahetustel, kuid suurema huvi korral tihendatakse sõidugraafikut. Üheotsapilet Lennusadama ja Pirita vahel maksab 10 eurot (lastele 5 eurot), Lennusadama ja Aegna vahel 15 eurot (lastele 10 eurot).
Meretaksosse mahub korraga 12 inimest ja lisaks liinireisidele on võimalik taksot kasutada otseses mõttes ka kui taksot. Amboja ütleb, et neid on renditud nii päikeseloojangu vaatamiseks Tallinna lahel kui ka lastele merepõnevuste pakkumiseks. „Me oleme takso, kuid tegelikult oleme palju enamat. Idee on muuta ka väikene merereis omaette seikluseks, millest ei puuduks ka hariduslik osa. Eriti laste jaoks, kellest paljudele võib sõit Grundelil olla üldse esimene kord merel. Nii saavadki soovijad – nii lapsed kui ka täiskasvanud – olla ka ise meretakso roolis ja proovida, kuidas kipperi amet tegelikult käib,” selgitab Amboja.
