4 minute read
Läki muuseumisse
Tuleb välja, et eestlased on ka väga suur muuseumirahvas! Eestis tegutseb 250 muuseumi, mis pakuvad rikkalikke ajaloo- ja kultuuriretki kohalikust eluolust kuni kõige moodsamani. Toome välja mõned põnevad kohad, millele tasub silm peale panna.
Muuseumis saad käia mitut moodi: kas siis geograafilisel põhimõttel – põigates Eesti-puhkusel alati sisse ka kohalikku muuseumi – või siis teemast lähtudes. Kunstigurmaan leiab omale vajaliku eri huvinišše täitvatest galeriidest.
Advertisement
Eestis rajatakse järjest enam muuseume ja keskusi, mis ei tegele ainult kogude eksponeerimisega, vaid on tõelised publikumagnetid oma interaktiivsete väljapanekute, haridusprogrammide ja ka erilise arhitektuuriga.
Allikas: EASi turismiarenduskeskus (puhkaeestis.ee)
Eesti Rahva Muuseum (ERM)
Eesti Rahva Muuseum (ERM) on rahvusmuuseumina eestluse mõtestaja, rahva põhiväärtuste kandja ja järjepidevuse hoidja. Külastajale avaneb nii esemeline kui ka virtuaalne maailm, mis kutsub avastama ja osa saama.
Foto: Arp Karm Foto: Eesti Lennundusmuuseum
Eesti Lennundusmuuseum
Eesti Lennundusmuuseum tegutseb aastast 2002, olles välja kasvanud erakogust. Ekspositsioonis on 28 lennukit esindamas Rootsi, Venemaa, Poola, Ukraina, Šveitsi, Tšehhi, Prantsusmaa, Inglismaa, Soome, Itaalia ja USA lennutehnikat, 4 helikopterit, samuti õhutõrjekahurid ja kõikide nõukogude ajal Eesti territooriumil paiknenud maa-õhk rakettide esindajad. Mudelikogus on üle 500 kvaliteetse lennuki-, kopteri- ja raketimaketi. Emotsioone ja avastamisrõõmu kogu perele pakuvad erinevad atraktsioonid.
Lennusadam (Eesti Meremuuseum)
Euroopa põnevaim meremuuseum on Lennusadamas!
Ajaloolises vesilennukite angaaris on väljas ligi 200 ehtsat eksponaati: tõeline allveelaev Lembit, sajandivanune jäämurdja Suur Tõll, vesilennuk Short 184, vanima Eesti päritolu laeva vrakk jpm. Avatud on kohvik MARU ja muuseumipood.
Foto: Andres Teiss
Peipsimaa galerii
Peipsimaa galerii asub Peipsimaa Külastuskeskuse aidas ja tegutseb 2016. aastast. Igal suvehooajal on võimalus külastada näitust, mis tutvustab Peipsimaa käsitööd ja tarbekunsti. Alates 2016. aastast on galeriis olnud mitmeid näitusi. Näiteks: Jaanus Plaadi fotonäitus "Vanausuliste palvelad Eestis", Õie Rosalie Piiri näitus "Vene küla eesti talu seinavaibad", Pavel Varunini Peipsimaa muinasjuturaamatute ainetel Liudmila Bulgakova lapitekkide näitus ja Õnne Uusi käsitsi trükitud kangastest rõivakollektsiooni näitus "Prostatovi jälgedes".
Hellenurme veskimuuseum
Tartust vaid 35 km kaugusel Elva ja Otepää vahel Hellenurme vesiveskis saad end kujutleda esivanemate aega. Veski ehitati 1880 Middendorffide pere poolt. Tänaseni töötavad masinad pärinevad enamasti 1922. aastast, kui praeguse veskiemanda vanavanaisa need ostis. Külaliste saabudes avab mölder turbiini ja veski läheb käima vee jõul. Viljaterade jahuks, mannaks valmimise protsessi saab jälgida algusest lõpuni. Veskiemand pajatab nii suurtele kui ka väikestele vanaaja eluolust ja pakub leivakojas traditsioonilist rukkileiba ja joogipoolist.
Foto: Tartu 2024 Foto: Kaisa Äärmaa
“Maale vanaema juurde” – suve kuumim turismitrend, millest pead osa saama
“M aale vanaema juurde” ja “koge kohalikku” stiilis puhkused on muutumas aina populaarsemaks ja seda põhjusega. Inimesed on loomult uudishimulikud. Nad tahavad suhelda kohalikega, osaleda telekast nähtud või raamatust loetud kohalikel üritustel ning kogeda traditsioone ja avastada peidetud pärle, millest giidiraamatud ei räägi. Turismitrendid on liikumas autentsemaks ja jagamismajandus on trooni võtmas suurtelt turismifirmadelt. Parim tõestus on Airbnb kodumajutusäpi ülemaailmne edu. Tahetakse elada nagu kohalikud, sest hotellid on igas riigis sarnased ja seetõttu pole enam meeldejäävad.
Üks mitmest põhjusest, miks eelistatakse kohalikke elamusi, on kogemuse unikaalsus. Kui paljud turistid on käinud Tallinnas Raekoja platsil pilti tegemas, siis vähesed on jõudnud Võru maakonda vaipa kuduma või kitsega jalutama. Tihti aga juhtub nii, et meelde jäävad ikka need elamused, mis seonduvad mõne kohaliku inimesega ja sündmusega, mida ühiselt kogeti. Kümne aasta pärast tagasi vaadates räägitakse viimaseid elamusi sõpradele ikka edasi, aga vanalinna pildid jäävad kõvakettale unarusse, sest sama asja on kogenud ju miljonid inimesed ja sarnaseid pilte leiab Google’ist kümneid tuhandeid.
“Maale vanaema juurde” turismitrend, huvi kohalike teenuste vastu ja siseriikliku turismi hüppeline kasv soodustas KYLAS platvormi loomist. Paljud siseturistid on populaarseimad eestimaised vaatamisväärsuseid juba korduvalt läbi käinud ja janunevad millegi erilisema järele. Samuti on linnastumine inimesi võõrandanud maaelu võludest, kuid soov neid uuesti kogeda ei ole raugenud. Tihti soovitakse puhkuse ajal leida võimalus maaelu tegevuste kogemiseks, olgu selleks siis kartulipanek või peenarde rohimine. See kõik väärib avastamist.
Jagame mõnd elamussoovitust, mis pakatavad ehtsusest ja mille iga siseturist võiks sel suvel puhkuseplaani panna.
Sannapäiv Pokumaal
Eestlaste kaks lemmikasja on saun ja pokud. Panime need kokku ja kutsume teid Pokumaale suitsusauna, mille traditsioon on vaikselt hääbumas. Ühtegi auru-, Soome või Vene sauna ei anna suitsusaunaga võrrelda. Võromaa suitsusaunakombestik kuulub UNESCO nimekirja ja sinna peab vähemalt kord elus jõudma.
Puhkus Kolme Haava platsil ja lõkketoidu õpituba
Hinnalas on üks imeline puhkepaik, kus kolme haava keskel on nelja meetri kõrgusel platvorm. See on täiuslik paik, kus linnulaulu kuulata, raamatut lugeda ja keset loodust lihtsalt olla. Lähedal on jõgi, matkarajad ja viis erinevat kiike. Söögitegemiseks on lõkkekoht ja soovi korral õpetab perenaine, kuidas valmistada imemaitsvat seljankat. Samuti on võimalus minna parvega sõitma, kala püüdma ja seiklusrada kasutada.
Fotoretk looduses
Loodusesõpradele ei ole paremat viisi puhkust veeta, kui matkata ja värskes õhus aega veeta. Kohalik võrokas Kaisa Äärmaa viib teid tema lemmikutesse paikadesse jäädvustama uduseid hommikuid, värvilisi päikeseloojanguid, kauneid metsatukkasid ja lummavaid rabasid. Kui teil endal kaamerat pole, siis Kaisa lubas laenata.
Setomaa seitsme tsässona avastamine koos giidiga
Setomaal on ajalooliselt olnud paarsada tsässonat ehk õigeusu kabelit. Igal kabelil on oma pühak või püha ning on tänini kasutuses. Kuigi neid on palju, siis maastikul on need võrdlemisi märkamatud. Viime teid avastama müstilisevõitu hooneid ja kohalike lugusid kuulates olete tõenäoliselt sama vaimustuses neist kui meie.
