
4 minute read
Maitserännak kohalike joogimeistrite juurde
Suur suvi on väljas ja käes kõige õigem aeg võtta ette tiir uutes, aga ka juba kogenumates väiketootmistes, mille liinidelt ja ladudest võib leida õilistavaid jooke. Paari-kolme aastaga on võimalikuks saanud näiteks kohalik, eestimaine veiniturism, samuti napsikodade külastamine. Mida huvitavat Eestist siis ikkagi leida on?
Martin Hanson Põhjala Tap Room.
Advertisement
Foto: Senya Taylor
Õllerevolutsiooniga 2012. aastal löödi selgelt kiil vanadesse harjumustesse ja mõtteviisidesse ning kohalik joogiturg tervikuna hakkas sõna otseses mõttes käärima, mullitama ja otsima uut väljundit. Nii saidki kohe tuule tiibadesse erinevad käsitööd pakkuvad õlletehased, millele tulid riburada järele siider, džinn, liköör, viin ja vein. Keegi ei tahtnud enam vaid koduseks kasutamiseks midagi toota, vaid ambitsioon oli lüüa uks kõikide joojate ees jalaga lahti.
Edukalt on end nüüdseks õlletootjate kõrvale sisse seadnud terve trobikond veinimaju, siidrikodasid ja napsitehaseid. Kui õlletehased (hiljem ka džinnivabrikud) koondusid linnadesse – pole ju vahet, kus sa kohale toodud kraamist alkeemilist vedelikku toodad –, siis veini- ja siidritootjad on kõik kenasti end maale sisse seadnud. Vaja on terroir’ järgi olla seal, kus kasvab sinu tooraine, olla lähemal sellele jumalikule puudutusele, mis annab marjadele need maitsed, mis hiljem valmistatud joogis peaksid olema. See kõik tähendab aga seda, et suurde osasse tootmistesse saab minna külla – tutvuma pererahvaga, meistritega, mekkima ja kui vaja, siis ka ööbima.

Linnaski pruulitakse
Pealinn pole jäänud ilma tehastest, kuhu saab minna vaatama, kuidas jook pudelisse saab. Telliskivi Loomelinnakus on end üsna kõrvuti sisse seadnud kaks tootmist, mis ootavad endale külalisi. Džinnitootja Junimperium võtab vastu nii oma baaris kui ka teeb tootmises vägagi põhjalikult džinni olemusse ja valmimisnõksudesse süüvivaid tuure. Loomulikult saab ka kohe mekkida, millest džinnimeistrid rääkisid. Üks Eesti esimesi veinimaju Nudist toimetab oma jooke toota mõnikümmend meetrit edasi. Ka nende juures saab nii mekkida kui ka teada, mismoodi nemad on oma jookide arendamise korraldanud.
Kui liikuda edasi Noblessneri piirkonda, siis sealt leiame Põhjala Tap Roomi koos tehasega. Lisaks Eesti ühele parimale BBQ-restoranile saab samas majas vaadata seda, kuidas kohalik suurim käsitööpruulija oma loomingut toodab.

Pootsi mõisa kuslapuuvein.
Foto: Tanel Meos
Murimäe Veinikeldri viinamarjaterrassid.

Foto: Jassu Hertsmann
Pärast tehasetuuri saab hiljem baaris maitsta ligi paarikümmet uut, vana ja katsetusjärgus õlut.
Kui minna Tartusse, siis samasuguseid külastusi saab leppida kokku sealses kahes pruulikohas, nii Pühastes kui ka Anderson’sis.
Veinimajad
Puuvilja- ja marjaveine hakati Eestis valmistama juba keskajal. Ametlikud marjaveinitehased avati 1920-ndatel. Tekkinud traditsioone anti põlvest põlve edasi ning veinid mulksusid nõukogude ajal kodude nurkades suurtes klaaspudelites. Alates 2010-ndate käsitööjookide revolutsioonist on uued tegijad teinud veine kõigest, mida loodus pakub: kohalikud viinamarjasordid, kõik söödavad puuviljad, marjad, isegi lilled ja köögiviljad. Toorainete rohkus teeb meie veinimaastiku traditsiooniliste viinamarjaveini piirkondadega võrreldes palju mitmekesisemaks.
Veinimajadega on selline lugu, et kõikide nende juurde saab minna, astuda sisse ja paluda audientsi koos mõnusa veinimaitsmisega. Mõned keldrid ja mõisad lubavad kaeda ka tootmisse, teised pakuvad süüagi. Enamik korraldab suve jooksul erinevaid õhtusööke, kontserte ja muid temaatilisi kogunemisi. Enamasti on vaja külastus küll varem kokku leppida, kuid kindlasti leitakse igale grupile aeg.
Üks suurepäraseid giide Eesti veinimaastikul on Veinitee, mille kaardid näitavad kätte, millised tootmised kuskil asuvad. Kui rääkida aga põnevama-


test, siis võiks sellel suvel võtta ette sõidu Otepää kanti ja külastada Murimäe Veinikeldrit, kuhu on loodud Eesti esimesed viinamarjaterrassid. Veel võiks astuda läbi Pootsi mõisast, kus Hof Podise nime alla häid veine kääritatakse.
Pärnumaale sattudes tasub minna lisaks Tori Veini- ja Siidritalu ja Jaanihanso Siidrivabriku külastamisele ka Allikukivi Veinimõisa, kus pakutakse Eesti parimat rabarberiveini, ilma mullita rabarberiveini. Pärnusse jõudes aga peaks sammud seadma Mamm & Frukti veinimaja baari rannarajoonis. Kui saared kutsuvad, siis saab astuda sisse Muhu Veinitallu, kus väga ehedalt näidatakse, kuidas üks veinitegu välja näeb. Põhja-Eestis ringi tiirutades ei tasuks mööda sõita Habaja Viinavabrikust, kus valmistatakse väga põnevaid veine. Samuti ootab alati külla Eesti veinirevolutsiooni ühe ellukutsuja Tiina Kuuleri veinimaja ehk Veinivilla.
Kärakatehased
On ka mõned napsitootjad, kes on koha võtnud sisse kaugemal kui suurlinnad, koos sellega on loodud ka suuremad majapidamised, kuhu saab minna juubelit ja pulma pidama, aga ka niisama külla. Näiteks tasuks kindlasti astuda sisse Tohi Distillery suursugusesse vabrikusse Kohilas.
Mingil juhul aga ei saa napsist rääkides mööda Moe külast, kuhu on loodud terve joogitootmise asum. Lisaks Moe Viinatehasele valmivad samas asumis ka Muddise käsitööõlled ja -siidrid. Ning kolmas Eesti põnev džinnitootja Metsis avab Telliskivis kohe ka oma drinkery ehk baari.
On, kuhu sellel suvel minna, mida maitsta ja kogeda!

Tohisoo mõisas koha leidnud Tohi Distillery looja Priit Palk. Foto: Paul Urbel

Eesti Veinitee
Parima pildi Eesti veinimaastikust maalib igale huvilisele üle-eelmisel aastal käima lükatud Eesti Veinitee, mis koondab tänaseks juba 18 Eesti veinitalu, veinikaupmeest ja paika, kus vein on fookuses ning tootmises. Veinitee kodulehele on üles sätitud ka kaart, mis näitab, kuidas kvaliteetset marjaveini toodetakse kõikjal üle Eesti. Ning kõik tootjad ootavad inimesi endale külla!
Eesti Veinitee kaart annab ka võimaluse planeerida oma sellesuvised veinisõidud, et nende imeliste talude, mõisate ja tehastega lähemalt tutvuda. Kui kaarti uudistada, siis saab piltlikult teha suvel kolm Eesti veinireisi: esimene tiir viiks Pärnumaale, teine Põhja-Eestisse ning kolmas Tartu-, Jõgeva- ja Setumaale. Eestimaa uudistamise kõrval on garanteeritud head maitsed ja mõnus tuju.
www.veinitee.com
SINU MOTIVATSIOONIÜRITUSED JA KINGITUSED VANEMALLOHVITSERIDE PRUULIKOJAST KEILAS!
Õllesaal avatud reede ja laupäeva õhtuti, võta sõber kaasa ja avasta end missioonipiirkonnast!
LISAINFOT LEIAD: Keila Õllesaal / SNCO Pruul Head maitsed pruulikoja e-poest: www.sncopruul.ee SNCO PRUUL – ÕLLEL OLGU ÕLLE MAITSE!